Tervis 10. detsember 2018

TEEMALEHES: Gripihaige põetamise kuldreeglid LK 2-3 Greip võib ravimi imendumist takistada LK 4 Talvel tee sporti ettevaatlikult LK 9 Massaažirull leevendab lihasvalu LK 11

TERVIS

TOITUMISEKSPERT TAGLI PITSI:

Toit ei pea olema iga ürituse keskpunkt ja jõululaud ei pea olema tingimata lookas.

LK 10

TEEMALEHT 10. DETSEMBER 2018

2 || Tervis Toimetaja kolumn Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

Lumise talve ja jõulude eel Detsembri lõpupoole ning jaanuaris hoogustub Eestis üldjuhul gripi levik. Kahjuks napib ikka veel paljudel inimestel teadmisi, et gripp on raske, kõrge palavikuga kulgev haigus, mis võib päevadeks täiesti jalust niita. Pelgalt nohu-köha põdemine pole kindlasti veel gripp. Seekordsest terviselehest saad lugeda, kuidas vahet teha gripil ja teistel sarnastel viirushaigustel ning millised on efektiivsed abinõud gripi ennetamiseks ning ravimiseks. Veel pole hilja ka end gripi vastu vaktsineerida!

Ilmad pole väga külmaks läinud, mistõttu on endiselt mõnus õues sporti teha. Kelle organism on koormuse ning jaheda ilmaga harjunud, võib seda julgesti harrastada ka terve talve vältel. Küll aga tuleb talvise treeningu puhul arvestada, et keha reageerib külmale ilmale teistmoodi kui suvesoojuses. Lääne-Tallinna keskhaigla kardioloog Ilja Lapidus teeb ülevaate, kuidas külm ilm südameveresoonkonnale mõjub ning milliste riskitegurite puhul tuleks eriti ettevaatlik olla.

Detsembris saame kindlasti istuda ka ühes või mitmes jõululauas. Ilmselt peavad paljud jõule justkui söömapühadeks, mil pidulauast tõustes on tihti tunne, et nüüd lähed suure söömise järel lõhki.

Paraku näib see olevat aastast aastasse korratav viga, kuigi enamasti sööme üle lihtsalt igavusest või seetõttu, et ei taha usina toiduvaaritaja pakutule ära öelda. Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi paneb siiski südamele, et pühadeajal võiks keskenduda pigem toredatele ühistegevustele, mitte pelgalt toiduvalmistamisele ja söömisele. Ilmselt oleks ju igaühel parem tuju ja meeldivam enesetunne siis, kui täissöödud kõht üle püksirihma ei punnita.

Mõistlikku ja kaunist jõuluaega!

Vastutav toimetaja: Johanna Heinmaa, johanna.heinmaa@eestimeedia.ee Toimetaja: Maiken Mägi, maiken.magi@postimees.ee Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@eestimeedia.ee Väljaandja: AS Eesti Meedia, Maakri 23a, Tallinn

postimees, 10. detsember 2018

PÕETAMISE ABC. Nina ei tohi kodust välja pista enne, kui haiguse sümptomid on kadunud.

Kuidas toimida, kui gripp niidab jalust?

Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

KODUNE RAVI

G

ripp algab sageli järsku, higistamise ja külmavärinate, lihaste ja jäsemete valu, kurguvalu, köha ja enamasti kõrge palavikuga. Mida teha, kui oled nakatunud grippi või muusse viirushaigusesse?

Gripihaige ei ole võimeline tegema tavapäraseid toimetusi ja jääb üldjuhul voodisse, räägib Apotheka proviisor Kristiina Sepp. Ta ütleb, et gripi diagnoos on tõenäoline, kui inimesel on palavik üle 38 °C; eakatel võib see olla ka madalam, 37,5 °C. Lisaks köhale-nohule tunneb inimene kurnatust, peavalu, haiglast olekut, higistab või kogeb külmavärinaid. Harvem võivad esineda hingamisraskused või kõhulahtisus. Pärast raskemate sümptomite möödumist järgneb sageli üldise nõrkuse periood. Kuiv köha võib kesta mõnda aega.

Enamik täiskasvanuid on

nakkusohtlikud päev enne sümptomite tekkimist ja kuni viis päeva pärast haigestumist.

Sepa sõnul on tõeline gripp pigem haruldane võrreldes suure hulga gripilaadsete infektsioonidega. «Gripp on üldiselt palju ebameeldivam,» tõdeb ta.

Tee viirustel vahet Paragripi tunneb ära kõigepealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha. Tekkida võib gripile iseloomulik lihasvalu. Paragripp ei lähe mööda nädalaga, vaid vaevab põdejat pikemat aega, selgitab terviseameti gripi­ spetsialist Olga Sadikova.

Hingamisteede nakkushaigusi põhjustab üle saja viiruse, mis sisenevad organismi peamiselt ülemiste hingamisteede kaudu. «Neid eristada on väga raske – sümptomid on tihti väga sarnased,» sedastab Sadikova.

Rahvasuus silma- või kõhu­ gripina tuntud adenoviiruse põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumistega, kuid kaasneda võivad ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Samuti sage RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega,

nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Aitab ainult Gripiviirused levivad proviisor Sepa sõnul peamiselt inimeselt inimesele, kui grippi põdev inimene köhib või aevastab. Nakkuse võib saada ka katsudes viirusega nakatunud esemeid ning seejärel puudutades oma suud või nina. Sadikova rõhutab, et kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine. Gripivaktsiin hakkab tervetel ini-

mestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõik soovijad, sealhulgas lapsed alates kuuendast elukuust.

Muude ülemiste hingamisteede viirushaiguste vastu vaktsiini pole, seepärast on oluline haigestumise ennetamiseks järgida lihtsaid hügieenireegleid.

Vältida tuleb lähedast kontakti haigega; pesta käsi; aevastades või köhides katta suu ja ni-

Kuidas haigust leevendada?

• 38 °C või kõrgema palaviku korral võta paratsetamooli, aga kui see ei aita, siis ibuprofeeni. Kui jood paratsetamooli sisaldavaid vees lahustuvaid segusid, ei tohi lisaks võtta muid paratsetamooli sisaldavaid preparaate. Imikutele ja väikelastele sobivad küünlad või siirupid.

• Nohu kui ninakinnisuse korral aitab meresoolalahus.

• Väikelaste jaoks, kes veel nuusata ei oska, võiks kodus olla ninaaspiraator, millega on ninast hea ettevaatlikult sekreeti eemaldada. Riietele kinnitatavaid aroomiplaastreid, mis aitavad parandada hingamist, võib kasutada alates teisest eluaastast ning abi saavad sellest ka täiskasvanud.

• Kurguvalu leevendamiseks sobivad erinevad kurgukommid ja imemistabletid, mis pehmendavad ja niisutavad limaskesta, vaigistavad valu, alandavad põletikku ja omavad antiseptilist toimet.

