Tervis, 10. september 2019

TEEMALEHES:

Puugihaigus mõjutab liigeseid LK 2–3 Kuidas vähendada suhkru tarbimist? LK 4 Millised vitamiinid päästavad haigusest? LK 5 Ravimitest tekkiv maksakahjustus LK 6

TERVIS

PERSONAALTREENER SIIM TÕEMETS:

Kontoritöötaja, võta pause liikumiseks! Füüsiline aktiivsus leevendab sundasendist tingitud valu, ka kroonilist. LK 10–11

TEEMALEHT 10. SEPTEMBER 2019

2 || Tervis Toimetaja kolumn MARILIN VIKAT

marilin.vikat@postimees.ee

Torisedes kella vaadates ja end väsinult kontoritoolilt üles upitades, ristluud tuld löömas, võib võtta võimust jõuetu pahameel, et jälle on möödas päev, mil pole saanud ihu ja hinge eest korralikult hoolt kanda.

Peal on rammestus ja koduski ootab ees küllaldaselt kohustusi.

Teadlaste uurimustulemustest kajab üksmeelselt, et füüsiline aktiivsus tagab parema tervise, enesetunde ja isegi pikema elu. Samuti vahedama mõistuse, sest pideva istumise tulemusena liigub hapnikurikas veri vaevalisemalt ka ajju, aga iga poole tunni tagant enda liigutamine lükkab verevarustuse käima nagu kord ja kohus. Et muuta pühendunud tööinimesele keha ja tervise eest hoolitsemist hõlpsamaks, lasime treeneril anda näpunäiteid, milliseid virgutavaid harjutusi teha kontoris. Pärast välgatavad ideed nagu piksenooled! Keha kangus taandub ja seljavalud vaibuvad, rääkimata olulisest kasust haiguste ennetamisel. Argine mõõdukas liikumine on leitud olevat ka hea depressiooniravim.

Ennetamine on mõistagi parim viis tagada oma tervem tulevik. Looduslapseks loodud inimese organism vajaks tasakaalustatud elustiili, kus tänapäevased mugavused ei etendaks juhtrolli. Tarbime näiteks liiga palju suhkrut, mida on lisatud kõikjale, ja seetõttu muudame keha pahaaimamatult vastuvõtlikumaks haigustele, isegi vähile. Sestap räägime käesolevas lehes, miks ja kuidas suhkru tarbimist vähendada.

Mõnikord lähevad elus asjad aia taha ja tuleb rinda pista ebameeldivate tagajärgedega – nooruse uljuses tehtud tätoveering võib äkki olla vastukarva.

Mida teha ja kas lasereemaldus annab oodatud tulemuse? Laser ei ole lahendus kõige puhul – sünnimärke eemaldades võib lihvida küll pealmist osa, aga kui tegu on vähiga, jätkab see naha all ikka arenemist.

Oluline on konsulteerida arstiga.

Samas ei pea kõikide sügisel kimbutavate muredega pöörduma kohe tohtri juurde – asjatundlikku abi saab ka koduapteegi proviisorilt, näiteks immuunsüsteemi tugevdamise ja külmetushaiguste osas.

Tuttavad apteekrid on öelnud, et inimesed võiksid neilt rohkem küsida, sest ülikoolist saadud laialdased teadmised võimaldavad tuua selgust mõnessegi probleemide puntrasse ja pakkuda parimaid kaasaegseid lahendusi. Söetabletid ja briljantroheline pole enam ammu ravivahendite koorekiht.

Hoia koos meiega kätt terviseteemade pulsil, et tulevik oleks helge ja energiast pakatav. Ilusat algavat sügist!

Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimees.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Maakri 23a, Tallinn

postimees, 10. september 2019

PIKA VINNAGA. Tõbi võib välja lüüa alles aastaid pärast haigestumist.

Salakaval puugihaigus võib liigestesse jääda aastateks haiguse ägenemisega aeg-ajalt,» seletas arst. Borrelioosi liigesevormi ravi on kompleksne: mitte ainult antibiootikumid, vaid ka põletikuvastased ravimid, mida määravad arstid.

Ei tasu unustada, et borrelioosi põdemine ei anna sellevastast immuunsust – haigust võib põdeda korduvalt, mis tähendab ka korduvat arsti poole pöördumist ja korduvat antibakteriaalset ravi.

Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

PUUGIHAIGUSED

P

uukidega leviv borrelioos on arstidele murekoht, sest haiguse eri vormide tõttu on seda diagnoosida keeruline ning sageli aeganõudev.

Eestis levitavad puugid vähemalt kolme haigust: puukentsefaliiti, puukborrelioosi ja vähem teada olevat erlihhioosi ehk anaplasmoosi. Kõige rohkem arusaamatusi ja müüte on seotud puukborrelioosi ehk Lyme'i tõvega. Isegi arstide seas ei ole ühist arusaamu sellest keerulisest ja mitmekülgsest haigusest, rääkis Ida-Tallinna keskhaigla infektsionist Aleksei Nelovkov.

Teiste puugihaiguste puhul on diagnoosimine enamasti selgem. «Entsefaliidile on iseloomulik tsentraalse närvisüsteemi haaratus entsefaliidi või meningoentsefaliidi väljakujunemisega, mis kulgeb kõrge palaviku ja peavaluga, ning teiste närvisüsteemi kahjustusele iseloomulike sümptomitega. Erlihioosile ja ka anaplasmoosile on iseloomulikud palavik, suurte lihaste valulikkus, iseloomulikud on ka muutused verepildis,» seletas Nelovkov.

Borrelioosi neli nägu Puukborrelioosil on arsti sõnul kirjeldatud mitu vormi või iseloomulikku sündroomi. «Rohkem tuntud on tüüpilise nahalaiguga kulgev haiguse vorm nimega «migreeruv erüteem». See ei ole ainus sündroom, kuid tei-

Keeruline tuvastada

Kõige levinuma borrelioosivormi puhul tekib iseloomulik punane lööve.

Foto: AP/SCANPIX SWEDEN

si esineb tunduvalt harvem,» sõnas ta. Järgmine vorm on südame haaratusega haiguse vorm, mis kujutab endast teatud tüüpi rütmihäireid. Kolmas sündroom on närvisüsteemi haarav haiguse vorm, alates ühe närvi kahjustusest – rohkem on levinud näonärvi kahjustusega vorm, mille puhul tekib ühe näopoole halvatus – kuni alaägeda meningo-entsefaliidini,» seletas arst.

Neljas vorm on liigeste põletik.

«Puukborrelioosi korral tekib reeglina ühe või harvem

mitme suure liigese põletik.

Liigese põletik tekib hiljem ja seda loetakse borrelioosi hiliseks vormiks, millel on ka nimi – Lyme'i artriit,» rääkis infektsionist. Reeglina tekib Lyme'i artriit antibakteriaalse ravi hilinemisel.

