Tervis 12. mai 2020

TEEMALEHES:

Tugeva immuunsuse salarelvad LK 2-3 Liikumine hoiab vere tugeva LK 4-5 Eriolukorra hoop vaimsele tervisele LK 6 Kuidas hoida maks terve? LK 7

TERVIS

PSÜHHIAATER DR MARGUS LÕOKENE : «Praegu on just tähtis sotsiaalne lähedus, ehkki on olnud vaja hoida füüsilist distantsi.» LK 6

TEEMALEHT 12. MAI 2020

2 || Tervis Toimetaja kolumn MARILIN VIKAT

marilin.vikat@postimees.ee

Teadmatus võib muuta rahutuks. Ühiskond seisab koroonaviiruse tõttu silmitsi uudse olukorraga, mille käiku ei ole võimalik täpselt ennustada.

Harjumuspärast raudnaelana paigas hoidnud elutahud on ühiskondlikult ka sotsiaal-majanduslikul tasandil senisest enam logisema hakanud ja segadus võib luua muremõtteid ning pingeid. Elus ette juhtuvad raskused ja tavapärasest püsivam häiritus toovad kaasa unehäireid, mis seavad kehale ja vaimule täiendavaid väljakutseid ning raskendavad argiseid toimetusi. Frustratsiooni võib lisada muretsemine liigse muretsemise pärast.

Raskustega ei pea üksi vägikaigast vedama – nõu ja abi, turgutust vaimsele tervisele saab tavapäraselt ka erilises olukorras. Tuleb ainult pöörduda.

Tugeva keha ja vaimu üks alustala on oma keha eest hoolitsemine.

Mitmekesine toit ja korralik uni tagavad organismile võimaluse teha korralikult parandus- ja hooldustöid rakkudest alates, füüsiline aktiivsus on teine osa keha nii-öelda õlitatult toimimise võrrandist. Uuringute kohaselt aitab argine mõõdukas liikumine, näiteks pooletunnine jalutuskäik, eemal hoida depressiooni, rääkimata aktiivsuse üleüldisest turgutavast mõjust ajule, kaasa arvatud mälule. Aju tervise hoidmiseks tuleb järgida samu põhimõtteid nagu südame-veresoonkonna tervise tagamiseks, lisaks võiks seda uudsete toimingutega ergastada – näitaks pesta hambaid vahepeal harja teises käes hoides.

Päikseline kevad ei jää tulemata ja saab suunduda loodusesse virguma – ei tasu unustada puugivaktsiine!

Samuti aitab keerukamatest oludest üle olla, kui on kaetud üks peamisi vajadusi – lihtne inimlik seotus, milles sünnib tore südamlik jutuajamine.

Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimees.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Rauno Vomm, rauno.vomm@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn

postimees, 12. mai 2020

VIHUD IMMUUNSUSE KAALUKAUSIL. Immuunsüsteemi nõrgestavad lisaks liikumisvaegusele, üksluisele toitumisele ja pahedele stress ja vilets uni.

Toimiv immuunsus toetub tervislikule elulaadile Tiiu Liebert

toitumisteadlane, TTÜ emeriitdotsent

VIIRUSHAIGUSED

K

or o on av i i r u s e pärast muretsemise tõttu on veebis otsingud immuunsussüsteemi tugevdamiseks kiiresti kasvanud. Kas on olemas immuunsussüsteemi tugevdavaid toite? Kas vitamiinid aitavad?

Spetsialistide arvates ei ole võlupille ega toitu, mis tagaks immuunsussüsteemi tugevdamise, nii et see kaitseks meid koroonaviiruse eest. Küll on oluline roll toitumisel ja elulaadil, et tagada immuunsüsteemi normaalne töö. Soovitatakse toituda tervislikult, liikuda regulaarselt, vältida ülekaalu, mitte liialdada alkoholiga, loobuda suitsetamisest, magada piisavalt ning hoiduda liigsest stressist. Neid ilusaid soovitusi on käesoleval ajal pea võimatu järgida.

Va na nedes toi muv ad immuunsüsteemis järkjärgult protsessid, mille tõttu muutuvad vanemaealised nakkushaigustele vastuvõtlikumaks.

Eakatel inimestel on haiguse kulg komplitseeritum ja võib lõppeda surmaga. Seepärast on lisaks kroonilisi haigusi põdevatele inimestele üle 60-aastased inimesed riskirühm.

Paljude majanduslik olukord on halvenenud, mis kajastub toiduvalikus. Vähem süüakse

kallimaid toiduaineid (liha, värsked puuviljad), rohkem makarone ja tange. Teiselt poolt käiakse harvem poes, kuid ostetakse korraga rohkem.

