Suvi juuni 2016

teemalehes: Meri ootab puhkajaid. Lk. 4–5 Räätsad aitavad avardada rabamaailma. LK 12–13 Kubja ürditalu jagab taimetarkust. LK 16 Jalgrattamuuseumis näeb uunikume. Lk 23

suvi

loone ots: Tahan, et rahvas hakkaks meie mineviku suurkujusid armastama sama tuliselt kui ma ise. Teatri abil on lihtne armastust äratada. LK 11

teemaleht 7. juuni 2016

2 || suvi

Juuli Laanemets teemalehe toimetaja

postimees, 7. juuni 2016

SUVEMOSAIIK

Suvi vallutab eestimaalaste meeled

Lk 3 Reisimine Väekad paigad ootavad külastamist.

LK 4–5 Mereaasta suvi Suvekuudel on merekultuuriaasta fookuses puhkus ja elamus, seega räägime merest kui vaba aja veetmise kohast.

LK 6 Hiidlased ja saarlased veavad köit üle mere Rammukatsumine naabersaarte rahva vahel tõotab tulla tasavägine ja pingeline. Iga eestimaalane saab oma lemmikule pöialt hoida ja vajadusel minna köit sikutama.

I

segi need, kes muidu ei soovi teha midagi ekstreemset, nõustuvad minema loodusesse või mis veelgi hullem, tulema massidega koos vabaõhuüritusele!

SUVE eriilmeliste sündmuste nimekirja koostades adusin, kui palju toredaid, ainukordseid tegevusi üle Eesti tehakse. Paljud meelelahutused on isegi tasuta, tule ainult ning naudi päeva. Hea meel on tõdeda, et mitmedki kontserdid ja vabaajaüritused on kõigile kohaletuleku kaugusel.

Mereaasta egiidi all toimub kõiksugu koolitusi, pidusid ja rannarahvaga kohtumisi – ikka selleks, et ka kaugema kandi inimesed saaksid merega rohkem lähedaseks. Mulle meeldib meremuuseumi rahva mõte, et Eestis on meri kõigile paari tunni tee kaugusel ja me oleme mererahvas. Lihtsalt vahepeal panevad igapäevatöö ja -tegemised meid seda unustama.

Mererahva taustale lisaks ei tasu suvel unustada sidet teatrimängu ja muusikaga. Neist esimest pakutakse sel suvel eriti ohtrasti. Käesolevas lehes olen eraldi välja valinud kaks tosinat uut suvelavastust, mida soovitaksin vaadata. Sekka rahvateatri tegijate koomuskit, et me enda juuri ei unustaks ning tunnustaksime omakandi rahva tegemisi. Võib-olla saab teiste tegemistest nii mõnigi julgustust ja sügise saabudes seab osa inimesi end kohaliku näiteringi manu. Seda mängulusti võiks meis kõigis rohkem olla!

Need, kes koduteatrisse mängima ei kipu, saavad ennast välja elada festivalidel jämmides. Eriilmelisi üritusi on nii muusika- kui vanavaraarmastajatele. Oluline on, et inimesed liiguksid mööda Eestimaad ringi ning külastaksid neid paiku, millest nii palju veel ei teata. Naudiksid kasvõi toiduelamusi kodukohvikutes üle Eesti. Nii tekib meis emotsionaalne seos teiste paikkondadega ja järgmisel aastal on juba tore tulla tagasi tuttavasse kohta või avastada järgmist põnevat maakonda.

Siis võime pärast teguderohke suve möödumist öelda, et oleme kogemustepagasina kaasa saanud midagi palju rohkemat kui lihtsalt suveüritustel hängimise. Oleme saanud aimu, kui rikkad me rahvana oleme.

Tuleme suvel kodudest välja, liigume hoolivalt Eestimaa looduses ja naudime mitmekülgset seltsielu, siis ehk kurdame sügise saabudes palju vähem kaamose ja pimeda aja üle.

Teemalehe toimetaja: Juuli Laanemets, juuli.laanemets@postimees.ee, tel 666 2194 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, anneli.teppo@postimees.ee, tel 666 2329 Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi Väljaandja: AS Postimees Grupp, Maakri 23a, Tallinn

LK 6–7 Festivalid

LK 8–9 Kesk-Eesti pärl

Võimalusi on seinast seina – süvamuusikast kaasaaegse tantsumuusikani, tuleb ainult sobiv sündmus välja valida ning muusikarütmis end välja elada.

Eesti suurim sisejärv Võrtsjärv peidab endas mitmeid puhkealasid, mis on suuresti veel avastamata.

LK 11 Suveteatri kroonimata kuninganna Suveteatrite produktiivne näitekirjanik Loone Ots räägib, mis teda inspireerib ja innustab kirjutama nii eriilmelisi näitemänge.

LK 12–13 Räätsadega raba avastamas Kogenud giid annab nõu, millega rabamatkal arvestada.

LK 14 Suveköögil on teine mekk juures Suveaja söömisi ilmestavad mitmed tänavasöögifestivalid. Lisaks saavad nautlejad osaleda toidukunsti maitsereisidel, mis toimuvad suurtest massidest eraldi.

LK 15 Hiiumaa on Eestimaa avastamata maitsete aare LK 17 Muusikaelamused toidavad kõrva ja meeli

LK 16 Kubja ürditalu oma teadmisi ei peida

Sumedad suveõhtud on nagu loodud kontsertide nautimiseks. Seekordne valik sisaldab maakondade lauluväljakutel toimuvat ja mõisates pakutavat kammerlikku õhkkonda.

LK 18–21 Kaks tosinat suvetükki vallutavad meeli Tundub, et eestlane armastab vaadata näitemängu heinamaal ja küünis, varemetes ja golfikeskuses, ta on valmis sõitma tunde, et jõuda etendusele «Sirtsu sohu».

LK 22 Sündmuste tuulest kantud suvi Suvi pakub imetabaseid ettevõtmisi.

Siin jagub igale maitsele toredaid ja meeldejäävaid sündmusi, kus osaleda.

LK 23 Jalgrattamuuseum avab maailma mitmel moel

suvi || 3

postimees, 7. juuni 2016

SUVI PANEB LIIKUMA. Portaal puhkaeesti.ee jaotab Eestimaa kaardi tinglikult neljaks osaks: Põhja-, Lõuna-, LääneEesti ning saared. Loetelu kõikidest võimalikest vaatamisväärtustest võtab silme eest kirjuks. Teen lühiülevaate paikadest, mida sellel suvel tasuks uudistama minna, need siis looduses või Eestimaa külades ja alevikes.

Väekad paigad ootavad külastamist nas jalutada, piknikke pidada, ujuda ning kultuurisündmusi ja spaasid külastada.

Põhjamaade Veneetsiaks kutsutud linnakeses toimub suviti mitmeid rahvusvaheliselt hinnatud kultuurisündmusi: Augustibluus, Haapsalu Vanamuusikafestival, Joogafestival, Valge Daami Aeg.

reisimine Juuli Laanemets teemalehe toimetaja

PÕHJA-EESTI Lahemaa Rahvuspark Tallinnast vaid tunnise autosõidu kaugusele jäävast rahvuspargist kolmandiku moodustab meri, kaks kolmandikku rahvuspargi maismaaterritooriumist katab mets, kus elab palju loomi.

Noarootsi ja Nõva Mööda rannikut reisides on see kohustuslik peatuspaik – ideaalne surfamiseks, purjetamiseks, marjakorjamiseks, kalastamiseks ning muidugi lihtsalt rahu ja vaikuse nautimiseks.

Kas teadsid?

SAARED

Oma nime on Lahemaa saanud poolsaarte vahel asuvate lahtede järgi. Meie suurimal rahvuspargil täitub 45 aastat, see oli esimese rahvuspark Eestis ja kogu endises Nõukogude Liidus.

Lahutamatud on Lahemaa rannad ja ajaloopärand. Kalurid käisid Soome saartel kala ja hülgeid püüdmas, üle lahe kaubeldi.

Kuulsaimad rannakülad on kaptenite küla Käsmu, Altja kaluriküla ning salapiirituse vedajate küla Viinistu. Piirkonnas asuvad ka suured mõisakompleksid, mis on renoveeritud ja pakuvad külastajatele mitmekesist teenust.

Nõukogude ajal oli Lahemaa suletud piiritsoon, seetõttu on nii metsad kui ka rannad inimtegevusest vähe mõjutatud, kuid militaarrajatiste jälgi leiab seal seniajani.

Rahvuspargi looduskeskus ja infopunkt asuvad Palmses, Sagadis saab tutvuda metsamuuseumiga, Oandul osaleda looduskeskuse programmides ja minna loodusradadele. Rannapuhkuseks sobib hästi kunagine kuurort Võsu.

Kõrvema maastikukaitseala Hoolimata paiga nimest on Kõrvemaal üle 100 järve ning Soodla ja Paunküla veehoidla. Soodla jõgi on armastatud kalastuskoht, Paunküla ümbruse metsad jälle head seenekohad. Käänuline Valgejõgi kobraste tammide ja väikeste kärestikega on populaarne kanuu- ja süstasõitjatele.

Maastikukaitseala pindalaga 3130 ruutkilomeetrit hõlmab haruldasi karstialasid, mis kuivemal ajal oma koobastikega on põnev uurimispaik. Eeskätt räägitakse Kõrvemaast aga suurte rabade ning mõhnade ja oosidega seoses – matkaja panevad liivased rajad ja kõrgustesse küündivad künkavallid mõnusasti proovile.

Rakvere Ajaloolise maamärgina kõrgub linna kohal võimas linnus, mida mainib juba Läti Henrik 13. saj kirja pandud kroonikas ja mille varemetest on saanud Rakvere peamine turismiatraktsioon, kus saab maitsta keskaegseid toite, külastada keskaegsete relvade näitust ja piinakambreid ning proovida kätt vibulaskmises.

Perepuhkuse veetjad ei tohiks kindlasti vahele jätta Eesti

Saaremaa ja Muhu

Foto: Eesti Meremuuseum

Politseimuuseumi, kus saab kehastuda täiemõõduliseks politseinikuks: võtta sõrmejälgi, tuvastada valeraha, lahendada kriminaalseid mõistatusi jpm.

Kultuurisündmustest annab Rakverele näo alates 1994. aastast üle aasta peetav festival Baltoscandal, mille raames on hea kogeda veidi hullumeelset Euroopa väikseima teatrilinna atmosfääri. Samuti on Rakvere üle Eesti pildil igasuvise punklaulupeo ning meeste tantsupeoga.

Kas teadsid?

Baltikumi suurim loomaskulptuur on Rakvere linnuse lähedal seisev Tauno Kangro ürgpiisonit kujutav skulptuur Tarvas, mis viitab linna kunagisele nimele Tarwanpe. Seitse tonni kaaluv kuju avati 14 aastat tagasi linna 700. sünnipäevaks ja on 7 meetrit pikk, 4 meetrit kõrge.

Narva ja Narva-Jõesuu Narva meelitab Baltikumi ja Põhjamaade ühe võimsama kindluse ja sealsete põnevate programmidega. Narva-Jõesuus saab lisaks kaunile rannale imetleda puitpitsiga kaunistatud ehitisi, nautida männimetsa vaikust ja rohelust ning tunda spaamõnusid.

Juulis toimuvad Narva linna päevad on populaarsed. Lähedal asuvatest paikadest tasub külastada Toila Oru parki ja Kuremäe nunnakloostrit.

Kas teadsid?

Narva jõgi on Eesti veerohkeim jõgi, mida linnas ääristab kogu pere puhkealaks kujundatud promenaad. Jõel saab purjetades ja süstaga sõites nautida kauneid vaateid linnale.

Porkuni paemuuseumis saab kivi süüa Porkuni paemuuseumi juht Ella Vikk tuli suurepärasele mõttele valmistada paekivist söödav versioon. Selleks ei tulegi palju muud teha kui kivi korralikult ära jahvatada.

Muuseumis kuulete kividest väga huvitavaid lugusid. Näiteks saate vastuse, millised elusolendid moodustasid paleosoikumi ajal tekkinud iidse mere mudakihi, mis aegade jooksul kivistus ja muutus meile tuntud rahvuskiviks?

LÕUNA-EESTI Kuigi lõunaalasid lahutab põhja omast ainult kolm tunnikest, on tajutav vahe pigem elustiili ja vaimsuse muutuses.

Setomaa Setomaale minek tasub sättida mõnele pidupäevale: Seto Kuningriigi päevale, Seto Leelo päevadele, kirikupühadele, kirmaskile ehk simmanile.

Kindlasti on imetlemist väärt ka Setomaa ilus loodus. Kuulata saab arhailise keele kõla, nautida põnevaid traditsioonidega seotud sündmusi ja erilist toidukultuuri.

Peipsi-äärne ala Peipsi-äärne ala on üks Eesti traditsioonilise kultuuri piirkondadest. Vene ortodokssest kirikust eraldunud vanausulised saabusid Eestisse 17. sajandil ja elavad praegugi Peipsi järve kaldal. Sibulakasvatajatena tuntud vanausulisi on läbi aegade peetud ka headeks kaluriteks ja ehitajateks. Kohaliku ehituskunsti vaatamisväärsusteks on piirkonna palvemajad, kus saab osaleda jumalateenistusel. Näiteks kuulub teenistuse juurde rohke kummardamine, ristimärki tehakse kahe (reformitud õigeusu kirikus kolme) sõrmega, kasutatakse ainult bütsantsi ikonograafiat ja lauldakse ühehäälselt.

Kas teadsid?

Peipsimaa pärliks on Alatskivi loss, mis valmis 19. sajandil ja on inspireeritud Šotimaal asuvast kuninglikust Balmorali lossist. Hoone on üks uhkemaid neogooti stiilis ehitisi Balti riikides.

Eksootiline jalutuskäik viib jalutaja läbi kilomeetritepikkuse Raja, Kükita, Tiheda ja Kasepää tänavküla, kus tihedalt paiknevad koos majad, aedviljapeenrad ja kilekasvuhooned ning väikesed põiktänavad viivad järve äärde.

Vanausuliste ajalugu ja esemeid tutvustavad Kolkja ja Varnja muuseum. Kohalikust kala- ja sibulakultuurist saab osa, einestades Kolkja kala- ja sibularestoranis.

