Tervis 12.11.2019

TEEMALEHES:

Meeste surmavaenlane vähk LK 2–3 Kaal kõneleb diabeediriskist LK 6–7 Miks käed värisevad? LK 8 Millal alandada palavikku? LK 9

TERVIS

ONKOLOOG HELIS POKKER:

Inimese elustiil on vähi ja teiste krooniliste haiguste tekkel määrav. LK 2–3

TEEMALEHT 12. NOVEMBER 2019

2 || Tervis Toimetaja kolumn MARILIN VIKAT

marilin.vikat@postimees.ee

Meeste tervise kuu november pole just kõige soodsam aeg keha ja vaimu vintskena hoidmiseks. Kui suvel sai ikka kalale vantsitud, naist või ema aiatöödel aidatud, rattaga tööle ja tagasi uhatud, täis parkla kaugemast otsast hiiglama pikk maa jalutatud vabaõhuürituse lava ette, siis nüüd on liikuma utsitavad olud kesisemad. Jäine niiskus lõikab ninna, kui söandad selle välja pista, libedus ähvardab jalust niita, ja kõige ahvatlevam näib olevat heita ühte diivaniga ning vaadata sealt, kuidas teised sporti teevad. Ega ka ju naisi tõmba külmal ajal välja tervisesporti tegema: pigem ikka tahaks perele enne jõule kaneelirulle ja muud head-paremat küpsetada.

Kuidagi loomulikult tuleb rahuliku kulgemise iha. Aktiivne rapsimine juba olemasolevatele kohustustele lisaks tundub liiast. Pealegi on immuunsüsteem juba viirustega võitlust pidanud, D-vitamiini varud mõnevõrra kulunud ja keha omajagu väsinud. Hoidumaks veel suuremast rammestusest, mille toovad kaasa tõsised haigused nagu diabeet, oleks hea hoida tervislikku joont ka sügisel ja talvel. Mitte lasta kilodel ülemäära kuhjuda, pakkuda kehale kosutavaid toitaineid ning hoida vereringe korralikult käimas – mis pealegi annab kohe lisaenergiat.

Elustiilivalikud on üliolulised abimehed, et hoiduda tõsistest haigustest, sealhulgas vähist ja diabeedist. Viimane võib kaasa tuua organite kahjustumise, millega kaasneb elukvaliteedi langus. Alati on parem krahhist hoiduda, kui edasi minna korduvalt üles putitatud liikuriga. Eriti oluline on see noorsoole, kelle hulgas on ülekaal üha sagedasem – et võrratud argimugavused ei muutuks ristiks kaelas.

Mehed pööravad oma tervisele teadupärast leigemat tähelepanu kui naised, samuti pöörduvad tihtilugu arsti juurde viimases hädas. Kuidas seda muuta? Kindlasti mängivad siin ülimalt olulist rolli naised, kellel on imetabane võime teisi armastavalt tagant utsitada. Traditsiooniks võiks ju ka teha ühised jalutuskäigud või trennikülastused. Füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine on jätkusuutliku ja ilusa elu alustalad!

Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimees.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Maakri 23a, Tallinn

postimees, 12. november 2019

NAISTE VÄGI. Hooliv ja toetav suhe annab mehele julgust terviseprobleemidega tegeleda.

Mehed saavad vähi ennetamiseks ise palju teha Lilian Laanepere lilian.laanepere@ postimeesgrupp.ee

VÄHK

O

nkoloog Helis Pokker annab ülevaate Eesti meeste vähki haigestumisest ning jagab nõu, kuidas mehed oma tervise ees hoolt kanda võiksid.

Suurimad ohud Eesti meeste tervisele on südamehaigused ja vähk. Mehed haigestuvad vähki pea seitse protsenti enam kui naised. Üle neljandiku ehk 27 protsendi meeste surmadest on vähi põhjustatud. Ometi saab vähi ennetamiseks ise palju teha – oluline on käia regulaarselt arsti juures kontrollis, vältida suitsetamist ja alkoholi tarbimist, toituda tervislikult ning olla iga päev füüsiliselt aktiivne.

Miks tekib inimestel vähk?

Vähk on küll geneetiline haigus, kuid pärilikke vähivorme esineb oluliselt harvemini – seitse kuni kümme protsenti juhtudest – kui sporaadilisi ehk

juhuslikke vähivorme. Vähk tekib üldjuhul elu jooksul saadud geenikahjustuse tulemusel. Kuigi vähk on geneetiline haigus, ei tähenda see, et see ilmtingimata tekib, vaid seda, et inimesel võivad olla päritud mingi vähitüübi geenid, mis võivad, aga ei pea aktiveeruma.

Geene mõjutab mitu tegurit ning geenimutatsioonide tõttu võib normaalsete keharakkude asemele tekkida pahaloomulisi ning kontrollimatult paljunevaid kasvajarakke ning nii tekibki vähk.

Inimeste geneetilist struktuuri mõjutab mitu kantserogeenset ehk vähkitekitatavat tegurit, mis on pärit väliskeskkonnast või tekivad

inimese enda organismis. Vähi tekkimisel on aga suurim mõju siiski väliskeskkonna teguritel. Enamik riskitegureid pahaloomuliste kasvajate tekkimisel ei ole soospetsiifilised ning mõjutavad nii naisi kui mehi. Vähi riski suurendavad mitmed keemilised ühendid, kiirgus (sealhulgas päikesekiirgus), viirused (HPV, B-hepatiit, Epstein-Barri viirus), bakterid (Helicobacter pylori) ning vabad radikaalid, mida leidub nii väliskeskkonnas kui ka inimese enda organismis.

Millised on suurimad elustiiliga seotud riskifaktorid?

Inimese elustiil on vähi ja ka teiste krooniliste haiguste tekkel määrav. On teada, et suitsetamisel on seos mitmete vähivormide tekkel – kopsuvähk, pea- ja kaela piirkonna kasvajad, kusepõievähk jt – ning ka alkohol suurendab oluliselt

«Sageli satub arsti vastuvõtule mehi, kes on olnud oma tervisehädadest ja sümptomitest pikemat aega teadlikud, kuid ei ole arsti juurde pöördunud.»

Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloog Helis Pokker

vähiriski. Toitumine on üks kõige olulisemaid aspekte inimese elustiilist, mis kas aitab vähki ennetada või suurendab selle tekkeriski. Oluline on süüa piisavalt ja regulaarselt puu- ja juurvilju, täisteratooteid, kvaliteetset valku ning häid rasvu.

See, kuidas toitu valmistatakse, on samuti määrav. Vältida tasuks valmis- ja rämpstoite ning üleüldiselt liigselt töödeldud toitu. Toitumine mõjutab inimese kehakaalu ning paljude vähivormide puhul on leitud selge seos ülekaalulisuse ja vähirakkude arengu vahel.

Vähiriski suurendavad mitmed elustiilitegurid, väliskeskkond ning pärilikkus, kuid oluline on meeles pidada, et inimene ei ole selles olukorras abitu ning saab vähi ennetamiseks riskidest hoolimata ise palju ära teha. Risk ei tähenda, et inimene tingimata haigestub, kuid sellest hoolimata tasub oma tervise huvides langetada tervislikke valikuid.

