Tere, KOOL! 22. AUGUST TEEMALEHT2022
Iseseisvamaks läbi isetegevuse
2 || Tere, kool! postimees, 22. august 2022
E simese klassi klassiju hatajad Kaida Kuriks ja Heily Epro-Volmer sõnavad, et kõige olu lisem, mida lapsevanem lapse jaoks saab teha, on positiivne ja usaldav hoiak. Lapsed tajuvad ja kuulavad rohkem, kui va nemad ehk arugi saavad ning hiljem on lapses tekkinud et tevaatlikkust või trotsi keeru line välja «Kindlastisaada.ei tohiks lapsele rääkida, et kui sa koolis ei õpi, siis jääd rumalaks või hirmuta da direktori ning märkustega,» sõnab Epro-Volmer, «viimast ki puvad tegema pigem probleem sete laste vanemad.» Selline hir mutamine seab kooli õpetajad ning töötajad lapse jaoks paha lase rolli ning lapsega on koolis head usaldusväärset suhet kee ruline luua. «Kõige olulisem on tegelikult, et vanem usaldaks klassijuhatajat ja õpetajaid ning usuks, et õpetajad tahavad lap sele head, mitte vastupidi. Kui laps kuuleb, et kodus räägitakse koolist positiivselt ja austusega, siis teeb seda ka laps,» lisab ta. Eelkool teeb suure töö Kui koolis tegutseb eelkool, on see hea võimalus lapsele kooli, tulevaste koolikaaslaste ning õpetajatega tutvumiseks. Ku riks sõnab, et eelkooli läbinud lapsel on sügisel oluliselt ker gem kooli tulla, sest ta oskab majas juba orienteeruda, tun neb juba mitmeid lapsi, kooli reegleid ning kooli minekuga seotud hirme on vähem. Lisaks oskustele ja teadmistele õpetab eelkool ühtlasi lapsele teatavat koolitunni rutiini ja iseseisvust. Kui aga eelkooli võimalust pole, saab osa eeltööst ka ise ära teha. Suvel saab koolima ja ümbruses jalutada ning sis se piiluda. «Võib näiteks nupu tada, mis mingi akna taga on –on ju hiljem põnev teada saada, mis seal päriselt on,» julgustab Epro-Volmer. Kooli juures uu distamine ja fantaseerimine ai tab luua lapses positiivset ele vust ja ootusärevust kooli mi neku ja koolimaja osas. Muidugi võiks kooli juures jalutamise juurde käia ka kooli tee läbikäimine. Seda võiks laps koos vanemaga teha enne koo li minekut mitmeid kordi. Nii saab lapsevanem ette näidata, kust on õige üle tee minna ning mida jälgida. Seega ei soovita Kuriks last kooli viies autoga trepini sõidutada, vaid suunata last pigem iseseisvusele.
Iseseisvus tuleb kooli astudes kindlasti kasuks ja samm sinna suunas tuleb teha kõigil värske tel koolilastel. Et omalt poolt lap se iseseisvumisele kaasa aidata, on klassijuhatajatel samuti mõ ned näpunäited. Kuriks sõnab, et esimene lihtne ülesanne vas tutuse ja iseseisvumise õppimisel on koolikoti kokku panemine. Sageli kipuvad vanemad ise se da kiiresti ära tegema ning järg mise päeva vajalikud raamatud kotti laduma. Õpetaja sõnab, et lapsevanemad võiksid lasta lap sel ise oma koolikott päeviku jär gi kokku panna ning hiljem koos üle Kunakontrollida.vanemad soovivad ik ka oma lastele ainult parimat ning õhtune õppimine võib sa geli pikale venida, tahavad pal jud ka õppetöös last aidata. «Ei ole õige lapse eest kodutöid ära teha. Isegi, kui see töö piirdub joonistamise ja mõne lausega,» nendib Kuriks, et on näinud heasoovlikke lapsevanemaid, kes pidurdavad liigse aitami sega lapse kooliga kohanemist. «Õppima õpetamine algab ju ba lasteaias, õpitud abitus te kib väga ruttu.» Küll aga julgustavad nii Kuriks kui Epro-Volmer vane maid õhtuti lapsega koolipäeva le