Tervis 11. september 2018

TEEMALEHES: Millist hambapastat kasutada? LK 3 Veenilaiendeid saab eemaldada LK 4 Sügisel turguta end marjadega LK 6 Kui valu muutub krooniliseks LK 8

TERVIS

FÜSIOTERAPEUT GEORG LAASIK:

Kroonilise valu teke on suuresti enda teha – probleemil tuleb õigel ajal sabast kinni saada.

LK 8–9

TEEMALEHT 11. SEPTEMBER 2018

2 || Tervis Toimetaja kolumn Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

Hea terviseeri lugeja!

Soojad suvepuhkused on möödas ning enamik meist juba töörutiinis tagasi. Septembrikuu tervise erileht keskendub rohkem nii enda vaimse kui ka füüsilise tervise hoidmisele. Eelkõige on oluline, et me ei unustaks võtta tormilises igapäevaelus hetke rahulikult hingata, puhata ja lõõgastuda.

Samas võiks ka puhkus olla võimalikult mitmekülgne. Füsioterapeut Jarko Koort soovitab hoida oma vaimset ja füüsilist poolt tasakaalus.

Näiteks kui oled päev läbi arvuti taga tööd teinud, siis võiks õhtul sellevõrra rohkem aktiivselt liikuda ning see on kehale füüsilise puhkuse eest. Kes aga rassib päev otsa laos kaste tassides või ehitusel, see peaks pärast tööd lihastele just puhkust andma ning õhtul rahulikult raamatut lugema. Vaheldus töö- ja puhkeajal on siin olulisim.

Kui keha pidevalt üle koormatakse ning ei leita aega puhkuseks ega lihaste taastamiseks, ei pruugi lihased-liigesed neisse sisse harjutatud valulikkusest enam lahti öelda. Tekib krooniline valu, mille ravi võib füsioterapeut Georg Laasiku sõnul osutuda äärmiselt aeganõudvaks. Paraku pole olemas ühtki imeravimit, mis vabastaksid kroonilisest valust, vaid kombineerida tuleb nii tablettravi kui ka füsioteraapiat ning olla väga kannatlik.

Teeme ülevaate ka sellest, kuidas saavutada särav ja klaar näonahk ning millised rahvasuus levinud soovitused peaks pigem ära unustama.

Näiteks viinaga vistrikku kindlasti tupsutada ei tohi ning seda pigistada samuti mitte. Lugeda saate ka suuhügieeni kohta, näiteks et truuks ei tasu jääda ühele kindlale, näiteks valgendavale hamba­ pastale, sest tihti on sellised tooted abrasiivsed ning hakkavad pikema aja jooksul hambaemaili kahjustama.

September on viimane aeg, mil aiast ja metsast on võimalik veel värskeid saadusi noppida. Õunad, pohlad, pihlaka- ja arooniamarjad, jõhvikad – valik on sinu. Paljud maitsvad sügissaadused sisaldavad rohkesti C-vitamiini, millega saame immuunsüsteemi enne pikka pimedat talve turgutada.

Valmistugem selleks tervisliku toidu ning piisava une ja puhkusega.

Vastutav toimetaja: Johanna Vahuri, johanna.vahuri@eestimeedia.ee Toimetaja: Maiken Mägi, maiken.magi@postimees.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol, Triin Ploom-Niitra Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@eestimeedia.ee Väljaandja: AS Eesti Meedia, Maakri 23a, Tallinn

postimees, 11. september 2018

SUHKRUHAIGUS. Salakaval diabeet tekitab inimestes jätkuvalt eksiarvamusi, kuna mõneti valitseb haiguse osas info üleküllus.

Mitme näoga diabeet külvab segadust Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

VERESUHKUR

N

ii diabeedi ennetamine kui ka saadud suhkrutõve diagnoos võivad inimese maailmapildi tihti segamini lüüa. Mida süüa tohib, kuidas jääb maiustamisega ning kas diabeet on tõesti paksukeste haigus? IdaTallinna Keskhaigla diabeediõelt Marje Klauksilt küsivad inimesed tihti ravimite võtmise ning kindlate toitude kohta. Eelkõige tuleb aga selgeks teha, mis tüüpi haigusega on tegu. Klauks annab ülevaate, millised on levinumad küsimused diabeedi kohta.

Mul on küll veresuhkru tase kõrge, kuid ma ei tunne end üldse halvasti. Miks pean kõrget veresuhkrut ravima?

Vahel ei pruugi kõrge veresuhkur endast märku enda ning ei teki mingeid kaebusi. Kõrge veresuhkur kahjustab närve ja veresooni kogu kehas. Diabeedi kaugtüsistused on südameinfarkt, ajuinsult, pimedaks jäämine, haavandite teke (kui veri on magus, siis haavad paranevad raskelt). Kõrge veresuhkur teeb kahju ka siis, kui see ei anna igapäevastes kaebustes tunda.

Miks veresuhkur pärast söögikorda tõuseb?

Pärast söömist lagunevad meie toidus sisalduvad süsivesikud glükoosiks, mis imendub verre.

Seetõttu tõusebki veresuhkur.

Millised veresuhkrutaseme vahemikud näitavad diabeeti?

• Hommikune tühja kõhuga mõõdetud suhkur 7 mmol/l või üle selle.

• Keset päeva mõõdetud veresuhkur rohkem kui 11,1 mmol/l.

• Glükoositaluvuse testis rohkem kui 11/1 mmol/l.

• Kolme kuu keskmine veresuhkur üle 6,5 mmol/l.

Kui veresuhkru tase ei ületa päris neid norme, kuid jääb sinna lähedale, on patsiendil diabeedieelne seisund, mis on omakorda paljude teiste haiguste riskifaktor.

Kui pika veresuhkru ravimite kuuri pean ma tegema?

Kuna diabeedirohud ei ravi, vaid langetavad veresuhkrut, siis tuleb neid võtta terve elu.

Kui tänu elustiili- ja toitumisharjumuste muutmisele veresuhkur normaliseerub, saab ravi üle vaadata oma raviarstiga ning seda vajadusel vähendada.

Kas saan apteegist toidulisandit, mis mind diabeedist terveks raviks?

Vitamiinid ja toidulisandid võivad toetada diabeediravi, kuid terveks need ei ravi.

Kui palju võin valget suhkrut süüa?

Päevane lubatud suhkrukogus on individuaalne, sest sõltub inimese päevasest energiavajadusest. 2000 kilokalori suuruse energiavajaduse puhul ei tohiks lisatud suhkrud toidus ületada rohkem kui 50 grammi.

Kas valge suhkru võib mee vastu vahetada?

Ka looduslikud suhkrud tõstavad veresuhkru taset. Mesi tõs-

tab veresuhkru taset täpselt samamoodi nagu sahharoos ehk lauasuhkur. Veresuhkrutaset tõstavad kõik suhkrud: viinamarjasuhkur, piimasuhkur, puuviljasuhkur, ka naturaalne mahl ja puuviljad.

Kas diabeetik võib kartulit süüa?