Toitu tellitakse koju, mistõttu sageli eelistatakse pikema säilivusajaga toiduaineid. Ilmselt on vähenenud puu- ja köögiviljade ost. Piserdades vilju 80-protsendilise viinaga, saab neid küll desinfitseerida, kuid paljudel ei ole seda võimalust, teised aga tahavad olla täielikult kindlad viiruse hävimises, mistõttu töötlevad vilju termiliselt. Sellega kaasneb vitamiinide kadu.

Liikuda on vaja Kõigile on antud soovitus püsida kodus, kuid ka kodus peaks võimlema. Ilmad on muutumas soojemaks ja paljud igatsevad loodusesse. Kui annate järele kiusatusele minna loodusesse, siis peate olema sada protsenti veendunud, et väldite teisi inimesi ja nakatumist.

Kui piirangud lõpetatakse, on soovitav jalutada vähemalt tund päevas. Seda soovitavad ka Harvardi meditsiinikooli teadlased, kinnitades, et see tugevdab immuunsüsteemi.

Käimisel kiireneb vereringe, ajju saabub hapnikurikast verd, alaneb veresuhkru sisaldus. Tuju tõuseb ja stress väheneb. Stressihormoonid, näiteks kortisool, võivad kahjustada immuunfunktsiooni ning muuta inimesi hingamisteede haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Stressi maandamiseks helistage lähedastele ja sõpradele, kuna isegi muredest rääkimine parandab mõnevõrra enesetunnet.

Piisav jalutuskäik parandab und. Unepuudus mõjutab immuunsussüsteemi. Uuringud näitavad, et inimesed, kes ei saa kvaliteetset und või ei maga piisavalt, haigestuvad suurema tõenäosusega. Unepuudus võib mõjutada ka seda, kui kiiresti taastute pärast haigestumist.

Kui palju und on vaja immuunsussüsteemi tugevdamiseks?

Enamiku täiskasvanute jaoks on optimaalne uneaeg seitse kuni kaheksa tundi, teismelised vajavad üheksa kuni kümme tundi und. Magamise aega kasutab keha oluliste funktsioonide, sealhulgas immuunsussüsteemi taastamiseks.

Kui palju võtta D-vitamiini?

EL toiduohutusameti (EFSA) kinnitatud Dvitamiini tarbimise ohutud ülempiirid, millest lähtub ka Eesti, on: • lapsed kuni 12 kuud 25µg/p ehk 1000 IU, • lapsed kuni kümme aastat 50µg/p ehk 2000 IU, • kõik ülejäänud 100µg/p ehk 4000 IU.

Toitained immuunsuse toimimiseks Need on asendamatud aminohapped, paljud vitamiinid, eeskätt vitamiinid C, D ja E. Asendamatute aminohapete puudus kahjustab immuunfunktsiooni ja suurendab vastuvõtlikkust nakkushaigustele. Nimelt on antikehad ehk immunoglobuliinid organismis toodetud spetsiaalsed immuunsüsteemi valgud, mis tekivad vastusena viiruste, mikroobide ja parasiitide tungimisele organismi ning nende ülesanne on võidelda nimetatud sissetungijatega. Seega peaks toit sisaldama piisavalt liha- ja piimatooteid ning mune.

C-vitamiin on inimestele oluline mikrotoitaine, ta on

Inimesed, kes ei saa kvaliteetset und või ei maga piisavalt, haigestuvad suurema tõenäosusega.

Allikas: EFSA

tugev antioksüdant ja aitab kaasa immuunkaitsele. USA-s asuv terviseorganisatsioon Healthline soovitab süüa C-vitamiini rikkaid toiduaineid nagu tsitruselised, punane paprika, brokkoli, spinat.

E-vitamiin on võimas rasvlahustuv antioksüdant, mis on kriitiline kõigi rakkude, sealhulgas immuunsussüsteemi rakkude optimaalseks toimimiseks. E-vitamiin on eriti oluline toitaine eakatele – piisav kogus aeglustab raku immuunsuse vähenemist vanemas eas. E-vitamiini on rikkalikult päevalilleja rapsiõlis ning pähklites ning seemnetes, kus lisaks E-vitamiinile on ka mono- ja polüküllastumata rasvhappeid, valku, lahustuvaid ja lahustumatuid kiudaineid.