tagasi vaatama. «Pärast kooli võiks lapselt küsida kooli kohta ning mida täna uut õppis. Osa võtlikkuse ja toetuse väljenda mine on eriti oluline sellele lap sele, kes koolist just ei vaimus tu,» selgitab Kuriks. Kui ilmneb lapse jutust mingeid problee me, soovitab ta meeles pidada, et igal olukorral on mitu osa poolt ning kõik, mida laps rää gib, et pruugi päris tõene olla. «See on kõige raskem pool lap sevanemale,» sõnab ta. «Vähe on vanemaid, kes tunnistavad ka oma lapse vigu.» Kuna kooli minek on lap se jaoks suur samm iseseisvuse redelil, on oluline kodus rääki da selgeks ka uued piirid – mis on lubatud, mis mitte, kuidas ja kas annab laps koju jõudmisest märku, mis tingimustel tohib laps pärast kooli sõbrale kül la minna või kedagi külla kut suda ja nii edasi. Tähtis on lap se ja lapsevanema ühtne aru saam sellest, kuidas kommu nikatsioon ja reeglid nende va hel Tihtitoimivad.eioska laps arvatagi, et näiteks pärast koolipäeva tundideks ligidal asuvale män guväljakule sõpradega jäämi ne võib lapsevanema muretse ma panna. Kuriks meenutab, et laste ja täiskasvanute ajataju on erinev ning segadused see tõttu kerged tekkima. Kui lap sel on telefon, siis tasub ka sel lega seotud kokkulepped läbi arutada. Kui laps kooliminekut ei oota Kõik lapsed ei oota pikisilmi 1. septembrit, mil uut kooli kae ma minna. Kuidas nende algust toetada?Epro-Volmer sõnab, et sel lest ei ole midagi, kui laps koo list ei vaimustu. «Kas laps peab üldse kooliminekut ootama? See on kindel, et kooli peab minema, nagu ka vanem peab tööle minema. Kui laps ei oota kooli minemist, siis seda tee mat ei peaks peale suruma. See on lapse arvamus ja tal on sel leksKooliminekõigus. on lihtsalt asi, mis ootab 1. septembril ees ja see on üks osa elust,» kõneleb õpetaja, et vahel on lapsel liht salt vaja uue reaalsusega har juda ning kooli alguseni elevu ses päevi lugeda ei olegi tingi mataÕpetajadtarvis. ei soovita ka kõi ge lisanduvaga alguses üle pin gutada – trennid ja huvitege vus võivad liituda pisut hiljem, kui on näha, kuidas laps uue elurütmi ja ülesannetega toime tuleb. Kui lapsele koolis meel dib ning ta ei ole oma uue rol li ja kohustustega kimpus, saab alati leida juurde uusi põnevaid võimalusi, mida koolil pakkuda. Peamine on hoida positiiv set meelt ning mitte seada liig seid ootusi – need kipuvad sa muti last mõjutama. Ees on oo tamas uus ja põnev etapp lapse elus, mille algust saab iga lapse vanem pisut sujuvamaks muuta.
Angel A Blumkvist toimetaja Teemalehe toimetaja: Angela Blumkvist || Projektijuht: Svetlana Perijainen, tel 565 5569 || Reklaamitoimetaja: Elina Sirol / Jelena Bazanova || Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra || Küljendaja: Kristiina Sillandi || Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, 10112 Tallinn || Trükk: AS Kroonpress Samm iseseisvumise poole ehk kuidas valmistuda kooli minekuks Kui lapsevanemad on rõõmsad ja positiivsed, siis on seda ka lapsed. Fotod: shutterstock KÕIK ON UUS SEPTEMBRIKUUS. Paljudel lastel on september kohe eriti põnev – esimest korda ootab ees koolitee. Kuidas last selleks ette valmistada ja millist tuge lapsevanem oma võsukesele sel teekonnal pakkuda saab? Muidugi võiks kooli juures kooliteejuurdejalutamisekäiakaläbikäimine.Sedavõikslapskoosvanemagatehaennekooliminekutmitmeidkordi.
