Tervis, 8. september 2020

TEEMALEHES:

Kuidas tagada tugev immuunsus? lk 2-3 Külmaga suurenevad ohud südamele lk 5 Toimiv rahvameditsiin lk 6 Kuidas seljatada stressi? lk 7

TERVIS

DR EVE SOOBA, IDA-TALLINNA KESKHAIGLA TAASTUSARST:

«Aeroobne treening, mida teame kui südame-veresoonkonnale vajalikku tegevust, on hädavajalik ka põletikuliste liigesehaigustega inimestele.» lk 4–5

TEEMALEHT 8. SEPTEMBER 2020

2 || Tervis

postimees, 8. september 2020

KAALUL IMMUUNSUS. Pidev ülekoormus ja stress viivad immuunsüsteemi tasakaalust välja ning vastuvõtlikkus haigustele suureneb.

Toimetaja kolumn MARILIN VIKAT

marilin.vikat@postimees.ee

Juba uusaja filosoofia isa René Descartes teadis, et hing mõjutab keha ja vastupidi.

Tänaseks on paljude teadusuuringute põhjal selge, et füüsise eest hoolitsemine tagab lisaks kehalisele heaolule ka ärksama meele, parema mälu ja helgema tuju.

Järjest jahedamaks kippuvates oludes võib näida meelepärane jääda pikkadeks õhtuteks diivanile külitama, haarata kaissu kiisu, kellega vahepeal rammusat jäätist jagada, peamiseks liikumise motivatsiooniks uus sööst külmkapi manu.

Kardioloog Margus Viigimaa tõdeb, et külmemal ajal on oluliselt rohkem südame-veresoonkonnahaiguste riski­tegureid, mille tagajärjel tõusevad vererõhk ja kolesteroolitase, suureneb trombioht ja sagenevad nii infarktid kui ka insuldid.

Parimaks viisiks hoida tervis läbi aasta tugev ja säilitada vitaalsus läbi elukaare, on muuta tervislikud harjumused argipäeva osaks. Liikumine tuleks hoida sarnane suveajaga, mil aiatöö, jalutuskäigud ja aktiivsed ettevõtmised olid loomulik rõõmude allikas. Enda jaoks sobiva talvise füüsilise aktiivsuse kohandamine on protsess, mille käigus saab avardada elu erinevate liikumisviiside katsetamisega ja leida selle käigus uusi vahvaid sõpru, vestluskaaslasi.

Tervislik aktiivne eluviis aitab tagada üliolulisi toitaineid ka liigestele. Immuunsuse hoidmiseks on see samuti tarvilik.

Seda eriti veel algaval haiguste hooajal, mil liiguvad viirusnakkused ja inimesed veedavad suurema osa ajast üheskoos siseruumides.

Enese eest hoolitsemine aitab ühtaegu eemal hoida paljusid probleeme, ja kui kõike ei õnnestugi ennetada, siis organism on ikkagi oluliselt paremas seisundis, paranemine lihtsam ja elukvaliteet kõrgem.

Enesehoolt algavasse sügisesse!

Foto: Shutterstock

Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimees.ee Keeletoimetaja: Miia Rubis Reklaamitoimetaja: Elina Sirol, elina.sirol@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Rauno Vomm, rauno.vomm@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn

Kergem on haiguse eest hoiduda kui arstida Viirustest hoidumise ABC

Anne-Liise Verpson

anne-liise.verpson@ elu24.ee

• Veeda rohkem aega kodus ja lähedastega, väldi rahvarohkeid kogunemisi ja lähikontakti võõraste inimestega.

• Pese käsi sooja vee ja seebiga.

• Väldi sõrmedega silmade, nina ja suu puudutamist, et pisikutega kaetud esemete katsumise järel ei satuks pisikud organismi.

• Ära kohtu näost näkku haige või haigustunnustega inimestega.

• Haigestumise korral tuleb jääda koju nii töölt, koolist kui ka lasteaiast, et vältida kaaskodanike nakatamist.

• Aevastades või köhides kata suu ja nina pabertaskurätiga, mis viska pärast kohe prügikasti, või varrukaga – nii ei nakatu labakäsi ja viirus ei liigu katsudes edasi esemetele ega inimestele.

• Vaktsineeri end viirusnakkuste vastu.

• Laste puhul hoia kinni laste riiklikust vaktsineerimiskavast ja konsulteeri perearstiga vajalike süstimiste teemal.

• Ela tervislikult! Söö täisväärtuslikku toitu, joo puhast vett, liiguta end aktiivselt iga päev vähemalt 30 min, väldi stressi, maga vähemat 7-8 tundi (lapsed rohkemgi).

IMMUUNSUS

S

el aastal pööratakse uue koroonav iiruse tõttu tervisele märksa suuremat tähelepanu kui tavaliselt. Mida saab inimene ise ära teha, et olla haigustele vähem vastuvõtlik ning nakatumise korral jaksaks haigusetekitajatega võidelda, selgitab dr Krista Ress, Ida-Tallinna keskhaigla allergoloog-immunoloog.

