Tartu ja Tartumaa Aasta Ettevõtlus 2020

2020

2 x Shutterstock

TARTU JA TARTUMAA

LK 2

TRADITSIOON KESTAB: PARIMAD VÄÄRIVAD KIITUST JA TÄNU

T

artu parimate ettevõtete tunnustamine on pikk traditsioon, mille algus ulatub 1998. aastasse. Ühtlasi on Tartu ärinõuandla abiga jagatud eri valdkondades kiitust nendele tegijatele, kelle õnnestumised on aidanud hoida head ettevõtluskliimat Tartu maakonnas. Nagu eelmisel kahel aastal valisid Tartu Postimehe lugejad selgi aastal veebihääletuse kaudu aasta toote, samuti kuulutas sihtasutus Tartumaa Turism välja aasta turismisteo.

Tartu linna paremate eesotsas seisab sedapuhku Kodumaja AS, kes lõi mullu enim töökohti ja oli suurim ekspordi kasvataja, samuti OÜ TBDBiodiscovery, kes oli kiireima kasvuga väikeettevõte ja edukaim meditsiini ja eluteaduste valdkonna ettevõtja.

Abilinnapea Raimond Tamme sõnul kerkisid tänavusel ettevõtluskonkursil iseäranis tugevalt esile biotehnoloogia valdkonna ettevõtted ning Kodumaja AS hoidis kõrgel töötleva tööstuse lippu. «Nagu ikka, valiti parimad välja 2019. aasta majandustulemuste alusel. Seega käesoleva aasta tervise- ja majanduskriis hindamistulemusi ei mõjutanud.

Mullu kasvas Eesti majandus kvartalist kvartalisse, sisenõudlus tõusis kiire tempoga, erinevate sektorite ettevõtjad investeerisid usinasti ning kasvas nii kaupade kui ka teenuste eksport. Tööandjate suurimad väljakutsed seondusid tööjõuga, sest kõrge tööhõive tingimustes oli keeruline leida kvalifitseeritud tööjõudu ning personalikulud järjest kasvasid,» kommenteeris abilinnapea.

Ühtlasi soovis abilinnapea Tamm kõigile ettevõtjatele vastupidamist ja nutikust praegustes keerulistes oludes.

Enim töökohti loonud ja eksporti kasvatanud Kodumaja ASi põhitegevus on kõrge kvaliteediga elamispinna projekteerimine, tootmine, ehitus ja müük. Üle 90 protsendi selle ettevõtte ehitatud elamispinnast on eksporditud Põhjamaadesse. Ettevõtte müügitulu oli eelmisel aastal 72,3 miljonit ja ekspordimaht kasvas tervelt 21,9 miljoni euro võrra. Ettevõttes töötab 554 inimest, juurde loodi 102 töökohta.

Kiireima kasvuga väikeettevõte ning edukaim meditsiini ja eluteaduste valdkonnas tegutsev OÜ TBDBiodiscovery on keemilise sünteesi ja keemilise analüüsi teenuseid pakkuv ning arendustööga tegelev in-

novaatiline ettevõte, mille klientideks on biotehnoloogia-, farmaatsia- ja keemiaettevõtted nii Eestis kui ka välismaal. Firma 2019. aasta müügikäive küündis 3,25 miljoni euroni ja selle nimel nägi vaeva 35 töötajat.

Nagu eelmiste aastate ettevõtluskonkurssidel oli põhikategooriates parimate ettevõtjate väljaselgitamisel aluseks Tartu linnas registreeritud ettevõtjate poolt äriregistrile esitatud 2019. majandusaasta aruandeid. Kokku oli valimis 8839 ettevõtet, millest 8773 olid kuni 50 töötajaga väikeettevõtted. Konkursil said osaleda ettevõtted, mille üks tegevuskoht asus Tartus.

Parimad ettevõtjad said tunnuskirjad ja kunstnik Eino Mäelti klaasskulptuuri 26. novembril peetud ettevõtlusgalal.

Tartus enim töökohti loonud ettevõte

Kodumaja AS

Tartu suurim ekspordi kasvataja

Kodumaja AS

Tartu edukaim meditsiini ja eluteaduste valdkonna ettevõtja

TBD-Biodiscovery OÜ

Tartu parim kiiresti kasvav väikeettevõtja

TBD-Biodiscovery OÜ

Tartu kutsehariduskeskuse parim koostööpartner

AS Onninen

Edukaim alustaja Tartu loomemajanduskeskuses

Degritter OÜ

Tartu teaduspargi aasta ettevõte

Solis BioDyne OÜ

Silmapaistvaim start-up-ettevõte

Remato Eesti OÜ

Edukaim Tartu ülikooli spin-off-ettevõtja

Icosagen AS

Tartumaa suurim investeerija

Vara Saeveski OÜ

Maakonna edendaja

Vara Saeveski OÜ

Parim alustaja Tartu ärinõuandla toel

DynaBrac OÜ

Parim tööandja Tartu maakonnas

PK Oliver AS

Tartumaa turismitegu

Lange motokeskuse (MTÜ Tartu Motokrossikeskus) uus kardirada

Aasta toode

EQUA-4050 läbivaatuslaud veterinaariakliinikutele (EQUA OÜ)

LK 3

ET EI LENDAKS PRÜGIKASTI

O

URMAS KLAAS

Tartu linnapea

RANNAR RABA Tartu Postimehe peatoimetaja

Artur Kuusi illustratsioon

stsin mõni aeg tagasi koju uue kartulikoorimisnoa. Väga hästi kooris. Suurepäraselt.

Võttis koore maha ludinal ja täpselt paraja paksusega. Aga pärast viimast söögitegemist virutasin selle otsejoones prügikasti ja olen siiani veendunud, et õigesti talitasin.

Miks? Sest sel oli üks viga, mis kaalus üles kõik head omadused. Iga jumala kord, kui olin mugulate puhastamisega umbes poole peale jõudnud, pidin urisedes koridori esmaabikapi juurde jooksma ja peopessa plaastri kleepima. Teate ju isegi, kuidas isegi väga väike veritsus märjal nahal laiali valgub, jättes mulje, justkui oleks sind äsja tabanud raske pussitorge. Tee siis sellise käega süüa!

Ma võin ehk tõesti olla paras kobakäpp, ent kõnealusel juhul asetan kõhkluseta põhisüü instrumendi rumalale disainile ehk puudulikule tootearendusele. Nimelt on noa tipuosas olev urgitsemistera tehtud kuidagi nii omapäraselt, et selle serv lõikub pöidla juure lähedal nahka niipea, kui veidigi valvsust minetad.

Kas tõesti ei saa siis üht primitiivset köögiriista tehtud nii, et see kasutajat ei vigastaks?! Kindlasti saab, kui rohkem mõelda, katsetada ja praktikute nõu kuulda võtta. See nõuab ka rohkem aega, raha ja pühendumist ning nähtavasti pole selle noa tootjal neist vähemalt üht piisavalt olnud.

Selline tõdemus ajab ihukarvad püsti. Mõelda vaid, kui juba nii primitiivse tarviku ohutuks muutmine nõuab rohkem vahendeid, kui seda ettevõtjal jagub, siis kuidas me saame kindlad olla, et asjad on paremad märksa olulisemates ning keerulisemates valdkondades? Ei saagi kindlad olla. Eeskätt seetõttu, et tootearendus on pahatihti ka juhuste mäng, kus oma roll on õnnel.

Ometi jääb mistahes arengu esmaseks eelduseks ikkagi tarkuse ja pealehakkamise koosmõju. Tarkus on pealehakkamiseta kasutu, pealehakkamine tarkuseta mõnikord isegi ohtlik. Kui nood aga ühte heita, sünnib enamasti midagi head – vahel hoobilt, vahel aeglasemalt läbi tõrgete.

Mõeldes nendele uudistele, mis käesolevas ettevõtluslehes, aga ka viimase aastaringi vältel Tartu Postimehes on peegeldanud Tartus ja Tartumaal eri valdkondades astutud innovatiivseid ärisamme, tõusevad ihukarvad veelgi rohkem püsti. Sedapuhku mitte hirmust, vaid aukartusest. Seda kõike on palju enam, kui meie piirkonna väiksus lubaks oodata.

Meil on aina enam ettevõtjaid, kes taotlevad ärijulguse ja teaduse koostoimest märksa suuremat kasu, kui seda elementaarseks toimetulekuks tarvis läheb. Aina rohkem on neid, kes ei malda Emajõe pervel väikesi lepiskalu õngitseda, vaid ihuvad harpuune sootuks suurematel ookeanialustel.

Kui üldse miski tänavuses koroonakošmaaris kindlustunnet annab, siis just nimelt teadmine, et siinsamas Tartus on küllalt palju ettevõtlikke ja tarku inimesi, kellele ei sobi makromajanduslike muutuste tuules värisedes oma vääramatut saatust oodata, vaid kes ise tikuvad looma ning kelles läheneva majanduslanguse hingus äratab võib-olla isegi uut energiat. Kuniks leidub neid, kes uut väärtust loovad, on jalgealust ka neil, kes ümbertöötamise või edasimüümisega piirduvad.

Olemuslikult pole suurt vahet, kas nutikas inimene on end rakendanud müügijuhtimise tarkvara arendavasse ükssarvikusse, vähi- või koroonaravimit loovasse eluteaduste ettevõttesse, uudseid elamuid tootvasse puidutööstusesse või kultuurifriikide huve teenivasse loomeettevõttesse. Peamine on see, et ta otsiks lisaks rahalisele kasule rahuldust teadmisest, et kusagil on veel keegi, kes tema loodut asja ette läinuks peab ega tiku pärast esimest tarvitamist prügikasti viskama.

M

MUUTUSTE AASTA 2020

e oleme pidanud võitlema tundmatuga, kes on meie eluolu, käitumise ning harjumused ümber kujundanud. Aasta 2020 on Covid-19 kriisi tõttu pöörane aasta. See algas hoogsalt. 29. jaanuaril avas Tartu ülikooli Delta keskus oma uksed. Innovatiivne ja teadusvaldkondi ühendav keskus koosneb õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast ja koondab enam kui 3000 nutikat inimest. See on hea näide sellest, kuidas ühendada teadus- ja arendustegevus ning tark ettevõtlus ühte linnakusse. Et Delta saaks Tartusse tulla, tegid ülikool ja linn väga head koostööd.

Jätkuvalt panustab Tartu uusettevõtluse ja tugistruktuuride inkubatsiooniteenuste arendamisse. Jaanuari viimastel päevadel toimus järjekordne sTARTUp Day, mis tõi kolme päeva jooksul kokku üle 4000 inimese. Meie teaduspark käivitas teadus- ja tehnoloogiamahukate ideedele suunatud S2B Launchpadi (teadusest ärisse inkubaator), mille eesmärk on panustada ettevõtte äriprotsesside arendusse. Lisaks käivitati koostöös loomemajanduskeskusega mänguarendajatele ja filmitööstusele suunatud inkubatsiooniprogramm.

Tänan Tartu ettevõtjaid koostöö, positiivsuse ning kiire reageerimise eest. Koondasime ja saatsime valitsusele Tartu ja Tartumaa ettevõtjate ettepanekuid, milliste konkreetsete sammudega saaks riik leevendada kriisiolukorrast tulenevaid probleeme. Toitlustus- ja majutusettevõtted töötasid välja hea tahte kokkuleppe, mida linn võimendab «Siin on turvaline» tarbijamärgise kaudu. Sellise ühistegevuse eesmärk on toetada ettevõtjaid, pidurdada koroonaviiruse levikut ja tuletada klientidele meelde, et viirusega võitlemine on meie kõigi ühine ülesanne.

Eesti Panga hinnangul kujuneb 2020. aasta majanduslanguseks umbes neli protsenti ja 2021. aastal kasvab majandus 0,2 protsenti. Ettevõtjad on olnud väga tublid ning majanduslangus on kujunenud väiksemaks, kui kardeti. Paraku lükkab koroonaviiruse uus puhang majanduse taastumise kaugemasse tulevikku.

Lisaks ütleb keskpank, et koroonaviiruskriis ohustab enim tööjõumahukaid harusid ja madalapalgalisi töökohti. Selle aasta jaanuari lõpus oli Tartumaal töötuse määr 4,8 protsenti, oktoobri lõpuks oli see 6,3 protsenti.

Tartu ettevõtluskeskkonna tugevus peitub teadusmahuka ettevõtluse ja suure lisandväärtusega tootmisettevõtete koosluses, milles on tähtis roll nii ülikoolidel, kutsehariduskeskusel kui ka ettevõtluse tugistruktuuridel. Seetõttu peame kasutama seda aastat, et teha tarku otsuseid, töötama efektiivsemalt ning pingutama selle nimel, et Tartu ettevõtjatel oleks tegutsemiseks parimad eeldused ja tingimused. Linnavalitsus on linnaeelarve koostamisel endiselt tähtsustanud investeeringuid ning piiranud tegevuskulusid, et elavdada majandust.

Ent mis kõige tähtsam – püsigem terved!

JAN LÄTT

Tartu ärinõuandla juhatuse liige

MEIE ETTEVÕTTED ON ENDISELT KONKURENTSIVÕIMELISED

A

Vastutav väljaandja MARGUS METS margus.mets@postimeesgrupp.ee Peatoimetaja RANNAR RABA rannar.raba@postimees.ee

Reklaamimüügi juht LISETT HEIL lisett.heil@postimeesgrupp.ee Väljaandja AS Postimees Grupp Trükk AS Kroonpress

asta vältel on käinud ärinõuandlas äriplaanide ja projektide nõustamisel üle 700 ettevõtja. Koolinoorte tegevustes on osalenud üle 600 noore, ettevõtlusseminaridel ja koolitustel üle 500 ettevõtja. 99 noort ettevõtjat läbisid baaskoolituse programmi ja mentorklubi. Välisinvesteeringute maandamise portfellis on piirkonnas 60 ettevõtet. Tegutsevate ettevõtete nõustamisteenust kasutab lisaks 120 ettevõtjat.

Kaks koroonaviiruse lainet on venitanud pikemaks mitme uue Tartumaale tulla sooviva välisettevõtja otsustusprotsessi. Õnneks ei ole muutunud investorite otsus, kuid on takerdunud nende füüsiline kohapealne tegutsemine. Tartumaale on nad ettevõtted asutanud, kuid tegutsevad siiani digitaalsete lahenduste kaudu. See kahjuks raskendab uute tulijate sideme loomist kohalike partnerite ja tootjatega. Raskuste kiuste on rõõm sellest, et heade ideede arv ei ole vähenenud ning meie inimesed on endiselt aktiivsed. Uues olukorras on lihtsalt ärimudelid muutumas ning ettevõtjad on selle hästi ära tabanud.

Koostöös Tartu Postimehega on Tartu ärinõuandla esitanud ettevõtjaid aasta toote konkursile juba kolm aastat. Selles valimis on olnud esindatud nii füüsilised tooted kui ka infotehnoloogilised lahendused. Seekordse konkursi lõppvooru pääsesid füüsilised tooted. Seegi viitab muutunud olukorrale: uude keskkonda sobivad üha enam lahendused, mis võimaldavad klientidel nautida loodust ja hoida distantsi.

Tartumaa ettevõtluse keskkond on raskustest hoolimata hästi toimiv ja konkurentsivõimeline.

LK 4 S U U R I M E K S P O R D I K A S VATA J A J A E N I M T Ö Ö KO H T I L O O N U D E T T E V Õ T E – KO D U M A J A A S

KODUMAJA EKSPORDITULU PAISUS MULLU LIGI VEERANDI VÕRRA

OOTAMATU TAGASILÖÖK 6. novembril 1995 asutatud Kodumaja võttis suuna välisturule juba teisel tegevusaastal. Nii on eri aegadel turuõnne otsitud Saksamaalt, Hispaaniast ja Prantsusmaalt. Läbimurre Norras saavutati möödunud sajandi lõpus ja sealt alates ongi peamiseks sihtpiirkonnaks jäänud Skandinaavia.

Nüüdseks on Kodumaja kontsern läbi aastate teenitud müügitulust ainult kolm protsenti saanud Eesti turult. Juba 1995. aastal Kodumajas tööd alustades oli selge, et Eesti ei olnud valmis Kodumaja pakutud lahenduseks, mille kohaselt klient saab kolm kuud peale lepingu sõlmimist majja sisse astuda.

«See oli see aeg, kus Eesti alles tuli Nõukogude Liidust välja ja toona oli üsna tavaline selline eramuehitus, kus pere õhtuti ja nädalavahetuseti palga kõrvalt ehitas ise viis kuni 20 aastat. Kui lõpuks maja valmis sai, hakkas otsast parandamine, sest teine ots juba lagunes,» sõnas Andrus Leppik.

Ka puudus pikka aega Eestis regulatsioon, mis sätestaks, kuidas ja milliseid korrusmaju puidust kandekonstruktsiooniga võib ehitada. Nüüdseks on Leppiku sõnul regulatsioon olemas ja päästeamet on valmis sedalaadi projekte kinnitama.

Aga pole arendajat, kes võtaks südameasjaks näiteks puidust kandekonstruktsiooniga kõrghoonete tegemise. Seetõttu pole Eesti turul ka nõudlust selle järele.

Paradoksaalsel kombel pidi Kodumaja möödunud aastal rekordilise käibe taustal vastu võtma ka oma ajaloo suurima, 4,3 miljoni euroni küündinud kahjumi. Leppiku selgituse kohaselt põhjustasid sellise olukorra peamiselt kaks hooldekodu projekti, kus tellijad jäid lootusetult hiljaks müügilepingus kokkulepitud ja tootmise ettevalmistamiseks möödapääsmatu info

Sille Annuk

E

esti üks suurimaid ja läbi aastate edukaimaid puitmajade tootjaid AS Kodumaja saab tänavusel ettevõtluskonkursil kaks tiitlit: esiteks on tegu Tartu maakonna suurima ekspordi kasvatajaga, samuti lõi firma enim uusi töökohti.

Selle kuu algul 25. sünnipäeva tähistanud Kodumaja ehitab puitkarkassil maju, peamiselt korruselamuid, tehases valmistatud elementidest: veerandi sajandiga on valmistatud ligi 9000 korterit. Lisaks korrus- ja ridaelamutele ning väikeelamutele on ehitatud hooldekodusid eakatele, aga ka füüsilise ja vaimse erivajadusega inimestele. Samuti on toodetud muid eluruume alates tudengikorteritest ja lõpetades hotellidega.

Juhataja Andrus Leppiku sõnul saavutas Kodumaja mullu rekordilise käibe, mis oli pea 72,3 miljonit eurot. Ekspordi müügitulu kasvas seejuures peaaegu veerandi võrra ehk ligi 14 miljonit eurot.

Suurimat müügitulu on Kodumaja teeninud Rootsist ja Norrast. Eestist ja Soomest sai ettevõte möödunud aastal vaid kuus protsenti kogu müügitulust, ent Norras müüdi toodangust kolmveerand ja Rootsis pea 19 protsenti. Kui ekspordist saadud müügitulu kasvas, siis koduturul Leppiku selgituse kohaselt viimasel ajal sellist trendi näha pole olnud.

HANS-MARTIN TAMMESALU

tartu@postimees.ee

edastamisega ning see hakkas töö käigus lisakulusid tekitama. Sestap on Kodumajal praegu kliendiga pooleli vaidlus, mille tulemusena loodetakse kaotatud raha tagasi saada.

Ehkki väiksemat sorti arusaamatusi on klientidega ette tulnud varemgi, pole Leppiku sõnul nad eelkirjeldatuga võrreldava probleemiga enne silmitsi seisnud. Nii kavatseb Kodumaja edaspidi kliente põhjalikumalt valida ning kaasata panku ja kindlustusseltse, et makseid ja teostust garanteerida. Hoolimata ootamatult suurest kahjumist on ettevõtte arvel eelmistel aastatel teenitud kasumist veel pea 12 miljonit eurot.

JÄRGMISED PLAANID Nii nagu paljudes teistes valdkondades tegutsevatele ettevõtetele, jätab tänavune koroonapandeemia jälje ka Kodumaja tulemustele.

Märtsis, mil Eestis eriolukord välja kuulutati, hindas ettevõte oma eesmärgid ümber ja sealt alates on sihid tagasihoidlikumad. Leppiku sõnul arvestatakse nüüd väiksema müügituluga ja sellega, et algul loodetud suuruses pole võimalik lisatöökohti luua. Kuigi praegugi häirivad tööd mõningad liikumispiirangud nii Norras kui ka Soomes, on Leppiku hinnangul Kodumaja seni erilistes oludes siiski hästi hakkama saanud.

Tulevikus plaanib Kodumaja lisaks põhitoodangule keskenduda rohkem vanadekodude ja hooldekodude arendamisele ja ehitamisele, sest sellel on Euroopas väga suur potentsiaal ning selgesti eristuv turusektor. Lisaks väärib tänavuse aasta märgilistest sõnumitest esile tõstmist märtsikuine uudis, mille kohaselt on Kodumaja sõlmimas lepingut tuntud sisustuskaubamajade ketiga Ikea, et tollele maju ehitama hakata.

Ekspordi kosudes paisus mullu Kodumaja töötajate arv. Firma kvaliteedi- ja personalijuht Kristina Sutt ütles, et nad lõid 2019. aastal üle saja uue töökoha. Üle poole nendest pakkusid teenistust puuseppadele, aga juurde palgati ka hulk maalreid. Eelmisel aastal töötas Kodumaja kontsernis keskmiselt 554 inimest.

UUS ROBOTLIIN Tootmisvõime suurendamiseks investeerib Kodumaja lähiajal uude automaat- ja robotliini, mis peaks Tartus Puidu tänava tehases käivitatama tuleval aastal.

Kodumaja toodab Tartus ruumelemente, millest pannakse tellija soovitud kohas kokku terve maja. Ruumelemendiks nimetatakse ehitise osa, milles põrand, seinad ja lagi on juba tehases kokku monteeritud, torustik ja kaablid paigaldatud, viimistlus tehtud ja mööbel sees. Üks ruum­element sisaldab harilikult mitut tuba. Tellija juures tehtavaid töid hõlbustab muu hulgas see, et Kodumaja toodetud ruumelementidele on sageli külge paigaldatud kõik uksed ja aknad ning tehtud arvestatav osa siseviimistlustöödest.

