Tark Kindlustab

TARK KINDLUSTAB KINDLUSTUSE TEEMALEHT

15. OKTOOBER 2012

Kindlustusteenused loovad kindlustunnet koosmõjus MINU ELU KINDLUSTUSPAKETT. Arstid streigivad, politsei ja päästeteenistuse võimekus väheneb, sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkus on küsimärgi all – ebastabiilsus kõige laiemas tähenduses pigem süveneb kui vastupidi. Tekib küsimus, kuidas tagada selliste arengute taustal enda elujärje säilimine vähemasti rahuldaval tasemel?

ANDRES PIIRSALU Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige

L

isaks tulevikuks säästmisele on kindlaks võimaluseks kahjude ennetamine kombinatsioonis kindlustamisega. Tihti on need omavahel seotud – kes panustab enda riskide vähendamisse, see ka kindlustab.

Kui küsida, milline sündmus võib eluolu kriitilise piirini halvendada, meenuvad enamasti ilmselt tervisekahjustus ja lähedase või eluaseme kaotus. Kuna keskmine oodatav eluiga näitab jätkuvalt kasvutrendi, lisandub loetelusse ka elatustaseme säilitamine pensionieas.

KAHJU TEISTELE Kõik loetletud sündmustega seonduvad riskid on kahtlemata väga kriitilised, kõige hirmsamaid võimalikke majanduslikke tagajärgi ei põhjusta aga siiski ükski neist, vaid hoopis enda tegevuse või ka tegevusetusega teistele tekitatud kahjud ehk vastutus kolmandate isikute ees.

Kõige sagedamini tuleb selliste vastutusega seonduvate rahaliste nõuete kasvamist hiigelsummadeni ette liikluses. Õnneks on meil selliseks puhuks olemas kohustuslik liikluskindlustus, mis kaitseb kahju põhjustajat selliste nõuete eest.

Olen aeg-ajalt kuulnud arvamusi, justkui seisneks liikluskindlustuse peamine lisaväärtus kannatanu sõidukile tekkinud kahju hüvitamises. Ehkki liikluskahjude jaotust vaadates paistab see Eestis tõepoolest nii olevat, on tegelikult liikluskindlustuse kõige kriitilisemaks lisaväärtuseks siiski nii kahju põhjustajale kui kannatanule rahalise toe pakkumine olukordadeks, kus kahjunõuded kasvavad üüratult suureks.

Enamasti on selliste hiiglaslike rahaliste nõuete põhjuseks liiklusõnnetuse tagajärjel töövõimetuks jäänud kannatanute saamata jäänud tulud ülejäänud eluea jooksul. Seni on suurim Eestis toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjunõue ületanud pisut 400 000 euro piiri, Lääne-Euroopas võivad aga liikluskahjud ulatuda sagedasti miljonite, mõnikord isegi kümnete miljonite eurodeni.

On selge, et enamik meist ei suudaks ka parima tahtmise korral sedalaadi rahalist nõuet ise kompenseerida. Seega pole kahtlust, et liikluskindlustus on igale sõidukiomanikule mitte tülikas kohustus, vaid väga vajalik teenus.

TERVIS ON TÄHTSAIM Oma tegevusest tuleneva vastutuse kindlustamist tasub tõsiselt kaaluda ka laiemalt, kui et seadus seda nõuab. Eespool esitatud näite valguses peaks olema elementaarne, et näiteks eramaja, korteri ning ka kortermaja omanik kindlustab ära oma vara haldamisega seonduva vastutuse.

Selle vajaduse selgitamiseks võib meenutada kasvõi möödunud talvede jooksul aset leidnud traagilisi sündmusi, kui katuselt langenud jää tekitas möödujaile kehavigastusi – järgnevad rahalised nõuded võivad kahju põhjustajale halvimal juhul maksma minna rohkem, kui kogu tema vara väärt on.

Kinnistu vastutuskindlustuse lepingut saab sõlmida ka koos kodukindlustusega, mis peaks samuti olema iseenesestmõistetav igale koduomanikule. Enamikul meist pole ju nii palju vara, et kodu hävimise korral jätkuks selle taastamiseks.

Kodukindlustuse valikul võiks küll eelistada maksimaalset kindlustuskaitset sisaldavat lahendust, aga tulekindlustus lausa peab olema igal vähegi vastutustundlikul koduomanikul – kui muude õnnetuste taga-

millal praeguste trendide jätkudes tekib järjest teravam vajadus ka lisakindlustuste järele.

Kui on kujundatud vastav õiguslik baas, ei kõhkle ilmselt nii mõnigi tööandja oma töötajale soetamast säärast kindlustust, mis aitab töötajal kiiremini tööle naasta, näiteks tänu erameditsiini pakutavate võimaluste kasutamisele järjekorras ootamise asemel.

Sarnaselt toimib reisikindlustus reisimisel euroliidu piires: välismaal ootamatu haigestumise või vigastuse tõttu tekkinud ravikulud, mida haigekassa ei kompenseeri, võivad osutuda hingematvalt suureks. Selliste olukordade vältimiseks on reisikindlustuse sõlmimine elementaarne, rääkimata siis veel olukorrast, kui reis kulgeb väljapoole euroliitu – seal haigekassa pakutud ravikindlustus enamasti ei aita.

VANANE VÄÄRIKALT

Kõigele eelnevale lisaks – kui mõtleme oma lähedastele, soovime ju, et nende elujärg säiliks ka olukorras, kui meid enam pole.

Enamalt jaolt mõeldakse sellisel juhul säästmisele, mis on väga õige ja igati tervitatav suhtumine. Samas pole sugugi ülearune mõelda sellises kontekstis ka elukindlustuse ja õnnetusjuhtumikindlustuse peale.

Kui esimene võimaldab kindlustuskaitset – kombinatsioonis säästmisega või ka ilma selleta – isiku surma korral, siis õnnetusjuhtumikindlustuse puhul on tegemist kehavigastuse tagajärjel hukkuEnamasti on selliste mise või invaliidishiiglaslike rahaliste nõuete tumise tõttu tekkinud majandusliku põhjuseks liiklusõnnetuse kahju kindlustamitagajärjel töövõimetuks sega.

Ja lõpuks, silmas jäänud kannatanute pidades demograafisaamata jäänud tulud lisi trende, on kindlasti mõistlik kindülejäänud eluea jooksul. lustada ka vahendeid väärikaks elajärjed ei pruugigi alati olla krii- miseks vanaduspõlves. Selleks tilised, siis tuli hävitab tavaliselt on mitmeid võimalusi ja konkkõik. reetse teenuse sobilikkus sõltub Samavõrd elementaarne on sellest, kui palju konkreetne jälgida, et on olemas piisav ter- klient finantsteenustest teab ja visekindlustus igaks olukorraks. milline on tema riskivalmidus.

Ehkki praegu katab tervishoiuKui need on pigem madakulud Eesti-siseselt suures osas lad, tuleks eelistada kindlushaigekassa, on vaid aja küsimus, tuslahendusi, mille korral on

Tuli hävitab tavaliselt kõik ja tekitab lisaks ka ohtralt suitsukahjustusi kõrval asuvatele hoonetele ehk teiste varale – nii võivad kulud koos nõuetega kasvada ootamatult suureks.

FOTO: SCANPIX/CORBIS

garanteeritud, et pensioniks kogutavate vahendite väärtus pika kogumisperioodi jooksul ei vähene.

Loomulikult on veel terve hulk siin kajastamata võimalikke kindlustuslahendusi, aga kõik artiklis mainitu peaks ole-

ma iseenesestmõistetav miinimumpakett igale vastutustundlikule inimesele – nii tagad hakkamasaamise õnnetuse korral.

TARK KINDLUSTAB

2

RAIN UUSEN teemalehe toimetaja

15. OKTOOBER 2012

Kindlustuskaitseks tasutud raha ei lähe raisku KÕIGIL VÕIB JUHTUDA. Milleks meile seda liikluskindlustust vaja on, küsis mõnda aega tagasi üks kõrge riigiametnik. Ilmselt poleks see erilist tähelepanu äratanud, kui küsija olnuks inimene tänavalt, kuid see küsimus viitas, et kindlustussektor on Eestis kiiremini arenenud kui arusaam selle toimimisest.

Kas saame osta kindlustunnet?

EESSÕNA. Kindlustuslepingute sõlmimine on alati seotud väljaminekutega – mida rohkemaid eluriske tahame maandada, seda enam peame erisuguseid kindlustustooteid tarbima ja seda enam teeme enda, oma pere või ettevõtte rahakotist igakuiseid väljamakseid.

Nii võib keerulisematel aegadel, mil tuleb eurosid lugeda sendi täpsusega, tunduda, justkui kraabiks keegi teravate piidega meie kukrust viimast verele – aga milleks ometi?

Inimloomus on juba selline, et kui annad, tahaks ikka midagi vastu ka saada, ja kui annad vähem, tahaks vastu veidigi rohkem. Rääkisime eelmises targa kindlustamise teemalehes märtsikuus pikemalt ka kindlustuspettustest, mis just sellisest mõtteviisist enamjaolt toituvadki.

Ja siis on veel üks teine levinud mõtteviis – teen mingi kindlustuse ära, siis süda vähemalt rahul, mõtlemata, millised minu personaalsed eluriskid tegelikult on, mille vastu ma tegelikult kindlustuskaitset vajaksin.

Kolmas mõtteviis, mida olen selle vahepealse aja vältel tihti kohanud ja kuulnud – mõeldakse ainult iseendale, kuid riskid, mis on seotud näiteks lähedaste heaolu või hakkamasaamisvõime kadumisega, jäävad unarusse või sootuks tähelepanuta.

Tegelikult ei ole ju enda ja oma lähedaste kindlustamise teema üleliia keeruline, kui väärtused ja põhimõtted paigas – kui mis tahes negatiivse, minu ja teiste heaolu mõjutava elusündmuse järel, sõltumata selle iseloomust, keerukusest või kulukusest, saan hakkama, ja saavad hakkama ka minu lähedased, on kõik korras.

