Tervis, 10. november 2020

TEEMALEHES:

Mida teha tänavu nohu korral? lk 2–3 Kopsude töövõimekust saab mõõta lk 4 Milline on vaimse tervise tagala? lk 6–7 Valu taga võivad olla erinevad põhjused lk 8–9

TERVIS

PEREARST PIRET ROSPU:

«Siseruumides, kus on palju täiskasvanuid üheskoos, on maskide kasutamine tugevalt soovituslik.» lk 2–3

TEEMALEHT 10. NOVEMBER 2020

2 || Tervis Toimetaja kolumn MARILIN VIKAT

marilin.vikat@postimees.ee

Ebakindlad olud muudavad inimhinge ärevaks ja eriti pinevaks krutib olemise sel sügisel asjaolu, et on palju lahtisi otsi, mille kokku sõlmimine pole ainult enda teha, vaid on korraga väga paljudes kätes. Uutmoodi oludel ja katsumustel on kombeks sütitada pingeid, mis kanduvad kõikidesse eluvaldkondadesse.

Tihti muudab olukorra veelgi kibedamaks hinnang, mis me ise elule anname.

Heitluste keskel üksi olles võib juhtuda, et tähelepanu on probleemi küljes nii kinni, et mõni hea ja omamoodi lahendus võib endal jääda märkamata.

On aeg vaevavatest muredest avatult kõneleda – juba jagamise protsessi käigus võivad need muutuda oluliselt kergemaks. Samuti võib teine inimene avardada puslepilti enda unikaalse elutunnetusega sedavõrd, et idanema hakkab teistmoodi, kergemalt hingata võimaldav maailmakäsitlus.

Füüsilise distantsi hoidmine ei tähenda, et peaks kaugenema sotsiaalselt.

Vastupidi, mõtete jagamist, üksteise vastu huvi üles näitamist, inimlikku mõistmist ja ühtekuuluvustunnet on vaja praegu väga. Kui üks tore jutuajamine tõstab enda tuju, laadides positiivsete emotsioonidega, võib eeldada, et see teeb sama ka teiste puhul. Algatatud vestlus võib muuta terve päeva trajektoori tähendusrikka entusiastliku elukäsitluse suunas.

Spetsialistid aitavad vilunult leida õiget suunda, mis hõlbustab nukrate mõtete ja tunnete tihnikust välja liikumist. Võimalusi abi saamiseks on praegu erinevaid, nii et igaüks peaks leidma, millega ta suhestub. Probleemid pole häbenemiseks, vaid tegelemiseks! Enese vaimu ja füüsise eest hoolitsemine peaks muutuma enesestmõistetavaks osaks argipäevast – neil on vastastikune mõju.

Jagagem õnnelikuma ja tervema elanikkonna nimel nii pimedas novembris kui ka edaspidi tähelepanu, südamlikkust, teadmisi ja aega!

Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimees.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol Reklaamitoimetaja: Elina Sirol, elina.sirol@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Rauno Vomm, rauno.vomm@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn

postimees, 10. november 2020

ÜHINE VÕITLUS VIIRUSE VASTU. Peresisest nakkuse ülekandumist on samuti võimalik vältida.

Tänavu nõuab tähelepanu ka väike nohu Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

VIIRUSHAIGUSED «Praegu nõuavad tähelepanu absoluutselt kõik võimalikule viirusinfektsioonile viitavad nähud, olgu üksinda või omavahelises kombinatsioonis,» ütleb Tabasalu perearstikeskuse perearst Piret Rospu.

Millised võivad olla COVID-19 sümptomid ja mida teha nohu korral?

COVID-19-l on palju erinevaid avaldusi. Pidasin lausa meedikutele haiguse sümptomitest eraldi tunniajase loengu. Eesti patsientidel on kõige sagedamini esinenud palavik, köha, ninakinnisus ja nohu ning väsimus ja nõrkus, aga ka peavalu, kurguvalu, silmapõletik ja «gripitunne» või nagu «haigusevimm» oleks sees, millega kaasnevad valud erinevates kehapiirkondades (lihase-liigesevalu, seljavalu, rindkerevalu vm). Samuti võivad COVID19-ga tekkida kõhulahtisus ning palju kirjutatud lõhna- ja maitsetundlikkuse häired. Õhupuudus ja hingamisraskus on palju mainitud haigusnähud, mis tekivad tavaliselt haiguse teisel nädalal.

Kui inimesel on näiteks tekkinud uus nohu ja aevastamine, mis võib viidata viirushaigusele, siis tuleb kiiresti töölt või koolist koju tulla, helistada perearstile ning käia koroonaviirust testimas. Testi tulemuse

Kui on tekkinud uus nohu ja aevastamine, mis võib viidata viirushaigusele, tuleb kiiresti töölt või koolist koju tulla, Foto: Shutterstock helistada perearstile ning käia koroonaviirust testimas.

selgumiseni tuleb rakendada kõiki ettevaatusabinõusid nii nagu COVID-19 puhul.

Milliseid sümptomeid ignoreeritakse?

Kergetel juhtudel võib COVID-19 olla tõesti minimaalselt sümptomaatiline haigusnähtudega, mille pärast tavaliselt töölt koju ei jääks. Et praegu on tähtis võimalikult palju haigusjuhte kiirelt kätte saada, on vaja tõesti kergetele sümptomitele tähelepanu pöörata. Testimas käia tasub, kui enda teada pole koroonaviirusega kontakti olnud,

sest viirus levib väljaspool tuntud koldeid ja palju nakatunuid ei tea, kust nad nakkuse said.

Et viirusega võitlemine nõuab kehalt energiat, on vaja jõudu säästa ja vältida suurt kehalist ja vaimset pingutust.

Perearst Piret Rospu

Millised viirused praegu ringi liiguvad?

Suve lõpul ja sügise alguses oli enteroviirust, sügisel tuli rinoviirus, mis käib praeguseni, leitud on paragripiviirust.

Kuidas turgutada end haigusnähtude tekkides?

Et ülemiste hingamisteede viirushaigusi ei saa ravida, vaid ainult enesetunnet toetada, kui organism nakkusega võitleb, pole kindlaid ravimeid, mida soovitada. Ravi sõltub sümptomitest. Palavikku ei pea alati ravimitega maha võtma. Kui see

Tervis || 3

postimees, 10. november 2020

Maskid pakuvad kaitset ka siseruumides Perearst Piret Rospu tõdeb, et kevadel võis kohati kuulda soovitust maski mitte kanda, sest alguses oli hirm, et neid ei jagu meditsiiniasutustele.

Peljati, et maskide kandjad loobuvad kõigist muudest ettevaatusabinõudest ja hakkavad vanavanematel külas käima.

«Suve jooksul on ilmunud hulga uurin-

Maskidest on koroonaviiruse leviku tõkestamisel palju kasu. Riidest maske peaks kodus pesema vähemalt 65-kraadise veega Foto: Shutterstock vähemalt 30 minutit.

on kestnud pikalt ja patsienti kurnab või muudab enesetunde viletsaks, sobivad paratsetamool või ibuprofeen. Ninakinnisuse ja nohu korral võib kasutada käsimüügi nohurohte; köha korral köhateed meega või käsimüügi köharohtusid. Et haiguse korral kipuvad limaskestad kuivama ja palavikuga suureneb vedeliku kadu organismist, on oluline piisav vedeliku tarvitamine. Viirusega võitlemine nõuab kehalt

energiat, vaja on jõudu säästa ja vältida kehalist ja vaimset pingutust. Vastavalt enesetundele on lubatud kodus ringi toimetada ja lihtsamaid kodutöid teha.