Kartul on väärtuslik süsivesikuallikas, see sisaldab näiteks palju kaaliumit ning seda võib süüa. Tuleb lihtsalt jälgida veresuhkru taset. Keedukartul on alati tervislikum kui praetud või frititud kartul. Kartulit võiks süüa koos koorega, sest nii saame lisaks kiudaineid.

Mida ma üldse diabeetikuna süüa võin?

Süüa tuleb regulaarselt. Igal toidukorral tuleb kombineerida kvaliteetseid süsivesikuid ja valke. Süüa tuleb kiudainerikast toitu, sealhulgas rohkelt köögivilju ning eelistada madala suhkrusisaldusega või üldse ilma lisatud suhkruta toite. Liha ja kala söömine on samuti oluline, sest nendest saame eluks vajalikke valke.

Kui palju vett peab diabeetik jooma?

Täiskasvanu veevajadus on 28– 35 milliliitrit kehamassi iga kilogrammi kohta. See tähendab, et 70 kilo kaaluval inimesel on vedelikuvajadus 2170 milliliitrit päevas. Toitumissoovitusi jälgides saadakse toidust 1–1,5 liitrit vett. Vett on peaaegu igas toidus, seda saame näiteks supist, teest, kohvist, mahlast, köögiviljadest, puuviljadest. Lisaks tekib ainevahetuse käigus ligi 300– 400 milliliitrit vedelikke. Seega lisaks tuleks eraldi puhast vett tarbida veel vähemalt 570 milliliitriit, mis on umbes kaks klaasi päevas.

Kas kehamassiindeks sõltub vanusest? Kas vanem inimene võib

Mis on diabeet?

Diabeedispekter on väga lai, kuid laiemalt on levinud I ja II tüübi diabeet. Need on diabeedi peamised vormid, ülejäänud alavormid on haruldased.

I tüübi diabeet on autoimmuunhaigus – põletiku tulemusel hävivad kehas insuliini tootvad beetarakud. Sellesse haigestutakse enamasti alla 40-aastasena, rohkem isegi lapseeas. I tüübi diabeedi ravi kestab terve elu. Eestis on ligi 7000 I tüübi diabeeti põdevat inimest.

II tüübi diabeedi tekkepõhjus on insuliini mõju nõrgenemine (insuliiniresistentsus), insuliini eritumise häire või mõlemad põhjused. II tüübi diabeet algab tavapäraselt täiskasvanueas.

Haigestunu on enamasti ülekaalus, tema vererõhk või vere rasvanäitajad on kõrgenenud.

Teised riskitegurid on pärilikkus, kõrge vanus, vähene kehaline aktiivsus või pikaajaline koormav stress. Ravi oluline osa on eluviisi muutus, lisaks sellele määratakse ka ravi. II tüübi diabeeti põeb teadaolevalt ligi 60–65 000 eestimaalast. Arvatakse, et umbes sama palju inimesi põeb II astme diabeeti enese teadmata.

Allikas: Eesti diabeediliit

kaaluda rohkem?

Eakate kohta on tehtud uuring, kus raske haigestumise puhul annab natuke suurem kaal parema elumuse. Alla 65–70aastastel peetakse kehamassiindeksit vahemikus 25–29 ülekaaluks. Kõrgemas vanuses inimeste kehamassiindeks võib olla 24–29 vahel, et kehal oleks piisavalt vahendeid, millega raskest haigusest välja tulla.

Tervis || 3

postimees, 11. september 2018

HAMMASTE HOOLDUS. Hambadki tahavad vaheldust, seega ei tasu kasutada pidevalt üht ja sama ning samuti mitte valgendavat hambapastat.

Rutiinne suuhügieen seab hambad ohtu Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

TERVED HAMBAD

N

ii nagu paljudel on lemmiktoit ja lemmikriideese, võib välja kujuneda ka harjumus jäädagi kasutama hambapastat, mille headuses oled kindel. Teatud hambapastad võivad aga pikemal kasutamisel teha hammastele rohkem kahju kui kasu.

Pikemat aega üht ja sama hambapastat kasutada ei ole soovituslik, eriti kui inimene on harjunud hambaid harjama valgendava hambapastaga või kui pasta sisaldab antimikroobseid aineid, näiteks kloorheksidiini, rääkis Kaarli Hambapolikliiniku suuhügienist Anastassia Tomilina. Kloorheksidiini sisaldavat hambapastat soovitatakse kasutada igemepõletiku korral ning paari nädala vältel pärast suuõõne operatsiooni, kuid pasta pikaajalisel kasutamisel mõju bakterite vastu kaob. Lisaks võib tekkida hammastele pruunikat pigmenti ning maitsetundlikkus muutuda. «Ka valgendavad hambapastad ja spetsiaalsed suitsetajatele mõeldud pastad on tihti liialt abra-

siivsed ning võivad aja jooksul hambaemaili kulutada ja hambad tundlikuks muuta. Neid ei ole soovitatav üle paari kuu kasutada,» selgitas ta.

Hambapastas tasuks jälgida ka naatriumlaurüülsulfaadi (SLS) sisaldust, sest see aine paneb pasta vahutama ja teeb katu eemaldamise lihtsamaks, kuid võib põhjustada limaskesta mutatsioone. Sel põhjusel soovitab suuhügienist leida endale mõni muu hambapasta.

Kui hambaarst ei ole patsiendi suuõõnes avastanud olulisi probleeme, siis ei ole tegelikult olulist vahet, millist pastat kasutada. Peaasi, et see sisaldaks hambakaariese eest kaitsvat fluoriidi.

Hambapasta on siiski vaid vahend, mis aitab kaasa hammaste puhastamisele, olulisemat rolli mängib õige harjamise tehnika. «Enamik hambapastasid sisaldab põhimõtteliselt samu koostisosi, erinevused seisnevad põhi- ja lisaainete kogustes, mis määravad pasta mait-

Nii laste kui ka täiskasvanute hambapasta peab sisaldama suuhügieeniks vajalikku fluoriidi.

Foto: Panthermedia/Arne Trautmann

Enamik hambapastasid sisaldab põhimõtteliselt samu koostisosi, erinevused seisnevad põhija lisaainete kogustes, mis määravad pasta maitse, lõhna, värvuse, puhastus- ja ravivõime.

Kahjuks ei ole olemas imepastat, mis suudaks lahendada kõik hammastega seotud mured.

Anastassia Tomilina, suuhügienist

se, lõhna, värvuse, puhastus- ja ravivõime. Kahjuks ei ole ühtki imepastat, mis suudaks lahendada kõik hammastega seotud mured,» nentis Tomilina.

Tema sõnul oleks mõistlik arutada hambaarsti või suuhügienistiga, kas on vajalik uue pasta ostmisel millelegi ekstra tähelepanu pöörata või ei.