Kodumaja kontsern ühendab endas kuut ettevõtet, mille tegevus on ühel või teisel viisil seotud elamispinna projekteerimise, tootmise, ehitamise ja müügiga.

Tartus tegutsevad Kodumaja ettevõtted aadressidel Betooni 2 ja Puidu 2. Lisaks peetakse eraldi müügiettevõtet Hollandis.

Kodumaja juhataja Andrus Leppik seisab valmiva hoone ees, milles tuleval aastal peaks käima pandama uus automaat- ja robotliin – oluline abivahend tootmise hõlbustamiseks.

Kodumaja suuromanik Lembit Lump jõudis möödunud aastal Äripäeva rikaste edetabelis 101. kohale. Tema vara väärtust hinnati 31 miljonile eurole. Kodumaja nõukogusse kuuluvad teiste seas ka tuntud ettevõtjad ja pangandustegelased Heldur Meerits ning Rain Lõhmus.

Kui Kodumaja 1995. aastal loodi, oli Eestis veel üsna tavaline selline eramuehitus, kus pere õhtuti ja nädalavahetuseti palga kõrvalt ehitas ise viis kuni 20 aastat.

LK 5 MÜÜGITULU

TIPP 50

TARTU LINN 2019

1.

2.

3.

392 557 690 143 997 911 117 121 045

Olerex AS

Cronimet Nordic OÜ Eesti Viljasalv OÜ

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ Tartu Tarbijate Kooperatiiv TuÜ Põllumeeste ühistu Kevili MapriEhitus OÜ A. Le Coq AS Palmako AS Ehitustrust AS Decora AS Edukas Eesti Hanza Mechanics Tartu AS Ettevõte 2020 Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS Kodumajatehase AS Tartu Mill AS Lasita Maja OÜ Fortumo OÜ Playtech Estonia OÜ A&P Mets AS

92 114 353 80 270 789 77 583 575 74 872 800 71 287 000 57 778 028 57 019 294 56 360 392 53 571 000 51 485 791 49 563 790 45 081 330 37 868 954 35 153 325 34 977 682 31 837 774

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

Estiko-Plastar AS Maag Grupp AS Kodumaja AS KM Element OÜ Kroonpress AS Aasta Auto AS Henkel Balti OÜ Eviko AS Tartu Keskkatlamaja AS Gobus AS EmbachEhitus OÜ GRK Infra AS Karl Bilder OÜ Edukas Eesti Tarmetec OÜ Ettevõte 2019 TMB Element OÜ Lemeks Wood Supply AS

31 331 640 31 198 000 31 005 459 28 883 901 28 182 424 28 087 463 25 646 729 25 499 190 24 076 675 24 042 694 22 969 041 22 806 088 22 591 908 21 786 964 20 892 179 18 753 490

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

Autospirit Tartu OÜ Salvest AS Tref AS Tartu Ehitus AS Tiksoja Puidugrupp AS Recar Group OÜ Nason Davis Eesti OÜ Aqua Marina AS Truck Trading Estonia OÜ Forestex Tartu OÜ Metaan AS Balt-Hellin AS Tartu Uusapteek OÜ Data Print OÜ Aasta Auto Pluss AS

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

Tartumaa piimatootjate ühistu Ränilinna Ehituse OÜ Toci OÜ Quantum Eesti AS Albatrek OÜ Astel OÜ Võsasalu OÜ Harry Metall OÜ Tarfurgo OÜ Motohobi OÜ Baltoil AS Väderstad OÜ Plantex AS Booden Grupp OÜ Asfaldigrupp OÜ

18 666 219 18 567 187 16 510 046 16 044 411 15 843 652 15 765 875 15 092 779 14 688 715 14 602 951 14 381 404 14 288 832 13 646 416 13 625 017 13 290 949 13 283 854

TARTUMAA

1.

2.

3.

137 951 488 123 063 482 70 855 368

Tartu Terminal AS

Enics Eesti AS Foxway OÜ

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

Saint-Gobain Glass Estonia SE Rait AS Elva tarbijate ühistu Nõo Lihatööstus AS Estover Piimatööstus OÜ Anne Soojus AS Piimalaev TuÜ Tatoli AS Vara Saeveski OÜ Respo Haagised AS Baltyre Eesti AS PK Oliver AS Addinol Lube Oil OÜ Arens AS Astel Modular OÜ Tartu Jõujaam AS

Edukas Eesti Ettevõte 2019

66 813 000 42 564 402 36 218 868 33 694 000 30 071 986 26 747 426 26 432 872 26 029 694 24 545 758 18 064 146 17 244 822 15 638 947 14 036 602 13 672 796 13 048 873 12 803 468

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

Alpter Grupp OÜ Mammut Element OÜ Grüne Fee Eesti AS Kaur Trade OÜ Sebe AS Apchemicals OÜ Baltic Connexions OÜ Seicom OÜ Tartu Graanul AS Edukas Eesti Tartu Agro AS Ettevõte 2019 Edukas Eesti Ettevõte 2016–2020 Same OÜ Giga Ehitus OÜ Tarmeko Spoon AS Agrovarustus OÜ B&W Metall OÜ Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS

11 414 562 11 307 454 10 208 013 9 855 726 9 700 477 8 955 980 8 559 807 7 719 456 7 717 647 7 571 644 7 318 607 7 207 727 7 190 622 7 010 984 6 998 345 6 907 925

6 601 586 6 514 128 6 429 212 6 385 296 6 380 006 6 289 263 5 943 629 5 625 541 5 444 315 5 299 827 5 299 791 5 276 620 5 239 802 5 237 517 5 071 761

LK 7 E D U K A I M TA R T U Ü L I KO O L I S P I N - O F F - E T T E V Õ T E – I C O S A G E N A S

MIS ON SPIN-OFF-ETTEVÕTE?

TARTLASED PATENTISID KOROONARAVIMI. KAS KA TEHAS TULEB?

Spin-off-ettevõteteks nimetatakse teadus- ja arendusasutuse, näiteks mõne kõrgkooli juures tegutsevat ettevõtet, mille peamine ülesanne on kaasa aidata uute teadusmahukate tehnoloogiate käivitamisele ja turustamisele, samuti soodustada innovatsioonil põhinevat ettevõtlust. Allikas: Tartu Postimees

Sille Annuk

K

ARMAS RIIVES

armas.riives@postimees.ee

ui koroonaviirus Eestisse jõudis, oli Tartu ülikooli spin-off-biotehnoloogiafirmas Icosagen töö juba alanud. Oktoobris andis ettevõte, mille labor asub Eerikal, patendiametile koroonaviiruse ravimi taotluse. Edasine töö võib tuua Eestisse uue tähtsa tehase.

Koroonaviiruse vastu võitlemiseks kasutavad Icosageni teadlased tänavu kevadel Eestis esimese haiguspuhangu ajal haigestunud ning paranenud inimeste verd.

«Vere rakkudest eraldasime antikehad, mis tunnevad ära koroonaviiruse ogavalgu.

Need antikehad on võimelised takistama koroonaviiruse sisenemist rakku,» selgitas Mart Ustav noorem, kes asus oma isa Mart Ustavi firmas teadusdirektoriks tänavu, kui oli just naasnud kodumaale Toronto ülikoolist. Seal läbis ta biomeditsioonitehnoloogia valdkonna järeldoktorantuuri.

Icosagenis arendatud molekulid on väidetavalt kümneid kordi efektiivsemad kui seni mujal maailmas tehtud. «Praegu kliinilistes katsetustes olevaid terapeutiliste antikehade kandidaate, mida manustati ka näiteks president Donald Trumpile, võib pidada esimese generatsiooni molekulideks. Neil on küll efekti, kuid selleks on

Icosageni teadusdirektor Mart Ustav noorem ütleb, et nende laboris sünnivad maailma parimad molekulid.

vaja manustada märkimisväärselt suuremaid koguseid,» jätkas Ustav.

Kui Trumpile manustati ravimit regulaarselt vereringesse, siis Icosageni versiooni võiks näiteks ninaspreiga sisse hingata. «Seetõttu oleks meie loodud ravim ka jõukohane näiteks Eesti haigekassale, et seda pakkuda siinsetele inimestele,» rääkis Ustav. Niisiis järgmise põlvkonna ravimi efektiivsus peaks aitama seda muuta abivajajatele ka palju kättesaadavamaks.

Eelmisel nädalal algasid Pariisis Icosagenis väljatöötatud antikehadega loomkatsed, selleks kasutatakse hamstreid. Katsete eesmärk on hinnata antikehade võimet hoida ära koroonaviiruse nakkust või elimineerida viirust nakkuse järel. Loomkatsetele peavad järgnema kliinilised katsetused, millega hinnatakse antikehade sobivust nii viirusnakkuse ärahoidmiseks kui ka raviks inimese kehas.

Tõsi on see, et kliinilisteks katsetusteks

vajab ettevõte rahalist abi, ning praegu taotleb Icosagen seda Eesti riigilt. Jutt käib umbes 12 miljonist eurost, millest ligi seitse miljonit võiks Icosageni juhtide arvates tulla valitsuselt – ülejäänu suudab firma väidetavalt oma vahenditest välja panna.

«Kui nii läheks, oleks see esimene täielikult Eestis arendatud ravimikandidaat, millega minna kliinilistesse katsetusse,» rõhutas Ustav.

Perspektiivis näeb firma võimalust ehitada Tartusse Physicumi kõrvale terve bioloogiliste ravimite tootmise tehas. See võiks esialgse hinnangu kohaselt maksma minna 60 miljonit eurot ning sellegi püstipanekuks oleks Ustavi sõnul riigi panus teretulnud.

Teadlase sõnul on näiteks USA, Inglismaa ja Kanada teinud just viimasel ajal biotehnoloogiafirmadesse sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid. «Ravimiarendus on ainus viis, kuidas me saame sellest pandeemiast lahti ja naasta normaalse elu juurde. Selle pärast on oluline, et me panustame igakülgselt ravimiarendusse, lõpuks me saame kõik sellest rohkem tagasi,» arvas Ustav.

Kui koostöö riigiga peaks jalad alla saama, võtaks edasine koroonaravimi arendamine Icosagenil aega kuni viis kuud. Kliinilised katsetused kestaksid lisaks umbes kuus kuud. Teisisõnu peaks järgmise aasta sügiseks olema üheselt selge, kas meetod on tõhus ja kas seda on võimalik laiemalt kasutada. «Konkurents on tihe ja kõik sõltub sellest, kas me saame rahastust,» tõdes Ustav.

Kliinik on avatud E–R kell 9–17.

DENTALES HAMBARAVI

Vastuvõtule registreerumiseks helista 5551 0950 või broneeri aeg www.dentales.ee

(Tegevusluba L04708 ja L02852)

Tartu Tervisekeskus, Mõisavahe 34c Pakutavad teenused: • konsultatsioon ja raviplaan • esmaabi hambavalu korral • täiskasvanute ja laste hambaravi • hammaste juureravi • implantoloogia • hammaste proteesimine • suukirurgia ja hammaste eemaldamine • 3D- ja panoraamröntgen • suuhügienisti vastuvõtt • hammaste valgendamine • hambakivi eemaldamine • pärlipesu ja soodapesu • hambakaariese profülaktika • suuhügieeni toodete müük

Meie teiste kliinikute kontaktid: RÄPINA Kooli 5, Räpina Tel 5683 4315

Dentalese hambaravi on Eesti Haigekassa lepingupartner, kehtib täiskasvanute hambaravihüvitis, proteesihüvitis, alla 19-a laste hambaravi on tasuta.

KAMBJA Aia 2, Kambja Tel 5647 6062

S I SLUK T8U R U N D U S

SISUTURU N D9 U S LK

Põllumajandusettevõtted on Luminori jaoks kindlad koostööpartnerid, kellele pakutakse nende tegevuses mitmekülgset abi.

LUMINOR: SOOVIME PÕLLUMEESTEGA ROHKEM KOOSTÖÖD TEHA

Marjan Savtšenko Luminori äripanganduse juht

Luminori, maakondlike arenduskeskuste ja Postimees Grupi koostöös valitakse juba mitu aastat parimaid kohalikke ettevõtteid, millede hulka kuuluvad ka mitmed põllumajandusfirmad. Kuidas saab üks pank põllumehi nende tegevuses aidata ning kui väärtuslike klientidega on tegu, räägib Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko.

Kui oluline on Luminori jaoks põllumeeste aitamine nende tegevuses?

Milliseid toetusi on põllumeestel võimalik kasutada laenude ja liisingute saamiseks?

pidama, et kui soovitakse tehnikat soetada toetuste abil, siis pole liisingut võimalik kasutada, vaid appi tuleb laen.

Arvestame laenu andmisel ja tagasimaksegraafikute koostamisel ka põllumajandustoetustega. Toetusi, mille abil laenu taotleda, on mitmeid. Näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) pakub garantiid käibevahendite ja suuremate investeeringute finantseerimisele, PRIA toetab erineva tehnika ostu, olgu selleks kombain, lüpsirobotid või kasvõi päikesepaneelid.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasabil saab ellu viia erinevaid keskkonnatõhususe projekte.

Kuidas on põllumeeste vajadused muutunud viimaste aastate lõikes?

Anname laenu ka lihtsalt põllumaa tagatisel. Põllumaa on tagatisena hea variant seetõttu, et seda pole vaja eraldi hindama hakata, kuna põllumaade hindamist tehakse pidevalt ning nende keskmise hinna statistika on avalik info, millest me lähtume laenu andmisel. Pakume põllumaa tagatisel laenu kuni 25 aastaks ja kuni 80 protsenti haritava maa turuväärtusest.

Millist abi põllumehed ise teie käest kõige rohkem küsivad?

Põllumajandus on Luminori jaoks väga oluline sektor, seda nii Eestis kui ka teistes Balti riikides, kus on meie Külvilaen on päris populaarne, samuti peamine tegevusfookus. Pakume põllumeestele kõiki investeerimislaenud põllumaade soetavõimalikke lahendusi nende äritegevuse finantseerimimiseks. Palju oleneb ka majanduskeskseks, olgu selleks siis lühiajalised laenud, pikaajalised konna muutumisest, näiteks kui piimalaenud või liisingud. Näiteks lühiajalistest laenudest on hind läheb jälle üles, siis hakatakse lautu väga populaarne külvilaen, mille abil moderniseerima ja küsitakse selleks saab aasta alguses osta väetiseid laenu. Samuti investeeritakse põllumaja seemnevilja. Pakume jandustehnikasse. erigraafikuid, kus põhiosa tagasimaksed saab teha Kas Luminori kaudu saab saagi realiseerimise ja Pakume mõne ettevõtte tehnikat toetuste laekumise põllumeestele parematel tingimustel? perioodidel oktoobrist kõiki võimalikke märtsini (enamik Meil on paljude tehnikamüüPRIA toetusi laekub lahendusi nende jatega brändiliisingud, mille detsembris ja veebäritegevuse kaudu tehakse erinevaid häid ruaris, mõned mahefinantseerimiseks pakkumisi. Ühtegi neist eraldi ja keskkonnatoetused esile ei tõstakski, tasub tulla panka ka juunis). Üritame alati ja selle kohta uurida, nii leiab endale leida paindlikkust. sobivaima pakkumise. Silmas peab

Kas põllumees võib tulla teie käest abi küsima enam-vähem kõigi oma tegevuste jaoks? Üldiselt küll. Kõik põllumeeste investeeringud on reeglina eraldi projektid, mille üks osa rahastusest tuleb pangast.

Saame aidata ka nii, et põllumehed ei pea oma vahendeid nii palju kinni panema, vaid näiteks omafinantseering tuleb osaliselt toetuste arvelt.

Viimased 15 aastat on olnud suhteliselt sarnane käitumismuster, sest põllumajandus on stabiilne tegevusala. Tehnika muidugi muutub ajas ning läheb aina võimsamaks ja Eks küsimus on ka targemaks, selles, kas pangad Saame aidata varsti pole on nõus võtma ka nii, et traktoritel ja rohkem riske ja kombainidel küsima väiksemat põllumehed juhti enam omafinantseeringut. ei pea oma vajagi. Ka Üldiselt põllumehe vahendeid nii väetised lähetulem sõltub kogepalju kinni vad aina musest, ilmast ja maaparemaks, mis ilmaturu hindadest. Kui panema omakorda viib paretegevus peaks saama ma saagikuseni. Sama mõjutatud erakorralistest kehtib loomakasvatuses, kus ilmaoludest, piima- või viljahinna teadmistel põhinev areng on oluliselt järsust kukkumisest, leiame ka sellisel kaasa aidanud tootlikkuse tõusule. Mida juhul lahenduse. veel võib välja tuua, on haritava maa hinna pidev kasvutrend. Seega, kui Kas teie poole tasub pöörduda ka tekib võimalus maad osta, siis põllusiis, kui tegu on alles päris alustava mehed heameelega teevad seda, sest põllumehega? mingi hulk maid peaks enda valduses olema, et olla sõltumatum maaomaniKindlasti tasub pöörduda. Laenu andmisel ke otsustest. Põhiline tuluallikas põllueelistame näha, et noorel põllumehel mehe jaoks on ju ikka maa. on siiski mingi kvalifikatsioon olemas ja vähemalt ühe aasta majandustegevus Kas näete Eestis peale kasvamas ka ette näidata. Nõustamisele võib ka noori põllumehi? muidugi igal ajahetkel tulla ja üheskoos finantsseisu ja tulevikuplaanid üle Muidugi näeme ja toetame neid selles vaadata. Näiteks prognoosida, millal tegevuses. Eestis on mitmeid põllumaon alustaval ettevõttel võimalik hakata jandusühistuid, kus senised liikmed on tehnikat rentimise asemel ostma, sest juba päris eakad ja tahaksid oma töö tehnika rent on alati kallim kui selle järgmisele põlvkonnale üle anda, et ise omamine ja laenu maksmine. Kokkuväljateenitud rahulikuma elu peale jäävõttes on oluline hea ülevaade oma da. Selleks, et noored saaksid ühistu võimalustest ja vajadustest, et teha tegevuse üle võtta, vaatame me hea ettevõtet edasiviivaid investeeringuid meelega projekte, kus saame koostöös ning selles saab pank olla nii hea nõusMESiga leida vajadusel finantseerimistaja kui ka hiljem abiks finantseerimisel. lahenduse.

LK 9 Kristjan Teedema

S U U R I M I N V E S T E E R I J A J A M A A KO N N A E D E N D A J A VA R A S A E V E S K I O Ü

SAEVESKI TOETAB KOGUKONDA JA INVESTEERIB TULEVIKKU

T

artust ligi 30 kilomeetrit Peipsi poole paiknevas Vara alevikus on saeveski tegutsenud juba pea sada aastat. Praeguste omanike käe all töödeldakse selles puitu 2000. aastast. Ettevõtte peamine toodang on okaspuupalgist saematerjal, mis rändab välismaale.

Tunamullu tunnustati Vara saeveskit maakonna parima tööandja tiitliga, nüüd saab firma kiita maakonna edendajana selle eest, et on panustanud enim oma piirkonna arengusse. Toetatud on kohalikku kogukonda laiemalt, aga ka konkreetseid paikkondlikke algatusi.

MITU KLIENTI EESTIS Vara saeveski juhatuse esimees Tiit Nilson kinnitas, et nende kahe kümnendi vältel, mil praegune ettevõte on Varal tegutsenud, on koostööd kogukonnaga tehtud väga mitmel moel. Viimastel aastatel on seatud esiplaanile noorte spordi toetamine: eesmärk on anda elujõudu sellele tegevusele, mis tooks poisse ja tüdrukuid arvuti tagant ära, värskesse õhku liikuma.

Peipsiääre valla abivallavanem Väino

HANS-MARTIN TAMMESALU

tartu@postimees.ee

Kivirüüt tõi näiteks, et saeveski toetas hiljuti kohaliku kooli spordisaali varustamist tarviliku tablooga. Tänu sellele saavad noored nüüd oma koolis pidada korvpallivõistlusi. Samuti on saeveski läbi aastate pannud mitmesugustele spordivõistlustele välja auhindu.

Varal toodetud saematerjali kasutavad mööbli- ja puidutööstusettevõtted ning ehitajad üle Eesti. Viimased kümme aastat Varal töötanud tegevjuht Andrus Hummal nimetas kodumaistest klientidest Tartumaal tegutsevaid Palmakot ja Lasita Maja, mis teevad Varal lõigatud saematerjalist aiamaju. Samuti kuulub nende klientide sekka viimistlus- ja ehitustooteid pakkuv Raitwood, keda tunnustatakse tänavu Tartumaa suurima investeerija tiitliga.

Kuigi Hummali sõnul Tartumaal Vara saeveskile arvestatavat konkurenti ei ole, tuleb neil alaliselt rinda pista Võrumaal tegutseva Toftani saeveskiga ja Imaveres asuva Stora Enso saeveskiga. Konkurentide ees eelise loomiseks on Vara saeveski juba aastaid järjekindlalt investeerinud uude tehnikasse, aga ka hoonetesse. Eesmärk on üks: tootmisprotsessi tuleb üha rohkem automatiseerida ning töötajasõbralikumaks ja tõhusamaks muuta.

Ühel novembri õhtupoolikul Vara saeveskis ringkäiku tehes tõdes tegevjuht Andrus Hummal, et praegu neil just ülearu palju tellimusi pole, sest nad sõltuvad Skandinaavia tselluloositootjatest, kes kasutavad Eestit kui sahvrit, kust vajaduse korral puitu võtta. Kokku võttes läheb Vara saeveskil siiski hästi.

2015. aastal sai Vara saeveski Tartumaa suurima investeerija tiitli saematerjali pakkimise ja sorteerimise liini soetamise ning käivitamise eest.