Kui aga on vähimgi kahtlus, et mis tahes õnnetuse tagajärjel minu või kellegi teise minu kärgpereliste majanduslik hakkamasaamine hoobi saab, tuleb kindlustusteemasse süveneda ja sellega tegeleda – parem täna kui homme.

Vajalikke kindlustustooteid on turul sobivaid igale ühele – ka konkurents sellel turul on piisav.

Ei, kindlustunnet kui sellist osta, võtta, paluda ega kinkida ei saa. See on niivõrd kompleksne tunne, mis ei lähtugi ju vaid majanduslikest teguritest.

Sobilikke kindlustustooteid on turul igaühele – ka konkurents turul on piisav, et leida endale taskukohaseim toode ja sümpaatseim pakkuja.

On üks loll reegel, mis alatasa kehtima kipub – mida enam mingit riski teadlikult alahindad, seda suuremaks muutub selle esinemissagedus. Mida enam kindlustuskaitse ulatust valides teadlikult koonerdad, seda suuremaks kipuvad hiljem kahju ja kulutused kasvama.

Seega on kindlustamine teema, kus tasub kohe olla enda vastu aus ja otsekohene. Head kindlustamist! Ja kui midagi ei juhtugi – no jumala eest –, olgem selle eest tänulikud ja mõelgem, et need mõned eurod, mis iga kuu nälga suremata sai ühisesse katlasse kogutud, aitavad mõne pere õnnetuse järel taas jalule ja elule.

Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194 Reklaami projektijuht: Helen Kaunimäe helen.kaunimae@postimees.ee, tel 666 2328 Küljendus: Tiit Sermann Korrektor: Sirje Müür Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202, faks 666 2301

Õnnetus, millega kaasneb kahju, võib juhtuda ka kõige hoolsamatel – niisugustel puhkudel tagab kindlustuskaitse olemasolu selle, et inimene ei satu makseraskustesse.

FOTO: SCANPIX/CORBIS

ERIK ERNITS Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse valdkonna juht

Ü

sageli need, kelle vara oli juhtumi toimumise ajal kindlustatud ning kindlustusandja hüvitas tekkinud kahju.

Neile on praktikas selgeks tehtud, et mis tahes õnnetusjuhtum on nagu negatiivse märgiga lotovõit. Seda enamasti ei juhtu, kuid kui siiski, võivad tagajärjed lüüa jalad alt.

Keskmine liikluskindlustuse hüvitis oli 2011. aastal 1300 eurot.

Keskmine netopalk jäi samal ajal suurusjärku 670 eurot – kahjude hüvitamiseks peaks kahju põhjustaja ära andma oma kahe kuu sissetuleku, mis tekitaks talle märkimisväärseid raskusi.

Eluruumide põlengu keskmine kahju oli kindlustusandjate andmetel 2011. aastal 73 000 eurot, mis osutub kindlasti ka suurema sissetulekuga omanikule koormavaks.

Arvestama peab siinjuures selle-

sna levinud on arusaam, et liikluskindlustus on vajalik, kuna seda nõuab seadus, kaskokindlustus aga seetõttu, et seda nõuab liisinguandja, kodukindlustust on vaja, sest seda nõuab kinnisvara tagatisel laenu andnud pank. Sellise suhtumise põhjuseks on enamasti inimese subjektiivne taju – raha antakse välja, aga näiliselt ei saada midagi vastu.

Erinevate riskide tajumist käsitlenud uuringute põhjal on inimeste kõige levinum hoiak negatiivsete sündmuste osas, et «minuga ei juhtu». Suitsetaja ei usu, et ta kopsuvähki võib jääda, autojuht ei usu, et ta liiklusõnnetusse satub, majaoma- Õnnetustesse satub igal nik ei usu, et ta vara võib aastal üle 11% kogu Eesti põlema minna.

Praktikas on selline lä- autopargist ning põleb henemine ainult osaliselt õige ning korrektne oleks üle tuhande eluruumi. suhtumine «minuga enamasti ei juhtu». Näiteks, õnnetustesse satub igal aastal üle ga, et tegemist on vaid keskmiste 11% kogu Eesti autopargist ning kahjudega, näiteks liikluskindluspõleb üle tuhande eluruumi. tuse kahju võib ulatuda kuni kuue miljoni euroni juhtumi kohta.

SISSETULEKUST EI PIISA Kui jätta kõrvale vääraks osuKahjujuhtumi toimumine muudab tunud eeldus «minuga ei juhtu», enamasti inimese suhtumist. Sel- siis sageli puuduvad tavainimese gemini mõistavadki kindlustami- jaoks riskide maandamisel alterse otstarvet need, kellel on mõni natiivid kindlustuskaitsele. Üldse kahjujuhtum juba olnud, ja eriti tuleb kõne alla kolm võimalust:

a) inimene kannab enda kahjud ise, b) kui kahju tekitas keegi teine (nt naaber või teise sõiduki juht), hüvitab kahjud tema, ja c) kahjud hüvitab keegi kolmas.

Eelkõige tulevad arvesse riik ja omavalitsused. Põhjalikumalt kaalutledes on kõikidel variantidel olulised puudused.

SIGATSEDA EI TOHI Esimesel puhul on puuduseks see, et tekkivad kahjud on inimeste sissetulekutest sageli oluliselt suuremad – kahjude katmine sissetulekust ei ole seega mõeldav. Muul viisil kahjude katmiseks raha hankimine (nt pangalt laenamine) on aga kirjeldamatult kallim kui kindlustusmaksed.

On küll hulk kahjujuhtumeid, mille põhjustab keegi teine, ja meil on õigus talt selle kahju kompenseerimist nõuda, kuid sageli ei anna see tulemust. Ka kahju põhjustaja jaoks on summad piisavalt suured ning ta ei suuda neid hüvitada, vähemalt mitte mõistliku aja jooksul.

Peamiselt sellel põhjusel ongi näiteks liikluskindlustus kohustuslik. Kui sõiduki suhtes on sõlmitud liikluskindlustus, hüvitab sellega tekitatud kahjud kindlustusandja. Nii tagatakse see, et kahju põhjustaja ei satu väikese eksimuse tõttu majanduslikult raskesse olukorda, aga ka see, et isik, kellele kahju tekitati, saab enda hüvitise kiirelt ja valutult kätte.

Erandiks on muidugi juhud, kus kahju põhjustati sõidukiga,

mille suhtes kehtiv kindlustuspoliis puudus või mille juht sigatses (oli joobes, juhtimisõiguseta, põgenes sündmuskohalt vms). Sellisel juhul kannatanule kahju küll hüvitatakse, kuid selleks kulunud raha nõutakse kahju põhjustajalt tagasi.

Oleks ebamõistlik, kui kõigilt kindlustusvõtjatelt kogutud maksetest hüvitataks ka süsteemi mittepanustanud või ühisreegleid räigelt eiranud juhtide tekitatud kahjud.

KINDLUS IGAPIDI Teatud juhtudel annab abi ka riik või omavalitsus. See tagab minimaalse esmase toe hättasattunule, kuid ei likvideeri juhtumi tagajärgi – heaks näiteks on siin taastusravi.

Kui keegi saab viga ning ravi finantseerib haigekassa, hüvitatakse statsionaarne taastusravi kuni 24 päeva eest. Taastusraviarstide hinnangul sellest enamasti aga ei piisa.

Kui keegi saab vigastada näiteks liikluskindlustuse juhtumis, hüvitab kahju põhjustaja kindlustusandja tema ravi ja taastusravi kulud sellises ulatuses, nagu see on tegelikkuses vajalik – vahel kestab ravi ju lausa aastaid.

Mida siis kindlustusvõtja enda maksete eest ikka vastu saab?

Kui hästi läheb, siis ainult kindlustunde, et õnnetu juhus ei vähenda oluliselt tema majanduslikku toimetulekut. Halvemal juhul saab ta kindlustushüvitise kahjustatud vara või tervise eest.

TARK KINDLUSTAB

15. OKTOOBER 2012

3

Erakindlustuse kasutamata võimalused SOTSIAALKINDLUSTUSE RAHASTAMINE. Arstide streik on toonud taas päevakorrale küsimuse sotsiaalkindlustuse valdkonna alarahastatusest ja võimalikest lisaallikatest. Tavapäraselt pakutakse sellistel juhtudel esimese hooga välja ravikindlustuse või pensionikindlustuse toetamist riigi üldeelarvest ja maksude tõstmist – kumbki variant ei tundu hea. Küsimus sotsiaalkindlustuse rahastamise tulevikust on üha aktuaalsem.

MART JESSE Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees

M

ujalt raha võtmine eeldaks kärpeid mõnes teises valdkonnas, maksude tõstmine on aga lihtsalt ebapopulaarne. Ühiskond aga vananeb – ühelt poolt kaasneb sellega kulude kasv, kuid teisalt tööealise elanikkonna vähenemine. Teisisõnu, kulud suurenevad, kuid tulud vähenevad.

Probleemide lahendamine on raske ning valikud pole üldjuhul mitte hea ja halva, vaid halva ja väga halva vahel. Kui kaua viivitada, jääb valida vaid nälja ja pankroti vahel.

Kuigi lahendusvariante on mitu, osutan mõnele võimalusele, mida annaks erakindlustuse kaasamine. Neid on arutatud aastaid, kuid otsusteni pole jõutud.

TÖÖANDJA RISKID Pea kogu taasiseseisvumise aja on olnud arutelu all vajadus luua Eestisse tööõnnetuse ja kutsehaiguskindlustuse süsteem. Selle puudumise tulemiks on inimressursi raiskamine, kuivõrd tööõnnetuse läbi

kannatada saanud inimene või kutsehaige ei oma juurdepääsu rehabilitatsioonile ja ümberõppele, jääb terviserikke tõttu kõrvale tööturult ning muutub koormaks ülejäänud ühiskonnale.

Süsteemi puudumine tähendab ka motivaatorite puudumist tööandjatele töökeskkonna parandamiseks, sest kulud kaetakse riigi ravikindlustuse ja muu sotsiaalkindlustuse süsteemi arvelt. Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumine käib aga kõrgete kohtukulude tõttu kannatanutele üle jõu.

