Tere, Kool!

PÕHITEEMAD:

Järjest haaravam internetimaailm avaldab lastele uusi ohte Lk 2 Trenn on hea ka laste vaimsusele Lk 4 Õige koolikott tagab hea rühi Lk 6

Tere, KOOL!

Euroopa Ergonoom Triinu Sirge: Ergonoomikareegleid tuleb järgida, sest lapse keha harjub halva

asendiga kiiresti. Lk

10

TEEMALEHT 21. AUGUST 2018

2 || Tere, kooL!

postimees, 21. august 2018

TÄHELEPANU! Last tuleb jälgida ning tema käitumist mõista. Kui tekivad ohumärgid, tuleb ka kiirelt ja efektiivselt reageerida.

Alasti piltide jagamine algklassilaste seas j vanemad huvituma laste internetitegevust EVA-LOTTA KIVI toimetaja

TEHNOLOOGIA

T

änapäeva lapsed hüplevad virtuaalse ja reaalse elu vahel nii kiiresti, et kui ühes maailmas on midagi halvasti, siis mõjutab see ka teist. Igasugused muutused lapse tujus ja käitumises võivad olla ohu märgiks, et laps on internetis kokku puutunud olukorraga, mis teda kuidagi häirib või mõjutab.

Raamatu «Turvaline internet. Digimaailma teejuht» autori Diana Poudeli sõnul on internetis liiklemine sarnane tänaval liiklemisele ehk laps peab õppima reeglid selgeks koos vanemaga. Üks viga, mida vanemad kipuvad tegema, on väga väikesele lapsele nutiseadme iseseisvaks kasutamiseks andmine täiendava juhendamiseta.

«Arvatakse, et mis ikka juhtuda saab, kui laps lihtsalt mängib. Tegelikult võib laps sattuda väga ebameeldivatesse ja ohtlikesse olukordadesse ka sellistes

populaarsetes mängudes nagu Growtopia ja Roblox,» selgitab raamatu autor. Et seda vältida, tuleks Poudeli sõnul rääkida turvalisest internetis liiklemisest kohe, kui lapsele antakse kätte telefon või tahvelarvuti: «Kui tundub, et laps ei ole selliseks vestluseks veel valmis, siis suure tõenäosusega ei ole ta valmis ka ise YouTube'is käimiseks või mõne võrgus toimuva mängu mängimiseks.»

Käskudest «ära suhtle võõraste inimestega», «ära jaga isiklikku infot» või «ära kliki tundmatule lingile» Poudeli sõnul ei piisa. Tuleb seletada, miks on mõni asi ohtlik, ja tuua näiteid ka elust. Lasteaialapsed ja algklasside õpilased puutuvad Poudeli sõnul eelkõige kokku erinevate mängude petuskeemidega, samuti kiputakse uskuma reklaame ja osaletakse näiteks iPhone auhinnamängudes, mis lõppevad suurte telefoniarvetega.

Vanemate õpilaste puhul on palju näiteid ka kiusamisest.

«Et olen ise lapsevanem, siis oli minu jaoks võib-olla kõige õõvastavam avastus, et algklassilaste seas populaarsetes lastemängudes püütakse saada alasti pilte ja kutsutakse algklassilapsi virtuaalset seksi harrastama. Kuna vastutasuks paku-

Laps võib sattuda väga ebameeldivatesse ja ohtlikesse olukordadesse isegi populaarsetes arvutimängudes.

Tere, kooL! || 3

postimees, 21. august 2018

ja erinevad petuskeemid ehk miks peavad test takse ka mingit mängunänni, siis võib isegi öelda, et tegu on virtuaalse prostitutsiooniga,» rääkis Poudel.

Veebikonstaabli Maarja Punaku sõnul saab ta lastelt ja noortelt päevas vähemalt viis-

Kümme reeglit, mida internetis tegutsedes kindlasti teadma peab 1. Ära jaga internetis isiklikku infot.

2. Ära suhtle võõrastega.

3. Ära kliki tundmatutel linkidel.

4. Ära osale auhinnamängudes.

5. Ära lae alla kahtlaseid rakendusi.

6. Ära vajuta OK/Accept, kui sa ei saa aru, mida küsitakse.

7. Kui sind kiusatakse, siis anna sellest kohe teada.

8. Küsi luba enne, kui teiste kohta midagi postitad.

9. Ära postita internetti midagi, mida sa vanematele või õpetajale näidata ei tahaks.

10. Hoia oma paroole turvaliselt. allikas Diana Poudel Foto: Shutterstock

kuus kirja. Enamasti on probleemid piltide (mitte ainult alastipiltide) küsimata jagamine, solvamine (sinna alla kuulub ka kuulujuttude rääkimine gruppides või vastavate postituste tegemine) ning kontoga seotud probleemid – vajatakse abi konto sulgemisega, keegi on võõrasse kontosse sisse läinud ja teinud rumalaid postitusi jne.

«Võib-olla kõige kurvemad näited on seotud hoopis sellega, mida täiskasvanud teevad.

Mulle on tulnud teateid lastelt näiteks kiusamisest isa uue naise poolt, mille eesmärk on last solvata, enda lapsest halvemana näidata või siis temast vabaneda (et laps ei käiks isal külas),» rääkis veebikonstaabel. Kurvad juhtumid on Punaku sõnul alati ka need, kus mõnda last kiusatakse iga paari kuu tagant.

Ohumärkide äratundmine ehk märkamine, et lapsel võib interneti kasutamisel probleeme olla, ei puugi muidugi alati kõige lihtsam olla. «Igasugune käitumise muutus võib sellele viidata – laps paneb mõne sotsiaalmeediakonto kinni, keeldub toast väljumast või ehmub saabuvate sõnumipiiksude peale,» loetles veebikonstaabel.

Poudeli sõnul võib mängudes olla ohumärk näiteks see, et

lapsel on seal palju rohkem kallist mängunänni, kui tal olema peaks (eriti juhul, kui tal pole võimalik tasulisi lisateenuseid tellida): «Sellisel juhul võib tal seal tekkinud olla mõni «sõber,» kes püüab usaldust võita või on juba mingi kahtlane vahetuskaup toimunud.»

Poudeli sõnul tundub talle, et lapsevanemate ja õpetajate keskmine teadlikkus interneti ohtudest ja turvalisest veebikasutamisest on kehv. Veebikonstaabel Maarja Punak soovitab vanematel lastega rohkem suhelda ja tunda huvi võsukese mängude ja sõprade vastu internetis: «Lapsevanemad, kes kasutavad info kogumiseks salajasi meetmeid, mida laps ei tea (lapse vana telefoniga tema kontodele minemine, lahti unustatud kontodel kirjavahetuse lugemine jne), riskivad automaatselt usalduse kaotamisega, kui lapsel tekib kasvõi aimdus, et vanemad on info salaja teada saanud.»