Allikas: proviisor Kristiina Sepp

Tervis || 3

postimees, 10. detsember 2018 na pabertaskurätiga ning visata see kohe pärast kasutamist ära; püsida haiguse ajal kodus.

Millal kutsuda kiirabi?

Haige põetamise kuldreeglid «Kui sümptomid on kerged ja sa ei kuulu riskirühma, ei vaja sa ilmtingimata arsti diagnoosi ega ravi, vaid võid põdeda kodus,» kinnitab Sadikova. On oluline, et iga haigestunu jääks koju, magaks piisavalt, tarbiks sooje jooke, sööks täisväärtuslikku toitu. Ravimid saab vajadusel juurde osta. Haigusest tuleks informeerida perearsti. Seisundit tuleks jälgida ja võtta selle halvenemisel telefoni teel uuesti arstiga ühendust – väikelaste puhul viivitamatult.

Haiget võiks võimalusel põetada üks täiskasvanud inimene, kes peab jälgima ka enda seisundit. Riskirühma kuuluv – eakas või põdura tervisega – isik ei peaks olema põetaja. «Kui kuulud riskirühma, siis kasuta maski,» manitseb Sadikova. Jälgida võiks muutusi haige seisundis ning uurida, kuidas ta ennast tunneb. Haige seisundi kohta võib teha märkmeid, mida saad kasutada perearstiga konsulteerides või kui oled kutsunud kiirabi. Informeeri perearsti, kui kodus haigestuvad ka teised inimesed.

Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel konsulteeri viivitamatult perearstiga või helista perearsti nõuandetelefonile 1220 või kiirabi kutsumiseks telefonil 112.

Täiskasvanu seisund on raske, kui tal on: • hingamisraskused • valu või raskustunne rinnus • äkiline peauimasus (pearinglus) ja segane olek • tugev ja pidev oksendamine • gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas Lapse seisund on raske, kui on: • hingamisraskused • nahk sinakas või hall • ei joo piisavalt • oksendab tugevalt või sageli • ei ärka ega reageeri millelegi • kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada • gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas

Haige põetamisel tuleks regulaarselt tuulutada eluruume ja kööki, võimalusel ka WC-d ja vannituba.

Foto: Panthermedia/Scanpix

«Haige põetamiseks on parim viis, kui tema jaoks on eraldi tuba,» lisab Sadikova. Haigel peaksid olema elementaarsed enese eest hoolitsemise tingimused, sealhulgas pidev vede-

«Enamik täiskasvanuid on nakkusohtlikud üks päev enne sümptomite tekkimist ja kuni viis päeva pärast haigestumist.»

Proviisor Kristiina Sepp

liku tarbimise võimalus. Haigele lapsele tuleb pakkuda meelepäraseid jooke, sest kui ta ei saa küllaldaselt juua, võib tal kõrge palaviku, oksendamise ja kõhulahtisuse korral tekkida kiiresti vedelikupuudus. Haige voodipesu, toidunõusid ei pea pesema eraldi ega erilisel viisil. Pärast haigega samas ruumis olemist, põetamiskohal toimetamist, kokkupuutel voodipesu ja riie-

tusesemetega on äärmiselt oluline kätepesu. Eluruume ja kööki, võimalusel ka WC-d ja vannituba tuleb regulaarselt tuulutada. Kõik ajutise haigetoa pinnad tuleb pühkida tavalise puhastusainega, kasutades selleks võimalusel ühekordset lappi või pesta see hiljem põhjalikult.

Selle, kui kaua peaks täiskasvanu viibima haiguslehel, otsustab arst. Kodus tuleks pü-

sida kindlasti seni, kuni temperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad. «Laps võib lasteasutusse tagasi tulla, kui palavikku ei ole olnud vähemalt 24 tundi. Kindlasti tuleks konsulteerida oma perearstiga,» ütleb Sadikova. Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viirustest kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi – neelupõletikku, keskkõrvapõletikku, bronhiiti, kopsupõletikku jm. Proviisor Sepa sõnul võib tüsistuste tekkele viidata jätkuv köha, püsiv kõrge palavik või valu rindkeres.

Tervise turgutamine pärast haigust Proviisor soovitab võtta D-vitamiini, mis mängib väga olulist rolli viirustest hoidumisel. Üldi-

Allikas: Terviseamet

seks organismi tugevdamiseks võiks teha läbi vitamiinikuuri – valida tasub preparaat, kus on sees C-vitamiin, tsink ja seleen.

«Halba ei tee ka punase päevakübara ekstrakti kuur,» sõnab Sepp. Tõhusat toimet seedetegevusele ning immuunsüsteemile omavad ka probiootikumid, mis aitavad tasakaalustada soolestiku bakteriaalset keskkonda. «Heaks abivahendiks organismi tugevdamisel on ka kurkumiin ning küüslauk ja ingver kõikvõimalikul moel. Kes kardab vängelt lõhnavat küüslauku, võib proovida järellõhnata küüslaugukapsleid,» lisas Sepp.

Järk-järguline füüsilise aktiivsuse juurde naasmine ja stressist hoidumine aitavad uutele haigustele vastu panna.

4 || Tervis

postimees, 10. detsember 2018

KOOSMÕJU. Kuigi greip on kasulik puuvili, tuleb mõnd ravimit võtvatel inimestel enne selle söömist või greibimahla joomist arstiga nõu pidada.

Greibi tarbimine koos teatud ravimitega võib halvasti lõppeda Tiiu Liebert

TTÜ emeriitdotsent

GREIP

T

alv on peagi käes ja kaupluselettidel võib leida ahvatlevaid punase viljalihaga greipe. Paraku on tegu üsna vastuolulise puuviljaga, sellel on nii häid omadusi kui ka asjaolusid, millega peab seda süües arvestama, tõdes Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Greip on apelsini ja pomelo hübriid, mille tootmine on aastatega aina kasvanud. Greibile omistatakse mitmeid imelisi omadusi. 100 grammis kooreta greibis peitub ligi 40 kcal, see sisaldab kaks grammi kiud­ aineid ning 45 milligrammi C-vitamiini. Varem arvati, et greip aitab isusid kontrolli all hoida ja vähendab kaalu eelkõige tänu suurele kiudainesisaldusele.

Samas näiteks apelsin sisaldab rohkem nii kiudaineid kui ka C-vitamiini. Viimastel aastatel on aga avastatud, et üks greibi

aroomaine, nootkatoon vähendab märgatavalt söögiisu ja kiirendab ainevahetust. Selle aine vastu tunnevad huvi ka ravimifirmad. Söögikorda võiks alustada näiteks pooliku keskmise greibiga, et see aitaks ennetada ülesöömist.

Veelgi enam, mõningate uuringute andmeil on greipi seostatud veresuhkru taseme parema kontrolli all hoidmise ning teist tüüpi diabeedi riski vähendamisega. Kuna greip sisaldab mitmeid tervist tugevdavaid antioksüdante, siis võib selle söömine aidata ennetada südamehaiguste ja pahaloomuliste kasvajate teket. Seega paistab greip olevat justkui imeline puuvili.

