Tervis 11.10.2019

TEEMALEHES:

Diabeet murrab noori LK 2–3 Kuidas säästa kontoris silmi? LK 4 Pärilik haigus tõi artriidi LK 6–7 Mis päästab veresooned? LK 11

TERVIS

SÜDAMEARST MARGUS VIIGIMAA:

Füüsiline aktiivsus ja õige toitumine pikendavad inimese oodatavat eluiga üle kümne aasta. LK 5

TEEMALEHT 11. OKTOOBER 2019

2 || Tervis Toimetaja kolumn MARILIN VIKAT

marilin.vikat@postimees.ee

«Inimene pole nagu auto, millele pärast suuremat krahhi tehakse kapitaalremont ja mis paneb edasi nagu uus,» selgitas veresoontekirurg Veronika Palmiste. Tema sõnul on meditsiin küll võimas ja inimeste eluiga saab pikendada, aga kahjustatud masinavärk ei muutu kunagi päris endiseks. Lõivu tuleb maksta elukvaliteedi arvelt.

Näiteks ei pruugi inimene suuta ühel hetkel sammu pidada tervemate eakaaslastega süveneva käimistakistuse tõttu, mis sunnib poole kilomeetri järel võtma pausi, sest jalgu kammitsevad valu ja väsimus. Ebatervisliku elustiili tagajärjel hoogustuv veresoonte lubjastumine seab ta suuremasse insuldi- ja infarktiohtu. Tüsistusi ei pööra täielikult tagasi meditsiiniimesidki appi võttes. Doktor Palmiste rõhutab, et parim relv terviseprobleemide vastu on neid ennetada.

See kehtib ka diabeedi kohta, mis võtab võimust üha rohkemate noorte elude üle. Selle näol on tegu eelkõige elustiilist kasvava haigusega. Ehkki teame, et kehale põhjustatud kahju hakkab vaikselt hädaorgu uuristama, on end raske mugavustsoonist lahti rebida enne, kui tabavad ebameeldivused. Isegi siis on keeruline käitumist muuta, on tõestanud uuringud. See on igati inimlik. Kas peaks püüdma kõigile parema elu nimel end ületada? Teadlased on leidnud, et motivatsiooni hoida on parem, kui kujutame ette meelepärast tulevikku, mille positiivne muutus loob. Nii et julgelt unistama – meis kõigis on ju mõni fantaasia peidus! Tasapisi hakkame harjuma end nägema uues valguses ja loomulikuks saab ennast väärtustav elu.

Kui haarata elustiili ohjad, lähevad enesetunne ja tervis paremaks või saab probleemidele vähemalt päitsed pähe. Pärilike haiguste tõttu tekkinud artriiti aitab leevendada liikumisaktiivsuse hoidmine. Füsioterapeut ütles luupuse diagnoosiga Ingrid Põldemaale, et ta pole nii terve, et ei peaks end üldse liigutama – naise lugu saab lugeda käesolevast numbrist.

Eneseületus oma ja lähedaste õnne nimel, kiirelt paranev enesetunne ning suuremad energiavarud annavad sellele kinnitust.

Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimees.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Maakri 23a, Tallinn

postimees, 11. oktoober 2019

NAUDINGUROHKE ELUHÄVITUS. Noortel on meri põlvini ja arvatakse, et nendega midagi ei juhtu – halvad elustiiliharjumused teevad aegamööda aga laastava töö.

Rasvumine toob diabeedi varakult Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

KEHAKAAL

T

eist tüüpi diabeeti võib nimetada elustiilihaiguseks, mida on võimalik kontrolli alla saada eluviise muutes – rohkem liikudes ja toitudes tervislikult ning korrapäraselt. Raskematel juhtudel tuleb kasutada suukaudseid diabeediravimeid või insuliini.

Seni vanainimeste haiguseks peetud teist tüüpi diabeeti diagnoositakse juba ka lastel ja noortel.

Mida nooremalt teise tüübi diabeet diagnoositakse, seda suuremas seoses on see rasvumisega. «Üle 90 protsendi alla 40-aastastest, kel diagnoositakse diabeet, on rasvunud,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla endokrinoloogia ülemarst Anu Ambos.

Tervise Arengu instituudi 2014. aastal läbiviidud Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uu-

«Vaid haruldastel juhtudel näeme noortel täiskasvanutel teist tüüpi diabeeti, mis tekib normaalse kaalu juures.»

Doktor Vallo Volke

ringu kohaselt oli rasvunuid 19,5 protsenti, kümme aastat varem ehk 2004. aastal 14,4 protsenti.

Mida enam on levinud rasvumine noorte hulgas, seda rohkem diagnoositakse endokrinoloogi sõnul diabeeti varakult. Rasvumise puhul on inimese kehamassiindeks vähemalt 30 ning seisundit koheldakse kui haigust.

«Kahjuks hästi toimivaid kaalualanduse ravimeid Eestis saada ei ole, peamiselt saab abi elustiili ja toitumise muutmisest. Bariaatriline kiruria on muidugi viimane ja väga efektiivne lahen-

Diabeedi diagnoos saabub tänapäeval enamasti haiguse varajases staadiumis, kus sümptomeid ega enesetunde Foto: Arturs Budkevics/Panthermedia muutust veel tekkinud ei ole.

Tervis || 3

postimees, 11. oktoober 2019

Uurimused seostavad ülekaalu mitme faktoriga

«Arvuti taga krõpse süües lähevad noored mehed sageli paksuks. Tervislik toit on küll kallim ja sageli ebamugavam, sest tuleb ise kodus süüa teha, kuid Foto: Shutterstock tervisele hinda panna ei saa,» ütles doktor Anu Ambos.

dus,» rääkis Ambos. Rasvumine põhjustab kehas erinevaid ainevahetusehäireid, sealhulgas insuliiniresistentsust, mis soodustab diabeeti haigestumist.

Kurja juureks mugav keskkond Sellist registrit Eestis ei ole, kust saaks vaadata, millises vanuses keegi on diabeeti haigestunud, küll aga on teada, et rasvumise osa on suurenenud. Ambose sõnul on alla 40-aastane inimene diabeeti haigestumise seisukohalt noor. Varakult alanud dia­ beet toob endokrinoloogi sõnul kaasa palju probleeme, mis eakaid diabeedihaigeid ei vaeva.

«Neil inimestel on pikk elu ees ja nad elavad oma haigusega aastakümneid. Selle ajaga jõuab neil tekkida palju erinevaid

kaugtüsistusi, mida tuleb kõiki eraldi ravida,» seletas Ambos.

Enamasti ei anna algav diabeet endast kuidagi märku. Ambose sõnul diagnoositaksegi haigust sageli siis, kui inimesed tulevad juhilubade tervisetõendit pikendama ning kontrollitakse üle pika aja veresuhkrut. Kindlasti peaks inimese tegema tähelepanelikuks haiguse esinemine lähisugulastel. Kui üks vanem on diabeetik, tõuseb haiguserisk Ambose sõnul juba 30 protsendini.

Ambose sõnul on haiguse ennetamiseks oluline rasvumisest hoiduda, olgugi, et rolli mängib ka pärilik eelsoodumus.

