TARK KINDLUSTAB KINDLUSTUSE TEEMALEHT
14. MÄRTS 2012
Kindlustada tasub alati Kui aastate eest kindlustati oma elu ja vara peamiselt seetõttu, et selleks kohustas kas pangaga sõlmitud laenuleping või liisinguleping, siis üha enam suureneb klientide arv, kes on mõistmas kindlustuse vajalikkust ennekõike iseendale ja oma lähedastele. MART JESSE Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees
O
ma elu ja vara kindlustamine on vajalik, et tagada võimaliku õnnetusjuhtumi korral majanduslik turvalisus nii endale kui oma lähedastele. Õige kindlustuskatte olemasolul ei jää peamise palgasaaja raske haigestumise või surma tõttu perekond hätta laenumakse maksmisega, tulekahju tagajärjel pere elukohata või puhkusereisil haigestunu raviarvete tõttu võlaorjusesse. Teadlikkus riskide maandamise vajalikkusest on küll jõudsalt tõusmas, kuid samaväärselt on vajalikud ka teadmised, kuidas seda parimal viisil teha.
MÄÄRATLE RISKID Enne kindlustama asumist peaks iga klient läbi mõtlema, mis on need juhtumid, mille puhul soovitakse kindlustuselt rahalist leevendust saada ning alles siis nende suhtes kindlustuspakkumised küsida. Kindlustusliigi üldnimetus – näiteks kodukindlustus – on vaid suunda andva tähendusega ja üksnes sellest ei tohiks juhinduda. Kindlustuskate oleneb konkreetsete riskide loetelust (näiteks tulekahju, loodusõnnetus, vargus vms), mis on kindlustuse poolt kaetud, kuid ka välistustest, millistel juhtudel kindlustuskate ei kehti (näiteks radiatsioonikahjustused, massirahutused vms). Seetõttu on vajalik alati tuvastada, kas konkreetse kindlus-
tusandja pakutav kindlustuskaitse vastab ootustele ning lasta kindlustusandja esindajal kindlasti selgitada, mida pakutav kindlustuskaitse sisaldab ja mis on välistatud. Kui on vähimgi kahtlus, kas lepingutingimustest ikka on õigesti aru saadud, peaks nõu pidama sõltumatu asjatundjaga. Lisaks sellele on aastate jooksul kindlustusandjate vahelise konkurentsi tulemusel lisandunud kindlustuskattele ka täiendavaid lisateenuseid ja kindlustuskatte laiendusi, näiteks kaskokindlustuse puhul tasuta autoabi, koduse vara kindlustuse puhul kindlustuskate kaasaskantavale isiklikule varale vms.
räägib ka statistika – eelmisel aastal vaidlustati kokku 236 hüvitamisotsust. Võttes arvesse, et kahjujuhtumeid leidis aset ligi 90 000, näeme, et vaidlusi esineb vaid marginaalsel osal (0,26%) kindlustusjuhtumitest.
KINDLUSTUS TAGAB TURVATUNDE
VÕTA AEGA JA VÕRDLE KINDLUSTUSPAKKUMISI Kui kindlustatavad riskid on määratletud, on soovitatav võtta pakkumine mitmest kindlustusseltsist. Nagu mainitud, võivad kindlustustingimused seltsiti erineda, kuid erineb ka kindlustusteenuse hind. Kindlasti ei tasu piirduda vaid kindlustusteenuse hinna võrdlemisega – võrrelda tuleb ennekõike teenuse sisu, sest vaid nii saab lõpuks endale valida teenuse, mis vastab ühelt poolt ootustele kaetud riskide osas ja on teiselt poolt ka parima hinnaga. Kindlasti ei tasu lasta end hullutada kampaaniatest stiilis «meie kaudu saad 50–80% soodustust», sest tihtipeale kaasneb madala hinnaga ka soovitust väiksem kindlustuskate. Kindlustuslepingu sõlmimisel hinnatakse konkreetset riski ning te-
Ilmselt ei pääse üleujutustest ka sel aastal. Selle vastu on tark end kindlustada. FOTO: PEETER LANGOVITS
hakse just sellele riskile vastav hinnapakkumine. Vajadusele põhjalikuma eeltöö tegemiseks osundab ka kindlustusvaidluste lahendamiseks ellukutsutud kindlustuse lepitusorgani tegevus, mille praktikas on ilmnenud mitmel korral, et klient lähtus kindlustuskaitset hankides peamiselt hinnast, veendumata eelnevalt kindlustuskattes, mida kindlustuspakkumine sisaldab. Kahjuks ilmnevad kindlustuses ebakõlad kliendi ootuste ja kindlustustingimuste vahel just õnnetusjuhtumi järel. Kindlustusteenused on selles osas sarnased teiste finantsteenustega ning oma ootustele kõige paremini
vastava lepingu sõlmimiseks on vaja varuda piisavalt aega.
ÕNNETUSE KORRAL ON LIHTSAM ASJU AJADA EESTIS Euroopa Liidus võib kindlustusteenuseid osta ükskõik millisest riigist. Meie kogemuse põhjal võivad probleemseks osutuda kindlustuslepingud, mis on sõlmitud Eestis alaliselt mittetegutsevate kindlustusandjatega piiriüleselt. Nii võib kindlustusjuhtumi korral osutuda õiguste taganõutamine väga aeganõudvaks ja kulukaks, sest juhtum ei pruugi alluda ka siinsetele seadustele. Eesti kindlustusseltside liidult küsi-
takse tihti soovitusi kindlustusandja osas, kellega leping sõlmida. Selles osas on võimatu anda õiget vastust, kuivõrd hinnakujundus ja teenuste tingimused on teenusepakkujate juures erinevad. Kindlasti julgeme soovitada kõigi Eestis alaliselt tegutsevate kindlustusandjate ja nende filiaalide kindlustusteenuseid. Nii on kõik Eestis alaliselt tegutsevad kindlustusseltsid loonud ka lepitusorgani, mis menetleb klientidele tasuta vaidlusaluseid kindlustusjuhtumeid ning on seeläbi andnud sisuliselt tagatise kindlustusandjate teenuste kvaliteedile. Turu ladusast toimimisest
Kuigi tarbijate teadlikkus ja kindlustusturg on teinud kahekümne aastaga läbi suure arengu, on väga palju veel teha. Liiga paljud inimesed elavad endiselt vaid tänases päevas, alahindavad riskide maandamise vajalikkust ja seavad sellega ohtu nii enda kui ka oma perekonna. Näiteks on spetsialistid välja arvutanud inimeste n-ö turvakapitali puudujäägi Eestis (likviidsete varade ja kohustuste suhe). Selleks on ligi kuus miljardit eurot, mis teeb iga tööealise inimese kohta keskmiselt 8700 eurot. See tähendab, et keskmine perekond satub kiiresti majandusraskustesse, kui ta ülalpidajata jääb. Elukindlustuse olemasolu oleks sellisel juhul vajalik. Või lugematud näited, kuidas perekond tulekahju või loodusõnnetuse tagajärjel koduta jääb. Tagantjärele tarkust kodukindlustuse vajalikkuse osas on meie riigis liigagi palju. Meil kõigil tasub leida aega, et mõelda tagajärgedele – mis saab, kui näiteks meid ennast või kodu ühel päeval enam ei oleks? Kuigi kindlustus ei too meid enam tagasi ega muuda õnnetusi olematuks, aitab see ometi tagada nii meie endi kui ka lähedaste majandusliku kindlustunde. Kindlustada tasub alati.
TARK KINDLUSTAB
2
14. MÄRTS 2012
Kõikide riskide vastu pole Kindlustuslepingut sõlmides tasub teada, et kõikide riskide vastu end kindlustada pole võimalik. Näiteks üldjuhul ei paku reisikindlustus kaitset streigi tõttu ära jäänud reisi kulude hüvitamiseks ning kodukindlustus ei kindlusta elamispinna loomuliku kulumise vastu. HELI LEHTSAAR Tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja
E
nne kindlustuslepingu sõlmimist tasub sõnastada täpselt riskid, mille vastu kindlustuskaitset soovitakse ning seejärel uurida erinevate kindlustusseltside tingimusi – kas need riskid saavad kaetud? Erinevate seltside tingimuste võrdlemine on oluline seetõttu, et kuigi pakutakse sarnase nimega kindlustuslahendusi – näiteks reisikindlustus, kodukindlustus või kaskokindlustus –, on nende sisu erinev. Seetõttu tasub võrrelda vähemalt kolme kindlustusseltsi pakkumisi, et leida enda vajadustele sobivaim.