SÕLTUVUS SKANDINAAVIAST Kui Hummal ettevõtluslehte ühel novembrikuu õhtul saeveskis vastu võttis, oli saeliin parasjagu seisma pandud, sest sel hetkel polnud piisavalt toorainet ehk saepalke. Põhjus peitus tegevjuhi sõnul selles, et Eesti tootjad sõltuvad suuresti Põhjamaade ettevõtetest. «Meie tegevust määravad Skandinaavia tselluloositootjad. Nemad kujundavad paberipuu hinna ja nii tekib ebastabiilne nõudlus. Tõsi on see, et nad kasutavad Eestit nagu sahvrit, kust on hea võtta, kui puitu on juurde vaja. Kui ei ole, siis ütlevad nad, et las puud olla metsas,» lisas ta.

Tööstuse jaoks on Hummali hinnangul stabiilsus siiski väga oluline, sest ebakorrapärane nõudlus tähendab muu hulgas seda, et metsa langetatakse ebakorrapäraselt ja see mõjutab sektori konkurentsivõimet.

Viimase suure investeeringuga valmisid Varal möödunud aasta lõpus katlamaja ja puidukuivatid. Katlamajas läheb kütteks puukoor, mis jääb saematerjali valmistamisel üle. Puitu on kiiresti kuivatada tarvis aga sellepärast, et kuivana on see tunduvalt kergem ning seda saab hõlpsamini kaugele transportida. See ligi nelja ja poole miljoni euro suurune investeering aitab vältida saematerjali edasi-tagasi sõidutamist. Varem tuli puit viia autodega kuivatusteenuse pakkujate juurde. Sellega säästab ettevõte nüüd märkimisväärselt transpordikuludes ja vähendab ühtlasi nii oma jalajälge keskkonnas.

LK 10 LK 10

SISUTURUNDUS SISUTURUNDUS

Grunge OÜ valmistab isikupäraseid nahast aksessuaare ning pakub huvilistele võimalust neid oma kätegagi luua

GRUNGE OÜ – ARMASTUS KÄSITÖÖ VASTU vaid tellimustöid, arendan uusi tooteid ja kui keerulisemad ajad mööda lähevad, saan aktiivsemalt tegutseda ka nende turustamisega,“ ütleb ettevõtja, kelle tooted on tegelikult jõudnud juba Eesti piiridest välja. „Kõige kaugem punkt, kuhu minu tooted on jõudnud, on Kanada, Waterloo. Sinna valmistasin nahast ja helkurriidest sinimustvalgeid helkureid.

Lisaks on Norrasse jõudnud mõned käevõrud, kuid suurem osa tooteid on jäänud siiski Eestisse,“ ütleb Tamm, kelle käest on võimalik isikupäraseid tooteid tellida meiliaadressilt katrin.timtam@ gmail.com. Seda enam, et jõulud pole enam mägede taga, ning mis võiks teha meele veelgi rõõmsamaks kui seda on kaunis käevõru või kellarihm, mis valminud vastavalt kliendi soovile.

Praeguse aja elame üle, kui on valmidus õppida ja kohaneda uute tingimustega Nahast aksessuaaride valmistamise töötuba

Foto:

Grunge

OÜ

Grunge OÜ looja Katrin Tamm alustas nahast aksessuaaride valmistamise ja erinevate töötubade pakkumisega möödunud aasta suvel. Oma ettevõtte käivitas ta Eesti Töötukassa poolt pakutava alustava ettevõtja toetuse (EVAT) abil. Praeguseks on isikupäraseid nahast aksessuaare pakkuv nahatöökoda käima tõmmatud ja rohkelt ideid ka tulevikuks, kui vaid poleks seda koroonat, mis hoogu maha tõmbab. Ent Katrinil on imetlusväärne oskus ja jõud kohaneda kiiresti muutuvate oludega – igas takistuses näeb ta vaid uusi võimalusi!

soov oma aega juhtida. „Minu mehel on juba viimased kümme aastat olnud oma ettevõte TimTam, mis tegeleb arboristitöödega, olen selles kaasa löönud. Tema julgustusel ning soovitusel otsustasin hakata oma aja peremeheks, viima ellu oma unistusi tegeleda nahast aksessuaaride valmistamisega,“ räägib Katrin. Just nendest aruteludest ja julgustusest piisas, et alustada oma ettevõtte rajamisega.

Armastus käsitöö vastu sai alguse seikluslikust lapsepõlvest

Kõik edasine on sujunud lihtsalt ja loogiliselt, sest nagu Katrin ise ütleb: „Kui eesmärk on paika pandud ja sellesse usutakse, siis liiguvad asjad sageli sinna suunda, kuhu tahetakse liikuda.“ Töötukassa abil loodud Grunge OÜ alustas tegevust möödunud aasta juulikuus.

Rakveres sündinud, kuid Jõgevamaa metsade vahel üles kasvanud naine räägib, et just kodumetsast on alguse saanud teekond praeguse Katrinini, sest kõik tema tegemised on ühel või teisel moel olnud seotud loodusega. „Mets, kus lapsepõlves ekslesin, oli täis põnevust, parvetasin kevadel suurvee ajal kirstukaanel mööda vett, tegin onni, maja juures kasvas ja kasvavad siiani kolm tamme - nende otsas ronisin, kiikusin, mängisin ja unistasin,“ meenutab naine, kel oli võimalus kogeda looduse võlu kõikvõimalikes vormides, mis tänaseks on leidnud kunstilise väljenduse tema nahast loodud aksessuaarides.

See, et ta on leidnud väljendusviisi nahast toodete valmistamise näol, on ka justkui geneetiline pärand, sest Katrin Tamme enda kinnitusel on nii tema ema, vanaema kui ka tädi teinud alati imelist käsitööd. Nüüd on tema kord, sest nagu ta ise ütleb, on talle looduse poolt antud joonistamisoskus ja osavad näpud, mis on juba mõnda aega otsinud lihtsalt õiget väljundit. See ei tähenda loomulikult seda, et enne Grunge OÜ loomist oleks ta tegelenud millegi vastumeelsega. Otse vastupidi!

Kaks liikumapanevat jõudu – pere ja oma aja juhtimise võimalus Katrin Tammel on läbi terve elu olnud õnne tegeleda kõige sellega, mis on talle olnud südamelähedane ning pakkunud rahuldust ja avastamisrõõmu. Töökohtade vahetuski on olnud pigem seotud teadmishimuga, uute huvide tekkimisega, põnevamate tööülesannetega. Lisaks märgib ta, et rahal on olnud elumuutustes väike roll. Ka nahatöökoja loomisel on liikumapanevaks jõuks olnud siiski pere ja

Iga algus millegi uue loomisel on raske ning kui koormat lisab koroona, siis uute oludega aitab kohaneda paindlikkus ja võime kohaneda muutustega. Tamm märgib, et ka õppimisel on suur roll inimese arengus ja võimel tulla toime väljakutseid esitavates olukordades. „Õppimine hoiab motivatsiooni kõrgel ja eesmärgid silmade ees,“ tõdeb naine, kes ise õpib hetkel Luua Metsanduskooli II kursusel loodusretke juhiks ning kavatseb tulevikus tihedalt siduda matkajuhtimise ja nahast aksessuaaride valmistamise.

Plaan selleks on Tamme peas juba olemas.

Naine ise on veendunud, et peab olema eesmärk, mida tahetakse saavutada, valmidus õppida ja oskus kiiresti kohaneda muutuvates oludes, suurt rolli mängib lähedaste toetus. „Minul on olnud alati tugev ja toetav seljatagune koduste poolt, nendeta poleks ma julgenud kannapööret teha!“ Raskustest hoolimata ei kahetse Tamm oma ettevõtte loomist, vaid märgib, et oleks pidanud oma südamehäält kuulda võtma ning oma ettevõtte juba varem looma. Neile, kes veel kaaluvad, kas oma tooteid või teenuseid nii keerulisel ajal turule tuua, ütleb ta, et loomulikult on iga algus raske ja mitte midagi ei tule lihtsalt, kuid endas tuleb jõuda selguseni ja soovini midagi oma elus muuta. Tuleb leida ka julgus astuda rutiinist välja ning paluda häbi tundmata abi kasvõi näiteks töötukassast. „Oma soovide täitumise poole tasub rühkida. Eks olen ju minagi viimase aasta jooksul endalt küsinud, kas suudan ja jaksan, kuid õnneks on need tunded kiiresti kadunud. Mulle meeldib see, millega tegelen! Tean, et teen õiget asja – silm särab ja süda rõõmustab,“ ütleb Tamm, kes lisab, et kui on vaja tööd teha, võib ta seda teha ka mitu nädalat järjest ilma ühegi puhkepäevata, kuid ta teab, et teeb seda vaid enda jaoks.

Loe ka sina töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse ning ka teiste võimaluste kohta www.tootukassa.ee.

„Teadsin, et minu idee täideviimine ei ole kerge“ Käsitööaksessuaaridega turule tulemine ning vaid sellega leiva lauale toomine on väljakutseid esitav. Seda ka tavaolukorras, rääkimata praegusest situatsioonist, kus koroonaviirusest tingitud piirangud on muutnud inimesed rahaga ümberkäimisel ettevaatlikuks. Tamm ütleb, et kui inimestel on raha vähem, siis kaalutakse enne igat ostu selle vajalikkust. Naine tunnistab, et praegune aeg on seega keeruline, kuid juba enne töötukassasse minekut teadis ta, mida saavutada soovib, ent andis endale ka aru, et selle idee täideviimine ei ole kerge ning võtab aega.

Selleks, et ettevõte oleks jätkusuutlik, on Katrin Tamm laiendanud Grunge OÜ tegevusalasid - lisandunud on logistikateenused ja retkejuhtimine, samuti õpitoad ja ka nahast toodete parandustööd. „Olen realist ja saan aru, et kui koroonaviirus meil jälle hoogu kogub, siis on need nahast tooted, mis eluks oluliselt vajalikud ei ole, raskemini realiseeritavad. Teen praegu erine-

Nahast aksessuaarid

Foto: Grunge OÜ

LK 11

1.

2.

3.

4.

5.

EQUA-4050 läbivaatuslaud Hambapesutabletid Münt Raba saunamaja Matkahaagis Mini-Caravan Disainerimööbel Vooglaud

Kristjan Teedema

Tartu Postimees koos Tartu ärinõuandlaga korraldas oktoobris kolmanda Tartu ja Tartumaa aasta toote konkursi.

Võistlus ei kaalunud kandidaate nende tootearendusliku keerukuse ega senise müügiedu alusel, vaid eesmärk oli võistlusmomendi kaudu pöörata tähelepanu viimase aasta jooksul Tartu ja Tartumaa inimeste nutikusest sündinud uutele huvitavatele algatustele, mis ühel või teisel moel aitavad muuta elu mugavamaks ja nauditavamaks.

Kandidaate said esitada nii lehelugejad, ajakirjanikud kui ka ettevõtluse arendamisega tegelevad spetsialistid. Žürii valis veebis korraldatud finaalhääletuseks välja viis toodet. Parima väljasõelumiseks ütles oma sõna sekka üle tuhande inimese.

30% 22% 20% 19% 9%

Vendade peretuttava koerad istusid läbivaatuslaual rahulikult, mistõttu ei pidanud Tanel (vasakul) ja Janno Joost (paremal) muidu energiliste modellide pärast üldse muretsema.

A A S TA T O O D E

NUTIKAD VENNAD SEADSID LOOMA HEAOLU ESIKOHALE

J

uba 26 aastat üheskoos töötanud vennad Tanel ja Janno Joost pühendusid ühise ettevõtte EQUA algusaegadel füsioteraapia- ja meditsiinitoodetele. Aja möödudes on nad hakanud arendama tipptasemel uudseid veterinaariaabivahendeid, mida toodetakse nagu Tesla elektriautosid: tellimused võetakse vastu veel enne, kui toode valmiski on.

EQUA on aastaid allhanke korras valmistanud operatsioonilaudu ja -vahendeid inimestele, mistõttu on vennad hästi tuttavad meditsiini valdkonnas kehtivate nõuetega. «Tänu nendele teadmistele saime hakata ise veterinaariatooteid arendama ja eksportima,» selgitas Tanel Joost. Ta lisas, et veterinaariateenused on üle maailma küll väga arenenud, kuid selleks kasutatavate seadmete tase alati mitte.

«Euroopas on väga tavaline näiteks see, et kui üks haigla loobub operatsioonilauast, siis veterinaariakliinik ostab selle ära,» lisas firma arendusjuht Martin Haavistu. Seega spetsiaalselt veterinaaria jaoks nii palju tooteid ei arendata, kui võiks.

Et veterinaariatööstus on olnud pigem mugavusalas, seadsidki vennad Joostid endale sihi selles sektoris tugevasti kanda kinnitada ning asuda looma erilisi ja seetõttu ka hinnalisi tooteid. «Suures plaanis tegeleme küll pigem nišitoodetega, kuid seda on piisavalt, et meile tööd jaguks,» ütles Haavistu.

DISAINERIST INSENER Tänavusel Tartu Postimehe aasta toote konkursil võidukaks osutunud EQUA-4050 läbivaatuslaua loomise idee tärkas mõttest uuendada juba olemasolevat veterinaaria läbivaatuslauda, mida kattis külm

KERLI SOE

tartu@postimees.ee metallpind. «Algul hakkasime sellist lauda uuendama, kuid suheldes loomaarstidega saime soovituse materjal välja vahetada,» täpsustas Tanel Joost. Nii iseloomustabki nüüd uut lauda komposiitmaterjalist tasapind, mis on katsudes soe ja seetõttu ka abi vajava looma nahale mõnus.

«Olen toodete disaini ning innovatsiooni nii töö- kui hobikorras alati oluliseks pidanud,» rääkis Tanel Joost. Ennekõike ammutab ta ideid Pinteresti veebilehelt ning nägi seal ka üht huvitavat ratastooli, mis oli täiesti uutmoodi lahendatud. Seepeale otsis Joost üles ratastooli disaineri, Tšehhist pärit Věra Kunhartová ning sai teada, et too töötab väikeses büroos, mis ongi spetsialiseerunud meditsiinitoodete loomisele.

«Nüüd oleme messidel käies avastanud, et Tšehhist tuleb head tootedisaini,» nentis Tanel Joost. Just Kunhartová käe all sai lihvi ka EQUA-4050 läbivaatuslaud.

Laud töötab aku jõul, mis teeb selle väga mobiilseks. Samas on laud minimalistliku disainiga, mis on veterinaaridele oluline eeskätt selle pärast, et pindasid oleks hõlbus puhastada. «Kõige hullem ongi see, et mida lihtsam näeb toode välja, seda keerulisem on seda teha,» tõdes Janno Joost. Ta lisas, et kõik juhtmed, ketisüsteemid ja akud on sedalaadi toodete puhul vaja ära peita.

Tanel Joost tõi omaette teemana välja asjaolu, et veterinaarias tegutseb üsna palju pikka kasvu arste. See omakorda muudab oluliseks seadmete ergonoomilisuse, millele varem just kuigi sageli ei ole mõeldud. See-eest uue läbivaatuslaua kõrgust saab muuta nii, et loom võib sellele ise vabalt peale astuda ning olla juba hetk hiljem piisavalt kõrgel, et arstil oleks hea temaga tööd teha.

Läbivaatuslauaga kaasnes EQUA seni kõige kiirem tootearendus. Idee sünnist

toote esitlemiseni Londonis Euroopa suurimal veterinaariamessil kulus üheksa kuud.

Vendade sõnul on see mess omas valdkonnas ainus tõsiselt võetav üritus, kus innovatiivseid lahendusi näitamas käia.

USALDUS ENNEKÕIKE Et messil olid koos oma ala parimad asjatundjad, kinnitab muu hulgas seegi, et EQUA-4050 võlus juba esimesel korral ära mitme riigi potentsiaalsed kliendid. «Kaks Norra meest istusid meie laua peale, sõitsid sellega üles-alla ning ütlesid kohe, et pange viis tükki teele, sest teised lauad kõiguvad sellega võrreldes nagu lambajalad,» meenutas Tanel Joost. EQUA-4050 kandevõime on 150 kilogrammi.

Kuigi ettevõtte esimesed välismaised kontaktid loodi Soomes ja Rootsis, on nüüdseks jõutud ka näiteks iirlaste juurde, kellest on saanud Eesti päritolu veterinaariatarvikute ühed suurimad edasimüüjad.

Esimesed viis EQUA-4050 läbivaatuslauda lähevad Iirimaale selle aasta lõpus ning austusavaldusena koostööpartnerite vastu on nendele eksemplaridele pandud iiripärane nimi Altra, mis eesti keelde tõlgituna tähendab hooldusõde. «Kui sa tahad välisturgudel edukas olla, peab sinu partneril toodet edasi müües olema sära silmis,» põhjendas sellist valikut Tanel Joost.

Lisaks on EQUA-l koostööpartnerid Norras, Inglismaal, Saksamaal, Austraalias ja Prantsusmaal.

Praegu unistavad Joostid ühest suuremast hoonest, kuhu võiks mööda linna laiali olevad tootmisüksused kokku tuua.

«Valdkonnas me laieneda väga ei soovigi, pigem võiks rohkem spetsialiseeruda,» lisas Tanel Joost. Ta avaldas lootust, et peagi võiks kõik nende tooted nagu EQUA-4050 veterinaarias uusi standardeid seada.

Kaks Norra meest istusid meie laua peale, sõitsid sellega üles-alla ning ütlesid kohe, et pange meile viis tükki teele, sest teised lauad kõiguvad sellega võrreldes nagu lambajalad, meenutas Tanel Joost.

KOMMENTAAR LISETT HEIL, ASi Postimees Grupp maakondade müügiüksuse juht

Sel aastal on kõik veidi isemoodi. Kõige kiuste soovime meiegi, et meie linnadesse ja maakondadesse jaguks endistviisi head innovatsiooni, mida saadaks äriedu nii lähedal kui ka kaugel.

Nii äri alustavatel ettevõtjatel kui ka uute toodetega turule tulnud entusiastlikel tegijatel on sageli suur osa energiast, aga ka rahast kulunud just arendusse. Aasta toote auhinda välja andes soovime juhtida tähelepanu meie enda inimeste edulugu-

dele ning pakkuda inspiratsiooni järgmisteks õnnestumisteks.

AS Postimees Grupp paneb tänavusele aasta toote auhinna võitjale välja 5000 euro väärtuses reklaamimahtu väljundina meie kohalikes trüki- ja digiväljaannetes. Olles oma väljaannete tugeva ja arvuka lugejaskonnaga selged turuliidrid, saame pakkuda eri eluvaldkondade ettevõtjatele head märgatavust ning aidata kaasa usaldusväärsete brändide loomisele ja püsimisele.

LK 12 PUHASKASUM

TIPP 50

TARTU LINN 2019

1.

2.

3.

28 770 798 27 762 593 17 951 585

JLB Holdings OÜ

Fausto Capital OÜ Frip OÜ

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

Aqua Marina AS Gaza OÜ A. Le Coq AS VMBH OÜ Giga AS Kaarsilla Kinnisvara OÜ Palumetsa OÜ Vallikraavi Kinnisvara AS Lõunakeskus OÜ Tartu Mill AS A&P Mets AS Estonian Sustainable Forestry OÜ Estiko AS Apteekide Infotehnoloogia OÜ Vanasadama Arenduse OÜ Olerex AS

17 743 356 14 220 009 10 578 000 10 045 935 7 462 418 7 113 617 6 389 666 4 994 339 4 603 876 3 958 167 3 790 486 3 435 359 3 264 761 3 256 027 2 980 967 2 943 003

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

Edukas Eesti

Hanza Mechanics Tartu AS Ettevõte 2020 TTK Kultuurikeskus OÜ Astri AS TTK Investeeringud OÜ Emajõe Veevärk AS Tartu Veevärk AS Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ Astri Kinnisvara OÜ Tarmeko KV OÜ Mapri Ehitus OÜ Estiko-Plastar AS Karusambla OÜ Ritola OÜ Fortumo OÜ Emajõe Ärikeskus AS Eesti Teadusagentuur SA

2 926 000 2 919 507 2 835 270 2 729 975 2 675 600 2 665 003 2 637 000 2 564 434 2 504 853 2 443 269 2 177 230 2 137 333 2 063 465 2 054 443 2 014 886 1 949 075

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

Palmako AS Tiksoja Puidugrupp AS Playtech Estonia OÜ Eesti Viljasalv OÜ Fama Invest OÜ Henkel Balti OÜ Titanium Systems OÜ Eedeni Keskus AS Edukas Eesti Tarmetec OÜ Ettevõte 2019 Ehitustrust AS Stroman OÜ Epler & Lorenz AS Cronimet Nordic OÜ Maag Grupp AS Transcom Grupp OÜ

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

Apchemicals OÜ Baltoil AS Edukas Eesti EtteMänniku Piim OÜ võte 2016–2020 Märtin AS Eesti Maaelumuuseumid SA Merrem Tööstusplast OÜ Mööblifurnituur AS Saloni Büroomööbli AS Tamme Kuivatid OÜ Estover Piimatööstus OÜ Tartu Jõujaam AS 2 G Baltic Company OÜ AA-Lan AS Tartu Graanul AS Toci OÜ

1 919 858 1 904 797 1 836 314 1 833 460 1 767 069 1 714 039 1 672 573 1 664 980 1 610 311 1 607 568 1 564 119 1 536 248 1 447 717 1 431 000 1 416 317

TARTUMAA 1.

2.

3.

