Tervis märts 2018

TEEMALEHES: Lühiajaline paast kergendab organismi koormat. LK 2–3 Kui tervislikud on õlid? LK4 Naisi kimbutab põiepõletik sagedamini kui mehi. LK 5 Testi end: depressioon ei tohi jääda märkamatuks. LK 11

TERVIS

Margus Kaimar:

Inimesed ei julge elustada, kuid tuleb meelde jätta, et midagi valesti ei saa teha. Ainuke viga on elustamine üldse tegemata jätta. LK 8–9

TEEMALEHT 13. MÄRTS 2018

2 || Tervis

postimees, 13. märts 2018 Toimetaja kolumn Triin Ärm

triin.arm@postimees.ee

Märgates ja mõeldes Millestki loobumine ei pruugi olla alati halb. Pärast vastlapäeva alanud paastuajal loobuvad nii mõnedki näiteks lihasöömisest, alkoholitarbimisest või suitsetamisest. Kuigi paast on üsna äärmuslik ja ei sobi igaühele, võib see aidata treenida enesedistsipliini ja kujundada harjumusi.

Tervise seisukohalt on üks hea harjumus rohke köögiviljade söömine. Hea oleks lisada neile ka kasulikke rasvhappeid, mida võib saada näiteks õlidest.

Kui mõistlik on aga näiteks hommikuti õli lusikaga sisse kühveldada, aitab välja selgitada toitumisnõustaja Reelika Õigemeel.

Naistekuul saab terviselehest lugeda väga paljusid õrnema soo esindajaid kimbutavast põiepõletikust, mis võib muutuda krooniliseks, kui seda välja ei ravita.

Vähem oluline teema pole ka menopaus, mis on naise eluringi loomulik osa. Üleminekuga kohanemine võib küll minna üle kivide ja kändude, aga ei tasu arvata, et sellega kaasnevate murede vastu ei leidugi rohtu. Menopausi ajal esineb 80 protsendil naistest kuumahooge, aga abi otsib nende vastu vaid 20– 30 protsenti kannatajatest. Günekoloog Kadi Ploomi hinnangul ei otsita abi, sest arvatakse, et kuumahood on loomulik nähtus ja naine peab nendega hakkama saama.

Lisaks abi otsimisele võib olla keeruline ka abi andmine. Eriti kui olukord on pingeline ja nõuab kiiret tegutsemist. Nii seisnebki elustamise puhul kõige sagedamini viga selles, et elustama ei hakatagi. Kardetakse teha valesti, kuigi tegelikult võib iga viivitatud sekund maksta elu. Hirmu vähendamiseks avaldasime pildilise õpetuse, kuidas elustada.

Hoidkem ennast ja teisi ning rutakem appi, kui olukord seda nõuab!

Teemalehe toimetaja: Triin Ärm, triin.arm@postimees.ee Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@eestimeedia.ee Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova, jelena.bazanova@eestimeedia.ee Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra

Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi

Väljaandja: AS Eesti Meedia, Maakri 23a, Tallinn

PUHASTUS. Kuigi paastumine on suuresti seotud usuga, peitub selles ka häid tervisemõjusid. Lühiajalise paastuga võib katsetada terve inimene, kes tahab organismi koormat veidi kergendada.

Paastumine puhastab keha ja vaimu Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

vabanemine

E

esti vabaõhumuuseumi paljurahvuselise Eesti keskuse juhi Einike Sooväli sõnul praktiseeriti paastumist vaimu ja keha tervendamiseks muistsetes kultuurides juba aastatuhandeid tagasi.

«Praegu elab Eestis ligi 200 erineva rahvuse esindajaid ja nende hulgas on eri toitumise nõudeid järgivaid inimesi. Samas on igas usus paastumise põhipõhjuseks mitte enda näljutamine, vaid üldine puhastumine, vaimse jõu ammutamine ja Jumala teenimine,» kirjeldas ta.

Usulise kuuluvuse järgi on meil enim õigeusklikke, kes ka paastu au sees hoiavad.

Paastumine pole võõras eestimaalastelegi, ent kuna oleme olnud sunnitud aastasadu kasinalt toituma, leiab Sooväli, et pi-

gem on olnud paastumise mõjutajaks aastaring ning pärisorjusest ja mõisnike rõhumisest tingitud vaesus. Seepärast on üsna vähetõenäoline, et näiteks 13. sajandil hakkas talurahvas ristiusustamisejärgselt kindlaid kiriku seatud paaste järgima.

sellest tehtud toit (puder, odrakäkk jm), oad, läätsed, seemned ning tähtsaima kehakinnitajana rukkileib. Rasketel aegadel lisati leivale isegi sammalt, puulehti või õlgi.

Liha sai lihtsalt otsa Sooväli rääkis, et etnograaf Aliise Moora andmeil sai enamik Eesti peresid veel 19. sajandi algul liha süüa sügisest kevadeni vaid 1–2 korda nädalas. Heal perenaisel olevat liha jätkunud jüripäevani (23. aprill), halvemal juhul sai liha otsa maarjapäeval (25. märts). «Peamiselt söödi vastlapäeval tünni põhjast seajalad ära ja algaski olude sunnil lihast loobumine. Vaevalt et keegi mõtles, et liha mittetarbimine on Jumalale meelepärane, vaid liha lihtsalt polnud,» nentis Sooväli.

