Tervise Extra

Köha võib kesta kaheksa nädalat, lk 2 Esimesed lasteaia-aastad on enamasti konarlikud, lk 6-7 Kas jõuab veel rannavormi? Lk 11 Kevadised suupisted loodusest lk 13

KAJA JULGE: «Kui inimene on mingi asja suhtes allergiline, on suurem tõenäosus, et ta on ka mõne muu asja suhtes ülitundlik.» lk 15

TERVISE EXTRA

11. MÄRTS 2013

2 || Tervise extra

postimees, 11. märts 2013

Köha võib kesta nädalaid või kauemgi KÖHA. Kõige sagedasem köhatekitaja on ülemiste hingamisteede viirusnakkus, mille põdemise järel võib köha kesta kuni kaheksa nädalat. «Sel ajal ei ole köha enam nakkav, kuigi võib ümbritsevatele inimestele kõlada kohutavalt,» ütleb perearst Lembi Põlder.

Köha on oma iseloomult organismi kaitsereaktsioon – hingamisteede puhastusmehhanism.

Kui kõige sagedamini põhjustab köhimist viirus, siis täiskasvanutel on sageduselt teisel kohal suitsetamisest tingitud köha. Loomulikult esineb nii lastel kui täiskasvanutel ka nn astmaköha ja võõrkehast hingamisteedes tingitud köha.

Põlder ütleb, et niipalju kui on inimesi, on ka erinevaid köhasid ning sellepärast ei olegi ühest retsepti, millal on õige aeg köhakaebustega arsti juurde minna. «Kui tavalise ülemiste hingamisteede viirusnakkuse järel köha siiski püsib, siis võiks tulla kolme nädala möödudes, kuna sellisel juhul võib tegu olla ebatüüpilise tekitajaga, mida saab määrata alles nelja nädala möödudes haigestumise algusest,» räägib Põlder. «Kui juba kuude kaupa on köhitud, siis võiks ikka tulla arstile ja järele uurida, milles on põhjus. Eriti veel juhul, kui enne köha algust pole olnud mingit viirushaigust, või ka juhul, kui tegu näiteks suitsetajaga. Köha taga võib olla mitmeid erinevaid haiguseid.»

Pisikese lapse puhul ei ole mõistlik nädalaid köha möödumist oodata, alla aastasega soovitab Põlder pöörduda arsti poole kohe, kui on tekkinud tugev köha. Kiiresti tuleb arsti juurde minna ka siis, kui suuremal lapsel on tegu larüngiitilise (tühja metalse kõlaga köha ühes vilistava hingamisega) köhaga. «Lapsevanemad, kelle lastel on kalduvus viirusinfektsiooni foonil saada larüngiitilist köha, oskavad juba pärast esimest paari korda sellega ka ise kodus hakkama saada. Enamasti tekib selline situatsioon öösel ja kõige kriitilisemad on haiguse esimesed kolm päeva. Seejärel annab ka selline köha järele vastava raviga,» räägib Põlder.

Miks köha pärast haiguse läbipõdemist viimasena kaob, selle põhjuseks on asjaolu, et viirushaiguse põdemine on hingamisteede limaskesta rohkem ärritanud ja ta on õrnem ning seetõttu võibki tunduda, et haigus ei näita märkigi taandumisest.

Tavaline on ärritusköha, mis tekib õhu vahetudes – näiteks õuest tuppa tulles või vastupidi. Mõneminutiline köhahoog möödub aga ise, kui hingamisteede limaskest õhuvahetusega ära harjub. Selline köha ei vaja eraldi ravi, see taandub ise.

Millega köha ravida? Põlder ütleb, et tema on alati olnud seda meelt, et köha üksi ei ole kindlasti antibiootikumi määramise aluseks. «Ei saagi olla, sest viirused ei allu antibiootikumidele ja seetõttu pole ka mingit mõtet sellisel juhul määrata antibiootikume,» räägib ta. «Anti-

Erilehe toimetaja: Kristina Traks kristina.traks@postimees.ee Projektijuht: Marge Martjan marge.martjan@postimees.ee, tel 666 2317 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo anneli.teppo@postimees.ee Kujundaja/Küljendaja: Andres Didrik Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn Järgmine erileht Tervise Extra ilmub oktoobris 2013.

biootikum on mõeldud bakteriaalse infektsiooni raviks. Sellega käib alati kaasas ka põletikunäitajate märgatav tõus. Iga viirust ei ole ka kuigi mõttekas kindlaks määrata ja enamikku ei saa me ka puhttehnilistel põhjustel määrata. Viiruse analüüsi vastus võtab enamasti kauem aega, kui viirus ise kestab ning ravi on eri viiruste puhul samasugune.»

Enamasti on ravisoovituseks viiruste ja ka köha puhul puhkus, korralik vedeliku tar-

bimine ja kõige parem ravija on aeg. Antibiootikume võib vaja minna siis, kui viirusinfektsioon tüsistub ehk nõrgestatud organismis tekib lisaks bakteriaalne infektsioon. Põlder lisab, et Eestis on tehtud viimastel aastatel uuringuid, mis näitavad, et tohtrid ei kirjuta enam kergekäeliselt ja palju antibiootikume välja. «See on väga positiivne trend, sest arusaam antibiootikumidest on muutunud nii arstide kui patsientide poolt,» lisab ta.

Köha ja viirusnakkuste ravimisel ei maksa Põlderi sõnul unustada ka vanu rahvameditsiininippe. «Paljudel juhtudel piisab täiesti rahvatarkustest, et viirusest jagu saada, kuid muidugi ei tohi minna üle piiri ja peab olema valvas, kui inimesel on mõni krooniline põhihaigus,» ütleb ta. «Köhateed pole küll teaduspõhiselt uuritud, kuid selle joomine täidab juba ühe olulise nõude viirushaiguse ravis – juua palju vedelikku.»

Mida loodusest köha vastu võtta?

Köhasiirupit võtavad lapsed enamasti hea meelega, sest need on Foto: TOOMAS HUIK magusad.

Taimetark ja apteeker Maret Makko soovitab mitmeid looduslikke vahendeid köha ja hingamisteede haiguste leevendamiseks. Selgub, et oma mõru maitse poolest kuulus Islandi samblik on vaid üks paljudest variantidest köhatee valmistamiseks.

«Islandi samblik on väga tuntud ja apteekides praegu juba otsas,» räägib Makko. Eriti armastavat rahva hulgas põdrasambla nime all tuntud ravimtaime venelased. Makko sõnul on

Islandi samblikuga see nipp, et kui seda umbes pool tundi vaiksel tulel keeta, siis väheneb mõru maitse tunduvalt ja näiteks mett juurde lisades on tee täiesti joodav.

Köha saab ära ajada ka männikasvuteega.

Männikasvude korjamiseks on aeg küps siis, kui need on veel väikesed ja pehmed. Männikasvutee ajab higistama ja seda tarvitatakse külmetushaiguste puhul ning köharohuks. Sobib anda ka lastele. Makko

soovitab männikasvuteed teha juhul, kui inimene on palju tööd teinud ja tal kipub köha peale tulema. «Kopsud ja hingamiskeskus on see koht, kust inimene hakkab hääbuma, kui ta on end tööga väga ära ajanud,» sõnab Makko.

«Männikasvutee aitab taas jalule saada, kui inimene ennast palju süüdistab ja leiab, et peab teistest rohkem tegema. Männikasvuteed võib juua isegi paar nädalat kolm korda päevas.»

Tuntud köhavastane avitaja on ka paiselehetee. Tõsi, seda soovitatakse juua vaid täiskasvanutel. Seevastu nurmenukutee sobib köha puhul juba väga väikestele lastele, samuti võivad seda juua lapseootel naised, rinnaga toitvad emad, vanemad inimesed. Aitab hästi köha puhul, on rögalahtistava toimega, ajab higistama ning tass nurmenukuteed on hea ligi võtta õhtul pärast rasket päeva – ta toob ka mõnusa kosutava une.

Tervise extra || 3

postimees, 11. märts 2013

Kevade toit: rohkem kala ja köögivilju TOIT. Paljud inimesed kurdavad kevadel energiapuudust ja justkui halli olekut – õieti midagi teha ei jaksa, rõõmu nagu pole ning jõud on otsakorral. Toitumisnõustaja Ene Mägi ütleb, et kevadväsimuse nime all tuntud seisund pole üldse kevade kohustuslik koostisosa, vaid õige toitumisega on ka pärast pikka talve võimalik püsida terve ja reibas.

Mägi ütleb, et pole iial tundnud kevadväsimust. Mida ta selleks teeb? «Ma jälgin, et menüü oleks tasakaalus. Söön palju köögivilju, häid rasvu ja väldin nn kiireid süsivesikuid,» on väga lühike retsept. «Toitumine peab alati olema mitmekesine, siin ei mängigi niivõrd suurt rolli aastaaeg.» Üks variant menüü tasakaalustamiseks on kasutada näiteks toitumisprogrammi Nutridata.

Kevadised köögiviljad ehk talv läbi keldris seisnud kartulid-porgandid on küll kaotanud osa oma toitaineid, kui siiski soovitab toitumisnõustaja neid eelistada eksootilistele poesmüüdavatele viljadele.

Oma põllult-keldrist pärineva või tuttavalt talunikult ostetud kartuli kohta on teada, kuidas see on kasvatatud ja hoitud, kaugelt maalt ilusa ja värskena kohale jõudnud puuvilja kohta aga puudub info, mis aineid ta lisaks vitamiinidele veel sisaldab. «Ma ei vahetaks kodumaist kapsast-kartulit eksootiliste viljade vastu,» ütleb Mägi.

Suur probleem, mida ta näeb toitumisnõustajana pidevalt, on see, et inimesed söövad mitu korda vähem köögivilju kui tervise seisukohalt oleks mõistlik. Neid peaks sööma 500–700 grammi päevas, kuid

Tatrašokolaad 2 tassi valget tatart (leidub looduspoodides) 1 tass jahvatatud päevalilleseemneid 1/2 tassi agaavisiirupit 3 sl kakaod 1/2 tl meresoola

Jahvata tatar köögikombainis või nuimikseriga eraldi. Samuti jahvata eraldi päevalilleseemned. Siis sega kõik komponendid kokku ja sõtku korralikult läbi. Rulli tainas tahvliks ja lõika sobiva suurusega šokolaaditükid. Peale võid puistata kas jahvatatud tatrajahu või kookoshelbeid.

Allikas: www.toitumisnoustaja.com

Foto: MARIANNE Mung-ubasid on väga lihtne ise kodus idandada.

LOORENTS/ÕHTULEHT

Mägi sõnul on reaalsus see, et tegelikult süüakse neid 100–150 grammi lõunaprae juurde. «Kes just püüab tervislikumalt toituda, võtab juurde ehk mingi mahla või teeb õhtuks köögiviljatoitu, kuid enamasti jääb

ikkagi köögiviljadest väheks,» ütleb ta.

Mägi räägib ka, et me sööme liiga palju liha ja mitte ainult kevadel, vaid aasta ringi.

Liha ei peaks sugugi sööma iga päev, vaid piisaks, kui süüa se-

da kaks korda nädalas. Kehtib reegel, et mida lahjem liha, seda parem.

Kui paljudele meist on lapsepõlves sisse harjutatud, et neljapäev on kalapäev, siis kala peaks sööma palju rohkem kui kord nädalas. «Kolm korda nädalas kindlasti tuleks süüa kala ning parem veel, kui seda süüa viiel päeval nädalas,» ütleb Mägi. «Meil on kindlalt oomega-3-rasvhapete puudus ja kõige lihtsamalt saab neid kalast, ka räimest. Tõsi, lõhe on väärtuslikum ja parem oomega-3-allikas.»

Meil on harjutud putrusid pidama lastetoiduks, kuid Mägi soovitab hommiku alguse parimaks toiduks just täisteraputru. «Toitumine peab olema

tasakaalus ning süsivesikute osakaal toidulauast peaks olema 50–60 protsenti. Aga kui me hommikuti putru ei söö, siis on seda tasakaalu väga raske saavutada,» ütleb ta.

Kindlasti tasuks süüa idandeid. Ökopoodides müüakse idandamiseks mungubasid, lutserni, herneid, aga idandada saab ka näiteks nisu, kaera või tatart. Mägi soovitab neid idandada just nimelt ise, sest nii on need kindlasti värsked.

«Mungoad panna ööseks likku, hommikul vesi ära valada ja purgis idanevad need 3-4 päevaga tarbimiskõlblikuks. Külmkapis seisavad idandid terve nädala,» õpetab ta.

Paastumine ehk mingi ajaperioodi vältel toidust loobu-

mine on väga levinud kõikjal maailmas. Sellega tegelevad nii pühad mungad kui ka Ameerika filmistaarid. Kas tasuks kevadel ette võtta üks pikem paast, et organismi nii jääkainetest puhastada?

Paastumist pigem ei soovita Ene Mägi ütleb, et pigem ta paastumist kevadel ei soovita. «Vanasti toitusid inimesed palju tervislikumalt kui praegu. Nad sõid rohkem köögivilju, kaunvilju ning liha kvaliteet oli parem. Sellepärast said nad ka lubada endale kevadist paastumist,» selgitab ta. «Meie praegune menüü pole enamasti nii tasakaalustatud ning toiduained, mida tarbime, ei ole sama kvaliteediga. Seega pole meil talvest organismis varusid, mille pinnalt paastu pidada. Sellepärast ma ei soovitagi seda ette võtta.»