VAJADUSEL KÜSI SELGITUSI Näiteks oletame, et soovid sõlmida autole kaskokindlustuse lepingu (tegemist pole liisitud masinaga) ja hindad tõenäoliseks riskiks õnnetusjuhtumit (nt avarii põhjustamine sinu süül, teele jooksnud metsloom), kuid auto varguse tõenäosust hindad väga madalaks. Seega võib sul olla nn superkasko asemel – mis kindlustab kõigi ülalnimetatud riskide vastu – mõistlik valida väiksema kindlustuskaitsega nn minikasko või osakasko. Siinjuures tasub tähele panna, et eri seltside tingimused on
erinevad. Näiteks võib üks kindlustusselts pakkuda minikaskoga kaitset röövimise, tulekahju ja varguse vastu, kuid ei kindlusta õnnetusjuhtumit. Samas mõned teised seltsid kindlustavad minikaskoga just õnnetusjuhtumi vastu, aga mitte varguse ja röövi vastu. Sinu kindlustushuvile vastakski just see teine variant. Loe hoolikalt kindlustustingimusi: seal on kirjas, millised juhtumid on kindlustusjuhtumid ehk millal on seltsil kohustus kahjud hüvitada. Teiseks on lepingus kirjas välistused ehk need juhtumid, mille puhul kahju ei hüvitata. Seltsiti on need erinevad. Näiteks võib üks kindlustus-
selts oma kodukindlustuse tingimustes ette näha kahjude väljamaksmise siis, kui su kelder on lumesulamisveest üle ujutatud. Teise kindlustusseltsi tingimustes võib selline juhtum aga kirjas olla välistusena. Kui tingimustes jääb midagi ebaselgeks, küsi hilisemate arusaamatuste vältimiseks kindlustuse pakkujalt segaseks jäänud punktid üle. Soovitav on seda teha kirjalikult. Kindlustuslepingut sõlmides pead arvestama sellega, et varakindlustuse puhul kehtib sul omavastutus: see on summa, mis on sinuga lepingut sõlmides kokku lepitud ja mille kannad kahju korral sina. Tavaliselt pakub
kindlustusselts välja mitu võimalikku omavastutuse suurust – kui valid suurema omavastutuse, tuleb kindlustusmakse madalam ja vastupidi.
Pööra tähelepanu enda kohustustele, sealhulgas sellele, missugune on kahjujuhtumist teatamise kord ning millised on tähtajad. Osa seltse on ka ette näinud juhtumid, mille puhul omavastutust ei rakendata, näiteks kaskokindlustuse puhul klaaside pu-
runemine – uuri nende kohta kindlustustingimustest.
MILLELE KINDLUSTUSTINGIMUSTES TÄHELEPANU PÖÖRATA? • Mida tähendavad mõisted nagu kindlustatud isikute vanuselised piirangud, kindlustusperiood, kindlustussumma, kindlustusjuhtum jne? Erinevate kindlustusseltside tingimused pakuvad erinevas ulatuses kindlustusjuhtumiks tunnistatavaid sündmusi. Näiteks reisikindlustuse puhul võib ühe seltsi tingimustes olla kirjas, et kindlustusjuhtum on kroonilise hai-
Miks kindlustada kodu? Võib kahtlusteta väita, et kodu on meie kalleim vara. See tähistab kõike olulist, esindades nii materiaalseid kui ka emotsionaalseid väärtusi, mida on keeruline sõnadesse panna. Selleks, et kaitsta ennast ja lähedasi, muuta oma elu turvalisemaks ning maandada võimalikult palju igapäevaeluga seotud riske, on mõistlik kodu kindlustada. EVE-LIIS ARVISTO Seesam Insurance ASi turundusspetsialist
T
ulevikku on võimatu ette näha, niisamuti ootamatuid sündmusi, mis võivad aset leida meie kodus – olgu ebameeldivaks üllatuseks siseviimistluse rikkunud torustiku leke või tormi tagajärjel aknaklaasi purustanud puu. Sageli ei teadvustata, et kahju võib tekkida väga tavalistes olukordades – oleks ju meeldiv, kui hüvitataks ka näiteks laste mänguhoos purunenud hinnaline vaas.
MIDA KODUKINDLUSTUS HÜVITAB? Kodu kindlustades saab omanik kaitsta end mitmete riskide eest, valides erinevate kindlustuskatete vahel: • tule- ja tormikindlustus hüvitab kahjud, mille on põhjustanud tulekahju, otsene välgulöök, plahvatus või torm; • pakettkindlustus hüvitab lisaks eelnevale röövi, vandalismi ja torustiku lekke tõttu tekkinud kahjud; • koguriskikindlustuse näol on tegu kõige laialdasema kattega, mille puhul hüvitatakse eelnevates punktides kirjeldatud kahjudele lisaks erinevate äkiliste ja ettenägematute sündmuste tõttu kindlustatud esemele tekkinud varaline kahju (näiteks esemete purunemine, elektripinge kõikumisest tekkinud kahjud koduelektroonikale, katuse läbijooksmisest tulenev varaline kahju jm).
LAIENDATUD KINDLUSTUSKAITSE TAGAB SUUREMA MEELERAHU Kuna elu võib kaasa tuua mitmeid ootamatusi, tasub kindlus-
tades mõelda põhjalikult, milliste riskide vastu kodu kaitsta. Kindlustuskaitset on võimalik laiendada näiteks vastutuskindlustusega. Vastutuskindlustus hüvitab sinu, sinuga koos elavate pereliikmete ja sinu kuni 18aastaste laste poolt kolmandatele isikutele tekitatud kahju – olgu kahju esemeline või isikuline.
VASTUTUSKINDLUSTUS JAGUNEB KAHEKS: • Kinnisvara vastutuskindlustus hüvitab kindlustatud hoone või korteri valdamise või kasutamise läbi tekkinud kahju. Kui kevadiste sulailmadega saab sinu majast mööduja näiteks kannatada katuselt kukkunud lume või jääpurikate tõttu, hüvitab kindlustus tekkinud kahju. Kindlasti tuleb ka majaomanikul või -haldajal endal olla hoolas. Hoolsus tähendab majaümbruse korrashoidu, näiteks lume lükkamist ning katuse puhastamist lumest ja jääst. Meie ise saame kahjude ennetamise osas väga palju ära teha, muutes ümbruse võimalikult turvaliseks. • Eraisiku vastutuskindlustus hüvitab igapäevaelus kolmandatele isikutele tekitatud kahju. Eraisiku vastutuskindlustus sisaldab lisaks kinnisvara vastutust. Kui lähed näiteks perega Eestisse reisima ja juhtub õnnetus, milles sinu või su pereliikmete süül kellegi kolmanda vara kahjustada saab, korvab kindlustus kahjud mahus 10 000 – 100 000 eurot (poliisile märgitud hüvitispiiri kohaselt). Vastutuskindlustuse olemust võib selgitada järgmise näitega. Kui sinu korterist saab alguse torustiku leke, kaasneb sellega vastutus majaelanike ees, kelle korterite siseviimistlus juhtumi tõttu kahjustada sai. Kui omad selles olukorras vastutuskindlustust, võid kergemalt hingata – sinu põhjustatud kah-
Kodu kindlustamine ei ole luksus, vaid turvatunne, mis on väärt väikest investeeringut. jud kannab kindlustusselts. Eraisiku vastutuskindlustusel on enamgi nüansse – kindlustus katab ka sinu laste või koduloomade tekitatud kahju. Väikeste laste puhul tuleb sageli ette, et hooletusest lõhutakse midagi. Näiteks võib laps poes midagi riiulilt maha tõmmata – nüüd ei pea tagajärgede hüvitamise pärast enam nii väga muret tundma. Lisaks katab kindlustus lemmiklooma põhjustatud kahju. Kui sinu koer näiteks hammustab postiljoni, hüvitatakse vajalikud ravikulud.
KAS TEAD, KUI PALJU ON VÄÄRT SINU KODUNE VARA? Mis saab siis, kui juhtud ise olema olukorras, kus hävib sinu kodune vara? Kui sageli mõtled kodus olevate asjade kindlustamisele? Kas tead, kui palju on väärt sinu diivan, uhke serviis või uus teler? Äärmiselt oluline on pöörata tähelepanu sellele, et kindlustussumma kataks ära kõik kodus olevad asjad. Nii väldid olukorda,
mil kahju korral jääb osa vara eest hüvitis saamata. Kui varasemalt oli koduse vara kindlustamisel vaja koostada varade nimekiri, siis nüüd on kindlustamine tunduvalt lihtsam ja mugavam – hüvitispiir leitakse hoone või korteri ruutmeetrite järgi. Lisaks on tuhande euro ulatuses kindlustatud sinu või sinu pereliikmetega kaasasolev kodune vara väljaspool kindlustuskohta Eesti piires.
MIDA JA MIS ULATUSES KINDLUSTADA? Tuginedes populaarsematele kindlustusobjektidele ja -riskide katetele, võib väita, et tüüpiline kindlustusobjekt on kivimajas asuv 60 m2 korter. Üldpinna alusel leitav koduse vara kindlustussumma sellisele korterile on 19 000 eurot. Kui valida nii hoonele kui ka kodusele varale klientide seas levinuim koguriski kate omavastutusega 190 eurot ja lisada kinnisvara vastutuskindlustus 50 000 euro ulatuses, on aastane kindlustusmakse 93 eurot.