Napiks jäi talveperioodil ka piima ja muna söömine, sest koduloomadegi toit ja tervis oli kasinam. Abi oli küttimisest ja kalastamisest, kuid valdavalt oli menüüs köögivili, teravili ja

Minu tutvusringkonnas järgivad paljud paastu, olgu nad luterlased, õigeusklikud, katoliiklased, vanausulised või uskmatud. Olen nende üle väga uhke.

«Samas on meie riigis olnud alati inimesi, kes peavad õigeks mõnda muud usku. Näiteks 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses saabusid Peipsi äärde Vene vanausulised, kes pärast patriarh Nikoni usureforme Venemaalt põgenesid. Vanausulised on alati väga rangelt paastu jär-

ginud ja sellest kõrvale hoidmine on suur patt,» kirjeldas Sooväli. Praegugi elab Eestis umbes 15 000 vanausulist, kellest paljud paastuvad kirikukalendri järgi kokku üle kolme kuu aastas, osa lisaks sellele ka igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel.

«Raskeim on kindlasti suur paast (veliki post), mis algab pärast andeksandmise pühapäeva ja kestab seitse nädalat.

Sel ajal on keelatud liha, muna, piima ja suure osa ajast ka kala söömine. Õnneks on vanausuliste köök rikkalik ja nutikas perenaine suudab ka suure pere paastu ajal ära toita – süüakse seeni, marju, teravilja, köögivilja ja rammu saamiseks lisatakse roogadele poslamaslat ehk rafineerimata päevalilleõli,» selgitas Sooväli.

Paastumisega ole tähelepanelik Toitumisnõustaja Elle Kalamägi hinnangul tuleks ka vaimse eesmärgiga paastu ajal olla ettevaatlik, et mitte endale liiga teha. «Nii nagu hing ja vaim, va-

Tervis || 3

postimees, 13. märts 2018 jab ka organism teadlikku lähenemist,» sõnas ta.

40 päeva Paastumine aitab tema sõnul kehal end kasinamat toitumist taastada, vabanejätab näole, kehale ja des näiteks laguainetest, liigsest vevaimsele tervisele delikust, kuhjunud oma jälje – piht läheb limaainetest ja rasvadest. Põhjalik sipeeneks, näonahk semine puhastumine siledaks ja meel uuendab rakke, parandab nende ainevahetust kannatlikuks. ning organite ja kudede funktsioone.

Nõustaja arvates on paastu üks suuremaid väärtusi aga enesedistsipliin ja rutiinsetest harjumustest võõrdumine kas tervise või muu eesmärgi nimel. Sooväligi kinnitas, et levinud arusaama kohaselt muudab paast inimese tasakaalukaks, terveks ja toimekaks, samuti on selle populaarsus kasvanud. Üheks põhjuseks peab Sooväli seda, et Eestis elab palju õigeusklikke, kes kombest lugu peavad, aga ka seda, et kül-

lusele tuleb ühel hetkel piir ette ning rasvase sealiha söömine aasta ringi ei ole kuigi tervislik. Oma osa võib olla ka sellel, et Eestis surevad paljud südameveresoonkonna haigustesse ning inimesed teavad, et tervislike eluviisidega saab seda ennetada.

Kalamägi kinnitas, et terve inimene võib lühiajalist paastu iseseisvalt teha ja temaga ei juhtu midagi. Rasedad, imetavad emad ning krooniliste haiguste põdejad võiksid pigem paastu vältida. Esimese paastuna ei soovita ta täielikku veepaastu, vaid esiti katsetamist puu- ja köögiviljade ning neist pressitud mahlade tarbimisega. Mahlu võib veega lahjendada. Pidada võib ka osalist paastu, eemaldades menüüst vaid lihatooted.

«Heaks praktikaks on loobumine alkoholist ning suitsetamisest, ravieesmärgil võib proovida suhkru, gluteeni ja loomsete toiduainete vabale dieedile minna, mis on palju lihtsam

ja võib-olla ka tervislikum kui pikk veepaast,» sõnas Kalamägi.

Kui plaanis on pikem ravipaast, siis peavad seda kindlasti jälgima ja juhendama spetsialistid.

Paastu lõpetamine sõltub pigem enesetundest. Toitumisnõustaja ei soovita paastu lõppu täpselt määratleda, vaid teha otsus vastavalt sellele, kuidas paastuja enesetunne muutub. Ühtlasi tuleb teada, et mida rohkem on organismil saasteaineid välja viia, seda kehvem on alguses enesetunne.

Sooväli leidis, et tänapäeval on paastumine üsna lihtne, sest nii poodidest kui ka restoranidest leiab häid valikuid taimetoitlastele. «Minu tutvusringkonnas järgivad paljud paastu, olgu nad luterlased, õigeusklikud, katoliiklased, vanausulised või uskmatud. Olen nende üle väga uhke. 40 päeva kasinamat toitumist jätab näole, kehale ja vaimsele tervisele oma jälje – piht läheb peeneks, näonahk siledaks ja meel kannatlikuks,» lisas ta.

Kuidas paastumist lõpetada?

• Kui paast on kestnud 2–3 päeva, siis pole probleeme toidu seedimise taastamisega. Võib süüa sama toitu, mida enne paastumistki.

• 6–10-päevase paastu järel tuleb anda organismile aega jääk-ainete, mis on nälgimise ajal organismis liikuma hakanud, väljaviimiseks. Sama pika veepaastu järel peab toit olema vedel, näites värsked juurviljamahlad, taimetõmmised, puuviljad, aurutatud köögiviljad.