Millised vähi tüübid kimbutavad mehi kõige enam?

Eesti Vähiregistri andmetel esineb ja diagnoositakse Eesti meestel endiselt kõige enam eesnäärmevähki. Teisel kohal

Tervis || 3

postimees, 12. november 2019

oma keha ja organismi eest hoolitsemist tuleb hakata õpetama juba lapsepõlves. Oluline on, et täiskasvanud näitaksid lastele head eeskuju, et lapsed õpiksid ka ise tulevikus vastutustundlikult käituma. Kooliprogramm ja ühiskonna üldine suhtumine tervisekäitumisse on samuti olulised rahva tervise parandamisel.

Tervise hoidmiseks ei pea iga päev jõusaalis rühkima, piisab ka koera või perega jalutamisest, jala tööle või koju kõndimisest.

on kopsuvähk, millesse haigestumine on küll viimastel aastatel meeste hulgas langemas, kuid sellegipoolest on tegu meeste seas väga levinud vähitüübiga. Esinemissageduselt kolmandal kohal on käär- ja pärasoolevähk, neljandal maovähk.

Miks mehed ei jõua sageli õigel ajal arstile?

Sageli satub arsti vastuvõtule meespatsiente, kes on olnud oma tervisehädadest ja sümptomitest pikemat aega teadlikud, kuid ei ole arsti juurde pöördunud. Ühest küljest võib olla tegemist traditsiooniliste

soorollide mõjuga, millest tulenevalt nähakse terviseprobleeme nõrkusena. Et meeste õlul on kohustus olla pidevalt tugev, kipuvad nad probleemi eitama või varjama. Teisalt võib probleem seisneda selles, et kardetakse kaotada töö ning ühes sellega võime perekonda

Foto: Scanpix/Panthermedia/Wavebreakmedia

toetada. Kindlasti mängib rolli hirm ränga diagnoosi ees, kuigi diagnoosi edasi lükkamine annab hingerahu vaid ajutiselt, sest vähk on ajakriitiline haigus, mille puhul võib varajane sekkumine päästa elusid.

Pere ja elukaaslased mängivad meeste terviseproblee-

mide ennetamisel ja abi otsimisel väga olulist rolli. Hooliv ja toetav suhe annab mehele julgust oma terviseprobleemiga tegeleda ning arstile minna.

Pole sugugi harvad juhtumid, mil elukaaslane mehe lõpuks arstile saadab.

Terviseteadlikkust ning

Mida saaksid mehed oma tervise hoidmiseks paremini teha?

Tervislik eluviis saab alguse mõõdutundest ja tasakaalust.

Vältida tuleks kindlasti liigset kehakaalu. Väga oluline on tervislik ja teadlik toitumine.

Kontoritöö puhul tuleb leida viis olla iga päev füüsiliselt aktiivne. See ei tähenda, et peaks iga päev jõusaalis rühkima, piisab ka koera või perega jalutamisest, jala tööle või koju kõndimisest. Sama oluline on vältida läbipõlemist, stressi ja pingeid, mis mõjuvad organismile halvasti. Soovituslik on tegeleda regulaarselt hobidega, leida aega puhkamiseks ning leida viise kogeda positiivseid emotsioone.

Kindlasti tuleb jälgida oma organismi ja keha igapäevast toimimist ning kõiki muutusi, mis aset leiavad. Kui miski valutab või põhjustab ebamugavust, tasub pöörduda esmalt perearsti juurde ning nõu küsida. Alati ei pruugi tegemist olla tõsise haigusega ning üldjuhul soovitab arst lihtsalt muuta midagi oma elukorralduses.

Kui ongi tegemist tõsise terviseprobleemiga, annab parema tulemuse varakult ravi alustamine.

4 || Tervis

postimees, 12. november 2019

VINTSKELT EDASI. Kehalise aktiivsuse episoodid peaksid olema vähemalt kümne minuti pikkused.

Lihasjõu kaotus seab ohtu Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

NAISTE TERVIS

K

ui lihasmass väheneb ja rasvamassi osa tõuseb, kaasneb sellega lihasjõu vähenemine – seetõttu võib olla vanemaealistel raske igapäevaseid toiminguid sooritada. Kuidas lihasmassi ja jõudu säilitada?

Vananedes vähenevad lihasmass ning luumass ja suureneb rasvamass. «Tavaliselt kaasneb sellega üldine kehamassi tõus, kuid kehamass võib jääda ka samaks – muutused toimuvad ikkagi keha koostises ehk lihasmass väheneb ja rasvamassi osa tõuseb,» rääkis teadusdoktor Anni Rava. Ta kaitses oktoobris Tartu ülikoolis füsioteraapia erialal teemakohase uurimistöö, mille eesmärk oli välja selgitada, kuidas kehaline aktiivsus aitab vanemaealistel säilitada kehalist võimekust igapäevategevustes.

Vaatluse alla võeti tavalised te-

gevused: kõnd, istest tõusmine, suunamuutused kõndimisel.

«Varasemad uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus on seotud paremate keha koostise ja kehalise võimekuse näitajatega, vähem on aga uuritud terveid vanemaid naisi ning just igapäevast kehalist aktiivsust,» tõdes Rava.

Füüsiline aktiivsus hoiab lihasjõudu Rasvumisega kaasuvatest negatiivsest mõjudest ning haigustest on räägitud palju, kuid vähem lihasmassi ja -jõu langusest.

Rava sõnul on kriitiline piir, kus lihasjõu langus hakkab mõjutama inimese igapäevaseid tegevusi.

Varasematest uuringutest on ilmnenud, et lihasmass väheneb aastas umbes üks kuni kaks protsenti pärast 50. eluaastat, lihasjõud aga üks kuni poolteist protsenti aastas 50. ja 60. eluaasta vahel. Edasi on lihasjõu langus kuni kolm protsenti aastas. «Lihasmassi ja -jõu langust ei saa ära hoida, kuid uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus on seotud väiksema lihasmassi ja -jõu langusega,» tähendas Rava. Doktoritöö uuringutulemused andsid kinnitust,

Mida rohkem samme päevas teha, seda vähem on veres resistiini, mida on seostatud südameveresoonkonna haigustesse haigestumisega.

et vanemad kehaliselt aktiivsed naised sooritasid liikumisteste nagu «kuue minuti kõnni test» ja «istest püsti tõusmise test» palju paremini kui mitteaktiivsed naised. Neil oli rohkem alajäsemete lihasjõudu. Samuti olid kehaliselt aktiivsematel vanematel naistel paremad keha koostise näitajad – väiksem kogu keha rasvamass ja suurem suhteline lihasmass.

Samuti leiti, et paremad liikuvuse ehk kehalise võimekuse näitajad on seotud eelkõige mõõduka ja tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsusega, kerge intensiivsuse mõju pole märkimisväärne.

Kui palju peaks liikuma?