Kas nakatumist saab vältida haigega ühes majapidamises elades?

Kindlasti on võimalik peresisest nakkuse ülekandumist vältida, näited on ka Eestis, aga see nõuab perekonna liikumise hoolikat läbimõtlemist. Kodud ja

perede võimalused on erinevad, aga midagi ennekuulmatut siin pole. Võimalusel peaks haige elama eraldi toas, kus ta on ööpäev ringi, väljudes tualetis käimiseks.

Ka süüa võiks ta ideaalis oma toas. Süüa tegema peaks peres keegi teine, mitte haige. Tube tuleks hoolsasti õhutada. Kui on võimalik, võiks haigestunu kasutada eraldi tualetti, aga kui seda võimalust ei ole, peaksid teised pereliikmed tualetis ära käima

ja haigestunu käib viimasena, puhastades enda järel pärast iga käimist kõik sagedamini katsutavad pinnad: tualetipoti nupu, kraani, ukselingi jm. Hea oleks, kui haigestunu kannaks toast väljudes maski. Kätehügieeni ei tohi unustada keegi perest. Olen kuulnud, et edukalt nakatumist vältinud juhtudel on mõnes kodus kokku lepitud lausa koridorid või majaosad, kus haige liigub ja teised pereliikmed ei käi.

guid, et maskide kasutamisest on koroonaviiruse leviku tõkestamisel palju kasu, maski kandjad peavad suurema tõenäosusega kinni teistest ettevaatusabinõudest ja seetõttu on meie soovitused aja jooksul muutunud,» ütleb Rospu.

«Siseruumides, kus on palju täiskasvanuid koos, on maski kasu-

Kui kodus on keegi tööl või koolis toimunud lähikontakti tõttu isolatsioonis, võiksid ka isolatsiooni jäänud pereliikme suhtes kehtida samad reeglid.

Olen mõelnud, et kui keegi peab lähikontakti tõttu isolatsiooni jääma, võiks võimalusel kaaluda isolatsiooni hoopis kodust eemal, kas suvekodus või kuskil hotellis. Võiks olla näiteks koroonasõbralikud hotellid, kus on läbi mõeldud isolatsiooni tulnud lähikontaktsete liikumine ja toitlustamine, et nad ei puutuks tulles ega lahkudes kokku teiste hotellikülastajate ega personaliga, ei peaks ühises hommikusöögilauas käima jne.

Kas ka haigestunud võiksid hotelli jääda, on mul juba raskem seisukohta võtta, sest haiguse tõttu isolatsioonis püsimine võib osale inimestest niigi psühholoogiliselt raske olla ja kodust eemalolek raskendab olukorda.

Kui aga on hotellid, mis oleksid valmis näiteks isolatsiooni jäänuid majutama, võiksid need avalikult märku anda.

tamine tugevalt soovituslik. Kasutamiseks sobivad ise tehtud mitmekordsest riidest maskid, mida peaks pesema vähemalt 65-kraadise veega vähemalt 30 minutit,» rõhutab perearst.

Mask peaks näol hästi istuma ning katma nina ja suu. «Esialgu on maski kanda imelik ja ebamugav, aga sellega harjub.»

Kui kodus on haige, kas tubaseks peaksid jääma ka teised pereliikmed?

Kui perekonnas on COVID-19-ga haigestunu, loetakse kõik temaga koos elavad inimesed lähikontaktseteks ja nad peavad jääma isolatsiooni kümneks päevaks (isolatsiooni lõpetamise eeldus on negatiivne PCR-test 10. päeval pärast lähikontakti) või 14 päevaks (kui selle ajaga haigusnähte tekkinud ei ole, siis isolatsiooni lõpetamisel testimist vaja pole).

Kui elamises on COVID-19 lähikontaktne, kellega teised pereliikmed kokku puutunud ei ole, siis teistele (mittelähikontaktsetele) pereliikmetele ei rakendu piiranguid. Otstarbekas oleks siiski rakendada kodus samu ettevaatusabinõusid, nagu peres oleks haigestunu. Kui lähikontaktne haigestub, siis tagantjärele saab öelda, et tõenäoliselt oli ta nakkusohtlik üks-kaks päeva enne haigusnähte, seega oleks väga hea, kui isolatsiooni ajal on pereliikmetevahelised kontaktid minimaalsed.

4 || Tervis

postimees, 10. november 2020

OHT KOPSUDELE. Kõik viirushaigused, sealhulgas COVID-19, on risk krooniliste kopsuhaiguste ägenemisel ja kriitilise seisundi tekkel.

Kuidas mõjub Covid-19 hingamisele?

Anne-Liise Verpson

anne-liise.verpson@ elu24.ee

KOPSUD

K

oroonapandeemia ajal räägitakse sageli koroonaviiruse hingamiselundeid kahjustavast mõjust. Medicumi ja Confido meditsiinikeskuse kopsuarst doktor Erve Sõõru (pildil) räägib koroonatõvega seotud hingamisraskustest, nende olemusest ja ennetusvõimalustest.

Kuidas raskendab gripi- või koroonaviirusega nakatumine astma ja krooniliste kopsuhaigustega inimeste elu?

Kõik viirushaigused ja ka COVID-19 on risk krooniliste kopsuhaiguste ägenemisel ja kriitilise seisundi tekkel. Samas on kroonilised kopsuhaigused sageli aladiagnoositud. Kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK) põevad sagedamini mehed 50. eluaastast ja neil on sagedamini südamehaigusi. COVID-19 põdev raske KOK-i haige jääb tubaseks ja vajab arstiabi.

Tal on risk hingamispuudulik-

kuse kujunemiseks, kus kopsud ei saa enam tööga hakkama.

Kuigi astmaatikud ei ole seniste andmete põhjal suur riskigrupp, võib viirus oluliselt raskendada astma kulgu. Teadaolevalt põhjustab COVID-19 haiguslikke muutusi ka teistes elundites.

Kopsude tööd saab mõõta

Mida saaksid riskirühma kuulujad teha hingamisprobleemide ennetuseks?

COVID-19 epideemilise leviku tingimustes tuleb arvestada, et igaüks võib potentsiaalselt viirust levitada.

Pooldan, et maskide kandmine võiks olla rangelt soovituslik. Kui inimesed kannavad õmmeldud maske, võiks neid rohkem olla, et jõuaks piisavalt vahetada, pesta vähemalt 65-kraadises vees 30 minutit ja triikida. KOKi ravis kasutatakse erinevaid inhalaatoreid ja muid ravimeid. Soovitan järgida raviplaani ja vajadusel konsulteerida arsti või õega. Haiguse kulus on oluline ära tunda hetk (enamasti kuues kuni kaheksas haiguspäev), kui enesetunne halveneb, palavik tuleb tagasi või süveneb õhupuudus – need võivad olla märgid haiguse kiirest halvenemisest. Eestis on seni kasutatud riskirühmadel kaheminutilist koormustesti, kus inimene saab oma tervist ise hinnata õhupuudustunde taseme abil. Oluline

Õde Keiu-Karin Michelson Confido meditsiinikeskusest toob välja küsimused, millest ühele jaatava vastuse andmisel on põhjust spirograafia tegemiseks.

