TEEMALEHES:
Stress soodustab Treening, mis põletab kõrge keharasva vererõhulkkujunemist 2 lk 2 Tervist turgutavad Ärevuse vastu aitababilised turvatunne seedesüsteemis lk 4 lk 3 B-vitamiin - närvisüsteemi Harjumused, mis hoiavad väsimuse tugisammas eemallklk45 Elastneohjata Kuidas nahk nõuab kolesterooli? mitmekesist lk 6 toitu lk 5
TERVIS
PEREARST PIRET KARDIOLOOG ROSPU: «Praeguseks andmeid, et TIINAonUUETOA: isegi kergelt läbi«Naiste põetud puuk kõige entsefaliit on lastel tulevikus ohtlikum südameseotudveresoonkonnahaiguste peavalude, õpiraskuste, mälu ja tähelepanu riskifaktormuutuste on kõrge ning käitumishäiretega.» vererõhk.» lk lk 6 2
TEEMALEHT 10. MAI 2022
2 || Tervis
postimees, 10. mai 2022
VERERÕHK KONTROLLI ALLA. Vältimaks raskeid tagajärgi vanemas eas, on hea teada südame-veresoonkonnahaiguste riskitegureid juba noorelt.
Mis ohustab noore naise südant? Tiina Uuetoa
AS Confido Arstikeskus, kardioloog
SÜDA
K
ui küsida, milline on globaalselt naiste kõige ohtlikum südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktor, siis selleks on kõrge vererõhk. Meestega võrreldes on naiste kõrgvererõhktõbi sagedamini aladiagnoositud ja alaravitud. Sageli tuuakse vererõhu kõrgenemise põhjenduseks stressi ja muid faktoreid, kuid selle taga võib peituda veel diagnoosimata krooniline kõrgvererõhktõbi, mis vajab püsiravi. Loomulikult tasub arvestada, et krooniline stress soodustab kõrge vererõhu kujunemist. Mida teeb stress meie veresoontega? Stress mõjub ebasoodsalt nii südame autonoomsele närvisüsteemile kui põletiku- ja tromboosifaktoritele,
TERVIS
tõstab vererõhku ja pulsisagedust, häirib immuunsüsteemi tegevust. Selle tulemusena kujuneb südames elektriline ebastabiilsus, mis viib rütmihäirete tekkimisele, tekib südamelihase hapnikunälg ja võib rebeneda aterosklerootiline naast südame veresoontes koos trombide ladestumisega (mis põhjustab südameinfarkti tekke). Järjest enam rõhutatakse, et peame pöörama rohkem tähelepanu sotsiaalmajanduslikele faktoritele, kui räägime südame-veresoonkonna riskide välja selgitamisest. Näiteks teevad naised palju ka öötööd ja see suurendab nii südameinfarkti kui ka rütmihäirete riski (kodade virvendusarütmia). Ka tasub teada oma vereplasma lipiidide ehk vererasvade väärtuseid. Perekondlik hüperkolesteroleemia on noortel naistel 2,5 korda võimsam südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktor kui kõrgvererõhktõbi, diabeet või suitsetamine. Eestis on praegu olemas võimalused teha geenitesti, et perekondlikku
hüperkolesteroleemiat diagnoosida. Tulemuste ooteaeg võib küll ulatuda kahe kuuni, aga kindlasti tasub test teha, kui kolesterooliväärtused on väga kõrged ja on kahtlus geneetiliselt määratud haigusele.
