Tere, kool!

TEEMAD:

Kõik, mida vaja uueks kooliaastaks Lk 2 Eripedagoog, laste- ja noorte­­ Kas laps on kooliminekuks valmis? Lk 4 laagri­te korraldaja Henriette Sülluste: «Paljud noored ja lapsed Lapse esimene telefon Lk 6–7 leiavad endale sobiliku huviala hoopis läbi suvelaagri.» Lk 10–11 Enne kooli silmakontrolli Lk 8–9

Tere, KOOL!

www.tuub.ee

TEEMALEHT 17. AUGUST 2020

2 || Tere, kool!

postimees, 17. august 2020

Koolimineval lapsel on vaja nii koolikotti, dresse kui mugavaid jalavarje. Selleks, et säästa raha ja olla igati kooliks valmis, tasub kindlasti vajaminevate tarvete ostmisele juba varakult mõtlema hakata.

Foto: Pixabay

Tagasi kooli: milliseid õppevahendeid laps kooliminekuks vajab?

Tuule Põldsaar toimetaja

S

uve lõpul mistahes toidupoodi sisse kiigates on kohe esimese asjana märgata, kuidas ujumismadratsite ja päevituskreemidega täidetud riiulid on tühjaks koristatud ning asendatud erinevate mappide, vihikute, päevikute ja pinalitega.

Koolikampaaniad on alanud ka riiete- ja spordipoodides ja koolilapsi pole unustanud ka erinevad mööbli- ega elektroonikapoed. Kõik need asjad võivad aga lõppkokkuvõttes silme eest üsna kirjuks võtta ning panna kukalt kratsima ja mõtlema, mida siis lapsel tegelikult kooliminekuks vaja on?

nõuded, mistõttu tasub esimese asjana kiigata kooli kodulehele, kus võib näiteks esimesse klassi minevate õpilaste vajalik koolitarvete nimekiri juba olemas olla. Üldiselt ei eelda aga ükski kool, et kõik asjad juba esimesel päeval kindlasti kaasas oleks. Seega on võimalusel pigem mõistlikum vajaminevaid koolitarbeid osta järgemööda, mitte umbes ja korraga.

Alati pole aegsasti koolitarvete ostmine aga kõigi jaoks võimalik ja selleks, et mingi pilt vajalikest asjadest silme ette saada ja kulutustega juba varakult arvestada, tasub algklassiõpilaste väiksemate koolitarvete nimekirja panna järgnevad asjad: vihikud (õhu-

Vihikud, kustukummid ja pliiatsid Kui klassijuhataja pole seda juba varem teinud, räägib ta arvatavasti koolis esimesel päeval, millised õppevahendid õpilasel olemas peaksid olema. Küll on aga vahel mõistlik kindlalt vajaminevad koolitarbed ära osta juba varem, kui poodides on suured soodustused. Sellisel juhul ei hoia kokku vaid raha, vaid ka valikuid on rohkem ja alles pole jäänud vaid ülejäägid – see tähendab, et laps saab valida endale täpselt sellised koolitarbed, nagu ta soovib. Erinevatel koolidel ja õpetajatel võivad olla erinevad

Foto: Pexels

kesed joonelised, ruudulised, abijoontega) + vajadusel vihikumapp, harilikud pliiatsid, värvipliiatsid, teritaja, kustukumm, joonlaud. Vaja võib veel minna viltpliiatseid, liikuvat aabitsat, tintenpen´i ehk tindipliiatsit, rasvakriite, plastiliini, guaššvärve koos pintslite ja veetopsiga, kunstitunniks lauakatet, joonistus- ja värvilisi pabereid ja liimipulka. Veel võivad õpetajad nõuda, et vihikud, õpikud ja töövihikud oleksid kaetud kas kilekaante või raamatupaberiga.

Selleks, et kirjatarvetel ja kõikidel vidinatel oleks kindel koht, läheb koolilapsel vaja ka pinalit. Pinali välimus ja kuju on küll iga õpilase vaba valik, kuid lastel on alguses kindlasti lihtsam, kui tegu on pinaliga, milles on iga asi omal kohal. Sedasi on lihtsam kirjatarbeid üles leida ja samuti on kohe märgata, kui midagi on pinalist puudu või kaduma läinud.

Sellise pinaliga ei pea ka kõiki asju näiteks joonlaua leidmiseks ja kasutamiseks eest ära välja tõstma, mis aitab tähelepanu hoida tähtsamatel asjadel. Väiksemate pinalite puhul tasub aga meeles pidada, et tegelikult ei ole iga päev vajalik kõiki kirjatarbeid kaasas vedada.