Suur osa noorte rasvumisest tuleb arsti sõnul liialt mugavaks tehtud keskkonnast – füüsiline töö on peaaegu kadunud, iga-

päevane liikumine on viidud miinimumini ning toidulaud on rikkalikult täis ebatervislikke toite. «Noortel on tihti meri põlvini ja mõeldakse, et minuga midagi juhtu. Kahjulikud harjumused teevad aga pikapeale oma töö,» sõnas ta. Ambose sõnul on ühiskonna survel noored naised altimad oma kehakaalu kontrollima, kuid mehed mitte.

«Arvuti taga istudes ja krõpse süües lähevad noored mehed sageli paksuks. Tervislik toit on küll kallim ja sageli ebamugavam, sest tuleb ise kodus süüa valmistada, kuid tervisele hinda panna ei saa,» sõnas arst.

Enamasti hakkab diabeet ohustama 50. eluaastates Tartu ülikooli endokriinfüsioloogia professori Vallo Volke

sõnul on teist tüüpi diabeet peamiselt vanemaealiste haigus, kuid ülekaaluliste inimeste arvu suurenemise tõttu suureneb ka uute diabeedijuhtude arv. «Hiljuti Inglismaal tehtud uuringus oli haigestumise tipp 60. eluaastates. Tavapäraselt suureneb haigestumine teist tüüpi diabeeti 50. eluaastates,» sõnast ta. Alla 40-aastaste inimeste haigestumine on harvem ja seotud tavaliselt tugeva ülekaalu ja geneetilise eelsoodumusega diabeedi tekkeks. «Vaid väga haruldastel juhtudel näeme noortel täiskasvanutel teist tüüpi diabeeti, mis tekib normaalse kaalu juures,» nentis Volke. Õnneks on professori hinnangul Eestis ekstreemne ülekaal noorte hulgas veel väikese levikuga ja väga varaseid teist

• Vähene kehaline koormus, sage televiisori vaatamine ja arvuti kasutamine. Veel sada aastat tagasi võis inimene tarbida päevas ligi 3000 kcal, kuna tegi rasket kehalist tööd ja kulutas toiduga saadud energia ka ära. Täiskasvanud naise põhiainevahetuseks kulub umbes 1300–1400 kcal, mehel 1600–1900 kcal päevas. Tänapäeval kulub tööealise inimese kehaliseks koormuseks keskmiselt 400–1200 kcal päevas. Päevane kogu toiduenergia peaks seega olema tööealisel olenevalt töö ja tegevuse iseloomust ligikaudu 1900–2800 kcal.

• Söögikordade vahele jätmine. Regulaarne toitumine on normaalse kehakaalu saavutamise ja püsimise tähtis faktor. Liiga pikad söögivahed tekitavad nälja.

• Sagedane väljaspool kodu söömine ja kiirtoitude rohke tarbimine. Vahetevahel väljas söömine ei tekita probleeme, kuid kui see muutub sagedaseks, ei ole päevane energiatarbimine enam kontrolli all, sest on raske hinnata söödud toidu toiteväärtust.

• Madalam haridustase. Haritumad inimesed teavad tavaliselt rohkem tervislikust toitumisest. Samuti on neil paremad võimalused kõrgema toiteväärtusega toitu osta.

• Suurenev jõukus vaesemates elanikkonna kihtides. Kui inimesed on kaua pidanud püksirihma pingutama ja nende sissetulekud on nüüd suurenenud, tahavad nad kaotatud aega tagasi teha ning proovida kõike, millest on pidanud varem loobuma.

• Unehäired. Uurimused on näidanud, et liiga lühike uneaeg pidurdab täiskõhutunnet tekitava hormooni leptiini eritumist ning mõjutab ainevahetust. Seeläbi suureneb ülekaalu oht.

• Ema ülekaal raseduse ajal ja lapse liiga suur sünnikaal. Mõlemad suurendavad riski, et laps muutub ülekaaluliseks.

• Geneetiline eelsoodumus. Söögiisu ja metabolismi kontrollivad mitmesugused geenid ja harva on nende kombinatsioon selline, et soodustab ülekaalu ja rasvumist. Enamikel juhtudel on ülekaaluliste vanemate laste suur kehakaal seotud ikkagi koduste toitumisharjumustega.

• Paljud teised faktorid.

tüüpi diabeedi juhte harva. Uuringus leiti ka, et mõni südameveresoonkonnahaiguste riskifaktor oli nooremas eagrupis pisut sagedasem kui vanemaealistel. «Spekuleerides on see ilmselt põhjustatud ebatervislikumast elustiilist kui vanemas eas diabeeti haigestunuil,» sõnas Volke. Noortel täiskasvanutel tuleb püüda hoida normaalsele lähedast kehakaalu ning regulaarselt tegeleda tervisespordi ja liikumisega, soovitas ta.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Diabeedi sümptomid: • Suukuivus ja joogijanu suurenemine • Sage urineerimine • Põhjuseta kaalukaotus • Sagedased igemepõletikud, seenhaigused • Suurenenud näljatunne • Väsimus, nõrkus Allikas: Tervise Arengu Instituut

Rasvtõbi • Eesti meeste seas oli ülekaaluliste osa 40 protsenti ja rasvunuid 20 protsenti.

• Naistest oli ülekaalulisi 28 protsenti ja rasvunuid ligi 26 protsenti.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

4 || Tervis

postimees, 11. oktoober 2019

SILMAD KRÕLLIS. Lähedale vaatamiseks peavad silmalihased pingutama ja ülekoormuse korral võib seal tekkida kramp, millega kaasnevad nägemisprobleemid.

Töö arvutiga paneb silmad proovile Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

SILMAD

I

segi kullipilk hakkab hommikust hilisõhtuni arvuti taga töötades hägustuma. Millised probleemid võivad silmade ülekoormusega kaasneda ja kuidas nägemist kaitsta, selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Silmalaseri silmaarst Aili Madissoon.

Kui kaugelt tuleks arvutiekraani vaadata?

Kaugus ei ole üheselt määratud.

Enamasti jääb see vahemikku 50–70 cm. Arvestada tuleb individuaalseid iseärasusi, mis tagavad kõige mugavama tööasendi. Tuleb vaadata, kui kaugelt on tekst kõige selgem. Silmad peaksid korraga saama haarata terve arvutiekraani pead üles-alla liigutamata. Seega, mida suurem on ekraan, seda kaugemalt tuleb vaadata. Arvuti ülemine äär ei tohiks olla kõrgemal silmade otsevaate kõrgusest, et saaks ekraanile vaadata mugavalt natukene allapoole. Silmade koormus on väiksem ka siis, kui ekraani pind kallutada risti vaatamise teljega.

Jälgige, et ekraan oleks pu-

has, sest tolmu koguvad need kergesti. Teksti haaramiseks peavad silmad siis rohkem pingutama.

Vaatama peab ka, et ekraanile ei tekiks peegeldusi vastasasuvast aknast või valgusallikast ja ekraani kontrastsus ja teksti suurus oleksid reguleeritud võimalikult silmasõbralikuks.