Ohud enne menopausi Üldistatult võib öelda, et südame-veresoonkonnahaigused, nagu infarkt ja kõrgvererõhktõbi, tekivad naistel umbes 10 aastat hiljem kui meestel. Traditsioonilised südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktorid naistel enne menopausi on järgmised: diabeet, metaboolne sündroom, kõrgenenud vererõhk, nn õunatüüpi rasvumine, düslipideemia, suitsetamine ja krooniline neeruhaigus. Lisaks märgitakse tugevat seost südame isheemiatõvega nendel noortel naistel, kellel esineb perekonnas südame-veresoonkonnahaigusi (infarkt emal ja/ või õdedel). Noortel ja keskealistel nais-
Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimeesgrupp.ee Keeletoimetajad: Triin Ploom-Niitra, Merily Šmidt, Miia Rubis
tel tuuakse välja ka mittetraditsioonilised riskifaktorid, milleks on depressioon, vaimne stress (ärevus, psühhosotsiaalne stress), madal sotsiaalmajanduslik staatus ja madal haridustase. Euroopa südame-veresoonkonnahaiguste ennetusjuhend toob välja ka selle, et autoimmuunhaigused, nagu süsteemne luupus ja reumatoidartriit seostuvad kiirenenud ateroskleroosiga ja südame pisiveresoonte kahjustusega. Soospetsiifilised riskifaktorid noortel ja keskealistel naistel on mitmepalgelised. Nendeks on polütsüstiliste munasarjade sündroom, enneaegne menopaus ja mitmed raseduse ajal esinenud ebasoodsad muutused – diabeet, kõrgenenud vererõhk ja preeklampsia esinemine raseduse ajal. Naistel on kirjeldatud rasedusaegse kõrge vererõhuga arterite suuremat jäikust, hilisemas elus esineb neil sagedamini südame isheemiatõbe ja südamepuudu-
Reklaamitoimetaja: Elina Aldur, elina.aldur@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Andres Didrik, andres.didrik@postimeesgrupp.ee
likkust, südameklappide kahjustusi ja tekib kolm korda sagedamini vaskulaarset dementsust. Rasedusaegne preeklampsia on südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktor, kuid nõrgema tugevusega kui diabeet, suitsetamine ja kõrge vererõhk. Samas on noortel naistel oluline teada, et varajane preeklampsia, mis kujuneb umbes 20. rasedusnädalal, on ohtlikum riskifaktor kui vere rõhuhaigus, diabeet või suitsetamine.
Riskitegur preeklampsia Preeklampsiaga naiste risk järgnevatel kümnenditel südame isheemiatõve, insuldi ja venoosse tromboembolismi tekkeks on kaks korda kõrgem kui ilma selleta. Enneaegse sünnitusega suureneb preeklampsiaga rasedatel südame-veresookonnahaiguste risk tervelt 9,5 korda. Rasedusaegne ehk gestatsioondiabeet seostub varjatult kulgeva ateroskleroosiga sünnitusele järgnevatel aastatel ja seda võib hinnata ateroskleroosi varajaseks riskifaktoriks. See seos ei sõltu naise vanusest, küll võivad ebasoodsate muutuste kujunemist veresoontes soodustada suurem kehakaal, kõrgenenud vererõhk ja insuliinresistentsus. Tüsistustega kulgenud rasedust (kaasuvalt preeklampsia, gestatsioondiabeet, kõrge vererõhk) soovitatakse vaadelda kui «stress-testi», millega annab endast varajaselt märku juba olemasolev veresoonestiku, eeskätt selle sisekesta toimimishäire ja ebasoodsad muutused ainevahetuses. Vastavalt väärivad need
naised edasises elus kõrgendatud tähelepanu ja kontrolli südame isheemiatõve ja teiste südame-veresookonnahaiguste kujunemise suhtes. Fookusesse on tõstetud ka muud raseduse ja sünnitusega seotud faktorid, mis suurendavad noorte naiste hilisemaid riske südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks. Nõnda on risk umbes kaks korda kõrgem enneaegse sünnituse korral (enne 37. rasedusnädalat). Südame-veresoonkonnahaiguste risk on kõrgem, kui esinevad korduvad enneaegsed sünnitused ja nendel, kellel enneaegne sünnitus tekib varasemas perioodis (enne 34. rasedusnädalat). Naistel, kel esinenud raseduse katkemist ja surnultsünnitusi, on kaks korda sagedamini südameinfarkti, ajuinsulte ja neerudega seotud vererõhu kõrgenemist. Risk suureneb raseduste korduvate katkemiste korral veelgi. Euroopa viimane südame-veresoon konnahaiguste ennetusjuhend 2021. aastast soovitab, et naisi, kellel on esinenud enneaegseid sünnitusi või surnultsünde, peaks skriinima kõrgenenud vererõhu ja diabeedi suhtes. Kindlasti peab rasedusaegse kõrge vererõhu või kõrge veresuhkruga naiste analüüse ja mõõtmisi kordama järgnevatel kuudel ja naised ise peavad saama teadlikuks nende kõrgemast südame-veresoonkonnahaiguste riskist kogu ülejäänud eluks. Selles alarühmas on ennetusnõustamine riskide osas ülioluline!
Projektijuht: Rauno Vomm, rauno.vomm@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn
4 || Tervis
postimees, 10. mai 2022
TUNDEST VÕIB SAADA HÄIRE. Higised peopesad, kiiremini põksuv süda ja punetav nägu viitavad lapse ärevustundele. Kui ärevustunne hakkab elu segama, on tegu ärevushäirega.