Kindlasti tasub enne kooli

algust klassijuhatajalt veel uurida õpilaspäevikute kohta – kas see on vaja osta ise poest või seda pakub eraldi ka kool, kuhu õpilane läheb.

Koolikott peab olema seljale pehme ja ka lapsele meeldima Kui vanasti pidid koolilapsed leppima oma vanaisa vana portfelliga, sest paremat ei olnud kuskilt saada, siis tänapäeval on koolikottide valik üüratu lai, mistõttu on ka selle valimine muutunud üsnagi keerukaks protsessiks.

Lapsele koolikotti valides tuleks kindlasti jälgida, et see oleks ergonoomiline ning et see oleks lapse suurusele vastav.

Koti seljatugi peaks toetama kogu selga ja õlarihmad hajutama raskust ühtlaselt. Selleks, et raskused veelgi ühtlasemalt jaotuksid, on mõistlik osta kott, millel on mitu jaotussahtlit ja lisataskud. Kotti peaks ära mahtuma veel ka A4-suuruses õpikud ja töövihikud.

Kindlasti ei ole mõistlik osta lapsele üle õla või käes kantavat kotti. Samuti tasub silma peal hoida, et laps kahe rihmaga kotti kandes ikka mõlemat rihma kasutaks, mitte ei toetaks kotti vaid ühele õlale.

Kuna lapse luustik alles areneb, annab raskuste valesti kandmine ebaühtlase koormuse ja see võib põhjustada seljavalusid ka hilisemas tulevikus.

Vahetusjalatsid olgu mugavad Koolilaps veedab suure osa oma päevast vahetusjalanõudes, mis tähendab, et esiteks võiksid need olla õhku läbi laskvad, et jalg ei hakkaks higistama ja jalavarjud peaksid omakorda ka kauem vastu. Selleks on mõistlik eelistada naturaalsest materjalist jalatseid, näiteks puuvillast või nahast. Ideaalseks lahenduseks on veel ka sandaalid.

Soovituslikult peaksid vahetusjalanõud olema tugeva tallaga, et jalg oleks fikseeritud ning ei võtaks vastu liigselt põrutusi. Pehmed sussid ja väga õhukese tallaga kingad võiksid aga jääda võimlemistundidesse või pidupäevadeks.

Võimalik, et vahetusjalanõude hoiustamiseks on mõnes koolis vaja veel ka sussikotti, mis võiks samuti olla õhku läbilaskvast materjalist.

Spordidressid ja -jalatsid Kooliasju ostma minnes ei tasu unustada ka kehalise kasvatuse tundidesse vajaminevaid dresse ja botaseid. Sarnaselt vahetusjalanõudele, tuleb ka spordijalatseid valides silmas pidada, et jalg oleks fikseeritud jalanõusse ning liigesed ei saaks põrutada. Kuna sporditunnid võivad toimuda nii sees kui väljas, võivad õpetajad nõuda kahte paari botaseid, et sisepõrandad püsiksid puhtana.

Koolilapsel võiks olla ka

kaks paari dresse, ühed pikad ja teised lühikesed. Kuigi asja ajavad ära ka tavalised venivad lühikesed püksid ja T-särk, siis kindlasti on mugavam trenni teha ja liikuda spetsiaalsete spordiriietega, mis lasevad õhku läbi ja on trennitegemiseks loodud. Kuna need võivad aga osutuda üsna kulukaks, tasub arvestada laste kiire kasvamisega ja pigem eelistada veidi suuremaid suurusi.

Olenevalt koolist, võib sporditundides vaja minna veel ka kelku ja hiljem uiske ja suuski.

Enamasti on aga võimalus viimaseid laenutada, kuna taas on tegu kulukate vahenditega, millest laps kiiresti välja kasvab.

Koolilapse mööbel Selleks, et lapsel oleks mugav kodutöid teha ja õppida, peaks tal kodus kindlasti olemas olema selleks otstarbeks ette nähtud tööpind. Kuigi vajadusel saab õppida ka põrandal või köögilaua taga, on kirjutuslaud selleks mugavam ja aitab lapsel istuda õigel kõrgusel ja korrektses asendis. Tore oleks, kui laual oleks veel ka sahtlid, et kooliasju ei peaks hoiustama laua peal ja tööpind oleks õppimise ajal võimalikult tühi, et tähelepanu õppimiselt kõrvale ei kalduks. Kindlasti peab veel lauapealne olema väga hästi valgustatud, et lugemine ja kirjutamine liialt lapse silmi ei kahjustaks.