Pärast veepaastu võiks Paastu tasuks alustada puu- ja köögiviljade ning nende mahla tarbimisega.

Foto: scanpix/Panther Media

taastusdieet kesta sama kaua, kui paastusid.

• Tarbi hautatud või värskeid juur- ja puuvilju. Sobivad ka pett, hapupiim, pudrud ja köögiviljapüreed. Taastumise ajal on hea juua kibuvitsa-, pihlaka- või sõstrateed, millele võib lisada natuke mett.

• Ära liialda toiduga, sest liigne või vale toitumine pärast paastu võib tekitada ärritust maos, kõhuvalu ja -kinnisust.

• Söö aeglaselt, mälu toit korralikult läbi.

• Väldi ülesoolatud, teravaid, marineeritud toite ning suhkrut ja töödeldud küllastunud rasvu.

• Taastumine on paastu läbiviimi• Tähtis on, et soolestik hakkaks sel kõige vastutusrikkam etapp. tööle kolme taastumispäeva Mida pikem on paast, seda jooksul. Selle stimuleerimiseks pikem olgu taastusperiood. võib süüa keedetud riivitud punapeeti.

Allikas: toitumisnõustaja Elle Kalamägi

4 || Tervis

postimees, 13. märts 2018

Kasulikke rasvhappeid saab lisaks õlidele näiteks lõhest, pähklitest ja avokaadost. Foto: Scanpix/Panther Media

RASVHAPPED. Õli on hea rasva allikas, ent sellegi tarvitamise puhul võib levida eksiarvamusi – näiteks võtab nii mõnigi inimene hommikul lihtsalt lusikatäie oliivi-, kanepi- või muud õli. Kas seda aga tasub teha ning kuidas kasutada õli toidus muul viisil, selgitab toitumisnõustaja Reelika Õigemeel.

Kas tervislikke õlisid peaks lusikaga sisse sööma?

Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

toit

K

üllastumata rasvhapete (oomega-9, oomega-3, oomega-6) piisavaks saamiseks on kõige targem tarbida igapäevaselt 2–3 peotäit pähkleid, seemneid ja õlivilju. «Õli võiks tarbida vähem, kuna see on olemuselt siiski töödeldud toiduaine – tegemist ei ole enam terviktoiduga, mida on pähklid, seemned ja õliviljad tervetena,» rääkis Õigemeel. Õli valmiskujul looduses ei eksisteeri, see on inimese loodud produkt. «Tervise seisukohalt on oluline, et sööksime võimalikult

terviklikult ehk toitu, mis ei ole eelnevalt töödeldud, vaid on n-ö tervik ehk samasugusel kujul, nagu ta eksisteerib looduses,» selgitas toitumisnõustaja.

Näiteks oomega-9-rasvhapet sisaldavad rikkalikult mandlid, seesamiseemned, avokaado ja oliivid. Oomega-3-rasvhapet leidub ohtralt Kreeka pähklites ning kanepi-, tšiia- ja linaseemnetes, mis tuleb enne söömist purustada. Oomega-6-rasvhapetele pole Õigemeele sõnul vaja eraldi tähelepanu pöörata, kuna suurem osa pähkleid-seemneid ja muid taimseid toiduaineid sisaldab neid piisavalt ning pigem on oht, et seda saame toidust liiga palju.

«Kui aga valida toiduks õli, siis tuleks eelistada külmpressmeetodiga toodetud ja kindlasti rafineerimata õli. Päris supilusikaga õli sisse võtta ei soovita, pigem võiks seda tarbida toidu koostisosana,» rääkis Õige-

meel. Ta soovitab kasutada kanepi-, tudra-, rapsiõli näiteks salatites ja sinna võiks lisada ka seemneid. Rapsiõli tuleks spetsialisti kinnitusel tarbida kindlasti rafineerimata kujul.

Esimese pressi (Extra virgin) oliiviõli sobib toidu valmistamiseks, see kannatab 170–180-kraadist kuumust. Hea on kasutada seda suppides, hautistes, ahjuroogades ja kastmetes. Samuti sobib see hästi nii pudru kui ka vokiroa sisse. «Praadimist ja frittimist tuleks pigem vältida, siis ei teki ka ohtu õli liigseks kuumutamiseks ja sellest tulenevate kantserogeensete ühendite sissesöömiseks,» lausus ta.

Kotlette võib valmistada toitumisnõustaja sõnul edukalt ka ahjus. Pannkooke tuleks aga küpsetada võimalikult madalal kuumusel, neid pruunistamata ja selleks sobib väga hästi näiteks kookosrasv.

Hea teada Rasvhapete tüübid

Allikad

Küllastunud rasvhapped

Või, juust, liha, lihatooted (viinerid, sardellid, hamburgerid), piim ja jogurt (kõrge rasvasisaldusega), kondiitritooted, kõvad margariinid, pekk, palmi- ja kookospähkliõli

Monoküllastumata rasvhapped

Oliivid, rapsiseemned, pähklid (pistaatsia, mandlid, sarapuu- ja pekaanipähklid), maapähklid ja neist valmistatud õlid ning avokaado

Oomega-3 polüküllastamata rasvhapped

Lõhe, heeringas, forell; rapsiseemned, sojaoad, linaseemned ning neist valmistatud õlid

Oomega-6 polüküllastumata rasvhapped

Päevalilleseemned, nisuidud, seesamiseemned, pähklid, sojaoad, mais ja neist valmistatud õlid

Transrasvhapped

Mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad, mida kasutatakse pagaritoodetes: küpsistes, tortides, pirukates Allikas: Tervise Arengu Instituut

Tervis || 5

postimees, 13. märts 2018

HOIA SOOJA. Külmetades võib välja lüüa põiepõletik, mis tekitab ebamugavusi ja kimbutab suurt osa naistest.

