Tervis 9. oktoober 2018

TEEMALEHES: Unerohuga ei tohiks liialdada LK 2-3 Tugevda toitumisega immuunsust LK 6-7 Glaukoom hiilib ligi salaja LK 8-9 Rinnavähk tõi elumuutuse LK 10-11

TERVIS

RINNAVÄHI SELJATANUD MERIKE VÄRIK:

Palun ärge ravige ennast ise!

See ei ole viimane õlekõrs, vaid võib muutuda surmavaks.

LK 10–11

TEEMALEHT 9. OKTOOBER 2018

2 || Tervis Toimetaja kolumn Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

Armas Terviselehe lugeja! Õhtud lähevad aina pimedamaks, ilmad jahedamaks ja tuulisemaks ning oma tervise hoidmine ja immuunsüsteemi turgutamine muutub üha olulisemaks.

Paraku pole olemas ajutiselt toimivaid lahendusi, vaid ennekõige hoiab organismi tugevana tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine, piisav puhkus, aktiivsus ja stressi ennetamine. Käesolevas tervise erilehes annab toitumisterapeut Triin Muiste nõu, kuidas juurutada endas tervislikke toitumisharjumusi, et tülikad haigused eemale hoida.

Tervislikku toitumist ei saa alahinnata ka maksa funktsioonide säilitamise seisukohast. Lääne-Tallinna keskhaigla gastroenteroloog Vadim Brjalin kinnitab, et pole olemas kahjustunud maksa terveks tegevaid ravimeid, vaid ennekõike tuleb maksa puudutavaid probleeme ise oma elustiiliga ennetada. Sealjuures on levinud müüt, et ainult alkohol kahjustab maksa – pidev maiustuste, rasvase liha ja praetud toitude söömine teeb seda niisamuti. Seepärast muutub üha levinumaks probleemiks see, et vale toitumine ja ülekaalulisus põhjustavad maksa rasvtõbe, millel pole mingit seost alkoholiga.

Erakordselt elulise looga tuleb seekordses tervise erilehes välja Merike Värik, kes suutis seljatada rinnavähi ning on täna Põhja-Eesti vähipatsientide ühenduse juhatuse esimees ja nõustaja Põhja-Eesti regionaalhaigla rinnavähikabinetis. Olulise detailina tuleb tema jutust välja, et vähihaige ei tohiks pidada oma viimaseks õlekõrreks palju kõlapinda saanud MMSi või muud alternatiivset «ravimeetodit». Enese ravimine kahtlaste, kinnitamata meetoditega võib senise ravi hoopis nullida ning osutuda surmavaks, teab naine täna rääkida. Seega tasub kahtlemata säilitada kaine talupojamõistus ning mitte alluda alternatiivravi pakkujate provokatsioonidele.

Vastutav toimetaja: Johanna Vahuri, johanna.vahuri@eestimeedia.ee Toimetaja: Maiken Mägi, maiken.magi@postimees.ee Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@eestimeedia.ee Väljaandja: AS Eesti Meedia, Maakri 23a, Tallinn

postimees, 9. oktoober 2018

UNEHÄIRED. Hinnanguliselt tarvitab und soodustavaid ravimeid mitukümmend tuhat eestimaalast.

Mida vähem unerohtu, Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

NAPP UNI

K

ehvasti magatud öö teeb meele mõruks, energiat napib ning pole tahtmist tegeleda töövõi kooliasjadega. Kui magada ei saa, tuleb elurütmi korrigeerida ning vajadusel abi otsida, sest unetus koormab rängalt nii keha kui vaimu.

Unetus ja ebakvaliteetne uni mõjutavad inimese igapäevaelu tervikuna. Need avalduvad päevases väsimuses ja unisuses, mälu ja keskendumisvõime halvenemises, töö- ja õppimisvõime langemises, meeleolumuutustes, vastuvõtlikkuses ärevusele ja depressioonile, samuti vaimsete ja kehaliste tervisehäirete tekkes. Üldiselt inimene väsimuse vastu ei saa, seega varem või hiljem üritavad keha ja vaim kaotatud une tagasi magada, tõdes Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum.

Unehäired on maailmas väga laialt levinud probleem ning järjest enam kasutatakse nende leevendamiseks ravimeid, teab ravimiameti ravimiohutuse osa-

Kehv uni häirib eriti siis, kui kaaslane kõrval magusalt magab. Foto: Panthermedia/MonkeyBusiness Images/ Scanpix

Unetus ja ebakvaliteetne uni mõjutavad inimese igapäevaelu tervikuna.

konna juhataja Ott Laius rääkida. Und soodustav preparaat või unerohi ei tohiks aga olla esmane valik. Ennekõike on kasulik selgeks teha, mis on üldse unetuse põhjused ning astuda ise samme selle heaks, et oleksid õhtul lõõgastunud ja uinuksid kergemini. Kui see ei taha õn-

nestuda, võivad täiendavat abi pakkuda ravimid.

Abi apteegist või arstilt Kergemate ja ajutiste uneprobleemide korral võib abi saada apteegist, kus on saadaval erinevad und soodustavad taimsed rahustid ja toidulisandid. Ro­

Tervis || 3

postimees, 9. oktoober 2018

, seda parem

Mitut ravimit tarbides tuleb välja selgitada, ega nende koosmõju kuidagi tervist ei kahjusta.

Foto: Panthermedia/Candybox Images/Scanpix

genbaum tõi näiteks magneesiumi, millel on lihaspingeid vähendav, närvisüsteemi rahustav ning seeläbi ka und soodustav toime. Apteegist leiab ka unehormooni melatoniini sisaldavaid preparaate, mida võetakse õhtuti ligi 30 minutit enne soovitud uinumise aega. «Need sobivad suurepäraselt eakatele, aga ka näiteks öistes vahetustes töötajatele, kelle ööpäevane biorütm on häiritud, samuti ajavahest tingitud unetuse leevendamiseks,» soovitas proviisor. Samuti leiab apteegist preparaate, mis sisaldavad nii melatoniini, magneesiumit kui ka taimseid rahusteid.

Raskemate unehäirete korral, mida pole õnnestunud leevendada, saab arst välja kirjutada unerohtu. Laiuse sõnul kasutatakse unehäirete ravis peamiselt bensodiasepiinide rühma kuuluvaid ravimeid või nendesarnaseid ravimeid. Viimase rühma esindajad zopikloon ning zolpideem on Eestis enim kasutatavad uinumist soodustavad ravimid. Proviisor Rogenbaum kirjeldas, et zopikloon mõjub uinumist kiirendavalt, une kvaliteeti parandavalt, pikendab une kestust ning vähendab öiste ärkamiste arvu, sest ravim pikendab sügava une staadiumite kestust.