«Kaupluste-apteekide letid on väga kirevad ja erinevaid pastasid palju. Kel on tundlikud hambad, siis neile on enamikul tootjatel spetsiaalsed pastad olemas, samuti pastad igemete veritsuse, halva hingeõhu, suukuivu-

se korral kasutamiseks,» rääkis suuhügienist. Reklaamis kiidetud toote hankimisest tähtsam on koos arstiga üles leida põhjus, millest mure hammastega on alguse saanud ning toimida vastavalt arsti juhistele, lisas Tomilina.

Segadusse võib ajada ka suuvete lai valik, sest needki tooted lubavad tervemaid hambaid ja igemeid, vähem hambakivi ja -kattu ning paremat hingeõhku. Samas – kui inimene puhastab hambaid korrektselt ja suuhaigused puuduvad, siis suuvett lisaks kasutama ei pea, sõnas

Läänemere hambakliiniku suuhügienist Piret Mägi.

Suuveed saab jaotada kahte gruppi: kosmeetilised ja terapeutilised ehk ravi eesmärgiks mõeldud tooted. «Kosmeetilised suuveed värskendavad ajutiselt hingeõhku, on tavaliselt piparmündi lõhna ja maitsega. Ajutine värskendus on aga kõik, mida need tooted teevad. Pärast lühikese aja möödumist on piparmündimaitse kadunud ja toodet peab uuesti kasutama.

Kosmeetilised suuveed ei ravi suu- ja hambahaigusi ega saa jagu halvast hingeõhust,» avaldas Mägi.

Seevastu terapeutilised suuveed on mõeldud mitmete suuhaiguste leevendamiseks.

Enamlevinud probleemid, mille puhul suuveest võib abi olla, on suuhaavandid, igemepõletik ning halb hingeõhk. Mägi sõnul saavad suuveega loputamisest abi ka breketikandjad, juhul kui pärast söögikorda on neil toit breketite vahele kinni jäänud ning hammaste harjamine ja niiditamine raskendatud.

«Kuna breketikandjatel on suurenenud kaarieseoht, on naatriumfluoriidiga suuvesi hea vahend hammaste puhtana hoidmiseks. Kindlasti tuleks breketikandjail vältida suuvett, mis sisaldab värvaineid, kuna pikaajalise kasutamise tagajärjel võivad hambad tuhmuda,» lisas ta.

4 || Tervis

postimees, 11. september 2018

INETU MURE. Veenilaiendid tekitavad palju meelepaha, kuid kahjuks pole ka kindlaid viise nende ennetamiseks.

Veenilaiendid – paratamatu haigus, mida leevendab vaid kosmeetiline ravi Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

KAUNID JALAD

H

irm samasuguste veenilaiendite ees, nagu olid emal või vanaemal, toob kirurgi juurde ka noori, kuid paraku pole erilist mõtet võibolla veel väljakujunemata veenilaiendeid kohe korrigeerima hakata.

Veenilaiendid on üks healoomulise kroonilise sidekoenõrkushaiguse liik, mis on otseses sõltuvuses kehas toimuva hormonaalse kõikumisega. Kuigi veenilaiendid süvenevad naistel üldjuhul raseduse ajal ning menopausis, on tegelikult võimatu täpselt ennustada, mis vanuses ja kui kiirelt veenilaiendid välja ilmuvad. See sõltubki eelkõige hormonaalsest aktiivsusest. Üllataval kombel on Ida-Tallinna keskhaigla veresoontekirurg Veronika Palmiste sõnul tavaline, et esmased laienenud võrgustikud jalgadel või üksikud laienenud veenikomud tulevad esile juba puberteedieas.

Valdavalt on veenilaiendid jalgadel ehk varikoos aga eelkõige päriliku eelsoodumusega haigus. «Kui vanematel ning vanavanematel on olnud juba noorena veenilaiendid, on ootuspärane, et ka nende järglastel on veenilaiendid,» rääkis kirurg.

Kuigi paljud otsivad just pärilikke veenilaiendeid kartes võimalust varikoosi ennetada ning välja ravida, ei ole see kahjuks seni veel õnnestunud. Palmiste nentis, et sellist efektiivset tabletti, määret, geeli või võimlemisharjutust ei ole, mis väldiks veenilaiendite teket. Enamikul juhtudest jäävad juba tekkinud veenilaiendid inimesele paraku elu lõpuni.

Piinlik kosmeetiline mure Veenilaiendid jalgadel ei ole iseenesest terviserisk, vaid siiski kosmeetiline probleem. Küll võib veenilaiendite haigus aastate jooksul põhjustada säärel nahatoitehäiret, mis avaldub naha tumenemisena sääre alumises kolmandikus. «Selline nahk on õrn ning selles piirkonnas nahavigastuse korral tekkiv haavand on tülikas ning paraneb väga kaua,» selgitas Palmiste.

Mitte kõik vanemas eas, 70.–80. eluaastates tekkivad

Kirurg Veronika Palmiste sõnul kahjuks veenilaiendeid efektiivselt ennetada pole võimalik.

Foto: Ida-Tallinna Keskhaigla

Tervis || 5

postimees, 11. september 2018

Vasakul pilt enne, paremal kaks kuud pärast operatsiooni. Patsient läbis miniflebektoomia Varady meetodil, Fotod: erakogu mille eeliseks on armide puudumine.

veenilaiendid ei ole põhjustatud jalal olevast pindmise veenisüsteemi puudulikkusest.

«Mida vanemaks saame, seda rohkem mõjutab erinevate haiguste kulgu meie südame jõudlus – ka veenilaiendid arenevad jäsemetel kiiremini, kui muudele haigustele lisandub südamepuudulikkus,» nentis arst ning lisas, et just sel põhjusel võivad veenilaiendid uuesti ilmneda.

Sageli pöörduvad Palmiste vastuvõtule noored veenilaienditega patsiendid, kelle eesmärk varikoosi korrigeerimisel on, «et jalad ei muutuks selliseks, nagu olid minu vanaemal 80-aastasena». Loomulikult saab ka nende patsientide muret kosmeetiliselt korrigeerida, kuid garantiid, et veenilaiendeid rohkem kunagi ei tule, ei saa kahjuks keegi anda.

«Olen tähele pannud, et patsiendid ning veenilaiendeid korrigeerivad spetsialistid saavad kosmeetilisest veenilaiendite korrigeerimisest aru erinevalt,» avaldas Palmiste. Patsiendi jaoks on kõige olulisem nähtavate veenikomude või -võrgustike eemaldamine, kuid nendega tegelevale spetsialistile on eelkõige tähtis, mis toimub naha all – kui kaugele haigus seal ulatub.

Veenilaiendite kosmeetiline eemaldamine Visuaalsed veenikomud eemaldatakse nahahaava kaudu kahe protseduuri – miniflebektoomia ja varikektoomia – käigus. Kahe tehnika vahe on ainult haava ja hiljem armi suuruses, seletas Palmiste. «See, miks mõnel juhul valitakse mi-

niflebektoomia asemel suuremat armi jättev varikektoomia, võib sõltuda nii veenilaiendi suurusest, varasemalt läbipõetud veeniseinapõletikest kui ka kirurgi harjumusest väikese nõelaaugu kaudu veenilaiendit eemaldada. Kui veenikomu on väga suur, ei saa seda väikese nõelaaugu kaudu ka parimal tahtmisel eemaldada,» rääkis kirurg.

