Talguleht by Postimees

AMETLIKUS TALGULEHES: Kohusetundlik koristaja on kuldaväärt abiline. lk 3 Ikka leidub kurjameid, kes siia-sinna prahti sokutavad. lk 4 Kodulooma järelt peab koristama tema peremees. lk 8

TALGULEHT

TEEMALEHT 3. MAI 2013

RUUMI NAPIB. Viimasel kolmekümnel aastal on linnakäras asuvate korterelamute elanike põhimureks saanud järjest tihedamaks muutunud liiklus ning parkimise korraldamatus kortermajade ümbruses.

Autostumine põhjustab linnas suurt segadust parkimine kadri penjam teemalehed@postimees.ee

Mida nappide parkimisvõimaluste korral ette võtta ning kuidas kortermajade ümber olevas parkimiskaoses korda luua? Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva sõnul on eriti Tallinna elanikud kodumajade ligiduses parkimisvõimalustega suisa hädas – seda eriti kesklinnas ja magalapiirkondades, kus kunagi korterelamuid planeerides järjest enam autostuva ühiskonnaga arvestada ei osatud. Võib öelda, et probleem on laiem, sest lisaks korterelamute elanikele piinlevad parkimisprobleemide ja ummikute käes ka samades piirkondades asuvad lasteaiad ja koolid, kuhu lapsevanemad oma järglasi toovad-viivad.

Jõgeva sõnul on eriti hädas kesklinna elanikud, sest tasulises parkimisalas elades leiab korterelamu siseõuelt pidevalt sinna loata jäetud autosid. Seepärast on elanikel võimalus näiteks piirata oma korterelamu siseõu tõkkepuuga.

Muudatus algab nõusolekust Kui on aga soov kuidagi oma korterelamu parkimisvõimalusi parandada või siis takistada sinna ilma loata parkijaid, siis kuidas tuleks toimida? Jõgeva selgitab, et juhul kui korterelamut ümbritseva maa omanikuks on kortermaja elanikud ühiselt, piisab vajalike muudatuste tegemiseks korteriühistu koosolekul tehtud üksmeelsest otsusest. Loomulikult tuleb kontakteeruda ka kohaliku omavalitsusega, kuid põhimõtteliselt on näiteks tõkkepuu paigaldamine ning sellega parkimiskorralduse reguleerimine kortermaja ümbruses pigem lihtne asjaajamine.

Kui aga krunt, kus soovitakse parkimist piirata, asub mitme kortermaja vahel ning piirangute seadmine võib ohustada teiste elamute juurde jõudmist või nende vahel liikumist (ehk kui maa-alale on seatud servituut naabermaja kasuks juurdepääsu tagamiseks), on vajalik loomulikult ka kõigi krundiga piirnevate korterelamute elanike nõusolek. Samuti tekib probleeme juhul, kui maa-ala

Eriti on hädas kesklinna elanikud, sest tasulises parkimisalas elades leiab korterelamu siseõuelt pidevalt sinna loata jäetud autosid.

omanikusuhted ei ole selged ja konkreetsed.

Parkimine haljasala arvelt Jõgeva sõnul on majaelanikel endil tihtipeale pere peale mitu autot, nii et parkimine võib tüliõunaks saada juba pelgalt oma majaelanike autode pärast. Sel juhul tuleb leida üheskoos kõigile sobiv lahendus – kas piirata alustuseks külla saabuvate sugulaste-sõprade parkimisvõimalusi või peavad näiteks need, kel on peres rohkem kui üks auto, parkima teised sõidukid majast kaugemale. Kui majaelanikud soovivad parkimisala oma haljasala arvel suurendada, tuleks samuti pöörduda kohaliku omavalitsuse vastava spetsialisti poole, kes oskab nõu anda ja juhendada, kuidas seaduskuulekalt toimida. Lihtsalt niisama asfalteerima asuda kohe kindlasti ei tohi, isegi siis mitte, kui tegu on korterelamu juurde kuuluva maaalaga.

Kesklinnas peavad inimesed ja autod mahtuma kitsale alale sõbralikult koos, autostumise tõttu jõuavad kesklinna parkimisprobleemid järjest enam ka teistesse piirkondadesse, kus majaomanikud peavad vastu foto: mihkel maripuu võtma karme parkimisteemalisi otsuseid.

2 || TALGULEHT

POSTIMEES, 3. MAI 2013

JUHTIKIRI: Igaüks saab Eestimaa puhtuse heaks midagi teha. Ka sina.

Puhtus algab suhtumisest kadri penjam teemalehe toimetaja

elleks et midagi suurt ja põhjapanevat toimuks, pole alati vaja mägesid liigutada. Piisab pisukesest, kui me kõik seda soovime ja oma panuse anname. Nõnda on ka kodulinna, maja või korterelamu ümbruse ning metsaaluse puhtusega. Järgmine kord, kui autoaknast jäätisepaberit välja lennu-

tad või pärast lemmiklooma tehtud häda ummisjalu põgened, mõtle, kuidas mõjutab selline käitumine meie kodumaa puhtust. Võib ju arvata, et üks inimene ei saa oma tegevuse või tegemata jätmisega midagi muuta, sest inimesi on palju ning kõigi teiste käitumist nagunii muuta ei saa. Jah, praegust olukorda üks jäätisepaber või lume alt välja sulav junnihunnik tõepoolest ei muuda, kuid nagu öeldakse – jõud peitub massides. Et kevadiselt kaunil maikuupäeval teiste prügikorjamist ja rehitsemist nähes piinlik ei hakkaks, astu ka ise li-

gi ning paku abi. Tee seda isegi siis, kui tegu pole sinu enda kodumaja taguse haljasalaga või kui tead, et sina pole metsa alla vanu rehve ja kon-

Välismaalased kiidavad Eestimaa puhtust – teeme siis nii, et oleksime selle kiituse ka päriselt ära teeninud.

toritarbeid poetanud – abi võid pakkuda sellegipoolest. Hea, kui pere nooremad liikmed samuti käed külge panevad ning aduvad, et rämps ei liigu ise prügikasti – ehk oskavad siis nemadki hinnata seda puhtust, mille loomisele on kevaditi ise kaasa aidatud. Lapsed on taibukad ning just täiskasvanud näitavad neile oma käitumisega head eeskuju. Välismaalased kiidavad Eestimaa puhtust – teeme siis nii, et oleksime selle kiituse ka päriselt ära teeninud. Kaunist kevadet ning kohtume õues!