Põiepõletikust võib saada tõeline nuhtlus Karin Kivipõld tervis@postimees.ee

SAGE HÄDA

K

ibedat valu tegevat põiepõletikku tekib naistel nii suvel, sügisel kui ka talvel ning üldiselt on see naistel üks sagedamini esinevaid terviseprobleeme. «Soodumuse põiepõletiku tekkeks loovad naise kuseteede anatoomilised iseärasused.

Nimelt, erinevalt meestest, on bakteritel lihtsam pääseda põide, sest kuseteed on lühikesed,» rääkis naistearst Ivo Saarma.

Tema sõnul on enamikel naistel elus vähemalt ühe korra põiepõletik, samas kui mõnel protsendil naistest kujuneb see tõeliseks nuhtluseks. «Rohkem esineb haigust fertiilses eas, aga see ei ole reegel, põiepõletik võib tekkida ka kõrges vanuses,» selgitas naistearst.

Mesinädalate põiepõletik Mõnikord tekib naistel ka vahekorras olemise järel põies pakitsev tunne. Naistearsti Kai Haldre sõnul on seksimise järgselt tekkiv põieärritus suhteliselt sagedane nähtus ja seda kutsutakse ka mesinädalate põiepõletikuks.

«Eeskätt on tegemist kusiti mehaanilise ärritusega ja vähemalt kolmandikul juhtudest ei esine tõelist põletikku – see tähendab, et ei leita haigust tekitavaid baktereid kuseteedes.

Sellisel juhul valuliku ja sagedase urineerimise vaevused kaovad iseenesest ööpäeva kuni kahe jooksul. See seisund ei vaja ravi antibiootikumidega,» selgitas ta.

Sageli need, kes põletikku omal käel ravida püüavad, saavad tulemuseks kroonilise põiepõletiku või selle kordumise.

Ja seda on juba märksa raskem kontrolli alla saada.

Samas märkis Haldre, et naistel, kellel on kalduvus korduvateks põiepõletikeks, võib pikaaegne seksuaaltegevus vallandada ka tõelise põiepõletiku. «Kõige sagedamini tekitavad põiepõletikku soolestikust pärinevad bakterid, näiteks Escherichia coli. Arvatakse, et pikaaegse seksimise ajal võib põide sattuda tavalisest enam baktereid.»

Kui aga tegemist siiski on põiepõletikuga, on naise enesetunne enam kui kehv. Põiepõletiku esmased nähud on sage, valulik või põletustundega urineerimine ning väga ägeda põiepõletiku korral võib uriinis leiduda isegi verd.

Nõrk kaitsevõime Külmetamine on kõige tuntum põiepõletikku provotseeriv faktor. Suvel külm merevesi, külm tuul, külma kivi peal istumine ja talvel ilmale mittekohane riietumine – need on tegurid, mis nõrgestavad organismi kaitsevõimet ja loovad soodsa olukorra haigestumiseks, rääkis Saarma.

Riskitegurid on veel sagedased tupepõletikud. Samuti on oluline teada, et ka seksuaalsel teel levivad haigused võivad esmalt alata põiepõletiku tunnustega. «Rolli mängib ka seksuaalelu iseloom, näiteks naistel, kel on olnud partneri vahetus, tekivad sageli põiepõletikule viitavad ärritusnähud,» lausus naistearst. Ta lisas, et ka rasedatel naistel on oluliselt suurem soodumus kuseteede infektsiooni tekkimiseks. Üks põhiline viga, mida põiepõletiku puhul tehakse – võetakse vaid paar päeva rohtu ehk seni, kuni esmased sümptomid ära kaovad. «See on viga. Kui tahetakse, et haigus ei korduks, peab esmane ravikuur

Kui põiepõletikuga ei pääse kohe arsti juurde, võib juua taimeteed.

Foto: Scanpix/Panther Media

olema pikem, näiteks korduvate põletike puhul paar nädalat,» ütles Saarma.

Ravimeid on tema sõnul erinevaid, neid tohib määrata meedik ning tähtis on jälgida täpselt ravimi kasutamisjuhendit. Ravi alustatakse sageli lihtsamatest preparaatidest, mis ei tarvitse kuuluda antibiootikumide hulka. «Pean oluliseks, et enne ravi määramist tehtaks uriinist bakterite külvi proov,

et hiljem saaks vajadusel ravi korrigeerida ning bakteri olemasolul on vajalik ka ravitulemuse kontrollimine,» rääkis naistearst.

Joo palju vedelikku Eriti hoolikas peab ravimisel olema rase, sest siis on lihtne tekkima olukord, kus põletik läheb edasi neeruvaagnatesse.

«Sageli need, kes põletikku omal käel ravida püüavad, saavad tu-

lemuseks kroonilise põiepõletiku või selle kordumise. Ja seda on juba märksa raskem kontrolli alla saada,» toonitas tohter.