Nn purgivitamiinideta me Mägi sõnul enamasti siiski hakkama ei saa. D-vitamiini talvine puudus on üldlevinud ja selle all kannatavad pea kõik, sestap peaksid lisaks lastele ka täiskasvanud meie laiuskraadil talvel D-vitamiini purgist juurde võtma. «Kui me toidust kõike vajalikku kätte ei saa ja paraku nii see enamasti on, siis ei olegi muud varianti, kui peab võtma juurde vitamiine,» ütleb ta.

4 || Tervise exTra

postimees, 11. märts 2013

Lugeja küsib, apteeker vastab Miks ei tohi kasutada aegunud silmatilku, kuidas valida inhalaatorit, mida anda koolilapsele kevadväsimuse ennetamiseks ja teistele Postimehe lugejate küsimustele vastab Rakvere Pereapteegi proviisor-nõustaja Aime Teder.

Kas apteekides müüdav hematogeen sisaldab ka midagi kasulikku või on tegemist lihtsalt maiustusega? Mis näidustustel on seda mõtet tarbida?

Hematogeen on tervislik ja kasulik. 100 grammi hematogeeni sisaldab 10 mg rauda.

Raud on mikroelement, mis võtab osa hapniku transportimisest organismis ja hemoglobiini moodustumisest. Raud tugevdab verd ja immuunsust. Raud on vajalik kasvamiseks, energia tootmiseks ja normaalseks vaimseks tegevuseks. Samuti aitab see vähendada väsimust ja stressi. Hematogeenis sisalduv raud on heemsel kujul ja organism omastab seda palju kergemini kui mitteheemset rauda. Täiskasvanu võib hematogeeni süüa kuni 100 g päevas, lapsed vähem.

Millised on inhalaatorite erinevused ja millisel puhul millist tasuks valida? Inhalaatoreid kasutavad nii lapsed kui täiskasvanud, kellel on hingamisteede haigus (astma, krooniline bronhiit jm), allergia või kes töötavad õhureostusega keskkonnas. Inhalaatori põhimõte on muuta ravim peeneks aerosooliks, mida on lihtne sisse hingata.

pi:

Inhalaatoreid on kolme tüü1. Kompressortüüpi – erine-

vad üksteisest ravimi pihustuskiiruse, aerosoolse väljastuskiiruse, mahutatava ravimikoguse, mürataseme, väljapaisatavate osakeste suuruse, väljahingamist juhtiva silikoon- või virtuaalklapi poolest.

2. Võrktüüpi – väljapaisatavad ravimiosakesed on väiksemate mõõtmetega kui kompressortüüpi aparaatides, aparaat töötab hääletult (alla 5 DB) ja on väikeste mõõtmetega.

3. Ultrahelitüüpi – töötavad peaaegu hääletult, inhaleerida võib ainult vee baasil valmistatud ravimeid, väljapaisatavad ravimiosakesed on väiksemad kui kompressortüüpi aparaatides.

Külmetus- ja viirushaiguste ennetamiseks ja raviks ning kuivast õhust tingitud kaebuste korral kasutatava füsioloogilise lahuse inhaleerimisel sobivad kõik inhalaatorid. Astma korral sobib paremini võrktüüpi inhalaator (väike, mugav kaasas kanda, väljapaisatavad ravimiosakesed on väikesed). Krooniliste kopsuhaiguste korral on vaja arvestada aparaadi tööparameetritega, tootlikkusega, kuna aparaadi kasutus on pikemaajaline.

Kompressoraparaatides võib kasutada õlipõhiseid ravimeid (tuleb täpselt jälgida ravimi an-

nustamist). Ultraheli- ja võrktüüpi aparaatidesse sobivad veepõhised ravimid. Aroomiõlisid ei tohi inhalatsiooniaparaatides kasutada.

Minu küüned pragunevad ja murduvad väga kergesti ning küünte juurest kipub ka nahk mõranema.

Kas on mingit vahendit, millega küüsi tugevamaks muuta?

Küüned võivad praguneda ja murduda mõne vitamiini või mikroelemendi puudusest organismis. Apteegis on erinevaid küüntele, juustele ja nahale mõeldud toidulisandeid.

Küüntele on väga kasulikud räniühendid, tsink, kaltsium, B-grupi vitamiinid ja biotiin.

Soovitage palun tõhusat kõõmašampooni täiskasvanule. Poes müüdav Head & Shoulders ei mõju.

Kõõma kui seborroilise nahapõletiku tõenäoliseks põhjustajaks on pärmseen Malassezia furfur.

Käsimüügist saadavad tõhusad kõõmavastased ravišampoonid sisaldavad ketokonasooli, need sobivad nii kuiva kui ka rasust ketendust ja kõõma põhjustavate peanaha seeninfektsioonide raviks.

Pärast viirushaiguse põdemist olen

täielikult kaotanud söögiisu ja kaal on kõvasti langenud. Kas on mingit vahendit, mis tõstaks söögiisu?

Söögiisu parandamiseks ja haigusejärgse turgutajana sobivad Apilaki tabletid, mis sisaldavad mesilasema toitepiima.

Mesilasema toitepiimal on üldtoniseeriv, organismi vastupanuvõimet ja stressitaluvust tõstev ning ainevahetust stimuleeriv toime. Soovitav annus üks tablett kolm korda päevas vähemalt 10 kuni 15 päeva.

Milliseid vitamiine võtta, et kevadväsimus kimbutama ei tuleks?

Kevadväsimuse ärahoidmiseks sobivad kompleksvitamiinid. Tähtis on, et seal leiduks B-grupi vitamiine, rauda ja magneesiumi, mis osalevad organismi varustamisel energiaga ja on vajalikud elutähtsate organite töös ning C-vitamiini, mis on vajalik närvisüsteemile ja ainevahetusele. C-vitamiini puudus meie igapäevatoidus võib esile kutsuda ainevahetusliku häire ehk nn kevadväsimuse. Täiskasvanu päevane C-vitamiini vajadus on 75 mg (1 mg 1 kg kehakaalu kohta. Suitsetajad peavad C-vitamiini tarbima kaks kuni kolm korda rohkem kui mittesuitsetajad.

Hea tulemuse organismi töövõime tõstmisel ja väsimuse vähendamisel annavad komplekspreparaadid, mis on kombineeritud vitamiinide, mineraalainete ja taimsete stimulaatoritega. � Kofeiin – see taimedest saadav aine annab energiat ja parandab füüsilist vastupidavust, kõrvaldab uimasuse ja taastab erksuse. Kofeiini toime on lühiajaline. � Ženšenn – tõstab organismi vastupanuvõimet, tugevdab immuunsust ja toniseerib närvisüsteemi. Kasutatakse stressi ja kurnatuse korral.

Kevadväsimust peletavad ka guaraana, kuldjuure, eleuterokoki ehk Siberi ženšenni, maka, ženšenni preparaadid. Nimetatud taimed suurendavad ühelt poolt organismi enda energiaressursside kasutamist ja tõkestavad teiselt poolt raku energiatootmist pärssivate ühendite teket.

Need tooted on mõeldud eelkõige täiskasvanutele ja ravi soovitatakse teha kuuridena. Samuti on nendel taimedel lisatoimeid ja kõigile need ei sobi, näiteks ženšenn ei mõju hästi kõrgenenud vererõhuga või unehäirete all kannatavatele inimestele, sest tõstab vererõhku ja stimuleerib kesknärvisüsteemi.

Kevadväsimust ja üldse väsimustunnet aitab vähendada ubikinoon (koensüüm Q10). See vitamiinitaoline aine osaleb organismis energia tootmisel. Q10 tugevdab organismi kaitsevõimet ja toimib antioksüdandina.

Mida võiks lastele kevadel turgutuseks anda?

Lastel esineb kevadväsimust just koolieas, mis on tingitud vaimsest pingest, vähesest liikumisest õues ja valgusepuudusest talveperioodil.

Kasutada võib ka lastele

Foto: SÜdAMEAPtEEK

mõeldud kompleksvitamiine.

Oluline on C-vitamiin. Soovitav päevane kogus 0,5 mg 1 kg kohta, murdeealisele noorukile 150–200 mg päevas. Väga kasulikud on lastele mineraalained magneesium ja tsink ning oomega-3-rasvhapped, mis on vajalikud aju paremaks talitluseks ja närvisüsteemi normaalseks arenguks. Kasvueas lastele on vajalik ka piisava koguse D-vitamiini tarbimine, sest see vitamiin on oluline luustiku arenemisel.

Tähtis on viibida värskes õhus ning mitmekülgselt ja tervislikult toituda.

Ostsin apteegist silmatilku, mille infolehel on hoiatus, et pärast pudeli avamist on rohi kõlblik kuus nädalat. Mis juhtub, kui tarvitan neid silmatilku pärast kuue nädala möödumist? Kas need on siis silmadele kahjulikud või kaob ravimi mõju?

Silmad on elutähtsad, väga tundlikud ja õrnad. Silmadele mõeldud ravimid on valmistatud väga rangete reeglite järgi. Need valmistatakse steriilses keskkonnas täpseid tingimusi arvestades. Silmatilkades kasutatavad ühendid lagunevad õhuga kokkupuutel teatud aja jooksul.

Erinevatele silmatilkadele on tootjad andnud isesuguse säilimisaja avatuna. Arvesse on võetud erinevate toimeainete ja abiainete koosmõju ning püsivust.

Juhul kui kasutate silmatilku etteantud ajast kauem, ei garanteeri tootja silmatilkade toimet. Õhuga kokkupuutel mitte ainult ei lagune silmatilkades olevad ravi- ja abiained, vaid silmarohi muutub ka ahvatlevaks keskkonnaks mikroobidele ehk et silmaravim võib saastuda ja muutuda silmadele ohtlikuks.

Soovitage mõnd vahendit, mis aitaks magusaisu kontrolli all hoida.

Füsioloogiliselt põhjustab magusaisu veresuhkrutaseme alanemine. Suurenenud magusaisu võib olla mõne haiguse tunnuseks, näiteks kandidoosi korral. Mõningad toidulisandid toimivad veresuhkru tasemele ja seetõttu aitavad kaasa magusaisu vähenemisele.

Valgel mooruspuul on selline toime, et toiduga saadud osa süsivesikuid jääb organismil omastamata ja seetõttu sa-

tub söömise järel verre vähem suhkrut. Säilib suhkru normaalne tase veres.

Kroom on organismis ühendi osa, mis stabiliseerib veresuhkru taset ning mõjutab süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetust. Mõjutades veresuhkru taset, alandab ka kroom magusaisu.

Kaneel sisaldab toimeainet, mis soodustab suhkru omastamist rakkude poolt, normaliseerub veresuhkru tase. Kõige sagedamini kasutatakse magusaisu kontrolli all hoidmiseks kroomitablette.

Mida võtta apteegist põlvevalu vastu, kui mul aeg-ajalt põlved valutavad ja ka kergelt paiste lähevad?

Põlvevalu või paistetus võib tekkida põlvede ülekoormuse, trauma tagajärjel. Ka viirushaigused võivad põhjustada valu põlves ja teistes liigestes.

Kroonilistest haigustest võib põlvevalu tekkida osteoartriidi ehk liigesepõletiku tõttu. Valu tekib seepärast, et liigesepindu pehmendav ja kattev kõhr kulub. Liigese pinnad puutuvad teineteisega kokku ja omavahelisest hõõrdumisest tekib valu.

Põlvevalu võib tekkida ka limapaunapõletiku tagajärjel.

Limapaunapõletikku soodustavad traumad, ülekoormus või liigne põlvitamine.

Apteegis on erinevaid valuvaigisteid (paratsetamool) ning põletikku- ja valuvaigistavaid (ibuprofeen) tablette. Abi saab ka erinevatest määretest.

Need toimivad põletikku- ja valualandavalt.

Koostiselt on määrded kas looduslikud või sisaldavad keemilisi aineid, näiteks diklofenakki, ibuprofeeni. Lisaks on tooteid, mis sisaldavad glükosamiini ja kondroitiinsulfaati. Neid aineid toodab keha ka loomulikul teel ning neid leidub vastavalt liigesevedelikus ja kõhredes. Regulaarsel kasutamisel aitavad nad liigesepõletikku kontrolli all hoida või isegi ravida. Uuringud on näidanud, et nimetatud lisandite tarbimine vähendab mõningal määral liigesepõletiku sümptomeid, soodustab taastuvaid protsesse ja parandab liigese liikuvust.

Kui vaevused sagenevad, tuleb minna arstile.

Tervise exTra || 5

postimees, 11. märts 2013

Joogid, mis tegelikult energiat ei annagi JOOK. Energiajoogid ei anna tegelikult rohkem energiat kui tavalised karastusjoogid, vaid stimuleerivad organismi lühiajaliselt ning pikemal tarbimisel tekitavad hoopis kurnatust. Just sellepärast kasutab Euroopa Komisjon energiajookide puhul sõnaühendit niinimetatud (so called ingl).

Kristina traKs toimetaja

Energiajoogid ei ole tegelikult mingi eile leiutatud toode, vaid nende ajalugu ulatub aastate taha. On teada, et juba üle saja aasta tagasi kasutati selliseid jooke tehasetööliste võimekuse tõstmiseks ja teises maailmasõjas anti neid Jaapani lenduritele nägemise parandamiseks. Red Bulli on Euroopa turul müüdud 25 aastat ning üldse on energiajookide turg praegu kõige kiiremini arenev jookide sektor pudelivee kõrval.

Enamasti on energiajookide tarbijad noored inimesed vanuses 13–35 ning need muutuvad üha populaarsemaks ka laste hulgas. Eesti Tervise Arengu Instituudi uurimusest selgus, et ka Eesti pole erand, sest 7 protsenti õpilastest tarbis energiajooke lausa iga päev, iga viies mõne korra nädalas ja kolmandik mõne korra kuus.