4 || Tere, kool! postimees, 22. august 2022
Laps läheb kooli. Mida see täpsemalt tähendab toasisus tuse osas ning mis peaks koo lilapse toas olemas olema? Kooli mineva lapse toas on va jalik mugav kirjutuslaud, tool ja kindlasti piisav valgustus õppi miskohal. Esmalt peaks vaata ma, kuhu ruumi lapse õppimis koht paigutada – kas tal on ole mas eraldi tuba või peab ta kel legagi/millegagi ruume jagama? Oluline on jälgida, kuidas sätitatakse laud ruumi. Selja ta ha ei tohiks jääda ust, sest siis on alateadlik hirm, et keegi tu leb sisse ja laps ei saa piisavalt keskenduda. Kui laps on pare makäeline, siis loomulik valgus peaks langema vasakult. Loo mulik valgus on parim meie organismile – iseäranis kooli ajal, kui õhtud pimedad ja val gust vähe. Seetõttu tuleks vali da ergonoomiline laualamp, mil saab valgusvärvi vahetada vas tavalt loomuliku valguse tsükli le looduses. Valgusvärvus mõju tab oluliselt inimese käitumis mustreid. Valgena näiv valgus mõjub inimesele ergutavana, mistõttu aktiviseeruvad liigu tused, mõtted ja muu. Kolla ne ehk soe valgus loob inime sele mugavustunde ning aitab organismis melatoniinil tekki da, valmistades organismi et te uneperioodiks. Seega on er gonoomiline valgustus kooskõ las inimese biotsirkaadrütmiga: hommikul külm sinakas valgus (6000 K), lõuna ajal neutraal valge (4000 K) ja õhtul kolla ne (3000 ÕppimislaudK). peaks olema piisava suurusega – parim, kui laps sirutab käe välja ja tema haardeulatusse jäävad vajali kud õppimisvahendid, vajadu sel arvuti. Kuna lapsed kasva vad kiiresti, siis soovitan vali da mööbli, mis kasvab lapse ga. Ergonoomiline laud on sel line, kus saab kõrgust regulee rida ning käte toetus küünar nukkideni on tagatud. Niisugu ne laud on mugav ja pikka ae ga kasutatav.Toolikssoovitan sadultoo li, see on ergonoomiliselt meie kehale parim. Lihtsalt istumist tavalisel toolil on koolis ja igal pool mujal üleliia. Kodus võiks ki olla hoopis sadultool, mida lapsed samuti armastavad. Õi ge sadultool võimaldab tööta da poolseisvas asendis ning on lapse tervist toetav. Poolseisev asend aitab hoida head rühti ning parandab vereringet, kuid koormab vähem keha kui püsti töötamine või pidev istumine. Kauaaegne istumine stabiilses asendis teeb Sadultoolispaksuks.istudes ja kooli tööd tehes veedetud aeg on ak tiivne. Lisaks saab reguleerita va laua ääres vahelduseks püs ti seista. Valik võtab silme eest kirjuks –lauad, toolid, valgustid igas hinnaklassis ja eri disainiga. Kuidas leida need sobivad?
NIPP Lapse sobiva tooli kõrguse saad paika, kui laps seisab tooli ees ja reguleerid istme kõrguse tema põlve kõrgu sele – siis võid kindel olla, et see on parim kõrgus lähtu valt lapse pikkusest.
KOOLI MINEKUKS VALMISTUMINE ON TÕELINE KATSUMUS. Muuhulgas vajab värskendust lapse tuba. Euroopa ergonoom ja ergodisainer Triinu Sirge annab näpunäiteid, kuidas koolilapsele sobilik mööbel valida.