Aastate jooksul on süsteemi loomine takerdunud peamiselt maailmavaatelise küsimuse taha, kuivõrd üks leer toetab erakindlustusel, teine aga solidaarsel riiklikul süsteemil põhinevat lähenemist.

Viimase aasta arengute käigus on jõutud äratundmisele, et kõige parem lähenemine Eestile võiks olla riigi ja erasektori koostöö, kuid kas mõtted ka seadusesäteteks vormuvad, on praegu raske ennustada. Igal juhul on selge, et kohustusliku tööõnnetuse ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi juurutamine tooks riigi ravikindlustuse süsteemi juurde lisaraha ja

vähendaks sotsiaalkindlustusameti kulutusi.

Lisaks kantaks riskid üle tööandjatele, kelle töökeskkond kahjusid põhjustab. Tragikoomiline on seejuures aga asjaolu, et see kindlustus toimis küll esimese vabariigi ajal, kuid praegune Eesti pole suutnud seda ikka veel käivitada.

HAIGEKASSA JÄÄB

Riigi roll ravikindlustuse süsteemi finantseerimisel on sealjuures väga oluline ka sellistes riikides nagu Ameerika Ühendriigid ja Singapur, mida tihtipeale eeskujuks tuuakse.

Küll on aga otstarbekas hakata soodustama erakindlustuse teket lisakindlustuse ja täiendava kindlustuse näol läbi soodsama maksukeskkonna loomise tööandjatele.

Arstiabi puudulik kättesaadavus ja pikad järjekorrad ei tekita probleeme ainult tavainimestele, vaid ka tööandjatele – on põhjust eeldada, et maksusoodustuste kehtestamine looks eeldused eraravikindlustuse turu tekkeks Eestis, kus hiljem

Aastaid on diskuteeritud selle üle, kas eraravikindlustus võiks Eestis asendada riiklikku ravikindlustust. Kuigi endiselt leidub neid, kes tõsimeeli usuvad, et erasektor saaks haigekassat asendada, siis kindlustussektori esindajana pean ütlema, et need uskumused on asjaEduka eraravikindlustussüsteetud.

Eduka erara- mi jaoks elab Eestis lihtsalt liiga vikindlustussüsteemi jaoks elab vähe inimesi, kuid puudub ka Eestis lihtsalt lii- omavahel konkureeriv haiglaga vähe inimesi, kuid puudub ka võrk, mis on erakindlustuse käiomavahel konku- vitumise asendamatu eeldus. reeriv haiglavõrk, mis on erakindlustuse käivitamise asendama- saaksid klientideks hakata ka tu eeldus. Seega puudub nen- eraisikutest kindlustusvõtjad. del diskussioonidel sisuline Kaotajaid sellise muudatumõte. se läbi poleks – ravikindlustu-

se süsteemi tekiks tervikuna täiendavaid vahendeid ja seeläbi väheneks rahaline koormus riigieelarvele.

Sotsiaalkindlustuse valdkonna hädad Eestis ei piirdu kahjuks vaid ravikindlustusega – probleemne on ka pensionikindlustuse finantseerimine.

Kuivõrd rahvastik vananeb ja tulevikus napib suureneva pensionäride arvu inimväärseks ülalpidamiseks maksumaksjaid, on sisuliselt ainsaks leevendust pakkuvaks võimaluseks säästmise soodustamine pensionipõlve tarbeks.

Erinevalt enamikust Euroopa riikidest on näiteks Eestis täielikult kasutamata võimalus tööandjate kaasamise läbi kolmanda ehk vabatahtliku pensionisamba finantseerimisel.

Sarnaselt ravikindlustusega takistab selle arengut Eesti praegune maksusüsteem.

Kuigi käesoleva aasta algusest ei kohaldata tööandja poolt makstava pensionisamba sissemaksu suhtes enam tulumaksu, kehtib endiselt maksukohustus sotsiaalmaksu osas ja seetõttu on ettevõtjate huvi tööandjapensioni vastu endiselt leige – lepinguid on sõlminud vaid üksikud tööandjad. Seega

oleks vaja tööandjapensioni käivitamiseks likvideerida erisoodustusmaks täielikult.

HÕBEKUULE EI OLE Lahendusi sotsiaalkindlustuse valdkonna finantseerimise jätkusuutlikkuse tagamiseks on mitmeid ja selge on vaid see, et kõiki probleeme lahendavat «hõbekuuli» pole olemas. Ülal sai toodud vaid üksikud näited sellest, kuidas erakindlustuse kaasamine aitaks tuua sotsiaalkindlustuse süsteemi uusi vahendeid olemasolevat maksutulu vähendamata. Need võimalused on Eestis seni kasutamata.

Samal ajal uute tuluallikate otsimisega peab aga riik otsima arusaadavalt ka võimalusi olemasolevate vahendite efektiivsemaks kasutamiseks, olgu selleks siis alakoormatud haiglate sulgemine, haiglatevahelise «võidurelvastumise» lõpetamine või eripensionide süsteemi ülevaatamine.

Võimalustele nii kulusid vähendada kui ka tulusid suurendada on osutanud mitmed eksperdid nii kodusest Eestist kui ka välismaalt. Seni on puudunud vaid julgus neid muudatusi läbi viia.

reklaamtekst

Inimesed väärtustavad elukindlustuse vajalikkust pigem küpsemas eas, kui kasvab vastutus oma pere või hooldatavate ees. Kuid kasulikum on elukindlustust sõlmida juba noorelt ning pikaks perioodiks – nooremas eas on meie tervis parem ja kindlustusmakse tuleb seetõttu soodsam. Kui sõlmida leping kohe 20-30 aastaks, säilib sama kindlustusmakse ka siis, kui tervislik seisund vahepeal halveneb, näiteks pahaloomulise kasvaja korral.

Lepingu pikendamisel või uue sõlmimisel toimub uus riskihindamine. Selle näite varal ei pruugi kindlustusseltsid enam uut lepingut sõlmida või muutub kindlustusmakse tunduvalt kallimaks – see oleneb diagnoosist.

Olga Reznik, Compensa Life Vienna Insurance Group SE juhatuse esimees: «Kindlustusseltsidel on kohustus hakata elukindlustuslepinguid pakkuma meestele ja naistele ühtsete tariifidega käesoleva aasta lõpust. Praegu võiksid lepingu sõlmimise peale mõelda just naised, kellele on täna hind veel soodsam.»

ELukIndLuStuS – mõELdud ka naIStELE Erlet Saks, turunduse spetsialist Compensa Life Vienna Insurance Group SE Compensa Life Vienna Insurance Group SE on vanim elukindlustusselts Eestis, mis on kindlustusturul tegutsenud juba 19 aastat. Compensa pakub muu hulgas surmajuhtumikaitsega riskikindlustust, mis annab lepingu sõlmijale kindlustunde, et tema surma korral ei satu talle kallid inimesed rahalistesse raskustesse. Kindlustushüvitis aitab lahkunu perel jätkata harjumuspärast eluviisi ning toime tulla rahaliste kohustustega.

Erinevalt õnnetusjuhtumikindlustusest on riskikindlustuse kindlustusjuhtumiks igasugune surm.

See tähendab, et elukindlustussumma makstakse välja lepingus määratud isikule olenemata sellest, kas surm saabub õnnetuse või haiguse tagajärjel.

Samuti saab lepingule määrata kohe pika kindlustusperioodi – nii ei pea muretsema lepingu igaaastase pikendamise ega kindlustusmakse suurenemise pärast, kui tervis vahepeal halveneb.

Sagedamini sõlmivad elukindlustuslepingu mehed, sest just nemad on läbi aegade vastutanud pere majandusliku heaolu eest ning meeste suremus on kõrgem kui naistel. Tänapäeval on aga naiste tähtsus pere ülalpidaja rollis kasvamas. On peresid, kus ainsaks sissetulekutoojaks on naine (sh üksikemad) või kus toimetulekuks on oluline mõlema pereliikme panus – see tähendab, et jagatakse võrdselt nii vastutust kui kohustusi. Seetõttu on elukindlustuskaitse tähtis ka naiste jaoks.

Kui siiani said naised samas ulatuses elukindlustuskaitse meestest enam kui poole soodsamalt, siis nüüd kindlustustariifid ühtlustatakse ning elukindlustuskaitse naistele kallineb. Lepingu sõlmimise peale tasub mõelda juba praegu, sest Compensas on naistele elukindlustuskaitse soodsam veel kuni novembri keskpaigani.

Compensa eeliseks on igakülgne paindlikkus ning kliendisõbralikkus. Inimese elu võib muutuda päevaga, seetõttu on väga oluline oma klientide soovide ja vajadustega kaasas käia. Compensas on elukindlustussumma vabalt valitav ning seda saab lepingu perioodil vajaduse järgi muuta. Samuti saab muuta lepingu perioodi, juurde võtta erinevaid lisakindlustusi või neist loobuda. Lepingu saab sõlmida ka alaneva kindlustussummaga, mis sobib

eriti hästi neile, kelle kindlustuskaitse vajadus aastatega väheneb. Näiteks on lapsed peagi suured ning pere ja kodu ülalpidamiskulud vähenemas.

Suuremate unistuste realiseerimine on tihti seotud pangalaenudega, seetõttu saab Compensas sõlmida ka laenukindlustust. Meil ei ole kindlustussumma jäigalt seotud laenujäägiga – see võib olla ka suurem või väiksem. Lisaks saab klient ise valida, kas tema surma korral makstakse hüvitis välja pangale või hoopis lähedastele.

Kui soovite teada, millele võiks veel elukindlustust sõlmides tähelepanu pöörata, siis võtke meiega ühendust. Helistage telefonil 610 3000, saatke kiri aadressile info@compensalife.ee või tulge ise kohale! Soovime, et inimesed ei peaks elukindlustusseltsi kartma, vaid julgeksid ühendust võtta ka siis, kui neil on lihtsalt küsimusi.

