Tervis 12.04.2019

TEEMALEHES: Lapse südame kiire areng LK 2 Puugid juba liikvel LK 4 Ravimite manustamise ABC LK 6 Tülikas kevadväsimus kimbutab LK 10

TERVIS

SÜDAMEARST MARGUS VIIGIMAA:

Ülepingutus lapse kasvuperioodil võib eluks ajaks jätta jälje ja kaasa tuua erinevaid haigusi. LK 8-9

TEEMALEHT 12. APRILL 2019

2 || Tervis Toimetaja kolumn Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

Hea Terviselehe lugeja!

Esimesed päriselt kevadet meenutavad ilmad on lõpuks käes, päike käib aina kõrgemalt ning õhtutigi saame iga päev üha kauem valget aega nautida.

Seekord võtame Terviselehes luubi alla kaks tüüpilist hooajaprobleemi – kevadväsimuse ning õietolmuhooajaga saabuva allergia. Kas teadsid, et allergilise nohuga on kimpus pea iga kolmas inimene? Allergikule on kõige kindlam soovitada mütsi ja prille, mitte käia metsas ja heinamaal, aga teisalt võiksime praegu kinni püüda iga päikesekiire ja veeta üsna palju aega õues. Allergialoost saad juba lähemalt lugeda, millist leevendavat ravi on olemas ja kuidas seeläbi elu inimväärsemaks muuta.

Kevadväsimus on probleem, mille puhul saab terve inimene ise palju ära teha. Nimelt pole kevad kuidagi kurnavam kui mõni muu aastaaeg. Oleme vaid pika pimeda talve järel väsinud tihtipeale seepärast, et oleme söönud vähe värsket toidukraami.

Seetõttu on kujunenud välja ka vitamiinipuudus, mis kimbutab sagedamini neid, kes pole sügiseltalvel soovituslikku D-vitamiini tarbinud. Kes seda teinud on, neil on lootust kevadväsimusest pääseda.

Kui ööpäeva keskmine temperatuur on tõusnud aga keskmiselt üle viie soojakraadi, muutuvad aktiivseks puugid. Kui sa veel täpselt ei tea, mis haigusi nad levitavad ning kui tõsiseks võivad kujuneda puugihaiguse tüsistused, siis on viimane aeg end kurssi viia ning soovi korral ka puukentsefaliidivastane vaktsiin teha. Kel on plaanis veel enne rannahooaega (mis pole enam sugugi mägede taga) mõni kilo kaotada, saab lugeda mõistlikust dieedist ja tervisliku kaalulangetuse põhitõdedest.

Kaunist saabuvat kevadet!

Vastutav toimetaja: Johanna Heinmaa, johanna.heinmaa@eestimeedia.ee Toimetaja: Maiken Mägi, maiken.magi@postimees.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@eestimeedia.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Maakri 23a, Tallinn

postimees, 12. aprill 2019

KUI VÄSIMUS MURRAB. Südame-veresoonkonna ebakõlad võivad kergemini tipneda ülepingutuse ja väsimusega.

Teismelise kasvuspurt võib südame tervisele põntsu panna Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

LAPSE ARENG

T

eismeeas on südame-veresoonkond alles välja arenemas ning seetõttu tuleb tervisel ja koormustel silm peal hoida. «Kasvuspurdi perioodil on südame-veresoonkond ebastabiilne. Suurte intensiivsete koormustega kohaneb kiiresti arenev organism suhteliselt kehvasti. Ülepingutus sel ajal võib eluks ajaks jätta jälje ja kaasa tuua erinevaid haigusi,» tõdes kardioloog Margus Viigimaa.

Südame-veresoonkonna arengu probleemid seisnevad arsti sõnutsi eelkõige selles, et südame õõned suurenevad kiiremini kui veresoonte valendik. Eriti problemaatiline on, et verd südamesse toovate veenide struktuur kasvab aeglasemalt.

«See tähendab, et südame vatsakesed, eriti vasak vatsake, peavad töötama ebaökonoomselt ja liiga tugevalt,» nentis kardioloog. «Erineva kiirusega arenevad südameõõned ja veresooned ei ole ideaalselt kooskõlas. Optimaalne kooskõla tekib alles siis, kui organism on lõplikult välja kujunenud.»

Viigimaa juhtis tähelepanu hiljutisele Taani teadusuuringule, kus poiste ja tüdrukute areng ning tervis võeti luubi alla kõige intensiivsemas kasvueas.

Tüdrukutel on see 9.–11., poistel 11.–13. eluaasta. Leiti, et kellel oli kiirem kasvuspurt, neil esines hiljem ka rohkem südamehaigusi, kaasa arvatud südame isheemiatõbe.

«Lapse süda teeb läbi väga kiire arengu,» märkis Viigimaa.

Vererõhk on lastel enne kasvu viskamist füsioloogia tõttu madal, kasvuspurdiga aga tõuseb järsult. Samas on laste pulss täiskasvanute omast palju kiirem ja hakkab aegamööda langema. Seitsme- kuni kaheksa-aastastel on see tavaliselt vahemikus 80–90 lööki minutis, üheksa- kuni kümneaastastel 75–85 ning 11-aastastel ja vanematel 72–80 lööki minutis.

Parim on kõndimine «Kui lapsed on väsinud, siis labiilne südame-veresoonkonna süsteem ei ole piisavalt tugev, et suureks kasvanud organismi varustada. Nad vajavad rohkem nii vaimset kui ka füüsilist puhkust,» rõhutas südamearst. See ei tähenda aga täiskasvanueani käed rüpes mõtisklemist. «Kui üldse koormust ei anna, siis süda ja veresoonkond ei oska areneda, tasakaalu ei teki. Lamades ja istudes ei harju süda ja veresooned omavahel kokku mängima. On vaja väikest koormust, et südame löögisagedus oleks natuke kõrgem kui rahuolekus.»

Suurepärane viis noore organismi südame-veresoonkonda toonuses hoida on lihtne – nimelt tuleks sageli harrastada kõndimist. «Kõndimisele kulu-

tatud minuteid oleks vaja päris palju. Või liikuda hoopis jalgrattaga – ei pea üldse kiiresti sõitma. See võimaldab paremini südamel ja veresoontel leida kooskõla. Kui on juba väljaarenenud organism, võib koormusi juurde panna,» soovitas Viigimaa. Kui aga laps on väsinud, ei tohi saavutusspordiga üle pingutada.

«Enamusel kasvuspurdiga noortel peab olema hästi doseeritud koormus. Nad väsivad üldiselt, koolis on samuti palju õppida.

Kui oled vaimselt väsinud ja lisandub füüsiline kurnatus, siis võib see tegelikult halba teha,» manitses arst.

Pulss on mõõdupuu Kiire pulss rahuloleku ajal on objektiivne näitaja, et on üle pingutatud. «Kui pulss ei rahune või on liiga kiire, on kas füüsiliselt liigselt pingutatud või lihtsalt krooniline üleväsimus.

Ka unehäired näitavad, et asi on halvasti,» nentis Viigimaa.

Südame pekslemist esineb lastel päris palju – teatud koormusel või rahuolekus hakkab süda kontrollimatult tööle ja mõne aja pärast läheb tavalisse rütmi tagasi. Isegi minestamist tuleb omajagu ette. Nende ilmingute korral tuleks pöörduda arsti poole, et selgust saada.

Osal juhtudel võib kurja juur olla kaasasündinud leebem südamerike, mida ei ole avastatud.