Ravimite, sealhulgas uinutite kasutamist elanikkonnas mõõdetakse defineeritud päevadooside arvuna, mis arvutatakse tuhande elaniku kohta (DPD/1000/ööpäevas). Defineeritud päevadoos on kokku lepitud tavaline ööpäevane annus täiskasvanud patsiendil. «Arvestades, et uinuteid kasutati Eestis 2017. aastal 21 DPD/1000/ööpäevas, siis võiks eeldada, et iga päev võttis tavalise annuse uinutit ligikaudu 27 000–28 000 Eesti elanikku,» avaldas Laius.

Samas näitab statistika, et näiteks rootslased ja norrakad kasutavad uinuteid veel märksa rohkem kui eestimaalased.

Ravimitega ei tohiks liialdada Laius paneb südamele, et uinutite kasutamisel kehtib pigem põhimõte: mida vähem, seda parem. «Kui arst leiab, et ravi-

«Ravimite pikaajalisel kasutamisel võib kujuneda ravimisõltuvus ning inimene ei suudagi enam ilma ravimita uinuda.»

Ott Laius, ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja

mi kasutamine on põhjendatud, peaks seda proovima kasutada võimalikult väikses annuses ning lühikest aega. Ravimite pikaajalisel kasutamisel võib kujuneda ravimisõltuvus ning inimene ei suudagi enam ilma ravimita uinuda,» tõdes ta. Üldjuhul kestab ravikuur maksimaalselt kuni neli nädalat, uinuti kasutamise jätkuvat vajadust tuleks kuuri ajal hinnata. Rogenbaumi väitel on sõltuvuse tekke oht suurem annuse tõustes ja ravi pikenedes, samuti patsientidel, kes kuritarvitavad alkoholi või kellel on juba varasemalt olnud ravimisõltuvus.

«Võimalikult väikese annuse kasutamine on vajalik selleks, et hommikul ärgates oleks inimene välja puhanud ning ravimi toime möödunud. Vastasel juhul võib ta olla endiselt unine ning pärsitud võib olla näiteks tema võime autot juhtida,» selgitas Laius. Ta lisas, et uinuteid ei tohiks kindlasti samaaegselt kasutada ravimitega, mis mõjutavad maksaensüümide aktiivsust. Ui-

nutitega ei sobi kokku kindlasti ka alkohol. Osa ravimite või alkoholi koostoimel võib uinuti toime tugevneda ning tervisele ohtlikuks osutuda. Infot selliste ohtude kohta annab arst või vajadusel proviisor apteegis, samuti on need kirjas ravimi infolehel. Rogenbaum rõhutas, et lisaks ravimitele ei tohi alahinnata taimsete unepreparaatide võimalikke ohte, vaid nendegi puhul tuleb lugeda pakendi infolehte ning mitte ületada lubatud koguseid.

Nii nagu muude ravimite puhul, võib ka uinutite manustamisega kaasneda kõrvaltoimeid.

«Kõige sagedasemate uinutite kõrvaltoimetena on mainitud metalli maitset suus, suukuivust, rahutust, segasust, iiveldust ja väsimust. Kõigil patsientidel loomulikult kõrvaltoimeid ei teki. Kui kõrvaltoime siiski peaks segama ravimi edasist kasutamist, tuleks sellest rääkida arstile ning soovi korral võiks teada anda ka ravimiametile,» lisas Laius.

Kuidas õhtul uinumist soodustada?

• Ära kasuta õhtul nutiseadmeid ega vaata telerit. Neist kiirgav sinine valgus on inimaju jaoks erksuse valgus, mis peletab une, põhjustab und mõjutava hormooni melatoniini tootmise vähenemist ja soodustab seega uneprobleemide teket.

• Järgi enam-vähem kindlat elurütmi. Ürita õhtuti samal ajal magama minna. Ka nädalavahetuseti võiks proovida töönädala plaanist kinni pidada ja mitte üle üheksa tunni magada. Vastasel juhul ei pruugi järgmisel ööl uni nii hästi tulla.

• Und soodustab kerge valgurikas toit, puuviljad (eriti kirsid, banaanid) ja süsivesikurikas toit (sai, leib). Hästi mõjuvad ka piimatoidud, täistera- ja kaerahelbed. Liialdada ei tasu liha, šokolaadi ja juustuga, kindlasti tuleb piirata kohvi ja alkoholi joomist ning suitsetamist.

• Kui und ei tule 20 minuti jooksul, siis võiks voodist korraks tõusta ja lugeda näiteks raamatut, kuulata rahulikku muusikat või tegeleda koduste toimingutega. Kui on tunda, et uni hakkab tagasi tulema, võiks minna voodisse ja proovida uuesti uinuda.

Allikas: Anne-Mari Rogenbaum, Apotheka

Tervis || 5

postimees, 9. oktoober 2018

VITAMIIN. Mitmekesise toitumisega tagame piisava Q-vitamiini saamise.

Q-vitamiin turgutab kurnatud organismi Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

ENERGIA

K

es ei oleks kuulnud, et peame tervislikult toituma selleks, et saada toidust kätte kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Mõlemad on tähtsad organismi normaalseks toimimiseks ja hea tervise alalhoidmiseks. Kui näiteks C- ja D-vitamiini teavad kõik, siis mis ülesannet täidab organismis aga vähem tuntud vitamiin Q ja kust seda ammutada?

Vitamiinid osalevad näiteks ainevahetusprotsessides, reguleerivad närvide tööd, aitavad ennetada nakatumist viirushaigustesse ning kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, mistõttu nimetatakse selliseid vitamiine samaaegselt antioksüdantideks. Antioksüdantseid omadusi omistatakse ka rasvlahustuvale Qvitamiinile, mida nimetatakse veel koensüüm Q10-ks ning ubikinooniks.

Südameapteegi proviisor Ave Niidu kinnitusel leidub Qvitamiini organismi kõikides rakkudes, kus see on vajalik eelkõige energia tootmiseks. Seega pole kuigi üllatav, et Q10 puudus võib avalduda esmalt just jõuetuse näol. «Vitamiin Q on tugev antioksüdant, ta inaktiveerib vabu radikaale ja tõenäoliselt stabiliseerib rakumembraane,» selgitas Niidu. Sellega seoses ongi teada, et Q10 tõstab organismi vastupanuvõimet stressile ja haigustele ning aitab pingelisel eluperioodil hoida keha tervena.

Seda vitamiini vajavad tema sõnul rohkem need organid, mil-

Lõhe on suurepärane Q-vitamiini allikas.

Foto: Panthermedia/ Ekaterina Fedotova/ Scanpix

le töö ja hapniku tarbimine on väga intensiivne – maks, neerud, lihased, süda.

Selleks, et organismis oleksid piisavad Q10 varud, tuleb süüa mitmekesiselt. «Vaid sel juhul saabuvad seedetrakti kõik need ühendid, mis on vajalikud, et verre jõuaks vajalikus hulgas koensüüm Q eri variante, sealhulgas Q10-t,» lisas Apotheka apteeker Kerli Valge.