• Kas teil on diagnoositud astmat, kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust või olete millegi suhtes allergiline?

• Kas tarvitate või olete varem tarvitanud inhalaatoreid või astmaravimeid?

• Kas on olnud vilistavat hingamist, köha või pingetunnet rinnus?

• Kas on olnud köha või vilistavat hingamist pärast füüsilist koormust?

• Kas füüsilise koormusega tekib kergesti õhupuudustunne?

• Kas ärkate öösiti raske hingamise või köha tõttu?

• Kas hingamisraskus on seotud kindla aastaajaga?

• Kas suitsetate või olete suitsetanud varem vähemalt kümme aastat?

Uuringuga saab mõõta • rahuliku ja forsseeritud hingamise parameetreid (sealhulgas kopsumahtu); • kopsude maksimaalset ventilatsiooni; • hingamise üksikute komponentide muutusi (sealhulgas mahu vähenemist, gaasivahetuse häireid, bronhide läbitavust).

Hingamisfunktsiooni saab kontrollida spirograafiaga – see on uuring, kus mõõdetakse, kui palju õhku inimene suudab välja hingata ja kui palju aega see võtab. Uuring toimub õe juhendamisel. Uuringu ajaks suletakse nina näpitsakujulise sulguriga ja inimesel tuleb hingata läbi huuliku tugevalt välja mitu korda. Tulemusi hindab kopsuarst.

Spirograafiaga tasub hingamisfunktsiooni mõõta, kui füüsilise Foto: Shutterstock koormusega tekib õhupuudustunne.

on leida aeg, millal helistada arstile ja kutsuda kiirabi.

Kuidas kahjustab koroonaviirus hingamiselundeid?

COVID-19 võib kulgeda kopsupõletikuga. Kopsukahjustuse riski mõjutavad erinevad tegurid. Suitsetajatel on 1,4 korda kõrgem risk COVID-19 raskemaks kuluks ja 2,4 korda kõrgem risk intensiivravi vajadusele, võrreldes mittesuitsetajatega.

Hilisema kopsukahjustuse kujunemisel on roll ägedal respiratoorsel distressi sündroomil (ARDS), sepsisel ja superinfektsioonil, kuid ka süsteemsel

hüübivushäirel. Mida raskem on olnud haigus ja pikem haiglaravi, seda pikemaks kujuneb taastumisprotsess ja tüsistuste teke on tõenäolisem ning vajalikud on taastusravi ja füsioteraapia. Õnneks olen oma töös näinud raske kopsupõletiku jääknähtudeta paranemisi.

Millele veel kopsuarstina koroonaviiruse leviku valguses tähelepanu juhite?

Kindlasti on abi tugevast immuunsüsteemist, milleks on võrdselt vajalikud tervislik toitumine, liikumine ja hea uni. COVID-19 kulg on ettearvamatu. Pean kop-

suarstina oluliseks, et KOK-i ja astmaga inimesed ei jätaks ravi pooleli ja küsimuste korral julgeksid arstiga ühendust võtta.

Uneapnoe haigel on COVID-19 haigestumise korral samuti suurem risk sattuda kriitilisse seisu.

Paljud patsiendid on kodusel ravil teatud positiivrõhu seadmetega, kuhu on integreeritud kaugjälgimissüsteemid. Pilvelahenduse abil saame distantsilt ehk kliinikus inimesega kohtumata talle ravi osas nõu anda.

Tervis || 5

postimees, 10. november 2020

ÜLLATAV RISK. Pikalt käte-jalgade kaminatule paistel soojendamine on samuti ohuks naha niiskustasakaalule.

Külm ilm võib tuua karused käed Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

NAHK

K

ui temperatuur langeb, väheneb ka naha niiskusetase – see võib põhjustada ketendavat ja sügelevat löövet.

Isegi kui aasta vältel ei esine muid häirivaid nahaprobleeme, võib külmadel aastaaegadel tekkida omajagu ebamugavust põhjustav lööve. See kordub sageli aastast aastasse. Ilma ravita ja elustiili muutmata võib lööve kesta kogu talve. Sümptomid võivad olla punetus, sügelus, ketendus, krobeline nahk, tundlikkus, turse, villid. Sügamine võib põhjustada väikseid nahalõhesid ja veritsust.

Lööve on sageli ühes piirkonnas, enamasti kätel või jalgadel.

Naha välimine kiht sisaldab looduslikke õlisid ja surnud naharakke, mis aitavad seal hoida vett ja seega nahka pehme, niisutatud ja siledana. Külm õhk, madal õhuniiskus ja tugev tuul võivad kaitsebarjääri kahjustada ja sestap muuta naha oluliselt kuivemaks. Siseruumide temperatuuri kõrgeks kruttimine ja pikkade kuumade dušisessioonide nautimine mõjub nahale samamoodi – karmide kesk-

Kuidas löövet ennetada?

• Parim viis lööbe vältimiseks on vältida külma ja kuiva õhuga keskkonda. Abi võib olla õhuniisutajatest.

• Vees tuleks kümmelda pigem vähem ja vältida väga kuuma vett. Abiks võib olla, kui igapäevase duši või vanniskäigu asemel pesta end üle päeva.

• Kasutage looduslikke, lõhnavabu seepe.

• Nahaärrituse ja ülekuumenemise vähendamiseks kandke riideid, mis on valmistatud «hingavast» looduslikust materjalist nagu puuvill.

• Kaitske käsi, kandes kindaid iga kord, kui lähete külma ilmaga õue. Nõude pesemisel, käte pikemal kokkupuutel vee ja kemikaalidega peaks kandma kaitsekindaid.

• Vältige talviseid päikesepõletusi, kandes õuemõnusid nautides päikesekaitsekreemi.

• Piirata võiks ka praksuva kaminatule ees veedetavat aega, mis vähendab naha niiskussisaldust ja jätab selle intensiivse kuumuse meelevalda.

Allikas: Healthline

konnatingimuste tõttu kaotab nahk loomulikke õlisid. Kaasuv kiire niiskuskadu nahast võib viia lööbeni.

Päikesepõletused võivad samuti rolli mängida – ultraviolettkiirgus (UV) võib olla tugev ka talvel. Nahavähifondi andmetel peegeldab lumi kuni 80 protsenti ultraviolettvalgusest, mis tähendab, et samad kiired võivad tabada nahka kaks korda.

Lööbe tekkele on altimad ka varasemate nahaprobleemidega inimesed ja need, kel on suurem tundlikkus antibakteriaalsete seepide, lõhnaseepide, pesuainete või muude kemikaalide suhtes. Samuti võivad selle

teket soodustada bakteriaalsed või viiruslikud infektsioonid.

Niisutavad tooted on lööbe eest esmaseks kaitseks, kuna aitavad niiskust nahka lukustada. Kreemi võib kanda nahale mitu korda päevas, eriti pärast suplemist ja kätepesu.

Looduslikud õlid, näiteks oliivi- ja kookosõli, võivad aidata nahaärritust leevendada ja niiskust säilitada. Neid tuleks kanda nahale vastavalt vajadusele.

Saadaval on ka ravikreemid, mis on mõeldud leevendama punetust, sügelust ja põletikku.

Kui lööbe vastu ei aita käsimüügiravimid või see veritseb, tuleks pöörduda arsti poole.