Projektijuht: Svetlana Perijainen, tel 565 5569, svetlana.perijainen@postimees.ee || Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova || Keeletoimetaja: Tiina Vabson || Küljendaja: Andres Didrik || Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, 10112 Tallinn || Trükk: AS Kroonpress

4 || Tere, kool!

postimees, 17. august 2020

Last ei tasu liigselt võrrelda teiste oma eakaaslastega: iga laps areneb omal kiirusel ja selles pole midagi valesti.

Foto: PEXELS

Nõuanne: kuidas valmistada last kooliminekuks ette Tuule Põldsaar toimetaja

S

ügisel esimest korda kooli minnes satub laps täiesti uude keskkonda, mis võib tekitada temas ärevust ja pingeid.

Selleks, et laps kooliminekuga võimalikult hästi hakkama saaks, tuleks juba veidi varem teda koolimõtetega harjutada.

«Tihti pööratakse liigselt tähelepanu lapse teadmistele, näiteks kas ta oskab juba enne kooliminekut lugeda, kirjutada või arvutada. Unustatakse aga see, kas laps on vaimselt kooliks valmis, kuidas ta üldiselt igapäevaeluga hakkama saab ja kuidas ta ennast koolimineku suhtes üldse tunneb,» selgitab eripedagoog ja psühholoog Aveli Aunapuu.

Millal on laps kooliminekuks valmis?

Mõistena tähendab koolivalmidus lapse terviklikku, sotsiaalset, motivatsioonilist ja vaimset valmisolekut minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud ja kõrgema taseme õpitegevusele. Olulised on kõik aspektid ning ühtegi neist ei saa ületähtsustada.

«Lapse areng sõltub nii geenidest kui ka last ümbritsevast keskkonnast ja kasvatamisviisidest,» selgitab Aunapuu. «Kuna kõik lapsed arenevad erineva tempoga, ei tasu last kindlasti võrrelda teiste oma eakaaslastega.» Sellegipoolest on psühholoogi sõnul välja kujunenud aspektid, mille läbi koolivalmidust vaadeldakse:

• Füüsiline valmidus Füüsilise arengu puhul on oluline, et laps on valmis kandma koolikotti, aktiivselt osalema õppetöös, taluma koolitee pikkust ja koolipäeva. Oluline on lapse motoorne areng, käe ja silma koostöö ja oskus valitseda oma liigutusi. Selleks, et veenduda lapse heas tervises, tuleb käia temaga aeg-ajalt perearsti vastuvõttudel, kes annab selle kohta tagasisidet.

Motoorika arendamiseks peaks laps tegelema võimalikult palju erinevate käeliste tegelustega. Selleks võib muretseda talle näiteks mänguasju, mis arendavad käte ja silmade koostööd ning tegema temaga erinevaid meisterdus-, kleepimis- ja voolimisülesandeid.

Lapse füüsiliseks arenguks on väga oluline ka tasakaalustatud toitumine ning väljas liikumine. Oluline on jälgida ka lapse rühti ja istumisasendit ning sellele vajadusel tähelepanu pöörata. Selleks, et laps suudaks püsida päeva jooksul aktiivne, tasub jälgida tema unegraafikut, et ta saaks piisavalt kvaliteetset und.

duda, suutma toime tulla erinevates situatsioonides ning olema emotsionaalselt tasakaalukas. Kindlasti peaks kooliminev laps suutma juba ise süüa, tualettruumi kasutada, pesta ja riietuda, ega tohiks vajada nendeks tegevusteks enam vanema abi.

Selleks, et tagada koolimineva lapse sotsiaalne valmisolek, tasub teda valmistada erinevateks olukordadeks ette.

Kooli minnes on laps täiesti uues keskkonnas – ärevuse leevendamiseks tasub käia temaga juba enne esimest koolipäeva koolimaja vaatamas ning võimalusel tutvustada talle klassiruumi ja klassijuhatajat. Samuti tasub lapsele turvatunde tekitamiseks põhjalikult rääkida, mis teda kooli minnes ees ootab. Lapsele tasub pakkuda uusi olukordi ja kogemusi, mis eeldavad suhtlemist eakaaslaste ja täiskasvanutega. See loob head eeldused julge ja suhtlemisalti lapse kujunemisele, mis omakorda toob kindlustunde vanemale, kes teab, et laps julgeb koolis vajadusel teistelt abi küsida.

• Sotsiaalne valmidus

• Vaimne valmidus

Sotsiaalse arengu osas on oluline lapse soov õppida, oskus ja soov suhelda ning töötada koos täiskasvanute ja kaaslastega. Laps peab suutma täita kehtestatud reegleid, käituma vastavalt viisakusnormidele, teadma, et inimesed on erinevad ning olema valmis leidma endale sõpru. Laps peaks püüdma alustatud tegevusi lõpuni viia, ülesannetele kesken-

Vaimse arengu aspektist on oluline see, et laps suudaks kuulata teiste juttu ja koondada tähelepanu ka igavamatele tegevustele. Üks koolis toimetuleku eeldusi on see, et laps suudaks ühte tegevust teha katkestamata vähemalt kümme minutit.

