Tervis 8. mai 2018

TEEMALEHES: Miks käed ära surevad? LK 3 Jälgimine aitab hoida eemal rühivigu. LK 4 Ärevusest priiks nurruva voodiga. LK 4 Kuulsused jagavad tervisenippe. LK 6

TERVIS

GABOR SZIRKO:

Pärast rinnavähi ravi algab elu mõneski mõttes uuesti.

Elustiilimuudatustest mõjutab paranemist kõige enam kehalise aktiivsuse tõstmine ja tervislik toitumine. LK 2

TEEMALEHT 8. MAI 2018

2 || Tervis

postimees, 8. mai 2018

KONTROLLI END. Rinnavähi avastab varajases faasis küll vaid mammograafilise uuringuga, kuid lootus rinnavähist paraneda on hea, kui haigusele saadakse ruttu jälile.

Rinnavähki saab edukalt ravida Paula-Johanna Rõuk paulajohanna.rouk@ postimees.ee

NAISE TERVIS

P

õhja-Eesti regionaalhaigla radioloogi Mare Meldre sõnul ei ole rinnavähil varaseid sümptomeid, mille järgi haigust kahtlustada. Sel põhjusel ongi väga paljudes riikides juurutatud mammograafiline sõeluuring, et leida just varases staadiumis rinnavähke.

Kui patsient leiab rinnast kõva tüki, mis ei valuta ega ole ka katsudes tundlik, tuleb radioloogi sõnul kiirustada arsti juurde. Pehmed ja valulikud sõlmed on reeglina healoomulised, kuid ka neid oleks mõistlik arstile näidata, soovitas Meldre.

«Tegelikult tuleks alati arstiga konsulteerida, kui naine leiab rinnas midagi uut, mida seal varem pole olnud – olgu see siis nahatekstuuri muutus, rinna kuju muutus, mingi tihend, turse, nibu sissepöördumine või eritis, just kas verine või vesine eritis rinnas,» rääkis ta.

Radioloog soovitab kõigil naistel käia alates 45. eluaastast regulaarselt mammograafilisel kontrollil. «Enamik varases staadiumis diagnoositud rinnavähke ongi avastatud rutiinse mammograafilise kontrolli käigus. 40-aastaselt tuleks teha n-ö baasmammogrammid ja alates 45. eluaastast käia regulaarselt mammograafilises kontrollis 2-aastaste intervallidega,» sõnas Meldre.

Tervenemisprognoos on hea «Sageli arvatakse, et vähki haigestumine tähendab paratamatut lõppu tervelt ja aktiivselt elatud elule ning ravi lükkab haiguse lõppfaasi ainult edasi ega tervenda haigusest,» rääkis IdaTallinna keskhaigla mammoloog Gabor Szirko. Ta lisas, et õnneks pole rinnavähihaigete saatus nõnda tume.

Sõeluuringutega hõlmatud haiguste üks põhiline omadus peab olema pakutava ravi edukus. Kui enamik patsiente ei saaks haigusest terveks, poleks mõtet nõnda palju haiguse avastamise peale aega ja ressursse kulutada, sõnas Szirko.

Parimad tulemused rinnavähi ravis on naistel, kelle kasvaja on avastatud varakult, parimal juhul rinnavähi sõelmammograafial. «Varakult avastatud haiguse korral on tõenäoline, et haigus peitub ainult rinnanäärmes ega ole sealt teistesse elunditesse levinud,» rääkis mammoloog.

Sõeluuringusse kutsutud naistel tasub kindlasti minna mammograafiasse, kuna varajases faasis haigusel pole sümptomeid.

Foto: Scanpix/Panther Media

Ligi pooled sõeluuringule ei tule • Vähiregistri andmetel diagnoositakse meil igal aastal enam kui 800 uut rinnavähi juhtu, kuid ligi 25 protsendil naistest on haigus juba avastamise hetkel kaugele arenenud.

• Eestis kutsutakse 50–62-aastaseid naisi rinnavähi sõeluuringule iga kahe aasta järel.

• Eelmisel aastal tegi rinnavähi uuringu läbi 56,3 protsenti naistest, kes kuulusid sõeluuringule kutsutavate hulka.

Allikas: radioloog Mare Meldre

Praegusel hetkel ei ole olemas testi, mis oskaks kindlalt vahet teha lokaalsel ja levinud haigusel, seetõttu jaotatakse rinnavähi juhud madala ja kõrge riskiga haigusteks. Väike kasvajakolle, mille bioloogilised tunnused viitavad haiguse aeglasele ja soodsale kulule, ei vaja enamasti tervet organismi hõlmavat keemiaravi.

Tegelikult tuleks alati arstiga konsulteerida, kui naine leiab rinnas midagi uut, mida seal varem pole olnud.