Naha niiskuskao tõttu tekkinud lööve võib sügeleda ja seda kratsides võivad tekkida väiksed nahalõhed.

FotoD: Shutterstock

6 || Tervis

postimees, 10. november 2020

ILUSAMA ELU SUUNAS. Psüühiliste haiguste ravi ja võimalused inimese toetamiseks on tänapäeval väga mitmekesised.

Müüdid ja tegelikkus inimpsüühika lätetel Anne-Liise Verpson

anne-liise.verpson@ elu24.ee

VAIMNE TERVIS «Psüühikahäiret ei peaks häbenema. Kõrget vererõhku ju keegi ei häbene!» ütleb Maaris Kameneva (pildil), Tallinna Vaimse Tervise keskuse erihoolekandeteenuste koordinaator. Tema ja keskuse kommunikatsioonijuht Monika Rand (alumisel pildil) avavad, millised müüdid vaimse tervise kohta on visad kaduma.

Müüt: psüühikahäired ei ole tavapärased haigused ja neid ei saa ravida Tänu tõhusale ravile võib inimene taastudes jälle õppida, tööl käia ja suhelda samamoodi nagu kõik teised. Uuringud näitavad ka, et ravimid üksi ei ole nii tõhusad kui nende kombineerimine psühhoteraapia ja rehabilitatsiooniga. Tänapäevane arusaam haigusest taastumisest ei tähenda üksnes haigussümptomite kadumist.

Taastumise puhul räägitakse

pigem haigusega heast toimetulekust. See tähendab, et ühelt poolt on haiguse sümptomid raviga kas kadunud või sel määral taandunud, et ei sega inimese igapäevast elu. Teiselt poolt on inimene õppinud vaatamata haigusele võimalikult ise toime tulema ning elab mõtestatud ja tähendusrikast elu. Haigusest taastumisel on kindlad seaduspärasused ja staadiumid. Just raskemate psüühiliste haiguste puhul on taastumine pikk ning võib mõnikord kesta aastaid.

päriselus paika. Küll on palju tuntud ja andekaid inimesi, kes on psüühikahäire all kannatanud ja sellest hoolimata loonud aegumatuid kunstiteoseid.

Müüt: psüühikahäirega inimesed on vägivaldsed ja ohtlikud

Müüt: psüühikahäirega inimesed on lihtsalt nõrgad Tõsise psüühikahäirega inimene ei saa mõjutada haiguse sümptomeid tahtejõuga või «ennast kokku võttes», samuti nagu halva kuulmisega inimene ei kuule paremini pingutusest hoolimata. Psüühikahäiretel on reaalsed põhjused – aju keerukates toimemehhanismides on midagi läinud paigast ära. Kuigi me ei tea veel kõike aju toimimisest, on neuroteadus astumas kiireid samme inimaju üha paremal tundmaõppimisel ja aju töös ettetulevate tõrgete mõistmisel.

Psüühikahäiretega kaasnevad tihtipeale keskendumis- ja tähelepanuraskused, langenud enesehinnang, masendus, üksildus- ja lootusetusetunne. Tänu tõhusale ravile võib inimene taastudes jälle õppida, tööl käia Foto: Shutterstock ja suhelda samamoodi nagu kõik teisedki.

Müüt: psüühikahäirega inimene ei saa ise aru, et on haige Mõnikord võib see nii olla ja siis öeldakse, et inimesel ei ole kujunenud arusaama oma haigusest ehk et tal pole haiguskriitikat. Kindlasti ei ole see reegel. On küllaga inimesi, kes näiteks kuulevad iga päev

oma peas hääli, kuid kes teavad väga hästi, et need ei ole tõelised ning tulenevad nende haigusest. Näide elust: 20ndates aastates tütarlaps, kelle hääled ei allunud hästi ravile, kuulis neid iga päev mitu korda, kuid õppis nendega koos elama, lõpetas ülikooli ning asus tööle.

Müüt: inimesed, kellel on psüühiline haigus, on loovad isiksused või geeniused Psüühikahäiresse haigestunud inimeste hulgas ei ole üle keskmise intelligentseid, andekaid ja loovaid inimesi rohkem kui mittehaigete seas. Seega ei pea ka ütlus, et geniaalsusest hullumeelsuseni on vaid üks samm,

Uuringud näitavad, et ligi üheksa kuritegu kümnest sooritavad inimesed, kellel mingit psüühikahäiret diagnoositud ei ole. Samuti ei esine vägivaldsust psüühikahäirega inimeste hulgas rohkem kui ühiskonnas tervikuna.

Vägivaldsus ei ole psüühikahäire (sealhulgas skisofreenia) tüüpiline sümptom. Meedia võimendab juhtumeid, mil kuriteo on toime pannud inimene, kellel on tõepoolest psüühikahäire. Vähe räägitakse nendest, kes oma haigusega vaikselt koos elavad ega kujuta teistele ohtu. Uuringute põhjal on hoopis psüühikahäirega inimestel ligi kümme protsenti suurem tõenäosus ise vägivalla ohvriks langeda kui mittehaigetel.

Psüühikahäirega inimesi kiputakse ka vaimselt rohkem ära kasutama kui terveid. Psüühikahäiretega kaasnevad tihtipeale keskendumis– ja tähelepanuraskused, langenud enesehinnang, masendus, üksildus- ja lootusetusetunne, mõnikord ka muutunud reaalsustaju. Kõik need tegurid muudavad inimese ärakasutamise suhtes haavatavamaks.

Tervis || 7

postimees, 10. november 2020 Väike vaimse tervise sõnastik Psüühiline haigus Psüühiline haigus on kliiniline seisund, mida iseloomustavad muutused mõtlemises, tunnetes ja käitumises. See ei ole lihtsalt mõnikord tabav tusatuju või näiteks hirm esinemise ees, vaid selgelt kõrvalekalduv nähtus. Üksik juhtum, millega kaasnevad veider käitumine või ebaharilik tuju, ei tähenda veel haigust. Haiguse diagnoosimiseks peab selline ebaharilik seisund olema püsiv või korduv, põhjustama inimese või teda ümbritsevate jaoks kannatusi ning takistama tavapärast, ühiskonnas aktsepteeritud viisil toimimist ühes või mitmes eluvaldkonnas.

Psüühilised haigused on olemuselt mitmekesised.

On kergemaid ning väga raskeid, lühemaajalisi ning selliseid, mis kestavad kogu elu. Vaimsete haiguste põhjused on nii bioloogilised, psühholoogilised kui ka sotsiaalsed, rolli mängivad nii pärilikkus kui ka keskkond. Paljude psüühikahäirete, sealhulgas skisof­reenia täpsed tekkepõhjused ei ole teada.

Enim tuntud psüühilised haigused on ärevushäired (näiteks paanikahäire, üldistunud ärevushäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, foobiad), meeleoluhäired (sealhulgas depression ja bipolaarne häire), psühhootilised häired (näiteks skisofreenia).

Kuigi psüühikahäired ei ole alati nii-öelda nähtavad, ei tähenda see, et need ei põhjustaks suuri kannatusi.

Need on sama reaalsed kui valutav hammas, pimesoolepõletik või diabeet.

Psühhiaater ja psühholoog Psühhiaater on arst, kes on residentuuris spetsialiseerunud psühhiaatria erialale.

Tal on oskus ja õigus diagnoosida ning ravida psüühika- ja käitumishäireid. Arstina, ja ainsana vaimse tervise valdkonna spetsialistidest, on tal õigus välja kirjutada ravimeid.