Kõige paremad tulemused olid naistel, kelle nädalane mõõduka ja tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsuse kestus oli vähemalt 150 minutit nädalas. «Seejuures oli oluline, et kehalise aktiivsuse episoodid oleksid vähemalt kümne minuti pikkused,» lisas Rava. Ta ütleb, et vanemaealistele sobivad hästi käimine, kepikõnd ja võimlemine. «Oluline on olla aktiivne, kuid kindlasti tuleks arvestada üldise võimekuse, tervisliku seisundi ja enesetundega.»

Rava rõhutas, et kehaliselt mitteaktiivsetel vanemaealistel on kaks korda suurem risk iseseisvuse kaotamiseks vanemas eas võrreldes kehaliselt aktiiv-

Lihasjõud väheneb vanusega, aga kehamass, mille liikumashoidmiseks peab olema jaksu, jääb samaks.

«Seega on oluline lihasmassi säilitamine,» märkis teadusdoktor Anni Rava.

Foto: Scanpix/Panthermeidia/Mitar Gavric

sete eakaaslastega, lisaks on kehalist aktiivsust seostatud väiksema riskiga haigestuda kroonilistesse haigustesse.

Suurem sammude arv päevas seostus väiksema resistii-

nisisaldusega veres. «Resistiini on varasemates uuringutes seostatud südame-veresoonkonna haigustesse haigestumisega, seega võib järeldada, et kehaline aktiivsus aitab säilitada

tervislikumat resistiini kontsentratsiooni ja seeläbi hoiduda haigestumast,» tähendas Rava.

«Oluline on säilitada piisav lihasjõud, et inimene suudaks ise hakkama saada.»

Tervis || 5

postimees, 12. november 2019

VARJUKÜLG. Kiratsevad puhvetid, toiduautomaadid, pikad sööklajärjekorrad, vähe kehalise kasvatuse tunde ning vanemate huvipuudus lapse valikute vastu võivad kaasa tuua liigsed kilod.

Lapse lisakilode puhul mängivad rolli nii kool kui kodu vatuse tunde. On oluline, et kehalise kasvatuse tunnid oleksid mitmekesised, kõigile jõukohased ja huvitavad. Aktiivseid õppemeetodeid saab kasutada ka ainetundides, näiteks võib läbi viia loodusõpetuse tunni õues, ühendades liikumise ja õppimise.

Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

laste ülekaal

K

ooliealiste laste ülekaal on tõsine rahvatervise probleem. Eelmisel aastal selgus Maailma Terviseorganisatsiooni algatusel rasvumise ulatuse välja selgitamiseks tehtud uuringus, et Eestis on ülekaaluline või rasvunud iga neljas esimese klassi laps.

Rasvunuid on kümnendik ja lihtsalt ülekaalulisi 16 protsenti kooliteed alustanud lastest.

Normaalkaalus on 72 protsenti lastest ning alakaalus kaks protsenti. Ülemäärane kehakaal levib rohkem poiste hulgas: neid on 29 protsenti, võrreldes 23 protsendiga tüdrukute hulgas. Üks oluline seos laste ülekaalu juures on hommikusöögi söömata jätmine. Uuringupäeval hommikusööki söönute seas oli ülemäärase kaaluga lapsi vähem kui mittesööjate hulgas, vastavalt 26 ja 32 protsenti. Samuti oli ülemäärase kehakaaluga lapsi vähem nende hulgas, kes osalesid regulaarselt treeningutel. Uuringu juhi, Tervise Arengu Instituudi vanemteaduri Eha Nurga sõnul on koolidel ja teistel lasteasutustel laste

Lapse harjumused pärinevad vanemalt

Kooliõdede sõnul sageli narritakse ülekaalulisi õpilasi koolis, mistõttu võivad neil tekkida probleemid eakaaslastega suhtlemisel.

Foto: Monkeybusiness Images

toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisel ja võimaluste loomisel suur roll.

Kooliõed avavad tagamaid Hiljuti küsitleti kooliõdesid, et mõista, kuidas ülekaalulisust proovitakse ennetada. Uurimus Tallinna ja Tartu üldhariduskoolidest kirjeldas kooliõdede kogemusi ülekaalulisuse ennetamise ja nõustamisega. Kooliõdede hinnangul suureneb ülekaaluliste õpilaste arv, põhjusteks on õpilaste vähene füüsiline aktiivsus, ebaregulaarne toitumine ja keskkondlikud tegurid. Õpilaste toitumisharjumusi ja füüsilist aktiivsust mõjutab ka koolikeskkond.

Kooliõed kogesid raskusi, rääkides vanematega ülekaalulisuse teemal, kui ema või isa olid ise ülekaalulised.

Üks uuringu autoritest, Ljudmila Schmidt sõnas, et peab kooliõdede panust õpilaste ülekaalu ennetamises väga oluliseks. «Et ülekaaluliste õpilaste arv suureneb, on oluline, et just kooliõed saavad varakult märgata õpilaste ülekaalulisust ning kooliõdede ennetav töö aitab vähendada õpilaste ülekaalulisust ja kaasnevaid terviseriske,» seletas ta. Ülekaalulisuse ennetamist takistavate teguritena tõid kooliõed välja ebatervislikku toiduvalikut koolipuhvetites, toiduautomaatide olemasolu koolides ning koolitoitlustuse korraldust, mis ei võimalda õpilastel saada lõunat sobival ajal. «Näiteks lõunasööki pakutakse algklasside õpilastele liiga vara, samuti on probleem pikad järjekorrad koolisööklas,» tõi ta välja. Kooliõed kirjeldasid, et õpilaste füüsilist aktiivsust võivad takistada kitsad kooliruumid, samuti on tunniplaanis vähe kehalise kas-

Kooliealiste laste ülekaalu ja rasvumise peapõhjused on kalorite liigtarbimine ja vähene aktiivsus, sõnas Schmidt. Kooliõed kogesid, et õpilase toitumisharjumused sõltuvad vanemate toitumisharjumustest ja kodus kättesaadavast toidust. Nad kirjeldasid,

et aktiivsetel lapsevanematel on ka lapsed füüsiliselt aktiivsemad.

Kooliõed leidsid, et osa lapsevanemaid ei pööra piisavalt tähelepanu laste toitumisele ning mõni ei suuda lapsi kontrollida ega mõjutada. Samas leiti, et mõni vanem soovis muuta oma ja laste toitumisharjumusi tervislikumaks.

Uurimistöös osalenud kooliõed kirjeldasid vanemate suhtumist ennetusse. «Osa lapsevanemaid oli huvitatud ning soovis teha koostööd kooliõega. Osa vanematest eitas lapse ülekaalu probleemi, mõni vanem oli solvunud, mõni tundis hirmu lapse söömishäirete tekkimise ees,»

sõnas uurija. Kooliõed kogesid raskusi, rääkides lapsevanematega ülekaalulisuse teemal, kui ema või isa olid ise ülekaalulised. Samuti oli raske motiveerida selliseid vanemaid muutma pere elustiili.

Kooliõed leidsid, et õpilastel väiksema sissetulekuga perest on ülekaalulisuse tekkeks suurem risk, kuna neil on halvemad toitumisharjumused ja vanematel on vähem ressursse laste füüsilise aktiivsuse suurendamiseks.

Kooliõed pidasid laste tervist mõjutavateks probleemideks lapsevanemate hõivatust ja ajapuudust.