Sügisel ja talvel sagenevad ülemiste hingamisteede ägedad haigused. Enamasti on tegu viirusinfektsioonidega, mis levivad aevastades ja köhides.

Haiguse võib saada ka viirusega nakatunud esemeid katsudes ja seejärel oma suud, nina või silmi puudutades. Külm ilm võib ärritada hingamisteede limaskesta ja muuta selle viirusosakestele vastuvõtlikumaks, enim hoogustab viiruste levikut aga inimeste kogunemine siseruumidesse.

Kuidas immuunsus toimib?

Immuunsüsteem on loodud kaitsma inimest väliskeskkonna mõjude eest. Kui haigusetekitajal on õnnestunud läbida nahast ja limaskestadest koosneva barjääri, siis hakkavad meid kaitsma erinevad rakud ja antikehad.

Esmalt tekib organismis üldine põletikureaktsioon, mis halvendab haigusetekitaja elutingimusi. Inimesel avaldub see nohu, köha ja palavikuna. Immuunsuse abil suudab organism hävitada konkreetse haigusetekitaja ning tänu mälurakkudele jätta edaspidiseks meelde, kuidas haigusetekitajaga kõige efektiivsemalt toime tulla.

Kui levinud infektsioonid saab organism paari päevaga kontrolli alla, siis uute haigusetekitajatega kohtudes kulub immuunsüsteemil rohkem aega

Dr Krista Ress.

uue osakese tundmaõppimiseks ja tema vastu antikehade tootmiseks. Kuniks loomulik immuunsus aktiveerub, võivad nohu ja köha pikalt kesta.

Ka koroonaviirusega peaks inimese immuunsüsteem hakkama saama. Kuna aga varem ei ole olnud selle viirusega kokkupuudet ning kaitsvad antikehad puuduvad, siis tungib viirus kiirelt organismi.

Immuunsüsteem aktiveerub viirusega võitlemiseks. Kui koroonaviirus on juba jõudnud tungida rakkudesse, siis tekib nakkusosakesi hävitavate põletikuliste valkude – tsütokiinide väga suur tootmine, mille tulemusena tekkiv põletikureaktsioon osutub organismile endale liialt koormavaks.

Miks sageli ei piisa organismi loomulikust kaitsevõimest ning erinevate viirusnakkustega toime

Foto: erakogu

tulekuks tuleb end elu jooksul korduvalt vaktsineerida?

Ema poolt raseduse lõpus kaasa saadud antikehade kaitse kestab mõned esimesed elukuud, see toimib vaid teatud haigusetekitajate suhtes. Edasi hakkab keha immuunsüsteem arenema kokkupuutes erinevate mikroobide ja viirustega ning organism õpib nendega võitlema. Nii on väikelastel normaalne põdeda kuni 5. eluaastani ligi kümme infektsiooni aastas, eeldusel, et haigestumised on mõistliku pikkusega ja laps taastub infektsioonist probleemideta.

Haigestumise järel tuleb im-

Immuunvastust toidulisanditega tugevdades saavutame veelgi tugevama (ja mittesoovitava) põletikureaktsiooni.

Allikas: Dr Krista Ress, Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog

muunsüsteemile anda aega varude taastamiseks, mitte saata alles paranevat last lasteaeda või kooli. Sama kehtib ka täiskasvanu kohta – pooltervena tööle minnes on raskendatud täielik paranemine ja uus haigestumine on kiire tulema.

Meil levinud ülemiste hingamisteede infektsioonidest on gripp üks raskema kuluga viirushaiguseid eeskätt lastel, vanuritel ja krooniliste haigustega inimestel. Seetõttu soovitataksegi vaktsineerimist, et ennetavalt õpetada immuunsüsteemi kiiremini ja efektiivsemalt toimima. Vaktsineerida gripi vastu tuleks alates kuuendast elukuust. Kindlasti võiksid end vaktsineerida üle 65-aastased inimesed, kroonilisi haigusi põdevad isikud, immuunpuudulikkusega inimesed, rasedad naised ja tööalaselt ohustatud isikud.

Tervis || 3

postimees, 8. september 2020

Haigestumise järel tuleb immuunsüsteemile anda aega varude taastamiseks, mitte saata alles paranevat last lasteaeda või kooli. Pooltervena Foto: Shutterstock tööle minnes on samuti raskendatud täielik paranemine ja uus haigestumine on kiire tulema.

Riikides on vastavalt nende olukorrale ja tervishoiukorraldusele välja töötatud erinevad immuniseerimiskavad. Eesti immuniseerimiskavas on riigi poolt tagatud kõigi olulisemate vaktsiinide kättesaadavus, et ära hoida väga raskeid ja ohtlikke infektsioone ning vältida neist tekkida võivaid raskeid tüsistusi ja ka surma.

Inimestel endal oleks soovitatav meie laiuskraadil igal aastal vaktsineerida ka gripi vastu.

Kui enesetunne on kehv, vaevavad nohu, köha ja väsimus, otsitakse ikka apteekidest abi. Kuidas aru saada, mida ja millal võiks enda tervise turgutamiseks kasutada?

