Tervise Extra

TERVISE EXTRA TEEMALEHT

15. MÄRTS 2010

TERVISE EXTRA

2

SISUKORD

TASUB MEELDE JÄTTA!

Trimmis rannavorm nõuab aastaringset tööd

Treeninguga tuleb algust teha aeglaselt, et vältida läbipõlemist, sest läbipõlemisega võivad kaasneda ka vigastused.

Uneprobleemidel ei tohi lasta süveneda

lk 2 lk 3-4

Terviseaudit avab tõde organismi üldseisundist

lk 5

Sparta jõusaali peatreener Argo Ader annab nõu neile, kes end rannavormi hakkavad pingutama. / Loe lk 5

Hoiduda tuleb valust, mitte valuravist.

Valu segab igapäevast elu, ei lase töötada, on piinav ja väljakannatamatu.

Ida-Tallinna Keskhaigla anestesioloogia ja intensiivravi osakonna vanemarst, valuteenistuse juht dr Boris Gabovitš selgitab, miks me valu tunneme ja kuidas peaksime valu korral käituma / Loe lk 7

15. MÄRTS 2010

Paljud meist ei tea, kuidas anda esmaabi, mis tõsisema trauma korral aitaks vältida kõige halvemat – tõsiste sügavate haavade, raske tervisekahjustuse ja inetute põletusarmide teket.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla põletusravi osakonna vanemarst Tiiu Kaha räägib põletustraumadest, mida tekitavad meid iga päev ümbritsevad abivahendid / Loe lk 10

Argo Aderi soovitused enne treeningule minekut lk 5 Delikaatsed probleemid ehk privaatsusest apteegis lk 6 Levinuimad peavalud on pinge tüüpi valud ja migreen

lk 6

Hoiduda tuleb valust, mitte valuravist

lk 7

Reumana tuntud haigusel on mitu palet

lk 9

Põletustraumasid tekitavad kohv, saunakeris, gaasileek ja triikraud lk 10 Probiootikute avastamine kogub hoogu lk 11

JUHTKIRI. Kindlaimaks kevadekuulutajaks lisaks lõunast koju naasvatele rändlindudele on meis vaikselt valmiv soov oma keha suveks saledaks ja trimmi saada.

FOTO: SPARTA

Liigesevalu põhjused tuleb kiiresti välja selgitada lk 9

Trimmis rannavorm nõuab aastaringset tööd ARGO ADER

TARBIJA24.EE TERVISEUUDISED Lapsepõlvetraumad põhjustavad hilisemat kroonilist valu Apteegid peavad hakkama odavaimat ravimit pakkuma Õpetajatöö ohustab vaimset tervist Eesti meeste eluiga lühendavad õnnetusjuhtumid Eesti naised elavad meestest 11 aastat kauem Loe lähemalt www.tarbija24.ee

KONTAKTID Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee | tel 666 2194 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo anneli.teppo@postimees.ee | tel 666 2329 Küljendus: Kristiina Sillandi Makett: Andrus Rebane Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258 Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301

Siinkohal julgustan eakamaid inimesi samuti julgelt trenni tulema ning sportima, sest näiteks Lääne-Euroopas on 70% jõusaaliklientidest keskealised ja vanemad, aga meil peetakse jõusaali millegipärast noorte pärusmaaks. Ometi sobib mõõdukas oma lihaste eest hoolitsemine kõigile vanuserühmadele.

Millest ikkagi alustada, et keha suveks vähegi paremasse vormi saada ning kuumal suvepäeval rannas ringi liikudes ennast mõnusalt ning enesekindlalt tunda?

Sparta jõusaali peatreener

I

seenesest arukas ja tervislik mõte, ainult et siinkohal tasuks meelde tuletada, et võlunippe pringi pepu või traksis lihaste saamiseks pole.

Kaalulangetamine on eelkõige aastaringne protsess, mitte paarikuuline kiirprojekt.

Kas olete märganud, et raamatupoodide kevadised bestsellerid on kokaraamatud ja dieediõpikud? Esimestes antakse nõu, kuidas maitsvalt oma nahavahe täis pugida ning teistes, kuidas kaalust alla võtta.

Ometi ei tasu raamatutest või internetist leitud infot puhta kullana võtta, sest sealt vastu vaatav teabetulv võib kaalulangetaja ning spordihuvilise pigem segadusse viia. Mida siis teha?

Kui rahakott vähegi kannatab, oleks mõistlik enne treenima asumist konsulteerida mõne pädeva personaaltreeneriga või liituda spordiklubiga, sest katseeksituse meetodil kaalulangetamine võib teha kogu organismile tõelise karuteene.

Olen märganud, et inimesed hakkavad rohkem oma tervise eest hoolitsema kolm korda aastas – kõigepealt septembris, kui suvi läbi on grillitud ja küllap ka humalatorbikut kallutatud, siis jaanuaris, kui on vaja hakata lunastama vana aasta patte ja täitma uue aasta lubadusi ning lõpuks märtsis, kui päike sulatab hanged ning rannahooaeg taas hirmutavalt lähedal.

Soov oma keha trimmida pole trendiks vaid naiste seas, üha rohkem tuleb selle sooviga minu jutule ka mehi.

E Lõunaks kiputakse sisse ahmima kõike, mis taldrikul just ei liigu, krooksu või sisise.

simese asjana soovitan kriitilise pilguga üle vaadata oma toidulaud ning teha korrektiive söömisharjumustes.

Nimelt on paljudel kombeks hommikuti kaua magada ning jätta selle luksuse nimel vahele hommikusöök. Lõunaks on aga nälg teinud oma karmi laastamistöö ning siis ahmitakse sisse kõike, mis taldrikul just ei liigu, krooksu või sisise.

Rääkimata õhusöögist, kus pahatihti toimub omamoodi käegalöömine. Mõeldakse, et kui trumm on läinud, mingu ka pulgad. Pärast hingelist murdehetke ähvardab aga meeletu teleri ja kapi vahel sörkimise peale külmkapiuks hingedelt lausa maha kukkuda.

Tegelikult peaks just õhtusöök sisaldama kõige vähem kaloreid, aga meil on paraku vastupidi.

Kui oma toitumisharjumusi on korrigeeritud ja silmadega söömist vähendatud, tuleks tasapisi suurendada igapäevast liikumist.

Alustada näiteks värskes õhus

kõndimisest või – kui ilmad paremaks lähevad – jalgrattaga sõitmisest.

Suurekaalulistel inimestel ma kohe sportmängudega tegelemist ei soovitaks, sest squashi- või korvpalliväljakul nõutavad kiired liigutused koormavad liigeseid ja tõstavad vigastuseohtu.

Pigem oleks soovituseks liikvele minna samm-sammult, püstitada reaalsed eesmärgid ning neid ka kohusetundlikult täita.

Inimesel, kes pole varem eriti aktiivselt sportinud, piisab toitumise samaks jätmisel nädalas umbes kolmest treeningust, et langetada mõistlikult kaalu. Mida tähendab «mõistlikult»?

Reaalne võimalus tervislikuks kaalulangetamiseks on pool kilo nädalas. Loe kokku suveni jäänud nädalad ning püstita endale kaalulangetamiseks reaalsed ülesanded. Üksi suure õhinaga treenima asudes on oht teha oma tervisele liiga, seepärast oleks mõistlik konsulteerida mõne spetsialistiga, et ennetada tekkivaid ohte.

Kuna ühtäkki sportima hakkava ja suveks vormi saada püüdva inimese organism pole harjunud koormustega, tekib oht, et süda ei pea sellisele vatile vastu.

O

ma kogemusest võin öelda, et pole sugugi haruldane vaatepilt, kui treenimata inimesel läheb poole trenni pealt nägu valgeks ning pilt kipub taskusse. Tekib minestusehoog, sest verevarustus ajus on häiritud.

Seepärast ongi oluline, et suveks alustataks treenimist tasapisi, mitte sooviga kohe kogu maailm soojaks kütta.

TERVISE EXTRA

15. MÄRTS 2010

3

VÄSIMUS JA UNI. Kevadväsimus on meie kliimas ja laiuskraadidel loomulik nähtus, mille vastu saab siiski ise võidelda, julgustab endanimelise unekliiniku unearst dr Mae Pindmaa – uneprobleemidel ei tohi lasta süveneda. Igapäevaelu vaevavaid unehäireid saab aga edukalt ravida ka siinsamas Eestis, kinnitab doktor.

RAIN UUSEN Postimees, teemalehe toimetaja

Kevadel hakkavad kõik rääkima kevadväsimusest.

Mis asi on kevadväsimus?

Pikk ja pime talv on looduses üldiselt puhkeaeg. Paraku inimene oma tubliduses looduse rütme ei arvesta.

Aastaaegade vaheldumine mõjutab aga inimeste seesmisi bioloogilisi rütme ehk bioloogilise kella funktsioneerimist. Bioloogiline kell peab kohanema välistele valguse-pimeduse muutustele.

Sesoonne afektiivne häire (SAD ehk seasonal affective disorder, otsetõlkes ka «kurbusehaigus») hakkab kujunema juba sügisel, kui päevad lühenevad ja päevavalgust jääb vähemaks – see häirib meie tsirkadiaanrütme – seesmist kehakella – ja viib ajukemikaalide tasakaalu muutustele.

Ka ilm külmeneb – osa inimesi on külmale tundlikumad, neil on enam ka pimedast ja külmast põhjustatud nn talvemasendust ehk kevadväsimust. Kevadväsimus on vaid üks ja kergem osa hooajalisest afektiivsest häirest.

Päikesevalguse puudusel toodab aju üle aja melatoniini – hormooni, mis reguleerib kehakella ja unemustreid ning on seotud depressiooniga. Olukorra tõsidus oleneb inimese tundlikkusest, geograafilisest asukohast, geneetikast ja ajukeemiast.

Sümptomid on intensiivseimad kõige pimedamatel kuudel.

Mida kaugemale ekvaatorist, seda sagedasem on SAD-sündroomi esinemine.

Lumistes paikades esineb seda pisut vähem, naistel esineb sagedamini kui meestel. SAD-sündroom väljendub väsimusena, roidumusena, masendusena ja meeleoluhäiretena. Inimene muutub tujukaks, ärritunuks või loiuks, keskendumisvõime häirub, uni halveneb, võib esineda lihasvalusid ja seksuaalsuse langust.

Kuna väheneb kehaline aktiivsus ja on oht ülesöömisele (eriti süsivesikuterikka toidu osas), siis viib see kehakaalu tõusule. Raskematel juhtudel esineb isegi enesetapumõtteid.

Masendus on kergem tulema pärast viirusinfektsiooni põdemist. Külmetushaiguste puhul on immuunsüsteem üles ergutatud sellisel moel, et see on riskifaktoriks masendusele. Aga talv on ju külmetuste ja gripi aeg.

Lahendus on püüda niipalju päikesevalgust kui võimalik. See on küll raskendatud (kui päevad on lühikesed), sest inimesed lähevad tööle ja kooli ning tulevad sealt pimedas. Ja kuna on külm, on nad vähem õues.

Ka akna all seismisest või autos sõitmisest ei piisa – silma võrkkest (retina) ei saa nii ikkagi piisavalt päevavalgust. Tavalisel toavalgustusel ei ole efekti, ükskõik kui valge see ka pole.

Olukorda parandab regulaarne ereda valguse käes viibimine. Et eredat päevavalgust kompenseerida, tulevad appi kunstlikud «päike-

sekastid» spetsiaalse fluorestseeruva ereda valgusega, mis aimavad järele päikesekiiri ja on vähemalt 25 korda eredamad (2000 – 10 000 luksi) kui tavaline elutoavalgus.

Oluline on valguse kvantiteet, mitte kvaliteet. Kasu saavad fototeraapiast nii SAD-sündroomi kui ka kevadväsimusega inimesed.

Valguskasti võite panna lauale, kui hommikul sööte või päeval töölauale. Hea on seda kasutada vähemalt 30 minutit päevas, paremate tulemuste saamiseks kaks korda päevas.

Hea on ka negatiivsete ioonide kontsentratsiooni tõstmine toas.