Poudel soovitab lastevanematel tunda palju suuremat huvi laste internetitegemiste vastu, sest ainult nii saab ohumärke varakult märgata ja aidata lapsel ohte vältida. «Lapsed ei taha vanematega oma muredest tihti rääkida, sest neil on tunne, et nende maailma ei mõisteta.»

4 || Tere, kooL!

postimees, 21. august 2018

VABA AEG. Trenn toob lapsele palju kasu – lisaks füüsilisele aktiivsusele saab põnn sealt muudki vajalikku. Siiski tuleb õppida ka piiri pidama, et last mitte üle koormata.

Koolilapse trenn on ennek da. Kindlasti tõstavad treeningud lapse enesekindlust.

ANNA-LIISA METS toimetaja

AJAVIIDE

P

aralleelselt kooliga algab paljudel lastel trenniaasta. Miks trenni minna, mida see lapsele annab ja mida põnevat noortele suunatud trennimaailm pakub? Vaatame järele.

Danza tantsukooli tantsutreener Melissa Kapp on seda meelt, et trennis võiksid lapsed kindlasti käia. «Kehaline aktiivsus on oluline optimaalse tervise tagamiseks. See mõjutab nii südame-veresoonkonna tervist, luutihedust kui ka ülekaalulisuse tõenäosust, samuti aitab üle saada stressist ehk maandab koolipingeid,» sõnab ta. Vähem oluliseks ei pea Melissa sedagi, et füüsiline aktiivsus aitab ajus vallandada endorfiine ehk õnnehormoone.

Kui füüsiline pool kõrvale jätta, pakub trenn tantsuõpetaja sõnul eneseväljenduse ja eneseteostuse võimalusi, õpetab distsipliini, teistega arvestamist, oskust ka kaotada ning uuesti motivatsiooni lei-

Piiri tuleb pidada Nagu iga asjaga, on mõistlik ka trenniga piiri pidada, aga kus on limiit, seda on üheselt raske öelda. «See on väga individuaalne. Oleneb, kas laps käib trennis, et saada optimaalne liikumine nädalas täis, või selleks, et saada (tipp)sportlaseks.

Samuti oleneb see lapse vanusest ning tema aktiivsuse vajadusest,» ütleb Melissa.

Selge on tema sõnul see, et ainult kooli kehalise kasvatuse tunnist jääb väheseks. «Iga päev peaks sisaldama mingil määral liikumist, olgu see siis perega rattasõit, ujumine või õues pallimäng sõpradega – need tegevused mõjuvad ka vaimsele tervisele kosutavalt.

Tuleb leida igaühele sobiv lahendus ja tasakaal ning treeningkoormust tasapisi tõsta,» juhendab treener.

Kindlasti tuleb aga vältida ülekoormust, sest see võib tekitada tugevat stressi ja kehalisi vigastusi, millest on raske taastuda. «Intensiivse treeningu puhul võiks lapsel ikka nädalas 1–2 puhkepäeva olla, kuid see jälle sõltub lapse vanusest, tema füüsilisest võimekusest ja muust. Lapsevanemad ning treenerid peavad siinko-

hal olema tähelepanelikud ning märkama, kui laps on väsinud, stressis või kui tekivad muud eripärased muutused,» manitseb Melissa. Kindlasti on oluline, et lapseeas oleks sport rohkem mäng kui töö.

Valiku peaks tegema laps Seda, milline trennitüüp on üldfüüsiliselt kõige tulemuslikum, tantsutreeneri sõnul üheselt öelda ei saa – kasulikud on kõik spordialad, kus keha on haaratud liikumisse. Võiks öelda, et kõige tulemuslikum on lihtsalt mitmekülgne treening.

«Tavaliselt ikka igal spordialal, olgu see ujumine või judo, tegeletakse ka üldfüüsiline vormiga ehk esmalt arendatakse üldfüüsilist võimekust nagu lihastugevus, vastupidavus, painduvus ja alles siis spetsiifilisi, tehnilisi oskusi,» sõnab Melissa.

Kui tuleb teha valik, missugusesse trenni laps panna, soovitab Melissa lapsevanemal jääda suunajaks, mitte hakata järeltulija eest valikuid tegema.

«Kui lapsele tekitab mingi spordiala huvi, siis võiks ta ka seda proovida, kuid ei tasu eeldada, et ta just sellega jääbki tegelema. Paljud lapsed proovivadki enne mitut spordiala, kuni leiavad endale sobiva, ja sellele pole midagi ette heita,» julgustab ta lapsi katsetama.

Lapse jaoks peab trenn olema rõõmu ja heaolutunde allikas. Sunnimeetodeid rakendada ei maksa.

Tere, kooL! || 5

postimees, 21. august 2018

kõike mäng

Proovi midagi põnevat Põnevaid treeninguid, mille seast valida, leidub Eestis palju. Miks mitte proovida midagi ebaharilikku?

Tsirkusetrenn Tsirkusetrenn on põnev viis lapse üldise paindlikkuse ja vastupidavuse arendamiseks. Trennis õpitakse akrobaatikatrikke ja kõike muud põnevat, mida tsirkuseartistid ette võtavad. Sageli saab õppida ka žongleerimist.

Vaata lisa: tsirkusestuudio Folie, Tsirkusekool, MTÜ Eksperimentaalse Liikumise Keskus, Twister jt.

Showtants Showtants on treening, kus õpitakse klassikalist, show- ja loovtantsu, arendatakse koordinatsiooni ja painduvust, omandatakse akrobaatilise liikumise elemente jne. Väga oluline roll on esinemiskavade ettevalmistamisel; omandatud kavadega käiakse arvestataval hulgal esinemas.

Vaata lisa: MyFitness, Shatè, spordiklubi Sparta, Hotsport jt.

Fotod: Shutterstock

Võitluskunstid Võitluskunstide trenn on väga hea võimalus saada kaks ühes: väga hea üldfüüsiline vorm ja lisaks vajadusel oskus end kriisiolukorras kaitsta. Võitluskunstid arendavad samuti keskendumist, painduvust, aga tõstavad ka intelligentsuse taset.

Vaata lisa: võitluskunstide klubi Budokan, WudangKungfu, Do-Jang, Kungfu jt.