Uuskasutuse kogumiskampaania ootab vana ja väärt tavaari katriin jüriska

Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn

Vastutav küljetoimetaja: Rain Uusen, tel 666 2184, rain.uusen@postimees.ee

Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, tel 666 2329, anneli.teppo@postimees.ee

Uuskasutuskeskuse tegevjuht

Teemalehe toimetaja: Kadri Penjam, teemalehed@postimees.ee

Projektijuht: Helen Kaunimäe, tel 666 2328, helen.kaunimae@postimees.ee

Küljendus: Andrus Rebane

Uuskasutuskeskusse saab ära anda kõik kodumajapidamises üle jäänud, kuid puhtad, terved ja kasutuskõlblikud esemed, mida endal enam vaja ei lähe. Siia toodud asjad suunatakse ringlusesse meie kauplustes, kus neid on võimalik mõistliku hinna eest soetada, annetatakse suurperedele, teatritele ja käsitöölistele rekvisiitideks või materjaliks. Ohtlikke jäätmeid, ehitusjääke ning katkiseid ja musti esemeid vastu ei võeta.

Uuskasutuskeskus võtab asju vastu vaid annetuse korras, müügist saadud tuluga laiendame kaupluste võrgustikku ning tasume müügikohtadega seotud jooksvad kulud. Müügisoovi korral soovitame minna kirbuturgudele või proovida müüa internetis. 15. maini kestva kevadkampaania «Ära viska asja(ta) ära» kogumiskonteinerid on paigutatud Tallinna linnajagudesse, Järve, Rocca al Mare ja Ülemiste keskuse parklatesse ning Pirita linnaosavalitsuse parklasse, et teha kevadkoristuse käigus üle jäävate asjade annetamine veelgi mugavamaks.

Et pakenditest ei saaks prügi ... Eesti Pandipakend kogub aastas ligi 200 miljonit ühekordset pandipakendit. Liitunud on 150 tootjat ja importijat ning ligi 900 tagastuskohta, millest pea 500 teostab pandipakendite vastuvõttu taaraautomaadiga. Eesti Pandipakendi pakendiregistris on registreeritud 4500 pakendiartiklit. Igapäevane tegevus tekitab paratamatult palju prügi. Enamik toiduaineid on pakendatud ja nende tarbimisel tekivad jäätmed, mis sageli lagunevad aastaid. • Kas teadsid, et Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 450 kilo olmejäätmeid, millest 140 kilo moodustavad kasutatud pakendid? • Eelmise sajandi alguses kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500 kilo, tänapäeval aga alla 100 kilo. Oled sa mõelnud, millest selline erinevus tekib ja mida saaksid sina olukorra parandamiseks ära teha?

Keskkonna seisukohalt on prügi käitlemine ja taaskasutus väga oluline. Prügi võib jagada mitmeti – üldlevinum viis on prügi liigitada sorteerimise järgi. • Paber ja papp: paberi valmistamiseks kasutatakse puitu, see on palju energiat nõudev protsess – paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi töötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat. • Plasttaara laguneb looduses väga aeglaselt, isegi kuni 500 aastat. Bioplast laguneb looduses üsna lühikese aja jooksul, seda saab kasutada ka toiduainete pakendite valmistamiseks. • Metalli kasutatakse taarana tänapäeval vähem kui paarkümmend aastat tagasi – peamiselt tehakse joogipurke, mida võetakse vastu ka taarakogumispunktides, teisi metallesemeid võetakse vastu vanametalli kokkuostupunktides metalli tüübi järgi. • Klaas: looduslikku klaasi on kasutatud kiviajast peale, esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr ning seda tehakse tänapäevani. • Orgaanilised jäätmed – kompost: mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korteriühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Kompostiks sobivad toidujäätmed, saepuru, puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms. • Ohtlik prügi: kõikidest tekkivatest jäätmetest moodustavad väikese, aga sealjuures eriti tähelepanu vääriva osa ohtlikud jäätmed, mis oma olemuselt on mürgised või mille hävitamine on raske. Akusid kogutakse paljude tanklate juures, patareisid kauplustes. Tulevikuplaanis on jäätmefirmadel plaanis hakata vanu ravimeid koguma apteekides. • Olmeprügi: kõik prügi, mis kuhugi eelneva alla ei mahtunud, läheb olmeprügikasti – selle prügikasti sisu rändab prügimäele. allikas: eesti pandipakend

TALGULEHT || 3

POSTIMEES, 3. MAI 2013

KORTERMAJA. Hoolimata sellest, et kortermajade elanikud püüavad tihti oma jõududega nii sise- kui väliskoristustöödel kaasa lüüa, on kohusetundlik koristaja kuldaväärt abiline.