Kas selline investeering kodu turvalisusesse tundub liiga suur? Võib julgelt väita, et 110 m2 üldpinnaga korteri omanik ei pidanud paljuks maksta kodukindlustuse poliisi eest 80 eurot. Õigesti tegi – see marginaalne summa tagas kindlustusjuhtumi tõttu hävinud koduse vara hüvitamise alates mööblist kuni riieteni tervelt 30 000 euro ulatuses.
FOTO: CORBIS / SCANPIX
Kui riskide hindamine ja maandamine kõlab keeruliselt, ei pea õigete valikute tegemiseks kindlustusspetsialistiks hakkama. Kõige lihtsam on pöörduda ekspertide poole, kellega koos välja selgitada, mis ohud igapäevaelus varitsevad ning kuidas end nende vastu kõige otstarbekamalt kindlustada.
KAS TEADSID, ET… • Kõige sagedasemad on kodukindlustuse puhul veekahjud. Enamasti on tegemist torustiku leketega, mis põhjustatud torude liitmike (vee- ja küttetorude) purunemisest, katki on läinud ka veeboilerid ja -kraanid. Lumerohke talvega kaasneb palju juhtumeid, kus lumesulamisvesi kahjustab korterite ja elamute siseviimistlust. • Tulekahjusid esineb veeavariidega võrreldes harvem. Tulekahju puhul on tagajärjed veekahjust tunduvalt ulatuslikumad, kuna tule tekitatud kahjule lisandub kustutusveest tingitud kahju. Tulekahjude algpõhjused on erinevad: tuli võib alguse saada elektrisüsteemidest, ülekütmisest, süttivate materjalide unustamisest tule või küttekollete lähedusse jm. • Kindlustuslepingu sõlmimisel peetakse suurimaks ohuks vargust. Tegelikult moodustavad varguse ja vandalismiga seotud kahjud kõigest alla kümnendiku kahjude koguarvust. Võrreldes vee- ja tulekahjudega on vargustega tekitatud keskmine kahju väiksem. ALLIKAS: SEESAM INSURANCE AS
TARK KINDLUSTAB
14. MÄRTS 2012
3
võimalik kindlustada guse ägenemine reisi ajal, kuid teise seltsi kindlustustingimustes kroonilise haiguse ägenemine kindlustusjuhtum pole. • Vaata, kuidas defineeritakse erinevaid riske: näiteks ühe seltsi kodukindlustuse tingimuste järgi on torm siis, kui tuul puhub kiirusega vähemalt 17 m/s, teise seltsi puhul siis, kui tuule kiirus on vähemalt 21 m/s ning kolmas selts ei määratlegi üldse tuule tugevust konkreetse numbriga. • Pööra tähelepanu välistustele ehk juhtudele, millal kindlustusseltsil tekib õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda. Näiteks reisitõrkekindlustuse tingimustes võib välistusena kirjas olla streik – kui reis jääb ära või katkeb transporditöötajate streigi tõttu, siis hüvitist
ei maksta. Kaskokindlustuse puhul on üldjuhul välistusena kirjas liikluseeskirja rikkumised nagu lubatud sõidukiiruse oluline ületamine, purjuspäi sõitmine jms. Erinevates seltsides on välistused erinevad! • Mõtle, milline oleks optimaalseim kindlustussumma. Kindlustussumma on maksimaalne summa, mille peab selts kindlustusjuhtumi korral välja maksma. Vahel võib olla kindlustusseltsil paar valikut kindlustussummadest juba lepingut sõlmides sulle ette antud, kuid üldjuhul võid valida ka endale sobiva summa. • Uuri, millistel tingimustel sulle kahjujuhtumi korral kahju hüvitatakse. Näiteks kodukindlustuse puhul võidakse sulle kahju hüvitada kas kindlustushüvitise väljamaksmise-
LÜHIDALT
Liiklusõnnetuste hulk vähenes 2011. aastal Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) poolt koondatud kindlustusandjate kahjude statistikast selgub, et möödunud aastal toimus Eestis ligi 29 700 liiklusõnnetust, kogukahju ulatus 39,7 miljoni euroni. Suur osa aastast oli sarnaste arengutega nagu 2010. aasta, kuid aasta lõpuni kestnud sügisilmad avaldasid soodsat mõju liikluskindlustuse tulemustele. Liiklusõnnetuste arv langes 2010. aastaga 8%, keskmine hüvitis vähenes eelmise aasta sama perioodiga 5%, 1337 eurole. Suurima liiklusõnnetuste arvuga ristmik oli ka 2011. aastal Rocca al Mare ringristmik
225 liiklusõnnetusega (2010. aastal 152) ja kogukahjuga 230 000 eurot (2010. aastal 156 000 eurot), mis viitab olukorra olulisele halvenemisele. Teine on endiselt Ülemiste ristmik 156 liiklusõnnetusega (2010. aastal 134) ning kolmandale kohale tõusis Tammsaare tee ja Sõpruse pst ristmik 108 liiklusõnnetusega (2010. aastal 76) Taksopargi ristmiku asemel. Kolmekümne Tallinna suurema liiklusõnnetuste arvuga ristmikel tekkinud kahjusumma oli ca 2 miljonit eurot, ehk pea 5% kõigist 2011. aastal juhtunud Eesti liikluskindlustuse juhtumite kahjusummast. (PM)
Kelmid püüdsid eelmisel aastal kindlustusandjatelt välja petta ligi 2 miljonit eurot Möödunud aastal tuvastati Eestis 327 kindlustuskelmust, teatas Eesti Kindlustusseltside Liit. Rakendatud ennetusmeetmete abil suudeti kelmusi ära hoida 1,88 miljoni euro ulatuses. Kui arvuliselt jäi kelmuste hulk sarnasele tasemele 2010. aastaga, siis kelmustega seotud kahjunõuete kogumaht vähenes 13%. Vähenemine on tingitud eelkõige suuremahuliste kelmuste arvu väikesest langusest. 69% kelmustest oli seotud liiklus- ja sõidukikindlustusega. Aastaga on veerandi võrra kasvanud kelmused vara- ja rei-
sikindlustusega ning need moodustavad vastavalt 10% ja 16% kelmuste koguarvust. Ehkki aasta-aastalt on kindlustuspettuste hulk vähenemas, on siiski murettekitav, et ühiskonnas suhtutakse kindlustuskelmustesse ükskõikselt või vahel ka soosivalt. Ei tajuta seda, et kelmustega petetakse välja ausate kindlustusvõtjate, mitte kindlustusandja raha. Et jätkuks vahendeid kõigi kahjude hüvitamiseks, peavad ausad kindlustusvõtjad väljapetetud summa võrra kõrgemat kindlustusmakset tasuma. (PM)
Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee, 666 2194 Reklaami projektijuht: Mae-Britt Eskola mae-britt.eskola@postimees.ee, 666 2173 Makett ja küljendus: Andrus Rebane Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202, faks 666 2301
ga või hoopis kodu taastamise näol. • Pööra tähelepanu enda kohustustele, sealhulgas sellele, missugune on kahjujuhtumist teatamise kord ja millised on tähtajad. Kohustuste puudulikul täitmisel või täitmatajätmisel on kindlustusseltsil õigus kindlustushüvitist vähendada või hüvitise väljamaksmisest keelduda.