Angel A Blumkvist toimetaja Koolilapse mööbel kasvagu koos lapsega
postimees, 22. august 2022 Tere, kool! || 5
Kõige olulisem on, et laps ise proovib tooli ja lauda, kus ta õppima hakkab. Eelkõige te ma ju kasutab neid ja kui tal le need meedivad, on juba pool võitu. Teiseks tuleb mängu va nemlik teadlikkus. Teadlikud vanemad oskavad suunata lap si valima paremaid vahendeid, aga ka odavamate seast leiab nii mõndagi sobivat. Sõltub ju valik ka lapse hu videst. Kui on arvutimängude huviline noormees-kooliõpila ne, siis ilmselt ta soovib vasta va disainiga lauda ja tooli. Ka neid on erinevaid saada. Tava lise tooli puhul on tähtsaim, et selja nimmeosa oleks hästi toetatud. Mida reguleeritavam on lapse tool, seda parem – kui muidugi osatakse neid funkt sioone kasutada. Juhendage omaTänapäevalast. e-poodide kül luses soovitan inimestel võt ta aega lapse jaoks ja proovi da erinevaid lahendusi, et leida oma lapse kehale parim. Kas vav organism kohaneb küll kii resti, aga paraku kohaneb kii resti ka ebaergonoomiliste ke haaasenditega. Esimesse klas si minejatele soovitan ergonoo milisi lahendusi kohe algusest peale, siis lapse keha kohaneb õigega. Kas kallim mööbel on parem? Ei pruugi, sest palju disain mööblit ei ole tihti kehasõbra lik, vaid lihtsalt ilus. Soovitan investeerida mööblisse, mis on praktiline ja kasvab koos lap sega. Kui osta kõige odavamad tooted suurkettidest, siis tuleb arvestada nende mittepiisava kvaliteedi ja lühikese kasutus ajaga, lapsed ju kasvavad ruttu. Esimesse klassi minejale sobiv tool on paari aasta pärast ju ba väike. Kokkuvõttes kuluta te rohkem ja üleliia tarbimine pole keskkonnale hea. Mida mööblieseme puhul jäl Koolilaudgida? – reguleeritava kõr gusega, käte toetusega küünar nukkideni Tool – hea selja nimmeosa toetusega, reguleeritava kõrgu sega, ratastega Sadultool – kaheosaline is te, reguleeritava kõrgusega, ra tastega Laualamp – valgusvärvi va hetuse võimalusega, valguse tu gevuseMaterjalidestreguleerimisegasoositumad on ikka naturaalsed – täispuit, täis nahk, kuigi tihti need ei ole eriti rahakotisõbralikud. Tuleks vali da materjal, mis kehale meeldib ja sobib. Oluline on tooli või lau da eelnevalt päriselt proovida. NIPP Reguleeritavat mööblit saab kasutada mitu last ja vaja dusel sobib see ka täiskas vanule.
shutterstockFoto:jaillustratsioon
LAULURING, TANTSUTRENN, KLAVERIÕPETUS, NÄITERING... Nõnda palju on tänapäeval koolides valikuid, millist huvitegevust teha! Ülenurme gümnaasiumi huvijuht Marit Rauk julgustab lapsi huvitegevuses osalema, sest lisaks vastava huvi arendamisele saab laps uue sõpruskonna ja heaolutunde huviala praktiseerimisest. Kas laps peaks aga kohe esimesest klassist huvitegevuse valima?
Angel A Blumkvist toimetaja
Huvitegevus annab sõpruskonna ja heaolutunde
Koolides pakutakse mitmeid eri nevaid huviringe, millest osa võtta.
6 || Tere, kool! postimees, 22. august 2022
lestmedkub.»misgeledategevuseelkõigetreenerispordipoisssuõpetajapeale,onvälja.hobile,»huvitegevuseleametiomamesed«Paljudrohkemat.inivalivadtulevasejusttänuvõitoobRauk«Näitekslaps,kestantsinudväikesestotsustabjusttantkutsekasuksvõisoovibsuurenaelukutsevalida.Agaannabhobivõihuvilapselevõimalusetesüvenenultmillegagi,tallemeeldibjahuvipaKoolisootavadlastmiterinevadainetunnid,milparakuniimõnigionselli ne, kus laps vabatahtlikult käia ei tahaks. Huviala annab lapse le võimaluse lisada päeva mida gi, mida ta tõepoolest ootab ja millega tegelemist naudib. «Trenni või huvitegevu se põhieesmärk ei ole kindlas ti see, et lapsest peaks saama profisportlane, kunstnik või muusik. Lisaks spetsiifilistele oskustele avardab huviring sil maringi, arendab kohusetunnet ja ka sotsiaalsed oskused arene vad. Samuti tekitab see heaolu tunde.» Rauk toob näite, et kui
Huvitegevus aitab arendada oskusi, aga annab ka uue sõpruskonna ja heaolutunde.