9 978 028 6 720 015 5 270 000

Anne Soojus AS Foxway OÜ

Saint-Gobain Glass Estonia SE 4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

Elva Kultuur ja Sport SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond SA Agrovarustus OÜ Albatrek OÜ Kaur Trade OÜ Rait AS Respo Haagised AS Baltic Connexions OÜ Tatoli AS Edukas Eesti Tartu Agro AS Ettevõte 2019 Gallum Kommerts OÜ Tartu Terminal AS Mileedi AS B&W Metall OÜ Elva tarbijate ühistu Asfaldigrupp OÜ

2 047 209 1 885 019 1 737 603 1 729 273 1 578 128 1 535 232 1 471 638 1 157 376 1 122 357 1 068 505 1 036 056 1 027 583 1 013 555 1 013 287 985 176 925 425

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

Grüne Fee Eesti AS Moodulbygg OÜ Tartu Tehnika AS Alpter Grupp OÜ Motohobi OÜ Salimento Grupp OÜ Arens AS Raadi SA Plantex AS Icosagen Cell Factory OÜ Villa Cartelloni OÜ PK Oliver AS Telver AS Giga Ehitus OÜ Baltyre Eesti AS Võsasalu OÜ

895 435 838 333 810 241 796 640 711 885 711 767 709 978 707 079 706 609 704 429 702 950 681 419 676 848 656 813 652 696 622 578

614 439 604 371 600 050 597 148 565 653 535 564 532 616 510 142 496 552 487 221 476 976 476 200 473 814 472 529 469 500

SISU T U2R2 U N D U S LK

S I S U T U RLUKN1D3 U S

TalTechi majandusteaduskond avas äsja oma vilistlasportaali, millega on väga oodatud liituma nii teaduskonna kui sellega eelnevalt liitunud asutuste vilistlased.

TALTECHI MAJANDUSTEADUSKOND KUTSUB OMA VILISTLASPORTAALIGA LIITUMA TalTechi majandusteaduskond avas äsja oma vilistlasportaali, millega on väga oodatud liituma nii teaduskonna kui sellega eelnevalt liitunud asutuste vilistlased.

Portaali eesmärk on aidata vilistlastel hoida ja arendada ülikoolist kaasa saadud kontaktivõrgustikku ning seeläbi edendada oma karjääri. „Uue portaali siht on arendada vilistlaskogukonda, kus on lihtne üksteisega kontakti hoida, toetada nooremate vilistlaste karjääri ja enesearengut, olla vabatahtlikuks ülikooli üritustel ja veel palju muud. Loome üheskoos Eesti kõige vingema vilistlaskogukonna!“ kutsub üles dekaan Enn Listra.

VILISTLASPORTAAL PAKUB VÕIMALUST: • hoida endiste ülikoolikaaslastega ühendust • leida uusi kontakte ning suurendada oma erialast võrgustikku nii Eestis kui ka välismaal • olla mentor, mentii või vabatahtlik • olla kursis vilistlastele suunatud pakkumistega ja püsida ülikooli infoväljas • saada informatsiooni ettevõtetele suunatud valdkonnapõhiste koolituste kohta • saada teavet ülikooli poolt ettevõtetele pakutavate teenuste ja arendusvõimaluste kohta oma ettevõtte lisandväärtuse ja konkurentsivõime loomiseks • luua oma gruppe vastavalt kursusele või huvidele • jagada üritust, mida korraldate või kus plaanite osaleda SILMAPAISTVAD VILISTLASED Vilistlasportaal annab võimaluse olla ühes virtuaalses ruumis väga võimekate inimestega. Teaduskonna vilist-

laste hulka kuuluvad näiteks peaminister Jüri Ratas, õiguskantsler Ülle Madise, poliitik ja Euroopa Liidu ametnik Henrik Hololei, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas, suurettevõtja Ain Hanschmidt, börsijuht Kaarel Ots, ettevõtjad ja pankurid Erkki Raasuke ja Rain Lõhmus, Circle K juht Kai Realo ja paljud teised väljapaistvad inimesed.

Alates 2003. aastast on majandusteaduskond pakkunud ka rahvusvahelisi õppekavasid, kus läbi aegade on olnud õppureid ligi 80 riigist. Praeguseks on need noored ja edukad vilistlased hõivanud ametikohti erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides ning äri- ja õigusalastes ettevõtetes üle terve maailma, nagu näiteks Euroopa Keskpank ja eu-LISA. KOGUKOND

konnas nõus abi pakkuma ja millises vormis, näiteks valmis CV-d üle vaatama või nõu andmiseks kohtuma.

Tööturul juba pikemalt tegutsenud vilistlastele on portaal heaks kohaks, kust leida noori talente oma ettevõttesse. Mentorina on vilistlasel võimalus aidata kaasa ülikoolikaaslase enesearengule ja karjäärialasele edenemisele.

Soovi korral saab panustada ka teaduskonna arengusse külalisesineja või -lektori, lõputöö kaasjuhendajana. Üks mõjusaid vahendeid tuleviku talentide toetamiseks on luua majandusteaduskonna üliõpilastele omanimeline või ettevõtte nimeline stipendium. Neisse, kel on potentsiaali viia Eestit edasi, tasub investeerida.

TalTechi majandusteaduskonnaga liitunud struktuuriüksused ja asutused: • Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond • Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž • Concordia Rahvusvaheline Ülikool • Audentese Ülikool

Liitu portaaliga: sbg-alumni.taltech.ee

Teaduskonnal on umbes 17 000 vilistlast. Portaal on vahend kogukonna hoidmiseks, et vilistlastel oleks lihtsam üksteist inspireerida ja toetada. Noorematele vilistlastele on liikme staatus nagu soovituskiri juba end tõestanud vilistlase poole pöördumiseks. Mõnes teises sotsiaalmeediakanalis, nagu LinkedIn või Facebook, on see ilmselt keerulisem. Portaalist saab hõlpsasti vaadata, kes on mingis tegevusvald-

Liitu viListLasportaaLiga HOIA KONTAKTI, EDENDA OMA KARJÄÄRI

sbg-aLumni.taLtech.ee

LK 14 E D U K A I M M E D I T S I I N I J A E L U T E A D U S T E VA L D KO N N A E T T E V Õ TJ A , S A M U T I K I I R E S T I K A S VAV VÄ I K E E T T E V Õ TJ A – T B D - B I O D I S C O V E R Y O Ü

TBD-BIODISCOVERY JUHID PEAVAD EDU ALUSEKS HÄID INIMSUHTEID Sille Annuk

R

AIME JÕGI

aime.jogi@postimees.ee

avimainete arendamise ja tootmise ning tehnoloogiate timmimisega varsti juba15 aastat tegelev TBDBiodiscovery asub Tartu südalinnast jalutuskäigu kaugusel Tiigi tänavas.

Mida tähendab edu saavutamine meditsiinis ja eluteaduste valdkonnas? Lühike vastus on, et see tähendab tarku inimesi ja rasket teekonda, kus väsida ei tohi.

«Meie tooted on väikesemahulised, keerukad valmistada ja väga kallid,» ütleb TBD-Biodiscovery juhatuse liige keemik Olga Tšubrik alustuseks.

TBD-Biodiscovery tegutseb nii originaalravimite kui ka nutikate geneerikute turul. Nad alustasid erakapitaliga 2006. aastal ja on nüüdseks püsti pannud väikse ravimitööstuse. Nende toodete nimekirjas on toimeaine verevähi raviks, kemikaal vähirakkude uuringuteks, toimeaine suitsetamisest loobumiseks, toimeaine reisiebamugavuste vältimiseks kassidel ja koertel.

See loetelu ei ole lõplik.

KLIENDID JA PARTNERID

AN

DRUS TASA

G A TŠ U B RI K OL

95 protsenti TBD-Biodiscovery toodangust rändab Hollandisse, Saksamaale, Lätti, Iisraeli ja Lõuna-Koreasse. Klientideks on teised veterinaaria ja inimeste tervishoiu ravimitootjad, samuti diagnostikatoodete valmistajad. Tegelikult ei olegi sõna «klient» õige, parandab öeldut firma juhatuse liige Andrus Tasa. Täpne on öelda partner, mis tähendab vääramatut usaldussuhet ning on palju rohkem, kui tuttav hääl telefonis.

«Näiteks lutsiferiini tootmisel – aine, mida kasutatakse vähidiagnostikas – on meile väga oluline üks Hollandi partner,» toob Tasa näite. «Saame regulaarselt kokku. Kohtume näiteks kaks päeva, räägime kunstist ja kirjandusest, maailma poliitika ajaloost, kolame muuseumides, ja siis 15 minutit keskendume ärijuttudele.» Kui eesmärk on, et ülihinnalised partiid peavad jõudma õigel ajal kohale ja nende kvaliteet peab olema täpselt õige, siis vähema panustamisega ei tule Tasa meelest usalduse loomisel välja.

DOKTORID JA MAGISTRID Tšubrik noogutab. «Nii see on. See ei ole niisugune ärisse minek, et hõikad korraks Instagramis ja kohe jookseb tuhat klienti kohale,» räägib ta. «See ei ole robustne bisnis. Et luua usaldust, mida meie vajame, on läinud aega kümme aastat. Alustada tuli tühjalt kohalt. Ühenduse saamiseks tuli välja mõelda mõni personaalne konks või pidi sul olema kellegagi mingi isiklik match. Ka müük ei saa käia meil niimoodi, et helistame kuskile sisseostuosakonda stiilis, et kuule, mul on kolm vaati hinnaga 2000 eurot, kas võtad ära …»

Andrus Tasa meenutab, kuidas ta ühe India partneri tähelepanu võitis. Ta oskas kaheksat või kümmet India osariiki ära nimetada ja kaardile paigutada.

Niisiis, esimene reegel vähemalt TBDBiodiscovery kontekstis on head inimsuhted. See puudutab ka ettevõtte meeskon-

Selles laboris kontrollitakse vedelik- ja gaasikromotograafidega kõiki sissetulevaid ja väljaminevaid tooteid, et nad oleksid ülimalt puhtad. Esiplaanil keemik-analüütik Piret Selli. Üks TBD-Biodiscovery tooteid on toimeaine ravimile, mida kasutatakse koertel ja kassidel iiveldustunde vähendamiseks reisidel. Tartu firma on selle aine üks suuremaid tootjaid maailmas, partiid lähevad teele iga nädal.

da Tartus. «Meie tiim on laiapõhjaline ja väga entusiastlik. Teeme palju tööd,» lausub ta. See tähendab, et ettevõttes töötatakse usinalt edusammudest peapööritust saamata.

Aga ka nii, et nad ei kuku kohe pikali, kui tulevad tagasilöögid, ei karda maailmalõppu.

Firma 53 töötajast 17-l on doktori- ja 28-l magistrikraadi. Mehi ja naisi on pooleks. Suure osa töötajate sünniaeg mahub aastate 1987 ja 1991 vahele.

Niisiis on tegu noore kaardiväega, kus kõigil sära silmades. «Mõnikord öeldakse küll, et ega kraad matsi ei riku,» naerab Tasa. «Aga midagi see ikkagi tähendab – meie inimesed on loovad ja avatud meelega.»

TBD-Biodiscovery eelmise aasta käive oli 3,5 miljonit eurot. Sel aastal tuleb see Tšubriku hinnangul 4,5 miljonit. Tasa imestab seejuures ja küsib üle, kas ikka nii palju tuleb. «Tuleb, tuleb,» vastab kolleeg.

Mõlemad teavad, et tegelikult on praegu arengulagi ees. Alles siis, kui uus tootmiskompleks valmib, saavad nad jõulisemalt edasi liikuda. Tiigi tänaval on kitsas. Uue hoone projekt on juba kaante vahel ning maja rajatakse Tartu linna serva, otsaga Kambja valda, aadressile Välja 4a.

Mida TBD-Biodiscovery laborites ikkagi täpsemalt tehakse? Kuidas see töö käib?

Ettevõtte toodangu partiide suurused on kuni kaheksa kilogrammi hinnaga 15 000 – 180 000 eurot kilo! Ühe kaheksakilose partii tegemiseks töötavad viis inimest tootmises, kaks kvaliteedikontrollis ja kaks analüüsiosakonnas. Kõik nad rügavad pühendunult ühe partii loomise nimel järjest kaks kuud. «See on käsitöö, mitmeetapiline protsess, mis nõuab väga kvalifitseeritud inimesi,» räägib Tasa. «Natuke oleks nagu rätsepaülikonna õmblemine.»

Kõik ei pea aga algama tinKa on TBD-Biodiscovery gimata süsinikust ja vesinipoole pöördutud kaheksa kust. Lähteaineid on võioriginaalravimi loomise malik tellida, mitte küll eesmärgil. Jutt käib väsel viisil, et guugeldad hiravimeist, harvikhaija vaatad, kes odavaguste ravimeist, makmalt pakub. Tootsaravimist, ühest misprotsess käib nii, See ei ole niisugune ärisse kuulmisega seotud et kahest ainest tehaiguse ravimist. minek, et hõikad korraks hakse üks ning siis Ja veel. TBD-Biosellest ühest ainest discovery valmistub Instagramis ja kohe millegi lisamisega teminema Ameerika tuhakse veel midagi rule. «Oleme jõudnud jookseb tuhat klienti edasi. Etappe võib palnii kaugele, et meie kvakohale, rääkis Olga liteet vastab USA FDA ju olla. Ambrubitsiini puhul – see on kopsuvähira(Food and Drug AdministraTšubrik. vim – on neid 12. tion) tasemele,» räägib Tasa.

Tasa selgitab, et kui algul teed «See on kõva sõna. Iga protseduuri katseid väikse kogusega, siis järgmises kirjeldus nende juhendis on 5–30 lehekületapis tuleb seda skaleerida ehk mastaabi ge. See ei tähenda, et sa loed selle läbi ja järgi ümber arvutada. Alustad näiteks saja valmis. Seda tuleb ka juurutada, kaader milligrammiga, siis tuleb teha gramm, siis välja õpetada, masinapark ja tehnoloogia kümme grammi. Edasi lähed saja grammi tellida, kvaliteedisüsteem luua.» ja lõpuks kilo peale.

Täpsemalt, TBD-Biodiscovery siht on Enamasti sünnib tavaline pulber, mis hakata arendama ühele Ameerika Ühendon aga kaugel tavalisest. Näiteks lutsiferiiriikide väga suurele firmale glaukoomi rani tuleb pakkida spetsiaalses kotis argoovimiseks vajalikku toimeainet. nikeskkonnas. Pakendi võib tootja ka ette anda, ta võib isegi purgi värvi, keerme ja sildistamise ette anda.

On ka ebastabiilseid aineid, selliseid, mida tuleb transportimisel hoida miinus­ kraadide juures ja mille kohaletoimetamiseks tuleb kasutada erikullerite teenuseid.

• Tartu ülikooli praktikabaas.

ETTEVÕTTE PANUS ÜHISKONDA

UHKUSE ASJAD

Mille üle TBD-Discovery võib uhkust tunda? Nad on andnud oma panuse mitme täiesti uue ravimi loomisesse, näiteks ühe harvikhaiguse ravimi loomiseks. Partner asub Iisraelis.

See ravim on juba jõudnud kliiniliste katsete teise faasi, selle toimeaine sünteesimise tehnoloogia on algusest lõpuni TBD-Discovery spetsialistide välja mõeldud.

•

Koostöös Tartu linna ja biotehnoloogia pargiga propageerib ettevõtlust.

•

Keemiaolümpiaadide sponsor.

•

Tartu Tammeka jalgpallinaiskonna peasponsor ning Tartu Ülikool / Bigbanki võrkpalliklubi sponsor.

•

Sõnum noortele: õppige loodusteadusi, saate põneva elu, täis erakordseid võimalusi.

SISUTURUNDUS

LK 15

LK 16 Sille Annuk

PA R I M A L U S TA J A TA R T U Ä R I N Õ U A N D L A T O E L – D Y N A B R A C O Ü

KARPI PANDUD TORUD ANNAVAD TÖÖLE UUE TEMPO

N

EILI ARULA

eili.arula@postimees.ee

M TO

LINDB OR

G

eed, kes kinnisvaraarendusega tegelevad, teavad, et majaehitus tikub ühel hetkel toppama.

Ehitajad peavad paratamatult ootama, kuni ventilatsioonipaigaldajad ja torumehed oma tegemistega ühele poole saavad. Soome ehitusinsener Tom Lindborg juurdles ligi viis aastat tagasi endamisi, et mingil moel peab ju ometigi see probleem lahendatav olema, ja koos sõpradega jõudiski ta ühel saunaõhtul ideele hakata kokku panema mooduleid, milles kõik tarvilikud ühendused on juba olemas.

Lihtsustatult öeldes kujutab moodul endast suurt karpi, mille sees on näiteks ventilatsioonisüsteemi või veetorustiku osad. Säärased moodulid on võimalik tehases komplekteerida ning ehitusobjektil pole tarvis muud, kui karbid üksteise otsa laduda ning torude otsad moodulite vahel ühendada.

Lindborg mõõtis kord ära, et sellise meetodiga kulub ühes korteris vee- ja ka-

nalisatsioonitorustiku püstikuosa paigaldamiseks seitse minutit. See on neli korda kiirem, kui paigaldada püstiku torusid ükshaaval. «Et ventilatsioonipaigaldajate ja torumeeste tunnitasu on Soomes väga kõrge, rääkimata muud tegevust pidurdavast ajakulust, pakub moodulite kasutamine arendajale võimalust kulusid märkimisväärselt kokku hoida,» selgitas ta.

SOODSAM TOOTMINE Idee elluviimiseks tuli Lindborg 2016. aastal Eestisse. «Eks üks peamine siia tuleku põhjus oli see, et siinne ettevõtluskeskkond on võrreldes Soome omaga palju positiivsem ja siin oli võimalik kasutada uue tootega turule pääsemiseks EASi tuge,» tunnistas Lindborg. Lisaks on tootmine ise Eestis endiselt Soomega võrreldes soodsam.

Ehitusinseneril õnnestuski idee ettevõtluse arendamise sihtasutusele (EAS) serveerida nii, et ta sai ettevõtte loomiseks Euroopa Liidu regionaalarengu fondist 18 943 eurot toetust. Nii sündis osaühing DynaBrac, mis tegutseb Tartus Tähe ärikvartalis. Niisiis on DynaBrac soomlaste loodud firma, mis tegutseb Eestis ja müüb oma toodangu peaasjalikult Soome, kus kliendibaas on suurem.

Ettevõttes töötab viis inimest. Kevadel oli neid tõesti veel seitse, kuid koroonaviirusest tingitud eriolukord ei jätnud ka nende ettevõtet puutumata ning kaks

töökohta tuli koondada. Samas sai firma EASilt eriolukorra leevendamiseks tootearendusse investeerimiseks 55 237 eurot toetust.

Lisaks Lindborgile, kes on firmas tootmisdirektor, toimetavad Tartu tehases ostujuht Tõnu Rahi, projektisekretär EchtelErle Valk, tootmisjuht Madis Kirt ja spetsialist Veiko Levin. Üks ettevõtte juhatuse liige, samuti soomlane Jukka Alanne tegutseb Soomes, kus otsib ettevõttele kliente.

Harilikult piisab kahest töömehest, et täita plaanipäraseid tellimusi, mis liiguvad põhiliselt Soome suurtele ehitusobjektidele. Töötajate arv sõltub ka konkreetsest tellimusest. Nii näiteks tuli 2018. aasta hakul DynaBracile sedavõrd suur tellimus, et spetsiaalselt selle täitmiseks võeti ajutiselt tööle 15 inimest kahte vahetusse.

TORUMEESTE KONKURENT Projektisekretär Echtel-Erle Valk tõstis firma peamise tugeva küljena esile seda, et torusid on palju lihtsam paigaldada töölaual, mitte lae all või vannitoa või tualeti seinal, kus on vähe ruumi. Just eelnev komplekteerimine annabki ehitusse olulise ajavõidu.

Lindborg lisas, et alustaval väikeettevõttel pole siiski kuigi lihtne olnud end ehitusturul kehtestada, sest selles sektoris ollakse harjunud projekte ellu viima juba varasemate harjumuspäraste töömeeste ja -võtetega. «Asi oleks palju lihtsam, kui saaksime mõne börsil oleva ehitusettevõt-

Tehnikud Madis Kirt (ees) ja Veiko Levin näitavad DynaBraci tootearenduse prototüüpi, mille paigaldus võtab aega seitse minutit. Selle arendamist toetas EAS 55 000 euroga.

te kliendiks, siis oleks ka tellimused pikaks ajaks kindlustatud,» arutles ta.

Turuvõitlust pingestab see, et DynaBrac on konkurent traditsioonilistele torufirmadele. Torumehed ja ventilatsioonipaigaldajad on Soomes kõrgelt tasustatud spetsialistid ja ega nemadki taha teenistuse vähenemist. Samas rõhutas Lindorg, et DynaBrac ei saa torumeestelt leiba laualt võtta, sest mooduleid kasutatakse ikkagi peamiselt uute majade ehitamisel.

REKLAAM

VOOLIKUTE PARANDAMINE ON OHTLIK väljapaiskumine võib põhjustada väga tõsiseid vigastusi. Suure rõhu all olev hüdraulilise õli juga võib tungida naha alla või isegi läbistada jäsemeid. Voolikute töövedelikes sisalduvad ained võivad hävitada lihaskoe. Lisaks kehavigastustele võib selline õnnetus tekitada ka suurt materiaalset ja keskkonnakahju.

VOOLIKUTE PARANDAMINE ON KEELATUD

Võimalike tööõnnetuste vältimiseks on kehtestatud selge ja lihtne nõue: hüdraulikavoolikuid parandada ei tohi.

See keeld laieneb ka liitmikele, mis on samuti hüdraulikasüsteemi osad. „Voolikute liitmikud treitakse tavaliselt terase sulamist, sest seda on lihtne töödelda,” selgitab Gerd Menke, HANSA-FLEXi tehnoloogiajuht. Samas sisaldab selline sulam suhteliselt palju väävlit ja fosforit. „See tähendab, et tavaliselt ei ole võimalik saavutada nii tugevat keevisõmblust, mis peaks kõrgele rõhule vastu”, lisab Menke. Lisaks ei saa hüdraulikasüsteemi sellise parandamise puhul ettevõtja tagada oma töötajate jaoks täielikku ohutust. See selgitab, miks ohutuseeskirjad hüdraulikasüsteemide probleemide likvideerimisel on nii ranged.