LOE LISAKS • Loe kindlustuse kohta lähemalt tarbijaveebi kindlustamise rubriigist aadressil www.minuraha.ee/ kindlustamine • Kindlustuse valimisel aitab erinevate seltside tingimusi võrrelda tarbijaveebi küsimustik aadressil www.minuraha.ee/mida_vorrelda
MIS ON KINDLUSTUS? • Kindlustuse eesmärk on vältida kindlustusvõtja ja/või tema lähedaste materiaalse heaolu vähenemist. Kindlustuse põhiliigid on kahjukindlustus (varakindlustus) ja elukindlustus. • Kindlustus maandab riske ootamatute sündmuste puhul. See tähendab, et kindlustusseltsid ei kindlusta riske, mille ilmnemine on üsna tõenäoline või oodatav. Riskid peavad olema täpselt kindlaks määratud ja mõõdetavad. • Mis tahes riske kindlustada pole võimalik ning iga kindlustusliigi puhul on rida sündmusi ja välistusi, mille puhul selts hüvitist ei maksa. • Eelista lepingu sõlmimisel kindlustusseltsi, mille tingimused on koostatud arusaadavalt ning kus on sätestatud kõik oluline: konkreetselt ja arusaadavalt on selgitatud, mis on kindlustusobjekt, mida loetakse kindlustusjuhtumiks, millistel põhimõtetel toimub hüvitamine, millised on sinu ja kindlustusandja õigused ja kohustused ning milline on vaidluste lahendamise kord. ALLIKAS: HELI LEHTSAAR, MINURAHA.EE
OSTMISE KOLM VÕIMALUST 1. Konkreetsest kindlustusseltsist – kindlustusseltsi kontorist või interneti teel. 2. Kindlustusmaakleri vahendusel – sina annad maaklerile teada oma kindlustushuvist, maakler esitab sulle üldjuhul vähemalt kolme erineva seltsi pakkumised ning ühtlasi viitab nende seast sinu huvidele kõige paremini vastavale pakkumisele. Sul ei ole kohustust maakleri viidatud pakkumisega nõustuda, lõpliku valiku teed sina. Kindlustusmaakler tegutseb sinu kui kindlustusvõtja huvides, sest ta pole ühegi kindlustusseltsi töötaja. 3. Kindlustusagendi vahendusel. Kindlustusagent esindab ainult ühte konkreetset kindlustusseltsi – näiteks on reisibüroost võimalik osta ühe konkreetse seltsi reisikindlustust, seega on reisibüroo selle kindlustusseltsi agent. Kui kindlustuslepingu sõlmimine on sinu jaoks kohustuslik seoses mõne finantsteenuse ostmisega, pole sulle kohustuslik osta kindlustust kodulaenu või autoliisingu pakkuja kaudu. Sa võid ka ise kindlustuspakkumisi otsida, kas siis otse kindlustusseltsidega suheldes või kindlustusmaakleri vahendusel. ALLIKAS: HELI LEHTSAAR, MINURAHA.EE
TARK KINDLUSTAB
4
14. MÄRTS 2012
Eestlane väärtustab enim oma vara ERGO Baltikumi kindlustusettevõtete poolt tellitud ja Balti riikides teostatud klientide kindlustusharjumusi ja suhtumist käsitlenud uurimuse tulemused näitavad, et kindlustust ostes on inimese jaoks kõige olulisem kindlustunne. SVEN FREIBERG kindlustusdirektor, korporatiivkindlustuse osakond ERGO Kindlustuse AS
E
estis nimetas 52% vastanutest just kindlustunnet motivaatoriks, mis paneb kindlustust ostma. Sellele järgnesid põhjustena pankade ja teiste krediidiasutuste nõuded (42%) ning asjaolu, et kindlustamist peetakse enesestmõistetavaks (28%).
POSITIIVNE KOGEMUS MOTIVEERIB Kindlustuslepingu sõlmimise motivaatorina oli suhteliselt kõrge ka pankade või liisingu nõue kindlustuslepinguid sõlmida. Kindlasti mõjutab seda mõtlemist asjaolu, et väga paljud kodud, autod ja muu vara on soetatud laenu või liisinguga ning pankade ja liisingufirmade reeglid varade kindlustamisel on üsna ranged. Lätis nimetasid vastanud sarnaselt Eestiga neid kindlustust ostma suunava motivaatorina kindlustunnet (61%) ning samuti pankade ja teiste krediidiasutuste nõudmisi (24%). Lõunanaabrite enam mainitud motivaatorina välja toodud kindlustunde protsent näitab lät-
laste teadlikkust kindlustamise vajalikkusest ning seda, et nad ei suhtu kindlustamisse pelgalt kui kohustusse, mida nõuab pank või liising. Märkimisväärne hulk vastajatest tõi kindlustuse sõlmimise motivaatorina välja ka varasemat isiklikku positiivset kogemust, kus kindlustusest oli abi. Leedus nimetasid vastajad peamise motiveeriva faktorina kindlustunnet (55%), millele järgnes arusaam, et kindlustamine on enesestmõistetav (41%). Neile järgnes isiklik positiivne kogemus (22%). Erinevalt Lätist ja Eestist, kus pankade nõudmised on üks kolmest peamisest faktorist, mis motiveerivad inimesi kindlustust ostma, tundus see faktor Leedus oluline vaid 10% vastanutest.
vatse seda aasta jooksul ooksul ka sõlmida. Eestis on vastav av arv 22% ning Leedus 24%. Eesti vastanutest est 54% on kaks või enam lepingutt ühe leibkonna kohta, mis on veidi idi kõrgem kui Leedu (48%) ja Läti äti (43%) vastav tulemus. Eesti vastanutest utest 22% pole ühtegi kindlustuslepingut, slepingut, mis ui näiteks vason 10% vähem kui tanutel Lätis. Seee ilmselt ei tulene kindlustusvajaduse vajaduse puudumisest, pigem on vajadus olemas, kuid küsimus mus on võimalustes. Kellel on ka ainult üks kindlustusleping g (Eesti vastanutest 24%, Lätis 25% ja Leedus 28%), need on enda nda jaoks kindlustuse avastanud, ud, mis iganes põhjusel (isiklik soov või väline nõue).
22% POLE ÜHTEGI LEPINGUT
Küsitluses uuriti sedagi, millist kolme kindlustusliiki liiki küsitletud leibkondade esindajad indajad enda jaoks kõige olulisemaks emaks peavad. Kõigis kolmes riigis gis nimetati varade kindlustamist mist (sh koduge olulisemakindlustust) kõige na. Eestis seadis varade kindlustamise esikolmikusse 58%, Leedus us 56% ja Lätis 63% vastanutest. test. Eestis oli teisel kohall olulisuselt sõidukikindlustus stus (41%)
Rohkem kui pooltel Eesti, Läti ja Leedu leibkondadest kulub kindlustusele kuni 286 eurot aastas. Eestis kulub 39% vastanud leibkondadest kindlustusele kuni 141 eurot aastas ja 22% vastanutest 142–286 eurot aastas. Balti riikidest enim leiab Lätist (32% vastanutest) neid, kellel pole kindlustust ning kes ei ka-
VARA KÕIGE OLULISEM
ja kolmandal kohal elukindlustus (38%). Lätis oli olulisuselt napilt teisel kohal tervisekindlustus (60%) ja kolmandal kohal sõidukikindlustus (36%). Leedus oli teisel kohal sõidukikindlustus (50%) ning kolmandat-neljandat kohta jagasid tervisekindlustus ja elukindlustus (44%). Eesti vastajad nimetasid tervisekindlustuse olulisust alles neljandana (28%), mis võib tuleneda sellest, et eestlased peavad meie tervishoiu riiklikku süsteemi võrreldes lõunanaabritega suhteliselt heaks. Lätlaste kõrge tervisekindlustuse protsent tuleneb kindlasti ka riikliku tervishoiusüsteemi ehk meie mõistes haigekassa puudumisest. Järelikult peavad nii Eesti, Läti kui ka Leedu vastajad kõige olulisemaks oma kodu ja varade säilimist või taastamist kahjujuhtumi korral. Sõidukikindlustuse olemasolu olulisus võib tuleneda liikluse ohtlikkuse tunnetamisest, aga ka sellest, et kõigis kol-
mes riigis on uute ja kallite autode osakaal märkimisväärselt suur ning nende sõidukite remontimine (ka pisiremondid) väga kulukad. Küsitluse viis ERGO tellimusel läbi Mindshare. Küsitlusele vastas Eestis 686, Lätis 698 ning Leedus 2440 inimest.
