Tervis 15.03.2022

TEEMALEHES:

Elustiil ohjab Treening, misrinnavähi põletab keharasva tekkeriski lklk22 Tervist turgutavad Külmetust põhjustavad abilised viirused seedesüsteemis lk 4 lk 3 B-vitamiin Kuidas leevendada - närvisüsteemi istumisetugisammas mõju? lk 5 lk 4 Elastne nahk Uneapnoe paneb nõuab tervise mitmekesist ohtu lktoitu 6 lk 5

TERVIS

PEREARST KOPSU-PIRET JA UNEARST ROSPU: «Praeguseks on SÕÕRU andmeid, et: DR ERVE

isegi kergelt läbi põetud puuk­ «Uneapnoe esimesed entsefaliitvõivad on lastel tunnused ollatulevikus päevane seotud peavalude, õpiraskuste, väsimus, unisus, mälu- ja mälu ja tähelepanu muutuste meeleoluprobleemid.» lk 6 ning käitumishäiretega.» lk 6

TEEMALEHT 15. MÄRTS 2022

2 || Tervis

postimees, 15. märts 2022

KEVADELE TERVISLIKULT VASTU. Vähiriskis mängivad rolli nii geneetilised kui elustiilist tingitud tegurid – viimaseid on võimalik endal oluliselt mõjutada.

Rinnavähi riski aitab maandada elustiil Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

RINNAVÄHK

E

batervislik elustiil tõstab rinnavähi tekkeriski. Ameer i k a v ä h i l i idu andmetel on kõige suuremateks ohtudeks – mida saab oma valikutega mõjutada – ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus ja alkoholi tarbimine.

Enne menopausi toodavad munasarjad suurema osa östrogeenist – rasvkude vaid väikese osa. Pärast menopausi, kui munasarjad lõpetavad östrogeeni tootmise, tekib suurem osa östrogeenist rasvkoes. Rasvkoe hulga suurenemine pärast menopausi võib tõsta östrogeeni taset ja suurendada rinnavähi tekkevõimalust. Ülekaalu korral on tavaliselt ka kõrgem vere insuliinitase, mida on seostatud mõne vähivormi, sealhulgas rinnavähiga.

Siiski on seos kaalu ja rinnavähi riski vahel keeruline.

Hiljutise USA uuringu kohaselt on noorema täiskasvanuea

TERVIS

jooksul 10 kilo või rohkem juurde võtnud naistel enne menopausi väiksem rinnavähi risk kui nende stabiilse kaaluga suguõdedel. Selle põhjus pole täpselt teada.

Kuna pärast menopausi, mil üldine vähirisk tõuseb juba ka seoses vanusega, ja mil rinnavähi tekkimise oht ülekaalulisuse puhul kõrgem, on mõistlik panustada normaalkaalule. See aitab hoiduda ka muudest terviseprobleemidest.

Liikumisel on mõju hormoonidele Üha rohkem koguneb tõendeid, et regulaarne kehaline aktiivsus vähendab rinnavähi riski, eriti naistel, kes on läbinud menopausi. Kui palju on vaja liikuda? Mõnes uuringus on ilmnenud, et isegi vaid paar tundi kehalist aktiivsust nädalas alandab vähiriski – näib aga, et mida rohkem liikuda, seda parem. Vähiliidud üle maailma soovitavad täiskasvanutele nädalas 150–300 minutit mõõduka intensiivsusega kehalist koormust (kiirem kõnd, riisumine, ujumine, jalgrattasõit) või 75–150 minutit intensiivset tegevust (jooksmine, kiireloomuline aeroobika) või nende

kombinatsiooni. Ideaalne on 300 minuti ülempiirini jõudmine või selle ületamine.

See, kuidas füüsiline aktiivsus võib rinnavähi riski täpselt vähendada, pole selge, kuid võib olla tingitud selle mõjust kehakaalule, põletiku ja hormoonide tasemele.

Rinnavähi tekkerisk suureneb koos tarbitud alkoholi kogusega. Naistel, kes joovad ühe alkohoolse joogi päevas, on risk karsklastega võrreldes veidi tõusnud – umbes 7–10 protsenti. Naistel, kes tarbivad 2–3 alkohoolset jooki päevas, on risk ligikaudu 20 protsenti suurem. Alkohol on seotud ka teiste vähivormide tekke suurenenud riskiga.