Batuuditreeningud Batuuditrenn on suurepärane üldfüüsiline treening, mis arendab võhma, vastupidavust, koordinatsiooni, tugevdab lihaseid ja parandab tasakaalu. Tehakse erinevaid venitusharjutusi. Olenevalt klubist on võimalik ka võistlustel käia.

Vaata lisa: Kati spordiklubi, akrobaatikaklubi Twister, spordiklubi Traps, Biomechanics Group Sportsclub jt.

Jooga Meie kauplused üle Eesti : infoküllases maailmas kuTänapäeva närvilises

Robootika Arendada ei tule mitte ainult füüsilist poolt – ka aju vajab trenni. Suurepärane võimalus mõttetööd teha on robootikaring. Ring arendab lapse ruumilist, loovat ja tehnilist mõtlemist ning õpetab tegevusi läbi mõtlema ja kavandama. Ringid tegutsevad paljude (huvi)koolide juures nii linnas kui ka maal.

lub lõõgastav ja inimest loodusega kooskõlastav jooga marjaks ära ka lastele. Trennid on reeglina mängulised ja rõõmu tulvil just nagu lapsed ise. Joogatrennid tõstavad lapse enesekindlust, nii vaimset kui ka füüsilist tugevust ning eneseusaldust.

Vaata lisa: Midrimaa, Lastejooga, stuudio Samm, Kundalini stuudio jt.

Vastutav toimetaja: Johanna Vahuri, johanna.vahuri@eestimeedia.ee || Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova || Projektijuht: Mirjam Viiding, mirjam.viiding@eestimeedia.ee || Keeletoimetaja: Piret Bristol || Küljendaja: Tiit Sermann || Väljaandja: AS Eesti Meedia, Maakri 23a, 10145 Tallinn Trükk: AS Kroonpress

6 || Tere, kooL!

postimees, 21. august 2018

TERVIS. Vale koolikott võib lapse tervisele tugevat mõju avaldada. Kindlasti on vaja toestusega seljakotti ajani, kui laps on juba suurem ja rüht välja kujunenud.

Koolikott peab olema seljasõbralik ANNA-LIISA METS toimetaja

VALIKUD

K

oolilapse seljakoti valimisse ei tohi suhtuda pealiskaudselt: valesti valitud kott tekitab palju probleeme tõsiste tervisehädadeni välja.

Eesti laste koolikott kaalub palju. Tihti on täispakitud seljakott raskem kui 10–15% lapse kehakaalust, mis on tegelik soovitatav maksimum. Seega, kui kott on hooletult valitud, on lapsel õpikukoormat raske ja ebamugav kanda ning tulemuseks on tervisehädad, millest keeruline vabaneda.

Menukate Jeva seljakottide maaletooja Merle Rosma ütleb, et laps peaks kindlasti kandma toestusega seljakotti, kuni tema selg on muutunud tugevaks ja rüht välja kujunenud.

«See on muidugi erinevatel lastel erinev ja seetõttu on raske vanusepiiri seada,» tõdeb ta ja lisab, et kuuenda klassini võiksid lapsed siiski kindlasti seljatoestusega kotti kanda. «Esimesest neljanda klassini oleks soovitatav kanda kotti, mille toestus mõjub kogu selja ulatuses, viiendast klassist võib mõelda punkttoetusega kotile,» sõnab ta.

Supermarketite sooduspakkumistest, kus tihti enne kooliaasta algust tulevad müügile tundmatute tootjate soodsa hinnaga ranitsad, tasuks seega kaarega mööda käia – väga suure tõenäosusega ei ole nende ergonoomilisse disaini ülearu mõttetööd pandud ning seljasõbralikkusest on asi seetõttu kaugel.

Füsioterapeut Külliki Värä ütleb, et kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ka koti rihmadele: eelistatud on laiad rihmad, mis jaotavad koti raskusest tingitud koormuse õlgadele ühtlasemalt. «Kitsad rihmad survestavad ühte väga piiratud ala, väsitavad õlgu ning tekitavad valu ja ebamugavustunnet nii õlgades kui seljas,» räägib ta. Iseenesestmõistetavalt olgu seljakoti õlarihmad reguleeritavad, et kotti kasvavale lapsele parajamaks kohendada. Seljakott peab seljas istuma nii, et koti ja lapse selja vahele ei jää vaba ruumi, kott toetub kindlalt vastu selga. Aitab ka see, kui asju seljakotti pakkides panna raskemad ja suuremad esemed selja poole.

Kindlasti tuleb seljakotti valima minnes laps kaasa võtta, et tulevast ranitsat selga proovida ning selle sobivuses veenduda. Kuigi kasvavatele lastele armastatakse asju tihti varuga osta, ei ole koolikott üks neist asjadest, kus seda Rosma sõnul harrastada maksaks – seljakott olgu pigem täpselt paras, sest nii on see kõi-

Hästi valitud koolikott hoiab rühi korras ja seljavalud eemal.

ge ergonoomilisem ja kasutusmugavus maksimaalsem. Paar aastat saab täpselt istuva ranitsaga läbi nagunii, nii et päris igal aastal uut seljakotiostu ette võtta ei tule.

Rosma lisab, et suuremad lapsed kannavad küll tihti seljakotti üle õla, kuid see ei ole kindlasti soovitav, sest koormab üht õlga ja tekitab halba

rühti, selgroog võib jääda kõveraks. «Rühiprobleemide ennetamiseks tuleks jälgida, et seljatoestuse kõrgus oleks lapsele sobiv, see tähendab lõpeks vöökohal, mitte istmikul,» selgitab ta.

Sageli tahavad pisut vanemad lapsed seljakoti õlakoti vastu välja vahetada, kuid seda ei maksaks teha, sest seljakott on siiski rühisõbralikuim valik.

FotoD: shutterstock

«Seljakott, kui seda kanda mõlemal õlal, aitab jaotada kantava raskuse ühtlasemalt, kott ei kipu õlalt ära vajuma ning asendi säilitamine on lihtsam.

Lisaks jääb ära asümmeetriline kehaasend ja ühe kehapoole tunduvalt suurem koormamine, mis tekib kotti ühel õlal kandes,» räägib füsioterapeut Värä.

Kindlasti tuleks koti valikul silmas pidada järgmist: • Mis materjalist kott valmistatud on? Kas see on täiesti vaba kahjulikest ainetest nagu PVC, BPA, ftalaadid? NB! Paljud firmad on viinud kahjulike ainete sisalduse kasutatavates materjalides küll miinimumini, kuid pole neist täielikult loobunud.

