Tervis 12. märts 2019

TEEMALEHES: Hambaarsti pole vaja karta LK 4-5 Kasulike ajutoitude spikker LK 6 Kiirdieet kestvat kasu ei too LK 7 Kroonilisest valust saab vabaks LK 8-9

TERVIS

VALUARST BORIS GABOVITŠ:

Kroonilise valuga on suurim probleem mentaalsuse muutmine – see on kõige keerulisem. LK 8-9

TEEMALEHT 12. MÄRTS 2019

2 || Tervis Toimetaja kolumn Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

Hea Terviselehe lugeja!

Kuigi ilmad on alles heitlikud, on õhus juba tunda olnud kevade hõngu ning ega kaugel ta enam olegi. Seekordsest Terviselehest saad loodetavasti kasulikke nõuandeid, kuidas kevadisteks soojemateks ilmadeks valmistuda.

Näiteks kirjutab spordiarst Gunnar Männik eakate tervisele äärmiselt olulisest füüsilisest aktiivsusest, pannes südamele, et kunagi pole liiga hilja treeninguga alustada. Huvitava faktina toob ta välja, et igapäevane liikumine on aju tervisele isegi parem kui ristsõnade lahendamine. Nimelt parandab kehaline liikumine aju mõtlemisega seotud võimekust, pidevalt ristsõnu lahendades muutud aga lihtsalt selles paremaks. Seegi on kindlasti kasulik, ent liikumise tähtsust lihtsalt ei saa alahinnata.

Toitumisnõustaja Kerttu Siim-Wilcox annab lisaks nõu, milliste toitudega saame turgutada nii aju, mälu kui ka keskendumisvõimet.

Teeme ülevaate ka lühiajalistest dieetidest, mida kindlasti mõnedki peatselt saabuvale rannahooajale mõeldes praktiseerima asuvad.

Toitumisterapeut Külli Holsting teeb aga selgeks, mis ikkagi toimub kehas, kui üritame mõne päeva paastuda või olla mitu nädalat madala kaloraažiga dieedil. Kas need võivad aga organismile päriselt kahju tekitada? Seda saad juba Terviselehest ise lugeda.

Hambaravi teemat võib alati pidada aktuaalseks. Praegugi on taas päevakorda tõusnud täiskasvanute hambaravihüvitise suurus ning selle reaalne kasu. Meie artiklist saad lugeda, kuidas võtta julgus kokku, et üle aastate taas hambaarsti jutule minna. Kahtlemata hirmutab paljusid, et hambaarsti juures saab haiget, kuid tegelikkus on siiski see, et valu tundmise saab tänapäevaste vahenditega viia peaaegu miinimumini ja karta pole midagi. Kui hambad saavad pärast pikka pausi korda tehtud, siis piisab juba sellest, kui käia kord-paar aastas kontrollis ning sel puhul on toeks ka hüvitis. Paraku saavad hambaauke ja -haigusi ennetavad suuhügieeni harjumused alguse juba lapsepõlvest, mistõttu ongi oluline, et suuhügieeni korrakski käest ei lastaks.

Vastutav toimetaja: Johanna Heinmaa, johanna.heinmaa@eestimeedia.ee Toimetaja: Maiken Mägi, maiken.magi@postimees.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@eestimeedia.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Maakri 23a, Tallinn

postimees, 12. märts 2019

LIIGU TERVISEKS. Liikumine on kõige loomulikum ravim, mis ei nõua mingit väljaminekut.

Kehaline aktiivsus pikendab eluiga ja turgutab eakate mälu Gunnar Männik spordiarst

elustiil

E

lame ajastul, kus keskmine eluiga on tõusnud, kuid haigestumine «vanainimese haigustesse» on langenud. Seega tekivad vanematel inimestel varem kroonilised haigused, kuid tänu väga heale meditsiinile elatakse tänapäeval kauem kui enne.

Kroonilised haigused tekivad erinevatel põhjustel, olles seotud geneetika, traumade, suitsetamise, liigse alkoholi tarvitamise, sotsiaalse keskkonna, vale toitumise ja palju muuga.

Et organism suudaks väliste ja sisemiste haigustekitajatega paremini võidelda, on vaja tugevdada immuunsüsteemi ehk keha kaitsevõimet. Kõige laastavamad kroonilised haigused tänapäeva arenenud ühiskonnas on vähk, südame-veresoon­ konnahaigused ja ajuhäired (depressioon ja dementsus vanemas eas).

Lisaks ravimitele on väga tähtis regulaarselt liikuda juba varajasest noorusest alates.

Vanematele inimestele sobivad nende tervisest lähtudes väga hästi aiatööd, kepikõnd, jooksmine, ujumine, võimlemine, jalgrattasõit. Kui alustada kehalise koormusega juba nooruses, siis muutub see tihti rutiiniks ja keha hakkabki vajama liigutamist, et end mõnusalt tunda. See kaitseb ühtlasi tugi-liikumisaparaadi kahjustuste, näiteks liigeste kulumise ja kaela- ning

Kepikõnd on mõnus ja lihtne viis koos aktiivsust suurendada.

Tervis || 3

postimees, 12. märts 2019

«Igapäevane jalutamine on parim dementsust ennetav ravim, sest korrapärane liikumine suudab korvata paljude eakate päriliku riski muutuda vanemas eas dementseks.»

Spordiarst Gunnar Männik

päriliku riski muutuda vanemas eas dementseks. Seega on tegu justkui ennetustegevusega. Uuringud näitavad, et igapäevane liikumine on tunduvalt tähtsam aju arendamise viis kui ristsõnade lahendamine. Ajugümnastika ristsõnade lahendamise näol tõstab ainult oskust ristsõnu paremini lahendada, mitte ei paranda ajus mõtlemisega seotud võimeid. Seda teevad ainult liikumine ja treening. Teadlased on leidnud, et ajurakud uuenevad ka täiskasvanutel, mitte ainult lastel, nagu seni arvati. Seega turgutab aju verevarustust ainult süstemaatiline liikumine.

MÜÜT NR 2 – kehalised harjutused võivad suurendada riski ootamatult maha kukkuda.

Vastupidi – kehalised, peamiselt jõudu arendavad harjutused hoopis parandavad skeletiluudes ja -lihastes ainevahetust, mille tagajärjel aeglustuvad nii luumassi kadu kui ka skeletilihaste kõhetumine. Harjutusi võib teha isegi toolil istudes või kuskilt käega kinni hoides, et mitte maha kukkuda. Lisaks on väga oluline D-vitamiini, kaltsiumi- ja magneesiumitablettide võtmine või magneesiumihelvestega jalavannide tegemine.

