TARK KINDLUSTAB KINDLUSTUSE TEEMALEHT
14. MÄRTS 2012
Kindlustada tasub alati Kui aastate eest kindlustati oma elu ja vara peamiselt seetõttu, et selleks kohustas kas pangaga sõlmitud laenuleping või liisinguleping, siis üha enam suureneb klientide arv, kes on mõistmas kindlustuse vajalikkust ennekõike iseendale ja oma lähedastele. MART JESSE Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees
O
ma elu ja vara kindlustamine on vajalik, et tagada võimaliku õnnetusjuhtumi korral majanduslik turvalisus nii endale kui oma lähedastele. Õige kindlustuskatte olemasolul ei jää peamise palgasaaja raske haigestumise või surma tõttu perekond hätta laenumakse maksmisega, tulekahju tagajärjel pere elukohata või puhkusereisil haigestunu raviarvete tõttu võlaorjusesse. Teadlikkus riskide maandamise vajalikkusest on küll jõudsalt tõusmas, kuid samaväärselt on vajalikud ka teadmised, kuidas seda parimal viisil teha.
MÄÄRATLE RISKID Enne kindlustama asumist peaks iga klient läbi mõtlema, mis on need juhtumid, mille puhul soovitakse kindlustuselt rahalist leevendust saada ning alles siis nende suhtes kindlustuspakkumised küsida. Kindlustusliigi üldnimetus – näiteks kodukindlustus – on vaid suunda andva tähendusega ja üksnes sellest ei tohiks juhinduda. Kindlustuskate oleneb konkreetsete riskide loetelust (näiteks tulekahju, loodusõnnetus, vargus vms), mis on kindlustuse poolt kaetud, kuid ka välistustest, millistel juhtudel kindlustuskate ei kehti (näiteks radiatsioonikahjustused, massirahutused vms). Seetõttu on vajalik alati tuvastada, kas konkreetse kindlus-
tusandja pakutav kindlustuskaitse vastab ootustele ning lasta kindlustusandja esindajal kindlasti selgitada, mida pakutav kindlustuskaitse sisaldab ja mis on välistatud. Kui on vähimgi kahtlus, kas lepingutingimustest ikka on õigesti aru saadud, peaks nõu pidama sõltumatu asjatundjaga. Lisaks sellele on aastate jooksul kindlustusandjate vahelise konkurentsi tulemusel lisandunud kindlustuskattele ka täiendavaid lisateenuseid ja kindlustuskatte laiendusi, näiteks kaskokindlustuse puhul tasuta autoabi, koduse vara kindlustuse puhul kindlustuskate kaasaskantavale isiklikule varale vms.
räägib ka statistika – eelmisel aastal vaidlustati kokku 236 hüvitamisotsust. Võttes arvesse, et kahjujuhtumeid leidis aset ligi 90 000, näeme, et vaidlusi esineb vaid marginaalsel osal (0,26%) kindlustusjuhtumitest.
KINDLUSTUS TAGAB TURVATUNDE
VÕTA AEGA JA VÕRDLE KINDLUSTUSPAKKUMISI Kui kindlustatavad riskid on määratletud, on soovitatav võtta pakkumine mitmest kindlustusseltsist. Nagu mainitud, võivad kindlustustingimused seltsiti erineda, kuid erineb ka kindlustusteenuse hind. Kindlasti ei tasu piirduda vaid kindlustusteenuse hinna võrdlemisega – võrrelda tuleb ennekõike teenuse sisu, sest vaid nii saab lõpuks endale valida teenuse, mis vastab ühelt poolt ootustele kaetud riskide osas ja on teiselt poolt ka parima hinnaga. Kindlasti ei tasu lasta end hullutada kampaaniatest stiilis «meie kaudu saad 50–80% soodustust», sest tihtipeale kaasneb madala hinnaga ka soovitust väiksem kindlustuskate. Kindlustuslepingu sõlmimisel hinnatakse konkreetset riski ning te-
Ilmselt ei pääse üleujutustest ka sel aastal. Selle vastu on tark end kindlustada. FOTO: PEETER LANGOVITS
hakse just sellele riskile vastav hinnapakkumine. Vajadusele põhjalikuma eeltöö tegemiseks osundab ka kindlustusvaidluste lahendamiseks ellukutsutud kindlustuse lepitusorgani tegevus, mille praktikas on ilmnenud mitmel korral, et klient lähtus kindlustuskaitset hankides peamiselt hinnast, veendumata eelnevalt kindlustuskattes, mida kindlustuspakkumine sisaldab. Kahjuks ilmnevad kindlustuses ebakõlad kliendi ootuste ja kindlustustingimuste vahel just õnnetusjuhtumi järel. Kindlustusteenused on selles osas sarnased teiste finantsteenustega ning oma ootustele kõige paremini
vastava lepingu sõlmimiseks on vaja varuda piisavalt aega.
ÕNNETUSE KORRAL ON LIHTSAM ASJU AJADA EESTIS Euroopa Liidus võib kindlustusteenuseid osta ükskõik millisest riigist. Meie kogemuse põhjal võivad probleemseks osutuda kindlustuslepingud, mis on sõlmitud Eestis alaliselt mittetegutsevate kindlustusandjatega piiriüleselt. Nii võib kindlustusjuhtumi korral osutuda õiguste taganõutamine väga aeganõudvaks ja kulukaks, sest juhtum ei pruugi alluda ka siinsetele seadustele. Eesti kindlustusseltside liidult küsi-
takse tihti soovitusi kindlustusandja osas, kellega leping sõlmida. Selles osas on võimatu anda õiget vastust, kuivõrd hinnakujundus ja teenuste tingimused on teenusepakkujate juures erinevad. Kindlasti julgeme soovitada kõigi Eestis alaliselt tegutsevate kindlustusandjate ja nende filiaalide kindlustusteenuseid. Nii on kõik Eestis alaliselt tegutsevad kindlustusseltsid loonud ka lepitusorgani, mis menetleb klientidele tasuta vaidlusaluseid kindlustusjuhtumeid ning on seeläbi andnud sisuliselt tagatise kindlustusandjate teenuste kvaliteedile. Turu ladusast toimimisest
Kuigi tarbijate teadlikkus ja kindlustusturg on teinud kahekümne aastaga läbi suure arengu, on väga palju veel teha. Liiga paljud inimesed elavad endiselt vaid tänases päevas, alahindavad riskide maandamise vajalikkust ja seavad sellega ohtu nii enda kui ka oma perekonna. Näiteks on spetsialistid välja arvutanud inimeste n-ö turvakapitali puudujäägi Eestis (likviidsete varade ja kohustuste suhe). Selleks on ligi kuus miljardit eurot, mis teeb iga tööealise inimese kohta keskmiselt 8700 eurot. See tähendab, et keskmine perekond satub kiiresti majandusraskustesse, kui ta ülalpidajata jääb. Elukindlustuse olemasolu oleks sellisel juhul vajalik. Või lugematud näited, kuidas perekond tulekahju või loodusõnnetuse tagajärjel koduta jääb. Tagantjärele tarkust kodukindlustuse vajalikkuse osas on meie riigis liigagi palju. Meil kõigil tasub leida aega, et mõelda tagajärgedele – mis saab, kui näiteks meid ennast või kodu ühel päeval enam ei oleks? Kuigi kindlustus ei too meid enam tagasi ega muuda õnnetusi olematuks, aitab see ometi tagada nii meie endi kui ka lähedaste majandusliku kindlustunde. Kindlustada tasub alati.