Borrelioosi tekitavad mõned Borrelia sugukonda kuuluvad bakterite liigid, mis vallandavad põletiku, mida ei peata alati isegi edukas antibakteriaalne ravi. «See tekitabki nii-öelda kroonilise liigesepõletiku koos

Liigeste borrellioosi esineb IdaTallinna keskhaigla reumatoloogi Karin Laase sõnul harva. Lihtsalt liigese- või lihasvalu ilma liigesepõletikuta ei ole Lyme'i artriidile iseloomulik.

«Diagnoosimiseks tuleb algul välja lülitada muud artriidi põhjused. Vereseerumipõhised borrellioositestid on lihtne ja kättesaadav analüüsimeetod, kuid testide tulemusi ei ole kerge tõlgendada, kuna tulemusi mõjutab mitu tegurit,» seletas ta. Tegu on antikehadega, mis tekivad inimese enda kehas vastusena borreliabakterile. Antikehad jäävad arsti sõnul sageli aastateks positiivseks ka pärast seda, kui Borrelia bakterit enam organismis ei leidu.

Seega, kui inimene on juba korra saanud antibakteriaalset ravi positiivsete seroloogiliste testide ja haigustunnuste tõttu, siis lihtsalt positiivsete analüüside pärast ravikuuri korrata ei ole vaja. «Enamik Lyme'i artriidi patsiente paraneb täielikult, kuid see võib võtta aega. Olulisi tüsistusi Lyme'i artriit ei põhjusta. Kui liigeste ja/või lihaste valud kestavad kaua ning isegi süvenevad pärast Lyme'i artriidi ravikuuri, peaks raviarst diagnoosi üle vaatama,» nentis Laas.

Tervis || 3

postimees, 10. september 2019

Puukborrelioosi põhjustav bakter pesitseb puugi seedekanalis.

Foto: SHUTTERSTOCK

Kolmeaastaselt saadud puuk põhjustab vaeva aastakümneid Liisal (nimi toimetusele teada) on enda teada olnud ainult üks puuk kolmeaastaselt vanaema juures 1997. aastal.

«Puuk oli kergelt naha sees, saadi kohe kätte, hammustuse koht punaseks ei läinud, palavikku ei tõusnud ja midagi hullu ei juhtunud. Läksime küll kiiresti ka arsti juurde, et teha süst, aga öeldi, et entsefaliidivastast vaktsiini hetkel pole ja borrelioosi ja muude nakkuste vastu niikuinii vaktsiini pole,» teab neiu ema jutu järgi rääkida. Pärast juhtumit ei olnud aastaid märke haigusest. «Umbes seitsmeaastaselt kukkusin kodutänaval jalgrattaga ja vigastasin põlve. Liiges läks aina enam paiste. Pöördusime perearsti poole, kus selgus, et põlves on vesi,» ütles Liisa.

Arst andis mitu kuuri antibiootikume, aga vesi põlvest ei kadunud. Tehti vereproovid ja avastati borrelioosivastased antikehad. «Mind pandi tilgutite alla põletikuvastasele ravile. See aitas, vesi ja ilmselt ka põletik põlvest kadusid. Aga mõne aja pärast olid mõlemad

tagasi. Põlveliigesesse tehti süst, mille järel vesi ja valu kadusid. Nii mitu korda,» rääkis noor naine. Liisa tervist kontrolliti arsti juures regulaarselt.

«Ei mäleta aastat, aga ükskord otsustati mul kurgumandlid ära lõigata.

Mäletamist mööda on seal pärast angiini antikehad või bakterid, mis soodustavad liigesehaigusi. Pärast seda ei tulnud vesi põlve tagasi mitu aastat, aga valutas ikka vahel,» seletas ta.

2019. aasta märtsini olid Liisa põlved enam vähem korras, valutasid küll liigse kõndimise, seismise, valesti istumise või treeningu järel, aga igapäevast elu see ei seganud. «Sel ajal elasin juba Taanis. Sõidan rattaga mõne korra nädalas ilma mingite kaebusteta põlvede osas. Tänavu märtsis pärast lühikest rattasõitu hakkasid põlved valutama ja õhtuks oli põlves vesi,» sõnas ta.

Arstid soovitasid neiul võtta ibuprofeeni, mil on põletikku alandav toime.

«Selle kuu vältel tuli mul vesi põlve umbes iga paari-kolme päeva tagant. Kui vesi põlve tuli,

võtsin ibuprofeeni – siis polnud vett kaks-kolm päeva. Nii kordus, kuni vett enam tagasi ei tulnud,» meenutas Liisa.

Mitme kuu pärast õnnestus Liisal Taanis reumatoloogile pääseda.

Selleks ajaks vett enam põlves ei olnud, kuid põlv valutas üha rohkem.

«Reumatoloog vaatas ultraheliga põlve ja ütles, et midagi on seal sees natuke ärritunud,» rääkis ta. Naine saadeti vereproovi ja MRT uuringule.

Uuesti reumatoloogi vastuvõtul öeldi aga, et kõik paistab korras olevat. «Kogu protsess alates põlve vee kogunemi-

sest kuni reumatoloogi otsuseni võttis viis kuud, mille jooksul valutas põlv iga päev – valutas isegi pikali olles ja rahulikult lamades, rääkimata kõndimisest või töö tegemisest,» seletas Liisa.

Kuuldes arstilt, et kõik on korras, jäi ta üsna nõutuks ja kurvaks.

«Hakkasin internetist otsima liigeseid parandavaid ravimeid ja võtma glükosamiini tablette ja kibuvitsapulbrit. Ma ei tea, kas see on platseebo­efekt või läks valu lihtsalt ära, aga hetkel mul enam põlved niisama ei valuta,» tõdes Liisa.

Lyme'i artriiti diagnoosida aitavad: • puugiründest teadmine, • liigesepõletiku sümptomid: vedelik liigeseõõnes, liigese turse, valulikkus, • vastavate vereproovide tegemine (Borrelia-vastaste antikehade määramine koos niinimetatud kinnitavate testidega) • mõnel juhul ka liigesevedeliku uurimine molekulaarse meetodiga Borrelia DNA tuvastamisega.

Allikas: infektsionist Aleksei Nelovkov

Puukborrelioosi põdenud kuulsused

Avril Lavigne

Foto: SCANPIX/ REUTERS/DANNY MOLOSHOK

Laulja Avril Lavigne rääkis võitlusest haigusega 2015. aastal, kui tunnistas, et oli kuid voodihaige. Spetsialistid ja arstid diagnoosisid tal vääralt kroonilise

väsimuse sündroomi ja depressiooni ning naine jõudis arvata, et on surmasuus, enne kui sai teada, mis tal viga oli.

Näitleja Ben Stiller kirjel-

das 2011. aastal, kuidas tal oli samuti borrelioosi diagnoosimisega probleeme. Mehe põlv läks mõni aasta varem paiste ja põletikuliseks, kuid arstid ei leidnud kaua haiguse põhjust.