Nende kasutamise osas võib nõu pidada perearstiga. Selle tulemusel väheneb tunduvalt oht ootamatult maha kukkuda, sest tugi-liikumisaparaat muutub tugevamaks.

MÜÜT NR 3 – olen liiga vana, et alustada aktiivse kehalise treeninguga.

Foto: PantherMedia/Arne Trautmann/Scanpix

seljavalude eest vanemas eas, aga parandab ka ajuvereringet, kaitstes aju liiga kiire vananemise eest.

Rootsi teadlased on leidnud, et regulaarne kehaline aktiivsus on kõige tähtsam tegur inimese keskmise eluea pikendamises, mis annab elule lisa-aastaid.

Eakas inimene ei näe tänu kehalisele treeningule üksnes väliselt parem välja, vaid ka ta mõistus on selgem ja energiat rohkem kui teistel omaealistel, kes vähem treenivad. Regulaarsed treeningud peaksid olema aeroobses tsoonis, kus südamelöögi sagedus tõuseb koormuse ajal 100–120 löögini minutis ning koormust tuleks rakendada vähemalt viis korda nädalas 30 minutit korraga, kokku 150 minutit nädalas.

Ei tohiks unustada spetsiaalseid harjutusi selja- ja kaela­ piirkonnale, mis parandavad ainevahetust, tugevdavad üliolulisi lihasgruppe ning aitavad seeläbi valusid ära hoida. Lisaks soovitatakse 2–3 korda nädalas teha jõuharjutusi, et tugevdada skeletilihaseid, mille nõrgenemine eakatel inimestel on küllalt suur. Jõu- ja seljaharjutusi peaks õigesti ette näitama füsioterapeut. Probleem kipub olema aga selles, et sageli on eakad ise välja mõelnud vabandused,

miks mitte tegeleda liikumisteraapiaga.

MÜÜT NR 1 – mul pole mingit põhjust harjutustega tegeleda, niikuinii vananen ja suren varsti.

Regulaarne kehaline tegevus hoiab eaka paremini vormis ja ta näeb hea välja. Oluliselt paraneb aju verevarustus ja vähenevad peaaju veresoonte lupjumisest tingitud mäluhäired. Mäluhäireid aitab vähendada liigsest alkoholitarbimisest ja suitsetamisest loobumine, sest mõlemad mõjuvad toksiliselt ajurakkudele, pidurdades uute ajurakkude teket. Vältida tasuks ka stressi, sest kortisooli tõus veres stressi ajal mõjutab tähtsat aju osa – hipokampust, mis vastutab inimese mälu eest. Aitab õige unerežiim, sest napp uni takistab hipokampuses uute närvirakkude moodustumist. Mälu tervise huvides on oluline hoida sotsiaalseid suhteid pereliikmete ja sõpradega, korraldada koosviibimisi ning rääkida kasvõi telefoniga.

Paremast ajuverevarustusest tingituna väheneb dementsuse, kaasa arvatud Alzheimeri tõve risk. Igapäevane jalutamine on parim dementsust ennetav ravim, sest korrapärane liikumine suudab korvata paljude eakate

Kunagi ei ole hilja alustada regulaarsete kehaliste harjutuste ning jõu- ja vastupidavustreeningutega. Teaduskirjanduses on palju näiteid, kus inimene alustab aktiivse treeninguga (jooksmine, ujumine, kepikõnd jm ) lausa 60.–70. eluaastatel või hiljemgi. Need inimesed käivad ka omaealistega võistlustel ega kaeba mingit valu. Treeningute tulemusel paraneb aju verega varustamine, mis aktiveerib erinevaid aju osi, mille tulemusena omakorda muutub mälu paremaks, vähenevad tasakaaluhäired, paraneb lihasmotoorika. Boonusena võib vererõhk stabiliseeruda, kolesteroolitase veres langeda ning kopsumaht suureneda.

MÜÜT NR 4 – ma ei saa treeninguga alustada, kuna mul on valus seda teha.

Treeningutega tuleks alustada ettevaatlikult ja rahulikult, jälgides organismi reaktsioone.

Tähtis on mõõta aeg-ajalt pulsisagedust kas kaelalt või randmelt. Treeningut ei tohi jätkata, kui hakkab valus – teha võiks harjutusi, mis ei tekita valu ja järk-järgult treeningu intensiivsust ning mahtu suurendada.

Ka selle puhul saab aidata füsioterapeut. Üldiselt on soovitatav vanemas eas enne treeningutega alustamist pidada nõu perearstiga, lasta teha vähemalt vereanalüüs ja südame EKG. Perearst võiks kontrollida pidevalt tarvitavate ravimite nimekirja ning anda sellest lähtuvad juhtnöörid edasiseks tegevuseks, eriti krooniliste haiguste korral. Ülioluline on mitmekülgne toitumine ja rohke vedeliku tarvitamine päeva jooksul. Lõpuks – mida head on vananemises? See on ainuke teadaolev viis, kuidas kaua elada.

4 || Tervis

postimees, 12. märts 2019

SUU KORDA. Hambaarstihirmu ning hambaaukude tekke ennetamiseks tuleb juba lapsest saati hakata arsti juures käima.

Valu tundmine hambaravis on eilne päev Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

Valu saab vähendada miinimumini

HAMMASTE TERVIS

K

ui hambaravis peetakse suurimateks murekohtadeks kopsakaid raviarveid ja valusaid protseduure, siis pidev kontrolliskäik aitab vältida mõlemat. Unimedi hambaarst Ann Kaleviste sõnul peaksid täiskasvanud käima hambaarsti juures vähemalt kord aastas ka siis, kui neil kaebusi ei esine.

Hirm hambaarsti ees süveneb, kui arstilkäimisega on pikk vahe sisse jäänud. «Olen näinud patsiente, kes ei ole kümme aastat ja kauemgi hambaarsti juures käinud ning ei teagi, mida oodata, sest ei mäleta, kuidas hambaravi välja näeb,» rääkis Kaleviste. Kümne aastaga võivad tema sõnul tekkida juba väga tõsised igeme- ja hambaprobleemid. Kuigi hambakivi tekib peaaegu kõigil täiskasvanutel, on teatud hulk inimesi, kel on soodumus parodontiidiks ehk igemepõletikuks. Põletikust annab selgelt märku veritsus hammaste pesemisel, millega tuleks kohe hambaarstile pöörduda.