«Suuremate ja kiiremini arenevate kasvajatüüpide korral on aga äärmiselt oluline võtta kasutusele kogu raviarsenal, sest see annab võimaluse haigus hävitada ka seal, kuhu kirurgi skalpell ei ulatu,» sõnas Szirko. Paljudele patsientidele soovitatakse ka naissuguhormoonide mõju vähendavat ravi, sest rinnavähirakkude paljunemist ja kasvu stimuleerivad need hormoonid.

Rinnavähihaigete sage ja sihipärane jälgimine kestab enamasti viis aastat. «Haigete jälgimise eesmärgiks on haiguse taastekkimise varajane avastamine nii haigestunud kui ka terves rinnas, hinnata hormoonravi talutavust ja kõrvaltoimeid ning innustada patsienti ravi jätkamisel,» seletas mammoloog.

Teemalehe toimetaja: Triin Ärm, triin.arm@postimees.ee Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@eestimeedia.ee Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova, jelena.bazanova@eestimeedia.ee

Lisaks ravile tugiteenused Rinnavähiga tegelevad raviasutused pakuvad patsientidele ka hulga tugiteenuseid. Täielikus vaimses ja kehalises tervenemises mängivad väga tähtsat rolli ka taastusraviarst, füsioterapeudid, psühholoog ja rinnaõde.

Pärast rinnavähi ravi algab elu mõneski mõttes uuesti. Elustiilimuudatustest mõjutab paranemist kõige enam kehalise aktiivsuse tõstmine ja tervislik toitumine.

«Need ei ole otseselt seotud rinnavähiga, kuid on hästi teada, et sportimine ravib meeleolu- ja ärevushäireid ligilähedaselt sama hästi kui antidepressandid. Normaalse kaalu säilitamine vähendab menopausis naiste suguhormoonide hulka, mis omakorda vähendab naissuguhormoonidest sõltuva rinnavähi taastekkimise riski,» sõnas arst.

Szirko sõnul küsitakse arstilt ka alternatiivsete ravivahendite nagu näiteks kasekäsnatee, mandliekstrakti ja E-vitamiini kohta.

«Alternatiivmeditsiini kohta ei saa arst arvamust avaldada, sest puuduvad ravi efektiivsust kinnitavad uuringud. Enamasti ei keela tohter oma patsiendile loodusraviga eksperimenteerimist, kuid soovitab seda teha paralleelselt tõestatud toimega raviga,» rääkis mammoloog. Tema sõnul on kõige kasulikum panustada ravi toetavasse füüsilisse aktiivsusesse.

Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi Väljaandja: AS Eesti Meedia, Maakri 23a, Tallinn

Tervis || 3

postimees, 8. mai 2018

NÄRVID. Ebameeldivat tunnet esineb sagedamini selles käes, mida inimene kasutab rohkem.

Miks käed öösiti ära surevad?

Paula-Johanna Rõuk paulajohanna.rouk@ postimees.ee

SAGE MURE

K

äte suremine annab endast ebameeldivalt märku päeval ega lase ka öösiti korralikult magada. Näiliselt tavaline probleem on paljudele muutunud häirivaks mureks, sest valu võib kiirata ka käsivarde ja kaela.

Närvidel läheb kitsaks Lääne-Tallinna keskhaigla närvihaiguste kliiniku juhataja ja neuroloog Katrin Gross-Paju sõnul on käte öösel suremise kõige tavalisem põhjus närvi survesündroom. Käte suremistunnet põhjustab surve käe mediaannärvile randmepiirkonnas, nn karpaaltunneli piirkonnas, kus on anatoomiliselt närvi jaoks ruumi suhteliselt vähe.

«Surve tekkepõhjuseks peetakse ühelt poolt ümbritsevate

kudede turset, mis surub närvile, ja teisalt ka võimalikke kudede liiteid karpaaltunnelis, mida närv läbib enne sõrmedeni jõudmist,» ütles Gross-Paju. Ta selgitas, et surve takistab mediaannärvi närviimpulsside normaalset edasiandmist sõrmedele. Seetõttu nimetatakse öist käte suremist sageli karpaalkanali sündroomiks või karpaaltunneli sündroomiks.

Paljudele inimestele on see näiliselt tavaline probleem kurnav ja häiriv haigus, sest see annab endast ebameeldivalt märku päeval ega lase ka öösiti korralikult magada.

Karpaalkanali sündroom esineb üsna sageli, kuni 3,8 protsendil elanikkonnast. «Paljudele inimestele on see näiliselt tavaline probleem kurnav ja häiriv haigus, sest see an-

nab endast ebameeldivalt märku päeval ega lase ka öösiti korralikult magada. Võib juhtuda, et valu kiirgab ka käsivarde või isegi kaela,» rääkis Gross-Paju.

Ta lisas, et reeglina pole karpaalkanali sündroomil ühte konkreetset põhjust. Üsna harva põhjustab survet mediaannärvile konkreetne faktor: ülekoormus, trauma, põletik. Käte suremist esineb sagedamini ka raseduse ajal. «Küll on see haigus seotud sooga – naistel esineb seda haigust oluliselt sagedamini kui meestel,» lausus neuroloog.