Kuigi Stilleril enam haigusnähte ei ole, jäid borrelioosi antikehad siiski kehasse.

Tõsielustaar Kelly Osburne'il võttis borrelioosi diagnoosimine aega peaaegu kümnendi.

Ta kannatas aastaid pärast puugihammustust erinevates kehapiirkondades väljenduva valu käes. Naisele anti retseptiga valuvaigisteid, millest ta lõpuks sõltuvusse sattus.

Laulja Kris Kristoffersoni tervis sai löögi, kui mees enda teadmata borrelioosi haigestus.

Kui tal haigus paari aasta pärast avastati, taastus ka laulja tervis.

Allikas: Insider

4 || Tervis

postimees, 10. september 2019

SÕLTUVUSEST PRIIKS. Kiudainerikastele toitudele üle minnes hakkab kaduma ka painav magusaisu.

Suhkrukärbe on relv eluohtlike haiguste vastu Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

HAIGUSTE ENNETUS «Suhkruga liialdamine põhjustab veresuhkru taseme järske kõikumisi, mis tekitab omakorda suuremat iha suhkru järele.

Me satume justkui nõiaringi, sest vajame üha uut ja uut doosi,» räägib toitumisterapeut Triin Muiste. Suhkru pideval ohtral tarbimisel ähvardavad aga tõsised terviseriskid.

«Suhkru liigtarbimise sagedasemateks terviseriskideks võib pidada kolesteroolitaseme tõusu, hambakahjustusi ning kehakaalu tõusu. Samuti soodustab suhkur diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste teket, suurendab immuunpuudulikkust, samuti vähendab vastupanu vähile. On leitud, et lastel võib liigne suhkrutarbimine viia käitumishäirete ning õpiraskusteni,» loetleb toitumisterapeut ohte tervisele.

Suhkrulimiit täis nelja kommiga «Keskmine naisterahvas näiteks, kelle energiavajadus on 2000 kcal, ei tohiks lisatud suhkruid tarbida üle 50 grammi päevas. Selle koguse saab kätte juba siis, kui süüa neli või viis šokolaadikommi,» sõnab Muis-

«Kindlasti tunnevad paljud, et neil on pärast suhkrust loobumist energiat oluliselt rohkem.»

Toitumisterapeut Triin Muiste

Suhkrut leidub paljudes toitudes. Oluline oleks lasta hea maitsta pigem looduslikel saadustel, mis sisaldavad ka eluks vajalikke kiudaineid.

Foto:

Shutterstock

te. Magusat on aga harjutud tarbima pidevalt ja lisaks leidub suhkrut teistes toitudes, muuhulgas leivas, ketšupis, aga ka näiteks lihakastmetes. «Tarbime igal juhul liiga palju suhkrut. Lisatud suhkrud ei tohiks anda üle kümne protsendi soovituslikust energiast. Ideaalis võiks see olla alla viie protsendi,» ütleb toitumisnõustaja.

Energia võiks tühje kaloreid

sisaldava suhkru asemel pärineda hoopis kiudainerikastest süsivesikute allikatest nagu puu- ja köögiviljad ning täisteratooted.

Süsivesikuid on vaja keskmisel, 70 kilo kaaluval naisel ööpäevas umbes 250–300 grammi.

Pruun suhkur pole tervisetoit Suhkur kiudaineid ei anna ja seda ei tohiks tembeldada

tervislikuks ka tumedama värvi järgi. «Sageli öeldakse, et toitume tervislikult ja tarbime muuhulgas pruuni suhkrut. Siis aga selgub, et tegu on näiteks fariinsuhkruga, mis pole muud kui karamellistatud valge suhkur,» räägib toitumisterapeut.

Ta tähendab, et vahet tuleb teha, mis on rafineeritud valge suhkur, kust on eemaldatud kõik vitamiinid ja mineraalid,

ja mis on rafineerimata toorsuhkur. «Viimast koos mee, kookosesuhkru, vahtrasiirupi ja muu sellisega võib pidada küll tervislikumaks, aga veresuhkrut mõjutavad nad ikkagi samamoodi kui valge suhkur.»

Suhkru tarbimise argine vähendamine võib tuua peatselt parema elukvaliteedi, rääkimata pikaajalisest kasutegurist ohtlike haiguste ennetamisel.

«Kindlasti väga paljud tunnevad, et neil on pärast suhkrust loobumist energiat oluliselt rohkem,» nendib Muiste. Samuti võib suhkrust loobumine mõjuda positiivselt seedimisele ja loomulikult hakkab langema kehakaal ning hambad püsivad tervemad.

Mis aitab suhkrusõltuvusest välja?

Kuidas suhkrusõltuvuse nõiaringist välja murda? Toitumisnõustaja soovitab süüa regulaarselt kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala päevas. Tuleks jälgida, et toidulauale jõuavad ohtralt tervislikke liitsüsivesikuid sisaldavad toidud nagu puu- ja köögiviljad, samuti kaunviljad. «Magusast ei pea kohe loobuma, muidu võib äkiline loobumine kaasa tuua võõrutusnähud, aga võiks vähemalt poole võrra vähendada. Asendada pigem tervislike maiustustega – näiteks isetehtud pähklikommide, kaunviljamuffinite ja muu maitsva tervislikuga,» annab toitumisterapeut ideid.

«Kogemus on näidanud, et kui inimesed söövad regulaarselt ja tarbivad pigem liitsüsivesikuid, kaob ka magusaisu.»

Toitumisterapeudi sõnul aitab suhkru küüsist vabaks murda ka tähelepanu pööramine oma emotsioonidele – kas oled märganud, kui tihti sööd magusat lihtsalt paha tuju ajel?

Tervis || 5

postimees, 10. september 2019

VALESTI VÕETUD TABLETID. Mõnd lisandit ja ravimit ei tohiks võtta koos, kuna see võib mõjutada toimet.

Immuunsüsteemi tõhusaks toimimiseks tuleb keha varustada vitamiinidega Lilian Laanepere lilian.laanepere@ postimeesgrupp.ee

IMMUUNSUS

E

esti kliimas tuleks vitamiine võtta toidule lisaks, et pime ja külm poolaasta tervena üle elada.

Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum annab ülevaate, milliseid vitamiine on organismil sügisel ja talvel eriti tarvis.

Immuunsüsteemi toetamiseks tuleb õigesti toituda, ilmastikukohaselt riietuda, piisavalt magada, olla füüsiliselt aktiivne ning hoolitseda hügieeni eest.

Hoiduda tuleks aevastavatest inimestest ning pesta hoolikalt käsi. Vitamiinid on tugeva immuunsüsteemi vundament.

Millised vitamiinid ja mineraalid toetavad immuunsüsteemi tööd?