Kallis kodukinosüsteem on väärt kindlustamist. FOTO: HARMAN/KARDON
Ka tehnilise rikke vastu saab kindlustada Liisingulepingut vormistades kaasneb alati kohustus kaskokindlustuse sõlmimiseks, mis tagab meelerahu juhuks, kui peaks juhtuma õnnetus või muu ettenägematu juhtum. Kõige eest tavakasko aga ei kaitse. KULDAR KULLASEPP kuldar.kullasepp@postimees.ee
S
iinkirjutajat tabas paari aasta eest ootamatult suur väljaminek, kui viie aasta vanusel autol tekkis tehniline rike. Vaatamata kaskokindlustuse olemasolule leidsin end olukorrast, kus rahakotti tuli kergendada enam kui 800 euro võrra. Meel oli äärmiselt mõru ja tekkis õigustatud küsimus – miks ei võiks kaskokindlustus katta ka sellist juhtumit? Regulaarselt hoolduses käies ja kaskokindlustuse eest kohusetundlikult tasudes võiks ju selline juhtum kindlustatud olla. Viie aasta vanune auto pole nüüd nii vana, et sellised vead massilised oleksid. Pigem on ikka tegemist erakorralise ja ootamatu rikkega. Analoogsest situatsioonist leidis end veebruari lõpul ka Jaanus (nimi muudetud, toimetusele teada). Tema autot tabas rike käigukastis, täpsemalt tekkis viga käigukasti hüdraulikaplokil asuval kiiruseanduril. See viga läheb kalliks maksma, antud juhul isegi üle 1200 euro. Kuid Jaanus pääses vaid omavastutuse tasumisega. Tehnilise rikke kaitse on üks uuemaid tooteid, mis mõeldud suhteliselt uutele autodele, mil vanust alla kuue aasta. Praegu pakub seda Eesti turul ainukesena RSA Kindlustus, ent ka teised seltsid on kaalunud analoogse toote turuletoomist, kuid liigselt ei kiirusta. «Tehnilise rikke defi-
Tehniline rike tuleb peaaegu alati ootamatult. Kui kindlustus seda ei kata võib see kaasa tuua kuluka väljamineku. FOTO: CORBIS / SCANPIX
neerimine kindlustustingimustes on osutunud väga keeruliseks,» toob peamise probleemi välja Seesam Insurance ASi turundusspetsialist Eve-Liis Arvisto. «Seni kui ei ole üheselt mõistetavat ja kliendile arusaadavat lähenemist, pole me ka valmis seda kaitset pakkuma.» RSA Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Eero Linki sõ-
nul võib tingimuste või kirjelduste lugemine tõesti esmapilgul keeruline olla, kuid kliendil on võimalus täpsustavatele küsimustele vastused saada. «Lühidalt sisaldab tehnilise rikke kaitse auto mootori, mootori juhtelektroonika, mootori jahutussüsteemi, jõuülekande, jõuülekande juhtelektroonika, jõuülekande jahutussüsteemi ning piduri ja roolisüsteemi
ootamatut ja ettenägematut riket,» ütleb ta. Kuid miks on tehnilise rikke kaitse saamiseks seatud auto vanuseks kuni kuus aastat? IIZI Kindlustusmaakleri juhatuse esimehe Igor Fedotovi sõnul tunnevad sellise kindlustuskaitse vastu huvi just vanemate autode omanikud. Eero Linki sõnul on auto va-
nusenõue mõnes mõttes tinglik ja lähtub auto normaalsest vananemisest. «Kindlustusjuhtumina käsitletakse ootamatut ja ettenägematut olukorda ning teatud vanusest ei ole enam tegemist ootamatusega,» ütleb Link. Samas nii nagu areneb autotööstus võib tulevikus oodata, et kaitse laieneb ka vanematele autodele. SEB Liisingu juhi Ainar Lep-
päneni sõnul väljastatakse praegu juba enamik liisingutest koos tehnilise rikke kindlustusega. «Suurem osa liisingusse võetavatest autodest on kasutatud autod ja nendest autodest on SEB Liisingu puhul täiendava kattega kindlustus juba 53 protsendil. Järelturul on väga ihaldatud just paari aasta vanused, väikese läbisõiduga autod. Samas pelgavad ostjad, et kuna tootja garantiid enam ei ole, siis tuleb arvestada võimalike lisakuludega. Tehnilise rikke kate võimaldab julgemalt soetada just moodsamat autot, kartmata suuri remondiarveid, mis kaasnevad käigukasti või mootori riketega,» märkis Ainar Leppänen. Eelnevalt kirjeldatud juhtumi puhul vastas Jaanuse sõiduauto tingimustele, sealhulgas oli läbisõit väiksem kui nõutud 130 000 kilomeetrit. Tekkinud kahju kuulus hüvitamisele. «Olen eelmiste autode puhul paaril korral kokku puutunud kaskokindlustusjuhtumite lahendamisega – ühel korral lähedal liigelnud auto ratta alt lennanud kivi tekitatud mõra tõttu auto esiklaasis ning teisel korral parklanaabri tähelepanematu tagurdamise tõttu, kuid tehnilise rikke kahjujuhtumina käsitlemisega puutun kokku esmakordselt,» räägib Jaanus oma varasematest autokindlustuse kogemustest. Möödunud suvel erinevaid kindlustuspakkumisi kõrvutades valis Jaanus teadlikult laialdasema katte ning see õigustas end.
TARK KINDLUSTAB
14. MÄRTS 2012
5
ALLIKAS: ÄRIREGISTER
Eesti kindlustusmaaklerite vahendustasud 2010. aastal, eurodes. IIZI kindlustusmaakler
4 309 307 1 921 196
SEB Kindlustusmaakler UADBB Aon Baltic Eesti filiaal
1 374 164
MARSH Kindlustusmaakler AS
947 895
KindlustusEst Kindlustusmaakler
931 438
528 756 Vandeni Kindlustusmaaklerid 462 411 Colemont Kindlustusmaakler 417 504 Vagner Kindlustusmaakler 402 747 Aadel Kindlustusmaakler 337 472 NB Kindlustusmaakler 336 794 Marks ja Partnerid Kindlustusmaakler 311 951 Kominsur Kindlustusmaakler 311 436 ABC Kindlustusmaakler 243 627 DnB Nord Kindlustusmaakler 223 301 Lõuna Kindlustusmaakler 185 559 CHB Kindlustusmaakler 160 515 Balti Kindlustusmaakler 159 625 Optimal Kindlustusmaakler 91 864 Credo Kindlustusmaakler 79 553 Smart Kindlustusmaakler 64 805 Fix Kindlustusmaakler 51 487 Clemenc Kindlustusmaakler 45 058 BCP Kindlustusmaakler 36 156 Avor Kindlustusmaakler 26 090 2D Kindlustusmaakler 22 629 Krooni Kindlustusmaakler 21 832 Premium Kindlustusmaakler 20 716 Kindlustusmaakler Tiina Naur 10 124 RA Kindlustusmaakler 7858 Lambert Kindlustusmaakler
Tavatarbija jaoks on praegune Eesti kindlustusturg väga segane. Teatakse suuremaid kindlustusseltse ning mõningaid kindlustusmaaklereid, kuid seda, mis rolli täpselt seltsid ja maaklerid etendavad, jääb tihti arusaamatuks.
Maaklerid esindavad sinu huve IGOR FEDOTOV IIZI kindlustusmaakleri juhatuse esimees
T
ihtilugu on klientidel eesmärgiks soodsaima kindlustuse ostmine, süvenemata sealjuures tingimustesse ning kindlustuskaitse pakkujasse. Kuna kindlustusmaakleri roll on üldjuhul klientidele teadmata, ei oska nad ka oodata osutatava teenuse sisu ega kvaliteeti. Finantsinspektsiooni kodulehe andmetel on Eestis litsents kindlustusmaaklerlusega tegelemiseks 40 ettevõttel. Siinjuures ainuüksi viimase pooleteise aasta jooksul on nimekirja lisandunud 15 litsentsiomanikku. Kindlustusmaaklereid koondavasse Eesti Kindlustusmaaklerite Liitu (EKML) kuulub 10 maaklerettevõtet. Vähese kuuluvuse peamiseks põhjuseks on eelkõige asjaolu, et kindlustusmaaklerettevõtetel puuduvad sageli vabad rahalised vahendid liikmemaksu tasumiseks.
LIIT TAGAB USALDUSVÄÄRSUSE Vähene alaliitu kuulumine näitab selgelt, et kindlustusmaaklerlus
on Eestis killustunud ning enamik maaklerettevõtetest on väga väikesed ja tegutsevad pigem omaette. Seetõttu on ka klientidele osutatava teenuse kvaliteet väga kõikuv. Kuna alaliidu liikmed suhtlevad pidevalt omavahel ning on ühiselt huvitatud kindlustusmaaklerite maine ja turu parandamisest Eestis, võib väita, et ka nende ettevõtete osutatava teenuse kvaliteet on parem. EKMLi liikmed koostavad kindlustusmaaklerluseks vajalikke dokumente ja kindlustustingimuste võrdlusi ühiselt, suhtlevad mureküsimustes kindlustusandjate, Eesti Kindlustusseltside Liidu ja teiste finantsturuosaliste liitudega ning hoiavad silma peal kindlustusmaaklerite tööd puudutaval seadusloomel nii Eestis kui Euroopa Liidus.
MAAKLER ESINDAB VAID KLIENDI HUVE Kui tekib huvi või vajadus kindlustuslepingu sõlmimiseks, oleks mõistlik võtta esimese asjana vastu otsus – kas suhelda ise kindlustusfirmaga (siia alla kuulub ka suhtlus agendi vahendusel) või kasutada kindlustusmaakleri abi.
Mõlemad variandid on arvestatavad ja mõistlikud. Esimese variandi puhul tuleb aga arvestada võimaliku suurema ajakulu ja tegutsemise vaevaga – klient peab ise aktiivselt kindlustusandjaga suhtlema ning kui on soov võrdlevate pakkumiste järele, tuleb suhelda isegi mitme kindlustusandjaga. Kindlustusmaaklerite tegevust reguleerib väga selgelt kindlustustegevuse seadus, mis sätestab kindlustusmaakleri tegevusele väga karmid reeglid, lähtudes eelkõige asjaolust, et kindlustusmaakler tegutseb kliendi huvides ning oma tegevuses peab olema erapooletu ehk mitte lähtuma enda majanduslikust kasust. Maakler saab kindlustusküsimustes esindada klienti ainult viimase poolt antud volituste alusel. Võimalike segaduste vältimiseks võiks kliendi tahteavaldus olla väljendatud kirjalikus, taasesitatavas vormis. Ettevõtete teenindamisel kasutatakse praktikas kliendi volikirja, mille alusel maakler kliendi huvides ja talle antud volituste raames siis ka tegutseb. Samuti on praktikaks kujunemas olukord, kus klient ja maakler sõlmivad teenuse osutamiseks maaklerlepingu, milles
tuuakse ära mõlema poole õigused, kohustused, teenuse ulatus ning tasu. Taunitav on olukord, kus klient kasutab ühe ja sama riski kindlustamisel nii iseseisvat otsesuhtlust kindlustusandjatega kui ka maakleri abi, samuti on taunitav ühtede ja samade riskide kindlustamisel paralleelselt kahe maaklerettevõtte kasutamine.