Tartu Linnas asub lisaks kahekümnenele muuseumile ka gootika hinnatumate mälestiste hulka kuuluv Jaani kirik oma kogu Euroopas ainulaadse terrakotaskulptuuride koguga.

Otepää Meelitab suvel künklike metsaradade ja järvesilmadega nii kalastajaid kui ka rannaelu nautijaid. Päikesepaistelise ilmaga on hea suve nautida Eesti ühe kaunima järve, Pühajärve kallastel, mis paistab silma puhta ja hoolitsetud ranna, heas korras rannapargi ja -hoone, ujumissildade, veeatraktsioonide ja mänguväljakutega.

Viljandi Linn ei meelita mitte ainult kultuuri ja festivalidega, vaid sobib kõigile, kes armastavad kauneid loodusvaateid ning väärika ajalooga õdusa väikelinna õhustikku. Külaskäik Viljandisse tähendab rohelust, võimsa linnuse varemeid, käänulisi munakivitänavaid, huba-

seid kohvikuid ja kaunist järve, mille ääres asuvad tenniseväljakud, mänguplatsid, vettehüppetorn ja paadilaenutus.

Soomaa Viie suure raba tõttu nimetatakse paikkonda ka Eesti metsiku looduse pealinnaks. Looklevate jõgede kallastel on traditsioonilise maakasutuse käigus kujunenud liigirikkad jõeluhad ja puisniidud. Tänu nendele suurtele puutumatutele aladele kuulub Soomaa Euroopa põlislooduse võrgustikku PAN Parks.

LÄÄNE-EESTI Piirkond uhkeldab kõige soojema mereveega. Pärnu kannab õigusega suvepealinna tiitlit ja Haapsalus Paralepa rannas võib vesi vahel olla soe nagu järves.

Matsalu rahvuspark See on tõeline paradiis linnuhuvilistele, sest siin asub üks Euroopa tähtsamaid veelindude peatuspaiku rändeteel Arktika ja Lääne-Euroopa vahel. Rahvuspark hõlmab madalaveelist Matsalu lahte, ligi 50 saart ja laidu ning neid ümbritsevat Väinamerd.

Pärnu Suvel toovad valge liivaga rand, soe merevesi, klubid, kohvikud ja kontserdid kokku tuhandeid inimesi. Majutus tasub broneerida aegsasti, sest rannahooajal on Pärnus kuus korda rohkem inimesi kui muidu.

Kultuuri-Pärnus toimuvad festivalid: dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival, Järvi Akadeemia, orelifestival, bluusi- ja hansapäevad, kunstide öö Augustiunetus.

Haapsalu See mereäärne linnake on ideaalne sihtkoht nii peredele, romantikat otsivatele paaridele kui ka terviseturgutajatele, kes soovivad ilusas kuurortlin-

Loodushuvilise reisimenüüsse kuulub Kaali kraatri, Euroopa esimese teaduslikult tõestatud meteoriidikraatri külastamine, jalutamine Panga pangal ja Kübassaare laialehises metsas, päevitamine Järve ranna luidetel. Kalapüügiplaaniga tuleks võtta suund Kalaküla, Pähkla või Pidula poole.

Kultuurihuvilist ootavad Saaremaal keskaegsed kirikud, Maasilinna ordulinnuse varemed, mitmed mõisad, Sõrve militaarrajatised, Mihkli talumuuseum ja Kuressaare vanalinn.

Piiskopilinnus on omataoliste hulgas kõige terviklikumalt säilinud ehitis Baltikumis. Angla kõrgendikul seisavad piirkonna tuntuimad tuulikud, kus saad omandada käsitööoskusi.

Kuressaare, üks Eesti pikkade traditsioonidega kuurortlinnadest, on tõenäoliselt koguni kõige spaatihedam linn maailmas ühe spaakohaga kümne elaniku kohta.

Muhu pärlid on Koguva küla ja Eesti üks vanemaid pühakodasid Katariina kirik oma paganlike hauakividega.

Suurematest sündmustest on valida Saaremaa ooperipäevade, merepäevade, Saaremaa ralli ja Muhu festivali Juu Jääb vahel.

Hiiumaa Paik on enim tuntud Eesti kuulsamate majakate poolest. Neist Kõpu on üks maailma kolmest vanimast katkematult töötanud majakast, Ristna ja Tahkuna tuletorn aga projekteeritud maailmakuulsa inseneri Gustave Eiffeli enese büroos.

Hiiumaa peamised vaatamisväärsused nii looduse kui ka kultuuri vallas on koondatud nn tuletorniringi. Saarel leidub palju mõnusaid väikeseid turismitalusid ja puhkemaju.

Külastada tuleks kindlasti ka Hiiumaaga teetammi abil ühendatud Kassari saart, mis on kuulus looduskauni kadakametsa poolest. Saar on äärmiselt liigendatud: 15 ruutkilomeetri suuruse pindala juures on sel tervelt 56 kilomeetrit rannajoont.

Populaarseteks kultuurisündmusteks on saanud Hiiumaa kammermuusikapäevad ja Hiiu folk, kohalik melu on kõige elavam augustis kohvikute päeval.

4 || suvi

postimees, 7. juuni 2016 Rannaretked

ROHKELT VÕIMALUSI. Juunis-juulis-augustis on merekultuuriaasta fookuses puhkus ja elamus ning seega räägime merest kui vaba aja veetmise kohast – meri pakub mitmeid erinevaid võimalusi, mida sel viisil ka laiemalt tutvustame.

• Eisma ja Karepa – 11. juuni • Suurupi, Rannamõisa ja Naage – 18. juuni • Lindi – 2. juuli • Muhu – 9. juuli • Noarootsi ja Riguldi – 16. juuli • Ruhnu – 23. juuli • Võsu ja Käsmu – 30. juuli • Juminda poolsaar – 6. august • Viinistu, Mohni ja Pärispea poolsaar – 13. august • Saaremaa – 27. august

Viikingid • 16.–17. juulil «Viikingiaja aarded Eestist» näituse avamine koos perepäevadega • 13.–14. augustil «Viikingid: elu legendide taga» näituse avamine koos perepäevaga

Merefestivalid • 11. juunil Hiidlaste ja saarlaste üle mere köievedamise võistlus • 1.–3. juulil Pärnu Hansapäevad

Merekultuuriaasta suvi Fotod: Eesti Meremuuseum

puhkus Kristi Hürri

Eesti Meremuuseum

Pop-up merekool «Meresõber» Merel liikumiseks on lisaks paadisõidule veel teisigi võimalusi, näiteks purjetamine, kajakiga ja SUP-lauaga sõitmine ning surfamine. Sel suvel saa-

vad kõik erinevaid merespordiga seotud vaba aja veetmise võimalusi omal käel proovida tänu merekultuuriaasta pop-up merekoolile «Meresõber».

Pop-up kool jõuab seitsmesse erinevasse paika üle Eesti ning annab võimaluse proovida purjetamist, SUP-lauaga sõitmist, lohesurfi ning kajakiga sõitmist. Suve jooksul jõuab merekool suurematesse Eesti linnadesse, kus sajad noored

«Meresõber» • 1.–12. juunini Narvas • 13.–26. juunini Pärnus • 4.–17. juulini Tallinnas • 18.–31. juulini Tartus • 1.–7. augustini Haapsalus • 8.–21. augustini Kuressaares • 22.–28. augustini Lohusalus

saavad vahetu kogemuse merel käimisest ning tutvuda merega seotud vaba aja veetmise võimalustega. «Meresõpra» võid kohata Narvas, Pärnus, Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Kuressaares ja Lohusalus.

Retked mööda merekultuuripärandit Pea igal laupäeval avab üks kohalik merekultuuriasula oma uksed kõikidele uudistajatele ning

tutvustab kohaliku rannaküla ajalugu, kombeid ja traditsioone.

Rannaretkel on võimalus kohtuda kohalike inimeste ning nende jaoks oluliste tegevustega. Saada vahetut kontakti elava merekultuuripärandiga ning tõsta fookusesse nende rolli ja tähtsust meie kultuuriloos. Igal külal ja piirkonnal on oma rikkalik traditsioon, oskused ja merega seotud eluviis, mille tähtsustamine on merekultuuriaasta üheks ees-

• 4. juulil Meie Küla pidu Lindi sadamas • 8.–10. juulil Kihnu Mere Pidu • 8.–10. juulil Kunda Sõbralaat • 9.–16. juulil Muhu väina regatt • 14.– 17. juulil Hiiu folk • 15.–18. juulil Tallinna Merepäevad • 16. juulil Eesti parimate merelaulude kontsert Lennusadamas • 30. juulil Rannarahva Festival Viimsis • 6. augustil Kalevipoja kala- ja vee festival • 11.–13. augustil Kuressaare Merepäevad • 12.–14. augustil Viru folk • 27. augustil muinastulede öö kõikjal Eestis

suvi || 5

postimees, 7. juuni 2016

Merekohin ja rannahääled vallutavad kogu Eesti

Viikingid Tallinnas Kuigi nad elasid juba tuhat aastat tagasi, ümbritseb neid vapruse, sõjakuse ning müstilisuse aura, mis paneb neist rääkima veel tänagi. Vähe sellest – nad on andnud nime tervele ajastule Euroopa ajaloos: vahemikku 8.– 11. sajandini nimetatakse viikingiajaks. Laialt on levinud ka legend viikingitest kui jõhkratest vallutajatest, kuid võib kindlalt öelda, et sarvedega kiivreid kannavad nad küll vaid multifilmis ja koomiksis. Ent mida me neist põhjaeurooplastest õigupoolest veel teame? Ning mida me õieti teame iseendist? Kas muistseid eestlasi võib samuti pidada viikingiteks?

Tänavu suvel asub Eesti Meremuuseum tutvustama viikingite ühiskonda ja kultuuri. Len-

nusadamas avatakse 13. augustil Rootsi Ajaloomuuseumi koostatud rahvusvaheline näitus «Viikingid: elu legendide taga». Paksus Margareetas on aga alates 15. juulist näitusel «Viikingiaegsed aarded Eestist» võimalik näha seni suurimat valikut Eestist leitud viikingiaegseid leide.

Merefestivalid Suvi toob mere äärde palju sündmusi ja rahvast. Meri on ju suvel üks peamisi vaba aja veetmise kohti. Erinevaid sündmusi, festivale, töötubasid, võistlusi, kontserte, kogupereüritusi on mererand suve jooksul paksult täis. Pakutakse merega seotud mänge ja võistlusi, kontserte ja värskes õhus valmistatud toitu.

Lisaks

märgiks. Juunis jõuavad rannaretked Vormsile, Eismale ja Karepale ning Suurupisse, Rannamõisasse ja Naagele.

Juuli laupäevadel toimuvad retked Lindi külas, Muhu saarel, Noarootsis ja Riguldis, Ruhnu saarel ning Võsul ja Käsmus. Augustis on eriprogramm Juminda poolsaarel, Viinistus, Mohnis ja Pärispea poolsaarel ning Saaremaal.

Suvel on mere ääres alati vahva aega veeta, kuid merekultuuriaastal toimub Eesti rannikul eriti palju. Kõik merekultuuriga seotud sündmused on kirjas www.merekultuur.ee kalendris.

Omanäolise algatusega paistis silma Merekultuuriaasta meeskond, kes alates juunist varustab merehäälega kaubanduskeskused ja -ketid. Igas Eesti maakonnas, kokku umbes 150 kaupluses saavad poes viibivad inimesed heliklipi kaudu kuulata lainete loksumist, puupaatide kriginat, kajakate laulu ja ka pillimängu.

Artist Siseraadiote muusikapsühholoogi Dali Kase sõnul tekitab kuuldav heliklipp mõnusa suvetunde ning loob inimestesse puhkuse meeleolu. «Suvel tuleb ikka aeg maha võtta ning mere ääres viibimine on selleks üks paremaid viise, sest mere lähedus ning merekohin mõjub enamikele rahustavalt,» ütles Kask ning lisas, et inimesed kipuvad stressist taastuma kõige kiiremini just lainete loksumise ja loodushelide saatel. Kase sõnul on mere rahustav efekt tingitud osaliselt ka selle suurusest ja võimsusest. «Mere ääres istudes ja mere piiritust hoomates jääb argielu tahaplaanile ning see aitab meil hetkes viibida ja rahuneda,» lisas Kask.

Merekultuuriaasta projektijuhi Karen Jagodini sõnul soovitakse selle klipiga kutsuda kõiki mere äärde aega veetma ja puhkama, sest hoolimata asupaigast ei ole meri meist kunagi kaugel.

6 || suvi

postimees, 7. juuni 2016

sündmuste keerises. Seekordne valik pakub huvilisele võimalusi seinast seina – süvamuusikast kaasaaegse tantsumuusikani. Enesearengule pühendujad saavad nautida mitmeid hõrku sündmusi keset loodust, linnamelu eelistaja saab tantsida rannaliival koos tuhandepealise publikuga.

Festivalid suveajal on nautlejate maiuspala Sõru Jazz 16.–19. juunil Sõru ja Orjaku sadamas Hiiumaal Juba üheksandat korda toimuv festival keskendub Eesti noorele džässile. Lisaks kõlab palju muud eriilmelist ja värvikat muusikat.

Progressiivse roki austajate heameeleks esineb legendaarne Peeter Volkonski ja Rosta Aknad.

Looduse- ja matkahuvilistele korraldavad RMK ja Ristna Looduskeskus matka- ja lillepäeva, et turgutada muusikasõpru läbi liikumise ja värske õhu.

Viimsi Valgete Ööde Festival 17.–23. juunil Viimsis Harjumaal

Iidsete puude, kiviaedade ja rookatuste sünergias on võimalus muusika saaFoto: Juu jääb erakogust tel kaasa õõtsuda, laulda ning tantsida.

Taas toob festival Viimsi Vabaõhumuuseumi kokku hea muusika ja muhedad inimesed, kohal on Eesti parimad artistid. Võrratu vaatega mererand ootab nautima aasta valgemaid õhtuid ja öid.