«Tavaliselt ei ole need eluohtlikud, aga võivad oluliselt takistada kehalise kasvatuse tunnis osalemist. Tuleks ikkagi uurida, ega midagi tõsisemat taga ei ole.

Alati peab olema ettevaatlik,» ütles arst. Tema sõnutsi kohaneb noorsportlaste organism tavaliselt hästi, aga krahhidest hoidumiseks on intensiivselt treenivatel lastel-teismelistel vaja teha tervisekontroll, mille tulemustest lähtudes saab hoiduda ülekoormusest.

«Lapse süda teeb läbi väga kiire arengu.»

Kardioloog Margus Viigimaa

Südame-veresoonkond areneb välja teismeea lõpus. «Alles siis, kui inimene saab täiskasvanuks, on süda ja veresooned lõplikult välja kujunenud ja algab vananemine. Kuigi on ka andmeid, et veresoonte lupjumise alged võivad olla juba lapsepõlves. Eriti neil, kel on kolesterool kõrge, aga need on erandjuhud,» lisas Viigimaa.

Tugeva tervise lihtne saladus «Olen tegelikult teismelisi vaadates mures – energiajooke tarbitakse palju,» sõnas kardioloog, kelle sõnul on petlik, et jook annab energiat. «See piitsutab südant ja tekitab lõpuks une- ja vaimseid häireid. Suhkrurikkaid karastusjooke tabitakse raudselt liiga palju.» Et kehalist

Kiiresti arenevale organismile tuleb kasuks kerge koormus näiteks jalutamise või rattasõidu näol.

Foto: Panthermedia/Joerg Hackemann/Scanpix

koormust napib, lisanduvad ülekaal ja muud probleemid. Eestiski on tehtud uuringud, millest nähtub, et liiga palju aega veedetakse ekraani ees ja väheneb füüsiliselt aktiivne aeg. «Varem lapsed tahtsid välja minna ja jalgpalli ja luuremänge mängida ja oli häda, et neid tuppa saada. Tänapäeval tahavad kõik arvutiga veeta aega. Sotsiaalmeedia on tohutult peale tunginud,» tõdes Viigimaa. Organismi kiire arengu haavataval ja tundlikul perioodil tuleks käia looduses kõndimas, matkamas, orienteerumas ning mitte viilida kehalise kasvatuse tundidest. «Ei pea üldse kiiresti liikuma, vaid nautima seda ja olema värskes õhus. See on tervisele sel perioodil kõige olulisem.»

Tugeva tervise tagala pole imerohud, vaid tervislik eluviis.

Viigimaa utsitab tarbima puu- ja köögivilju, kala, värsket mahla ja piima, mitte pirukaid, hamburgereid ja Coca-Colat. «See võib olla odav, kättesaadav ja maitsev, aga on ikkagi rämpstoit ega ole organismile hea.» Eesti südame-veresoonkonna haiguste ennetuse rahvusliku koordinaatorina satub ta tihti arutlema Euroopa kolleegidega koolide tervist edendavate strateegiate üle. Levima on hakanud tervislik koolipuhvet.

«Paljudes riikides on keelatud näiteks rämpstoidu ja suhkrujookide müük koolis. Kui lapsed neid kodust kaasa võtavad, siis kätt ei saa ette panna, aga on oluline, et koolis ahvatlust ei tekiks. Pigem toetab riik puuja köögivilja, mahlade ja piima tarbimist koolis. See annab lastele tervist,» lisas südamearst.

Mis on südame isheemiatõbi?

Kiirema kasvususpurdiga lastel kaasnes Taanis läbi viidud teadusuuringu andmeil hiljem ka südame isheemiatõbe rohkem.

See on südant verega varustavate pärgarterite aterosklerootilistest muutustest ning südamelihase vere- ja hapnikuvaegusest tekkinud haigus, mille korral südamelihas ei saa piisavalt verd. Südame isheemiatõbi on meeste ja vanemaealiste naiste kõige sagedasem süda-

mehaigus. Olulisimad südame isheemiatõve riskitegurid on pärilikkus, kõrge arteriaalne vererõhk, diabeet, suitsetamine ja vere kõrge kolesteroolisisaldus. Südame isheemiatõve haigusvormid on stenokardia, südameinfarkt, varasem põetud südameinfarkt, südame rütmihäired, südametalitluse puudulikkus ja südameseiskus.

Allikas: Kliinik.ee

4 || Tervis

postimees, 12. aprill 2019

HOIA ENNAST. Puukentsefaliidi eest kaitseb tõhus vaktsiin, borrelioosist aitab aga hoiduda enesekontroll pärast looduses liikumist.

Kevad tuleb, puugid ka Perearst Mare Torn õpetab: kuidas eemaldada puuki?

Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

• Puuk tuleb peale avastamist eemaldada nii ruttu kui võimalik. Enne puugi eemaldamist ei tohi hammustuskohale midagi määrida, kuna see suurendab puukborrelioosi nakatumise ohtu.

PUUGITÕVED

P

uugihaiguste esinemise hulk kasvab, kuna soojad talved võimaldavad puukide populatsiooni kasvu ja haigustekitajate levikut. Kevadel on viimane aeg mõelda enda kaitsmisele.

Kodumaised puugid võivad levitada kahte haigust: borrelioosi ja entsefaliiti. Kui borrelioosi ravitakse antibiootikumidega, siis puukentsefaliidi viiruse vastast spetsiifilist ravi ei ole, haigestumise vältimiseks saab teha vaktsiini. Puugihaigusi esineb tavapäraselt aprillist oktoobri-novembrini, aga soojadel talvedel detsembriski. Puukentsefaliit ründab kesknärvisüsteemi ning satub organismi võsa- või laanepuugi hammustuse tagajärjel. Kuna viirus peitub puugi süljes, nakatub inimene tegelikult kohe hammustuse hetkel. Seega ei pruugi putuka kiirest väljatõmbamisest piisata, et end entsefaliidi eest kaitsta.

«Puukentsefaliidi vaktsiin on tõhus ja tagab sajaprotsendilise kaitse haigestumise eest.

Entsefaliit võib kulgeda nii ker-

• Puugi eemaldamiseks tuleb spetsiaalse puugieemaldusvahendi või sõrmeotstega haarata puugi peast võimalikult nahapinna lähedalt ja tõmmata, kuni puuk laseb lahti. Hoiduda tuleb puugi kehale surumisest. Puugieemaldusvahendeid saab osta apteegist.

Eestis levitavad haigusi võsa- ja laanepuugid.

ge kui ka raske haigusvormina, kahjustades kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad tekkida püsivad kahjustused,» nentis Ida-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm. Et täielik entsefaliidivastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, on oluline pihta hakata juba varakevadel, et suve alguseks korralik kaitse saada.

Rõõmu hinnangul puugihammustust harilikult ei tunta, sest puuk eritab süljega ka veidi tuimastavat ning vere hüübimist takistavat ainet. Viirusega

• Kui puugi suised jäävad sisse, pole neid vaja eemaldada, need eemalduvad hiljem ise. Peale puugi eemaldamist tuleb hammustuskohta töödelda desinfitseeriva vahendiga.

Illustratsioon: Shutterstock

• Peale puugihammustust tuleb tervist jälgida kuni kuu aega. Kui tekivad palavik, peavalu, nahalööve või muud nähud, tuleb pöörduda perearsti poole.