Lastele ja noorukitele soovitab Maailma Terviseorganisatsioon vähemalt 60 minutit kõrge ja mõõduka Foto: Panthermedia/Arne Trautmann intensiivsusega füüsilist aktiivsust päevas.

6 || Tervis

postimees, 12. november 2019

KAALUL ENAM KUI KILOD. Organikahjustusi tekitava diabeedi üha laialdasema leviku taga on aina enam maad võtma hakanud ülekaalulisus.

Kaal annab vihje, kas haigus tuleb varsti murdma Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

DIABEET

T

eist tüüpi diabeedi tekkel on kolm suurimat tegurit pärilikkus, vanus ja elustiil. Liigsed kilod on tervisele tõsine oht ning need tuleks maha raputada.

Seni on see olnud eelkõige vanemaealiste haigus, aga üha sagedamini satuvad teist tüüpi diabeediga arsti juurde juba 16–17aastased noorukid. «Lapsed ja noorukid istuvad arvuti taga, liiguvad vähe, söövad valesti ja elavad stressirikkas keskkonnas. Need faktorid tõstavad kõik kehakaalu ja sellele järgneb insuliinitundlikkuse halvenemine: insuliini töö ja omastamine on häiritud,» rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla endokrinoloog Tatjana Vinogradova.

Mõnikord on ülekaal suur, kaal 150–200 kilogrammi – sel puhul ei julge arst väita, et see kõik on seotud toitumise-

Diabeediriski seljatamiseks tuleb elustiili kohandada – rohkem liikuda ja alandada kaalu tervisliku toitumise abil. Appi tuleb taldrikureegel, mille järgi peaksid poole söögist moodustama salat ja kuumtöödeldud Foto: Shutterstock köögivili, veerandi nii valk kui süsivesikud.

ga. «Kui laps on olnud kogu aeg ülekaaluline ja 16-aastaselt kaalub juba 140 kilogrammi, siis on kindlasti mängus mingid geneetilised tegurid, mida meditsiin praegu ravimitega ei lahenda,» nentis endokrinoloog.

Ekstreemse rasvumise taga on tema sõnul rikutud või valesti ülesehitatud nälja- ja isukeskused ning ainevahetuse regulatsioonid. Rasvumisfaktoreid, ka seda soodustavaid geene üksi on umbes 600, ja teadusmeditsiin alles otsib lahendusi nende tõkestamiseks.

Omandatud rasvumiseks aga saab kindlasti pidada seda, kui inimene kaalus 60 kilogrammi ja järsku muutus 90-kilogrammiseks. Ülekaalulise inimese kõhnumine peab olema järk-järguline ja eesmärgid realistlikud. Arst soovitab seada eemärgiks ülekaalust langetada kasvõi kümme protsenti, kust edasi liikuda.

Pettumine ja ka depressioon tekivad tavaliselt siis, kui kiiret muutust ei tule. «Ei saa rääkida imest, sest kõhnumiseks ei ole pakkuda ühtegi rohtu: seda saab teha ainult elustiiliga. Olen optimist ja loodan, et tuleb mõni

ravim, mis muudab ainevahetuse kiiremaks, aga tänapäeval peab muutma ikka toitumis- ja liikumisharjumisi. Selle jaoks on vaja teadmisi ja kõrget motivatsiooni. Mõni ravim on abiks näiteks söögiisu vähendamisel,» sõnas Vinogradova.

Lapsena seatud toitumisharjumused jäävad sageli püsima terveks eluks. «Oluline on, et lapsel oleks harjumus regulaarselt süüa ja et ta sööks õiget toitu, mitte juhuslikku krõpsu või küpsist. Väga tähtis on närida.

Sellest saab alguse ainevahetus,» seletas Vinogradova. Sama oluline on kinni pidada taldrikureeglist. Erinevad salatid või kuumtöödeldud köögiviljad

Diabeedi tunnused • Pidev janu ja suukuivus • Sage urineerimine • Väsimus/jõuetus • Pidev nälg • Ootamatu kaalulangus • Aeglaselt paranevad haavad • Korduvad infektsioonid • Ähmane nägemine Allikas: Eesti Diabeediliit

Tervis || 7

postimees, 12. november 2019 peaksid moodustama koguseliselt poole taldrikust. Põhitoit nagu kala, kana või muu linnuliha võiksid moodustada umbes veerandi ja lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid ülejäänud veerandi.

Kogustega ei tohi liialdada.

Magu on lihasorgan, mis venib ja tõmbub kokku. Täiskasvanu magu mahutab kuni 300 milliliitrit. «Kui mõtleme endale, siis vahel satub sinna rohkem vedelikku ja toitu. Ülesöömise harjumusega inimeste magu võib olla liiter, kuid 500 milliliitrit on ka juba palju,» rääkis endokrinoloog. Kui mao seinad on veninud, tekib täiskõhutunne alles siis, kui toit saab kokku limaskestaga ehk magu on täidetud. Alles siis läheb ajju signaal, et kõht on täis, seetõttu sööbki inimene järjest rohkem. Magu tõmbub õnneks loomulikult ka taas koomale ja mitte ainult kirurgilisel teel. Kui inimene on harjunud sööma 400 milliliitrit ja hakkab sööma 300 või 200, harjub magu ära. Natuke saab oma organismi ka petta, täites magu kalorivaesete toodetega või juues pool tundi enne sööki vett. Kui alustada söömist toorsalatiga, siis täidab see 50 protsenti mao ruumist ja inimene ei söö enam nii palju süsivesikuid, valke ja rasvu.

Kui alustada kõhnumisega, on vaja lähedaste toetust. Õpetust peab saama ka see, kes teeb süüa või ostab toitu.

Kui laste puhul on nõustamist

Haigus võib kujuneda aastaid «Et muutus toimuks, peab inimene olema koostöövalmis, avatud, aus.»

Endokrinoloog Tatjana Vinogradova

rohkem, siis täiskasvanutele antakse ülesandeid nii-öelda kodutööks. «Et muutus toimuks, peab olema koostöövalmis, avatud, aus. Tuleb rääkida, kuidas ta reaalselt elab, töötab, siis saab vigu parandada,» rääkis Vinogradova. Ebatervisliku kaalu alandamisel on arsti sõnul kõige tähtsam roll inimesel endal, tema iseloomul. «Üks lõpetab suitsetamise kohe ja teine ei suuda. Üks otsustas ja tema iseloom on selline, et ta on enda suhtes kategooriline ja suudab dieediga kõhnuda tervisliku piirini. Mõni aga ei ole otsuste tegemisel nii tugev,» sõnas Vinogradova. Tohtrid soovitavad võtta koer või sõbraga jalutama minna, vahel aitab seegi, kui inimene armub ja saab kokku õige kaaslasega. Peamiselt tuleb aga teadvustada, et risk ülekaaluks on olemas, see on probleem ja sellega peab tegelema, märkis arst.

Kõrge veresuhkru kahju südamele «Kõrged veresuhkurväärtused kahjustavad nii suuri kui väikeseid veresooni. Väikeste veresoonte kahjustusest tingituna võivad tekkida näiteks silmade, närvide või neerude kahjustused,» selgitas kardioloog Priit Pauklin.