Compensa kontorid: • Roosikrantsi 11, Tallinn tel 610 3000, avatud E–R 8–17 • Riia 4, Tartu tel 733 4170, avatud E–R 9–17 • Aida 5, Pärnu tel 447 3820, avatud E–R 9–17 • Tallinna 19, Viljandi tel 433 4750, avatud E–R 9–17 E-post: info@compensalife.ee Internetiaadress: www.compensalife.ee Compensa Life Vienna Insurance Group SE kuulub Austria juhtivasse kindlustusgruppi Vienna Insurance Group. VIG on suurim kindlustusgrupp Kesk- ja IdaEuroopas, kuhu kuulub üle 50 kindlustusseltsi 24 riigist.

Grupi kindlustusmaksete kogumaht ulatub 9 miljardi euroni aastas. Grupil on rahvusvaheline krediidireiting Standard&Poors’ A+. Tutvu lähemalt: www.vig.com

TARK KINDLUSTAB

4

15. OKTOOBER 2012

Kindlustusmaakleri tegevus peab olema läbipaistev KINDLUSTUSMAAKLERID. Millist kindlustusteenuse pakkujat valida, võib näida esmapilgul tähtsusetu küsimus ja kerkida alles siis, kui juba sõlmitud kindlustuslepinguga tekivad probleemid.

REET RATTUR Eesti Kindlustusmaaklerite Liit, tegevjuht

IGOR FEDOTOV IIZI Kindlustusmaakler AS, juhatuse liige, Eesti Kindlustusmaaklerite Liit, juhatuse esimees

K

indlustusega on kokku puutunud peaaegu igaüks. Maja kindlustuslepingut nõuab pank ja sõiduki kasutamiseks peab olema kohustuslik liikluskindlustus. Erinevate riskide maandamiseks on ettevõtjal otstarbekas muretseda äriettevõtte kindlustus.

Kindlustusteenuse pakkujaid on kolme liiki. Esiteks kindlustusseltsid ise, teiseks nende käepikendusena tegutsevad kindlustusagendid, kes pakuvad ainult ühe kindlustusandja kindlustuslepinguid. Kolmandaks kindlustusteenuse pakkujaks on kindlustusmaaklerid, kes eelnevatele oma kindlustusvõtja- ehk kliendisõbraliku vaatenurga poolest vastanduvad.

KONTROLLI REGISTRIST Kindlustusmaaklerite esimeseks erinevuseks kindlustusseltsidest ja -agentidest on see, et nad tutvustavad kindlustusvõtjale ühe pakkumise raames võrdlevana mitmete erinevate kindlustusseltside kindlustustingimusi ja pakkumisi.

Lisaks peavad kindlustusmaaklerid enne, kui nad kindlustusvõtjale pakkumise esitavad, uurima välja, milline on täpselt kindlustusvõtja kindlustushuvi, esitama seejärel kindlustusvõtjale just sellele huvile vastavad mitme kindlustusseltsi pakkumised, selgitama nende erinevusi ja soovitama sobivaimat pakkumist.

Oluline on teada, et kindlustusmaakler asub kindlustuslepingus just kindlustusvõtja poolel, kuid kindlustusseltsid ja kindlustusagendid tegutsevad kindlustuspakkumise esitamisel ainult kindlustusseltsi huvides.

Tavaliselt lõpetavad kindlustusvõtjad kindlustusseltside ja kindlustusagentide müügiesindajatega suhted kohe pärast kindlustuslepingu sõlmimist, kuid kindlustusmaakler jääb kindlustusvõtja nõustajaks kogu lepingu kehtivuse ajaks, olles tavaliselt toeks ka kindlustusjuhtumi korral. Sellised kindlustusmaakleri ja muude kindlustusteenuste osutajate erinevad kohustused on paika pandud seaduses.

Kõik Eestis tegutsevad kindlustusmaaklerettevõtted peavad olema kantud finantsinspektsiooni kindlustusvahendajate nimekirja, mida igaüks saab kontrollida veebiaadressil www.fi.ee. Kuigi seadusega pandud kohustuste eesmärgiks on tagada kindlustusmaakleri asjatundlik tegevus kindlustusvõtja huvides, on tegelikkuses Eesti kindlustusmaaklerite hulgas nii professionaalseid kui ka pealiskaudseid tegijaid.

ÄRA ELA TEADMATUSES Professionaalse kindlustusmaakleri tegevus on asjatundlik, seaduslik ja läbipaistev. Asjatundlikkuse märgiks on läbitud koolitused, pikaajaliste kogemuste käigus saadud teadmised erinevate kindlustusseltside kindlustuslepingutest ja kogu kindlustusturust laiemalt.

Kindlustusvõtjale alati mitme kindlustusseltsi üksikasjaliku pakkumise esitamine (ühe kindlustusseltsi pakkumise võib kindlustusmaakler esitada ainult erandjuhul), kindlustus-

tingimuste põhjalik selgitami- dustasude suuruse. Selle seane ja kindlustusvõtja pikaajali- dusega pandud kohustuse mõne asjatundlik nõustamine on- te seisneb selles, et kindlustusgi see, mis peaks eristama pro- vahendaja tegevus oleks klienfessionaalset kindlustusmaak- dile selge, läbipaistev ja arulerit ühe kindlustusseltsi nimel saadav ning klient võiks veentegutsevast kindlustusagendist duda, et kõrgemate vahendusvõi muust pealiskaudsest kind- tasude tõttu ei kaldu kindluslustusvahendajast. tusmaakleri soovitused ühegi Pealiskaudse ja kiiret tulu kindlustusseltsi kasuks, vaid ihaldava kindlustusvahendaja lähtuvad ikka kindlustusvõtja kindlustuspakkumise võib ta- kindlustushuvidest. Kahjuks valiselt ära tunda näiteks järg- seda kohustust, nagu mõnda nevast telefonikõnest: «... tere, teistki kindlustusmaakleri kosinu kindlustusleping hakkab hustust, kõik kindlustusmaaklõppema, ma pikendan selle ära lerid reaalselt ei täida. ning maksa nüüd meile kindEesti kindlustusturul telustusmakse ära.» gutseb ligikaudu 45 finantsinsVõrdlevate kindlustuspak- pektsiooni kindlustusvahenkumiste edastamist sellele kõ- dajate nimekirja kantud kindnele paljudel juhtudel ei järgne, lustusmaaklerite ettevõtet. küll aga saadetakse poliis ja Neist eristuvad kindlustustukindlustusmakse arve. Paljudel rul pikaajaliselt tegutsenud kindlustusvahendajatel on sel- professionaalsed ettevõtted, line viis kindlustusteenuste kelle teenindada on ka enamik pakkumiseks oma pikaajalise- Eesti kindlustusmaaklerturu le kliendile väga levinud ning kliente. tihtilugu ei oskagi kliendid puhtalt teadmatusest Oluline on teada, et kindlustusoodata midagi maakler asub kindlustuslepinenamat.

Sellisel juhul gus just kindlustusvõtja poolel, tegutseb kindlus- kuid kindlustusseltsid ja kindtusvahendaja kui kindlustusagent, lustusagendid tegutsevad kindkuid sellist tee- lustuspakkumise esitamisel ainust kasutades võib klient oota- nult kindlustusseltsi huvides. matult avastada, et on aastaid liiga kõrget kindlustusmakset taViimasel paaril aastal on sunud või puudub tal kindlus- kindlustusvahendajate nimetusjuhtumi korral lepingust tu- kirja kantud veel ligikaudu 25– lenev õigust hüvitisele.

30 äsja alustanud ning valdavalt väga väikest ettevõtet, kes HINDA KOGEMUSI teenindavad suhteliselt väikest Igal kindlustusmaakleri tee- hulka kindlustusvõtjaid. nust kasutaval kindlustusvõtLeiame, et kindlustusmaakjal oleks kindlasti vaja teada, et lerlus on valdkond, mis nõuab kindlustusmaakler peab aval- pikaajalisi kogemusi, spetsiifidama kindlustusvõtjale enne lisi ja kõrgetasemelisi kindluslepingu sõlmimist oma vahen- tusalaseid teadmisi, koolitatud

töötajaid ning nüüdisaegseid tehnilisi lahendusi, et täita kindlustusmaakleri seadusest tulenevaid kohustustusi ja kaitsta sellega kindlustusvõtjate huve.

TEADLIKKUS KASVAB Samuti on kindlustusmaaklerile vajalikud pikaajalised ja usaldusväärsed koostöösuhted kindlustusseltsidega, et saada kindlustusvõtjatele parimaid kindlustuspakkumisi ja abistada kindlustusjuhtumi korral.

Kõiki neid nõudmisi ja tingimusi suudab korralikult täita ainult ettevõte, mis on oluliselt panustanud töötajate valikusse, koolitusse, tehnilistesse lahendustesse ja kaasanud spetsialiste erinevate valdkondade arenguks.

Väga tähtis on kindlustusmaaklerettevõtte läbipaistvus ja usaldatavus ning ettevõtte kohta käiva info kättesaadavus klientidele. Kas ja kui palju on klientidel võimalik saada avalikest allikatest (näiteks internetist) infot erinevate kindlustusvahendajate tegevuse, teenuste sisu, töötajate, vahendustasude suuruse, majandusliku seisu ja seadusest tulenevate nõuete (näiteks kliendikaebuste lahendamise korra) kohta.

Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu kogutud andmetel sõlmiti 2011. aastal kindlustusmaaklerite vahendusel ligi pool kogu Eesti kindlustusturu mahust.

Statistika näitab selgelt Eesti tarbija kõrget teadlikkust oma vara kindlustamisel, kasutades professionaalse kindlustusmaakleri abi. Selles osas näeme ka tõusvat trendi, kuna kliendid on hakanud oma kindlustusostude tegemisel avaldama selget soovi erinevate lahenduste ja pakkumiste võrdlemiseks.

MIS ON EESTI KINDLUSTUSMAAKLERITE LIIT? Aastal 2000 loodud Eesti Kindlustusmaaklerite Liit (EKML) koondab Eesti turul pikaajaliselt tegutsenud ning parimate teadmiste pagasiga professionaalseid kindlustusmaaklereid.

Hea teenindustaseme ja kõrgete kindlustusalaste teadmiste rakendamise tulemusel on EKMLi liikmete teenindada 65% Eesti kindlustusmaaklerturu mahust.