TTÜ Toiduainete Instituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert, kes on energiajookide temaatikat uurinud, ütleb, et ta teab juhtumit, kus lapsevanem ostis oma kuueaastasele lapsele tennisetrenni kaasa energiajoogi, kuna laps oli väsinud. On olnud kuulda ka juhtumist, kus üks laps tuli lasteaeda energiajoogi purgiga. «Paljud meist joovad iga päev kohvi või teed, kuid vist mitte ükski lapsevanem ei paku kanget musta kohvi oma eelkooliealisele lapsele,» ütleb Liebert.

Häda on selles, et inimesed ajavad sageli energiajoogid segamini spordijookidega.

Kui viimased sisaldavad sportimisel mineraalsoolade kadu tasakaalustavaid elektrolüüte, siis energiajookides kohustuslik kofeiin on hoopis diureetikum, mis võib põhjustada lisaks vee väljutamisele ka väsimust, tujukust, keskendumisprobleeme ja depressiooni.

Lieberti kindel vastus küsimusele, kas energiajoogid annavad täiendavat energiat on, et ei anna. «Nende ergutav toime on tingitud suurest kofeiinisisaldusest. Energiajoogid sisaldavad enam-vähem sama palju energiat kui teised karastusjoogid, müügil on ka suhkruasendajatega energiajooke, mis ei anna energiat,» ütleb ta. «Nende koostisosade hulgas on aineid, mis ajutiselt peletavad une ja ergutavad võimekust, kuid sellele peab kindlasti järgneb puhkus.»

Viinaga ei sobi energiajook üldse kokku Red Bull viinaga on kokteil, mida ikka ööklubides baarmenitelt tellitakse. Usutakse, et kui niimoodi alkoholi tarbida, siis ei jää kiiresti purju ning jaksab hommikuni pidutseda. Tiiu Liebert aga hoiatab sellise kokteili eest, sest see võib tervisele tõsiselt ohtlik olla. Miks? Aga sellepärast, et kofeiin on stimuleerija, kuid alkohol depressant. Alkohol halvab pidurdusnärve ja vähendab otsustusvõimet. Kui nüüd alkoholi juua koos energiajoogiga, paraneb enesetunne ja see võib innustada veel

rohkem jooma. Kofeiin on diureetikum, mis vähendab organismis veesisaldust ja verehulka ning selle tulemusena kasvab veres alkoholisisaldus. Veri muutub n-ö paksemaks, süda peab tegema rohkem tööd ning kõik see kokku mõjub südamele väga koormavalt.

Liebert viitab ühele USA uurimusele, kus võrreldi viina ja viina-energiajoogi kokteili mõju üliõpilastele ning täheldati, et viimasel juhul tarbisid üliõpilased rohkem alkoholi, mistõttu suurenes kaks korda autoavariide ja vägistamiste arv.

Mõne aja eest vapustas Põhjamaade üldsust teade, et kaks noort surid väidetavalt energiajookide ja alkoholi liigtarbimise tagajärjel. Ka Prantsusmaal on uuritud juhtumeid, kus noorukid surid südameataki tõttu, mille süüdlaseks peeti viinaenergiajoogi kokteilidega liialdamist.

Energiajooke on vähe uuritud Energiajookide koostisosadeks on enamasti kofeiin või guaraanaekstrakt, tauriin ja glükuronolaktoon. Lisaks sisaldavad need suhkrut või kunstlikke magusained ja vitamiine. Peamine probleem nende jookide puhul on see, et suhteliselt vähe on uuritud nende koostisosi ning koostoimeid.

Energiajookidega on seotud mitmed äkksurmajuhtumid.

Näiteks Prantsusmaal keelati Red Bulli müümine pärast seda, kui suri 18-aastane korvpallur, kes oli vahetult enne mängu joonud neli purki seda jooki. Nüüdseks on müügikeeld tühistatud.

USAs on probleeme põhjustanud meilgi müügil olev Monsteri-nimeline energiajook. Nimelt kaebasid ühe 14-aastase tüdruku vanemad Monster Beverage Corpi kohtusse, kuna tüdruk suri pärast seda, kui oli joonud kaks purki Monsterit 24 tunni jooksul 2011. aasta detsembris. Surma põhjuseks oli südame arütmia kofeiinimürgituse tagajärjel. Lisaks uurib USA toidu- ja ravimiamet alates 2009. aastast kuut südameataki juhtumit, millest viis lõppesid surmaga ning mille algpõhjuseks peetakse selle joogi tarbimist.

Austraalias ja Uus-Meremaal on pikemat aega dokumenteeritud energiajookide tekitatud tervisekahjustusi ning täheldatud mitmeid tõsiseid probleeme, näiteks maksa ja neerude kahjustused, oksendamine, kõhuvalu, südame arüt-

Inimesed ajavad sageli energiajoogid segamini spordijookidega. mia, vererõhu tõus ja hingamisraskused. Riskirühmadeks ehk inimesteks, kellele energiajookide tarbimine on eriti ohtlik, peetakse neid, kellel on südamehaigused, hüperaktiivsus, söömishäired, diabeet ning kes tarbivad ravimeid ja alkoholi.

Ning muidugi lapsed, sest kõrge kofeiinisisaldus energiajookides võib halvendada luude mineraliseerumist, mis on eriti intensiivne kasvuspurdi ajal.

USA ajakirjas Pediatrics 2011. aastal avaldatud ülevaatest selgub, et 30–50 protsenti USA lastest ja noortest tarbib pidevalt energiajooke. Lastearstid hoiatavad, et energiajookide tarbimine võib lastel põhjustada südamepekslemist, haigushooge, insulti ja isegi äkksurma.

Kanada arstid on uuringutes leidnud, et energiajookide tarbimine võib põhjustada sõltuvust ja tõsiseid tervisehäireid. Soome professor Martti Färkkilä lisab veel ühe energiajookidega seotud ohu – nimelt võivad energiajoogid põhjustada maksa rasvumist. See võib avalduda suurenenud maksana, kuid mõningatel juhtudel võib ilmneda ka maksatsirroos.

Soome lapsevanemate liidu sooviks on, et energiajookide müük keelustataks alla 16-aastastele lastele.

Euroopa Liidu riigid on korduvalt pöördunud Euroopa Ko-

Tasub teada Tass kohvi ja purk energiajooki sisaldavad ühepalju kofeiini.

Kofeiini keskmine sisaldus erinevates jookides (milligrammides): • Tass kohvi (160 ml) • Purk (250 ml) energiajooki • Pudel (0,5 l) Coca Colat • Tass lahustuvat kohvi • Tass teed • Tass rohelist teed • Tass kakaod • Tass valget teed

80 mg 80 mg 50 mg 40 mg 35 mg 20 mg 20 mg 15 mg AllIKAS: tIIU lIEbERt

misjoni poole küsimusega, kas energiajoogid on ikka ohutud ning seni on olnud vastus, et ohutud on nad täiskasvanutele, kuid lastele, kes pole harjunud kofeiiniga jooke jooma, neid ei soovitata. Niisamuti ei soovita komisjon energiajooke juua rasedatel ja kofeiini suhtes tund-

likel inimestel. Euroopa Liidus kehtib kaupade vaba liikumine ja sellepärast ei tohi kauplused neid jooke müügilt eemaldada.

Küll aga võivad nad kehtestada kaubale vanusepiiranguid. Rimi poekett Eestis seda teinud ongi ja alla 16-aastased sealt Red Bulli või Starterit osta ei saa.

Energiajookide turulolemist on saatnud mitmed salapärased äkksurmajuhtumid.

Foto: PEEtER lAngovItS

6 || Tervise extra

postimees, 11. märts 2013

Esimesed lasteaia-aastad – proovikivi Paljude lapsevanemate illusioon sellest, kuidas nad pärast lapsehoolduspuhkust naasevad tööle ning laps käib rõõmsalt et esimestel lasteaia-aastatel on laps rohkem haige kui terve ning kogu kodune elukorraldus muutub seetõttu lõputuks Kristina Traks toimetaja

«Minu tütar läks kahe ja poole aastaselt lastesõime ning siis algas elu «nädal aega sõimes, kaks nädalat kodus haigusi ravimas»,» kirjeldab nüüd nelja-aastase tütre ema Rita. «Õnneks on mul väga mõistev tööandja, võimalus kodus töötada ning ka lapsel vanavanemad, kes said teda haigena põetada. Aga kui selliseid võimalusi pole, siis minu meelest ei saagi tööl käia. Milline tööandja salliks seda, kui töötaja pidevalt haige lapse pärast puudub.»

Kuna lapse esimene lasteaia-aasta läks konarlikult ja muidu nii terve lapse kohta tavatult rohkete haigestumistega, siis oli Rita ka tütre teise lasteaia-aasta alguses valmis halvimaks. «Nüüd on kevad käes ja tahtmata ära sõnuda võin öelda, et need kaks aastat on olnud kardinaalselt erinevad – mu tütar on käinud septembrist alates lasteaias ja vaid korra olnud kerges nohus ning puudunud kõigest mõned päevad.»

Kadi lapsed läksid lasteaeda kolme aasta ja kolme kuu vanuselt. Enne seda olid nad olnud terved kui purikad, kuid siis olid nad ainult hai-

ged. «Esimese nelja kuu jooksul olid nad kahe peale kokku lasteaias üksteist päeva, millest vaid neli kahekesi koos.

Nad said kätte kõik viirused, mis sealt vähegi saada võis, sealhulgas viiruslikud kopsupõletikud, tuulerõuged. Kuna läksin tööle uude kohta, siis ei olnud mõeldav, et ma terve katseaja lastega hoolduslehel istun,» kirjeldab Kadi. «Õnneks oli mul siis väga hea lapsehoidja, keda ma sada protsenti usaldasin ning kes mu lapsi tohterdas ja kantseldas.

Kõik oma palga kandsin sujuvalt otse lapsehoidjale, mees maksis mulle peale, et saaksin üldse tööl käia.»

Kadi räägib, et juba järgmisel lasteaia-aastal oli olukord palju-palju parem. Põdemisi küll oli, kuid nii vähe, et hakkama saadi ilma lapsehoidjata. Ja kolmandal aastal pole lapsed haiged olnudki.

Kahe lapse peale ligi 20 tõbe Umbes sama kogemust jagab ka peatselt nelja-aastaste kaksikute ema Evelin. Tema lapsed läksid lasteaeda kahe aasta ja viie kuu vanuselt ning esimesel lasteaia-aastal kogunes kahepeale põetud haiguste skooriks ligi 20 tõbe. Kusjuures enamikul juhtudel läks tervenemiseks vaja antibioo-

tikume. «Tagantjärele tarkus on, et kui laps jäi haigeks, paranes ja tundus terve, oleks veel nädala pidanud teda kodus hoidma, et vastupanuvõime taastuks. Ja kui üks lastest jäi haigeks, siis tulnuks teine samuti kohe koju jätta, et temal kergemini mööduks, mitte palavikku oodata, et alles siis last haigeks pidada,» räägib Evelin. «Minul oli laste kojujätmine keeruline seetõttu, et nad väga soovisid lasteaeda minna ja olid õnnetud kodus olles. Loomulikult sukeldusin suurema koormusega töösse ka mina ise, mis tähendas kohustusi ja regulaarsemat vajadust tööl viibida.

Haigete lastega kojujäämine ei olnud enamasti võimalik ja nii olidki lapsed rohkem vanaema hoida. See oli raske nii neile kui mulle, sest haige laps tahab oma ema, olgu vanaema nii armas ja hea kui tahes.»

Kui eelmisel hooajal põdesid Evelini lapsed palju, siis sel talvel oli olukord hoopis teistsugune. Antibiootikume pole vaja läinud ning kuigi lund süüa armastavatel lastel ikka vahel nohu-köha-palavik tekib, siis taandub see ise ja ilma keemiata.

Lasteaiakasvatajana töötava Eveli kogemus räägib seda, et värskete lasteaialaste kõr-

Hanna ja Helena esimene lastesõimeaasta möödus tavatult paljude haigestumiste saatel. Teisel lasteaia-aastal on na

Töölkäimiseks on lapsevanematel hädavajalik tugivõrgustiku olemasolu.

val tööl käimiseks on hädavajalik omada tugivõrgustikku. Mõlemad Eveli lapsed läksid lastesõime alla kaheaastaselt ning vanema pojaga ei olnud eriti probleeme. Noorema poja lasteaiatee algus oli konarlikum – lõputu kombineerimine isa-ema töögraafikuga,

appi tuli ka vanaema ja vahel kasutati lapsehoidjana üht tudengineiut. «Esimesed aastad lasteaias oli üks haiguste jada.

Nädal lasteaias ja siis bronhiidiga kolm nädalat kodus, see oli tavaline. Ilma tugisüsteemita poleks hakkama saanud,» räägib Eveli. «Lasteaia-

Emade soovitused – mida teha, et lapsed püsiksid tervemad • Karastada tuleb last aasta ringi. Õues käia igasuguse ilmaga. Suvel olla õues vähemalt 3-4 tundi iga päev.

• Tube pole talvel mõtet kütta liiga soojaks, parim on umbes 20-kraadine toatemperatuur. Magada on parem jahedamas toas.

• Kui talveperioodil on toaõhk liiga kuiv, siis hoolitseda selle niisutamise eest (aitab näiteks õhuniisutaja).

• Suvel rohkesti ujuda ja käia paljajalu.

• Võimalikult palju süüa värsket kraami – köögivilju, marju, puuvilju.

• Toit võiks olla lihtne ja väherafineeritud.

• Vähem maiustamist.

• Palavikualandajat anda siis, kui palavik on üle 38,5 kraadi, sest väiksemast palavikust saab organism ise jagu.