Oluline D-vitamiin Kui toidulisandid reeglina ei aita haigusi ära hoida, siis erand on D-vitamiin (mõõdukates annustes). D-vitamiin on tuntud tervete luude vitamiinina. Meie laiuskraadil kannatab palju inimesi D-vitamiini vaeguse käes. Meditsiinilaboris SYNLAB tehti 2016. aastal D-vitamiini

Tervis || 3

postimees, 12. mai 2020 analüüsi 75408 korral. Kõigist testidest vaid 16 protsendil oli D-vitamiini tase normis. Nahas tekib päikese UVB-kiirguse toimel D-vitamiin. 20 minutit päikesevanni suvel vastab 10 µg D-vitamiini annusele. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et immuunsüsteem vajab D-vitamiini viiruste vastu võitlemiseks. 2017. aastal Ühendkuningriigi ajakirjas BMJ Journals avaldati üle 11 000 osavõtjaga 25 uuringu koondaruanne, kus selgus, et D-vitamiini toidulisand vähendas kõigil osalejatel ägedate hingamisteede infektsioonide riski, kusjuures kaitsev toime oli kõige tugevam neil, kelle D-vitamiini kogust näitava seerumi kaltsidiooli tase oli alla 25 nmol/l.

Kuigi D-vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist, võivad liiga suured doosid (üle 140 µg) kahjustada luid ja põhjustada luuhõrenemist. Arvatakse, et selle põhjus on K2 vitamiini aktiivsuse vähenemine. Üks K2 vitamiini tähtsam omadus on kaltsiumi säilitamine luudes, mitte veres. Seepärast soovitatakse vältida suuri D-vitamiini doose (üle 100 µg) ja eelistada toidulisandeid, mis sisaldavad kahte vitamiini koos.

Ka mõni toiduaine võib mõjuda soodsalt immuunsüsteemile. Järjest enam on tõendeid, et probiootilised bakterid parandavad peremeesorganismi immuunfunktsiooni. Seepärast soovitatakse tarbida fermenteeritud piimatooteid ja hapukapsast. Ka küüslaugul on immuunsust tugevdavad omadused.

Arvatakse, et see on seotud väävlit sisaldavate ühendite, näiteks allitsiini suure kontsentratsiooniga. Tuntud on ka

Immuunsüsteemi normaalseks tööks on olulised toitumine ja mitmekülgselt tervist toetav elulaad.

ingveri põletikku vähendavad omadused.

Tervise säilitamiseks on oluline mitmekesine toitumine,

piisav kehaline koormus ja sagedane käte pesemine. Soovitav on kõigil toidusedelit täiendada D-vitamiini toidulisandiga, kuni

kehtib «püsi kodus» nõue, edaspidi aga riskirühmadel.

Kõike, mida koroonaviiruse ravimiseks pakutakse, ei

Foto: Shutterstock

tasu uskuda. Pärast COVID-19 puhangu algust Ameerika Ühendriikides on USA toidu- ja ravimiamet (FDA) juba seitsmele

ettevõttele esitanud hoiatuskirjad pettusetoodete müümise eest, mis lubavad ravida või ära hoida viirusnakkust.

4 || Tervis

postimees, 12. mai 2020

TRENN MÕJUTAB VERE HULKA. Treenimine tagab parima tervise, kui olla järjepidev. Vere maht langeb juba teisel mitteaktiivsel päeval, punaste vereliblede maht hakkab vähenema paari nädala jooksul.

Kuidas saada pärast tubaseid kuid treeningvormi?

Lilian Alice Laanepere

lilian.laanepere@ postimeesgrupp.ee

LIIGU ÕUES

E

riolukorra vältel on ajutiselt muutunud paljude treeningharjumused – jõusaalid on suletud ning rühmatreeningud ja rahvarohketes kohtades liikumine on samuti piiratud. Ometi peab inimene end hea vaimse ja füüsilise tervise nimel iga päev liigutama. Tartu Ülikooli kliinikumi füsioterapeut Tauno Koovit selgitab, milline mõju on trennil organismile ning kuidas pärast eriolukorrast tingitud treeningpausi uuesti treenima hakata.

Kuidas inimese keha trenni tehes areneb?

Trenni toimel tekivad organismis laiaulatuslikud muutused, nende muutuste ulatus ja iseloom sõltuvad treeningu eripäradest. Lihtsustatult võib öelda, et vastupidavusaladega

tegelevatel inimestel tekivad muutused eelkõige südame ja kopsu töös ning jõualadega tegelevatel inimestel lihaskonnas. Tegelikkuses on asi veidi keerulisem ning arenguks on vaja kogu keha organite koostööd ja tasakaalu. Nii näiteks toimub jõutreeninguga alustades esimese paari kuu vältel jõu areng eelkõige närvisüsteemi efektiivsuse tõstmise arvelt ja lihase struktuuris esialgu olulisi muutusi ei teki. Vastupidavus­ spordi näitel on maksimaalse hapnikutarbimise ja laktaadi ehk piimhappe taluvuse saavutamine ajaliselt suhteliselt kiiresti saavutatavad, edasine areng toimub liigutustegevuse ökonoomsuse suurendamise arvelt. Lisaks organite vahelisele koostööle võime rääkida teguritest, mida otseselt treenida ehk ei saagi. Tahe ennast treenida, motivatsioon ja võime pingutada – see on hea tunne, mis tekib treeningu järel.