«Kui patsient suitsetab, siis selle tulemusel veresooned ahenevad

ja ka igemeveritsust on vähem,» sõnas Kaleviste.

Igemehaiguste ennetamiseks tuleks arsti sõnul kasutada hambaniiti, suuloputusvahendit, hambavaheharju ja muidugi korralikult hambaid harjata. Kui on teada soodumus igemehaigustele, siis soovitab arst käia kaks korda aastas igemepuhastuses, kui põletik on juba kontrolli alla saadud.

Hambaarst Ann Kaleviste soovitab hambaharja käes hoida nagu pliiatsit, et harjates oleks hammastele paras surve.

Foto: Konstantin Sednev/Postimees

Valu on ilmselt suurimaid hirmu tekitajaid, kuid seda on Kaleviste sõnul tänapäeva vahenditega võimalik vähendada peaaegu miinimumini. Tuimastamine on sealjuures hästi oluline, et teha protseduur patsiendile võimalikult valutuks. Samuti on geel limaskesta tuimastamiseks, millega tehakse süstekoht valutuks, et ka see ei teeks haiget. Peale lokaalanesteesia on olemas narkoos ja sedatsioon. Viimase puhul manustatakse veeni kaudu ravimeid ja tekib uimane tunne.

«Patsient on teadvusel, aga rahulik – see vähendab ärevust.

Protseduuri käigus jälgitakse nagu narkoosilgi kõiki elutähtsaid näitajaid, pulssi, vererõhku,» rääkis Kaleviste. Tema sõnul kasutatakse sedatsiooni näiteks foobia puhul ning kui plaanis pole väga pikk ja raske protseduur, on see alternatiiv narkoosile.

Tänapäevase valguskõvastuva komposiitmaterjali ehk plommi kestvus on arsti sõnul keskmiselt viis aastat. Siiski võib üks plomm pidada vastu ka kümme aastat ning teine kesta vaid paar aastat. «See oleneb hästi palju hambumusest. Kui inimene hammustab oma ham-

Tervis || 5

postimees, 12. märts 2019 bumusest tingituna kogu aeg plommi lahti või on tegemist väga suure ülesehitusega, siis see ei saagi väga kaua kesta,» tõdes arst. Puuduvad hambad võivad jällegi hakata ajapikku hambumust muutma. Näiteks kui all on hammas puudu, võib ülemine hammas vajuma hakata, sest sel pole kuhugi toetuda, tõi Kaleviste näite. «Pikaaegse igemehaigusega toimub igeme ning ka luu taandumine, mis kõige tõsisemal juhul lõpeb sellega, et hammas hakkab liikuma ja võib täiesti ära tulla.»

Harjumused määravad hammaste tervise Hambaarstil käimise ja suuhügieeni harjumused õpitakse suuresti vanematelt. Kaleviste sõnul on lastele vaja kindlasti tekitada regulaarne hambaarstil käimise harjumus. Kasuks tuleb ka see, kui käia arsti juures, kellega laps on juba harjunud. Ta soovitab lastega käia iga poole aasta tagant kontrollis. «Kui laps on 3–5aastane ja tal jääb pikk vahe hambaarstil käimises, siis ta ei harju võõra keskkonnaga. Pisemate lastega oleme teinud ka nii, et ei hakka kohe auku parandama, vaid esimene visiit on rohkem tutvumiseks. Näitame, milliseid vahendeid kasutatakse ja kuidas tool üles-alla sõidab,» rääkis Kaleviste. Tema sõnul tuleb lastega arstilkäiku suhtuda hästi mänguliselt. Sõnu nagu süst ja valus on parem mitte kasutada, sest need hirmutavad last. Lapse hirm hambaarsti ees sõltub palju vanemate suhtumisest. «Kui ema ütleb enne ravi, et ära muretse, siin sulle haiget ei tehta, siis annab see juba lapsele vihje, et ta võib haiget

saada. Kui ema on samuti suhtumisega, et kõik on hästi tore ja rõõmus, siis laps ei oska midagi karta,» sõnas hambaarst. Õigeid hambapesemisvõtteid Kaleviste sõnul siiski paljud ei tea, eriti lapsed. Näiteks on paljudele võõras, et hambaharja tuleks hoida käes nagu pliiatsit, sest siis ei ole võimalik liiga kõvasti hammastele suruda. «Kui teinekord on näha, et hambaharjad on nuustikuks laiali vajunud, viitab see kindlasti liiga tugevale harjamisele,» vihjas arst.

Liiga tugev surve harjamisel võib lõppeda hambakaela kulumisega. Hambaharja valimisel soovitab Kaleviste võtta pehmete või eriti pehmete harjastega mudel. Keskmise tugevusega hambaharja ta ei soovitakski.

Harjamisel on oluline suunata hari diagonaalselt igemevakku.

«Kõige kriitilisem koht ongi hamba pinna ja igeme vahel, kuhu koguneb katt, mis kuhjudes võib tekitada igemepõletikku,» selgitas ta.

Niiti ei tasu unustada Hambaniidi kasutamine on Kaleviste sõnul lisaks harjamisele kindlasti igapäevase suuhügieeni osa, millest tihti mööda vaadatakse. «Niiditamisel tasub ettevaatlik olla, et niiti liiga tugevalt igemevakku ei tõmmataks, sest niimoodi võib iget korralikult traumeerida. Tihti-

peale on näha, et kuigi inimene peseb muidu hambaid ilusti, siis hammaste vahele koguneb siiski kattu, mis tuleb niiditamise vahele jätmisest,» rääkis hambaarst. Paljud kasutavad hambaniidi asemel puidust hambatikku, mida hambaarstid ei soovita. Alternatiiviks on olemas spetsiaalsed plastikust hambatikud. Puidust tikuga pigem traumeeritakse iget ning tikult võib pinde igemevakku jääda.

Suuhügieeni osad on teatud määral ka söömine ja joomine ning nendest pausi tegemine.

«Toidukordade vahele võiks jääda 2–3 tundi, mil välditakse igasugust näksimist. Sinna alla käivad kõik toiduained, mis vähegi suhkrut sisaldavad, ka mahlad ja maitsestatud veed,» rääkis hambaarst. Suhkur tekitab hammastele happerünnaku, millega kaasneb automaatselt hambaaukude oht. Näksimine ongi Kaleviste sõnul kõige hullem aukude tekitaja. Janu korral soovitab ta juua puhast vett.