Kui aga valu on suur ja arsti vastuvõtule pole võimalik kohe pääseda, tasub võtta apteegist taimse päritoluga preparaate või valuvaigisteid. Apteegid pakuvad erinevaid neeruteesid, näiteks leesikast või taimesegudest, millel on põletikuvastane ja antiseptiline toime.

«Rohke joomine on lausa näidustatud, et uriin ei oleks liiga kontsentreeritud,» lausus Saarma. Ka soe vann võib vaevusi leevendada. Paraku nende vahenditega naistearsti sõnul enamasti terveks ei saa. Ta soovitab pöörduda pigem perearsti poole, sest tema on ilmselt kõige kättesaadavam ning suudab panna diagnoosi ja määrata ravi.

Kui aga naisel on põiepõletikeks soodumus, peaks ta vältima külmetamist ja külma vette minemist. Aeg-ajalt võiksid kroonilised põdejad käia perearsti juures uriinis sisalduvaid baktereid kontrollimas.

Samuti on oluline käia günekoloogilises kontrollis, rääkis Saarma. Ta lisas, et kui haigustunnuste kompleks hakkab korduma, siis tuleks mõelda, kas põiepõletiku sümptom võib olla põhjustatud muust haigusest, näiteks põiekividest, põie endometrioosist või muust.

6 || Tervis

postimees, 13. märts 2018

ÜLEMINEKUIGA. Menopaus on naise elu loomulik osa nagu sünd, lapsepõlv, teismeiga, fertiilne iga ja vanadus.

Menopausiga kaasnevaid sümptomeid saab leevendada Paula-Johanna Rõuk paulajohanna.rouk@ postimees.ee

NAISE TERVIS

A

ktiivne eluviis, tervislik toitumine ja suitsetamisest loobumine leevendavad menopausi vaevusi. Naise fertiilset iga iseloomustab regulaarne menstruatsioonitsükkel. Sellele perioodile järgneb perimenopaus, kus tsükli iseloom hakkab muutuma, kuna munasarjad ei tooda enam piisavas koguses naissuguhormoone. «Tekivad perioodid, kus algul menstruatsioonide vahemik muutub lühemaks, kuid hiljem võivad vahed olla isegi kuni 60 päeva ja enam,» rääkis Ida-Tallinna keskhaigla günekoloog Kadi Ploom.

Loomulikuks menopausiks loetakse 12 kuud menstruatsioonide peetust. Menopausi algust mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka suitsetamine ja kehamassiindeks. Keskmine vanus menopausi saabudes on 51,4 aastat. Enne 40. eluaastat algavat

menopausi loetakse patoloogiliseks ja nimetatakse varajaseks menopausiks.

Perimenopaus on üleminek fertiilsest east menopausi, millele on iseloomulikud kuumad hood ja ebaregulaarsed tsüklid, rääkis günekoloog. See kestab tavaliselt neli aastat enne menstruatsiooni täielikku lõppemist.

«80 protsendil naistest tekivad kuumad hood, kuid abi sellele otsib neist vaid 20–30 protsenti, sest seda peetakse loomulikuks nähtuseks, millega naine peab hakkama saama,» rääkis arst. 80 protsendil naistest kestavad kuumad hood enam kui aasta ning ravita taanduvad need tavaliselt iseeneslikult 4–5 aastaga. Üheksal protsendil naistest kestavad kuumahood edasi ka pärast 70. eluaastat.

gitud vanusest, soost, eluviisist ja toidust.

Higistamishoogude vastu aitab madalam toatemperatuur, eriti magamistubades. Kihiti riietumise korral saab pealmistest rõivastest loobuda. Kuumade jookide piiramine on üks abinõudest, millest võib Ploomi hinnangul kasu olla.

Abi leidub

«Apteekides on saadaval erinevaid looduslikke östrogeene sisaldavaid preparaate, need on alternatiivid hormoonravile menopausi ajal,» rääkis günekoloog. Sojaoad, kikerherned, läätsed, linaseemned jms sisaldavad fütoöstrogeene. Kuigi enamik uuringuid ei ole leidnud nende positiivset toimet võrreldes plat-

Madal naissuguhormoonide tase kiirendab luukadu (osteoporoosi) eelkõige menopausi esimese viie aasta jooksul. «50-aastastel naistel on 40-protsendiline risk saada osteoporootiline murd reieluukaelas, lülides või käeluudes,» rääkis Ploom. Luukoe vähenemine on samuti tin-

80 protsendil naistest tekivad kuumahood, kuid abi sellele otsib vaid 20–30 protsenti neist, sest seda peetakse loomulikuks nähtuseks, millega naine peab hakkama saama.

seeboga, on naised neist ikkagi abi saanud, tõdes Ploom. Kuna fütoöstrogeenid toimivad kudedes kui kehaomased östrogeenid, ei soovitata neid naistele, kellel on rinnavähk.

Hormoonasendusravi tuleb tõsiselt kaaluda «Menopausi hormoonravi alustab günekoloog naisel, kellele muud eelnevad abinõud (elustiil, liikumine, looduslikud preparaadid) ei ole leevendust toonud. Esmaseks näidustuseks on vasomotoorsete ehk kuumade hoogude ravi, kuid sellest on abi ka tupe atroofia ja meeleolu languse korral,» rääkis Ploom. Siiski rõhutas ta, et ravi alustamise otsus peab olema individuaalne ja väga kaalutletud.