Turvatunne hoiab ärevust eemal Turvalisus
K
ui laps ei tule enam igapäevaste ülesannetega toime ning tema hoiak ja käitumine viitavad pidevale pingesolekule, võib põhjuseks olla ärevushäire. Kooliõde Elis Piirsalu tõdeb, et ärevus on laste ja noorte hulgas väga levinud ning kontrolli alt väljudes vajab see spetsialisti tähelepanu. Ärevust on tundnud pea iga inimene. «Esinemine, mõne sündmuse ootamine, kontrolltöö- või eksamieelne pabistamine, millele järgneb ärevus tulemuste pärast,» loetleb Tallinna Südalinna kooli kooliõde ja vaimse tervise õde Piirsalu. Ärevuse tundmises polegi tema sõnul midagi ebaloomulikku, kuid mõnikord muutub ärevusseisund liiga tugevaks või ärevushood liiga sagedaseks ja siis tulebki mõelda, kas on abi lihtsamatest ja kõigile kättesaadavatest eneseabivõtetest või peab pöörduma spetsialisti poole. «Mida suurem on suhtlusring, seda rohkem kipume ennast teistega võrdlema, seda rohkem saame erinevat infot, mis meid mõjutab. See on internetiajastu ja sotsiaalmeedia mõju – ühest küljest on meil võimalik saada osa inimeste mõtetest ja tegudest üle kogu maailma ning see on huvitav. Teisest küljest võib see tekitada ka stressi, info üleküllust, kahtlemist iseendas. Noorel inimesel, kel veel maailmapilt kujuneb, on ka vaimne tervis enam mõjutatav kui elukogenud täiskasvanul,» toob kooliõde
esile põhjused, miks tänapäeva noorte hulgas on ärevustunnet rohkem. «Viimased kaks aastat on olnud lastele ja noortele koroona tõttu rasked, sest nende senine elukorraldus ja õppetöö muutus palju. Sõja puhkemine Ukrainas võimendab ärevust veelgi.» Kooliõde tõdeb aga, et õpilaste seas oli ärevust palju juba enne Ukraina sõda ja koroonat.
Kindla piirini normaalne tunne Ärevus pole tegelikult tingimata negatiivne hingeseisund. «See on keha loomulik reaktsioon kindlatele olukordadele. Olekski imelik, kui me mitte kunagi ärevust ei tunneks,» ütleb kooliõde. Millal saab aga ärevusest ärevushäire? «Selle ütleb sõna juba ise ära – kui ärevustunne hakkab elu segama, häirima, siis ongi tegu ärevushäirega. Näiteks kui see segab õppimist, häirib suhtlemist ja meeleolu ning laps hakkab teatud olukordi vältima ja tekivad muutused unerütmis, siis võib mõelda juba häire võimalikkusest,» selgitab vaimse tervise õde. Need piirid, kust maalt hakkab ärevus pärssima normaalset elu, on igaühel erinevad. «Mõni meist talub pingeseisundit paremini kui teine,» selgitab Piirsalu. «Ärevust mõõta ei saa, nii et ärevushäire diagnoositakse patsiendilt saadud info põhjal. Küll aga põhjustab ärevushoog organismis muutusi, mida on võimalik tuvastada. Levinumad märgid on pulsi kiirenemine, sest süda hakkab kiiremini lööma, higistamine – näiteks tõmbuvad peopesad higiseks, mõni inimene läheb näost punaseks,
Kooli- ja vaimse tervise õe Elis Piirsalu sõnul esines lastel ärevust juba enne koroonapandeemiat ja Ukraina Foto: Shutterstock sõda, aga need on olnud võimendiks.
teine muutub hoopis kahvatuks,» kirjeldab kooliõde. Ta lisab, et ärevusest annavad märku ka sundkäitumisega seotud tegevused. Kuni need on ohutud, nagu näiteks pluusiserva rullimine, mida kooliõde vahel nooremate laste puhul näeb, siis pole suuremat häda, kui et riie võib kortsuda. Seevastu küünte ja juuste närimine vajavad juba kindlasti tähelepanu, sest need võivad tuua kaasa tõsisemaid terviseprobleeme. Mõnikord nimetatakse ka paanikahäiret, mis on ärevushäire üks alajaotusi. «Paanikahäiret iseloomustavad paanika- ehk hirmuhood. Hoog tekib kindlas olukorras ja järsku, kusjuures on vallandav põhjus sageli teadmata. Paanikahoog läheb üldjuhul üle umbes kümne minutiga.»