Psühholoogil on akadeemiline kõrgharidus psühholoogias ning ta on omandanud põhjalikud teadmised inimese käitumisest ja vaimsetest protsessidest.

Psühholoog tegeleb psühholoogiliste probleemide hindamise, leevendamise ja ennetamisega. Kui psühholoog on saanud väljaõppe terapeudina, võib ta pakkuda ka psühhoteraapiat.

Kliinilisel psühholoogil on lisaks kõrgharidusele psühholoogias ka kliinilise psühholoogi kutsetunnistus ning tal on süvendatud teadmised psüühika- ja käitumishäiretest. Psühholoog, ka mitte kliiniline psühholoog, ei kirjuta välja ravimeid.

Haiguskriitika ehk haigusteadlikkus Haiguskriitikaks nimetatakse seda, kui haigestu-

nud inimene ise mõistab, et on haige ning oskab märgata ja ära tunda haiguse sümptomeid. Vaimsete haiguste puhul on see mõnikord raske. Näiteks kui depressiooni puhul on enesetunne väga halb, võib inimene arvata, et ta on lihtsalt ise nõrk või tahtejõuetu. Samuti võib skisofreenia puhul tunduda, et moondunud maailmapilt ongi päris, sest inimese ajus haiguse tõttu toimuv ongi tema jaoks sama reaalne kui niinimetatud normaalne reaalsus teiste jaoks.

Haiguskriitikal on väga oluline roll haigusest paranemisel – see on esimene samm abi otsimisel. Haiguskriitika tekkimine vajab tavaliselt aega. Mõnel tekib see väga kiiresti, paljudel ajapikku ja mõnel raskemal juhul ei pruugi kriitikat üldse kujuneda. Kindlasti ei pea paika seisukoht, et psüühilise haiguse üks tundemärk on, et inimene ise ei saa aru, et ta haige on.

Mitmekesised ravivõimalused Psüühiliste haiguste ravi ja toetusvõimalused on mitmekesised. Ravi ei tähenda moodsas käsitluses enam üksnes ravimeid. Tänapäevane ravi psüühiliste haiguste leevendamisel lähtub kolmest tugisambast: ravimid, psühhoteraapia ja psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. Uuringud kinnitavad, et haiguse kulg ja prognoos on märksa pare-

mad, kui kasutada kombineerituna kõiki kolme.

Psühhiaatrilised ravimid Paljude meeleoluhäirete, sealhulgas depressiooni puhul kasutatakse antidepressante. Nende toime avaldub tasapisi, enamasti mitte enne kahe kuni nelja nädala möödumist ning esimese kümne päeva ilmingud võivad olla hoopis erinevad kõrvaltoimed (peavalu, ärevus, rahutus, iiveldus), kuid need taanduvad.

Antidepressandid ei tekita vaatamata laialt levinud uskumusele sõltuvust. Teatud meeleoluhäireid (näiteks bipolaarne häire) ravitakse meeleolu stabilisaatoritega.

Rahusteid ja uinuteid kasutatakse ravis ainult kindlal näidustusel ja lühikest aega. Rahustite pikaajaline tarvitamine on mitmel põhjusel ohtlik: tekivad kõrvaltoimed (mäluprobleemid, tasakaaluhäired, pidurdatus) ja on sõltuvusrisk.

Antipsühhootikumidega ravitakse psühhootilisi häireid. Ravimeid tuleb hea enesetunde kindlustamiseks ja psühhoosi kordumise vältimiseks tarvitada pikka aega: pärast esmast psühhoosi kaks aastat, korduvate psühhooside esinemisel viis aastat ning kroonilise skisofreenia puhul võib ravivajadus olla eluaegne.

Teraapia Eri teraapiavormid on nii psühholoogiliste kui ka psühhiaatriliste probleemi-

de lahendamisel laialt kasutusel. Teraapia ei ole lihtsalt nõustamine, vaid kindla meetodi ja eesmärgiga koostöösuhe abivajaja ja terapeudi vahel. Ükskõik, mis teraapiavormiga tegemist on, peab terapeut olema vastava väljaõppe saanud. Näiteks ei saa pereterapeudina töötada inimene, kellel on küll psühholoogiharidus, kuid kes pole teraapiakoolitust läbinud ega pereterapeudiks õppinud.

Psüühiliste haiguste puhul kasutatakse sõltuvalt probleemist väga laia spektrit teraapiaid nagu näiteks kognitiiv-käitumuslik teraapia, kunstiteraapiad, loovteraapiad. Kui tegemist on kergemate psühholoogiliste probleemidega, ei ole teraapia alati vajalik.

Raskemate häirete puhul on kindlad teraapiavormid, mille tõhusus on teaduslike uuringutega tõestatud. Ühtegi universaalset teraapiavormi, mis aitaks kõigi häirete puhul, ei ole.

Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon Rehabilitatsiooni eesmärk on, et haigestunud inimene tuleks haigusele vaatamata igapäevaste toimetuste ja sotsiaalse eluga võimalikult hästi toime. Rehabilitatsiooni käigus tegeletakse nii inimese endaga, aidates taastada ja arendada tema oskusi ja teadmisi, kui ka inimest ümbritseva keskkonnaga (sealhulgas perekond), et see haigusest taastumist igati toetaks.

Häirete levimus Eestis ja maailmas • 25–40 protsendil inimestest esineb elu jooksul mõni psüühikahäire (WHO).

• 50–60 protsenti psüühikahäiretest avaldub esmakordselt enne 24. eluaastat.

• Eestis diagnoositakse igal aastal umbes 26 000 uut psühhiaatrilist haigusjuhtu. Tegelikkuses on haigestumiste arv suurem, sest kõik ei pöördu arsti poole.

• Kõige enam diagnoositakse stressiga seotud häireid (nendest tuntuim on ärevushäire) – umbes 8000 juhtu aastas – ning meeleoluhäireid (nendest tuntum on depressioon ja bipolaarne häire) – umbes 5000 juhtu igal aastal.

• Raskemaid psüühikahäireid, mille alla kuulub ka skisofreenia, esineb umbes ühel protsendil inimestest.

• Suitsiidi tegi 2017. aastal Eestis 226 inimest. Üle poole enesetappudest tehakse ravimata depressiooni tõttu.

• Eestis olid psüühikahäired töövõimetuse põhjustajana haigustest teisel kohal (esimesel kohal on lihasluukonna ja sidekoe haigused).

Allikas: Tallinna Vaimse Tervise keskus

Ohumärgid, et kõik ei ole korras, kui inimene: • ei tunne enam millestki rõõmu, lootus on kadunud; • on endasse tõmbunud, ei taha enam kellegagi suhelda; • satub pidevalt teistega suheldes konflikti; • tunneb pidevat jõuetust ja väsimust; • ei saa magada või magab või tahab magada kogu aeg; • sööb vahetpidamata või ei tunne mingit isu toidu järele; • tunneb end alaväärsena; • teeb midagi ennastkahjustavat, mõtleb enesetapule; • tunneb pidevalt hirmu ja ärevust.

Vaimu turgutamiseks on soovitatav aeg-ajalt endale korrata Oslo ülikooli tervisepsühholoogia professor Arne Holte välja toodud seitset vaimse tervise postulaati: • Ma enam-vähem tean, kes ma olen. Ma pole suurepärane, aga ma olen piisavalt hea.