Q-vitamiini saame omastada nii loomset kui taimset päritolu toidust. Selle head allikad on merekalad, eriti lõhe, makrell ja sar-

diin, aga ka looma-, sea- ja kanaliha, sealhulgas siseelundid.

Taimsetest toitudest leidub vitamiini sojaõlis, mitmetes pähklites, brokolis ja spinatis. Seega mitmekesise toitumise korral ei tohiks selle puudus kergelt tekkida ega ka mitte ohustada näiteks veganeid.

Niidu tõi välja, et vitamiin Q10 defitsiidi esmasümptomiteks on väsimus, kurnatus ning kehalise koormuse taluvuse langus. «Pikka aega madal vitamiin Q10 tase veres suurendab südame- ja veresoonkonnahaiguste

(sealhulgas ateroskleroosi), parodontiidi, immuunsüsteemihäirete ja kasvajate teket. Märgatavalt kiireneb vananemine,» tõdes ta. Organism sünteesib Q-

Vananedes ning teatud haiguste (südamehaigused, kõrgvererõhktõbi jt) korral väheneb meie organismi võime Q-vitamiini toidust omastada, kõneles apteeker Kerli Valge.

vitamiini ka ise, kuid on teada, et vananedes hakkab selle tootmine organismis vähenema, mistõttu tuleks toitumisele rohkem tähelepanu pöörata ning püüda ise hinnata, ega jõuetuse põhjuseks ei pruugi olla toitainevaene menüü ning vitamiinipuudus. Niidu sõnul ongi Qvitamiini kontsentratsioon kõrgeim kahekümnendates eluaastates, edaspidi hakkab see aga järk-järgult vähenema. Q-vitamiini puudusel kahaneb organismis energia tootmine, väheneb südame jõudlus ning füüsilist koormust talutakse kehvemini.

«Vananemisel ja haiguste (kõrgvererõhktõbi, lihaste düstroofia, immuunsüsteemi häired) korral vähenevad vitamiini Q varud inimorganismis. Vitamiin Q puudus ohustab inimesi, kes kasutavad pikaajaliselt kolesterooli sünteesi inhibeerivaid ravimeid (näiteks statiinid),» selgitas Niidu. Koensüümi omastamist võivad pärssida näiteks ka pidev rauarikka toidu tarbimine, kloriididerikas joogivesi, suukaudsed rasestumisvastased vahendid ning paljud antibiootikumid.

Millal oleks vaja Q10-t toidulisandina juurde võtta? Kerli Valge soovitab seda kasutada kuurina stressiperioodil, turgutava vahendina energiapuuduse korral ja ka haigustest taastudes. «Kindlasti tasuks mõelda selle kasutamisele vanematel inimestel, kuna neil on kehasisesed Q10 varud väiksemad.

Vananedes ning teatud haiguste (südamehaigused, kõrgvererõhktõbi jt) korral väheneb meie organismi võime Q-vitamiini toidust omastada,» rääkis Valge. Ta lisas, et see preparaat sobib energiat andva vahendina ka kõrgvererõhutõvega inimestele, kuna sel pole vererõhku tõstvat toimet.

6 || Tervis

postimees, 9. oktoober 2018

LIIGA VÄHE. Kui oma keha näljutada, siis kipuvad ka haiguse Selleks, et viiruste hooajal tervena püsida, tuleb oma toidulau

Õige toitumine aitab tugevdad Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

HAIGUSTE VÄLTIMINE

Õ

ige toitumine tugevdab immuunsüsteemi, aidates vastu seista viirushaiguste rünnakule. Toitumisnõustaja Triin Muiste jagab õpetust, milliseid toitumisharjumusi sügis-talvele vastu minnes raudse tervise nimel juurutada.

Uutes teadusuuringutes on selgunud tervisliku seisundi, immuunsuse ja soolestikus elavate bakterite tihe seos. Kõhu bakteriaalset ökosüsteemi ehk mikrobioomi saab õige toiduga hoida töökorras ja head tervist tagamas.

«Oluline on toitumisele tähelepanu pöörata igal ajal, mitte ainult siis, kui viirused ja haigused meid maha murdmas on,» rõhutab Muiste. Immuunsuse tugevdamiseks tuleks keskenduda piisavale puu- ja köögiviljade tarbimisele – neid peaks sööma vähemalt viis portsjonit ehk peotäit iga päev. Sealt ammutad suurema osa tervist tugevdavate soolebakterite toiduks olevatest kiudainetest. Tervise alustalad on ka head rasvad, mida saab seemnetest, pähklitest, ka-

last. Näiteks kõrvitsaseemned on ülimalt võimsad terviseturgutajad, sisaldades palju tsinki, mis on jällegi väga oluline immuunsuse tõstmiseks. «Samuti on meie eestimaised marjad tohutu supertoit. Soovitaksin vaadata oma toidulaud üle, et seal leiduks kindlasti ka tumedaid marju nagu mustikad ja mustsõstrad,» ütleb Muiste. Hea oleks tarbida igapäevaselt just eri värvi puu- ja köögivilju, et saada kätte veelgi rohkem antioksüdante, vitamiine ja mineraale. Toidulaualt ei tohiks puududa ka rohelised lehtviljad nagu spinat, lehtkapsas ja muud salatilised. Probiootilised toidud, nagu hapukapsas, hapukurk, keefir annavad meile juurde häid baktereid, mida vajame seedetegevuseks, soolestiku korrashoidmiseks ja terve püsimiseks. Süüa tuleks umbes viis korda päevas, et hoida oma veresuhkrutase normis.

Muiste toonitab, et liialdada ei tohiks liha ja piimatoodetega.

«Immuunsust mõjutab kindlasti alkoholitarbimine, sellega soovitaksin olla väga tagasihoidlik.

Liiga väike kaloraaž on samuti immuunsüsteemi nõrgestaja.

Samuti rafineeritud toit, sealhulgas liigne suhkru tarbimine, transrasvad, rohke küllastatud rasva tarbimine ning liigne treenimine ja stress.»

Sügistalvisel perioodil võiks olla menüüs enam sooje ja soojendavaid toite. «Kasvõi lisada oma toitudele tšillit, pipraid, nelki, ingverit ja kaneeli,» soovitab Muiste. Palju kehale olulisi aineid sisaldavad ka erinevad ürdid ja vürtsid. Vähem võiks tarbida külmi toite. Ka salatid ja smuutid võivad olla hoopiski soojad. Samas ei tohiks see Muiste sõnutsi anda ettekäänet värsket köögivilja menüüst välja puksida.

Mida ette võtta, kui haigus on juba külge hakanud? «Uuringud toovad välja, et kanasupil on leitud põletikuvastaseid toimeid, see parandab nakku-

KÜLMA AJA TERVISENÕU: Toitumisnõustaja Triin Muiste sõnutsi on supertoiduks eestimaised marjad, mille varusid oleks talvel võrratu sügavkülmast toidulauale lisada.