Sageli pöörduvad Palmiste vastuvõtule noored veenilaienditega patsiendid, kelle eesmärk varikoosi korrigeerimisel on, «et jalad ei muutuks selliseks, nagu olid minu vanaemal 80-aastasena».

Tema sõnul on Eestis järjest rohkem levimas veenilaiendite korrektsioonimeetod nimega skleroteraapia, mis meeldib kirurgile endale väga. Kindlasti on oluline valida skleroteraapia jaoks õige patsient – mitte ainult veenilaiendi suuruse poolest, vaid tuleb olla kindel, et patsient mõistab, mida selline protseduur temalt nõuab ning et tegemist on väga aeglaselt tekkiva tulemusega.

Skleroteraapia käigus süstitakse peenikese nõela kaudu laienenud veeni sklerosanti. See on aine, mille eesmärk on teatud osas veeniseina kahjustada, soodustamaks veeni kärbumist

ning seeläbi ka nähtava veenilaiendi kadumist.

Sklerosanti võib organismi viia nii vedeliku kui ka vahu kujul. Kuna aine muutub mitteaktiivseks verega kokku puutumisel, siis see on põhjus, miks vahu kujul sklerosant on enamikel juhtudel efektiivsem kui ainult vedelik – veen tühjeneb verest paremini ja ravim toimib rohkem. «Ükskõik millist meetodit patsiendile korrektsiooniks pakutakse, on oluline meeles pidada, et korrektsiooni eesmärk on eemaldada nähtav varikoos ning vähendada pindmisest veenisüsteemi puudulikkusest tingitud nahatoitehäiret. Ükski veenilaiendi korrektsioon ei ole elupäästev tegevus,» pani Palmiste südamele. Tema hinnangul ei peaks veenilaiendite kosmeetiline korrektsioon toimuma enne 18. eluaastat. Noorte puhul tuleb teada, et tegu on siiski on korrigeerimisega, mitte tervistava raviga ning veenilaiend võiks korrektsiooni hetkeks olla juba väljakujunenud ja stabiilse suurusega. Samal põhjusel ei pea veresoontekirurg õigeks ka veenilaiendite korrigeerimist raseduse ajal.

Samuti ei ole võimalik prognoosida, millal tekivad pärast mistahes korrigeerimist uued veenilaiendid. «Eelkõige on see ju ikkagi krooniline haigus.

Kindlasti on tähtis, mida patsient ise ette võtab – on näidatud, et regulaarne kompressioonravi sukkade või sukkpükstega hoiab teatud tüüpi, eriti just kobrutavat varikoosi paremini kontrolli all,» lisas Palmiste.

6 || Tervis

postimees, 11. september 2018

MAITSVAD MARJAD. Igapäevane marjade, puu- ja köögiviljade söömine aitab eemale peletada tervet hulka haigusi.

Sügisesed viljad turgutavad organismi kaitsevõimet Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

TOITUMINE

S

ügisel tasub värskeid vilju korjata ja süüa, sest nii saab loomulikul teel oma immuunsussüsteemi külmetushaiguste kaitseks ette valmistada. Selleks on eriti vajalik marjades sisalduv C-vitamiin.

C-vitamiin on antioksüdant, mis aitab ennetada vabade radikaalide tekitatud rakukahjustusi ning hoiab ära oksüdatiivset stressi, mis on paljude haiguste põhjustaja, rääkis Südameapteegi proviisor Merilin Israel. Oksüdatiivne stress on olukord, kus antioksüdantide ja oksüdatiivsete stressorite tasakaal on häiritud ja ülekaalus on viimased. «Lühiajaline ja mõõdukas oksüdatiivne stress meie organismis on normaalne ning vajalik kaitsemehhanismide käivitamiseks ja tõsisemate probleemide kõrvaldamiseks organismis,» kirjeldas proviisor. Kauem kestes hakkab see organismi koormama ning on paljude haiguste, kasvajate ja diabeedi tekkel oluline komponent. Lihtsalt öeldes aitab Cvitamiin haigusperioodi lühendada ning kergendada. See on vajalik veel naha, igemete, veresoonte, hammaste ja luude toimimiseks ning haavade paranemiseks. C-vitamiinist pakatavad paljud marjad – kibuvits, astelpaju, sõstrad, tikker, vaarikas, maasikas, aga ka paprika, tsitruselised, kapsas, brokoli, porrulauk, tomat. «Kaalikas on köögivili, mis ka talvel keldris seistes säilitab suured vitamiinivarud. See oli esivanemate hea vahend, et säilitada tugev organism ka kevadisteks talutöödeks,» sõnas Israel.

Pruuniplekilist õuna ära söö Öeldakse, et õun päevas hoiab arsti eemal, kuid tegelikult ei tule õuna tervisekasu peamiselt vitamiinidest-mineraalainetest, vaid bioaktiivsetest ühenditest, märkis toitumisekspert Tagli Pitsi. Õuntes leiduvaid ühendeid seostatakse vähivormide, südamehaiguste, astma ja diabeedi riski vähenemisega. Uuringud näitavad, et bioaktiivsete ühen-

Koduaias kasvanud õunad võivad problemaatiliseks osutuda siis, kui nende kvaliteedile piisavalt tähelepanu ei pöörata, ning kui mädanemistunnustega õunad ära süüakse, mahlaks pressitakse, moosiks keedetakse või kuivatatakse. dite sisaldus on suurem punase koorega õuntes. Õuntes võib aga peituda looduslik saasteaine patuliin, mis ei hävi kuumutamisel ja võib kahjustada tervist. Seda sisaldavad mädanenud ja mahakukkunud õunad, kuid see võib peituda ka terve õuna südamikus, hoiatas maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Anneli Haugas. «Patuliini tootvat rohehallitust iseloomustab mädanev hele- kuni tumepruun ala, pehme ja vesine tekstuur, mullane hallituslõhn, valge seeneniidistik ja roheka värvusega eosmass,» kirjeldas ta. Õunte nakatumine toimub putukakahjustuste, koores peituvate lõhede ja muljutud kohtade kaudu.

Haugas soovitab vältida mädanemistunnustega õunte kasutamist toitudes või jookides, sest patuliini võib leiduda ka õuna kahjustamata osas.

Hea valik lapseootel emale Sügiseste viljadega tasub kindlasti maiustada ka rasedal ning imetaval emal, kuid mõõdukuse piires. Puuviljad on olulisteks vitamiinide ja raua allikateks ning leevendavad kõhukinnisust, rääkis ämmaemanda nõuandetelefoni nõustaja Liina Normet.