Tuleb arvestada naise kardiovaskulaarset ja -rinnavähi riski.

Hormoonasendusravi ei ole ette nähtud osteoporoosi, südamehaiguste või dementsuse ennetamiseks. Ravist saadav kasu ületab kahju eelkõige alla 60-aastastel naistel. Mida pikem on menopausis oldud aeg, seda vanem on naine ning enam esineb südamehaigusi, vererõhu tõusu ja muid kaasuvaid haigusi. Sellistel juhtudel on hormoonravi riskantsem. Enamik eksperte soovitab

Üleminekueaga kaasnevad küll mõningad muutused naise elus, kuid sellepärast ei tasu nina norgu lasta ja vaikselt kannatada, vaid vajadusel otsida abi.

Foto: Scanpix/Panther Media

kombineeritud hormoonravi kuni viieks aastaks. Sel juhul on tüsistuste risk tervele noorele menopausis naisele madal.

Isegi pärast menopausi tuleb naistel günekoloogi juures edasi käia. Ploomi sõnul on naise tervise seisukohalt kõige olulisem osaleda emakakaela ja rinnavähi sõeluuringu programmides.

Rinnanäärme mammograafias-

se on oodatud kõik haigekassaga kindlustatud naised vanuses 50–69 aastat iga kahe aasta tagant ja emakakaela PAP-testi andma iga viie aasta tagant vanuses 30–55 aastat. «Günekoloogi poole peab pöörduma kõikidel juhtudel, kui esineb menopausiaegset veritsust genitaalidest, ebaselget kõhuvalu ja kõhu suurenemist,» sõnas Ploom.

Kõige sagedasemad sümptomid • depressioon ja ärevus

• kipitus

• kuumahoogudest tingitud unetus

• valulik seksuaalelu

• põiekeskkonna muutustest tingitud sagedased põiepõletikud

• uriinipidamatus

• tupekuivus

• sage urineerimine • tujumuutused Allikas: günekoloog Kadi Ploom

Tervis || 7

postimees, 13. märts 2018

VITAMIINID. Mõistliku D-vitamiini taseme tagamiseks tuleks olla suvel piisavalt õues päikese käes, võimalusel reisida soojale maale ja süüa igapäevaselt selle vitamiini rikkaid toitaineid, näiteks kala, muna ja piimasaadusi.

Kui palju D-vitamiini inimene vajab?

Triin Ärm triin.arm@ postimees.ee

HEA TEADA

S

ageli vaid õigest toitumisest ja õues viibimisest ei piisa, et tagada terveks aastaks vajalik D-vitamiini tase organismis ning tuleb võtta hoopis toidulisandit.

D-vitamiini päevane annus sõltub vitamiinitasemest veres.

Kui vitamiini tase on optimaalses vahemikus ehk üle 75 nmol/l, siis on vajalik seda taset säilitada ja päevane vitamiini annus võib olla 1000–2000 ühiku (25– 50 mikrogrammi) piires, ütles Synlabi laboriarst Anneli RaaveSepp. Seda annust võib tema sõnul pidada n-ö profülaktiliseks.

Lähtu elustiilist «Kui inimesel on D-vitamiini tase veres alla optimaalse taseme (alla 75 nmol/l), siis on esmalt vajalik tase korda saada ja kogemused näitavad, et seda on nn profülaktilise annusega keeruline saavutada,» rääkis Raave-Sepp. Sel juhul tuleb olenevalt D-vitamiini analüüsi tulemusest tarbida päevas pigem 4000–5000 ühikut (100– 125 mikrogrammi).

D-vitamiini preparaadi annuse valimisel tuleb kindlasti

arvestada ka inimese elustiiliga, näiteks sportlikel või muidu füüsiliselt aktiivsetel inimestel on D-vitamiini vajadus suurem. Üldiselt soovitatakse D-vitamiini preparaati tarvitada alates septembri lõpust või hiljemalt oktoobri algusest kuni aprilli lõpuni või mai alguseni. «Täis elujõus terve inimene võiks püüda suvekuudel saada D-vitamiini keskpäevase päikese toimel ja sel ajal preparaati mitte tarbida,» lausus laboriarst.

ni, kuid selle tase veres ei tõusegi eriti?

Raave-Sepa sõnul võetakse siis kas valesid preparaate või on võetav annus liiga väike. Lisaks võib esineda ka geneetiline põhjus, miks D-vitamiini preparaat ei toimi. Geeniuuringut aga praegu veel rutiinselt laborites ei tehta.

Kui on alustatud D-vitamiini võtmist, et pääseda vitamiini defitsiidist, tuleks 1,5–2 kuu võtmise järel kontrollida, kas vitamiinitase veres tõuseb. Olenevalt defitsiidi astmest ei pruugi selle ajaga olla saavutatud veres optimaalset taset, aga analüüsi tulemuse järgi saab näiteks D-vitamiini võtmise koguseid muuta.

D-vitamiini liigsus võib põhjustada kaltsiumi ladestumist Toksiline tase rakkudesse ning Mis juhtub, kui võtta D-vitaneerude, maksa miini liiga palju? «D-vitamiini ülemäärasel tarbimisel võib ja südame- vitamiini tase veres tõusta ka veresoonkonna toksilise väärtuseni, selleks kahjustust. peetakse taset üle 250 nmol/l,» Soliidsemas eas väheneb Dvitamiini tootmine nahas. Seetõttu on eakatel ning kroonilisi haigusi põdevatel inimestel soovitav võtta D-vitamiini ka suvekuudel. Siis piisab Raave sõnul nn profülaktilisest annusest. Väikelapsele peaks D-vitamiini vajaliku annuse kooskõlastama perearstiga.