Vähem teevad hammastele kahju suhkruvabad toidud, näiteks juust või pähklid. Kohe pärast söömist hambaid pesta ei tohiks, vaid tuleks eelistada nätsu või oodata harjamisega umbes pool tundi. Siiski pole mõtet närimiskummi terve päev mäluda, vaid pigem teha seda 5–10 minutit, muidu hakkab see lõualiigestele mõjuma.

«Olen näinud patsiente, kes ei ole kümme aastat ja kauemgi hambaarsti juures käinud ning ei teagi, mida oodata, sest nad ei mäleta, kuidas hambaravi välja näeb.»

Hambaarst Ann Kaleviste

6 || Tervis

postimees, 12. märts 2019

SÜÜES TARGAKS. Ennekõike on aju tervise tagamiseks vaja magada ja puhata, ent ka toitumisega saab palju ära teha.

Õige toit paneb aju täisvõimsusel tööle Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

toitumine

A

ju ei ole meil vaid mõttetööks – sellega on seotud vaimne tervis, mälu, uni ning meeleolu. See on kompleksne, kuid imeline organ, mille efektiivseks tööks ja hea tervise tagamiseks on tarvis mitmeid toitaineid, kuid arvestada tuleb ka muude teguritega, rääkis toitumisnõustaja Kerttu Siim-Wilcox.

Uni on korraliku ajutöö tagamiseks üks olulisemaid tegureid, sest magades keha uueneb.

Enamik inimesi vajab öösel 7–8 tundi und. Aina enam uuringuid näitab, et uni on hädavajalik ning selle puudus tõstab muu hulgas söögiisu ja stressitaset ning langetab töövõimet.

«Uneprobleemid tekivad tihti siis, kui stressi ja tööd on liiga palju või meid vaevab mingi mure,» rääkis Siim-Wilcox.

Palderjan ja humal aitavad uinuda Juba ammustest aegadest on eestlased kasutanud hea une soodustamiseks palderjaniekstrakti. «Palderjan aitab kiiremini uinuda ning öiseid ärkamisi vähendada,» märkis Siim-Wilcox.

Ta soovitas parima toime saamiseks seda kombineerida humalaga, millel on samuti leitud rahustav ja und soodustav toime. Stressi ja unetust võib vähendada ka kummel. Antioksüdantide poolest rikas kirss aitab aga tõsta melatoniini taset kehas, parandades nõnda une kvaliteeti ja kestust.

Aju närvivahendusainet at-

setüülkoliini seostatakse paljude aju protsessidega, sealhulgas mäluga. Selle tootmist toetavad mitmed toitained, sealhulgas koliin, fosfatidüülseriin, DMAE, ja vitamiin B1. Antioksüdandid aitavad samuti väärtuslikke ajurakke kaitsta ning põletikke vähendada. Antioksüdante saame, kui iga päev sööme erivärvilisi puu- ja aedvilju. «Olulisimad antioksüdandid ajule on rasvlahustuvad vitamiin E, koensüüm Q10 ja alfalipoe­hape.

Kusjuures C-vitamiin aitab kaasa E-vitamiini taastekkele kehas,» rääkis Siim-Wilcox. Ka madalat tsingitaset seostatakse mäluprobleemidega, mistõttu selle manustamine lisandina on näidanud mälu säilitamisel häid tulemusi. Rikkalikud tsingi allikad on näiteks austrid ning kõrvitsa- ja seesamiseemned, tõi toitumisnõustaja välja.

Olulised rasvad ja vitamiinid Aju on kõige rasvasem organ, koosnedes vähemalt 60% ulatuses rasvadest. Seetõttu on mõtlemisorgani tervise toetamiseks rasvad väga olulised. Toitumisnõustaja sõnul ei ole aga kõik rasvad samaväärsed. «Uuringud näitavad, et mäluprobleemid on tihti seotud põletikega. Põletikke aitavad vähendada oomega3-rasvhapped, mida leidub enim rasvases kalas (heeringas, lõhe, sardiinid),» rääkis Siim-Wilcox.

Et tagada piisav rasvhapete varu kehas, tuleks kala süüa vähemalt kolm korda nädalas. Alternatiivina võib iga päev juurde võtta kalaõli toidulisandina.

Praegusel infoajastul on stress ja ärevus üha sagedasemad probleemid, nentis SiimWilcox. Kuigi igaüks tajub stressi erinevalt, võivad psühholoogilised reaktsioonid olla seotud ka ajus paiknevate neurotransmitterite tasakaalutusega või nen-

Superaju smuuti Vaja läheb: • suur peotäis spinati või rooma salati lehti • 1 klaas (külmutatud) mustikaid • 1 sl kõrvitsaseemneid • 1 sl toorkakaod • näpuotsaga kaneeli • 1 banaan • 200 ml mandlipiima • vajadusel lisada natuke vett Pange kõik koostisosad blenderisse ja purustage ühtlaseks massiks.

Allikas: Kerttu Siim-Wilcox

de tööks vajalike ühendite puudumisega. Keha ja aju vajavad stressi korral peamiselt magneesiumi, C-vitamiini ja B-grupi vitamiine. Magneesium ja teaniin aitavad ärevust leevendada ning lõõgastuda. «Magneesiumi võib hankida nii toidust, toidulisanditest kui ka teha magneesiumkloriidiga jalavanne. Rahustava toimega on ka taimeekstraktid nagu lavendel, kannatuslill, sidunmeliss ja magnoolia,» soovitas Siim-Wilcox.

Meeleolu parandavat heaoluhormooni serotoniini toodetakse kehas aminohappest trüptofaanist, mida leidub mahemunades, spiruliina nimelises vetikas, kalas (tursk, lõhe), vabapidamisel olnud kanade lihas, mahedas toorpiimas, seesamiseemnetes, india ja kreeka pähklites, veise- ja lambalihas, kaerahelvestes, riisis, kinoas, kikerhernestes, hernestes, (magus) kartulis ja banaanis, rääkis toitumisnõustaja. Piisav hulk trüptofaani toidus hoiab rahulikuna, toob hea une, võitleb ärevusega ning võib isegi aidata liigset kehakaalu vähendada.

Üks hea ajutööd turgutav ning tervislik vahepala on maitsev superaju smuuti.