Foto: Shutterstock

võib nakatuda isegi sõrmede pisikriimustuste kaudu, kui puuki sõrmede vahel katki vajutada. Harvem võib nakatuda haigete kitsede piima või sellest valmistatud toodete tarbimisel. See olukord esines näiteks mullu juunis, kui entsefaliiti haigestusid kitsepidaja neli pereliiget, kes tarvitasid söögiks kitse toorpiima. Terviseameti andmeil registreeriti Eestis 2010. aastal üks, 2011. aastal kaks, 2015. aastal üks ning mullu neli sel viisil toimunud haigusjuhtu.

Seevastu puukborrelioosi saab ennetada ainult puukidele

hoolsalt peale passides, mistõttu tuleb looduses kanda pikkade varrukate ja säärtega riideid ning keha pärast üle kontrollida. Entsefaliidiga võrreldes on haigus veidi leebema kuluga ning vajab edasikandumiseks pikemat aega. Kui entsefaliidiviirus jõuab organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelioosinakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele kanduvad. «Entsefaliiti haigestumine püsib stabiilsena, kuid kasvanud on haigestumine borrelioosi –

mullu registreeriti entsefaliiti haigestumist 85 ja borrelioosi 2284 korral, 2017. aastal olid vastavad näitajad 87 ja 1963,» märkis terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko.

Entsefaliiti nakatunul võivad ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised sümptomid: palavik, pea- ja lihasvalud. Need kestavad kuni nädala ning siis kaovad. Kolmandikul nakatunutest võib viirus tungida ajju ja ajukelmetele ning tekitada ajukelmepõletikku. Haigus ägeneb,

tekivad palavik, peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.

Enamik paraneb, kuid haiguse põdemise järel võib esineda jääknähte (tasakaaluhäired, jäsemete halvatus, keskendumis- ja mäluhäired). Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, nõrkus, pearinglus, lihasvalud, kaalulangus. Peamine tunnus on vähemalt viiesentimeetrise diameetriga punetav laik nahal, mis tekib hammustuskohale 1–4 nädala jooksul pärast puugihammustust. Aja möödudes lööve kaob.

Tervis || 5

postimees, 12. aprill 2019

ÕIETOLMU HOOAEG. Allergia käes kannatama ei pea ja ravi saab ka tugevate sümptomite korral.

Kui kevad toob vesised silmad ja nina: kuidas allergiat leevendada? jutada. Siis saab sama ravimi 50-protsendilise soodustusega,» selgitas Voor. Siiski ei saa väita, et ühed allergiaravimid oleks paremad kui teised. Suuremale osale inimestest sobivad kõik, aga mõnele võib toime olla erinev. Sel juhul tuleb need lihtsalt läbi proovida. Voor tõi veel välja, et vanema põlvkonna antihistamiinikumid muutsid kasutaja uniseks ning mõjutasid seega kesknärvisüsteemi. Need on apteegis müügis koos uuema põlvkonna ravimitega, mis seda enam teha ei tohiks. «Lastel ei soovitaks vanemaid allergiaravimeid enam üldse, sest laste puhul me ei taha, et ravim aju mõjutaks,» lisas ta.

Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

ÕIETOLM

H

i n n a ng u l i se lt iga kolmandat inimest vaevab allergiline nohu.

Sageli põhjustab seda õietolm. Varakevadel tekitavad allergianähte kõige enam tuultolmlevad puud: sarapuu, lepp ja kask.

Sageli on allergikul tundlikkus mitme õietolmu suhtes – harva põhjustab kevadisi sümptomeid vaid üks puu, rääkis Tartu ülikooli kliinikumi lastearst-allergoloog Tiia Voor.

Lisaks puude õietolmule, mis levib õhus märtsist kuni juuni alguseni, tekitavad allergiat heintaimede ja kõrreliste õietolm juunis-juulis. Augustist septembrini on õhus umbrohtude õietolmu. Kõik allergiad, sealhulgas õietolmuallergia on arsti hinnangul sagenenud. «Elame palju puhtamas keskkonnas kui varem ning meil on palju vähem kokkupuudet erinevate mikroorganismidega, mistõttu on inimeste immuunsüsteem muutunud. Kui vanasti pidi see võitlema bakteritega, siis praegu on immuunsusel seda ülesannet vähem ning kaitsemehhanismid pöörduvad õietolmude vastu, mis peaksid tegelikult olema meile kahjutud,» seletas ta.

Ka Eesti koolilaste seas tehtud uuringud näitavad, et 1992. aastal vaevas allergiline nohu umbes seitset protsenti lastest ja 2010. aastaks oli näitaja tõusnud juba kaks korda ehk 16 protsendini. «Peab arvestama, et suhtarv hõlmab ka muid

Allergia ulatus erineb aastati

Kinnise nina ja tugeva nohu korral soovitab arst spetsiaalset ninarohtu, sest tavaline antihistamiinikum enam ei aita. Foto: Panthermedia/Scanpix

allergilise nohu põhjuseid nagu loomakarvad või kodutolmulestad, seega ei saa täpselt öelda, kui paljudel põhjustab allergilist nohu õietolm,» sõnas Voor.

Ta lisas, et see võib üle pooltel olla allergia põhjus. Tema sõnul on õietolmuallergia imikutel ja väikelastel harv probleem, kuid muutub sagedasemaks kooliealistel ja noortel täiskasvanutel.

Ravimite valik on lai Ebameeldivate allergianähtude, näiteks sügelevate silmade, vesise nina ja aevastamise vastu saab esmast leevendust käsimüügiravimitest. «Esimene valik on võtta allergiavastaseid tablette või anda lastele tilku ehk antihistamiinikume, mis võtavad esimese ärri-

tuse maha ja leevendavad ka vesist nohu,» rääkis Voor. Kui nina on juba kinni või nohu väga tugev, siis need enam ei mõju ja tuleks kindlasti kasutada allergilist nohu leevendavat ninarohtu, mis on tihtipeale retseptiravim. «Kui tablettravi silmadele ei mõju, tuleks allergiavastaseid silmatilku kasutada ehk ravida allergiat vastavalt sümptomitele,» soovitas Voor.

Kuigi enamus antihistamiinikume on käsimüügis, võib arst neid ka retseptiravimitena välja kirjutada. «Tavaliselt on retseptiga allergiaravimid suhteliselt uued ja lühemat aega kasutuses olnud, kuid hästi toimivad ravimid. Samamoodi saab arst mõningaid käsimüügiravimeid rohkem välja kir-

Allergianähtude ilmnemise intensiivsus sõltub suuresti õietolmu kogusest. Vihmasemal kevadel on õhus õietolmu vähem, päikesepaistelise ja sooja ilmaga lendub jälle rohkem õietolmu. Tasapisi soojeneva kevadega ei kandu õhku korraga nii palju tolmu korraga kui näiteks siis, kui väga äkki soojaks läheb. Siis hakkavad kõik taimed korraga õitsema ja esineb rohkem sümptomeid, rääkis Voor. Kuigi õietolmu kogus sõltub kliimast ja piirkonnast, võib puude õietolm kanduda kilomeetrite kaugusele ja päris õietolmuvaba piirkonda

kusagil ei ole. Allergialiidu kodulehelt soovitab arst vaadata õietolmu seiret, kus on märgitud, milline taim ja kus parasjagu kõige rohkem õitseb. Praegu on õhus lepa õietolm, veidi vähem lendub sarapuu ning sageli sümptomeid põhjustav kask hakkab õitsema aprilli lõpus või mais.