Greibist ja selle mahlast peavad aga loobuma inimesed, kes kasutavad teatud retseptiravimeid. Kahjuks suureneb selliste ravimite arv pidevalt ja läheneb juba sajale. Nimelt sisaldab greip ensüümi CYP3A4, mis vähendab teatud ravimite imendumist, mille tulemusel ravimi kontsentratsioon tõuseb kiiremini ja kõrgemale kui tavaliselt.

See võib kahjustuda neerusid, raskendada hingamist, põhjustada sisemisi verejookse ja isegi lõppeda äkksurmaga. Greibis

Piisab vaid klaasist greibimahlast, et vähendada ravimi imendumist poole võrra ning toime kestab üle ööpäeva.

Mida sagedamini greibimahla juuakse, seda ohtlikumaks võib olukord muutuda.

Erepunase viljalihaga greip võib mõne ravimi imendumist halvendada.

Foto: Panthermedia/Roman Tsubin/Scanpix

peituvad keemilised ühendid võivad mõjutada mõne valuvaigisti, steroidide, statiinide, astmaravimite, antihistamiinide ja teiste ravimite toimet. Seepärast peaks greibi söömise ja ravimite manustamise osas konsulteerima oma arstiga. Osal meestel on ohtlik manustada korraga greipi ja erektsiooniravimit Viagrat,

kuna sellega võivad kaasneda südame rütmihäireid.

Piisab vaid klaasist greibimahlast, et vähendada ravimi imendumist poole võrra ning toime kestab üle ööpäeva. Mida sagedamini greibimahla juuakse, seda ohtlikumaks võib olukord muutuda. Näiteks kui võtta kolesterooli alandavat ravimit

simvastatiini koos klaasi greibimahlaga kolm päeva, tõuseb ravimi kontsentratsioon kolm korda. Vanemad inimesed taluvad kõrgeid ravimidoose halvemini ja on seetõttu rohkem ohustatud.

2015. aasta ajakirjas Journal of Clinical Oncology ilmus artikkel, milles seostati suurte greibikoguste tarbimist melanoomi

riski tõusuga, kuna greibis sisalduvad ühendid võivad suurendada naha tundlikkust päikesele. Seega võiks eelistada pigem apelsinimahla ja nautida mõõdukalt päikest. Kõige selle tulemusel on näiteks USA-s vähenenud greibimahla tarbimine.

Kokkuvõtteks peab tõdema, et kui tarbite retseptiravimeid, peaks enne nende manustamist arstilt nõu küsima. Sageli leidub sama toimega, kuid erineva toimeainega ravimeid, mille imendumist greip ei mõjuta.

Teine võimalus on greibi söömisest loobuda.

HIV ERILEHT

HIV ERILEHT

Freddie Mercury show käiks tänapäeval edasi Uued viiruse osakesed

Viirusvalkude tootmine

RNA

Viiruse DNA Viiruse DNA

Vaikiv viirus rakus

R

akubioloog ja GSK teadusnõunik Rein Sikut tutvustab, kuidas HIviirus inimkonda sulandus ning möönab, et kui Mercury oleks HIVga nakatunud pisut hiljem, oleks ta show’sid võimalik nautida veel tänapäevalgi.

Paljunev viirus rakus

Ravi 4 nädalat

Loodetud HIV-vastane vaktsiin jäi tulemata

Uus viirus ajas teadlased segadusse «HI-viirus (HIV-1) on inimkonnale tuntud suhteliselt lühikest aega.

See isoleeriti alles 35 aastat tagasi, 1983. aastal, aga selle olemasolu märgati kaks aastat varem,» räägib Sikut. USA suurlinnades haigestusid uude tundmatusse haigusesse 1981. aasta suvel kõigepealt noored homoseksuaalsed mehed, mille tulemusel nende immuunsüsteem lakkas töötamast. Esimese aasta jooksul ei saadud isegi aru, et tegemist on nakkushaigusega. Aasta pärast oli selge, et tegu on nakkushaigusega, mille peamiseks riskiteguriks on suur seksuaalpartnerite arv. Sikut räägib, et haigestumist märgati ka hemofiiliapatsientide hulgas, kes kasutasid raviks süstitavaid verepreparaate, samuti süstivate narkomaanide hulgas. «Kui viirus oli lõpuks isoleeritud, siis sai võimalikuks alustada ravimite väljatöötamist ja loodeti ka kiiresti tõhus profülaktiline vaktsiin välja töötada,» tutvustab rakubioloog teadlaste edusamme. Sellele vaatamata jõudis 1980ndail aastail HI-viirus levida kõikidele kontinentidele, sealhulgas tolleaegse Nõukogude Liidu riikidesse, Baltikum kaasa arvatud. Esimesed diagnoosid Lätist tulid 1987. aastal, sellele järgnesid Eesti ja Leedu 1988.

Rein Sikut räägib, et esimene ravim lubati kasutusse 1987. aastal, kuid selle toime peagi kadus kiiresti tekkiva resistentsuse tõttu. «HI-viirus on väga muutlik, tema paljunemismehhanismi on see sisse kodeeritud, ja see võimaldab tal vältida meie

kogu ühiskonna mure,» paneb Sikut südamele. «Praegused ravimid toimivad kiiresti ja tõhusalt. Uuringud näitavad, et neli nädalat peale ravi alustamist on enamikul patsientidest viirus veres langenud allapoole määratavuse piiri.»

organismis tekkivate neutraliseerivate antikehade toimet ja ravimite mõju.» Kuni 1996. aastani olid edusammud väga väikesed ja inimesed jätkuvalt surid. «Ei olnud vahet – olid rikas või vaene, tavaline inimene või maailmakuulus artist –, HIV nakkus ja sellest tekkiv AIDS oli surmav haigus võrdselt kõigile.»

Surmale määratud tõusid üles ja läksid tagasi tööle Tänu geneetika ja molekulaarbioloogia kiirele arengule maailmas suudeti 1996. aastaks detailideni selgeks teha HI-viiruse elutsükli mehanismid, mis võimaldas välja töötada uusi ravimeid. Lisaks kõige esimestele ravimitele võeti kasutusele järgmised, teistsuguse toimemehhanismiga ravimid: «Saadi aru, et HI-viiruse peatamiseks tuleb korraga kasutada vähemalt kolme toimeainet, mis mõjutavad viiruse masinavärgis erinevaid protsesse.» Sikuti sõnul oli kombineeritud ravi rakendamise tulemus hämmastav – juba mõne aastaga vähenes Euroopas suremus AIDSi kümnekordselt: «Patsiendid, kes olid haigevoodis ja surmale määra-

tud, tõusid üles ja läksid tagasi tööle.