Vanasti peeti karpaalkanali sündroomi tõepoolest peamiselt ülekoormushaiguseks ning arvati, et see on seotud raske füüsilise tööga. Tänapäeval on karpaalkanali sündroom probleem ka näiteks arvutiga töötavatel inimestel. Reeglina annabki tunda rohkem see käsi, mida rohkem kasutatakse, näiteks paremakäelistel parem käsi.

Hoidu ülekoormusest Kuna enamasti konkreetset põhjust käte suremisel ei ole, siis pole olemas ka konkreet-

Käes tekkiv probleem võib segada und, alandades nii inimese elukvaliteeti.

set võimalust käte suremise vältimiseks, tõdes Gross-Paju.

Ta lisas, et üks riskifaktor karpaalkanali sündroomi tekkes on randmete ülekoormus: seega võiks olla ettevaatlik suure koormusega maalritööde, aiatööde ja muude randmete koormust järsult suurendavate tegevuste planeerimisel. Kui pingeline tööperiood on möödas, mööduvad õnneks sageli ka sümptomid.

Gross-Paju soovitab inimestel, kel on labakäte monotoonset liikumist nõudvad tööd (õmblustöö, töö arvutiga, viimistlus jms), teha väikseid puhkepause, lõdvestada käsi ja teha kergeid sõrmede liikumisega seotud harjutusi.

Mõnikord kardetakse, et

käte öisest suremisest võib areneda välja ka mõni raskem seisund. «Reeglina öise käte suremisega muud haigused ei alga ning käte öist suremist põhjustab peaaegu alati karpaaltunneli sündroom,» selgitas neuroloog.

Teisedki haigused Käte tuimustunnet võib esineda ka teiste haigustega, nagu diabeet, reumaatilised haigused ja sclerosis multiplex. Kui inimesel on kaasuvate haiguste foonil käte tundlikkuse häired, siis on see vaid tagasihoidlik probleem paljude teiste haigusspetsiifiliste sümptomite seas, lisas neuroloog.

Raviks soovitatakse kergematel juhtudel kasutada vaid

Foto: Scanpix/Panther Media

käeortoose, mis hoiavad käed randmetest sirgetena ning takistavad edasise surve teket mediaannärvile. «Ortoose soovitame enamasti kasutada öösiti, vajadusel ka päeval. Kui probleemid püsivad või süvenevad, siis tuleks kindlasti konsulteerida perearstiga.»

Kui ortoosi valima minna, tasub seda kindlasti apteegis proovida, sest nii saab valida just endale sobivaima, soovitas Apotheka proviisor Merle Niglas. Lisaks tasub teada, et ortoosi võib osta retseptita, kuid kuue kuu jooksul pärast operatsiooni või traumat on võimalik soetada seda retsepti alusel soodustusega. Ortoosi soodustust saab ka isikliku abivahendi kaardiga.

4 || Tervis

postimees, 8. mai 2018

PINGETEST VABAKS. Kuigi ärevus- ja unehäiretest tavaliselt järsult terveks ei saa, aitab ka ühekordne teraapiaseanss lõõgastuda ja stressi maandada.

Kassina nurruv voodi leevendab ärevust Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

uni

K

el segavad uinumist ärevus ja stress, võib abi leida sellest, kui harjutab end enne magamajäämist rahustavat muusikat kuulama või katsetab spetsiaalse lõõgastava teraapiaga.

Muusika olgu mahe ja voolav «Muusika kuulamine ei pea olema igapäevase unerutiini osa, juhul kui uinumisega pole probleeme, aga see on võimalus, mida katsetada uneprobleemide korral.

Ei pea ka olema väga loov ja otsima uut pala igaks õhtuks, vaid hästi võib toimida ka see, kui paned õhtuti sama pala mängima,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaiga (PERHi) loovterapeut ning Eesti Muusikateraapia Ühingu esimees Kaia Laurik haigla uneteemalisel teabepäeval.

Korduva pala mängimisega võib kehal järk-järgult tekkida arusaamine, et kui varasemalt seda muusikat kuulsin, siis jäin hästi magama, ning see võibki kujuneda harjumuseks. Kuna muusika tekitab rahulolu- ja heaolutunde, siis lihased lõtvuvad, vererõhk alaneb, muremõt-

ted hajuvad ning kõik see soodustab uinumist.

Laurik soovitab uinumisel, aga miks mitte muul momendil lõõgastumiseks valida muusika, mis pole väga tempokas ega tekita mõtteid ärevatest elusündmustest. Rahustav muusika on vähese dünaamikaga (mitte liialt emotsionaalne või äkitselt valjenev), maheda tämbri, voolava meloodia ja sujuvate üleminekutega.

Raviseanss tekitab massaažile sarnaneva tunde, aga seda võib võrrelda ka kassi nurrumisel tekkiva vibratsiooniga.