Täiesti välja ei ravi allergiat praegu veel miski, sest allergia on seotud geenidega, mida muuta ei saa. Arsti sõnul teeb olukorra keerulisemaks see, et allergia kujunemises mängib rolli mitu geeni. Pikaajalistest ravivõimalustest on aastakümneid kasutusel olnud immuunravi. «Ravi põhimõte on see, et sama allergeeni, näiteks puude õietolmu, hakatakse väikeses doosis organismi viima ning tõstetakse doosi järjepidevalt, kuni organism allergeeni talub,» rääkis ta. Näiteks võib iga päev allergeeniga lahust keele alla tilgutada või teha süsteravi erinevate skeemide alusel. Immuunravi kestab aga vähemalt kolm aastat ning seda saab teha vaid siis, kui on allergiat põhjustava allergeeni lahus.

Seega peab allergik otsustama, kas võtab õietolmuhooajal ravimeid või teeb immuunravi kolm aastat järjest. Samuti tuleb arvestada, et immuunravi allergiat lõplikult ära ei kaota.

Ravivastus sõltub inimesest ja allergeenist ning kestab keskmiselt kümme aastat – siis võib allergia uuesti tagasi tekkida, nentis Voor.

Sümptomid ei pruugi olla ainult kevadel Õietolmuallergiaga inimestel esineb ka oraalse allergia sündroomi ehk ristallergilist reaktsiooni, mille tõttu võivad allergilised isikud reageerida ka mitmele puu- ja köögiviljale (õun, pirn, porgand) või pähklitele.

Nende toorelt söömine paneb suu ja kurgu sügelema või tekitab huultes pakitsust ja kerget paistetust. Kergelt ebameeldiv reaktsioon arsti sõnul eluohtlik ei ole ning puuviljade kuumtöötlemine võtab allergeensuse ära. Pähklite puhul see aga ei toimi. Mõnel juhul on oraalse allergia sündroom õietolmuperioodil tugevam, kuid osa inimesi ei saa ka talvel õunu või porgandeid toorelt süüa ega pähkleid nosida. Õietolmuallergiaga inimestel on suurem risk astma väljakujunemiseks. «Umbes pooltel, kel on allergiline nohu, võib tekkida ka astma,» sõnas Voor.

Ta lisas, et allergianähte tuleb korralikult ravida, sest kui põletik muutub tugevamaks, võib see hingamisteedesse laieneda ja hingamisraskusi põhjustada.

Kokkupuudet õietolmuga saab vähendada järgnevalt: • Tuuluta ruume tuulevaiksel ajal – varahommikul või hilisõhtul –, kui õhus on vähem õietolmu.

• Õues kata silmad prillide ja juuksed mütsiga.

• Tuppa tulles võiks juuksed veega ära loputada, sest juustesse jääb palju õietolmu.

• Õietolmu hooajal ära kuivata õues pesu.

• Autos hoia aknad kinni.

• Kasuta akende ees õietolmuvõrke.

• Allergikul ei ole soovitatav käia metsas või heinamaal, ohutum on jalutada mere ääres.

• Tuppa ei tasu tuua urbi, lõikelilli, soovitatav pole toas kasvatada püsililli.

Allikas: lastearst Tiia Voor

6 || Tervis

postimees, 12. aprill 2019

LIHTNE EKSIDA. Iga ravimit ei maksa poolitada, sest nii lõhume selle struktuuri. Samuti ei ole tõhus, kui tarbime ühe toidukorra ajal antibiootikumi ja elusbaktereid sisaldavat jogurtit.

Alkohol rikub ravimite mõju Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

RAVIMIAABITS

T

ableti võtmine ei näi olevat keeruline, ent ometi on paljugi, mida ravimite manustamisel meeles pidada. «Vedeliku tarbimine ja liikumine soodustavad ainevahetust ning ravimite imendumist. Pikaks ajaks seedetrakti peatuma jäänud raviaine võib kuhjuda ning siis on suurem kõrvaltoimete või üleannustamise oht,» tõi Tartu ülikooli farmatseutilise tehnoloogia dotsent Urve Paaver esile ravimite võtmise põhitõed.

Kokku ei klapi kuidagi ka alkohol ja ravimid – paar napsi sünnipäeval või saunaõlu võivad tunduda süütud, kuid reeglina muudab alkohol ravimite lahustumis- ja imendumiskiirust. Nii ei pruugi ravimi toime õigel ajal avalduda või on hoopis palju tugevam. Enamasti lammutatakse ravimid maksas sama mehhanismi abil nagu alkoholi.

Kõige tavalisem tagajärg on ravimi mõju vähenemine või tugevnemine või alkoholi kehast eritumise aeglustumisest tekkiv tunduvalt suurem joove.

«Rida ravimeid on selliseid, mille koostarvitamisel alkoholiga võivad kõrvaltoimed olla väga tugevad – alates peapööritusest ja oksendamisest südamehädade, hingamisraskuste ja teadvusekaoni,» kirjeldas Paaver. Selliselt toimib näiteks mõni antibiootikum. «Kui ikka arst hoiatab või ravimi infolehes on kirjas, et alkoholi tarbimist tuleb vältida, siis on see hädavajalik.»

Ravimite imendumist mõjutab ka toit. Paaveri sõnul pole üht reeglit, kas võtta ravimeid enne või pärast sööki – sõltub ravimist. «Söök muudab mao happelise keskkonna neutraalsemaks ja see võib muuta mõne raviaine lahustuvust. Näiteks maohappekindla kattega ravimeid peaks võtma enne sööki, kuid ravimeid, mis võivad magu ärritada, on soovitatav võtta pärast sööki.» Paaver rõhutas, et kui söögi ja ravimi koostoime on oluline, siis on see ka ravimi infolehes kirjas. Kui pole, siis võib mao säästmiseks võtta ravimi pigem pärast sööki.

Klaasitäis vett peale «Kõigi suukaudsete raviainete toime avaldumiseks peavad need esmalt lahustuma ja siis imenduma,» selgitas Paaver. Seetõttu soovitatakse võtta ravimeid alati klaasitäie veega. «See optimaalne kogus tagab tableti või kapsli lagunemise, raviaine lahustumise ning imendumise.» Mahla, piima, mullivett, kuumi jooke ning alkoholi ei soovitata, sest need võivad muuta ravimi lahustumiskiirust või isegi keemilisi omadusi. Nii ei pruugi soovitud toime saabuda.

Tableti närimine veejoomisest ei päästa. «Vett on ikka vaja

piisavalt, et raviaine lahustuks,» rõhutas Paaver. Tablettidel võib olla peal poolitusjoon, aga sel juhul tuleb infolehest kontrollida, kas tablette võib jagada võrdseteks annusteks või on joon vaid neelamise hõlbustamiseks.

«Kõik tabletid, millel poolitusjoon puudub, tuleb tervelt alla neelata ja kindlasti ei tohi neid peeneks närida. Sama kehtib kapslite puhul – reeglina neid ei tohi avada ning tuleb tervelt alla neelata.» Vahel harva on infolehes märge, et kapsleid võib avada neelamise hõlbustamiseks, sel juhul tuleks graanulid kapsli seest soovitatavalt alla neelata kas vee või hapu mahlaga.