Immuunsüsteemis on väga palju erinevaid rakke ja komponente, mis töötavad selleks, et tagada organismi toimimine ja tasakaal. Organismi loomulik reaktsioon infektsiooni korral on põletik. Meie immuunsüsteemis on olemas nii põletikku

aktiveerivad kui ka liigset põletikku pidurdavad funktsioonid, et meie kaitsereaktsioonid kehale liiga ei teeks. Loomulikult tekkinud immuunvastust toidulisanditega tugevdades saavutame veelgi tugevama põletikureaktsiooni – kõrgema palaviku, tugevama ninakinnisuse, tugevama nohu ja rögaga köha. Samas puudub enamiku pakutavate toidulisandite puhul teaduspõhine tõestus, et nende kasutamine vähendaks hai-

gestumist, lühendaks haiguste kestust või kergendaks haiguse kulgu.

Omaette eesmärk ei tohiks olla immuunsüsteemi reaktsioonide tugevdamine. Toimivat süsteemi ei ole vaja tasakaalust välja viia. Seda enam, et ülemääraselt tugev immuunreaktsioon võib põhjustada rasketel juhtudel ka ulatuslikust põletikureaktsioonist tingitud šoki ja isegi surma.

Kui immuunsüsteem viia tasakaalust välja, hakkab ta võitlema enda rakkude vastu ning tekkida võivad rasked autoimmuunhaigused.

Teisalt tuleb alati arvestada ka sellega, et apteekides pakutavad n-ö immuunsuse tugevdajad on sageli taimsed preparaadid, nende tarbimine võib põhjustada teiste ravimitega koostoimeid. Näiteks taimsete preparaatide kasutamine õietolmuallergikutel võib esile kutsuda väga tugevaid ning isegi eluohtlikke allergilisi reaktsioone.

Seega on immuunsüsteemi tugevdamise asemel olulisem ja turvalisem hoida see tasakaalus.

Parimal moel toetavad organismi tervislikud eluviisid. Kogu

meie organism, ka immuunsüsteem, töötab paremini, kui me toitume täisväärtuslikult ja tasakaalustatult, oleme füüsiliselt aktiivsed, magame piisavalt (täiskasvanud umbes seitse tundi, lapsed ja eriti teismelised oluliselt rohkem), ei kuritarvita alkoholi ega suitseta. Pidev ülekoormus ja stress viivad immuunsüsteemi tasakaalust välja ning vastuvõtlikkus haigustele suureneb.

Kuidas teada, kas kehv enesetunne on tingitud vähesest ööunest, organismi rauavaegusest või vitamiinipuudusest?

Kui kahe-kolme puhkepäevaga ei ole suudetud oma jõuvarusid taastada, tuntakse ennast ikka jõuetu ja väsinuna, või kui kiusavad pidevad haigestumised, siis tasub pöörduda perearstile, kes oskab kiirelt nõu anda edasiste vajalike sammude osas.

Põhjamaade inimesed võiksid terve sügistalvise perioodi võtta juurde D-vitamiini ning talvel ja kevade hakul võib vajadusel teha lisaks ühe-kahekuulise multivitamiinikuuri. Enim mõju avaldaksid just tsink, seleen, raud, foolhape, vitamiinid A, C, E ja D.

Võimalikud ravimite ja taimsete preparaatide koos- ja kõrvaltoimed Tuntud valuvaigisti ibuprofeeni toimel tugevneb varfariini ehk verevedeldaja mõju ning võib tekkida verejooksu risk.

Naistepuna vähendab paljude ravimite toimet, sealhulgas antidepressandid, mitmed vähiravimid, HIVi ravimid, varfariin, ning võib viia siirdatud organi äratõukereaktsioonini.

Punane päevakübar vähendab immunomodulaatorite ehk immuunsüsteemi reguleerivate ravimite

toimet (kasutatakse muuhulgas kasvajavastases ja autoimmuunhaiguste ravis).

Hõlmikpuu toimel tugevneb varfariini mõju; koos aspiriiniga suureneb veritsuse oht.

Palderjan tugevdab bensodiasepiinide ja barbituraatide rahustavat toimet. Ženšenn vähendab varfariini toimet ja tugevdab diabeediravimite mõju, mistõttu võib tekkida hüpo­ glükeemia oht.

Allikas: Ravimiamet

4 || Tervis

postimees, 8. september 2020

ARTRIIT JA ARTROOS. Liigesehaigused jagatakse laias laastus ägedamateks, põletikulisteks liigesehaigusteks ja rahulikult kulgevaks ehk artroosiks.

Kui mureks on liigesed Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

LIIGESEHAIGUSED

E

nne 45. eluaastat põlves tekkiv krigin ei ole enamasti ohtlik, kuid koos valuga võib olla märgiks muutustest kehas. Nagu kogu keha, ei jää ka meie liigesed sageli aastatest puutumata.

«Kui tervis on väga hea, siis on esialgu raske aktsepteerida, et mõni asi hakkab natukene n-ö logisema,» tõdeb dr Eve Sooba, Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst.