Väga oluline on veel kõne ja väljendusoskuse areng, et laps oskaks selgitada olukordi, ju-

tustada erinevate piltide kohta ning anda edasi oma mõtteid seotult ja arusaadavalt. Koolimineval lapsel peaks kindlasti olema ka kujutlus ruumist ja ajast ning järjestamis-, võrdlemis-, mõõtmis-, loendamis- ja rühmitamisoskus.

Intellektuaalseks arenguks vajab laps avastamist ja uudishimu rahuldamist – omandades oskusi ja kogemusi tekib ka julgus avastada uut. Kuna laps õpib kogemustest ja maailmast rohkem kui õpikutest, peaksid lapsevanemad aitama välja selekteerida olulise ebaolulisest ja õige valest.

Mida teha, kui laps ei ole kooliminekuks valmis?

Seaduse järgi on koolikohustuslik isik, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit 7aastaseks. Kui laps ei ole saavutanud koolikohustuse ikka jõudes vajalikku koolivalmiduse taset, saab lapsevanem taotleda koolipikendust. Sellisel juhul lükatakse koolikohustust edasi ühe õppeaasta võrra. Koolipikenduse taotlemiseks tuleb lapsevanemal esitada taotlus Rajaleidja keskusele. Menetluse käigus kohtub nõustamismeeskond lapse ja lapsevanemaga ning hinnatakse lapse koolivalmidust. Nõustamismeeskond soovitab koolikohustust täitma asuda ühe õppeaasta võrra hiljem, kui lapse tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed ja enesekohased oskused ei ole õpingute alustamiseks vajalikul määral välja kujunenud või lapse terviseseisund ei võimalda tal igapäevases õppetöös osaleda.

Kui laps ei ole vanema arvates kooliks valmis, saab taotleda kooli­ Foto: PEXELS pikendust.

Soovitusi koolimineva lapse vanematele: • Õpeta lapsele selgeks koduaadress ja tähtsad numbrid. Laps võiks peast teada vähemalt ühe vanema telefoninumbrit ning kodust aadressi. Samuti peaks laps oskama seletada, kuidas koolist koju minna. Selleks tasub enne kooliminekut lapsega koolitee juba varem selgeks õppida ja samal ajal õpetada talle ka, kuidas liikluses käituda.

• Väärtusta lapse sõpru. Isegi kui mõni lapse sõber vanemale ei meeldi ja on jätnud pigem negatiivse mulje, ei tohiks lapsel põhjuseta keelata temaga suhtlemist. Sõbrad on lastele olulised ning selle asemel et suruda peale oma soove, tasub sõpruse teemal pikemalt vestelda, et laps lõpuks ise aru saaks, kellega ta sõber tahab olla või mitte.

• Laps peaks olema teadlik ohtudest. Kindlasti tuleb lapsele selgeks õpetada hädaabinumber ning selgitada, millised ohud on seotud tule, elektri ja liiklusega.

• Kuula last. Lapsel peaks olema iga päev võimalus oma kogemustest ja päevast rääkida. Lase lapsel rahulikult jutustada ning ära sega vahele oma kogemuste või õpetussõnadega.

6 || Tere, kool!

postimees, 17. august 2020

Kuidas valida lapsele esimest mobiiltelefoni?

Tuule Põldsaar toimetaja

T

änapäeval toob paljude laste jaoks kooliminek endaga kaasa ka oma päris esimese telefoni saamise. Lapsele telefoni valimine on võrreldes endale telefoni valimisega aga natuke teistsugune.

Kooliminevale lapsele on

telefon eelkõige vajalik selleks, et kodust eemal olles hoida vanematega kontakti ja vajadusel ka abi kutsuda. Sellegipoolest soovib nii mõnigi laps telefoni pigem igasuguste värviliste mängude mängimiseks ja videote vaatamiseks.

Selleks, et jõuda kompromissini ja sealjuures ka lapsele mitte liiga suurt pettumust valmistada, soovitab Elisa te-

Esimeseks telefoniks pole kindlasti mõistlik osta tippklassi nutitelefoni, isegi kui laps seda väga tahab.

lekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann enne telefoniostu nii lapse soovid kui täiskasvanu võimalused ja nägemused läbi rääkida. «Nii jõutakse argumenteeritud kompromissini ja kõige paremini vajadustele vastava telefonini,» selgitas Ploomann.