L astel on kooli tulles palju uut, millega ko haneda ja uue rutii niga harjuda. Sellegi poolest, kui laps on juba laste aias mõne huvialaga tegelenud, võib olla trenn või huviring just see stabiilne pidepunkt, mis on uues elukorralduses tuttavlik. Rauk sõnab, et lähtuma peaks eeskätt lapsest ja oma last tun nevad kõige paremini tema va nemad.«Esimese klassi õpilane võiks harjuda kõigepealt koo lieluga, sest see on päris suur muutus võrreldes lasteaiaga. Kui on tegemist väga aktiiv se lapsega, siis võiks olla lap sel kindlasti üks või kaks hu viringi, aga seda võiks aruta da koos lapsega, et lapsel te kiks tunne, et ta on nüüd suur ja saab teda puudutavates ot sustes kaasa rääkida,» julgus tab huvijuht kaasama lapsi ot sustusprotsessi.«Onlapsi,kes osalevad juba lasteaias mitmes huviringis ja kooli minnes otsustavad vane mad, et laps võiks käia trennis ja muusikakoolis ja veel kusagil ja veel... Mõnele lapsele on seda liiga palju,» nendib ta ja lisab, et iga lapse puhul on asi indi viduaalne ning lähtuma peaks eeskätt lapse kohanemisvõi mest ja võimekusest. Milleks üldse huvitegevus? Huvitegevus võib olla pelgalt ajaviide lapse päevakavas, aga enamasti on see palju
postimees, 22. august 2022 Tere, kool! || 7
lapsel ei lähe matemaatikas eri ti hästi, aga kunstis on ta väga andekas, siis saab laps kunsti ringist hea emotsiooni. «Ühtlasi kujuneb seal sõpruskond, kelle ga on tekkinud või tekivad ühi sed huvid,» lisab ta. Õige valik tuleb koos lapsega Sageli kipuvad vanemad ise teadma, mis huviringi laps minna võiks. Paraku ei pruu gi see ühtida lapse arvamuse ga. Ka huvijuht tõdeb, et ülla tusi tuleb ette: «Vanemad tun nevad oma last kõige paremi ni, aga alati võib olla üllatusi, et sportlaste peres võib kasva da laps, kes tunneb huvi hoopis muusika vastu.» Et laps saaks huvitegevusest hea emotsiooni, peaks kuulama ala valikul lap se soove ning seejärel neid pe rekeskis arutama. Kui huvipakkuvad alad kaardistatud, saab ühendust võtta kooli huvijuhi, ringi juhen daja või huvikooliga ning küsida lisainfot. Kooli pakutavad huvi ringid on enamasti tasuta, ent huvikoolid ja klubid, mis kooli des oma tegevusi pakuvad, on tasulised. Rohkem infot võima luste kohta leiab kindlasti kooli kodulehelt või kooli huvijuhilt. Lapski vajab motiveerimist Nagu täiskasvanutel, on lastel gi perioode, mil motivatsioon tavapärasest madalamal. Rauk julgustab lapsevanemaid lapsi motiveerima.«Vahellaps kindlasti ütleb, et täna ei tahaks ringi või tren ni minna, aga see võiks olla sa mamoodi igapäevane rutiin na gu koolis käimine,» ei soovita ta kergekäeliselt huvitegevu sestKuiloobuda.lapspole kindel, mis te da täpselt huvitab, võiks huvi juhi sõnul hooaja või õppeaas ta valitud ringis lõpuni teha ja soovi korral uuest aastast mi dagi muud proovida. Nii on lap sel piisavalt aega, et valitud hu vialast otsustamiseks piisavalt hea ülevaade saada. «Siin on lapsevanemal päris suur roll,» sõnab Rauk. heaolutunde.