Hinnanguliselt 5–10 protsenti rinnavähi juhtudest on pärilikud.

Päriliku rinnavähi kõige levinum põhjus on pärilik mutatsioon geenis BRCA1 või BRCA2.

Normaalsetes rakkudes aitavad need geenid toota valke, mis parandavad kahjustatud DNAd. Nende geenide muteerunud versioonid võivad põhjustada rakkude ebanormaalset kasvu, mis võib põhjustada vähki.

Naistel, kellel on üks neist geenimuutustest, on suurem

Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra, triin.ploom-niitra@postimeesgrupp.ee

risk haigestuda ka munasarjavähki.

Ka muud geenimutatsioonid võivad põhjustada pärilikku rinnavähki, aga enamik neist ei suurenda rinnavähi riski nii palju kui BRCA geenid ja need on ka vähem levinud.

Optimaalne on tervisele parim Ajakirjas Redox Biology ilmunud uues Rootsi-Saksa uuringus tuuakse välja, et rinnavähipatsientide verest seleenitaseme mõõtmine annab arstidele parema võimaluse ennustada, missuguste patsientide prognoos on tõenäoliselt halvem.

Seleen on mineraalaine – mikrolement, mis aitab kaitsa rakke kahjustuste eest.

Poola naiste seas paari aasta eest läbi viidud uuringus, mis avaldati teadusajakirjas Hereditary Cancer in Clinical Practice, nähtus, et madala seleeni taseme korral (≤70 μg/L) oli rinnavähi risk suurem kui kontrollrühmas, kelle seleenitase oli 80–90 μg/L. Uuringus ilmnes aga samuti tõusnud rinnavähi risk kõrge seleenitasemega inimestel (> 90 μg/L). Uuringu läbi viinud teadlaste hinnangul on

Reklaamitoimetaja: Elina Aldur, elina.aldur@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Andres Didrik, andres.didrik@postimeesgrupp.ee

soovitatav seleeni hulk veres 70–90 μg/L. Selles vahemikus ei esinenud rinnavähi riskis tõusu.

Organismis toimuvad protsessid vajavad tõhusaks toimimiseks nii mikro- kui makrotoitaineid. Mineraalainete puhul peab silmas pidama, et

erinevalt vitamiinidest võivad need liigsel tarbimisel kuhjuda, mis ei toeta samuti keha optimaalset toimimist. Mineraalainete tarvitamise eel oleks soovitatav konsulteerida oma arstiga ja võimalusel saada selgust võimalike puudujääkide kohta organismis.

Kes on oodatud sõeluuringule?

Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50–68-aastaseid naisi iga kahe aasta tagant.

2022. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972.

Rinnauuringule saate minna ka siis, kui te ei kuulu sõeluuringu sihtrühma. Selleks tuleb pöörduda oma pere- või naistearsti poole, kes kontrollib tervist ja vajadusel suunab saatekirjaga rinnauuringule.

Teiseks võimaluseks on broneerida aeg rinnakabinetti, kuhu saab pöörduda ilma saatekirjata ja tasuta (visiiditasu 5 eurot). Rinnakabinetti on oodatud igas vanuses naised, kel on küsimusi või probleeme rindadega.

Rinnakabinetid asuvad: • Ida-Tallinna keskhaiglas (tel 666 1900) • Põhja-Eesti regionaalhaiglas (tel 617 1049) • Viljandi haiglas (tel 434 3001) • Tartu Ülikooli kliinikumi rinnakabinet Kvartali keskuses (tel 731 9100) • Pärnu haiglas (tel 447 3511 või 447 3300) Vaata veel: soeluuring.ee; mammograaf.ee; rinnavahk.ee Allikas: soeluuring.ee

Projektijuht: Rauno Vomm, rauno.vomm@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn

postimees, 15. märts 2022

Tervis || 3

4 || Tervis

postimees, 15. märts 2022

«KÜLMETUS» NAKKAB. Kuna külmetushaiguste tekke taga on tegelikult viirused, siis ollakse nakkusohtlik sümptomite möödumiseni.