Millised probleemid tekivad silmade ülekoormusest? Ülekoormuse tagajärjel võib tekkida silma tsiliaarlihaste pinge ehk spasm, mis sageli põhjustab peavalu. See on seisund, kus lihas ei suuda lõdvestuda, sest lähedale vaatamiseks peab ta end pingutama. Kui need silmalihased jäävad sellisesse nii-öelda lähedale vaatamise asendisse, on kaugele vaatamine udusem. Seepärast kurdavad kuvariga töötajad, et pilku tõstes kaugele kohe hästi ei näe. Mõnel raskemal juhul muutub seisund püsivaks – tekiks nagu lühinägelikkus, mis on tingitud aga lihasepingest.

Tsiliaarlihase ülekoormus põhjustab ka silmade väsimist.

Võib juhtuda spasmile vastupidine reaktsioon – lihas keeldub koostööst ja lõdvestub, ei fokusseeri lähedale. Sel juhul läheb pilt silme ees uduseks.

Arvutit vaadatakse lähedalt ja nii vaatavad mõlemad silmad veidi nina poole. Kui selline kokkuvaatamise koormus on

silmadele suur, tekib samuti väsimus ja vahel topeltnägemine lähedale. See topeltnägemine tekib tavaliselt sünnipärase eelsoodumuse korral, mis silmade väiksema koormuse juures üldse ei avaldu.

Kui vaatame keskendunult ekraani või loeme raamatut, väheneb silma pilgutamisrefleks.

Et iga pilgutusega niisutame silma, siis harvema pilgutuse korral tekib kergesti silmade kuivus. Kuivust soodustab veel arvutist tulev soe õhk, mistõttu silma pinnalt aurub rohkem vedelikku. Kuiv silm põhjustab aga muid vaevusi: hõõrumine, torkimine, punetus, sügelemine, väsimus, samuti tulevad kergemini ja kulgevad raskemalt silmapõletikud.

Silmade valulikkust ja peavalu võib tekitada ka sundasendist põhjustatud kaelalihaste pinge.

On inimesi, kelle silmad on tundlikud ekraani valguse lainepikkusele. Tekib allergiasarnane

reaktsioon – vesitsus, punetus.

Neil on enamasti probleem ka päevavalguslampidega. Siis on abi spetsiaalsete filtritega prilliklaasidest.

Lisaks hoiavad prillid niiskemat õhku silma ümber ja aitavad nii vähendada silmade kuivamist.

Kui tihti tuleks teha pause silmadele puhkuse andmiseks?

Kehtiva määruse järgi peaks kogu aeg arvuti taga töötavale inimesele võimaldama pidada pausi kümme protsenti tööajast – kuus minutit igas tunnis. Erilist efekti ei anna selle kümne protsendi lisamine näiteks lõunavaheajale. Paremad on lühemad sagedased pausid. Abiks on number 20 skeem – pea pausi iga 20 minuti tagant, siis pilguta silmi 20 korda, vaadates samal ajal umbes 20 meetri kaugusele. Kaugelevaatamisel silmalihas lõdvestub ja pilgutamine niisutab silma.

Milliste harjutustega saab silmalihaste pinget leevendada?

Silmalihased lõdvestuvad ka pimedas. Võib hoida silmi liht-

«Kui lihas on spasmiseisus või lihtsalt üle pingutatud, tekibki silmade väsimistunne.»

Doktor Aili Madissoon

Silma väliste lihaste lõdvestamiseks, mis pööravad silmi kokku vaatama, on head silmaringid, üles-alla ja paremale-vasakule vaatamised.

Silmade mugavusest rääkides ei tohi unustada kaelalihaseid.

Seetõttu on olulised harjutused kaelale: pöörata pead ja venitada külgedele ja ette-taha. Lisaks lihaspinge leevenemisele paraneb verevarustus.

«Võib juhtuda, et mingil hetkel ei jaksa lihas enam töötada, pilku lähedale fokusseerida – siis läheb lihtsalt pilt silme eest uduseks, » selgitab silmaarst Aili Madissoon.

Foto: Shutterstock

salt kinni, kui tööruumis ei saa kaugele vaadata. Soovitan panna sõrmed risti üksteise peale ja katta peopesadega silmakoopad kinni – sõrmed on siis otsmikul – , nii et valgust ei paista, aga õhk jääb peopesade ja silmade vahele. Küünarnukid toeta lauale ja pea kätele, nii et kaelalihased saab lasta lõdvaks. Silmalaud hoia vabas olekus ja pilguta. Niimoodi võiks olla neliviis minutit.

Millal võiks appi võtta silmatilgad?

Olen igati niisutavate silmatilkade poolt – neid võib kasutada punetuse, väsimuse, pisarajooksu, hõõrdumise ja kerge valulikkuse puhul alati esimesena.

Eelistaks säilitusaineta silmatilku, et vältida võimalikku lisaärritust. Mõnedel silmatilkadel on taimsed lisandid – need võivad olla väga head, aga kel on allergiaid, näiteks heinanohu, võiksid igaks juhuks neist tilkadest hoiduda.

Niisutustilku võib ka silmade vaevuste profülaktikaks kasutada – eriti kui on varasemast teada, et mingil hetkel tekivad kaebused. Sagedamini on hädas need, kes töötavad kuvariga või konditsioneeritud õhuga ruumis. Kord päevas pisaratilku kasutada on reeglina vähe, võib julgelt sagedamini tilgutada.

Tervis || 5

postimees, 11. oktoober 2019

TÕSINE OHT. Kõrge vererõhk koormab südant, aga võib aja jooksul kahjustada ka teisi organeid nagu aju ja neerud.

Südamehaiguste ennetamine on jõukohane kõigile Lilian Laanepere lilian.laanepere@ postimeesgrupp.ee

SÜDAMEHAIGUSED

P

õhja-Eesti regionaalhaigla südamearst ja professor Margus Viigimaa annab ülevaate, kuidas on võimalik ise südame eest hoolt kanda.

Südamehaiguste ennetamiseks saab inimene elustiili valikuga palju ise ära teha – tasakaalustatud toit, füüsiline aktiivsus ning piisav uni hoiavad südame tervena. Maailma Südameföderatsiooni andmetel on vähemalt 80 protsenti südameveresoonkonna haigustest tingitud enneaegsetest surmadest välditavad.

Miks südamehaigused tekivad?

«Südamehaiguste suurimad riskitegurid on suitsetamine, suur kolesterooli sisaldus veres ning kõrge vererõhk ja veresuhkur,» rääkis Viigimaa. Kui veres on liiga palju halba ehk LDL-kolesterooli, tekib rasva ja kaltsiumi ladestumise tõttu veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos. See võib ajapikku põhjustada rindkeres valu ning häirida organismi verevarustust. «Ebapiisav verevarustus võib ajapikku kahjustada ka teisi elutähtsaid organeid. Verevarustust ning südame võimet organismis hapnikku laiali kanda mõjutab halvasti ka suitsetamine. Nikotiin kahjustab arterite sisepinda ning suurendab veresoonte ummistuste riski.»

Kõrge vererõhk koormab südant, kuid võib ajaga kahjustada ka teisi elutähtsaid organeid nagu neerud ning aju. Kõrge vererõhu peamised riskitegurid on suitsetamine, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus ning liigne alkoholi ning soola tarbimine.