• Liit on kehtestanud oma liikmetele reeglid ja normatiivid, mille järgi võib EKMLi liikmeks olla ainult seaduskuulekas ja eetiliselt tegutsev maaklerettevõte. EKML on oma liikmeid kaasanud pidevalt toimivasse ühistegevusse, et luua ühiselt parimad tingimused kindlustusmaakleritele seadusega pandud nõuete täitmiseks ning hoida kõrgel ärieetikat.

• EKML koostab erinevate kindlustustingimuste võrdlusi ja annab soovitusi kliendidokumentide loomiseks, töötab välja soovituslikke sisereeglistikke kindlustusmaakleri kohustuste paremaks täitmiseks, konsulteerib oma liikmeid seoses uute õigusaktidega ja jälgib ennetavalt kindlustusalast seadusloomet nii Eestis kui ka Euroopas.

• EKML on loonud eeldused, et tema liikmete poolt esitatud kindlustuspakkumised enam levinud kindlustusliikides sisaldaksid mitme kindlustusseltsi pakkumiste selgitusi ja EKMLi koostatud kindlustustingimuste võrdlusi, millest kindlustusvõtja saab mugavalt vastused vajalikele küsimustele.

• Enamik EKMLi liikmeid on avaldanud kindlustusseltsidelt saadavad vahendustasud oma kodulehel, et olla kindlustusvõtjale oma tegevuses läbipaistev ja aus. EKMLi liikmete nimekiri on avaldatud veebilehel www.ekml.ee.

Kindlasti võiks iga klient mõelda, kelle hoolde usaldada oma varale või riskidele parima kindlustuskaitse leidmine. Samas ei tohi unustada, et hea kindlustuslepingu saamiseks tuleks ka endal olla hoolikas, kindlustusteenuse pakkujale oma kindlustushuvi ja vajadused põhjalikult ära rääkida ning kindlustusmaakleri antud kindlustustingimuste võrdlusmomendid oma silmaga üle vaadata.

Kindlustustingimused on oma sisult tihti keerulised ja kui täpselt aru ei saa, oleks parem need asjatundjalt enne kindlustuslepingu sõlmimist üle küsida, sest õnnetusjuhtumi korral on kindlustuslepingu muutmiseks juba liiga hilja.

Allikas: EKML

TARK KINDLUSTAB

15. OKTOOBER 2012

5

Õnnetus ja surm: kindlustus, millest ei räägita ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUS. Kasutades ühes lauses sõnu «perekond», «invaliidsus» ja «surm», ei teki kellelgi tahtmist pikemalt edasi vestelda. Kui õnnetustest rääkida pole kombeks, siis milleks on üldse olemas õnnetusjuhtumikindlustus?

TIIA PRÖÖM Seesam Insurance ASi turundusjuht

K

indlustus ei käi enamasti meeldivate ostude kategooria alla, sest arve maksmisel ei saa me ju kergema rahakoti vastu justkui mitte midagi.

Kindlustus ei ole letilt vastu vaatav ihaldusväärne kaup, see on alati liiga kallis, raskesti hoomatav ja kindlustust saab kasutada ainult kõige hullemate õudusunenägude realiseerumisel.

Jah, õnnetusjuhtumikindlustusega peabki natuke rohkem vaeva nägema kui poes pesupulbri valikuga. Kindlustuse ost võib hiljem mõjutada nii sinu kui sinu lähedaste elu. Selleks tuleb teha eeltööd ja leida

vastused küsimusele, mis siis ikkagi saab, kui…?

Kas ostad kindlustust, kui see ei ole kohustuslik? Kes on soetanud liisinguga auto või pangalaenuga uue kodu, on kohustatud selle vara ka kindlustama. Kuna paljud inimesed on kindlustusega seotud ainult seetõttu, et see on mingil moel neile peale surutud, seostub kindlustus enamjaolt materiaalse varaga.

Kuigi kõik kinnitavad kui ühest suust, et perekond on alati kõige tähtsam, jääb selle mõtte edasiarendus igapäevaste praktiliste tegevuste ja lähituleviku plaanide varju. Pealegi, kui minuga pole siiani midagi juhtunud, siis pole mõtet hakata raha tuulde loopima. Õnnetusjuhtumikindlustust

Millist kaitsed vajad sina?

Nagu kõikide kindlustuste puhul, peaks ka õnnetusjuhtumikindlustuse ostmisel kaaluma põhjalikumalt seda, mida tegelikult vaja on. Pakette saab kokku panna igasuguseid, kiirustades maksimaalseid katteid ja kõiki lisasid «ostukorvi» visates ei pruugi tulemus olla ootustele ja vajadustele vastav. Valiku võib teha järgnevatest variantidest ja nende kombinatsioonidest.

on vaja siis, kui soovid oma perekonda tõeliselt kaitsta – selliste ootamatuste ja nende tagajärgede eest, millest ei taha mõelda ega rääkida ja mida sa loodetavasti pole seni pidanud läbi elama.

Emotsionaalne löök on see nagunii, kui enda või pereliikmega midagi juhtub, aga elu läheb kõigest hoolimata edasi. Õnnetusjuhtumikindlustuse eesmärk on aidata toime tulla, kui õnnetuse tagajärjel vajatakse pikaajalist ravi, tekib ajutine töövõimetus või püsiv puue.

Kui juhtub halvim, aitab kindlustushüvitis leevendada lähedaste majandusmuresid. Nende jaoks, kes peavad oma eluga ka edaspidi toime tulema, on see väga suur väärtus ja kergendus.

Ravikulude hüvitis – traumadega kaasneb tihti vajadus täiendavate abivahendite või taastusravi järele. Ravikulude alt hüvitatakse taastusravi, meditsiiniliste abivahendite rent või soetamine, samuti hammastele tekitatud vigastuste ravi.

Näide: Kaarel suunati traumapunktist pärast vigastuse fikseerimist ortopeedi juurde, kes määras talle põlvetoe. Ühtlasi käis Kaarel kümme korda taastusravis, see maksis kokku 190 eurot, mis talle samuti lisaks põlvetoe maksumusele hüvitati.

Püsiva puude hüvitis – seda, kui tõsised võivad olla ka lihtsa kukkumise tagajärjed, ei tea keegi ette. Ka pealtnäha lihtne põlvetrauma võib lõppeda nii, et põlve liikuvus ei taastu enam täielikult ja inimene jääb lonkama. Püsiva puude hüvitis on ühekordne hüvitis, mida makstakse protsendina kokkulepitud kindlustussummast.

Näide: Maarja vigastas oma randmeluud. Vaatamata ravile ei paranenud see lõplikult ning tekkis liigesejäikus. Hoolimata korduvast taastusravist ja protseduuridest jäi ranne jäigaks ja valusaks. Maarjale määrati püsiva puude hüvitis.

Surmajuhtumi hüvitis – mõeldud abiks lähedastele; hüvitis makstakse kas soodustatud isikule (eraisik või ettevõte) või seaduslikele pärijatele – vastavalt sellele, kuidas on kindlustuslepingus kokku lepitud.

Näide: Kalle ja Mari olid alles soetanud ühise kodu, milleks võeti pangast 64 000 eurot laenu. Mari jäi veebruarist lapsepuhkusele ning Kalle sai just ametikõrgendust. Märtsis juhtus aga traagiline autoavarii, mille tagajärjel Kalle hukkus. Õnneks oli Kalle sõlminud õnnetusjuhtumikindlustuse, mille kohaselt oli surmajuhtumi hüvitiseks 100 000 eurot. Hüvitise saajaks oli Kalle määranud Mari, kes sai tänu sellele ära maksta kodulaenu ega pidanud lisaks Kallele ka oma kodu kaotama.

Neile, kes tegelevad võistlusspordi või kõrgema riskiga harrastusega (nt allveesport, karate, autosport), on mõeldud vastavad õnnetusjuhtumikindlustuse lisakaitsed, mida kirjeldatud kindlustusvariantidele lisada.

Allikas: Tiia Prööm, Seesam Insurance AS

Õnnetusjuhtumikindlustus on mõeldud nii lastele kui ka täiskasvanutele, nii tööinimestele kui ka neile, kes on tööandjaks iseendale. Õnnetusjuhtumikindlustus on eriti oluline juhul, kui oled perekonna peamine sissetuleku tooja, sul on suured finantskohustused või töötad alal, kus õnnetuste juhtumise tõenäosus on suur.

Lastega toimunud õnnetuste puhul aitab kindlustus katta nii mänguhoos kui ka sportimise käigus juhtunud õnnetuse ravikulud. Kui laps vigastab end näiteks rattalt kukkudes või jalgpallitrennis, hüvitab kindlustus vigastuse raviks tehtavad kulutused.

Tööl käivatele täiskasvanutele hüvitatakse töölt eemaloleku tõttu saamata jäänud palk, et ei peaks muretsema sissetuleku vähenemise ja sellega kaasnevate katmata kulutuste pärast.

Samuti aitab kindlustus katta täiendavatele abivahenditele või taastusravile tehtud lisakulutused, mida riiklik süsteem ei hüvita.

Kindlustus on eriti kasulik neile, kes töötavad kodus või on iseenda tööandjad, kuna õnnetuse korral ei pruugi riiklik süsteem vajalikke kulutusi katta ega kompenseeri ka töölt eemal veedetud päevi.

Kui õnnetusjuhtumikindlustuse teema tundub ikkagi väga keeruline ja ei teagi, kust otsast alustada, võib alati pöörduda kindlustusekspertide poole, kes aitavad selles maailmas orienteeruda. Leia usaldusväärne partner, uuri soovi korral võimalusi internetist, tule kohale isiklikult kohtuma või saada e-kiri. Õnnetusjuhtumikindlustus võib paista keerukas ja hirmutav, kuid hirmudest saadaksegi üle nendele otsa vaadates!

Et puhkusereis sujuks muretult…

REKLAAMTEKST

Soovitame reisikindlustuse koos kaitsega reisitõrke vastu soetada kohe koos reisiga, sest reisitõrge võib esineda ootamatult juba tükk aega enne reisile minekut.