Toitumine mõjutab tugevalt immuunsüsteemi võimet organismi haigustekitajate eest kaitsta. Sööma peaks rohkem puu- ja juurvilju, tsitruselisi, teravilju ja tervislikke rasvu. Puuja juurviljadest saab organism antioksüdante, mis hävitavad

rakke kahjustavaid ja haigusi tekitavaid vabu radikaale.

Et saada tsinki – immuunsüsteemi turgutamiseks tähtsat mineraali – tuleb kindlasti süüa mereande, pähkleid, mune, kaunvilju ja teravilju. Kui on aga kahtlus, et toidulaud pole ikka piisavalt mitmekesine, on võimalik osta apteegist toidulisandeid, mis aitavad immuunsüsteemi tugevana hoida. Olulisemad abivahendid on D- ja Cvitamiin ja piimhappebakterid.

D-vitamiin on Eesti sombuses kliimas ainus vitamiin, mida on enamikul inimestel vaja aastaringselt lisaks võtta. Isegi pärast sooja suve või päikeselistest riikidest Eestisse naasmist püsib D-vitamiin piisavas koguses veres vaid kolm-neli nädalat. Vanemad inimesed, kes ei pruugi suvel piisavalt päikest saada, võiksid seda tarbida rohkem. Rohke alkoholi tarbimine, ranged dieedid, rasedus ning pikaajaline ravimite tarbimine võivad samuti D-vitamiini vajadust suurendada. Laste ja teismeliste D-vitamiini vajadus on suurem, sest neil on luumass arengujärgus: D-vitamiin ning kaltsium aitavad ennetada luude hõrenemist hilisemas elus.

D-vitamiini saab ka söögist – loomsest toidust saab D3 vitamiini, millel on mõnevõrra parem bioloogiline omastatavus, ning D2 vitamiini saab taimsetest allikatest. Head D3 vitamiini allikad on näiteks rasvane kala, munakollane, maks ja kalamaksaõli. D2 vitamiini alli-

«Isegi pärast sooja suve püsib D-vitamiin piisavas koguses veres vaid kolm-neli nädalat.»

Proviisor Anne-Mai Rogenbaum

Ka ingver aitab kehal viirustega võidelda, annab energiat, stimuleerib immuunsüsteemi ning eemaldab organismist kahjulikke aineid. Samuti võiks kodus olemas olla greibiseemneekstrakti tilgad, millel on antimikroobsed omadused nii viiruste kui bakterite suhtes. Enne ekstrakti tarbimist tuleks nõu pidada apteekriga, sest see ei pruugi iga ravimiga kokku sobida.

«Algavale külmetus- või viirushaigusele tasub reageerida kiiresti – abi võib olla C-vitamiinist, kurkumist, punasest päevakübarast, astelpajust ja piimhappebakteritest,» annab nõu proviisor Anne-Mai Rogenbaum.

Foto: Shutterstock

kad on seened, tofu ja taimsed piimad.

C-vitamiin on kõige populaarsem vitamiin, mida soovitatakse tarbida organismi kaitsevõime tõstmiseks. Organism vajab C-vitamiini immuunsüsteemi turgutamiseks, naha ja igemete terviseks ning raua imendumiseks. Samuti aitab Cvitamiin peletada väsimust ning tõsta vastupanuvõimet. Mitmekesise toidulauaga inimestel pole üldiselt tarvis C-vitamiini tableti kujul lisaks manustada, kuid näiteks suitsetajatel, soolehaigustega inimestel, rasedatel ja imetavatel emadel võib olla vaja-

dus suurem. C-vitamiini puuduse tunnusmärgid on veritsevad igemed, kerge sinikate ja verevalumite tekkimine, kare nahk ja aeglaselt paranevad haavad.

Piimhappebakterid ehk probiootikumid on osa inimese soolestiku mikrofloorast ja nende peamine funktsioon on toetada seedeprotsesse. Piimhappebakterid võivad olla abiks külmetuse ennetamisel või leevendamisel, nahaprobleemide leevendamisel ning hambakaariese ennetamisel.

Apteekides on piimhappebaktereid sisaldavate preparaatide valik suur. Tasub silmas

pidada, et iga probiootikum ei mõju kõigile alati ühtmoodi, sest inimeste toitumine, elustiil ja mikroobide kooslus on erinevad. Seetõttu tuleb enne kuuri alustamist kindlasti nõu pidada apteekriga.

Algavale külmetus- või viirushaigusele tasub reageerida kiiresti – abi võib olla C-vitamiinist, kurkumist, punasest päevakübarast, astelpajust ja piimhappebakteritest. Küüslaugust on samuti haigustekitajatega võitlemisel palju abi ning vänget lõhna vältida soovivatel inimestel on võimalik muretseda apteegist küüslaugukapslid.

Kuidas vitamiine võtta?

Enam kui viiendik retseptiravimite tarvitajatest kasutab samaaegselt ravimtaimi ja looduslikke preparaate. Kõik ravimid ja ravimtaimed aga kokku ei sobi.

Kindlasti tasub ka toidulisandite ostmisel apteekriga nõu pidada ning rääkida tarvitatavatest ravimitest, toidulisanditest ja ka ravimtaimedest. Näiteks rauapreparaate ei tasu võtta koos kaltsiumiga, sest siis ei pruugi rauapreparaat mõju avaldada.

C-vitamiini toime on aga parim, kui annus terve päeva peale ära jagada. Tsinki tuleb võtta rauast ja kaltsiumist eraldi ja kindlasti koos toiduga, sest tühja kõhuga tarbimine võib tekitada iiveldust.

Kas vitamiinidest on võimalik saada üledoosi?

Tartu Ülikooli Kliinikumi andmetel on näiteks D-vitamiini maksimaalne ohutu päevane annus pikaaegsel kasutamisel 10 000 IU/p. Lapsed on koguste suhtes tundlikumad kui täiskasvanud ning liiga suurest kogusest võivad tekkida kõrvaltoimed nagu iiveldus, kõrge vererõhk, sügelus, kõhuvalu, lihasnõrkus või väga tugev janu. Sarnased sümptomid esinevad ka teiste toidulisandite üleannustamisel.

6 || Tervis

postimees, 10. september 2019

KARUTEENE KEHALE. Argiselt alkoholi tarbides peaks enne valuvaigisti võtmist pidama nõu arstiga.

Maksale kujutavad lisaks ravimitele ohtu ka ravimtaimed Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

MAKS

P

aljud ravimid võivad maksafunktsiooni kahjustada või elundi tööd mõjutada. Siiski nõrgestavad vähesed ravimid maksa sedavõrd, et tekiksid maksaprobleemidele tüüpilised haigusnähud: kollatõbi, kõhuvalu, sügelus ja kergesti ilmuvad sinikad.

Arstide kasutatav termin – ravimitest tingitud maksakahjustus – viitab igasugusele kahjustusele, olenemata sellest, kas sümptomid esinevad või mitte.