• Tähelepanu tasuks pöörata sellele, kas seljakott on vetthülgav. Laps peab käima koolis iga ilmaga, mistõttu seljakoti materjal võiks vihmavalingu kinni pidada. On ka vahendeid, millega mitteveekindlat kangast veekindlaks muuta, kuid juba eelnevalt vett läbilaskev kott ei ole tõenäoliselt ka muidu kvaliteetne ja võiks jääda ostmata.

• Koolikotil kuue- kuni kümneaastasele lapsele peaks olema korralik vahtplastist ventileeritav seljatoestus, mis toestaks selga kogu ulatuses, või osaline seljatoestus strateegilistes punktides.

• Koolikotil, eriti algklassides, peaks olema ka tugevdatud põhi, et vältida koti kiiret kulumist ning raamatute ja vihikute kortsumist.

• Koolikotil peaksid olema pehmendusega S-kujulised õlatraksid, mida saaks rinnalt omavahel kinnitada. See tagab kandmismugavuse ja raskus ei ole nii tuntav. Traksid peaksid olema tellitavad,

et neid saaks reguleerida vastavalt lapse suurusele ja riietusele.

• Väga hea, kui kotil on juures ka äravõetav lisakott võimlemisriiete, vahetusjalatsite või muude vajalike asjade tarvis.

• Koolikotil võiks olla lisataskuid, kuhu pääseks kiiresti juurde pinalit või joogipudelit haarama. Neid olgu pigem rohkem kui vähem, nii püsib ranits paremini korras.

• Hea, kui tootja on koti varustanud ka helkurribadega, et laps oleks liikluses nähtav ka pimedal ajal.

Helkuri saab muidugi vajadusel hõlpsalt lisada. Seda tuleks kindlasti teha, kui helkur ostetud kotil puudub.

• Kulumise seisukohalt on tähtis jälgida õmblusi ja millise materjaliga on kaetud koti siseõmblused.

See võiks olla tekstiil, sest kilematerjal kaldub külmaga rabedaks muutuma. Koti alanurkadel võiks õmbluse vahel või peal olla kaitsekant kulumise vähendamiseks.

• Kui koti õmblustel niidid narmendavad või on õmblused lohakalt tehtud, võiks see olla esimene märk, et säärast ranitsat lapsele kindlasti osta ei tasu.

Puhasta ettevaatlikult

Koolikotti tuleb aeg-ajalt puhastada. Esmalt võiks katsetada märga lappi, aga kui sellega kotti korralikult puhtaks ei saa, tuleks eelistada leige, umbes 30-kraadise vee ja pehme harjaga käsitsipesu. Kui kotil on äravõetav seljatugevdusplaat, tuleks see enne eemaldada. Kuivatada tuleks varjus, mitte ereda päikese käes. Kindlasti ei tohiks kotti tsentrifuugida või kuivatis kuivatada. Pestud ja kuivanud kott tuleks sisse pritsida vett tõrjuva kaitsevahendiga, et taastada materjali veepidavus ja määrdumiskindlus.

Nipp!

Kui on teada, et koolikott saab seljas kandmiseks liiga raske olema, võib täiesti vabalt kaaluda lapsele ka väikese ratastel kohvri hankimist. Eestis veel mitte nii väga levinud trend on välismaal, paikades, kus seljakotid liiga rasked, juba väga menukas.

postimees, 21. august 2018

Tere, kooL! || 7

8 || Tere, kooL!

postimees, 21. august 2018

Kiusatava lapse abistamine algab sellest, et tema muret tuleb märgata. Hoidke oma lastel silm peal!

Foto: shutterstock

KOOSTÖÖ. Selleks, et kiusamisele tuleks kiire lõpp, on koostöö kooliga hädavajalik. Kiusaja karistamine ei pruugi viia aga soovitud tulemuseni.

Kiusatava aitamiseks tuleb säilitada rahu ANNA-LIISA METS toimetaja

MURE

K

uigi koolikiusamine on täna Eestis tänu tublile ennetustööle pisut vähenenud, on tegu siiski aktuaalse probleemiga, mis muudab iga päev põrguks paljude laste elu. Vanem saab siinkohal õige tegutsemisega palju aidata.

Selleks, et lapsevanem taipaks, et ta oma laps võib olla kiusamise ohver, tuleb järeltulijal kogu aeg silma peal hoida – nii märkad kohe, kui tema käitumises või meeleolus toimuvad suured muutused. «Näiteks võib tavaliselt rõõmsameelne ja seltsiv laps muutuda äkki tujukaks ja omaette hoidvaks. Laps võib olla pinges, endassetõmbunud ja kaotanud oma enesekindluse. Võib esineda isutust, uinumisraskusi, hirmuunenägusid. Koolis toimuva kiusamise korral võib tekkida vastumeelsus kooli mineku suhtes, mis võib viia põhjuseta puudumisteni ja õppeedukuse halvenemiseni,» loetleb sihtasutuse Kiusamisvaba Kool juhatuse liige Kristiina Treial.

Kuid mõistagi väärivad tähelepanu ka täiesti ilmsed märgid. Kui laps ei käi enam klassikaaslastega läbi, koolist tulles on ta asjad katki või kadunud, tal esineb sinikaid või marrastusi, siis on ilmselgelt midagi korrast ära. Ka raha kulub kiusataval tihti tavatult palju, samuti võib laps ehmuda telefonisõnumite või arvutis toimuva peale. Väga tüüpiline on, et toimuvat laps seletada ei taha. «Tuleb meeles pidada, et neist märkidest ükski ei pruugi veel kiusamist tähendada, küll aga tasub last tähelepanelikumalt jälgida ja proovida temaga ta muredest rääkida,» sõnab Treial.

Säilita rahu!

Kui on selge, et lapsel on mure, aga ta ei taha sellest rääkida, on vanemal äärmiselt oluline jääda hästi rahulikuks ja kannatlikuks. «Kiusamise kogemustest on väga raske rääkida, eriti kui on tegemist väga tõsise ja pikka aega kestnud kahjustamisega,» selgitab spetsialist. On mõistetav, et vanem tahaks kiiresti vastuseid, sest teadmine, et laps kannatab või on ehk hoopis ise teisi kiusanud, tekitab hulga tugevaid tundeid. Nende väljapaiskamine lapse nähes pole aga õige – see võib teda hirmutada.

«Keskenduda tuleks hoopis lap-

se toetavale kuulamisele. Unustage lapse õpetamine, talle moraali lugemine või lohutamine.