On üldteada, et hüdraulikasüsteemide voolikute lappimine ja parandamine mingil muul moel on ohtlik ja võib põhjustada inimohvreid. Sellest hoolimata esineb sageli olukordi, kus vooliku või liitmiku purunemisel püütakse seda paranda, kasutades näiteks klambreid, isolatsiooniteipi, termokahanevat voolikut või keevitamist. HANSA-FLEXi töötajad on ettevõtete külastamise ajal puutunud kokku erinevate sellisete ohtlike olukordadega.

Hüdraulikasüsteemides valitseb suur rõhk ja jõud: hüdrauliliste presside survejõud võib olla mitusada tonni ning töövedelikud on voolikutes suure rõhu all, mis võib ulatuda 300 baarini. Need arvud näitavad selgelt, kui suur koormus langeb materjalidele. Seetõttu võib vooliku või liitmiku pragunemine või purunemine põhjustada tõsise kehavigastuse või isegi surmajuhtumi. „Sellest hoolimata avastame ikka aeg-ajalt, et ettevõtted on ise hüdraulikavoolikuid parandanud”, ütleb Daniel Lindemann, HANSA-FLEXi kvaliteedi tagamise juht. „Sellised parandused nõrgendavad kogu hüdrosüsteemi ja võivad tekitada ettenägematuid tagajärgi. Võite ette kujutada, mis juhtub, kui selline lapitud voolik järsku puruneb,” hoiatab Lindemann. Voolikus rõhu all oleva vedeliku

sisepinda on varem kahjustatud, näiteks olukorras, kus töövedeliku voolukiirus voolikus on ületanud piirnäitajaid. Vooliku sisepinna kahjustusi ei ole tavaliselt võimalik visuaalselt tuvastada, kuid just need võivad põhjustada vooliku purunemise.

VOOLIKU MÄRGISTAMINE ON KOHUSTUSLIK

Voolikute suhtes kehtib ka absoluutne märgistamiskohustus, mis on kehtestatud standarditega DIN EN 853 - 857, DIN 20066, DIN EN ISO 4413 ja DGUV eeskiri 113-015 (varem: BGR 237) ja tõestab, kui oluliseks peavad järelevalveasutused voolikute ohutust. Eespool nimetatud standardites nõutakse, et voolikute ja liitmike tootja, tootmise kuupäeva ja maksimaalse lubatud töörõhu kohta tuleb alati esitada selge teave. Viimane näitaja võrdub alati hüdraulikaahela kõige nõrgema lüli maksimaalse lubatud töörõhuga (vt nt DIN 20066), sest näiteks liitmiku maksimaalne lubatud töörõhk võib olla voolikule lubatud maksimaalsest töörõhust madalam. Muide, mittemärgistamisel ei ole mõtet, sest tõsiste tagajärgedega tööõnnetuste korral selgitatakse alati välja kõik õnnetuse põhjused.

Lisaks on iga voolikute tootmiseks kasutatav masin tuvastatav, sest see jätab voolikule unikaalse jäljendi. Ei maksa unustada, et töötajad, kes on voolikut parandanud, ja ülemused, kes on selleks andnud korralduse, võidakse võtta vastusele kõigi kahjude ja nende likvideerimisega seotud kulude hüvitamise eest.

VANU VOOLIKUID TAASKASUTADA EI TOHI

VOOLIKU PARANDAMISEKS ON ALTERNATIIV

MATERJALIDE VANANEMINE

Koduleht: https://ee.hansa-flex.com

Lisaks sellele, et hüdraulikasüsteemi voolikut on keelatud parandada, on standardis DIN EN ISO 4413 kehtestatud nõue, et vanu voolikuid ei tohi hüdraulikasüsteemides ka varuosadena kasutada. See keeld on absoluutne, st sellele erandeid ei tehta. Põhjuseks on asjaolu, et tavaliselt ei ole teada, millises seisukorras või kui määrdunud on vana vooliku sisepind, seetõttu võib taaskasutatavas voolikus olev töövedelik reageerida vooliku sisepinnale jäänud sadestisega.

See omakorda võib põhjustada vooliku sisepinna paisumist või kahanemist, mille tagajärjel muutuvad vooliku mõõtmed. Lisaks võib see mõjutada vooliku tooraine elastomeeri kõvadust ja seega ka vooliku tugevust. Selle tulemusena kaotab vooliku ja liitmiku vaheline ühenduskoht hermeetilisuse, hakates lekkima, või voolik võib liitmiku pealt isegi maha tulla.

Viimane, kuid mitte vähem tähtis tegur on ka vooliku materjali loomulik vananemine. „Aja jooksul elastomeeride omadused muutuvad ja seda ei saa tavaliselt palja silmaga näha,” kommenteerib Menke. Samuti on saa välistada, et vooliku

HANSA-FLEX pakub võimalust purunenud voolik või liitmik kiiresti kohapeal asendada, mis kõrvaldab vajaduse voolikuid parandada. Meie teenindusmeeskond teeb ka hüdrosüsteemide plaanilist ülevaatust, hooldust ja tehnilist kontrolli, et tagada süsteemi optimaalne töö. Ajatundlikes olukordades on teie käsutuses ööpäevaringne mobiilne hüdrauliliste süsteemide kiirteenindus. See tagab, et teie hüdraulilised ja pneumaatilised süsteemid on alati ohutud ja töökorras, et vastutusriskid on maandatud ja mis kõige tähtsam, et töötajad saavad keskenduda rahus oma töö tegemisele ja et kellegi elu ei ole ohus.

TARTUS Tähe 127a Tel 7 720 044 E-post: etr@hansa-flex.com

VÕRUS Põllu 1j Tel 656 0987 E-post: etv@hansa-flex.com

LK 17 TA R T U KU T S E H A R I D U S K E S KU S E PA R I M KO O S T Ö Ö PA R T N E R – A S O N N I N E N

ONNINEN AITAB KOOLITADA OMA TULEVASI KLIENTE artu kutsehariduskeskuse kütte- ja jahutussüsteemide lukksepad võistlevad igal õppeaastal kutsevõistlustel. Et ülesanded saaks tehtud kõige uuemate ja paremate materjalidega, on koolile appi tulnud aktsiaselts Onninen, mis muu hulgas müüb küttesüsteemide ning torustike detaile.

Initsiatiiv selliseks koostööks tuli kutsehariduskeskuse õpetajalt Kalmer Kollomilt, kes uuris, kas Onninen saaks aidata õppuritel oma oskusi proovile panna ikka korralike ja nüüdisaegsete materjalidega. «Kooli lõpetades peaks õpilane teadma ja tundma uusi materjale ja tehnikat, mis turul liiguvad, sest kui nad tööle asuvad, on neil kohe sellekohaseid teadmisi tarvis,» selgitas ta.

RÄÄGIVAD OHTUDEST Õpetaja märkis, et vastava valdkonna seadmeid müüval ettevõttel on loomuldasa juurdepääs kõige uuematele materjalidele ja tehnikatele ning nende tarvitamiseks vajaminevatele teadmistele. Nende lettidele jõuavad seadmed kõige esimesena ning

kütte- ja jahutussüsteemide paigaldajatest ehk praegustest kutseõppuritest saavad pärast kooli lõpetamist nende kliendid.

Tartu kutseõppurid on käinud õppeaasta vältel Onnineni esinduses lühiloengutes, kus poe spetsialistid näitavad, mis on uuemad tehnoloogiad ning millega võib oskamatu tehnik eksida. «Materjalide kasutamise pahupoole näiteid on edasimüüjal palju rohkem, kui õpetaja suudaks välja mõelda,» märkis Kollom.

Seda laadi külastusõpe puudutab ennekõike kütte- ja jahutussüsteemide lukkseppi, aga teadmised leiavad teataval määral kasutust ka pottseppade õppetöös, kuna nood peavad teadma, kuidas süsteeme omavahel ühendada.

Merit Ivaste

T

EILI ARULA

eili.arula@postimees.ee

KÜSIGE JULGELT Kollom avaldas heameelt, et on Onnineni müügiesindusse sattudes alati kohanud üht või mitut oma endist õpilast, kes on koolis omandatud erialase töö juurde jäänud. «Usun, et see on nii koolile kui ka Onninenile väga suur rõõm,» arvas ta.

Moodsad kütte- ja veesüsteemide materjalid on üsna kallid ning koolil endal poleks võimalik igale võistlusele oma eelarvest kõige moodsamaid materjale soetada. Ühtlasi käivad Onnineni töötajad ikka ja jälle kutsevõistlustel kohtunikeks. Seda eeskätt selleks, et hindamine oleks võimalikult erapooletu.

Onnineni kütte- ja veesüsteemide ärisuuna juht Karro Azojan selgitas, et prae-

Kutsehariduskeskuse viimatistel aasta tegija võistlustel hoidsid silma peal Vexve torude müügijuht Urmas Nulk (esiplaanil) ja Onnineni müügiesindaja Andres Vahtra (tagaplaanil). Nende valvsa pilgu all ühendasid torusid õpilased Jaanus Truss (vasakul) ja Reigo Reimets.

gu tuleb nende valdkonnas turule suurel hulgal erinevaid moodsaid materjale.

«Oleks ju hea, kui tööandja ehk meie klient ei peaks hakkama oma tulevasi spetsialiste kohe ümber õpetama,» kirjeldas ta õppeasutusega hoitavast koostööst tärkavat vastastikust kasu.

Ka Azojan rõhutas, et Onnineni kaasamises kutseõppurite arendamisse hoidis initsiatiivi just õpetaja Kalmer Kollom. Selle taustal avaldas ta arvamust, et ka teised

kutsekoolid ja mitmesuguste erialade õpetajad võiksid ise olla märksa julgemad ning pöörduda abipalvega vastava eriala ettevõtjate poole. «Usun, et meiesarnaseid on päris palju, ja kui keegi ei saa jõuga aidata, siis hea nõu on neil ikka varuks,» lausus ta.

Onninenil on plaanis arendada koostööd ka teiste Eesti kutsekoolidega. «Meil on materjale, mida koolidele anda, ja kindlasti on hea, kui saame jagada ka teadmisi,» lisas Azojan.

ETTEVÕTJATE JA TEADLASTE KOOSTÖÖS SÜNNIVAD UUED TOOTED Eesti teadus- ja arendustegevus on järjest enam seotud ettevõtluse ja innovatsiooniga. Koroonakriisi tõttu on teadlased üha rohkem tähelepanu keskpunktis ja seda mitte ainult haigusega seotult, vaid palju laiemalt. Keeruline 2020. aasta on pannud paljud ettevõtjad mõtlema uute toodete ja teenuste arendamisele, sest vanad äraproovitud mudelid ei tööta enam. Mitmed ettevõtted on uue strateegilise partneri leidmiseks suunanud pilgu just ülikoolide poole.

Teaduspõhised lahendused ühiskonna ja inimeste paremaks toimetulekuks Head ja jätkusuutlikud uuendused sünnivad alati koosloomes ja õigustatult on ettevõtjad kaasanud oma toodete või teenuste arendamisele teadlasi. Näiteks moodustatakse teadlastest ja ettevõtte või organisatsiooni töötajatest meeskond, kes töötab koos läbi erinevaid arengustsenaariume ja valib nende hulgast sobivaima. Ka tootearenduse lähteülesanne, tegevusja eelarvekava töötatakse välja koos. Selline vastastikune teadmiste täiendamine annab konkurentsieelise ja tagab investeeringu jätkusuutlikkuse.

Tallinna Ülikooli EXU tiim.

Foto: Piret Räni

Soovides saavutada paremat kooskõla ühiskonna vajadustega, oleme meie Tallinna Ülikoolis võtnud eesmärgiks saada targa eluviisi eestvedajaks Eestis. Tark eluviis tähendab eelkõige teaduspõhiseid otsuseid nii ühiskonna kui ka kodaniku paremaks toimetulekuks.

Miks just meie?

Oleme loonud spetsiaalse arendus- ja koostöökeskuse EXU (ettevõte x ülikool), mille kaudu on ettevõtjatel ja organisatsioonidel võimalik kontakti saada erinevate teadlastega, et leida mõttekaaslasi oma ambitsioonikate ideede teostamiseks ja töötada koos välja tulevikukindlaid lahendusi praktilistele probleemidele. Aitame ülikooli oskusteavet ja kogemusi rakendada uute toodete ja teenuste kujundamiseks. Sellise koostöö tulemus võib olla nii uus toode või teenus kui ka selle kiirem turule toomine, parem kasutajakogemus, digitaalsed loovlahendused, aga ka võimekamad töötajad, tulemuslikkust suurendav töökeskkond, uute töötajate kiirem kohanemine ja palju muud.

Meie loodus- ja terviseteadlased oskavad ühendada erinevate valdkondade kompetentsi: keskkonnahoid, organisatsiooni- ja tervisekäitumine, jätkusuutlik areng ning liikumise- ja sporditeadused. Pakume lahendusi, mis toetavad töötajate vaimset tervist ja füüsilist arengut. Meie ühiskonnateadlased aitavad ühiskonnas toimuvaid protsesse mõtestada organisatsiooni kontekstis, kohandada rahvusvahelisi säästva arengu eesmärke igapäevategevuste osaks ning planeerida teadmistepõhiselt

organisatsiooni sotsiaalselt vastutustundlikku ja jätkusuutlikku toimimist. Digitaliseeruv maailm ja vananeva ühiskonna mõju esitavad organisatsioonidele näiteks töötajate koolitamisel ja arendamisel parajalt suuri väljakutseid. Meie teadlased teavad, kuidas töötajate meediapädevusi arendada ning kuidas saab läbi tehnoloogiaga toetatud õpetamise ja õppimise õppimisprotsessi muuta paindlikumaks ja personaalsemaks.

Looduskosmeetikast kuni moodulmajani Meie tugevus on võime siduda sotsiaal- ja humanitaarteadused tehnoloogia ja innovatsiooniga. Saame ettevõtjatele pakkuda nii teaduslike uuringute tulemusi kui ka rakenduslikke sihtuuringuid, koolitusi ja nõustamist, võimalust kasutada maailma tipptasemel laboreid ja aparatuuri.

Teadlased arendavad meie maailmatasemel teaduslaborites toimivaid ja teaduslikult tõestatud omadustega tooteid. Näiteks koostöö unikaalse looduskosmeetika tootja Berrichiga on kestnud juba mitu aastat, mis näitab, et selline suhe ülikooliga on loomulik osa ettevõtte igapäevasest tootearendusest.

Ilma ennustamine on mootorispordis alati tähtsal kohal. Ott Tänaku ja Martin Järveoja MM-tiitli nimel tegi tööd hulk inimesi. Üheks eestlaste salatrumbiks peetakse Tallinna ülikooli Ökoloogia keskuse teadurit Hannes Tõnissoni, kes teeb rallisportlastele täppisprognoose, mis on mänginud olulist rolli senistes etapivõitudes.

SISUTURUNDUS

Meie teadlaste abiga on loodud arendavaid mänge ja tööriistu. Mobi Labiga koos töötati välja liitreaalsusega rikastatud õppemäng eelkooliealistele lastele. Mängu eesmärk on tuua tehnoloogia kaasabil lastele lähemale Eestimaa looduse ja sümbolite avastamine. Idufirmaga Clanbeat töötati välja nutikas ajaplaneerimise tööriist «Hea plaan», mille eesmärk on toetada noorte iseseisvaks õppijaks kasvamist.

Hoopy´ga koostöös on valminud uudne mobiilirakendus, mis aitab vanematel lapse ekraaniaega kontrollida ja seda vajadusel piirata.

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse (TERE KK) teadlased on koos disaineritega välja töötanud uuendusliku funktsionaalse terviklahendusega Greencube moodulmaja ratastooli kasutajatele ning koostöös OÜ SMARTDOga on valminud uudse disainiga teraapiaseade – vibroakustiline voodi ning selle spetsiaalne juhtprogramm.

Uuel aastal avame ülikoolis koostöövõimalusi tutvustava EXU esitlusala, kus saab lähemalt tutvuda teemadega, millega me tegeleme ja millistes valdkondades saame arendustegevustes abiks olla. Seni aga saad infot meie teadus- ja arendusteenuste ning juba tehtud tööde kohta EXU kodulehelt: www.exu.tlu.ee.

L LK K 11 88

SS II SS U UT TU UR RU UN ND DU U SS

Rege rauta suvel, vankrit talvel – pelletigrilliga grillid aga aasta läbi. Viimaste aastatega on üha enam inimesi avastanud enda jaoks Eesti turul uue toote, millest palju pole räägitud pelletigrilli, see töötab ühtlaselt hästi iga ilma ja välistemperatuuriga. Mis imeloomaga tegu on ja mida nende kohta teadma peaks?

PELLETIGRILL – GAASIGRILLI MUGAVUS, SÖEGRILLI MAITSE Mis asi on pelletigrill?

Kuigi pelletigrill leiutati juba 35 aastat tagasi, on see tänaseni pigem vähe tuntud toode. Laialdasem levik tekkis alles mõned aastad tagasi. Pelletigrilli puhul on tegu grilliga, mis tekitab grillimiseks vajalikku kuumust puidugraanuleid põletades.

Pelletigrilli tööpõhimõte on äärmiselt lihtne ning see meenutab välimuselt paljude jaoks tuttavat grillahju, kus ühte kambrisse käivad pelletid ning teises on grillrestid.

Seda juhib digitaalne kontroller, mille abil saab määrata täpselt soovitud temperatuuri, mida grill siis ise hoidma hakkab, kuniks ta välja lülitatakse.

Naturaalsest puidust tehtud pelleti põletamine annab toidule mõnusa suitsuse maitse, mida ei saa saavutada näiteks gaasigrilliga. Lisaks ei pea pelletigrilliga muretsema ka meie äärmusliku kliima pärast – pelletigrill toimib iga ilmaga tänu täisautomaatikale, mis hoolitseb reaalajas selle eest, et grillis olev temperatuur oleks täpselt see, mis talle ette on antud.

Mida pelletigrilliga teha saab?

Pelletigrill on kõige multifunktsionaalsem ning kasutajasõbralikum grill. Pelletigrillidega saab teha süüa temperatuurivahemikus 52° C kuni 280° C. See tähendab, et nendega on võimalik grillida liha nii otsesel kui ka kaudsel kuumusel, küpsetada kooke, pirukaid, pitsasid, saia-leiba, suitsutada liha ja kala, pruunistada steiki või keeta suppi.

Lühidalt öeldes on vähe toite, mida pelletigrilliga teha ei saa. Seda iseloomustab elavalt ka fakt, et viimaste aastate grillimisvõistlustel on üha rohkem näha professionaalsete meeskondade kasutuses just pelletigrille.

Mille järgi pelletigrilli valida?

Pelletigrillide hinnad algavad 499 eurost ning lõppevad paari tuhande euro juures, pealtnäha on nad kõik üpriski sarnased. Millega siis peab arvestama endale pelletigrilli valides?

• Grilli suurus tuleb enda jaoks selgeks teha – kui suure grilli järgi vajadus on. Väiksemad pelletigrillid, nagu näiteks Pit Boss Tailgater 340 on sobilikud liikuvatele inimestele, kes soovivad grilli endaga kaasa võtta. Siin tulevad kasuks ka Tailgaterile omased kokkuklapitavad jalad, mis muudavad grilli kergelt transporditavaks auto pagasiruumis. Kompaktsusele vaatamata sobib väike grill ka väiksemale perekonnale, kellel pole kodus liigset ruumi

suurema grilli jaoks. Kõige populaarsemaks pelletigrilli suuruseks on Tailgaterist mudeli võrra suuremad grillid. Nendesse grillidesse mahutab juba korraliku koguse liha ning liha kõrvale mahub vajadusel ka näiteks pott juurviljade või muude kõrvalroogadega.

• Materjalivalik ja kvaliteet. Selleks, et pelletigrill töötaks võimalikult efektiivselt ja peaks pikalt vastu, on oluline, et oleks kasutatud kvaliteetseid materjale ning grilli koostekvaliteet oleks kõrgel tasemel. Kvaliteetne pelletigrill on korralikest materjalidest valmistatud ning jätab käega katsudes kvaliteetse ja mõneti robustse mulje. Lisaks tagab kvaliteetne paks materjal ja korralik koostekvaliteet olenemata välistingimustest ühtlase temperatuuri grillis.

• Grilli võimalused. Kuigi pealtnäha on kõik pelletigrillid sarnased, siis nende võimalused ja lisad võivad suuresti erineda. Tuleb jälgida, kas grilliga saab kaasa ka termomeetri sondid, kas grilliga on võimalik tekitada ka otsest leeki, mis on temperatuuri vahemik ja maksimaalne temperatuur, kas grill tuleb ühe restiga või on kaasas ka teine grillresti tase, ka seda, kui palju pelleteid korraga grilli mahub. On grille, millel leiduvad kõik mainitud lisavõimalused. Näiteks Pit Boss Navigatori seeria.

Millist pelletit kasutada?

Pelletigrilli kasutama hakates ei tohi unustada, et toidupellet/grillipellet ei ole päris sama asi, mis kodustes küttesüsteemides kasutatav küttepellet. Vahe tuleneb sellest, et toidutegemiseks sobilikud pelletid on valmistatud täiesti naturaalsest kuivatatud saepurust, kus ei ole sees erinevaid lisaaineid või

muud tervisele kahjulikku keemiat.

Saepuru surutakse kokku äärmiselt kõrgel temperatuuril ning neid hoiavad koos naturaalsed puidus leiduvad polümeerid. Selleks et olla veendunud, et grillis kasutatav pellet on tõesti 100 protsenti naturaalne ning ei sisalda kahjulikke aineid, on võimalus kasutada Pit Bossi kõrgeima kvaliteediga naturaalseid lehtpuupelleteid, milles on viidud koore osakaal miinimumini, et vältida liigset tahmamist. Pit Bossi valikus on terve rida erinevaid grillipelleteid, mis kõik annavad omamoodi maitset toidule.

Kui pelletigrillist jääb väheks – pelletisuitsuahi Sellest aastast on turule jõudnud ka esimene Pit Bossi pelletiga töötav suitsuahi.