Pärimuspidu Baltica: Mooste pärimuspäev 22. juunil Mooste mõisas Põlvamaal Tähistatakse Balti riikide ühist 29. rahvusvahelise Baltica folkloorifestivali ja kümnenda Baltica peo toimumist Eestis. Mooste mõis muutub tõeliseks pärimuskülaks, kuhu tulevad üle Eesti kokku erinevad folkloorirühmad, rahvamuusika ansamblid, lauluseltsid, jutuvestjad ja pillimehed. Päeva jooksul toimuvad ühistegevused, meisterdamised ja muusika nautimised kulmineeruvad Mooste Folgikojas kell 17 peetava Pärimuspeo Baltica avamise ja selle järgneva simmaniga.

Pärimuspäeva sisustavad 34 pärimuskultuuri seltskonda ja üksikisikut üle Eesti, kokku üle 350 inimese ning 10 külalisrühma meie naaberriikidest nagu Läti, Leedu, Soome, Poola, Venemaa, Valgevene, kaugemad külalised Ukrainast, Gruusiast ja Šveitsist.

Juu Jääb – Muhu tulevikumuusika festival 28. juunist – 3. juulini Muhu saarel ja Kuressaares Saaremaal Rahvusvaheline muusikafestival toimub sellel aastal juba 20. korda.

Muhu saarel, iidsete puude, kiviaedade ja rookatuste sünergias astuvad üles tipptasemel džässi, elektroonilise- ja maailmamuusika artistid.

Festival pakub võimalust muusika saatel õõtsuda, tunda rõõmu muusikast ja loodusest, veeta aega uute ja vanade sõpradega, kaasa laulda ja tantsida.

Juubelifestivali üks peaesinejatest on maailmakuulus džässmuusika taaselustaja ja legendaarne Raadio BBC 6Music saatejuht Gilles Peterson Londonist.

Rapla 24.

Kirikumuusika festival 1.–15. juulil Festival tutvustab maailma rikkalikku muusikapärandit, sellel astub üles enamik Eesti muusikaeliidist ning välisesinejaid on Rootsist Jaapanini. 1997. aastal väljus festival Rapla MaarjaMagdaleena kiriku müüride vahelt, selle haare ulatub nüüd teistesse Eesti linnadesse ja maakondadesse.

Festivali peakülaliseks on Ameerika Riikide Orkester YOA, kelle kontsertturneel osaleb solistina Eesti üks väljapaistvamaid ja omanäolisemaid pianiste Irina Zahharenkova. Publikul avaneb võimalus kuulata üht hetkel maailma tunnustatuimat tšellisti Gautier Capuconi. Festivali raames toimuvad YOA kontserdid Raplas, Tallinnas, Tartus ja Narvas.

Festivali kunstiliseks juhiks on ooperilaulja ja omanimelise muusikute fondi looja Pille Lill.

Hiidlased ja saarlased veavad köit üle mere idee Juuli Laanemets teemalehe toimetaja

Teadaolevalt esmakordselt maailmas proovivad kahe saare elanikud teha üle mere köieveovõistlust. Hiidlaste ja saarlaste vahelist võistlust jälgivad kohtunikena Vormsi saare mehed.

10-kilomeetrist köit oodatakse sikutama tuhatkond inimest.

11. juunil algab kell 20.30 Hiiumaal Sõru ja Saaremaal Soela sadamas saartevaheline köievedu. Köieveo algataja Tanel Lips ütles, et merele on selleks tar-

beks veetud kümne kilomeetri pikkune köis, mis ujuvpoidega veepinnale on fikseeritud, kuna vee all on tugev hoovus. «Lisaks paneme kummalegi kalda poolele veel juurde 500 meetrit köit, millest kõik osavõtjad saavad kinni haarata, et köieveole oma panus anda,» rääkis Lips, kes eelmisel nädalal kilomeetrise köiega testveo tegi. Kumb võistkond võidu endale sikutab, seda ei osanud Lips küll prognoosida.

«Tulemust on raske ennustada, suurt rolli mängib vee hõõrdetakistus. Võib juhtuda, et köie keskpunktis olevatel kohtunikel ei õnnestu piisavat tulemust näha. Ka võib juhtuda, et köis kat-

Lätlaste valmistatud köis on rammukatsumiseks valmis.

Köieveo mõte oli erinevatel inimestel varasemalt peast läbi käinud. Mina lihtsalt korjasin selle heade mõtete maailmas üles ja teen teoks.

Tanel Lips

keb mingis punktis. Merel jälgivad võistlust kohtunikena Vormsi mehed. Loodame, et nad saavad oma tööd teha ning kõik sujub kenasti. Igal juhul on hiidlasi ja saarlasi end võistlusele samapalju kirja pannud,» sõnas Lips.

Vajalik köis telliti kohaliku kalastusfirma kaudu Lätist. Pärast võistlust saavad Hooandja kaudu ettevõtmist rahaliselt toetanud inimesed mälestuseks jupikese köiest, nagu ka ettevõtmist korraldada aidanud inimesed.

Pärast köievedu toimub õhtul mõlemal poolel simman, Sõrus esinevad Untsakad ja Soelas Saaremaal ansambel LUX.

Foto: Jaana Lepamaa

suvi || 7

postimees, 7. juuni 2016 Schilling festival 2. juulil Kilingi-Nõmmel Pärnumaal Väikese, kuid palavalt armastatud Edela-Eesti indie-festivali jaoks on tänavune aasta eriline.

Kätte on jõudnud juubelihõnguline 10. toimumiskord. Korraldajad teevad kõik selleks, et Schilling oleks jätkuvalt seest suurem kui väljast, mahutades ühte päeva ja väikesesse aeda uskumatud esinejad, suurepärase õhkkonna ja võimsad elamused.

Pärnu muusikafestival ja Järvi akadeemia 11.–17. juulil Pärnus Pärnu Muusikafestival ja Järvi Akadeemia jätkavad aastakümnete pikkust Pärnu heade muusikafestivalide traditsiooni, olles eelkõige orkestrifestival, kuhu tullakse mängima kõikjalt üle maailma. Festivali kunstiliseks nõustajaks on Paavo Järvi.

Viljandi vanamuusika festival 12.–17. juulil Viljandis Vanim eesti vanamuusikafestivali traditsioon sai alguse 1982. aastal. Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja muudes Viljandi põnevates paikades.

XXIV Viljandi pärimusmuusika festival NAISTE HÄÄL 28.–31. juulil Seekordne Viljandi pärimusmuu-

sika festival on pühendatud ühele kaunimale ja väljendusjõulisemale looduslikule helile maailmas – naise häälele. Selle kaudu tahavad korraldajad pöörata tähelepanu naiste eneseväljendusele laulu ja pillimängu kaudu, nii siinkandis kui mujal maailmas – nüüd ja ennemuiste.

Mil viisil puudutab meid tänapäeva Eesti naislauljate looming? Milliseid sõnumeid nende hääled meieni kannavad? Kuidas kõnetavad meid kaugete külaliste hääled, näiteks Vanuatu saarel lauluga veeriitusi pidavad naised, või hoopis Mauritaania naistelaul, millel on kohalike arvates raviv jõud? Läbi aastakümnete on Gruusia kuulus meestelaul festivalikülaliste südameid hullutanud, seekord on käes Gruusia naiste kord.

Võsu Rannafestival 2016 30. juulil Rannafestival Power on the Beach toob Võsule tõelise staaride paraadi. Otse liivarannas astuvad lavale Tanel Padar & The Sun, Shanon, Ott Lepland & Band, Genka & Paul Oja, Elisa Kolk.

Võsu Rannafestivali peaesinejad on Euroopa tantsumuusika viljeleja Alexandra Stan ning superstaar Inna.

Weekend Festival Baltic 4.–6. augustil Pärnu rannas Festivalil astuvad üles praeguse hetke tõelised superstaarid: maailma edetabeleis trooniv Rootsist pärit DJ ja produtsent Avicii, hetke maailma nr 1 DJ-duo Dimitri Vegas & Like Mike ning Hollandi tantsumuusika raskekaalla-

ne Afrojack. Lisaks saab näha ja kuulda kõige kuumemaid tantsu- ja popmuusikaartiste. Festivali neljal laval astub kolme päeva jooksul üles u 80 artisti.

Intsikurmu Muusikafestival 5.–6. augustil Põlva Intsikurmu metsapargis ja laululaval Põlvas Festival kutsub inimesi pöörduma tagasi metsapõue, et leida end ja oma juuri läbi muusika.

Laiahaardelisest muusikaprogrammist õhkub soojust, mis mõjub kaasaegse müra keskel tervendavalt. Videoinstallatsioonid, rahvusvahelised esinejad ning mõttega muusika on see, mis festivali iseloomustavad. Uskumatult ürgne, tugeva energiaga peokoht taevasse kõrguvate puude all pakub esteetilist ilu silmale.

Augustibluus 5.–6. augustil Haapsalu piiskopilinnuses 23. korda toimuva Augustibluusi visiitkaardiks on eriliselt positiivne õhkkond, mis muudab Haapsalu linna hea muusika sõbra jaoks justkui paradiisiks. Festivali põhikontserdid toimuvad selgi korral iidse piiskopilinnuse õuel, tuues lavale tippartiste bluusi sünnimaalt Ameerika Ühendriikidest, virtuoose Euroopast ning loomulikult põnevaid kodumaiseid eriprojekte. Festivali päevasesse programmi mahuvad õpitoad, näitused ning traditsiooniline akustiline kontsert Haapsalu vanas raudteejaamas.

Kokku toimub festivali 8 laval üle 30 kontserdi, mõnusat muu-

Ürgne, tugeva energiaga peokoht taevasse kõrguvate puude all pakub esteetilist ilu silmale.

Foto: Intsikurmu erakogust, Hendrik Osula

sikat on võimalik nautida ka välikohvikutes ning linnatänavail.

Esoteerikafestival Leia End – Naidi Sebja 5.–7. augustil Vana-Veski puhkekeskuses Paide vallas Järvamaal Festivali teemadeks on vaimne areng ja enesetäiendamine, suhtlemine loodusega, tervendavad ning psühholoogilised praktikad, mille eesmärgiks on iseenda ja meid ümbritseva maailma mõistmine ning vaimse tasakaalu saavutamine.

Emajõe Festival 5.–6. augustil Tartu kesklinnas Emajõe peal Emajõgi väärib festivali, et kord aastas kokku tulla ja vaadata lae-

vu ühises pikas reas jõeparaadil kulgemas. Suur-Emajõgi, mis saab alguse Võrtsjärvest ja jõuab pärast 100 km pikkust teekonda Peipsisse. Emajõe kui loodusliku piiriga puutuvad kohalikud inimesed kokku pidevalt. Mitmesugustel põhjustel on vaja jõge ületada, jõel liigelda, suurvee aegu karta üleujutusi. Emajõe mõõdukas vool sobib hästi laevatamiseks, kalarikas jõgi meelitab kallastele kalamehi.

Viru Folk 2016 – Põhjala saarte aasta 12.–14. augustil Juba üheksandat aastat kaunis Käsmu kaptenikülas publikule rõõmu valmistav festival on seekord tutvustamas saarte kultuuri. Olgugi, et ilmselgelt on igal saarel või saarestikul oma kordumatu nägu, on saarte kultuurid siiski

kõik mõnevõrra sarnased, eristudes mandril kujunenust. Käsmus saab kuulata muusikat Islandilt, Fääri saartelt, Shetlandi saartelt, Ahvenamaalt ja Gotlandilt ning mõistagi meie oma saartelt.

Birgitta festival 14. augustil Flamenkoballett «Carmen by Bizet» 18. ja 19. augustil W. A. Mozart «Reekviem … ja elu enne» 21. augustil S. Prokofjev «Romeo ja Julia» Festival ühendab keskaegse kloostri hämara võlu tänapäeva muusikateatri viimase sõnaga.

Muusikasündmusel on välja kujunenud lojaalne publik, kes tuleb Birgittale otsima uusi suundi pakkuvat ja kõrgetasemelist rahvusvahelist muusikateatrit.

8 || suvi

postimees, 7. juuni 2016

eestimaa aare. Eesti suurim sisejärv Võrtsjärv peidab endas mitmeid puhkealasid, mis on suuresti veel avastamata. Järve ääres leidub sadamaid ja telkimiskohti, kus on hea peatuda ning nautida järve lahket ilu.

Kesk-Eesti kauneim pärl Rannapuhkus Võrtsjärve külastuskeskuse juures annab suvele uue mõõtme.

Fotod: Eveli Jürgenson

suvi || 9

postimees, 7. juuni 2016 Tasub teada Võrtsjärve kalepurjekad

on Eesti 100 aarde esikoha tiitli omanikud. «Eesti 100 aaret» on ainulaadne interaktiivne avastusmäng, mis luuakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks ning see kutsub kõiki inimesi mõtlema tähenduslike paikade ja objektide peale Eestimaal. Mäng töötatakse välja mobiilirakendusena ning mängu eesmärk on avastada Eesti kultuuripärandi 100 olulisemat aaret, mis valiti välja Eesti rahva ja muinsuskaitseameti koostöös 2015. aastal. Selle mänguga loodetakse Eestit avastama tuua ka välisturiste.

Kalarikkus on muljetavaldav

Kalepurjekas Paula sõidutab kalalaada külastajaid Jõesuus.

paikkond Eveli jürgenson Võrtsjärve Sihtasutus

Tartumaa ja Viljandimaa piiril iidse veetee ääres olev Võrtsjärve külastuskeskus asub telkimisvõimalusega Jõesuu puhkealal, kust avaneb harukordne võimalus sulistada liivarannas järve soojas vees või valida Emajõe lähtes suplemine. Suvisel ajal on siin eriti hea pidada seminare või koosviibimisi koos väljasõiduga kalepurjekal.

Kaletamine oli Võrtsjärvel iseloomulik ja põline kalapüügiviis. 1960. aastatel liikus Võrtsjärvel kümneid kalepurjekaid, mis olid osaks rannarahva kultuurist. Lõbusõidud nendega muutusid nauditavaks ja populaarseks

mitte ainult rannarahva hulgas – korraldati mainekaid kalepurjekate võidusõite – regatte, turistidele tehti lõbusõite. Täna kannavad seda pärandkultuuri edasi kolm kalepurjekat. Huvilised saavad põimida lõbusõidu ka teadusliku programmiga, tellides loodusgiidi või isegi järveteadlase.