Keskkond mängib rolli «Suurt rolli mängivad geenid, kodune keskkond, turvatunne, lapse kasvamise perioodidel ette
tulnud olukorrad – tagantjärele avaldavad mõju traumad, kodused probleemid, lein jne,» loetleb Piirsalu ärevushäirete tekkepõhjusi. «Tavaliselt ei põhjusta haigust või häiret vaid üks faktor, pigem mitme teguri koosmõju, mis muudab õpilase organismi vastuvõtlikumaks.» Kooliõde rõhutab, et kuigi inimese vaimse tervise juures on pärilikku-
sel oma sõna kaasa rääkida, siis keskkond ja eluviisid on siiski määravamad. «Laste vaimse tervise hoidmisel saavad palju ära teha nende vanemad. Oluline on pakkuda lapsele turvalist kodu ning mõistvat suhtumist. Mõistmine ja olemas olemine ongi kõige tähtsamad märksõnad lapse ja vanema vahelises suhtes,» leiab kooliõde.
Kooliõde ütleb, et esmalt tasub proovida eneseabivõtteid ja vaadata üle päevarežiim – kas uneaega on küllaldaselt ning toitumine regulaarne, milline osakaal on liikumisel ning kas suhted pere ja sõpradega on eluterved. Kui ärevus hakkab elu segama ja on visa mööduma, tuleks abi otsida. «Perearstil on samuti teadmised ärevus- ja meeleoluhäiretest ning ta saab vajadusel alustada raviga. Alati ei ole tarvis ravimeid võtta, sageli piisab psühhoteraapiast, mida viivad läbi psühholoogid, terapeudid. Kui kahe-kolme kuu jooksul mingeid muutusi ei ole, siis tuleks konsulteerida psühhiaatriga,» lisab Piirsalu. Koolis käivad lapsed on alati oodatud pöörduma kooliõe või kooli psühholoogi poole. «Meie Tallinna koolitervishoiu asutuse kooliõed on läbinud vaimse tervise esmaabi koolitused, oskavad anda esmast abi ja vajadusel edasi suunata. Mõnes koolis on ka erialaõppe läbinud vaimse tervise õed. Peaasi, et abivajaja tunneks, et ta pole oma murega üksi!»
Allikas: PM Tervis
Kuidas võidelda ärevushäiretega ja neid ennetada? Eneseabivõtted. Ärevushoo tekkides aitab sügav hingamine nina kaudu sisse ja suu kaudu välja, keskendumine just praegusele hetkele. Ärevuse tekkides võib minna õue liikuma, sest kui lihased töötavad, siis alanevad ka pinged kehas. Ärevust aitavad leevendada meelepärase muusika kuulamine, heale sõbrale helistamine, lemmikloomaga mängimine ja tema silitamine, rahustava taimetee joomine, soe vann. Toitumine. Tuleb tarbida kasulikke rasvasid (kalaõli, oliivõli, avokaado, Kreeka pähklid) ja hoolitseda, et keha saaks vitamiine. Kindlasti
tuleks manustada D-vitamiini, mis aitab kaasa aju normaalsele funktsioneerimisele. Toitumine peab olema regulaarne ja mitmekesine. Dieete ei tohiks kindlasti lapse- ja noorukieas pidada. Uni. Koolilapse uni peab olema 8-9 tunni pikkune. Liikumine. Vähemalt tund aega vabas õhus tuleks leida iga päev. Tervislikud suhted sõprade ja pereliikmetega. Tuleks hoiduda ebatervislikest, negatiivselt mõjuvatest suhetest. Allikas: PM TERVIS
Tervis || 5
postimees, 10. mai 2022
ENERGIADEFITSIIT. Pärast pikka talve võivad kimbutada energia puudujäägid, keskendumisraskused ja unehäired.
Kevadväsimuse taga võib peituda vitamiinide puudus Ly-Marleen Tamme
ly-marleen.tamme@ postimees.ee
VÄSIMUS
P
ikk ja pime talv mõjub väsitavalt ning seetõttu tunnevad paljud kevade saabudes, et on energiast tühjad. Kuidas tervist turgutada, mida süüa ja palju liikuda, selgitab Suur-Pärnu Benu apteegi proviisor-juhataja Alexandra Sauskina. Kevadkuudel pöörduvad inimesed sageli apteeki väsimuse ja madala energiataseme kaebustega. «Tegelikkuses sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei ole, ent ometi tunnevad paljud inimesed kevade alguses sümptomeid, mida on hakatud kevadväsimuseks kutsuma,» räägib Sauskina. Apteeker nimetab kevadväsimuse sümptomeid, nagu madal energiatase, unehäired, keskendumisraskused ning muutused söögiisu ja kehakaaluga.