Pit Bossi 3. seeria suitsuahi on ideaalne igasse kodusse, kus hinnatakse suitsuliha ja kus seda sageli tehakse. Suitsusingid ja suitsukala valmib pelletisuitsuahjus alati perfektselt tänu täisautomaatikale, mis tagab täiusliku tulemuse igal kasutuskorral. Lisaks erineb Pit Bossi 3. seeria pelletisuitsuahi teistest suitsuahjudest selle poolest, et selles on võimalik temperatuuri seadistada vahemikus 38° C – 232° C. See tähendab, et kui kala või liha on suitsutatud, võib keerata temperatuuri juurde ning valmistada kõrgema temperatuuri juures ka muid toitusid.

Grillimaailma soovitus Grillimaailm soovitab Pit Bossi pelletigrille tänu aastate pikkusele kogemusele pelletigrillide kasutamisel ning müümisel. Pit Bossi pelletigrillid paistavad teiste tootjate seast silma tugeva konstruktsiooni ja vastupidavate materjalide

tõttu, mis Eesti kliimas on iseäranis olulised. Pit Boss väljendab endas kõike, mis on hea USA grillimaailmas – nende väljatöötatud pelletigrillid on kvaliteetsed, mitmekülgsed ja vastupidavad. Pit Bossi pelletigrillid võimaldavad katsetada toidu valmistamist kõigis äärmustes – alates 50 kraadiga suitsutamisest kuni 400 kraadi juures pruunistamiseni. See on midagi, mida ei paku täna ükski teine turulolev bränd. Lisaks leidub Pit Bossi valikus sobiliku suuruse, hinna ja võimalustega grill või suitsuahi igale grillimeistrile.

Grillimaailm on suurima valikuga grillipood Baltikumis. Grillimaailmast võid leida tootjate Pit Boss, Louisiana, Kamado Joe, Big Green Egg, Weber, Dreamfire, Mustang, Z Grills, Stiff ja paljude teiste grille ja lisavarustust. www.grillimaailm.ee

SISUTURUNDUS SISUTURUNDUS

LK 19 LK 19

20. novembril avanes Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) sektoritevahelise mobiilsuse toetamise meede (SekMo), millega saavad era- või avaliku sektori asutused tööle võtta doktorikraadiga teadlase neile vajalike rakendusuuringute ja/või tootearendusprojektide kavandamiseks ja läbiviimiseks.

Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond

Eesti tuleviku heaks

Foto: Renee Altrov

RIIK ANNAB TOETUST DOKTORIKRAADIGA TEADLASTE PALKAMISEKS EHK AVANES SEKMO MEEDE Toetusmäär on sõltuvalt asutuse suurusest ja läbiviidava uuringu tüübist 25 kuni 70 protsenti uurimisprojekti abikõlbulikest kuludest.

Kui pikk on toetuse kasutamise periood?

Toetatava projekti pikkus on minimaalselt kolm kuud ja maksimaalselt 24 kuud.

Millised on nõuded taotlejale?

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu.

Mis on toetusmeetme maht?

Sektoritevahelise mobiilsuse toetamise meetme maht on 1 820 000 eurot, millele lisandub taotleja omaosalus.

Mis on meetme eesmärk?

Meetme laiem eesmärk on soodustada teadlaste aktiivsemat kaasamist ühiskonna probleemide lahendamisse, võimaldades teadlastel ajutiselt asuda tööle era- ja avaliku sektori asutustesse konkreetsete arendusülesannete täitmiseks. Konkreetsemalt aitab meede ühelt poolt tõsta ettevõtlus- ja avaliku sektori võimekust kasutada senisest enam teadus- ja arendustegevuse võimalusi oma konkurentsivõime suurendamiseks ja/või tegevuse efektiivistamiseks.

«Võrreldes põhjamaade ning teiste Euroopa jõukamate riikidega on Eestis erasektoris 1000 elaniku kohta selgelt vähem doktorikraadiga töötajaid. Loodame, et avanev meede julgustab ettevõtjaid arendustegevusi ette võtma ning loob noortele teadlastele uusi võimalusi oma teadmistega Eesti ellu panustada. Tegemist on pilootmeetmega ning saadud kogemuste toel kavatseme ka tulevikus soodustada teadlaste töötamist erinevates sektorites.»

Taotleja võib olla • Eesti ettevõte (Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik) või • avaliku sektori asutus (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus), välläbiviimiseks. Toe«Toetusmeede ja arvatud kortataval projektil aitab kaasa avaliku ja ralisel evalpeab olema erasektori vahelisele liiveerimisel seos asutuse positiivselt vajadustega, kuvusele, mis on oluline evalveerikindel eesteadustöö tulemuste rakentud teadusmärk ning damisel ning teadmussiirde võimekuse kasvule ja arendusplaan, kuiasutused das edukalt majanduse vajaduste lahendamiseks. Lisaks võining tehlõppeva promaldab see teadlastel mitmekesistada oma karnoloogia jekti tulemujääriteed, mille hulka kuulub ka töötamine arendussi tulevikus keskused. rakendatakse. väljaspool akadeemilist sektorit.»

Taotleja vanuTaotlemise eelURVE VOOL sele, senisele tingimus on asuRiigi Tugiteenuste Keskuse kõrgmajandustegevutuse võimekus prohariduse ja teaduse talituse sele ega suurusele jekt ellu viia, sealhulTeisalt aitab see avardada teadlaste töö- ja arenemisvõijuht ei ole kehtestatud gas tõendatud omaosamalusi läbi vahetu koostöö ühiskonna teiste valdkondade täiendavaid piiranguid. luse katmise suutlikkus. Kui asutustega.

Taotleja peab tõendama doktorikraadi kaitsmisest on mööomaosaluse katmise võimekust. das rohkem kui kolm aastat, on nõutav ka Mida toetatakse? teadlase töökogemus evalveeritud teaMille alusel taotlusi hinnatakse? dus- ja arendusasutuses. Meetme üks Toetatakse doktorikraadiga teadlaste töölevõtmist Eesti numbriline eesmärk on kaasata era- ja era- ja avaliku sektori asutustesse neile vajalike rakendusNõuetele vastavat taotlust hindab RTK, avaliku sektori asutustesse vähemalt 40 uuringute ning tootearendusprojektide kavandamiseks ja kaasates vajadusel sõltumatuid eksperte. teadlast.

Taotluse läbivaatamiseks, hindamiseks ja otsuse langetamiseks võib kuluda kuni 60 Kui suur on toetus?

«Just innovaatilistel, tööpäeva taotluse esitamisest.

Projekti abikõlbulike kulude aluseks teadus- ja arendustegevusse Taotluste hindamisel lähtutakse järgmisvõetakse tööjõukulude kuupõhine panustavatel ettevõtetel on test valikukriteeriumitest: ühikuhind 3264 eurot täistööajavõimalik liikuda edasi hinna• projekti vastavus teadus- ja arendustega töötava teadlase kohta, milgevusele (kas tegemist on rakendusuulele lisandub 40 protsenti konkurentsil põhinevast ärimudelist ringu ja/või tootearendusega); (1306 eurot) muude abikõlbuning lüüa läbi maailmaturul,» kinnitas Laas. Tema • projekti mõju meetme eesmärkidele; like kulude katmiseks. Kokku sõnul on teaduskompetentsi kasutamiseks ettevõtetes • projekti teaduslik tase, sealhulgas teaon abikõlbulikud kulud makdus- ja arendusprojekti teaduslik kvalisimaalselt 4570 eurot kuus. mitu võimalust. «Sektorivahelise mobiilsuse toetusest on teet ja metoodika, teadlase võimekus Teadlasel on võimalus töötakasu ettevõtetel, kellel on vaja kindla teadlase kompetentse projekti ellu viia, tegevus- ja ajakava läda projektis osalise töökoorpikema aja vältel. Suuremad teadus- ja arenduskoostöö bitöötamise tase; musega (minimaalselt 0,5 • projekti põhjendatus ja teostatavus, koormusega), sel juhul hüviprojektid saavad peagi hoogu juurde ka rakendusuuringute sealhulgas vastavus ettevõtte või asututatakse koormuse osakaal ühiprogrammis ning väiksemamahuliste teadus- ja se vajadustele, ettevõtte või asutuse kuhinnast vastavalt tööajale. valmisolek teadus- ja arendustöötaja Näiteks kui töökoormus on 0,5, arendustegevuste jaoks saab tuge EASi innovatsioonitöölevõtmiseks, ettevõtte või asutuse siis arvestatakse ühikuhinnast ja arendusosakutest.» võimekus teadus- ja arendustegevusest proportsionaalselt 50 protsenti. saadavat tulemit rakendada, ettevõtte INGE LAAS omafinantseeringu tasumise suutlikkus; Toetuse kogumaht = (ühikuhind + Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse stratee• projekti mõju läbivatele teemadele, 40% ühikuhinnast) x koormus x projekgia ja tootearenduse valdkonnajuht sealhulgas seotus Eesti majanduse, reti kestus (kuudes) x toetusmäär.

OSKAR OTSUS

Eesti Teadusagentuuri teadusprogrammide osakonna juhataja

gionaalse arengu, keskkonnahoiu, kodanikuühiskonna arengu ning soolise võrdõiguslikkusega ja võrdsete võimaluste tagamisega, ühtse riigivalitsemise, infoühiskonna edendamisega.

Tegemist ei ole konkurentsipõhise meetmega, taotlusi menetletakse vastavalt laekumisele ja hinnatakse jooksvalt kord kuus. Igale hindamiskriteeriumile on kehtestatud lävendid, positiivse tulemuse saavutamiseks peab taotlus ületama lävendid kõigi hindamiskriteeriumite lõikes.

Kuhu pöörduda nõustamise soovi korral?

Toetusest huvitatud isikud saavad projektiga seotud nõu saamiseks pöörduda nii Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kui Eesti Teadusagentuuri (ETAg) poole, mis nõustavad taotlejaid näiteks teadus- ja arendustegevuse sisu ja intellektuaalomandi küsimustes, toetavad taotlejate ja teadlaste kokkuviimist ning aitavad vajadusel vahendada läbirääkimisi koostööprojektide loomisel.

Kuidas esitada taotlust?

Taotlusi hakkab vastu võtma RTK (www. rtk.ee). Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas. Taotlusi hindab ekspertkomisjon, kuhu kuuluvad nii haridus- ja teadusministeeriumi, ETAgi ja EASi esindajad kui ka teaduse ja ettevõtluskeskkonna eksperdid.

Margit Saar Eesti Teadusagentuur Lisainfo: Tea Tassa teenusekoordinaator Riigi Tugiteenuste Keskus Tel 663 2059 E-post: tea.tassa@rtk.ee Viktor Muuli nutika spetsialiseerumise valdkonna juht Eesti Teadusagentuur Tel 730 0325 E-post: viktor.muuli@etag.ee

Sille Annuk

LK 20 Remato tegevjuhi Madis Lehtmetsa sõnul on ehitus konservatiivne valdkond, mis on aastaid paljuski muutumatuna püsinud. Just selles peitubki võimalus, mida Remato püüab ära kasutada.

Kõik eeldused oma nišis maailm vallutada on olemas, arvas investor Madis Henk.

S I L M A PA I S T VA I M S TA R T- U P - E T T E V Õ T E – R E M AT O E E S T I O Ü

IDUFIRMA AITAB SÄÄSTA EHITAJATE RAHA, AEGA JA NÄRVE

T

änavu kõige silmapaistvama idufirma nimetuse pälvinud Remato digiteerib väga konservatiivset sektorit. Ehitust nimelt.

Kahe tegutsemisaasta jooksul on Remato meeskonnal õnnestunud kümme protsenti Eesti sihtrühmast saada oma klientideks ning seejuures on kaasanud investoritelt üle 600 000 euro. Sellised näitajad annavad kahtlemata aluse rahul olla.

Ettevõtte tegevjuhi Madis Lehtmetsa sõnul on koroonapandeemia selgesti mõista andnud, et käes on viimane aeg mõelda sellele, kuidas viia võimalikult paljud ärioperatsioonid digitaalseks. Isegi sedavõrd füüsilises valdkonnas, nagu seda on ehitus, aitavad e-lahendused kokku hoida raha, aega ja närve. Pealegi on just digilahendused võimaldanud paljudel koroonaajal edukalt tegevust jätkata.

OMA NIŠŠ Remato sündis ühe asutaja isiklikust valust: kui Ranno Käomäge, kes on ise olnud mitme ehituse juures projektijuht, hakkas häirima, et ainus efektiivsuse mõõtmise tööriist on Excel. See on tüütu, võtab palju aega, pidevalt tuleb teha kuivi sarnaseid liigutusi. Lisaks tuleb selle käigus liiga sageli ette vigu.

Et Käomägi on ühtlasi tarkvarainseneri taustaga, hakkas ta uurima, milliseid tarkvaralahendusi on just ehitusettevõtetele välja töötatud. Selgus, et neid on omajagu, aga kõik on mõeldud suurtele ettevõtetele, kes otsivad ise alltöövõtjaid. Nii pandigi idanema Remato ehk tarkvara väi-

AET REBANE

aet.rebane@postimees.ee kese ja keskmise suurusega ehitusettevõtetele – neile, kes alltöövõtjatena päriselt ise objektidel oma meeskonna ja tööriistadega tegutsevad.

«Ehitajad saavad äpist vaadata, mida nad konkreetsel päeval tegema peavad,» selgitas Lehtmets. Töötajad panevad samas keskkonnas töötundide arvestamiseks käima taimeri ja tööpäeva lõpus märgivad ruutmeetrid, mille nad jõudsid ära teha, või lisavad tehtud tööst foto. Nii aitab äpp arvet pidada varade, tööriistade, projektide ja eelarvete üle. Andmetele pääsevad nutirakenduse kaudu ligi kõik asjaosalised.

MAKSVAD KLIENDID Valdav osa Remato investoritest on Eesti päritolu. Idufirma on nüüdseks korraldanud kaks raha kaasamise vooru ning selle käigus tõstnud ingelinvestoritelt kokku 630 000 eurot.

Investor Madis Henk selgitas, et tema otsustas raha Rematosse paigutada, kuna selles langeb kokku mitu olulist asjaolu.

«Ehitus on valdkond, kuhu pole veel kuigi palju tarkvara loodud, kus kasutatakse palju Excelit ja seetõttu on seal kaod suured. Korraliku tarkvara abil saaks kõvasti aega ja raha kokku hoida,» ütles ta. «Remato tiim on näidanud, et nad suudavad luua suurepärast tarkvara, mis selle sektori probleeme edukalt lahendab. Toode toimib, maksvaid kliente tuleb järjest peale.

Kõik eeldused oma nišis maailm vallutada on olemas,» lisas ta.

Oktoobris oli Rematol maksvaid kliente ligi 150 ehk kümme protsenti Eesti väikestest ja keskmistest ehitusettevõtetest. Üksnes Eestiga ei kavatse firma piirdu-

da. Kui selle aasta alguses oli ettevõtte palgal neli inimest, siis nüüd on neid 11, ja üks neist juba mõnda aega Soomes tegutsenud müügiesindaja. Uue aasta alguses, mil platvorm saab täiustatud ja laiendatud, hakkab ettevõte jahtima üleilmset turgu.

Lehtmetsa sõnul on kõige raskem just klientide juurde jõudmine, sest internetist ei osata otsida seda, mille olemasolust ei teata. Samuti on ehitus konservatiivne sektor, kus pole harjutud mõtlema digilahendustest. Seetõttu on müügimeeskond katsetanud väga erinevaid lähenemisi.

Nad on ettevõtjatele otse helistanud, ümbrikus kirju ja meile saatnud, messidel platvormi tutvustanud ning käigus on olnud ka digiturundus. Et ehitusmessid on tänavu ära jäänud ning pole teada, mida toob aasta 2021, on Remato reklaamistrateegia rahvusvaheliste klientide sihtimisel eeskätt digiturundus.

MITU KÄRBEST ÜHE ÄPIGA Osaühingu Reparo Ehitus tegevjuhi Ülo Jaanisoo sõnul jäi Remato talle silma võrdlemisi juhuslikult, ta ei mäletagi, kuidas täpselt. «Mulle meeldis see, et tarkvara on just ehitusfirmadele mõeldud. Meil oli paberil tööajaarvestus ja tuhat muud probleemi, millega tuleb veel tegeleda,» kirjeldas ta. «Neil on lisaks ka tööriistade arvestus, mis meil oli samuti paberil. Me sellele otseselt ei otsinudki paremat lahendust, aga Remato lahendas sobivalt mõlemad ära,» lisas Jaanisoo. «Oleme nendega ka muid ehitaja elu paremaks ja lihtsamaks muutmise lahendusi arutanud ning rõõm on tõdeda, et nad mõtlevad aktiivselt kaasa ja on huvitatud tagasisidest, et toodet

veel paremaks muuta. See imponeerib kõige rohkem.»

Kui palju on Reparo Ehitus Remato kasutamisega aega või raha kokku hoidnud, Jaanisoo täpselt öelda ei osanud. «Ilmselt seda oleks võimalik kuidagi rahasse arvutada, aga see ei olegi kõige olulisem. Tähtis on see, mida Remato teeb ja mida paber ei tee,» ütles ta. Jaanisoo on aga kindel, et kogu tööprotsess on muutunud läbipaistvamaks.

«Tööaja arvestust on võimalik pidevalt monitoorida, see on oluline. Nagu ka see, et tänapäeval on igal töömehel nutitelefon taskus ja sellele on võimalik üles ehitada kogu kommunikatsioon kontoriga, sealhulgas tööülesannete püstitamine, töötundide arvestus, kokkuvõtete tegemine, samuti töövahendite, isikukaitsevahendite korraldamine. Mina näen seda nii, et see on alles algus,» rääkis Jaanisoo.

Startup Day kogukonnajuht Ermo Tikk ütles, et Tartu 2019–2020 parimat idufirmat valida oli raske, sest konkurents oli tihe. «Remato osutus valituks selle pärast, et on eelmise ja selle aasta jooksul olnud positiivselt silmapaistev ning teinud märkimisväärse arenguhüppe. Arvestasime otsuse tegemisel ka investeeringute kaasamist, käibe, meeskonna ja makstud riiklike maksude kasvu, nähtavust meediakanalites ning aktiivsust kogukonnas,» selgitas ta. Remato käive on kõnealuse perioodi vältel kasvanud ligi 25 protsenti kvartalis ning meeskond on lühikese ajaga paisunud nelja inimese pealt 11-le. «Näeme neis märkimisväärset potentsiaali lähiaastatel jõudsalt veelgi kasvada ning aktiivsust panustada Tartu iduettevõtluse ökosüsteemi arengusse.»

LK 21 M A K S T U D R I I K L I KU D M A K S U D

TIPP 50

TARTU LINN 2019

1.

2.

3.

46 922 409 42 913 741 36 450 636

A. Le Coq AS

Tartu Ülikooli Kliinikum SA Tartu ülikool

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

Tartu linnavalitsus Playtech Estonia OÜ Olerex AS Eesti maaülikool Haridus- ja teadusministeerium Maag Grupp AS Bigbank AS Decora AS Tartu Kiirabi SA Kroonpress AS Tartu Tarbijate Kooperatiiv TuÜ Mapri Ehitus OÜ Tartu vangla Edukas Eesti Hanza Mechanics Tartu AS Ettevõte 2020 A&P Mets AS Teater Vanemuine SA

28 231 813 10 612 303 9 291 115 7 859 684 7 145 521 5 856 611 4 968 016 4 768 583 4 219 286 3 951 731 3 878 007 3 524 972 3 497 841 3 171 434 3 004 727 2 921 551

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

Aasta Auto Pluss AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS Cronimet Nordic OÜ Salvest AS Truck Trading Estonia OÜ Põllumeeste ühistu Kevili

2 797 375 2 759 769 2 662 145 2 627 856 2 557 972 2 367 692

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet Kodumaja AS Tartu Mill AS Ke Infra AS Balt-Hellin AS Karl Bilder OÜ TMB Element OÜ KM Element OÜ Edukas Eesti Tarmetec OÜ Ettevõte 2019

2 349 157 2 312 515 2 266 412 2 219 584 2 170 027 2 159 473 2 145 675 2 061 728 1 960 719

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ Axinom Eesti OÜ Estiko-Plastar AS Torm Metall OÜ Data Print OÜ Perforce Software AS Advokaadibüroo TGS Baltic AS Rahvusarhiiv Gobus AS Ehitustrust AS Eesti Leivatööstus AS Dimedium AS Riigikohus Fortum Tartu AS Gustav Cafe OÜ Mooncascade OÜ

1 951 409 1 942 883 1 925 404 1 897 128 1 854 112 1 783 292 1 777 316 1 773 991 1 769 940 1 769 703 1 693 101 1 687 336 1 665 112 1 549 147 1 548 351 1 547 210

Nõo vallavalitsus

1 064 354

Mööblifurnituur AS Olbtar AS Concise Systems OÜ Merrem Tööstusplast OÜ Eesti lennuakadeemia Eesti EtteSame OÜ Edukas võte 2016–2020 Zeigo Service OÜ Addinol Lube Oil OÜ Seicom OÜ Edukas Eesti Tava Mets OÜ Ettevõte 2019 Eesti Doordec OÜ Edukas Ettevõte 2020 Jardin OÜ Moone OÜ Mileedi AS

1 013 010 924 183 901 710 874 941 868 034 855 531 812 958 792 331 788 223 779 422 777 078 761 688 757 953 753 023

TARTUMAA

1.

2.

3.