• Talvel anda D-vitamiini, näiteks kalamaksaõli.

• Rahulik ja mõnus kodune keskkond on hea tervise alus. Kindlasti piisavalt und – enamasti vajavad lasteaiaealised lapsed lõunauinakut.

• Lapsed ei tohiks viibida tubakasuitsustes ruumides.

• Haigused ravida korralikult välja ning anda lapse organismile aega taastumiseks.

• Kanda õigeid rõivaid, vältida nii külmetamist kui ka lapse kubujussiks muutmist. Parim on kihiline riietus.

• Kevaditi olla ettevaatlik riiete vähemaks võtmisega, kuid sügisel proovida võimalikult kaua läbi saada õhema riietusega.

• Sagedase köha põdemisel võib abi olla soolakambri kuurist.

Tervise extra || 7

postimees, 11. märts 2013

lapsevanema kombineerimisoskusele lasteaias, puruneb, kui selgub, kombineerimiseks. te lainel. «Sellist hetke, kus kõik lapsed on terved ja saan nad kolmekesi lasteaeda viia, on väga vähe olnud. Kui ma peaks laste pärast kogu aeg haiguslehte võtma, siis oleks juba neli kuud täis,» ütleb Lilian. Ta on väga õnnelik, et lastel on vanaisa, kes saab nendega kodus olla ja neid põetada, sest lapsehoidja teenuse kasutamine käiks perele üle jõu.

«Ise ma pole saanud hoolduslehte võtta, sest kodust tööle tulevale emale makstakse ju hooldusraha miinimumpalga eest. Mees aga ei saaks ka sellises mahus töölt ära jääda, sest tema tööd keegi teine teha ei oska,» lisab ta.

TÜ Kliinikumi lastearst-allergoloog Kaja Julge ütleb, et laste sage haigestumine esimestel lasteaia-aastatel on väga tavaline. «On tüüpiline, et laps, kes enne lasteaeda minemist oli väga terve, põeb esimestel lasteaia-aastatel palju. Kuid ma ütlen emadele, et

see läheb mööda ja see on normaalne asjade käik, sest aegamööda lapse immuunsus tugevneb ja selleks peabki ta need viirused läbi põdema,» sõnab Julge.

Väikeste laste vanemate ringis arutatakse tihti, kuidas peaks viirustehooajal toimima – kas hoidma last eemal kõikidest kohtadest, kus ta võib kokku puutuda tõbiste inimestega või elada tavapärast elu ja mitte üle mõelda. Perearst Lembi Põlder ütleb, et 3-4 kergema viirushaiguse põdemist talveperioodil peetakse meie kliimavööndis normaalseks ning tema ei pea mõistlikuks, et inimesed talvel viiruste hirmus oma kodudesse kapselduksid.

«Kõige raskem viirusinfektsioon on gripp ja selle vastu olen soovitanud vaktsineerida. Kui lapse immuunsüsteem on nõrgem, siis jääb ta ka kergemini haigeks ja sellisel juhul olen eri juhtumitel erine-

vaid soovitusi andnud,» ütleb ta. «Kui võimalik, siis võiks lapsel olla võimalus talveperioodil olla oma tavapärases keskkonnas. Siia kuulub perering ja ka lasteaiarühm või klass koolis. Kui on teada, et on haigestumise kõrghooaeg, ei ole väga hea mõte külastada rahvarohkeid üritusi siseruumides ja ka näiteks laste lemmikut pallimerd.»

Mis puudutab igavest vaidlusteemat, kas nohune laps võib minna lasteaeda, siis selle kohta ütleb perearst, et nohu on kõige nakkavam haiguse alguses 3-4 päeva ja päev enne seda, kui haiguse ilmingud on näha. «Pärast seda perioodi pole laps enam nakkusohtlik ning nohu ei ole ka põhjuseks, miks laps ei võiks õues jalutamas käia. Eeldusel muidugi, et tal palavikku pole. Kui tulevad aga nohu tüsistused nagu kõrva- või põsekoopapõletik, siis on režiim mõistagi hoopis teine,» lisab Põlder.

Lapse immuunsüsteem saab «valmis» viieaastaselt

ad puudunud oluliselt vähem.

aastate lõikes oli märgata, et iga aastaga ta tervis tugevnes.

Abiks oli kindlasti ka astmaravi, mis pidevate bronhiitide pärast määrati ja ka nn koormusvabad päevad lapsel ehk et kui minul oli vaba päev, siis olime koos kodus, käisime jalutamas, mängisime.»

Foto: Erakogu

Koju pole mõtet kapselduda Kolme lasteaialapse ema Lilian räägib, et nende kodus kipub asi haigustega kontrolli alt väljuma alates detsembrist-jaanuarist. Kui sinnani püsib laste tervis enam-vähem korras, siis järgmine poolaasta möödub kuni suveni haigus-

Laps peabki viirused läbi põdema, et tema immuunsus areneks.

Lapse immuunsüsteem hakkab arenema juba siis, kui laps on veel emaüsas ning sündides saab ta emalt kaasa immuunsuse, mis kaitseb teda teataval määral järgmised 6–8 kuud.

Täiskasvanuga sarnaselt hakkab lapse immuunsus reageerima alles viie aasta pärast ehk siis on tema immuunsüsteem «valmis».

Inimese immuunsüsteemi arenemine algab tüvirakkudest juba 5-nädalasel embrüol.

Laps sünnib teatava hulga antikehadega, mis jõudsid temani läbi platsenta. 6–8 kuuga kulutab lapse organism need ära ning selleks ajaks on lapse enda immuunsüsteem juba niipalju arenenud, et aastaselt on tal teatavate haiguste

vastu juba täiskasvanu tasandil immuunsus ehk tema keha on ära õppinud, kuidas mõnede haigustega võidelda.

Rinnapiimatoidul lapsed saavad piimaga emalt mingi koguse immunoglobuliin A-d, mis kaitseb beebi soolestikku nakkuste eest.

Uuringutest on selgunud, et umbes viieaastaselt hakkavad lapsed viirustele ja bakteritele reageerima nagu täiskasvanud. Enne seda aga põevad nad palju ja viiruste eest on neid kaitsta väga raske.

Kuigi leidub lapsi, kes läbivad lasteaiatee suhteliselt tervena, on mitmetes uuringutes leitud, et lasteaias käivad lapsed põevad rohkem kui kodused. Näiteks USAs uuriti lastel pneu-

mokokkviiruste esinemist ja sealt tuli välja, et lasteaialastel esines neid rohkem kui neil lastel, kes veetsid päevi oma kodus. Ilmnes ka, et mida nooremalt olid lapsed läinud lasteaeda, seda enam esines neil korduvaid kõrvapõletikke.

Taanis uuriti ägeda hingamisteede nakkusega haiglasse sattunud lasteaialapsi ning sealt selgus, et mida nooremad olid lapsed, seda rohkem nad põdesid ning et aasta-aastalt haigestumine vähenes.

Eestis lähevad paljud lapsed lasteaeda kolmeaastaselt. Kui kodus on nad kokku puutunud ainult mõne lähema inimesega ja nende mikroobidega, siis lasteaeda toob iga laps kaasa oma

perekonna viirused ja bakterid ning laps kohtub seal hulga tema kehale tundmatute mikroobidega. Sealt tulevadki haigused ning sagedasem põdemine lasteaiatee alguses.

Lastearstid peavad normaalseks, et eelkooliealine laps on aasta jooksul 8-9 korda hingamisteede viiruses (nohu, köha) ja kaks korda nn kõhulahtisushaiguses.

Selline põdemine ei tähenda enamasti, et immuunsüsteemiga oleks midagi valesti. Arstid soovitavad lasta lapsel rahulikult haige olla ning ravida haigused lõpuni ära, mitte saata teda kiirustades lasteaeda, kust veel eelmisest haigusest taastumata organism taas uue viiruse korjab.

Allikad: www.ehow.com, www.milton-tm.com, medical.gerber.com

8 || Tervise extra

postimees, 11. märts 2013

Magusa nimega salakaval haigus DIABEET. Suhkruhaigus ehk diabeet on salakaval haigus – inimene võib olla juba tükk aega haige, enne kui tema enesetundes midagi nii märgatavalt muutub, et ta sammud arsti juurde seaks.

Eesti Diabeedikeskuse juhatuse liige, endokrinoloog Marju Past räägib, et inimesed on kannatlikud – nad ei pöördu arsti poole nende arvates väikeste kaebuste tõttu. Ja suhkruhaiguse klassikalised kaebused ehk joogijanu, suukuivus, immuunsuse langus, kergem haigestumine sesoonsetesse külmetushaigustesse on just sellised, mida inimesed naljalt ei pea märkimisväärseteks. «Veresuhkur tõuseb tasahilju, organism harjub sellega. Pealegi on veresuhkur selline muutuv väärtus ja diabeedi algfaasis tihti ainult periooditi kõrgem, nõnda et alguses ei pruugi selle kõrgenemist isegi harval mõõtmisel leida,» räägib Past. «Kui inimene tuleb arstile ja me leiame diabeedi, siis kui kaua on ta tegelikult haige olnud, ei oska me üteldagi. Teada on, et kõhunäärme kahjustus on enne seda olnud üsna pikk, aga kuna inimese organism on väga kompensatsioonivõimeline, siis veresuhkru tõus tekib siis, kui kahjustus on üle 50 protsendi ja mõnedel andmetel lausa kuni 90 protsenti. Arvestuslikult võib see aega võtta kuni 10 aastat.»

Diabeedi puhul kahjustuvad nii suured kui ka väikesed veresooned. Seetõttu saab rääkida diabeedi hilistüsistustest ehk diabeetilisest silma-, neeru- ja närvikahjustusest. Selle tulemusena võib haigeid ähvardada nägemiskahjustus, neerupuudulikkus ja probleemid jalgadega, isegi amputatsioonid.

Kuid lisaks on suhkruhaigetel veel mitmeid kordi suurem risk südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks nagu insult ja südamelihase infarkt, rääkimata jalgade suurte veresoonte probleemidest. Diabeediga kaasnevad ka mitmed muud tervisehäired sagedamini kui tervetel inimestel – näiteks liigestevaevused.

Diabeeti on kahte tüüpi: I tüüpi ehk insuliinsõltuv ja II tüüpi ehk insuliinsõltumatu diabeet. Kogu maailmas kasvab diabeetikute arv kiiresti ning enamik neist on II tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Eestis on suhkruhaigeid ligikaudu 70 000 ja sellesse tõppe jäädakse aina nooremalt.

Marju Past ütleb, et liigne maiustamine ei vii küll otseselt ja alati suhkruhaiguseni, kuid kasvatab kaalu, mis omakorda võib luua soodsa pinnase haiguse tekkeks. Foto: MARINA PUSHKAR

Tasub teada Diabeedi neli ohumärki: • Sage urineerimine • Kaalukaotus • Väsimus • Suurenenud janu Allikas: www.diabetes.ee

Past ütleb, et lastel on enamasti tegemist I tüüpi diabeediga, mis on insuliinpuudulikkusega ja nemad alustavad kohe haigestudes insuliinraviga.

See on autoimmuunne haigus, mille puhul on kõhunäärme rakud täielikult kahjustunud ega tooda ise enam üldse insuliini.

Viimastel aastatel on uute diabeedihaigete hulk kasva-

nud kõige enam eelkoolieas ja märgavalt ka varajases lapseeas. Varem haigestuti kõige rohkem teismeliseeas. Pasti sõnul on lastel haiguse algus äge ja seal on tõesti tegemist joogijanu suurenemisega, sagedasema urineerimisega, väsimusega ja isegi teadvus­häiretega, kui diagnoosimine hiljaks jääb.

«Siis kui kontrollitakse veresuhkrut, leitakse tavaliselt väga kõrge väärtus ja valkude lagunemisest tekkinud jääkained uriinis. Seda aga I tüüpi diabeedi puhul. II tüüpi diabeet on hoopis teise patogeneesiga haigus, kus mängib rolli just eluviisiga seotu, näiteks ülekaal.»

Enamik diabeetikuid põeb siiski II tüübi haigust ja neile annab Past üldist nõu vähemalt kolm korda päevas korralikult

süüa, iga päev liikuda – minimaalselt 150 minutit nädalas ning kui on kaaluprobleem, siis tegeleda ülekaalu vähendamisega. «Diabeetikuna saab kindlasti elada pika õnneliku elu, kuid see haigus nõuab põdejalt piisavalt tähelepanu ja reeglite järgimist,» tõdeb ta.

Arsti juures tervist kontrollimas peaksid diabeetikud käima 3-4 korda aastas, kuid sõltuvalt raviskeemist ka tihedamini või harvemini. Lisaks sellele peab enamik veel kodus kontrollima oma veresuhkrut ning selle sagedus on jälle individuaalne – lastel vahel isegi kuni 10 korda päevas, I tüüpi dia­ beetikutel enamjaolt 4–8 korda päevas, tablettravil olevatel inimestel alates ühest korrast nädalas. Korra aastas peaks kind-

lasti külastama ka silmaarsti ja tegema üldanalüüsid.

Ent kuidas on magusasöömine seotud suhkruhaiguse ja haigeksjäämisega? «Suhkrusöömine ei ole otseselt seotud dia­ beedi tekkega. Kui me aga tarbime palju suhkrut ja muid süsivesikuid, siis mõjub see kehakaalu tõstvalt ning on üheks oluliseks riskiteguriks,» ütleb Past.