Võtke ta muret täie tõsidusega – ainult tema saab otsustada, kui suured on ta kannatused. Kuulake ta lihtsalt lõpuni ära. Jälgige ka seda, kui laps vaikib, ja julgustage teda. Kinnitage, et ükskõik mis ka juhtunud on, tahate teie teda aidata,» juhendab Treial.

Kui otsekohe vestlemisest midagi välja ei tule, tasuks leppida kokku, et proovitakse hiljem uuesti – see annab lapsele aega mõelda. Treiali sõnul tuleb vahel lapsele ka meelde tuletada, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine või kitumine. «Igal inimesel on õigus olla mitte kiusatud ja sellest rääkida tähendab oma õiguse eest seista,» sõnab ta.

Kui lapsevanem ärritub, olgu siis kiusaja, juhtunust teatanud õpetaja või oma lapse peale, ei võida sellest keegi. Enne, kui probleemi lahendama saab asuda, tuleb väga rahulikult selgitada, mis on toimunud. Ärritudes see ei õnnestu. Väga oluline on lapsevanemana meeles pidada, et kõiki osalisi tuleb suuta rahulikult kuulata. Kui koolis asjast veel teadlikud ei olda, tuleb kiusamisest koolis kindlasti teavitada kas õpetajat või mõnd teist koolipersonali liiget, juhendab Treial. «Ai-

nult nii saame loota, et ka kool ise saab kiusamise peatamisele kaasa aidata. Just seetõttu ei saa me ka lapsele lubada, et me temaga toimunust kellelegi ei räägi. Küll aga võiks lapsega läbi arutada, kellele täpsemalt ja millal rääkida,» ütleb ta.

Varu kannatlikkust Mõistagi soovib iga lapsevanem, et tema lapse kiusamine päevapealt lõpeks, kuid nii kiiresti keerulist olukorda sageli lahendada ei õnnestu. «Kui soovime, et kiusamine lõpeks, tuleb otsida koos lapsega konstruktiivseid lahendusi. Alusta-

da saab kiusamisolukordade vältimise või peatamise võimaluste koos otsimisega,» juhendab spetsialist. Kui näiteks last kiusatakse vahetunnis või teel kooli või koolist koju, tuleks koos läbi mõelda, mida teha teisiti, et võimalus sääraseks kiusamiseks ära langeks.

«Mõelge ka, kes võiksid koolis lapse sõpradeks ja toetajateks olla, et ta ennast turvalisemalt tunneks,» soovitab Treial.

Et kiusamine tõhusalt ja lõplikult peatada, on koostöö kooliga reeglina siiski vajalik. «Hea praktika ja uurimused näitavad, et kiusaja karis-

Kui ei julge rääkida

Väga oluline on kiusamisest kellelegi rääkida. Kui vanematele pihtida ei julge, sobivad hästi ka usaldusväärne õpetaja, koolipsühholoog või sotsiaalpedagoog. Samuti tasuks kaaluda sõpradele või mõnele muule pereliikmele rääkimist. Kui aga tuttavale üldse muret usaldada ei taha, on olemas näiteks lasteabi telefon 116 111 või lahendusnet.ee. Veebikiusamisest võib rääkida veebikonstaablile: www.politsei.ee/veebikonstaabel.

Kiusamist enneta ka kodus Miks ühest lapsest saab kiusaja ning teisest kiusatav, on raske üheselt öelda, kuid Treiali sõnul on siiski kaardistatud terve rida riskitegureid, mis võivad kiusajaks või kiusatavaks saamisel kaasa aidata: nende hulgas on näiteks tavapärasest suurem ebakindlus, kesisemad sotsiaalsed oskused ja muu taoline.

Et lapsest ei kasvaks kiusajat, saavad vane-

tamine on kiusamise peatamiseks üsna vähetõhus, vahel lausa kahjulik, tuues kaasa kättemaksu ja kiusamise suurenemise. Kokkulepete otsimine turvaliseks koosõppimiseks on kasulikum. Toimivate lahenduste leidmiseks on olemas spetsiaalsed kiusamisjuhtumite peatamise protseduurid, näiteks KiVa programmis, mida on õpetajatel ja tugispetsialistidel võimalik õppida. Ehk koolikiusamise peatamiseks aruta võimalused kindlasti kooliperega läbi.

Pidage meeles, et kiusaja peatamine ei tohi muutuda kiusaja kiusamiseks,» sõnab Treial.

mad palju ära teha – rolli mängivad väärtused ja suhtumised, mida lapsevanemad väljendavad. Näiteks kui vanemad on veendunud, et kõigil inimestel on õigus austavale ja lugupidavale kohtlemisele, võtavad selle suhtumise üle ka lapsed.

Kuid muidugi on määrava tähtsusega ka see, kuidas vanem suhtub kodus oma lapsesse. «Lapsevanemad saavad ära hoida lapse kiusajaks saamist, hoides ta enesehinnangu terve, luues talle kodus tunde, et ta on oluline ja kuulub pere hulka,» sõnab Treial.

Kuna laste ja eriti just teismeliste hulgas on kiusamine üllatavalt tõhus viis võimu ja menu saavutamiseks ning oma positsiooni kindlustamiseks, tuleks ka siin vanematel juba maast madalast eeskuju näidata: teistele meelega kahju tekitamine oma üleolekut ära kasutades ei ole mingil juhul lubatud.

Rohkem infot leiab Kiusamisvaba Kooli kodulehelt: www.kiusamisvaba.ee

Tere, kooL! || 9

postimees, 21. august 2018 TOITUMINE: nii suurte valikutega maailmas on lapsel sageli raske teha õigeid otsuseid, eriti kui koolikohvikus leidub tervislike valikute kõrval rohkesti saiakesi ja maiustusi.

Teadlik laps koolikohvikus jama ei söö ANNA-LIISA METS reporter

HEA TOIT

E

t laps vanema silma alt välja pääsenuna ainult krõpsudest ja kommist ei toituks, tuleb eeltööga alustada varakult.

Toitumisnõustaja Kerttu Siim-Wilcox ütleb, et kindlasti pole mõistlik last keelata: talle tuleb selgitada, miks mingeid valikuid teha, kusjuures selgitused peavad kindlasti olema eakohased. Ta ütleb, et lapsed tuleb mõtlema ja õigeid valikuid langetama panna, mistõttu selgitus on äärmiselt oluline. Alles kooli minevale lapsele, kes peab hakkama valikuid langetama, soovitab nõustaja selgitada asja hästi lihtsalt.