Päevaraha hüvitis – mõeldud selleks, et õnnetusjuhtumi tagajärjel säiliks igakuine sissetulek samal tasemel.

Näide: Tiina kukkus libedal tänaval ja murdis vasaku käe randmeluu ning pidi seetõttu kaks nädalat haiguslehel olema.

Tiinale hüvitati kahe nädala eest päevaraha ja ta ei kaotanud õnnetuse tõttu oma palgas.

Valuraha hüvitis – aitab hädast välja ajutiste tervisekahjustuste puhul. Valuraha hüvitist makstakse protsendina kokkulepitud kindlustussummast ja tegemist on ühekordse hüvitisega. Valuraha eelduseks ei ole saamata jäänud töötasu.

Selline kindlustus on ideaalne ka lastele.

Näide: Peeter mängis sõpradega korvpalli, kuid komistas mänguhoos ja sai viga. Ta viidi kohe traumapunkti, kus tuvastati põlvesidemete rebend. Kolme nädala pärast oli Peeter terve ja esitas hüvitistaotluse. Peeter sai tänu sellele kaetud ravimite ostmiseks tehtud kulutused.

KELLELE ON ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUS MÕELDUD?

CATERINA LEPVALTS ERGO isikukahjude osakonna juhataja

E

RGO klientidel on olnud palju ettenägematuid juhtumeid, kus õigeaegselt kindlustuse soetamisest on olnud abi: - Aastalõpu tormi ajal jäid kliendid paariks päevaks elektrita, samasse perioodi langes ka reisi algus. Kuna maja ei saanud valveta jätta, tuli reisile mineku aega nädala jagu edasi lükata. Reisipaketi muutmisega kaasnesid täiendavad kulutused, millised hüvitas ERGO kindlustus.

- Reisi väljumise päeval sulges kindlustatu isa väljudes korteriukse väljastpoolt ja võttis kaasa ka kindlustatu korterivõtmed. Seetõttu ei jõudnud reisija lennukile. Piletite ümbervahetamisega seoses tekkisid täiendavad kulutused, mis kompenseeriti.

- Suvel broneeris reisija endale internetis veebruariks lennupiletid Bangkoki. Reisikindlustus on tal alati tehtud terveks aastaks, et olla muretum. Septembri alguses teatas lennufirma kindlustatule, et lennu Bangkok-Kiiev väljumisaega on muudetud, mistõttu reisija ei jõua nüüd Kiiev-Tallinna lennule. Kuna asenduslendu pakutakse järgmiseks päevaks, kompenseeris kindlustusselts täiendavad kulutused majutuse osas.

- Reisijad ostsid puhkusereisi Itaaliasse. Sihtkohta saabumise päeval helistas korteriühistu esimees ja teatas, et nende korterisse on sisse murtud. ERGO Reisiabi aitas korraldada viivitamatu tagasipöördumise, lisaks kompenseeriti ka kasutamata jäänud, kuid välja ostetud puhkuseteenused.

Mõned näited, kui on olnud juba liiga hilja kindlustust sõlmima minna: varasemalt planeeritud ja väljaostetud perereis jääb ühe lapse haigestumise tõttu ära. Reisiteenuste eest oli küll tasutud, kuid kindlustus oli jäänud õigel ajal tegemata. Nüüd on kahjuks juba lootusetult hilja minna reisikindlustust sõlmima, sest lapse haigusloost tuleb nii või teisiti välja haigestumise tegelik aeg. Kui laps on juba haige, pole see paraku enam kindlustuse mõistes ootamatu ja ettenägematu olukord.

Samasse kategooriasse kuuluvad ka näited, kus lennugraafiku muudatusest on klienti juba teavitatud ja alles siis tuleb talle meelde ka reisikindlustus sõlmida. Sellisel juhul ei saa kindlustus enam juba teada olevast lennumuutusest tingitud kulude katmisel aidata.

KONTROLLI REISIDOKUMENTE! Kontrolli enne reisi algust aegsasti reisidokumentide kehtivust ja viisa vajadust.

Enne reisile minekut tasub üle kontrollida, millised on nõuded soovitud riiki pääsemisel. Näiteks peab päris paljude riikide külastamiseks kehtima pass veel vähemalt kuus kuud, mitmetesse riikidesse pääsuks võtab viisa taotlemine aega päris palju. Tasub ka jälgida välisministeeriumi hoiatusi ohupiirkondade suhtes ja ise reisigraafikut koostades ning lennupileteid ostes võiks ümberistumisaega arvestada alati pigem suurema ajavaruga.

Kahjuks on meil tulnud ette ka olukordi, kui enne reisile minekut on jäänud kliendil täpsustamata, millistel tingimustel ta oma soovitud sihtkohta lubatakse. Näiteks plaanis kindlustatu USA-s viibida viis kuud, ostetud olid edasi-tagasi piletid. Väljalennu päeval teatas ta meile, et on haigestunud ja reis jääb ära. Käsitluse käigus selgus, et reisi ärajäämise tegelikuks põhjuseks oli viisa puudumine. Kindlustatul oli ainult ESTA reisiluba, millega võib USA-s viibida kuni 90 päeva. Kõige sagedamini tekibki kliendil kiusatus lennujaamas või piiril olles vajaliku reisidokumendi (viisa, pass) puudumise tõttu reisi ärajäämist kohandada kindlustusjuhtumiks just haigestumisega. Kuna vajaliku reisidokumendi puudumise tõttu jääb reis ära igal juhul ning see ei saa olla kliendi jaoks ootamatu sündmus, ei oma eeltoodud näite puhul hilisem haigestumise fakt enam tähtsust.

RAVIKINDLUSTUSKAART Euroopa Liidus reisides võta ravikindlustuskaart kaasa Sihtkohas kimbutavad reisil olijat reeglina kõige sagedamini ootamatud haigestumised (nt külmetused, kõhuhädad) või satutakse õnnetusse.

Siinkohal tasub üle korrata, et kasvõi meie lähiriiki Soome suusareisile minnes tuleks kindlasti lisaks Euroopa ravikindlustuskaardi kaasavõtmisele ka reisikindlustusleping sõlmida.

Tihti küsitakse euroliidu riikides raviasutusse sattudes siiski seda kaarti. Erinevates riikides on omaosaluse erinev määr, mis tuleb inimesel ka Euroopa ravikindlustuskaardi olemasolul endal tasuda. Kui on lisaks reisikindlustus, korvab kindlustus omaosaluse, mis võib ulatuda 30%-ni ravisummast.

Reisikindlustus hüvitab visiiditasud, arsti poolt määratud uuringuja ravikulud, haigestumise/õnnetusega seotud transpordikulu välisriigis (nt kiirabi, takso hotellist haiglasse vm), arsti poolt määratud ravimite ostukulu jms. Kui reisikindlustus on näiteks tegemata jäänud, on ka suure omaosaluse määraga riikides ravikindlustuskaardist kindlasti ikkagi palju abi.

Kukkumisi tuleb suusamäel tihti ette – olgu selleks siis suusataja enda vähesed oskused või teiste suusatajate ettevaatamatu käitumine.

Eriti oluline on see juhul, kui vigastatu vajab trauma tagajärjel eritransporti kodumaale – nt jalaluumurru korral täiendavat istet lennukis, eritransporti, kui ta pole tavalennuga transporditav vms.

Kõikides sellistes olukordades on abi reisikindlustusest – kindlustusfirma koos oma välismaiste koostööpartneritega organiseerib sellistel juhtudel turvalise koju naasmise. Sellel juhul ravikindlustussüsteemist abi ei ole.

VASTUTUSKINDLUSTUSE RISK Ilma erikokkuleppeta (täiendava makseta) kehtib kindlustus nt mäesuusatamisel mäesuusakeskuste märgistatud radadel ning hobisukeldumisel. Erikokkulepet nõuavad vaid reisid, millel tegeletakse võistlusspordi või selle treeninguga ning tegelemisel kõrgema riskiga spordialadega (nt mägimatkamine).

Kindlasti tasub reisikindlustust sõlmides kõik olulised asjad üle küsida – kindlustusfirmadel võivad kindlustuskatted ja olukordadele lähenemised üksteisest oluliselt erineda.

Ja veel üks oluline soovitus: lisaks tavarisikidele (meditsiiniabi, tõrge ja pagas) soovitame valida lisaks ka vastutuskindlustuse riski.

Ootamatuid olukordi tuleb ikka ette ja kolmandatele isikutele kahju tekitamisega seoses võib reisisell mõni aeg hiljem küllaltki kopsakat rahalist nõuet sisaldava «üllatuse» osaliseks saada.

TARK KINDLUSTAB

6

15. OKTOOBER 2012

Elukindlustust aetakse tihti segi teiste kindlustustega ELUKINDLUSTUS. Hiljuti pöördus meie poole üks eakam proua, kes nädalaks sõbrannale Peterburi külla sõitmiseks nõudis tungivalt endale elukindlustust. Täpsustamise peale, et ehk peab proua silmas reisikindlustust, teatas ta resoluutselt: «Absoluutselt mitte, reisin käsipagasiga ja kohver kindlustust ei vaja!»

ERLET SAKS Compensa Life Vienna Insurance Group SE turunduse spetsialist

T

öötaja ei andnud järele – elukindlustuse võiks ju kerge vaevaga vormistada, kuid kas proua saab ikka selle, mida vajab…

Nii selguski, et proua soovis kindlustunnet puhuks, kui tervis reisil ootamatult üles ütleb ning ta seetõttu arstiabi vajab, või veelgi halvemaks – oma surnukeha kodumaale toimetamiseks.

Kui elukindlustustöötaja oleks «alla andnud» ja teinud soovitud lepingu, poleks proua saanud seda, mida tal tegelikult vaja oli. Elukindlustusseltsi elukindlustuslepingu alusel oleks proua surma korral makstud konkreetset hüvitist lepingus määratud soodustatud isikule, kuid mitte arstiarveid ega puusärgi transporditšekke. Mis on täpsemalt elukindlustus, milliseid kaitseid see pakub ning mida klient lepingut sõlmides teadma peaks? Mida tuleks tähele panna, et hiljem ootamatuid üllatusi vältida?