Tavaliselt on sellistest tablettidest või kapslitest raviaine vabanemine teisendatud ja kui tableti või kapsli katki teeme, saab süsteem rikutud ning ravim ei toimi, nagu peaks. «Kui tavaliselt on tablettidel õhuke polümeerkate, mis veega kokku puutudes muutub libedaks ning kergendab neelamist, siis modifitseeritud tablettide kate võib olla tehtud materjalist, mis peab vastu mao happelisele keskkonnale ja võib olla ette nähtud lahustumiseks alles kindlas seedetrakti osas. Erinevad katted kaitsevad kas magu tugevatoimelise aine eest või ravimit mao happelise keskkonna eest. Kui tarbida neid koos muude vedelike, eriti alkoholiga, võivad katte lahustuvus ja ka raviaine lahustuvus muutuda ning ravim ei pruugi toimet enam soovitud kohas avaldada,» kirjeldas Paaver.

Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et antibiootikume ei maksa võtta koos piimatoodete, eriti elusaid piimhappebaktereid sisaldavate toodetega söögikordade ajal. «Probiootikume on soovitatav võtta antibiootikumikuuri järel. Kui soovitakse seda teha kuuri ajal, võiks olla antibiootikumi ja probiootikumi võtmiste vahe vähemalt kaks tundi.» Paaveri sõnul peab antibiootikume võtma kindlal kellaajal ja sellest peaks võimalikult täpselt kinni pidama. «Kindlasti tuleb läbi teha kogu kuur, mitte lõpetada ravimite võtmist kohe enesetunde paranemise järel,» rõhutas ta.

Ravimite väärkasutamine tuleb kehvast kuulamisest Peamine reegel ravimite tarvitamisel on Paaveri sõnul väga lihtne: «Kõiki ravimeid tuleks võtta vastavalt manustamisjuhendile, just nii nagu konkreetsele patsiendile arst on soovitanud.

Inimesed on erinevad, mõni vajab suuremaid annuseid, teine väiksemaid, kuid ise ei tohiks koguseid muuta, seda saab teha vaid raviarstiga.» Kui ilmneb ravimi kõrvaltoimeid, tuleb teavitada arsti – siis on võimalik annust korrigeerida või leida teine ravim.

Siiski jäetakse kuure pooleli ja raviskeemidest kinni pidamisega esineb probleeme, tõdes Apotheka proviisor Kristiina Sepp. Näiteks kui ravimipakile on kirjutatud «üks tablett kaks korda päevas», tähendab see, et tuleb võtta üks tablett hommikul ja üks õhtul, mitte

Ravi õnnestumiseks kuula arsti, jälgi täpselt annustamist ning vii end kurssi, kas ravimit tuleb võtta enne või peale sööki.

Foto: Panthermedia /Felipe Caparros Cruz/Scanpix

üht tabletti päeva peale jagada või poolitada. «Ka kapslite valesti tarvitamisest on kuuldud – kapslit ei neelata korraga alla, nagu ette nähtud, vaid see avatakse ja raputatakse sisu suhu või tõmmatakse pulbrit lausa ninna,» märkis Sepp.

Enamik ravimite väär­ tarvitamisi tuleneb sellest, et inimesed ei kuula tähelepanelikult arsti ja apteekrit ega loe ravimipakendi infolehte. «Kui midagi jääb ravimi tarvitamisel ebaselgeks või tekib küsimus, tuleb alati apteekrilt abi otsida, mitte huupi rohtu võtta,» julgustas Sepp. «Kevadeti kohtume apteegis inimestega, kes on kuude viisi väärkasutanud antikongestante ehk nina limaskesta turset alandavaid spreisid, mida pikaajaliselt kasutada ei tohi, sest need tekitavad limaskesta turset, kahjustust ja ravimist tingitud nohu.»

Antibiootikumipulbrite väärtarvitamist tuleb samuti ette. Mõnikord inimesed ei soovi, et apteeker teeks lahuse valmis, ent kodus asuvad ravimit kohe tarvitama, uurimata, kuidas on õige teha. Nii manustatakse pulbrit seda eelnevalt lahustamata ja määritakse isegi nahale.

Samuti valmistatakse tihtipeale lahus ise vale koguse veega või keeva veega.

Inimesed võtavad lemmiklooma ussirohtu Sügiseti sagenevad juhtumid, mil inimesed ostavad apteegist käsimüügis olevat lemmiklooma ussirohtu, aga kui apteeker täpsustab, siis selgub, et inimene kavatseb ravimit ise tarvitada või anda lapsele.

«Tuleb välja, et kui peres avastatakse inimestel ussid, on

«Terve rida ravimeid on sellised, mille koostarvitamisel alkoholiga võivad kõrvaltoimed olla väga tugevad – alates peapööritusest ja oksendamisest südamehädade, hingamisraskuste ja teadvusekaoni.»

Tartu ülikooli farmatseutilise tehnoloogia dotsent Urve Paaver

see nii piinlik probleem, mida ei julgeta isegi retseptiravimi saamiseks perearstile kurta,» tõdes Sepp. Lemmikloomadele mõeldud antiparasiitikum, mis on ette nähtud siseparasiitide, lai- ja ümarusside tõrjeks, on aga käsimüügiravim. «Loomade ravimid on mõeldud kasutamiseks loomadel ja neid ei tohi mingil tingimusel manustada inimene, sest pole teada, kuidas need inimesele mõjuvad.»

Tuleb ka ette, et inimesed ei oska digitaalset termomeetrit

kasutada – jällegi ei loeta enne läbi kasutusjuhendit, mistõttu ei teata, et erinevatest kohtadest mõõtes loetakse palavikuks erinevat kehatemperatuuri. Kaenla alt mõõtes algab palavik 37,4st, laubalt mõõtes 37,5-st, suust mõõtes 37,5-st, pärakust mõõtes 38,1-st ja kõrvast mõõtes 37,6-st kraadist. «Kõige enam mõõdetakse kehatemperatuuri kaenla alt, ent seal võtab kraadiklaasi soojenemine kauem aega ning pärast esimest piiksatust ei tohi termomeetrit kohe eemaldada.

Samuti ei tohi seda kaenla all hoida üle kümne minuti,» õpetas Sepp.

«Ravimi vale kasutusega võib tervisele palju kahju teha.

Seetõttu on oluline pidada kinni arsti juhistest ning küsida nõu apteekrilt,» ütles ta. «Ükski ravimit või haigust puudutav teema ei ole apteekrile tabu, seega julgustan pöörduma alati apteekri poole, kes oskab anda nõu või suunata arstile. Ravimeid tuleb võtta nii palju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik.»

Ravimi tõhusus võib sõltuda hoopis geenidest Ka geenides esinevad mutatsioonid muudavad ravimi lagundamise aktiivsemaks või aeglasemaks, rääkis Tartu ülikooli genoomikainstituudi juhtivteadur Lili Milani märtsis toimunud tervisefoorumil. «Neil, kes on aeglased lagundajad, võib ravim kiiresti toimet avaldada, aga kui jätkata standardannusega, siis

võivad tekkida varsti väga ebameeldivad kõrvaltoimed, kuna ravim ladestub organismi,» selgitas ta.