Looduses on näiteks negatiivsete ioonide kontsentratsioon suurim tuulisel merekaldal või kohe pärast äikesevihma. Seetõttu ütlevad paljud inimesed, et rannas olles neil tuju kohe paraneb. Ka ühe-kahenädalane puhkus soojal maal võib palju muuta. Ühes 1998. aasta uuringus leiti, et valgusteraapia avaldas masendusevastast toimet juba nädala pärast, samas kui antidepressantidel kulus selleks aega kaheksa nädalat.

Kui aga tõsine depressioon maad võtab, tuleb pöörduda arsti poole ja seda kindlasti ravida.

Miks üleväsimuse puhul on raske uinuda ja end välja puhata? Üleväsimus on olukord, kui keharütmide kohanemine väliste pimeduse-valguse rütmidega on häiritud. Ega sellises olukorras muud üle ei jää, kui võtta aeg maha ja puhata, ning kui see ei aita, otsida abi arstilt.

Millal tuleb endale tunnistada, et uneprobleemid ei ole pelgalt kevadväsimus või et unetus tekitab igapäevaprobleeme?

Kindlasti siis, kui on päevane väsimus ja unisus, mis häirivad igapäevatoimetusi, mälu- ja keskendumisvõime häiruvad ning lisanduvad ebameeldivad kehalised vaevused.

Jätkub lk 4

FOTO: CORBIS/SCANPIX

Uneprobleemidel ei tohi lasta süveneda

VÄSIMUSE JA UNISUSE LEVINUMAD PÕHJUSED • • • • •

Uneapnoe vm unehäired Liiga vähene magamine Pole piisavalt «kütust» (st valed söömisharjumused) Aneemia Depressioon

• • • • •

Kilpnäärme alatalitlus Kofeiini liigtarbimine Varjatud urotrakti infektsioon Diabeet Vähene vedeliku tarbimine (dehüdratatsioon)

Vitamiin B1 puudus kahjustab närvirakke ja südant

B1

happe tootmises, võivad selle vitamiini puudusel tekkida seedimisraskused, kõhukinnisus või raskustunne kõhus.

Veresuhkru kõrgenenud tase tekitab vitamiin B1 puuduse

Tiamiinipuudus kaasneb mitmete krooniliste haigustega, näiteks suhkurtõvega.

Juhul, kui veresuhkru tase on kõrgenenud, ei piisa toiduga saadavast B1-vitamiinist. Organism vajab tavapärasest rohkem B1-vitamiini, et tulla toime liigse veresuhkru lõhustamisega. Vitamiin B1 puudus ähvardab ka tsöliaakiahaigeid ja haavandilise soolepõletikuga patsiente, kelle soolestikust vitamiin B1 väga halvasti imendub.

Ebatervislikud eluviisid ja väärtoitumine võivad samuti põhjustada

Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv analoog, mis imendub tiamiinist tunduvalt paremini ja satub just sinna, kus organism teda vajab. Benfotiamiin imendub hästi ka neil inimestel, kelle organism tavalist vesilahustuvat B1-vitamiini hästi ei omasta. Benfotiamiin tõstab olulisel määral rakusisest

Allikas: dr. Mae Pindmaa

ainuke retseptivaba benfotiamiin Eestis Benfotiamiin 50mg, kaetud tabletid N50

tiamiinipuudust. Vitamiin B1 puuduse kutsub esile alkoholi, kange kohvi või musta teega liialdamine ja suitsetamine.

Ka liigne maiustamine ja nn rafineeritud süsivesikuid sisaldava rämpstoidu (pitsad, hamburgerid, pirukad ja pastatoidud) liigtarbimine viivad tiamiinipuuduseni.

Vitamiin B1 puuduse raviks on kõige mõistlikum valik benfotiamiin

Südamehaigus Vahetustega töö Toiduallergiad Kroonilise väsimuse sündroom ja fibromüalgia

Benfogamma®

Vitamiin B1 ehk tiamiin täidab organismis mitmeid tähtsaid ülesandeid. Eriti oluline on ta närvisüsteemi tervise seisukohalt, kuna ta tagab närviülekannete toimimise.

-vitamiini aktiivne vorm tiamiinpürofosfaat ehk kokarboksülaas on vajalik veresuhkru (glükoosi) oksüdatiivseks lõhustamiseks. See on kõige olulisem rakkude energiaga varustamise mehhanism. Juhul, kui B1 vitamiini napib, ei saa rakud piisavalt energiat ja kahjustuvad. Väga tundlikud on vitamiin B1 puuduse suhtes närvirakud, mis vajavad oma normaalseks talitluseks kõige enam energiat.

Energianälga jäävad ka lihasrakud, eriti suure energiavajadusega südamelihase rakud.

B1-vitamiini puudusele võivad osutada kestev kurnatus, mälu nõrgenemine, närvilisus, koordinatsioonihäired. Tiamiinipuudus võib avalduda käte või jalgade suremise, säärelihase krampide või südame töö häiretena. Kuna vitamiin B1 osaleb ka soolemotoorika tagamises ja mao-

• • • •

Benfotiamiin on palju võimsama toimega kui tavaline veeslahustuv vitamiin B1, sest ta imendub palju paremini ja satub piisaval hulgal just sinna, kus organism teda vajab.

kokarboksülaasi taset ja vitamiinini-puuduse nähud kaovad.

Ainuke Eestis retseptivabalt müüüdav benfotiamiinisisaldav ravim on Benfogamma, millel on laialdane ne positiivne kasutuskogemus. Benfogamma sisaldab 50mg benfotiamiini.

Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti. Toime saamiseks tuleb benfotiamiini võtta pidevalt pikema aja jooksul (vähemalt 2 kuud).

Ravimireklaam. Benfogamma (benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa Täiendav teave müügiloa hoidja esindajalt Eestis: KBM Pharma OÜ, Tähtvere 4, 51007 Tartu.

Tel. 733 8080.

TERVISE EXTRA

4

15. MÄRTS 2010

Meie poole pöörduvad unehäiretega patsiendid sageli just varakevadel, sest lisanduv kevadväsimus võimendab nende tervisehädasid.

Tihti räägitakse, et «Ahh, magan end nädalavahetusel välja ning kõik on jälle korras» – mida tähendab väljamagamine?

Nädalavahetusel pikalt magamine on märk sellest, et nädala sees pole piisavalt magatud, et on kuhjunud unevõlg.

See on kas suure töökoormuse tagajärg, aga võib olla ka märk kujunenud unehäirest. Tuleb olla ettevaatlik, et unevaegust ei peaks hiljem liigsuurte intressidega tagasi maksma.

Kuidas tunda ära hetk, mil tuleb pöörduda abi saamiseks unekliinikusse/spetsialisti poole?

Kui inimene pole rahul oma unega või on kujunenud päevane väsimus ja unisus, mis häirib igapäevaelu.

Kas koduste vahenditega saab üldse kindlaks teha oma une kvaliteeti? Millal on uni kvaliteetne?

FOTO: TIIT MÕTUS

Algus lk 3

Aastaaegade vaheldumine mõjutab inimeste bioloogilise kella funktsioneerimist, selgitab unearst dr Mae Pindmaa. Need, kes on tundlikumad lisaks ka külmale ja pimedusele, satuvad kevadväsimuse küüsi.

Iga päev on oluline!

EE-080210-077

Tähelepanu!

Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult patsiendi infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

www.nycomed.ee

Osteoporoosi ehk luuhõrenemise põhjuseks on kaltsiumisisalduse vähenemine luudes pärast 30. eluaastat. Iga kolmas üle 50aastane naine kannatab kaltsiumi puuduse käes.* Luuhõrenemise vastu aitab kaltsiumi ja D-vitamiiniga Calcigran Forte (kaltsiumkarbonaat ja D3-vitamiin).

Alusta juba täna, sest igapäevane kogus kaltsiumi ja D-vitamiini noorena tagab tugevad luud vanemas eas.

Alustama peakski iseenda jälgimisest ja mõelda, kas töö ja puhkuse vahekord on õige, kas une pikkus on piisav, et hoida ära päevase väsimuse ning töövõime languse teket.

Uni on kvaliteetne, kui see on rahulik ja sügav, ilma öiste ärkamisteta ning öise unega puhkab hästi välja.

Rahvasuu räägib, et noored inimesed peavad magama kauem ja eakamad vajavad vähem und – kui palju selles legendis on tõtt?

See ongi tõsi, et noored inimesed vajavad pikemat, sügavamat ja rohkemate unenägudega und. Mida vanem inimene, seda lühemaks jääb voodis veedetud ajast puhas uneaeg.

Eakamad magavad 20 minutit lühemalt kui keskealised, keskealised omakoda 20 minutit lühemalt kui noored täiskasvanud.

Vanuse tõustes on enam öiseid ärkamisi, väheneb sügava une ja REM-une osakaal (mida on vaja selleks, et tagada päevane virgus).

Kui palju on Eestis inimesi, kes teie hinnangul on veel arstiabita vaevlemas tõsiste uneprobleemide käes?

Muret teeb see, et ligikaudsel hinnangul on tõenäoliselt umbes 45 000 eestimaalasel pideva päevase väsimuse põhjuseks diagnoosimata uneapnoe ehk unelämbustõbi (nende hulgas on haiguse raske vormi põdejaid umbes 5000), mida püütakse seostada näiteks praegusel momendil kevadise väsimusega, muul ajal aga stressirohke töö või eluga, vähese puhkuse või vanuse lisandumisega.

Tegemist on aga hoopis väga salakavala haigusega, mis algab lihtlabase, kuid pidevalt häälekamaks muutuva norskamisega, millele hakkavad tasapisi lisanduma juba mõnekümnest sekundist kuni mitme minutini küündivad hingamisseisakud.

Igapäevaelus hakkab see esialgu segama oma pereliikmete, komandeeringu- ja palatikaaslaste und, tuues norskajale kaasa palju ebameeldivaid olukordi. Abielupaarid kolivad näiteks eraldi magamistubadesse – see kõik pingestab inimsuhteid.

Sellised olmeprobleemid on siiski tühiasi võrreldes sellega, mis toimub norskaja organismis, mis öösiti vaevleb ülemiste hingamisteede lõtvumise ja kokkuvajumise tõttu kroonilise hapnikupuuduse käes.

Iga verehapniku languse episoodiga erutub süsihappegaasi kuhjumise tõttu peaaju hingamis-

KIIRE LAHENDUS KERGELE VÄSIMUSELE, MIS EI OLE SEOTUD TERVISEHÄIREGA •

Regulaarne füüsiline koormus, soovitavalt värskes õhus. Olulise energiasüsti võib saada ka 20-minutilise kerge treeninguga, kui seda teha kolm korda nädalas.

•

Energiarikas, proteiini ja komplekssete süsivesikutega (täisteraleivatooted) toit. Proteiini ja kompleksseid süsivesikuid sisaldav toit seedub aeglasemalt kui lihtsüsivesikuid sisaldav toit, see hoiab vereglükoosi taset ühtlasemalt ning hoiab energiataset kauem kui näiteks komme süües.

•

Söö hommikusöögiks kindlasti süsivesikuid ja kiudaineterikast toitu, näiteks leiba või müslit.

•

Tee tööpäeva jooksul puhkepause. Üks lühike (10-15 min) puhkepaus tõstab energiataset kohe.

•

Liiguta. Isegi 10 minutit kõndi võib aidata – see tõstab energiataset vähemalt kaheks tunniks ja mõjub kindlasti paremini kui magus suutäis, mille järgselt võid tunni pärast olla veel väsinum.

•

Lõpeta tormamine, võta aeg maha kas või 3-5 minutiks ja mediteeri – saavutad sellega kontrolli oma energia üle. Selleks sobib iga vaikne koht (kontoris, vannitoas vm). Sule silmad, hinga sügavalt ja lõdvesta keha. Kujuta, et mõtted on kui pilved taevas, lase neil hõljuda, visualiseeri midagi positiivset – päikesetõusu, randa...

•

Hoia eemale inimestest, kes on kui energiavampiirid, ümbritse end positiivsete inimestega.

Näidustus: D-vitamiini ja kaltsiumi vaeguse vältimine ja ravi.

Pakendi suurus: 60 närimistabletti.

* Maasalu K et al Eesti Arst 2000;4:197-20

KALTSIUM

RÜ

D-VITAMIIN

SIDRUNIMAITSELINE

60 NÄRIMISTABLETTI

2 TABLETTI PÄEVAS

Calcigran Forte 500 mg kaltsiumi ja 400 RÜ D3-vitamiini

keskus ja verre paisatakse adrenaliini ja teisi stressihormoone, mis hakkavad kõigutama vererõhku ja veresuhkrut ning kiirendama südamerütmi.