Tartu Terminal AS

Anne Soojus AS

Saint-Gobain Glass Estonia SE 4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

Nõo Lihatööstus AS

4 308 876

Elva vallavalitsus Tatoli AS Kambja vallavalitsus Tartu vallavalitsus Nordic Digital AS Agriland OÜ Sebe AS Arens AS Alpter Grupp OÜ Foxway OÜ Kaur Trade OÜ Elva tarbijate ühistu Promens AS Dotnuva Baltic AS Grüne Fee Eesti AS

3 967 390 3 189 391 2 956 102 2 951 391 2 835 553 2 759 429 2 621 490 2 595 030 2 261 552 2 166 550 2 151 822 2 119 489 2 093 880 2 068 073 2 060 053

Edukas Eesti Ettevõte 2019

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

135 350 902 6 405 582 6 173 881

Maarjamaa hariduskolleegium

1 787 081

Marepleks OÜ Quantum Eesti AS Peipsiääre vallavalitsus Respo Haagised AS Plantex AS Giga Ehitus OÜ Kastre vallavalitsus Edukas Eesti Tartu Agro AS Ettevõte 2019 Agrovarustus OÜ Edukas Eesti Maxilla AS Ettevõte 2019 Väderstad OÜ Luunja vallavalitsus Estover Piimatööstus OÜ Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Vara Saeveski OÜ

1 663 892 1 573 173 1 528 204 1 390 161 1 382 746 1 375 475 1 286 366 1 279 790 1 276 784 1 238 299 1 131 092 1 120 661 1 108 328 1 085 450 1 080 408

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

LK 22

REKLAAM

Kodu loata?

Ajame kasutusloa dokumendid korda SAADA HINNAPÄRING

projektibüroo.ee

nr 1 kasutuslubade taotleja Eestis* * 2019. aasta jooksul väljastati Projektibüroo abil üle 250 kasutusloa

S SI SI SUUTTUURRUUNNDDUUS S

LK 23

COVID-19 põhjustatud kriis on toonud paksu pahandust, niitnud jalust terveid sektoreid ning pannud meid ümber hindama oma tegevusi ja väärtusi.

On selge, et igas kriisis on nii kaotajaid kui ka võitjaid. Ettevõtjate vaatest on endiselt võimalik haarata turuosa, teha vajalikke investeeringuid nii inimestesse kui ka masinaparki.

Igas kriisis peitub võimalus Kaarel Aus, KredExi ettevõtlusosakonna juht

KredEx viis augustis ja septembris ettevõtjate seas läbi uuringu, kust selgus, et 30 protsenti küsitletud ettevõtjatest polnud kriis üldse mõjutanud, 25 protsenti ettevõtjaid vastas, et mõju oli väike, 11 protsendil juhtudel oli mõju väga väike. Suureks hindas mõju vaid 14 protsenti ettevõtjatest.

Küsitlusest selgus, et kriisi ohjamiseks vähendati peamiselt kulusid või võeti kasutusele reservid. Pooled küsitletud ettevõtted olid COVID-19 kriisi puhkemisest kuni uuringu läbiviimiseni vähendanud oma kulusid. Seejuures, mida suurema käibega on ettevõte, seda sagedamini on kulusid kärbitud. 43 protsenti ettevõtetest on pidanud kasutusele võtma oma ettevõtte reservid ning kolmandik (35 protsenti) märkis, et nende ettevõttes on planeeritud investeeringud edasi lükatud. Investeeringute vähene edasilükkamine näitab selgelt, et ettevõtjad teavad: head kriisi ei tohi raisku lasta.

Investeeringutega seotult on oluline fakt, et 69 protsenti ettevõtjatest ei vähendanud töötajate töötasusid. Kriisi kestel tõusid piiratud ressursiga toimetades inimressurss ja teadmised olulisele kohale.

Ent kriis ei ole kaugeltki veel läbi, ei tervishoius ega majanduses. Ebakindel majandussituatsioon tingib olukorra, et umbes neljandik ettevõtteid plaanib lähima kuue kuu jooksul kas vähendada kulusid, kasutada kogutud reserve või lükata plaanitud investeeringud tulevikku.

Analüüsides tulemusi regionaalsest aspektist, eristuvad Kesk-Eesti ettevõtted, kes keskmisest sagedamini kalduvad hindama, et nad astuvad järgmise kuue kuu jooksul likviidsuse suurendamiseks mitmeid erinevaid samme: töötasusid plaanib vähendada 32 protsenti (uuringus keskmiselt 8 protsenti), kulusid vähendada 44 protsenti (keskmiselt 25 protsenti).

Selleks, et ettevõtjatel jaguks piisavalt käibevahendeid ja vajalikke investeeringuid ei lükataks ebamäärasesse tulevikku, pakub KredEx endiselt ettevõtjatele tuge erinevate finantsteenuste kaudu nii läbi pankade kui ka otse.

Mida teha, et ettevõte saaks kasutada KredExi pakutavaid teenuseid?

Esmalt tuleb ettevõtjal läbi mõelda, kuidas ettevõte raskustest välja tuua. Oluline on, et ettevõtja on enda jaoks läbi mõelnud võimalikud lahenduskäigud ja riskid. KredExi käendusega pangalaenud ja KredExi otselaenud võimaldavad ettevõtja plaanid ellu viia, kuid ettevõtlusrisk jääb siiski suuremas osas ettevõtja kanda. Seejärel tuleb pöörduda panka ning paluda uut laenu või olemasoleva laenu tagasimaksegraafiku leevendamist.

Juhul, kui pank näeb selleks vajadust, kaasavad nad KredExi, et rakendada ettevõtluse toetamiseks pakutavaid teenuseid. Otse KredExi poole pöörduda pole vaja, nii tavapäraste kui kriisimeetmetena pakutavate käenduste rakendamine toimub koostöös pangaga. KredExil on tihe koostöö kõigi Eestis tegutsevate suuremate pankadega ja läbi nende jõuab KredExi tugi mugavalt ettevõtjateni.

Näide väärt investeeringust – KredExi klient Haapsalu Uksetehas rajas hiljaaegu uue tootmishoone.

Erakorraliselt pakub KredEx ettevõtjatele otselaene juhuks, kui ettevõtjal COVID-19 kriisist tulenevate raskuste tõttu ei ole võimalik eraturult mõistlikel tingimustel finantseeringut kaasata.

Käendused läbi pankade Pangad on valmis ettevõtjaid aitama ja vajadusel saab lisatuge pakkuda KredEx. Pankade kaudu on võimalik taotleda järgmisi KredExi teenuseid: • erakorraline väikelaenu käendus Võimaldab mikro- ja väikeettevõtjatele soodsatel tingimustel uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

• erakorraline käendus majutus- ja toitlustussektorile, reisibüroodele ja reisikorraldajatele Võimaldab majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele ning reisibüroodele ja reisikorraldajatele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

• erakorraline proportsionaalne laenukäendus uutele pangalaenudele Võimaldab igas suuruses ettevõtjatele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

• erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks

Võimaldab olemasolevatele laenudele tavapärasest pikemat maksepuhkust (vähemalt kuus kuud) ja lõpptähtaja ikendamist likviidsuse tagamiseks COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

• erakorraline proportsionaalne käendus riiklikult olulistele projektidele Võimaldab riiklikult olulistele projektidele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

KredExi erakorralised laenud Kui ettevõtjal ei ole COVID-19 kriisist tulenevate ajutiste raskuste tõttu võimalik eraturult mõistlikel tingimustel rahastust kaasata, saab pöörduda otse KredExi poole. Kõikide KredExi otselaenude puhul tuleb ennekõike veenduda, et ettevõte vastaks teenusetingimustele ja seejärel on võimalik esitada KredExi e-teeninduses taotlus. Otse on KredExilt võimalik taotleda järgmisi laene: • erakorraline käibekapitalilaen Eesmärk on COVID-19 puhangust tingitud ettevõtja ajutiste raskuste ületamiseks vajaliku käibekapitali finantseerimine.

• erakorraline investeerimislaen Eesmärk on COVID-19 puhangust tingitud ettevõtja ajutiste raskuste ületamiseks tehtavate põhivarainvesteeringute finantseerimine.

Foto: Uve-Rain Uusrand

• erakorraline laen riiklikult olulistele projektidele Eesmärk on võimaldada riiklikult olulistele suurprojektidele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.

Täiendavat infot KredExi pakutavate kriisimeetmete kohta leiab aadressilt kredex.ee/covid19.

Nagu uuringust ka selgus, on siiski väga arvestatav hulk ettevõtjaid, keda kriis otseselt räsinud ei ole. Jätkuvalt pakub KredEx tavapäraseid teenuseid ettevõtluse toetamiseks kõikjal Eestis: • stardilaen – aitab ettevõtlusega alustada ning jagada ettevõtluse alustamisega seotud riski; • laenukäendus – võimaldab kaasata pangafinantseeringut ettevõtluse kasvatamisel; • tööstuslaen – panga või liisingu finantseeringule allutatud laen, mis võimaldab kaasata pangafinantseeringut ettevõtluse kasvatamisel; • kapitalilaen – allutatud laen, mille eesmärk on pakkuda ettevõttele kasvuks vajalikku kapitali; • ekspordilaen – eksporditavatele kestvuskaupadele pikaajalise maksetähtaja võimaldamiseks pakutav laen, eesmärk on soodustada suuremahulisi eksporditehinguid.

LK 24 TA R T U T E A D U S PA R G I PA R I M E T T E V Õ T E – S O L I S B I O D Y N E O Ü

KOROONA-AASTA TÕI TEADUSPARGI PARIMALE ETTEVÕTTELE MITME MILJONI EURO SUURUSE KÄIBEKASVU

T

Solis BioDyne’i tehnoloogiaspetsialist Jana Eensalu ettevõtte kromatograafiga ensüüme puhastamas.

AET REBANE

aet.rebane@postimees.ee mesuguseid uuringuid, analüüse aga ka diagnostikavahendeid.

LÕVIOSA EKSPORDIST Ettevõtte toode 1-step RT-qPCR Kit on üks põhikomponent RNA-viiruste, nagu näiteks Covid-19 haigust põhjustava SARSCoV-2 viiruse analüüsikomplektist. Neid kasutatakse nii era- kui ka riiklikes laborites Eestis ja mujal maailmas.

Ploomipuu sõnul on spetsialistide jaoks ettevõtte tegevus elementaarselt selge. «DNA, bakterid, rakud, valgud – kõik võib kokku võtta sõnaga «loodus».

Keeruliseks läheb, kui soovida vanaemale selgeks teha, millega Solis BioDyne tegeleb.»

Ettevõtte aasta on olnud kiire ja täis muutusi. «Kui 2019. aastal otsustasime, et

• autoremont • rehvitööd • sildade reguleerimine • konditsioneeri täitmine • autode keretööd • dünaamiline käigukastiõli vahetus

E–R 8–17 Tel 504 6455, 745 6885 info@respom.ee Asume Elva vallas Käärdi alevikus Kaseküla 3

Arvutidoktor OÜ | www.arvutidoktor.eu | info@ad.ee

artu teaduspargi selle aasta parim ettevõte on OÜ Solis BioDyne. Nende põhitegevus on biotehnoloogias kasutatavate valkude ja muude bioproduktide tootmine, arendamine ja müümine.

Muu hulgas arendab ja toodab ettevõte oma tehases põhikemikaali, mille abil saab testida viirushaigusi, sealhulgas näiteks Covid-19, HIV-AIDS, C-hepatiiti ja mitmeid teisi laialt levinud ning ohtlikke haigusi. Eelmisel majandusaastal kasvas nii ettevõtte müügikäive, kasum kui ka töötajate arv.

«Pakume oma klientidele ligi sada erinevat toodet, millest vajaduse korral oskame teha sobiva rätsepalahenduse,» ütles ettevõtte tegevjuht Oliver Ploomipuu. Solis BioDyne’i toodete abil saab teha mit-

tahame hüpata kõrgemale ja kaugemale ning alustasime vajalikke ettevalmistusi, siis 2020. aasta pandeemia andis nii suure hoo sisse, et hüppe kaugustki on praegu raske hinnata.»

Ploomipuu sõnul on ettevõte 25-aastase tegevuse ajal üldiselt stabiilselt püsinud 10–20-protsendise kasvu juures.

«2019. aasta lõpetasime uhkelt 24 töötajaga ja käive oli 2,5 miljonit. Nüüdseks on selge, et 2020. aastal ületame seitse miljonit ja pea igal nädalal kasvav meeskond on juba 46-liikmeline,» kirjeldas ta.

Oliver Ploomipuu sõnul kasvab ka kasum proportsionaalselt käibega, kuid enne aasta lõppu ei saa kindlaid arve välja öelda. Lõviosa (96 protsenti) müügist tuleb eksporditurgudelt, kuid arendus ja tootmine asub Tartu teaduspargi Ränilinnakus.

Juba 15 aastat hea partner oma klientidele Arvutidoktor OÜ hooldab ja teenindab Teie IT taristut

Kiire ja usaldusväärne IT-ravi Tartus!

Helista 506 4321

Solis BioDyne

LK 25

EDENEMINE Solis BioDyne Käibe kasv Kasumi kasv Töötajate kasv

Solis BioDyne’i tehnoloogiaspetsialistil Jana Eensalul on 15-aastane kogemus ensüümide tootmisel.

Tema sõnul on viimane aasta olnud väga intensiivne ja pingeline: tootmismaht on kasvanud hüppeliselt, palju on juurde saabunud uusi töötajaid, kellele on tulnud käigu pealt tarvilikke teadmisi ja kogemusi edasi anda. «Samas on väga uhke ja hea tunne, et saan olla osa just selles ettevõttes ning seeläbi aidata maailma praeguses keerulises olukorras,» arvas Eensalu.

Oliver Ploomipuu sõnul on Solis BioDyne algusest peale pannud põhirõhu kvaliteedile ning maailmataseme tagamine on olVõib öelda, et Covid-19 testimi- nud võimalik vaid pideva teaseks sobilikke komponente on dusarendustegearendatud viimased kaksküm- vusega.

«Kuna meie tooted on univermend aastat, rääkis Solis saalsed, saab neid BioDyne’i tegevjuht Oli- kasutada nii loomade, taimede kui ka inimeste ver Ploomipuu. haiguste diagnoosimiseks.

Seega võib öelda, et Covid-19

KOKKU 125 ÄRISEKTORIT COVID-19 MÕJUSKOOR

Creditinfo mahukas ja usaldusväärne turuülevaade aitab säästa kümneid väärt töötunde info otsimise, ärikeskkonna võrdlemise ja analüüsimise arvelt. Meie kogenud finantseksperdid tegid selle töö Sinu eest juba ära. Anna ettevõtte juhtkonnale, osakondade juhtidele, finantsistidele ja analüütikutele parim tööriist aastalõpu tegevusstrateegia ülevaata­ miseks ja uue majandusaasta eelarve ning tulemusliku tegevuskava väljatöötamiseks. Positsioneeri ettevõtet turul täpsemalt, muugi lahti müügipotentsiaal ja avasta uued tegevussuunad.

Nüüd saad turuülevaate valimit soovi korral ka ise muuta ja täiendada!

Telli paari klikiga: digital.creditinfo.ee/turuylevaade2020

•••

:.1 ... .. CREDITINFO

2018

2019

2020

2 001 657

2 546 868

u 7 000 000

441 202

709 215

selgumisel

22

24

46+

testimiseks sobilikke komponente on arendatud juba viimased kakskümmend aastat,» lisas ta.

Ploomipuu hinnangul on teaduspargis palju märkimisväärseid ettevõtteid, kuid et ettevõte sai teaduspargi selle aasta parima tiitli ilmselt seetõttu, et on silma paistnud suure arengu ja kasvamisega.

«Nagu ronitaim, oleme oma varred teaduspargis ajanud peaaegu kõigile korrustele,» pakkus ta.

OTSEKUI KIIRRONGIGA EDASI Ploomipuu hinnangul on lähitulevikus üks kindel: nimelt see, et Solis BioDyne istub endiselt kiirrongis ja proovib sõitu nautida. «Meie pidevalt kasvavas meeskonnas on hulga tarku ja särasilmseid inimesi, kelle abiga viime Eesti targad lahendused laia maailma.»

Tartu teaduspargi projektijuht Vaido Mikheim ütles, et Solis BioDyne’i sai tunnustuse juba teist korda, ka 2015. aastal kuulutati ettevõte teaduspargi aasta parimaks.

«Aasta ettevõtja tiitlit andes me küll vaatame minevikku, aga ei pääse mööda ka olevikust,» lisas ta. «Solis BioDyne on vaatamata koroonakriisile endiselt kiiresti kasvav ettevõte.»

2 x Kristjan Teedema

LK 27

Lange motokeskuse meeskond (eest vasakult) Aire Liivapuu, Margo Maltis, Heleri Enok, Lauri Roosiorg, Mare-Liis Kanarik ja koer Steffi.

A A S TA T U R I S M I T E G U – L A N G E M O T O K E S KU S

LANGELT SAAB ADRENALIINIANNUSE NII LAPS KUI PROFISPORTLANE

K

oroonaaeg on olnud pikk ja väsitav ning just turismivaldkonda eriti muserdanud. Sellest hoolimata ei ole Lange motokeskuse meeskond nina norgu lasknud ning peab lisaks hiljutistele uuendustele juba uusi arenguplaane.

«Lange täiendab linna ja maakonna turismi väga hästi ning on meie suure piirkonna jaoks unikaalne ja vähe kaetud segment. Sellist keskust ja selliseid võimalusi tegelikult pole kuskil mujal,» põhjendas sihtasutuse Tartumaa Turismi turundusspetsialist Pilvi Käiro, miks nad otsustasid just Lange keskuse kuulutada tänavuseks maakonna turismiteoks. Tema sõnul on muu hulgas väga oluline seegi, et motokeskus on kogu aeg edasi arenenud.

PIDEV ARENG Tartu lähedal Kastre vallas asuv Lange motokeskus sai alguse selle juhi Lauri Roosioru isiklikust huvist motokrossi vastu ning sai hoogu juurde sellest, et ka mõlemad tema pojad hakkasid krossi sõitma. «Kuna lähikonnas selliseid treeninguradasid ei olnud, tekkis mõte endale üks väike rada teha,» meenutas Roosiorg. Esialgu püsiski koha rõhk just motokrossil, ent sellele on aja jooksul lisandunud teised huviväärsed võimalused.

Nii näiteks avas motokeskus üle-eelmise aasta kevadel 1015 meetri pikkuse välikardiraja. Aga sellega uuendusplaanid ei piirdunud. Selleks et huvilistele jaguks tegevust iga ilmaga, mõtlesid tegijad välja uue plaani ning tänavu veebruaris sai valmis ka kardihall. Seda nimetatakse uhkuse ja õigusega Põhjamaade suurimaks.

«Oleme kunagi välja öelnud, et tahaks

LISETE REINEBERG

Uhiuus sisekardirada pole koroonakriisi tõttu veel

lisete.reineberg@postimees.ee oma täit potentsiaali näidata saanud. tuda ka pidulikus ülikonnas. Pole vaja karsiin iga paari aasta tagant linti lõigata. Kui ta, et sul pärast bensiinilõhn küljes on,» nii õnnestukski, siis oleks see tõesti päris märkis keskuse müügi- ja turundusjuht äge,» sõnas Roosiorg.

Mare-Liis Kanarik.

Et kardihalli loodi pärast välikardiraja käimalükkamist, võib viimase aja arengut pidada üpris loogiliseks. Kuna vastvalmiKLAPP MEESKONNAS nud hall avati veebruari lõpunädalatel, pisut enne koroonaviiruse levikust tingitud Motokeskust eest vedav meeskond on sileriolukorra väljakuulutamist, sai see klienmanähtavalt naerusuine ja energiline. tidele lahti olla vaid mõne nädala. Suveks, «See on meie elustiil. Siin on meie teine pärast vahepealset sunnitud pausi, avati kodu, kus teeme asju südamega,» lisas Kakardihall uuesti, aga et samal ajal oli käinarik. Tema kolleeg Aire Liivapuu tõstis mas ka välihooaeg, kulus meeskonna aur seejuures esile, et ta ei oska enda ametinisuuremas osas välirajale. Nii võib öelda, et metust öelda, sest keskus pakub talle iga seni pole kardihall veel oma täit potentpäev väga mitmekesist tegevust. «Meie siaali saanud näidata. töötajad ei ütle kunagi, et nad on tööl.

Kardihallis saab vurada ringi elektrikarNad ütlevad, et on Langel,» tõdes ta. tidega. Kuna kiputakse arvama, et selliste Roosiorg avaldas arvamust, et nii nagu masinatega sõita on igavam ja aeglasem, kodus on oluline perekonna ühtehoidmisiis on Lange motokeskus seadnud endale ne, peab ka töömeeskond tegutsema süeesmärgi müüt murda. Tegelikult on adrenergias. «Kui see ongi nii-öelda teine pere, naliinisõltlastel ka nendest võimalik palju siis kõik peavad omavahel hästi läbi saavälja pigistada. ma ja üksteist toetama. See ongi kõige Elektrikartide akusid laetakse tähtsam.» kardihalli katusele paigaldaEhkki tunnustus on mototud päikesepaneelidega, keskusele oluline, ei jääks mis tähendab seda, et selleta midagi tegemauus atraktsioon järgib ta. «Meile loomulikult ka keskkonnasäästpiisaks ka sellest, kui likke põhimõtteid. jagub kliente, kes «Eks meiegi lähevad siit ära püüdleme tasapositiivse emotkaalu poole: välPole nii, et inimene tuleb siia, siooniga, tänusõjas reostame ja nad huulil,» sõsees anname na- sõidab kardiga ära ja läheb mine- nas Roosiorg. tuke tagasi,» selkinma. Ta peab saama siin vähe- nitab,Kogemus gitas Roosiorg. et Lange Elektrikartide malt pool päeva ära kulutada, motokeskusesse suur pluss on see, leiab tee väga mitvõttis Lauri Roosiorg kes- mepalgeline klienet nendega võib sõitma minna kasvõi sest tegevust jakuse kontseptsiooni gubtuur, otse ärikohtumiselt tulnii lastele kui ka täisles. «Kui tahad, võid sisse iskasvanutele, nii ettevõtte kokku.

kollektiividele kui ka profisportlastele. Kardirajal on toimunud näiteks Supermoto ja kardispordi Eesti meistrivõistlused, krossirajal aga 2017. aastal juunioride motokrossi maailmameistrivõistlused, samuti mitmed Eesti meistrivõistlused. Tänavu suvel pidid keskuses aset leidma külgvankritega mootorrataste maailmameistrivõistlused, aga koroona tõttu lükati see mõõduvõtt edasi tulevasse aastasse.