Suurte veresoonte kahjustustega seoses võivad tekkida ajuinsult ja südamelihase infarkt. Pauklini sõnul tõstab diabeet nende haiguste tekkeriski kaks kuni neli korda.

Kõrgel veresuhkrul on otseselt veresooni kahjustavad toimed.

«Nimelt kahjustab kõrge veresuhkur veresoonte sisekesta. See viib olukorrani, kus häirub veresoonte laienemise võime, mis on oluline veresoonkonna normaalseks toimimiseks. Sarnast efekti omab kõrge veresuhkur ka südamelihasele, häirides südame normaalset lõõgastumisvõimet. See viib südame pumbafunktsiooni häirumiseni ja soodustab südamepuudulikkuse kujunemist.»

Allikas: PM Tervis

Perearst ütles Ivole, et silmapiiril on diabeet – tuleb elustiili muuta.

Foto: POSTIMEES/Scanpix Baltics/Madis Sinivee

Ivo Linna lõi ähvardava diabeedi tagasi kaalukärpega Ehkki nooruses oli laulja Ivo Linna peenike poiss, hakkasid kaaluprobleemid vanuse kasvades kimbutama. «Kaal läks suureks, veresuhkur ja kõik olid halvas seisus. Diabeet juba ähvardas – võib-olla see on mul ka geneetiliselt,» jutustas Ivo Linna eelmise aasta lõpus Postimehe tervisetoimetusele.

Arsti juures selgus, et dia­ beet on silmapiiril. «Perearst pani asja paika. Hakkasin tema soovitusi tõsiselt jälgima ja – ptüi-ptüi-ptüi – mu enesetunne on kõvasti parem. Tõesti kõvasti parem! Jaksab veel!» sõnas laulja.

Ivo ütles, et teab omast käest, kui lihtne on arsti juures käimisest kõrvale hiilida, kui parasjagu pole midagi hullu jalult murdmas. «Pigem on aga tähtis

teadmine, mis seisus parasjagu oled. Siis elad edasi. Ja kui midagi on lahti – nii motiveeriv on siis, kui arst ütleb, et ohoo, näitajad on paranenud! See on nihuke kuramuse toonus!»

Ivo tegi diabeedi eemalhoidmiseks kaalus kõva kärpe, et saada olukord kontrolli alla. Ta ei üritanud toidusedelit kramp-

«Ma ei söö enam üldse nii suuri koguseid.»

Ivo Linna

likult muuta ega juurelnud iga ampsu üle. «Pigem on organism ise reguleerinud. Ma ei söö enam üldse nii suuri koguseid.

Omal ajal sõin palju rohkem,» tõdeb Ivo, ja vangutab pead: «Ma ei saa aru, kuidas vanasti mahtus sööklas kolm käiku. Ma ei oleks võimeline praegu kolme toitu järjest ära sööma. Noorena küll – veel hiljuti ma sõin palju.

Mulle ei meeldi enam ka väga rammusad toidud,» tõdes ta.

Ivo menüü on mitmekesistunud. Näiteks vanasti võis ta üksluiselt mugida kartuliputru, mille järele käisid neelud pidevalt. Nüüd teeb ta seda aastas ehk mõne korra, et maitse ei ununeks. «Kuidagi iseenesest on menüü teiseks läinud ja keha lepib sellega. Ma ei ole tundnud, et oleksin väga näljane.»

Teist tüüpi diabeet on krooniline haigus, mille korral on veresuhkur pikema aja jooksul normist kõrgem.

Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest, insuliini toime nõrgenemisest või mõlemast.

Haigus ja sümptomid arenevad hiilivalt ning vähehaaval – kuid või aastaid, kuna insuliini tootmine kõhunäärmest väheneb järk-järgult. Haigustunnused, näiteks suukuivus, janu, väsimus võivad avalduda tagasihoidlikult või üldse puududa. Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhusliku vereanalüüsiga. Seetõttu on soovitav alates 45. eluaastast mõõta veresuhkrut vähemalt korra aastas, kui esinevad riskifaktorid nagu näiteks pärilikkus või ülekaal. Kui puudub soodumus, soovitatakse veresuhkrut kontrollida iga kolme aasta järel.

Diabeeti on oluline ennetada ja ilmnemisel kindlasti ravida, sest aastatepikkuse haiguse järel võivad tekkida erinevad diabeedi hilistüsistused nagu veresoonte kahjustusest põhjustatud infarkt, insult, gangreen, nägemise kaotus, neerupuudulikkus. Seda soodustavad suitsetamine, kõrgvererõhktõbi, kõrgenenud kolesterooli tase ning ülekaalulisus.

Kui veresuhkur läheneb piirnormile või on selle ületanud, on esmased dieet, kehakaalu kontroll ja füüsilise koormuse suurendamine. Kui veresuhkur püsib vaatamata sellele kõrge, tuleb raviskeemi lisada tabletid või süstitavad ravimid. Sageli on vaja võtta ka vererõhku ja kolesterooli alandavaid ravimeid, et vähendada tüsistuste riski.

Allikas: Diabeet.ee

8 || Tervis

postimees, 12. november 2019

ARGINE PAINE. Sageli on käte värisemine ohutu probleem.

Häda käte pärast: küll värisevad, küll surevad hendab sümptomeid, kuid ei ravi käte värisemist välja.

Nii et ära hoida ja välja ravida käte värisemist kahjuks ei saa. Kui on olemas täpne info, mis ühel või teisel inimesel käte värisemist põhjustab, on see igal juhul parem kui mitteteadmine.

Ning sageli on käte värisemine tüütu, kuid ohutu probleem.

Katrin Gross-Paju Ulvi Thomson

Astra kliiniku ja Lääne-Tallinna keskhaigla neuroloogid

KÄED

K

äed võivad mõnikord tekitada ääretult palju vaeva ja valu.

Värisevate käte tõttu võib olla kohvikus kohvitamine tõeline kunsttükk, käte suremistunne aga muutub tihti painavaks valuks. Mõlemal juhul on oluline teada probleemi põhjust, mitmel juhul on olemas tõhus ravi.

Käte värisemine on käte tahtmatu ja rütmiline liikumine. Ilmselt oleme kõik kogenud seda kõrges palavikus, vappekülma ajal või pärast suurt ehmatust.

Kui mööduvad välised põhjused puuduvad, on levinuim käte värisemise põhjus essentsiaalne treemor. Essentsiaalne tähendab meditsiinikeeles, et me ei tea veel täpselt ühte konkreetset probleemi tekkepõhjust, kuid teame, mis probleemiga on tegemist. Essentsiaalse treemori korral on tegemist on healoomulise, enamasti mittesüveneva käte värisemisega, mis avaldub peamiselt mingite kindlate liigutuste tegemisel.

Värin ja pärilikkus Tavaliselt märkavad inimesed, et käte värisemine segab kõige enam kohvitassi hoidmist ja kirjutamist, samas väga harva segab essentsiaalne treemor väga täpsete liigutuste tegemist.