Tervis || 7

postimees, 9. oktoober 2018

ed kergemini tulema. ud mõttega üle vaadata.

da immuunsust se sümptomeid ja tema kuumus ja aroomid aitavad näiteks nina lahti teha,» räägib Muiste. Magusa asemel tasuks siis tarbida pigem marju ja puuvilju, et saada ohtralt C-vitamiini.

Muiste rõhutab, et tuleks kuulata oma keha – kui söögiisu on vähenenud, siis pigem juua värskeid mahlu või smuutisid, et saada viirustega võitlemiseks antioksüdante. Tsinki sisaldavate mereandide või kõrvitsaseemnete krõbistamine aitavad immuunsust tõsta ja viirustega võidelda. Loomulikult on abiks ka küüslaugu, ingveri, kurkumi tarbimine.

Muiste soovitab sügis-talvisel perioodil kasvatada ise idusid, sest need sisaldavad ohtralt C-vitamiini. «Kui neid lisada oma võileibadele, salatitele, suppidele või süüa niisama, oleme saanud teha päris suure sammu hea tervise suunas,» tõdeb ta. Aknalaual saab kasvatada ka erinevaid ürte ja neid ohtralt toitudele lisada.

Taimeteed on Muiste sõnutsi kõik väga kasulikud ja maitsemeelt võiks just hellitada nende varieerimisega ja pidada silmas, et ei magusta jooki suhkruga. Kes soovib end turgutada meega, võiks seda süüa niisama, sest kuumus võib selle kasulikke omadusi hävitada. Juurde tasub lisada veidike kurkumit ja musta pipart, mis koosmõjus tugevdavad immuunsust ja leevendavad kehas põletikke.

Mida teha, kui haigus on naha vahele pugenud Vastab Apotheka proviisor Kristiina Sepp: Sügis on kätte jõudnud ning vesine nina, kurguvalu ja köha on tõusnud nii lastevanemate seas kui ka töökollektiivides peamiseks jututeemaks.

Haiguste ennetamine on alati lihtsam kui haiguse ravimine. Seega on oluline hoida oma immuunsüsteem tugevana – süüa mitmekesiselt, elada tervislikult, riietuda vastavalt ilmastikule, magada piisavalt ja hoolitseda oma hügieeni eest ehk eeskätt pesta hoolega käsi.

Haiguste ennetamisel saab abi ka apteegist, kus on saadaval näiteks ninaspreid, mis aitavad võidelda külmetushaiguste ja gripi vastu (Humer Stop Virus ja Ago Virax). Kõige sagedamini nakatutakse erinevatesse külmetushaigustesse just nina kaudu. Nimetatud spreid aitavad isoleerida viiruse ja organismil sellest kergemini vabaneda.

Sellist laadi ninaaerosoolid sobivad kasutamiseks nii lastele, täiskasvanutele kui ka raseduse ning imetamise ajal. Kõige kindlam on neid kasutada kohe, kui inimene on

kokku puutunud külmetushaigusi või grippi põdeva inimesega, samuti siis, kui ta on külmetushaiguste perioodil sunnitud viibima kohtades, mida kasutavad päeva jooksul paljud inimesed.

Lisaks leiab apteegist elusaid baktereid sisaldava ninapihuse Rinogermina, mis aitab taastada ja tasakaalustada ninaõõne mikrofloorat, vähendada korduvat haigestumist ja kiirendada paranemist.

Pihustit kasutatakse erinevate nina-neelu infektsioonide ennetamiseks, nagu näiteks nohu, kõrvapõletik jne.

Kui inimene juba tunneb, et kurk kipitab ja nina kiheleb, on abiks ka rahvameditsiinist tuntud tee ingveri ja meega. Üldse on Lõuna-Aasiast pärit ingver väärt kraam, mis aitab kehal viirustega võidelda, annab energiat, stimuleerib organismi immuunsüsteemi, aitab organismist eemaldada kahjulikke aineid ning mõjub hästi seedimisele ja soolte tegevusele.

Bakteritega võitlemisele aitab kaasa küüslauk, ehkki ainult sellele ma kindlasti lootma jääda ei soovitaks. Kes ei taha igapäevaselt vängelt lõhnavat küüslauku süüa,

võib proovida lõhnatuid küüslaugukapsleid.

Organismi turgutamisel on abiks ka Carmolise tilgad, mis on aastasadu vana segu kümne ürdi eeterlikest õlidest. Tilku võib lisada meelepärase tee sisse. Kui palavikku ei ole, aga nina on vesine, võib teha sinepipulbriga jalavanni.

Mõistagi ei tohi unustada D-vitamiini, mille puuduse all kannatab sügistalvisel ajal kolmveerand Eesti elanikest. D-vitamiin aitab immuunsüsteemi taset hoida ning on seega paljude haiguste ennetamisel olulisel kohal.

Apteekides on D-vitamiini väga erineval kujul – tilkade, spreide, kapslite ja tablettidena, samuti on doosid väga erinevad, seega tasub enne ostu sooritamist apteekriga nõu pidada. Ülemiste hingamisteede viirushaiguste ennetamiseks sobib hästi ka C-vitamiin.

Koduapteegis võiksid olla greibiseemneekstrakti tilgad, millel on antimikroobsed omadused, samas tugevdab see immuunsüsteemi.

Greibiseemneekstrakti tuleb alati tarvitada lahjendatud kujul ning enne manustamist apteekriga kindlasti nõu pidada, sest mõne ravimiga see kokku ei sobi.

8 || Tervis

postimees, 9. oktoober 2018

SILMAD. Paljud ei tea, et päriliku silmahaiguse riski tuleb kontrollida juba varakult.

Salakaval nägem käib mööda sug Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

NÄGEMINE

R

ahvasuus ka roheliseks kaeks nimetatud glaukoom tuleneb enamasti kõrgest silmarõhust.

Silmarõhuhaigus võib pikka aega varjatult kulgeda, sest väike nägemiskahjustus jääb kahe silmaga vaadates märkamatuks.

Silmarõhu suurenemisest tulev glaukoom võib olla päriliku eelsoodumusega haigus, rääkis Ida-Tallinna keskhaigla silmaarst Pille Tein. Sel põhjusel tuleks neil, kel on haigus suguvõsas esinenud, juba varakult kontrolli minna.

«Pärilikkus tuleb mitte ainult emalt-isalt, vaid võib olla ka tädilt-onult. Riskigeene uuritakse ja on leitud mitmeid, mis haiguse avaldumist soodustavad.

Kahjuks ei ole personaalsed geneetilised analüüsid veel nii kättesaadavad,» rääkis Pille Tein.

Seetõttu soovitab arst käia alates 40–50 eluaastast kord aastas profülaktiliselt silmarõhku mõõtmas neil, kel on suguvõsas glaukoomi esinenud.