Kindlasti ei tasu aga lapsele lihtsasti järele anda ega osta talle hirmkallis suure ekraaniga tippklassi nutitelefon. «Tasub arvestada sellega, et väiksematel koolijütsidel kipuvad seadmed sageli maha kukkuma või ära kaduma,» kirjutab Silver Tilk Tele2 blogis. Seega võiks Tilga sõnul esialgu valida pigem odavama variandi, kuna seadme eluiga ei pruugi olla just kuigi pikk. Samuti ei ole laps esialgu seadme olemasoluga veel harjunud.

Selleks, et lapse telefon peaks kauem vastu, on seadme valimisel oluline see, et see oleks talle käepärane ning

Foto: PEXELS

Tere, kooL! || 7

postimees, 17. august 2020

Telefon võiks olla lapsele käepärane ja mugav kasutada.

ekraan ei oleks väikeste kätega hoidmiseks liiga suur – mida suurem on ekraan, seda suurem on tõenäosus, et laps suudab selle maha kukutada.

«Suur ekraan võib olla küll mugav videote vaatamiseks, kuid mitte kasutajasõbralik väiksemate käte jaoks,» arvab Tilk.

Tema sõnul võiks pisemate telefonikasutajate ekraani suurus jääda kuni 5,8 tolli juurde.

Selleks, et telefonidest ja nende suurustest kõige parem ülevaade saada, soovitavad nii Ploomann kui Tilk minna lastega esindusse, kus saab telefone käes hoida ja ise järgi katsetada. Lisaks saab sellisel juhul olla kindel, et ostetud telefon lapsele ka meeldib.

Nutikas või nuppudega?

Lapsele nutitelefoni ostmises on tavalise nuppudega mobiiltelefoni kõrval nii plusse kui miinuseid. Üheks plussiks on näiteks see, et nutitelefoniga on võimalik kasutada internetti ja e-õpet, mis on praeguseks saanud koolitööde puhul üsna oluliseks. Samuti saab nutitelefoni abil jälgida lapse asukoh-

ta ja vajadusel rakenduse abil lihtsasti kadunud telefoni leida. Miinuseks võib kindlasti pidada seda, et laste tähelepanu võib igasuguste videote ja mängude tõttu liigselt telefonile suunduda ning neil on raske muule keskenduda.

Kahjuks tuleb aga tõdeda, et paljud lapsed, kes esialgu nuputelefoniga kooli lähevad, näevad varsti oma klassikaaslastel uhkemaid nutitelefone ja hakkavad varsti ka endale samasugust nuruma.

Telefoni eluea pikendamine lisakaitsmetega Elektroonika ei ole reeglina eriti vastupidav. Seetõttu tasub lapsele osta telefon, mis oleks võimalikult vastupidav ja tugev. Kuna kõige põrutus- ja veekindlamad telefonid ei ole võibolla lapse jaoks kõige atraktiivsemad, on mõistlik nutitelefonile ümber panna põrutuskindel telefoniümbris ja kvaliteetne ekraanikaitseklaas.

Kahjuks juhtub vahel telefoniga õnnetusi ka nende lisakaitsmete olemasolul. Selleks, et katkine telefon liigset pea-

Foto: shutterstock

valu ei tekitaks, on soovituslik valida lapsele mõni populaarsem telefonimudel, et varuosade leidmine paranduses lihtsam oleks. Muidugi on võimalik liituda ka nutikindlustusega, mis eriti just hinnalisemate telefonide puhul tasub kindlasti ära.

Oluline on rääkida telefoni kasutamisest Ploomanni sõnul võiks esmakordse telefoniostu juurde kuuluda ka kasutajatingimustes kokkuleppimine. «Lapsega tuleks rääkida läbi vähemalt kõige põhilisemad küberhügieeni reeglid ning see, kui palju ja milleks võib telefoni kasutada,» tõdes Ploomann. Tema soovitusel tuleb lastele ka selgitada näiteks seda, et päris igasuguseid telefonirakendusi ei tohi alla laadida ning telefoni tuleb kaitsta kas PIN-koodi või sõrmejäljelugejaga. Samuti tuleks lastele rääkida sellest, kuidas liikluses olles ja teed ületades ei tohi mitte mingil juhul telefoni näppida. Sama reegel peaks kehtima ka koolitundides.

Allikad: Telia, Elisa, Tele2

8 || Tere, kool!

postimees, 17. august 2020

Enne kooliminekut tuleb silmad üle kontrollida Tuule Põldsaar toimetaja

P

ärast sündi kestab lapse silmade ja nägem ise a reng a ktiivselt umbes seitsmenda või kaheksanda eluaastani.