Enamasti värisevad mõlemad käed võrdselt, ehkki mõnikord võib üks käsi väriseda rohkem kui teine. Alati ei ole

Käed surevad

Arst soovib teada, kui sageli ja mida tehes käte värin avaldub, kas näiteks kohvi joomisel, supi söömisel, Foto: Shutterstock kirjutamisel või hoopis rahuolekus.

essentsiaalse treemori puhul tegemist ainult käte värisemisega. Ka pea ning jalad võivad väriseda, mõnikord on tegemist ka eri kehaosade kombinatsiooniga. Essentsiaalne treemor võib põhjustada isegi hääle värisemist.

Umbes pooltel juhtudel on mängus pärilikkus, käte värisemist näeme tihti mitmel lähisugulasel. Millised geenid täpselt haigust edasi kannavad, ei ole täna veel teada. Üldjuhul algab käte värisemine neljakümnendates eluaastates. Järgmine käte värisemise laine tuleb vanemas eas, essentsiaalse treemori levimus tõuseb märgatavalt pärast 65. eluaastat.

Nii et vastab tõele, et eakamatel inimestel esinebki käte värisemist sagedamini.

Umbes pooltel essentsiaalse treemoriga inimestel vähendab alkoholi tarvitamine käte värisemist. Aga see omapärane tähelepanek ei viita kuidagi

sellele, nagu oleks alkoholi tarvitamine varasema elu jooksul kuidagi selle tekkega seotud.

Arstina ei saa siin soovitada alkoholi tarbimist käte värisemise vähendamiseks, kuid seda seost on hea teada.

Põhjus võib olla ka kohvilembus Kui inimesel tekib käte värisemine, on mõistlik minna neuroloogi vastuvõtule. Essentsiaalne treemor on küll käte värisemise peamine, ent mitte ainus põhjus. Käte või mõne muu kehaosa värisemist võib põhjustada ka Parkinsoni haigus, kilpnäärme ületalitlus, väikeaju kahjustus jm. Osadel inimestel soodustavad käte värisemist ravimid, eeskätt antidepressandid, ja suur kohvitarbimine. Sageli on käte värisemine normaalne individuaalne reaktsioon erutusele ehk füsioloogiline treemor.

Neuroloog hindabki läbivaatusel, millises keha piirkonnas

värin esineb; kui sageli, millistes situatsioonides ja milliste liigutuste tegemisel kõige enam avaldub: näiteks kohvi joomisel, supi söömisel, kirjutamisel.

Kas värin avaldub, kui käed on süles – rahuoleku treemor – või tegutsemisel; kas käte värisemine esineb koos teiste neuroloogiliste sümptomitega. Vajadusel tehakse lisauuringud.

Paljudel juhtudel arvavad lähedased eriti eakamate puhul, et tegemist on Parkinsoni haigusega. Inimeste rahustuseks võib öelda, et Parkinsoni haiguse korral on inimestel lisasümptomid; seda haigust esineb tunduvalt harvem kui essentsiaalset treemorit.

Milline on ravi?

Kui käte värisemine on tagasihoidlik, siis inimesed enamasti ravi ei vaja. Kui aga käte värin muutub väga häirivaks, kasutatakse selle vähendamiseks südame- ja epilepsiaravimeid. See vä-

Käte suremine algab enamasti lühikeste episoodidena ning sageli just öösiti. Vahel hommikuti ärgates on labakäed tuimad ja surisevad ning käte raputamine leevendab vaevusi. Aja jooksul muutub suremistunne kätes püsivamaks, esinedes nii öösel kui ka päeval, lisandub üha enam süvenev valu.

Suremistunne on tuntav eeskätt esimeses kolmes sõrmes, sageli aga on kaebused kogu labakäe ulatuses ning vahel esineb vaevuste levikut ka küünarvarde. Tavaliselt tunnetatakse probleeme rohkem domineerivas käes – paremakäelistel paremas käes ja vastupidi.

Raskematel juhtudel võib lisaks tekkida peopesas olevate pöidlapoolsete lihaste kõhetumine ning sõrmede kohmakus ja nõrkus – raske on näiteks arvutiga töötada, käsitööd teha või nööpe kinni panna.

Naistel esineb vaevusi koguni neli korda sagedamini kui meestel. Kõige rohkem esineb seda keskealistel naistel, kel on palju käelist tegevust, eriti kui see on seotud randme korduvate liigutustega.

Peapõhjus – karpaalkanali sündroom Kõige levinum põhjus, miks «käed surevad», on karpaalkanali sündroom. Karpaalkanal on randmepiirkonnas asuv kanal, mis moodustub randmeluudest ja randmeristsidemest.

Kanalit läbivad mediaannärv ja sõrmede painutajalihaste kõõlu-

sed. Karpaalkanali ahenemisel ümbritseva koe turse või ka näiteks randmepiirkonna trauma tõttu tekib surve närvile, mis avaldub valu ja «suremistundena» labakätes.

Kõige lihtsam ravimeetod, mida igaüks ise saab ette võtta, on käte füüsilise koormuse vähendamine. Rohkem puhkepause, vähem kogu päeva kestvat monotoonset tööasendit. Erinevad harjutused puhkepausi ajal.

Samuti võib kasutada randmeortoosi, millega öösel välditakse une ajal käte painutusasendit, see omakorda vähendab survet närvile. Samuti võib proovida ortoosi kanda päeval, kui töö võimaldab. Kergematel juhtudel aitab vaevusi leevendada füsioterapeudi soovitatav harjutuskava.

Kui käte suremine kiirelt ei möödu, on mõistlik pöörduda arsti poole. Kindlasti tuleks pöörduda siis, kui kaebused tekivad juba ka päeval või on väga häirivad öösiti. Arst saab kahjustuse diagnoosimiseks kasutada muuhulgas elektroneuromüograafiat, kus vastava seadme abil saab mõõta närviimpulsside juhtekiirusi ja hinnata närvikahjustuse astet ja täpset kohta.

Keskmise raskusega karpaalkanali sündroomi korral võib abi olla blokaadidest randmekanalisse. Raske kahjustuse korral on kõige efektiivsem kirurgiline ravi, mille käigus vähendatakse ümbritsevate kudede survet närvile. Ravijärgne prognoos ja paranemine on enamasti head.

Kahjuks üht imerohtu, tänu millele saaks inimene ise käte suremist vältida, ei ole. Füüsiliste rutiinsete tegevuste puhul tasub käte suremise tekkimisel teha täiendavaid puhkepause.

Ka autot juhtides või raamatut käes hoides tasub vaadata, et käed liiga kauaks ühe asendisse ei jääks.

Tervis || 9

postimees, 12. november 2019

Palavikuga pakub leevendust märg ja külm lapp otsaesisel.

Foto: Panthermedia/Diego Cervo

HIGISTADA VÄLJA? Kui hoida last paksu teki all, on tulemuseks veelgi kõrgem ja püsivam palavik.

Palavikku ei tasu kohe alandama rutata Paula Rõuk

paula.rouk@postimees.ee

PALAVIK

E

namasti põhjustab palavikku iseenesest mööduv viirushaigus, teinekord ka bakteriaalne infektsioon. Palavikku ei pea alati ravimitega mõjutama, sest kõrgem temperatuur aitab hävitada baktereid ja viirust nõrgestada. Oluline on mõista, et palavikuravimid ei ravi haigust, vaid aitavad reguleerida kehatemperatuuri.