Treeningutega alustades ei pruugi inimene kohe organismis toimuvaid muutusi tajuda.

Korrektne treening seisneb selles, et toimub keha kontrollitud

kahjustamine, mille tulemusel tekivad keha struktuure taastavad protsessid, mis parandavad inimese võimekust.

Mis juhtub, kui füüsiline aktiivsus väheneb?

Sõltumata treeningu iseloomust hakkavad muutused kehas pingutuse lõppedes toimuma sisuliselt momentaalselt. Näiteks reageerib punaste vereliblede arvu kontrolliv erütropoetiin kasvõi hinge kinni hoidmisele. Kui stiimul jätkub, kujuneb välja suhteliselt stabiilne adaptatsioon ehk antud kontekstis treenitus.

Nagu muudes eluvaldkondades, on midagi üles ehitada oluliselt aeganõudvam ja keerulisem kui midagi lõhkuda. Täpselt samasugune reaktsioon toimub ka trenni puhul stiimuli lõpetamisel. Olemuselt on organism ökonoomne ehk üritab ressursse kokku hoida. Kui organismil ei ole hapnikku enam sama palju vaja, pole mõtet seda ka vägisi eri piirkondadesse suures mahus transportida. Vere maht langeb juba teisel inaktiivsuse päeval, punaste vereliblede maht hakkab langema paari nä-

dala jooksul. Mahu langus omakorda tõstab vere viskoossust ja vere tagasivool südamesse on aeglasem. Koormusel suudab süda löögisagedust tõstes vajaliku mahu säilitada, kuid üsna pea saab organism aru, et nii võimast pumpa on «kallis» ülal pidada ning südamelihase massi vähendatakse. Sama printsiip toimib skeletilihassüsteemiga – kui püsivat koormust enam ei ole, pole ka vajadust suure lihasmassi järele.

Kui kiiresti kaovad füüsiline võimekus ja vorm?

Treeningpausi tingimustes hakkavad negatiivsed protsessid toimuma kohe. Teatud tingimustes võib lühiajaline treeningpaus olla muidugi hea. Korrektne treening koosneb kolmest komponendist – treening, puhkus ja toit. Hea tulemuse saavutamiseks peavad need omavahel tasakaalus olema. Paraku on kolmveerand spordivigastustest tingitud tasakaalu häirumisest ja ületreenimisest. See tähendab, et treenitud on liiga palju, puhatud liiga vähe ja sageli pole toitumine olnud kahe eelneva-

ga kooskõlas. Sellest aspektist vaadatuna võib lühiajaline treeningpaus või treeningkoormuste vähenemine olla isegi positiivse efektiga.

Kuidas kohaneda eriolukorra tingimustes treenimisega?

Inimesed, kellel oli enne eriolukorda harjumus end regulaarselt liigutada, leiavad tõenäoliselt ka keerulisemates tingimustes lahenduse. Rühmatreeningusse küll praegu veel ei saa ning jõusaalid on kinni, aga ka kodus saab käepäraste vahendite ja oma keharaskusega tõhusalt treenida. Samuti saab käia harjutamas pargis või metsarajal.

Nüüd on ka lubatud välitingimustes väiksemates rühmades erinevad trennid.

Samas neile, kellel varem trenniharjumused puudusid, võib koostada õppefilme või harjutuskavasid, kuid reeglina tehakse neid loetud korrad ja sinnapaika see treening jääb.

Harjutuskavadest on kasu siis, kui inimene on juba harjunud end rutiinselt liigutama ning otsib huvitavat vaheldust või uusi võimalusi treenida. Regu-

laarselt trenni tegevad inimesed võiksid antud olukorras treeninguid mitmekesisemaks muuta.

Suur osa vastupidavussportlasi ei taha raskustega treeningust midagi kuulda ja jõusaalitrenni eelistajad teevad vastupidi liiga vähe aeroobset trenni. Praegu on hea aeg pakkuda kehale uusi väljakutseid ning katsetada erinevaid treeningviise.

Seni vähem trenni teinud võiksid leida trennikaaslase, kes aitaks säilitada treenimisel regulaarsuse ning motivatsiooni.