«Marjade ja puuviljade tarvitamine võib rinnapiima saavatel beebidel põhjustada gaasivalusid. Neid tuleks esialgu tarvitada ettevaatlikult, alustades väikestest kogusest, ja jälgida lapse reaktsioone,» lisas Normet. Lihtsalt igaks juhuks värskeid saadusi ema menüüst välja jätta ta ei soovita, kuna naise toitainevajadus imetamise ajal on suurem kui tavaliselt. Puuviljade ja marjade kogus raseduse ja imetamise ajal võiks olla 2–4 portsjonit päevas. Üks portsjon on 100 grammi puuvilju või kaks detsiliitrit marju. Kuna need on suure glükoosisisaldusega, siis nendega raseduse ajal liigse kehakaalu vältimiseks liialdada ei tohiks.

Foto: Panthermedia/Helga Haritonova

Liigne toortoit tekitab koormavaid kõhuvaevusi Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

Nii nagu iga toidu puhul, peaks ka sügisel valmivate viljade söömisel lähtuma mõõdukuse põhimõttest. Seega pole mõistlik süüa nii hommikuks kui ka õhtuks koduaia õunu või vitsutada sisse terve hulk rabast pärit pohli.

Suvel ja sügisel vaevavad paljusid kõhuhädad, olgu tegemist kõhulahtisuse, kõrvetiste või gaasidega. Tihti on selles süüdi rohke toortoit – salatid, puuviljad, hapud marjad, mida sööme suvel tunduvalt rohkem kui teistel aastaaegadel, rääkis Apotheka apteeker Kerli Valge.

«Kõhulahtisus, nagu ka oksendamine, on organismi kaitsereaktsioonid, millega organism üritab vabaneda ärritajast. Koos kõhulahtisusega võib inimene tunda iiveldust, oksendada, kõht võib valutada, võivad kaasneda palavik ja nõrkustunne,» kirjeldas Valge. Sel juhul tuleb söömisega vähemalt pool päeva pausi pidada ja tarbida ainult vett, sest korduv oksendamine

ja kestev kõhulahtisus ohustavad organismi vedelikupuudusega.

Kui toit püsib sees, võib süüa banaane, riisi, mustikakisselli, röstsaia. Valge sõnul pole soovitatav kõhulahtisusega piimasaadusi süüa, sest piim ei soodusta seedetrakti rahunemist – valkude seedimine nõuab organismilt rohkem energiat ja koormab niigi ärritatud seedekulglat. Head valikud pole ka kohv, tee ega alkohol, sest need stimuleerivad urineerimist ja suurendavad seetõttu vedelikukadu.

Kõhulahtisuse korral aitab söetablettide võtmine. «Süsi seob toksilisi aineid ja viib need organismist välja. Kõhuvaevuste leevendamiseks võib kasutada ka diosmektiiti sisaldavaid käsimüügiravimeid.

Kindlasti on abiks ka probiootikumid,» loetles apteeker. Kui kõhulahtisus tekitab tõsisema vedelikupuuduse, millega kaasnevad tume või vähenenud uriin, peapööritus, lihaskrambid, nõrkus, apaatsus, mitu päeva kestev kõrge palavik, veri okse sees või väljaheites, on

oluline arsti poole pöörduda.

Hapud marjad, toored õunad ning rasvane toit võivad tekitada ka kõrvetisi.

«Siis tekitab söögitorru sattunud maohape ärritust või valu rinnakus ning mõru maitset suus.

Esineda võib halba hingeõhku, kõhupuhitust, iiveldust ja neelamisraskusi.

Selline olukord tekib, kui mao sulgurlihas ei sulgu korralikult ning maohape pääseb maost välja,» rääkis Valge. Ta soovitab sel juhul süüa tihedamini väiksemaid toiduportsjoneid.

Vältima peaks toite ja jooke, mis põhjustavad kõrvetisi: kofeiin, šokolaad, vürtsikad toidud, alkohol, gaseeritud joogid, tsitruselised, tomat, piparmünt, õun, hapud marjad.

«Kui kõrvetisi esineb harva, siis aitavad refluksivastased närimistabletid või käsimüügiravimid nagu antatsiidid ja maohappesust reguleerivad ravimid.

Kui kõrvetisi on iga päev ning elustiilimuutus ega käsimüügiravimid ei aita, tuleb pöörduda arsti poole,» lisas Valge.

C-vitamiini sisaldus 100 grammi toidu söödava osa kohta

840

Õun

Pohl

Jõhvikas

Aroonia

Pihlakas

Kibuvits

4,8

11 mg

20 mg

28

98

Inimese päevane vajadus 100 milligrammi

mg

mg

mg

mg

Murakas

Astelpaju

mg

mg

100

165

Allikas: ©NutriData toidu koostise andmebaas, versioon 8.0, tka.nutridata.ee, 2018

C-vitamiini rohke sisalduse poolest paistab silma kibuvitsamari – päevane vajadus 100 mg täitub juba vaid paari-kolme marja süües.

Autor: Alari Paluots

Tervis || 7

postimees, 11. september 2018

PÄRAST TÖÖD. Kui oled päev läbi arvuti taga istunud, võta õhtul ette näiteks pikem kiirkõnd.

Inimesed ei oska õigesti puhata Triin Ärm

tervis@postimees.ee

LÕÕGASTUS

K

uigi puhata ja lõõgastuda näib igaüks oskavat, kiputakse tegelikult end päeva jooksul üle koormama ega valita puhkust lähtuvalt oma tööspetsiifikast.

Füsioterapeut Jarko Koorti sõnul on põhiline märguanne liiga napist puhkusest halb enesetunne, näiteks kogeb inimene valu, ebamugavustunnet, rahutust või väsimust. «Olenevalt töö iseloomust varieeruvad ka kaebused. Suures plaanis saame eristada vaimset ülepinget ja füüsilist stressi.

Tihti viib üks asi teiseni: kui tunneme end vaimselt väga halvasti, siis ei leia me suurema tõenäosusega motivatsiooni end vajalikul määral liigutada,» nentis ta. Ent ka vastupidi, kui kogu aeg kusagilt valutab, on seda vaimselt raske taluda. Pidev valuaisting tuletab

end meelde ja häirib keskendumist. Vaimne ja füüsiline pool peaksid olema tasakaalus.

Istuva töö puhul on füsioterapeudi sõnul peamisteks kaebusteks eelkõige valud kaelas, õlavöötmes, kätes või alaseljas. Tavaliselt eelneb valule kangus- ja ebamugavustunne, inimene justkui ei jaksaks enam istuda ning tahaks pidevalt niheleda ja uusi asendeid leida. «Probleemi süvenemisest annab märku see, kui vaevused hakkavad pihta järjest varem, juba tööpäeva alguses ega taha päeva lõpus üle minna. Tekib tunne, justkui öö ei oleks enam piisav aeg, et tööst taastuda,» kirjeldas Koort.

Tõsised vaevused võivad tekkida ka neil, kes teevad füüsiliselt rasket tööd ja koormavad teatud piirkondi üle. Sellisest koormusest tervenemine võib osutuda äärmiselt aeganõudvaks. Keha tabanud ärrituse või liigse koormuse peamine tagajärg ongi va-

Füüsilise töö puhul ei pea trenni kartma – alati saab leida treeningu, milles koormatakse teisi kehaosi kui igapäevatöös.