Selleks, et silm a h a ig u se d ja nägemishäired saaks õigeaegse ravi ja koolimineku ajaks isegi korda, on oluline, et lapsevanem läheks esimest korda lapsega silmaarsti juurde juba 3aastaselt. Teist korda kontrolli tasub minna vahetult enne kooliminekut.

Kui kõik on korras, soovitatakse silmi kontrollida iga ühe või kahe aasta tagant.

«Mõned lapsed saavad oma esimesed prillid juba paariaastaselt. Mida varem me nä­ gemishäired avastame, seda suurem on tõenäosus, et silmad ravitud saame. See eeldab aga, et laps kannab prille korrektselt ja mitte ainult siis, kui meelde tuleb. Korrektselt prille kandes ei väsi lapse silmad nii palju ja areneb ka nägemiste-

ravus,» selgitab optometrist Mari-Liis Rummel (pildil).

Hoopis sagedasem probleem on aga lühinägelikkus, mis avaldub lastel tavaliselt koolieas, mil silm kasvamise lõpetab. See tähendab, et inimene näeb kaugel asuvaid objekte häguselt, aga lähemal asuvaid selgelt.

«Seda on tavaliselt näha, kui lapsel on nägemisega probleeme. Laps kissitab ja läheb näiteks lugedes ja kirjutades paberile liiga lähedale,» arvab Rummel.

Kui tegemist on aga väiksema probleemiga, siis spetsialisti sõnul ei saa vanemad ega ka laps ise vahel sellest aru enne, kuni ta silmakontrolli tuleb ja seal avastab, et näeb uduselt.

Seetõttu on vajalik eriti just noores eas vähemalt korra aastas silmakontrollis käia.

«Lühinägelikkus on üks levinumaid pärilikke nägemishäireid, selle korrigeerimiseks tuleb kanda sfäärilisi kontaktläätsi või prille. Läätsi võib aga enamasti kandma hakata ala-

Koolilapse silmad peavad taluma päevast päeva väga palju pinget. Seetõttu tasub käia silmi kontrollimas iga 1–2 aasta tagant.

tes 14. või 15. eluaastast,» ütleb Rummel. Kuigi nägemine areneb kõige aktiivsemalt umbes kaheksanda eluaastani, siis prillide korrektne kandmine

on optometristi sõnul oluline ka pärast seda.

Prillide valimine ja kandmine Rummeli sõnul huvitab palju-

sid lapsi ainult see, millised nad prillidega välja näevad. Seetõttu soovitab ta lasta lapsel ise endale prilliraamid valida. «Juhul kui laps saab endale sellised

Foto: Unsplash

prillid, mis talle üldse ei meeldi, on suurem tõenäosus, et ta neid ei kanna,» teab Rummel kogemustest rääkida.

Päris igasugused prilliraa-

Tere, kooL! || 9

postimees, 17. august 2020 unustama, on mõistlik prillide külge kinnitada ka pael.

Prilliklaasid peaksid olema plastist, need on kerged ega ohusta kildudeks purunedes silmi. Samuti peaksid klaasid kaitsma nii sinise valguse kui UV-kiirguse eest.

Hoia oma silmi!

Kuna last huvitab tihti hea nägemise asemel hoopis see, kuidas ta välja Foto: Unsplash näeb, on mõistlik lasta tal prilliraamid ise välja valida.

mid aga laste pea ja näokujuga kokku ei sobi – tuleb veenduda, et raamid oleks parajad ja sangad oleksid õige pikkusega.

«Kindlasti peab lapsel olema raamidega mugav. Metallraamidel on võimalik ninapatju

reguleerida, plastraamid on aga kergemad ja kui laps on aktiivne ja talle meeldib palju ringi joosta ja hüpata, on suurem tõenäosus, et need ei vaju nii kiiresti ninalt ära,» selgitab Rummel. Kui laps kipub tihti asju kaotama ja

Lisaks pärilikkusele võib Rummeli sõnul lühinägelikkuse süvendajaks olla ka liigne telefoni, teleka ja arvuti vaatamine ja lugemine halva valgusega. «Alati tuleb silmadele umbes iga 45 minuti tagant puhkust anda. Palun tuletage seda ka oma lastele meelde!» annab Rummel nõu.

Koormus silmadele kasvab lastel kooli minnes oluliselt.

Spetsialisti sõnul algab paljude laste päev ekraani taga multikaid vaadates. Pärast seda minnakse kooli kirjutama ja lugema ning vahetundideks mõeldud puhkeaeg on asendunud nutitelefonide näppimisega. «Ei saa just öelda, et lapse nägemine on halb, sest ta mängib liiga palju arvutimänge. Küll aga avaldab liigne lähedale vaatamine silmadele üleliigelt pinget,» arvab Rummel.