Aju on sunnitud mis tahes unefaasist ärkama, et taastada õhuvoolu hingamisteedes ja nii toimub päeval ärakulutatud jõuvarude taastamiseks nii vajaliku unerahu asemel ihus hoopis elutähtis võitlus iga hapnikusõõmu pärast.

Kosutavast unest ei saa olla juttugi ja ebakvaliteetne uni toob endaga kaasa päevase toimetuleku pideva halvenemise. Ajapikku kurnatakse välja organismi kompensatoorsed mehhanismid ning hakkavad arenema kõrgvererõhktõbi, südamerütmihäired, aju- ja südameinfarktid, diabeet ja rasvumine.

Teiste riikide statistikale tuginedes võib Eestis olla praegu umbes viissada diagnoosimata liigunisuse ehk narkolepsia all kannatavat inimest, kellel tuleb päeva jooksul korduvalt ja väga ootamatutes olukordades – kas või autoroolis – tukastus peale, millega võib kaasneda ka lihasnõrkus.

Avarii tegemiseks piisab aga vaid mõnesekundilisest mikrounest. Seda haigust avastada aitavale väga spetsiifilisele uneuuringule jõuavad aastas kahjuks vaid väga üksikud.

Uneprobleemidesse suhtutakse ka riiklikul tasandil veel väga tagasihoidlikult – mis võib olla selle tagajärjeks?

Paljude teaduslike uuringute andmetel – väga oluline elukvaliteedi langus, südame-veresoonkonna haiguste (kõrgvererõhktõbi, südamerütmihäired) ning nende tüsistuste (infarkt, insult) ja öise äkksurma riski tõus.

Päevasest väsimusest ja unisusest tingituna tekib ka oht kaotada inimelusid liikluses.

Millisele tasemele on Eestis unemeditsiin arenenud?

Kas tõsiste uneprobleemide vastu saab abi Eestist kohapealt?

Jah, saab kindlasti. Eestis on unemeditsiiniga tegelenud entusiastlikult väike hulk arste, kelle hulgas on psühhiaatreid, kõrvanina-kurguarste, pulmonolooge, üldarst ja kardioloog.

Meil on unetehnikuid, kes valdavad uneuuringute analüüsimise metoodikaid, õdesid, kes jälgivad haigeid öösiti.

Meil on oma Eesti unemeditsiini selts, kes on Euroopa uneuuringute seltsi liige. Sel aastal taotleme kõigile olemasolevatele unelaboritele ka Euroopa nõuetele vastavat sertifitseerimist.

Allikas: dr. Mae Pindmaa

TERVISE EXTRA

15. MÄRTS 2010

5

Terviseaudit näitab tõde organismi üldseisundist TERVISEAUDIT annab pildi organismi üldseisundist ja keha valmisolekust koormustele, selgitab Medicover Eesti peaarst Toomas Põld.

RAIN UUSEN Postimees, teemalehe toimetaja

Millal ja miks terviseauditi vastu huvi tunda?

Terviseaudit annab ülevaate organismi üldseisundist ja võimetest (kui koormustest on valitud).

Enne kui alustada treeningut või plaanida välismaale pikemat komandeeringut, oleks mõistlik läbida terviseaudit.

Terviseaudit sobib ka neile, kes pole aastaid oma perearsti külastanud ja tahavad lihtsalt teada, kas kõik on korras.

Kuidas valida erinevate teenusepakkujate vahel?

Teenusepakkuja valimisel on oluline teada, kas tahetakse ka hapniku tarbimise testi koormuse

ajal (vajalik neile, kes plaanivad matka mägedesse). Seda pakuvad tavaliselt spordiasutuste juures asuvad keskused.

Peatselt ühinevates Medicoveris ja Karellis on veloergomeeter, millega saab uurida südame koormust ja vastupidavust.

Milliseid küsimusi tuleb enne terviseauditi tellimist endale esitada?

Enne terviseauditile registreerimist tuleks läbi mõelda, milline on füüsiline koormus, kas ma puhkan end ööga välja, kas suitsetamine on kestnud aastaid, kui sagedasti tarvitan alkoholi ja kui kangeid jooke tarbin ning muu enda harjumuste kohta käiv.

Mida peab teadma, palju aega varuma?

Enne vereanalüüsi tegemist ei tohi eelmisel õhtul süüa rasvaseid toite, viinamarju või šokolaadi. Ka hommikusöök tuleks vahele jätta, kuid kaasa võiks võtta mõne magusa joogi ja šokolaaditahvli, et pärast uuringut energiat taastada.

Uuringuks kulub ligikaudu tund, pärast seda on võimalik duši all käia, seega pesemisvahendid võiksid kaasas olla.

Biokeemiaanalüüside (näitavad maksa või kõhunäärme tööd ning immuunnäitajaid) vastused saabuvad ühe nädala jooksul.

Analüüside kommenteerimine võtab aega umbes 15 minutit.

Mida terviseauditi tulemus näitab?

Terviseauditi tulemus näitab organismi üldseisundit ja valmisolekut koormustele.

Mida teha pärast tulemuste kättesaamist?

Pärast tulemuste kättesaamist saab paremini planeerida oma tegevuskava ja koormust.

Terviseaudit võib sisaldada ka koormustesti, mis kindlasti tasub läbi teha pärast pikka pausi treeninguga alustades, et ka oma füüsilisest võimekusest tervikpilt saada.

FOTO

: C OR

BI S/ SC A N

PI X

LÜHIDALT

Argo Aderi soovitused enne treeningule minekut teiseks ületreenitus. Kumbki neist pole suurepärane vorm. Läbipõlemisega võivad kaasneda ka vigastused. Sportlaste põhitõde on: alusta aeglaselt, kuid järjepidevalt, siis on ka tulemused püsivamad.

LEIA SOBIV MÕÕDUVAHEND

Esmalt mõtle läbi, mida tahad saavutada, millega tegeleda ja millised on sinu võimalused ning mida oled valmis eesmärkide saavutamiseks tegema.

Tihtipeale kaaluvad saleneda soovivad inimesed end liiga sageli ning ootavad kiireid tulemusi. Kaal ei pruugi olla edusammude parimaks näitajaks. Peida kaal ära ning hakka kaalulangust jälgima riiete abil.

Kui oled edukalt treeninud ja järginud tervislikku toitumist, hakkavad vanad riided suureks jääma ning pead muretsema endale üks, kaks või isegi kolm numbrit väiksemad riided. Sinu üllatuseks ei pruugi kaal olla üldsegi mitte langenud. Lihtsalt oled vorminud oma lihaseid ja vähendanud keharasva.

TEA OMA EESMÄRKE

ÄRA HEIDA MEELT

Sa ei jõua kuhugi, kui ei ole paika pannud sihtpunkti. Esmane soovitus – ole realistlik. Otsusta, mis on üle jõu käiv ning mis teostatav.

Kas riided ei istu hästi või kaalule ei taha astudagi? Ära muretse, need ei ole ainsad viisid, et märgata edusamme treeningus.

LEIA SEE PÄRIS «OMA»

PEA TREENINGPÄEVIKUT

Mitte midagi ei saa teha vastumeelselt. Vali spordiala, millega sulle tõesti meeldib tegeleda ja tunne sellest mõnu.

ARENDA ENNAST Õpi tundma spordiala, millega tegeled.

Abiks on kindlasti vastavasisulised ajakirjad, raamatud ja internet. Treeningsaalis kasuta julgesti personaaltreeneri abi, et jõuaksid oma eesmärkideni kiiremini.

KOOSTA PROGRAMM Kui oled algaja, siis ka alusta algajale mõeldud programmiga. Arendavad muutused treeningprogrammis tuleks teha iga 4-8 nädala tagant.

Niimoodi areneb sinu keha ja sul ei teki tüdimust. Igapäevane kerge füüsiline koormus ja tervislik toitumine peaks saama elustiiliks!

ALUSTA AEGLASELT, ET VÄLTIDA LÄBIPÕLEMIST Kui alustada entusiastlikult ning teha kohe tugevaid ja raskeid treeninguid, siis on sellel kaks tagajärge – esiteks läbipõlemine ja

Sinna võiksid lisada ka pildi, mis on tehtud enne treeningute ja tervislike eluviisidega alustamist. Päevikusse kirjuta üles, mis trenni teed, kui sageli ja kui suure intensiivsusega. Pane kirja ka toidud, mida tarbid ja arvuta kaloreid (samas jälgi, et süsivesikud, valgud ja rasvad oleksid tasakaalus).

Vabane korduvatest kõrvetistest • Kõrvetised hakkavad tavaliselt leevenduma • Ainult üks tablett päevas

üks päev pärast ravi alustamist

VÕTA SÕBER KAASA Kahekesi koos on lihtsam treenida.

Olgu siis sinu kaaslaseks sõber, personaaltreener või terve saalitäis treenijaid, kellel on samad eesmärgid.

Nii saad küsida ja jagada kasulikku informatsiooni, kuidas saavutada seatud eesmärke.

PREMEERI END Tee seda ka siis, kui oled alles vaheeesmärgi saavutanud. Osta endale mõni väike kingitus, mis teeb meele heaks. Võid endale lubada midagi maitsvat ja keelatut, kuid siiski mõõdukalt.

Jõudu ja jaksu kõigile treenijatele ja alustajatele!

CONTROLOC Control

®

i (pantoprasool) kasutatakse refluksisümptomite, nagu näiteks kõrvetised ja happe regurgitatsioon, lühiaegseks raviks täiskasvanutel.

Tablette tuleb võtta vähemalt 2…3 päeva järjest. Kui sümptomid on täielikult kadunud, tuleb ravi lõpetada.

Refluks tähendab happe tagasivoolamist maost söögitorusse, mis võib seetõttu muutuda põletikuliseks ja valusaks. See võib põhjustada sümptomeid, nagu valulik põletav tunne rindkeres (kõrvetised) või hapu maitse suus (happe regurgitatsioon).

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Nycomed SEFA AS, Jaama 55B, 63308 Põlva

EE-150110-071

PILK ENDASSE

TERVISE EXTRA

6

Levinuimad on pinge tüüpi peavalud ja migreen PEAVALU on üks sagedamini esinevatest valudest.

Valu on bioloogiline alarm, mis üldjuhul tähendab seda, et meie organismis on midagi korrast ära.

DR MARK BRASCHINSKY Tartu Ülikooli Kliinikumi Närvikliiniku arst-õppejõud neuroloogia erialal

P

eavalusid on mitmesuguseid, samuti nende põhjusi. Selle järgi, kas peavalu taga on mingi muu haigus või mitte, eristatakse kaht peamist peavalu põhjuste gruppi.

Peavalu on sekundaarne ehk teisene sel juhul, kui see on põhjustatud mingist muust haigusest (tegu võib olla põletiku, vigastuse, veresoonkonna haigusega vms).

Oluliselt sagedasemad on aga esmased peavalud, millest kõige enam on levinud nn pinge tüüpi peavalu ja migreen.

PEA VALUTAB LIHASPINGEST Pinge tüüpi peavalu on enamasti episoodiline ega anna endast märku just sageli. Harvem on tegu elukvaliteeti halvendava haigusega, mil valu on algselt väga sagedane ehk krooniline.

Pinge tüüpi peavalu on tavaliselt mõlemapoolne, suruva või rõhuva iseloomuga (mittepulseeriv), kerge või mõõduka tugevusega ning pole süvendatav nn tavalise füüsilise aktiivsusega, näiteks kõndimise või trepil liikumisega.

Episoodiliselt esineva pinge tüüpi peavalu vastu soovitatakse tarvitada n-ö tavalisi valuvaigisteid, mida saab osta apteegist

ilma retseptita. Esmavalikuks peetakse toimeainena paratsetamooli ja ibuprofeeni sisaldavaid ravimeid.

Valdav osa peavaludega tegelevatest spetsialistidest soovitavad hoiduda kombinatsioonravimitest, mis sisaldavad rohkem kui ühte toimeainet, kuna selliste ravimite sage kasutamine võib muuta peavalu kiiremini krooniliseks.

Kroonilised peavalud alluvad ravile palju halvemini. Väga tõhus soovitus pinge tüüpi peavalude ärahoidmiseks on regulaarne füüsiline aktiivsus.