Medicumi perearst Irina Zahharova annab palaviku osas nõu ning räägib muuhulgas, millise temperatuurini on mõistlik palavikku kannatada ning kuidas oma enesetunnet leevendada.

Palavik on organismi kaitsemehhanism haigustekitaja

Palaviku puhul peaks hoiduma füüsilisest pingutusest. vastu. Vajadus palavikku alandada oleneb Zahharova sõnul sellest, kas lisaks palavikule esineb muid sümptomeid ning milline on üldine enesetunne.

Tuleks jälgida, kas esineb lisaks näiteks pea- või mõni muu valu, nõrkus, oksendamine. «Kui ei esine muid sümptomeid peale palaviku, siis võib kolme päeva jooksul jälgida enesetunnet, juua palju vedelikke ja kui palavik ikka ei alane, pöörduda oma pereõe või perearsti poole,» soovitas Zahharova. Palaviku puhul on soovitav tavalisest rohkem tarbida vedelikke, joomiseks sobivad jahedad või leiged joogid.

Tuleks vältida füüsilist pingutust. Kui kehatemperatuur on tõusnud, ei soovitata arsti sõnul kuumaprotseduure nagu saun ja

Arsti poole tuleks pöörduda, kui: • palavik püsib mitu päeva kõrge, • esineb septiline palavik, mille korral vahelduvad kõrged palavikuhood vappekülmaga, • pikemat aega püsib väike palavik, • lisaks palavikule esinevad raske hingamine, peavalu ja valgusekartus, pidev oksendamine, kõhulahtisus või tasakaaluhäired, • vaatamata püüdlustele palavik ei alane alla 38,5 kraadi.

Allikas: Inimene.ee

Huvitavaid fakte kehatemperatuurist • Inimesel kulgeb kehatemperatuur päevarütmis: saavutab miinimumi hommikul ja maksimumväärtuse pärastlõunal.

• Naistel tõuseb temperatuur pärast ovulatsiooni 0,5 kraadi.

• Pärast füüsilist pingutust või saunaskäiku on kehatemperatuur samuti normist kõrgem.

• Palavik võib olla seotud põletike, kasvajaliste protsessidega või immuunsüsteemi häiretega.

• Vanematel inimestel võib haigusega tekkida vastupidine reaktsioon – alapalavik, see tähendab temperatuur langeb alla normaaltemperatuuri.

Allikas: Inimene.ee

kuumad jalavannid, sest need tõstavad kehatemperatuuri veel.

Palaviku puhul peaks hoiduma füüsilisest pingutusest. «Ehk ei tea paljud, et ka massaaž on organismi kurnav füüsiline pingutus, mis tõstab kehatemperatuuri,» tõi perearst välja.

Palavikku võiks hakata alandama alates 38,5-kraadisest temperatuurist. Kõige levinumad käsimüügis olevad palavikualandajad on paratsetamool ja ibuprofeen. Kui palavik on väga kõrge, võib teha viinasokke.

Selleks tuleb puuvillased sokid kasta vee ja viina lahuses märjaks ja jätta sokid mõneks ajaks jalga, samuti määrida peopesi sama lahusega.

Laste puhul on individuaalne, kuidas nad temperatuuritõusu kannatavad. Kõik sõltub lapse üldisest enesetundest ja muudest sümptomitest. Mõnel lapsel põhjustab juba alla 38-kraadine palavik väga halba enesetunnet ja isegi krampe, teine laps talub hästi väga kõrget temperatuuri.

Laste puhul on eriti oluline jälgida, et nad tarbiksid piisavalt vedelikke.

Täiskasvanutele mõeldud ravimid väikelaste ja imikute ravimiseks ei sobi, kuna nende organismi koostis ning ravimeid lagundavate ensüümide aktiivsus erineb oluliselt täiskasvanute omast. Laste palaviku alandamiseks sobivad eelkõige paratsetamooli sisaldavad siirupid ja rektaalsuposiidid. Paratsetamooliga sarnase toimega on ibuprofeen, seda leiab apteegist nii tableti kui ka siirupina. Ka aspiriiniga leevendatakse palavikust ja valust tingitud halba enesetunnet. Aspiriini ei tohi aga palavikualandajana anda alla 12-aastastele lastele, sest neil võib selle tagajärjel tekkida eluohtlik seisund. Ülearu soojalt riidesse ei tohi panna, nii ei saa keha liigset sooja ära anda. Laps ei «higista palavikku välja» – kui teda hoida paksu teki all, on tulemuseks veel kõrgem ja püsivam palavik.

10 || Tervis

postimees, 12. november 2019

NAKKUSTE VIRVARR. Lisaks gripile ringleb külmal ajal teisi viirusi, sealhulgas tavalisi külmetushaigusi põhjustavaid rinoviirusi.

Kuidas teha tuul alla vintsketele viirustele?

Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

HAIGUSHOOAEG

K

uidas hoiduda talvisest nuhtlusest – viirushaigustest? «Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel. Viirused võivad levida ka pritsmete kaudu erinevatel pindadel, aga ka pesemata kätega oma või kellegi teise suud või nina puudutades,» selgitas terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova.

Gripiviirus on eriliselt visa – kõvadel pindadel nagu lauad, seinad ja käepidemed jätkub sel eluvaimu 24–48 tundi, poorsetel materjalidele nagu riided ja paber 8–12 tundi. Niisketel ja märgadel pindadel pikeneb nakatamisvõimelise gripiviiruse säilimine kuni 72 tunnini. Massiivselt saastunud kätel jääb see ellu kuni kolmeks tunniks.

Kui käsi ei pesta, saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid. Sestap on ülioluline

järgida lihtsaid hügieenimeetmeid.

«Võimalus saada haigus ühistranspordist, poest või teistest rahvarohketest kohtadest on olemas, sest viirus levib inimeselt inimesele tavaliselt aevastamisel või köhimisel. Eriti kui grippi põdev inimene köhib või aevastab lähemal kui üks meeter,» rääkis Sadikova. Parim ja efektiivsem viis vältida grippi on tema sõnul vaktsineerimine. Terviseameti andmetel vaktsineeriti eelmisel haigushooajal kokku 92 529 inimest, mis moodustab seitse protsenti Eesti elanikkonnast. Võrreldes eelmise hooajaga vähenes haigestunute arv keskmiselt viis protsenti, tunduvalt vähenes ka hospitaliseerimiste ja surmajuhtude arv. Sadikova sõnul on see aga eeskätt seotud viiruste omapäraga. Ringluses oli ainult üks gripiviirus – A -gripi alatüüp (H1N1)pdm, mille epideemilise potentsiaaliga võib seostada nii tagasihoidlikku haigestumiste üldarvu kui ka haigestumiste kasvu hooaja vältel. «Vaktsineerimine vähendab gripiriski, kuid veel olulisem, vähendab ka raskekujuliste gripivormi-

de ja surmajuhtude tekkimist.