Lisaks kaledele on veel mitmeid veeturismivõimalusi – parvesaunaga saab saunatada kasvõi keset järve, võimalik on rentida purjekad ja minna iseseisvalt järve avastama.

Suve sündmused Lähiajal peetakse merekultuuri aasta raames 11. juunil Võrtsjärve kala- ja käsitöölaata ja 12. juunil toimub Võrtsjärve Veeparaad, kus on võimalus kasu-

Parvesaun Pikasilla puhkealal võimaldab otse lavalt järve hüpata.

tada juhust erinevate üle järve kokku sõitvate purjekate, parvede, paatide ja laevadega tutvumiseks ning lõbusõiduks. Sõitu saab alustada isegi Tartust, kust 8 tunni pikkuse veeretke võtab mööda kaunist Emajõge ette viikingilaev Turm. Veeparaad viib erinevad alused Jõesuust Vaiblasse, kus saab teha veel banaanisõitu ning jalutada rannapromenaadil. Lõpetatakse sel kevadel avatud Oiu sadama kalarestoranis õhtusöögiga.

Uudne puhkamisvõimalus avaneb ka Suislepa puhkealal, kus uksed avab laululava-motell. Üks traditsioonilisi üritusi on ka 25. juunil toimuvad Suislepa paadipäevad. 19. augustil toimub samas kohas ka teist aastat Võrtsjärve tulemuusikaöö, sel aastal on esinejaks Met-

satöll. Võrtsjärve ümbruses toimuvad üritused leiate ka aadressilt vortsjarv.ee/sundmused. Ümber järve ringreisil saab peale külastuskeskuse juures asuva liivaranna liivast randa nautida veel näiteks Tartumaale jääval Trepimäe puhkealal, Valgamaal Pikasilla puhkealale lisaks ööbimisvõimalusega kämpingus. Looduskaunis vaade avaneb Valgamaal Vooremäe puhkealalt. Viljandimaal külasta kindlasti Suislepa, Kivilõppe, Tarvastu poldri, Valma, Ulge ja Jõesuu puhkealasid.

Hea teada Ettetellimisel on võimalik nautida Võrtsjärve kalaroogi ja muid toite nii järvel kui rannas. Lähema info saamiseks võta ühendust info@vortsjarv.ee

Võrtsjärv on olnud kalarikas veekogu läbi sajandite. Tänapäeva Võrtsjärvest ja tema sissevooludest on püütud 36 kalaliiki. Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas, sellest 60–70% moodustab hea toidukala.

Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on ahvenat ja särge, pidevad asukad on rääbis, Peipsi tint, säinas. Viie- ja kuuekümnendail aastail oli Võrtsjärvel kiisajärve kurvavõitu kuulsus, sest valdava osa kalasaagist andis väheväärtuslik prügikala. Tänu limnoloogiajaama teadurite ettepanekute (traalpüügi lõpetamine, kalakaitse tõhustamine, angerjamaimude regulaarne sissetoomine) rakendamisele on nüüd püügis ülekaalus suured ja hinnalised kalad.

Angerja üliväikest looduslikku populatsiooni Võrtsjärves on alates 1956. aastast üsna pidevalt täiendatud, lastes igal aastal järve tillukesi klaasangerjaid.

Võrtsjärve Väravad Võrtsjärve unikaalsuse tutvustamiseks on erinevatesse järveäärsetesse punktidesse loodud mitmeid info- ja külastuskeskuseid, mida kutsutakse Võrtsjärve Väravateks.

Võrtsjärve lõunatipus Põdrala vallas asuv Pikasilla puhkeala on hästi ligipääsetav ning strateegiliselt hea asupaigaga veetee ääres VäikeEmajõe suudmes. Puhkealal on olemas erinevad spordirajatised ja puhkekeskuse olmemajas on külastajatele tagatud pesemis- ning söögitegemisvõimalus, ka asuvad seal kaks kämpingmaja.

Kohalike elanike sõnul on tavaks pärast Pikasilla külastamist ka Vooremäel käia. Kui Pikasilla puhkeala toob külastajaid kohale ürituste toimumiskohana, siis Vooremäe puhkeala võimaldab külastajatel rahvamassist ajutiselt eralduda ning kohaliku piirkonna loodust nautida. Vooremäe ja Pikasilla vahe on maismaad pidi viis kilomeetrit, üle vee aga poolteist kilomeetrit.

Võrtsjärve idapoolseks väravaks on Järvemuuseum, mis asub Rannu vallas Vehendi külas Limnoloogiakeskuses. Muuseumis on vee-elustiku ekspositsioon, alates suurtest akvaariumitest paljude meie järvedes ja jõgedes esinevate kalaliikide, veetaimede ja põhjaloomadega, lõpetades võimalusega vaadata mikroskoobis kõige väiksemaid planktonorganisme.

Viljandi vallas asuv Valma küla on üks väheseid kompaktseid asulaid vahetult Võrtsjärve kaldal. Valma on olnud Võrtsjärve äärseks vanimaks ja olulisemaks kalurikülaks ning ka praegu on tegemist ühe suurima Võrtsjärve äärse kalasadamaga. Küla pärineb III aastatuhande teisest ja II aastatuhande esimesest poolest e. m. a. Väljakaevamiste käigus on leitud mitmeid ajalooliselt olulise väärtusega ning vaatamisväärseid esemeid (olulisemad just nn Valma mehe matmispaik ja karupeiede rituaali jäljed jne).

Võrtsjärve läänepoolseks väravaks on Tarvastu vallas asuv polder. Tegemist on poldritammiga, mis piirneb ühelt poolt paarikümne aasta eest rajatud heinamaade ja kogujakanalitega ning teiselt poolt Võrtsjärvega.

Tarvastu jõe suudmesse rajatud sadamakanal võimaldab paatide ja väiksemate laevade randumist.

Oiu ja Leie vahel Võrtsjärve ääres asub Ulge puhkeala. Kolga-Jaani vald on puhkeala omanikuna ehitanud sinna võistluspaigad ja abihooned, puhkajaid ootavad telkimis- ja spordiplatsid.

Jõesuu on järjest enam populaarsust koguv puhkekoht, seal on lisaks 15 meetri kõrgusele vaatetornile atraktiivne kividest muul, mis kulgeb piki Emajõge Võrtsjärve ning uus 10-kohaline paadisild. Kaldaalale on rajatud teed ning parklad.

Emajõe algusesse Kolga-Jaani ja Rannu valla piiril asuvale Rannu-Jõesuu puhkealale on ehitatud turistide tarbeks ökoloogilistest materjalidest (puit, puitlaast, savi, põhk) hoone – Võrtsjärve külastuskeskus. Ehitis on rajatud järve ümbritseva seitsme valla koostöös. Ajalooliselt asus seal Võisiku mõisale kuulunud kõrtsihoone.

Allikas: www.vortsjarv.ee

10 || suvi

postimees, 7. juuni 2016

suvi || 11

postimees, 7. juuni 2016

Armastatud autor. Selle suve üks produktiivseim näitekirjanik Loone Ots vahendab meile oma näitemängude kaudu kultuuriloolisi juhtumisi ning tegelasi ammustest aegadest. Otsa kirjutatud kolm eriilmelist suvelavastust mängitakse maha Eestimaa põnevates paikades.

Suveteatri kroonimata kuninganna persoon Millised näitemängud või projektid sul peale «Katariina mõrsjaliniku» ja «Julie ja tähtede» veel publiku ette tulemas on?

2. juulil esietendub Pärnu Hansapäevadel minu järjekordne teos Karl Ristikivi ainetel. Nimelt suur vanamuusikadraama «Rõõmulaul». See räägib laulik Davidi seiklustest saja-aastases sõjas, põhiteemadeks armastus ja kurjus. Ajastu muusika on osalt ehtne, osalt on selle loonud Tõnu Sepp. Esitab stuudio Vaikuse Muusika. Nemad on väljaspool Eestit ehk isegi tuntumad kui kodumaal ja «Rõõmulaul» on tänuväärt võimalus, et ka meie publik nende sära nautida saaks. Tuttavate nimede kõrval astuvad üles ka imeilusad ja häälekad noored lauljad. Etendused on Pärnus, Tartus ja Tallinnas.

Lisaks ajab mitu asja võrseid.

Aga neid ei tohi ette ära sõnuda.

Kindlasti valmib sügiseks raamat, kus meenutan eredamaid juhtumeid oma loomakaitsjaelust. Ilmub ka lasteraamat «Lugusid kuulsatest eestlastest». Usun, et väga vajalik teos, sest räägib meie suurvaimudest ka nende lapsepõlves.

«Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee» 9. juunil esietenduv ajalooline lugu jutustab Euroopa ajaloos olulisest tegelasest, Siena Katarinast, tüdrukust, kes muutis Euroopat ja kellest tänaseks on saanud Euroopa kaitsepühak.

Millest sa oma näidenditele ainest ammutad või mis sind inspireerib kirjutama?

Minu kui dramaturgi kolm vaala on romantiku hing, armastus kultuuriloo vastu ja suur tung seda teistega jagada. Tahan, et rahvas hakkaks meie mineviku suurkujusid armastama sama tuliselt kui ma ise. Teater on emotsioon. Teatri abil on lihtne armastust äratada. Üleilmses kogukonnas peame oma juuri topelt hästi tundma. Ja muidugi on meie suurused võimsad isiksused, keda tasub lähemalt tundma õppida.

Kas suvetükki kirjutada on kergem või raskem, miks?

«Julie ja tähed ehk Abikaasa portree» Vanemuise suveprojekti mängitakse Tartu tähetorni jalamil alates 10. augustist. See on lugu astronoomilisest armastusest. Nimitegelane on väljapaistev kunstnik Julie Hagen-Schwarz, akadeemiku tiitliga pärjatud naine, kel jäi maailmakuulsusest puudu vaid kröömike. Just suure tähelennu hakul tegi ta täispöörde, abiellus tartlasega ning jäi oma pika elu lõpuni maalima kohalikku pisiseltskonda. Selle uskumatu valiku põhjus oli armastatud mees. Aga näidendis toimetavad veel kaks Tartu suurkuju: kaksiktähtede uurija astronoom Struve ja Maa meridiaani mõõtja kindral Tenner. Nähtamatu tegelane on veel Tartu vaim – seekord 19. sajandi biidermeieri rüüs. Teate küll, meelespealilled, krinoliinid ja sentimentaalsus. Aga Julie Hagen-Schwarz ei olnud müürililleke, vaid tahtejõuline ja kirglik naine. Lavastaja Margus Kasterpalu paneb Julie siis biidermeierile vahvasti vastanduma.

Minu jaoks pole vahet, kas teos tuleb lavale suvel, talvel või aasta ringi. Ei maksa publikut alahinnata. «Suvetükk» on mõnede arvates midagi kerget ja natuke allpool «tõelist» teatrit. Tegelikult võib hea suvetükk olla tõsine, miks mitte lausa tragöödia – meenutame Rakvere teatri suvist «Hamletit».

Suveloo pluss on võimalus mängida seal, kus talvel ei saaks.

Vanade paikade võlu on mind alati paelunud. Ja iidsetes hoonetes, isegi varemeis, on uskumatu akustika.

Millised näitemängud veel sinu kirjutuslaual ootavad arvutis valmis küpsemist?

Haa! Elagu suvi, ütleksin ma selle peale. Tõmbasin just joone alla näidendile «Vürst ja tantsijanna», mis viib ulmelises ruumis kokku Venemaa hõbeajastu tantsu- ja teatriuuendaja vürst Sergei Mihhailovitš Volkonski ning esimese eesti kutselise tantsijatari Ella Ilbaku.

Mängupaigaks oleme kavandanud Keila-Joa mõisahoone, mis kuuluski Volkonskite soole. Kirjutades üllatusin, kui pal-

ju puutepunkte neil kahel pealtnäha nii erineval inimesel oli.

Kaugemas tulevikus kasvab suvedraama «Kõrboja kirjamees».

Arusaadavalt Tammsaarest, kes kirjutas Birkenruh´ suvemõisas romaani «Kõrboja peremees». Esikirjaniku värvikast abielust teame palju. Aga kuidas Tammsaare naise võttis ja kas Käthe Veltmann oli tema esimene valik, on laiemale üldsusele üpris tundmatu teema.

Eesti kultuuri ja kohapärimuse varamud on aardeid nii täis, et aines ei saa iial otsa. Näitekirjaniku suureks rõõmuks.

Näidendi autor Loone Ots sõnas, et ka täna, mil maailmas ja Euroopas valitsevad vägagi ärevad ajad, on põhjust vaadata tagasi, et osata edasi minna. Samuti on lavastuse oluliseks elemendiks romaani «Mõrsjalinik» autor Karl Ristikivi ja tema päevikud. Ristikivi on olnud Otsa kahe näidendi tegelane ja näitekirjanik on dramatiseerinud ka tema romaanid «Põlev lipp» ja

(muusikalitekstina) «Rõõmulaul».

«Jaani kirik Tartus on sobivaim koht selle loo ja legendi lahtimängimiseks mitmel põhjusel, üheks neist kindlasti see, et kirik on ehitatud sama ajaperioodil, mil ka Katarina elas ja tegutses,» selgitas Ots. «Mõrsjalinikut» ahvatles teda kirjutama Heiti Pakk, ent samavõrd romaani armastuse, isetuse ja julguse sõnum. «Tänapäeva «arene-

nud maailmas» vohab endakesksus ning aplus, liigtarbimine, keha ehtimine vaimu arvelt. Samad mured olid ka 14. sajandi «arenenud Itaalia» ühiskondades. Ka romaanis kujutatud poliitilised võitlused on justkui meie aja omade kloonid – ainult 21. sajandi inimene võitleb tsiviliseeritumalt, hävitab mitte mõõga abil keha, vaid meedia abil mainet,» rääkis Ots.

12 || suvi

KÕNDIDES AVASTAD. Räätsad on heaks abivahendiks ebakindlal pinnasel kõndimisel, veel sobivad need lumes paterdamiseks. Enamikes maades, kus leidub lund, täidavad nad lumes kõndimise funktsiooni. Kuna meil on ka palju soid ja rabasid ning maastik «vedel», siis sobivad räätsad Eestis aastaläbi matkamiseks.