Sama terminit kasutatakse ka ravimtaimede ja toidulisandite tekitatud kahjude kohta, mis ei pruugi sageli üldse väiksemad olla. Maks on mürgikahjude esimene sihtmärk, sest organ töötleb kõike, mis alla neelatakse.

Paljud taimed sisaldavad pürrolisidiini alkaloide, mis võivad maksa kahjustada.

Mõnikord on nendega nakatunud ka piim, mesi või teravili.

Pürrolisidiini alkaloidid võivad väikses koguses maksa kahjustada järk-järgult pika aja jooksul.

Maks on mürgikahjude esimene sihtmärk, sest organ töötleb kõike, mis alla neelatakse.

Korraga suures koguses tarbides võivad kemikaalid ummistada maksa veenid ning blokeerida maksa verevarustuse. Maksakahjustusi võivad põhjustada ka sellised ravimtaimed nagu maarjaohakas, Camellia sinensis, mida kasutatakse rohelise ja musta tee valmistamiseks, vereurmarohi, tarinõges, indiaanimündi õli. Alkoholi tarbimine suurendab maksakahjustuse riski, sest alkohol kahjustab maksa ainevahetust. Lisaks vähendab alkoholi tarbimine keha antioksüdantide taset, mis maksa kaitsevad.

Kui ravimitest tingitud maksakahjustus avastatakse varakult, on paranemise väljavaated paremad. Maksafunktsiooni testid näitavad, milline on ensüümide tase maksas, mis on üks peamisi maksakahjustuse näitajaid. Paljude ravimite ja toidulisandite puhul riski ei teata.

Kui see on aga teada, seisab info potentsiaalse maksakahjustuse riski või patsiendi jälgimise vajaduse kohta ravimite infolehel.

Allikas: MSD Manual/ Steven K. Herrine

Võimalike paratsetamooli ja alkoholi samaaegse tarbimise kõrvalmõjude hulka kuuluvad kõhuvaevused, veritsus ja haavandid, maksakahjustus, Foto: Shutterstock südame pekslemine.

Paratsetamooli ja alkoholi koosmõju on ohtlik Kombinatsioonis alkoholiga võib paratsetamool põhjustada kõrvalmõjusid ja tõsiseid maksakahjustusi. See võib juhtuda, kui ravimit tarbivad liigses koguses inimesed, kes joovad seejuures regulaarselt alkoholi ja kellel on alkoholism. Samas on Suurbritannia riikliku terviseameti (NHS) andmete kohaselt selle valuvaigisti võtmise ajal väikeste alkoholikoguste tarbimine ohutu.

Võimalike paratsetamooli ja alkoholi samaaegse tarbimise kõrvalmõjude hulka kuuluvad kõhuvaevused, veritsus ja haavandid, maksakahjustus, südame pekslemine.

Tootjate praeguste soovituste kohaselt peaksid inimesed, kes tarbivad üle kolme alkohoolse joogi ühiku päevas, pidama enne paratsetamooli võtmist nõu arstiga.

Allikas: Medical News Today

Maksale ohtlikud ravimid Ravimitel pole ainult kasulikud, vaid ka kahjulikud kõrvaltoimed. Sageli kasutatavatest ravimitest võivad maksakahjustust põhjustada: • paratsetamool, • antibiootikumid, • statiinid, • mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (ibuprofeen, nimesuliid), • seentevastased ravimid, • tuberkuloosivastased ravimid, • kontratseptiivsed ravimid jm ravimid.

Inimesed sageli alahindavad seda, et mitut ravimit samal ajal tarvitades ja nende koostoimeid teadmata mürgitavad ja kahjustavad nad maksa. Esmalt tekivad oksendamine, iiveldus, üldine halb enesetunne, ebamugavustunne roidekaare all. Hiljem kaob isu ja kehakaal langeb. Tekib arusaadamatu nõrkus, inimene tunneb väsimust, ei taha töötada jne.

Allikas: Kliinik.ee

Tervis || 7

postimees, 10. september 2019

SIGRIMIGRI. Kui lapsel on koolis raskusi, tuleks esiti põhjusena välistada nägemise defitsiit.

Kuidas lapse nägemisprobleemi silmata?

Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

SILMAD «Tihtipeale ei oska lapsed öelda, kui nad hästi ei näe. Mitte et nad kardaksid seda mainida, vaid nad lihtsalt ei tea, kuidas paremini nägemine välja näeb,» tõdeb Põhja-Eesti regionaalhaigla optometrist Agnes Lill.

Kuidas siis aru saada, et lapsel on silmadega probleemid, et saaks reageerida aegsasti? «Märka, kui laps loeb või joonistab või tegeleb muu näputööga väga väikese distantsiga,» soovitab Lill. Vahel võib see olla halb harjumus, kui laps tahab toimetada nina vastu paberit või telefoni, kuid teinekord viitab see nägemise defitsiidile.

Normaalne lähitöö kaugus on nii täiskasvanu kui lapse puhul umbes 40 sentimeetrit, napima

distantsi korral peavad silmalihased tohutut vaeva nägema.

Nende ülepinge tõttu tekib Lille sõnul kergesti spasm, millega võib kaasneda tunne, et ei näe enam kaugele ega lähedale.

«Tihti võib laps, kes koolis tundi segab, vaevalda hoopis selle küüsis, et ei näe, mis on tahvlile kirjutatud, ning tal on igav,» toonitab optometrist.

«Kui lapse silmi pole kolmeselt ega enne kooli kontrollitud ning kodus pole tähti ega numbreid õpitud, võib koolis olla ühel hetkel üsna keeruline – numbrite ja tähtede rägastik on suur udune maailm. Tihti aitavad segadusest välja just prillid.»

Regulaarne silmade kontroll aitab välistada võimaluse, et lapse edasijõudmine koolis on pidurdunud kaugele või lähedale nägemise defitsiidi tõttu.

Peavalud ja väsimus silmade pingutamisest Laste silmade hoidmiseks tuleks jälgida, et põngerjas ei veedaks pikalt aega nutiseadmetes. «Üle paarikümne minuti pole kindlasti soovitav väikesi helendavaid ekraane vaadata,» märgib Lill. Nagu märgitud, väsitab pidev silmade fokuseerimine lihaseid, millest võivad tekkida

«Üle paarikümne minuti pole kindlasti soovitav väikesi helendavaid ekraane vaadata.»

Optometrist Agnes Lill

seks tuleb lastele hakata päikeseprillide kandmist juba vara õpetama – seda ka talvel, kui lumelt tulev kiirgus võib olla tugevamgi kui suvise päikese käes.»

Optometrist toonitab, et laste silmadele on väga oluline tähelepanu pöörata. «Mida nooremas eas avastada muutusi, seda tõenäolisemalt saab nendega tegeleda ja tihtilugu ka paranemisele pöörata.»