Korrashoid on kõigi ühine mure koostöö kadri penjam teemalehed@postimees.ee

Ühiselt saavutatud puhtust ja korda osatakse üldjuhul hoida ja hinnata rohkem. Vahel ei tule aga ilma abita kuidagi toime. Milliste töödega kortermaja juures aastaringselt kokku puututakse ning millal on siiski koristajat appi vaja? Pärnus asuva Papiniidu 33 korteriühistu esinaine Helle Kaalep selgitab, et kuigi nende maja elanikud on aktiivsed ja abivalmid, oli lisajõudu hädasti vaja. «Igapäevane elu on paraku meil kõigil kiire ning nõnda ei jätku alati aega hädapäraste ja õigeaegsete koristustööde tegemiseks,» teab ta kogemustest rääkida. «Siinkohal on meil abiks usaldusväärne sisekoristaja ja majahoidja, kelle abil saavad vajalikud heakorratööd tehtud ning maja trepikojad püsivad puhtana.» Vastukaaluks, kuna kortermaja ümbrus on puhas ja korras, püüavad majaelanikud vabal ajal teha heakorratöid hoopis kortermaja lähedal asuval linnamaal. «Oleme üheskoos pidanud talguid ning puhastanud mereäärt sinna sattunud rämpsust,» selgitab Kaalep.

Tööd jagub seinast seina Tartus mitmete kortermajade esinaine Galina Lepik kinnitab aga, et tegelikult pole usaldusväärset koristajat kortermajja leida sugugi lihtne. Võimalusi koristaja leidmiseks on mitmeid: kas teeb töö sümboolse raha eest ära keegi kortermaja elanikest või püütakse leida töötaja väljastpoolt maja. Tellida saab ka koristustee-

nuse mõnelt firmalt, kuid seda võimalust kasutatakse vähem, sest nii tuleb tehtava töö eest rohkem maksta. Korteriühistutel napib enamasti raha ning otsus tehakse alati elanike arvamust arvestades. Koristaja tööülesannete hulka kuulub üldjuhul trepikodade igapäevane koristamine ja pühkimine, sealhulgas uste, vajadusel rõdude, akende ning seinte pesemine ja puhastamine. Lisaks postkastide, lae- ja seinalampide puhastamine. Kojamehe mureks on majaümbruse koristamine ja pühkimine, prügikonteinerite ümbruse koristamine ning pinkide, rõdualuste ja keldriakende süviste puhastamine. «Samuti on tema kohustuseks riigilipu heiskamine ja mahavõtmine,» selgitab Lepik, ja lisab, et talvisel ajal hoolitseb kojamees loomulikult ka lumelükkamise, jäälõhkumise ja teede liivatamise eest ning muul ajal üleliigse heina või lehtede koristuse eest.

Head koristajad on kallid Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) Pärnu büroo juhataja Kalli Mägar kinnitab, et kortermajades heakorra saavutamisel on ühistute esimehed pidanud paljud ülesanded enda kanda võtma. «Just suhtlesin kahe korteriühistu esimehega, kes rääkisid, et olude sunnil on nad ise ajutiselt korterelamute trepikodasid koristama asunud – hea koristaja leidmine on keeruline ennekõike ühistute kasinate rahaliste võimaluste tõttu,» nendib ta.

Suuremates majades on tihtipeale üks koristaja, kes hoiab siseruumid puhtad ja teine, kes koristab õueala.

«Enamasti teevad seda tööd pensionärid, inimene leitakse tuttavate kaudu, ühistute juhid jagavad infot ka omavahel,» selgitab Mägar. Koristaja tööülesanded on kõikjal enam-vähem ühesugused: sisekoristuse puhul trepikodade pühkimine, pesemine, trepikoja akende pesemine, väliskoristuse puhul prügi koristamine kinnistult, lehtede riisumine, lumerookimine ja libedatõrje. EKÜLi Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõ-

geva sõnul on seni kõige enam levinud see, et koristaja palgatakse oma maja elanike hulgast või lähikonnast. Kui ühistu ostab haldusfirmalt maja haldamise täisteenust, kaasneb sellega enamasti ka koristamine, kuid on ka neid ühistuid, kes tellivadki firmalt vaid koristusteenuse. «Tasu, mida kortermaja ühistud on valmis koristajale selle töö eest maksma, on seinast seina, minule teadaolevalt viiekümnest kuni kaheksasa-

ja euroni,» ütleb Jõgeva. «Kõik oleneb koristatava maja suurusest ja koristaja ülesannetest. Raskemaks, muidugi ka kallimaks, teeb töö kindlasti maja juures asuva suure parkla koristamine.» Et töödest-tegemistest ühelgi aastaajal puudust pole, on suuremates majades tihtipeale üks koristaja, kes hoiab siseruumid puhtad ja teine, kes koristab õueala. Sageli teeb siiski üks ja sama inimene ära kogu töö.

Tartus asuva korteriühistu Ravila 70 juhatuse liikme Galina Lepiku sõnul tuleb tihti ette, et vajalikud koristustööd teeb sümboolse raha eest ära keegi kortermaja elanikest. foto: erakogu

4 || TALGULEHT

POSTIMEES, 3. MAI 2013

Kiire reageerimine suurendab võimalust tabada prügi loodusesse vedajaid – kõige tähtsam on fikseerida keskkonnasaastajate võimalikult täpne asukoht ning teatama sellest keskkonnainspektsiooni ööpäevringselt tööfoto: kristjan teedema tavale lühinumbrile 1313.

KODANIKUVASTUTUS. Teavitustööst ning teiste inimeste pingutustest hoolimata leidub siiani neid, kes metsaveerele või haljasaladele salaja jäätmeid ja prahti püüavad sokutada.