Kindlasti on parimaks puhkuseks silmadele uni. Selleks, et uni tuleks aga kvaliteetne ja ei tekiks magama jäämisega probleeme, tasub vähemalt tunnike enne uneaega kõikidest ekraanidest eemale hoida. «Sinine valgus valetab organismile, et käes on päev ja keha ei tohiks magama jääda,» selgitab Rummel.

Kuigi sinise valguse kahjulikkus silmadele veel teaduslikke kinnitusi ei ole saanud, soovitavad spetsialistid selle valguse tarbimist siiski limiteerida.

10 || Tere, kool!

postimees, 17. august 2020

Lapsele sobiliku huviala leidmine võib osutuda arvatust keerulisemaks Tuule Põldsaar toimetaja

S

ügise saabudes mõtleb ilmselt nii mõnigi lapsevanem, millisesse huviringi oma kooliminev või juba koolis käiv võsuke panna. Mida aga teha, kui laps ei jõua või tahagi huviringi minna või on tunne, et ükski vaba aja veetmise viis talle ei sobi?

Põneva hobiga tegelemine annab lastele palju positiivseid emotsioone ning arendab nende oskusi, aja planeerimist ja iseseisvust. Huviringides osaledes õpivad lapsed ka keerulisi olukordi lahendama ja suhtlema nii teiste omavanuste laste kui täiskasvanutega.

Lapsele huviringi valides tasub kindlasti arvestada lapse soovidega, mitte mõelda ainult vanema unistustele. Kuigi lapsevanemate huvi ja emotsioonid ei jää lastel märkamata ja need mõjutavad laste seisukohti, juhtub enamasti siiski nii, et kui laps pole huviringist piisavalt huvitatud, kipub ta sealt igal võimalusel eemale hoidma ega tunne alaga tegelemisest rõõmu.

Huviringi valides peaks kindlasti arvestama veel sellega, et lapsel jääks piisavalt vaba aega ka muude asjadega

tegelemiseks ja mängimiseks.

Areneva lapse jaoks on mäng ja puhkamine väga oluline osa elust ning nendeta võib ta kiiresti läbi põleda ning liigselt vaimseid pingeid taluda.

Esimest aastat kooli minnes soovitavad spetsialistid lapse huviringidesse panemisega veidi oodata, et ta esialgu kooliga kohaneda suudaks ning tal äkitselt liigselt kohustusi ei tekiks. Mõnda aega on mõistlik jälgida, kui palju kulub aega koolile ja kodutöödele ning alles siis mõelda, kas lisakohustusteks aega ja tahtmist üldse jagub.

Kui huviringid lapsele ei sobi Vahel võib juhtuda, et lapsel puudub motivatsioon huviringi minekuks või siis võtavad koolitööd liigselt aega ja lisakohustuste võtmine ei tundu lihtsalt mõistlik.

Motivatsiooni puudumisel tasub last natuke tagant utsitada ja lasta tal erinevaid asju proovida, et ta leiaks huviala, mis teda tõeliselt huvitaks.

Lapse jaoks on vanemate poolne motiveerimine väga oluline.

Samas on oluline lapsele selgeks teha, et kõikidest kohustustest ei saa kergekäeliselt loobuda. Niisiis enne, kui laps hobi vahetama kiirustab, tasub uurida nii lapselt kui huviringi

Lapsel peab huviringide kõrvalt jääma kindlasti piisavalt vaba aega ka mängimiseks ja puhkamiseks.

Foto: Pexels

Judoklubi Aitado kutsub lapsi

JUDOTRENNI Judo on mitmekülgne spordiala – seetõttu arendame treeningutel jõudu, julgust, osavust, vastupidavust, pealehakkamist ja teisi eluks vajalikke oskusi. Meie klubi, Aitado, on üks vanimatest judoklubidest Eestis ning laste õpetamisega tegeleme juba üle 40 aasta.

Sellel hooajal avame 2 uut algajate gruppi, kuhu ootame 5-10 aastaseid poisse ja tüdrukuid.

Lisainfo ja registreerimine

www.aitado.ee

Tere, kooL! || 11

postimees, 17. august 2020 juhendajalt, mis võis lapsel valesti minna, et ta antud alaga enam tegeleda ei taha. Tihti on põhjus üsna tühine ning juba paari nädala möödudes, kui põhjus juba unustatud, on laps uuesti ringist huvitatud.