Liigesehaigused jagatakse laias laastus arsti sõnul ägedamateks, põletikulisteks liigesehaigusteks ja n-ö rahulikult kulgevateks ehk artroosiks, mis süveneb aastatega ja on seotud elukaare muutustega. «Nii nagu juuksed lähevad halliks, muutuvad ka lihased ja sidemed liigeste ümber nõrgemaks ning langema hakkab liigesekõhre kvaliteet. Olgu need selja- või kaelalülid, ranne, õlg või põlved, kui me õigesti ei treeni või oleme hoopiski passiivsed, siis muutuvad lihased nõrgaks ja kõhred kuluvad kiiremini. Kui

lihased ja sidemed on nõrgad ning liigest ei toeta, siis hakkavad kõhrede servad üksteisele lähenema ja teineteise vastu rohkem hõõrduma,» kirjeldab arst.

«Liigese kulumist võivad soodustada paljud erinevad faktorid. Igasugused anatoomilised muutused ja traumad võivad olla põhjuseks, et üks liiges saab suurema koormuse: mis liigub rohkem või on rohkem koormatud, võib kiiremini kuluda,» selgitab dr Sooba.

Kõige tüüpilisemaks põletikuliseks liigesehaiguseks on reumatoidartriit, haigeks jäävad väikesed liigesed. Arsti sõnutsi on artriit sümmeetriline ehk haarab mõlemat jäset. Haigeks jäävad tavaliselt mõlemad käed, randmed ja sõrmeliigesed. Samal ajal võib haigus välja lüüa ka labajalgades.

Artroosi puhul tekib valu rohkem suurtes liigestes ja esineb alguses aeg-ajalt, pigem koormuse ajal või pärast seda.

Korraga on valu tavaliselt ühes puusas, põlves või õlas. Artroosi valu on artriidi valust algfaasis tuimem ja kaasnev jäikus ei kesta kaua, liikuma hakkamisel see möödub.

Lisaks suurtele liigestele tekib artroos vahel ka kätesse. Valu ja jäikust on siis kas pöidlaliigestes või sõrme lõpplülidevahe-

Dr Eve Sooba.

listes liigestes, käed muutuvad pika haiguse peale pahklikuks.

Käte artroosiga veres põletikku ei leia ja liigesed oluliselt paiste ei lähe.

Põletikulisse liigesehaigusse haigestutakse sagedamini noorena, ka juba 30-aastaselt, artroos aga ilmneb tavaliselt pärast 50. eluaastat. Artroosi korral on tihti mängus soodustavate faktoritena trauma või ülekaal. Põletikulist liigesehaigust ei saa ise ära hoida, pärilikkus võib siin mängida oma rolli. Põletikuliste haiguste puhul on tegemist kogu keha haaravate immu-

Foto: erakogu

noloogiliste protsessidega, mis põhjustavad ka liigesepõletikku.

Põletikuliste liigesehaigustega tekkiva artriidi ehk liigesepõletiku puhul ei anna liigese jäikus, paistetus ja valu järele.

«Selle haiguse puhul ei ole nii nagu artroosiga, et hommikuks on kõik möödas, tavaliselt on kõik just hommikuti palju hullem ja kui see haigus tekib või ägeneb, siis see ise ei möödu.

Tunde või terve päeva kestev jäikus ja valu käes võib teha nii haigeks, et pastakat või lusikat ei saa kätte võtta, samuti ei püsi kohvitass käes. Labajalgade ja

hüppeliigeste valu ei lase hommikuti hästi kõndida,» räägib arst.

«Ka artroos võib minna ägedaks – kulunud liiges võib järsku n-ö vihastada ja üles paistetada, aga siis pole tegemist üha süveneva paistetusega, veres pole põletikku. Artroos enamasti ei kulge nii ägedalt kui põletikuline liigesehaigus või podagra,» ütleb Sooba.

Artroos põhjustab tõsiseid häireid alles haiguse lõppfaasis, kus liiges on nii ära kulunud, et valu muutub regulaarseks.

«See liigesekulumise aste ei lase enam inimesel kõndida, kui tegemist on jalaliigesega. Siis tuleb nõu pidada ortopeediga, teha raviplaan ja vahetada liiges kunstliigese ehk liigeseproteesi vastu,» selgitab Sooba.

Diagnoosimise ja ravi olulisus Esimese asjana tuleb pöörduda perearsti juurde, kus tehakse selgeks, kas tegemist võib olla artroosiga või jääb kahtlus põletikulisele liigesehaigusele.

Artriit on kiire kuluga liigeseid ja luid lammutav põletikuline protsess, diagnoosi hilinemisel ja õige ravita tekivad kätes ja jalgades püsivad deformatsioonid, mis ei lase enam endiselt tööd teha ja võivad invaliidistumist põhjustada.

«Kõik, mis teed, teed iseendale, vajadusel aga ära unusta ka oma arstiga nõu pidada,» julgustab doktor Sooba.

Põletikuliste liigesehaiguste ravi on artroosi omast erinev.