Kõige raskem treeningprotsessi juures on tee diivanilt välisukseni. Kui leidub hea kaaslane, kellega koos minna, kes ei jäta enne jonni, kui oled ennast püsti ajanud, on järjepidevust märksa lihtsam saavutada.

Mida peaks trenniga alustamisel silmas pidama?

Treeningute alustamisel tuleb silmas pidada lihtsaid, ent olulisi reegleid. Spordiala võiks valida vastavalt oskustele. Kui ise valida ei oska, siis võib algteadmised saada treenerilt, füsioterapeudilt või mõnelt sõbralt.

Sportimiseks tuleb valida õige

Tervis || 5

postimees, 12. mai 2020

et osaleda järgmisel aastal rahvaspordivõistlusel).

Tänapäeval on istuva eluviisi foonil selge, et kolm korda nädalas ja üks tund kehalist aktiivsust ei ole piisav, sest olud on muutunud.

Sportimiseks tuleb valida õige koormus. Liiga rutakalt alustades on vigastused kiired tulema.

koormus. Liiga rutakalt alustades on vigastused kiired tulema.

Kinni tuleb pidada tavapärasest kümneprotsendilisest treeningmahu suurendamise reeglist.

See tähendab, et võrreldavates

ajaühikutes ei tohiks mahtu võrreldes eelneva perioodiga suurendada rohkem kui kümme protsenti korraga. Kui esimesel nädalal sai näiteks läbitud 15 kilomeetrit jalgsi ja igal järgneval

nädalal suurendati distantsi viie kilomeetri võrra, siis see tegevus lõpeb ülekoormusliku probleemiga (nelja-viie kuu pärast tuleks sel juhul igal nädalal läbida juba üle saja kilomeetri).

Foto: Shutterstock

Sportimiseks tuleb valida õige koht ja õiged vahendid, sealhulgas sportimiseks mõeldud riided ja jalanõud. Soovitatav on püstitada realistlik eesmärk.

See võib olla tulemuse- (näiteks

jõuan teatud aja pärast järjest joosta ühe tunni mõõduka tempoga) , sageduse- (käin iga nädal vähemalt kolm korda trennis) või kasvõi sündmusepõhine (olen piisavalt ettevalmistunud,

Milline on füüsilise aktiivsuse roll lastel ja vanemaealistel?

Lapsepõlves räägiti, et sportliku vormi hoidmiseks tuleb treenida kolm korda nädalas umbes ühe tunni, kehaliste võimete arendamiseks vähemalt kolm kuni viis korda nädalas. Tänapäeval on istuva eluviisi foonil selge, et kolm korda nädalas ja üks tund kehalist aktiivsust ei ole piisav, sest olud on muutunud.

Varem mängisid lapsed päevad läbi õues ja pahanduse tegemise eest pandi vahel karistuseks koduaresti. Nüüd on vastupidi – karistuseks saadetakse lapsed nutiseadmetest eemale õue. Üldine laste liikumisharjumus on vähenenud. Sõltumata eriolukorrast või selle peatsest lõpust tuleks nende kehalise aktiivsuse tõstmisega rohkem tegeleda.

Sama lugu on vanemaealistega.

Skeleti-lihassüsteemi funktsiooni arvestades on üks peamisi probleeme eakate kukkumine ning sellega kaasnevad vigastused ja hilisemad komplikatsioonid.

Kukkumine võib tunduda juhuslik halbade tingimuste kokkulangemine ja ebaõnn, kuid selle taga on enamasti lihasjõu langus ja koordinatsiooni häirumine. Pidev füüsiline aktiivsus aitab kukkumisriski vähendada.

Ei ole mõeldav, et kõik lapsed, lapsevanemad, vanemaealised, treenitud ja treenimata inimesed, naised, mehed ja kõik muud grupid hakkaksid nüüd üheaegselt regulaarselt trennis käima.

Tahe oma füüsilise vormi eest hoolt kanda peab tekkima sisemiselt, mitte käsukorras. Küll siis leiab selleks ka võimaluse.

6 || Tervis

postimees, 12. mai 2020

KÕNEKAD MUUTUSED. Raskustest võivad aimu anda uneprobleemid, muutused söögiisus ja eelistustes, samuti huvipuudus varem rõõmu valmistanud tegevuste suhtes.

Püsivam käitumismuutus võib olla märk raskustest Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

VAIMNE TERVIS

E

riolukorrast tulenevad psühholoogilised raskused on tegelikult alles ees, tõdeb SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku meeleolu- ja ärevushäirete valdkonna psühhiaater-ülemarst doktor Margus Lõokene. «Kaks kuud kodus olla on tüütu ja väsitav, aga mis edasi hakkab juhtuma, on tõenäoliselt oluliselt suurem muutus,» ütleb ta.