Sain külma, ma ei ole haige!

Silja Moik

Apotheka proviisor

KÜLMETUSHAIGUS

T

uttav situatsioon ü k skõi k m i l l isest tava lisest Eesti lasteaiast – lapsevanem toob hommikul oma nohuse või köhiva lapse lasteaeda, väites, et laps ei ole haige ega nakkusohtlik, vaid sai lihtsalt külma.

Reaalsus on aga paraku teistsugune – põhjuseks on külmetusviirused. Kuidas neid vältida ning ravida?

Kui ainuüksi külmetamine põhjustaks haigeks jäämist, siis oleksid kõik talisupluse harrastajad pärast iga suplust koheselt haiged. Tegelikkuses on tavaline külmetushaigus ülemiste hingamisteede viiruslik nakkus. Selliseid viiruseid ringleb meie ümber üle 200 erineva, kuid kõige sagedamini puutume kokku rinoviiruste ja adenoviirustega.

Külmetusviirused kasutavad paljunemiseks inimese organismi ja levivad edasi piisknakkuse teel. See tähendab, et viirusosakesed kanduvad nakatunu köhimise, aevastamise, rääkimise või hingamise tulemusena imepisikeste

haigestuda võib igal aastaajal, tekib haigestumisi rohkem just külmemal perioodil. Põhjuseid on mitmeid.

Talvel viibivad inimesed rohkem siseruumides, seega kasvab potentsiaalsete nakkusohtlike kontaktide arv.

Kütteperioodil on tubades õhuniiskus madal, mis kahandab limaskestade loomulikku vastupanuvõimet. Õues sissehingatud külm õhk vähendab hingamisteede limaskestade verevarustust, mis kahjuks samuti ei mõju soosivalt viimase kaitsevõimele sissetungijate eest.

Talve edenedes langeb sageli ka immuunsüsteemi optimaalse toimimise jaoks vajalike vitamiinide hulk organismis ja viirused saavad kergemini võimust võtta. Kui nüüd siia juurde lisada veel reaalne külmetamine, siis võib sellest saada viimane piisk karikas ja haigus ongi käes.

Kuidas vältida?

Kui 38,5-kraadine palavik püsib kauem kui kolm päeva, sümptomid ei anna selle aja peale järele või Foto: Shutterstock süvenevad, siis tuleb pöörduda arsti poole.

piiskadena õhku või pindadele, sealt edasi nina, suu või silmade kaudu järgmise ohvri organismi.

Pärast viiruse organismi

Tegelikkuses on tavaline külmetushaigus ülemiste hingamisteede viiruslik nakkus.

sattumist järgneb mõnepäevane peiteperiood. Sellel ajal mingeid sümptomeid ei esine ja inimene ise ei tea, et ta on nakatunud. Edasi hakkavad järk-järgult tekkima erinevad kaebused, nagu aevastamine, tilkuv nina ja vesised silmad, kurguvalu, köha, peavalu ja palavik, mis süvenevad kuni kolme päeva jooksul. Neljandal päeval pärast haigestumist hakkab enesetunne reeglina

paranema ja seitsme kuni kümne päeva pärast on kõik jälle endine.

Kuiv õhk vähendab limaskestade vastupanu Miks siis ikkagi seostavad inimesed neid erinevaid viirushaigusi külmetamisega?

Peamine eksitaja on ajaline kokkulangevus külma ilmaga.

Talvisel ajal levivad külmetusviirused paremini ja kuigi

Esimese asjana võiks ju soovitada kontakti vältimist haige inimesega. Kahjuks ei ole see aga nii lihtne. Külmetusviiruste, aga ka näiteks SARS-CoV-2 levimise edu pant on asjaolu, et viirusekandja muutub nakkusohtlikuks juba enne sümptomite tekkimist. Sellegipoolest tasub nakatumise vältimiseks haigetest distantsi hoida, sest nakkusoht püsib kuni sümptomite möödumiseni. Kindlasti tuleb pöörata tähelepanu käte puhtusele. Pesemata kätega ei tohiks katsuda ei suud, nina ega silmi.