Foto: Kerttu Siim-Wilcox

Aju turgutavate toitude spikker • Aedviljad: brokoli, seened, tomat, paprika, punane kapsas, peet, (magus)kartul • Kõik rohelised lehtviljad (eriti spinat, leht­kapsas, rooma salat) ja maitsetaimed • Puuviljad: apelsin, banaan, punased viina­marjad, kirsid, ploomid • Marjad: mustikad, vaarikad • Liha: mahe kanaliha, kalkun, loomaliha, lammas • Kala: metsik lõhe, sardiinid, heeringas, tuunikala • Kaunviljad: vähesel määral rohelised herned, kikerherned, kinoa

• Mahemunad • Rasvad: neitsioliiviõli, avokaado, pähklid (eriti kreeka pähkel ja mandel), oliivid, seemned (eriti lina-, tšiia-, kõrvitsaseemned) • Muu: toorkakao, tume šokolaad, kurkum, kaneel • Piimatooted: kreeka jogurt ja kitsejuust (eelistatult pastöriseerimata) • Joogid: vesi, pikalt keedetud kondileem, roheline tee, kvaliteetne kohv, pisut punast veini Allikas: Kerttu Siim-Wilcox

Tervis || 7

postimees, 12. märts 2019

TOITUMINE. Kogemusest dieediga saavad rääkida paljud, ent kestva tulemuse on ilmselt saavutanud vähem dieedipidajaid.

Lõpmatu dieedipidamise asemel võiks õppida tervislikult toituma Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

DIEET

K

apsa supid ieet, keefiridieet, mahladieet – kaalulangetamise maailm on lai. Kel vähegi soovi ja pealehakkamist, saab katsetada endale huvipakkuva dieediga. Paraku nõuavad need üldiselt lühiajalist pingutust ega saagi eeldada, et hakkaksime tulevikus iga päev sööma rohkesti suppi või jooma mahla.

Toitumisterapeut Külli Holsting aitab selgust tuua, millist mõju dieetide pidamine kehale avaldab, mis võivad olla ohud ning kui realistlik on dieedi abil püsivalt kaalu kaotada.

Mis hakkab toimuma organismis, kui inimene üritab paar päeva paastuda? Kas on reaalne niimoodi kaalu kaotada näiteks enne tähtsat üritust, et kleiti mahtuda?

Lühiajalisel paastumisel kaotab keha ennekõike vett ja soolestik tühjeneb, millest tekib ka kaalukaotus. Glükogeen ehk glükoosi tagavara maksas on seotud veega. Kui energiat toiduga ei tule, vabastatakse esmalt tagavarad maksast ja vesi vabaneb ning väljub uriinina. Kaalumuutus ei pruugi muidugi veel kleiti seljas paremini istuma panna.

Paaripäevane paast vee, mahla või puu- ja köögiviljade peal ei tee tervele inimesele ilmselt midagi. Kindlasti on soovitatav paastumiseks valmistuda ja selle lõpetamisel samuti kergemalt toituda, vältida alkoholi, tubakat, lihatoite. Paastudes tuleks loobuda ka kohvist, mis võib regulaarsele kohvijoojale olla kõige rängem katsumus, sest sellega võivad kaasneda peavalud, meeleolumuutused, närvilisus jm. Need võivad kesta kuni nädala ja kui selliste sümptomitega tähtsale üritusele minna ja võtta kasvõi alkohoolne jook, siis võib kiiresti purju jääda. Paastumist ja kiiret kaalulangetamist ei soovitata ka inimestele, kel on suurem risk sapikivide tekkeks.

Millist mõju avaldavad kehale dieedid, kus kaloraaž on maksimaalselt 1000 kcal kandis (tüüpmenüü – must kohv, greip, kanafilee, kodujuust, kurk, tomat jm)?

Sõltub, kui pikalt neid pidada.

Need ei kata inimese põhiainevahetust, mis tagavad ainevahetuse tööks vajaliku energia lamades, ilma pingsa mõttetööta. Pidurduvad protsessid, mida vajame rakkude uuenemiseks.

Kaalulanguseks mõeldud dieetides on arvestatud miinus 500–600 kalorit päevasest energiavajadusest. Eesmärk on kaalulangus kolm-neli kilo nädalas, mille puhul kasutatakse keha rasvavarusid ja kaalulan-

Ainult köögiviljadest toitumine ei ole jätkusuutlik, pigem tuleb selgeks teha tervisliku toitumise põhimõtted ning süüa ka toitvamaid roogi.

Foto: shutterstock

gus on ka püsivam. Sageli on sellised kiirdieedid valgurikkad, koormates maksa ja neere. Ühekülgne menüü tüütab kiiresti ega anna vajalikke vitamiine ja mineraalaineid.

Kui ruttu võib hakata kiirdieeti pidades tekkima vitamiinide ja mineraalainete puudus?

Sõltub, kuidas olid depood eelnevalt täitunud. Näiteks B1-vitamiini varud püsivad organismis 1–3 nädalat, B6-vitamiinil 1–4 nädalat, C-vitamiinil 2–6 nädalat. Et toiduga kõik vajalik kätte saada (välja arvatud D-vitamiin), peab menüüs olema vähemalt 1500–1600 kalorit.

Seda võib Nutridata.ee toitumisprogrammist igaüks ise uurida.

Lühiajaline toitainete puudus organismis korvatakse tagavaradest, näiteks luudest, kus asuvad organismi peamised mineraalainete tagavarad. Pikemal nälgimisel saavad lihaste kõrval kõige enam kannatada just luud.

Et vältida energiavaesusest tingitud väsimust, võib olla hea mõte multipreparaadi lisamine.

Kui jätkusuutlikeks saab lühidieete pidada ning kui reaalne on, et nendega kaotatud kilod ei tule tagasi?

Väga madala kaloraažiga kiirdieedil kaotatud kilod tulevad tagasi varem või hiljem. Seega on nende jätkusuutlikus madal, need kurnavad ainevahetust ja tekitavad pettumust, mis suurendab ka «lohutustoitude» tarbimist. Samas aeglustavad need ainevahetust. Pikemad dieedid võivad viia ka lihaskahjustuseni ja seeläbi kehakoostise muutumiseni. Mida suuremaks muutub keharasva osakaal ja väiksemaks lihaste oma, seda kergemini kaalu ka juurde tuleb.

Lihtsam on mõelda elustiilile (piisav uni, liikumine, vähene stress) ja jälgida iga päev toidu kvaliteeti. Kõhu võiks süüa täis

köögiviljadest, maiustada marjadega ning loobuda magusast, rasvasest, liigselt töödeldud toidust, samuti karastusjookidest ja alkoholist. Kindlasti tuleb üle vaadata oma toiduportsjonite suurused. Abi saab toitumisnõustajatelt, kes analüüsivad nii toitumist kui ka elustiili.