Räätsad aitavad avardada rabamaailma

postimees, 7. juuni 2016

suvi || 13

postimees, 7. juuni 2016

Kuna rabas leidub vähe taimeliike, elutsevad seal mitmed putukad ja ämblikud, neist toituvad enamasti konnad, Fotod: Seiklusfirma 360 KRAADi kellest jälle omakorda rästikud, soolinnud ja pisikiskjad.

Raimo Sindonen Seiklusfirma 360 KRAADI

loodus Rajad, nagu räätsasid vanasti kutsuti, on reketit meenutavad plaadid, mis kinnitatakse rihmade või klambritega jalanõude külge. Räätsad ei lase jalal läbi turbasambla vajuda, mis kahjustaks pinnast, vaid suur räätsaplaat jääb samblale inimest kandma.

Räätsad annavad rabas palju vabadust minna sinna, kuhu muidu mööda laudteed ei satu. Imelised laukad ja älved, suurepärased marjakohad ning meelierutav vaikus ja privaatsus on ainult mõned privileegid, mis saavad osaks räätsamatkajale.

Mida teha, kuhu minna?

Esimese hooga, kui tuleb isu räätsadega rabasse minna, oleks mõistlik endale need riistapuud rentida või ise teha. Osta jõuab neid hiljem, kui kogemusi juba rohkem.

Võta lahti mõni kaardirakendus või atlas, otsi välja raba, kuhu minna tahad. Uuri nimi välja, vaata, et seal ei oleks piiranguid liikumiseks ning siis: minekut.

Või võta lahti Kai Kimmeli raamat «Eesti sood», kus iga raamatus oleva raba kohta on asjalik ülevaade. Rabamatkale lisavad laukad alati vürtsi juurde, need imepärased tumedad ja soojad veesilmad, kus suvel saab ujuda.

On ütlus, et pärast laukas ujumist oled seitse aastat noorem, no kes ei tahaks proovida? Kuid pea ees ei tasu laukasse sisse hüpata, vette minnakse ikka rahu-

likult ja jalad ees. Kui lauka serval pole purret või laudteed, siis tasub paralleelselt kaldaga panna mõni puunott, kuhu ennast toetades saab veest välja tõugata, muidu võib väljasaamine mudase jätku saada.

Mida vaadata Kui rabas on olemas suured laukad ja älved, õitsev taimestik, on vaatamist ja ahhetamist küll.

Tihtipeale leiab pärleid, kui avada Maa-ameti kaardirakendus.

Valima peaks pärandkoosluste kaardikihi, nii leiab vanu punkrikohti ning taliteid.

Suve algus on rabas tärkamise aeg – kui päike pole liiga intensiivseks läinud, on enamik maastikust rohekat tooni. Vaikuses saab kuulata linnulaulu ning nuusutada sookailu lõhna, millega ei tasu liiale minna, kuna taim võib tekitada peavalu. Marjahuvilistele on kindlasti juuli ja august magus aeg, kuna siis on aeg mustikate, sinikate ja murakate noppimiseks.

Enne rappa minekut uuri, kuidas näevad välja kõige tavalisemad rabataimed: sookail, küüvits, huulhein (putukaid sööv taim), kanarbik, mustikas, jõhvikas – nii muudad omsa matka meeldejäävaks. Suurema pundiga minnes kutsu endaga kaasa kogenud giid, kes juhatab teed ja räägib põnevaid lugusid. Kui aga tunned, et giid ei ole «päris see», siis variant on minna rappa koos self-guided räätsamatka programmiga.

Tahvelarvutis on olemas punktid, kuhu võiksid minna, marsruudi saad ise valida, tahvlist näed oma liikumist reaalajas.

Nii saad põnevat infot ning matkamine on lihtsam ja vägevam, oled oma aja peremees.

Rabanipid • Räätsadega tee pigem väiksemad sammud, jõuad kaugemale.

• Kõige lihtsam on räätsadega siis kõndida, kui unustad ära, et nad jalas on. Nii hakkavad need kõige paremini tööle.

• Tagurpidi võib räätsadega kõndida talendi-show’s, rabas käiakse õigetpidi.

• Selleks, et endale sobivat rada leida, jälgi kohti, kus kasvab taimestik. Kuna turbasamblal juuri pole, siis see ei kanna.

Juurtega taimestikust tekib jalge alla nagu ujuv, kandev vaip, mis kannab.

• Ära mine mudase ja erkrohelise samblaga laikudele, need on älved. Seal on hästi tunda, kuidas raba jalge all vajuma hakkab, kuid vahepeal võib väljasaamine katsumuseks osutuda. Kui oled mülkasse kinni jäänud, lase sõbral ulatada omale roigas või tuulekas, mille abil sind välja tõmmata.

• Ära rabele ega sõtku jalgadega asjatult. Kui jaks on otsas ja sa ei jõua jalgu välja tõmmata, viska kõhuli ja proovi välja roomata samamoodi nagu jääaugust.

• Matkale võta kaasa elementaarsed vahendid: kaart, kompass või GPS. • Loomulikult on kaasas laetud telefon (ka nutitelefoniga saab navigeerida, kuid tulemus pole nii täpne), vesi ning natunene nosimist.

Rabasuplus. Kui lauka serval pole purret või laudteed, siis tasub paralleelselt kaldaga panna mõni puunott, mille najaFoto: Tõnis Rüütel le toetudes saab ennast veest välja tõugata.

14 || suvi

postimees, 7. juuni 2016

gurmeemaitsed. Suveaja söömisi ilmestavad mitmed tänavatoidufestivalid. Lisaks saavad nautlejad osaleda toidukunsti maitsereisidel, mis toimuvad suurtest massidest eraldi. Olgu selleks siis väikeste maakohtade suvekohvikute terrassid või üksikul saarel valge linaga kaetud lauad. Õnneks oleme hakanud väärtustama head, maitsvat toitu – seda kinnitavad kevadel mitmes linnas toimunud avatud restoranide nädalad.

Suvesöögil on teine mekk juures Huvilisi neis söögikohtades oli kui murdu. Loodame, et suveajal on inimesed nagu aardekütid, kes leiavad igas maakonnas üles lahked ja mõnusad söögikohad ning vahetavad meeleldi oma raha maitseelamuse vastu.

Kurkse sadamast, tagasi Kurksesse jõutakse hiljemalt kell 21. Ühel õhtusöögil saab osaleda 11–14 või 22–25 inimest. Toidukunsti maitsereis sisaldab viiekäigulist õhtusööki, paadisõitu Kurkse–Väike-Pakri– Kurkse ja ekskursiooni saarel.

Osalemiseks tuleb reis ette broneerida.

Toidukunsti maitsereisid Väike-Pakril

Hea Toidu Festival – Grillfest 2016

Reisid toimuvad kuni 15. augustini (Pihla, Kurkse küla, Padise vald, Harju maakond)

10.–11. juunil Pärnu Vallikääru aasal

toit

Avastamata saarel ootab toidunautijaid imeline viiekäiguline õhtusöök ja ekskursioon VäikePakri saarel. Reisi algus kell 16

Grillfestil saab peale hea toidu söömise näha, kuidas töötab maailmaklassi lihakunsti tipplihunik Marco Peerdeman Jamie Oliver’ meeskonnast ja Eesti oma grilliguru Enn Tobreluts.

Pärnu tänavatoidufestival 4.–6. augustil Pärnus Supeluse tänaval Linnas toimub samal, Weekendfestivali nädalavahetusel Pärnu Maitsete Uulitsa nime kandev festival. Kuna Pärnus on ajalooliselt tänavaid nimetatud uulitsateks, jäigi selle ürituse tarbeks sama nimi.

Korraldajad lubavad linnarahvale, et festivali külastajad pole varem kindlasti selliseid toidupakkumisautosid näinud, esindatud on Korea, Liibanoni, Mehhiko, Ungari köök. Stockholmist tuleb India kööki tutvustav ratastel liikuv India Karri ja ka India veganiköök on esindatud. Lisaks on kohal Pannkoogikäru.

Soomaa marjaretked

Tänavatoidufestival Haapsalu Maitsete Marjaretkede hooaeg algab juunikuus ja lõpeb oktoobris. Promenaad Eestlased armastavad nii looduses marjul käimist kui metsamarjade varumist talvekuudeks. Tutvustatakse erinevate marjade säilitamise viise nagu kuivatamine, konserveerimine, hoidiste ja keediste valmistamine. Marjamatkad sobivad ka lastega peredele.

Soomaa.com kohalik giid viib huvilised talle tuttavatesse marjasoodesse ja -metsadesse, et maitsta ja korjata erinevaid looduses kasvavaid marju ning õppida tundma ka marju, mida ei sünni süüa. Korjatud marjadest valmistatakse päeva lõpuks maitsev roog.

13. augustil Haapsalu vanalinnas Tänavatoidu liidu üks looja, Tiina Treumann on käivitanud mitmeid tänavatoidufestivale. Juba mitmendat aastat toimub niisugune Haapsalus. Treumanni sõnul soovivad nad tutvustada värske, külmutamata toiduainetest valmistatud söögi võlusid. Pakkudes tervislikke valikuid erinevate rahvaste roogadest ja tuues Eestisse välismaalt mitmeid tänavatoiduvalmistajaid koos liikuvate einelaudadega. Külalised ja linna-

rahvas saab tänavaid pidi jalutades mekkida kõiksugu külluslikke toite ja suupisteid. Mida ühest suvepäevast saaks rohkem tahta!

Tartu Toidufestival 13. augustil kell 10–21 Tartus toimub suur Eesti toidu pidu, kus pakutakse ja tutvustatakse kohalike väikeettevõtete toodetud toitu.

Saadaval on Tartu kohvikute-restoranide poolt kohalikust toorainest valmistatud, maitseelamusi pakkuvad suupisted ja road. Rahvuskööke ei kaasata ja välistatud on n-ö tavapärane suurürituste toitlustus, näiteks friikartulid või pajaroad.

suvi || 15

postimees, 7. juuni 2016

Lisaks Hiiumaa kaunitele randadele leiab saarel hulganisti häid söögikohti, mida tasub rannamõnude kõrval avastaFoto: PRIIT PULLERITS ma tulla.

VÄÄRIB PROOVIMIST. Hiiumaa toit on nii hea, et esindab Eestit Euroopa Avastamata Aarete (EDENi konkurss) seas.

Eestimaa maitsete avastamata aare Hõbekala kalakohvik

söögikoht Eesti Avastamata Aarete konkursi projektijuhi Monika Karu sõnul valiti Hiiumaa välja seetõttu, et tema toit ei hüüa maitsjat nagu üksik majakas keset tühja merd.

Hiiu toit meenutab pigem kihavat küla, kus üks maitse viib teiseni, mõnusast kohvikust on võimalik astuda ehedasse kõrtsi ning seda saadab muhe hiiu jutt, traditsioone austav ja äravahetamatu ümbrus ning võimalused lähedal muugi põnevaga aega veeta.

Järgnevalt soovitab Karu, kus auhinnatud Hiiumaal traditsioonilise gurmee reisil kindlasti peatuda või mida kaasa osta. Enne reisileminekut on tark uurida lahtiolekut, sest mitmed kohad on avatud ettetellimisel.

Vetsi tall

Menüü vaheldub, sõltudes ilmast ja koka meeleolust. Põhirõhk on koostööl kohalike kalameestega, keda võib näha ka kohviku kõrval suitsuahju juures toimetamas. Värsket suitsukala saab kaasagi osta.

Foto: PRIIT PULLERITS

Kõpu tuletorni kohvik

Kassari puhkekeskus

Pakutakse suppe, Hiiumaa maheveise lihast burgereid, kohalike kalurite püütud kalast valmistatud roogi. Magustoitude hulgas on traditsiooniline lemmik ahjuõuna-jogurtitort.

Õllekoda ning restoran Grill Lest & Lammas. Puhkekeskus on taaselustanud kohaliku õlletootmise, mis toetub vanaisade tarkusele. Uude Kassari õllekotta on koondatud kõik õllenipid ja traditsioonid, naabrite ja külarahva õpetused. Oodatud on nii omal käel külastajad kui ka grupid. Juurde võib kuulata Hiiu õlle lugu, kus majaõlle ja Hiiu ampsude kõrvale räägitakse muheda hiiu huumoriga lugu õlleteotraditsioonidest.

Restoran pakub värskest toorainest valmistatud kohalikule köögile omaseid toite. Samuti valmistatakse täpselt tellija maitse järgi vorste, suitsu- ja hakkliha.

Trahteri au ja uhkus on oma suitsukala ja -liha, soojad taluleivad suitsuliha, küüslaugu-ploomi ja muu hea paremaga ning vanaemade retseptid. Tooteid müüakse ka kaasa.

Roograhu sadama restoran

Vaemla villavabriku kohvik

Lisaks suurepärastele pitsadele, mille kattes kasutatakse peamiselt kohalikku toorainet, on valikus maitsvad supid, salatid ja põhiroad. Menüüs ei puudu ka kohalik hooajaline kala.

Kui oled vanas villavabrikus vaadanud, kuidas lambavillast valmib lõng, siis külasta ka kohvikut. Naudi õdusat olemist paekivimüüride vahel või maitse jooke ja suupisteid õues.

Hõrgud kalaroad on teinud söögikoha kuulsaks.

Allikas: www.puhkaeestis.ee

Foto: vetsi tall

16 || suvi

postimees, 7. juuni 2016

väega taimed. Suvi on ideaalne aeg, et viia end kurssi ravimtaimemaailmaga. Selleks on parim võimalus külastada Eesti suurimat ja vanimat ürditalu – Kubja ürditalu, kus omi teadmisi ja kogemusi jagab perekond Sander.

Taimetarkust saab Kubja ürditalust tervis Rein Sander Kubja ürditalu

Asume Järvamaal Tihti otsitakse Kubja talu Võrumaalt Võru-Kubijalt. Aga tegelikult on Kubja-nimelisi talusid Eestis palju. Meie Kubja asub päris keset Eestit, tunnise autosõidu kaugusel Tallinnast, Tartust, Pärnust ja Kohtla-Järvelt. Täpsemalt Järvamaa kirdesopis, Järva-Jaani alevist umbes 7 km kaugusel Karinu külas. Kubja talu kaubamärk on üle kümne aasta «Kubja Ürditalu», selle nime all tuntakse Kubjat isegi rohkem.