Vererõhku tõstab ka liigne veresuhkur, mis kahjustab veresoonte sisekesta ning pärsib veresoonte laienemist ning kitsenemist.

«Suur veresuhkru sisaldus veres suurendab vererõhku ning

«Elustiil määrab suuresti inimese tervise – füüsiline aktiivsus ja õige toitumine pikendavad inimese oodatavat eluiga üle kümne aasta.»

Doktor Margus Viigimaa

ka südamehaiguste riski. Kõrge veresuhkur kahjustab veresoonte sisekesta, mis takistab veresoonte võimet laieneda ning kitseneda,» sõnas arst. 75 protsenti diabeedihaigetest sureb südamehaiguste tagajärjel.

Ennetamine on tervise alustala «Positiivne on, et südamehaiguste ennetamiseks saab inimene ise palju teha. Kõige olulisem on mitte suitsetada ning teha vähemalt 30 minutit päevas trenni. See on absoluutne miinimum, mida peaksid järgima kõik, kuid lisaks on soovituslik teha veel kaks korda nädalas vastupidavustrenni,» utsitas Viigimaa tegudele.

Pariisis hiljuti toimunud Euroopa Kardioloogide Seltsi kongressi põhisõnum oli, et halva kolesterooli sisalduse vähendamine kõigest ühe millimooli (mmol/L) võrra ning süstoolse vererõhu langetamine kümme millimeetrit elavhõbedasammast (mm/Hg) vähendaks südamehaiguste riski 80 protsenti.

«See on kõigile igati jõukohane ülesanne ilma igasuguste ravimiteta,» kinnitas professor.

«Elustiil määrab paljus inimese tervise; füüsiline aktiivsus ja õige toitumine pikendavad inimese oodatavat eluiga üle kümne aasta.»

Samuti tuleb tähelepanu pöörata toitumisele – piirata tuleb loomsete rasvade ning val-

Füüsiline aktiivsus tuleks teha osaks argielust – aktiivselt liikuma või trenni tegema peaks Foto: Shutterstock pool tundi päevas.

kude hulka, suhkrut ning soola.

Rohkelt tuleb tarbida puu- ja juurvilju ning kiudaineid sisaldavaid toite nagu täisteratooted ning kaunviljad. Kala ja pähklid mõjuvad südamele ja veresoontele eriti hästi.

Kuidas ära tunda südamehaigust?

«Südamehaiguste varajased

sümptomid võivad sageli jääda märkamata. Nende alla kuulub kurnatus, väsimus, õhupuudus, kerge hingeldamine, südame rütmihäired ja valud rindkeres. Kõige ohtlikum sümptom on füüsilise koormuse või suure vaimse pinge tagajärjel tekkiv surumise või pigistustunne, mis kiirgub selga, kaela või ülakõhtu. Kui pigistustunne lak-

kab füüsilise pingutuse katkestamisel, on suur oht, et lähiajal tekib südameinfarkt,» kirjeldas Viigimaa.

Südamehaiguste riskitegurid ning inimese roll oma tervise hoidmisel peaksid olema teada kõigile täisealistele inimestele.

Samuti tuleks kaebuste korral kindlasti teha vastavad terviseuuringud.

6 || Tervis

postimees, 11. oktoober 2019

TULEB EDASI LIIKUDA. Liigesehaigused piiravad kannataja igapäevaelu ja leevenduse saamiseks peab olema visa.

Kurnav haigus ei pruugi alati silmaga nähtav olla Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

LIIGESEHAIGUSED

A

utoimmuunhaigust luupust põdev Ingrid Põldemaa probleemid liigestega algasid juba tudengina. «Ühel õhtul töölt koju tulles olid liigesed nii paistes ja valusad, et kingad ei mahtunud enam jalga. Perearst saatis mind kiirkorras reumatoloogi juurde, kes ei osanud kohe erinevate sümptomite tõttu haigust diagnoosida.»

Lõpliku luupusediagnoosini läks mitu aastat, mida Põldemaal nüüd bioloogilise raviga üritatakse kontrolli all hoida.

Luupusehaigetel on aga kõigil kaasuva haigusena liigesepõletikud. Artriidiga on Põldemaal haaratud kõik suuremad liigesed, sealhulgas õlaliigesed.

«Hullematel hetkedel ei suuda ma voodis isegi kätt nii palju painutada, et endale tekk peale tõmmata,» rääkis Põldemaa.

Iga natukese aja tagant tuleb naisele erinevaid sümptomeid

juurde ning kui arstid päris kindlat põhjust ei tea, pannakse see luupuse arvele. «Näiteks kui juuksed langevad ravi tõttu välja, tekivad migreenid või liigesed valutavad, on see ikka ja alati luupusest,» sõnas Põldemaa, kelle sõnul käib haigus lainetena. Kui jälle haigus peale tuleb, tekitab see kurba meelt, nentis ta.

Lihaste treenimine aitab valu vastu Põldemaa hinnangul alahinnatakse krooniliste haiguste mõju vaimsele tervisele. «Võiks olla rohkem tugigruppe, kogemusnõustajaid ja loovamaid teraapiaid, mis aitaksid kodust välja tulla,» arvas ta. Põldemaa on ise Eesti Reumaliidu esinaine

ning tegeleb veel mitme kroonilisi haigeid ühendava liiduga. «Ühingust on väga palju abi olnud. Kõigil on võimalus oma lugu rääkida ja häid ideid saada,» tõi ta välja. «Aeg-ajalt on hea, kui keegi väljapoolt meelde tuletab, et tuleksid kodust välja, sunnib treeningusse või välja minema.»

Kuigi mõõdukas liikumine on artriidi puhul vajalik, käib Põldemaa sõnul motivatsioon üles-alla. «Saan hea hoo sisse, teen kõik harjutused korralikult ära ja siis tuleb haiguse ägenemine, kui midagi teha ei saa. Siis hakkad otsast pihta ja alustad nullist. Niimoodi motivatsiooni leida on ikka hirmus raske,» rääkis ta. Näiteks tantsida Põldemaa enam ei saa, kuid hakkas rohkem kõndima ja matkama, samuti meeldivad talle vesivõimlemine ja rattasõit. Lisaks aeroobsele treeningule on vaja lihaseid treenida. See aitab Põldemaa sõnul valud ära võtta.

«Minu füsioterapeut ütleski, et

«Hullematel hetkedel ei suuda ma voodis kätt isegi nii palju painutada, et suudaksin teki peale tõmmata.»

Luupuse diagnoosiga Ingrid Põldemaa

sa ei ole nii terve, et ei peaks üldse ennast liigutama. Ma ei saa minna jõusaali suuri raskusi tõstma, aga väikesi küll,» seletas naine. Ka väga väike liikumine on parem kui üldse mitte liikuda.