Neile, kelle organism lagundab ravimit väga kiiresti, ravimi toime saamiseks standardannusest ei piisa. «Ensüüm, mis selle eest vastutab, on keerulisemaid üldse, sest sel pole vaid lagundamist aeglaseks ja kiireks muutvad mutatsioonid, vaid

inimestel on ka sellest geenist erinev arv koopiaid. Kel üldse pole seda ensüümi, on väga raske ravimeid lagundada,» märkis Milani. Euroopas on selliseid inimesi hinnanguliselt 20–30 miljonit. 15–20 miljonit inimest on lisakoopiatega ja nende organismis toimub kiirem lagundamine. Ka suitsiidid on sagedasemad nende hulgas, kes on ülikiired

lagundajad ja kel jääb depressiooniravimi toime saamata.

Küll aga on kaardistatud ensüümides geneetilised variatsioonid, mille järgi saaks kohandada ravimiannuseid, mis inimestele paremini sobiksid. Eestis on loomisel vastavat infot kandvad IT-arendused geenikaartide rakendamiseks meditsiinisüsteemis.

8 || Tervis

postimees, 12. aprill 2019

MENÜÜ KORDA. Tervisehädasid tekitavat toidulauda tuleb korrigeerida nii, et see elukvaliteeti minimaalselt mõjutaks.

Ravimata toidutalumatus teeb kehale palju kurja Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

TOITUMINE

T

oidutalumatuse olemasolu pole alati kerge taibata, sest selle sümptomid võivad olla üldised, mistõttu ei seosta me tekkinud vaevusi söögiga. Võib ka juhtuda, et segamini aetakse toidutalumatus ja -allergia.

Funktsionaalse toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul on toiduallergia ja -talumatuse sümptomid küll sarnased, ent sageli võib vanem üle reageerida juba siis, kui lapsel tekib kehale paar-kolm punast täppi. Sel juhul tuleks last pigem rahulikult jälgida, mitte tõtata kohe diagnoosi panema. Kui toiduallergia ilmneb kohe, enamasti mõne tunniga, siis toidutalumatus võib vaevusi põhjustada mitme päeva jooksul, nii et me ei pruugi seost toiduga kohe taibata.

Allergia torkab silma selgelt märgatavate sümptomitega (oksendamine, kõhulahtisus, nõges-

tõbi, nohu, köha, suu paistetus jm), toidutalumatuse vaevused pole aga alati selgepiirilised. Selle sümptomid võivad olla näiteks väsimus, ärevus, peavalu, seedehäired, nahaprobleemid, halb hingeõhk, astma, soole ärritussündroom, migreen, puhitused jpm. Holstingi kinnitusel on talumatuse põhjuseid seinast seina, näiteks teatud ensüümi puudulikkus, mis ei lase mingil toiduainel imenduda; puudub toiduvalkude lagundamise ja imendumise võime; sooleseina läbilaskvus on suurenenud (n-ö lekkiv sool, milleni võib viia näiteks rafineeritud toidu sage tarbimine); samuti sooleinfektsioonid või limaskesta põletik jm.

Enim on levinud laktoosi- ja gluteenitalumatus. Laktoositalumatust esineb hinnanguliselt 20–30 protsendil Eesti elanikkonnast, gluteenitalumatus põhjustab aga tsöliaakiat, mille all kannatab umbes üks protsent meie elanikest. Laktoositalumatuse puhul tekitab ennekõike seedeprobleeme laktoos ehk piimasuhkur, mide soolestikus ei suudeta lagundada, gluteenitalumatuse puhul tekivad aga vaevused nisu, rukist, otra ja kaera sisaldavaid toite süües.

Mõlemad tervisehädad on geneetilise eelsoodumusega, sealjuures märkis Holsting, et vahel saab vanem oma talumatusest teada isegi lapse diagnoosi põhjal, sest ta ise on näiteks piimatooteid juba aastaid vältinud ebamugavustunde tõttu, mida nende söömine põhjustab.

«Laktoositalumatust pole võimalik ravida, aga seda saab leevendada, kui vähendada menüüs piimatoodete osa või asendada need laktoosivabadega. Vähese laktoosisisaldusega piimatooted on kõvad juustud (Cheddar, parmesan), probiootikumidega rikastatud jogurtid, madala rasvasisaldusega tooted.

Apteegist leiab vaevusi ennetada aitavaid laktaasipreparaate, mida tuleks manustada enne laktoosi sisaldavat toidukorda,» selgitas Apotheka proviisor Liisa Randmäe. Küll aga ei tohi piimatooteid menüüst kustutada, sest nendeta jätame organismi ilma hädavajalikust kaltsiumist, mida leidub rikkalikult just piimatoodetes. Piimavaba dieediga võib napiks jääda ka D-vitamiini, B2-vitamiini ja valkude saamine toidust. Seega soovitatakse tarbida hapendatud või laktoosivabu tooteid

(keefir, jogurt, juust, või, hapupiim, hapukoor jm) ning muid kaltsiumi- ja vitamiinirikkaid toite (brokoli, pähklid, seemned, lõhe, muna jm).

Tsöliaakia korral ei suuda organism gluteeni seedida ega lagundada ning organism hakkab tootma toksiine, mis kahjustavad peensoole seinal olevaid hattusid. «Hatud on vajalikud toitainete imendumiseks soolest. Imendumishäire tagajärjel tekib toitainete puudus, mis võib viia tõsise tervisekahjustuseni,» nentis proviisor. Alatoitumus toob kaasa väsimuse, kaalulanguse, luuhõrenemise ja muud häirivad tagajärjed, mistõttu ei maksa lihtsalt kõhutunde pärast gluteeni ise menüüst eemaldada, vaid seisund tuleb diagnoosida ja saada vajalikud toitumissoovitused. Kui laktoositalumatuse puhul on osa piimatooteid menüüsse sobilikud, siis tsöliaakia näeb ette eluaegset gluteenivaba dieeti. «Dieedi järgimisel taastuvad peensoole limaskestal olevad hatud ja ka haigusnähud taanduvad. Samas on vaja regulaarselt arstlikus kontrollis käia, et hinnata toitainete puudust ning vajadusel seda korrigeerida,» lisas Randmäe.

Toidutalumatus on tihti pärilik ja ilmneb juba lapse- või noorukieas, mistõtt

Tervis || 9

postimees, 12. aprill 2019

tu tuleb lapse kõhuvaevustele tähelepanu pöörata.

Foto: Shutterstock

10 || Tervis

postimees, 12. aprill 2019

KUI ENERGIAT NAPIB. Kevadist kurnatust saame vältida, kui toitume terve talve tervislikult ja mitmekesiselt, paha ei teeks mõni päikesest pakatav puhkusereiski.

Kevadväsimuses lasub süü vitamiinipuudusel Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

TERVE ELU

K

uigi ilmad lähevad üha soojemaks, võib kevade hakul paljudelt kuulda, et energiat lihtsalt pole ning kevadväsimus on nad jalust niitnud. Tegelikult pole olemas diagnoosi nagu kevadväsimus, vaid põhjus peitub tüüpiliselt elustiilis, pikalt kestnud pimedas ajas ning talvises kesises toidulauas..

SYNLABi laboriarst Meeli Glükmanni kinnitusel esineb organismis mõne vitamiini ja mineraalaine puhul tõepoolest hooajalist taseme kõikumist.

«Meditsiinilaboris SYNLAB teostatud analüüside põhjal tõdevad laboriarstid, et seda on selgelt näha vitamiin D tulemustes kevadel ja sügisel. Ka C-vitamiini tase kipub olema kevadel madalam kui sügisel, sest eestimaistes köögiviljades selle vitamiini sisaldus talve jooksul langeb, mistõttu kevadel ei saa organism enam toiduga piisavalt C-vitamiini,» nentis ta.