Artroosi raviks jääb peaasjalikult valu- ja taastusravi, spetsiaalsed harjutused ja füüsiliselt aktiivne eluviis, põletikuliste liigesehaiguste raviks kasutatakse erinevaid nn haigust modifitseerivaid ravimeid.

Põletikuliste liigesehaigustega inimesed vajavad taastusravi.

Nende haiguste puhul läheb vaja erinevaid spetsialiste: füsioterapeuti, tegevusterapeuti, võimalusel sageli ka psühholoogi.

Põletikuline liigesehaigus kestab terve elu ning annab aeg-ajalt ägenemisi, vaja võib minna ka taastusravi haiglas.

Põletikulise liigesehaigusega inimesed tunnevad tihti liigeseid nii valusana, et võimlemine tundub võimatu ja nad pigem hoiavad end tagasi. «Kui sul on hommikuti tunne nagu töömehe kindad oleks käes ja tsementi täis, või kui jalad on nagu puupakud all, ei pea kohe hambad ristis võimlema. Tee seda päeva peale, kui enesetunne paremaks läheb,» õpetab Sooba. Haiguse ägenemise ajal soovitatakse ikkagi kohe alustada harjutustega, et haiged liigesed n-ö kinni ei jääks. «Kui liigesepõletik on äge, ei soovita teha jõulisi harjutusi, pigem ettevaatlikult liigese liikuvust hoida ja teha väikeseid pingutusi. Põletiku vaibudes aga

Tervis || 5

postimees, 8. september 2020

Külmal ajal varitseb südant rohkem ohte

suurendatakse ettevaatlikult koormust ja harjutuste mahtu,» seletab Sooba.

Artroosi ja artriidi spetsiaalsed võimlemisharjutused on liigesest lähtuvalt veidi erinevad, neid tuleks õppida taastusravi spetsialistide juhendamisel.

Taastusarsti või otse füsioterapeudi juurde suunab inimese perearst või reumatoloog.

Valu vastu Artroosist tingitud valu saab vaigistada lihtsamate vahenditega: valukreemide, -salvide ja plaastrite ning soojaraviga. Kui valu hakkab normaalset elu häirima, võiks võtta ka valuvaigistavaid tablette. Turvaline valuvaigistav ravim number üks on paratsetamool.

Kui artroosi valu- ja jäikustunnet leevendavad sageli mitmesugused soojendavad vahendid (soojakott, parafiin, ravimuda, soe vann), siis ägeda põletikuga kulgevaid haigusi pole mõtet sooja- ja tihti ka elektriraviga ravida, need võivad põletikku ägedamaks muuta.

Valu leevendavaid toetavaid protseduure oskab kõige enam määrata taastusarst. «Kui artriidi baasravi on reumatoloogi poolt paika pandud ja juba toimib, võib ka toetavaid raviviise ettevaatlikult proovida,» tõdeb dr Sooba.

Mõnel aitab paistetust ära võtta magnetravi, väikestele liigestele kasutatakse tihti laserravi jt protseduure. «Meetod, mis aga kindlalt sobib ka paistes ja põletikus liigestele ning millest on palju abi, on külmaravi,» tõdeb Sooba. Külmaravi on võimalik teha külmakambrites, kus see toimib kogu kehale korraga.

«Tunde või terve päeva kestev jäikus ja valu käes võib teha nii haigeks, et pastakat või lusikat ei saa kätte võtta, samuti ei püsi kohvitass käes. Labajalgade ja hüppeliigeste valu ei lase hommikuti hästi kõndida,» Foto: Shutterstock räägib dr Eve Sooba, Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst.

Paikset külmaravi saab teha ka kodus.

Kodune külmaravi on lihtne: ostad apteegist külmageeli kotid, mida saab panna liigese peale või kaks kotti kahele poole liigest. «Soovitan seda kasutada alguses ka artroosi korral, ehkki enamasti meeldib artroosile rohkem soe kui külm,» ütleb Sooba. Külmakotte võib väiksemate liigeste peal hoida 10–15 minutit, õlale panna 15ks ja suurematele liigestele koguni 20 minutiks. Seda võiks päeva jooksul teha kolm-neli korda.

«Külm mõjub kehas valu informatsiooni levikut aeglustavalt, rahustab põletikulist reakt-

siooni ehk pidurdab protsessi ägedust, põletiku mediaatorite tõusu, ahendab veresooni ja alandab turseid.»

Liikumine on oluline «Paremaks toimetulekuks meie pika eluea jooksul kuulub nii artroosi kui ka põletikuliste liigesehaiguste korral elustiili ja raviprotsessi kõrval kindlalt ka regulaarne aeroobne treening ja lisaks spetsiaalsetele harjutustele ka kogu keha lihastreening,» nendib arst.

«Aeroobne treening, mida me teame kui südameveresoonkonnale vajalikku tegevust, on hädavajalik ka

põletikuliste liigesehaigustega inimestele,» nendib Sooba.

«Põletik on selline protsess, mis üle bioloogiliste mehhanismide soodustab ateroskleroosi teket.