Nüüdisaegses ravis saabki ainult silmarõhku mõjutada. Kuigi haigusel on veel teisi faktoreid, nägemisnärvi verevarustusega ja arteriaalse vererõhu kõikumisega seotud probleemid, siis neid silmaarst otseselt mõjutada ei saa. «Lisaks ei saa välistada, et on tegemist madala ehk normaalrõhu glaukoomiga, mille puhul lisafaktoritel võib olla rohkem tähtsust kui tavamõistes igapäevasel glaukoomil. Sel juhul tuleb jälgida silma vaatevälja. Kui seal toimub halvenemisi, aga silmarõhud püsivad normi piires, siis tegemist normaalrõhuglaukoomiga,» seletas Tein.

Kui on riskigeenid olemas ja tekib glaukoomikahtlus, siis on näidustatud glaukoomi baas­ uuringud. Vaatevälja uuringuga saab hinnata nägemisvälja kahjustusi. Glaukoom on progresseeruv krooniline nägemisnärvi kahjustus, mis tekib aeglaselt.

Haigust ei diagnoosita arsti hinnangul ka alati õigeaegselt, sest tavaelus ei pruugi me seda väikest nägemise kahjustust märgata. «Silmarõhud on natukene kõrgemad tavapärasest, kuid patsient ei pruugi seda ise üldse tunda. Sel ajal võivad tekkida juba minimaalsed kahjustused nägemisnärvi kiududes,» seletas Pille Tein.

Vaatevälja uuringus avalduvad need väikeste mustade hägusustena, mis kahe silma vaateväljas jäävad kattuvasse ossa ja kompenseeritakse ajus terve silma vaateväljaga. Kui nüüd võrrelda uuringus saadud tulemust näiteks viie aasta pärast kordusuuringus, võib vaatevälja muutust näha, rääkis silmaarst. Närvikiudude kahjustused

Silmaarst Pille Tein

Foto: erakogu

Glaukoomi sümptomid • Ebamäärane silmavalu või peavalu otsmiku või kulmu piirkonnas, sagedamini kahjustatud silma poolel • Survetunne, surumistunne silmas • Halod või värvilised rõngad silme ees või vikerkaarevärvide nägemine ja valguskartus • Ägeda glaukoomihoo korral esineb tugev silma- ja peavalu otsmiku piirkonnas, mis võib kiirguda kätte, võib kaasneda iiveldustunne, oksendamine.

Allikas: silmaarst Pille Tein

võivad tekkida pikema aja jooksul, kui silmarõhk on pidevalt üle normväärtuste.

Silmarõhku on mõttekas ja ka lihtne kontrollimas käia, sest selleks ei pea otseselt silmaarsti vastuvõtule minema. Rõhku saab mõõta prillipoes, optometristi juures ja glaukoomiõe vastuvõtul. Sealt saadetaksegi inimene glaukoomikahtlusel edasi silmaarsti juurde, kes teeb vajalikud uuringud. Glaukoomiga jõuavad Teini juurde tegelikkuses üle 60-aastased, ka 70-aastased inimesed, kellel on juba vaateväljas muutused. «Kui nägemiskahjustus on juba tekkinud, on selgelt liiga hilja.

Glaukoom on progresseeruv haigus ning seda vaatevälja kadu, mis on juba tekkinud, me enam raviga tagasi anda ei saa,» nentis silmaarst.

Haiguse kontrolli all hoidmine ja silmarõhu stabiilsuse tagamine on Teini sõnul ravi peamine eesmärk. «Tahame ära hoida nägemisteravuse langemise ja säilitada patsiendi iseseisvust.

Kuna tegemist on suhteliselt eakate kontingendiga, siis ongi põhiline säilitada olemasolevat nägemisteravust ja kui võimalik, siis ka vaatevälja,» rääkis Tein.

Mida varem on avastatud silmarõhu muutused, seda parem on valida õiget raviviisi.

Miks silma siserõhk tõuseb?

Silma eesmine osa on täidetud vesivedelikuga, mida toodab ripskeha.

Vesivedelik ringleb eeskambris ja varustab silmaläätse ning sarvkesta toitainetega. Kuna seda vedelikku toodetakse pidevalt, siis peab see väljuma eeskambri nurgas olevatest äravoolukanalitest.

Vananedes võib tekkida sinna kanalisse takistus kas geneetilistest teguritest või vanemast east põhjustatud kudede muutumisest. Seetõttu on glaukoom sageli üle 50-aastaste haigus. Vesivedeliku äravoolu aeglustudes tõusebki rõhk silmamuna sees. Kõrge rõhk kahjustab nägemisnärvi kiude ja rakke, need hukkuvad.

Allikas: silmaarst Pille Tein

Tervis || 9

postimees, 9. oktoober 2018

mise varas guvõsa

Silma siserõhu mõõtmiseks täpseim aparaat on silmaarstil, kuid silmarõhku saab mõõta ka näiteks prillipoes.

Foto: Paula Rõuk

Paljud silmaprobleemid saavad alguse kuivusest

S

ilmaarsti sõnul on paljud igapäevased silmavaevused, nagu vesised silmad, silmade väsimus ja punetamine, seotud silmade kuivusega.

«Konditsioneerid ja küttesüsteemid kuivatavad õhku ja ekraanile vaadates ei pilguta inimene piisavalt silmi ning nende pind muutub kuivaks,» loetles Kreutzwaldi silmakeskuse silmaarst Merike Meren silmade kuivuse põhjuseid.

Arst lisas, et kui silm kuivab, siis on see vastuvõtlik haigustele ja tundlik välismõjudele ning hakkab kergesti vett jooksma.

Kuivast ruumist välja külma,

tuule ja päikese kätte minemine ärritab pisaranääret, mis hakkab seepeale tootma rohkem pisaraid, et taastada silmade normaalne niiskustase.

«Kiiruga toodetud pisarate koostises ei ole piisavalt kõiki neid komponente, mis hoiaksid pisara laugude taga, ja see voolab kergesti üle lauääre,» sõnas Meren.

Lisaks ei suuda ohtralt voolavat pisarat ära imada nn silmalau pumbasüsteem, mis peaks pisara viima silmast ninna. See funktsioon langeb ka vanusega, sest laugude toonus väheneb. Vanemas eas esineb silmade kuivust tihedamini, sest

Kontrolli oma nägemist ise!

organism jääb vananedes kuivemaks.

Silmaarst rõhutas ka veetarbimist, mis parandab üleüldist keha niiskuse taset. «Liigse kuivuse ja silmade vesisuse korral tuleb uurida, kas kilpnääre, liigesed ja veresuhkur on korras,» ütles tohter. Samuti võivad silmi kuivaks teha ravimid, eriti antidepressandid ning vererõhu- ja südamerohud. Võimalusel tuleks vahetada ravim sellise arstimi vastu, mis ei kuivata organismi.

Silmade kuivuse ravi on arsti sõnul kunstpisar, mis taastab normaalse niiskustaseme ning seda ei ole võimalik üledoseerida.