Fotod: shutterstock
8 || Tere, kool! postimees, 22. august 2022
K õige olulisem on es malt selgeks teha, kas tulevases koolis on koolivorm. Selle kohta leiab teavet kooli kodu lehelt, klassijuhatajalt või juht konnalt. Kui kool on võtnud kasutusse koolivormi, on lap sevanematel selle võrra liht sam – riided saab tellida koo lilt, otsustada tuleb vaid, kui palju komplekte. See aga sõl tub lapsest ja sellest, kui sage li hakkab ta määrdunud riie tega koju saabuma. «Koolivor mi puhul usun, et on hea, kui on olemas erinevad elemendid, mida saab vastavalt ilmale va hetada (erineva pikkusega sär gid, kampsunid vmt). Ilmselt on mõistlik, kui särke on 2–3, saab vahetada ja pesta,» sõnab Saaremäe.Kuikoolis koolivormi nõuet pole, on perel vaja ise planeeri da lapse igapäevariided. «Iga päevased riided võiksid ol
Oh kooliaeg, oh kooliaeg, mis riietusestuled?
Angel A Blumkvist toimetaja
Mitmetes koolides on kasutusel koolivorm, mis teeb nii lapse kui lapsevanema jaoks elu lihtsamaks. Foto: shutterstock
KOOLIMINEK NÕUAB LAPSE GARDEROOBI ÜLEVAATUST. Kas on piisavalt korralikke riideid, mis sobiksid koolikeskkonda? Kui ei, soovitab Sillaotsa kooli õppejuht Airi Saaremäe kaasata riiete hankimisse ka tulevane koolilaps. Aga mida ja kui palju siis ikkagi vaja on?
postimees, 22. august 2022 Tere, la mugavad ja viisakad,» nen dib õppejuht. «Kindlasti puh tad ja terved.» Kuigi vanema le võib tunduda mugavam ise poes käia ja vajalikud riided os ta, soovitab Saaremäe võimalu sel kaasata riiete valimisse ka laps. See aitab lapsel end kooli minnes enesekindlamalt tunda. Riided võiksid olla hinga vast materjalist, sest algklas side lapsed kipuvad palju rah meldama ning pikk päev mit tehingavate riietega võib olla ebamugav ja pole nahasõbra lik. Riiete puhul peab mõtlema ka sellele, kas lapsel on sageli külm või hoopis palav. «Mõni laps hakkab kergesti higista ma ja teisel on pidevalt jahe. Kui palju riideid on vaja, ole neb pigem kodusest pesupese mise harjumusest ning sellest, kui erinevaid riideid soovitak se igapäevaselt kanda,» lisab õppejuht. Kehaline kasvatus iga ilmaga Kehalise kasvatuse tunni rii ded on lapsevanemate jaoks suur müsteerium – pikad või lühikesed, õhukesed või soojad, õues olemiseks või siseruumi jaoks. «Liikumistundideks on tarvis vastavalt võimlatundide riideid – lühikesed püksid, re tuusid, T-särgid, spordijalanõud – ja õuetundideks vastavalt il male ja tegevusele,» räägib Saa remäe. Ta lisab, et järjest enam on koole, kus on õuevahetun nid. Sellisel juhul on mõistlik arvestada, et lapsel oleksid so bivad õueriided ja jalanõud, mi da on lihtne vahetada ja mille ga saab mängida nii, et sokid ja püksid jäävad kuivaks. Lisaks sportlikele ja argi päevastele riietele on koolis mitmeid pidulikke üritusi, ak tuseid, kus tuleb selga panna pidulikumad riided. Kui koolil on koolivorm, sobivad need rii ded ka aktusteks. «Algklassi lapse puhul võiksid riietel ja ja lanõudel olla nimesildid. Kooli des jääb igal kevadel suur hulk omaniketa riideid üle,» tule tab õppejuht lapsevanemate le meelde. Millised jalanõud on