Kui on soov ikkagi lühiajaliselt dieeti pidada, siis mida peaks arvestama enne ja pärast seda, et üleminek dieedirežiimilt oleks sujuvam?

Sõltub dieedist, aga vältima peab kõhukinnisust, milleks tuleb juua piisavalt vett ja jälgida toitude kiudainesisaldust.

Kiud­ainete vähesus võib viia muutusteni mikrobiootas, kus mikroorganismid vastutavad meie immuunsuse, meeleolu ja kaalu muutumise eest. Kindlasti tuleb valida dieedimenüüsse kvaliteetsed toiduained ja alustada järk-järgult energia vähendamisega, vahetades energiarikkad loomsed toidud välja kalorivaesemate köögiviljadega.

Optimaalne valgu osa menüüs peaks olema 0,8–1 grammi kehakaalu ühe kilo kohta. Liialdada ei maksa kohvi ja musta teega, vältima peab alkoholi, mis on ise kaloririkas, aga tekitab ka suuremat isu.

«Väga madala kaloraažiga kiirdieedil kaotatud kilod tulevad tagasi varem või hiljem.»

Toitumisterapeut Külli Holsting

8 || Tervis

postimees, 12. märts 2019

PÕRGUPIINAST VABAKS. Närvide külmutamine või kõrvetamine kroonilise valu ravis võtab valu aastateks ära ning annab patsiendile võimaluse seniks elustiilis muutusi teha.

Valuarst kamandab voodist välja de eel on oluline psüühiline seisund – kui lõikusele saabutakse depressioonis või ärevusseisundis, kasvab Gabovitši sõnul mitu korda risk protseduuri järgseks krooniliseks valuks. Hirme juurutab arsti arvates doktor Google. «Tänapäeval juhtub sageli, et arst vahib arvutisse ja istub seljaga patsiendi poole. Mida rohkem on aga inimesega räägitud, seda vähem tal on hirme, seda paremas seisundis tuleb ta lõikusele ja seda vähem tõenäoline on krooniline valu.»

Gabovitš pani südamele, et valu tuleb ravida kohe, kui see tekib. «Mida enam on ravimata valu, seda rohkem kroonilist valu. Inimestel tuleb ennast armastada, endaga tegeleda.

Hoida normaalset kaalu, liigutada, mitte istuda sundasendis ja arvuti taga kõveralt. Valu on subjektiivne nähtus ja seotud inimese elukogemusega.»

Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

VALURAVI

«

Eestis on vähe valuarste ja probleem sellega, et keegi ei tea, mis imeloom see on,» nentis Tallinna Medicumi valuravi keskuse juhataja Boris Gabovitš. Eestis avati esimene valukabinet 1992. aastal ühes erakliinikus. Seal tegeleti Gabovitši sõnul vaid onkoloogia osakonna haigetega. «Meil ei olnud toona ravimeid, vahendeid ega raha. Valukabinet oli tasuta, minagi töötasin seal hobi korras – võtsime vastu paarsada vähihaiget aastas.» 2006. aastal loodi Ida-Tallinna keskhaiglas valuteenistus ja sellest ajast on Gabovitš pidevalt tegelenud valuraviga. Äsja avati Medicumi valuravi keskus, kus on kasutusel tipptehnoloogia ja enamasti tasub ravi eest haigekassa.

Hinnanguliselt põeb kroonilist valu 20% täiskasvanud eurooplasi ja see arv kasvab. Valu on enamasti krooniline siis, kui on kestnud üle kuue kuu. Gabovitš tõdes, et patsiendid tulevad ka haigustega seotud ägeda valuga, aga enamus on kroonilise valu haiged. «Kui ägedast valust

Sandistav mugavus

Medicumi valuarst Boris Gabovitš tõdeb, et osa kroonilise valu põdejaid vajab ka invasiivset ravi, näiteks närvide külmutamist või kõrvetamist.

Foto: Veiko Ilus

saab üle, siis kroonilise valuga on olukord palju keerulisem.

Krooniline valu ei ole üsna tihti väljaravitav,» ütles ta. Kroonilise valu puhul võetakse mõnel juhul eesmärgiks elukvaliteedi parandamine ja siis ongi juba hästi. «Kõigile vastan, et me

pole mustkunstnikud, käeliigutusega valu ära ei pühi, aga olukord on parandatav. Teha väljakannatamatust valust vähem häirivad tundmused, seda me suudame.»

Kroonilise valu kohta on teadlastel veel palju avastada.

Teatakse, et sel on geneetiline eelsoodumus, seos sugukromosoomidega, mille tõttu on naistel kümme korda rohkem kroonilist valu kui meestel. Jäseme amputatsiooni korral tekib ka fantoomvalu naistel kümme korda sagedamini. Operatsiooni-

Gabovitš peab kurja juureks negatiivset mõtteviisi. «Kui inimesel hakkab valutama selg, siis ta otsustab, et tal on jube haigus, ei saa tööd teha, jääb sandiks, tema pere vaeseks ning korterita. Lõpptulemusena ta jääbki invaliidiks, aga mitte et tal on hirmus haigus, vaid kuna mõtteviis on katastroofiline ja ta teeb kõiki asju vastupidi sellele, kuidas peaks

Tervis || 9

postimees, 12. märts 2019

Valuarst Boris Gabovitš

toimima,» manitses arst. Seljavalutaja vastab nimelt tihti, et ei saa võtta rohtu, olla aktiivne, käia tööl ja mitte lamada. «Ta ei taha loobuda suitsetamisest, aga sada protsenti on tõestatud, et see suurendab seljavalu. Ta ei taha võtta kaalus alla, vaatamata sellele, et iga liigne kilo on koormus lülisambale. Peale seda ei taha ta minna perearsti juurde, kuna tahab spetsialisti, tavaliselt neuroloogi, keda tal ei ole vaja,» nentis Gabovitš.

Valuravi õnnestumisse on kaasatud taastusraviarst, tihti ka psühhiaater või psühholoog.