• On olemas keegi, kes mind vajab.

• Vähemalt milleski olen ma hea.

• Ma tean, kuhu ma kuulun.

• Ma võin mõelda, tunda ning oma mõtteid ja tundeid hirmuta avaldada.

• See, mida ma teen, on teiste jaoks vähemalt mingil määral oluline.

• Mul on keegi, kellega jagada oma mõtteid, tundeid ja kogemusi. Mul on keegi, kes tunneb mind hästi, kes hoolib minust, keda ma usaldan ja kes mind aitab, kui ma abi vajan. Ma ei ole täiesti üksi.

8 || Tervis

postimees, 10. november 2020

VALU MITU PALET. Valu võib põhjustada mehhaaniline vigastus, närvi pitsumine või veresoonte kahjustumine selle sees, see võib olla ka tingitud peaaju impulsside töötluse teisiti toimivast «sõelast».

Kuidas võib saada võitu häirivast valust?

Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

VALU

E

simene samm valust vabanemisel on selgitada välja selle põhjus, räägib Tartu ülikooli neuroloogia dotsent, neuroloog Sulev Haldre.

«Valu on selge ohumärk ja evolutsiooniliselt kaasa antud hea omadus – keha tunneb ära, kui midagi valesti on,» tõdeb doktor Haldre. Olgu tegu murru, põrutuse või mõne muu probleemiga, peaaegu igal pool kehas on pisikesed peenikesed närvilõpmed, mis annavad sellest närvisüsteemile informatsiooni.

Valuaistingu tõttu tõmbame käe ära kuumalt pliidiraualt või jala torke põhjustanud esemelt – see on automaatne.

Valuvaigistid pidurdavad valuimpulsside teket ja ülekannet.

Valuvaigistavaid ravimeid mõni aeg kasutades tuleb pöörata tähelepanu, kas need avaldavad mõju maole – sel juhul tuleb täiendavalt võtta mao limaskesta kaitsvat medikamenti.

Kui vigastus paraneb, jääb mure selja taha, valu kaob ja inimene enam valuvaigistavat ravimit ei vaja.

Valu ei pruugi tihti olla seotud vigastusega. Närvid, mis annavad nahale tundlikkuse ja lihastele jõu, panevad jäsemed ja keha liikuma, võivad asuda kitsastes kohtades. Üks sellest tulenev sage probleem on karpaalkanali sündroom, kus käe keskmine närv on ligamentide surve all ja võib põhjustada väga ebameeldivaid kaebusi nagu käte suremine ja valu.

Randmeprobleemi korral võib tegu olla närvivaluga, aga ka näiteks randmeliigeste valuga – on see hoopis liigespõletik ja reumaatiline protsess? Neuroloogi sõnul tuleb viimast ette sageli. Siis aitab reumatoloog.

«Kui seda ei ole, siis mõnikord tõesti võib see olla närvivalu, mida tunneb ka perearst ära tüüpiliste kaebuste järgi. Neuroloog saab vaadata täpsemalt, kas tegu on närvikompressiooni valuga.»

Inimesed kaebavad arsti sõnul väga sagedasti kaelavalu ja see arvatakse tihti olevat kaela­ radikuliit. «Sageli, kui patsient

tuleb neuroloogi juurde, osutub arvatav radikuliit lihasskeleti üleliigsest pingest tingitud valuks,» tõdeb Haldre. Samuti on suur probleem õlavöötmes tekkiv valu, mis võib olla näiteks tingitud õlaliigesest.

Sõrme kiirguv valu viitab aga närvijuurekahjustusele. Enne ravi juurde asumist on vaja eristada, millise valu liigiga on tegemist, tähendab neuroloog.

Sage probleem seljavalu Seljavalu võib olla elukvaliteeti tõsiselt häiriv ja siingi võib olla põhjuseid mitu.

Kui lülisamba pilti vaadata, on näha ohtralt liigeseid, millel on ümber liigeskapslid, lülide vahel on keerulise struktuuriga lülivahekettad – seal on ligamendid, mis lülisid eest ja tagant vooderdavad. «See on tohutult võimas ja liikuv struktuur. Vanusega kaasnevad muutused – see nooruses kena, kompaktne liikuv lülisammas lihtsalt muutub jäigemaks. Mõnel inimesel on lülisammas jäi-

Vaimne tervis, entusiasm, normaalne meeleolu on igal juhul kasulikud, et hakkama saada probleemidega. Selles, et kroonilist valu välja ei kujune, on emotsionaalne hea tase väga oluline.

Dr Sulev Haldre, neuroloog, Tartu ülikooli neuroloogia dotsent

Närvijuure kahjustumise korral kiirgub valu jalga – kanda, suurde varbasse, väikestesse varvastesse –, samuti võib olla nõrgaks jäänud labajalg. «Väga selgelt tekivad tundlikkushäired, tuimus labajalal või kuskil Foto: Shutterstock sääres,» räägib neuroloog.

gem aga juba noorena – ei liigu nii hästi, kui oleks ideaal. Loomulikult, kui see liigub valesti, venitatakse valesti, siis lülisambal on teatud liigutuste juures koormused sadades kilodes. See loomulikult põhjustab valu, sest seal ongi valuretseptorid. See ei ole elu ähvardav protsess, kuigi valu võib olla ülitugev,» nendib Haldre.

«Kui ongi selg nõrgem, siis iga suurema töö või koormuse hind on valu mingi aja jooksul.

Näiteks kui on kartulite võtmise aeg, võib pärast põllutööd olla mitu nädalat kaebusi.»

Närvijuurekahjustuse korral kiirgub valu jalga – kas kanda, suurde varbasse, väikestesse varvastesse –, samuti võib olla labajalg nõrgaks jäänud. «Väga

selgelt tekivad tundlikkushäired, tuimus labajalal või sääres,» kirjeldab neuroloog. Haruldasem on närvijuurekahjustusest tingitud põie tühjendamise häire.

Adekvaatne valuravi tähendab õigetes annustes ravimeid piisavalt lühikese aja jooksul, jälgides kõrvaltoimeid. Enamasti ei ole patsiendil onkoloogilist

Tervis || 9

postimees, 10. november 2020 haigust ega kasvaja metastaase lülisambas, mille puhul on ravi hoopis erinev.

Kui nädal või kauem on näiteks seljavalu korral valuvaigisteid võetud, oldud vastavalt vajadusele puhkerežiimil, peaksid asjad minema juba ülesmäge. «Siis tuleb tulla tagasi ellu ja võimalusel alustada taas liikumist ja teha füsioteraapiat ehk kehalisi harjutusi,» räägib Haldre.

Parim on neid õppida ja teha füsioterapeudi pilgu all, sest tema näeb, millised liigutused on piiratud, kus tekib lihaspinge ja saab soovitada, mida teha rohkem ning mida vähem. Vajalik võib olla ka lülisammast ümbritsevate lihaste arendamine.

«Tuleb selga kui tööriista kasutada õigesti,» toonitab neuroloog. Näiteks kui tõsta raskusi, kummardudes kaugele ette, on koormused osale lülisamba liigestest väga suured. Soovituslik oleks tõsta raskusi kükkis ja sirge seljaga.

Kroonilise valu tagamaad «On oluline teha kõik, et välja ei kujuneks krooniline valu,» rõhutab Haldre.