koolipäevaks parimad? Kuna jalg on koolis jalanõu sees suure osa päevast, peak sid need olema lapse jaoks või malikult mugavad ja jalasõbra likud. «Sisejalanõud võiksid ol la võimalikult n-ö paljasjalgsuse põhimõttel ehk painduva talla ga ning hingavad ja samas pii sava tallaga, et lapse jalad näi teks tuletõrjeõppusel õue silga tes ei märguks,» selgitab Saa remäe. Jalanõusid peaks laps kindlasti enne ostmist ise jalga proovima ning mõtlema peaks ka sellele, kuidas valitud jala nõud igapäevariietega sobivad. «Kui on tegemist kooliga, kus on koolivorm, ei sobi sinna ilm selt väga kirjud tennised juur de,» toob ta näite. «Algklassi laps kasvab veel üsna kiirelt, seega tasub läbi mõelda, et ja lanõud oleksid näiteks sobili kud nii igapäevaseks kui pidu likumaks puhuks.» Kool on lapse töökoht Palju on juttu sellest, kui das kooli ebasobiva riietuse ga minnakse. Milline on eba sobilik riietus? «Kool võiks ol la õpilasele väike harjutus tule vase töömaailma jaoks. Enamik meist käib tööl natuke teist moodi riides kui vabal ajal ko dus,» toob Saaremäe näite. Te ma sõnul ei ole kool koht naba pluusideks või dressideks, selle asemel leiab poodidest laia va liku mugavaid, ent esindusliku maid vabaajariideid. «Isegi tek sapükse on pehmematest ma terjalidest,» sõnab ta, et ilus ja korrektne riietus ei pea tingi mata ebamugav olema. Õppe juht soovitab kindlasti lapse vanemal tutvuda kooli kodu korraga, sest see on kooliti väga erinev ning seal on toodud väl ja ka vastavad nõuded. Koolikott, mis kasvab koos lapsega Koolikott on pea tähtsaim osa kooliks valmistumisel. Hea koolikott on ergonoomiline, kerge ning paljude sahtlite ga. Sahtlid annavad võimalu se lapsel vajalikke asju sortee rida nii, et need hiljem kiirelt üles leiaks. Kasuks tuleb Saa remäe sõnul ka see, kui kott on veekindel.«Kindlasti peab kott olema nii suur, et sinna mahub vabalt A4 formaadis raamatuid sisse,» lisab ta. «Algklassides on tihti peale tööraamatud, mille kaal on hoopis suurem kui suure mates klassides. See, kui pal ju erinevaid materjale tuleb ko ju kaasa võtta, oleneb kindlasti konkreetsest õpetajast ja koo list. Mõnes koolis on õpikuid topelt. Üldiselt on suuremates klassides õpikud kaheosalised just selleks, et vähendada kor raga kaasaskantavat raskust.» Et koolikott liialt raskeks ei lä heks, peaks igal õhtul selle si su uuesti üle vaatama ja kaasa pakkima vaid järgmiseks päe vaksKuivajaliku.tekibküsimusi riietuse või vajalike riiete kohta, saab infot tulevaselt klassijuhatajalt või kooli juhtkonnalt.
kool! || 9
SILMADE TERVIS. Kooli minnes hakkavad lapsed tahes-tahtmata veetma rohkem aega siseruumides, nutiseadmetes ja lugedes-kirjutades. Kõik see on aga suur pingutus silmadele, mis veel mõni aeg tagasi said lasteaias piisavalt õues päevavalgust nautida. Ida-Tallinna keskhaigla silmakliiniku silmaarst dr. Kadi Palumaa sõnab, et lihtsate nippidega on võimalik ka koolilapse silmade tervist hoida ning nende õigele arengule kaasa aidata.
Milliseid silmaharjutusi laste le õpetada, et pilk püsiks terav ja silmanägemine hea ka pik kadel koolipäevadel?