«Mulle meeldib jutt puhuks, kui laps tuleb koju paki kommidega. Lapsevanem võib siis lapsele rääkida sellise loo. Lapsevanem: «Kui te teaksite, et selleks, et jänkud elaksid terve, õnneliku ja pika elu, tuleb neile anda porgandeid, kapsast, heina ja vett, mida te jänkudele siis annaksite?» Lapsed vastavad: «Porgandeid, kapsast, heina ja vett.» Lapsevanem: «Häs-

ti. Kui teie sõbrad annavad oma jänkudele kommi ja jäätist, kas te teeksite ka nii? Kui te teaksite, et nad võivad haigeks jääda?» Lapsed: «Ei.» Lapsevanem: «Teie olete minu jänkud ja mina vastutan teie eest. Kui te suureks kasvate, siis vastutate te ise enda eest ja valite ise, mida sööte,» annab nõustaja võimaliku viisi selgitada asju väiksematele lastele.

See on lapsele eakohane ja ta suudab sellega samastuda, samas ei ole tegu keelamisega.

«See paneb väikesed lapsed mõtlema ja tekitab neis teadlikkust teha tulevikus ise õigeid valikuid,» räägib Siim-Wilcox.

mujalgi: mida naturaalsem ja puhtam toit, seda parem. Soovitan puuvilja, naturaalsel kujul pähkleid, köögiviljakange, salatit, täistera võileiba, smuutit, jogurtit marjade ja seemnetega,» loetleb ta.

Oluline on ka pakend

Mida töödeldum toit, seda kahjulikum tervisele Vanematele lastele võib asja toitumisnõustaja sõnul selgitada nii, et naturaalne ja puhas toit, mida maa meile annab, sisaldab kõiki vajalikke toitaineid, mis annavad meile energia, jõu, hea mälu ja tervise. «Mida enam on toitu töödeldud, seda kahjulikum ta meile on ja seda vähem on temas meile vajalikke toitaineid. Kui me ei tea, mis toidupakendil kirjas olevad koostisosad tähendavad, siis ei peaks me neid ka sööma,» räägib nõustaja.

Kindlasti mängib mingil ajal rolli ka sõprade surve, kuid sellestki saab asjaliku selgitustööga üle.

Kui laps teab, miks ta peab sööma tervislikku toitu, langetab ta tõenäolisemalt õigeid valikuid.

Foto: shutterstock

Eeskuju mängib väga suurt rolli Ka lapsevanema eeskujul on oluline roll. «Lapsed kopeerivad vanemaid. Sama toitu, mida pakutakse kodus ja mida lapsed on harjunud sööma, ostavad nad enamasti ka väljaspool kodu. On muidugi erandeid, teinekord ka sõprade surve,» tõdeb nõustaja.

Toitumisnõustaja sõnul peaks lapsed koolipäeva hommikul kindlasti korralikult sööma ja päeva jooksul vett jooma, nii väheneb oluliselt näksimise tõenäosus. Kui aga kohvikust midagi osta, tuleb valikuid teha teadlikult.

«Koolikohvikust toitu valides kehtib sama reegel, mis

Koolikohvikute menüü on Siim-Wilcoxi sõnul pisut paranenud, kuid paljudes on siiski arenguruumi. Kui koolikohvik pole nii tasemel, nagu võiks ja eelpoolloetletud kraami ei paku, võiks lapsevanem midagi valikust lapsele kooli kaasa panna. «Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, mille sisse kaasapandav toit pannakse. Vältida tuleb plastikut ja kilekotte ning eelistada klaasi ja metalli.

Plastist eralduvad kahjulikud ühendid mõjutavad lapse hormonaalset süsteemi ning kahjuks on nende toimet inimese tervisele veel liiga vähe uuritud,» sõnab Siim-Wilcox.

Toitumisnõustaja sõnul peaksid lapsed kindlasti vältima kõiki magusaid jooke (erandiks puhas mahl, mida teinekord juua võib), komme, saiakesi, kooki, jäätist ja muud taolist. «Need ei sisalda lapsele vajalikke toitaineid ja on täis kahjulikke suhkruid, värv- ja säilitusaineid ning halbu rasvu,» sõnab ta.

10 || Tere, kooL!

postimees, 21. august 2018

ÕIGED VALIKUD. Lastetoa mööblit valides tuleb teha õiged valikud, et lapsel oleks hea õppida ja ka mängida.

Lastetoa ergonoomiline sisusta JOHANNA VAHURI toimetaja

TERVIS

E

simesel septembril alustavad kooliteed taas tuhanded väikelapsed ning lisaks lastele seisavad 12 aasta pikkuse kooliteega silmitsi ka nende vanemad. Lastetoa sisustamine on keerukas ülesanne, kuid kui seda teha õigesti, võib see oluliselt kaasa aidata lapse arengule ja õppeedukusele.

Pole mingi saladus, et koolis suuremat sorti tähelepanu ergonoomilisusele tavaliselt ei pöörata, mistõttu on eriti oluline, et seda tehtaks vähemalt kodus. «Pikka aega istuvas asendis õppimine tekitab lihaste liigse ülekoormuse. Ettevajunud kehaasend põhjustab seljavalu, surub kokku kopsud ja mõjutab häälekvaliteeti,» kritiseeris Eesti koolide ergonoomilisust Euroopa ergonoom Triinu Sirge. Ta lisas, et uuringute järgi ei sobi koolis olev mööbel rohkem kui 83 protsendile lastest, kuid vaatamata sellele tuleb järeltuleval põlvel seal veeta suurem osa oma päevast.

«Lastetuba peab olema sama hästi kujundatud kui täis-

kasvanu töökoht kontoris ning ergonoomikareegleid tuleb järgida eriti tähelepanelikult, sest lapsed harjuvad ebatervislike kehaasenditega kiiresti,» lisas Sirge.

Kuna lapsed kasvavad ruttu, tasuks investeerida reguleeritavasse mööblisse, mis kasvab koos lapsega. Lisaks reguleeritavale toolile ja lauale võiks olla kallutatav ka laua pind, sest nii on palju loomulikum ja mugavam joonistada ning ka lugeda, selgitas sisekujundaja Victoria Rüütel. Oluline ongi, et mööblit saaks reguleerida väikeste sammude haaval, et seda saaks paremini lapse kasvutempo järgi kohendada.