Eriolukorra tagajärjena tekivad majanduslikud probleemid.

Lõokene märgib, et juba praegu on ilmselt pea igaühel lähedasi, kes on kas töö kaotanud või on ta ettevõttel probleemid. «Selle aspekti on eriolukord kaasa toonud ja sellega tuleb tegelema hakata sel aastal. See ei ole viiruse otsene, vaid kaudne mõju, mis on tõenäoliselt inimese psüühikale laastavam.»

Keerulises olukorras domineerivad painavad mõtted, kuidas edasi, kuidas saada leib

Inimene on sotsiaalne olend. Tal on vaja suhelda ning jagada oma mõtteid ja tundeid.

lauale ja ise tagasi normaalse elu peale. «Loomulikult pole inimesel sel ajal aega nuputada, miks ta hakkama ei saa,» tõdeb psühhiaater. «Kui inimesel on keeruline olukord ja lähedane näeb, et ta ei tule endiste korralduslike asjadega toime ega leia lahendusi, on see vihje, et võiks abi pakkuda.»

Käitumismuutus võib viidata raskustele Raskused võivad tekkida ka paljudel muudel põhjustel ja avalduda raskustes taas uue situatsiooniga kohanemisel, häirides keskendumisvõimet. Samuti annavad vihje muutunud eelistused ja käitumine. «Kui ikka isu ei ole, magada hästi ei saa, peaksid need märgid näitama, et midagi on korrast ära. Samuti, kui inimesel on võimalus aktiivsemaks muutuda ja ta millegipärast ei huvitu sellest, ei tunne naudingut tegevustest. Mistahes oluline püsiv käitumismuutus viitab võimalikule raskusele,» kirjeldab psühhiaater.

Kui inimesed naasevad rutiini, on puhanud, hoiavad jalad maa peal, peaks järjekordse muutusega kohanemine psühhiaatri arvates kenasti laabuma.

Tuleb aga arvesse võtta, et osa ongi ärevamad teistest.

«Peab arvestama, et teatud ärevus on normaalne. Liigne uudiste lugemine võib tekitada rohkem ärevust. Kui tekivad raskused igapäevategevustega ning ärevus võtab võimust käitumise ja tegutsemise üle, on põhjust muretseda. Keskendutakse irratsionaalsetele mureKui keskendutakse irratsionaalsetele muremõtetele ja tekivad raskused igapäevategevustega, ärevus võtab võimust käitumise ja tegutsemise Foto: Shutterstock üle, on põhjust vaimsele tervisele senisest rohkem tähelepanu pöörata.

mõtetele. Näiteks kui tuul puhub, kimbutab kartus, kas saan viiruse, ning mis siis saab, kui ei suuda enam tööasjadele mõelda.

Mingil määral muretsemine on normaalne ning kohane stressiolukordades,» ütleb psühhiaater.

Sotsiaalse läheduse vajadus Doktor Lõokene märgib, et pole vaja liigset ärevust tekitavat müra. «Inimesel on vaja saada välja – tal on vaja meelelahutust ja suhelda, on sotsiaalset lähedust vaja. Inimene on sotsiaalne olend. Tal on vaja suhelda ning jagada oma mõtteid ja tundeid.»

Psühhiaatri sõnul mõjutasid eriolukorras vaimset tervist mitu tahku – esmalt elukorralduslikud muutused, aga ka lumepallina veerema läinud fraas sotsiaalse distantsi hoidmisest.

«Kindlasti on paljud seda sõnasõnalt võtnud. Praegu on just tähtis sotsiaalne lähedus, ehkki on olnud vaja hoida füüsilist distantsi. Kui räägitakse sotsiaalsest distantsist, mõjub see tegelikult halvasti, sest räägime sotsiaalsest isoleerumisest, mis on selgelt psühhopatoloogiline termin, muuhulgas skisofreenia sümptom. See on haiguse sümptom ega ole päris õige ütlemine,» selgitab doktor Lõokene.

Samuti võib psühhiaatri arvates tunduda, et paljude korralduste kohta pole antud piisavaid põhjendusi. «Tänapäeva inimesed ja ühiskond on liberaalsed ning demokraatlikus riigis oodatakse põhjendusi. Kui neid ei saa, tekitab see trotsi. See ei mõjuta kõiki – mõnele sobibki nii, et öeldakse, kuidas teha, aga tänapäeval eriti noorem generatsioon sellise suhtumisega ei lepi.»