See puudutab ka neid inimesi, kelle töö iseloom on seotud enam või vähem raske füüsilise tööga – trenn tuleb kasuks ka sellisel juhul.

MIGREEN VAJAB ERIRAVIMIT Sageduselt teine esmase peavalu vorm on migreen. Enamasti valutab migreeni korral üks peapool, valu on tugev või väga tugev, pulseeriv ja sellega kaasnevad iiveldus, oksendamine ning valgus- ja mürakartus.

Teatud vormide puhul võivad valule eelneda teised sümptomid ehk aurad, millest sagedasemad on nägemishäired.

Migreenihoogude katkestamiseks on retseptita kättesaadavatest ravimitest tavaliselt vähe kasu. Esmavaliku ravimiteks peetakse selliste retseptiravimite gruppi, mis on välja töötatud spetsiaalselt migreeni raviks ehk triptaanid.

Kui on teada migreenihoogusid esile kutsuvad tegurid, võiks proovida neid vältida.

Kui inimene kahtleb oma peavalu täpses põhjuses, saab ta esmast infot apteekri või pereõe käest. Täpse diagnoosi aga paneb arst, kes oskab ka sobivat ravi soovitada.

10 SOOVITUST PINGE TÜÜPI PEAVALUGA VÕITLEMISEKS: 1. Ela füüsiliselt aktiivset elu – käi regulaarselt trennis 2. Oska lõõgastuda 3. Väldi pikaaegseid sundasendeid 4. Leia õige töö- ja puhkerežiimi tasakaal 5. Jälgi, et magamisase ja padi oleksid sobivad

FOTO: CORBIS/SCANPIX

6. Õpi selgeks kaelalihaseid lõõgastavad harjutused 7. Kui võimalik, lase valu ajal endale teha kaelalihaste massaaži 8. Võta rohtu kohe valu tekkides 9. Võta ravimit toimivas annuses 10. Ära kuritarvita valuvaigisteid Allikas: Dr Mark Braschinsky

15. MÄRTS 2010

APTEEGIKULTUUR

Delikaatsed probleemid ehk privaatsusest apteegis Aeg-ajalt tuleb laiemas ja kitsamas ringis arutlusele apteegikülastajate privaatsus. Ei meeldi ju kellelegi, kui isiklikud ja ebamugavad mured kõikide kaaskodanike ees paljastatakse ning avalikult läbi arutatakse, räägib Kaidi Sarv, Apteekrite Liidu peaproviisor.

Enamasti kiputakse siin tulistama kriitikanooli apteekrite suunas. Küll suhtub ta patsiendi muresse liiga külma südamega, küll arutab liiga valjuhäälselt või käitub muidu patsiendile ebamugavust tekitavalt.

Miks see nii on ja mida peaks olukorra parandamiseks ette võtma, seda oleme apteekrite endi keskel korduvalt arutanud.

Esimene dilemma tekib apteegi sisustamisel. Oleme harjunud, et enamik apteegikaupadest, ravimitest jm tarvetest on külastajatele mugavaks vaatamiseks välja pandud.

Ka meile on jõudnud avariiulite ja traditsioonilise letiapteegi vastasseis.

Loomulikult meeldib kõikidele vaadata ja katsuda. Avada pakendeid, lugeda seal leiduvaid infolehti ning uudistada karpi peidetud tablettide välimust.

Käibenumbrid näitavad, et avariiulid on majanduslikult kasulik leiutis ja läbimüük niiviisi oluliselt suurem ka apteegis. Samas on letiapteegi eeliseks turvalisem kaup.

On kindel, et keegi kõrvaline ei ole ravimit varem näppinud, sellest osa kõrvale pannud ega ravimi peale köhinud. Aga vaadata tahavad kõik.

Samas, mida rohkem vitriine ja väljapanekuid, seda vähemaks jääb ruumi inimesele.

Praegused apteeginormid näevad linnaapteegile ette vähemalt 80 ruutmeetrit pinda, sellest vähemalt 30 ruutmeetrit müügisaalile. Kui lisada ka mööbel ning letitagune ala, ei jää külastajale just palju ruumi.

Marketites, kus iga meeter on kullakaaluga, ei ole ruutusid raisata. Oleme Eestis ajalooliselt vitriinisüsteemiga harjunud. Nõukogude aja lõpus arendati ka meil Euroopas levinud suunda, et kõik apteegikaubad pidid olema külastajate eest varjatud, kapiuste taha ja sahtlitesse peidetud.

Erinevalt tol ajal eesrindlikust apteegimaast Leedust maha jäänud Eesti seda eesmärki ei saavutanudki. Isegi praegu on «vana-euroopa» apteekides pandud enamasti välja vaid tilulilu ja ravimeid niisama näha ei olegi.

Kas pöörata tagasi Euroopa suunda ja vähendada väljapanekuid?

Võimalusi privaatsuse parandamiseks on muidki. Meie suuremates apteekides on juba praegugi kasutusel numbrisüsteemid. Võtad numbri ja ootad oma järjekorda. Vahepeal saab uudistada väljapanekuid ja lugeda harivaid infolehti.

Teiseks võimaluseks on rakendada joonesüsteemi nagu passikontrollis.

Mitmed apteegid on sedagi proovinud. Enamasti ei pea apteegikülastajad joonest kinni, vaid tulevad ravimite väljastajale ikkagi lähemale.

Takistuseks väike ruum ja kitsad olud.

Abimeheks võiksid ju olla teavitavad sildid joone tähtsuse kohta – isiklikult olen sellist süsteemi kogenud Prahas. Apteegi müügisaal oli joonega kaheks jagatud ja varte otsas kõrguvad teabesildid andsid mõista vajadusest joone taga oma aega oodata.

Ja nii ka tehti. Samas kohtavad meie apteekrid oma igapäevatöös huvitavat fenomeni: enamik apteegikülastajaid tahab, et nende privaatsust austataks, aga teiste privaatsust millegipärast austada ei taheta.

Alatasa tuleb ette juhtumeid, kus nõustatavale apteegikülastajale surub ligemale terve järjekord. Kõik kuulavad hoolega, mõned neist annavad veel nõugi ja õpetavad isegi apteekrit.

On tõsi, et iga apteegikülastaja mure on isiklik. Staažikamate kutsekaaslaste töömailt on tuua näiteid, kus apteekril palutakse näha toodud loomake liigitada kas pea- või riidetäide hulka kuuluvaks või määratleda purgis kaasatoodud sooleussi.

Patsiendile erakordne genitaalherpes, uriinipidamatus või potentsiprobleem on apteekrile igapäevatöö ning seetõttu häbeneda pole põhjust.

Pigem tuleks suurema austusega suhtuda kaaskannataja muredesse. Kui näete, et apteeker kedagi nõustab, on parem anda neile mõlemale aega ja ruumi.

Asjade muutmiseks ei ole palju vaja. Alati pole vajadust tarade ega seinte järele. Piisab, kui me käitume teistega nii, nagu me tahame, et teised meiega käituksid.

TERVISE EXTRA

7

FOTO: CORBIS/SCANPIX

15. MÄRTS 2010

Tabletid ei ole kurjast, kui neid tarbida õigel ajal ning soovitatud viisil ja koguses, kinnitab dr Boris Gabovitš. Valuvaigistid on mõeldud valu leevendamiseks, kuid valu põhjused tuleb alati selgeks teha ja välja ravida.

Hoiduda tuleb valust, mitte valuravist VALU on tavaliselt patoloogilise protsessi tunnus. See on looduse poolt antud hoiatus. Tänu valule saab inimene teada, et midagi on organismis halvasti – tekkis vigastus või haigus.

DR BORIS GABOVITŠ Ida-Tallinna Keskhaigla anestesioloogia ja intensiivravi osakonna vanemarst, valuteenistuse juht

V

alu kaitseb meid, sunnib meid hoiduma ohtlikest asjadest, näiteks leegist või teravatest esemetest. Tänu valule õpib inimene ohutult käituma.

Valu sunnib haiguse puhul otsima arstiabi. Just seetõttu on valu kõige sagedasem kaebus, millega patsiendid arsti poole pöörduvad.

Olenemata valu asukohast või arsti erialast on kõik arstid, hambaarstist psühhiaatrini, sunnitud tegelema «valuvaigistamisega».

Valu on enamuse patsientide kõige suurem mure. See häirib igapäevast elu, ei lase töötada, on piinav ja väljakannatamatu. Samas on inimeste valutundlikkus äärmiselt erinev.

VALUTAJU ON ERINEV Kui üks inimene talub valu suhteliselt hästi, ei suuda teine kannatada isegi pisemat nõelatorget. Parima seletuse annab järgmine valu definitsioon: valu, see on subjektiivne kogemus, mida omab ainult see, kes valu kannatab (Margo McCaffery, 1968. a).

Kõik inimesed tajuvad valu erinevalt. See oleneb isiklikest kogemustest, hirmudest, kasvatusest ja kultuuritaustast, temperamendist ja paljudest muudest asjaoludest. Mingil määral oleneb valu tajumine ka geneetilisest eelsoodumusest.

Füsioloogiliselt on valu elektriliste signaalide interpretatsioon, mis toimub inimese peaajus. Signaalid tekivad kahjustatud koes (näiteks põletatud või lõigatud sõrmes) ja liiguvad mööda närvisüsteemi peaaju suunas, kus neid eelneva elukogemuse alusel interpreteeritakse kui aistingut, mida teame valuna. Piltlikult öeldes ongi valu alati meie peas, isegi siis, kui valutab alaselg või labajalg. Üsna tihti tundub valu kadumisel, et lakkab ka haigus. Pole valu, pole probleemi. Kahjuks see nii ei ole. Valuvaigistite abil saame valust küll lahti, aga põhjust see ei ravi – haigus taganeb vaid ajutiselt, tulles kindlasti tagasi, aga võib-olla juba raskemal kujul.

Just sellepärast ei tohi kunagi unustada, et valu on hoiatus – midagi on pahasti minu tervisega, tuleb uurida ja sellega tegeleda.

HIRM RAVIMI EES Valu võib olla äge või krooniline – põhiliseks kriteeriumiks on kestus. Kui valu kestab

kuni kuus kuud, on tegemist ägeda valuga. Selle taga on tavaliselt kindel haigus või kudede kahjustus. Äge valu allub tavaliselt väga hästi ravile, aga vaid siis, kui ravi alustati õigeaegselt ning see oli piisavalt aktiivne.

Kui valu kestab enam kui kuus kuud, on tavaliselt tegemist kroonilise valuga. Selline valu võib olla iseseisev haigus – puudub kudede kahjustus või muu valu tekitav haigus.

Kroonilise valu tekkimise põhjuseid on mitu. Kõige sagedasemaks neist on ravimata või halvasti ravitud äge valu. Üldiselt peavad eestimaalased valu loomulikuks nähtuseks ja arvavad, et valu tuleb operatsiooni või trauma järgselt ning haiguse tõttu kannatada.

Selle fenomeni juuri tuleb otsida meie kultuurilisest ja ajaloolisest taustast. Kristlik mentaalsus soodustab ja väärtustab valu kannatamist. Paljud kardavad valuvaigisteid rohkem kui valu ennast.

VALITSEVAD MÜÜDID Inimesed kardavad ravimite kõrvaltoimeid ja sõltuvust, peljates seda, mida nad ei tunne.

Muidugi pole kõik ravimid organismile kasulikud ja mõned tekitavad ka sõltuvust.

Sõltuvus, mida kardetakse, on füüsiline ja psühholoogiline sõltuvus narkootilistest ainetest.

Sõltuvus, mida tekitavad ravimid, tähendab aga seda, et inimene, kes ravimit tarvitab, ei saa elada samavõrd hästi ilma rohuta, kui ta elab seda rohtu tarvitades.

See on ju loomulik. Ta poleks seda või teist ravimit tarvitanud, kui talle poleks seda tarvis elukvaliteedi parandamiseks. Selline sõltuvus tekib igast ravimist – valuvaigistist, südame- või vererõhurohust, insuliinist või mõnest muust abivahendist.

Kas see on ohtlik? Muidugi mitte. Kui tekib vajadus loobuda ravimist, siis seda saab teha alati lühikese aja jooksul (tavaliselt mõne nädala vältel). Hoiduda tuleb valust, mitte valuvaigistitest.