Kuna üks silm võib teise vaatevälja puuduse kompenseerida, tuleks kontrollida vaheldumisi kord ühe, kord teise silma nägemist. Prillide olemasolul tuleks test teha kindlasti koos prillidega.

Kui märkad silmade vaateväljas või nägemisteravuses erinevusi, siis pöördu silmaarsti poole.

10 || Tervis

postimees, 9. oktoober 2018

KUULA. Vähiravis on erakordselt oluline järgida arsti nõuandeid ja igal juhul hoiduda isetegevusest.

Vaid nii võib ravi viia soovitud tulemuseni ja tervis hakkab taastuma.

Raske võitlus rinnavähiga innustas aita Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

RINNAVÄHK

K

ui Merike Värik oli kolmeaastane, ei suutnud ta hinge mahtuda, et ema ei võta teda enam sülle ja et peab terve nädala tädide kantseldada olema – aga ema taastus parasjagu rinnavähi operatsioonist. Geneetilise eelsoodumuse tõttu sai ta haiguse hilisemas elus ka ise ja on pärast raske lahingu võitmist aidanud rinnavähikabineti nõustajana üle 5000 patsiendi.

«Kuna mu emal oli vähk, olin kogu aeg teadlik, et mul võib see tulla,» tõdeb Merike, kes on Põhja-Eesti Vähipatsientide Ühenduse juhatuse esimees ja Põhja-Eesti regionaalhaigla teabetoas nõustaja. Ta ema, kes elas pärast operatsiooni veel 30 aastat ja lahkus hoopis insuldi tõttu, oli vähidiagnoosi ja ravi ajal 36–37aastane. Selles vanuses pabistas ka Merike oma tervise pärast kõige rohkem. «Kui sain 37, mõtlesin, et olen pääsenud sellest. Ma enam ei muret-

senud nii väga. Mõtlesin, et mul on tervislikumad eluviisid, olen palju sporti teinud ja et mul ei pruugi seda tulla. Aga ikkagi tuli, sest see on geneetiline.»

Merike kannab BRCA1 geeni, mille tõttu oli tal rinnavähki haigestumise tõenäosus üle 80 protsendi, aga seda sai ta teada alles pärast haigeks jäämist geeniproovi tehes. «Ma ei olekski sellest pääsenud. Hea on, et ma siiski nii õigel ajal jõudsin. Mul oli teine staadium, kui avastasin, et mul on muna rinnas. Aga oleksingi pidanud veel tihemini kontrollis käima, et veel varem jaole saada,» ütleb Merike.

Tal oli ka enne olnud rinnas tsüste, mis tõmmati aga tühjaks ja elu läks edasi. Tol korral, 2010. aasta kevadel oli vähk 2,2-sentimeetrise läbimõõduga. Selle avastamise järel lõigati rinnast ära sektor ja kaenla alt lümfisõlmed. Kuu aega hiljem algas keemiaravi. Kuna sellele vaatamata jäid alles «munakesed», mis olid nüüd juba mõlemas rinnas, otsustas arstide konsiilium rindade eemaldamise kasuks. Järgmisel aastal läbis Merike bilate-

«Mul oli parukas viltu peas, näost valge, aga nii palju asju lükkas mind tagant.»

raalse masektoomia operatsiooni ja rindade rekonstruktsiooni ekspandriga. Eemaldada tuli ka munasarjad, sest selleta pole rindade eemaldamisest kasu.

Merikesel oli haigusega võitlemise ajal veel teinegi raskus ületada. Enne vähidiagnoosi saamist oli Merikese isa saanud insuldi. Varem sai ta käia koristamas ja poest asju toomas, keemiaravi ajal polnud see võimalik ja ta pidi samal ajal võtma haige isa enda juurde elama. «See oli päris karm. Mul endal oli nii raske haigus ja siis pidin teda ka veel hooldama. Teiste inimeste pärast me suudame aga rohkem asju teha kui iseenese pärast. Pidin voodist üles tõusma hommikul, et talle süüa anda.

Ma pidin ennast kokku võtma!

Ja kui ma ei saanud hakkama, pidin kellegi käest abi paluma.

Kohustus isa ees sundis mind üles tõusma!» leiab Merike raskustes ka positiivset.

Töölt ei tasu ära tulla Merike sattus vähiga võitlemise ajal üsna kriitilises seisus ka haiglasse – uriinis oli verd, keha valutas kohutavalt ja ta suutis vaid meeletu jõupingutuse ajel end kodus püsti ajada, kuna koer ta kõrval oli hakanud järeleandmatult ulguma. Peeglisse

pilku heites vaatas talle vastu lubivalge ja siniseks tõmbunud huultega vare. «Kui haiglas voolikute all olin, siis küll tundsin, et kergem oleks olnud ära surra kui edasi elada. Mul oli ikka nii halb.» Kuid asjad läksid paremuse poole. Haigusele ei tasu alla vanduda. Merike ütleb, et haigusega võitlemise perioodil ei suutnud ta end tihtilugu isegi riidesse panna ja enesetunne oli väga halb, aga kõigele vaatamata sai ta vunki juurde töökaaslastelt, kes utsitasid ikka koosolekule ja jõulupeolegi tulema. «Mul oli parukas viltu peas, näost valge, aga nii palju asju lükkas mind tagant. Mul võimaldati kodust tööd teha, see oli ka üks väga hea asi. Kui seal haigena lamasin, aga keegi helistas – hääletoon muutub ja võtad ennast kokku! Nii et keegi ei osanud arvatagi, et tegelikult olin haige,» räägib Merike. Kasvõi hetkeline ergastumine aitab tema arvates vaimselt paremini vastu pidada. «Ütlen kõigile ka, et ärge tulge töölt ära! Käige nii kaua tööl, kui saate. Sellega lisandub palju positiivsust, et sa pead kuhugi minema, kuulud kuskile – inimesed vajavad seda. Kui jääd koju sussi lohistama, pikali, siis sealt välja tulemine on väga raske.»

Vähiliit tunnustas Merike Värikut eelmisel kuul rinnavä

Tervis || 11

postimees, 9. oktoober 2018

ama saatusekaaslasi

ähialase ennetus- ja teavitustöö eest.

«See paneb mind nutma, kui inimene näiteks loobub vähiravist ja hakkab MMSi tegema.»

Iga tugi on vähihaigele oluline, leiab Merike. Tema sattus Põhja-Eesti Vähipatsientide Ühendusse ajal, mil talle tehti keemiaravi. «Läksin, tilguti veenis, Hiiule ühingu koosolekule.

Vaatasime seal asju, nägin neid inimesi ja see andis mulle palju jõudu. Kui inimesed arvavad, et seal ühingus ainult nutetakse ja heietatakse rasket saatust, see nii ei ole. Seal keskendutakse terveks saamisele. Nendele edulugudele, mis on aidanud ja elus edas viinud.» Nüüd korraldab ta ise iga kuu viimasel teisipäeval Hiiul infopäevi. Sõna võtavad lümfiterapeudid, arstid, toitumisspetsialistid, psühholoogid. Seal käivad ka inimesed, kellel on olnud vähk ammu.