Endine surmatõbi muutus peagi ravimite abil kontrollitavaks krooniliseks haiguseks. Freddie Mercury suri 1991. aasta novembris, praegu kinodes linastuvat filmi vaadates tabasin ennast mõttelt, et kui tal oleks õnnestunud selle haigusega vastu pidada veel viis aastat, oleks tema show praegu edasi käinud.»

Uus avastus: ravimeid võttev nakatunu teisi ei nakata «Uute ravimite areng on olnud märkimisväärselt kiire,» nendib Sikut.

«Praeguseks on kasutusse lubatud juba vähemalt 31 erinevat toimeainet ja mitmeid uusi on oodata lähiaastatel. Uued ravimid on muudetud järjest tõhusamaks ja neil on ka vähem kahjulikke kõrvaltoimeid.» Sikut lisab, et 2011. aastal selgus, et ravimeid võttev patsient, kellel viiruse hulk veres on viidud miinimumini, ei nakata enam teisi. See tähendab, et nüüd on ravi ühtlasi ennetus uute nakatumiste vähendamiseks. «Siit tuleb ka põhjus, miks HIV-patsientide ravil hoidmine ei ole ainult nende endi mure, vaid see peaks olema

Kui 1983. aastal HI-viirus isoleeriti, loodeti üsna pea välja töötada tõhus vaktsiin, mis aitaks nakatumist vältida. Vaatamata 35 aastat kestnud teadlaste pingutustele ei ole Sikuti kinnitusel sellega siiani läbimurret saavutatud: «Praegu oleme olukorras, kus HIV vastu on olemas küll väga tõhusad ravimid, kuid mitte ühtegi vaktsiini ja lähiaastatel seda kindlasti oodata ei ole.»

Miks ei saa HIVd täielikult välja?

«HIVd ei saa organismist täielikult eemaldada, kuna viirus peidab enda geenid meie immuunsüsteemi rakkudesse, meie enda geenide vahele ära,» selgitab rakubioloog eluaegse ravimi manustamise tagamaid.

«See pisike jupike võõrast DNAd, mis viirus meie genoomi juurde paneb, jääb osades rakkudes vaikivasse olekusse, kus uusi viiruse osakesi ei toodeta ning seetõttu ei suuda seda märgata ka meie immuunsüsteem.» Teatud ajahetkel võivad vaikivat viirust kandvad rakud siiski aktiveeruda ja sellega kaasneb uute viirusosakeste tootmine ning uute rakkude nakatumine. Hetkel olemasolevad ravimid takistavad uute viirusosakeste teket, kuid ei suuda eemaldada meie organismist vaikivat viirust kandvaid rakke. «Niipea, kui patsient lõpetab ravimite võtmise, võib juba mõne nädala jooksul viiruse hulk organismis uuesti tõusta, immuunsüsteem saab jälle kahjustatud ja patsient muutub nakkusohtlikuks teistele,» rõhutab ta järjepideva ravi olulisust.

Peatame koos HIV-epideemia!

30 aastat tagasi diagnoositi Eestis esmakordselt HIV infektsioon. Selle aja jooksul on teadmised viirusest ning haiguse olemusest oluliselt suurenenud. Nii nagu on tähtis HIV-nakkuse vältimine, on ennetuses olulisel kohal ka HIviiruse vastane ravi. Just ravi on läbi teinud väga olulise arengu ning muutnud selle haiguse käsitlust. HIV-nakkus on krooniline haigus. Õigeaegne diagnoosimine, ravi alustamine, regulaarne ravimite võtmine ning HIV-positiivsete inimeste toetamine – kõik see pidurdab haiguse kulgu ning hoiab nakkuse kontrolli all. Neile teemadele juhivadki tähelepanu oma ala spetsialistid tänases lehes.

Eestis on palju räägitud ja kirjutatud HIVnakkuse teemal. Viimastel aastatel on astutud olulisi samme viiruse tõkestamiseks. Viiruse levik on stabiliseerumas, samas on Eesti siiski veel uute HIV-juhtude arvult Euroopas esimeste seas.

Tänane leht on meie kõigi panus, et teadlikkus HI-viirusest, testimise olulisusest ning ennetamise vajalikkusest ühiskonnas suureneksid, et meie hoiakud muutuksid ning HIV-positiivsed inimesed ei kardaks sotsiaalset hukkamõistu diagnoosi ilmsikstulekul.

Eesti on seadnud endale eesmärgiks HIVnakkuse laiaulatusliku leviku lõpetamise 2025. aastaks (Riiklik HIV tegevuskava aastateks 2017–2025).

Peatame koos HIV-epideemia!

GlaxoSmithKline Eesti OÜ nimel Sirje Kõuts SA Koos HIV vastu Vilja Toomast Erilehe andis välja GSK Eesti OÜ koostöös SA Koos HIV vastu, Tervise Arengu Instituudi ja Postimehega.

KAS TEADSID? Kust HI-viirus üleüldse pärineb?

Sellele on praegune teadus üpris selge vastuse andnud. Aafrikas elavatel inimahvidel esineb HIVga väga sarnane viirus, mida nimetatakse SIVks. See on HIV-le kõige lähedasem sugulane looduses. Aafrika eri piirkondades elavate šimpanside uurimine näitas, et Kameruni kagu osas elavatel ahvidel esinev SIV on kõige sarnasem inimese HIVga. Lisaks on leitud kõige vanemad inimese HIviirust sisaldavad koeproovid Kinshasa Ülikooli (Kongo Demokraatlik Vabariik) anatoomia ja patoloogia osakonnast, mis pärinevad aastatest 1959 ja 1960. Peetakse kõige tõenäolisemaks, et SI- viirus nakatas inimesi šimpanside küttimise ja liha töötlemise käigus (mis eelmisel sajandil oli seal levinud praktika). Esimene suurem levik toimus eelmise sajandi esimeses pooles Kinshasas, mis tol ajal oli kiiresti kasvav linn, kuhu oli kogunenud palju raudtee ehituseks vajalikke töölisi riigi teistest osadest. Seal lokkas prostitutsioon ja levisid suguhaigused.

See tekitas soodsa võimaluse HIV levikuks.

Haigus jäi märkamatuks tänu vähearenenud meditsiinile tolleaegses Aafrikas. HIV levis Aafrikast välja hinnanguliselt 1960ndail aastail Haiitile ja sealt edasi USAsse, kus haigust märgati.

HIV ERILEHT

Foto: Urmas Luik

Õige ravi viib nakkuse miinimumini H IV on haigus, millest ei taheta palju rääkida. Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüütel täheldab, et HIV-stigma siiski püsib ja nakkust seostatakse endiselt «lõtvade elukommetega».