Miks juhtub vahel nii, et inimene võtab küll D-vitamii-

lausus laboriarst.

Tema on selliseid tasemeid veres näinud vaid üksikutel juhtudel ja põhjuseks on olnud näiteks terve aasta jooksul 10 000–20 000 ühiku D-vitamiini tarbimine. «Niisugused kogused on ikka ainult raviarsti jälgimise all kasutatavad,» toonitas Raave-Sepp. D-vitamiini liigsus võib põhjustada kaltsiumi ladestumist rakkudesse ning neerude, maksa ja südameveresoonkonna kahjustust.

Kui defitsiidi korral võtta liiga väike annus D-vitamiini, siis ei pruugi organism ka mitme kuu jooksul saavutada vitamiini optimaalset taset.

Foto: scanpix/Panther Media

Vesi- ja rasvlahustuvad vitamiinid Vesilahustuvate vitamiinide üledoseerimine pole Tervise Arengu Instituudi andmetel võimalik, sest üleliigne transporditakse loomulikul teel uriiniga organismist välja. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tasub koguseid jälgida, sest rikastatud toidu või toidulisandite tarbimisel võib vitamiin hakata organismi kuhjuma ja tekib ületarbimise oht.

Vesilahustuvad vitamiinid B1-vitamiin B2-vitamiin B3-vitamiin B5-vitamiin

B6-vitamiin B8-vitamiin Foolhape B12-vitamiin

Rasvlahustuvad vitamiinid C-vitamiin H-vitamiin N-vitamiin BT-vitamiin

A-vitamiin D-vitamiin

E-vitamiin K-vitamiin

Q10-vitamiin

allikad: Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer «Vitamiinid. Mida peab teadma vitamiinidest?»

8 || Tervis

postimees, 13. märts 2018

ELUSTAMINE. Südamemassaaž on elupäästev esimesel 5.–7. minutil, kuni kiirabi tuleb. Kõige tüüpilisem viga elustamise juures on kiirabiarstide sõnul see, et elustamist ei tehta üldse.

Ära karda, proovi päästa elu Paula-Johanna Rõuk paulajohanna.rouk@ postimees.ee

esmaabi

E

estis alustatakse elustamist enne kiirabi saabumist umbes ühel kolmandikul juhtudest. Põhjamaades elustatakse tänu elanikkonna koolitamisele 80–90 protsendil juhtudest. «Inimesed ei julge elustada, kuid tuleb meelde jätta, et midagi valesti ei saa teha. Ainuke viga on elustamine üldse tegemata jätta,» rääkis Tallinna kiirabi koolitusjuht Margus Kamar.

Lapse puhul võib südamerütm kiiresti tagasi tulla. Täiskasvanu jaoks on vaja rohkem tööd, sest vereringe taastamine on keerulisem.

Kui kannatanu on tundmatu inimene, piisab südamemassaažist. Sellega tekitatakse ke-

has vereringe ning veri jõuab elutähtsatesse organitesse, ajju ja neerudesse.

Kui on tegemist väga lähedase ja tuttava inimesega, võib teha suust suhu hingamist. Tundmatule tehes riskib elustaja piisknakkuse saamisega. Abi osutamise esimene reegel on, et ennast ei tohi ohtu seada.

Lisaks võib suus olla võõrkehi, okset või verd, nende eemaldamine keeruline ja aeganõudev. Kõige olulisem on alustada võimalikult ruttu südame kaudse massaažiga. Südamemassaaži tegemine on füüsiliselt raske. «Kui see raske ei ole, tehakse midagi valesti. Näiteks vajutatakse rindkeret liiga vähe alla,» ütles Kamar. Olles avalikus kohas, võib paluda vahepeal kedagi ennast asendama, kui üks elustaja ära väsib.

Enamasti lähevad roided katki «Kui käib raksakas, ei tohi sellest ehmuda. Tugevast vajutusest purunevad roide kõhred, mis hiljem paranevad,» kõneles

erakorralise meditsiini arst Ališer Madaminov. Rindkere vähemalt 5–6 sentimeetrit alla vajutamisega sama oluline on selle lahti laskmine, sest just see lõdvestab südant ja annab võimaluse südameõõntel uuesti verega täituda. Massaaž peab olema jõuline tempokas, keskmiselt 120 korda minutis või kaks vajutust sekundis.

Kamari sõnul on pulsi kontrollimisest loobutud juba aastate eest. «Kliiniliselt surnud või teadvuseta inimeselt on pulssi lihtsalt nii keeruline leida, et see raiskab tarbetult aega,» tõdes ta. Kannatanu seisundi selgeks tegemisele ja abi kutsumisele võib kulutada maksimaalselt 10 sekundit, pärast seda tuleks juba alustada elustamist.

Kannatanu võib ka teha ühe sügava hingetõmbe, mis ei ole regulaarne hingamine, vaid surmajärgne refleks. Samuti võib juhtuda, et inimene tuleb korraks teadvusele, kuid süda seiskub uuesti. Sellistel juhtudel tuleks jätkata südamemassaažiga niikaua, kuni saabub kiirabi.