On leitud, et südame-veresoonkonnahaigusi esineb põletikuliste liigesehaigustega inimestel rohkem kui teistel.»

Igapäevane füüsiline treening on näiteks kõndimine, vesivõimlemine, tantsimine, jalgrattasõit, suusatamine. Nii nagu kõikidele normaalkaalus tervetele, on ka liigesehaigetele lisaks eriharjutustele soovitatud üldist liikumist 150 minutit nädalas, päevas vähemalt pool tundi korraga.

Sügisel ja talvel esineb võrreldes suvega oluliselt rohkem südamehaiguste riskitegureid, tõdeb Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa.

«Suvilast minnaks korterisse – langeb kehaline aktiivsus.

Kui ka inimene elab oma majas, siis talvel on liikumist ikkagi palju vähem,» ütleb Viigimaa.

Tema sõnul on uuringutes saanud kinnitust, et kõndimine, aiatööd, jalgrattasõit ja muud liikumist nõudvad argitegevused aitavad hoida veresooni aktiivsena, lupjumine on tunduvalt aeglasem ja infarktioht langeb.

Uurimustest on selgunud ka, et madalam temperatuur tõukab tagant trombotsüütide ehk vereliistakute aktivatsiooni, trombide lahustumise võime väheneb ja seega trombide tekke oht suureneb. Veres kutsuvad biokeemilisi muutusi esile ka õhurõhu langus, suurem õhuniiskus ja päevavalguse nappus – viimane mõjutab oluliselt organismi kaitsevõimega seotud näitajaid.

Südame-veresoonkonna tervises mängib olulist rolli õhu kvaliteet. «Õhusaaste tagajärjel suureneb vere viskoossus ehk veri muutub paksemaks, verevool aeglasemaks ja tekib ka palju muid muutusi,» ütleb Viigimaa. Talvel on näiteks eluja tööruumides kehvem õhuvahetus. Viigimaa toonitab, et kui päev veedetakse kohas, kus on

kasvõi natukene tubakasuitsu õhus, võib see võrduda ühe sigareti suitsetamisega, ja juba see lisab arterite lupjumisele kiirust.

Viigimaa sõnul on paljudest vereproovidest ilmnenud, et päikesevaesel ajal on D-vitamiini tase tihti alla normi. «Kui sügis- ja talvekuudel seda mitte võtta, on see Eesti inimestel sageli normist poole madalam. Optimaalne oleks 75–100 nmol/l,» sõnab Viigimaa.

Talvel tõuseb tavaliselt nii vererõhk kui ka kolesteroolitase. «Inimesed söövad rasvasemat toitu ja kehakaal tõuseb,» selgitab kardioloog.

«Kõik need asjad viivad selleni, et langeb veresoone sisekesta endoteeli kaitsevõime. Sügisel ja talvel on rohkem südamehaigusi, näiteks südameinfarkti või kodade virvendusarütmiat, aga ka ajuinsulte.

Südamepuudulikkusega patsiendid peavad samuti sügisel ja talvel hästi tähelepanelikult oma tervist jälgima,» ütleb Viigimaa.

Mida peaks tegema parema südametervise nimel?

«Kõigepealt peaks mugava sooja riietuse selga panema. Kehalist aktiivsust tuleb kindlasti säilitada, et see ei oleks madalam kui suvel. Tarbida D-vitamiini sisaldavaid puu- ja juurvilju, ja ikkagi madalama rasvasusega toitu,» annab Viigimaa näpunäited.

Marilin Vikat

6 || Tervis

postimees, 8. september 2020

ENESEHOOL. Haigused ei hakka nii kergelt külge puhanud, tervislikult toituvatele, iga päev liikuvatele, mittesuitsetavatele ja vähe alkoholi tarbivatele inimestele.

Rahvameditsiin, mida arstidki soovitaks Liisa Aavik

liisa.aavik@elu24.ee

HAIGUSED

S

ügise saabudes sagenevad ka külmetushaigused, mis tekivad peamiselt viiruste tõttu. Arstid vaatavad patsiendi üle angiini, kõrva- või kopsupõletiku kahtluse korral, teistest külmetushaigustest tuleb enamasti iseseisvalt taastuda. Saku tervisekeskuse perearst Mari Annus jagas teavet, millised rahvameditsiini soovitused on külmetushaigusi ravides usaldusväärsed.

Haiguste ennetamiseks saab hoida distantsi, pesta käsi ja oma immuunsüsteemi eest terviseteadlikult elades hoolt kanda. «Haigused ei hakka nii hästi külge välja puhanud, tervislikult toituvatele, iga päev liikuvatele, mittesuitsetavatele ja vähe alkoholi tarbivatele

Valusatele põskkoobastele võib leevenduseks asetada sooja soolakoti.

Alkoholi tarvitamine tervise turgutamiseks on kahe teraga mõõk.

Näiteks lapsed võivad niinimetatud viinasokkidest saada oma õrna naha kaudu väikese promilli, kange viinaga ka nahapõletuse.

Foto: Shutterstock

inimestele,» räägib dr Annus.