Kroonilise valu puhul on valutundlikkus ehk valulävi langenud. Peaaju annab organismi tulevale impulsile emotsionaalse värvingu, nii meeldivale kui ebameeldivale. Selle sõel laseb piltlikult öeldes läbi rohkem impulsse, mida tuntakse valu-

na ja mis tüüpiliselt ei jõuaks teadvusesse. «Ei ütle, et inimene tundlikum on, aga neid impulsse lihtsalt ei selekteerita enne ära.» Valuläve aitavad kroonilise valu korral taas tõsta erinevad antidepressandid ja epilepsiaravimid. Arst selgitab, et nendes ei ole valuvastast ainet, kuna valu tekkemehhanism ei ole samasugune nagu vastu kivi varvast ära lüües.

«Need ravimid aitavad üldisemalt kontrollida valuülekande läbiminekut seljaajust ja kuidas valu käsitletakse peaajus.» Neuroloog lisab, et kui tegu on kroonilise valuga, peab ravi olema kompleksne, holistiline. Ravis on kolm alussammast: medikamentoosne ravi, füsioteraapia ja psühhoteraapia, kognitiiv-käitumusliku suunaga. Sageli käiakse ka valukabinettides.

«Kinnitan, et on inimesi, kes teevad väga vastutustundlikult füsioteraapia harjutusi. Minu hinnang on, et koos harjutustega tunneb patsient ennast paremini kui ilma harjutusteta.

Psühhoteraapia kättesaadavus on muidugi väike, võiks olla hulga suurem – see on tõesti probleem.»

Kui inimene on ärevuses, depressioonis, kipub ka valukontroll olema niiöelda lõdvem.

«Vaimne tervis, entusiasm, normaalne meeleolu on igal juhul kasulikud, et hakkama saada probleemidega. Selles, et kroonilist valu välja ei kujune, on emotsionaalne hea tase väga oluline.»

Oluline veresoonte tervis

On oluline teha kõik, et välja ei kujuneks krooniline valu.

Polüneuropaatia ehk hulginärvikahjustus võib kaasuda teatud haigustega, eriti levinud on see diabeediga patsientidel. Seda

iseloomustab jäsemete kaugemate osade tundlikkusehäire, valud, sipelgate jooksmise tunne, labajalgade nõrkus raskematel juhtudel.

Esmaselt tuleb hoida diabeeti kontrolli alla, muidu on ohus nii silmade kui teiste elundite veresooned, samuti kõrgeneb insuldirisk. «Ka hulginärvikahjustuse kulg on parem, võimalik on sümptomeid kontrollida, kui veresuhkur on korras.» Haldre selgitab, et ebameeldivad tundmused – sealhulgas justkui jalas oleksid sokid ja käes kindad – tekivadki polüneuropaatia puhul seoses veresoonte kahjustumisega. Kõigis närvides, olgu need pea sentimeeter jämedad või imepisikesed, on veresooned sees.

«Veresuhkru taseme kontrolli all hoidmine aitab kontrollida hulginärvikahjustust, et see ei areneks edasi.» Ebameeldivate surinate ja muude tundmuste vastu kasutatakse krooniliste valude ravimiseks mõeldud ravimeid.

«Kindlasti oleme optimistlikud. Motiveerime inimest erinevaid seisundeid ära hoidma: et ta ei suitsetaks, ei jooks, ei sööks palju suhkrut, liiguks ja mõtleks häid mõtteid ja võtaks ravimeid, kui on vaja,» ütleb arst. «Kui on stiimul, siis läheb inimene läbi terasseina.»

Neuroloog rõhutab kokkuvõtteks, et probleeme annab leevendada ja ületada, nende põhjustega tegeledes. «Ja vältimaks kroonilist valu, tuleb tagasi tulla ellu,» sõnab ta.

Liikumine on tervise pant.

«Kui inimesed oma keha ja vaimuga tegelevad, siis mõnel on praegu parem tervis kui 30 aastat tagasi,» märgib Haldre.

10 || Tervis

postimees, 10. november 2020

VINTSKUSE ALUSTALA. Organismi toimimist mõjutav vitamiinide ja mineraalainete vaegus selgub vereproovist.

Mikrotoitainete vaegus annab hoobi vaimsele tervisele Tiiu Liebert

Toitumisteadlane, TTÜ emeriitdotsent

TOITUMINE

S

tressi põhjuseid on mitu, kuid uuringud on näidanud, et ka mõne vitamiini ja mineraalaine vähesus võivad selle teket soodustada.

Normaalseks vaimseks terviseks on vaja eeskätt vitamiine D, B6, B12, folaate, rauda, seleeni ja magneesiumi. Eestlastel esineb enamasti D-vitamiini ja raua vaegus.

D-vitamiini defitsiidi puhul on inimeste depressioonioht suurem. Londoni psühhiaatriainstituudi andmetel oli psühhoosi haigestunud inimestel suur D-vitamiini puudus, kinnitades selle tähtsust aju normaalses töös.

Soome tervise- ja heaoluameti (THL) 2015. aasta uurimuses tõdeti, et depressioonis inimestel on D-vitamiini defitsiit. Kliinilised uuringud on näidanud, et vitamiin D koos ravimitega kiirendab stressis inimeste paranemist. Kuna meie laiuskraadil ei ole ainult sügistalvel, vaid ka suvel paljudel D-vitamiini vähesus, tasuks kontrollida seda vereanalüüsiga ja vajadusel võtta vitamiini toidulisandit, konsulteerides enne perearstiga.

Rauavaegusega võivad kaasneda ärrituvus ja depressioon Raua defitsiit on sage, olles eriti levinud rasedate naiste, imetavate emade ja veganite hulgas. Naiste rauavajadus on märgatavalt suu-

rem kui meestel ja kuuldavasti kannatab iga viies sünnituseas naine rauapuuduse käes. Raua põhiülesanne on tagada hemoglobiini koostises hapniku transport kopsudest rakkudeni, kuid raud on hädavajalik ka aju ja närvisüsteemi tööks. Raua defitsiidiga võivad kaasneda depressioon, kerge ärritatavus, halb keskendumisvõime.

Punane liha ja maks on parimad raua allikad. Raua imendumist parandab askorbiinhape ehk C-vitamiin. Mõni uuring on näidanud, et liha tarbimine suurendab depressiooni ja kiirendab kliimasoojenemist (ligi 18 protsenti kasvuhoonegaasidest on seotud loomakasvatusega).

Teisest küljest hoiatatakse punase liha, eriti punase töödeldud liha rohke tarbimise eest, kuna see tekitab soolevähki ja suurendab südamehaiguste ja diabeedi riski. Maailma Vähiuurimise Fond soovitas vähendada kuumtöödeldud punase liha tarbimist nädalas 500 grammini (70 grammi päevas) ja vältida töödeldud liha. See ei ole vähendanud Eesti elanike lihaisu: liha süüakse kakskolm korda soovitusest rohkem.

Et teada, kas teie raua saamine on piisav, on vaja määrata vere hemoglobiinisisaldus. Kui see on normis, on olukord korras.

Väsinud B rühma vitamiinide defitsiidi tõttu?

Mõne B rühma vitamiini, eriti aga vitamiinide B6, B12 ja folaatide vaegus võivad omada rolli depressiooni ja väsimuse tekkes. Vaeguse likvideerimine parandab nii füüsilist kui ka vaimset heaolu.