Millises eas kontrollida silmi?

Kui laps vaatab asju väikeselt distantsilt, näiteks kaevub peaaegu ninaga telefoni, on see sagedane märk Foto: Shutterstock nägemisprobleemidest.

peavalud, väsimus, nägemishäired ja keskendumisraskused.

«Pidev ekraani vaatamine on silmadele ning ajule väga köitev ning selle käigus unustame me ka pilgutamise, sellest aga tekivad nii suurtel kui ka väikestel inimestel punased, sügelevad ning tundlikud silmad.

Parimad ravimid on värske õhk ja välitegevused,» nendib optometrist.

Kui prillid on välja kirju-

tatud, tuleb neid ka vastavalt suunistele kanda, et nägemiselundkond saaks korralikult välja areneda. «Väga oluline on, et lapsel oleksid kerged ja vastupidavad prillid, mis talle endale ka meeldiksid, mida ta rõõmuga kannaks ning mis peaksid vastu ka jooksmisele ning müramisele,» rõhutab Lill.

Päike kahjustab Päikselise ilmaga on väga oluli-

ne kanda päikeseprille nii neil, kel tarvis optilisi prille, kui neil, kellel nägemisega kõik korras.

Päikeseprillide vajadus on optometristi sõnul lapse- ja noorukieas eriti oluline, kuna siis on silmalääts ning teised valgust läbilaskvad struktuurid väiksema pigmendisisalduse tõttu UV-kiirguse poolt haavatavad.

Päikesekiired jõuavad silmapõhja ja võivad tekitada kahjustusi.

«Silmade igakülgseks kaitsmi-

Laste esimene silmakontroll peaks toimuma kolmeaastasena. Selleks ajaks on nägemiselundkond piisavalt arenenud, et öelda, kas prillide kandmine on vajalik. Kui probleeme ei avastata, tuleks lasta silmad uuesti üle kontrollida kuue- või seitsmeaastaselt vahetult enne kooli. «Kui ka siis on kõik normis, võiks paari aasta tagant käia kas silmaarsti või optometristi juures, et jälgida nägemise dünaamikat ja käituda vastavalt vajadusele ning suunistele,» rõhutab optometrist Agnes Lill.

Kui peres on prillikandjaid, tasub silmakontrolli aega kirja pannes ka lapsele number võtta. Lille arvates tõuseb sellest olulist kasu: «Hea eeskuju näitab lapsele, et silmade eest tuleb hoolt kanda ning arsti või optometristi külastusel pole midagi karta tarvis.»

8 || Tervis

postimees, 10. september 2019

TUHK JA TOLM. Püsivast kehakaunistusest vabanemiseks lõhub laser tattoo pigmendi praktiliselt tolmuks.

Nooruse lolluses tehtud tätoveeringuga ei pea igavesti ringi kõndima sügavusest, kogusest, immuunsüsteemist, vanusest, kuid ka sellest, kui palju inimene vett tarvitab või kas teeb sporti.

Näiteks jalal oleva tätoveeringu eemaldamiseks on vaja rohkem protseduure kui näos olevale püsimeigile. Tavaliselt on vaja protseduure kokku neli kuni üheksa, iga kuue nädala tagant, kuni tätoveering täielikult kaob.

«Kohe pärast protseduuri tekib nii-öelda frost ehk peaaegu valge nahk. See kaob tunni või paariga ning pigment on tagasi nagu enne eemaldamist. Järgneva kuue nädala jooksul muutub see heledamaks tänu immuunsüsteemi tööle,» seletas Raag.

Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

LASEREEMALDUS

T

ätoveeringut seostatakse millegi elukestvaga, mis saadab meid igavesti.

Tegelikult eemaldatakse püsivaid kehakaunistusi tihti laseri abiga. Spetsialist aitab tüütust aksessuaarist vabaneda, aga oskamatu inimese käes võib protseduur lõppeda jäädava nahakahjustusega.

Vitaclinika lasereemalduse spetsialistid doktor Alexander Uskov ja Margarita Raag räägivad, kuidas protsess toimub ning mida selle juures tuleks silmas pidada. 17 aastat tegutsenud Eesti esimeses laserravi keskuses eemaldatakse tätoveeringuid iga päev. «See on väga levinud. Inimesed tahavad tätoveeringuid ümber teha või täiesti eemaldada. Varem olid tindid ebakvaliteetsed või on inimesed pildist tüdinenud. Sama kehtib püsimeigi kohta – kunagi moes olnud kulmukuju või silmalainer võib praegu olla vanamoeline,» rääkis Raag.

Eemaldamine oli valusam kui tätoveerimine

Lasereemalduse spetsialistid doktor Alexander Uskov ja Margarita tõdevad, et tätoveeringute eemaldamist Foto: erakogu tuleb töös ette iga päev.

Laserravi spetsialist Margarita Raag seletas, et kuigi tihti arvatakse, et laseriga saab tätoveeringut eemaldada, siis nii see tegelikult ei ole. «Nahas olevad pigmendiosakesed on nii suu-

red, et immuunsüsteem ei saa seda välja viia. Laserkiir lõhub aga pigmendi peaaegu tolmuks.

Inimese immuunrakud saavad seejärel vaikselt organismi jaoks võõrkehaks peetavat pigmenti

kehast eemaldada,» seletas ta. Ühe laserravi protseduuriga muutub tätoveering vaid heledamaks. Täielikuks kadumiseks on vaja mitut seanssi. Kordade arv sõltub Raagi sõnul pigmendi

Steven tegi nüüdseks eemaldatud tätoveeringu 2013. aasta kevadel. «Olin 18-aastane ja sel hetkel tundus, et tätoveeringu tegemine on hea mõte. Et pilt sai valitud ainult välimuse järgi ja sellel puudus minu jaoks tähendus, osutus see hoopis häirivaks,» rääkis ta. Käsivarrel ilutsenud tätoveeringu lasi ta ee-

maldada kaks aastat pärast kehakaunistuse tegemist. «Koha ja info tätoveeringu eemaldamiseks leidsin internetist. Laserprotseduuri tehti kaks korda.»

Steveni sõnul kulus terveks eemaldamiseks koos paranemisega umbes kolm kuud. «Paranemine oli isegi valusam kui tätoveeringu tegemine, sest pärast protseduuri on nahk põlenud. Tervenemine võttis aega,» rääkis ta. «Paranemise ajal käsi sügeles ja oli kärnas – nokkisin kärna ja nüüd on käel mõni kerge arm.» Steven tõdes, et tätoveering veel päris lõplikult eemaldatud ei saanud ning üks protseduur oleks vaja veel teha.

Alexander Uskov Moskvast on Eestis töötanud kolm aastat ning näinud kohutavaid juhtumeid, kus ebapiisava tehnika või oskustega on lasereemaldus naha jäädavalt rikkunud. «See ei ole väga lihtne protsess ja te-

«Üks viga ning nahapõletus on juba tekkinud.»