Päevaratsioonis vajame iga päev 50–60 protsenti süsivesikuid. Neid saab teraviljatoodetest, kartulist, pastast, puuviljadest. Kui keskmise nooremapoolse inimese päevane kalorivajadus on 2000–2500 kilokalorit, siis päevane süsivesikute sisalduse vajadus on 250–300 g ja selle peaksime kätte saama just tarbides eespool nimetatud toiduaineid. Mida vähem rafinee-

ritud on meie toit, seda rohkem on seal liitsüsivesikuid, mis on soodsamad meie kõhunäärmele, kuna ei sunni tootma väga kiiresti ja suurel hulgal insuliini, et veresuhkrut normaliseerida ja nii ei teki ka veresuhkru järsku kõikumist. Üldiselt kipuvad inimesed tihti eelistama toitu, mis on magus, seda eriti juhul, kui ollakse väsinud, kurnatud või on kiire. Samuti teeb toidu maitsvaks just magus maitse. Lastele meeldib maiustada ja kui kodus ei tehta ise süüa, siis tihtipeale on kiired näksid ainus toit päeva jooksul, millele lisanduvad magusad joogid, kus on ohtralt suhkrut. Kui on ka vähene füüsiline koormus, siis muutuvadki lapsed ülekaaluliseks, mis on suur lisarisk diabeedi varajaseks tekkeks, selgitab Past.

Tervise extra || 9

postimees, 11. märts 2013

Arstid avastavad puugihaigusi ka siis, kui puugid ise talveund magavad Terviseagentuuri juht ja Vaktsiinibussi eestvedaja perearst Madis Tiik väidab, et borrelioosi diagnoositakse Eestis aasta ringi – talvel jõuavad inimesed arsti juurde borrelioosi tüsistuste, kõrval- või jääknähtudega.

Kas puugihaiguse võib saada kus iganes Eestimaa nurgas või on Eestis veel kohti, kus puugid on nn haigustevabad?

Terviseameti andmetel on Eestis enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Tallinnas, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit.

Kui sage on viimastel aastatel olnud puukentsefaliiti ja borrelioosi haigestumine?

Terviseameti statistika põhjal diagnoositi puukentsefaliiti eelmisel aastal 178, borrelioosi 1546 juhtumit. Võrreldes 2011. aastaga on puukentsefaliiti haigestumine 62 juhtumi võrra langenud, samuti vähenes entsefaliiti haigestunute arv. Languse põhjuseks võis olla jahedavõitu vihmane suvi, mistõttu viibisid inimesed vähem looduses.

Kuidas neid haigusi ära tunda?

Puukentsefaliidi korral on haiguse peiteaeg 1-2 nädalat pärast puugihammustust. Haiguse esimesed nähud on palavik koos pea- ja lihasvaluga. Need kaovad mõne päeva pärast ja enamik inimesi terveneb seejärel. Ligi ühel kolmandikul haigestunutest ilmneb umbes nädala pärast haiguse teine faas: väga kõrge palavik, kesknärvisüsteemi häired ja ajupõletiku tunnused.

Spetsiifiline ravi entsefaliidi vastu puudub. Vaevuste leevendamiseks manustatakse valuvaigisteid ja iiveldusvastaseid ravimeid. Soovitatakse haiglaravi. Haiguse põdemine jätab eluaegse immuunsuse.

Borrelioos ehk Lyme’i tõbi on multisüsteemne bakteriaalne haigus, mis puukide vahendusel võib levida inimesele.

Borrelioosi vastu vaktsineerida ei saa ning siin on kõige olulisem, et haigus võimalikult varases staadiumis ära tuntakse.

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelia-nakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud haigustekitajad puugilt inimesele üle kanduvad.

Borrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalulangus. Haiguse peamiseks tunnuseks on nahalööve, mis kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku. Erüteem tekib 60–80 protsendil nakatunutest puugihammustuse kohale 1–4 nädala jooksul pärast puugihammustust. Aja möödudes lööve kaob. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigesekahjustusi.

Borrelioosi registreeritakse aasta ringi. Talvel diagnoositud borrelioosi juhud on tavaliselt need, mille korral on pöördutud arsti poole haiguse tüsistuste, kõrval- või jääknähtudega. Borrelioosi ravitakse antibiootikumidega.

Kas on inimesi, kellele borrelioos kergemini külge hakkab ja kas pärast haiguse läbipõdemist tekib mingiks ajaks immuunsus või on võimalik pärast tervenemist juba järgmisel päeval uuesti haigeks jääda?

Riskirühma kuuluvad inimesed, kes viibivad puugiohtlikes piirkondades. Võib öelda, et suuremasse riskirühma kuuluvad üle 60 aasta vanused inimesed, kes käivad metsas seenel ja marjul ning kes viimastel aastatel on rohkem haigestunud. Lisaks neile on riskirühmas veel metsatöölised, kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed ja suvel ohupiirkondades liikuvad puhkajad – matkajad, seenelised ja marjulised.

Pärast borrelioosi läbipõdemist immuunsust ei teki ning inimene võib uuesti nakatuda.

Millise skeemi järgi toimub puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine ja millal on seda kõige mõistlikum teha, et kõige suuremaks puugihooajaks oleks immuunsus käes?

Vaktsineerimiskalendri kohaselt tehakse immuunsuse saavutamiseks kaks süsti ühe- kuni kolmekuulise vahega, ning saavutatud immuunsust tugevdatakse 6–12 kuud hiljem tehtava kolmanda süstiga. Edasi on vaktsineerimise sagedus viis aastat.

Alustades vaktsineerimisega näiteks juba veebruaris, jõuab organism kaitsemehhanismid välja arendada enne, kui puugihooaeg algab. Aktiivne puugiperiood kestab Eestis aprillist oktoobrini, seni kuni ööpäeva keskmine temperatuur ületab 5–7 plusskraadi.

Kui vaktsineerimist alustatakse suvel, võib kiirema immuunvastuse saamiseks teise annuse manustada kaks nädalat pärast esimest annust, kolmanda annuse 9–12 kuu möödudes.

Iga kolme aasta järel süs-

titakse üks lisaannus vaktsiini, et omandatud immuunsust säilitada.

Kui palju vaktsineerimine maksab?

Ühe vaktsiini hind on väga erinev – apteekides maksab doos keskmiselt 17–20 eurot ja perearstikeskustes on vaktsineerimine puukentsefaliidi vastu praegu kuni 30 eurot.

Kas vaktsineeritud inimene võib samuti haigestuda?

Teaduslikult on tõestatud, et umbes 95% vaktsineeritutest on puukentsefaliidi vastu täielikult kaitstud.

Kui vanalt võib lapsi vaktsineerida ja millised on erandid?

Lapsi võib vaktsineerida alates esimesest eluaastast. Eelkooliealistel kulgeb haigus tavaliselt kergesti ja seepärast alla seitsme aasta vanuste laste vaktsineerimist eriti ei propageerita, kui just pole tegemist puugiohtliku piirkonna elanikega.

Kuidas kaitsta lapsi puukide eest, kui nad ei ole vaktsineeritud?

Kindlat kaitset puukide vastu ei ole, aga puugihammustuste vältimiseks on võimalik ise mõningatele asjadele rohkem tähelepanu pöörata. Näiteks on soovitav kanda heledaid rõivaid, siis on riietel ronivat puuki lihtsam märgata. Kasutada tuleks putukatõrjevahendeid ning pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrollida kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid.

Tõsi, kahjuks ei anna need meetmed täielikku kaitset puugihammustuste vastu.

Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajana ohtlik võsapuuk Foto: ELMO RIIG/SAKALA (Ixodes ricinus).

Tasub teada Mida teha, kui leiad nahale kinnitunud puugi • ära satu paanikasse • ära häiri puuki, st kratsi, tiri, pigista või muul moel ürita vigastada kinnitunud puuki, sest puuk võib eritada nahasse sülge • ära pane kinnituskohale muid keemilisi vahendeid peale desinfitseeriva toimega vahendite • ära ürita puuke uputada, sest nad hingavad iga viie tunni tagant ühe korra

Puugi eemaldamine • kaitse oma sõrmi kokkuvolditud paberrätikuga või kasuta kummikindaid • võimaluse korral kasuta puugi eemaldamiseks spetsiaalseid pintsette ja/või suurendusklaasi • haara pintsettidega võimalikult nahapinna lähedalt • tõmba puuki pintsette kasutades kindlalt ühtlase survega

otse ülesse, eemaldamaks puugi koos lõugtundlatega • ära lömasta puuki – tegemist võib olla haigusetekitajaid kandva puugiga, seega sisaldavad neid ka puugi keha­ vedelikud (kaasa arvatud imetud veri) • kui puugi pea jääb naha sisse, siis püüa seda eemaldada nagu pindu • kasuta kinnituskoha desinfitseerimiseks enne ja pärast puugi eemaldamist antiseptilisi vahendeid • pese pä rast puugi eemaldamist käed ja pintsetid • märgi puugi eemaldamise aeg kalendrisse ning kontrolli puugi eemaldamise kohta 30 päeva jooksul, avastamaks võimalikke haigusnähtusid • kontakteeru oma perearstiga, kui ilmnevad haigusnähud ja tekib ravi vajadus • võimaluse korral säilita puuki 70-kraadises alkoholis kaanega kindlalt suletud nõus või sügavkülmas –20 °C juures.

Allikas: et.wikipedia.org/wiki/Puugid

10 || Tervise exTra

postimees, 11. märts 2013

Stress on paljuski inimese enda teha Stressi üle kurtmine on paljude jaoks lahutamatu elu osa. Stressijuhtimise koolitaja Signe Valsberg aga sõnab, et stressivabam olemine on suuresti iga inimese enda teha – see sõltub sellest, kuidas mõtted on seadistatud.

Stress on pingeseisund, kus inimese keha ja psüühika hakkab end millegi eest kaitsma. On palju erinevaid teooriaid, miks ühtesid inimesi ajavad närvi ja pingeseisundisse pisiasjad, kuid teised seevastu tulevad ka raskustest läbi pead kaotamata ja masendusse vajumata. «Minu veendumus on, et stress tekib õigetest või valedest mõttekonstruktsioonidest ehk sellest, kuidas meie mõtted on seadistatud,» ütleb Valsberg.

Need «seadistused» saame aga kaasa juba lapsepõlvest, meie pähe talletunud mõtted ja suhtumised on arengu ning kasvatuse tulemus. Mõni inimene kogeb stressitunnet tihemini, sest tema minapilt on negatiivne. Need, kellel on positiivne minapilt, tunnevad samuti stressi, kuid nad saavad sellest kergemini üle.

Osale inimestele on väga tähtis, mida teised neist arvavad ja kas teised ikka kiidavad neid heaks, ka nemad on rohkem stressialtid. «Meil on kogu ühiskond perfektsionistlik, me ei tohi mingi juhul teha vigu. Sellepärast on ka inimesed stressis. Näiteks Vahemere maades on kogu ühiskonna suhtumine eksimisse ja vigadesse teistsugune – seal ei juhtu midagi, kui minna koosolekule tund aega hiljem. Meil oleks selline asi aga ennekuulmatu,»

ütleb Valsberg. «Meil on pidevalt ajahäda ning esitatakse aina kõrgemaid nõudmisi. Meisse istutatud mõttekonstruktsioon on see, et ma tahan kogu aeg vastata ideaalidele ja kui ma teen vea, siis ma pole piisavalt hea.»

Stressi põhjustavad väga erinevad tegurid ning tihtipeale tunneme stressi olles parasjagu mingite muutuste keskel. Töökaotus, uuele töökohale asumine, kolimine, abielulahutus, lapse sünd, laste kodust lahkumine on mõned näited stressiallikatest. Eri vanuses inimestele põhjustavad stressi erinevad asjad. Näiteks noortele on väga oluline kuulumine kuhugi, olgu see siis koolis populaarsete grupp või mõni trenn. Ka narkootikumide küüsi satutakse just sellepärast, et tahetakse kuhugi kuuluda. Vanemaks saades pole kuuluvus enam nii oluline.

Meestele põhjustab kõige enam stressi tööga seonduv.

Töö on mehele eneseväljenduse abinõu ning töökaotus kukutab mehe suurde musta auku. Naised kogevad stressi pigem seoses inimeste ja inimsuhetega, töö on stressipõhjustajana teisejärguline. «Naistele on väga oluline kaaslase tähelepanu ja see, et keegi on tema kõrval ning keegi märkab teda. Kui see on puudu,

tunnevad nad stressi,» ütleb Valsberg.

Vanemad inimesed tunnevad stressi seoses eksistentsiaalsete küsimustega elu üle mõtiskledes. On täheldatud ka, et vanemas eas meestel on rohkem stressi seoses inimsuhetega – näiteks kui kaua koos elanud paari puhul naine sureb enne meest, siis tihtipeale läheb ka mees talle varsti järele.

Naised aga võivad aastaid elada pärast pikaajalise elukaaslase lahkumist.

Stress laastab inimest füüsiliselt ja lõpuks annab mingi organ järele. «Kui keha annab märku, siis tasub vaadata, mis toimub pööningul,» ütleb Valsberg. Kõige esimesena mõjub liigne stress unele – tekivad unehäired. Pidevalt stressis inimene on närviline ja turris ning tema sõbrad võivad kaduda – kes ikka tahab suhelda inimesega, kes on kogu aeg negatiivne ja pinges. Võivad tekkida ka erinevad südameveresoonkonna vaevused, maohaigused, allergiad, inimese immuunsüsteem nõrgeneb – ta haigestub kergemini.

Mehed ja naised põevad stressi erinevalt. Mehed «ravivad» rohkem end alkoholiga, naised otsivad tihtipeale lohutust liigsöömisest. «Naistel on lubatud asjade üle rohkem viriseda ja neist rääkida,

mehed koguvad kõike endasse ning eriti ei räägi. Siit tulenevadki nende varajased infarktid/insuldid, nad ei lase pingeid endast välja,» räägib Valsberg.