Vitamiinid B6 ja B12 on vajalikud serotoniini, heaolukemikaali sünteesiks. Foolhapet ja vitamiini B12

on vaja hemoglobiini sünteesiks.

Vitamiini B6 leidub linnulihas, kalas, rohelistes köögiviljades, täisteratoodetes. Vitamiini B12 leidub loomsetes toiduainetes – liha- ja piimatoodetes, kalas ja selle vitamiiniga rikastatud teraviljatoodetes.

Seleen on antioksüdant, mis on tähtis vaimse tervise tagamiseks. Toidu madala seleenisisaldusega kaasnevad meeleolu halvenemine, masendus. Pähklid on head seleeni allikad, samuti liha, kala ja täisteratooted. Kui võtate mõnd ravimit, peab toidulisanditega olema ettevaatlik, kuna need võivad mõjutada ravimite toimet.

Närvisüsteemile eluliselt oluline magneesium Magneesiumi nimetatakse tihti lõõgastusmineraalaineks. Vermonti ülikooli uuringu kohaselt parandab magneesium meeleolu ja närvisüsteemi tööd. Magneesium mõjutab üle 300 ensüümi imendumist ja soodustab vitamiin D sünteesi nahas UV kiirte toimel. Tervislikult toituval inimesel esineb magneesiumivaegust harva. Diabeetikutel, tsöliaakiat põdevatel inimestel ja alkohoolikutel võib see esineda, mille tulemusel suureneb depressiooni oht. Täisteratooted, tume šokolaad, pähklid, rasvased kalad, banaanid ja spinat on head magneesiumi allikad. Toidulisandite puhul tuleb vältida kõrgeid ehk üle 500 milligrammiseid doose.

Eestlastel on vaimse tervise probleeme, kuid eriarsti juurde pääseda on raske. Seepärast võiks vereprooviga määrata, kas vitamiinide ja mineraalainete sisaldus on normi piires. Kui see on väiksem, võiks konsulteerida perearstiga.

Organismi esmane mikrotoitainete ehk vitamiinide ja mineraalide allikas on täisväärtuslik mitmekülgne toitumine. Eesti inimestel on Foto: shutterstock kõige sagedamini vaja D-vitamiini ja rauda.

Tervis || 11

postimees, 10. november 2020

KURJA JUUR ON ÜKSLUISUS. Tiamiini pikemaajaline puudujääk tekitas terviseprobleeme piirkondades, kus söödi enamasti valget töödeldud riisi.

B1-vitamiin säästab närvide igapäevast tööd Anne-Mai Rogenbaum

Apotheka proviisor

VITAMIIN

V

itamiin B1 ehk teisisõnu tiamiin on vesilahustuv v ita miin, mis tagab näiteks kogu närvisüsteemi normaalse toimimise. Juba 19. sajandil teati, et B1-vitamiini puudus on seotud ühekülgse ja puuduliku toitumisega, seega tervislike eluviiside ja toitumisega tiamiinivaegust enamasti ei teki. Millistest looduslikest allikatest me seda saame ning mida toob kaasa antud vitamiini puudus?

B1-vitamiinil on kandev roll süsivesikute ja osade aminohapete ainevahetuse tagamisel organismis, kuna tiamiin on vajalik süsivesikute, lipiidide ja aminohapete lammutamises. Lisaks aitab B1-vitamiin normaalselt funktsioneerida närvisüsteemil, lihastel ja südamel. Olulist osa mängib tiamiin maomahla tekkimise juures.

Antud vitamiini leidub nii loomse kui ka taimse päritoluga toiduainetes. Parimad B1-vitamiini allikad on pähklid, seemned, pärm, leib, kaerahelbed, täisterapasta, sealiha, kanafilee, maks, lõhe, kaunviljad, kama, muna, nisuidud, hirss, astelpajumarjad ja merevetikad. Et tegu on vesilahustuva vitamiiniga, siis tiamiinil enamasti imendumisega probleeme ei teki ja varud kehas kestavad ligikaudu üks-kaks nädalat. Tiamiini säilib 50 protsendi ulatuses skeletilihastes, 40 protsendi ulatuses maksas ning lisaks neerudes ja närvikoes.

B1-vitamiin on selles osas sarnane C-vitamiiniga, sest mõlema vitamiini puhul kõik liigne väljutatakse organismist uriiniga. Tiamiin imendub peensoolest, aga oluline on, et imendumist häirivad tugevalt antibiootikumid, suitsetamine, kofeiin, koolajookide ja musta tee pidev tarbimine ja alkohol.

Isikud, kes eelnimetatud tooteid tarbivad, peaksid olema ettevaatlikud ning kontrollima B1-vitamiini taset.

B1-vitamiini puudus Liigne rafineeritud toiduainete kasutamine soodustab B1-vitamiini puudust, seega eelistatult

nõrgenemine, mis viib vedelike kogunemisele kehas.

Alkohoolikutel võib tekkida pidevast tiamiinidefitsiidist tulenevalt Wenicke-Korsakoffi sündroom, mis päädib väikeaju ja suuraju oimusagarate kahjustusega. Tiamiini puuduse varajasteks sümptomiteks peetakse seedekulgla tegevuse häireid, nõrkust, isutust, tujukust, kaalulangust, vaimseid muutusi, lihasnõrkust, unehäireid ja anoreksiat.

B1-vitamiin toidulisandina

Häid B1-vitamiini allikaid on ohtralt. Et tegu on vesilahustuva vitamiiniga, kestavad varud kehas ligikaudu Foto: shutterstock üks-kaks nädalat.

peaks tarbima rohkem täisteratooteid, mis sisaldavad vitamiine suuremal hulgal.

Tiamiini pikemaajaline puudujääk organismis põhjustab

Tiamiini imendumist häirivad antibiootikumid, suitsetamine, kofeiin, koolajookide ja musta tee pidev tarbimine ja alkohol.

haigust beribeeri, mis esmalt avastati piirkondades, kus söödi enamasti valget töödeldud riisi. Töötlemise käigus hävivad taime koostisesse kuuluvad ensüümid ja vitamiinid, mis tegutsevad koos ja milleta inimese rakud toimida ei saa. Beribeeri peamine sümptom on närvi-

süsteemi kahjustus, mis omakorda jaguneb kaheks – polüneuriit või südamepuudulikkus.

Esimesel juhul ilmnevad mälu nõrgenemine, koordinatsioonihäired või deliirium. Teisel juhul tekivad jälle närvide ja lihaste talitushäirete koosmõjul lihasnõrkus, väsimus, südamelihaste

Tiamiini lisavajadus sõltub palju tervislikust eluviisist ja toitumisest. Näiteks sportlased, kes on süsivesikuterikkal dieedil, vajavad lisaks tiamiini, et muundada suurt hulka söödud süsivesikuid.

Kindlasti peaksid tiamiini juurde manustama alkohoolikud ja igapäevased suitsetajad ning ülemäära kohvi, musta teed ja koolajooke tarbivad inimesed. Antibiootikumide kuuri järel on samuti soovitav tarbida lisaks B1-vitamiini. Ühe ravi osana ehk lisakomponendina tuleks tiamiini tarbida Alzheimeri tõve, seniilsuse, diabeedi, aneemiate, alkoholismi, gripi ja herpese puhul.

Pideva väsimustunde korral võiks samuti sesoonselt tarvitada B kompleksi vitamiine, et ennetada vitamiinide defitsiidi teket.