«Kui minna mööblipoodi, tuleks seda kindlasti teha koos lapsega, küsida julgelt nõu, lasta lapsel toolis istuda ja proovida tooli reguleerida. Lähtuge sellest, et lapsel oleks mugav,» rõhutas MTÜ Tööfüsioteraapia tegevjuht Liina Pääbo. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ka sellele, et iste ei oleks liiga sügav. «Põlveõndla ja tooli serva vahele peaks mahtuma vähemalt kolm sõrme. Kui laud on

«Laste puhul kehtib ütlemine, et parim asend on järgmine asend.»

lapse jaoks liiga kõrge ja reguleerimisvõimalust pole, saab panna lapse toolile kõrgenduse ning jalgade alla jalatoe,» lisas Pääbo.

Euroopa ergonoom Sirge rõhutas ka, et kuna elame internetiajastul, on kodune töökoht väga tähtis, sest paratamatult veedavad lapsed suure osa ajast arvutis ning selleks, et vältida hilisemaid terviseprobleeme, tuleks õigele mööblile pöörata kohe alguses eriti suurt tähelepanu.

«Laste puhul kehtib ütlemine, et parim asend on järgmine asend ehk laps ei peaks jääma pikaks ajaks paigale,» sõnas Pääbo.

Hea kvaliteet väärib oma hinda Sageli on väga kvaliteetne mööbel aga ka küllaltki kallis, kuid siiski on kõik asjatundjad ühel nõul, et investeering tasub end ära ning õige mööbliga saab laps õpitud kui mitte kooli lõpuni, siis kindlasti teismeeani välja.

«Tihti tunduvad alguses kõik kvaliteetsed ja funktsionaalsed asjad ehmatavate summadega ja paneb mõtlema, kas on otstarbekas see raha välja käia – samas pikemas perspektiivis on kvaliteetne mööbliese pikalt kasutatav ja selle ergonoomilisus ja reguleeritavus õigustab end igas olukorras,» kinnitas Rüütel.

Innovaatilised lahendused koolis - ergonoomiline sadultool.

Tere, kooL! || 11

postimees, 21. august 2018

amine on lapsele edu aluseks

Valgustus olgu õige ja piisav.

Lisaks mööblile on oluline ka valgustus

Foto: Ergoway

Silmade koormus on õppetööl tavalisest suurem, mistõttu peab ka lastetoa valgustus olema ergonoomiline. «See tähendab, et eelistada tuleks võimaikult palju loomulikku valgust ja tehisvalguse puhul reguleeritavust. Klassikaliselt on lastetoa

Foto: Ergoway

valguseks laes olev valgusti ja ehk ka voodi juures lugemislamp,» sõnas Sirge ning lisas, et üldise reeglina peetakse piisavat laevalgustit paremaks, kui kohtvalgustit, sest siis ei teki ruumis liialt kontraste.

«Valgustuse standardi järgi on kirjutamise ja lugemise piirnormiks vähemalt 500 lx (luk-

si). Seda numbrit peaks jälgima ka lastetoa valguslahenduse puhul. Oluline on, et tööpind (lapse kirjutuslaud) oleks piisavalt valgustatud. Kui laevalgusti on näiteks üks hõõglamp, siis on ilmselgelt seda liiga vähe ja vajalik kasutusele võtta laualamp,» rääkis Sirge.

Ka sisekujundaja Victoria Rüütel kinnitab hea laevalgustuse olulisust ning lisab, et veelgi parem oleks, kui valgustit saaks vastavalt ajale ja vajadusele reguleerida. «Ei pea vist kordama, aga laud peaks paiknema valgusrohkes kohas, täpne paigutus sõltub ka lapse käelisusest, et valgus varje ei hakkaks heitma,» lisas Rüütel.

Ka laualamp võiks olla selline, mida saab reguleerida, sest hommikuks tuleks panna lapsele külm valgus, lõunaks neutraalne ja õhtuks soe, sõnas Sirge.

Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka laua asetusele, sest kui laps saab vahepeal aknast välja vaadata ja nii silmi puhata, tuleb see talle ainult kasuks. Ühtlasi tuleks vältida olukorda, kus päike paistab lapsele õppimisel otse näkku. «Arvutiga töö puhul soovitatakse paigutada laud aknaga risti, ehk valgus peaks tulema kas paremalt või vasakult,» rääkis Pääbo.

Õige sisustus soodustab õppimist Ilmselt on ka kõikidele vane-

matele tuttav see hetk, kus peab midagi veidi ebameeldivat tegema, kuid enne tekib tahtmine koristada tuba, teha süüa ja panna pesu pesema. Sama efekt, kuid teiste emotsioonidega, tekib ka lastel.

Seetõttu ei saa vähetähtsaks pidada ka lastetoa kujundust, sest meie võimekus tööd teha on seotud tihedalt emotsioonidega, kinnitas Rüütel.

«Sisekujunduses analüüsime läbi ruumi kasutatavate inimeste algsed soovid, omapärad ja vajadused, et leida kõige optimaalsem ja kasutajasõbralikum lahendus, mis jätab ruumi ka vabale pinnale,» sõnas ta.

Lastetuba ei tohiks teha kindlasti hetkeajede alusel, sest lemmikvärv täna võib homseks olla juba muutunud. «Üldine soovitus on keskenduda rahulikule neutraalsele taustale, mille peal saavad fookuse erksavärvilised mänguasjad, raamatud ja mööbel,» rääkis Rüütel.

Tema sõnul tehakse tänapäeval aga juba ka mööblimudeleid, kus on võimalik teatud detaile vastavalt lapse värvieelistusele vahetada ning seega saab toale alati anda värske ja lapsele sobilikuma ilme. «Veel võib abiks olla teadmine, et kui aken asetseb pigem põhjas, siis tasakaalustavad ruumi üldist ilmet soojemad toonid ja vastupidi, kui tuba on enamasti valgusküllane, siis võib külmem

seinatoon seda just hästi neutraliseerida.»

Lastetuba pole ainult paik õppimiseks Lastetuba pole ainult ruum koolitööde tegemiseks vaid ka puhkamiseks ja mängimiseks.

Seal peaks olema mõnus nii üksi kui ka sõprade või vanematega olles. Üks väga multifunktsionaalne tuba ei ole asju ja mööblit pungil täis topitud, iga tegevuse ja eseme jaoks on leitud oma koht, selgitas Rüütel.

«Suurt rõhku paneksin lapsesõbralikule puhkenurgale, kuna ka teaduslikult on tõestanud et see on olulisem kui lihtsalt uute mänguasjade ostmine. Puhkenurk on mõnus pesa, mis võimaldab lapsel vabalt unistada ja kus ka turnida ja niisama vabalt püherdada saab. On loomulik, et lapsed ei püsi paigal ja armastavad sellised tegevusi nagu kõõlumine, kiikumine ja ronimine, see arendab nende arenevat tasakaalutunnetust ja motoorikat,» rõhutas Rüütel.