Valuravi peab olema pidev.

Kui rohtu tarvitatakse ainult siis, kui valutab, siis valutab kindlasti ka edaspidi. Vaid pideva ravi foonil saab loota, et valust saab lahti. Ravimata valu võib muutuda krooniliseks.

Krooniline valu allub halvasti ravile ja nõuab tunduvalt rohkem ravimeid. Kroonilist valu ei saa tihti ka välja ravida, vaid leevendada, vähendades valu tugevust poole võrra.

Kõige sagedasemad valud on erinevad peavalud ja lülisambavalud – kaela- ja seljavalud.

Rohkelt esineb ka liigesevalu.

Teised valuliigid esinevad harvemini.

Mida teha, kui valu tekib?

Kindlasti tuleb abi otsida spetsialistilt ehk pöörduma peab arsti poole, alustades perearstist. Kui tema ei saa iseseisvalt valudest jagu ja vajab abi, suunab ta patsiendi vastava spetsialisti juurde, näiteks valukabinetti.

Valu peab ravima ja valuvaba elu tuleb nautida.

TERVISE EXTRA

8

15. MÄRTS 2010

REKLAAMTEKST

Valu vastu aitab käsimüügis saadaolev geel Lihas- või liigese-valusid võib ravida apteegis käsimüügis olevate lokaalsete valuvaigistite abil, mis mõjuvad vahetult vigastuse ja valu piirkonnas, kuid ei aita tõsiste, pikaaegsete või haigustest tulenevate sümptomite raviks. Sellisel juhul tuleb alati otsida abi arstilt.

V

oltaren Emulgeli näol on tegemist käsimüügiravimiga, mis sisaldab põletikuvastast valuvaigistit diklofenakki. Sellel on valu leevendav, põletikku alandav ja antireumaatiline toime. Nii sobib Voltaren Emulgel (toimeaine diklofenak) täiskasvanuile ja üle 12-aastastele lastele näiteks nikastuste, venituste, spordivigastustest või ülepingest tingitud lihas- või liigesevalu lokaalseks raviks.

Samuti sobib see artroosist tuleneva valu lühiajaliseks lokaalseks raviks patsientidele, kellele arst on pannud vastava diagnoosi.

Lihas- ja liigesevalude ravimisel on tähtis, et raviaine mõjuks vahetult valutavale piirkonnale. Voltaren Emulgeli (toimeaine diklofenak) geeli hõõrutakse kergelt valusaks jäänud piirkonda 3-4 korda päevas. Vajalik geelikogus sõltub valusaks jäänud piirkonna ulatusest, aga tavaliselt piisab umbes pöidlaotsa suurusest geelikogusest.

Mis on valu?

Kõik me oleme tundnud valu, kuid mis see õigupoolest on? Valu defineeritakse kui ebameeldivat meeltega

tunnetatavat kogemust, mis seostub vigastusega.

Valu on mitut tüüpi. Akuutne valu sunnib sageli puhkama ja on seega organismi kaitsev tegur. Sellele on iseloomulik pulsi kiirenemine ja südame löögimahu suurenemine. Krooniline valu on tihti seotud haigusega ja sellega võivad kaasneda lisasümptomid, näiteks masendus, unetus või loidus.

Valu tunneme seepärast, et rakkude kahjustumisel vabanevad valumediaatorid, millele reageerivad vabad närvilõpmed. Valuärritajad liiguvad kesknärvisüsteemis mööda valuaksoneid ehk valukiude, mida on kahte tüüpi. Esimesed kannavad ärritajaid valupiirkonnast kiiresti ja täpselt edasi, tekitades torkava või terava valuaistingu. Teine tüüp kiude kannavad ärritajaid edasi aeglasemalt. Sellisel juhul on põhjuseks tavaliselt kuumus või koevigastus: C-tüüpi ärritajate põhjustatud valu tuntakse kui ajus põletava või tuikavana. Koevigastuse tekkides tunneb inimene tavaliselt kõigepealt teravat valu, millele järgneb tuikamine.

Lihasvalu on sageli tuikav ja selle asukoht on raskesti määratav. Lihasvalu põhjustavateks ärritajateks on hapniku vähesus, põletikureakt-

sioonis vabanevad ained ja mikrovigastuste tagajärjed.

Koevigastusest tingitud valu eristatakse närvivigastusest tingitud valust, mille puhul on kahjustunud valu üle kandev närvisüsteem ise. Tõhus valuravi koevigastuse staadiumis võib takistada närvivigastusest tingitud valu tekkimist. Seepärast on tähtis ravida ka põletikuvalu.

Põletikuvastased valuvaigistid Põletikuprotsessis vabaneb keemilisi aineid, mis ärritavad valu üle kandvaid närvilõpmeid ja tekibki valuaisting. Põletikuvastased valuvaigistid mõjutavad põletikku üle kandvate ainete sünteesimist ja moodustumist.

Põletikku üle kandvaid aineid ehk prostaglandiine tekitavaid ensüüme tõkestatakse põletikuvastase valuvaigisti abil (näiteks palaviku puhul). Kreemide ja geelide abil ravitakse lokaalseid põletikke, millega võib kaasneda näiteks punetus, õhetus või paistetus.

Lihas- ja liigesevigastused Liigse pinge, ühekülgsete liigutuste või ootamatu löögi tõttu tekkinud koevigastuse ta-

gajärjel võib tekkida põletikke muu hulgas lihastes, kõõlustes või lihaste ja kõõluste kinnituskohtades. Tekkinud põletikust ja paistetusest annab organism märku valu abil.

Liigesesideme vigastused tekivad liigese normaalsest liikumistrajektooris väljapoole vägivaldse painutamise/ paindumise tagajärjel. Vigastus põhjustab ümbritsevatesse kudedesse verevalumi, samuti võib see esile kutsuda rebendi.

Artriit ehk liigesepõletik on organismi vastus koevigastusele, mille põhjustajaks võib olla surve, korduv pinge või väljastpoolt tulev vägivald.

Koevigastusi võivad põhjustada ka bakterid.

Artroos on põletikuta liigesehaigus, mille puhul liigesepindade kõhrkude kulub. Kõhr pehmeneb ja kaotab elastsuse ja lõpuks läheb katki. Ajapikku võib kõhrkude luuni kuluda, kui luupinnad on sunnitud vastu võtma liigesepiirkonna koormust.

Levinud on ka jalalabavigastused, sest just jalalaba võtab vastu ja jagab kehakoormust näiteks kõndides või hüpates. Pahkluu nikastus ehk distorsioon on ootamatu jõu poolt põhjustatud liigesesidemete ja liigese vigastus. Achilleuse kõõluse valusaks jäämist põhjustab kõõlust ümbritsevate kudede põletik ja paistetus. Kõõlusevalu võib olla ka kudede lagunemise tagajärg.

Põlv on üks kergemini viga saavatest liigestest. See võib

venida või väänduda, millele järgneb valu ja paistetus. Põlvemenisk läheb pingesse eriti põlveliigese rotatsioonil, kui liiges on painutatud ja koormatud. Sümptomiteks on valu, vedeliku kogunemine ja põlve lukkuminek. Külg ees kukkudes võivad külgsidemed viga saada, mispeale esineb põlves valu, lokaalset puutetundlikkust ja vahel nõrkust.

Ka randmevigastused on suhteliselt kerged tulema. Näiteks läheb ranne kergesti pingesse töös, mille puhul tehakse samu, pidevalt korduvaid liigutusi. Kogu päeva kestev töö arvutiga on muuseas põhjustanud «hiirekäena» tuntud vaevuse.

Randme kõhrepõletik on ülepinge tagajärg. Kõõlusepõletiku sümptomiteks on pöidla tüves tuntav torkav, käsivarde kiirgav valu. Raskematel juhtudel võib tekkida nähtav paistetus. Pidev paistetus kitsas kõõlusekanalis võib viia randmekanali sündroomini, mille puhul üks küünarvarrest kätte kulgevatest suurtest närvidest muutub pidevale survele vastuvõtlikuks. Sümptomiteks on valu ning pöidla, nimetis- ja keskmise sõrme kangestumine.

«Tenniseküünarnukk» on samuti tingitud sellest, et küünarvarre lihasrühm on sunnitud tegutsema pideva pinge all ja veri ei liigu pinges lihastes ringi.

Seljahädad algavad sageli ootamatult – näiteks venituse tagajärjel. Mitme töö puhul on tööasend pingestatud,

kaela- ja õlalihased lähevad pingesse ning tekib valu. Pikaajaline pinge tekitab põletikku ja valu.

Ootamatute vigastuste puhul on esmaabina hea meeles pidada külma, kõrgema asendi ja sideme olulisust. Kergete lihas- ja liigesevaevustega seotud valusid võib leevendada apteegi käsimüügis olevate toodete abil. Tõsiseid vigastusi, murdusid ja infektsioone tuleb näidata arstile. Arsti poole tuleb pöörduda ka siis, kui sümptomid kestavad kaua (keskmiselt üle 10 päeva).

Ennetamine • Ära unusta õigeid ergonoomilisi tööasendeid ja töövõimlemist.

• Vaheta päeva jooksul tööasendit või tööülesandeid.

• Hoia head füüsilist vormi ja lihasvormi.

• Soojenda ja kohanda keha kudesid tegevusega. Alusta soojendust üldsoojendusega suurimatest lihasrühmadest, misjärel võid hakata parandama hetkel vajalike lihaste ja liigeste elastsust.

• Väldi suurt koormust piirasendites.

• Ravi tekkinud vaevusi õigel ajal.

• Ära unusta ka piisava puhkuse olulisust.

TERVISE EXTRA

15. MÄRTS 2010

9

Liigesevalu põhjused tuleb kiiresti välja selgitada LIIGESEVALU võib olla külmetushaigusega kaasnev mööduv valu, aga selle põhjuseid võib otsida ka näiteks depressioonist või raskest ja moondavast liigesepõletikust.

alles aja möödudes. Selline valu on iseloomulik liigesepõletikele.

Valuravis on tähtis selle põhjuse leidmine.

Liigesevalu sagedaimaks põhjuseks, eriti vanemaealistel, on osteoartroos ehk liigese kulumus, mille all kannatab 10-12% täiskasvanutest.

Valu tekib luude vahel amortisaatorina toimiva kõhre kulumisest. Enam esineb artroosi põlve-, puusa-, labakäeliigestes ja lülisambas.

Seda soodustab ülekaalulisus, raske füüsiline töö ning traumad. Valu tekib koormusel ja väheneb puhates.

Kui valu liigeses püsib ja lisandub turse ning kangustunne, on selle põhjuseks põletik ning siis peaks pöörduma arsti poole. Kõige paremini teatakse kroonilist ägenemistega kulgevat moondavat liigesepõletikku reumatoidartriiti, mis haarab tavaliselt mitmeid liigeseid.

Kiire ravi alustamine määrab edasise elukvaliteedi.

ANNIKA AART, RAILI MÜLLER Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku reumatoloogia eriala residendid

T

ihti nimetatakse liigeste- ja seljavaevuseid reumaks, mis on tegelikult liigeseid ja südant kahjustav ning harva esinev haigus. Liigesevalu võib olla põhjustatud paljudest haigustest ja seisunditest.

On keeruline eristada, kas see pärineb liigesest või ümbritsevast koest. Liigeste, lülisamba, lihaste, kõõluste ja sidemete haigused annavad endast kõik märku valuga.

ALUSTA RAVI VARAKULT FOTO: CORBIS/SCANPIX

SELGITA VÄLJA PÕHJUS Valu võib olla äge või krooniline. Äge valu on tüüpiline traumale, tekib äkki, on raskesti talutav ja sunnib kohe abi otsima.

Krooniline valu seevastu on hiiliv, me ei mäleta, millal see algas ja abi hakkame otsima

Liigesepõletik võib kaasneda psoriaasi ja põletikulise soolehaigusega. Suhkruhaigetel on sageli närvide ja veresoonte kahjustusest tingitud valu liigestes. Ainevahetushäirest põhjustatud tõeline liigesepõletik on podagra, mis algab äkki valu, punetuse ja tursega suures varbas.

Reumana tuntud haigusel on mitu palet RAHVA SEAS liigub ikka ohkamine mõnele valulikule kohale osutades: «Mul on vist reuma kallale tulnud, vanust ka juba».