Metsaalused ja haljasalad igatsevad puhtust keskkond kadri penjam teemalehed@postimees.ee

Kuidas peaks salaja prügi maha soetajatega käituma maaomanik mida ta selliste kurikaelte takistamiseks üldse ette võib võtta? Erki Vinni Põlva Metsaomanike Seltsist sõnab, et paraku leidub tõepoolest siiani neid, kes teiste pingutusi metsa puhtana hoidmise nimel ei oska hinnata. «Juhul, kui kurikaelale saadakse jälile, peab ebaseaduslikult metsa viidud jäätmete likvideerimisega seotud kulud hüvitama jäätmed keskkonda viinud isik,» nendib ta. «Kui metsa prügi viinud isikut pole võimalik kindlaks teha, peab maaomanik korraldama jäätmete likvideerimise enda kulul.» Maareformi seaduse mõistes jätkuvalt riigi omandis oleval maal on jäätmete likvideerimise korraldamise kohustus keskkonnaametil, riigimetsas Riigimetsa Majandamise Keskusel, munitsipaalomandisse kuuluval kinnistul kohali-

kul omavalitsusel ja tee kaitsevööndis tee valdajal.

Teadlikkus vajab tõstmist Millist prügi aga kõige enam metsa alla satub ning kuidas on võimalik metsaaluseid kaitsta prügitoojate eest? Erki Vinni kinnitab, et üks asi on tagantjärele karistamine, teine aga ennetustegevus ehk teavitamine.

Maaomanik saab ise kaitsta omandit prügi maha panemist keelavate siltide püstitamisega ja probleemsete kohtade puhtana hoidmisega. «Ennekõike peaks toimuma ennetustegevus koolides ja teadlikkuse suurendamine ühiskonna,» teab ta soovitada. «Positiivset mõju ebaseaduslike jäätmete tekke vähenemisele avaldab kohaliku omavalitsuse korraldatud, hästi toimiv jäätmevedu ja organiseeritud pakendikogumispunktide olemasolu ning vastav teavitus sellest.» Maaomanik saab ise kaitsta omandit prügi maha pane-

mist keelavate siltide püstitamisega ja probleemsete kohtade puhtana hoidmisega. Kus on juba prügi ees, sealne prügikogus kasvab ka kiiremini. Kuigi meile võib tunduda, et keskkonnasäästlikust mõtteviisist räägitakse küllaltki palju, leidub siiani neid, keda teema ükskõikseks jätab. Seega tuleb Vinni sõnul kord selgitada – sest need inimesed tulevad ju meie endi keskelt, mitte kusagilt mujalt. Valdavalt tuuakse metsa olmejäätmeid, pakendeid ning suurpuhastuse tegemisel tekkivat prügi. «Lisaks muidugi ehitusjäätmed, kuigi nende osakaal on olmejäätmetest väiksem,» räägib mees.

Märka ja reageeri Kuidas aga käituda, kui pahatahtlikule prügitoojale peale satutakse? Siinkohal kinnitab Erki Vinni, et kõige tähtsam on fikseerida keskkonnasaastajate võimalikult täpne asukoht, võimalusel määrata koordinaadid või kirjeldada detailselt, kuidas jõuda prügistatud kohani. «Oluline info prügistajate tabamisel on sõiduki ja haagi-

se registreerimisnumbrite üleskirjutamine ning sõiduki ja seal toimetanud isikute kirjeldustel,» õpetab ta. Teatama peaks sellest keskkonnainspektsiooni ööpäevringselt töötavale lühinumbrile 1313, kuhu on võimalik edasi anda vajalik informatsioon. Kiire reageerimine ehk viivitamatult helistamine suurendab võimalust tabada prügi loodusesse vedajaid. Samuti on soovitatav anda helistades oma kontaktandmed, et vajadusel saaks keskkonnainspektsioon edastatud informatsiooni täpsustada. Kui prügi loodusesse toojaid pole võimalik kohapeal tabada, saab hiljem tuvastada jäätmete tegeliku omaniku prügis leiduvatest vihjetest. «Näiteks on tulnud ette olukordi, kui jäätmetest on tuvastatud prügiomaniku arveid või on isegi vanadele puusuuskadele peale kirjutatud neid varem kasutanud omaniku nimi,» kirjeldab Vinni, et vahetevahel on pahategijad nii naiivsed, arvates, et prügi vaikselt metsa alla poetades ei ole kuidagi võimalik vahele jääda.

«Kus aga tegijaid, seal nägijaid – nii et pigem tasub olla seaduskuulekas ning hoida kodumaa puhtana,» nendib Vinni muiates.

Jäätmeseadus Jäätmete metsa alla viimine või muul ebaseaduslikul viisil käitlemine on sätestatud jäätmeseaduses. § 120. Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine • (1) Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. • (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 1201. Jäätmete käitlemise nõuete rikkumine • (1) Jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, samuti jäätmete nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. • (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. allikas: leili tuul, keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik

POSTIMEES, 3. MAI 2013

TALGULEHT || 5

6 || TALGULEHT || TEEME ÄRA

POSTIMEES, 3. MAI 2013

Igakevadine ettepanek Teeme Ära talgupäev on oma olemuselt üle Eestimaa kõlav ettepanek – ettepanek igas maanurgas üks tarvilik asi ette võtta ja ära teha. Pärast prügikoristusaktsiooni ja mõttetalguid on Teeme Ära juba neljandat aastat sündimas üle-eestilise talgupäevana, kus iga kogukond saab ise otsustada, mida talgupäeval ühiselt ära teha. Tuttavaks saanud ja hästi omaks võetud talgupäeva formaat leiab üha enam kaasalööjaid. Mullusel talgupäeval peeti üle Eesti enam kui 1200 talgut. See tähendab, et ettepanekuga tuli kaasa enam kui 1200 talgujuhti, ettevõtlikku eestimaalast, kes kutsusid talgupäeval kodudest välja tulema üle 32 000 inimese. Siiras tänutunne Ettepanek mai esimesel laupäeval käed külge panna on rangelt vabatahtlik ja sugugi mitte pealetükkiv. Head ja õiged asjad saavad sündida ikkagi sisemise äratundmise ning vajaduse toel. Ettepanekuga ei kaasne rahapakki ega muid ainelisi hüvesid – unustame vahelduseks pürgimise pudrumägede ja piimajõgede poole. Suurimaks tasuks on rõõm ühiselt ära tehtust ning talguliste nägudelt peegelduv rahulolu ja siiras tänutunne. Igal aastal oleme talgupäeva õhtuks taas kinnitust saanud, et sellist tasu jagub meile kõigile kuhjaga ja on ettevõtmise vaeva igati väärt! Sadades paikades üle Eesti pole seda ettepanekut tegelikult tarviski teha, ehk vaid meeldetuletust.