Väsimus on sageli põhjustatud vitamiinide puudusest Proviisori sõnul võib kevadise väsimustunde põhjuseks olla
pikalt kestnud päikesevalguse nappus ja talve järel tekkinud vitamiinide puudus. «Talvel sisaldab eestlaste toidulaud vähem värsket puu- ja köögi-
vilja kui suvel või sügisel, mil kodumaiseid aiasaadusi on laialt valida,» märgib apteeker. Ta lisab, et mitmekülgne toitumine on kogu aasta vältel
Hea teada 3 harjumust, mis hoiavad kevadväsimuse eemal Toitu tervislikult! Jälgi, et menüüs oleks rohkelt puu- ja köögivilju ning ära unusta juua vett (6–8 klaasi päevas). Liigu piisavalt! Liigu iga päev vähemalt pool tundi värskes õhus ja kogu õhtuks 10 000 sammu. Hoidu stressist! Lõõgastu ning naudi ja pea tähtsaks oma vaba aega.
Vitamiinidest pakatavaid taimi võib kevadisel ajal ise korjata Karulauku saab korjata aprilli lõpus ning seda kasutatakse nii salatites, maitsevõides, suppides kui ka pestot tehes. Tugev maitse aitab parandada seedimist ja puhastab keha kahjulikest mikroobidest. Tasub teada, et karulaugus leidub 15–20 korda rohkem C-vitamiini kui sidrunis. Kasemahl on täis vitamiine ja kasulikke mineraalaineid. Mahl kustutab hästi janu, aga ka kiirendab ainevahetust, väljutab jääkaineid ja parandab vereloomet. Nõges võtab väsimuse, annab jõudu ning sisaldab C-vitamiini, kaltsiumit, rauda ja kaaliumit. Taimest kasutatakse peamiselt lehti, et teha neist teed, suppi või salatit. Lisaks eelmainitule leevendab nõges põletikke ja tugevdab verd. Jänesekapsas on taim, mida ilmselt kõik on metsas käies suhu pistnud. Taim on väga C-vitamiini rikas. Jänesekapsa lehtedest saab valmistada rohelist võid, kastmeid, külmsuppe ja salateid. Allikas: puhkaeestis.ee
Kevadine karulauk on hea vitamiiniallikas.
vitamiinipuuduse ennetamisel esmatähtis. Sauskina soovitab talvel ja kevadel tarbida kodumaist juurvilja ja paprikat, sest neis säilib C-vitamiin kõige paremini. «Kui aga toidulaud on kesisem ja Cvitamiinist puudus, siis võiks vaadata C-vitamiini preparaatide poole ehk võtta neid juurde toidulisanditena.» Teine sagedane kevadine puudujääk tekib organismis päikesevalguse vähesusest. «Meie laiuskraadidel soovitame ini-
Foto: Urmas Luik/Parnu Postimees/Scanpix
mestel kompenseerida sügisest kevadeni päikesevalguse puudusest tingitud D-vitamiini puudujääki toidulisanditega,» kõneleb Sauskina. Proviisori sõnul võiks kaaluda ka seleeni sisaldava toidulisandi kuuri. «Eesti mullad on seleenivaesed ning toiduga me enamasti piisavalt seleeni ei saa.» Sauskina sõnul võitleb seleen organismis oksüdatiivse stressi vastu, toetab immuunsust, kaitseb rakke ja pidurdab nende vananemist. Muuhulgas aitab piisav seleenisisaldus or-
ganismil viirushaigustest kergemini jagu saada.
Tähtis on liikumine ja stressist hoidumine «Lisaks vitamiinide puudujäägi kompenseerimisele aitavad kevadväsimusest hoiduda mõõdukas ja regulaarne füüsiline koormus, stressi vältimine ja korralik puhkamine – ehk kõik see, mis moodustab tervisliku eluviisi,» rõhutab Sauskina. Ta tõdeb, et vähene liikuvus võib organismi energiataset langetada.
6 || Tervis
postimees, 10. mai 2022
OLE TEADLIK. Tihti avastatakse kõrge LDL- ehk «halva» kolesterooli tase alles siis, kui esineb valu rindkeres või kui on tekkinud tõsine südame-veresoonkonna probleem.