«Kui näed kedagi, kellel on üle 30 aasta tagasi olnud vähk, ta elab, naerab, laulab, see innustab ja ei lase jääda nurka, ainult oma haigusest mõtlema.»

Kui haigus oli seljatatud, kutsuti Merike ühingut juhtima.

Samal ajal hakkas ta tegelema ka nõustamisega rinnavähikabinetis. «Nende aastatega on see välja kujunenud, et mind teatakse ja inimestel on kerge minuga rääkida, kuna olen seda tööd juba nii kaua teinud. Arvan, et teadmine, et olen nii kaua elus püsinud, annab ka neile täiendavat usku.»

Ehkki Merike on kõrgharidusega kultuuritöötaja ja magistrikraad on tal majanduses,

Foto: Sander Ilvest/Postimees

läbis ta nüüd ka õenduse õpingud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. «Läksin sinna kooli, et aidata ennast ja teisi paremini.» Merike teab, kuidas olulised protseduurid käivad ja oskab seletada, kui küsitakse.

Ta rõhutab, et tuleb kohe pöörduda arsti juurde, kui tunned, et midagi on valesti, olenemata vanusest. Naised võiksid rutiinselt duši all käies ka oma rindu ja kaenlaalust piirkonda katsuda, et tuvastada muutused. Sõeluuringu kutsest ei tohiks kõrvale hiilida.

MMSist tuleb hoida kauge kaarega eemale Merike paneb kõikidele südamele, et haigena tuleb arsti kuulata ja teha täpselt soovituste järgi. Peab võtma ravimeid ettekirjutuse järgi, mitte võrdlema naabrinaisega, sest iga haiguslugu ja raviskeem on erinevad. Näiteks talle kirjutati toona 21 tabletti ja neid ta ka võttis.

Tihtipeale need, kellel on hormoontundlik vähk, jätavad poole peal näiteks viieks aastaks tehtud raviskeemi järgimise. Kui esimene aasta on hea olla, samuti teisel, siis kolmandal aastal ei pea inimene tablettide võtmist vajalikuks.

Merike toonitab, et peaks hoiduma igasugusest isetegevusest. «See paneb mind nutma, kui inimene näiteks loobub vähiravist ja hakkab MMSi tegema. See on kohutav! Nii kurb. Kui keegi teab kedagi, kes nii teeb, siis palun püüdke talle mõistus pähe panna!» Ka teda üritasid sõbrad vähivõitluses aidata ja suunasid ta ühe posija jutule. Kuna Merike ei tahtnud neid keeldumisega solvata, läkski. Seal pakuti talle rohelist vedelikku ja kärbseseene tilku,

millest ta loomulikult keeldus.

Kui aga inimene ei pane vastu, kasutab alternatiivset kraami, kui talle tehakse keemiaravi, siis see kõik on talle kahjulik ja tervist laostav. «Palun ärge ravige ennast ise! See ei ole viimane õlekõrs, vaid võib hoopis muutuda surmavaks.» Keemiaravi saades ei tohi võtta ka toidulisandeid ja vitamiine ega tarbida mett. Magusat muidugi ei ole soovitav palju süüa, aga suhkur on lubatud, mis on etem kui suhkruasendajad.

Oluline on süüa mitmekesiselt, eriti olulised on vähihaigele valgud. Kauges kaares peaks eemale hoidma igasugu eridieetidest. Inimene peab tarbima kõiki toidugruppe, et organism saaks end korralikult üles ehitada. Ülimalt tähtis on ka enda eest seismine. «Kui keegi ütleb, et võta see tool ja tõsta – kui sa seda teha ei tohi, sa seda ei tõsta! Tean omast käest, jube raske on öelda ei. Oleme harjunud läbi vere ja pisarate kõik asjad ära tegema. Kui sul on juba nii raske katsumus olnud, siis pead mõistlikult enda keha säästma.»

Alates eelmise aasta algusest on ka avatud PERHis palliatiivravi keskus, kus on olemas nii valuraviarstid, hingehoidjad, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, nüüd ka kogemusnõustaja, valuravi õde. Sinna pöördudes saavad kõik vähihaiged patsiendid valuravi ja psühholoogilist nõustamist, viimane on vabalt kättesaadav ka nende lähedastele. Palliatiivravi infopäev on iga kuu viimasel neljapäeval.

Merikesel on suur unistus, et rinna eemaldamise korral kompenseeriks Haigekassa rinnaproteesid ja et kõik keemiaravile suundujad saaksid tasuta paruka. Praegu saadavad neid Eestisse Merikese välismaa sõbrad. «Vähekindlustatud inimestele on see nii oluline, sest tuleb Narvast vanaproua, kes ütleb, et ei lähe ravile, tahab väärikalt surra. Aga kui saame talle rääkida, et ta saab siit tasuta paruka, tehku ravi läbi, siis see aitab seda ravi vastu võtta. Ütlen, et näete, ka minul oli vähk ja ma elan.»

Rindade taastamise operatsioone ja ekspandreid kompenseerib Haigekassa juba praegu.

Merike tõdeb, et mõnikord tehakse oma haigusest monument, mille all istudes ununeb muu elu täiesti ära. Ta ütleb kõigile alati, et tuleb teha midagi toredat. Leida endale hobi. Merike on avastanud enda jaoks näitlemise, kus ta saab teha väljalülitusi muudesse maailmadesse, ja samuti naudib tihti põnevaid koolitusi. «Minu juurde tulevad ju inimesed siis, kui neil on väga pahasti ja ka mina pean kuskilt tuge saama.»

Merike soovib, et inimesed rohkem hindaksid oma aega. «Vanasti oli minulgi ainult laps, pere, töö ja töö – mul enda jaoks ei olnud absoluutselt aega.

Seda tuleb ikkagi võtta, sest elu on kui küünlaleek. Tuleb suur tuul ja ongi läbi, sa ei tea kunagi, kui palju sul aega on jäänud.

Tuleb midagi toredat teha!» ütleb Merike naeratades.

12 || Tervis

postimees, 9. oktoober 2018

TASAKAAL. Kergem toit ennetab elustiilist tulevaid haigusi ning organismile ei tee paha ka piisav füüsiline aktiivsus. Maksa tervist tuleb hoida, sest seni pole veel maksa tervendavaid ravimeid.

Vale kütus teeb maksa haigeks Maksahaige toitugu tervislikult Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

Mida süüa?

ennetamine

Rasvunud maksa korral jääb toidulauale endiselt alles terve hulk maitsvaid toite. Põhimõtteliselt on selline dieet sama, mida me kõik ideaalis igapäevaselt süüa võiks. Maksahaige toidulaual on olulised naturaalsed toidud, mis ei sisaldaks väga palju kaloreid ning oleksid kiudainerikkad.