Geneetilist haigust pärsiti keemiaraviga Reet Romet põeb võrdlemisi haruldast geneetilist autoimmuunset liigesehaigust anküloseeriv sponduliit. See on Rometi sõnul jäigastav lülisambapõletik, mis kivistab selgroogu, lihaseid ja muid liigeseid. Geneetiline haigus vaevas ka Rometi isa ja vanaisa. «Mäletan vanaisa vaevusi ja kuidas ta elas, võttes valuvaigisteid. Siis öeldi küll, et vanadel inimestel ikka põlved ja selg valutavad, aga tegelikult ei saanud ta isegi pead küljele keerata,» rääkis Romet. Kuigi naise isa oli sportlik ja tervise eest hoolitsev mees, oli ta pidevalt väsinud ja valutas selga, mille tekitas organismis pesitsenud põletik. Alles pärast ägedat silmapõletikku hakkasid arstid kahtlustama Behterevi tõve, mis on ta haiguse varasem nimetus. Sisuliselt tähendas nõukogude ajal haiguse ravi siiski valuvaigistite võtmist, nentis Romet, kes saab

«Kui muidu selgroog paindub ja aitab meil ette ja küljele painduda, siis selle haiguse puhul muutub see jäigaks kui bambuskepp.

Nii muutuvad keeruliseks nii keha pööramine, keeramine kui ka kõndmine.»

Anküloseeriva sponduliidi diagnoosiga Reet Romet

praegu maailmas sisuliselt parimat võimalikku ravi, mis on ka tema valud ära võtnud.

Haigus andis märku juba lapsepõlves, kuid diagnoosini läks väga kaua. «Mul olid lapsest saati seljavalud. Kuigi olin iluvõimleja ja tantsisin, oli rüht ikkagi vale, mille peale ütlesid arstid, et see on skolioos ehk lülisamba kõverdumine,» selgitas naine. Romet jõudis esimese lapsegi sünnitada, kui tal hakkasid tekkima imelikud vaevused: liigesepõletikud, terved hambad mädanesid, silmad olid põletikulised, üleüldine väsimus. Arstid panid selle ületöötamise arvele.

«42-aastaselt tekkis mul tohutu põletik liigestes üle keha. Sel ajal olin praktiliselt nii haige, et ei saanud ise voodist väljagi,» seletas Romet, kelle sõnul pani olukord arstid tegutsema ja haiguse põhjust otsima.

«Et olukorrast välja saada, muutsin peaaegu kõike oma elus. Hakkasin iseendale rohkem aega leidma, võtsin kõiki rohte, mida arstid määrasid, vaatasin oma toitumise üle.

Nende aastate jooksul olen aru saanud, et kuigi elustiilil on mingi mõju, siis väga palju sellega haigust ei pidurda,» sõnas Romet. Sisuliselt tähendab autoimmuunhaigus, et keha immuunsüsteem on liiga aktiivne ja läheb iseenda kudede kallale, sest arvab, et need on vigastatud. Raviks tuleb immuunsüsteemi pärssida, mida on pikalt tehtud keemiaraviga.

«Selle aasta algusest saan bioloogilist ravi, mis on mind tõeliselt aidanud. Nüüd saan peaaegu normaalselt ja valuvabalt elada,» rääkis Romet, kuid nentis, et ka sel on kõrvalmõjud. Siiski ütles naine julgelt, et

Tervis || 7

postimees, 11. oktoober 2019 sünnitamise valud ei ole võrreldavad sellega, kui selgroos tekivad kangestumised ning närvid võivad sinna vahele jääda. «Kui muidu selgroog paindub ja aitab meil ette ja küljele painduda, siis selle haiguse puhul muutub see jäigaks kui bambuskepp. Nii muutuvad keeruliseks nii keha pööramine, keeramine kui ka kõndmine.» Nagu teistegi liigesehaigustega, peab selle haiguse puhul kogu aeg liikuma.

Romet tegeles pikalt jooksmisega, kuid pidi lõpetama, sest see ei mõjunud liigestele hästi.

Tuleb lihtsalt võimelda.

Reumaatilised haigused jäävad esialgu sageli märkamata

Varjatud paine Rometi sõnul on liigesehaiguste juures tihti nii, et inimene võib olla väga kangetel rohtudel ja suurtes valudes, kuid kõrvalseisjale see ei paista. Inimesed ei saa väga hästi aru, mida see tähendab. «Ühtepidi sa ei taha väga näidata, et oled haige, kuid teistpidi ei saada aru, et tegu on siiski erivajadustega inimestega,» seletas Romet, kelle sõnul oleks just tööandjatelt vaja empaatiat.

Haigeid ühendavad liidud ning Rometki kuulub Eesti Reumaliidu juhatusse, millega korraldatakse üritusi, loenguid ja aidatakse haigetel ligi pääseda riigi pakutavatele teenustele. «Kuigi rohud ja uuringud on toetatud, siis riiklikud programmid võiks rohkem aidata taastusraviga. Sellest on kohutavalt palju abi, kuid see on kulukas,» sõnas Romet. Lisaks võiks olla toetus kooskäimise gruppidele, kes praegu tegutsevad suuresti vabatahtlikult. «Kuigi toetused on olemas, on neid kätte saada haigele väga koormav,» arvas Romet.

Ingrid Põldemaa (vasakul) ja Reet Romet juhivad koos Eesti Reumaliitu. Kuigi mõlemad naised elavad raske kroonilise Foto: Sander Ilvest/Postimees haigusega, ei paista see esmapilgul välja.

Eestis põeb ligikaudu 250 000 inimest reumaatilist haigust.

Erinevaid reumaatilisi haigusi on üle 200 ja need võivad alata igas vanuses nii lastel kui ka täiskasvanutel.

Hilinenud diagnoos võib mõjutada patsiendi füüsilist võimekust ja mõjutada tõsiselt nende elukvaliteeti. Raskel juhul võivad reumaatilised haigused põhjustada raskeid puudeid, mis ei mõjuta ainult elukvaliteeti, vaid ka oodatavat eluiga. 90 protsendil reumaatilise haigustega inimestel põhjustab väsimus töövõime vähenemist.

Reumaatiliste haiguste varane diagnoos ja ravi on oluline, sest on tõestatud, et see aitab vähendada valu ja aeglustada või isegi ennetada haiguse progresseerumist. Hoolimata sellest on reumaatilised haigused sageli diagnoositud viivitusega või üldse mitte.

Haigestumisel on patsiendi esmane kontakt Eesti tervishoiusüsteemis enamasti ta perearst.

Perearsti teadlikkus liigesepõletikest võimaldab tal varakult suunata reumatoloogi vastuvõtule autoimmuunse liigesepõletikuga patsiendid ning jätta esmatasandile patsiendid, kelle korrektne diagnoosimine ja edukas ravi on võimalik perearstipraksises. Suutmatus õigeaegselt ära tunda autoimmuunse liigesepõletiku algamist võib oluliselt kahjustada patsiendi hilisemaid ravitulemusi.

Eesti Reumaliit on reumaatiliste haigete ühinguid ja reumahaigetega tegelevate isikute ühinguid vabatahtlikkuse alusel ühendav iseseisev, kasumit mittetaotlev, avalikes huvides ja heategevuslikult tegutsev üle-eestiline ühendus. Eesti Reumaliidu peaeesmärk on teavitada avalikkust luu- ja liigesehaigustest ning osaleda poliitika kujundamisel, mis omakorda aitab kaasa luu- ja liigesehaigete elukvaliteedi säilitamisele ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisele.