«Sageli esineb D-vitamiini puudust just neil, kes pole sügisest kevadeni vitamiinipreparaati lisaks võtnud.»

SYNLABi laboriarst Meeli Glükmann

Kui suvel ja sügisel on eestimaalastele ka kodumaine puu- ja köögivili paremini kättesaadav kas omaenda, sugulase või tuttava koduaiast, siis kiputakse neid rohkem sööma ning väljas päikse käes olema, seega sügiseks oleme endasse kogunud paremad vitamiinide ja mineraalainete varud. Tundub igati loogiline, et sügise ja talvega vitamiinidepoo vaikselt tühjeneb, sest päikest kuigivõrd pole ja peame leppima poeletil pakutava toidukraamiga. Nii võivadki kevadeks välja kujuneda vitamiinipuudus ja päikesevaegus, mis on organismi mitme kuuga päris ära väsitanud.

«Vitamiinipuudus avaldub kõige sagedamini just väsimuse ja jõuetusena, aga ka näiteks hajameelsuse, loiduse, ärrituvuse, apaatsuse ja keskendumisraskustena ning naha kuivuse, kahvatuse, habraste küünte, külmatalumatuse, aga ka virvendusena silmade ees jpm. Väsimust ja jõuetust võivad põhjustada ka kevadel levivad ja organismi kurnavad viirusinfektsioonid, millel on lihtne löögile pääseda, sest inimeste immuunsüsteemid on vitamiinide ja mineraalainete vaegusest nõrgemad,» selgitas Glükmann.

Tema sõnul on Eesti elanikud sagedamini hädas B12-, D-vitamiini ja rauavaegusega.

«2018. aastal SYNLABis kevadel ja sügisel teostatud tulemusi analüüsides ja võrreldes selgus, et kevadel on vähemalt 75 protsendil testinutest vitamiin D tase allpool soovituslikku väärtust (> 75nmol/l). Sageli esineb D-vitamiini puudust just neil, kes pole sügisest kevadeni vitamiinipreparaati lisaks võtnud.

Sügiseks tõuseb eestlastel D-vitamiini tase märgatavalt, jõudes ka soovitatavale väärtusele lähemale,» märkis laboriarst. Ka rauapuudus on kerge kujunema

eriti lastel, kel on kiire kasvu perioodil suurenenud rauavajadus ning naistel, kel esineb suuremat kadu menstruatsiooni ajal. «Sagedast normist madalamat raua, B12-vitamiini ja foolhappe taset põhjustavad nende puudus toidus ja seedetraktist imendumise häired. B12-vitamiini suurenenud vajadus on rasedatel ja vanematel inimestel,» lisas Glükmann.

Vitamiinide ja mineraalainete piisavale saamisele tähelepanu pöörates tuleb teada, et osa neist töötavad n-ö kombinatsioonis ehk üks ei pruugi hästi imenduda, kui teist on organismis puudu. Laboriarsti sõnul on kombinatsioone palju ja neid ei õnnestu alati sajaprotsendiliselt järgida, mistõttu on kuldreegel süüa mitmekesiselt, et saada toiduga kätte kõik vajalik.

«Mõni lihtne reegel siiski on.

Paljud vitamiinid on rasvlahustu-

vad ehk nende imendumiseks on vaja rasvu toidus. Sellisteks on A-, D-, E- ja K- ning mõningad B-grupi vitamiinid. Loomsetest toiduainetest imendub raud paremini kui taimsetest, taimse raua imendumist soodustavad C-vitamiin, fosfor, vask ja koobalt. Raua omastamist takistavad liigne kaltsium ja tsink, kohvi või tee samaaegne tarbimine koos rauarohke toiduga ja alkoholi tarbimine. Kaltsium piimatoodetes pärsib raua imendumist. C-vitamiini imendumist pärsivad alkohol ja suitsetamine, söögisooda, aspiriin ja paratsetamool,» kirjeldas Glükmann.

Siiski märkis ta, et süvenenud vitamiinipuudust ainult korrigeeritud toidulaud lahendada ei pruugi ja seetõttu peaks vajadusel võtma lisapreparaate. Kas ja kui palju, seda aitavad selgitada vereanalüüsid.

Kevadväsimust aitab leevendada vitamiinirikas mitmekesine toit, Foto: Shutterstock vajadusel vitamiinipreparaatide võtmine.

Viis nõuannet kurnava kevadväsimuse leevendamiseks Apotheka apteeker Kerli Valge annab kasulikke soovitusi, kuidas end turgutada nii toas kui ka väljas ning säilitada sealjuures nii vaimne kui ka füüsiline tervis.

1. Vaata oma menüü üle! Kas sööd piisavalt värskeid puu- ja juurvilju? Värsked viljad sisaldavad vitamiine, mineraalaineid ning fütotoitaineid. Lihtne soovitus on tarbida iga päev vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju. Väsimuse ja stressi vastu aitab hästi võidelda C-vitamiin, mida leiab tsitruselistest, kiivist, paprikast ja marjadest. Kusjuures kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on ainsad kodumaised köögiviljad, mis säilivad terve talve ega kaota sealjuures vitamiinivarusid. Lisaks tuleb iga päev juua 6–8 klaasitäit vett.

2. Tee vitamiinikuur! Eesti hämaras kliimas on vaja aasta ringi D-vitamiini juurde võtta, eriti päikesevaestel kuudel. Kevadväsimuse korral aitavad hästi ka Bgrupi vitamiinid, rauapreparaadid, Q-10 preparaadid, kalamaksaõli jm. Need vä-

hendavad väsimust ja stressi, annavad energiat ning tõstavad töövõimet. Mida täpselt võtta, aitab selgitada apteeker.

Näiteks närvisüsteemi normaalse talitluse toetamiseks sobivad B-grupi vitamiinid, mida muidu leidub pärmis, munas, maksas, kaunviljades, pähklites jm. Kurnatusega võitlemisel saab abi koensüüm Q10 kapslitest, mis aitavad taastada füüsilise ja vaimse energia varud juba paari nädalaga.

3. Puhkus on hädavajalik! Puhkusest võiks planeerida suurema jao suvele ning osa kevadtalvele. Parim on, kui puhata saaks neli nädalat järjest: esimesel nädalal hakkab organism ennast välja lülitama, teisel lülitab lõplikult välja, kolmandal puhkab ning neljandal asub uusi plaane välja mõtlema. Kõige ebatervislikum on puhata ühe nädala kaupa. Need, kel tervis korras ja kes on talvel kasvõi nädala puhanud, tavaliselt kevadväsimuse käes ei vaevle. Kevadel on veel eriti tähtis leida tasakaal töö ja puhkuse vahel. Tuleb

võtta aega lõõgastuseks – viibida looduses või tegeleda millegagi, mis hingele kosutust pakub. Kui praegu päeval päikest paistab, tasub iga kiir kinni püüda.

4. Ära unusta füüsilist koormust! Kui suurendad füüsilist koormust, kasvab ka energiatase ehk kes palju teeb, see palju jõuab. Õues võiks iga päev liikuda vähemalt pool tundi, veel parem oleks teha iga päev vähemalt 10 000 sammu. See on piisav, et aktiveerida lihaste tööd ja vereringet. Kevadväsimus on olemuselt eelkõige ajuväsimus, aga kui lihased ja vereringe töötavad, kaob ka see kiiremini.