Puhkus ei tähenda tingimata diivanil lesimist, vaid istuva töö puhul võiks puhkamine hoopis aktiivne olla.

Foto: Panthermedia/ Wavebreakmedia

lu ning seda võib pidada organismi märguandeks: kaua võib.

Koort paneb südamele, et välja puhkamiseks on oluline piisav uni. «See on aeg, mil keha koondab ressursse õigetesse kohtadesse, et päevastest tegevustest taastuda. Enne ei saa sellest aru, kui proovite näiteks paari nädala jooksul magada täpselt nii palju, kui teile on vaja, et end hästi tunneksite, ning pärast seda, kui te organismile piisavalt unetunde enam ei anna, on enesetunde vahet lihtne märgata,» rääkis ta.

Töövälised tegevused võiksid olla võimalikult erinevad igapäevatööst. «Ilmselt ei pea selgitama, miks ei ole hea mõte IT-spetsialistil koju minnes hakata vaimu turgutama arvutimängudega või ehitustöölisel, kes on päev otsa segumasinasse liiva visanud, hakata samal päeval pingete maandami-

seks lillepeenart kaevama,» tõi Koort näiteid. Vastupidi on aga hea – las IT-mees kaevab peenart ja ehitaja mängib arvutiga. Seega saab vaim pärast tööd turgutust aktiivse tegevusega või hakatakse pärast rasket füüsilist tööpäeva end hoopis vaimsete tegevustega kostitama.

«Inimese normaalseks funktsioneerimiseks on vaja nii mõõdukat vaimset kui ka füüsilist koormust,» sõnas ta.

Vaimse koormuse tasakaalustamiseks sobib mistahes füüsiline tegevus – jõusaalitreening, jooksmine, pallimäng või koeraga jalutamine. «Füüsilise töö puhul ei pea trenni kartma – alati saab leida treeningu, milles koormatakse teisi kehaosi kui igapäevatöös. Füüsilise töö puhul on puhkamine, lugemine, mittemillegitegemine oluliselt parem puhkuse viis kui vaimse puhul,» lisas Koort.

Hea teada Kuidas tunda ära, et lihased ei ole piisavalt heas seisukorras?

• Tehke tavalisi puusaringe. Kui seda on ebamugav teha, siis ilmselt pole teie alaselg, vaagnavööde piisavalt liikuv, lihaste elastsus on häiritud ja seljavaevused on kerged tulema.

• Minge selili, kõverdage jalad põlvest ning jätke tallad maha, tõstke puusad maast lahti ja hoidke puusi üleval. Kui reie tagumised lihased tahavad krampi minna, siis ei ole lihaste seisund piisavalt hea ning peaksite neile tähelepanu pöörama.

• Tehke tavalisi õlaringe. Kui tunnete kuskil valu, siis peaksite mõtlema põhjusele – ehk on teie lihased liiga pinges. Sama on kaela liigutamisega, kui see on mõnes suunas valulik, siis on juba probleem tekkinud.

Pealtnäha imelihtsad asjad võivad meile öelda väga palju. Ärge kartke küsida abi! Kõige hullem, mis juhtuda saab, on see, et peate valuvaigistid ära viskama, kuna nende säilivusaeg on möödas.

Allikas: Füsioterapeut Jarko Koort

8 || Tervis

postimees, 11. september 2018

VALURAVI. Spetsialistiga arutades saab igaüks leida sobiva m

Kroonilisest valust va Pauline Heidmets tervis@postimees.ee

PINGED

K

rooniline valu on igapäevaelu pidevalt segav haigus, mille raviks pole kõigile üheselt sobivat tabletti. Kroonilise valu ennetamisest ja ravimisest räägib füsioterapeut Georg Laasik.

Mida kujutab endast krooniline valu?

Krooniline valu on kestev ja nähtamatu haigus. Kogemused näitavad, et alguses on see pigem väike mure, mis mingil põhjusel üle ei lähe. Ütleme, et inimesel on luumurd ja arst ütleb, et luu võiks terve olla paari kuu pärast. Aga kuue kuu pärast valutab luu ikka, kuigi tegelikult selleks põhjust ei tohiks olla. Arst võib teha erinevaid uuringuid, millest ei pruugi midagi näha olla.

Ainuke uuring, kus kroonilist valu võiks näha, on selline, kus võrreldakse valuga inimese aju sellise inimese ajuga, kellel valusid ei ole. Sealt selgub, et valudega inimese aju ei taha lõdvestuda ega rahuneda. Seda ajulainete uuringut kasutatakse teaduses, tavainimeseni see naljalt ei jõua. Öeldakse, et aju õpib ära, et mingi liigutus peab tegema haiget.

Aju on ehitatud nii, et see võimaldaks õppimist. Näiteks tahad ära õppida käte peal kõndimise. Alguses ei tule välja, aga kahe kuu pärast on see selge ja kõnnid vabalt kätel. See tekitab ajus hea ja õnneliku tunde: «Ohhoo, ära õppisin!». Sama on ka valuga. Kui mingi liigutus teeb 10 000 korda valu, siis aju õpib ära, et see ongi normaalne. Liht-

Füsioterapeut Georg Laasik usub, et valust taastumisel on oluline ka vaimne tasakaal, mistõttu tuleks õppida rahulikult hingama ja lõdvesFoto: Joakim Klementi/Postimees tuma.

sustatult, aju ei ole enam väga valmis ümber õppima.

Kuidas kroonilist valu ravida saab?

Ideaalses olukorras töötaksid arst, füsioterapeut, õde, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja tegevusterapeut meeskonnas. Osas riikides on selline süsteem juba olemas, aga Eestis on see veel lapsekingades ja igaüks pusib omaette.

Füsioteraapia läheneb valule spetsiaalsete programmidega, kus harjutatakse lõdvestumist, tehakse harjutusi kehapoolte tajumisega või muudetakse füüsilist koormust, et võimekust vähehaaval parandada. Väga paljud valu-uuringutega tegelevad spetsialistid on füsioterapeudid.

Füsioteraapia on väga mitmekülgne ala, see võimaldab kasutada saadud infot eri meetodites.

Kuidas saab füsioterapeut aru, et inimesel on krooniline valu?

Mina teen patsiendile palju erinevaid teste. Testide ja küsimustike alusel on võimalik öelda suure tõenäosusega, mis on katki ja mis ei ole. Mõnikord tunnen juba kogemusest, kui suur

osa kroonilisest valust on mehaaniline, bioloogiline või kui suur on muu mõjutaja. Üritan iga patsiendi jaoks leida talle sobivaima meetodi. Kui näen, et patsiendile võiks sobida rohkem füüsiline liikumine, siis leian sobivad harjutused. Kui saan aru, et inimesele sobib vähem füüsiline aktiivsus ja ta vajab rohkem psühholoogilist tuge, annan vähem kehalisi harjutusi, et ta saaks enam muude probleemidega tegeleda.