«Mehed kalduvad stressis olles ka enam napsitama, käiakse kasiinodes, luuakse kõrvalsuhteid. Naised käivad rohkem külmkapi vahet.»

Kui lähedasel inimesel on rasked ajad, siis tahaks ikka teda ju kuidagi aidata. Valsberg ütleb, et kõige olulisem on teist inimest mõista ja kuulata. «Paraku see on just asi, mida me ei oska. Me ei suuda mõista, vaid hakkame targutama, õpetama ja rääkima, kuidas meie asju teeksime. Klassikaline näide on siin põlvkondadevahelised erinevused, kui ämmad õpetavad noori oma lapsi õigesti kasvatama. Aga kõige olulisem on just mitte teha etteheiteid ega õpetada, sest muidu inimene varsti ei räägi enam üldse midagi lähedasele, sest ei usalda,» sõnab Valsberg. Ta lisab, et Eestis on hakanud mõtteviis natuke muutuma ja probleemide korral nõustaja juurde minekut ei peeta enam nii ebatavaliseks.

Ja miks peakski? Kui meil valutab hammas, siis lähme ju hambatohtri juurde ning samamoodi on mõistlik minna hingearsti juurde, kui hing on haige.

Kas ilma stressita justkui linnuke haljal oksal on ka või-

Testi ennast Kui kaugel on tööalane läbipõlemine?

• Kas sind rõhub kogu aeg tugev õnnestumisvajadus? Kas sa ei luba endale kunagi ebaõnnestumisi?

• Kas sa pead ikka uuesti taotlema meeletu tegutsemisega kaasnevat ergutusseisundit?

• Kas mõni asi su elus on ebaproportsionaalselt tähtis? Kas miski on muutunud kinnisideeks?

• Kas sul puudub ehtne lähedustunne lähedaste inimestega?

• Kas sa ei oska enam lõõgastuda?

• Kas sinu suhtumine mõnda küsimusse on muutumas vankumatuks ja paindumatuks?

Kas tahad selle juurde jääda mis tahes tingimustel?

• Kas oled oma tööülesannetega niivõrd samastunud, et tagasilöögi puhul tunned end ebaõnnestunud inimesena?

Kas oled liimist lahti, kui su üritus miskipärast ei õnnestu?

• Kas oled pidevalt mures selle pärast, et teiste inimeste ettekujutus sinust säiliks niisugusena, nagu sina tahad?

• Kas sa võtad ennast väga tõsiselt? Kas sa oskad enda üle naerda?

• Kas su taotlused elus on selged (või õigemini ebaselged)?

• Kui vastad kasvõi kolmele küsimusele jah, siis tuleb sul kohe asuda oma väärtusi järjekorda seadma ja oma jõudu teisiti jagama. Kui vastad jaatavalt enamikule küsimustele, siis on sul kiiresti abi vaja.

AllIKAS: www.MEd24.EE/tEStId/bURnoUt

malik elada? «Ei. Kui inimene stressi ikka üldse ei taju, siis peab seal taga olema juba meditsiiniline probleem. Kuid iga stress ei pea olema negatiivne ja erinev on stressist ülesaamine,» ütleb Valsberg. «On võimalik vabaneda nendest n-ö vale-

dest mõttekonstruktsioonidest ja seeläbi ka liigsest objektiivse põhjuseta stressist, kuid see ei saa toimuda üleöö. Nii ei juhtu, et olen 50 aastat olnud oma mõtete pantvang, siis käin korra koolitusel ning hoobilt suudan teistmoodi mõelda.»

Tervise extra || 11

postimees, 11. märts 2013

Taas sportlikuks – aga kuidas toimida?

SPORT. Aastaid tagasi olin heas vormis ja tegin palju sporti. Siis sündisid lapsed või jäi sporditegemine muudel põhjustel soiku ja nüüd tahaks alustada uuesti. Kogunevad kilod lausa nõuavad taasalustamist…

Nii on mõelnud paljud inimesed. Kuid mõtlemisest ainuüksi ei piisa, tegudeni on vaja ka jõuda. Ja see ei pruugi olla lihtne. Personaaltreener Kaia Heinleht ütleb, et punktis, kus keha nõuab endaga tegelemist, on motivatsioon seda teha tavaliselt väga kõrge ja lihtne on nn uue eluga üle pingutada. Tüüpiline on, et hangitakse sporditegemiseks kallis varustus ja minnakse siis tugeva harrastajast sõbraga metsa jooksma või rattaga sõitma. Esimene kord võib olla nii jube, et sinnapaika see sporditegemine jääbki…

«Kui keha muutmine väga kiiresti oleks lihtne, siis ei oleks selle probleemiga inimesi,» ütleb Heinleht. «Ülekaal lisandub mingi perioodi jooksul, mil me toitume ebakorrapäraselt, liigume vähe või oleme stressis.

Tihti käivad need asjad käsikäes.» Liiga kiiresti kaalu kaotamine ei lõpe enamasti mitte kaalu vähenemise, vaid hoopis kasvamisega. Eriti näljakuure tehes tekib konflikt söödud toidukoguse ja selle toiduhulga vahel, mida sooviksid süüa ning hoolimata tahtejõust lõpeb see võitlus sageli ülesöömisega. Kaotatud kilod tulevad kiiresti tagasi ja halvimal juhul tuleb neid veel lisaks. Üksnes kõva treeninguga kaalu ei kaota. Heinleht soovitab kaaluga tegelemist alustada sellest, et vaadata üle oma toitumine ja kirjutada iga päev üles, mida ja kui palju sõid.

Rohkesti on ilmunud kirjandust, mis õpetab tervislikku toitumist ja ka internet on seda infot täis. Üldse poleks paha mõte konsulteerida toitumis­ spetsialistiga, sest kui puuduvad teadmised ja oskused tervislikust toitumisest, siis on väga raske õiget rütmi saavutada.

Rusikareegel on, et pool

Sporditegemisega alustades pole vaja soetada kallist varustust, piisab, kui lihtsalt välja kõndima minna. Soovitavalt iga päev.

kilo kaalulangust nädalas on tervislik. Niimoodi arvestades saab ligikaudselt teada, kui palju läheks aega soovkaalu saavutamiseks. Kui kaaluküsimus on selge, siis oleks hea teha koormustest, et teada saada, kui palju treenimist süda ja vereringeelundkond üldse välja kannatab. Koormusteste saab teha enamikus spordiklubides ja kes soovib eriti põhjalikult end testida, siis seda tehakse Audentese Spordimeditsiinikeskuses. Loomulikult saab ka ilma testimata, alustades lihtsalt nullist ehk oma igapäevase liikumise suurendamisega: kõn-

Kuidas alustada treeningutega?

• Alusta kohe täna. Ära mõtle, et alustad järgmisel nädalal, uuel kuul või uuest aastast.

• Sea endale eesmärk. Olgu selleks siis teatav arv kaotatud kilosid, osalemine mõnel spordivõistlusel või spordisarjas.

Pane eesmärk enda jaoks kirja.

• Tee koormustest, et saaksid teada, millises vormis praegu oled.

• Hinda, millised on sinu ajalised ja rahalised võimalused treenimiseks.

• Hakka treenima – 3-4 nädala jooksul 2-3 korda nädalas tund aega, nt kiirkõnd on algatuseks hea. Ära unusta

trenni alguses teha soojendust ja lõpus venitusharjutusi.

Jälgi oma enesetunnet pärast treeningut. Kui lihased jäävad valusaks, on ilmselt rohkem vaja venitusharjutusi.

• Kui sul on kalduvus kergesti alla anda ja treeningutest loobuda, pea treeningpäevikut.

Sellest võib olla abi harjumuse tekkimisel.

• Ürita igal võimalikul juhul päeva jooksul rohkem liikuda – ära sõida liftiga, käi oma päevased käigud võimalusel jalgsi ja tõuse sagedamini töölaua tagant, et end venitada ja sirutada.

Energiakulu erinevate tegevuste puhul: Tegevus 65 kg kaaluv inimene kcal/tunnis TV vaatamine 65 Puulõhkumine 391 Kerge aiatöö 196 Toidu valmistamine 163 Kõndimine 6 km/h 261 Mõõduka koormusega aeroobika 326 Jalgrattasõit 19–22 km/h 522 Jooksmine 10 km/h 652 Tennisemängimine 522 Ujumine mõõdukas tempos 522 Allikas: www.vireo.ee/tervis/tervisesport/erinevate-tegevuste-energiakulu

dimisega õues või kõnnilindil, rattasõiduga õues või siserattal, ujumisega, algajate pilatese või jõusaalikavaga.

Alguses ei ole vaja hankida kallist tippvarustust või muretseda sellepärast, et jõusaalis ei oska keeruliste masinatega midagi teha. On täiesti piisav, kui juba täna või hiljemalt homme panna selga mugavad riided, jalga mõnusad jalanõud ning minna välja tunniks ajaks kiirkõndi tegema. Kolm korda nädalas kiires tempos tund aega kõndimist annab kokku juba kardio­ treeningu. Kõndimise tempo peaks olema selline, et keha ju-

ba higistab, kuid «hing paelaga kaelas» tunnet veel pole.

Heinleht väidab, et alguses piisab, kui treenida regulaarselt 2–3 korda nädalas 30–60 minutit korraga. Hea oleks lisada ka nn igapäevaliikumist ehk käia treppidest liftiga sõitmise asemel, jätta auto parklas kaugemasse nurka ja kõndida poeni, minna pärast õhtusööki veel jalutama ning võimelda ja venitada ka kontoris tööpauside ajal.

Ideaalis on hea tegeleda erinevate spordialadega, sest ainult ühte ala harrastades jäävad treeningud ühekülgseks.

Metsajooksu või rattasõidu va-

hepeal tasuks kindlasti ka jõuharjutusi teha. Kõige parem oleks, kui vastupidavus- ja jõutreeninguid teha kumbagi kaks korda nädalas ning ühel korral nädalas tegeleda tõsisemalt venitusharjutustega. Siis jääb veel kaks nädalapäeva, kui otseselt trenni ei tee, vaid oled lihtsalt aktiivne. Öeldakse, et harjumuse tekkimiseks kulub 21 päeva.

«Kolm nädalat kulub kindlasti spordiharjumuse tekkimiseks,» ütleb Heinleht. «Samas võiks õige toitumine ja tervisespordiga tegelemine kujuneda elustiiliks, et hoida kogu elu head

Foto: Margus Ansu

vormi. Et oleks motivatsiooni spordiga jätkuvalt tegeleda, on hea võtta osa rahvaspordiüritustest, et siis nendeks valmistudes regulaarselt treenida. Ja muidugi kutsuge sõbrad ja tuttavad ka sporti tegema, et nii koos tervislikult aega veeta.»

Kui nüüd märtsis alustada nn uue eluga, kas jõuaks suveks rannavormi? Heinleht ütleb, et see sõltub väga palju eelnevast treenitusest. «Aga kui ikka vorm on aastaid tagasi unarusse jäänud siis enam selle mõne kuuga imet ei tee,» ütleb ta. «Küll aga järgmine rannahooaeg oleks juba eesmärk.»

12 || Tervise extra

postimees, 11. märts 2013

Nahakuivus – tavaline häda talveperioodil Kuiv nahk piinab talveperioodil paljusid inimesi ning rohkem näib see kiusavat naisi. Enamasti on tegemist vaid tüütu kosmeetilise probleemiga, kuid mõnel juhul võivad nahaprobleemid viidata ka tõsisemale haigusele, ütleb TÜ Kliinikumi naha- ja suguhaiguste arst Ene Pärna.

Kui suvisel ajal võivad nahamured täiesti ununeda, siis talvel muutub nahk sageli kuivaks.

Miks? Dr Pärna sõnul on siin hulk põhjuseid: talvine külm õhk võib nahka kuivatada; tugev tuul vähendab naha lipiidkihti; kodudes on kasutusel keskküte ning soojapuhurid, mis õhku kuivatavad; inimestele meeldib istuda lahtise tule juures, kuid ka see kuivatab nahka; rohkem mõnuletakse kuumas vannis ja juuakse diureetilise toimega kuumi jooke (kohv, šokolaad, hõõgvein); talvised villased riided ärritavad nahka ning ka talvine päike kuivatab oma aktiivsusega nahka.

Nahakuivuse probleem on tüüpiline naistele. «Kuigi meestel ja naistel on sarnane nahk, on siiski mõned soolised erinevused, mis jätavad naised märgatavalt halvemasse olukorda,» ütleb Pärna. «Võib-olla on see evolutsiooniline tagasilöök aega, mil naised olid kodused, toimetasid ainult koopas ja nende mehed käisid väljas jahil.»

Naiste nahk muutus õhemaks ja kuivemaks kui meestel ning on vastuvõtlikum päikesele, sigaretisuitsule jne. Näiteks tekib naistel kortse rohkem kui meestel. Lisaks naised higistavad vähem kui mehed ja nii on nad rohkem ohustatud kuumarabandusest. Ka

suguhormoonid vormivad nahka. Östrogeen suurendab kollageenisisaldust ja naha niiskust, soodustab haavade paranemist, testosteroon aga soodustab rasu teket ja näokarvade kasvu.

Mehed valdavad mõlemaid hormoone, sest nahk on võimeline testosterooni muutma östrogeeniks. Ka naised saavad kasu mõlemast, kuna munasarjad toodavad väikses koguses testosterooni. Nii on see kuni menopausini, seejärel östrogeenist ilma jäetud nahk õheneb, kaotab kollageeni ja aeglustub rakkude taasteke.