heaks peetud ja nii ka tänavu. Eks ole ju talgutraditsioongi väärtuslik pärand, mille edasikandmise ja hoogustamise eest talgupäev seisab. Nii võib iga talgupäeval osaleja tunnetada neid sügavaid juuri, mis talgutavadel on. Kogedes kui palju jõuab ühiselt ära teha, on lihtne mõista, miks vanasti just raskemad tööd nagu sõnnikuvedu, rehepeks ja muud sagedamini talgukorras ette võeti. Kogedes kui mõnusasti töö kõrvalt ühise jutuotsa leiab ja talgutelt sageli uusi sõpru saab, tasub meenutada, kuidas talgud on olnud alati inimeste kokkutoojaks, suhtlemise, laulu ja tantsu paigaks. Ühel päeval rohkearvuliselt välKirju talgumosaiik Kui talgupäeva formaat on pü- ja tulla ja suur asi ühiselt ära teha sinud sarnasena juba mitu head on vägev! Veelgi vägevam on seda teha igal aastal, kuaastat, siis kõik jundades oma asjatalgud kokku toimetusi sel moel, moodustavad igal Kõik talgud et elukeskkonnast aastal üha kirju- kokku moodushoolimine ja ühima pildi, järjest selt käe külge panek muutuva ja uue- tavad igal aastal neva talgumosaii- üha kirjuma pildi, saab harjumuseks ning elu loomuligi. Talgujuhtide järjest muutuva kuks osaks. ideedel ja erinePilk kalendrisse vatel talguliikidel ja uueneva talgukinnitab, et 4. mai ja ei ole piire. Väärt talgupäev on ukse asju võetakse ette mosaiigi. ees. Sestap teen etnii maal kui linnas, nii toas kui õues. Talguvankri tepaneku – võtame ette ja teeme ette saab üle Eesti rakendatud ihu- ära meile südamelähedased asjad, ramm ja peanupp, toeks head part- naudime koos tegutsemist ja head nerid, ettevõtjad ja omavalitsused. seltskonda, hoiame elus ja loome Käesolev aasta on Eestis kultuu- ühiselt uut talgutraditsiooni. Head ripärandi aasta. Kindlasti ei jää see eestimaalased, Teeme Ära! tähelepanuta Teeme Ära talgupäeTarmo Tüür va raames. Suur hulk talguid on taTeeme Ära talgupäeva eestvedaja vapäraselt meie mälestiste käekäigu Komme üheskoos tegutsemiseks on paljudes kohtades juurdunud juba aastaid enne Teeme Ära ettevõtmisi ning säilinud tänaseni. Nüüd on need koostegemised lihtsalt koondunud ühisele üle-eestilisele talgukaardile, näidates Eestimaa jõudu ja väge ning nakatades oma eeskujuga teisi. Igal aastal lisandub ka kümneid paiku, kus talguettepanekust esmakordselt kinni võetakse, märgates enda ümber midagi ripakil, enda keskel kedagi abi vajamas või leides hoopis uue idee oma kogukonna elu edendamiseks.

KÜSITLUS: Miks osaled talgutel? Urmo Kübar talguline, vabaühenduste liidu EMSL juhataja

suurem. Kirgliku spordimehena loodan, et sel aastal lüüakse talguosalejate rekord.

Tõtt-öelda on talgutest minu jaoks saanud midagi sellist nagu laulupidu, valimised või jõulud koos perega, mille puhul ma ei küsi endalt iga kord uuesti, et kas või miks minna – see on kuidagi loomulik. Aga kui keegi teine küsib, siis ilmselt on kõige täpsem vastus, et see on üks kindla peale väga toredasti veedetud päev ja seejuures teistsugune kui mu tavalised tööpäevad. Mitte, et need tavalised tööpäevad muidu üksluised või igavad oleks.

Meeri Meri talguline

Harry Volke talguline, Tamrex Ohutuse tegevdirektor Osalen talgutel, sest usun ühistegemises peituvasse jõusse ja oma panuse tähtsusesse. Tunnen ja tean, et minu tegevusel on tagajärg ning kaastalguliste osalemine annab rohkesti indu ja tegutsemisrõõmu juurde. Usun, et üksi saab ka, aga koos on lõbusam, vahvam, toredam ja tulemus saab väiksema aja jooksul

See tunne on lihtsalt kirjeldamatult hea. Avastame uusi paiku, kuna valime sellised talgukohad, kus tavaliselt ei käi või varasemast ei teadnudki sellist kohta. Talgupäeval on tore seegi, et oled must kui siga ning keegi ei vaata sind imelikult, kuna pool Eestit on sel päeval lihtsad tööinimesed. Oleme sõbrannadega kolm aastat käinud ning kindlasti jätkame seda traditsiooni. Siret Laimets talguline Talgud aitavad luua ühtsustunde, midagi suurt koos meeldiva seltskonnaga ära teha. Annika Steinberg talguline Minu jaoks on talgutest kujunenud sündmus, mil ühendatakse kogu-

konna tunne, uued tutvused ja taaskohtumine. Viimane just seetõttu, kuna minu ja talgukaaslaste vahel on hakanud kehtima ütlus, mis kõlab: „Kui varem ei kohtu, siis talgutel ikka.“ Meie jaoks tähendab see, et kui elutempo tõttu ei ole võimalik varem kohtuda, siis talgutel kindlasti. Siivi Põldots talguline, Teatri Vanemuine müügijuht Võimalus kohata uusi paiku, võimalus anda oma panus Eestimaa looduse hüvanguks ning võimalus kohata uusi ja huvitavaid inimesi, maailmavaateid, kogemusi.