Rüütli sõnul on Eestis hinnanguliselt 6000-7000 HIVi nakatunut, kellest tuhatkond (umbes 15 protsenti) ei ole sellest ise teadlikud. «Näiteks HIVi nakatunud narkootikume süstivatest inimestest teavad, et neil on HIV, 90 protsenti, prostitutsiooni kaasatud naistest umbes 80 protsenti. Heteroseksuaalsete inimeste seas on teadmatuses olevate HIVi nakatunute osakaal ilmselt kõrgem,» tutvustab ta statistikat.

Terviseameti andmetel uuriti 2017. aastal HIV-nakkuse suhtes ligi 164 000 inimest, mis moodustab 13 protsenti rahvastikust. Senisest olulisemalt suuremat tähelepanu tuleks pöörata 16–49aastaste meeste ja kõigi HIVi riskirühmade testimisele.

Peamised takistused on meie peas Alates 2016. aastast on olemas vahendid ravikindlustamata patsientide testimiseks vastavalt juhisele. Kristi Rüütli sõ-

OLULINE TEADA Kuidas HIV nakkab?

HIV levib seksuaalsel teel (eelkõige tupe- ja pärakuseks, aga ka suuseks) ja otsekontaktil verega. Läbi kahjustamata naha HIV ei tungi.

• HIV ei levi: • süljega • põsemusiga • kallistamisel • käesurumisel • ühist tualetti, sauna või basseini kasutades.

lasti kardab ka testida ja tulemust teada saada.

Millised inimesed on riskigrupis?

Riskigrupid ei ole muutunud – need on ikka inimesed, kes on kaitsmata seksuaalvahekorras HIVi nakatunuga ning narkootikume süstivad inimesed, kes oma süstimistarvikuid teistega jagavad. Väga harvad on arenenud riikides emalt lapsele HIVnakkuse leviku juhud. «Tallinnas ja Ida-Virumaal võiks testida kõiki 16–49aastaseid, sest suurem osa HIVi juhte avastatakse just nendes rahvastikurühmades,» räägib Rüütel.

Õige ravi korral HIVnakkuse levik langeb nul on püstitatud testimiseesmärkide saavutamisel peamised takistused ilmselt meie (nii patsientide kui ka arstide) peas: «Kas unustame, häbeneme, tunneme end mingil põhjusel ebakindlalt, ei pea mingis olukorras oluliseks või muud sellist.

Uuringutest on näha, et isegi riskirühmade puhul on HIVtestimise takistuseks mittetajutav nakatumise risk ja testimise vajalikkus. Inimesed lihtsalt ei mõtle selle peale. Muud eluprobleemid on päevakorralisemad.» Ta lisab, et mõni kind-

Kuigi HIVi diagnoos kõlab kui surmakuulutus, pole see enam tänapäeval seda. «Õigeaegselt alustatud ja korralikult võetud raviga võivad HIVi nakatunud elada täiesti normaalse pikkusega elu. Järjepidev ravi, mille tulemusel viiruskoormus organismis on miinimumi viidud, vähendab väga oluliselt nakkusohtlikkust (praktiliselt nakkusohtu polegi),» kinnitab Rüütel. See on suur muutus, kuid kaugeltki mitte ainus, mis aastakümnetega toimunud on.

Rüütel meenutab, et paari­ kümne aasta eest võeti paljudes riikides veel kirjalik nõusolek HIV-testimiseks, et inimene ikka mõistaks, millega ta end seob, kui HIV-testi teeb ja kui saab teada, et on HIVi nakatunud. Toona veel kombineeritud ravi ei olnud ning stigma ja diskrimineerimine olid vanemteaduri kinnitusel väga kõrgel tasemel. Nüüd on HIV-testid oluliselt täpsemad ja usaldusväärsemad ning seetõttu ei pea me näiteks vereülekannet tehes HIV-nakkust kartma. «Nõukogude Liidus tuli omal ajal HIVi analüüs viia kinnitavaks diagnostikaks Moskvasse ja positiivse tulemuse kinnitamine võis mitu nädalat võtta,» meenutab ta.

Nüüd saab sama testi tulemused tööpäeval kõigest 24 tunniga teada. Lisaks on saadaval kiirtestid, millega saab esmase vastuse mõne minutiga. Ka meie apteekides on kodutestid, millega saab end ise testida.

Kogu see areng on Rüütli sõnul muutnud HIVi kiirelt surmaga lõppevast nakkusest krooniliseks haiguseks. «Kindlaks on tehtud, et ravi vähendab nakkusohtlikkust, seetõttu käsitletakse ravi ka ennetuse olulise osana. Veel neli-viis aastat tagasi oodati ravi alustami-

sega nii kaua, kuni immuunsüsteem veel vastu pidas, aga nüüd soovitatakse hakata ravima kohe,» rõhutab Rüütel ravi efektiivsuse tõusu ning kinnitab, et ka emalt-lapsele nakkuse levikut saab 99 protsenti juhtudest ennetada.

«Kui Freddie Mercuryl oleks täna HIV avastatud, elaks ta ilmselt veel kaua,» arutleb Rüütel. «Kuidas me temasse suhtuks? Keeruline öelda. Näiteks Charlie Sheeni HIVi osas «kapist välja tulek» oli pigem negatiivse meediakajastusega. Ja kui uurida, siis ega väga palju avaliku elu tegelasi ei olegi, kes oleks oma nakkust avalikustanud. Eestis ei teagi kedagi, kuigi tõenäosusteooria kohaselt mõni tuntud inimene võiks olla nakatunud küll.»

STATISTIKA 2017. aasta Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumise uuringu alusel oli:

• Elu jooksul HIV-testitud

53% rahvastikust vanuses 18–79 a.

• Kõige enam testituid nii meeste kui ka naiste seas vanuses 30–39 vastavalt 70% ja 83%.

• Piirkonniti elu jooksul enim testitud Kirde-Eesti mehed – 72%.

• Viimasel 12 kuul oli testitud 16% kõigist uuritutest – naistest kõige enam 18–29aastaseid (32%) ja meestest 30–39aastaseid (23%).

KES PEAKSID SAAMA KINDLASTI HIV-TESTITUD? Riskirühmad on eelkõige:

• süstitavaid narkootikume tarbinud või tarbivad inimesed • prostitutsiooni kaasatud inimesed • meestega seksivad mehed • eespool nimetatud inimeste seksuaalpartnerid • inimesed, kellel on olnud seksuaalkontakt HIV-positiivse inimesega.

HIV ERILEHT

HIV ravi saavad ka ravikindlustamata isikud Nakkushaiguste arst Kersti Kink vastab korduma kippuvatele küsimustele.

Mida kujutab endast HIV? HIV on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis ründab ja hävitab nakatunud inimese immuunsüsteemi ning põhjustab organismi kaitsevõime languse. HIV-nakkus on pikaajaline, erinevate staadiumitena kulgev haigus. Erinevatel inimestel võib haigus kulgeda erinevalt, sõltub inimese immuunsüsteemist ja nakatumise viisist. Õigeaegne viiruse avastamine võimaldab nakatunul alustada kohe ravi ja hoida ära teiste inimeste nakatumise.