Ka tundliku ja allergilise nahaga inimeste nahk reageerib kergelt välismõjudele. Nahale tekivad punetus, karedad piirkonnad ning kapillaarid võivad suureneda. Naha loomulik rasueritus on vähene ja niiskusvaene. Pidevalt väljas, külmas töötavate inimeste nahk on samuti rohkem ohustatud naha kuivusest, sest külm õhk on intensiivselt kuivatav, jäine tuul vähendab kaitsvat lipiidide kihti, soe villane riietus võib ärritada nahka. Lastel tekib naha kuivus talvel samadel põhjustel nagu täiskasvanutelgi.

Nahakuivus võib viidata tõsisemale haigusele.

Väga paljudel juhtudel on Pärna sõnul kuiv nahk tüütu kosmeetiline probleem. Lisaks võivad nahakuivust põhjustada ka mõned pidevalt kasutatavad ravimid. Näiteks akneravimite puhul on tavaline, et ravi käigus tekib kuivus, seetõttu tuleb nahka vastavate hooldusvahenditega niisutada. Aga ka mõned vererõhuravimid, eelkõige diureetikumid, võivad nahakuivust tekitada.

Ei tasu ära unustada, et mõne nahahaiguse ravi ajal (psoriaas, atoopiline dermatiit, ekseem) ja osa nahahaiguste ravi järgselt (allergilised dermatiidid) vajab nahk rohkem hoolt kui tavaliselt. Ja lõpuks – mõne üldhaiguse põdemisega kaasneb samuti kuiv nahk. Näiteks kurdavad diabeetikud tihti kuiva naha üle ning kilpnäärme alatalitluse ehk hüpotüreoidismi puhul vähendab kilpnäärme hormoonide madal tase rasutootmist ja nahk muutub kuivaks. Ka ebatervislik toitumine ja söömishäired mõjutavad naha seisundit.

Arstiga tasuks nahakuivuse teemadel nõu pidada siis, kui nahakuivuse leevendamiseks on kasutatud regulaarselt niisutavaid kreeme, eriti pärast pesemist, ujumist, trenni vähemalt kord päevas, kuid nahk ikka sügeleb, tekivad punetus ja lööbed.

Lahtise tule juures pikalt viibimine kuivatab nahka.

Foto: Mati Hiis

Dr Pärna soovitused, kuidas nahakuivusest jagu saada • Kaitse end päikese eest! Päike tekitab pikema aja jooksul kortse, vananemise laike, kuiva nahka. Võib tekkida ka tõsisemaid probleeme, näiteks nahavähk. Väldi aktiivset päikesevõtmist kella 10–13 ajal, siis on päikesekiired kõige tugevamad. Kasuta kaitsvat, õhku läbilaskvat riietust, vajadusel pikkade varrukatega pluusi ja kindlasti mütsi. Päikese käes kasuta kaitsekreemi – kanna nahale 30 minutit enne väljaminekut, uuenda iga kahe tunni tagant ja pärast vees käimist.

• Toitu tervislikult! Söö puu- ja juurvilju.

• Ära suitseta! Suitsetamine teeb sind vanemaks, tekitab kortse, kahjustuvad kollageen ja elastiin ning naha elastsus väheneb.

• Ohja stressi! Kontrollimatu stress muudab naha tundlikuks ja vastuvõtlikuks nahaprobleemidele.

• Hoolda oma nahka õrnalt! Väga kuum vannivesi ja liiga pikaajaline vannis või duši all viibimine eemaldavad nahalt kaitsva lipiidide kihi. Ära unusta end kauaks vanni või duši alla, kasuta sooja, mitte kuuma vett. Väldi tugevatoimelisi seepe. Habemeajamisel kasuta vastavaid kreeme. Kuivata õrnalt ja niisuta nahka.

Kuidas valida õige, nahatüübile sobiv kreem?

• Normaalne nahk – niiskustasakaalu tagamiseks kasuta veepõhiseid, kergeid niisutavaid kreeme, mis sisaldavad rasva, alkoholi (cetyl alcohol) ja silikooniga sarnaseid komponente (cyclometicone).

• Kuiv nahk – vajalikud õlipõhised niisutajad, mis sisaldavad antioksüdante, viinamarjaseemneõli või silikoonõli (dimeticone), mis hoiavad naha niiskena. Väga kuiva naha korral sobivad vaseliinipõhised tooted.

• Rasune nahk – kaldub aknele, vajab samuti niisutamist (eriti akneravimite kasutamisel, mis võivad liigse rasu eemaldamisel nahka kuivatada). Kasuta mittekomedogeenseid vahendeid.

• Vanemaealise nahk – vanusega rasunäärmete tegevus väheneb, vajalik on nahka niisutada.

Kasuta vaseliinipõhiseid tooteid, kortsuvastaseid vahendeid.

• Probleemse allergilise naha korral saad abi apteegist, kus on suur valik erinevaid baaskreeme.

Lühitest nahaseisundi teadasaamiseks 1. Kui vana sa oled? A – alla 30, B – 30–45, C – üle 45

7. Fotodel näib sinu nägu sile: A – sageli, B – mõnikord, C – mitte kunagi

2. Tee järgmine test – pane puhas kleepriba oma käeseljale, jäta mõneks sekundiks ning seejärel eemalda ettevaatlikult. Sinu kleeplint on: A – ikka puhas, B – üksikud helbed, C – kogu ulatuses helbeline

8. Sinu nahk on punetav ja sügelev: A – mitte kunagi, B – mõnikord, C – tavaliselt

3. Oled ise teadlik oma kuivast nahast, märganud helbelisust säärtel: A – mitte kunagi, B – vahel, C – sageli 4. Kui sageli on sul sügelemise/kratsimise perioode (kratsid sügelevat kohta, nahk muutub põletikuliseks ja kratsid veel rohkem): A – mitte kunagi, B – harva, C – sageli, eriti talvel 5. Pese oma nägu ja jäta kreemitamata, meigita.

10 minuti pärast on sinu nahk: A – niiske, näib särav, B – kiskumistunne, kergelt kuiv, C – tundub väga kuiv, ketendab 6. Paned hommikul aluskreemi. Lõunaks: A – kreem paistab olevat läinud, B – ikka näib kenasti sile enamikus kohtades, C – nahk hakkab paakuma, kuivama, eriti kortsudes

9. Pärast lennureisi su nahk: A – näib samasugune kui enne lennule minekut, B – on veidi kuiv, kuid näeb enam-vähem hea välja, C – näib ja tundub nagu pärgament, märgatavad kuivad laigud ja lõhed

Testi tulemused: Enamikus vastustes A – su nahk on peaaegu siidpehme ja superterve Enamikus B – keskmiselt kuiv nahk, kindlasti janune, kuid sul on salarelv Enamikus C – su nahk on kuiv nagu Sahara kõrb ega suuda taastada veesisaldust Kui leiad, et sinu nahk on kuiv, siis sea sammud apteeki ja tutvu nahahooldusvahenditega. Kasuta neid hoolega ja õpetuse järgi. Juhul kui kuivus toob kaasa nahapõletiku või muud probleemid, siis külasta nahaarsti.

Tervise extra || 13

postimees, 11. märts 2013

Umbrohu söömine peaks olema kevade kohustuslik osa «Juba lapsepõlves oli nii, et mis kevadel vähegi roheline, selle me ka ära sõime,» ütleb Lilleoru Elulille pargi ravimiaia taimetark ja apteeker Maret Makko. Just niimoodi soovitabki ta umbrohu söömisele läheneda.

Salatiks passib hulk kevadist rohelist kraami, näiteks nurmenuku- ja naadilehed, nõgesed, värsked küüslaugu-, talisibula- või murulauguvõrsed, karulauk. Üldine reegel on, et taimed tuleb korjata puhtast kohast ja soovitavalt suurele teele mitte lähemalt kui 100 meetrit.

Muidugi peab ka taimede puhul teadma mõningaid nõkse ja arvestama seda, et ravimtaimi ei maksa valesti tarvitada. Näiteks nõgesetee on teada kui kevadine kosutus ja hea organismipuhastaja, kuid seda ei tohiks tarbida südamehaiged ja need inimesed, kellel on kõrge hemoglobiinisisaldus veres. «Ühekordne nõgesesupi või salati söömine ei tee midagi, kuid kuurina ei ole soovitav nõgest südamehaigetel tarbida,» ütleb Makko.

Paiselehed on ühed esimesed kevadised õitsejad ja kraavikallaste kaunistajad. Aga neist kollastest õitest saab ka head teed, mida on kasulik tarbida mitmesuguste vaevuste puhul. Aitab hästi nn köhateena, mõjub ka põletikele, on hea organismipuhastaja. Vaid päris väikestele, alla viieaastastele ei soovita Makko paisele-

Kevadine vitamiinijook • Peotäis noori kuusekasvusid • Sooja vett (mitte enam kui 40 kraadi) • Soovi korral mett • Kalla vesi kuusekasvudele ja jäta jook ööpäevaks seisma. Kurna ära ning maitsesta meega.

Allikas: Maret Makko

Nurmenukuteed teatakse kui hea une toojat, kuid selle lehed on söödavad ka salatina.

Taimeteesid ei tohi juua vastumeelselt, keha ütleb, millal on aeg lõpetada.

heteed anda. «Ta on väga väekas,» ütleb ta.

Kasemahl on kevade kohustuslik osa. Selleks et kasest mahla kätte saada ei pea üldsegi puule puuriga kallale minema ja mahla ämbrite viisi ammutama, piisab oksa

Foto: Toomas Huik

murdmisest, et murtud kohalt mahla pudelisse püüda. «Ning kindlasti ikka ainult oma kaskedest võib mahla võtta, mitte naabrimehe omast või riigimetsas kasvavast puust,» paneb Makko südamele. Kuid kasemahl pole kase ainus and

– kasepungadest saab teed, mis puhastab organismi, viib jääkaineid välja, on paistes jalgade ja kõrge vererõhu puhul hea. Kasepungi ja noori lehti võiks edaspidiseks korjata ja kuivatada. Kaselehtedest tehakse ka kompresse ja mähiseid ning nendega on ravitud edukalt roosi.

Lapsed armastavad kevadel metsa alt jänesekapsalehti napsata. Kasulik kraam on see igal juhul, kuid veidi tasuks lapsi manitseda, et ärgu nad kõhtu lausa täis jänesekapsast söögu – liigse söömise korral võib see oblikhapet sisaldav taim lausa palaviku üles lüüa.

Kui rääkida natuke vähem tuntud ravimtaimedest, siis kiidab Makko hanijalga, mis on üsna silmatorkamatu

madal kollaste õitega taim ja võib tükkida peenardesse kui umbrohi. Hanijala õitest tehtud tee on valuvaigistava ja krambivastase toimega ning hanijala lehed aitavad samamoodi verejooksu peatada nagu teeleht. «Hanijalg pärsib viiruse võimet edasi tegutseda, näiteks viirusliku kõhulahtisusega gripi korral on hea hanijalateed juua, sest ta on tunduvalt tugevama toimega kui kummel ja teeb kõhu korda,» räägib Makko.

Taimeteesid tuleks Makko sõnul kasutada kuurina ning kindlasti mitte juua neid vastumeelselt ja nädalate kaupa.

«Kui ühel hommikul ikka tunned, et enam ei taha nõgeseteed kuidagi juua, siis organism nii ütlebki, et nüüd aitab,» ütleb ta.

14 || Tervise extra

postimees, 11. märts 2013

Umbes 40 protsenti beebidest kannatab elu esimesel kolmel kuul valusate kõhugaaside all.

Foto: URMAS LUIK/PÄRNU POSTIMEES

Vastsündinu gaasivalud – katsumus kogu perele «Miks ta ometi vait ei jää,» on küllap mõelnud paljud värsked lapsevanemad, kelle laps on vaevelnud gaasivalude käes ja õhtuti tundide viisi lohutamatult nutnud.

Päris täpselt pole teada, miks tekivad osal imikutel enamasti paar nädalat pärast sündi gaasivaevused, kuid nende all kannatab pea 40 protsenti beebidest.

Enamasti tekivad gaasivalud 2–3-nädalastel imikutel ja hullemini tunduvad need last piinavat õhtuti. Miks just nii, pole Randvere perearsti Kati Paali sõnul täpselt teada. Klassikalisel juhul kaovad gaasivalud ehk koolikud siis, kui laps on umbes kolmekuune. Kuid loomulikult on lapsi, kellel pole üldse mingeid gaasivaevusi, keda need piinavad hoopis hommikuti või ka neid, kellel need kestavad kauem kui kolm kuud. Gaasivalud võivad esineda nii lastel, kes saavad rinnapiima kui ka nendel, kes söövad rinnapiimaasendajat.

Paali sõnul seostatakse gaasivalude teket erinevate asjaoludega: imiku seedetrakti ebaküpsuse, söömisel liigse õhu neelamisega, imiku lebava ja passiivse kehaasendiga, nõrkade kõhulihastega, gaaside ajal pinges oleva pärasoole sulgurlihasega või lapse ületoitmisega.

«Ju on laste puhul, keda gaasivalud rohkem kimbutavad, tegemist mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemisega. Gaase võib olla rohkem lastel, kelle peres suitsetatakse, samuti piimale allergilistel lastel, kuid siis peab esinema teisigi allergia ilminguid, näiteks nahalöövet,» selgitab Paal.

Gaasirohi või «tiiger oksal» Apteegis müüdavad gaasirohud sisaldavad vaatamata erinevale firmanimele kõik ühte ja sama toimeainet – simetikooni. «Seega, kui üks neist ei aita, siis po-

Perearst Kati Paali sõnul ravib kõige paremini gaasivalusid aeg.

le erilist mõtet teisi proovida,» ütleb Paal. «Gaasirohi ei leevenda kaebusi kõigil imikutel, kuid paljud lapsevanemad on täheldanud positiivset toimet.»