Haiged peaksid teiste kaitsmiseks köhimisel ja aevastamisel katma suu ja nina. Tänapäe-

val on hea abivahend ka meditsiiniline mask.

Kuidas ravida?

Külmetushaiguseid me kahjuks ravida ei oska. Piisav puhkus ja uni on paranemiseks üks olulisemaid asju, mida inimene ise enda heaks ära teha saab.

Lisaks tuleb tarbida rohkelt vedelikku. Hästi mõjuvad ka 0,9% soolavee inhaleerimine või tavaline õhuniisutaja.

Sümptomite leevendamiseks on apteekides saadaval terve rida erinevaid käsimüügiravimeid, mille tarvitamisel on oluline järgida kasutamisjuhiseid. Lastele tuleb valida just neile sobiv preparaat. Erilist tähelepanu peab pöörama just kurguvalu leevendamisele imemistablettidega väikelastel, kes võivad selle kurku tõmmata ja lämbuda. Lisaks tuleb laste puhul hoolega valida ka palavikualandajat – alla 16-aastastel ei ole lubatud tarvitada atsetüülsalitsüülhapet (aspiriin).

Viirushaigustega võitlemisel ei ole abi antibiootikumidest.

Need aitavad ainult bakteriaalsete põletike puhul.

Enamasti mööduvad külmetushaigused ise, küll aga tuleks arsti poole pöörduda, kui üle 38,5-kraadine palavik püsib kauem kui kolm päeva, sümptomid püsivad muutumatuna või süvenevad pärast kolmandat päeva, palavik tõuseb peale taandumist paari päeva pärast uuesti, hingamine muutub raskeks või vilistavaks.

Kuigi külmal on haigestumise juures oma roll, siis sellest üksi siiski ei piisa. Haigel tuleb teiste säästmiseks vältida kollektiivseid tegevusi ja keskenduda tervenemisele.

Tervis || 5

postimees, 15. märts 2022

KRAPS PÜSTI. Istuv eluviis kahjustab usinate kontoritöötajate tervist üle maailma.

Nõiaringist väljumiseks tuleks muuta asendeid ja teha aktiivseid pause.

Istumise kahjuliku mõju murendab asendimuutus poole tunni tagant Sander Jürs Füsioterapeut

ISTUV TÖÖ

I

gapäevane töölaua taga istumine võib muutuda tervisele kurnavaks – kuidas seda vältida?

Kõigepealt tuleb teha vahet istumisel ja istuval elustiilil. Istumine ei ole iseenesest halb, aga kui seda teha pidevalt, muutub see elustiiliks, mis võib olla kahjulik.

Istuv elustiil on maailmas väga levinud probleem. Näiteks Lõuna-Koreas istutakse päevas üle kaheksa tunni ja USAs keskmiselt seitse tundi ja 50 minutit.

Istuval elustiilil on inimkehale palju negatiivseid mõjusid.

Nende hulgas on erinevad südame-veresoonkonna haigused, näiteks kõrgvererõhutõbi, metaboolsed haigused nagu diabeet, erinevad skeleti-lihassüsteemi haigused, näiteks osteoporoos, aga ka depressioon.

Kindlat reeglit, kui palju peab nädalas liikuma, et tervis püsiks korras, ei ole. Et pidev kontoris arvuti taga istumine

ei muutuks istuvaks elustiiliks, võiks algatuseks enne või pärast tööpäeva jälgida WHO soovitusi füüsilise aktiivsuse kohta. Soovituslik on 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega aeroobset koormust nädalas. Paremate tulemuste saavutamiseks 300 minutit mõõduka intensiivsusega või 150 minutit kõrge intensiivsusega aeroobset koormust nädalas. Tark on jagada see 3–5 korra peale nädalas. WHO soovitustes on ära märgitud mõõduka ja kõrge intensiivsusega koormus, madala intensiivsusega liikumist (rahulik jalutamine, kerge rattasõit jne) võib harrastada kindlasti igapäevaselt.