Maailmakoristuse maaletoojad Tänaseks on Teeme Ära algatus jõudnud paljudesse riikidesse üle maailma. 2012. aastal korraldas ligi 100 riiki Eestis 2008. aastal toimunud koristuspäeva eeskujul oma koristuspäeva, kus osales kokku ligi kolm miljonit inimest. Ka sel aastal on plaan mitmel pool maailmas

Viljar Pohhomov talgujuht, ERMi produtsent ERM korraldab talguid, et saada kokku oma toetajate ja heade sõpradega. Vähetähtis pole ka inimeste soov panna käed külge Eesti Rahva Muuseumi kerkimisele Raadil, mistõttu on meie talgud kõigil aastatel kandnud nime „Ehitan ERMi“.

koristusaktsioone korraldada. Kuigi eestimaalase jaoks on koristustalgud üks võimalik talguliik teiste seas ning palju tehakse ka muid tarvilikke talgutöid, oleme oma talgupäevaga kindlalt 2013. aasta maailmakoristuse kaardil! Vaata www.letsdoitworld.org

Eesti talguliigid 2012 Mälestised 7% Korteriühistud 2%

Külatalgud 18%

Heakord 36%

Looduskaitse 3% Haljastustalgud 3% Muud talgud 6%

Prügikoristus 16%

Mõttetalgud 3% Terviserajad 3%

TALGULEHT || TEEME ÄRA || 7

POSTIMEES, 3. MAI 2013

Mis sai talgutega ühiselt ära tehtud Teeme Ära talgupäeval võetakse igal aastal ette väga erinevaid töid ja tegemisi. Järgnevalt väike valik talgutegudest, mis sai mullu Eestimaa eri paigus ära tehtud.

Harjumaal koristati prügist Türisalu pank

Harku vallas koristasid kaljuronijatest talgulised Türisalu panga esimese ja teiste parkla aluse pinna prügist, puhtaks sai ka nende vaheline pangapealne ala. Tänu kaljuronijatele jõudsid talgud sinna, kuhu tavainimesed muidu ei jõua.

Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus rajati linnaaeda Põhja-Tallinna linnaosas asuvas Telliskivi Loomelinnakus ehitasid talgulised taaskasutusmeetodil konteineritega pargipingid, istutasid kuuseheki ja külvasid konteineritesse ürdid. Lisaks pesti puhtaks

kasvuhoone aknad ning peeti mõttetalguid linnaaia haljastuse, võimalike installatsioonide ja muude kogukondlike teemade osas.

Raplamaal Kabala koolis ehitati kaugushüpperada

Raikküla vallas Tammel tegutseva Kabala Lasteaed-Põhikooli spordiväljakul ehitati kaugushüpperada: kaevati rada lahti, täideti kruusaga, siluti, tambiti ja kaeti matiga ning laiendati hüppekasti. Pärast seda puhastati võsast ka 500 meetri pikkune krossijooksurada.

Eesti mäluasutuste digitalgutel aidati tuvastada pildivaramut

Eesti mäluasutuste esimesel ühisel omataolisel ettevõtmisel, kus osalesid nii muuseumid, raamatukogud kui arhiivid, kaasati inimesi mäluasutustes talletatavale kultuuri-

pärandile lisaväärtuse andmiseks. Facebooki digitalgute lehel aitasid inimesed tuvastada kogudes leiduvatelt piltidelt kohti, mida seni polnud keegi ära tundnud.

elemet. Talgutel puhastati ja korrastati dolomiidist kaevurakkeid, tühjendati kaev kividest ja laoti need kiviaiaks, samuti korrastati kaevu ümbrust.

Kadrioru pargis meisterdati nahkhiirte varjekaste

Võrumaal Viitka külas tehti korda jalgrada ja sild

Tallinnas Kadrioru pargis ehitasid talgulised Kadrioru Seltsi eestvõttel pargis elutsevatele nahkhiirtele varjekaste ja kõneldi nahkhiirte elust linnatingimustes. Kui kastid valmis, riputati need üles Kadrioru pargi puude otsa.

Vastseliina vallas Viitka külas korraldati talgud külarahva hüvanguks, et oleks võimalik ohutult käia kaupluses ja minna bussi peale. Talgutel korrastati ühiselt jalgteed ning ehitati jalakäijate silda.

Muhumaal Igakülas puhastati vana külakaev

Ida-Virumaal Narvas istutati terviseraja äärde puid

Muhu vallas Kapitsa kaomäel andsid talgulised uue elu Suurkaevule, ligi 400 aasta vanusele ja 16 meetri sügavusele külakaevule, mis on pärandkultuuri objekt ja külakogukonna avaliku ruumi oluline

Narvas istutati Pähklimäe terviseraja ja endise prügimäe juurde ligi 100 puud: männid, elupuud, sabiina kadakad, kastanid, pihlakad, kased, pajud ja paar tamme. Mõned talgulised tõid kaasa ja panid

mulda enda poolt seemnest kasvatatud vaksapikkused puuistikud.