PIIA TUVIK Põhja-Eesti Regionaalhaigla reumatoloog

T

änapäeval ei tähenda reuma ühtegi konkreetset haigust, kuigi seda kasutatakse rahvakeelse väljendina reumaatilise palaviku, reumatoidartriidi või osteoartroosi kohta. Reuma all mõistetakse liigesehaigusi üldisemalt.

Eristatakse üle saja reumaatilise haiguse. Selles mitmekesisuses eristuvad põletikulised reumaatilised haigused (liigesepõletikud, sidekoepõletikud, veresoonepõletikud), ülekoormussündroomid (tennisisti küünarnukk, lampjalgsus, hiiresõrm, alaseljavalu) ja kulumuslikku tüüpi, eaga kaasnevad haigused (osteoartroos, spondüloos, osteoporoos).

REUMATOIDARTRIIT Kõige levinumaks hulgiliigesepõletikuks on reumatoidartriit, mis oma iseloomult on põletikuline haigus – mitmed liigesed on üheaegselt turses, valulikud ja kanged.

Reumatoidartriiti võivad haigestuda igas vanuses inimesed, naised pisut rohkem kui mehed.

Reumatoidartriit tekib geneetilise eelsoodumuse korral mingi teadmata ärritaja toimel, autoimmuunse põletiku vallandudes.

Viimane tähendab olukorda, kus organismi kaitsesüsteem hakkab organismi rakke ründa-

ma ja neid hävitama nii, nagu kaitseks organismi viiruste ja bakterite eest. Kuna «haigeksjäänud» kaitsesüsteem on pidevalt meiega, on tekkinud põletik liigestes eluaegseks haiguseks.

Haigus kulgeb ägenemiste ja vaibumistega – kord kestab liigeseturse, -valu ja -kangus, kord vaibub ja käsi saab jälle valuvabalt võid leivale määrida ja juustu lõigata.

Kui selline protsess kestab takistamatult, moonduvad liigesed ja töötegemine ning enese teenindamine muutuvad vaevaliseks.

Ravi ongi suunatud moondumiste vältimiseks.

Ravimeid tuleb selle haiguse korral võtta päris palju. Põletiku allasurumiseks tarvitatakse põletikuvastaseid ravimeid, mida on kahte tüüpi: mittehormonaalsed (diklofenak, ketoprofeen, meloxikaam, etorikoksiib), mis on liigesepõletiku ravis esimeseks valikuks, aga ka hormonaalsed (medrol ja prednisolon), mis on eelmistest võimsama toimega.

SPONDÜLIIT Teiseks oluliseks hulgiliigesepõletikuks on valdavalt lülisamba liigeseid haarav põletikuline haigus. Selle haiguste grupi ühiseks nimetajaks on spondüliit (kreeka keeles: spondylos = lülisammas, -itis = põletik).

Haigus tekib põhiliselt väga noores eas, vanuses 15-35, rohkem meestel kui naistel. Haigus algab

põletikuna alaseljast – ristluude ja tuharate piirkonnast valuna, kangusena, mis haiguse kulgedes levib selgroo ülemistele osadele.

Kui põletik kestab pidevalt, tekitab see selgroo jäigastumise – haige ei saa end täielikult sirutada ega pead keerata.

Spondüliidi põhiliseks raviks on põletikuvastaste ainete manustamine ja pidev võimlemine, et takistada selja jäigastumist.

Haiguse kulgu mõjutava ravina on ainsana efektiivsed nn bioloogilised ravimid. Bioloogiline ravi on elusrakkude poolt toodetud kindlale põletikuainele suunatud valguline molekul. Meil on see väga hinnaline ravi saadaval haigekassa teenusena ja 100% kompenseeritav, kuid ravi vajajaid praegu on tunduvalt rohkem kui ravi saajaid.

OSTEOARTROOS Hulgiliigesehaigus võib olla ka kulumushaigus osteoartroos.

Sel puhul liigesekõhr kulub ja hävineb, kuna inimene oma liigeseid kasutab. Artroos areneb kiiremini siis, kui liigeseid ülekasutada (nt balletitantsijatel puusaliigese kulumine või pagaritel randmeliigese kulumine).

Artroos väljendub liigese välimuse aeglase muutusena, lisandub kangus, stardivalud, ebastabiilsus.

Kõige tavapärasemateks artroosist haaratud liigesteks on põlv ja labakäte väikesed liigesed.

Artroosi raviks tarvitatakse nn kõhre toidulisandeid (glükoosamiin) ning põletiku- ja valuvastaseid ravimeid. Oluline on ka võimlemine liigese liikuvuse säilitamiseks. Väga valulik ja moondunud liiges asendatakse proteesiga.

Enamik inimesi on tundnud viirushaigusi põdedes mööduvat liigesevalu. Kui nakkushaiguse põdemise järgselt jääb valu pikalt püsima, võib olla põhjuseks reaktiivne artriit.

Artriit võib kulgeda väga erinevalt – ägedast kuni kauakestva kroonilise haiguseni. See on immuunsüsteemi reaktsioonina tekkiv haigus, mis vallandub kroonilise kurgumandlite põletiku, suguteede, seedetrakti või muude nakkuste põdemise järgselt.

Liigesepõletikud pole pärilikud haigused, aga kui vanem põeb reumatoidartriiti või lülisamba kahjustust põhjustavat spondüloartriiti, siis on ka lapsel suurem risk neisse haigestuda.

Sageli pärandub sõrmeliigeseid moondav artroos pere naisliinis.

Liigesevalu põhjuseks peetakse ka osteoporoosi ehk luuhõrenemist, kuid tegelikult tekib valu alles selle tüsistuste korral, näiteks selgroolüli kokkuvajumismurru puhul. Murdude vältimiseks on oluline haiguse varajane avastamine ja ravi.

Valu võib tekitada ka vigastus või põletik liigest ümbritsevates kõõlustes ja sidemetes. Traumajärgne valu võib muutuda krooniliseks.

Liigesevalul on palju erinevaid põhjusi ohututest kuni tõsiste liigesemoondusi põhjustavate haigusteni. Kestva valu korral peaksite pöörduma perearsti poole, kes saab suunata reumatoloogi, ortopeedi või taastusraviarsti vastuvõtule.

KUIDAS VALUGA TOIME TULLA? •

•

•

•

•

•

• •

Paratsetamool on efektiivne, väheste kõrvaltoimetega ja sageli kasutatav valuvaigisti. Aspiriin, ibuprofeen, diklofenak jt põletikuvastased ravimid põhjustavad erinevaid kõrvaltoimeid, levinuim neist on seedetrakti kahjustus, mis võib olla eluohtlik. Kui teil on diagnoositud haavandtõbe, siis peaksite nõu pidama arstiga.

Artroosi korral saab kasutada liigese ainevahetuse parandamiseks glükoosamiini preparaate kuuridena.

Sageli on efektiivne külma- ja soojaravi. Kumba neist kasutada, sõltub haigusest. Üldine reegel on, et külm (nt nahale asetatav külm kott) sobib ägedas põletikus kuumale turses liigesele, vähendades turset ja valu. Vereringehäirete korral külm ei sobi. Soojus (nt mudaravi) parandab verevarustust, lõõgastab lihaseid, vähendab valu ja liigesejäikust, kuid ei sobi ägeda põletiku korral.

Regulaarne võimlemine on vajalik kõigi tugiaparaadi haiguste korral. Harjutuste valik sõltub liigeste seisundist ja kaasuvatest haigustest ning enamasti vajatakse füsioterapeudi abi.

Liigesehaigete liikumisravi on suunatud mitmete probleemide lahendamisele, nt jäikade liigeste funktsiooni taastamine, lihasjõu säilitamine, kõhetunud lihaste treening (sh kukkumist vältida aitavate lihaste tugevdamine ja tasakaalutreening), üldfüüsilise võimekuse säilitamine ning arendamine.

Tasakaalu treenimiseks on olemas spetsiaalsed harjutused, hästi sobib tantsimine. Osteoporoosihaigele ei sobi tegevused, mis on seotud hüpete, põrutuste ja järskude liigutustega. Vesivõimlemine sobib kõigile.

Sidemeid, liigeseid ja selga toetavate abivahendite hulk on suur.

Tallatoed aitavad säilitada ja taastada jalavõlvi normaalset asendit, vähendades valu alajäsemetes ning -seljas. Valu ja põletiku korral on mõnikord koormuse vähendamiseks vaja kasutada ortoosi, küünarkarku või keppi.

Enamiku liigesehaiguste korral pole tõestatud valu ja toidu seos, piisab tervislikust toitumisest ning normaalse kehakaalu säilitamisest. Kindel dieet (puriinide-, valgu- ja rasvavaene) ning alkoholist loobumine on vajalik podagrahaigele. Hoiduda tuleb soolasest toidust ja tarvitada rohkesti vedelikku.

Kuna valu on paljude haiguste sümptom, siis on kroonilise valu leevendamine võimalik vaid seda põhjustava haiguse raviga.

Olulisel kohal on taastusravi, mis koos teiste raviliikidega aitab vähendada valu, hoida ära või pidurdada liigesekahjustuste teket.

See aitab ka paremini toime tulla juba kahjustatud liigestega ning säilitada füüsilist tervist.

Allikas: Annika Aart, Raili Müller

10

TERVISE EXTRA

15. MÄRTS 2010

Põletustraumasid tekitavad kohv, saunakeris, gaasileek ja triikraud

PÕLETUSE ESMAABI JAHUTA HAAVA VEE VÕI SPETSIAALSE GEELIGA Põletuse esmaabis on tähtis peatada kiiresti kudedes tekkinud temperatuuri tõus. Mida kiiremini suudetakse nahk jahutada, seda pindmisem on tekkiv põletushaav.

Kõige kiirem ja käepärasem vahend naha jahutamiseks on jahe vesi. Kasutada tuleks 18-kraadist jahedat, voolavat vett ja teha seda 15-20 minuti jooksul.

Haava jahutamiseks ei sobi väga külm kraanivesi ega ka lumi või jää, kuna liigne naha jahutamine võib põhjustada lisaks põletusele ka külmakahjustuse.

Jahe vesi peatab põletushaava edasise süvenemise, leevendab valu ning vähendab turset. Jahe vesi sobib hästi piirdunud, väiksema põletushaava korral. Kui aga põletushaav on laialdane ja paikneb keha või pea piirkonnas, võib selline veega jahutamine põhjustada organismi üldise alajahtumise.

Selle vältimiseks saab kasutada apteegis müügil olevaid spetsiaalseid põletushaavade jahutamiseks mõeldud geele. Geel peatab kiiresti kõrge temperatuuri kudesid hävitava toime, põhjustamata samas organismi alajahtumist.

Geel vähendab haaval valu ning väldib kudede turset, hoiab ära haava kuivamise ja saastumise bakteritega. Meie apteekides on saadaval põletuse esmaabiks mõeldud spetsiaalsed geelid Burnjel ja Burnshield.

FOTO: CORBIS/SCANPIX

Väike pudelike geeli maksab veidi üle 100 krooni ja säilib kuni viis aastat. Selline esmaabigeel võiks olla igas kodus, eriti aga siis, kui peres on väikelapsi.

Ohtlikke manöövreid tasub köögis võtta ette vaid siis, kui end selles kindlalt tunned, muidu on õnnetused lihtsad tulema. Lahtise leegiga peab köögis olema üliettevaatlik.

PÕLETUS. Igaüks, kes on elus kokku puutunud nahapõletusega, teab, kui valus see on. Paljud meist aga ei tea, kuidas anda esmaabi, mis tõsisema trauma korral aitaks vältida kõige halvemat – sügavate haavade, raske tervisekahjustuse ja inetute põletusarmide teket.

TIIU KAHA Põhja-Eesti Regionaalhaigla põletusravi osakonna vanemarst

Õ

nnetused juhtuvad meiega ootamatult ning me ei oska neid ette näha. Vale oleks arvata, et põletushaavu võib saada vaid tulekahjus. Enamasti tekivad põletushaavad täiesti tavalistes olmesituatsioonides. Kõige sagedamini saadakse põletushaavu kodus tuliste vedelikega ehk keeva vee, tee, kohvi või supiga. Eriti ohustatud on väikelapsed ja eakad inimesed.