Uuringud näitavad, et inimesed, kes on enne või pärast tööpäeva füüsiliselt aktiivsed, aga ülejäänud päeva istuvad, on metaboolsetele ja südame-veresoonkonna haigustele rohkem vastuvõtlikud kui need, kes liiguvad ka tööpäeval. Seega, ainult WHO füüsilise aktiivsuse soovituse jälgimisest ei piisa, et liigse istumise mõjusid tervisele vähendada. Istumist tuleb vähendada ka päeva jooksul.

Muuda asendit Mida teha tööpäeva ajal, et

muuta pidev istumine tervisele ohutuks? Algatuseks võiks endale meelde jätta järgmise lause: sinu parim asend on sinu järgmine asend ehk iga 20–30 minuti tagant võiks asendit muuta. Skeleti-lihassüsteemi kõige suuremaks vaenlaseks on pidevad ühesugused staatilised asendid, seega muuda oma asendeid ja juba tunned end paremini.

Lisaks asendite muutmisele on võimalik istumine asendada seismisega, mis ongi viimastel aastatel kogunud palju populaarsust tänu reguleeritava kõrgusega laudadele. Aga nagu öeldud, istumine kui selline pole halb, lihtsalt kui seda liiga palju teha, siis muutub see tervisele kahjulikuks. Seismine aktiviseerib küll lihaseid rohkem kui istumine ja samuti suurendab vähesel määral kalorikulu, aga hea mõju seisneb pigem selles, et see on kehale uus asend ja seetõttu võivad väheneda skeleti-lihassüsteemi probleemid.

Seistes tuleks samuti pidevalt asendeid muuta, muidu see istumisest palju ei erine.

Kui aga soovid ikkagi vahepeal seistes töötada, siis kui kaua oleks seda mõistlik teha, et see ei muutuks omakorda

tervisele kahjulikuks? Waterloo Ülikooli teadlased on välja selgitanud, et umbes 30 minutit igas tunnis seista on optimaalne. Kui oled tavaliselt kogu tööpäeva istunud, siis tuleks 30 minutini jõuda järk-järgult.

Nii-öelda kogenud seisja maksimaalne seismise aeg võiks olla 45 minutit. Samad uurijad leidsid ka, et inimestel, kes seisid kaks tundi järjest, tekkisid alaseljavalud, kusjuures varasemalt polnud vaatlusalused seljavalude käes kannatanud. Seega liigne istumine ega seismine ei ole kehale kasulikud. Asendite muutmine peab jääma harjumuseks nii seistes kui istudes töötades.

Pausid liikumiseks Kuidas on kõige efektiivsem aktiveerida tööpäeva jooksul ainevahetust ning skeleti-lihassüsteemi ja parandada vaimset heaolu? Tuleks teha regulaarselt liikumispause, mis ei pea olema sugugi pikad. Uuringud näitavad, et juba 2–3 minutit aktiivset pausi iga 30 minuti tagant vähendasid märkimisväärselt ebamugavustunnet lihastes, füüsilist ja vaimset väsimust ning mõjusid positiivselt südame-veresoonkonnale.

Kusjuures ebamugavustunde ja vaimse väsimuse kadumist tajuti aktiivse pausi ajal rohkem kui mitteaktiivse pausi ajal.

Parima tulemuse andis aktiivne paus, kus kombineeriti seismist ja kõndimist. Lisaks on leitud, et just vaimse väsimuse vastu on kasulik teha

päeva jooksul palju lühikesi pause.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et passiivsete pauside tegemine, näiteks lihtsalt seismine, on parem kui mitte midagi, aga kõige parema efekti heaolule annavad pausid, kuhu tuuakse juurde aktiivne liikumine.

Kontoritöötaja lihtsate harjutuste varamu Järgnevate harjutustega on kontoritöötajal kasulik sisustada aktiivne paus. Tee iga harjutust 5–10 korda.

• Rinnalihaste venitus Aseta käed sõrmseongus selja taha, suru õlad taha ja alla. Hoia käed küünarliigestest sirgeks ning tõsta käsi lae suunas nii kõrgele kui võimalik. Hoia lõppasendit kaks sekundit ja lõdvestu.

• Lõua sisse tõmbamine Istu lõdvestunud asendis (õlavööde lõdvestunud) ja vaata otse ette. Tõmba lõug sisse kukla suunas nii, et tunned kerget venitust kukla piirkonnas. Hoia asendit kaks sekundit ja lõdvestu.