Sissejuhatusena tooksin välja elukindlustuse kolm funktsiooni. Puhta elukindlustuslepingu ehk riskide maandamise kõrval saab elukindlus-

tusseltsides sõlmida ka kogumistüüpi lepinguid – sõltuvalt eesmärgist näiteks lapsele haridusraha või endale pensioni kogumiseks. Samuti pakuvad elukindlustusseltsid erinevaid võimalusi II ja III samba pensioni väljamakseteks. Kuna kõige rohkem segadust tekitab just riskide kindlustamine, keskendume selles artiklis puhtale elukindlustuslepingule.

RISKID Elu ootamatute tagasilöökide vastu ei saa keegi end kaitsta, kuid me saame valmistuda tagajärgedeks. Riskikindlustuse mõte on pakkuda rahalist turvatunnet allesjäänud pereliikmetele, kui elukindlustuslepingus kindlustatud isik ootamatult sureb. Lepingu sõlmimisel lepitakse kokku elukindlustussumma suurus, vajalikud lisakaitsed ning kaitsete kehtivuse periood. Kindlustatud isiku surma korral makstakse kindlustushüvitis välja lepingus soodustatud isikutele.

Igale lepingu sõlmimisele, samuti lepingu pikendamisele eelneb kindlustusjuhtumi toimumise tõenäosuse hindamine ehk riskihindamine, milles võetakse muuhulgas arvesse kindlustatud isiku vanust ja tervislikku seisundit.

Selleks, et saada ja säilitada võimalikult soodne kindlustusmakse, tasub elukindlustusleping sõlmida noorelt ning pikaks perioodiks. Põhjus on lihtne – tavaliselt on nooremas eas meie tervislik seisund parem ning kindlustusriske ja -makset mõjutavaid haigusi ja diagnoose esineb harvem. Kui leping on juba sõlmitud, siis tulevikus tekkida võivad haigused enam kindlustusmakset ei mõjuta.

Samuti ei ole kindlustusseltsil õigust juba sõlmitud lepingut ühepoolselt lõpetada, kui inimese tervis halveneb.

Edaspidi saavad kindlustusmakset mõjutada mitmed inimese enda otsustest sõltuvad tegurid – näiteks kindlustatud isiku amet või hobid. Lepingu kehtivuse ajal peab kindlustusandjat kõikidest kindlustusriski muuta võivatest asjaoludest teavitama. Iga lepingu muutus ei pruugi kaasa tuua kindlustusmakse suurenemist – see võib ka väheneda. Näiteks võib kindlustusmakse väheneda, kui klient on loobunud suitsetamisest või vahetanud füüsilise töö kontoritöö vastu.

Kui inimene soovib kindlustuslepingut sõlmida, tasub täpselt järele küsida, millise kaitse ta pakutud hinna eest saab ning mis tingimustel see kaitse

kehtib. Näiteks teavad mõned kliendid, et elukindlustus on neil «kuskil» olemas – selle on võinud sõlmida ka tööandja –, kuid tõdevad siis üllatusega, et kindlustuskaitse kehtib vaid õnnetusest tingitud surmajuhtumi korral.

Sellisel juhul on tegemist õnnetusjuhtumikindlustusega, mida pakuvad peamiselt kahjukindlustusseltsid – haigusest tingitud surma korral kindlustatud isiku lähedased hüvitist ei saakski.

Siit tuleneb ka peamine erinevus kahe lepinguliigi vahel – elukindlustusleping pakub lähedastele kaitset nii õnnetusest kui ka haigusest tingitud surmajuhtumi korral, õnnetusjuhtumikindlustus katab ainult välistest teguritest põhjustatud juhtumite hüvitamise.

LISAKINDLUSTUSED Sõltuvalt elukindlustusseltsist saab elukindlustuslepingule juurde võtta erinevaid lisakaitseid, sealhulgas ka kõiki levinumaid õnnetusjuhtumikaitseid, nagu ajutise töövõimetuse, invaliidsuse või õnnetusjuhtumi surmajuhtumi lisakaitse.

Näiteks kui kindlustatud isik sureb õnnetuse tagajärjel ning tema lepingule on juurde võetud õnnetusjuhtumi surmajuh-

tumi lisakaitse, makstakse soodustatud isikule välja nii elukindlustuse- kui ka õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustussummad.

Kõik lisakindlustuskaitsed, mida elukindlustusseltsid pakuvad, ei ole seotud õnnetusjuhtumitega. Osas seltsides on võimalik lepingule juurde võtta ka kriitiliste haiguste lisakindlustus, mis pakub hüvitise näol tuge esmasel haigestumisel sellistesse rasketesse haigustesse nagu pahaloomulised kasvajad, infarkt, peaaju insult, hulgiskleroosid, organite transplantatsioonid, neerupuudulikkus, südameoperatsioonid jms.

Samuti saab lisada elukindlustuslepingule haigusest või vigastustest põhjustatud täieliku ja püsiva töövõimetuse lisakaitse, mis makstakse välja, kui klient on täielikult ja püsivalt töövõime kaotanud.

Lepingut sõlmides ja lisakindlustusi valides võiks klient

hinna kõrval silmas pidada ka lepingu paindlikkust.

Selleks, et hiljem ei tekiks erimeelsusi kindlustushüvitise väljamaksmisel, tasub hoolega lugeda kindlustuslepingu tingimusi ning tutvuda ka piirangute ja välistustega, mis võivad seltsiti erineda.

Kui midagi on selgusetu, võtke kindlasti seltsiga ühendust ning küsige üle. Oluline on kindlustusandjat kõikidest lepingut ja kindlustusriski mõjutada võivatest asjaoludest teavitada.

Tõese ja ajakohase informatsiooni esitamine hoiab ära riski, et kindlustusselts hiljem hüvitist «andmete varjamise» tõttu välja ei maksa. Kui kindlustusjuhtum on toimunud, tasub jälgida sellest teavitamise tähtaega ning esitada seltsile kõik vajalikud dokumendid.

Mida kiiremini dokumendid laekuvad, seda kiiremini tehakse ka otsus hüvitise väljamaksmiseks.

ARVUDE KEELES 2011. aastal registreeriti 15–64-aastaste naiste ja meeste seas kokku 3760 surmajuhtumit. Üle poole surmadest on põhjustanud südame- ja veresoonkonnahaigused (28%) ning kasvajad (27%). Ligi veerandi (23%) moodustasid õnnetusjuhtumisurmad, sh traumad ja mürgistused.

Allikas: Erlet Saks

TARK KINDLUSTAB

15. OKTOOBER 2012

7

Kohtu eel aitavad vaidlusi lahendada vaidluskomisjon ja lepitaja JURIIDILISI SELGITUSI KINDLUSTUSE TEEMAL. Kindlustussumma, kindlustusväärtus, üle- ja alakindlustus – esmapilgul tavalisele inimesele nagu hiina keel. Samas on tegemist oluliste mõistetega, millele kindlustuslepingu sõlmimisel tuleb tähelepanu pöörata. rose kindlustussummaga, ei pea kindlustusselts mitte mingil juhul maksma rohkem kui just see summa, isegi siis, kui reaalselt tekkinud kahju on suurem. Kindlustusväärtus kajastab samas kindlustatava asja ostu/ehitamise hinda kindlustusjuhtumi toimumise aja seisuga, arvestades amortisatsiooni.

OLAVI-JÜRI LUIK vandeadvokaat, advokaadibüroo LEXTAL

V

arakindlustuslepingut sõlmides tundub kõik lihtne – kindlustan oma maja või auto ning kahju tekkimisel hüvitab kindlustusselts mulle kahju.

Kuidas aga toimub õnnetuse korral kahju suuruse arvutamine ja millele peaks tähelepanu pöörama?

Milleks kindlustussumma, milleks kindlustusväärtus?

Esmalt tasub tähelepanu pöörata kahele, esmapilgul sarnasele terminile.

Kindlustussumma on summa, mis on maksimaalne kindlustusseltsi väljamakstav summa. Reeglina on see summa märgitud kindlustuspoliisile.

Seega näiteks, kui minu suvila on kindlustatud 100 000-eu-

Mis on üle- ja mis alakindlustus?

Oluline on silmas pidada, et kindlustusselts ei ole kunagi kohustatud maksma rohkem, kui on reaalne kahju. Seega juhul, kui näiteks maja on kindlustatud 100 000 euro peale, aga maja täieliku hävingu puhul on selle taastamise hind 80 000 eurot, peab kindlustusselts maksma just selle viimase summa – tegemist on ülekindlustusega.

Kui ülekindlustus ei too reeglina kindlustusvõtjale kaasa muud kui suurema kindlustusmakse tasumise, siis hoopis keerulisem lugu on alakindlustusega.

Kui 100 000-eurose kindlustussummaga maja osalisel hävimisel selgub, et terve maja taastamisväärtus on 200 000 eurot, ja samas ütleb ehitusfirma, et selleks konkreetseks remondiks kulub 50 000 eurot, siis on tegemist kahekordse alakindlustu-

sega (kuna kindlustussumma on kaks korda väiksem kui kindlustusväärtus), millest tulenevalt peab kindlustusandja hüvitama ka kahju kaks korda väiksemas summas, s.o antud näitel vaid 25 000 eurot.

Kes peab kindlaks tegema kahju suuruse?

Kui on õnnetu juhus ja tekib kahju, näiteks viib torm majalt katuse, tekib küsimus, kes peab kahju suuruse kindlaks määrama. Seaduse kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemise kohustus üheselt kindlustusseltsil.

Praktikas kasutavad kindlustusseltsid selleks enda kahjukäsitlejaid, remondifirmade kalkulatsioone, ehitusekspertiise. Juhul kui kindlustusvõtja (näiteks toosama õnnetu, kelle majalt torm katuse viis) ei nõustu kindlustusseltsi määratud kahju suurusega, peab ta hakkama tõendama, et kindlustusselts eksib.