Doktor Alexander Uskov

Tervis || 9

postimees, 10. september 2019

«Paranemise ajal käsi sügeles ja oli kärnas – nokkisin kärna ja nüüd on käel mõni kerge arm,» tõdeb tattoo eemaldada lasknud Steven.

Fotod: Paula Rõuk

gelikult on võimalik kõik valesti teha,» rääkis Uskov. Tema sõnul on väga palju nii-öelda põlve otsas tegutsejaid, kes pakuvad lasereemalduse teenust, kuid kel ei ole korralikku aparatuuri või kes pole läbinud koolitusi.

Korralik lasereemalduse masin peab olema suur, raske ja tugev.

«Sel on väga palju erinevaid parameetreid: üks viga, ning nahapõletus on juba tekkinud,» märkis ta. Laserkiirt saab kohandada täpselt inimese nahale ja pigmendile. Selleks pannakse paika täpne kiire võimsus, lainepikkus, tihedus, diameeter ja muud näitajad. Oluline on ka, et oleks puhas valguskiir ehk korralik kiirgusallikas. Just seetõttu maksab hea lasereemalduse masin 50 000 eurot. «Kui masin on tavalise sülearvuti hinnaga, ei pruugi kiirguseallikas väga kvaliteetne olla. Kuid kahjuks kasutatakse selliseid masinaid väga

palju,» tõdes Uskov. Lisaks korralikule aparatuurile vajab edukas laser­eemaldus väljaõppinud spetsialisti ja arsti. Ebaõnnestunud protseduuri tagajärg on nahakahjustus: põletus, villid või armid. «Alles üks minu juurde tulnud patsient käis Eestis laserravis ja kuu pärast tekkisid armid, mis jäävad talle elu lõpuni.

See on nagu tätoveering, ainult eemaldada ei saa,» sõnas Uskov.

Mõnda värvi on raske eemaldada, näiteks beeži ja valget värvi laser ei tuvasta ja see ei pruugi üldse kaduda, rääkis spetsialist. Samuti on roheliste tätoveeringutega vaja kauem tegeleda. Mõni värv aga hoopis muutub. «Kui punane pigment sisaldab rauadioksiidi, võib see eemaldamisel muutuda halliks või siniseks. See kaob samuti järgnevate protseduuride käigus,» rääkis Raag. Küll tuleb tema sõnul ette, et püsimeigi

eemaldamisel peab naine teinekord protseduuride vahel hallide huultega ringi käima.

Otseselt protseduur Raagi sõnul nahka ei kahjusta, kui on õigesti tehtud. «Laser «näeb» naha sees ainult pigmenti ja reageerib sellega. Puhast nahka kiir ei kahjusta,» rääkis ta. Oht tekib, kui valitakse režiim, mis ei sobi inimesele ja nahapiirkonnale. Spetsialisti sõnul ei ole tema töös sellist reaktsiooni tekkinud, sest kliinikus töötatakse väga ettevaatlikult. «Alustame madalama võimsusega. Kui näeme, et patsiendil läheb hästi ja pigment kaob samm-sammult, tõstame võimsust,» rääkis Raag.

Juba valesti eemaldatud tätoveeringu eemaldamine on keerulisem ja võib vajada rohkem protseduure. Kui tätoveeringu eemaldamise kohale on tekkinud arm, tuleb kogu tööd uuesti alustada.

10 || Tervis

postimees, 10. september 2019

KRAPSA PÜSTI. Füüsiline aktiivsus aitab ennetada ja leevendada istuva tööga kaasnevaid terviseprobleeme.

Tööl võimlemine päästab kontoriroti seljavalust Lilian Laanepere lilian.laanepere@ postimeesgrupp.ee

I

LIIKUMINE

nimene pole loodud päevas viis kuni kaheksa tundi järjest istuma, kuid tänapäeva töökorralduse juures veedab kontoritöötaja suurema osa sundasendis. Istuva elustiiliga kaasnevad sageli vähenenud vere- ja hapnikuvarustus ning selja- ja liigesevalud.

Et keha vajab liikumist, tuleks istuva töö korral end võimalikult tihti liigutada. MyFitnessis tegutsev personaaltreener Siim Tõemets räägib, kuidas istuva töö puhul tervist hoida ning miks peaks igaüks olema füüsiliselt aktiivne.

Kuidas vältida sundasendeid?

Sundasendis istumine kurnab keha ning vähendab aju verevarustust, mis tähendab ka vähenenud töövõimet. Iga paus on kehale kasulik – kohvipausid, jalutamine kolleegi laua juurde, trepikõnd, sirutamine. Kaheksatunnise tööpäeva jooksul

võiks inimene minimaalselt korra tunnis püsti tõusta ja end liigutada.

Abi on ka sellest, kui kontoris on lauad, mille taga saaks inimene osa päevast püsti töötada, kuid olemas võiks olla ka treeningvarustus või kummipallid. Pallil istumine sunnib kerelihaseid töös hoidma ning otsima pidevalt tasakaalupunkti. See parandab verevarustust, kuid ka pallil on võimalik üle istuda – venitusasendis–, mistõttu tuleks palli kasutada vaheldusena.

Sundasend mõjutab ka inimese nägemist. Kontoritöö ehk viis kuni kaheksa tundi järjest arvutiekraani ees istumist on silmadele kurnav.

Sageli minnakse pärast tööd koju järgmise ekraani ette. Silmi tuleks puhata iga 30–60 minuti tagant. Selleks võiks pilgu keskendada mõnele kaugele objektile – aknast välja, ruumi teise otsa – ning liikuda pilguga järjest kaugemate objektideni.

See aitab ennetada nägemisvaegusi või nende süvenemist.

Kuidas istuda?

Oluline on leida kehale mugav asend, kuid samas asendis ei tohiks liiga kaua järjest istuda.

Jälgida tuleks, et põlveliigesed ei oleks istudes vähem kui 90-kraadise nurga all, sest see võib tekitada pingeid. Tooli seljatuge tasub igati ära kasutada – istuda tasuks puusadega vastu tuge, kuid mitte pinges ja tikksirgelt. Kehva rühi tagajärjed ei pruugi ilmneda mõne nädala või kuuga, valud ja pinged kujunevad istuva elustiili korral välja aastate jooksul.

Kuidas olemasoleva probleemiga toime tulla?

Kui küsida kümnelt kontoritöötajalt, kas neil on mõni krooniline terviseprobleem või valu, siis kaheksa või üheksa neist vastab jaatavalt.