• Istumast püsti tõusmine Istu selg sirgelt, jalad täistallal maas ja käed puusas. Suru õlad alla ja taha. Tõuse püsti, suru tuharalihased kokku ja puusad ette (väldi selja taha kallutamist). Hoia asendit kaks sekundit ja istu tagasi.

• Varvastele tõusud Seisa toe najal (toeta käed lauale või seinale). Tõuse nii kõrgele varvastele, kui suudad, hoia asendit kaks sekundit ja mine tagasi algasendisse.

Allikas: Sander Jürs

6 || Tervis

postimees, 15. märts 2022

NORSKAMINE POLE «ILUVIGA». Pideva unisuse, nigela tuju ja norskamise taga võib olla uneapnoe, millega kaasneb öösel vere hapnikusisalduse langus. See tasub käsile võtta enne probleemide süvenemist.

Salakaval sündroom – uneapnoe tekib märkamatult Ly-Marleen Tamme

ly-marleen.tamme@ postimees.ee

UNI

H

ea uni on hea elu alus ja korralik ööuni annab algavale päevale hea stardi. Mida teha siis, kui und hakkavad segama korduvad ärkamised, lämbumistunne ja suukuivus?

Confido meditsiinikeskuse ning Medicumi kopsu- ja unearst dr Erve Sõõru selgitab, mis haigus on uneapnoe, kuidas seda ära tunda ning mida teha pärast diagnoosi saamist.

Uneapnoe on Sõõru sõnul kõige levinum ja aladiagnoositum uneaegne hingamishäire. See on salakaval sündroom ehk kogum mitme haigustunnuse koosesinemisest. Uneapnoe avaldub öise norskamise või hingamispausidena. Need ilmingud muudavad une katkendlikuks ning vähendavad vere hapnikusisaldust, mida magaja ei pruugi ise öösel tajuda. Esimesed tunnused võivad olla ka päevane väsimus, unisus, mälu- ja meeleoluprobleemid.

Miks tekib uneapnoe?

Haiguse risk on seotud ülekaalu, näo ja hingamisteede ehituse iseärasustega. Sündroomil on geneetiline eelsoodumus ehk uneapnoed võib esineda põlvest põlve. Enam haigestuvad keskvõi vanemaealised mehed, naiste hulgas tõuseb haigestumus raseduse ja üleminekuperioodi ajal. Eakatel esineb kõiki unehäireid enam. Sageli on eluviis olnud aastaid ebatervislik – al-

koholi ülemäärane tarbimine, suitsetamine, regulaarse uneharjumuse puudumine. Uneapnoe teket mõjutavad lisaks mõned ravimid, näiteks uinutite ja tugevatoimeliste valuvaigistitite tarvitamine.

Kui sage haigus see on?

See on sage haigus, mille esinemissagedus elanikkonnas on meestel kolm kuni kaheksa protsenti ja naistel üks kuni viis protsenti. Seoses rasvumise epideemiaga on haiguse esinemissagedus tõusnud meestel 50 protsendini ja naistel 23 protsendini. Seni on iga kümne aasta lisandumisel risk haigestumiseks tõusnud kaks korda.

Uneapnoe alla koonduvad erinevad hingamishäired, millest enamiku moodustab obstruktiivse uneapnoe sündroom ehk hingamistee sulgusega kulgev haigus.

Teistest häiretest on seni vähem räägitud. Näiteks vanemaealistel meestel võib esineda hoopis tsentraalne haiguse vorm, mille puhul inimese aju ei anna korraldust teha hingamisliigutusi.

Kas uneapnoe võib tekkida ka lastel?

Laste ja täiskasvanute unehäired on veidi erinevad. Kui lapseeas jääb märkamata lahtise suuga hingamine, siis täiskasvanueas osutub ravi keerulisemaks. Oluline on «märkamine» ja probleemi teadvustamine.

Millised tunnused viitavad uneapnoele?

Inimese jaoks areneb uneapnoe järk-järgult ja märkamatult.