Noortele on eriolukord ja sellega seotud ranged piirangud mõjunud psühhiaatri hinnangul teistmoodi. Osa tänapäeva teismelisi eelistab väljas käimise asemel arvutimänge. Nüüd justkui antigi ametlikult luba nendega tegeleda. Loomulikult süvenevad sellega raskused näiteks õppimisel. «Teised noored, kes käisid huviringides ja trennides, nende jaoks lõigati tavapärane suhtlemine ära – neile oli see kindlasti raske. Selline kontingent tunneb kindlasti, et piirangutega on liiale mindud,» leiab doktor Lõokene.

Rootsi riigi vabam eriolukord, kus korralduste asemel anti vaid soovitusi, on talle sümpaatsem. «Inimesed on mõistlikud, saavad aru, tegutsevad, aga elu ei seisa. Majandusest rääkimata, inimeste vaimsele tervise-

le on too lähenemine kordades parem,» sõnab psühhiaater.

Kui karmimate piirangute lõdvenedes selgub, et mõni enne sotsiaalset lähedust ja suhtlust vajanud inimene seda enam ei soovi, on see piisav murekoht abi küsimiseks.

Kust saab abi?

Normaalset elurütmi segavate vaimsete probleemide ilmnemisel on mõistlik otsida abi. Ekslik on arvata, et vaimse tervise probleemide ilmnemisel peaks ummisjalu psühhiaatri poole tormama. Abi otsimist peaks alustama hoopis lähemalt.

Vaimse tervise abi kättesaadavus kriisiolukorras ei ole vaatamata ringlevatele kõlakatele vähenenud, pigem on see paranenud just kriisiabimeeskondade ja vabatahtlike tegevuste kaudu – on erinevaid nõustamis- ja kriisiabitelefone, veebilehekülgi ning kaasaegne sotsiaalmeedia oma rohkete võimalustega. Sageli piisab lihtsatest soovitustest ja rutiini muutustest, et oma olukorda paremini mõista ning probleemidest jagu saada.

Kui emotsionaalsed probleemid on tugevad ja püsivad ning ise enam toime ei tulda, võiks

alustada perearstikeskusest. Perearst või -õde teeb esmase hindamise – määratakse abivajaduse ja sekkumise vajadus, näiteks psühhoteraapia, teatud juhtudel ka ravimid. «Kui seisund on raske või pole esmastele ravivõtetele allunud, saab perearst edasi suunata psühhiaatrile.» Samuti saavad perearstid pidada e-konsultatsioonide abil nõu eriarstide, sealhulgas psühhiaatritega, parimat järgnevat lahendust koos analüüsides.

Doktor Lõokene tõdeb, et eriolukorra ajal on patsientide plaanilised pöördumised vähenenud 15 protsenti, aga see ei tähenda, et häireid ei ole. «Selle põhjus on selgelt riiklik korraldus plaanilise ravitöö piiramiseks nagu kõigil teistel meditsiini erialadel. Võibolla on jäänud mulje, et plaanilist tööd ei tehta, aga tegelikult toimub vaimset tervist toetavates tervishoiuasutustes tegevus üldjoontes muutumatuna. Lisaks on eriolukorras kasutusele võetud uus lähenemine kaugvastuvõtu näol, mis on olnud sobilik paljudele kroonilistele patsientidele. Erakorralise psühhiaatrilise abi kättesaadavus oma sisult eriolukorras muutunud ei ole,» kinnitab psühhiaater.

Tervis || 7

postimees, 12. mai 2020

KEHA PUHASTUSJAAM. Maks aitab vabaneda ka toksiinidest ja mikroskoopilistest sissetungijatest, mis satuvad kehasse hingamisteede ja naha kaudu.

Maks vajab puhastamise asemel tervislikku toitu Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

MAKS

M

aks puhastab organismi k a hju likest ainetest ja ehkki see on vastupidav organ, sõltub selle tervena püsimine suuresti elustiilist.

Maksahaiguste varastes staadiumides tunnevad inimesed end tervena, neil pole kaebusi või on need kerged – näiteks nõrkus, isupuudus, valu või ebamugavustunne paremal pool roidekaare all, iiveldus, alkoholitalumatus.

Alles hilisemates staadiumides ilmnevad tüüpilised haiguse sümptomid nagu kollane nahk ja limaskestad, suurenenud kõht, kõhuvalu, seedehäired.

Kehakaal võib langeda, suhu tekkida kibe maitse. Tekkida võivad isegi liigesvalud.

«Maks on meie nii-öelda

puhastusjaam, mille põhiülesanne on organismis kahjulike ainete lagundamine, elusate ja eluta tegurite eemaldamine ning toksiinide neutraliseerimine. Maks on võimeline minuti jooksul neutraliseerima umbes miljon toksilist ainet,» selgitas meditsiinilabori SYNLAB laboriarst doktor Irina Utenko.