Kindlasti ei tasuks ka ära unustada, et laps vajab õppimiseks ning keskendumiseks liikumist, sõnas Pääbo. «Iga koolilaps peab vähemalt ühe tunni päevas liikuma. Seda saab teha nii perega, sõpradega kui iseseisvalt. Eriti hea oleks liikuda värskes õhus.»

12 || Tere, kooL!

postimees, 21. august 2018

ALGUS. Esimesel septembril peab laps olema varustatud kõige vajalikuga, kuid valikuid on palju ning otsust teha keeruline. Lisaks tasub uurida ka kohalike omavalitsuste kehtestatud toetuste kohta.

Kooliteed alustavate jütside kott olgu kerge ning pinal mahukas KRISTINA KOSTAP toimetaja

KOOLITEE

K

ohustuslikku kooliasjade nimekirja pole riiklikult välja töötatud, koolijütsidele vajalikud vahendid on kooliti sarnased ja õpetajad annavad sellest üldjuhul juba varakult koosolekul teada. Mida aga pista kooliteed alustava mudilase kotti, et viimane mures hätta ei jääks?

Riik annab kohalikele omavalitsustele igal eelarveaastal õppekirjanduse toetuseks ühe koolijütsi kohta 57 eurot.

Lisaraha antakse koolipidajatele struktuurfondide toetustest, näiteks uuendusliku õppevara – laborite, digiseadmete, kiire netiühenduse ja muu taolise muretsemiseks. Kui kool peab võimaldama põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbi-

miseks vajalikku õppekirjandust – õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti –, siis see, missuguste kirjutusvahendite, paberikaupade, sporditarvete ostmist kool perelt ootab, räägitakse hea tava kohaselt juba varakult, hiljemalt kooli astumise aasta kevadel kooliuusikute vanematega läbi. Seda teeb iga kool vastavalt välja kujunenud kommetele ja riik kooli autonoomiasse ei sekku.

«Riiklikult ei ole kehtestatud ühegi klassi õpilastele, sealhulgas esimesse klassi astuvate laste jaoks kohustuslikku nimekirja asjadest, mida on vaja õppetööks ja mida vanemad peavad ostma.

Kogu õppevara – õpikud, töövihikud, digivahendid jne – on põhikooli õpilasele tasuta. Selleks eraldab riik koolipidajatele toetust,» märkis Haridusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik.

Klassiõpetajad võivad lisaks paluda muretseda täiendavaid õppevahendeid või õppetööga seotud esemeid, mida koolis vajalikuks peetakse. Esimesse klassi astujal tuleb tihtipeale ka koolimüts või mõni muu kooli sümboolikat vahen-

dav ese soetada. Paljudes koolides on ka koolivormid, mille ostuks tuleb samuti olenevalt koolist valmis olla.

Koolilaps ei ole kunagi liiga hästi varustatud Esimesse klassi astuva põngerja põhivarustusest võiks Kalamaja põhikooli direktor Piret Rõõmussaare sõnul leida mugava seljakoti, vahetusjalanõud ning sise- ja välisriided kehalise kasvatuse tundideks. Koolikotti võiks aga muretseda nii suure ruuduga vihikuid kui abijoontega joonelisi vihikuid.

Kirjutusvahendid, näiteks harilikud pliiatsid ja viltpliiatsid, värvipliiatsid võiksid leida oma tee koolilapse pinalisse. Kotis võiks lisaks kirjutusvahenditele olla joonlaud, käärid, kustutuskumm ning topsiga teritaja. Õpilaspäevik on koolilapse argipäevas samuti oluline. Samuti on hea, kui lapsel on nii A3 kui A4 formaadis joonistuspaberid ning korralikud guaššvärvid, millega kunstitunnis oma loomingulisem pool valla lasta.

Kasuks tuleb tähtedega liikuv aabits, mille abil mudilased sõnu ritta laduda saavad.

Kohalikud omavalitsused on kehtestanud kooliminejatele erinevaid toetusi ja nende kohta saab infot kohalikelt omavalitsustelt, kes haldavad ka teisi sotsiaaltoetusi. «Üldistusi teha ei saa, kuid ilmselt on suuremad omavalitsused võimelised rohkem toetusi maksma. Kui vanemal pole raha vajalike vahendite ostmiseks, siis tuleb esmalt pöörduda kooli ning kohaliku omavalitsuse poole ja taotleda sotsiaaltoetust,» soovitas Liblik.

Tartu linnas makstakse näiteks 1.–3. klassi õpilastele koolitoetust 300 eurot aastas, Tallinnas on see summa aga 320 eurot.

Esimese klassi lapse ranitsas olgu: • 16 joonega vihikud • valge vihik • ruudulised vihikud (väikese ruuduga) • liikuv aabits tähtedega • harilik pliiats • joonlaud • kustutuskumm • värvilised pliiatsid (või viltpliiatsid) • õlipastellid • guaššvärvid (võimalusel 12 värvi) • pintslid • joonistuspaber (formaat A3, A4) • värvilised paberid • käärid • liim • pikad dressid • vahetusjalatsid • õpilaspäevik

Pinalisse võiks pista: • Värvilised pliiatsid – 12 värvi

• Viltpliiatsid – 12 värvi • Käärid • Kaks harilikku pliiatsit (2B ehk pehme) • Kustutuskumm • Teritaja topsis • Liimipulk (väike) • Kustutuskumm

Koolijütside põhivarustusse võiksid kuuluda:

• Mugav võimalikult kerge seljakott • Vahetusjalatsid • Kehalise kasvatuse sise- ja välisriided, spordijalatsid õue, eraldi sokid, väikene rätik, kott vahendiVihikumapi sisu tele • Matemaatikavihik • Võimlemissussid, eraldi särk, jalatsi– suure ruuduga (2) kott garderoobi, • Eesti keele vihik – veepudel 16-jooneline (3) • Kerge suletav mapp • Loodusõpetuse töölehtedele, tugev vihik -16-jooneline jõupaber või tapeet • Abijoontega jooõpikute ja töövihineline vihik (2) kute katmiseks • Vihikumapp A5 Vihikutel peavad oleKõigile asjadele on ma äärejooned! soovitatav peale kirjutada lapse nimi ja klass, et koolitee alustajal oleks lihtsam uues keskkonnas kulgeda.