Jõgevamaal muudeti Põltsamaa lasteaia Mari õueala turvalisemaks

Põltsamaal aitasid talgulised turvalisemaks muuta lasteaia Mari õueala: võtsid liivakastidest välja vana liiva, kohendasid ja täiendasid mänguatraktsioonide alust turvaala, tasandasid mäge ning ehitasid sõimepoolsele õuealale künka, samuti istutasid hekki.

Saaremaal Valjalas korrastati allikate ümbrus

Valjala alevikus korrastati talgutel päevakeskuse tagust ala: saeti ja järgiti mahalangenud puid, raiuti võsa ja põletati oksi ning riisuti kokku praht. Talgulised puhastasid ka kolm allikat, teiste seas Püha Allika, ning ladusid uuesti allikat ümbritsevad kivid.

Talgupäeva leiunurk Mõnusalt koos veedetud hetkedest leiab alati midagi meeldejäävat. Talgutelt võib aga leida ka päris ootamatut – olgu selleks siis armastus, töö, raha, uued sõbrad, uued oskused või hoopis rändrahn... Talgute leiunurga täidavad oma leidudega talgulised ise, saates pärast talgupäeva vahetuid muljeid. Aitäh teile! Jagage oma talguleide ka tänavu. t

Muratsi küla koristustalgutelt Saaremaal leidsid talgulised üles oma huumorisoone. Õuesõppe talgutelt „Keskkonnasõbralik eluviis“ Harjumaal leidsid 3. klassi õpilased mere poole vuliseva allika ja sinisaviaugu. Viimane oli laste jaoks aasta leid, sest keegi ei suutnud ära imestada, kui palju nüüd tasuta savist meisterdada saab. Suure-Jaani kirikuaia talgutelt Viljandimaal leiti uusi vaateid maailmale. Talgulistel oli võimalik ronida kirikutorni ning näha oma kodulinna sealt hoopis teistsugusena.

Telliskivi linnaaia talgutelt Harjumaal leiti uus kokkusaamise koht. Mitmed talgulised ütlesid, et tekkis kodune tunne ja tuleb kindlasti tagasi tulla. Teatrimäe prügikoristuse talgutelt Tartumaal leiti südantsoojendav veendumus, et see on kõik meie enda teha, millises ümbrus me elame. Piirsalu Avatud külaväravate talgutelt Läänemaal leiti neli nulupoega. Saarekülade talgupäevalt Saaremaal leidsid lapsed metsast mesimummi ja tõid ta koju nartsissidega tutvuma. Mumm vastu ei vaielnud ja oli olukorraga rahul. Laudavaremete koristustalgutelt Läänemaal otsiti kullapada ja omal moel see leiti: kokkuköidetud hobuseraud, puukasti täis vanu ajalehti ja ajakirju (Rahva Hääl, Töörahva Lipp, Nõukogude Naine), tapeedirullid ja suur nõukogudeaegne äratuskell omavad ju kõik olulist väärtust. Purila küla talgutelt Raplamaal leiti kummikutes muinsuskaitse

ametnik, kes varustati koheselt töökinnastega ning kaasati mõisapargi allee koristustöödesse. Mägiveiste karjamaa ettevalmistustöödelt Pärnumaal leiti kolm aastat teel olnud pudelikiri. Juba samal päeval kontakteeruti ka Venemaalt pärit kirja postitajaga. Aruküla Männikäbi perekeskuse talgutelt Harjumaal leiti kolahunniku hulgast vajalikke esemeid: materjali käsitööesemete valmistamiseks, toolileenid roosidele toeks, vana korralik piimanõu, vanast toolijalast statiivile jalg ja palju muud. Valjala aleviku korrastamistalgutelt Saaremaal leiti Püha Allikat puhastades põhjamudast umbes 60 cm läbimõõduga lame paekivi, kuhu oli raiutud 25 cm läbimõõduga ring, milles omakorda oli rist. „Suveks Puhtaks“ talgutelt Harjumaal leiti kraavi juurest pardi pesa koos üheksa suure munaga ning kilekott mänguasjadega. Lisaks leiti sadu häid emotsioone.

ÜLAL: Noor talguleidur Idaliste talgutel Tartus. Foto: erakogu ALL: Talguleid Mätja-Tareste külatalgutel Saaremaal Leisi vallas. Foto: Jaanus Õun

8 || TALGULEHT

POSTIMEES, 3. MAI 2013

PEREMEES JA KODULOOM. Olgu tegu suure või väikese koera või muu koduloomaga, koristama peab tema järelt alati – ka loomale sobivad tingimused peavad olema tagatud.

Loomapidamine eeldab vastutusvõimet ja kohusetunnet vastutus kadri penjam teemalehed@postimees.ee

Koerapidamine kortermajas võib osutuda keeruliseks, see ei sobi igale inimesele. Ruumikas eramus elava tallinlase Aivi Kaburi majapidamises on – nii korteris elades kui ka oma majja kolimise järel – olnud alati ka neljajalgsed sõbrad kaaslaseks. Seepärast teab ta koeraomanike rõõmudest ja muredest nii mõndagi. Sellest hoolimata kutsub ta üles kõiki koeraomanikke oma lemmikute järelt koristama ning vastutustundlikult käituma, sest on ise tavalise kortermaja elanikuna näinud olukorda, kus isegi kõnniteelt ei suvatseta lemmiku väljaheiteid ära koristada.