Paal räägib ka, et mõnikord annavad vanemad lapsele rohtu valesti – alles siis, kui pisike juba gaasivaludes vaevleb. See aga ei ole õige, sest ravimisest on kasu ainult siis, kui seda pakkuda lapsele enne iga söögikorda. On leitud ka, et osa laste gaasivalusid võivad leevendada probiootikumid.

Lisaks apteegis müüdavatele rohtudele saab beebi gaasivalusid leevendada veel mitmel viisil, millest sobivaima leiab iga lapsevanem katse-eksituse meetodil. Enamasti hakkab lapsel kergem, kui teda süles hoida ja temaga toas ringi kõndida. Ise ei maksa tita nutmi-

sest närvi minna, sest ema või isa närvilisus kandub ka lapsele üle, kellel on siis veelgi raskem rahuneda. Ei maksa karta, et süles hoidmisega võiks lapse ära hellitada – seda kindlasti ei juhtu. Last võiks hoida püstises asendis, et gaasid saaksid vabalt väljuda, kuid on ka beebisid, kes rahunevad hoopis kõhuli või käsivarre peal asendis, mida kutsutakse «tiiger oksal».

Mõni laps saab gaasivaludest jagu, kui talle pool tundi pärast söötmist panna kõhule kehasoe (36–37 °C) õlikompress või teha ümber naba õrna massaaži kellaosuti liikumise suunas 15–20 minuti jooksul. On lapsi, kes rahunevad kohe autos või vankris, paljudele meeldib vaikne taustamüra (näiteks töötava pesumasina hääl). Ühtedele beebidele meeldib olla ti-

Foto: LIIS TREIMANN

hedalt teki sisse mähitud, teised saavad abi soojast vannist, kolmandaid rahustab luti imemine.

Imetav ema peaks ka oma menüüd jälgima, sest mis tekitab temal kõhupuhitust, võib sama tekitada ka lapsel. Siis tasub kõhupuhitust tekitavad toiduained menüüst ära jätta.

Kui last toidetakse pudelist, peaks lutiauk olema õige suurusega, sest liiga suurest august voolav piim soodustab lapsel ülesöömist ja kugistamist, liiga väikse augu puhul aga neelab laps liiga palju õhku. Alati pärast toitmist peaks last hoidma mõnda aega püstises asendis, et söögiga neelatud üleliigne õhk välja tuleks. Lõplikult «terveks» aga ravib beebi gaasivaludest vaid aeg, lisab Kati Paal.

Tervise extra || 15

postimees, 11. märts 2013

Allergikute arv Eestis aina suureneb ALLERGIA. TÜ Kliinikumi lastearst-allergoloog Kaja Julge ütleb, et allergikuid on Eestis küll oluliselt rohkem kui 20 aastat tagasi, kuid kindlasti ei lähe allergiahaigustega nii, et üle poole või lausa kõik elanikkonnast oleks millegi suhtes ülitundlikud.

Allergia on oma olemuselt immuunsüsteemi tasakaalust väljasolek. Immuunsüsteem peaks aktiivselt reageerima haigustekitajatele ning hoidma oma keharakke. Allergia korral aga aktiveerub immuunsüsteem näiteks kassikarvade, tolmulestade või õietolmu peale, hakates seejuures tegutsema nii energiliselt, et kahjustab ühtlasi iseennast.

1990ndate alguses võrreldi allergiahaiguste esinemist Eestis muude riikide näitajatega ning siinmail oli siis allergikuid tunduvalt vähem kui nn arenenud riikides. «Uskumatu, kui vähe meil oli teistega võrreldes allergiaid,» ütleb Julge. «Sajandivahetusel hakkas haiguste levik kasvama ning praeguseks on 20 aasta tagusega võrreldes laste astma esinemine vähemalt kahekordistunud. Märgatavalt on suurenenud õietolmuallergia, allergilise nohu ja silmapõletiku juhud ning nende teke on nihkunud varasemaga võrreldes noorematesse earühmadesse. Enam ei olegi väga harvad juhtumid, kui pollinoos ehk heinanohu tekib eelkoolieas.»

Julge ütleb, et allergikute arv on kogu maailmas kasvanud ning on riike, kus koguni 15 protsenti inimestest põeb astmat. Siiani rääkisime ikka õietolmuallergia sagedasest esinemisest Inglismaal, kus see on lausa igal kolmandal inimesel ja täpset põhjusallergeeni enam ei uuritagi. Inimesed lähevad apteeki, ostavad sealt allergia­ vastased tabletid ja teevad oma igapäevatoimetusi.

Hiljutised uuringud kinnitavad aga seda, et ka nii puhta õhuga riigis nagu seda on Island, on õietolmuallergiat juba kolmandikul noortest täiskasvanutest. Üldjuhul on linnade elanikud maal elavatest inimestest tunduvalt allergilisemad, kuid Eestis pole suurt vahet siiski märgatud.

Kuigi Eestis on allergia levikute osas Julge sõnul veel kasvuruumi, on astma lastel ena-

Väikelaste toiduallergiad kaovad mõne aastaga

Kase õietolm on Eestis kõige suurem allergeen.

masti siiski kerge kuluga. «Vanasti oli astmat vähe ja kui see haigus vaevas, siis raskel kujul.

On teada surmajuhtumeid astma tõttu.

Sageli nimetati mitteallergilist astmat astmaatiliseks bronhiidiks. Praegu on aga 80 protsenti astmast kerge ning kui seda hakata õigel ajal ravima, siis on haigetel pikki perioode, kus haigustunnuseid polegi,» räägib Julge. Loomulikult võib astma olla ka mitteallergiline, eelkõige varases lapseeas ning sellest on suurem tõenäosus välja kasvada. Doktori sõnul on sagenenud nii allergiline kui mitteallergiline astma.

Miks on allergiahaigusi palju rohkem kui varem, sellele on mitmeid seletusi. Julge toob välja nn hügieeniteooria. Nimelt on viimase poolesaja aastaga oluliselt paranenud inimeste üldised hügieenitingimused ning vähenenud on kokkupuuted mikroorganismidega, millega inimkond oli sajandeid harjunud.

Foto: Ain Protsin

Keskkonnas olevad bakterid ja seened, eelkõige soole normaalne mikrofloora on äärmiselt olulised tasakaalustatud immuunreaktsioonide tekkes.

Loomkatsetega on tõestatud, et steriilsetes tingimustes ei teki tolerantsust.

Taluvusreaktsioonide väljakujunemiseks on hädavajalik kokkupuude bakteritega. «Taluvuse tekkeks on vaja mikroobikontakti. Aga meie joome pudelivett, sööme steriilset toitu ning hävitame toidus olevate mikroobide kasvu pärssivate ainetega bakterite hulka oma seedetraktis,» ütleb Julge.

Mitmetes uuringutes on täheldatud, et allergikuid on vähem nende laste hulgas, kes on kasvanud loomapidamisega tegelevates taludes. Põhjuseks peetakse nii ema kui lapse varases eas loomadega kokkupuutest saadud baktereid. Soomes on allergia uurijad tõdenud, et allergilise astma sagenemine on seotud asfalteerimisega – mida

Dr Julge kümme nõuannet allergikule 1. Ruumis olgu sobiv temperatuur ja niiskus. Parim temperatuurivahemik on 21–22 kraadi ja sobiv niiskus 24–45 protsenti.

2. Puhas ja värske õhk. Korraliku ventilatsiooni olemasolu on väga vajalik. Tähtis on ruumide regulaarne tuulutamine. Lühiajaliseks tuulutamiseks saab kasutada avatud akent. Õietolmu allergikud peavad ruumi tuulutamiseks õitsemise perioodil katma akna spetsiaalse filtriga. Energiasäästmiseks umbseks muudetud ruumid on enamasti ebatervislikud.

3. Kasuta tubade koristamisel õiget koristustehnikat – sobivamad on spetsiaalse filtriga tolmuimejad. Pärast koristamist tuuluta tube. Kõik pinnad peavad olema kergesti puhastatavad, mahalangenud tolm pühi niiske lapiga. Hea, kui korteris oleks võimalikult vähe tekstiili, sest see kogub tolmu. Samasuguseid koristamise põhimõtteid tuleks jälgida ka töökohas.

4. Olmekeemia kasutamisel tuleks olla tagasihoidlik ja vältida pihustatavaid aineid – eelistada seepe, geele. Pesu ja koristusvahendid olgu värvitud ja lõhnatud. Nii voodi kui ihupesu peavad olema väga hoolikalt loputatud. Õige on vältida magamistoas toataimi.

5. Tervislik toitumine. Kulinaarse töötlemise viisidest eelistada keetmist ja aurutamist. Menüüst tuleks välja jätta sageli allergiat põhjustavad toiduained nagu šokolaad, kakao, pähklid, tsitrusviljad, kiivi, halvaa, maasikad, herned. Hoiduma peaks teravamaitselistest toitudest, värvilistest jookidest ja maiustustest.

6. Kui on tekkinud ülitundlikkus loomaallergeenide suhtes, tuleks lemmikloomadest loobuda, sest loomakarvad, kõõm ja muud eritised on allergikule haigusnähte tekitava toimega.

7. Palju liikumist. Kindlasti peab allergik tegelema kehakultuuriga, osaledes koolis võimlemistunnis. Ta võib osa võtta spordiringide tööst, leides ise oma seisundile sobiva koormuse. Lähtudes allergiaprobleemidest oleks hea nõu pidada raviarstiga ja otsustada koos sobiv treening.

8. Arvesta oma seisundit ka elukutset valides. Tervise seisukohalt on väga oluline valida sobiv elukutse, kus puudub kokkupuude haigust soodustavate teguritega.

9. Ei suitsetamisele. Suitsetamine on ruumide suurim saastaja!

10. Mida rohkem oma allergiatest tead ja oma elukorralduses arvesse võtad, seda paremini hakkama saad!

enam asfalti, seda rohkem on ka astmat.

Uuringud ei ole tõestanud, et vaktsinatsioonid oleksid allergia sagenemise põhjuseks.

Rinnaga toitmine on esimesel eluaastal lapse kasvuks, arenguks, immuunkaitse tekkeks väga oluline, kuid ei väldi allergia teket allergia päriliku eelsoodumuse korral.

Millele inimesed kõige enam allergilised on? «Kevadel tekivad paljudel vaevused, kui õitsevad lepp, sarapuu ja kask.

Neist viimane on kõige sagedasem allergeen. Eelmisel kevadel kannatasid kaseallergikud eriti kõvasti – ilmad olid soojad ja päikeselised ning puudel palju õietolmu. Seevastu umbrohu vastu allergilised inimesed elasid eelmisel suvel paremini, sest suvi oli umbrohu õitsemise ja selle leviku seisukohalt väga vilets,» räägib Julge.

Lisaks õietolmuallergia suurenemisele on kasvanud nende inimeste hulk, kes on allergilised kassi- ja koerakarvade

suhtes. Väikestel lastel on ka palju toiduallergiat. On täheldatud sedagi, et kui inimene on mingi asja suhtes allergiline, on suurem tõenäosus, et ta on ka mõne muu teguri suhtes ülitundlik.

Iga täpike ei pruugi olla veel allergia Väikestel lastel on nahalööbed väga sagedased ning 10–15 protsendil esineb ka atoopilist dermatiiti. Julge sõnul tuleb laste toiduallergiat aina juurde ning levinud on ülitundlikkus piima ja muna suhtes. Ka rinnalaps võib kannatada lehmapiimaallergia käes, kui tema ema piimatooteid tarbib.

Siiski ei soovita Julge lapsel kahtlaste täppide või karedate põskede tekkimise korral rinnaga toitval emal kohe rangele tatradieedile jääda. «Emad jätavad sellisel puhul enamasti esimese asjana oma menüüst välja piimatooted ning gluteeni sisaldavad teraviljad, kuid mina soovitan eelkõige loobuda šokolaadist, kakaost, tsitruselistest, kiivist, tomatitest, pähklitest, halvaast, värvilistest jookidest ja vürtsistest toitudest. Need on sagedasemad nahalöövete põhjustajad kui piim,» ütleb Julge.

Ta väidab, et atoopiline dermatiit võib esineda ka ilma al-

lergiata ning siis tuleb lihtsalt ravida nahka.

Ainult kolmandikul atoopilise dermatiidi põdejatest on haiguse põhjustaja allergia, kahel kolmandikul on see nahaprobleem. «Pole vaja karta hormoonkreemi – kui nahk on ikka korrast ära, siis võib ja tuleb seda kasutada kauem kui viis päeva järjest,» lisab Julge. Väikelaste toiduallergiad kaovad enamasti mõne aasta möödudes – näiteks munaallergia tavaliselt 2–4-aastaselt ning piimaallergia veelgi varem, sageli juba aastaselt.

Ka üldiselt on allergiatega nii, et tekkinud ülitundlikkus ei pruugi jääda saatjaks kogu eluks – see võib tekkida igas vanuses ja võib ka mööda minna.

Allergia diagnoosimine on Julge sõnul paras prokuröritöö ja väga palju tuleb küsida. Tehakse nahateste ja määratakse vereproovist antikehasid, kuid tihti on toiduallergiate kindlaks tegemisel palju abi toitumispäeviku pidamisest. «On oluline märkida vähemalt nädala jooksul üles kõik, mida laps on söönud, kui palju sõi, millised olid naha, seedetrakti, hingamisteede reaktsioonid,» ütleb Julge.

«Arstiga koostöös vaadatakse päevik üle ja sealt võibki selguda, mis põhjustab allergiat.»

16 || TERVISE EXTRA/REKLAAM

postimees, 11. m채rts 2013