Milliste seisundite puhul võib kahtlustada HIV-nakkust?

Kestev palavik koos lööbe või kurguvaluga, pikaleveninud kõhulahtisus, haavandid suus, lümfisõlmede suurenemine, lihaste ja liigeste valu, kaalulangus, öine higistamine, pidev väsimus ja jõuetustunne.

Kas HIV diagnoos tähendab, et sellest areneb kindlasti AIDS? AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom ja HIVnakkuse viimane staadium. Immuunsüsteem ei kaitse organis-

mi enam piisavalt, võivad tekkida erinevad rasked nakkushaigused ja pahaloomulised kasvajad. Kui alustada HIV raviga õigeaegselt, siis saame haiguse kulgu pidurdada ja AIDSi teket ära hoida.

Mis on patsientide hulgas kõige sagedasemad põhjused, miks ravile tulemisega viivitatakse?

HIV-nakkus on stigmatiseeritud haigus. Inimesed kardavad ühiskonna hukkamõistu ja diagnoosi ilmsikstulekut. Tegelikult on HIV tänapäeval tavaline krooniline haigus nagu dia­ beet või kõrgvererõhutõbi. Kui patsient võtab regulaarselt HIV ravimeid, siis hoiab see nakkuse kontrolli all ja ta võib elada täisväärtuslikult ning hea enesetundega kuni oma elu lõpuni.

Mis saab siis, kui patsiendil pole ravikindlustust?

Kui tegemist on Eesti Vabariigis elava kodanikuga, kes on HIVpositiivne ja kellel puudub ravikindlustus, siis tema ravikulud katab sotsiaalministeerium.

ARV (antiretroviiruse) ravimid on kõikidele HIV-positiivsetele tasuta. HIV-nakkuse leviku peatamiseks peavad antiretroviirusravi saama kõik HIV-positiivsed inimesed.

KAS HIV ON SURMA DIAGNOOS? HIV ei ole surma diagnoos, kui:

• oma haigusest õigeaegselt teada saad • kiiresti ARV ravi alustad • korralikult ravimeid võtad • regulaarselt oma raviarsti külastad.

Fotod: Urmas Luik

HIV ERILEHT

Foto: Urmas Luik

Uued HIV juhud Eestis peale 2009. aastat 400

411

372

370

300

315

325

291

270

200

229

219 172

100 0 2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

Terviseameti statistika

HIV TESTIMISNÄDAL ARVUDES:

• Tallinn • Tartu • Kohtla-Järve • Narva • Järvamaa • Võrus ja Pärnus testimine veel kestab

127 205 16 49 15

Uusi HIV-positiivseid selle testimisnädala raames leitud ei ole.

23. novembri seisuga oli 2018. aastal uusi HI-viirusega nakatunuid avastatud 173.

HIV riiklik tegevuskava seab eesmärgiks, et aastaks 2025 on uute nakatunute arv aastas alla 100.

SA Koos HIV vastu juht ja asutaja Vilja Toomasti sõnul on inimeste huvi testimise vastu tõusnud ning kõikides korraldatud testimispunktides olid pidevalt järjekorrad. Toomast lisab, et järjekorras oodates tundsid inimesed huvi viiruse olemuse vastu: «Palju uuriti, kelle seas haigus levib ehk kes võivad nakatuda. Lisaks väljendasid paljud

inimesed imestust, et HIV on krooniline haigus, mida saab ravimitega kontrolli all hoida. Küsiti otse, et kas see ei olegi surmahaigus.» Toomasti sõnul olid paljud üllatunud: «Tõesti või, üldse ei teadnud.» Kuigi testimisnädalaid on korraldatud varemgi, on selline suhtumine, et inimesed on valmis vestlema pikemalt, pigem uus.

Testimisnädala raames saabus proove andma noori ja vanu, mehi ja naisi. Toomast nendib, et ka meedia huvi oli sel aastal suurem eelmiste aastate omast.

Tänu suurenenud tähelepanule on selline intensiivne nädalane reklaamikampaania suurendanud testijate arvu ka statsionaarsetes testimiskohtades.

Tervis || 9

postimees, 10. detsember 2018

TALISPORT. Talvel treenides saab keha suurema koormuse osaliseks, mistõttu ei maksa oma füüsilist võimekust üle hinnata.

Õige koormus säästab südant ootamatustest Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

südame tervis

Ä

kksurma all mõistetakse ootamatut surma suhteliselt hea tervisliku seisundi foonil. Tegu on haruldase nähtusega, mille vältimiseks tuleks vältida äkilist füüsilist koormust ja teada oma pärilikke riske. Ülekoormusest tuleneva äkksurma ennetamiseks on kõige olulisem see, et füüsiline koormus, mis võib olla südameinfarkti esilekutsujaks, ei tohi kunagi olla väga järsk, rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla kardioloogiaosakonna juhataja Ilja Lapidus. See tähendab, et inimene ei tohi anda endale suurt füüsilist koormust, kui ta on eelnevalt treenimata. «Enamasti ei olegi võimalik öelda, kui suur pingutus on inimesele ohtlik,» nentis Lapidus. Tema sõnul tuleb ette ka juhtumeid, kus täiesti tavapärane füüsiline koormus võib põhjustada valusid ja selle järel äkksurma.

Talvel külma ilmaga treenides tuleb olla pisut ettevaatlikum kui muidu, sest külm õhk soodustab veresoonte spasmi ehk kokkutõmbumist. «See on täiesti normaalne reaktsioon ja vajalik selleks, et organism ei annaks liiga palju soojust ära,» seletas Lapidus. Veresoonte spasm toimub külmaga aga igal pool, ka südame veresoontes. Külmas õhus on seega suurem võimalus, et südamelihase verevarustus halveneb, sest veresooned on kokku tõmbunud.

Seetõttu on kardioloogi sõnul teoreetiliselt tõepoolest võimalik, et füüsiline pingutus on külmas õhus ohtlikum kui soojas.

Hea teada

Pärilikud südamehaigused panevad ohtu

• Koensüüm Q10 • Oomega-3-rasvhapped • B-grupi vitamiinid • Magneesium ja kaalium • Viirpuuekstrakti sisaldavad preparaadid • Veiste-südamerohust valmistatud preparaadid • Punase riisi preparaadid • Kuningakepiõli preparaadid

«Tavaliselt on koormusega seotud äkksurm tingitud südame pärgarterite haigusest. Südame pärgarterites, mis varustavad südant verega, katkeb verevool kas trombi, spasmi tõttu või mõnel muul harvaesineval põhjusel,» rääkis Lapidus. Verevoolu katkemisest tekib südamelihase infarkt, mis põhjustab äkksurma. Südamelihase infarkt ehk südame isheemiatõbi ongi sagedaseimaks äkksurma põhjuseks. See tekib kardioloogi sõnul sageli öösel ehk koormusest sõltumatult. «Rida muid omandatud südamehaigusi võivad põhjustada äkksurma, need haigused on sageli seotud alkoholi liigtarbimisega,» tõi Lapidus välja.