Arst tõdes, et tihtipeale koormame ise liigselt maksa.

«Isegi siis, kui tarvitame alkoholi minimaalses koguses, võib see kahjustada meie maksa.

Rääkimata mitme aasta jooksul alkoholi igapäevase tarvitamise mõjust. Tuleb meeles pidada, et naistel tekib alkohoolne maksakahjustus väiksemate alkoholiannuste puhul ja kiirema aja jooksul. Samuti koormame maksa tugevalt töödeldud, rasva-, suhkru- ja soolarikaste, suitsutatud ja vürtsikate toitude pideva ületarbimisega,» märkis doktor Utenko. Samuti võivad maksa tööd ja looduse poolt niiöelda disainitud puhastumisprotsessi häirida tarvitatavad ravimid, kodukeemia, raskemetallid, pestitsiidid, keskkonna saastatus. «Vale ja passiivne elu-

stiil, ülekaal ja rasvumine tekitavad maksa lisastressi,» tõdes doktor Utenko. Ülekaal on tema sõnul üks peamisi rasvmaksa põhjustajaid.

tub rasvasemaks, hakkab maksaensüümide aktiivsus kasvama, mis võib tekitada maksapõletikku. Põletiku tagajärjel võib areneda maksatsirroos ja maksa funktsioon võib oluliselt pärssuda.

Maks võib rasvuda ka pikaajalise alkoholitarbimise tagajärjel.

Mis on rasvmaks?

Rasvmaksa sündroomiga on tegemist siis, kui maksarakud hakkavad koguma rasva, mis koosneb peamiselt triglütseriididest, vahendab terviselehekülg Terve Maks. Üks maksa funktsioone on nimelt rasvhapete triglütseriidide tootmine – need hõlbustavad uute rakkude moodustamiseks mõeldud oluliste hormoonide teket. Triglütseriidid on vajalikud ka östrogeeni, testosterooni ja neerupealiste hormoonide tootmisel. Tavaliselt metaboliseerib maks rasvu toidust, mida me sööme. Maks muutub «rasvaseks», sest toodab rohkem rasva, kui organism vajab, ja rasv hakkab kogunema maksas.

Terve maksa rasvasisaldus on kuni viis protsenti selle massist. Kui rasva koguneb üle viie kuni kümne protsendi, hinnatakse seisundit maksa rasvumisena. Kui maks muu-

Kuidas maksa turgutada?

Ülekaal on peamisi rasvmaksa põhjustajaid. Kui maks muutub ülemäära rasvaseks, võib see tekitada põletikku ja häirida organi tööd.

Foto: Shutterstock

Maksa tervise tagamiseks tuleks jälgida järjepidevalt tervislikku eluviisi. Detoxil ehk keha mürkidest puhastamisel pole Emory meditsiiniülikooli professor Sharon Horesh Bergquisti sõnul teaduslikult tõendatud alust. Ta nentis, et maks on ise kõige võimsam keha «puhastusmasin», kui tagada sellele normaalsed töötingimused.

Maks ei aita vabaneda ainult suu kaudu organismi sattuvatest toksiinidest. «Seedetraktis, hingamisteedes ja nahalgi elutsevad immuunsüsteemi vahendajad, kes on valmis sissetungijaid tabama ja maksale edasi andma. Seejärel maks filtreerib ja neutraliseerib toksiinid ning saadab need edasi soolestikku,

et need uriiniga väljutada,» kirjeldas professor.

Et keha suudaks võidelda toksiinide ja haigusetekitajatega, peame paastumise asemel seda õigesti toitma, lisas teadur. Ennekõike tuleb juua piisavalt vedelikke, süüa kiudainerikkaid ja «häid rasvu», näiteks oomega-3 rasvhappeid sisaldavaid toite.

«Vähese valgusisalduse ja madala kaloraažiga dieedil võib keha ümber lülituda režiimile, mil hakkab energia saamiseks lõhustama lihaseid. See hakkab ainevahetust aeglustama,» tõdes Bergquist. Lisaks märkis ta, et kui puu- ja köögiviljad mahlaks pressida, eemaldame neist suurema osa kiudainetest. Järgi jääb pelgalt puuviljasuhkur, mis valkude ja rasvadeta tarbides siiski tõstab veresuhkrut ning jätab kokkuvõttes näljaseks. Sellest võib sageli tekkida peavalu, mida professori sõnul peetakse puhastuse märgiks, kuid seda see siiski pole.

Professor tõdes, et madala kaloraažiga dieet teeb nõrgaks ja väsinuks ning hakkab pikemas perspektiivis negatiivselt mõjutama ainevahetust.