Lõdvestumiseks sobivad ka loodushääled ja veevulin; flöödi-, akustilise kitarri ja harfimuusika; kuulajale tuttav, positiivseid reaktsioone tekitav muusika. Võiksid olla mahedama kõlaga instrumendid ning rütm, milles pole järske jõnksatusi, mis tekitaks kuulajas elevust. Kui meel muutub muusikat kuuldes erksaks, ent eesmärk on lõõgastumine, ei ole muusikal õiget tulemust.

Ettekujutuse rahustavast muusikast saame, meenutades näiteks lapsepõlve unelaule. Laurik toonitas, et vahel pöörduvad

tema poole ka emad, kes leiavad, et pole lapsele unelaulu laulmiseks piisavalt musikaalsed. «See pole üldse tähtis, kui ilusasti laulate. Mõni ema arvab, et ei oska laulda, laps saab ilmselt aru, et ta laulab koledasti jne, kuid musikaalsus ei ole lapsele lauldes oluline, sest kõige ilusam hääl maailmas on lapsele ema hääl,» ütles ta. Samas ei ole välistatud, et ka isa võib lapse rahustamiseks ja uinutamiseks laulda.

Kel on tõsisemaid probleeme ärevuse ja stressiga, mis ka und häirib, seda võib aidata vibroakustiline teraapia (VAT).

Tegu on raviseansiga: inimene lamab sisseehitatud kõlaritega voodil või toolil ning tunnetab sealseid helivõnkeid ja -vibratsioone. See tekitab massaažile sarnaneva tunde, aga seda võib võrrelda ka kassi nurrumisel tekkiva vibratsiooniga. Lisaks mängib seansil rahustav taustamuusika ning abiks on terapeut.

Vabastab hetkeks muredest Lauriku kinnitusel mõjub teraapia lõõgastavalt närvisüsteemile, kiirendab ainevahetust, alandab arteriaalset vererõhku, lõõgastab pinges lihaseid ja parandab organite verevarustust. «Samas võib see põhjustada ka platseeboefekti, kui klient usub, et ravimeetod aitab. Olen näinud «imelisi tervenemisi» inimestel, kes on väga ärevad ja kelle jaoks on

kõik probleemne: nad heidavad 20 minutiks voodisse ja ütlevad seejärel, et nüüd olengi terve,» tõi ta näite.

Kuigi teraapial on mitu head tervisemõju, paneb terapeut südamele, et järsult ärevus- ega unehäirest üldiselt terveks ei saa, kuid tervele inimesele võib ka ühekordne seanss pakkuda meeldivat lõõgastust ja stressi maandamist. «Võib-olla tõesti 20 minutit voodis tekitab tunde, et võin korraks lasta kõigel minna. Terapeut ütleb ka, et olen siin, sinuga on kõik hästi,» sõnas ta. Paljuski seisneb teraapia efekt selles, et inimene saab lõõgastuda, tunneb end turvaliselt ega pea muule mõtlema. Kui pinged vähenevad, võibki tunduda, et äkki on homme tõesti parem enesetunne kui täna.

Alguses oli teraapia mõeldud pigem puuetega lastele, kel paranesid lihastoonus, pea- ja kehahoid ning vähenes pinge lihastes, ent nüüd kasutatakse seda laiemalt erinevate häirete ja psühhosomaatiliste sümptomite korral. Laurik rõhutas, et tegu pole ainult nupuvajutusega, vaid seansil on abiks terapeut, leidub eri voodeid, saab reguleerida võngete tugevust jpm. «See ei pruugi küll kõiki aidata, aga kui su probleemid on seotud ärevusega ning teed läbi sulle mõeldud kuuri, siis on vibroakustiline teraapia üks võimalusi, kuidas oma ravi toetada,» lisas ta.

Reporter Maiken katsetamas kassina nurruvat voodit.

Foto: Eero Vabamägi/Postimees

Vibroakustilise teraapia sihtgrupp • stressist tingitud tervisehäiretega inimesed; • lihaspingete ja valudega inimesed; • pideva väsimuse ja ärrituvuse all kannatavad inimesed; • une- ja ärevushäirete ning paanikahoogudega patsiendid; • patsiendid, kel esinevad tikid, enurees, tinnitus.

Unerohtudega tasub olla ettevaatlik Kui inimesel esinevad raskemad unehäired, mille puhul ei ole abi harjumuste muutmisest või toidulisanditest, võib arst kirjutada välja unerohu, mida võttes peaks jälgima oma enesetunnet, kuna arstim võib tekitada sõltuvust.

Unerohul on uinumist kiirendav, öiste ärkamiste arvu vähendav, une kestust pikendav ja selle kvaliteeti

parandav toime, sest ravim pikendab sügava une staadiumite kestust, selgitas Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum. Ta lisas, et unerohtu kasutatakse lühiajaliselt medikamentoosset ravi vajavate unehäirete korral täiskasvanutel.

Kui unetus püsib pärast neljanädalast ravi, peab võtma ühendust arstiga.