Kõrge kolesteroolitase on eestlaste seas levinud probleem KOLESTEROOL
T
ervise Arengu Instituudi andmetel on just südameja veresoonkonna haigused kõige sagedasemaks surma põhjustajaks Eestis, moodustades 46 protsenti meeste ja 64 protsenti naiste suremusest. Haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrge kolesteroolitase, aga ka kõrgenenud vererõhk, ebatervislik toitumine, vähene liikumine ja diabeet. Synlabi viimase kolme aasta analüüside statistikast selgus, et üle poole Eesti täiskasvanute vereproovid näitavad liiga kõrget kolesterooli taset. Meeste analüüsidest ületas tervisliku piirnormi 57 protsenti tulemustest, naiste puhul oli see protsent lausa 66.
Olulised näitajad Verest saab mõõta mitut erinevat kolesterooli. Üldkolesterooli kõrval on veel kaks näitajat: LDL- ehk «halb» kolesterool ja HDL- ehk «hea» kolesterool.
LDL-kolesterooli kõrge sisaldus veres põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi ning suurendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. HDL-kolesterool transpordib kolesterooli maksa tagasi ning mida kõrgem on selle tase, seda väiksem on risk südame isheemiatõve tekkeks. Kõige olulisemaks riski määrajaks peab südamearst Margus Viigimaa LDL-kolesterooli, sest kõrge LDL-kolesterooli tase ei anna endast märku mitte ühegi sümptomiga. Viigimaa nimetab kõrget LDL-taset «vaikseks tapjaks», sest seda kontrollimata võib tekkida tüsistus müokardiinfarkti või ajuinsuldi näol. «Ei ole vaja oodata, kuni sul hakkab halb. Mõõda oma LDL-kolesterooli ehk «halba» kolesterooli, tea oma kolesteroolitaset ja kui oled kolesteroolitaset langetaval ravil, siis küsi enda LDL-kolesterooli eesmärkväärtust ravi määranud arstilt,» soovitab dr Viigimaa. Enamikul juhtudest avastatakse kõrge LDL- ehk «halva»
kolesterooli tase alles siis, kui inimesel esineb valu rindkeres või kui tal on olnud tõsine südame-veresoonkonna seisund, nagu südamelihase infarkt või insult. Selleks ajaks võivad arterid olla juba tõsiselt kahjustunud. Inimese organismis olev kolesterool on pärit kahest erinevast allikast. Enamiku kehas olevast kolesteroolist toodab maks. Toiduga saame umbes 30 protsenti kolesteroolist, mistõttu sageli ei piisa LDLkolesterooli langetamisel ainult toitumise muutmisest. Lisaks ebatervislikule toitumisele mõjutavad LDL-kolesterooli taset veel suitsetamine, vähene füüsiline aktiivsus, ülekaalulisus ja pärilikkus. Kolesterooli taset võiks kontrollida iga kolme aasta tagant. Riskigruppi kuuludes, näiteks diabeedi, kõrge vererõhu, mõne südamehaiguse, ainevahetuse sündroomi esinemisel ja vanemate inimeste puhul igal aastal koos muude verenäitajatega.
Kuidas hoida kolesterool normi piires? Esimene reegel on vaadata üle
toitumine, mis on peamine kõrge kolesterooli põhjustaja. Tasub silmas pidada, et kolesterool on loomset päritolu, sest taimsed toidud seda ainet ei sisalda ja võivad aidata liigset kolesterooli organismist eemaldada. Seega taimsete toitude söömisel mingeid piiranguid endale seadma ei pea, kuid loomsete toitude osakaalu võiks selle terviseprobleemi puhul menüüs vähendada. Tervislik elu on alati seotud nii tasakaalustatud toitumise kui ka füüsilise aktiivsusega. See kehtib ka kolesterooli puhul, sest hea kolesterooli teket veres toetab piisav aktiivne liikumine. Piisava liikumise all mõeldakse mõõdukat aeroobset tegevust vähemalt paar korda nädalas. Näiteks on jalutamine kõigile kättesaadav treening, mis ei vaja mingit ettevalmistust ega head füüsilist vormi. Dr Viigimaa rõhutab, et südame-veresoonkonnahaigused on efektiivselt ennetatavad tervisliku eluviisi või õigeaegse raviga. Mõõdukas füüsiline aktiivsus ning tervislik toitumine aitab hoida Foto: Shutterstock kolesterooli taseme normis.
Allikas: PM Tervis