KINDLUSTUSMAAKLERI TASU Kindlustusmaaklerid saavad üldjuhul tasu kindlustusandjate käest lepingute vahendamise eest, mis kajastub protsendina kindlustusmaksest. Kindlustusmaakler on kohustatud enne kindlustuslepingu sõlmimist näitama kliendile kõiki saadavaid vahendustasu suurusi. Levima on hakanud ka maaklerite tasustamise teine viis – teenustasu maksmine kliendilt otse maaklerile. Seda kasutatakse rohkem suuremate ettevõtete teenindamisel, kus lepitakse kokku maakleri teenuse ulatus ning fikseeritud tasu osutatavate teenuste eest. Sellisel puhul on aga maakleri poolt pakutava teenuse ulatus tavaliselt ka oluliselt laiem.
TARK KINDLUSTAB
6
14. MÄRTS 2012
Kindlustuskaitse internetist – ööpäevaringne, mugav ja turvaline ostuvõimalus Innovaatilises e-Eestis on tarbija ostuharjumused sedavõrd muutunud, et enamik kindlustustooteidki on tarbijaile kättesaadavad kindlustusseltside e-kanalite vahendusel ja seda ööpäev läbi, räägib intervjuus If P&C Insurance ASi e-kanali juht Aare Uusjärv. RAIN UUSEN teemalehe toimetaja
Miks eelistada kindlustuse vormistamisel kindlustusseltsi kontori asemel e-kanaleid? Peamine argument on kindlasti mugavus, mis tähendab, et e-kanalid on avatud 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas. Neile on ligipääs kõikjalt, kuhu levib internet. Mitmed kindlustusseltsid on e-kanaleid luues lähtunud kliendi huvist, mis tähendab, et need on lihtsad ja kliendile arusaadavad. Tänapäevased keskkonnad annavad võimaluse saada kindlustuslahendustest selge ülevaate ning osta kindlustust kiirelt ja turvaliselt. Vähem tähtis pole ka asjaolu, et mitmed kindlustusseltsid pakuvad internetis soodustusi. Mida tuleb aga e-kanalis kindlustuskaitset soetades kindlasti tähele panna? Klient peab kindlasti endale selgeks tegema, mida ta täpselt vajab. Sellele aitab kaasa, kui enne ostuprotsessi lugeda toote tutvustust ja tingimusi. Üks suuremaid probleeme on
Internetis kindlustusteenust ostes tuleb teha erinevaid valikuid ja otsuseid iseseisvalt – millele tugineda ehk kuidas leida endale õige «pakett»? Selleks, et teha õigeid otsuseid, tuleb kõigepealt tutvuda tootega. Selle protsessi käigus saavad vastuse enamik küsimusi, sealhulgas need, mille peale ise ei pruugita tulla. Alati on võimalus ühendust võtta ka kindlustusseltsiga telefoni teel, et saada vastused erinevatele küsimustele nii toodete kui e-kanali osas. Toodete puhul, kus pakume erinevaid pakette, oleme nende erinevused võimalikult selgelt välja toonud, et valik oleks lihtne ja arusaadav.
see, kui hooletusest sisestatakse oma andmed valesti. Sellisel juhul on kindlustusseltsil väga raske kliendiga hiljem ühendust saada. Milliseid eeliseid kindlustusseltsi e-kanalid kindlustustoodete ostmisel annavad? Suurem osa olulistest eelistest on juba mainitud. Kindlasti mäletavad meist paljud, kuidas aastaid tagasi sai käidud pangas ülekandeid tegemas. Nüüd teevad pea kõik inimesed ülekandeid internetis ja peavad seda loomulikuks käitumiseks. Tarbijate käitumine on jõudsalt muutumas ning üha rohkem inimesi jõuab arusaamisele, et peamisi kindlustustooteid on internetis osta pea sama lihtne kui internetipangas ülekannet teha. Selle tulemusel kasvab jõudsalt interneti osakaal ka kindlustusvaldkonnas.
Mis on vahet, ostes kindlustuskaitse kindlustusmaakleri kaudu või kindlustusseltsi enda e-poodi kasutades? Kindlustusseltsi kodulehel on kõige parem ülevaade just valitud firma tootest/teenusest. Samuti pakutakse kindlustusseltsi kodulehelt ostes üldjuhul soodsamat hinda. Kui juhtub kahju, on võimalik juba tuttavas keskkonnas esitada ka kahjuteade.
Kindlustust on internetis mugav ja lihtne vormistada. Kas kindlustus on mugavusteenus? Kindlustus ise ei ole mugavusteenus, küll on aga e-kanal mugavusteenus, mis toob kindlustuse kliendi juurde.
Vähem tähtis pole ka asjaolu, et näiteks If Kindlustuse kodulehelt ostes hakkab poliis kohe pärast makse sooritamist kehtima ja seda 24/7 – kogu protsess on automaatne. Enamiku maaklerite puhul on vaja poliisi väljastamiseks siiski inimese abi ning seega poliis ei jõustu kohe, vaid siis, kui teenindaja saab selle ette valmistada.
Pole teada, et ühelgi kindlustusseltsil oleks turvalisusega probleeme olnud, seega pole internetis kindlustust ostes põhjust turvalisuse pärast karta. Kvaliteeditase on aga seltside kaupa väga erinev. On neid, kes sellesse valdkonda tugevalt panustavad ja on neid, kes on alles alustamas. If Kindlustus on selle valdkonna pioneer, müües kindlustust internetis juba kümme aastat. Investeerime sellesse kanalisse pidevalt ja tulem kajastub nii müüginumbrites kui klientide rahulolus.
Milliseid kindlustuskaitseid ei ole mõttekas või ei saagi internetis vormistada? Kahtlemata pole kindlustusseltsidel internetis mõistlik pakkuda tooteid, mis eeldavad suurt hulka detailide täpsustamist, kus peab sekkuma kindlustusnõustaja ning kui keerukamat müüakse harva. Teiste toodete puhul on pigem kindlustusseltside nutikuse küsimus, kuidas nad suudavad teha toote kliendile lihtsaks ja arusaadavaks.
Paljud kindlustustooted on saadaval internetis ka nii-öelda lisandtootena (nt odavlennule piletit ostes pakutakse ka kindlustust vms) – kuidas sellistesse kindlustusteenustesse suhtuda? Kui tegu on usaldusväärse kindlustusseltsiga, soovitan selliseid lahendusi kindlasti kasutada. Innovaatilised kindlustusseltsid otsivad pidevalt erinevaid võimalusi, kuidas klientidele lähemal olla ning neile lihtsamat ja mugavamat kindlustamise võimalust pakkuda.
Erinevad kindlustusseltsid pakuvad ka erisuguseid e-kanaleid kindlustuskaitse vormistamiseks – kuidas leida endale sobivaim? Millisel tasemel on näiteks e-kanalite turvalisus?
REKLAAMTEKST
Elukindlustus Compensast L
aenude ja liisingutega soetatud majad ja autod on tavaliselt kindlustatud, kuid sageli ei mõelda, kuidas tagada pere toimetulek siis, kui olulise sissetuleku tooja jäädavalt kaob. Kes kannab võetud kohustused ning aitab üles kasvatada ja koolitada lapsed? Või kuidas korraldada oma elu, kui pensionipõlve saabumisel järsult vähenevad sissetulekud ei võimalda harjumuspärast eluviisi jätkata? Elukindlustust peetakse tihtilugu ülearuseks kulutuseks – kindlustatakse küll maja ja auto, aga mitte iseenda elu, tervist ja tulevikku.
Järgneb kolm seika Compensa kindlustustöötaja tööpäevast: ESIMENE: KUI JUHTUB KÕIGE RÄNGEM.