5. Hellita end! Stressirohkel perioodil tuleb võtta aega ainult enda jaoks. Olgu see spaakülastus, massaaž või iluhoolitsus – rahulikust lõõgastumisest ja aja maha võtmisest on igal juhul abi, eriti keskkonnas, kus telefoni ei saa kasutada. Aega saab maha võtta ka kodus rahuliku muusika, vanni, mõnusa näo- ja juuksemaski abil. Tasub proovida!

Tervis || 11

postimees, 12. aprill 2019

KILOD KADUMA. Pärast mõistlikku dieedipidamist tuleb kaloraaži järk-järgult suurendada ning kaalunumbril silm peal hoida, et saavutatud eesmärk jääks ka püsima.

Kiire kaalukaotus viib keha stressi Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

DIEET

P

aljudel mõlgub aju­ sopis mõte kaalulangetamisest, mis võib eriti pinnale kerkida ilmade soojenedes, kui hoogustuvad dieedipidamine ja treenimine. Kaalust alla võtmine ei ole tegelikult raketiteadus – peamine reegel on süüa vähem, kui suudame kulutada energiat.

Küll aga tuleks teada, kuidas on ohutu kaalust alla võtta ja kuidas toimida nõnda, et kaotatud kilod kohe tagasi ei koguneks.

Kaalulangetamise põhitõdesid aitab lahti mõtestada Ida-Tallinna keskhaigla endokrinoloogiakeskuse õde Anna Danik, kes tegeleb iga päev toitumisprobleemidega.

Kuidas mõjub kehale kiire kaalus alla võtmine?

Kiire kaalulangus tähendab organismile suurt stressi. Selle käigus rasvad ja lihasmass lõhustuvad ning tulemusena ainevahetus aeglustub. Samuti mõjub kiire kehakaalu langus negatiivselt maksa ja neeru funktsioonidele ning organism kaotab vett. Veekaoga langeb organismis elektrolüütide tase, mis võib esile kutsuda säärelihaste krampe ja südameprobleeme.

Mitut kaotatud kilogrammi kuus võib pidada liiga kiireks kaalulangetuseks?

Kiire kaalukaotuse puhul tuleb eristada sihipärast ja spontaanset kaalulangust. Kui tegu on spontaanse kehakaalu kaotamisega, mis on rohkem kui viis protsenti inimese kehakaalust viimase poole aasta jooksul, siis

tuleb oma tervise peale tõsisemalt mõtlema hakata ja põhjuse uurimiseks pöörduda perearsti poole.

Millele viitab ootamatu kaalukaotus?

Põhjuseid, miks inimene kaalu kaotab, on väga palju. Tavaliselt põhjustavad kiiret kehakaalukadu tõsised haigused – depressioon, diabeet, tsöliaakia, türeotoksikoos, söömishäired, pahaloomulised kasvajad, tuberkuloos, HIV, C-hepatiit, gastrointestinaalsed haigused (toitainete imendumise häired) ja palju muud.

Millise tempoga kaalulangetamise oleks mõistlik?

Kui tekitame energiadefitsiiti 500 kilokalorit ööpäevas, võib oodata kehakaalu langust 0,5– 1 kg nädalas. See on rasva põletamiseks normaalne kiirus. Intensiivsema kaalulangetamisega kaovad koos rasva põletamisega ära ka lihasmass ja veevarud.

See mõjub tervisele juba halvasti. Kui inimene proovib esimest korda kehakaalu langetada, siis saavutatakse enamasti püstitatud eesmärk kiiresti. Mida sagedamini erinevaid dieete pidada, seda raskem on kaalu langetada. Esimesel kuul on kaalukadu kõige intensiivsem ja võib ulatuda seitsmest kuni 15 protsendini kehakaalust. Kaalukaotuse kiirus sõltub soost, vanusest ja ainevahetuse eripäradest.

Kuidas on võimalik kaalu langetada rasva, mitte lihase arvelt?

Tuleb tarbida piisavalt valgurikast toitu: 1–1,5 grammi kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Esmalt peaks inimene olema aga kindel, et ta neerufunktsioon on korras. Valgurikas toit soodustab kaalulangust, kuna valgu söömine vähendab söögiisu, tekitades täiskõhutunnet.

«Kaalu langetamise seisukohast ei ole paastumine efektiivne, kuna sel perioodil ei saada piisavalt makroja mikrotoitaineid, mis on halb tervisele.»

Endokrinoloogiakeskuse õde Anna Danik

Kaalu langetamiseks tuleb normaalselt süüa, mitte nälgida ega äärmustesse kalduda.

Loomne toit sisaldab aga ka palju rasva, seega võiks eelistada väiksema rasvasisaldusega valguallikaid, näiteks sealiha asemel süüa kana, kalkunit.

Väga oluline on kaalu langetamise ajal tegeleda füüsilise koormusega, täiskasvanute puhul vähemalt 150 minutit nädalas. Esialgu tuleb alustada aeroobsetest trennidest ja mõne aja pärast lisada anaeroobne treening.

Kuidas mõjub kehale paastumine ning kui kaua on turvaline paastuda?

Haiglas töötades puutun kokku patsientidega, kellele paastumist ei soovita, kuna nälg võib

tervislikku seisundit halvendada. Siiski peetakse paastumist ammu viisiks, millega puhastada organismi ja meelt ning langetada kaalu. Samas on piibliski kirjas, et paastuda võivad ainult terved inimesed. See tähendab, et kui inimene otsustab paastuda, peab ta olema täiesti kindel oma tervises. Rasedad, imetavad emad, lapsed ja haiged ei tohi paastuda. Kaalu langetamise seisukohast ei ole paastumine efektiivne, kuna sel ajal ei saada piisavalt makro- ja mikrotoitaineid, mis on tervisele halb. Puudus võib tulla B1- ja K-vitamiinist, magneesiumist ja kaltsiumist. Tüüpiline on ka, et paas-

tumise järel tuleb kehakaal kiiresti tagasi.

Kuidas taastuda suuremast kaalulangusest ja mida teha, et kaotatud kilod tagasi ei tuleks?

Taastumise aeg on väga individuaalne ja võib varieeruda kahest nädalast kuue kuuni. Kõige rohkem sõltub see inimese kaloraažist dieedi ajal, dieedi kestusest, algsest kaalust ja kehakaalu kaost. Kui inimene peab dieeti, mille jooksul oli saadud energiahulk väiksem kui põhiainevahetuseks vajalik, vajaks ta sel ajal lisaks vitamiine ja mineraalaineid. Taastumiseks tuleb tasapisi suurendada igapäevast

Foto: Shutterstock

kaloraaži 100–300 kcal võrra ööpäevas, järgides endiselt tervisliku toitumise põhimõtteid. Näiteks põhitoidukordade kõrvale lisada üks puuvili, tõsta kahe supilusika võrra täisterakruupide kogust või salatisse panna rohkem oliiviõli. Taastumise ajal on väga oluline jälgida kehakaalu. Taastumise ajal jääb inimene mõneks ajaks energiadefitsiiti. Kui kaal on stabiliseerunud, võib kaloraaži suurendada. Samas näen oma praktikas inimesi, kes ei saa kaloraaži tõsta, kuna kaalu kipub juurde tulema.

Kahjuks sõltub väga palju ainevahetusest, mis ei allu meie tahtele ja teoreetiliste teadmistele.