Kui laps peab huviringidest eemale jääma aga ajapuuduse põhjusel või tõesti tuleb ta juba aasta aega igast trennist või tunnist väga kurvana tagasi ja ei soovi sinna enam läbipõlemise tõttu kunagi tagasi minna, tasub kindlasti mõelda laste- ja noortelaagrite peale, mis toimuvad enamasti vaheaegadel, kui koolitöödele kõrvalt aega kulutama ei pea.

Eripedagoogika haridusega laste- ja noortelaagrite korraldaja Henriette Sülluste (pildil) sõnul leiavad lapsed ja noored tihti endale läbi laagrite uue huviala, millega nad veel aastaid tegelema jäävad. «Kui tegu on kindla huvialaga laagriga, näiteks viiuli- või tantsulaagriga, siis suurel osal lastel ja noortel on tegu juba varem huvi all oleva teemaga. Kuid siiski on palju ka neid, kes pole antud teemaga varem otseselt tegelenud ning uus asi on tekitanud huvi alles hiljem,» rääkis Sülluste.

Kindla huviala puudumisel soovitab laagrikorraldaja noortel liituda kas või töölaagri ehk malevaga, kus luuakse tihti uusi sõprussuhteid ning saadakse kogemusi väljaspool kooli.

«Noortelaagrites töötades on tulnud ette kõiksugu põhjendu-

si,» vastab Sülluste küsimusele, miks noored laagritega kõige enam liituvad. «Näiteks on nad väitnud, et on tulnud laagrisse sõbra või sõbranna soovitusel, et sobitada uusi tutvusi või et lihtsalt olla meeldivas seltskonnas,» räägib laagrikasvataja.

Töömalevate puhul on Sülluste sõnul noored liitunud ka ainult sellepärast, et nende vanemad on neid sundinud, et endale ise taskuraha teenida või saada nn töökasvatust. «See ei ole ka vale, kuid võib nõuda rühmajuhtidelt palju lisaaega, energiat ja motiveerimistööd,» arvab Sülluste.

Laagrielu õpetab teistega arvestama Laste- ja noortelaagrid pole sugugi mõeldud ainult neile, kes endale teistmoodi huvialasid leida ei oska – vastupidi, enamasti on need mõeldud oma hobidega veelgi süvitsi tegelemiseks. Lisaks huvialade leidmisele ja süvendamisele aitavad laagrid aga kasvatada lastes ka distsipliini, kohusetundlikkust ning õpetavad neid teistega arvestama ja lubadustest kinni pidama.

«Koostöö noortega on väga tähtis. Laagrite alguses lepitakse kokku reeglites ning reeglite rikkumise tagajärgedes,» räägib laagrikasvataja. «Ideaalis teevad noored alguses ise laagrireeglid ja rühmajuhid täiendavad neid.

Sellisel juhul on suurem tõenäosus, et noored neid reegleid ka ise järgivad ning sealhulgas

ei tekiks vimma rühmajuhtide vastu. Noortele on oluline, et nende arvamust võetakse arvesse ja neid mitte ainult ei kuulda, vaid ka kuulatakse,» ütles Sülluste.

Laagrijuhi sõnul on tähtis see, et huvialadega tegeledes püsiks kõigil võimalikult positiivne tuju ja isegi kui üldiselt on tegu lõbusa meelelahutusega, saadakse vajadusel piisavalt aega iseendale, et mitte läbi põleda.

Lapsepõlves valitud huvialad jäävad ka täiskasvanuiga mõjutama Nii mõnigi ebamotiveeritud laps või noor võib huviringe peljates mõelda, et mõne aasta möödudes ei ole sel enam mingit tähtsust, kas ta käis võrkpallitrennis, kunstikoolis või robootikaringis. Tähtis on aga lapsele selgeks teha, et õige ja meeldiva huviringi leidmine võib tegelikult mõjutada kogu elu.

Sülluste sõnul on oluline, et inimene saaks lapseeas katsetada erinevaid hobisid, sest iial ei tea, mis neist tulevikus külge jääb. «Lapsena ja teismeeas oli ka minul huvialasid päris palju ja kogemustepagas on olnud suur. Elus on aga siiani saatma jäänud need kõige lemmikumad hobid ja huvialad,» rääkis Sülluste ning arvas, et kui lapseeas nendega tegelema poleks hakanud, oleks elu hoopis teistsugune. «Suurt mõju on siiani avaldanud ka kõik huviringidest saadud sõbrad ja sõbrannad, kes on omakorda toonud ellu uusi seiklusi ja võimalusi, mis muidu poleks iial võimalikuks saanud,» avaldas Sülluste arvamust huviringide tähtsusest.

Kui vanemad lapsele huviringe liigselt peale sunnivad, nõuab see palju lisaaega, energiat ja motiveerimistööd Foto: Pexels ka ringijuhtidelt.