P
äeva esimene klient. Naine on mustas, silmad punased ja paistes. Selge, et siin on miski päris pahasti. Perepea, 37aastane mees, suri kodus diivanil. Äkksurm, ütlesid arstid. Perel on laen, kaks kooliealist last, naise palk kõvasti alla keskmise. Mäletan seda meest – esimesel nõustamisel aastate eest oli ta lepingu sõlmimise suhtes kõhklev: ta on noor mees, teeb sporti, ei närvelda, ei stressa, suguvõsas hulle pärilikke haigusi pole – temaga ei juhtu mitte midagi. «Meil on tööandja teinud kõikidele elukindlustuse,» oli ta kindel. Ei mäletagi, miks ta tookord lõpuks ikkagi lepingu sõlmis, käis ikka mitu korda... Naine on tõsises mures – tööandja tehtud kindlustus osutus õnnetusjuhtumikindlustuseks, mis äkksurma ei kata. Kas Compensa ikka maksab raha välja? Vaatame lepingu üle ja koorem naise õlgadel muutub raasukese kergemaks: Compensas oli tehtud elukindlustusleping. See tähendab, et kaetud
ÜLDINFO:
Compensa Life Vienna Insurance Group SE on vanim elukindlustusselts Eestis. Seltsi eesmärk on aidata oma klientidel finantsriskidega toime tulla, pakkudes paindlikke ja ajakohaseid elukindlustuslahendusi. Compensa ainuomanik on Austria juhtiv kindlustusgrupp Vienna In-
on ka haigustest põhjustatud surmajuhtumid. «Vanas rahas» miljonile kroonile tehtud lepingust laekub lese arvele kuu lõpuks ligi 64 000 eurot ja tulumaksu sellelt ei lähe. Naisele tähendab see, et laen saab makstud ja vähemalt kodu jääb talle ja lastele alles.
TEINE: LIBEDUSE JÄRJEKORDNE OHVER.
T
ulevad järgmised kliendid. Jälle tuttav nägu – alles eelmisel kuul kohtusime: autojuhina töötava mehe sõber oli aasta alguses kraavi sõitnud ja korralikku palka teeniv pereisa hakkas endagi pere pärast muretsema. Mees oli Compensas juba ammu lastele kogumislepingud teinud, seejärel tegi ta endale ka õnnetusjuhtumikindlustuse. Nüüd on muheda jutuga härra jalg kipsis – oli libedaga poeteel kukkunud. Tööd teha ei saa ja sissetulek jääb napiks: kolm päeva ei saa haiguslehel üldse raha ja edasi laekub arvele ainult 70% palgast. «Kalliks läks see piimaliiter,» tõdeb klient. Kes teab kaua paranemine aega võtab ning kas jalg üldse autojuhitööd niipea teha lasebki... Pole hullu, rahustan. Compensa maksab iga haiguslehel oldud päeva eest välja kindla, kokkulepitud summa. Maksimaalselt 180 päeva eest ühe õnnetusjuhtumi kohta. Isegi kui vahepeal arstid mehe tööle lubavad, kuid hiljem sama trauma tagajärjel veelgi haiguslehel olla on vaja (näiteks täiendava operatsiooni tõttu), maksab Compensa välja ka hilisemate haiguslehtedel oldud päevade raha. «Hea, et ma ikka lepingu ära tegin,» rõõmustab mees. «Küsi, mis laste lepingutest saab,» nügib naine abikaasat, «maksta me ju praegu ei saa.» Saame ka sellega hakkama. Compensa kogumislepingud on paindlikud – meil ei pea väga muretsema, kui vahepeal maksed vahele jäävad, sest hiljem saab teha lisasissemakseid. «Nojah, aga see Kreeka... kõik räägivad, et finantskriis hävitab säästud,» ütleb mees välja südamel olnu. Rahustan, et tema lastel on garanteeritud tootlusega
surance Group, mis on suurim kindlustusgrupp Kesk- ja Ida-Euroopas. Gruppi kuulub üle 50 kindlustusseltsi 25 riigis. VIG omab kõrget rahvusvahelist krediidireitingut Standar&Poor’s A+. Grupi kindlustusmaksete kogumaht ulatub 9 miljardi euroni aastas. Tutvuge lähemalt www.vig.com.
COMPENSA ESINDUSED:
lepingud. See tähendab, et Compensa garanteerib lepingule kindla tootluse, mida ei mõjuta maailmaturgudel toimuv. «Ahah, siis ikka saavad tüdrukud kõik kätte, mis neile kogutud on,» rahuneb pereisa.
KOLMAS: VÄRSKE PENSIONÄR
S
iseneb soliidses vanuses elegantne daam. Tahaks ise ka pensionärina nii hea välja näha, mõtlen kadedalt. Proua soovib kasutama hakata II sambasse kogutut. Daam on veidi kahtlev – kuigi sõbranna ütles, et Compensas on parimad tingimused, tahab ta ise kõik üle kontrollida. Avan talle avaliku lehekülje www.pensionikeskus.ee, kus näeb kõikide kindlustusseltside II samba pensioni võrdlust. «Nii ei peagi ma ju kõiki seltse läbi käima,» on klient rahul «ja tõesti – Compensa pakubki kõige suuremat pensioni!». Elu ootamatute tagasilöökide vastu ei saa keegi end kaitsta, kuid kindlustus ja säästmine aitab rahaliselt raskete aegadega paremini toime tulla. Elukindlustus loob hingerahu, sest olete lähedaste ja enda kaitseks teinud kõik endast sõltuva. Tutvuge Compensa toodete ja tingimustega veebilehel www. compensalife.ee või meie kontorites. Tulge nõustamisele või küsige lisainfot telefonil 610 3000.
Roosikrantsi 11, TALLINN tel 610 3000, E-R 8-17
Tallinna 19, VILJANDI tel 433 4750, E-R 9-17
Aida 5, PÄRNU tel 447 3820, E-R 9-17
info@compensalife.ee www.compensalife.ee
Riia 4, TARTU tel 733 4170, E-R 9-17
TARK KINDLUSTAB
14. MÄRTS 2012
7
Kindlustuspetturid on enda arvates Robin Hoodid Erinevates välismaistes uurimustes leitakse, et umbes 10% kahjukindlustuse kindlustushüvitistest on tasutud kindlustuskelmuse tagajärjel. Eesti puhul võiks see tähendada 13,4 miljoni euro ulatuses alusetult väljamakstud kindlustushüvitisi. OLAVI-JÜRI LUIK vandeadvokaat, advokaadibüroo LEXTAL
K
ui poevargust peetakse üldjuhul häbiväärseks ja taunitavaks, siis kindlustuskelmusi iseloomustab miskipärast pigem robinhoodilik suhtumine. Pea kõigi kindlustuspetturite puhul on ühiseks näitajaks mõttelaad «kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine pole kuritegu». Nii näiteks näitavad Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides tehtud uurimused, et koguni 90– 95% inimestest ei pea kindlustusseltsilt raha väljapetmist kuritegelikuks. Samas ei teadvusta inimesed, et pettes kindlustusseltsi, petetakse tegelikult enda sugulast, naabrit, tuttavat, kelle tasutud kindlustusmaksete arvel peab kindlustusselts petturile hüvitist maksma.
KES ON KESKMINE KINDLUSTUSPETTUR? «Keskmine» kindlustuskelm on 21–35aastane abielus inimene, ta on kõrgharidusega ja hea iseloomustusega, erasektoris töötav ning majanduslikult kindlustatud, eelnevalt karistamata ning ilmselt kindlustussektorit mõistev inimene. Laias laastus võib erinevate
välismaiste uurimuste põhjal öelda, et mida kõrgem haridustase, seda suurem tõenäosus, et inimene sooritab kindlustuskelmusi. Numbrid on kõnekad. «Vaid» 7% kindlustuspetturitest on lõpetamata keskharidusega, samal ajal kui koguni 35% petturitest omab kõrgharidust! Noored inimesed on uurimuse põhjal varmamad petjad: 34% kindlustuse petjaist on vanuses 22–25, kuid üle 40 aasta vanuses on pettureid «kõigest» 2,5%. Seejuures on naiste osakaal kindlustuskelmide seas 47,3%. Huvitav võrdlus on ehk see, et Saksamaal on keskmine kindlustuspettur hoopistükkis koduperenaine, kes petab üldjuhul koduse varaga seotud juhtumites.
KINDLUSTUSPETTURID SAAVAD KARISTADA Lähiajaloost võib leida mitmeid juhtumeid, kus kindlustusfirmadelt üritati välja petta raha. Näiteks tuli kindlustusfirmale teade, et Võrumaal põles maani maha mööbliladu. Lao omanik esitas kindlustusele korraliku paki dokumente, mille järgi jäi lattu suur kogus pakendatud köögimööblit ja selle osi. Loomulikult oli tema soov oma põlenud mööbli eest kindlustuselt hüvitist saada. Kohale tulnud ekspert võttis suure magneti, käis magnetiga tuhahunniku läbi ning mis välja tuli
– tuha sees olid vaid mõned pikad raudnaelad, põlenud köögimööblist ja selle metalldetailidest (kruvid jm) polnud sõna otseses mõttes jälgegi. Kindlustuspetturi vastu algatati loomulikult kriminaalasi. Eeltoodud näite puhul on tegemist kindlustuspettuste üsna tavalise skeemiga – tahtliku kindlustusjuhtumi tekitamisega. Enda vara süütamine, lavastatud liiklusõnnetus, varguse lavastamine – need pettused on kindlustuse töötajaile igapäevased ja tuttavad. Sageli kasutatav «trikk» on ka kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomine. Näiteks esitletakse end kannatanuna, üritatakse kindlustada juba vigastatud asja, lavastatakse sõiduki vargus. Keskmine Eesti kindlustuspettur tegutseb reeglina sõidukitega seotud juhtumites. Nii näiteks oli justiitsministeeriumi andmetel 2010. aastal registreeritud kindlustuspettustest enamik – koguni 39 juhtu – seotud katsega lavastada liiklusõnnetus või moonutada liiklusõnnetuse asjaolusid. Muudel juhtudel oli tegu tahtliku väärinfoga sõidukile tekitatud vigastuste kohta, sõiduki varguse või sõiduki osade varguse lavastamisega, samuti muu varguse lavastamisega (nt korterist). Kuigi inimesed suudavad välja mõelda kohati lausa uskumatuid ja jaburaid petuskeeme, saa-
vad kindlustuspetturid üldjuhul karistuse. Kehtiva karistusseadustiku kohaselt määratakse kindlustuspetturile rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Reaalne vangistus siiski vahelejäänud kindlustuspetturit Eesti kohtupraktika järgi enamasti ei oota. 2010. aastal mõisteti Eestis süüdi 25 kindlustuspetturit, otstarbekusest tulenevalt lõpetati 50 isiku menetlus. Süüdimõistetud kindlustuspetturitest 16 isikut karistati rahalise karistusega ja ainult üheksat reaalse või tingimisi vangistusega.
