AMETLIKUS TALGULEHES: Kohusetundlik koristaja on kuldaväärt abiline. lk 3 Ikka leidub kurjameid, kes siia-sinna prahti sokutavad. lk 4 Kodulooma järelt peab koristama tema peremees. lk 8
TALGULEHT
TEEMALEHT 3. MAI 2013
RUUMI NAPIB. Viimasel kolmekümnel aastal on linnakäras asuvate korterelamute elanike põhimureks saanud järjest tihedamaks muutunud liiklus ning parkimise korraldamatus kortermajade ümbruses.
Autostumine põhjustab linnas suurt segadust parkimine kadri penjam teemalehed@postimees.ee
Mida nappide parkimisvõimaluste korral ette võtta ning kuidas kortermajade ümber olevas parkimiskaoses korda luua? Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva sõnul on eriti Tallinna elanikud kodumajade ligiduses parkimisvõimalustega suisa hädas – seda eriti kesklinnas ja magalapiirkondades, kus kunagi korterelamuid planeerides järjest enam autostuva ühiskonnaga arvestada ei osatud. Võib öelda, et probleem on laiem, sest lisaks korterelamute elanikele piinlevad parkimisprobleemide ja ummikute käes ka samades piirkondades asuvad lasteaiad ja koolid, kuhu lapsevanemad oma järglasi toovad-viivad.
Jõgeva sõnul on eriti hädas kesklinna elanikud, sest tasulises parkimisalas elades leiab korterelamu siseõuelt pidevalt sinna loata jäetud autosid. Seepärast on elanikel võimalus näiteks piirata oma korterelamu siseõu tõkkepuuga.
Muudatus algab nõusolekust Kui on aga soov kuidagi oma korterelamu parkimisvõimalusi parandada või siis takistada sinna ilma loata parkijaid, siis kuidas tuleks toimida? Jõgeva selgitab, et juhul kui korterelamut ümbritseva maa omanikuks on kortermaja elanikud ühiselt, piisab vajalike muudatuste tegemiseks korteriühistu koosolekul tehtud üksmeelsest otsusest. Loomulikult tuleb kontakteeruda ka kohaliku omavalitsusega, kuid põhimõtteliselt on näiteks tõkkepuu paigaldamine ning sellega parkimiskorralduse reguleerimine kortermaja ümbruses pigem lihtne asjaajamine.
Kui aga krunt, kus soovitakse parkimist piirata, asub mitme kortermaja vahel ning piirangute seadmine võib ohustada teiste elamute juurde jõudmist või nende vahel liikumist (ehk kui maa-alale on seatud servituut naabermaja kasuks juurdepääsu tagamiseks), on vajalik loomulikult ka kõigi krundiga piirnevate korterelamute elanike nõusolek. Samuti tekib probleeme juhul, kui maa-ala
Eriti on hädas kesklinna elanikud, sest tasulises parkimisalas elades leiab korterelamu siseõuelt pidevalt sinna loata jäetud autosid.
omanikusuhted ei ole selged ja konkreetsed.
Parkimine haljasala arvelt Jõgeva sõnul on majaelanikel endil tihtipeale pere peale mitu autot, nii et parkimine võib tüliõunaks saada juba pelgalt oma majaelanike autode pärast. Sel juhul tuleb leida üheskoos kõigile sobiv lahendus – kas piirata alustuseks külla saabuvate sugulaste-sõprade parkimisvõimalusi või peavad näiteks need, kel on peres rohkem kui üks auto, parkima teised sõidukid majast kaugemale. Kui majaelanikud soovivad parkimisala oma haljasala arvel suurendada, tuleks samuti pöörduda kohaliku omavalitsuse vastava spetsialisti poole, kes oskab nõu anda ja juhendada, kuidas seaduskuulekalt toimida. Lihtsalt niisama asfalteerima asuda kohe kindlasti ei tohi, isegi siis mitte, kui tegu on korterelamu juurde kuuluva maaalaga.
Kesklinnas peavad inimesed ja autod mahtuma kitsale alale sõbralikult koos, autostumise tõttu jõuavad kesklinna parkimisprobleemid järjest enam ka teistesse piirkondadesse, kus majaomanikud peavad vastu foto: mihkel maripuu võtma karme parkimisteemalisi otsuseid.