Gripi vastu vaktsineerides oleks võimalik surmajuhtumeid vähemalt poole võrra vähendada.»

Tänavu gripi puhul madalam palavik Gripi tüüpilisteks tundemärgid on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha, nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Sel aastal ringleb A gripiviirus (H1N1)pdm09, mida rahvasuus on hakatud nimetama seagripiks. Selle iseärasused on mõnel juhul suhteliselt kerged haigusnähud: palavik on madalam kui 38, mõnikord üksikud respiratoorsed sümptomid nagu köha või kurguvalu. «Inimesed ei pöördu haiguse korral arsti poole, jätkavad töölkäimist, millega raskendavad haiguse kulgu ja nakatavad teisi,» hoiatas Sadikova.

Gripiviirused hävivad kuumutamisel 75 kuni 100 kraadi juures mõne minutiga.

Täiskasvanud on nakkusohtlikud juba päev enne sümptomite algust ja kuni viis päeva pärast haiguse algust. Lapsed on nakkusohlikud keskmiselt kuni kümme päeva pärast sümptomite algust – väikelapsed kuni 21 päeva. Raske immuunpuudulikkusega isikud võivad viirust levitada nädalaid või kuid.

Samal ajal gripiga ringleb veel üle paarisaja erineva viiruse, mis põhjustavad ülemiste hingamisteede nakkusi. Üks sarnane on paragripp, mille kliiniline pilt ehk haigusnähud meenutavad grippi, kuid mis kuulub täiesti teiste viiruste hulka. «Tüsistusi ja surmi paragripiga kaasas ei käi,» kinnitas Sadikova. «Loomulikult esineb igasuguseid muid viirusi – RS, rino-, adenoviirused, niinimetatud gripilaadsete haiguste tekitajad. Gripiviiruse põhjustatud hingamisteede haigusi on ainult sümptomite põhjal raske eristada teistest respiratoorsetest haigustest.

Kindel gripidiagnoos eeldab laboriuuringut.»

Kui sümptomid on kerged ja inimene ei kuulu riskirüh-

Haigussümptomite ilmnemisel tuleks jääda end koju ravima, kuni need on mööd

ma, ei vaja ta Sadikova sõnul tingimata arsti, diagnoosi ega ravi, vaid võib põdeda kodus.

Tuleks vältida kontakte lähedastega ja püsida kodus, kuni

temperatuur normaliseerub ja sümptomid kaovad. Informeerida tuleb perearsti ehk talle helistada. «Jälgige oma seisundit ja võtke selle halvenemisel

Tervis || 11

postimees, 12. november 2019

dunud.

Foto: Scanpix/Panthermedia/Antonio Guillen Fernández

telefoni teel ühendust perearstiga.»

Põetamise A ja O Haige põetamisel kodus tuleks

järgida nakkusohtu vähendavaid meetmeid. Sadikova jagas õpetust, et haiget põetagu võimalusel üks täiskasvanu, kes peab hoolikalt jälgima ka oma

seisundit. Riskirühma kuuluv isik ei peaks olema põetaja. Kui pole muud võimalust, peaks ta kasutama maski.

Haige põetamiseks on parim viis, kui tal on eraldi tuba.

Haigele peaks looma võimalused enese eest elementaarselt hoolitseda, eriti oluline on joogi kättesaadavus.

«Eriti tähtis on kätepesu pärast haigega samas ruumis olemist või kokkupuudet, tema põetamiskohal toimetamist, voodipesu ja riietusesemetega kokkupuutumist. Kõik pinnad, lauapinnad ja muu tuleb pühkida tavalise puhastusainega.

Kasuta võimalusel ühekordset lappi või pese see põhjalikult,» soovitas Sadikova.

Gripiviirused hävivad kuumutamisel 75 kuni 100 kraadi juures mõne minutiga. Enamkasutatavate desinfitseerivate ainete toimel kaotavad need eluvõime vähemalt kolme kuni viie minuti jooksul või tootja poolt juhendil märgitud aja jooksul.

«Efektiivne on ka pindade pesu sooja või külma vee ja seebi või muu pesemisvahendiga.

Haige voodipesu, toidunõusid ja muud ei pea pesema eraldi ja erilisel viisil või vahenditega,» märkis Sadikova. Samuti tuleks tuuluta regulaarselt eluruume ja kööki, võimalusel WC-d ja vannituba. «Ära kutsu külalisi, kui kodus on gripihaige,» rõhutas ekspert.

Tööle, kooli, lasteaeda tagasi võib minna siis, kui palavik on üle ja sümptomid kadunud. «Pärast paranemist oleks mõistlik veel paar päeva kodus olla, kuna paari päeva jooksul võid olla teistele nakkusohtlik,» märkis Sadikova.

Kõige tõhusamad viiruste ennetamise viisid: • vaktsineeri gripi vastu; • haigena püsi ise ja hoia lapsed kodus, sest nii säästad nii enda kui kaasinimeste tervist; • pese korralikult käsi; • loobu käte surumisest ja kallistamisest; • hoia end võimalusel haigetest või haiguskahtlusega inimestest pooleteise kuni kahe meetri kaugusele; • ära katsu kätega nägu; • käi võimalikult vähe pidudel, koosolekutel ja teistel koosviibimistel.

Kuidas hoiduda ühistranspordis viiruste levikust • Pese regulaarselt käsi vee ja seebiga või desinfitseeri alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahuga, tee seda kindlasti pärast seda, kui oled köhinud või aevastanud.

• Ära puuduta silmi, nina või suud, kui sa ei ole just käsi pesnud.

• Ära lähene teistele, kui sul on vaja köhida või aevastada, ära mine inimese lähedusse, kes parasjagu köhib või aevastab.

• Väldi rahvakogenemisi ja kätlemist ja lähedasi kontakte (alla 1,5 meetri).

• Võimalusel väldi sõitmist ühistranspordis või katsu seda teha mitte tipptunnil.

• Kata köhides või aevastades suu ja nina ühekordselt kasutatava taskurätiga. Viska kasutatud taskurätt prügikasti. Ära kasuta sama ühekordset taskurätti mitu korda.

• Kui sul ei ole taskurätti, aevasta või köhi kattes suu ja nina oma käise ülaosaga.

• Kui aevastad kätte, siis mitte pihku, vaid käeselga.

Allikas: Terviseamet

Millal pöörduda arsti poole?

Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel konsulteeri viivitamatult perearstiga, kui temaga ei õnnestu kontakteeruda, helista konsulteerimiseks perearsti nõuandetelefonile 1220 või kiirabi kutsumiseks telefonil 112.

Lapse seisund on raske, kui: • ta ei joo piisavalt, • oksendab tugevalt või sageli, • ei ärka ega reageeri millelegi, • on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada, • gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha

ägeneb taas, • lapsel on hingamisraskused, • lapse nahk on sinakas või hall.

Täiskasvanu seisund on raske, kui tal: • on hingamisraskused, • on valu või raskustunne rinnus, • on tekkinud äkiline uimasus (pearinglus) ja segane olek, • esineb tugev ja pidev oksendamine, • gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas.

Allikas: Terviseamet