KINDLUSTUSPETTUSED TOOVAD KAHJU ÜHISKONNALE Nagu näha, suhtub kohtupraktika Eestis kindlustuspetturitesse suhteliselt leebelt. Kas selline leebus on ikka põhjendatud, on sügavalt kaheldav. Otstarbekuse põhjal «naabri tagant varastaja» suhtes menetluse lõpetamine pole mõistlik ja pigem annab signaali, et «varastamine on lubatud». Tundub, et õiguskaitseorganid ei mõista alati kindlustuskelmuste tegelikku mõju ühiskonnale ning kindlustuspettuste uurimine pole oluline prioriteet. Samas on kindlustuspettuste kahju ühiskonnale rahanumbrites märkimisväärne.
Autole ise tekitatud vigastused on üks levinumaid kindlustusFOTO: CORBIS / SCANPIX pettusi. Foto on illustreeriv. Näiteks Ameerika Ühendriikides on kindlustuskelmused maksupettuste järel teine suurim ühiskonnale majanduslikku kahju toov majanduskuritegevuse liik, tekitades iga-aastaselt kahju sada miljardit dollarit. Eesti Kindlustusseltside Liit hindab, et ära suudeti hoida pettuseid ligi 1,88 miljoni euro eest.
Samas lisanduvad sellele summale ka kindlustuspettused, mida ei suudetud tuvastada. Välismaistes uurimustes tuuakse välja, et kindlustusseltsid suudavad tuvastada vaid 5% kindlustuskelmustest ja sellest 85% juhtudel ei pöördu kindlustusandjad õiguskaitseorganite poole.
TARK KINDLUSTAB
8
14. MÄRTS 2012
Kõrgem riskiteadlikkus lisab valikusse ka tavapärasest erinevaid kindlustusteenuseid Kui Eestis nähakse eluaseme või sõiduki kindlustamises tihti vaid panga sundi, leidub maailmas tegevusvaldkondi ja riike, kus riskiteadlikkuse kõrge tase on aluse pannud meile tundmatutele kindlustusteenustele. ANDRES PIIRSALU
le, kes garanteerib hüvitise kindlustusseltsile suure kahju korral. Tänu edasikindlustusele ei saa professionaalne kindlustusselts sattuda makseraskustesse pelgalt kindlustuskahjude tõttu, olgu need kui tahes suured. Ja selles küsimuses pole vahet, kas tegemist on suure ja globaalse kindlustusseltsi või hoopis väikese kohaliku tegijaga.
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige
R
iskiteadlikkus on pisut teistsugusel tasemel seal, kus tegevusalast, kultuuritaustast vms tulenevalt tunnetatakse paremini ka reaalset vajadust kindlustuse järele. Seetõttu kasutatakse tihti kindlustusteenuseid, mida tavatarbijad Eestis enamasti ei teagi. Sobivaks näiteks on kas või loovisikute spetsiifilises erialases töös oluliste juhtumite vastu kindlustamine. Olgu selleks siis pianisti sõrmedega seotud õnnetused, laulja hääle kadumine vms. Sarnasesse kategooriasse kuulub ka näiteks ürituste kindlustamine – kui ebasoodsate ilmastikuolude tõttu on rokkansambel sunnitud ära jätma kontserdi, on sellest tulenevate rahaliste kahjude katteks võimalik saada leevendust kindlustuselt kuni piletite tagasiostuni välja. Samasugust ürituse korraldamise riskide kindlustust on võimalik sõlmida mitte ainult kontsertidele, vaid mis tahes muude üritustega seotud riskide katteks. Kindlustatakse ka spordivõistlusi ning isegi teatud tingimustel nende võistluste auhindu – näiteks on võimalik kokku leppida, et kui võistlusel on rahaline peaauhind, mis antakse välja siis, kui võitja purustab mingi varasema rekordi, hüvitab tekkinud rahalise lisakohustuse uue sportliku saavutuse järgselt kindlustus.
VABATAHTLIKUST KOHUSTUSLIKUKS
Garantiikindlustus, kus kogu tootja poolt väljastatud garantii on kindlustatud, oleks aidanud vältida kehva kvaliteediga püstiFOTO: CORBIS / SCANPIX tatud majade kerkimist buumi ajal.
GARANTII KUI KINDLUSTUSTEENUS Aga kõrged riskid ja teadlikkus neist ei ole loomulikult seotud ainult loovisikute ja üritustega. Ehkki paljude ettevõtete jaoks on tegu tuttava teenusega, teavad ilmselt vähesed tavatarbijad, et ka näiteks toodetele antavate garantiide puhul on tegemist kindlustusega. Levinud on väga erinevad skeemid, alates sellest, et tootja kannab ise täielikult riski, kuni selleni välja, et kogu tootja poolt
väljastatud garantii on kindlustatud. Näiteks on mitmes Euroopa Liidu riigis ehitajal kohustus pakkuda ehitatavale objektile garantiid perioodiks, mis võib väldata kümme aastat või kauemgi. Kui Eesti ehitusteenuse tarbija oleks valmis sellise kvaliteedi eest maksma, oleks buumiaegne «pappmajade ajastu» jäänud olemata. Korralikud ja professionaalsed ehitusfirmad oleks sellise skeemi korral kindlasti võitnud, aga suur osa kehva kvaliteediga ehitajaid seisaksid fakti ees – kas
muutuda või turult lahkuda. Kehva teenuse pakkujad lihtsalt ei leiaks võimalust kindlustuslepingu sõlmimiseks. Garantiikindlustusest rääkides võib mainida veel üht teenust, mis Eestis tundub veel päris ulmelisena – nimelt on arenenud riikides levinud ka kasutatud sõidukite garantiikindlustus. Sellise teenuse leviku tulemusena ei osta kohalikud ilma garantiita sõidukit ning kui konkreetse sõiduki seisukord või müüja taust ei võimalda garantiikindlustuse lepingut sõlmida, vura-
vad need sõidukid tihti edasi meile ja mujale Ida-Euroopasse.
KA KINDLUSTUST KINDLUSTATAKSE Ilmselgetel põhjustel on kindlustusseltsid ise üheks riskiteadlikkuse etaloniks. See väljendub muu hulgas asjaolus, et võetud riske püütakse maksimaalselt hajutada. Selleks sõlmitakse edasikindlustuslepingud. Pea kõigi kindlustusteenuste korral tuleb arvestada, et osa teie kindlustusmaksest kantakse edasikindlustuslepingu alusel omakorda üle edasikindlustusfirma-
Kõigi ülaltoodud näidete puhul on tegemist mittestandardsete teenustega, mida ei pakuta igaühele igal pool ning millel, sõltuvalt asjaoludest, võib olla ka väga kõrge hind. Teisalt on kõrgem riskiteadlikkus ja praktiline vajadus mitmes Lääne-Euroopa riigis viinud ka selleni, et mõned meile tavapärased vabatahtlikud kindlustusteenused on meie mõistes tavatud – näiteks muudetud kohustuslikuks. Tavapärasele kindlustusvõtjale, kes nagunii oma riskid kindlustaks, on seeläbi teenus muutunud odavamaks. Selliste näidetena võib nimetada kohustuslikku kodukindlustust. Kui jälgida hoonepõlengute või ka looduskahjude statistikat Eestis, ilmneb, et oluline osa hooneomanikest pole Eestis seni oma vara kindlustanud ning kahju korral kaasnevad rängad rahalised probleemid. Suurem kindlustatus on eelkõige iseloomulik stabiilsetele ja rikastele ühiskondadele. Samas võib ikkagi küsida, kas meie, eestimaalased, oleme nii rikkad, et jätame enda varad ja võimalikud kohustused kindlustamata?