«On teada, et karastamine aitab haigusi ennetada, kuid seda ei tohiks teha haigena või vahetult peale haigust, sest siis on keha veel nõrk.»

neile suuri summasid kulutada,» ütleb Annus. Küsimuste korral saab spetsialistiga nõu pidada. Üldiselt on mõistlikud rahvameditsiinivõtted odavad ja parandavad enesetunnet.

Külmetushaigused paranevad ise

Kurk

«Kui tunned end haigena või kurgus kriibib, siis puhka,» soovitab dr Annus. Pidev stress ja kiire elutempo võivad muuta inimese haigustele vastuvõtlikumaks.

Sümptomite tekkides pole aga enam kerge haigust ära hoida.

«Kuna külmetushaigused on iseparanevad, siis ei ole mõtet

«Enamik rahvameditsiini soovitusi pole tõenduspõhised, kuid need võivad aidata enesetunnet parandada ja ei tee midagi halba,» kirjeldab dr Annus kiirete lahenduste puudumist. Näiteks mesi on üks erand, mis aitab uuringute järgi vähendada laste köhaärritust.

Soe tee, või veel parem:

rasvaineid sisaldav piim, niisutab valusat kurku ja loputab haigusetekitajaid kurgust alla. Soolveega kuristamine toimib samuti ning aitab kurgust ära saada sinna kogunenud sekreeti. Ülemistele hingamisteedele tehtud soe aur leevendab limaskesta ärritust ning vedeldab ninaeritist, et see paremini välja tuleks. Inhalatsiooniseguga aur on kasulik eriti kuivema õhuga keskküttega majades.

Kuigi sooja duši all käimine võib avada hingamisteid, tuleks hoiduda külmetumisest. Tervenemiseni tasub vältida aga juuste pesemist. Ennast tuleb rätikuga ja juuksed fööniga korralikult ära kuivatada ning soojalt riidesse panna. Sall haige kaelas soojendab kaelalihaseid ja võib vähendada valu.

Nina Kinnist nina lahtistatakse pihuste ja tablettidega. Nina loputamise ja lahti saamise meetodid, nagu ka mõõdukas füüsiline aktiivsus, aitavad ära hoida tüsistusi: põskkoopa-, otsmikukoopa- või kopsupõletikku.

Rahvameditsiin soovitab ninna tilgutada küüslauguõli või kasutada Vietnami salvi.

Küüslauk aga võib seespidiselt tarvitatuna olla limaskestadele ärritav, eriti lastel. Küüslauguküünt ei tohiks panna otse ninna ning ka liigselt süüa - see

võib ärritada magu. Pole tõendeid, et küüslauk aitaks kiiremini paraneda.

Haigus ei tohi vinduda ega tüsistusi tekitada Inimeste haigestumissagedus on erinev: «Normaalset immuunsüsteemi iseloomustab see, et haigus ei jää vinduma ja ei tekita tõsiseid tüsistusi.» Palaviku puhul parandavad enesetunnet siiski kõige paremini palavikku alandavad ravimid. Valusatele põskkoobastele võib leevenduseks asetada sooja soolakoti.

Iga rahvameditsiini soovitus pole kuld C-vitamiinil ja punase päevakübara ekstraktil pole külmetushaiguste ärahoidmisel otsest teaduslikku alust, kuid midagi halba need normaalses koguses ka ei tee. Mõnikord ei taha inimesed dr Annuse sõnul pa-

laviku alandamiseks arstirohtu võtta ning näiteks lastele tehakse viinasokke: «Siin on oht, et lapsed saavad oma õrna naha kaudu väikese promilli, kange viinaga ka nahapõletuse. Kui viinaga midagi teha, siis ütleme alati, et see tuleb veega pooleks segada, mitte kasutada üle 15 minuti ning vältida kasutamist väikestel lastel.»

Leidub ka igaõhtuse konjakipitsi soovitajaid. «Iga asi, mis puudutab alkoholi soovitamist tervise turgutamiseks, on tegelikult kahe teraga mõõk. Alkohol põhjustab ühiskonnas palju rohkem probleeme kui teoorias abi pakub. Ka igaõhtuse konjakipitsi võtja on alkoholi liigtarvitaja, kes ohustab oma tervist,» ütleb dr Annus. Ohtlik on ka see, kui ennast või last kahjustatakse alternatiivravi meetodi propageerija soovitusel tavaravist loobumisega.

Üldsoovitused • Pese käsi.

• Väldi nina, näo ja silmade katsumist.

• Hoia teistega distantsi.

• Maski kandmine üldjuhul aitab haiguste levikut tõkestada.

• Vanemaealistel ja krooniliste haigustega inimestel on soovitatav vaktsineerida end pneumokoki vastu, mis on üks peamisi kopsupõletiku tekitajaid.

• Vaktsiinvälditavate haiguste vastu on soovitatav vaktsineerida.

Allikas: dr Mari Annus

Tervis || 7

postimees, 8. september 2020

HÄIREKELL. Stressi üheks märgiks on häiritud uni, mis paraneb pingeid ja ärevust kontrolli alla saades.