8 || Tervis

postimees, 11. oktoober 2019

KRAHHI EELMÄNG. Vinduv põletik vähendab keha võimet tulla toime erinevate haigustekitajatega.

Krooniline põletik kurnab organismi ja suurendab haiguste riski Lilian Laanepere lilian.laanepere@ postimeesgrupp.ee

HAIGUSHOOAEG

P

õletik on keha loomulik reaktsioon haiguste või vigastustega toime tulemiseks. Lühiajaline põletik ei ole halb, vaid hädavajalik. Krooniline põletik suurendab aga südamehaiguste, vähi ning dementsuse riski.

Seetõttu on oluline haigusi elustiilivalikutega ennetada ning haiguste ajal organismi igal võimalikul moel toetada.

Põletik on keha viis end haigustekitajate eest kaitsta. Kuid kui põletikuline reaktsioon kestab liiga kaua või keha saadab signaali, et põletikku tuleb leevendada piirkonnas, kus seda tegelikult pole, võib tekkida terviseprobleeme.

Miks tekib organismis põletik?

Inimene puutub iga päev kokku erinevate haigustekitajatega ning see hoiab organismi immuunsüsteemi pidevalt töös.

Haiguste ennetamisel on oluline tugev immuunsüsteem, mida aitavad tagada keha madal põletikutase, liikuv elustiil, tervislik toit ja kosutav uni.

Foto: Shutterstock

Kui haigustekitaja jõuab organismi, saadab immuunsüsteem vereringesse rohkem valgeid vererakke, mis aitavad kehal võidelda viirustega ning vigastuste korral piirkonda kiiremini parandada, vahendatakse Harvard Healthi teadusajakirjas.

Krooniline põletik on madal, kuid püsiv normi piirist kõrgem põletiku tase, mis suurendab mitme kroonilise haiguse, kuid ka viirushaiguse riski, sest immuunsüsteem on ülekurnatud. Krooniline põletik tekib aga siis, kui organism ei saa haigusest võitu või keha saadab ekslikult välja signaali, et mingis piirkonnas on tarvis põletikku leevendada, kuid tegelikult ei ole. Organism reageerib sellele suuremas koguses valgete vererakkude tootmisega, kuid kui neil pole tegelikkuses midagi teha, võivad nad hakata ründama organeid ja täiesti terveid kudesid.

Liigsest põletikust annavad märku püsiv kurnatus, meeleolu kõikumine, unehäired, suurenenud ärevus ja depressiooni sümptomid, kaalutõus, sagedased külmetushaigused, näiliselt põhjuseta tekkinud valud erinevates piirkondades, nahalööve, liigesevalu ning see-

Tervis || 9

postimees, 11. oktoober 2019 deprobleemid. Alati ei pruugi sümptomeid tekkida, kuid põletik on vereproovis tuvastatav.

Millised riskid kroonilise põletikuga kaasnevad?

Krooniline põletik kurnab immuunsüsteemi ning vähendab keha võimet tulla toime erinevate haigustekitajatega.

Pikas perspektiivis võib krooniline põletik kahjustada jäädavalt inimesele elutähtsaid organeid nagu aju ja süda. Liiga suur kogus põletikku leevendavaid rakke vereringes suurendab tõenäosust, et tekivad veresoonkonna ummistused.

See tekitab omakorda põletikulist reaktsiooni ainult juurde, sest organism tajub ummistusi võõrkehadena ning saadab vereringesse veel suuremas koguses põletiku ja vigastustega tegelevaid rakke. Seetõttu suurendab krooniline põletik südamehaiguste riski.

Teadlased peavad kroonilist põletikku ka üheks oluliseks vähi riskiteguriks, sest see kahjustab inimese DNA-d ning, suurendab rakkude muteerumise riski. Põletiku mõju rakkudele võib kiirendada vananemist, suurendada Alzheimeri tõve riski ning põhjustada kognitiivsete võimete vähenemist kõrgemas eas.

Toiduga põletiku vastu Üks peamisi viise, kuidas organismis põletikku vähendada, on õige toitumine. Mitmed toidud tekitavad organismis põletikku juurde ning teised seevastu aitavad seda leevendada.

Samuti aitab tervislik toitumine organismil kiiremini viirustega toime tulla ning parandab organismi võimet end haigustekitajate eest kaitsta.

Teadlaste hinnangul mõjub immuunsüsteemile ja südamele kõige paremini Vahemere

dieet, sest selles on kesksel kohal värsked puu- ja juurviljad ning tervislikud rasvad kalast ja pähklitest. Põletikku aitavad leevendada lehtsalatid, marjad, köögiviljad, oliiviõli, roheline tee, oad ja läätsed, kurkum, ingver ning kaneel ja täisteratooted. Värsked puu- ja juurviljad sisaldavad rohkelt antioksüdante, mis viivad kehast välja vabad radikaalid ning mürkained, mis tekitavad organismis põletikku ning kiirendavad vananemisega seotud protsesse. Antioksüdandid kaitsevad keha mitme kroonilise haiguse eest ning ennetavad rakukahjustusi.

Vältida tasuks töödeldud toiduaineid – eriti töödeldud liha – ning eelistada valge saia, riisi ja pasta asemel toitaineterikkaid täisteratooteid. Vähendada tuleks alkoholi, magustatud jookide, kommide, saiakeste ning soola kogust.

Neutrofiilid, kõige arvukamalt esinevad leukotsüüdid, on esmased põletikule reageerivad rakud Foto: Shutterstock ja bakterite õgijad.

Perearst selgitab, kuidas ise immuunsüsteemi toetada Kas inimene jääb haigeks või mitte, sõltub Minudoci perearsti Sergey Saadi sõnul suuresti ta elustiilist – söömisharjumustest, unekvaliteedist ja füüsilisest aktiivsusest. «Et algava haigusega võitlemiseks on raske tabada õiget hetke, on mõistlik haiguste ennetamisega tegeleda iga päev.»

«Füüsiline aktiivsus on põletiku leevendamisel ning haiguste ennetamisel äärmiselt oluline. Inimene peaks nädalas tegema minimaalselt 150 minutit trenni ning end regulaarselt karastama.

Olulisel kohal on õige unerežiim: kõige parem on magama minna vahemikus 22–23 ning ärgata kella seitsme ja kaheksa vahel,» soovitas Saadi. Samuti tuleks vältida pikaajalist stressi ning pingelisi olukordi, sest stress võib põhjustada liigsöömist ning kaalutõusu. Ülekaal aga on üks

kroonilise põletiku riskiteguritest.

Haiguse ajal on oluline organismi mitte koormata – tuleks vältida liigset füüsilist pingutust, tarbida piisavalt vedelikke ning magada.

Oluline on varustada organismi immuunsüsteemi turgutavate vitamiinide ja mineraalidega ja mitte vaid siis, kui haigus juba käes.