Häirega inimene ei pruugi oma und ega päevast toimetulekut adekvaatselt hinnata. Sageli on kogetud korduvaid ärkamisi, lämbumistunnet, suukuivust,

Üle 35 protsendi paaridest magavad norskamise tõttu eraldi tubades.

Foto: Shutterstock

liigset higistamist, sagedast tualetiskäimist ja seksuaalelu häireid. Päevased haigustunnused võivad olla mäluhäired, kesken­ dumisraskused, peavalu, päevane liigunisus, meeleoluhäired.

Samuti võib teatud sotsiaalsete olukordade või töökohustuste vältimine krooniliste unehäiretega inimesele nii omaseks saada, et seda ei peeta haiguslikuks. Eestis oli paljudele autojuhtidele üllatus, kui hakkas kehtima mootorsõidukijuhi tervisetõendi väljastamisel kord, kus teatud haigustunnuste esinemisel soovitati uneapnoe osas uurida ja ravida. Ometi olid paljud autojuhid vaevelnud aastaid päevase liigunisuse, väsimuse käes või osalenud liiklusõnnetustes.

Kuhu murega pöörduda?

Uneaegsete hingamishäiretega tegelevad erinevate erialade spetsialistid. Uni on loomulik

ööpäeva osa, kus samaväärselt töötavad kõik elundsüsteemid.

Laste unehäiretega tegelevad ehk enam kõrva-nina-kurguarstid, neuroloogid ja psühhiaatrid, kuid abi on ka müofunktsionaalsest teraapiast.

Diagnostika ja raviga tegelevad kopsuarstid, hambaarstid, neuroloogid, psühhiaatrid ja teiste erialade spetsialistid. Uneapnoe kahtlusel tuleks esmalt alustada perearsti külastusest, kuid alati on võimalus pöörduda ka otse erameditsiini keskusesse.

Kuidas uneapnoed ravitakse?

Täiskasvanute uneapnoe ei ole nii kergesti kõrvaldatav, kuid kui uneapnoe põhjused on kõrvaldatavad, siis tegeletakse kõigepealt nendega. Mida raskem on haigus, seda väiksemad võivad olla ka põhjuslike tegurite kõrvaldamise võimalused.

On küllalt juhte, kui on vajalik

pikaaegne ravi magamise ajal kantava maski ja positiivrõhu aparaadiga või hammastele kinnitatava kapega. Soovitan inimestel olla ravis järjepidev. Alati on võimalus küsida ka teisest arvamust, kui raviga probleemid esinevad ja need kuidagi ei lahene. Uneapnoe ravi on meeskonnatöö erinevate meditsiini­ erialade vahel.

Mida peaks uneapnoe kohta veel teadma?

Uneapnoe diagnoosi ei tohiks karta. Kui norskamisest on saanud perekondlik probleem või on täheldatud hingamispause, siis soovitan arsti vastuvõtule pöörduda. Miks peaks inimene ootama raskete haiguste (näiteks kõrgvererõhktõve, dia­ beedi, müokardi infarkti) arenemist? Üle 35 protsendi paaridest magavad norskamise tõttu eraldi tubades. Avastamata ja ravi-

mata uneapnoe suurendab tervishoiukulusid, liiklus- ja tööõnnetuste riski. Uneapnoe mõjutab negatiivselt nii tööviljakust kui ka sotsiaalseid- ja peresuhteid.

Hea enesetunde aluseks on kosutav uni. Und tuleb väärtustada, teha igapäevases elus korrektuure, mille eesmärgiks on tervislik toitumine, liikumine ja une-ärkveloleku rütmi regulaarsus. Varasemalt alustatud une­ apnoe ravi vajab jälgimist, vahel korrigeerimist ja seda kõike hea tervise nimel. Mõnede haigete raviandmete jälgimiseks on kasutusel kodujälgimissüsteemid, mis võimaldavad haigel mugaval viisil ja kodust väljumata abi saada. Positiivrõhuseadmete kohta infot leiab Terviseameti kodulehelt meditsiiniseadmete rubriigist. Ravimite info kajastub Ravimiameti kodulehel.

Küsimuste korral võib pöörduda ka patsientide organisatsiooni – Uneliidu poole.

postimees, 15. märts 2022

Tervis || 7