Kuidas sügisel stressi leevendada Elina Kivinukk psühholoog, peaasi.ee koolitaja

STRESS

M

ida saab inimene teha, et tunda ära sügisest tuleneva stressi esimesi märke? Lihtsam on stressi ennetada ja hoida pidevalt head enesetunnet: hoolitseda enda vaimse tervise eest, püüda magada hea unerežiimiga, säilitada liikuvat eluviisi ja toituda mitmekülgselt.

Jälle tuleb sügis. Rohelisest kollakasrohelise, värvilise ja sompushallini välja, nii võib iseloomustada ka meie heaolu ning vaimset tervist värviskaalal. Sügis tähendab paljudele uut algust, midagi värsket ja viljakat, aga ka uusi pingeid ning stressi vallandajaid. Märkan isegi, et juba äädikakärbsed tekitavad minus kerget stressi: pisikesed tüütud sügisekuulutajad, mille vastu ei saa eriti võidelda, lihtsam on leppida, et eks nad ükskord kaovad.

Märka enda elu mustreid Stress ja selle talumine on väga individuaalne. Võimalik, et inimesed, kes on suvi läbi korraldanud pulmi, kogevad sügise

saabudes hoopis vähem stressi.

Mõnel on elutempo pidevalt stressirohke, nii et sügist ei märkagi. Hea on õppida enda elu mustreid ära tundma: kas mõnes konkreetses olukorras on stress suurem? Kas saad olukorra tasakaalustamiseks midagi ise ette võtta?

Kui tundub, et üldine eluga rahulolu on madalseisus, et kontroll oma elu üle hakkab kaduma või keegi lähedane avaldab muret, siis tasub tõsiselt kaaluda psühholoogi või spetsialisti poole pöördumist.

Aga on ka mitmeid asju, mida iga inimene ise saab ära teha.

Keskendu kontrollitavale Stressi aitab suunata ehk kõige paremini oskus vahet teha asjadel, mida saab kontrollida ja mida mitte. Nii nagu kõlab vana pühaku palve: «Anna mulle meelerahu leppida asjadega, mida ma muuta ei suuda, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust, et nendel asjadel vahet teha.»

Mida saab kontrollida? Saab otsustada leida olukordadest pigem positiivset ja õppimisväärset. Saab valida, et ei hakka tülisid lahendama üleväsinuna, näljasena või juba ette halvas meeleolus. Saab kontrollida, millist meediat tarbida ja keda sotsiaalmeedias jälgida. Saab proovida päeva aeglustada, tehes kasvõi viis minutit hinga-

misharjutust, vaadelda loodust või mõtiskleda, mis on hetkel hästi. Seevastu tuleb meeles pidada, et ei saa kontrollida teisi inimesi, nende mõtteid, reaktsioone, netikommentaare. Ei saa valida ilma, vahel ka töökohta, kooli või enda sugulasi. Ja kui ei saa kontrollida, saab mõelda, kuidas nendes oludes rahu teha ja rahu leida. Üks stressi häirekell on kindlasti nigel uni. Kui tundub, et une kvaliteeti ei saa kontrollida, siis ometi saab valida konkreetseid tegevusi, et und soodustada: mitte liialdada kohvi- ja energiajookidega, vältida helesinist ekraani vahetult enne magamaminekut. Ja seejuures ei tasu liialt muretseda ühe magamata öö pärast. Pigem võib unetunde vaadata nädalakaupa ja proovida nii, et ühe nädala peale korralikult puhata saaks. «Ühe magamata ööga teed ikka oma tulemuse ära,» tavatseb üks mu tuttav sportlane öelda. Eks see toimib teisteski valdkondades.

Et sügisstress ei muutuks talvemasenduseks Sügise saabudes ei saa aga mööda ka hooajalisest meele-

olulangusest, talvel talvedepressioonist. Kuigi selle nähud ei ole teiste meeleoluhäiretega võrreldes nii tugevad, tasub ikka valmistuda, teades, et keha reageerib, kui ööd lähevad pikemaks ja päikesevalgus pole nii kergesti kättesaadav. Sellega võib kaasneda D-vitamiini langus organismis ja serotoniini ehk nii-öelda õnnehormooni reguleerimine on raskendatud.

Aga talvemasenduseski saab leida positiivset. Võib leida uue hobi või end mingil uuel teemal harida – miks mitte osaleda peaasi.ee läbiviidavatel vaimse tervise esmaabi koolitustel?

Võib leida tähistamist väärt põhjuseid – tähistada kord nädalas kaneelipäeva, koguda humoorikaid hetki või sisustada näksimispaus tervislikult pigem seemnete ja rosinatega.

Ning olla tänulik, et Eestis on neli aastaaega.

Ja seegi on hea: sügis tuleb jälle. Sellest on eelmise korra kogemus. Uue sügise hakul saab teha tähelepanekuid selle kohta, mis eelmine kord aitas, kujundada uusi edasiviivaid harjumusi ning leida endas sisemisi varusid.

Stressi aitab suunata ehk kõige paremini oskus vahet teha asjadel, mida saab kontrollida ja mida mitte.