«Immuunsüsteemile on eriti vajalikud magneesium, C-vitamiin, D-vitamiin ja tsink,» sõnas Saadi. C-vitamiini

leidub rohkesti tsitruselistes, kiivis, petersellis ja brokolis. D-vitamiini peaks meie kliimas aastaringselt lisaks tarbima. Tsinki saab munast, pähklitest, täisteratoodetest ja mereandidest. «C-vitamiini päevane kogus on 500–1000 milligrammi, D-vitamiini päevane kogus 1000–2000 ühikut ning tsinki peaks tarbima 45 milligrammi päevas. Kindlasti ei tohiks ettenähtud koguseid ületada, sest sellega võivad kaasneda

«Et algava haigusega võitlemiseks on raske tabada ära õiget hetke, on mõistlik haiguste ennetamisega tegeleda iga päev.»

Perearst Sergey Saadi

komplikatsioonid.»

Samuti on oluline tarbida piisavas koguses magneesiumi, mis vastutab organismis enam kui 600 erineva reaktsiooni eest.

Magneesium reguleerib energia taset, hoiab vererõhu stabiilsena, toetab immuunsüsteemi toimimist ning reaktsioone ning vähendab organismis põletiku taset. Magneesiumi leidub rohkelt pähklites, seemnetes ja kaunviljades, kuid immuunsüsteemi turgutamiseks võib seda tarbida ka toidulisandina.

«Parimad looduslikud vahendid haigusega võitlemiseks ning ka haiguste ennetamiseks on kurkum, kibuvits, ingver, aroonia, küüslauk, leedripuumarjad ja mustsõstrad. Nendes sisalduvad antioksüdandid neutraliseerivad viiruslikke toksiine ja vähendavad keharakkude kahjustust haiguse ajal,» märkis perearst.

10 || Tervis

postimees, 11. oktoober 2019

VIIBELDES HARITUKS. Viipekeele tõlgi eriala pandi kinni ja kurdid on probleemi ees – kust tulevad koolidesse uued tõlgid noortele kurtidele teadmisi vahendama?

Kurdina sündinud eestlanna vallutab mägesid Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

KUULMINE

M

illine on elu kurdina? «Kurtide kogukonnas on rohkem puudutusi kui kuuljate hulgas: tähelepanu saavutatakse sageli teise inimese kätt või õlga puudutades,» tõdeb Eesti esimene kurt viipekeeletõlk Gretel Murd. Noor naine on elav näide, et unistused saab ellu viia takistuste kiuste.

«Minu moto on: meil on üks Eesti riik ja me kõik oleme ühesugused. Kõigil on oma õigused ja kohustused. Kurdid inimesed ei erine teistest,» viipleb Gretel hoogsalt. Tema mõtted saavad vestluse käigus kuuldavaks kuuljast viipekeeletõlgi vahendusel.

Gretel on esimene Tartu ülikoolis viipekeele tõlgi eriala läbinud kurt. «Kui gümnaasium lõppes, siis tahtsin minna arengumaale vabatahtlikuks, kuhugi Aafrikasse või Aasiasse. Ema ja viipekeeletõlgid soovitasid minna viipekeeletõlgiks õppima.

Kandideerisin viimasel minutil ja mind võetigi vastu. See oli saatus,» jutustab ta. Gretel on hakkamist täis – reis soojale mandrile jäi tegemata, aga mägesid on ta avastamas käinud küll. «Ma

ei ütleks, et oleks olukorda, kus oleksin selle tõttu millestki ilma jäänud, et olen kurt,» juurdleb Gretel, lisades: «Ja kõik unistused peab siiski täitma.»

Kurtus on lisapingeid tekitanud haruharva – näiteks lapsepõlves venna ja klassiõega lifti kinni jäädes. Jõngermannid kukkusid kõvasti karjuma ning seda kuulnud naabrid kutsusid abi.

Kurtide laste kõrvu ei jõudnud aga rahustav sõnum, et nende väljaaitamisega tegeletakse – kuni liftiuksed lõid valla.

Gretel pole tundnud kurtuse tõttu eraldatust, ta sotsiaalne ring on pulbitsenud suhtlusest.

Tema peres on kõik kurdid.

«Lasteaias sain samuti kurtide grupis eesti viipekeeles ehk emakeeles mugavalt suhelda nii rühmakaaslaste kui ka õpetajatega.» Kuuljast naabrilapse puhul tuli veidi nuputada, kuidas jõuda suhtlussoonele. «Näiteks kirjutasime liivale või kasutasime kehakeelt. Sõber natuke ka narris mind, et olen kurt. Nüüd saan aru põhjusest – ta ei teadnud, mida tähendab kurtus ega tundnud kurte. Praegu teavad kuuljad lapsed rohkem kui minevikus, mis on kurtus.»

Gretel õppis Tallinna Heleni koolis – tegu on endise Tallinna Kurtide kooliga. Majas olid nii lasteaed, põhikool kui gümnaasium. «Kaheaastaselt läksin lasteaeda ja samas majas olin gümnaasiumini ehk 17 aastat. Kool

«Kirjutasime kuuljast naabrile liivale.»

Gretel Murd

oli mu teine kodu. Praegu töötan samas majas.» Koolis kasutatakse kakskeelset õppemeetodit: eesti viipekeel ja eesti keeles kirjutamine. Gretel märgib, et nii kurdid õpetajad kui ka kuuljast pedagoogid andsid tunde viipekeeletõlgi abil, mistõttu on ta saanud täisväärtuslikult õppida.

Eesti viipekeeletõlgi eriala pandi aga kinni ja see on kurtide kogukonna jaoks mure.

«Mis saab edasi? Atesteeritud ja kutseeksami läbinud viipekeeletõlke on 24 – väga vähe. Kui tõlgid jäävad aina vanemaks ja noori peale ei tule, kuidas saab siis hakkama?» Vastuolu tekib rohujuuretasandil – seaduse järgi on inimesel õigus saada haridust, aga on selgusetu, kuidas saavad tulevikus kurdid lapsed koolis õppida tõlkide abita.

Gretel tõdeb, et kui kuuljal sünnib beebi, kes ei kuule, on vanemad sageli šokeeritud. «See on uus kogemus ja nad ei tea, kuidas lapsega suhelda. Paljud arvavad, et peaks lapsele panema

Gretel Murd käis Šveitsis mägesid vallutamas. Ta ütleb, et kurtus ei ole Foto: Erakogu teda unistuste teostamisel takistanud.

implantaadi või kuuldeaparaadi, et saaks suulist kõnet arendada.

Tegelikult on vaja õpetada kõigepealt viiplema, sest kurt beebi ei kuule ja tajub kõike visuaalselt, talle oleks vaja juba vara viipekeelt õpetada,» selgitab ta.

Gretel paneb ette teha tavakooli viipekeele huviringe, et tõuseks teadlikkus ja juba lapsed oskaksid viipekeelt kasutada. Kurtidega suhtlemist ei tasu peljata. «Peab lihtsalt mõtlema, et kurt on täiesti tavaline inimene. Ei ole mõtet olla hädas, et issand, kuidas suhelda. Kui reisides kohtuda mõne välismaalasega, siis kuidas temaga suhelda?

Täpselt samamoodi toimub kurdiga suhtlemine. Võiks ka eesti viipekeele kursustele minna, seal saab õppida viiplema ja mõista – kes on tegelikult kurt.»