Tervis paremaks ÜKS SOOVITUS Sel hooajal on enim küsitud seedimist parandavate ravimtaimede kohta.

Külalised oodatud Suviti on Kubja ürditalu külastajatele alati avatud ja rahvarohke. Tulla võib nii üksi kui gruppidega, nii tööpäeviti, aga ka nädalavahetusel on ikka keegi kodus. Suuremad rühmad peaksid oma tuleku muidugi varem kokku leppima – telefoni- ja e-posti aadressi leiab meie kodulehelt www.kubja.ee.

Peale ravimtaimede kasvatamise ja kasutamise saab Kubjalt teadmisi ja nõuandeid koduaia puude-põõsaste ning ehistaimede valiku kohta. Reinult on ilmunud neil teemadel mitmeid raamatuid ja kohe on ilmumas looduslilli tutvustava raamatu «Metsast aeda» kordustrükk.

Kubja ürditalu aias kasvab ka paarkümmend viinamarjasorti, varajased huvilised võivad järgmiseks aastaks tellida istikuid.

Taimetarkust jagavad kaks meest – isa Rein ja poeg Kristian, neile sekundeerivad ema Merike, väimees Erki ja minia Heli. Peale nende kuuluvad Kubja tööpere hulka üliusinad «töömesilased»

liku elulaadi meenutamine. Ka see on üks meie eesmärke.

Võimalus osta otse tootjalt

Eva, Aase, Astrid ja Eve. Nendelgi on aastatega kogunenud arvestatav praktiline teadmistepagas.

Eelistame loodusravi Kristian räägib meelsasti taimsetest antibiootikumidest – tihti on tablettide asemel mõistlikum teha mõjus ravikuur looduslike preparaatidega. Kultuuri pidevuse tagabki meie esivanemate looduspärase ja tervis-

Maist oktoobrini on Kubjal avatud väike talupood, kust talutoodangut saab soodsa hinnaga kaasa osta. Poekeses on müügil kogu tootevalik, alates ravimteedest ja lõpetades igapäevaste nautimisteede ning maitsesegudega. Osa meie maitsesegusid on soolavabad, soola saame toiduga niigi liiga palju. Aga tõsistele soolasõpradele on ka mitu vürtsikat meresoolaga segu – nendes on maitseandjaks kas karulauk, küüslauk, sibul või seller.

Lisaks pakume erinevaid kinkepakke, taimekreeme ja -tõmmiseid.

Tuntust tõid kollased teekarbid Kubja talu on juba üle 25 aasta tegelenud ravim- ja maitsetaimede kasvatamise ning turustamisega. Ega neil ei olegi kerge vahet teha, sest enamik maitsetaimi on ka ravimtaimed.

Küllap on igaüks apteegis käies tähele pannud rapsikollaseid karbikesi – nurmenukuembleemiga kollane karp on Kubja tunnus. Seda on alati lihtne märgata.

Peale apteekide on Kubja teesegud müügil näiteks ka kõikides COOPi ja Prisma keti kauplustes. Nende hulgas on ka marja- ja õie- ning ürditeed, mis sobivad igapäevaseks teejoomiseks.

Liiliad ürdiaias on heaks kontrastiks kasvavale ravimtaimedele. Foto: Meelika SanderSõrmus

Meie soovitame sel puhul: - tedremaranat; - kassinaerist; - kummelit; - aedvaaki; - paakspuud; - peterselli jt.

Kubja ürditalu teesegudest soovitame apteegisarjast mao- ja maksateed, poesarjast saleduseteed ja alati saab meie oma müügipunktist osta hetkel väga moes olevat sennat.

KLIENTIDE LEMMIK Paar viimast aastat on meie klientide lemmikteeseguks olnud igapäeva joogiteede sarjast «Kuum Vürtsikas». Selle tee teeb vastupandamatuks sidrunheina, piparmündilehe, kibuvitsaõie, lagritsajuure, sidruni- ja apelsinikoore ning ingveri sobiv kooslus.

UUS JA HUVITAV Kubjal on pakkuda väga hea kvaliteediga musta teed ja rohelist teed ning matet.

Lisaks ka muid eksootilise päritoluga taimi nagu näiteks lapatšo, mungapipar, muira puama, senna, tsistus jne.

suvi || 17

postimees, 7. juuni 2016

IMELISED HETKED. Sumedad suveõhtud on nagu loodud kontsertide nautimiseks. Seekordne valik sisaldab maakondade lauluväljakutel toimuvat ja mõisates pakutavat kammerlikku õhkkonda.

Lisaks veel tohutult palju kohalikke pisisündmusi, mida piirkonnas elavad inimesed teavad ja väärtustavad. Nii saab kokku oma suve sündmustest kirjuks maalida nagu oskab ja tahab.

Muusikaelamused toidavad kõrva ja meeli Lõuna-Eesti suve suur Avapidu 2016 11. juunil Põlva Intsikurmu lauluväljakul Suve avavad armastatud artistid Virus (RU), Genka, Hellad Velled, Patune Pool jpt.

Maailmamuusika laulupidu

Padar, Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, TradAttack ja paljud teised.

Kaastegev Eesti Kaitseväe orkester Peeter Saani juhatamisel.

Carolin Illenzeeri Fondi heategevusliku kontserdi eesmärgiks on raha ja mitterahaliste vahendite kogumine teenistuses langenud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste laste toetamiseks. Õhtut juhib Madis Milling.

Pärnu kontserdisari Raepromenaad 3. juulist – 14. augustini

8.–9. juulil Rannapungerjas Tudulinna vallas Ida-Virumaal

Luunja suvekantri

28. juulil Juss Haasma & Trikster

9. juulil Luunja mõisa roosiaias Luunja alevikus Tartumaal

Ruja keelatud kontsert 43 aastat hiljem

Pärnu 12. ooperipäevad

Esinevad ansambel Ummamuudu, Kantrimees (endine Beergrass/Meie Mees), Hot Shot Country, Sonimuusikud, Inerts, line-dance trupid Tiia Suurtee ja Kaie Segeri juhendamisel, rahvusvahelisust lisab ansambel Tšehhist – Real American Country Revival ja päriskantri hõngu toovad ema ja tütar Ameerikast – Joni Harms ja Olivia. Päeva lõpetab kantri-videodisko, lastele on eraldi programmiga lasteala.

Rahvast sõidutab Luunjas Saksa tallide pererahvas. Võimalus telkida.

9. augustil Viinistu Kunstimuuseumi õues

2. juulil Vastseliina piiskopilinnuses Võrumaal

Melanhoolsed meestelaulud

Kontsertsarja peaesineja on Tõnis Mägi.

5. juulil Luke külas Luke mõisas Tartumaal

Popkooripidu

6. juulil Vihula külas Vihula mõisas

Esinevad Jüri Pootsmann, Tanel

Tuletorni Kontsert

21. juulil Hanna-Liina Võsa

Linnuse Öömuusika

22. juunil Võru spordihallis

R. Štšedrini lüüriline ooper «Mitte ainult armastus» on helge ja särav lavastus, mis sarnaneb žanrilt pigem muusikalile ning võlub vaba vokaalikäsitluse ja rohkete tantsudega.

Vihula mõisa suvemuusika Lääne-Virumaal

3. juulil Viljandis Tallinna tn 5

Laulud Sõdurile 2016

8. juulil

Raepromenaad on juba traditsiooniline ja populaarne kontsertide sari, mis toimub suveõhtutel pühapäeviti kell 20 hubases ja omanäolises Pärnu Raehoovis.

Kontserdisari tutvustab erinevaid koosseise ja muusikastiile, samal ajal hoides klassikalisema ja kammerlikuma muusika raame.

14. juunil Tartus Küütri tn 1 Vabas õhus toimuv koguperekontsertsari, kus saab kuulata, kaasa laulda ja -tantsida. Maailmamuusikat, reggae-, latiinoja aafrika rütme, eesti regilaule, mantraid ja ülemhelisid esitavad üle maailma tuntud latiinolegend ja 2015. aasta Viru Folgi publiku suurim üllataja Fantuzzi ning ülemhelide ja kõrilaulja Igor Ezendam Itaaliast. Veel astuvad üles Triinu Taul ning mantrate ja väelaulude lauljad Tom Valsberg ja Jane Kruus.

võõrsilt laenatud meloodiad kiigeplatsidel ja igasugu muudel külarahva pidustustel siis, kui pillimees puhkas.

2. juulil Tartu laululaval

7. juulil Pärnus Ammende villas

Tänavusel 5. Popkooripeol astuvad koos kooridega üles bändide tervikkoosseisud, sh mõned neist ühendavad jõud uute põnevate kooslustena. Lauldakse ja tantsitakse ühiselt koos ansamblitega Apelsin, Mahavok, Fix, Traffic, Karavan, Kukerpillid, Justament ja Põhja-Tallinn. Ühendkoori saadab Estonian Dream Big Band.

8. juulil Viljandis Sakala keskuses Margus Põldsepp ja Jaanus Jantson ansamblist Untsakad ning Marko Matvere Väikeste Lõõtspillide Ühingust on ühinenud trioks, mis esitab eelmise sajandi alguse külamaastikelt pärinevaid lüürilisi laule kolmehäälselt. Sellisel kujul kõlasid sageli

7. juulil Ivo Linna ja Antti Kammiste 14. juulil Koit Toome ja Jorma Puusaag

Arvult juba kaheteistkümnendad Pärnu ooperipäevad on sündmus igale ooperigurmaanile, kes soovib näha midagi erilist ja Eestis varem mitte- või üliharva esitatut. Tänavu on külalisteatriks mainekas ja uuendusmeelne Peterburi Ooperiteater.

7. juulil G. Donizetti koomiline melodraama «Peeter I ehk Vene tsaari uskumatud seiklused», mida etendati esmakordselt Veneetsia karnevalil 1819. a.

9. juulil lõpetab traditsiooniline galakontsert Peterburi Ooperiteatri solistide ja orkestri esituses Ooperipäevad.

Kesksuvine Peipsi õitseb ja sillerdab. Otse Rannapungerja jõe suudmes plingib laine tasase loksumise taktis vana majakas – ta ootab taas siia kõiki muusikasõpru, et pidada maha järjekordne Tuletorni Kontsert. Rannapungerja tuletorni jalamil astuvad kahel päeval üles erinevad esinejad.

10. augustil Tartu Hansa Hoovis 11. augustil Pärnus Ammende villa aias 12. augustil Keila laululaval 13. augustil Tallinnas Kultuurikatla aias 14. augustil Vihula mõisa aias Rannap koos rokkbändi ja Kristjan Kannukesega.

18 || suvi

postimees, 7. juuni 2016

mängulust. Selle aasta suveteatri saak on mitmekesine ja külluslik. Tundub, et eestlane armastab vaadata näitemängu heinamaal ja küünis, varemetel ja golfikeskuses, ta on valmis sõitma tunde, et jõuda etendusele «Sirtsu sohu». Valikus on surematud armastuslugusid, põnevaid trillereid, naerutavaid komöödiaid – tuleb endal ainult valida sobiv koht ja aeg ning selga ilmastikukindel riietus, et nautida suvetetri kordumatut võlu kasvõi kaevanduses või mere ääres.

Saadaval on kaks tosinat suvetükki

1

«Katarina mõrsjalinik.

Risti ja kivi tee» Emajõe Suveteater Tartu Jaani kirikus 9., 10., 11., 28., 29., 30. juunil, 1. ja 2. juulil Lavastus jutustab eesti kirjaniku Karl Ristikivi nägemuse kaudu loo Euroopa kaitsepühaku Siena Katarina elust.

Autor Loone Ots. Lavastaja A. Dvinjaninov Osades Guido Kangur, Marika Barabanštšikova, Külliki Saldre, Karin Tammaru, Ingrid Isotamm, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Märt Koik jt

2

Teater Vanemuine suvelavastus «Obinitsa» Obinitsa külas Meremäe vallas Võrumaal 30. juunil, 1., 2., 3., 6., 8., 9., 10. juulil

Lavastuse Katarina mõrsjalinik proov Jaani kirikus. Pildil Guido Kangur ja Foto: SILLE ANNUK/POSTIMEES Annabel Rootsmaa.

Eepiline lugu ühest seto perest läbi 100 aasta. Igal etenduse päeval 2 tundi enne algust väl-

jub Vanemuise teatri alumisest parklast teatribuss Obinitsasse, tagasi Tartusse väljub buss 15 minutit pärast etenduse lõppu.

Bussipileteid on piiratud kogus.

3

Sadolini vabaõhulavastus «Salamander» 1., 7., 13., 14., 20., 21., 24., 27. ja 31. juulil Jõelähtme golfikeskuses Manniva külas, umbes 20 km Tallinna piirist.

See on eluline lugu armastusest, eneseusust, aususest ja unistustest – olulistest asjadest, mis muudavad meie halli argipäeva värviliseks, lootusrikkaks ja elamisväärseks.

Eaka pimeda professori värviline maailm hakkab vägisi mustvalgeks muutuma. Kunagisest vaimukast intellektuaalist on saanud sarkastiline ja teravusi pilduv vanamees, kelle arvates varem oli elu ilusam, inimesed lahkemad ja taevas sinisem. Ootamatult kohtub ta Anitaga, nai-

sega, kes teeb vanamehe igava suremise võimatuks ning mehe maailmapilt hakkab taas värve omandama, vaimustus ja vaimukus tulevad tagasi.

Garry Marshall & Lowell Ganz, Wrong Turn At Lungfish Lavastaja Erki Aule. Osades Raivo Rüütel, Marika Korolev, Veikko Täär ja Lauri Pedaja

4

«Kõrboja perenaine» Ugala suur vabaõhulavastus Vargamäel.

Esietendus 1. juulil

Vargamäe vabaõhumuuseum.

Ainult 15 etendust juulis ja augustis Tammsaare vabaõhumuuseumis Vargamäel. Lugu inimestest, kes uskusid, elasid ja armastasid. Aga nii nagu elus ikka – jääb armastust väheks.

Ikka jääb ta hiljaks. Ikka kipub ta katki minema. Ja ikka peab tema pärast sabas seisma.

Lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele mõeldes on Tammsaare romaani «Kõrboja peremees» põhjal näidendi kirjutanud Eesti teatrisõpradele hästi tuntud Tammsaare tõlgendaja-lavastaja Urmas Lennuk.