Lasteaias õues mängivast lap sest saab peagi mitmeid tunde tähelepanelikult tahvlil või vi hikus olevat kirja (ja arvutikir ja) jälgiv koolilaps. Kuidas selli ne üleminek silmadele mõjub? Oleks tore, kui koolilapse elus midagi oluliselt ei muutuks. Pean silmas, et lasteaias viibisid lapsed regulaarselt kasvõi korra päevas õues ja seda iga ilmaga. Kahjuks kõikides koolides seda põhimõtet ei järgita, et vähe malt üks pikk vahetund peaks olema selleks, et lapsed saaksid õues olla ja nutiseadmed tuppa jätta. Liiga sageli näeme pilti, kus õpilased vahetunnis mitte ei liigu ja siruta ennast, vaid on koridoris ja vaatavad oma te lefone. See kõik väsitab silmi. Siin saavad sekkuda vanemad, kes võimaluse piires laseksid lastel kooli minna ja sealt tul la kas jala, jalgrattaga või ühis transpordiga, et laps natukene gi liiguks. Üsna sageli näeme, kuidas laps viiakse otse koo li treppi ja pärast tunde sama moodi koju tagasi. Suured ülemaailmsed uurin gud näitavad, et kõige rohkem kaitseb laste silmi loomulik päevavalgus. See tähendab, et laps peab viibima iga päev õues vähemalt kaks tundi ja seda ka pilves ilmaga. Hästi valgusta tud ruumis on valgustugevus 500 luksi, õues pilves ilmaga aga 10 000 luksi, päikeselise ilmaga 150 000 luksi. Loomu lik päevavalgus nimelt pärsib silmamuna kasvu, mis on just lühinägevuse ehk müoopia tek ke põhjuseks.Teineoluline aspekt on, et tuleb reguleerida ka lähitööd. Nimelt iga 20 minuti lähitöö jä rel peaks vaatama 20 sekundit kaugusesse, et lõõgastada sil maläätse pingutavaid lihaseid. See kõik annab meile lihtsasti meeldejääva reegli : 2/20/20 – 2 tundi õues, 20 minuti järel 20 sekundit kaugusesse vaadata. Miks tuleb enne kooli lastel silmakontroll läbida? Mida lapse silmakontrollis tehakse? Lapse silmakontrolli peavad lä bima kõigepealt kõik 3–4-aas tased lapsed. Seda teevad meil viimasel ajal perearstid. Kui neil tekib kahtlus, et laps ei näe eakohaselt, siis suunatakse laps silmaarstile. Sama on ka koo lieelse kontrolliga. Erinevatele vanustele on vastavad tabelid, millega nägemist kontrollitak se ning oma normid, kui pal ju peab laps nägema. Kui kas üks või mõlemad silmad näe vad normist halvemini, või kui kaasneb kõõrdsilmsus või muu patoloogia, siis vaatab edasi sel list last Vägasilmaarst.oluline on, et üks ki laps ei jääks kontrollimata. Seda peaksid lisaks perearsti le meeles pidama ka kõik lap sevanemad. Lapsed ise ei kur da, kuna nad ei tea, et sõber näeb temast paremini ja ühe silma halba kõõrdsilmsusemapõhja,prilleku,uuringuid,tikorralSellema»)(amblüoopiatnägemisteravustehk«laiskasilongikeerulineavastada.õigeaegsediagnoosimiseonravitõhus.Silmaarsjuurestehakselapselelisapannaksesilmatiletarusaada,kasjamilliseidlapsvajab,vaadataksesilsamutiuuritaksetedasuhtes.
10 || Tere, kool! postimees, 22. august 2022
Selliseid silmaharjutusi ei ole. Rõhutaksin veelkord 2/20/20 reeglit ja tooksin ära WHO soo vituse laste lähitöö tegemise osas. Alla 2-aastased lapsed ei to hiks üldse nutiseadmeid vaada ta, kuni 5-aastased lapsed mak simaalselt tund päevas, 5–12 aas ta vanused maksimaalselt kaks tundi päevas. Nutiseadmeid hoi takse silmadele liiga lähedal, ka see omakorda soodustab silma kasvu. Mida varem tekib lühi nägevus ehk müoopia, seda kau gemale ta areneb. Samuti lapsed, kelle ühel või mõlemal vanemal on lühinägevus, on suurem risk müoopia tekkeks. Müoopia ehk lühinägevus on viimaste aasta kümnete suur probleem, võt nud isegi pandeemia mõõtmed. See on aktuaalne eeskätt Aa sia maades, kuid viimasel ajal ka Euroopas ning viimaste aas tate COVID-pandeemia on olu korda veelgi halvendanud. Suur te uuringute tulemusena on jõu tud väga lihtsate lahendusteni: saatke lapsed õue ja piirake nu tiseadmete kasutamist. Samas, kui on vaja suvel raamatuid lu geda, siis miks mitte seda teha õues, võrkkiiges!
Silmad väsivad ekraanide ja tekstidega töötades ning vajavad teadlikke puhkepause.
Angel A Blumkvist toimetaja
Päevavalgus kaitseb laste silmi