Vaja on kodanikujulgust «Äärmiselt inetu on, kui loomaomanik ei mõtle kaaselanike peale,» selgitab Aivi Kabur. «Võin öelda, et olen seda tüüpi, kes sellist hoolimatut käitumist nähes sekkub ning kutsub niisugust inimest korrale. Harilikult ollakse sel juhul imestunud, et üldse julgen märkuse teha,» meenutab naine. «Eks kõik hakkab pihta ikka koeraomaniku lastetoast,» arvab koduloomade kogenud perenaine. «Lapsi õpetatakse käsi pesema ja üldjuhul nad seda ka teevad. Selge on see, et enda järelt tuleb koristada – ka seda õpetavad meile meie vanemad.» Koera järelt tuleb samuti koristada, sest koeraomanik on selle kohustuse endale võtnud ning seepärast pole selles midagi iseäralikku, sõnab naine. «Me kõik peame hea seisma selle eest, et meie elukeskkond puhas ja korras oleks ning meil kõigil, nii koeraomanikel kui ka teistel, on siin võimalus ja kohustus sellele kaasa aidata.» Tuleb olla julge ja vajadusel teha kaaslinlastele ka märkusi– kui näed, et keegi rikub kehtestatud reegleid, ole see, kes eksijat korrale kutsub. Ole korralekutsuja isegi siis, kui selle eest põlastava pilgu osaliseks saad. «Mina küll soovin, et meie kodulinn puhas ja korras oleks – olen inimeste hoolimatut käitumist nähes alati valmis sekkuma,» lisab Kabur. «See on hoolimine endast, oma lähedastest, meie linnast ja meie maast.»

Seadus informeerib selgelt Millest peaks lemmikut võttes lähtuma? Seda eriti kortermaja puhul, kus tuleb ka teiste elanikega arvestada? Annika Lepp loomakaitse seltsist nendib, et looma heaolu ning kaaskodanike ja teiste loomade rahu ning turvalisuse tagamiseks tuleb loomapidamisel järgida loomakaitseseadust, lemmikloomade

pidamise nõuete määrust ning oma valla või linna volikogu kehtestatud kasside ja koerte pidamise eeskirja. «Loom, siinhulgas koer, ei tohiks oma olemasoluga häirida või ohustada teisi elanikke või loomi,» rõhutab ta. Koera tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas, tagades kaaskodanike ja loomade ohutuse. Korterelamu üldkasutatavates ruumides ja territooriumil loomaga viibides tuleb järgida korteriomanike kokkuleppel kehtestatud korda ja avalikku korda. Loomapidaja on kohustatud järgima sanitaar- ja hügieeninõudeid, sealhulgas koristama oma looma väljaheited.

Kui hoolimatu käitumine jätkub, seda nii koerte kui lindude puhul, on võimalik teha hoiatus, märgukiri või siis avalik noomitus ühistu üldkoosolekul. Keelatud on lubada loomal reostada hoone ühiskasutuses olevaid ruume, viia looma üldkasutatava asutuse ruumi või territooriumile, kuhu on paigaldatud vastavad keelumärgid, viibida loomaga rahvakogunemistel ja avalikel üritustel, va selleks ette nähtud kohtades, ujutada ja pesta looma avalikes supluskohtades, tiikides ja purskkaevudes. Nii on seadustes-määrustes selgelt kõik kirjas.

Rikkumist nähes teata sellest Mida aga teha juhul, kui rikkumist märgatakse? Kuidas reageerida ning millised võimalused on vastutustundetu käitumise korral loomaomanikku noomida? Järelevalvet koerte ja kasside pidamise eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsus ja politseiprefektuur vastavalt oma pädevusele. Kasside ja koerte pidamise eeskirja rikkumise eest saab määrata trahvi kuni 400 eurot. Loomapidamisnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 800 eurot. Loomakaitseseaduse nõuete täitmist kontrollivad veterinaar- ja toiduamet, politsei ning keskkonnainspektsioon. «Samuti võib probleemide korral teavitada Eesti Loomakaitse Seltsi,» ei tasu Annika Lepa sõnul rikkumist märgates jääda passiivseks.

Teistega tuleb arvestada Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva nendib, et nimetatud probleem on täiesti olemas ning peaaegu iga korteriühistu peab aeg-ajalt neljajalgsete lemmikute ja nende omanike tekitatud probleemidega rinda pistma. «Peamised probleemid, millest on juttu olnud ja mille pä-

rast korteriühistud muret tunnevad, on seotud koerte fekaalide koristamisega, samuti on probleemiks lindude söötmine akendest sööda loopimisega või siis toidu panemisega

Me kõik peame hea seisma selle eest, et meie elukeskkond puhas ja korras oleks ning meil kõigil, nii koeraomanikel kui ka teistel, on siin võimalus ja kohustus sellele kaasa aidata.

akende juurde,» nendib Raimo Jõgeva. Ta lisab, et üldjuhul on just vanemas eas inimesed need, kes arvavad, et teevad nõnda linnukestele head, kuid korterelamu teistele elanikele ei pruugi lindude pidev kohalolek ning nende väljaheidete leidmine aknalaudadelt ja väljaspool maja meeldida. Korterelamu puhul ei ole selline käitumine kindlasti lubatud. «Mida saame teha?» küsib Jõgeva selgitavalt. «Eelkõi-

ge muidugi püütakse inimesega rääkida, teda korrale kutsuda. Juhul, kui hoolimatu käitumine jätkub, seda nii koerte kui lindude puhul, on võimalik teha hoiatus, märgukiri või siis avalik noomitus ühistu üldkoosolekul.» Tallinnas on võimalus pöörduda munitsipaalpolitsei poole ning loomulikult on olemas ka rahalised karistused neile, kes ei järgi heakorraeeskirja ega kaaslinlaste õigust rahule ja korrale, selgitab Jõgeva.

Koer on inimese parim sõber, kes aga pole iseenda järelt koristamises teadupärast just meister, aga temalegi meeldib mööda puhast tänavat ja parki jalutada – seetõttu on seadustesse sisse kirjutatud, et vajalikud meetmed peab kasutusele võtma siiski koeraomanik. foto: scanpix/corbis