Rahustite ja uinutite

kasutamine võib viia füüsilise ja psühholoogilise sõltuvuse tekke või ravimi kuritarvitamiseni.

«Sõltuvuse tekke oht on suurem annuse tõustes ja ravi pikenedes, samuti patsientidel, kes kuritarvitavad alkoholi või kellel on olnud ravimisõltuvus, aga ka psühhotroopsete ravimite samaaegsel manustamisel,» tõdes proviisor.

KEHAHOID. Skolioosi ravida pole kunagi hilja, sest see võib leevendada ka vanemas eas valu või hingamisraskusi.

Rühivigadest hoidumiseks tuleb nooruki selga jälgida Paula-Johanna Rõuk paulajohanna.rouk@ postimees.ee

selg

S

kolioos ehk lülisamba kõverdumine on vaevanõudev probleem, mille ravi on efektiivseim teismeeas. Lülisamba kõverdumise avastamisel on oluline osa nooruki tervisekontrollil, sest skolioos tabab kõige sagedamini ajal, kui selgroog areneb.

Alates kümnendast eluaastast kuni skeleti küpsuseni tekkiva noorukiea idiopaatilise skolioosi täpsed tekkepõhjused on teadmata, küll aga on see levinuim skolioosi vorm. «Arvatakse, et tegemist on lülisamba lülikehade kasvudefektiga, kus lüli eesmine ja tagumine osa kasvavad erineva kiirusega ning lülisammas hakkab esmalt roteeruma ja siis külgsuunas vajuma,» rääkis füsioterapeut Sandra Joa.

Füsioterapeudil on skolioosiga isiklik kogemus ja korduvad operatsioonid on jätnud temasse sügava jälje. Samal põhjusel otsustas naine spetsialiseeruda skolioosi ravile. «Mind opereeriti 15-aastaselt, kui üks kõverustest oli ületanud 60 kraadi. Sel hetkel muud ravi Eestis ei teatud,» rääkis ta. Nüüd tegeleb Joa liikuvuse parandamiseks aktiivselt spordiga – nii skolioosispetsiifiliste harjutustega kui ka jõutreeninguga.

«Pean regulaarselt treenima, kohe kui tekib paus, annab selg endast märku,» sõnas ta.

Idiopaatilisel skolioosil on ka geneetiline eelsoodumus ning seos inimese geograafilise päritoluga põhjapoolsetest riikidest. «Seal, kus on vähem päikest, esineb ka rohkem skolioosi,» sõnas Joa. Uuringute põhjal esineb lülisamba kõverdumist umbes 1–12 protsendil elanikkonnast. Väiksemaid kõverusi on füsioterapeudi sõnul poisteltüdrukutel võrdselt, suuri kõverusi on tüdrukutel rohkem.

Noorukiea idiopaatiline skolioos tekib ja areneb enim kas-

vuspurdi perioodil, tüdrukutel 11–13aastaselt, poistel natuke hiljem. Haigus ei ole Joa sõnul küll ennetatav, kuid õigeaegse korrektse sekkumisega hästi käsitletav. «Väga olulist rolli omab ennetustöös (kooli)meditsiiniline kontroll, kus kontrollitakse skolioosi olemasolu ettekallutustestiga,» rääkis füsioterapeut.

Uuringute põhjal esineb lülisamba kõverdumist umbes 1–12 protsendil elanikkonnast.

Väiksemaid kõverusi on füsioterapeudi sõnul poistel-tüdrukutel võrdselt, suuri kõverusi on tüdrukutel rohkem.

Tema sõnul ei saa aga koolimeditsiinilisele kontrollile suuri lootusi panna, sest see pole Eestis standardiseeritud ning skolioosid jäävad tema hinnan-

gul õigel ajal avastamata. Enne röntgenpildilt nähtavat kõverdust tekib torsioon ehk lülisamba roteerumine (pöördumine), mis paistab testis selgelt välja. Seda saab ka kodus lihtsalt testida. Skolioosi puhul ei ole ette kummardades selg sümmeetriline.

«Tegelikku ravi mõjutab palju rohkem (luuline) vanus, torsioon, kõveruse progressiooni tempo, sobilikkus konservatiivseks raviks, patsiendi ja pere eelistused,» sõnas füsioterapeut. Tema sõnul ei ole skolioosi raviks kunagi liiga hilja – skolioosispetsiifilise füsioteraapiaga saab häid tulemusi ka vanemas eas, kus on rõhk võimalike sümptomite, näiteks valu, hingamisraskuste või madal koormustaluvuse, leevendamisel.

«Varasemalt on Eestis olnud spetsiifiliseks raviks vaid operatsioon, kuid viimase 6–7 aasta jooksul on juurde koolitatud konservatiivset Schroth meetodit oskavaid füsioterapeute,» rääkis Joa. Spetsiifilisi harjutusi kõveruste tüübi järgi soorita-

Skolioos tekib sageli just kooliealistel, kasvueas lastel.

Foto: Panther Media/Scanpix

Kuidas ravitakse?