Mitte koormusest põhjustatud äkksurm on vahel tingitud pärilikest südamehaigustest, mida ei ole lihtne diagnoosida ja mis ei pruugi enne äkksurma sümptomeidki anda. Äkksurma üheks sagedasemaks teguriks on veel südame rütmihäired, mis võivad tekkida ka haruldaste geneetiliste haiguste tõttu. «Arvatakse, et äkksurmad, mis tekivad noortel tervetel inimestel näiteks une pealt, on tingitud just harvaesinevatest pärilikest südamehaigustest, mis ei ole otseselt seotud südame verevarustusega,» sõnas arst. Need haigused diagnoositakse alles pärast surma.

Tea oma geneetilist riski «Kui noorel inimesel tekivad sümptomid, mis viitavad süda-

Südame-veresoonkonna tervist aitavad hoida:

Täpsemalt küsi nõu oma arstilt ning apteekrilt!

metalitluse häirele, näiteks minestused või südamekloppimine, on väga oluline teda põhjalikult uurida, et leida üles võimalikud pärilikud haigused ning ennetada seeläbi äkksurma,» rõhutas Lapidus. Kui vanemal inimesel diagnoositakse südamehaigus, mille kohta on teada, et see on päritav, siis tuleks kindlasti kontrollida ka tema lapsi ja lapselapsi juba enne, kui neil sümptomid ilmnevad.

Kuigi pärilikke haigusi ei ole võimalik ennetada, saab nende esinemisel siiski ära hoida äkksurma. «On olemas spetsiaalsed aparaadid – südamestimulaatorid, kardioverter-defibrillaatorid –, mis paigaldatakse organismi ja mis suudavad ise eluohtlikke rütmihäireid diagnoosida ning inimest elustada ilma meditsiinipersonali sekkumiseta,» sõnas kardioloog. Äkksurm ei küsi aega ega kohta – see võib juhtuda kodus, tänaval, ühistranspordis, kus iganes. Lapidus pani südamele, et seepärast on vajalik, et aina enam inimesi läbiks elustamiskursuse ning oskaks vajadusel abi anda. Eriti oluline on elustamisoskus neil, kelle peres on eluohtliku südamehaiguse-

Allikas: Apotheka

ga lähedasi, näiteks infarkti põdenud, opereeritud südamehaige või äkksurma üle elanud inimene.

Elustamise puhul on vaja teada kaht põhilist võtet, nendeks on kaudne südamemassaaž ja kunstliku hingamise tegemine, millest olulisem on massaaž.

«Kuldreegel on, et inimene, keda elustatakse, peab olema asetatud kõvale pinnale pikali maha ning tema hingamisteed peavad olema avatud,» sõnas Lapidus. Kui inimene oksendab, tuleb ta panna külili, et ta ei tõmbaks oksemassi hingamisteedesse. Kui ta ei oksenda, tuleks vaadata, et keel ei vajuks kõri sissepääsu ette, vaid oleks fikseeritud.

Treenitud süda käitub suurtel koormustel adekvaatselt ning tuleb pingutusega toime, kuid amatöörsportlane ei tohiks treenida Foto: Panthermedia/ Viktor Cap/Scanpix maksimaalsel pulsil.

Kuidas vältida sportides ülekoormust?

• Sportimisel tuleks alati alustada soojendusega.

• Kasuta pulsikella, mis kontrollib südame tegevust nii sportimise ajal kui ka puhkeolekus – pulsisagedus on üks kindel näitaja, millele pingutuse jälgimisel toetuda.

• Tervisesportlane ei tohiks treenida pulsiga, mis ületab 85 protsenti tema ealisest maksimaalsest pulsist.

• Ealise maksimaalse pulsi arvutamiseks lahuta numbrist 220 oma eluaastate arv.

• Koormust ei tohi suurendada järsult, vaid tasapisi – treening on protsess, mis toimub aastate vältel.

• Ära spordi haigena või kehva enesetundega.

Allikas: Lääne-Tallinna keskhaigla kardioloogiaosakonna juhataja Ilja Lapidus

10 || Tervis

postimees, 10. detsember 2018

PEOLAUAS. Pühadeks võiks julgelt vaaritada vähem süüa, sest ainuüksi toidu pakkumine ei näita ligimesearmastust. Pigem võiks koos toredalt aega veeta.

Pühadeaegne koosviibimine ei pea keerlema ümber toidu Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi ekspert

TOITUMINE

P

ühade ajal kiputakse tihtipeale sööma tavapärasest erinevat toitu ning ka kogused on märksa suuremad. Samuti kiputakse liialdama alkoholiga. Põhjuseid selliselt toimimiseks on mitmeid. Üldjuhul külastatakse pühadeperioodil sagedamini sõpru ja pereliikmeid, mõnikord on selliseid «kohustuslikke visiite» suisa mitu päevas. Enamik pühadeaegseid külastusi hõlmab endas suuremat sorti söömist, tihti ka alkoholi joomist. Meid on õpetatud, et kui sulle pakutakse toitu, ei ole viisakas sellest keelduda, sest võõrustaja võib kurvastada või solvuda, kui tema pakutut vastu ei võeta. Teisalt sööme tihti üle seetõttu, et pakutav toit on niivõrd isuäratav, et ka siis, kui kõht on ühes kohas juba täiesti täis söödud, sooviks teiseski pidulauas järgmisi sööke maitsta. Sageli süüakse ajaviiteks – kui oled mitmeks tunniks pidulauda istuma jäänud, siis käib kahvel justkui iseenesest kogu aeg taldriku ja suu vahet.

Magu saab suure koormuse osaliseks Enamik inimesi on vähemalt mõnel korral elus pidulauast tõusnuna tundnud, et nüüd läheb küll kõht suurest söömingust lõhki. Raske tunne jääb

Mida väiksem valik, seda vähem süüakse ning mõistusega inimene pärast tänab, mitte ei räägi, kui kitsil inimesel ta külas käis. kestma tundideks, õppust sellest aga enamasti ei võeta ning järgmisel korral korratakse täpselt sama viga. Selline raskustunne on ennekõike tingitud sellest, et magu on sõna otseses mõttes ääreni toitu täis. Kui tühja mao maht on ligikaudu 50 ml, siis tavalise söömise korral mahutatakse sinna umbes liitri jagu toitu-jooki, aga pidulauas võib see kogus olla suisa 2–3 liitrit.

Selleks, et toit maost edasi liiguks, peab see olema eelnevalt mao poolt maomahla ja maoseinte liikumise abil võimalikult hästi segatud ja juba veidi väiksemateks osadeks lagundatud.

Mida rohkem toitu, seda kauem see protsess maos aega võtab.