Laupäevade ja pühapäevade hommikud on kardirajal mõeldud eeskätt lastele, suvel on pere väiksematele avatud ka eraldi lasterada. Samas on käinud Langel omavahel mootorispordis mõõtu võtmas firmade töötajad. Saab korraldada ka seminare, käia saunas ja pidada sünnipäevi.

Koroonaviiruse tõttu oli motokeskus tänavu kevadel pikalt suletud. «Kui me mai alguses võisime väliraja lahti teha, siis oligi õhus kaks varianti: kas inimesed ei tule meie juurde, sest nad kardavad, või nad just nimelt tulevad, sest kõik on väsinud kodus istumisest. Meie õnneks jäi peale see teine variant,» kõneles Liivapuu.

Et kuri viirus mõjutab elu endiselt, on ärevust edasise toimetuleku pärast endiselt üksjagu palju. Töötajad peavad olema pidevalt valvel ning selleks, et viirust vältida, desinfitseeritakse motokeskuses pärast igat kasutust kiivreid, roole ja muid pindu.

Kuigi Lange motokeskus on viimastel aastatel väga jõudsalt arenenud, ei plaani meeskond loorberitele puhkama jääda. Uusi plaane asjaosalised veel üksikasjalikult avalikustada ei taha, küll aga ütlevad nad, et püüdlevad selle poole, et Langel oleks võimalikult palju mitmesuguseid atraktsioone. «Pole nii, et inimene tuleb siia, paneb riided selga, sõidab kardiga ära ja läheb minema. Ta peab saama siin vähemalt pool päeva rahulikult ära kulutada,» võttis Roosiorg keskuse kontseptsiooni kokku.

LK 28 T Ö Ö TA J A D

TIPP 50

TARTU LINN 2019

1.

2.

3.

4 497 4 470 967

Tartu Ülikooli Kliinikum SA Tartu ülikool

Eesti maaülikool 4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

Olerex AS Gobus AS Tartu Tarbijate Kooperatiiv TuÜ Playtech Estonia OÜ Tartu Kiirabi SA Teater Vanemuine SA Edukas Eesti Hanza Mechanics Tartu AS Ettevõte 2020 Tartu vangla Palmako AS

678 640 531 521 515 501 466 429 391

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet Tartu kutsehariduskeskus Tartu linnavalitsus A. Le Coq AS KM Element OÜ Decora AS

382 377 359 336 317 273

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

Kroonpress AS Haridus- ja teadusministeerium Gustav Cafe OÜ Kyyrix OÜ Bigbank AS Lasita Maja OÜ Eesti Rahva Muuseum Tartu maakohus Finnair Business Services OÜ Edukas Eesti Tarmetec OÜ Ettevõte 2019 Salvest AS Kodumajatehase AS Eesti Leivatööstus AS Rahvusarhiiv TMB Element OÜ EEKBL-Valduste OÜ

266 256 248 246 242 241 239 224 206 202 196 195 194 194 171 166

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

Eesti Agrenska Fond SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus SA Estiko-Plastar AS Tartu tervishoiukõrgkool Hariduse Edendamise SA Dorpat OÜ Eesti Teadusagentuur SA Tartu Herbert Masingu kool Torm Metall OÜ Sverresson OÜ Heino Elleri muusikakool Rain Transport AS Telli Toit OÜ V Spaahotell OÜ Ravimiamet Mapri Ehitus OÜ

166 163 154 145 145 140 131 127 126 123 123 121 120 120 118 115

TARTUMAA 1.

2.

3.

841 324 271

Enics Eesti AS

Saint-Gobain Glass Estonia SE

Edukas Eesti Ettevõte 2019

Foxway OÜ 4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS

265

Elva tarbijate ühistu Sebe AS Promens AS Maarjamaa hariduskolleegium Nõo Lihatööstus AS Elva vallavalitsus Estover Piimatööstus OÜ Alpter Grupp OÜ Tartu vallavalitsus Rait AS Tartu Terminal AS Respo Haagised AS Elva Haigla TM SA Peipsiääre vallavalitsus Grüne Fee Eesti AS

264 262 251 244 186 177 171 151 151 148 139 127 127 125 124

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

Tartu Agro AS

Edukas Eesti Ettevõte 2019

Elva gümnaasium Nordic Digital AS Jardin OÜ Kastre vallavalitsus Weekend Club OÜ Eesti lennuakadeemia Marepleks OÜ Liistuvabrik OÜ Mayeri Industries AS Arens AS Ülenurme gümnaasium Plantex AS Lähte ühisgümnaasium Stenströms Skjortfabrik Eesti OÜ Kõrveküla lasteaed Päikeseratas

121 116 114 106 106 104 104 103 103 102 99 96 87 86 84 84

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

Maxilla AS

Edukas Eesti Ettevõte 2019

Kambja vallavalitsus Avatar OÜ Baltic Connexions OÜ Elva Laste- ja Perekeskus SA Tarmeko Spoon AS Edukas Eesti EtteSame OÜ võte 2016–2020 Elva Teenused SA Vara Saeveski OÜ Luunja vallavalitsus Giga Ehitus OÜ Sillaotsa kool Greif OÜ Nõo vallavalitsus Nõo põhikool

82 79 77 76 75 73 73 71 70 70 67 65 63 63 62

REKLAAM

LK 29

OLEME SINU ET TE VÕT TELE TOEK S • Hoiame Sind kursis viimaste ettevõtlusalaste uudistega • Toetame ekspordi arendamisel • Toome Sinuni kasulikke koolitusi • Aitame laiendada suhtlusvõrgustikku • Pakume praktilist abi: tasuta juristi konsultatsioon ja partnerotsinguteenus

KAUBANDUSKOJA LIIKMESKONDA KUULUB 300 TEGUSAT TARTUMAA ETTEVÕTET Meie Tartu esindus ootab Sind aadressil Pikk 20

LIIT U KODA .EE

LK 30 E D U K A I M A L U S TA J A S I H TA S U T U S E S TA R T U L O O M E M A J A N D U S K E S KU S – D E G R I T T E R O Ü

MIS IMELIK MASIN SEE OLLA VÕIS, MIS NÜÜD SELLE PLAADI PUHTAKS LÕI 2 x Margus Ansu

Ü

JANNO ZÕBIN

janno.zobin@postimees.ee

hes laohoonetest, mis asuvad Tartus Betooni tänaval, on riiulitel sadu karpe, elektroonikaseadmeid, nende osi ja korpusi. Sealsamas valmivate aparaatide kohale kummardunud töötajatel on leiutajageen ja nad loovad kodumasinaid, mille otstarvet valdav osa inimestest esmasel silmitsemisel ära arvata ei oskaks.

Parafraseerides 1960. aastatel tegutsenud ansambli Mikronid lugu, sobib eelkirjeldatud vaatepildi juures küsida: «Mis imelik masin see olla võis, mis meil selle puhta plaadi tõi?»

Sõna «plaat» reedabki siinkohal tõe.

Jutt käib tootmisruumidest, kus mõeldakse välja ja ehitatakse vinüülplaatide puhastamise masinaid. Viimase kolme aastaga arenguhüppe teinud, tänavu juba üle 500 000-eurose käibe saavutanud ettevõte, kes neid masinaid üle maailma ekspordib, kannab nime Degritter.

MÜÜDI PROOVIEKSEMPLARE

•

Degritteri omalaadne masin kasutab vinüülplaadi puhastamiseks spetsiaalset vee- ja ultrahelipesu meetodit.

Seejärel masin kuivatab plaadi.

•

Seadme küljes on väike eemaldatav veepaak, millest vesi pumbatakse ultrahelivanni, kus neli metallist «kõlarit» ehk spetsiaalset kiirgurit tekitavad ultraheli. Ultraheli loob vees väikeseid vaakummulle, mille kokkuvajumisel veejoad plaati pesevad. Pärast pesu pumbatakse vesi masinast välja ning plaat kuivatatakse ventilaatoritega.

POOLSADA MASINAT NÄDALAGA

N

dega suheldes Kui viimasel puudustega masiajal toodetud nad tagasi võtta ultrahelipesu võiPakkusime siis ja pakume ka nüüd malusega vija neile uued, täiustatud apanüülplaadipesuiga masinaga kaasa premiumraadid asemele masina lõplik garantiid, mis tähendab, et kui saata. Nii näiteks müügihind on hakkas niiskes olnud 2700 eukliendil tekib kahe aasta jooksul rot, keskkonnas roossiis praegu on mingigi probleem, vahetatakse Degritteril valmitetama ja kulus aktiivsel kasutamisel mas ka masina lihttema masin uue vastu läbi mootori laager. sustatud ja odavam välja, selgitas Taniel Tuli ette sedagi, et streiversioon. kima hakkasid veepumbad.

«Ultrahelipesu pluss on, Põld.

«Pakkusime siis ja pakume ka et see aitab plaadivagude süganüüd iga masinaga kaasa premiumvalt põhjast saada kätte sinna ladestugarantiid, mis tähendab, et kui kliendil tenud mustuse, aga miinus on, et väga räpakib kahe aasta jooksul mingigi probleem, se või hallitama läinud plaadi puhastamivahetatakse tema masin uue vastu välja,» seks kulub kõvasti aega,» seletas Põld. Uus seletas Põld. Sellise kokkuleppe puhul jäämasin aitab kiiremini puhastada just pindvad masinate vastuvõtmise ja saatmise miselt määrdunud plaate. «Need kaks mapostikulud samuti ettevõtte kanda. sinat pigem täiendavad teineteist,» märkis Põld.

Järgmise aasta teises pooles ongi etteUUS VERSIOON võttel plaanis uue masinaga turule tulla ja sellega pakkuda plaadipuhastusvõimalust Vinüülplaadipesumasinate põhitellijad on ka nendele klientidele, kel ultrahelipesuga Põllu sõnul olnud kõrget helikvaliteeti masina jaoks raha ei ole. Samuti tahetakse hindavad vinüülplaatide entusiastid – inilaiendada müügivõrgustikku nii Ameerika mesed, kes on nõus oma harrastusele raÜhendriikides kui ka Kagu-Aasias. ha kulutama.

R EK REI MA

Kui Põld, Kalde, Sild ja Püttsepp olid masina prototüübi valmis saanud, müüdi 15 prooviversiooni klientidele. Ühe aparaadi hinnaks kujunes tollal 1200 eurot ja ostjatele lubati, et prooviversioon vahetatakse hiljem täiuslikumaks viimistletud toote vastu välja.

Järgmised kliendid, kes nõustusid masinaid ette välja ostma, leiti internetist, kui 2018. aasta kevadel ühisrahastusplatvormil Indiegogo vastav võimalus välja kuulutati. See tähendas juba 50 masina ostjat ja märksa suuremat arendusraha.

Murrang ettevõtte arengus saabus 2018. aastal, ning 2019. aastal avati juba oma veebipood.

«Samal ajal tegelesime netis masina haipimisega. Testijad kirjutasid meist hi-fiaudiotehnika foorumites ning avaldasime ka ise masinast pilte ja jagasime selle kohta infot,» meenutas Põld.

Muidugi mõista ei läinud masina arendus komistusteta ning sageli tuli klienti-

KUIDAS MASIN VINÜÜLPLAATI PESEB?

Et luua uudset masinat, on vaja leiutajahinge, loogilist mõtlemist ning elektroonika A ja O tundmist.

Seda jagub Degritteri töötajatel Hindrek Reimanil (vasakult) ja Kätlin Verbul ning juhatuse liikmetel Kalver Sillal ja Taniel Põllul.

ND

VAHETATAKSE VÄLJA

Enne kui Taniel Põllu ja tema kolleegide loodud vinüülplaadipesumasin omandas fotol näha oleva kuju, läbis see mitu vahefaasi. Vasakul on näha, mis peitub praegu masina sees.

HI

Kui Degritter 2016. aastal tegevust alustas, kulus suurem osa aega katsetamise peale.

«Tellisime Hiinast ultrahelivõimendeid ja vaatasime, kuidas need töötavad. Ehitasime esimesi pesuvanne ja saatsime masinate prooviversioone oma tulevastele klientidele katsetamiseks,» meenutas firma üks asutajatest ja praegune tegevjuht Taniel Põld.

Kohe alguses Betooni tänava rendiruume ei kasutatud, lubada võis vaid väikest kambrit Narva maanteel Spark Hubis.

Ettevõtte tegutsemise varases faasis leidis Põld ka Jaanus Kalde ja Kalver Silla, kes mõlemad on Degritteriga seotud siiani.

Suurt rolli ettevõtte arengus mängib ka Uku Püttsepp, kes on olnud tegev mitmes teiseski iduettevõttes.

«Kalver ja Uku istusid seal Narva maanteel, pimedas ruumis, kus haises, ja toimetasid masina kallal. Mina üritasin oma palgast seda üleval hoida ja neile palka maksta,» rääkis Põld, kes ise käis toona päevatööl tarkavaraarendusettevõttes.

Degritter lükatigi käima meeste oma vahetu jõupingutuse ja rahaga. Investorit, kes väljastpoolt oma õla alla oleks pannud, polnud.

Degritteri töötaja Hindrek Reiman (pildil) ütles, et seda laadi eriliste masinate kokkupaneku puhul on kõige tähtsam õppimis- ja kohanemisvõime ning loogiline mõtlemine.

Tingimata ei pea olema omandatud füüsikuharidus, kuid elektroonika A ja O peaks siiski selge olema. Tema tuli Degritterisse ligi kaks aastat tagasi. «Masinate monteerimine on tiimitöö, pidevalt on meil keskeltläbi kohal kuus inimest. Nädalaga suudame kokku panna ja välja saate ligi viiskümmend masinat,» rääkis ta.

Enne Degritterisse tööle asumist tegeles Reiman elektriliste muusikainstrumentide parandamisega. «Juba lapsena meeldis mulle mänguasju juppideks lahti võtta,» lausus ta.

S SI SI SUUT TUURRUUNNDDUUS S

LK 31

A. LE COQ: VASTUTUSTUNDLIKKUS TAGAB JÄTKUSUUTLIKKUSE alkoholivaba siidri kategoorias ning sel kevadel siseneti turule uue alkoholivaba long drink’iga. «Näeme, et alkoholivabad alkohoolsed joogid on trend nii Eestis kui ka mujal. Tänane tarbija ja uus pealekasvav põlvkond on palju terviseteadlikum, liigub rohkem, hindab kvaliteeti ja tarbib vähem alkoholi,» ütleb Noop.

Väiksem kogus, vähem suhkrut ja lisaaineid, rohkem funktsionaalsust

A. Le Coqi tehast ja selle üle saja aasta vanuseid hooneid võib praegu pidada Tartu üheks olulisemaks sümboliks.

Tartumaa üks vanem ja edukam ettevõte A. Le Coq on Emajõe kallastel seisnud juba sajandeid. See on ehe näide traditsioonide hoidmisest, pärandi säilitamisest ja ettevõtte kestvusest.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul saab aga taoline jätkusuutlikkus alguse vastutustundlikkusest ja seda igal tasandil: vastutusest töötajate, ühiskonna, keskkonna ja tarbijate ees. Just viimane tagab selle, et A. Le Coqi tooted leiavad oma tee peaaegu iga eestlase ostukorvi, kuid mitte ainult – üha enam läheb siinsamas Tartus toodetud jooke kaubaks ka väljapoole Eesti piire.

Vastutustundlik tootearendus ja turundus on ettevõttes määrava tähtsusega, sest tarbija eelistusi ja ootusi arvestav tootearendus on kindlasti üks A. Le Coqi edu alustalasid. Sama oluliseks kui tootearendust, peab ettevõte ka oma toodete tarbimise viisi. «Alkoholitootjana võtame ühiskonna ees vastutuse ning toetame ja soosime alati ka algatusi, mis propageerivad alkoholi nulltolerantsi.

Foto: A. Le Coq

Tööd tehakse järjepidevalt ka mittealkohoolses sektoris, kus on fookuses suhkru vähendamine toodetes. «Iga uue toote loomisel lähtume selle tervislikumaks muutmise põhimõttest:

vähem alkoholi, väiksem kogus, vähem lisaaineid,» kirjeldab Noop. Kindel eesmärk on pidevalt arendada tervisliku lisandväärtusega tooteid. «Sarnase põhimõtte alusel oleme välja töötanud erineva funktsionaalsusega Vitaminerali tootesarja, supersmuutid, spordi- ja proteiinijoogid ning immuunsüsteemi toetava Doktor Active’i sarja,» toob Noop näiteid vastutustundlikust tootearendusest. «Lõpuks aga annavad hinnangu meie toodetele siiski tarbijad.

Hea meel on tõdeda, et vastutustundlikkus igal tasandil on kasvatanud meist üle 200 aasta vanuse ettevõtte, mis tegutseb loodetavasti veel pikki aastaid.»

Taunime alkoholi kuritarvitamist ning rõhutame alati nii toodetel kui ka turundustegevustes alkohoolsete jookide mittesobivust rasedate, alaealiste ja autojuhtimisega,» räägib Noop.

Alkoholivabadus alkoholikategoorias Järk-järgult on suurenenud ka alkoholivabade toodete osakaal kogu ettevõtte tooteportfellis. Lisaks uutele toodetele mahla-, vee- ja karastusjoogikategoorias on alkoholivabadus laienenud ka alkoholisegmenti. Ettevõtte juhi sõnul on alkoholivabad alkoholitooted 2020. aasta kindel trend, mis niipea ei vaibu. Viimast väidet toetab ka turustatistika, mille järgi on A. Le Coq viie aastaga hõivanud alkoholivaba õlle kategoorias turuliidri positsiooni.

Mõni aasta tagasi tehti esimene samm

A. Le Coqi vägevatest keedukateldest käib aastas läbi enam kui 50 miljonit liitrit õlut.

Foto: A. Le Coq

Lisaks tarbijate positiivsele tagasisidele on A. Le Coq pälvinud tunnustusi ka kõrgemal tasandil. Aastatega on koju toodud lugematul hulgal auhindu nii kohalikelt kui ka rahvusvahelistelt toiduja joogikonkurssidelt. Kolmeteistkümnel korral on ettevõte valitud Eesti konkurentsivõimelisimaks toiduainetööstuseks ning ettevõtte panust ümbritsevasse keskkonda ja vastutustundlikku äritegevusse tunnustati sel aastal ka vastutustundliku ettevõtluse indeksi hõbemärgisega.

Kõige selle taga pole pelgalt äriline edukus, vaid täielik pühendumine oma tegevusele ja valdkonnale. A. Le Coq usub, et iga väike samm loeb, sest kaasates oma töötajaid, õigeid partnereid ja teadlikke tarbijaid, muutuvad ka väiksemad teod ükskord suureks ja viivad jätkusuutlikku äritegevust edasi.

Praegu toodab A. Le Coq alkoholivabu tooteid neljas alkoholikategoorias.

Foto: A. Le Coq

LK 32 LK 32 Mida rohkem pakuvad uudsed digilahendused ettevõtetele võimalusi, seda enam on ka neid, kes proovivad hõlptulu lootuses sekkuda organisatsioonide igapäevatöösse. Ohte kübermaailmas tõepoolest jagub ja erinevate küberrünnakute arv on viimase aastaga kasvanud ligi 90 protsenti.

Näiteks ebaturvalisel lingil klõpsamiseks kulub vaid murdosa sekundist, tagajärgede likvideerimiseks ja ettevõtte töövõime taastamiseks aga oluliselt kauem aega. Sõltumata sellest, kas ettevõte on suur või väike, on selle kasutuses andmeid, mis ei ole mõeldud võõrastele silmadele – olgu selleks ärisaladust sisaldavad dokumendid või raamatupidamise andmed. Andmete olulisuse mõõtmiseks on üheks lihtsamaks kontrollküsimuseks, kui palju on andmed väärt või kui palju läheb see maksma, kui ettevõte jääb neist ühtäkki ilma. Arvestada tuleb muuhulgas võimaliku mainekahju või partnerite ja klientide usalduse kaotusega.

Telia uue turvalahenduse testperioodi tulemused on väga

SISUTURUNDUS SISUTURUNDUS kõnekad. Ühe nädala jooksul tõrjub Turvaneti filter keskmiselt mitu tuhat potentsiaalset ohtu ühe võrguühenduse kohta.

Valdav osa ohtudest on seotud ebaturvaliste veebilehtede külastamisega, ohtlike failidega või ettevõtte süsteemides juba eelnevalt olnud pahavaraga. Kui töötaja näiteks pahaaimamatult suundub ebaturvalisele veebilehele, siis Turvanet ei lase tal seda teha ning ekraanile ilmub vastav hoiatus.

Umbes viiendiku tõrjutud ohtudest moodustasid välised rünnakud. Kliendi ühenduse suunal rünnatakse eelkõige ettevõtte teenuseid ja seadmeid, näiteks veebiservereid, võrguseadmeid ja asjade interneti (IoT) seadmeid (turvakaamerad, videosalvestid, nutikad arvestid jms).

Kuidas Turvanet töötab?

Telia Turvanet aitab tekitada võrgu baasturvalisust ja tõrjuda levinumaid ohte, nagu ebaturvalised veebilehed, tuntud paha-

varad jms. Turvaneti võrguliiklus läbib põhivõrku paigaldatud turvafiltri ning see on abivahend ebaturvalise liikluse takistamiseks, blokeerides kas ettevõtte suunalised ründed või päringud ohtlikele aadressidele. Tänu sellele, et turvafilter asub Telia võrgus, ei ole vaja baasturvalisuse loomiseks soetada uusi või täiendavaid turvaseadmeid, Turvanetti saab kasutada olemasoleva ruuteriga. Turvaneti kasutaja ei pea muretsema ka kaitsetarkvara nüüdisajastamise pärast, sest see toimub samuti automaatselt iga kahe tunni tagant.

Telia.ee/turvanet