Kuulmisprobleemid on viiendikul inimestest Kuulmiskahjustus jagatakse kuulmisnõrkuseks, mida tähistavad erinevad kuulmise halvenemise astmed, ja kurtuseks. Tuhandest lapsest sünnib keskmiselt üks kuni kaks kurdina. Kuulmisprobleeme esineb aga umbes 20 protsendil inimestest.

Kuulmisnõrkust ehk heli tajumise häiret liigitatakse paremini kuulva kõrva kuulmisläve järgi ehk kui valju heli ollakse võimeline kuulma: 1) kergekujuline kuulmise nõrgenemine – paremini kuulva kõrva keskmine kuulmislävi on 20 kuni 40 detsibelli (dB); 2) keskmise raskusega kuulmise nõrgenemine – 40 kuni 70 dB; 3) raskekujuline kuulmise nõrgenemine – 70 kuni 95 dB; 4) eriti raskekujuline

nõrgenemine – üle 95 dB – tähendab juba kurtust.

Kuulmine nõrgeneb tavaliselt pikkamööda. Alguses ei pruugi häiret tajuda, kaebused tekivad aja jooksul. Kuulmine halveneb ka vananedes. Meestel esineb kuulmisnõrkust mõnevõrra sagedamini kui naistel. Lähtuvalt põhjustest on kuulmist võimalik kas osaliselt või täielikult taastada, kasutades füüsikalisi meetodeid, näiteks vaigukorgi või võõrkeha eemaldamist, medikamente – peamiselt põletike korral – või kirurgilist ravi ehk keskkõrva rekonstruktiivset kirurgiat. Kui kuulmist ei saa taastada, siis parandavad vaegkuulmist kuuldeaparaadid ja teised tehnilised abivahendid.

Allikas: Kliinik.ee

Tervis || 11

postimees, 11. oktoober 2019

SUITSUST PRIIKS. Veresoonte lupjumine on normaalne nähtus, aga ulatuslike probleemide vältimiseks saab inimene palju ära teha. Eriti oluline on maha jätta suitsetamine.

Probleemid kõndimisega vajavad kiiret elustiili muutmist Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

Lupjumine

V

eresoonte kirurgia võimaldab töötada üha peenemates arterites.

Ei maksa aga loota, et parandatud verevarustusega sooned on nagu uued. «Pensioniea elukvaliteet sõltub sellest, mida teed noorena ja kuidas hoiad oma keha,» tõdes Ida-Tallinna keskhaigla veresoontekirurg doktor Veronika Palmiste.

Ateroskleroos ehk arterilubjastus on arsti sõnul looduse seatud protsess – isegi tuhandeid aastaid vanadel muumiatel on avastatud pärgarterite lupjumist. Lupjumine algab pärast sündimist ja pole inimest, kel poleks veresoontes ühtegi lubjanaastu. «Mida vanemaks saame, seda rohkem on lupjumiskahjustust ja seda ulatuslikum see on,» märkis dr Palmiste. Ebatervislike elukommete juures on aga lupjumine hoogsam – suurem osa veresoontekirurgi juurde jõudvatest patsientidest on suitsetajad. «Kui suitsetada

veel suhkruhaigusega, saabuvad tagajärjed õige pea.»

Käimistakistus annab märku Isegi kui lupjumine põhjustab juba vaevusi – näiteks ei saa enam üle 500 meetri järjepanu kõndida, jalgades tekib tohutu väsimus ja valulikkus – on haiguse kulg enda käes. «Elustiilimuutusega saame väga sageli saavutada – kui probleem on käimistakistuse faasis –, et haigus ei lähe nii kiiresti edasi.

Käia suudetav maa võib minna jälle pikemaks. Aitavad ravimid ja riskifaktorite kontrollimine, kõndimistreening,» kinnitas Palmiste.

Oluline on, mis juhtub naastuga – kas see kasvatab veresoone kinni ja kaasneb verevoolu

sulgumine või läheb naast katki ja veresoon saab viga. Olenevalt piirkonnast, kus see juhtub, võib olla tagajärg ka insult, infarkt, gangreen. «Eluohtlik tüsistus tekib väga sageli sellest, kui naast läheb veresoone sees katki. Inimene saab aga palju ära teha, et naast katki ei läheks.» Tõenäosust saab vähendada, hoides veresuhkrut ja reumatoidartriiti kontrolli all, võttes kolesteroolialandajat ja verevedeldajat, et vältida tromboseerumise protsessi. «Oluline on loomulikult vererõhu kontroll, sest naastud lähevad puruks ka tugevama survega.» Isegi kui inimene ei tunne end 180 mmHg vererõhu juures halvasti, peab selle alandamisega tegelema, sest muidu tõuseb lakke insuldirisk.

Võib juhtuda, et lubjanaastu kasvades hakkab organism ise verevoolu sellest mööda juhtima, moodustades uued sooned. Siis ei juhtu eriti midagi. Kui probleemne naast on jalas, võivad lüheneda problee-

«Eluohtlik tüsistus tekib väga sageli sellest, kui naast läheb veresoone sees katki. Inimene saab palju ära teha, et naast katki ei läheks.»

Doktor Veronika Palmiste

– me ei peata ateroskleroosi,» selgitas Palmiste.

«Veresoonte kirurgia eesmärk on, et inimene saaks säilitada jalgu nii kaua kui võimalik – saaks voodist vetsu minna.

Kui ta suudab kõndida looduses ja käia muuseumis, on juba boonus. Kui on tekkinud gangreen, on eesmärk piirduda vaid varba amputeerimisega.»

Perearst tuvastab probleemi

Arteritesse tekivad rasvade ja kaltsiumi kuhjumisel lubjanaastud, mille tõttu võib verevool pidurduda või soon katki minna. Foto: Shutterstock

mideta kõnnitavad vahemaad.

Aju puhul ei annagi mõnikord probleem tunda – teine poolkera hakkab kohe kompenseerima.

«Kõige parem oleks, kui inimene ohjaks haigust enne tüsistust. Kui tal on kriitiline jalaisheemia või kaebus, on tegu juba tüsistusega,» märkis Palmiste.

«Et elukvaliteet oleks nagu en-

ne, tuleb kasutada ennetust. Ei saa loota, et käin veresooni «läbi puhumas» ja korras – kui ootus on valuvaba elu, siis küll. Aga kas saab nii palju kõndida, kui on soov? Samuti tuleb tabletikoormus, mis on hädavajalik, et haigust kontrolli all hoida, sest arter on töödeldud. Veresoonte kirurgia on palliatiivne ravi

Tihti arvatakse, et krambid jalgades on tingitud veresoontest, aga nii see pole – tegu on enamasti lülisamba hädaga. Samuti ei ole veenilaiendid seotud tromboosi ja gangreeniga.

Palmiste sõnul pole vaja kõndimistakistuse ja muude kaebuste korral panna kinni aega tasulisele eriarstile, vaid pöörduda perearsti poole. «Verevarustuse häire on esimene, mis tuleb välistada – seda oskab pulsi katsumise kaudu teha väga hästi perearst. Kui pulsid on olemas, otsitakse muud põhjust – kõige sagedasem on lülisamba probleem.» Palmiste lisas, et kui on muud haigused, peab tegelema ka nendega. «Nii perearst kui patsient on raviprotsessis meeskonna liikmed,» kinnitas ta.