Ravi määratakse ravi kõverus(t)e nurga järgi röntgenilt: • kuni 10-kraadise kõverusega jäetakse patsient jälgimisele.

• kuni 20-kraadise kõveruse puhul lisandub skolioosispetsiifiline füsioteraapia.

• 20–40 kraadiga määratakse korsettravi ning füsioteraapia.

• rohkem kui 40 kraadi nõuab operatsiooni.

Allikas: füsioterapeut Sandra Joa

takse iga päev ning õpitud korrektseid kehaasendeid rakendatakse igapäevategevustes.

2017. aastast alates on Eestis võimalik ka korsettravi.

«Korsettravi ei ole kerge – selle puhul kantakse kuni kõveruse stabiliseerumiseni, umbes 2–3 aastat, individuaalselt valmistatud jäika korsetti 23 tundi päevas. Ülejäänud tund aega jääb trenniks ja hügieenitoiminguteks,» seletas füsioterapeut.

Operatsioon on Joa sõnul

väga invasiivne, kuid annab hea kosmeetilise efekti – kruvide ning varrastega saab kõverused sirgeks ning progressioon peatub, kuid lülisammas jäigastub.

«Täielik taastumine toimub tavaliselt kuue kuu kuni aasta-kahe jooksul ning seab mõningad elulised piirangud. Sageli on vaja ka kordusoperatsiooni. Pikemas perspektiivis ei ole leitud elukvaliteedis erinevusi operatiivselt ja konservatiivselt ravitud skoliootikute vahel,» sõnas Joa.

6 || Tervis

postimees, 8. mai 2018

ILUS ELU. Armastatud Eesti kuulsused annavad nõu, kuidas püsida terve, olla heas vormis, õnnelik ja särav.

Reet Linna püsib vormis kepikõnni ja külma dušiga

Angela Aavik ja Maiken Mägi

Heidi Ruul

L

tervis@postimees.ee

tervis@postimees.ee

«P

r i l l itoosi» saatejuht ja laulja Reet Linna (73) on naine, keda imetlevad kõik.

Läbi aastakümnete alati särava isiksusena tuhandete vaatajate ja kuulajate südamesse tee leidnuna teab ta täpselt, millised on need saladused, mis aitavad ühel naisel ka küpsemas eas terve, kauni ning energilisena püsida.

Toimeka inimesena algab Reeda päev väga varakult.

«Olen alati varajane ärkaja olnud – minu bioloogiline kell äratab mind juba umbes 6:30,» rääkis ta. Siis paneb ta kohe raadio mängima, kohvivee keema ja pärast traditsioonilisi hommikusi protseduure teeb alati ka mõned venitusharjutused. Öeldakse, et hommikusöök on päeva tähtsaim toidukord ja ka Reeda elus on hommikune einestamine stabiilselt omal kohal olnud. «Söön hommikuti suhteliselt tagasihoidlikult: meega kohv, kaerahelbepuder või mõni võileib ja vahel ka jogurt.» Üleliia suurt rõhku naine sellele siiski ei pane.

Päevaks vajalikku energiat ammutab Reet hoopis hommikusest kepikõnnist. «Kui ilm vähegi sobiv on, siis teen umbes 8000-sammulise kepikõnniringi, millele järgneb alati üks korralik külm dušš – tunne on pärast seda ikka ülihea,» kiitis naine.

Hommikuti peab Reedal enda jaoks aega olema. «Isegi kui ärkan kehvema enesetundega, siis tund kohvilauas ristsõnu lahendades aitab selle vastu imeliselt. See on minu jaoks nagu aamen kirikus,» muigas Linna.

Elina Nechayeva hoiab haigused eemal küüslauguga

auljad peavad olema oma tervise suhtes eriti tähelepanelikud, et mitte nädalateks tõvevoodisse jääda. Laulja Elina Nechayeva rääkis, mida teeb tema siis, kui tunneb haigust ligi hiilivat.

«Kui ma juhtun tundma, et midagi hakkab nihu minema, siis esimene asi on see, et lõikan

Elina Nechayeva esinemas Tallinn Music Weekil. Foto: Konstantin Sednev/Postimees/Scanpix

küüslauku endale voodi kõrvale,» ütles Nechayeva. Kuna küüslaugul on tema sõnul väga tugev

antibakteriaalne mõju, hingab ta sisse küüslauguaroomi, mis limaskesta veidi kuivatab ning puhastab.

«Samuti on minu menüüs kindlasti sidruni-ingveritee meega. Kui tervis hakkab juba päris halvaks minema, siis teen jalgadele kuuma vanni sinepipulbriga, see töötab hästi,» soovitas laulja.

Kõige tähtsamad võtmesõnad tervise hoidmisel on naise kinnitusel aga positiivsus, aktiivne sportimine ning tervisliku toidu söömine. «Siis ei olegi vaja haigust karta,» lisas ta.