Lavastaja Vallo Kirs. Osades Kadri Lepp, Ott Aardam, Adeele Sepp, Luule Komissarov, Egon Nuter, Andres Tabun, Tanel Ingi, Janek Vadi, Marika Palm, Rait Õunapuu ja paljud teised

Foto: Heigo Teder

suvi || 19

postimees, 7. juuni 2016

5

Vihti Teatri muusikaline komöödia «Viimase hetke reis Tallinna» 2. juulil Otepää külas Villa Müllerbeckis Üks soomlaste elustiiliime on kruiisikultuur. Erinevad sotsiaalsed klassid seilavad rõõmsalt üheskoos, karaokelauljad möirgavad, nii et hirmutavad nõrgemaid. Reisile läheb esmakordselt ka Unski, töötu vanapoiss, koos sõbra Kale’ga. Nimelt on Unski hiljuti surnud isa jätnud mehele päranduse, aga pärimise tingimus on kõva pähkel pureda. Hirmu trotsides minnakse saatusele vastu. Uue laevandusettevõte Smile omapärase personali ja kaasreisijatega reis on segane ja naljakas.

Autor ja lavastaja Markku Hyvönen

6

«Aleksei Karenin» Esietendus 8. juulil kell 19.30 Tapa raudteejaamas Etendused 9., 10., 14., 15., 16., 20., 21., 22., 23., 24., 26., 27., 28., 29. juulil

Ilmselt ei kahtle ükski eestlane, et Lev Tolstoi «Anna Karenina» lugu sobib Tapa vanas raudteejaamas mängimiseks nagu rusikas silmaauku. Vene klassiku

romaanis on raudteel ju tähtis osa. See andis ja annab mastaabi ja liikumisvõimaluse, peatades samas mõtted ja aja ...

Siberi lavastaja Aleksei Pessegov, kes on Vene suurima teatriauhinna Kuldne Mask üks tänavusi nominente, tuleb suvel Tapale ja räägib seal publikule koos Eesti näitlejatega loo, kus näitab, mida tunneb Anna mees Aleksei Karenin.

Lavastuse tekst ja dramatiseering Vassili Sigarev Peaosas Aivar Tommingas Osades Elina Purde, Raimo Pass, Roland Laos, Jekaterina Novosjolova, Terje Pennie jt

7

«Kardemoni linna rahvas ja röövlid» Kaagna külas Alle-Saija Teatritalus Põlvamaal 9., 10., 16., 17., 23., 24. juulil ning 20. ja 21. augustil

Norra kirjaniku ja helilooja Thorbjörn Egneri lustakat muusikalist koguperelugu mängib Alle-Saija Teatristuudio.

Kardemon on tore linn, kus elavad sõbralikud inimesed, kes armastavad väga muusikat.

Linn nagu linn ikka, kus kõik oleks ideaalne, kui lähedal ei elaks kolme röövlit, kes aegajalt linnas röövimas käivad.

Kas on võimalik, et ka röövlid võivad ümber kasvada, kui neid heaga vastu võtta, õpetada ja abistada?

Lavastajad Ingrid Ulst ja Ülle Sillamäe Osades Meelis Vahtramäe, Hen-

nu Krukov, Imbi Pallo, Merike Ingver, Argo Peetmaa, Martin Kikerman, Jaanika Ulst, Doris Pavlov, Aivo Kikerman, Janno Rüütle, Kent Joosep, Ando Veebel, Karin Ulst, Steffi-Carlotta Pukk, Imre Gabriel Keldu, Kristo Kõiv, Adele Veebel

8

«Klarissa kirjad» Esietendus

12. juulil Pärnu jahtklubi ellingul 13., 14., 18., 19., 20., 21., 22., 24., 25., 26. ja 27. juulil Suvelavastus igavesest armastusest ja merest, mis meid liidab ning lahutab.

Lavastaja Tiit Palu. Osades Piret Laurimaa ja Sepo Seeman

9

«Grace ja Glorie» 12., 13., 14., 17., 19., 20., 21., 24. ja 26. juulil Rehe küünis Üksnurme külas Saku vallas

Tom Ziegleri leebe huumoriga, elujaatavas, lootust ja lohutust jagavas lavatükis kohtuvad kaks põlvkonda eri maailmadest. Esmapilgul väga vastandlike naiste vahel areneb tasapisi teineteisemõistmine ja nende tärkav sõprus kasvab omamoodi eneseavastamise teekonnaks, tõstatades kõigile

tuttavaid küsimusi religioonist, inimsaatuste õiglusest või ebaõiglusest, kahtlustest elatud elu hinnates ja neid kahtlusi ületades. Kõik me oleme siin vajalikud, kõik me oleme lülid ühes suures ilmaketis.

Lavastaja Vilja Nyholm-Palm Osades Ülle Kaljuste ja Hilje Murel Lavastuse «Grace ja Glorie» mõlemad näitlejad on oma rolliga Eesti 2016. a teatriauhindade nominendid – Ülle Kaljuste parima naispeaosatäitja ja Hilje Murel parima kõrvaosatäitja kategoorias.

10

«See on minu pidu ja teen, mis tahan (suren või ära)» Esietendus 12. juulil Lohusalu sadamas Keila vallas.

Seejärel 19 etendust üle Eesti.

Teravmeelsel ja ootamatul viisil käsitleb komöödia autor kaasajal vägagi levinud pealiskaudseid ja egotsentrilisi peresuhteid. Tegu on perekonnaga, milles kolm täiskasvanud last juba ammu «pesast» välja on lennanud ja elavad iseseisvat elu, kohtudes vanematega ja ka omavahel suhteliselt harva. Täna õhtul on nad aga kõik koos – kogu pere.

Lavastaja Ivo Eensalu.

Osades Egon Nuter, Anne Veesaar, Külli Reinumägi, Meelis Põdersoo, Linda Kolde ja Janek Sarapson

20 || suvi

postimees, 7. juuni 2016

14

Alle-Saija Teatristuudio esitleb: «Proua Daam» 16. juulil ja 20. augustil Alle-Saija Teatritalus Kaagna külas Põlvamaal

«Mereplekid» jätkub lusti nii lavale kui publikule.

11

«Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka …»

13., 14., 15. ja 17. juulil Luke mõisapargis Nõo vallas Tartumaal Kontsert-lavastus räägib tööst.

Eestlasi on alati peetud töökaks rahvaks. Töö tegemist on läbi aegade saatnud mingi kummaline pühaduseoreool, mis muudab selle olulisemaks kui mistahes teise tegevuse. Mis saab siis, kui selgub, et tegelikult ei ole meil vaja üldse nii palju tööd teha? Kas me oskame puhata ja niisama olla? Või tekitab selline olukord nii suure stressi, et tuleb uuesti haka-

ta tööd tegema, lihtsalt selleks, et normaalselt elada?

Lavastaja Tanel Jonas Osades Maria Soomets, Ele Sonn, Priit Strandberg, Tanel Jonas, Taavi Toom

12

«Miljonite lemmik» 14., 15., 16., 17., 26., 27., 28., 29., 30. ja 31. juulil, 3., 4., 5., 6. ja 7. augustil üle Eesti A. Ayckbourni komöödia, kus skandaalihimuline saatejuht üritab püsti panna erilise intriigiga tele-show’d.

Lavastaja Roman Baskin Osades Marko Matvere, Hendrik Norman, Merle Palmiste jpt

Foto: Annika Prangli

13

Saueaugu teatrisuvi: «Mere märgid» 14., 15., 16. ja 17. juulil Saueaugu teatritalus Ohtla külas Martna vallas Lääne maakonnas Gardner McKay näidend ühest väikesest saarest. Küllap on selliseid maailma eri nurkades palju. Paigad, mis keelduvad muutumast, kuigi maailm nende ümber muutub järjest kiiremini.

Lavastaja Margus Kasterpalu Osades Kadri Adamson ja Meelis Rämmeld

Omapärane Koidu ja Hämariku lugu viib vaataja justkui mustvalgesse vanasse filmi, kus läbivateks teemadeks on armastus ja omakasu. Mida tahab proua, kes on siin ilmas elanud juba pikki aastaid ning kelle surma ahned sugulased tema järjekordsele sünnipäevale kogunedes innukalt ootavad: sugulasi kiusata, järgmist sünnipäeva oodata või on tal hoopis sugulastele üks üllatus varuks?

15

«Mereplekid» 23., 30., 31. juulil ja 6., 7. augustil Prangli sadama kuuris Prangli saarel Rannarahvas on kalapüügi vahetanud tulusama piirituseveo vastu. Tormi järel koguneb Märska pere rannale, torm viskab kaldale pereisa piirituseplekid ning ühe võõra ...

Pranglil toimuv rannarahva ajaloost jutustav lavastus «Mereplekid» kirjutati ning lavastati

spetsiaalselt Prangli sadama ja Rannarahvamuuseumi tarbeks.

Autor Piret Saul-Gorodilov Lavastaja Eva Kalbus Osades Ene Järvis ja Külli Reinumägi, Riina Maidre, KOKK näitlejad, 32. KK teatrimeeskond, tantsuklubi Koit

16

«Kus sa oled, Juhan Liiv?»

24., 30. ja 31. juulil ning 8., 9. augustil Liivi muuseumi rehe all Rupsi külas Alatskivi vallas

Sel suvel viimast korda mängitav Urmas Vadi autorilavastus.

Võiks arvata, et Juhan Liivi elus ei toimu midagi, sest ta on ju surnud, aga ei. Teadjamad räägivad, et ka Juhan Liiv on tulemas tagasi. Vajame nüüd kedagi suurt, kedagi ilusat, keda lugeda, kuulata ja armastada. Meil on sotsiaalne tellimus – Juhan Liiv.

Näitlejad Raivo E. Tamm, Aarne Soro, Klaudia Tiitsmaa, Jaan Pehk

17

«Lahvka» 29., 30., 31. juulil, 5., 6. ja 7. augustil Pääsna külas Räpina vallas

Suvekomöödia tuletab meelde tänaseks peaaegu kadunud autopoes käimist. Värvikate tegelastega humoorikas lugu keskendubki inimeste omavahelisele suhtlemisele: kes, mida ja kuidas ütleb ning mida ja kuidas ütlemata jätab. Kuidas sõltub julgusest silmast silma suhelda inimeste elusaatus. Ning kummas maailmas on ikka lihtsam ellu ja inimeseks jääda: kas selles, kus korra nädalas vajalikke kaupu saada on suur rõõm, või selles, kus 15 minutit tellimuse täitmist oodata on tohutult pikk piin.

Käsikiri Jan Rahman Lavastaja Tarmo Tagamets Osalejad Maive Käos, Agu Trolla, Tõnu Zernask, Vello Oper, Helje Põvvat, Tiia KokmanKonsap, Tambet Krasnov, Siim Sareal, Liili Saar, Elina Apsolon, Ülo Kivisild, Juulia Paulson, Lenna Võikar, Maarja-Lill Mahlakas, Hanna Mathiesen, Robin-Sulev Mahlakas, Tormi Trumsi, Olar Tuuling, Väino Puura

18

«Kui seda metsa ees ei oleks» 3., 4., 5., 6., 7., 10., 11., 12., 13. ja 14. augustil Kukruse polaarmõisas Kukruse külas Ida-Virumaal Näidend on inspireeritud Juri Nagibini, Henri Toyati ja Tšaikovski loomingust, kus pisut tšehhovlikus armastusloos lei-

suvi || 21

postimees, 7. juuni 2016 dub nii koomikat, suuri tundeid, inimlikke igatsusi kui ka traagilist valu. Ja muidugi – muusikat.

Paruness von Meck ootab parasjagu kirja suurelt heliloojalt Tšaikovskilt, kui tema mõisa saabub kaupmees Zgutov.

Kaupmees tahaks osta parunessi metsa, aga paruness ei saa ju ometi laskuda labasesse äritehingusse, kui kohe-kohe on saabumas kiri suurelt Tšaikovskilt endalt. Päevast saab õhtu, õhtust hommik ja hommikust nädal ... Aga mida ei tule, on kiri.

Lavastaja Eili Neuhaus Osades Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu, Madis Mäeorg, Margareth Villers

19

«Hüpnoos» 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. augustil Kuressaare Linnateatris Saaremaal Ootamatute pöörete ja paraja koguse komöödiaga triller.

Lavastas Peeter Tammearu Osades Triinu Meriste, Allan Noormets, Lauri Saatpalu

20

«Karlsonson.

Lugu mehest, kes ei suutnud lennata» Esietendus 5. augustil Tõstamaa mõisas Tõstamaa alevikus Pärnumaal 6., 7., 10., 11., 12., 13., 14., 17., 18. ja 19. augustil

Tragikoomiline lugu mehest, kellel oli propeller ja nupp, aga kes ei suutnud lennata – must huumor andekate vanemate mitte nii andekate laste valusal teemal. Hargneb lahti Karli eriskummaline elukäik, otsides pööranguid, kus teistmoodi valikut tehes oleks elu läinud hoopis teisiti.

Autor ja lavastaja Gerda Kordemets Osades Kersti Tombak ja Veikko Täär

Kaevandusmuuseum kutsub teatrisse.

Foto: Muuseumi erakogu

«Julie ja tähed ehk Abikaasa portree» on lugu astronoomilisest armastusest.

21 22 23 24

«Me ootasime teid pikisilmi» Esietendus 8. augustil Lohusalu sadamas, seejärel 14 etendust üle Eesti.

Lavastus on järg Vana Baskini Teatri menukomöödiale «Nädal aega kolmekesi». Näeme jälle tegutsemas vanu armsaid sõpru Sophiet, Pauli ja Martinit.

Millisteks on kujunenud nende suhted nüüd, seitse aastat hiljem, kui Paul on leidnud endale uue elukaaslase Maria.

Autor Carole Greep Lavastaja Eero Spriit Osades Anti Kobin, Taavi Tõnnisson, Merilin Kirbits, Jekaterina Novosjolova

«Julie ja tähed» Esietendus 10. augustil Tartus Toomemäel tähetorni õuel, Lossi 40 11., 12., 13., 14., 16., 17., 18., 19. ja 20. augustil

Teatriõhtu Toomemäe augustihämaruses annab võimaluse mõtiskleda teaduse ja kunsti muutumisest, elada kaasa ühele suure armastuse loole ja tajuda pea kohal tähti ka argipäeva taevas.