Viimast on vaja just mõtteviisi muutmiseks, kuna visalt hoitakse kinni harjumustest. «Alati ütlen patsientidele, et väljas sajab vihma, ei saa sinna minna. Nad hakkavad naerma. Kroonilise valuga on suurim probleem mentaalsuse muutmine – see on kõige keerulisem.» Ülimalt oluline on võtta ka valu vaigistavat retseptiravimit, milles näiteks sõbrad kahtlevad ja siis krõbistavad inimesed tavalisi valuvaigisteid edasi. «Kä-

Närvide külmutamine viib valu aastateks Valuravi koosneb üldiselt mitmest osast – ravimid pole ainus. Füüsiliselt väheaktiivsetel inimestel tuleb väljaravitud seljavalu tagasi väga kiiresti.

Seetõttu koosneb valuravi ka liikumisest, taastusravist ja käitumismuutusest. Väike osa patsiente vajab invasiivset ravi ehk valu põhjuste välja selgitamist ja likvideerimist.

Valu allikaks olevad närvid tehakse kindlaks testblokaadiga, mille käigus patsiendi röntgenipilte kontrollitakse ultraheli all. Tuimestit süstitakse selle närvi piirkonda, mis peaks vastutama valu tekke eest. Kui valu kaobki, on leitud põhiline valugeneraator. Järgmisena saab mõjutada valu põhjustavaid närve kõrvetades või külmutades.

Spetsiaalne aparaat võimaldab soojendada nõela otsa 80 kraadini ja külmutamise puhul jahutada 70 kraadini – ühel juhul tekib kolmemillimeetrine kõrvetuse-, teisel sentimeetrine külmutuseala. Külmutamine kaotab valu viieks ja kõrvetamine kuni kolmeks aastaks.

«Võtame aastateks ära valu põhjuse ja suudame parandada elukvaliteeti. Seda aega saab kasutada, et muuta eluviisi – võtta kaalus alla, lõpetada suitsetamine –, siis on lootust, et viie aasta pärast valu tagasi ei tule, kuna oleme õigeid asju teinud.

Või tuleb tagasi muutunult ja teeme uue protseduuri. Saame anda aega, et hakata endaga tegelema – ennast armastama!

Kui inimene endaga ei tegele, vaid armastab oma haigust, siis tekib ja jääbki probleem. Need ravimeetodid ei ole igavesed ega põhjust likvideerivad, vaid kõrvaldavad põhilise sümptomi,» selgitas Gabovitš.

Ka nii väike asi nagu vööt­ ohatis võib pärast kadumist tekitada veel pooleks aastaks valu – süü on väikestel nahanärvidel, mida külmutades saab valust lähiaastateks vabaneda.

Arsti sõnul on protseduuri tõttu piirkonna tundetuks muutumine 20 korda vähem tõenäoline kui hukkuda autoavariis. Pealegi on mõju tagasipöörduv. Mõne seljaprotseduuri puhul asendub aga valu sipelgate jooksmise tundega.

Gabovitš rõhutab, et valuga peab pöörduma perearsti poole kohe, mitte nädalaid hiljem, sest see on signaal, et midagi on lahti. «Valuarsti on vaja olukorras, kus valu ei allu ravile, tulemus ei vasta ootustele või ei ole diagnoosi,» lisas ta.

EMO-EE-1901-02

«Lõpuks inimene jääbki invaliidiks, aga mitte sellepärast, et tal on hirmus haigus, vaid kuna tema mõtteviis on katastroofiline ja ta teeb kõiki asju vastupidi sellele, kuidas peaks toimima.»

simüügiravimid on mõeldud selleks, et inimene saaks arsti visiidini elada,» märkis arst. Levinud on müüt, et valuvaigisti tekitab sõltuvust. Gabovitši sõnul see ei pea paika. Ta vanim, 93aastane patsient on metadooni võtnud juba 13 aastat ja annus pole muutunud.

Samuti esineb pelgust, sest osa valuravi medikamente kuulub antidepressantide nimistusse. «Kui valuravis määratakse sinna gruppi kuuluv preparaat, siis mitte depressiooni ravimiseks, vaid mõjutamaks valutundlikkust,» selgitas Gabovitš. Paraku võib krooniline valu muuta inimese psüühikat.

«Krooniliselt valutavad inimesed on kõik depressiivsed. Küsimus on ainult selles, kas depressioon vajab eraldi ravi või taandub valuraviga depressiivne seisund.»

JAHUTAV LEEVENDUS VALULE JA PÕLETIKULE! Emox (naprokseen) on paikseks kasutamiseks mõeldud geel, millel on põletikuvastased, valuvaigistavad ja tursevastased omadused.

Geelis sisalduv mentool annab nahal külmatunde ja soodustab naprokseeni imendumist läbi naha.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja: PharmaSwiss Ceska republika s.r.o Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

PharmaSwiss Eesti OÜ; Tammsaare tee 47; 11316 Tallinn; Tel: 6827 400

10 || Tervis

postimees, 12. märts 2019

SUHKRUHAIGUS. Diabeet ei pruugi tükk aega sümptomeid näidata, kuid hakkab varakult organitele ja veresoontele halba mõju avaldama.

II tüübi diabeet ähvardab ohtlike tüsistustega Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

veresuhkur

V

eresuhkru kõrgenenud tasemega võime elada mõnda aega, enne kui organism sellest märku hakkab andma. Seepärast on oluline aeg-ajalt veresuhkrut määrata, et organismi olukorda teades ennetada dia­ beeti ja selle tõsiseid tüsistusi, rõhutab Apotheka proviisor Janika Tähnas.

Diabeet on tõsine haigus, mis vajab pidevat ja igapäevast ravi. Kuigi diabeedispekter on lai, mõistetakse selle all energia ainevahetuse häiret, mille korral on insuliini tootmine häiritud ning vere suhkrusisaldus seetõttu suurenenud. Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 6 mmol/l ja kaks tundi pärast sööki mitte kõrgem kui 7,8 mmol/l. Kõrgenenud veresuhkru tasemega võivad tekkida tõsised haigused, sealhulgas II tüübi diabeet, mille korral on nii insuliini eritumine kui kudede reaktsioon sellele häiritud.

Tõsised tüsistused Tähnase sõnul eelneb II tüübi

Diabeedi ja sellele eelneva seisundi ennetamiseks tuleb lasta veresuhkru taset aeg-ajalt määrata.

Foto: Shutterstock

diabeedile peaaegu alati eeldia­ beet, mil veresuhkru tase pole veel nii kõrge, et diagnoosida diabeeti. Kui Eesti diabeediliidu hinnangul on Eestis ligi 65 000 II tüübi diabeetikut, siis arvatakse, et sama palju võib olla neid, kes on enese teadmata diabeetikud või põevad eeldia­ beeti.