Kui suurt osa mängivad kroonilises valus psüühilised mõjutajad?

Psüühiline probleem ja depressioon ägestavad kroonilist valu ning valu tekitab psüühilisi probleeme, aga ei ole teada, kumb tekib enne. Kui tuleb patsient, kellele arst on öelnud: «Sul on selg puruks», siis ma tavaliselt teen talle mitukümmend seljatesti. Kui arst ei ole pakkunud patsiendile muud infot, soovitusi või lahendusi, siis tekitab see käitumis- ja mõtlemismustrid, mis soodustavad kroonilise valu ägestumist või püsimist. Oma testide põhjal saan patsiendile öelda: «See test sai hea tulemuse, näen, et

Tervis || 9

postimees, 11. september 2018

meetodi püsiva valu leevendamiseks.

abanemine on enda teha Ravimisõltuvuse ja üledoseerimise vältimiseks suhtle spetsialistiga Pauline Heidmets, tervis@postimees.ee

Krooniline seljavalu häirib isegi taastavast ööunest ärgates.

sul on olnud probleeme ja seljas on mingist probleemist «jääknähud», kuid ei midagi hullu.»

Kui inimesel on valus, siis ei saa keegi talle öelda, et pole valus. Igal juhul mõjutab tohutult seegi, mida valu kohta öeldakse.

Oma kogemuse põhjal võin öelda, et probleemidest saab lahti, kui teha mitmekülgseid harjutusi. Teadmine, et on võimalus veel terveks saada, rahustab inimest.

Kas teil on olnud patsiente, kes võtavad kangeid valuvaigisteid, tulevad teie juurde ja saavad aru, et valust saab lahti ka teisiti?

On olnud inimesi, kes on ravimite tarbimist vähendanud ja pikapeale sellest lahti saanud. Sellist tabletti ei ole leiutatud, mis aitaks kõigi krooniliste valude puhul. Kroonilisele valule on va-

ja läheneda mitmekülgselt. Valuravis kasutakse enim antidepressante ja opioidseid ravimeid ehk tugevad valuvaigisteid.

Lihtsustatult võib öelda, et valuvaigistid kas aitavad või ei aita. Ravim võib mõnel valumehhanismi nii mõjutada, et inimene muutub tundlikumaks, mõni ei tähelda aga ravimite võtmisest mingit muutust.

Milliseid harjutusi saaks inimene kodus teha, et ennetada kroonilise valu teket?

Raske on öelda, mis kõigile mõjuks. Isegi kui inimestel on valu samas piirkonnas, võivad olla harjutused selle leevendamiseks väga erinevad. Üks harjutus, mida kõigile soovitan, on teadlik ja rahulik hingamine. See on üks paremaid lõdvestumise viise. Oma hingamist on vaja jäl-

Foto: PantherMedia/Andriy Popov

gida kuni viis minutit. Öeldakse, et see aeg paneb aju keskenduma hingamisele ja teised aju osad saavad puhata. Veel arvatakse, et hingamine aitab organismil taastuda.

Arvan, et kui organismi pidevalt ärritada, vähe puhata ja vähe liikuda, siis ei pruugi midagi muutuda, aga kui taastumisega tasapisi peale hakata, siis on lootust paranemisele. Paranemine võib olla pikk protsess ning inimene võib ka n-ö

Ma arvan, et kui organismi pidevalt ärritada, vähe puhata ja vähe liikuda, siis ei pruugi midagi muutuda, aga kui tasapisi taastumisega alustada, on lootust paranemisele.

reelt maha kukkuda. Vahel ei saa ta arugi, et tal on paremaks läinud, kuna muutused toimuvad aeglaselt ning sellega harjub ära. Kui uuesti patsiendile teste teen, saab ta muudatustest aru ning need motiveerivad edasi liikuma.

Kuidas saaks inimesi motiveerida rohkem tervisele mõtlema, et ennetada kroonilist valu?

Kroonilise valu teke on suuresti enda teha. Tähtis on probleemidel õigel ajal sabast kinni saada ja näiteks lõikuste järel teha läbi korralik füsioteraapia. Et kroonilist valu ei tekiks, oleks hea leida aktiivne tegevus, näiteks ujumine, võimlemine, jooksmine, kõndimine. Parim ennetus on ikkagi mitmekülgne liikumine, tervislik eluviis ning sotsiaalselt huvitava elu elamine.

Kui valu on kestnud juba kauem, ei pruugi omapäi tegutsemisest enam abi olla ning tuleb konsulteerida arsti või füsioterapeudiga.

Omatahtsi palju valuvaigisteid süües võid oma tervise hoopis suuremasse ohtu panna.

Ka Ida-Tallinna keskhaigla anestesioloog Daniel Levin kinnitas, et kroonilist valu saab ravimitega leevendada, kuid siiski peab arvestama, et mõningatel juhtudel püsib valu elu lõpuni ehk rahuldava elukvaliteedi säilitamiseks tuleb valuvaigisteid tarvitada pidevalt.

«Ravi efektiivsus sõltub valu põhjustest – erinevat tüüpi valu ravi ning ka selle tulemus on erinev, kuid adekvaatne valuravi on enamikel juhtudel tulemuslik,» sõnas ta.

Arst paneb südamele, et valu ei pea kannatama – valuvaigisteid peaksid võtma kõik, kellel esineb igapäevaelu otseselt häiriv valuaisting. «Ravimeid on palju ja nende valik sõltub valu

tugevusest ning valu põhjusest.

Adekvaatse doseerimise puhul sõltuvust üldjuhul ei teki,» nentis ta.

Jälgima peab aga, et ravimit üle ei annustataks, sest sellisel juhul osutub iga ravim hoopis mürgiks. Nimelt esinevad kõigil ravimitel kõrvaltoimed, mille esinemissagedus on varieeruv. Inimesele ravimi määramisel võetakse alati arvesse eeldatava kasu kõrval ka potentsiaalseid riske ning doos valitakse nii, et kõrvalmõjude esinemise risk oleks minimaalne, kirjeldas Levin. Kui ravimi kasutamisel siiski esineb kõrvaltoimeid, tuleb kindlasti konsulteerida arstiga, kes soovitab vajadusel ravimi välja vahetada.

Levin tõi välja, et kindlasti peaksid ja enamasti teevadki arstid ning füsioterapeudid patsiendi kroonilise valu ravimisel koostööd, sest sageli on efektiivseim just medikamentoosse ravi ja füsioteraapia kombinatsioon, eriti krooniliste seljavalude puhul.

10 || Tervis

postimees, 11. september 2018

NAHAHOOLDUS. Igat tüüpi nahk vajab korralikku puhastamist ja niisutamist, et tülikatest punnidest vabaneda.

Ilusa näonaha saamiseks tuleb rahvasuus levinud müüte eirata Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

NÄONAHK

N

ägu on esimene, mida inimese puhul vaatame ning see räägib meile palju. Leidub inimesi, kes ei tee näonaha hoolduseks suurt midagi ning ometi on neid õnnistatud särava ja klaari palgega, samas kui teised puhastavad ja kreemitavad nägu iga päev, ent ei saa sellegipoolest vistrikest lahti.