Kõige sagedamini kurdetakse liigesevalude, lihasepingete, ebamugavustunde, vähenenud funktsionaalsuse, kiire väsimise ja seljavalu üle. Selliste probleemide puhul pole mõistlik otsida kiiret lahendust, vaid tuleks selgeks teha, mis probleemi põhjustanud on. Massaaž, nõelravi või muud valu leevendavad lahendused ei tegele probleemi tekitajaga ning seega on tegu pelgalt ajutise leevendusega. Et krooniline valu on tekkinud pika aja vältel, tuleb lahendamiseks varuda kannatust ja

Ka toolil istudes saab jalad välja sirutada. Vaata harjutust nr 2.

Foto: Tiina Oja, PM/Scanpix Baltics

Harjutused kontoris 1. Istu sirge seljaga toolil, jalad õlgade laiuselt, ning aseta käed kukla taha. Tõuse püsti ning pööra rindkere esmalt ühele ja siis teisele küljele nii, et puusad jääksid otse. Istu tagasi toolile ning korda harjutust.

2. Istu toolil ning hoia tooli servast kätega kinni.

Tõsta jalad kõhulihaste toel üles ning siruta neid ükshaaval sirgeks.

3. Toeta selg vastu seina ning istu kükkasendisse, põlved 90-kraadise nurga all. Aseta peopesad ruumi suunas vastu seina. Vii käed mööda seina üle pea üles ja tagasi alla.

Allikas: Postimees

Tervis || 11

postimees, 10. september 2019

«Teadus on tõendanud, et igapäevane füüsiline aktiivsus – jalutamine, raskuste tõstmine, jooksmine – ennetab ja leevendab terviseprobleeme, stressi ja kroonilist valu.»

Personaaltreener Siim Tõemets Foto: erakogu

järjepidevust. Parim lahendus on elustiili muutus. Praegu on suur hulk teaduspõhiseid materjale, mis tõestavad, et igapäevane füüsiline aktiivsus – jalutamine, raskuste tõstmine, jooksmine – ennetab ja leevendab terviseprobleeme, stressi ja kroonilist valu. Väheaktiivse inimese puhul piisab alguses väga vähesest, et tekiks tajutav kasutegur. Mida rohkem liikuda, seda paremad tulemused on, ning eriti kasulik on treenida raskustega.

Miks treenida raskustega?

Iga inimene peab leidma meelepärase trenni, mida ta suudab teha pikaajaliselt ja regulaarselt.

Hea oleks teha nii raskus- kui ka kardiotrenni, kuid ainus asi, mida kardiotrenni puhul reguleerida saab, on tempo.

Raskustega treenides saab muuta tempot, kaalu, liigutuse suunda – tõmbamine või surumine – ja kordusi. Samuti mõjub raskustega treenimine hästi luudele – luud on raskuste toimel sunnitud reageerima, et keha stabiliseerida, ning nii suureneb luutihedus. Jõutrenn põletab samamoodi kaloreid nagu kardiotrenn ning samal ajal suureneb ka lihastoonus

ja lihaste osakaal. Mida tugevamad lihased luude ja liigeste ümber on, seda vähem tõenäolised on igasugused vigastused igapäevaelus.

Tegelikult on palju neid, kes alustavad trenniga üle 60-aastasena. Oluline on meeles pidada, et trenniga alustamiseks pole inimene kunagi liiga vana.

Vanemas eas on jõutrenn just oluline, sest nii luutihedus kui ka lihasmass hakkavad hääbuma. Seda protsessi saab raskustega treenimisega edukalt aeglustada.

Mida tähendab valu?

Valu on sügavalt individuaalne tunne – me kõik tunneme valu, kuid tajume seda erinevalt. Ühe jaoks suur valu võib teisele olla kõigest kõdi. Valu tajumine sõltub suuresti sellest, kuidas meile seda lapsepõlves õpetati.

Lapsevanemad õpetavad lastele, mis on ohtlik, tihti sõnadega «ai-ai», mistõttu õpivad paljud kartma asju, mis tegelikult füüsilist valu ei põhjusta.

Seetõttu kardetakse sageli, et trenniga tehakse endale liiga või et valu tähendab, et treenida ei tohi. Tegelikult on aga nii, et füüsiline aktiivsus pikas perspektiivis hoopis leevendab

ka kroonilist sundasendist tingitud valu. Oluline on leida endale valuvaba liigutamise viis ning sealt vaikselt arendada.

Siin on abiks personaaltreener. Kroonilist valu peetakse tihti haiguseks, millest ei ole võimalik elu jooksul vabaneda, kuigi päris tihti on lahendus füüsilises aktiivsuses.

Mis võib juhtuda?

Inimese kehal on imeline võime kohaneda iga keskkonnaga – ajapikku harjume kõigega, kui vaid püsib ligipääs õhule, veele ja söögile. Kui keha ülesanne on päevas viis kuni kaheksa tundi istuda, siis toimib keha väljakutsete puudumisel ökonoomselt ning teeb nii vähe kui võimalik.

Siinkohal kehtib printsiip «kasuta seda või kaotad selle», mis tähendab, et vähene füüsiline aktiivsus vähendab oluliselt keha funktsionaalsust ja võimekust. Et ennetada funktsionaalsuse kadu, tuleb astuda mugavustsoonist välja ning pakkuda kehale erinevaid väljakutseid. Igal lihasel on täita kindel funktsioon ja kui inimene seda ei kasuta, kaotab lihas oma funktsionaalsuse ning hääbub. See mõjutab tugevalt ka liigeste liikuvust ja tervist.

Kummilint lisab kontoris harrastatavatele harjutustele parajalt koormust. Vaata harjutust nr 2 kummilindiga.

Foto: Tiina Oja, PM/Scanpix Baltics

Kummilindiga harjutused 1. Hoia käed silmade kõrgusel, peopesad näo suunas, kummilint pingul. Kõhulihased hoitud ja selg sirge, mitte nõgus. Liiguta käed õlgade kõrgusele külgedele laiali ja tagasi üles. Hoia kummilindist nii, et oleks piisav pingutus. Korda liigutust.

2. Aseta kummilint pahkluude ümber, tee poolkükis samm kõrvale ning tee sügavam kükk. Astu poolkükis samm teisele poole ning tee uuesti kükk.

Allikas: Postimees

Miks valida personaaltreener?

Personaaltreeneri juurde on oodatud kõik, kes soovivad oma elukvaliteeti parandada.

Oodatud on ka juba füüsiliselt aktiivsed inimesed, kes soovivad kontrollida oma

vormi, leida uusi harjutusi või muuta trennid huvitavamaks.

Enamik personaaltreenereid on piisavalt kvalifitseeritud, et nõustada inimesi vigastuste ja tervisehädade korral. Oluline on meeles pidada, et sobiv treening on igaühele ning personaaltree-

nerist on palju abi selle leidmisel ja julgustamisel. Samuti ei pea kartma ranget graafikut – personaaltreeneri võlu seisneb ka selles, et treenimisaeg on läbiräägitav. On inimesi, kes käivad kord kuus, kuid ka neid, kes käivad neli korda nädalas.