Leegipõletused tekivad tavaliselt rõivaste süttimisel gaasipliidi- või küünlaleegist ning plahvatusohtlike ainete nagu bensiini ja süütevedeliku ebaõigel kasutamisel. Leegipõletuste osakaal suureneb sesoonselt kütteperioodil, kevadise kulupõletamise ajal, jaanipäeva paiku ning suviste grillipidude ajal.

Põletused tuliste esemetega on enamasti seotud saunaskäiguga. Õnnetuse põhjustajaks võib olla libe saunapõrand, liigselt tarbitud alkohol või terviserike. Lapsed võivad kontaktpõletusi saada vastu tulist triikrauda või ahjuust komistades.

Kudede kokkupuutumisel mis tahes tulise vedeliku, eseme või leegiga tekib naha ja nahaaluste kudede ülekuumenemine. See, kui tõsiseks kujuneb kudede kahjustus, oleneb põletust tekitava faktori temperatuurist ja kokkupuuteajast nahaga.

Kuigi juhtunut enam olematuks teha ei õnnestu, aitab tõsisema koekahjustuse teket vältida kiire ja õigeaegne esmaabi – ülekuumenenud kudede jahutamine.

Õnnetusi ei saa kahjuks alati ennetada, kuid kiire ja oskusliku esmaabiga võib vältida nende raskeid tagajärgi.

ALUSTA ESMAABIGA KOHE, ÄRA KASUTA PANTENOOLI Põletuse esmaabiks ei sobi Pantenooli-vaht, kuna sellel puudub kudesid jahutav efekt. Haavale pihustatud vaht pigem takistab soojuse äraandmist ning võib põhjustada haava süvenemist.

Kahjuks on selle ravimi esmaabiks kasutamise harjumus inimestes kindlalt juurdunud. Ravim sobib küll hästi pindmiste nahakahjustuste koduseks raviks, kuid mitte põletushaava esmaabiks.

Sageli tekib õnnetuse juhtudes paanika ning selle asemel, et kannatanut abistada, minnakse helistama kiirabisse või perearstile. Põletushaava esmaabis on määravad aga esimesed sekundid ja minutid ning hilisem esmaabi on kasutu.

ÄRA PANE HAAVALE ÕLI EGA KOORT Oluline on ka see, et tekkinud põletushaava ei saastataks. Haavale ei tohi panna koort, võid, soola, õli, piiritust, aaloed ega teisi koduseid vahendeid.

Tekkiv bakteriaalne põletik takistab oluliselt haava paranemist ning võib mõjutada kannatanu üldseisundit. Kui põletus ei piirdu vaid naha punetuse või mõne väikese villiga, tuleks haava näidata arstile.

Haava tuleb kogu paranemise vältel siduda, vältimaks haava saastumist bakteritega.

Spetsiaalsed salvid ja plaastrid väldivad haava kuivamist.

Vale on arusaam, nagu vajaks põletushaav õhku.

Haava kuivamine võib oluliselt pärssida haava paranemist. Samas võib haava pesta vee ja seebiga. Õige ravi korral paranevad pindmised põletushaavad 2–4 nädalaga.

HOIA SILM PEAL KA VALUTUL HAAVAL Sügavad põletushaavad on algfaasis sageli petlikult valutud ega häiri inimest oluliselt.

Tegemist on naha närvielementide täieliku hävimisega ning valu tekib alles mõne päeva pärast, kui haavale tekib põletik.

Just valutu haava korral tuleks kiiresti pöörduda kirurgi poole, kes oskab haava hinnata ja ravida.

Tõsisemate haavade korral tuleks kutsuda kiirabi.

Haavade haiglaravi toimub tavaliselt kirurgia osakonnas. Eesti ainus põletushaavade ravile spetsialiseerunud osakond asub Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpuses.

Allikas: Tiiu Kaha

TERVISE EXTRA

15. MÄRTS 2010

11

Probiootikute avastamine kogub hoogu PIIMHAPPEBAKTERID. Võitluses näiteks maailma haarava rasvumise vastu on probiootilisel funktsionaalsel toidul suur potentsiaal, räägib Tartu Ülikooli professor ja Dr. Helluse tootesarjas kasutatava bakteri ME-3 üks avastajatest Marika Mikelsaar.

RAIN UUSEN Postimees, teemalehe toimetaja

Mis või kes on probiootilised piimhappebakterid?

Probiootikud (pro bios, elu heaks) on elusatest mikroobidest koosnev toidukomponent, millel on demonstreeritud kasulikku mõju inimese tervisele, kui seda manustatakse vajalikul hulgal.

Funktsionaalsetes toitudes või farmatseutilistes (pillid, tabletid, kapslid) preparaatides kasutatakse erinevatesse liikidesse kuuluvaid, inimorganismist pärinevaid baktereid, peamiselt laktobatsille ja bifidobaktereid.

Näiteks laktobatsillide perekonda kuulub üle saja mikroobiliigi. Liigis Lactobacillus fermentum esineb tuhandeid erinevate funktsionaalsete omadustega mikroobitüvesid, nende seas nüüdseks ka probiootik Lactobacillus fermentum ME-3.

Enamikul laktobatsillidest on rohkesti ühiseid kasulikke omadusi, eeskätt suhkrutest piimhappe tekitamise võime. Kujuneb

happeline keskkond, mitmed uued tekkinud ühendid on tugeva antagonistliku toimega teiste juhuslikult toitu sattunud mikroobide vastu ja suruvad maha nende paljunemist.

Toimub toidu konserveerimine ja/või uute maitseomadustega toote (juust, keefir, jogurt) loomine. Kui aga leitakse selliseid inimpäritolu laktobatsillide tüvesid, mis paljunevad soolkanalis, siis toimub organismi mõjustamine kahel tasemel.

Sooles suruvad antagonistid alla ohtlikke haigustekitajaid, kuid probiootikute erilised ainevahetusproduktid võivad pärast imendumist jõuda vereringesse, mõjustades nüüd juba tarbija rakke ja organeid.

Viimastel aastatel on aga otsitud valke, aminohappeid ja rasvu lõhustavaid eriliste ensüümikomplektidega laktobatsillide tüvesid, et nende saadusi rakendada uute probiootikutena inimeste tervise heaks.

Teatud omadustega probiootikuks tunnistamine eeldab viimases etapis kliinilisi katsetusi

suuremal inimrühmal ja tervist tugevdava efekti tõestamist.

Mikroobimaailm on ääretult arvukas ja mitmekesine. Soolestiku mikroobikooslust kujutatakse alati jäämäena, mille nähtav osa (kindlaks tehtud liigid) on vaid kuni 10% koguarvust.

2000. aastate alguseni arvati sooles elutsevat ligi viissada erinevat mikroobiliiki, uue sajandi keskpaigast alates on tänu molekulaarsete metoodikate kasutuselevõtule esitatud arvuks tuhat kuni kaks tuhat.

Mis on nende roll? Miks neid peaks oma toidusedelisse lisama?

Probiootikute tüvespetsiifiliste mõjude spekter on küllalt lai. Eeskätt tuntakse erinevate probiootikute infektsioonivastast toimet, haigust tekitavate bakterite allasurumist kas maos, soolestikus, kuseteedes või tupes.

See toimub ühtpidi manustatud probiootikute ainevahetusproduktide toimel, aga teistpidi aktiveerides immuunsüsteemi, kutsudes võitluskohale rohkesti võõrmikroobe hävitavaid vere- ja kudede rakke – dendriitilisi rakke, fagotsüüte, leukotsüüte.

Oleme näinud, et juba kuue tunni järel pärast probiootiku Tensia sissesöömist on veres täheldatav kaitserakkude hulga oluline tõus – need väljuvad depoodest.

Mitmed olulised efektid on seotud organismi seisundi ehk mingi funktsiooni parandamisega. Teada on immuunsüsteemi aktiveerivaid, seedefunktsiooni parandavaid, kõhukinnisuse vastaseid, vererõhku langetavaid ja vere antioksüdatiivset aktiivsust ning sellega seostuvat ateroskleroosi biomarkereid mõjustavaid laktobatsille.

90ndate aastate lõpus leidsime koos Rootsi Karolinska instituudi teadlase Bengt Björksteni ja Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku pediaatritega seose allergiliste haiguste kujunemise ja tsivilisatsiooniga vaesunud mikroobikoosluste vahel.

Mikroobimaailma mitmekesisuse taastamiseks ja tervise säilitamiseks pakuvad probiootikumid oma abi. Soome teadlastel näiteks on õnnestunud allergiale kalduvatele rasedatele probiootiku Gefilus manustamisega vähendada allergia tekkesagedust nende lastel.

Meie ME-3-ga fermenteeritud kitsepiima jogurt toetas atoopilise ekseemi ravi täiskasvanutel, nagu selgus dr Sirje Kauri uuringust.

Probiootiku tarvitamise foonil suureneb ka oma organismis olevate laktobatsillide ja bifidobakterite hulk, mis ühtlasi suurendab selle kaitsepotentsiaali. Üheks väga oluliseks probiootiku rakenduseks on antibiootikumiravi järgselt kahjustunud mikroobikoosluse ravieelse seisundi ennistamine.

TUNTUMAD PIIMHAPPEBAKTERID EESTI TURUL •

Gefilus (Lactobacillus rhamnosus GG)

•

Dr. Hellus (Lactobacillus fermentum ME-3)

•

Tere jogurtid (Lactobacillus LA5®, Bifidobacterium BB12® ja L.casei)

•

Actimel (Lactobacillus casei defensis)

•

Harmony Südamejuust (Lactobacillus plantarum Tensia) Allikas: Marika Mikelsaar

Muutunud mikroobikooslusega võib inimesel kujuneda kõhulahtisus, haiglas olevad patsiendid võivad nakatuda antibiootikumiresistentsete haigustekitajatega, mis kutsuvad esile raskekujulise sooltepõletiku. Sobiva probiootikumi manustamine koos antibiootikumiga hoiab ära sooletrakti kahjustused.

Probiootikutel on üha uusi tahke pakkuv sekkumisvõime inimese ainevahetusse. Nii suudab ME-3 vähendada oksüdatiivset stressi organismis ja langetada kahjulike, madala tihedusega oksüdeeritud lipiidide taset veres, mis vähendab ateroskleroosi kujunemise riski.

Ka võitluses maailma haarava rasvumise vastu on oluline võimalus mõjutada söögijärgset vere rasvasisaldust ME-3 keefiri tarbimisega, nagu näitasid Tartu Ülikooli biokeemikud Mihkel Zilmer ja Tiiu Kullisaar.

Tahaksin rõhutada, et enamik probiootiliste bakterite toi-

meid kirjeldanud teadusuuringutest on tehtud parimate teadusstandardite alusel. Eesti Lactobacillus fermentum ME-3 erinevaid funktsionaalseid omadusi oleme tõestanud ühis- või eraldi uuringutega koos teiste maade teadlastega.

Samas on teadlastel raske kontrollida ettevõtete reklaamikampaaniate sisu. Euroopa Toiduohutuse Agentuuri ettevõtmine, mis nõuab toodetele kirjutatud terviseväidete puhul teaduslike tõestuste olemasolu, on igati tervitatav.

Küsimus on vaid ajas, millal kõik tooted üle kontrollida jõutakse või lisauuringuid tehakse.

Teadlased igatahes tervitavad seda suunda, mis peaks tarbijaid kaitsma ja ettevõtteid oma ressursse senisest rohkem teadusesse suunama.

Teadustööga saadud teadmised on ju see, mis ühiskonda edasi viib ja rahva tervist parandab.