Näonaha hooldamine on ühtaegu teema, milles levib hulk müüte, osa neist pärit isegi vanavanematelt. Kes poleks näiteks kuulnud vanaema soovitamas, et tupsuta lõua otsas punnitavat vistrikku viinaga, et see tagasi tõmbuks? Mõnes sellises soovituses on terake tõtt, teist peaks aga hoopis ignoreerima. Medemise ilu- ja naharavi kliiniku iluspetsialist MariLiis Sootalu aitab selgitada, millised nahahoolduse kohta käivad levinud soovitused vastavad tõele ning mida võib pidada ekslikuks.

Väide: vistrikke tuleb pigistada, et mäda välja tuleks ja punn saaks paranema hakata.

Vistrikke ei tohiks pigistada, sest see võib muuta olukorra palju hullemaks. Pigistamisega traumeerime nahka ning mittepiisava puhtuse korral satuvad tekkinud haava bakterid, mis võivad tekitada põletiku ägenemise ning suureneb ka armide tekke oht. Pigistatud vistrikust võib jääda nahale tumedam laik ning selle kadumine võib võtta palju kauem aega. Kui vistrikud teevad muret, siis tuleks pigistamine jätta professionaali hooleks ehk külastada kosmeetikut, kes teeb seda ohutult ja korrektselt.

Väide: vistrikke tuleb tupsutada viinaga või hambapastaga, et see neid kuivataks.

Nahahoolduses hambapasta ja viina kasutamine võib nahka liialt ärritada ning kuivatada, mis muudab olukorra pigem hullemaks, sest selle tulemusel

hakkab nahk veel rohkem rasu tootma. Vistrike korral tuleks soetada endale apteegist spetsiaalsed tooted, mis on mõeldud lokaalseks raviks ja on antiseptilise toimega. Need aitavad nahal kiiremini paraneda, vähendavad punetust ning on desinfitseeriva toimega. Apteegitooted aitavad vältida ka aknearmide teket.

ka liiga tihti pesta, sest seegi võib nahka kuivatada ja ärritada ning seeläbi soodustada liigse rasu tootmist.

Väide: aknega inimene ei tohi kasutada kosmeetikat, sest see teeb naha seisukorra hullemaks.

Aknega inimesed tohivad kasutada kosmeetikat. Kindlasti tasuks kasutada kvaliteetseid ning kergelt katvaid õlivabasid tooteid. Sobilik oleks mineraalkosmeetika või spetsiaalsed tooted, mis on mõeldud aknelisele nahale ja on antibakteriaalsed.

Oluline on meik enne magamaminekut korralikult eemaldada, et meigijäägid ei ummistaks poore. Juhul kui kasutada väga rasvaseid tooteid ning näonahka halvasti puhastada, võib see olukorra tõepoolest hullemaks teha.

Väide: nägu ei tohi seebiga pesta, sest see kuivatab nahka.

Näonaha puhastuseks tuleks valida seebivaba puhastustoode. Seep tõepoolest kuivatab liigselt nahka ning stimuleerib rasunäärmete eritust. Selle tulemusena on naha normaalne happelisus rikutud ning nahka kaitsev barjäär nõrgeneb. Näopuhastusvahend tuleks valida vastavalt nahatüübile. Kuiva naha puhul on soovituslik kasutada niisutavaid piimasid ning rasuse ja kombineeritud naha puhul pigem näopesuvahtu või -geeli. Näonahka ei tohi siiski

Vistrike korral tuleks soetada endale apteegist spetsiaalsed tooted, mis on mõeldud lokaalseks raviks ja on antiseptilised. Need aitavad nahal kiiremini paraneda, vähendavad punetust ning on desinfitseeriva toimega.

Medemise kliiniku iluspetsialist Mari-Liis Sootalu sõnul on näohoolduse kuldreeglid tervislik toitumine, naha korrektFoto: Medemis ne puhastamine ning rohke veejoomine.

Väide: suhkrurikas ja rasvane toit ning alkohol tekitavad vistrikke.

Viimaste aastate jooksul tehtud uuringud näitavad, et toitumine mängib vistrike tekkel suurt rolli. Rohkem esineb näonahaprobleeme inimestel, kes armastavad maiustusi, rasvast toitu, kiirtoitu ja alkoholi. Soovituslik on süüa rohkelt puu- ja juurvilju, kala, seeni, pähkleid, mune ning väherasvast liha. Ilu-

Tervis || 11

postimees, 11. september 2018

Korralik näohooldus on oluline nii meestele kui naistele.

konsultatsioonide ajal seletame klientidele, kui olulised on tervislikud eluviisid ja õige toitumine, et saavutada ning säilitada kaunis ja puhas näonahk.

Väide: rasune nahk ei vaja niisutamist.

Väga oluline on naha korrapärane ning õige puhastus, et nahalt eemaldada rasu ja elutud naharakud. See aitab ennetada nahapooride ummistumist. Ka rasune nahk vajab niisutust, sest see aitab säilitada niiskuse tasakaalu nahas. Rasuse näonaha puhul võiks valida nõrgalt hap-

pelise pesemisvahendi, mis aitab reguleerida rasueritust ning eemaldada efektiivselt liigse rasu. Kindlasti ei tohiks kasutada rasvaseid kreeme, sest need soodustavad vistrike teket. Toode võiks sisaldada AHA-happeid, mis nahka kergelt koorivad ning aitavad eemaldada rasu ja surnud rakke nahalt ning pooridest. Korrapärane puhastus ja õiged tooted aitavad hoida rasueritust kontrolli all.

Väide: vee joomine hoiab näonaha ilusana.

Vee joomine on väga oluline,

Foto: Panthermedia/Andriy Popov

kuid kahjuks sellest üksi ei piisa.

Organism peab saama piisavalt vedelikke, sest see aitab muuhulgas ennetada ka naha kuivustunnet. Väga oluline on nahka kaitsta päikese eest, kasutada oma nahatüübile sobivaid nahahooldustooteid ja näonahka korrapäraselt puhastada. Kindlasti ei tohi unustada tervislikke eluviise ja õiget toitumist. Kõik see kokku ongi ilusa naha saladus.

Väide: mõni inimene on lihtsalt sündinud heade geenidega ja seepärast on tal ka punnideta näonahk.

Geenid mängivad inimese naha seisukorras väga suurt rolli. On inimesi, kes ei pea tegema mitte midagi ja näonahk on veatu, samas kui mõni teine peab nägema näohooldusega tohutult palju vaeva, kuid ei saavuta siiski ideaalset nahka.

Siiski ei tohiks oma näonaha eest hoolitsemist unustada ka need, kellel ei ole ühtegi probleemi. Nahka tuleb kaitsta päikese eest, sest see mängib tulevikus suurt rolli. Fotovananemise eest ei pääse kahjuks ilma nahka kaitsmata mitte keegi.