Jekaterina Novosjolova dieetidesse ei usu Reet Linna arvates on oluline olla palju värskes õhus ja leida enda jaoks aega, eriti hommikuti. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja/Scanpix

Palju räägitakse, et terve keha ja vaimu üheks oluliseks komponendiks on piisav uni – seda kinnitavad nii erinevad spetsialistid kui nende läbiviidud uuringud – sama teeb ka Linna. «Minu jaoks on hea uni äärmiselt oluline. Kui mõnikord juhtub, et ei saa hästi magada, siis tuleb jällegi appi hommikune külm dušš. Minu puhul on ka aurusaunast palju abi olnud,» ütles naine.

«Vahetasin sügisel magamistoas rulood pimendavate vastu ja uskuge mind – see aitab täisväärtuslikule unele väga hästi kaasa! Ei näe kuud ega päikest!» ütles armastatud saatejuht ja laulja ning lisas, et öiste ärkamiste puhul tuleb kella poole vaatamine ära unustada. «Vastasel juhul on kindel, et uni kaob hoopiski ära!»

Kevade saabumine Reeda elu ja harjumusi oluliselt ei mõ-

juta. «Tunnistan ausalt, et mul ei ole mingit erilist nippi, millega end kevadel turgutada. Ikka vana hea värskes õhus viibimine ja liikumine – kas siis keppidega või ilma. Kui on jalgratas, siis tuleks see kindlasti kasutusse võtta ning liikuma panna,» soovitas ta.

Siiski on üks asi, mida naine igal aastal kevade saabudes esimesel võimalusel ning võimalikult tihti teeb. «Kui ilm vähegi lubab, püüan juba varakevadel päikest. Kasvõi natukene – et saaks oma D-vitamiini ning hea tuju kätte!»

Tuleb välja, et just täpselt nii lihtne ongi igavesti noor ja särav olla: leia hommikuti enda jaoks piisavalt aega, liigu võimalikult palju värskes õhus ja ära unusta pimestavast kevadpäikesest viimast võtta! «Ühesõnaga, elame veel,» naeris Linna.

Heidi Ruul

tervis@postimees.ee

T

eleser ia a l idest «Litsid» ning «Papad ja mammad» tuntud näitleja Jekaterina Novosjolova on tegus üsna mitmel rindel. Uurisin naiselt, millised on tema kevadised harjumused ja kuidas ta suhtub erinevatesse dieetidesse, mis suveks saledaks teha lubavad.

Kuigi võiks ju arvata, et suurem osa näitlejatest ja lauljatest hoiab oma toitumisel ning liikumisharjumustel keskmisest rohkem silma peal, siis Novosjolova tunnistab, et tema puhul see nii ei ole. «Kevaditi tunnen end iseenesest kergemana ja sel ajal ei tahagi midagi väga rasket toidulaual näha. Energiat saan pigem puuviljadest, erinevatest salatitest ning erksast päike-

sest,» rääkis ta. Ta lisas, et samas on vahel nii, et isu polegi, aga üks jäätis pargipingil kevadpäikese käes võib tema jaoks ka lõunat asendada.

Näitlejatar avaldab ka, et üheks tema suurimaks kireks on just nimelt kokkamine.

«Mulle meeldib väga süüa teha!

See on minu põhiline viis lõõgastumiseks. Vahel on etendusele järgneval hommikul tunne, nagu oleksid publikule endast nii palju ära andnud, tükikese hingest, mille saatsid pimedasse teatrisaali ja siis on just kokkamine minu jaoks see tegevus, mis aitab mul maa peale tagasi tulla,» ütles naine.

Dieedid selle naise ellu ei kuulu. «Mulle üldse ei meeldi dieedid! Ei mäletagi, millal viimati dieeti pidasin – ilmselt siis, kui olin veel teismeline ja rumal. Söön pigem kõike, aga mõõdukalt ning mitte hilistel õhtutundidel. Elu peab nautima!» Üleliigseid kaloreid põletab Novosjolova värskes õhus liikudes, sest jalutades sulavad

Näitleja Jekaterina Novosjolova teleseriaali «Litsid» esilinastusel.

Foto: Raul Mee/Scanpix

kalorid ju põhimõtteliselt iseenesest.

Tervislikku eluviisi praktiseerides on siiski kõige olulisem just enda jaoks sobivaid valikuid teha. Paljude inimeste jaoks piisabki vaid paarist stabiilsest, ent teadlikust valikust, samas kui teistele sobivad paremini hoopis täpsed toitumisning liikumisjuhised.

Ka armastatud näitlejatar usub, et tervislik toit ning mõnus enesetunne käivad käsikäes. «See, mida me sööme, mõjutab ka meie vaimset heaolu.

Olen märganud, et mitmekesine toitumine teeb just vaimsele tervisele head – mõtted muutuvad palju erksamaks ja emotsioone on tunduvalt lihtsam taltsutada,» tunnistas ta.