Selleks ei piisa emotsionaalsetest avaldustest, et tegemist on sada aastat perekonnale kuulunud majaga või et «ma ju just remontisin seda». Kindlustusvõtja peab esitama konkreetsed tõendid, et kindlustusselts eksis – olgu selleks siis uus ekspertiis või teiste remondifirmade pakkumised.

Kahju suuruse võib paluda kindlaks määrata ka kohtu kau-

du eeltõendamismenetluses ja see on mitu korda odavam kui tavaline kohtuskäik.

Eraldi probleemiks on ettevõtted, kellele kohaldub riigihangete seadus – sellised ettevõtjad peaksid nõudma, et kindlustuslepingus oleks eraldi kokkulepe, et kahju hüvitatakse riigihanke menetluse käigus selguva summana. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus kindlustusseltsi poolt teostatud ekspertiis erineb hilisemast kohustuslikust riigihanke võitja pakutud summast.

Seadus võimaldab kindlustusvõtjal nõuda ka avansi maksmist, kui kindlustusseltsil võtab kahju suuruse tuvastamine liiga pikalt aega (üle ühe kuu).

Aga amortisatsioon ja käibemaks?

Tihti taanduvad kahju suuruse tuvastamise järgselt vaidlused kaheks: kui suur on konkreetse asja amortisatsioon (kulum) ja kas kindlustusselts saab juriidilisele isikule mitte maksta käibemaksu osa.

Amortisatsiooni osas tuleks eelistada kindlustusseltse, kes võimaldavad kindlustada ilma amortisatsiooni arvestamata. Selleks kontrolli kindlustusseltsi tüüptingimusi või küsi see kindlustusagendi või kindlustusmaakleri käest otsesõnu üle.

Kui tegemist on aga niivõrd vana või halvas seisukorras majaga, mille puhul ei ole võimalik amortisatsiooni arvestamata kindlustada, tuleb kaaluda, kas makstav kindlustusmakse kaalub üles võimaliku lepingust saadava kasu.

Keerulisemad on aga lood käibemaksuga. Paljudel kindlustusseltsidel on tüüptingimustes kirjas, et nad ei hüvita käibemaksu osa, kui kindlustusvõtjaks on ettevõte, kes on käibemaksukohuslane. Kas aga kindlustusselts on maksuhaldur, et otsustada, millal makstakse tagasi käibemaks? Vastus – ei.

Kuigi Eestis riigikohtu konkreetne lahend puudub, siis Saksamaa ja Soome kohtupraktika näitel võib eeldada, et ka meil ei tohi käibemaksu kahjust maha arvestada.

Kindlustussumma määramisel sisaldab see reeglina käibemaksu ja seetõttu maksab kindlustusvõtja ka suuremat kindlustusmakset. Kui nüüd lubada kahju korral kindlustusseltsil maksta kahju ilma käibemaksuta, oleks ju klient osaliselt maksnud alusetult suuremat kindlustusmakset.

Teiseks kerkib alati küsimus käibemaksu tasaarvestamise osas – nimelt ei ole kindlustusselts maksuhaldur, et otsustada, kas konkreetne kulu on ettevõtlusega seotud kulu või mitte.

Käibemaksu temaatika on aga üks kohtasid, kus ettevõtjad saavad enda kulusid kokku hoida – nimelt pakub osa kindlustusseltse välja kindlustamist ilma käibemaksuta, s.o kindlustussumma määratakse juba eelnevalt ilma käibemaksuta ja seeläbi maksab kindlustusvõtja väiksemat kindlustusmakset.

On ilmne, et viimase näite puhul peab kindlustusselts ka kahju toimumisel tasuma hüvitise ilma käibemaksuta.

Kas vaidluse korral kohe kohtusse?

Kui kindlustusvõtja siiski ei nõustu kindlustusseltsiga, ei pea kohe kohtu poole pöörduma – saab ka odavamalt, proovides vaidlust lahendada selliselt, et säilib ka kohtusse pöördumise võimalus.

Nimelt tegutseb Eestis kindlustuse vaidluskomisjon, mis menetleb eelkõige kohustusliku kindlustuse (näiteks liikluskindlustus) vaidlusi, samuti tegutseb lepitusorgan, kus kindlustuslepitaja üritab leida vaidlustele lahendust.

Mõlemad võimalused on kindlustusvõtjale tasuta ja annavad lahenduse oluliselt kiiremini kui tavaline kohus, kuhu pöördumisel tuleb tasuda küllaltki suur riigilõiv ja ka juristi suured kulud.

TARK KINDLUSTAB

8

15. OKTOOBER 2012

Koguriskikindlustus võib tuua pettumuse KOGURISKIKINDLUSTUS. Tihti valivad kindlustusvõtjad oma vara kindlustamiseks koguriskikindlustuse ja seda nii kaskokindlustuses, kodukindlustuses, juriidiliste isikute ettevõttekindlustuses kui ka muudes kindlustusliikides. Üldlevinud on arusaam, et koguriskikindlustuse kindlustuskaitse pakub kindlustuskaitset alati absoluutselt kõikide riskide vastu. Vastab see siis tõele?

REET RATTUR Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu tegevjuht

Ü

heski seaduses, muus õigusaktis ega leksikonis pole lahti seletatud koguriskikindlustuse mõistet. Sellele sõnale tähendust otsides lähtume järelikult üksnes levinud arusaamadest, kindlustusseltsi müügiargumentidest ja vahel ka praktikast.

Kindlustusvõtja jaoks tuleneb koguriskikindlustuse tähendus enamasti selle sõnaühendi otsesest sisust, mille korral tähendab «kogu» kõike ja «risk» riske ehk siis kokkuvõetuna kindlustust «kõikide riskide vastu».

LOE KA TÜÜPTINGIMUSI Eestis tegutsevad kindlustusseltsid on selle tootenimetuse üle võtnud rahvusvahelisest kindlustuspraktikast, pakkudes kindlustusvõtjatele koguriskikindlustust nii sõidukite kui ka muu vara kindlustamiseks.

Koguriskikindlustuse eelisena kindlustusriskide-põhise kindlustuse ees näevad kindlustusvõtjad kindlustusandja poolt antud lubadust, et kindlustus-

võtja varal on kindlustuskaitse kõigi ettenägematute ja ootamatute sündmuste vastu.

Kuid sageli ei märgata, et sellele lisaks on kindlustuslepingu tüüptingimustes loetletud ka juhtumid ja välistused, mis polegi kindlustuskaitse all – ehk piltlikult öeldes, on lihtsalt sellest eelnevast lubadusest maha arvatud.

Näiteks on paljudele kodukindlustuse koguriskikaitse ostnule olnud katuse sissevajumisel üllatuseks, et lumeraskusest põhjustatud kahjud ei olegi kindlustuskaitse all, ning mõnele kaskokindlustuse koguriskikaitse ostnule on samamoodi üllatuseks, et sõiduki tehnilisest rikkest põhjustatud teelt väljasõit pole kindlustuskaitse all.

Igal praegusel ja tulevasel kindlustusvõtjal tasub teada, et ilma ühegi välistuse või piiranguta koguriskikindlustust Eestis tegutsevate kindlustusseltside poolt praegu kindlustusvõtjatele ei pakuta – enne kindlustuslepingu sõlmimist on oluline teada, millised need piirangud ja välistused täpselt on.

VÄLISTUSTE PIKK JADA Erinevate kindlustusseltside pakutavad koguriskikindlustuse tooted on ka väga erinevad

riskikindlustuse ostmisel kindlustusvõtjale nii näis.

Selline koguriskikindlustuse leping võib osutuda tavalisest kindlustuslepingust ainult kallimaks ning põhjustada kahjujuhtumite saabumisel pettumusi, sest kahju – ootusevastaselt – ei hüvitatagi.

MAAKLER NÕUSTAB

Koguriskikindlustust soetades tuleb enne allkirjastamist tutvuda hoolikalt kõikide välistuste ja erisustega, et hiljem kahju tekkides kindlustuskaitses mitte pettuda.

FOTO: SCANPIX/CORBIS

ning erinevaks muudab need välistatud juhtumite ja olukordade kirjeldus ning arv. Paremate koguriskitoodete puhul on välistatud ainult need juhtumid, mis ei ole täiesti ettenägematud, on seotud vara amortiseerumisest, puudulikust hooldusest või muudest pikaajalistest mõjudest põhjustatud kahjudega.

Kahjuks pakutakse aga Eestis ka selliseid koguriskikind-

lustuse lepinguid, mille kindlustuskaitse pole tegelikult üldse laiem tavalisest nn kindlustusriskide-põhisest kindlustuskaitsest, kuigi selle lepingu nimetus on samuti «koguriskikindlustuse leping».

Viimati nimetatud koguriskitoote puhul on üldtingimuste sõnastus ja struktuur lihtsalt teistsugune kui tavalisel kindlustusriskide-põhisel kindlustuslepingul ning tüüptingimu-

sed on koostatud selliselt, et koguriskikaitse lubadusele on lisatud väga arvukas piirangute ja välistuste jada, mis selle ulatusliku kaitse lõpuks miinimumini viib.

Osava kindlustustingimuste kirjutamise tulemusel saadud kindlustuskaitse ulatus ei anna kindlustusvõtjale kahjujuhtumi puhul tegelikult mingisugust eelist tavalise kindlustuslepingu ees, kuigi see kogu-

Enamiku kindlustusseltside kindlustustingimused on koostatud nii, et koguriskikindlustust puudutavate piirangute ja välistuste väljalugemiseks kindlustustingimustest peab olema kindlustuse asjatundja.

Kindlustust on võimalik osta otse kindlustusseltsidelt, kindlustusseltside agentidelt ning sõltumatutelt kindlustusmaakleritelt.

Kuigi ka kindlustusandjal võiks olla konkreetne kohustus näidata välistused ja piirangud ära kindlustuspoliisil, saab kindlustustoodete erinevuste kohta parimaid selgitusi siiski kindlustusmaaklerilt, kellel on seadusest tulenev kohustus selgitada piiranguid ja välistusi lepingus, samuti on just kindlustusmaakleritele kindlustuse müüjatest ainsana pandud seadusega kohustus seista kindlustusvõtjate huvide eest.