TERVISE EXTRA

12

15. MĂ„RTS 2010

LjǎɌdžljɌLjdžLJdž

Čž

€‡‡€ �|‡‘€ ‹|�„ˆ| ‹|††�ˆ„Ž€ ‡€„| ˆ€„€ †Š �‡€ƒ€‡� ’’’Ɍ‘„„†„‰‚Ɍ€€

]

ɔlj ‹¥€‘|É‹ Lj ÙÙ É•

Čž ɔlj ‹¥€‘|É‹ Lj ÙÙ É•

|†€Â?Â?„ †Â?Â?‡Â?}É? Lj ÙÙ ˆ|Â…Â?Â?Â?ÂŽÂ?É‹ Lj ƒŠˆˆ„†Â?ŽÙن„ɋ Lj Ă?ƒÂ?Â?ŽÙن„ɋ ÂŽ|Â?‰|†€Ž†Â?Ž€ †|ÂŽÂ?Â?|ˆ„Ž€ ‘Ă?„ˆ|‡Â?ÂŽ ‡|ƒÂ?„Š‡€†Â?|€‚| €‡ɋ ‹Â? €‡ ‘|ƒÂ?‘€„‰„ ƒŠÂ?€‡‡„Â?Š|ÂŽÉ‹ ƒŠˆˆ„†Â?ˆ|‰Â?€‡ ƒŠÂ?€‡‡„Â?Š|ÂŽÉ‹ †‡„€‰ „ ‘|‡„†Â?‡ lj ‹Â?ŠÂ?Ž€ Â?Â?Â?„É? LJɕ ˆ|ÂŽÂŽ||ø NJdž ˆ„‰ɋ Ljɕ ‘|‰‰„ƒŠŠ‡ Â?ÂŽ

‘Ă?„ ‘|‰‰„ƒŠŠ‡ Â?ÂŽ

]] É‹ ljɕ Ë”Â?”| Â†ĂŹÂ‡Âˆ ‹|Â?|ĹžÂ„Â‰Â„ÂƒÂŠÂŠÂ‡ Â?ÂŽ †¥Â?€‡€ ‘Ă?„ Â…|‡‚| €‡€ɕɎ ȞNjdžȖ ŽŠŠ ÂŽ|ˆ Ùن‡Â?}„ „Â?|‚€ É” Čž É• ‘Ă?„ Â?|‘Š É” Čž É• Ž„ŽŽ€‹¥¥Ž ɔ‘Ɍ| €Â?„ÏÂ?„Â?Â?ÂŽÂ?€‡ɕɌ ƒ€~† „‰ †€‡‡ LJNJɌdždžɌ ƒ€~† ŠÂ?Â? †€‡‡ LJLjɌdždž

|†€Â?Â?„ †Â?Â?‡Â?}É? Lj ÙÙ ˆ|Â…Â?Â?Â?ÂŽÂ?É‹ Lj ƒŠˆˆ„†Â?ŽÙن„ɋ Lj Ă?ƒÂ?Â?ŽÙن„ɋ ÂŽ|Â?‰|†€Ž†Â?Ž€ †|ÂŽÂ?Â?|ˆ„Ž€ ‘Ă?„ˆ|‡Â?ÂŽ ‡|ƒÂ?„Š‡€†Â?|€‚| €‡ɋ †‡„€‰ „ ‘|‡„†Â?‡ ÇŠ ‹Â?ŠÂ?Ž€ Â?Â?Â?„ Â…ÂĄÂ?‚‰€‘|ÂŽÂ? ‡Š€Â?€‡Â?ÂŽÂ? ɔ‘|‰‰„ƒŠŠ‡ Â?ÂŽ l

] ɋ ‘|‰‰„ƒŠŠ‡ �Ž

É‹ €‹„‡€€ ŽŠ€ ‹|Â?|ĹžÂ„Â‰Â„ÂƒÂŠÂŠÂ‡ Â?ÂŽ †¥Â?€‡€ɋ €‹„‡€€ ŽŠ€ ‹|Â?|ĹžÂ„Â‰Â„ÂƒÂŠÂŠÂ‡ Â?ÂŽ Â…|‡‚| €‡€ɋ ‹Â?€ŽŽŠˆ|ÂŽÂŽ||ø Â…|‡‚| €‡€ɋ ˆ|ÂŽÂŽ||ø„Â?ŠŠ‡ɋ ŽŠŠ‡|†|ˆ}€Â?É‹ ‘|‡‚Â?ÂŽÂ?|‘„ɕɎ ȞNjdžȖ ŽŠŠ ÂŽ|ˆ Ùن‡Â?}„ „Â?|‚€ É” Čž É• ‘Ă?„ Â?|‘Š É” Čž É• Ž„ŽŽ€‹¥¥Ž ɔ‘Ɍ| €Â?„ÏÂ?„Â?Â?ÂŽÂ?€‡ɕɌ ƒ€~† „‰ †€‡‡ LJNJɌdždžɌ ƒ€~† ŠÂ?Â? †€‡‡ LJLjɌdždž

„‰ |‡ LJdžÇ?dž †Â?ɚ„‰

l

„‰ |‡ LJdždždž †�ɚ„‰

ČĄ | |ˆ| LJNjɋ ǎdždžLJLj ÂĄÂ?‰Â? ČĄ „Ž|„‰ Š €Ȟ‹ŠŽÂ?„ || Â?€ŽŽ„‡ Â„Â‰Â ÂŠÉŚÂ‘Â„Â„Â†Â„Â‰Â‚ÉŒÂ€Â€ ‘Ă?„ Â?€‡€ Š‰„‡ ČœÇ‰Ç?Lj NJNJlj LJLjÇ?lj ‘Ă?„ NJNJlj LJNJÇ?Ç‹

REKLAAMTEKST

TSINK JA C-VITAMIIN - TOPELT TÕHUS KAITSE HAIGUSTE VASTU Kevadisel perioodil peame eriti suurt rþhku pÜÜrama immuunsuse tugevdamisele. Ajal, mil organism on kßlmast talvest kurnatud, kuid me ei saa endale lubada haigestumist, vajame efektiivset lisaturgutust.

C-vitamiini kßlmetushaigusi ärahoidev vþi nende kulgu lßhendav mþju on laialt levinud. On teada-tuntud fakt, et C-vitamiin on immuunsßsteemi tugevdaja ja antioksßdant, mis aitab vþidelda vabade radikaalide vastu. Vabad radikaalid kahjustavad organismi kudesid, mille tþttu rakud hukkuvad ja vananevad kiiremini, mis omakorda mþjutavad kogu organismi vananemisprotsesse.

Vabade radikaalide hulk organismis tþuseb pþletike, haiguste, stressi tagajärjel – just sel ajal on oluline suurendada tarbitava C-vitamiini kogust.

Veidi vähem aga teatakse, et tsink omab samuti suurt tähtsust nþrgenenud immuunsuse tugevdamisel ja on seega oluline komponent kßlmetushaiguste vastu vþitlemisel.

Lisaks on tsingil mitmeid teisi häid omadusi.

Tsink on tähtis immuunsuse tugevdaja ja erinevate rakuehituslike funktsioonide turgutaja. Tegemist on universaalse mine-

raaliga, millel on väga palju erinevaid rolle kasvu, normaalse arengu, maitsemeelte ja paljunemise seisukohalt. Tsink omab olulist funktsiooni elutähtsate ensßßmide produtseerimisel, mis kiirendavad haavade paranemist ja tugevdavad immuunsust.

Tsingirikkamad toiduained on liha, austrid, munad, mereannid, juust, idandid, pähklid, täisteraviljatooted, seemned.

Toidust aga ei pruugi me alati piisavas koguses tsinki kätte saada. Tsingi imendumist takistavateks faktoriteks on taimetoitlus, dieet, liigne kohv, alkohol, antibiootikumid, vett väljutavad ravimid.

Haiguslikest teguritest tingituna vĂľib tsingidefitsiit tekkida glĂźkokortikoidravi, maksatsirroosi, pĂľletushaiguste ja stressi korral.

Tsingivaeguse tunnusteks on immuunsuse nþrgenemine, kasvupeetus, sugunäärmete alatalitlus, menstruatsioonihäired, haavade paranemise aeglustumine, väsimus, maitse- ja lþhnameele vähenemine. Samuti vþib tsingipuudus pþhjustada alkoholitaluvuse langust, närvisßsteemi talitluse häireid, kuid

ka vaimsete vþimete vähenemist. Juuste väljalangemine, naha lÜÜbed, vereringe häired vþivad olla samuti tingitud tsingi vähesusest. Tsingipuudusele viitavad ka kuiv nahk, kþþm ja valged laigud kßßntel. Meestel vþivad suurenenud eesnääre vþi probleemid viljatusega olla pþhjustatud tsingi puudusest. On tþestatud, et vanuritel vþib tsingi lisamisega hoida ära nägemise halvenemist.

Teadlaste poolt tehtud uuringute tulemusena on selgunud, et tsingi ja C-vitamiini kombinatsiooniga on vþimalik edukalt elutähtsate funktsioonide tugevdamise ja immuunsuse tþstmisega ravida ja ennetada erinevaid haigusi. Tsink ja C-vitamiin koos suudavad kiirendada kßlmetushaiguste ravi ja aitavad kaasa ka mitmesugustele teistele paranemisprotsessidele. Tsink ja C-vitamiin soodustav haavade ravi ja tagavad naha, kßßnte ja juuste normaalse elutegevuse.

Lisaks vþitlevad tsink ja C-vitamiin antioksßdantsete ensßßmide koostisosadena ka kudede kahjustuste ja vananemise vastu.

GEHE BALANCE Saksa kvaliteet, soodne hind

Tsink omab suurt tähtsust nþrgenenud immuunsuse tugevdamisel

Gehe Balance Tsink ja C-vitamiin imemistabletid on kombineeritud spetsiaalselt organismi tugevdamiseks ja vastupanuvĂľime tĂľstmiseks.

Esindaja: OĂœ Medicata Turu 2, Tartu

REKLAAMTEKST

Sile nahk ja nooruslikkus Goji marjade abil Kas teate, mis ßhendab Madonnat, Kate Mossi, Brooke Shieldsi, Steven Seagali, Mick Jaggerit? Õige vastus on taim Goji. Tänaseks on Goji marjad paljude staaride jaoks nooruse-eliksiir, mis aitab säilitada head välimust ja enesetunnet, tervist ning kehalist vormi.

E

simesena hakkasid Gojit (hääldatakse godŞi) rohkem kui tuhande aasta eest ravimtaimena kasutama Tiibeti mungad, kes on tuntud oma tarkuse, pika eluea ja hea tervise poolest.

ensßßme, vitamiine ja mineraalaineid. Marjade noorendava toime saladus vþibki peituda eelkþige ßlisuures antioksßdantide koguses.

Väike punane mari, millel puudub vastane

Vananemisel ei ole ßhte kindlat pþhjust. Siiski pole kahtlust, et vananemisprotsessis mängivad olulist rolli vabad radikaalid.

Meie sissehingatav þhk sisaldab hapniku, mis on elutegevuseks hädavajalik. Hapnikust tekivad muu hulgas ka vþimsad aktiivsed vormid – vabad radikaalid.

Kui vabu radikaale tekib organismis liiga palju, hakkavad nad ÂŤpĂľletamaÂť rakke ja kudesid. AntioksĂźdandid pidurdavad vabade radikaalide ÂŤvallatlemistÂť, kaitstes rakke ja kudesid.

Viimasel aastakßmnel on maailma teadlased uurinud väikesi korallpunaseid Goji marju (botaaniline nimetus harilik taralþng) ja avaldanud nende toime kohta ßle 2700 uurimuse.

Mitme populaarse toitumisraamatu autor professor Earl Mindell on Goji marju ja nende mĂľju organismile pĂľhjalikult uurinud.

Tema kinnitusel leidub neis antioksĂźdante 2000% rohkem kui jĂľhvikates, ka on neis rohkesti

AntioksĂźdandid ja nooruslikkus

Kaunis jume ja sile nahk!

Nßßdseks on ka Eesti apteekidesse jþudnud looduslik preparaat Goji plus, mis koosneb kolmest ßksteise mþju vastastikku tugevdavast komponendist: Goji ekstraktist, Jiaogulani ekstraktist ja arooniast. Nende komponentide koostoimel aitab Goji plus

säilitada nooruslikkust ja vitaalsust.

Goji plusi antioksĂźdatiivne toime aeglustab rakkude vananemist, tĂľrjub vabu radikaale ja aitab seega ennetada kortsude teket.

Goji plus on sobilik kĂľigile nais-

tele, kes soovivad säilitada nooruslikku elujþudu ja head vormi. Ent nagu näitab Tiibeti munkade ja Hollywoodi praktika, ei keela Goji toniseerivat efekti endale ka mehed.

Goji plus toimed: • • • •

Annab energiat ja parandab ßldist enesetunnet Aitab ennetada kortsude teket Suurendab kehalist ja vaimset vþimekust Aitab säilitada nooruslikkust

Goji plus kapslid on mßßgil apteekides.

Esindaja Eestis: KBM Pharma OĂœ, Tähtvere 4, 51007 Tartu, tel 7 338 080