• Küüslauk on maksahaigetele hea, sest kiirendab rasvapõletust.

• Oomega-3-rasvhapped – neid sisaldavad head rasvaallikad (lõhe, sardiinid, linaseemned, Kreeka pähklid) võivad aidata maksa rasvumist leevendada.

T

asakaalustatud toit, mis sisaldab kõiki vajalikke toitaineid – süsivesikuid, valke, rasvu, vett, vitamiine ja mineraalaineid, on hädavajalik mitte ainult maksale, vaid kogu organismile normaalseks toimimiseks.

Maksahaiguste ennetamisel on Lääne-Tallinna keskhaigla gastroenteroloogi Vadim Brjalini sõnul väga tähtis koht toitumisel, eriti hea on nn Vahemere maade dieet, mis sisaldab palju mereande ja köögivilju. «Piirata tuleks punase liha söömist ning eelistada selle asemel väherasvast kala ja linnuliha. Samuti tuleks vältida suhkrurikkaid ja praetud toite,» rääkis Brjalin.

Samaväärselt oluline on liikumine Maksa tervisele on väga kasulik ka füüsiline aktiivsus. Eriti hästi mõjuvad aeroobsed treeningud, nagu jooksmine, kõndi-

Mida vältida?

Ülekaalulisus põhjustab maksarasvtõbe.

Foto: Panthermedia/ Peter Jobst

mine, rattasõit, ujumine, tantsimine. Kui inimesel on kaasuvaid haigusi, siis on arsti sõnul väga oluline tegeleda nende ravimisega. Näiteks kõrgvererõhktõve korral peab võtma vererõhku alandavaid preparaate, diabeedi korral diabeediravimeid jne. «Aktiivne eluviis ja tasakaalustatud toit, mis katab inimese energiavajaduse,

Ebaspetsiifilised sümptomid Maksahaiguse sümptomid on väga tagasihoidlikud ja enamikul juhtudel võivad need üldse puududa. «Inimesed võivad elada maksahaigusega üsna pikalt, ilma et nad midagi tunneksid,» rääkis Brjalin, kelle sõnul viitab sümptomite avaldumine juba kaugele arenenud maksahaigusele, sh tsirroosile (maksa sidekoestumine).

• Kohv – sisaldab antioksüdanti nimega kloro­ geenhape, millel on põletikuvastased ja kolesterooli alandavad omadused.

• Roheline taimetee – kiirendab ainevahetust, mõjub võimsa antioksüdandina ning võib aidata liigsest keharasvast vabaneda.

• Avokaado on samuti südame- ja maksasõbraliku rasva allikas. Sisaldab ka vees lahustuvaid kiudaineid, mis aitavad alandada veresuhkrut ning oksüdatiivset stressi kehas.

Maksahaigusest võivad märku anda: • kiire väsimine, • jõuetus, • jaksamatus tegeleda asjadega, mida varem suudeti teha kiirelt ja kergelt, • kõhnumine, • nahakollasus, • vesikõht, • minestamine.

Allikas: gastroenteroloog Vadim Brjalin

aitab hoida maksa tervena,» sõnas arst.

Kahjuks ei ole veel selliseid ravimeid, mis teeksid haige maksa terveks – need on uuringufaasis, kõneles Brjalin. Arsti sõnul on pigem oluline maksahaigusi ennetada, elades ja toitudes tervislikult. Erinevate ainetega maksa «puhastamine» on aga gastroenteroloogi sõnutsi müüt.

«Normaalselt toimiv maks puhastab end ise, kui toituda tasakaalustatult ja tervislikult,» seletas Brjalin. Seega on tervislikul toitumisel väga oluline koht maksahaiguste ennetamisel.

Maksarasvtõbi on elustiilihaigus Vale toitumine ja ülekaalulisus põhjustab maksarasvtõbe (inglise keeles non-alcoholic fatty liver disease ehk NAFLD), tõdes arst.

«Maksarasvtõbi diagnoositakse umbes 30–40 protsendil inimestest nii Euroopas kui USAs. Prognoositakse, et lähima 30

Maksa rasvumise ennetamisega saab igaüks tegelema hakata juba praegu. Selleks tuleb vältida või minimaalses koguses tarbida toite, mis teevad liialdades kahju ka muudele organitele peale maksa.

• Suhkrurikkad toidud – kiirendavad veresuhkrut ja suurendavad rasva osakaalu maksas. Olgu selleks kommid, jäätis, karastusjoogid või küpsetised, kõiki neid peaks ka terve inimene tarbima minimaalselt.

• Alkohol – see on maksa rasvumise üheks suurimaks riskiteguriks. Ka võib alkoholitarbimine viia lõpuks maksahaiguste tüsistusteni.

• Rafineeritud teravili – valgest saiast, pastast ja riisist ei saa inimene suurt midagi peale ajutise energia. Kiudained ja vitamiinid on neist suuremas osas välja töödeldud, mistõttu suurt kasu neist organismile ei ole.

• Praetud ja frititud toidud – neis on suur hulk rasva ja soola või suhkrut üheskoos ning ohtral tarbimisel viivad need kehakaalu märkimisväärse tõusuni.

• Punane liha – võtmesõna on mõõdukus ning terve inimene ei pea seda menüüst välja jätma.

Isik, kel on (maksa)rasvumise oht, peaks eelistama vähem rasvast linnuliha ja kala.

Allikas: Postimees

Erinevate ainetega maksa «puhastamine» on arsti sõnul müüt.

«Normaalselt toimiv maks puhastab end ise, kui toituda tasakaalustatult ja tervislikult,» seletas Brjalin.

aasta jooksul muutub ülekaalulisus globaalseks epideemiaks, ning mitte ainult Euroopas ja Ameerikas, vaid ka Aasias ja Aafrikas,» rääkis Brjalin. Selle taga on arsti sõnul ebatervislik toitumine, istuv töö kontoris arvuti taga ning vähene liikumine.

Maksa rasvumine on tihedalt seotud metaboolse sündroomiga. Metaboolse sündroomi korral esinevad inimesel korraga ülekaalulisus, kõrgvererõhktõbi, kõrgenenud kolesteroolitase ja kõrgenenud veresuhkur. «Ebatervislik toitumine tekitab olukorra, kus rasv ei ladestu naha

alla, vaid läheb elunditesse, nende hulgas kannatab ka maks,» seletas Brjalin.

Maksahaige peaks oma toidulaualt eemaldama toidud, mis sisaldavad palju süsivesikuid ja rasvhappeid. Nendeks on näiteks suhkrurikkad toidud, nagu maiustused ja jäätis, samuti rasvane liha ja praetud toidud. «Lisaks eespool nimetatule on väga oluline vältida ka karastusjookide tarbimist. Eriti kahjulikud on energiajoogid, mis on populaarsed eelkõige teismeliste seas.

Energiajoogid sisaldavad veelgi rohkem süsivesikuid kui tavalised karastusjoogid,» ütles arst.