Diabeediliidu presidendi Ulvi Tammer-Jäätese sõnul on haigus hiiliv ja annab endast märku alles siis, kui tekivad juba tüsistused. «Seepärast on oluline, et veresuhkru taset laseksid määrata kõik, kes on kas ülekaalulised, hädas kõrge vererõhuga, vererasvade ainevahetuse häirega või üle 40-aastased, kelle lähisugulaste seas on esinenud diabeeti või kel on olnud elu jooksul kõrgenenud veresuhkru näit,» pani ta südamele.

Eeldiabeedi puhul jääb tühja kõhu veresuhkru tase vahemikku 6,1–6,9 mmol/l. Sümptomeid otseselt pole, kuid kõrgenenud veresuhkur koormab südant ja neerusid. See võib tekitada muutusi veresoontes ning närvides – kõrge kolesteroolitaseme ja veresoonte lupjumise tõttu halveneb verevarustus ning väheneb närvide tundlikkus, mida nimetatakse neuropaatiaks.

Diabeetilist neuropaatiat esineb kuni pooltel diabeetikutest.

Seetõttu on väga oluline hoolitseda jalgade eest, et ei tekiks

Tervis || 11

postimees, 12. märts 2019 jalahaavandeid, mis paranevad väga halvasti. Tähnase sõnul ei osata veresuhkru taseme tõusuga seostada ka hägustuvat nägemist, mis on tingitud silmakihtide tursest. Pärast veresuhkru normaliseerumist võib minna vähemalt paar kuud nägemisteravuse taastumiseni.

Halvemal juhul kahjustuvad pika aja jooksul ka silmanärvid ning tagajärg on pöördumatu nägemislangus.

Napid teadmised veresuhkrust Eesti diabeediliit ja Apotheka viisid veebruaris läbi ennetuskampaania, kui 20 apteegis sai tasuta määrata veresuhkru taset. Apteegis määrati veresuhkru taset üle 500 inimesel, neist ligi sajal tuvastasid apteekrid diabeediriski, mistõttu soovitati neil arsti poole pöörduda.

«Ennetuskampaania käigus ilmnes kahjuks selgelt, et inimeste teadlikkus veresuhkrust ning suhkruhaigusest on pigem madal. Alahinnatakse riski diabeeti haigestuda ega osata haigusega seostada sellele viitavaid tunnuseid nagu pidev väsimus, kaalumuutus, hägustunud nägemine, sage urineerimine või suukuivus,» tõdes Apotheka apteeker Kerli Valge.

Projektis osalenud apteekritele hakkas veel silma, et paljud ei mõista süsivesikute ja suhkruhaiguse mõistet ning arvavad, et ainult kommi ja suhkru söömine on haiguses süüdi, kuigi süsivesikuid leidub veel väga paljudes toitudes. Apteeki sattus muuhulgas isegi inimesi, kelle veresuhkru näit oli 13 ja 18 mmol/l. Neil paluti kiiresti perearsti poole pöörduda.

Need, kel oli veresuhkru näit

«Inimesed alahindavad oma riski diabeeti haigestuda ega oska haigusega seostada sellele viitavaid tunnuseid nagu pidev väsimus, hägustunud nägemine, sage urineerimine või suukuivus.»

Apotheka apteeker Kerli Valge

veel piiri peal, said apteegist glükomeetri veresuhkru taseme kodus kontrollimiseks, soovituse elustiili muuta või arstiga konsulteerida.

Janika Tähnas paneb südamele, et veresuhkru tasakaalus hoidmisel on oluline roll elustii-

lil. «Peaks jälgima kehakaalu ning toitumist, saama piisavalt füüsilist koormust ning püüdma leevendada igapäevastressi.

Samuti ei tee veresuhkrule head liialdamine nii rasvase kui magusaga ning ülemäärane alkoholitarbimine,» lisas ta.

Kuus märki, mille esinemisel tasub lasta veresuhkru taset määrata: • Sage urineerimine. Kui märkad, et oled hakanud senisest sagedamini tualetti külastama (ka öösel), on aeg kontrolli minna. Just pideva urineerimise kaudu üritab keha toime tulla häiritud insuliinitootmise ning kõrgenenud suhkrutasemega veres.

• Pidev janu ja suukuivus. Sagenenud urineerimisega kaasneb ka suurenenud janu ning tuntav suukuivus. Kuigi tahaksid janu kustutamiseks haarata gaseeritud joogi või mahla järele, on nende suhkrusisaldus kõrge ning tõstab omakorda veresuhkru taset. Vedelikupuudus kehas annab märku siis, kui oled kaotanud juba kaks protsenti normaalsest veehulgast organismis.

• Hägune nägemine. Ähmastuv nägemine jääb tihti tähelepanuta, kuid see on oluline diabeedile viitav tunnus. Kõrge veresuhkur tingib silma kihtide turse, mis võib nägemise uduseks muuta. Pärast veresuhkru normaliseerumist võib minna vähemalt paar kuud enne, kui senine nägemisteravus taastub.

• Pidev väsimus. Kurnatuse taga võib olla mitu põhjust. Ometi on diabeet ning väsimus tugevas seoses. Kui keha ei suuda insuliinihäirete tõttu kasutada efektiivselt oma energiatagavara, tunneme ennast ka vaatamata korralikule unele väsinuna. Pidev väsimus on kindlasti üks tunnustest, mille osas tähelepanelik olla.

• Kaalulangus. Kui kaotad kaalu ilma pingutamata, võib see anda märku diabeedist.

Insuliini ülesanne kehas on transportida suhkur verest rakkudesse. Kui insuliini tootmine on kehas häiritud, ei jõua rakkudesse piisavalt energiat ning seetõttu hakkab keha kasutama oma rasva- ning lihastagavara. Märgatav kaalulangus on üheks põhjuseks, miks lasta veresuhkru taset kontrollida.

• Tumedad laigud nahal. Kaelale, kaenlaalustele ning teistele kohtadele kehal tekkinud tumedamad laigud on varajane märk insuliiniresistentsusest. Lisaks on halvenenud verevarustuse tõttu diabeedile iseloomulik haavade aeglane paranemine, kuivõrd kõrge suhkrusisaldus veres loob bakteritele soodsa kasvukeskkonna.

Allikas: Apotheka proviisor Janika Tähnas

12 || Sisuturundus

postimees, 12. märts 2019