Tartu tähetorn on etenduse eel ja vaheajal külastajatele avatud ning etenduse pileti ettenäitamisel tasuta.

Loone Otsa Toomemäe nokturn Lavastaja Margus Kasterpalu Osades Maria Soomets, Rain Simmul, Marika Barabanštšikova, Margus Jaanovits, Reimo Sagor, Kristjan Sarv

«Kaevurite päev» Kohtla-Nõmme alevis Eesti Kaevandusmuuseumis 18., 19., 20., 21., 22., 23., 27. ja 28. augustil

Anita, Merle ja Rita on naised, kes armastavad liiga palju. Kahjuks pole neil kedagi, keda armastada ja nõnda pühendavad naised oma tunded kaevurite päeva tähistamisele. Säärase armastuse juures kulub aga palju viina, kirgi ja mälestusi. Neist juba naistel puudust ei ole. Minevikust kaevatakse välja kõik, mis haiget teeb.

Viinaga loputatakse valu alla ja kirelõõtsad tõmmatakse säärase raevuga lahti, et nende sulgemiseks jääks vanajumalal endal ka rammu väheks. Ainult Merle lehm Mursilka ootab kodus.

Lavastaja Eduard Salmistu Osades Anne Paluver, Ülle Lichtfeldt, Terje Pennie ja Mait Joorits

Estonia teatribuss 2016: «Viiuldaja katusel» lisaetendused 23.–24. augustil ootab Rahvusooper Estonia teatrisõpru Tallinnasse teatrisse – SEBE bussid võtavad huvilisi peale Viljandist, Võhmast, Türilt, Paidest, Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Rakverest, Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Järvakandist, Raplast, Tartust, Puurmanist ja Põltsamaalt. Bussid toovad otse teatriukse ette ja viivad pärast etendust koju tagasi.

Allikas: www.puhkaeestis.ee

22 || suvi

postimees, 7. juuni 2016

LAI SKAALA. Imetabaseid sündmusi alates Eesti Naiste Tantsupeost laatade ja rallisõiduni leidub selle suve sündmuste loetelus. Siin on igale maitsele toredaid ja meeldejäävaid üritusi, kus osaleda. Eriti tore on kaasa võtta pere ja sõbrad ning väisata ühise seltskonnaga kauneid kohti ning saada osa Eesti kultuurisündmustest.

Sündmuste tuulest kantud suvi Elva Väepäevad 2016

Maarahva Laat

11.–12. juunil

18.–19. juunil Vastseliina alevikus Võrumaal

II Eesti Naiste Tantsupidu «MeheLugu» 12. juunil Jõgeva staadionil Tantsupidu tõotab kujuneda 2016. aasta Eesti suurimaks rahvakultuuripeoks. Seekordne pidu on lugu Eesti mehest, sellest, kuidas mees näeb naist läbi oma silmade ja südame.

Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma – avatud ja elurõõmus ning suletud ja kibestunud. See on lugu, milles on kirge ja armastust, aga ka viha ja põlgust. Lugu aitavad jutustada Ivo Linna ja Tiit Sukk.

Lisaks laadamelule toimub rammumeeste võistlus Maarahva Vägilane 2016

Antiigilaat Kila-Kola

Avinurme tünnilaat

2. juulil Seidla mõisas Albu vallas Järvamaal

23. juunil Avinurmes Ida-Virumaal Foto: MEELIS MEILBAUM

Inimestele pakutakse väge ja tervist andvaid tegevusi, tooteid, teavitust ja meelelahutust.

Toimuvad väelaulude kontserdid, kus esinevad Fantuzzi, Tom Valsberg, Lauri Õunapuu, Airi Vipulkumar Kansar ja Avo Laanemaa. Loomade ja looduse väest räägivad Aleksei Turovski ja Errol Vares, liikumise väest Vello Vaher, inimese sisemisest väest Anti Kreem.

Väge otsitakse loodusmatkadest, spordimängudest ja lasketiirudest. Seda leiab ka kunsti ja tervisetoodete laadalt ning terviseteenuste töötubadest.

rändab jooksjate kantuna mööda ajalooliste ja loodusvaatamisväärustega palistatud rada Vabariigi sünnilinna, et juba järgmisel päeval süttida võidupüha tähistavaks võidutuleks.

Juba 18 aastat on juuli esimesel laupäeval Seidla mõisa pargis koos kõik Eesti antiigikaupmehed koos Läti ametivendadega, et pakkuda vanavara huvilistele parimat kaupa.

Kihnu Mere Pidu 8.–10. juulil Kihnu sadamas

Müügil on parim valik käsitööesemeid, puidutooteid, aiakaupa, talutoitu ja palju muud.

Laadalaval on kogu päeva kestev meelelahutusprogramm ja huvitavad tegevused igale eale.

Pärnumaa Võidupüha maraton 22. juunil Kogu pere spordipeo distantsivalikus on kuninglik maraton, poolmaraton ja lastejooksud.

Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris süüdatud mälestustuli

Pidu toimub igal aastal juulikuu teisel nädalavahetusel Kihnu sadamas ja on valmis vastu võtma tuhandeid külastajaid, kellele meeldib kaunis looduses ja heas seltskonnas ainulaadset Kihnu kultuuri nautida. Kihnu folkloor, käsitöö ja kombestik kanti 2003. aasta novembris UNESCO pärimuskultuuride meistriteoste maailmanimekirja.

Kihnu Mere Pidu on nime saanud Järsumäe Virve kuulsaks saanud laulu järgi. Festival lähtub vanast heast Kaluritepäeva traditsioonist, kuid hõlmab laiemalt kõike, mis Kihnu elu-olu puudutab.

Foto: karli saul

auto24 Rally Estonia 2016 15.–17. juulil Taaskord saab Tartus ja LõunaEesti teedel näha maailmatasemel võidukihutamist, käimas on FIA Euroopa autoralli meistrivõistluste ja Historic-autode Euroopa meistrivõistluste etapp. Üksteiselt võtab mõõtu Euroopa ralliparemik nii Historic-autode kui modernsete ralliautode arvestuses. Kohale saabub ligi 10 000 rallituristi u 20 riigist. Läbi Eurospordi ja tema partnerite jõuab telepilt toimuvast pea 50 miljoni televaatajani erinevatel mandritel.

Meelelahutust jagub kolme päeva vältel kogu perele: raja ääres saab võistlust jälgida publikualadelt, ralli südames Tartus saab näha atraktiivset stardi- ja finišitseremooniat ning põnevat linnakatset. Laupäeva õhtul sõidetakse teine linnakatse Elvas.

Joogafestival 23.–24. juulil Haapsalu linnuses ja selle lähiümbruses Festivalil esinevad Eesti parimad joogaõpetajad ning erikülalised välismaalt. Ära saab proovida kümmekond joogastiili klassikalisematest modernsemateni ning kuulata loenguid ja osaleda töötubades. Hommikuti

ja õhtuti saab osa kontsertidest ja mantrate ühislaulmisest. Festivali pealava ja tervisliku elustiili laat asuvad Haapsalu piiskopilinnuse hoovis, loengud ja töötoad kõrval asuvas kultuurikeskuses ja helilisemad tegevused kirikus.

XXV Jõgevatreff 2016 28.–31. juulil Jõgeval Rahvusvaheline mootorratturite kokkutulek. Kolmel õhtul esinevad bändid, toimuvad võistlused ja laupäeval motoriseeritud paraad parimatesse Eestimaa paikadesse.

Rahvusvaheline Valga Militaarajaloo Festival 5.–7. augustil Festival eristub oma ainulaadse programmiga: tutvustatakse jõustruktuure, toimub sõjameeste marss, lavastatakse näidislahinguid, muuseumides on erinevad militaariaga seotud näitused, toimuvad vanavaralaat ja kontserdid, osalevad sõjaajalooklubid erinevatest riikidest.

Arvamusfestival 12.–13. augustil Paides Arvamusfestival on inspireeriv ja sundimatu õhustikuga arva-

muskultuuri ning kodanikuharidust arendav uute mõtete kohtumispaik. Poliitiliste eesmärkideta sündmusele oodatakse kõik ärksa meelega eestimaalasi.

Ökofestival «Rohelisem Elu» 21. augustil Põlva talurahvamuuseumis Karilatsis ning Põlvamaa eri paigus Ökofestivali perepäeval kaubeldakse omamaise toodanguga, toimetamist jagub kogu perele.

Rohelisema elustiili teavet jagavad teabetelkide ja töötubadega mitmed keskkonnatemaatikaga tegelevad organisatsioonid.

Lüübnitsa sibula- ja kalalaat 27.–28. augustil Lüübnitsa külas Mikitamäe vallas Põlvamaal Selleks ajaks on suvised Setomaa saadused kauplemisküpseks saanud. Aukohal on sibula- ja küüslauguvanikud ning kala. Külalisel on võimalik kaasa osta käsitööd ja nautida laadamelu. Laadalaval kirju kultuuriprogramm erinevatelt esinejatelt.

suvi || 23

postimees, 7. juuni 2016

Unikaalsed eksemplarid. Kesk-Eestis Väätsal avati 2015. aasta kevadel Eesti jalgrattamuuseum. Muuseum annab süsteemse ja tervikliku läbilõike Eestis kasutatud jalgratastest alates ratta kasutuselevõtust 19. sajandi teisest poolest kuni nõukogude ajastu lõpuni.

Jalgrattamuuseum avab maailma mitmel moel

Muuseum asub Kesk-Eestis, Paidest 7 km, Türilt 11 km kaugusel. Türilt ja Paidest Rakvere–Pärnu maanteelt näitavad muuseumisse suunda teeviidad.

Kõrghooajal, alates 15. maist kuni 30. septembrini on muuseum regulaarselt avatud reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti kell 11–18, muudel päevadel kokkuleppel. Talviti, oktoobrist kuni mai keskpaigani saab muuseumi külastada eelneval kokkuleppel.

Lisaks pakub muuseum seminarivõimalust kuni 25 inimesele ajaloolises õhkkonnas ning 1920.–1930. aastate mööbliga varustatud ruumis. Vajadusel korraldatakse väikeseid vanajalgrataste välinäitusi üle Eesti.

Valdo Praust Jalgrattamuuseumi looja

ajalugu Tegu on eramuuseumiga, mille on loonud ja mida haldavad muuseumi liikmed, kellele kuulub ka enamik eksponaate.

Muuseumi seitsmes saalis on välja pandud kokku üle saja ajaloolise jalgratta. Suurem osa rattaid on kas restaureeritud või vähemalt komplekteeritud, et näidata neid niisugustena, nagu nad aastakümneid tagasi Eesti teedel-tänavatel vurasid. Lisaks ratastele on välja pandud hulganisti juurdekuuluvaid esemeid, detaile ja fotosid.

Rattaid ja rataste ajalugu tutvustavad tekstid on koostatud eesti ja inglise keeles.

Väljapaneku rõhk on 1920.– 1930. aastatel – jalgrataste kasutamise «kuldajal», mil lisaks rataste impordile oli Eestis olemas märkimisväärne omamaine jalgrattatööstus. Muuseumis on väljas kõigi kolme siinse suurema rattatööstuse – Saare jalgrattatehase, ETK metallitehase ning Endel Are masinatehase toodang. Vaadata saab ka 1940. aastal Voldemar Laanbergi töökojas valmistatud kaubaveoratast ning 1930. aastate raudteejalgratast.

Muuseumi vanimaks eksponaadiks on 1880. aastate suure esirattaga ämblik-tüüpi ratas.

Huvitavatest varajastest ratastest on esindatud samast perioodist daami käsiratas, 1914. a kardaanveoga Dürkopp ning puidust valmistatud veljed ja porilauad 20. sajandi algusest.

1920.–1930. aastate põnevamatest eksponaatidest on esindatud mitmed erinevad kaubaveojalgrattad ning huvitava lahendusega varajasi käikudega ja esivedrustusega rattaid.

Kerge leida

Pikk 9, Väätsa, Järvamaa www.velomuseum.ee www.facebook.com/velomuseum.estonia

Foto: Valdo Praust

Muuseumi vanimaks eksponaadiks on paremal näha olev 1880. aastate suure esirattaga ämblik-tüüpi ratas.

Nõukogude perioodist on lisaks tüüpmudelitele esindatud Harkovi tehases 1950. aastatel konstrueeritud lasteistmega külgkorv, samuti mitmeid selle ajastu trenažööre.

Eksponeeritud on ka mitmed varajased abimootoriga jalgrattad. Neist põnevamad on 1929. a Austria päritolu ÖWA, mille mootor on valmistatud koos esiratta rummuga, 1937. a Saxonette/Presto, kus mootor asub tagaratta rummu sees ning 1950. aastate alguse Irtõš, kus vedu toimub kummirulliga vastu tagaratast. Viimane on muide 1948. a Saksa ILO F-48 täpne koopia.

Muuseum tegutseb Väätsa 1893. aastal valminud ajaloolises vallamajas. Hoone enam kui meetri paksused välismüürid pärinevad aga keskaegsest talimaanteekõrtsist ning nende vanus ulatub vähemalt viie sajandini. Enne 16. sajandit asus seal Kesk-Eesti üks tähtsamaid

teeriste: Tallinna–Viljandi–Riia suur talimaantee kulges üle suure ida-läänesuunalise suvise maantee, mis ühendas LääneEestit muinas- ja keskajal Virumaa ja Tartumaaga.

Vana vallamaja rekonstrueerimisel muuseumi tarbeks on nii välimuses kui ruumides säilitatud vanaaja hõngu, restaureeritud ja eksponeeritud on kõik väärtuslikud ajaloolised detailid. Kunagise vallamaja algsest sisustusest on säilinud 1909. aastal Riias valmistatud paaritonnine seif. Hoone põhikorruse ruumid on sisustatud 20. sajandi alguse stiilis ja sama ajastu mööbliga, mis loob sobiva tausta sama ajastu jalgratastele. Muuhulgas on ekspositsiooni taustana kasutatud hulganisti 1920.–1930. aastate raadioaparaate ja grammofone. Muuseumikülastajas saavad soovi korral kuulata 1920.–1930. aastate heliplaate vanal grammofonil mängimas.