Tervis || 7

postimees, 8. mai 2018

ENNETA. Regulaarne liikumine ja trenn aitavad ära hoida nii südamehaigusi kui ka vähendada erektsioonihäirete raskusastet.

Erektsioonihäired – varajane hoiatus noortele meestele Margus Viigimaa ja Urmo Kiitam

Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearstid

Süda

P

robleemid seksuaalelus võivad märku anda veresoonte nõrgenenud tervisest, mistõttu tuleks selliseid märke tõsiselt võtta.

Meeste puhul on raskused erektsiooni saavutamise või säilitamisega potentsiaalne ohu märk, et keha veresoonte tervisega ei ole kõik korras, rõhutavad südamearstid. Kõige sagedasem erektsioonihäire põhjus on kubemepiirkonna veresoonte funktsiooni langus, mis tuleneb enamasti algavast või juba väljakujunenud veresoonte lupjumisest. Seetõttu on südameveresoonkonna haigustega (näi-

teks kõrge vererõhuga) meestel ka erektsiooniprobleemid sagedasemad.

Südamehaiguste ja erektsioonihäire seotus tähendab ka seda, et seksuaalse funktsiooni häireid märgates peaksid mehed oma südame tervisele mõtlema. Eriti puudutab see kolme- ja neljakümnendates eluaastates mehi, sest nooremas eas avalduv veresoonte funktsiooni langusest tingitud erektsioonihäire viitab ka suurenenud südame-veresoonkonna haiguste riskile.

Erektsiooniprobleemid enne Uuringud on näidanud, et väljakujunenud südame pärgarterite lupjumisega meestest esinevad vähemalt pooltel ka erektsiooniprobleemid. Sealjuures tekib seksuaalse funktsiooni häire sageli varem, kui mehed hakkavad tundma pärgarterite ummistusele viitavaid sümptomeid nagu koormustaluvuse

järsk langus, pigistustunne või valu rinnus.

Erektsioonihäire avaldumisest saati võib südamearterite verevoolu takistus areneda keskmiselt kahe kuni viie aastaga. Seega annab probleemi õigel ajal märkamine meestele võimaluse pöörduda arsti vastuvõtule enne tõsise tervisehäda teket. Kui organismi märguandeid eirata, võib esimene märk südame-veresoonkonna haigusest olla infarktiga haiglasse sattumine, mis on juba eluohtlik seisund ning ennetuse jaoks on liiga hilja.

Positiivse asjaoluna toovad kardioloogid välja, et regulaarsel liikumisel ja füüsilisel treeningul on lisaks südame-vere-

Kõige märgatavam on liikumise positiivne toime just noorematel meestel, kellel on algavale seksuaalse funktsiooni häirele viitavad sümptomid.

soonkonna haiguste ennetamisele ka võime osaliselt taastada veresoonte funktsiooni ning sealhulgas erektsioonihäire raskusastet leevendada.

Uuringud kinnitavad, et algava või juba väljakujunenud veresoonte lupjumisega meestel parandab regulaarne treening nii üldist koormustaluvust kui ka seksuaalset funktsiooni.

Kõige märgatavam on liikumise positiivne toime just noorematel meestel, kellel on algavale seksuaalse funktsiooni häirele viitavad sümptomid.

See teadmine on oluline motiveerija, et alustada oma tervisesse panustamist ning seeläbi oma seksuaaltervist parandada.

Südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks ja tervise hoidmiseks soovitatakse vähemalt 2,5 kuni 5 tundi

mõõduka intensiivsusega füüsilist tegevust nädalas, jagatuna nelja-viie korra peale. Seega on piisav 30 minutit liikumist viiel päeval nädalas, et anda panus oma südame ja veresoonte tervise parandamiseks.

Iga liigutus loeb Sealjuures ei tähenda füüsiline aktiivsus vaid sporditreeninguid, sinna alla käivad ka näiteks trepist käimine, kiirkõnd, aiatööde tegemine. Suurema koormusega tervisetreeninguks sobivad kepikõnd, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine.

Südamearstid soovivad kõigile mõnusalt veedetud aega tervisespordiga tegelemisel.

Mõnus treening ja rahulolu liikumisest hoiavad südame tervena ja lisavad elurõõmu.

Erektsiooniprobleemidele tasub tähelepanu pöörata, kuna need võivad viidata hoopis tõsisematele südamega seotud probleemidele. Foto: Scanpix/ Panther Media

ART-EE-1804-42

Kõrge tihedusega geel krooniliselt kuivadele, väsinud ja ärritunud silmadele!

Meditsiiniseade

Saadaval hästivarustatud apteekides.

• Tagab sügava niisutuse ja silma pinna pikaajalise kaitse.

• Toetab silma pisarakile kolme kihti. Karbomeer seob niiskuse silma pinnal, triglütseriidid tagavad niisutuse silma lipiidkihis.

• Tilgutage 1 tilk silma 15 minutit enne magamaminekut.

• Päevase abivahendina võib kasutada 3-5 tilka geeli või rohkem.