Veidi oleneb toidumassi maos olemise aeg ka selle koostisest, kuid täpset maos viibimise aega on keeruline öelda. Kui jood ainult vett, liigub see maost üsna kiiresti edasi kaksteistsõrmikusse. Maost liiguvad suhteliselt kiiresti edasi süsivesikuterikkad toidud (näiteks puuviljad), valgu- ja rasvarikaste toitude liikumine võtab aga kauem aega.

Viimaste söömine ei tähenda loomulikult seda, et need moodustaksid maos tropi ega laseks ülejäänud toidul edasi liikuda. Kogu mass maos sega-

Pühade ajal olgu esmatähtis, et pere veedab koos mõnusalt aega, suured toiduportsjonid peaksid olema teisejärgulised.

Foto: Panthermedia/LightField Studios

takse väga hoolikalt läbi ning ükski puuviljatükk ei jää edasipääsu juures lihatüki taha toppama, nagu tihti ekslikult arvatakse. Kui soovid, et täiskõhutunne püsiks kauem, siis tasub pigem süüa toitu, mis sisaldab arvestatavas koguses kõiki põhitoitaineid – valke, rasvu kui ka süsivesikuid. Söömisjärgse raskustunde vältimiseks tuleb lihtsalt kogustega piiri pidada. Organism on ise nii tark, et teab täpselt, millise koostisega

peab olema maomahl ning teised seedemahlad, et saabunud toit imendumiseks vajalikeks toitaineteks lagundada.

Väiksem toiduvalik ennetab ülesöömist Kas saab ise midagi ette võtta selleks, et ennast pühade ajal mitte ogaraks süüa? Inimesed võiksid hakata aru saama, et toidu pakkumine ning tihti ka sööma sundimine ei näita hoolimist ja armastust teise inime-

se vastu. Selleks on veel palju teisi võimalusi. Toit ei pea olema iga ürituse keskpunkt ning laud ei pea tingimata olema lookas. Täiesti normaalne on pakkuda väiksemat valikut ja pisemaid koguseid. Mida väiksem valik, seda vähem ka süüakse ning mõistusega inimene pärast tänab, mitte ei räägi, kui kitsil inimesel ta külas käis.

Ka siis süüakse vähem, kui on piisavalt muid huvitavaid tegevusi, mis toidult tähelepanu

eemale tõmbavad. Lapsevanemad on ilmselt kokku puutunud sellega, et lapsega sünnipäevalt lahkudes küsib ta, kas täna süüa ka saab? Seda seepärast, et laps on ennastunustavalt tegelenud kõikvõimalike toredate tegevustega ega ole terve aeg lauas istunud ja söönud. Kui aga tänavuste pühade ajal juhtub jälle, et kõht on pidulauast lahkudes pilgeni täis, siis püüa järgmisel päeval süüa vähem ja liikuda rohkem.

Tervis || 11

postimees, 10. detsember 2018

LÕDVESTUS. Massaažirull on ideaalne kodune lõõgastus- ja treeninguvahend.

Mõnusa massaažirulliga lihaspingetest priiks Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

LIHASED

M

assaažirull on kõigi füsioterapeutide kabinetis olemas ning sellest on saanud levinud tarbeese, mida kasutavad oma koduses treeningus mistahes spordisõbrad. Rullimine lõdvestab lihaseid ning pakub põlve- ja seljaprobleemide puhul leevendust ka treeningust eraldiseisva lihashooldusvahendina.

Vahtkummist rull võib olla abivahend treeningujärgseks lõdvestuseks või asendada kogu keha massaaži. Pilatesetreener Krista Lukner kasutab oma stuudios rulli aga hoopis eelkõi-

ge süvalihaste ja tasakaalu treenimiseks. Algul võib rullimine isegi valusaks osutuda, eriti siis, kui lihased on kanged või hooldamata. Lukneri sõnul siis üle pingutada ei tasu ning valu korral ta kindlasti rullida ei soovita, sest siis võivad lihased järgmisel päeval veelgi kangemad olla.

«Oma keha raskus avaldab lihtsalt nii suurt survet. Ükski massöör ei suuda nii kõvasti masseerida,» lausus Lukner. Seetõttu ei maksa üle pingutada ning lihast tasub lõdvestada järk-järgult. «Kui lihas on hästi hooldatud, ei tohiks rullimine olla väga valus, tekib ainult selline mõnus valu, mis annab märku lõõgastusest,» sõnas treener.

Massaažirulle toodetakse erineva suuruse ja kujuga, materjali- ja mustrivalik on lai ning selles kirjus maailmas võib olla teinekord raske aru saada, mida ühelt healt massaažirullilt oodata. Lukneri sõnul on erinevad

«Kuna rull on lihase all juba üpris kõva ja kui panna sinna veel ogad alla, siis see võimendab survet veelgi. Lihas tahab pigem masseerimiseks suurt pinda.»

Pilatesetreener Krista Lukner

suurused ja mustrid tootja lisatud vidinad, mis tegelikult rulli efektiivsuses väga suurt rolli ei mängi. Treener soovitab valida sileda rulli mühkliku asemel, sest sile pind on lihastele kasulikum. «Kuna rull on lihase all juba üpris kõva ja kui panna sinna veel ogad alla, siis see võimendab survet veelgi.

Lihas tahab pigem masseerimiseks suurt pinda,» seletas Lukner. Küll aga ei pruugi kõvemad standardrullid sobida seljaprobleemidega inimestele. Sel puhul soovitab Lukner valida pehmem massaaživahend.

Massaažiks tuleb rull asetada lihase alla ning enda ke-

haraskuse abil lõdvestatud lihast mööda edasi ja tagasi rullida. Liigestest ja lülisambast tuleks rulliga mööda minna, kuna suur raskus võib neile halvasti mõjuda. Selga olekski soovitatav rullida algul ühelt ja siis teiselt poolt. Lukner soovitab korralikuks lihashoolduseks kõik lihased järjest ette võtta ja nii kogu keha läbi töötada. Kaela saab näiteks efektiivselt masseerida, kui panna rull kaela alla ja keerata siis pead lihtsalt küljelt küljele. Lihaseid rullida tuleks tema sõnul regulaarselt vähemalt paar korda nädalas, et sellest tõelist kasu saada.

Lukner kasutab pikemaid rulle, mis on samuti lihashoolduseks mõeldud. Pikema rulli eelis on, et vahendi saab asetada Foto: Helis Künnap lülisamba alla ja nii treenida tasakaalu.

Massaažirull on efektiivne sääre lihaspingete leevendaja – aseta lihtsalt rull sääre alla ning lase keharaskusel oma töö teha.

Foto: Madis Sinivee/Postimees

Suured lihasgrupid nagu tuharad ja reied saavad rulliga korraliku Foto: Madis Sinivee/Postimees massaaži.

Harjutus treenib kerelihaseid, arendab tasakaalu ja masseerib Foto: Helis Künnap mõnusalt jalataldu.