Elustamise ABC Kutsu abi. Helista 112, pane telefon enda kõrval valjuhääldile ning kontrolli kannatanu seisundit.

1. Teadvusekontroll – hõika ja proovi kannatanuga kontakteeruda.

2. Hingamise kontroll – pane käsi rinnale ja kontrolli, kas rinnak tõuseb. Pane kõrv suu lähedale ja vaata, kas kuuled või tunned õhu väljumist.

3. Hingamisteede kontroll – ava suu, lükates esihambad üles, et vaadata, kas midagi on hingamisteedesse sattunud.

1

4. Paljasta rindkere. Eemalda kõik riided.

5. Massaažikoha leidmine – aseta käed rinnaku keskele. Rinnak algab kolmnurgast, kus roided kohtuvad. Aseta jalad patsiendi lähedale ja suru kogu kehaga, mitte ainult kätega.

6. Südamemassaaž. Vajuta 30 korda ühtlase kiire tempoga rinnakule. Vajutada tuleb nii kõvasti, et rindkere langeks 5–6 sentimeetrit (ühe tikutoosi jagu). Iga vajutuse vahel tuleb rindkere täielikult lahti lasta.

4

7. Suust suhu hingamine. Kui tegemist on lähedase inimesega, siis tee iga 30 vajutuse vahele kaks korda suust suhu hingamist. Lükka kannatanu pea kuklasse, vajuta nina kinni ja puhu otse suhu kaks korda.

8. Jätka südamemassaažiga. Kui tegid vahepeal kaks suust suhu hingamist, tuleb jätkata massaažiga.

9. AED-aparaat. Kergesti kasutatav hääljuhistega aparaat, mis kontrollib kannatanu südamerütmi ning annab südamemassaažide vahele vajadusel kehasse elektrilaengu. Eestis on see hetkel vähestes asutustes, kuid kiirabiarstide sõnul on see elustamise tulevik ning nende kasutamist õpetatakse nüüd ka esmaabikoolitustel.

7

Tervis || 9

postimees, 13. märts 2018

2

3

5

6

8

9 Fotod: Liis Treimann / Eesti Meedia / Scanpix

10 || Tervis

postimees, 13. märts 2018

RAVI. Keegi ei saa kahjuks valida, kas tema tervisemure on seotud lihtsalt kontrollitava, n-ö tavalise haigusega või keerulist ja kallist ravi vajava haruldase seisundiga. Esinemissagedusest sõltumata on iga patsiendi esimene küsimus – mis saab edasi?

Haruldased haigused – mida meditsiin suudab? kairit joost

Ida-Tallinna keskhaigla

VÕIMALUSED

V

iimasel kümnendil on meditsiinis plahvatuslikult arenenud erinevad diagnostikavõimalused ning see on ühtlasi oluliselt avardanud arusaama harvikhaigustest ja suurendanud patsientide arvu, kelle terviseprobleemid tulevad mõnest haruldasest seisundist.

Lisaks on globaliseeruvas inforuumis patsientidele kättesaadavad nende haiguse meditsiiniline käsitlus ja ravivõimalused.

Seeläbi suureneb inimeste ootus tervishoiusüsteemile kaasaegse ja adekvaatse abi osutamiseks. Kõik see puudutab samuti harvikhaigusi, mille puhul jääb ainsaks erinevuseks 1,3-miljonilise elanikkonnaga riigis piiratud kogemus, mistõttu arstidena juhindumegi enamasti teaduskirjanduses avaldatust ning olemasolevatest rahvusvahelistest juhistest.

Varane diagnoos on ülitähtis Kui arsti jaoks on harvaesineva haiguse diagnoosimine vahel erialaseks väljakutseks, siis patsiendid küsivad sageli enne keerukaid uuringuid ja analüüse:

mis see mulle annab? Ja see küsimus on igati õigustatud.

Loomulikult on haigele ja tema lähedastele olulisim tervekssaamine. Haruldaste pärilike haiguste korral on see harva võimalik, küll aga on mitu seisundit, mida saab varase diagnoosimise korral kontrolli alla võtta ning sellega ära hoida tõsiste ja eluohtlike tüsistuste teket.

Nende haiguste hulka kuuluvad näiteks mitu haruldast vähisündroomi ja perekondlikud südamerütmihäired. Sageli on viiteid selliste terviseprobleemide kohta olemas juba varasemas perekonnaloos. Niisugusel juhul maksaks kindlasti arutada oma arstiga täiendavate uuringute vajadust.

Efektiivselt ravitavad haigused on haruldaste terviseprobleemide hulgas selges vähemuses. Eeskätt kuuluvad nende hulka imiku- ja väikelapseeas avalduvad pärilikud ainevahetushaigused, mille varase diagnostika ja õigeaegse ravi korral on kõik haiguse põhjustatud probleemid täielikult välditavad.

Need on haigused, mille ravis kasutatakse enamasti diagnoosispetsiifilisi ravitoite ja vitamiine, mis on patsientide perede, erialaspetsialistide, heategevusorganisatsioonide, haigekassa ja sotsiaalministeeriumi koostöös tehtud ka Eesti patsientidele enamasti kättesaadavaks.

Üldiselt ongi haruldaste haiguste ravimiarenduse teravik suunatud rasketele lapseeas avalduvatele, vältimatult progresseeruvatele seisunditele ja onkoloogilistele haigustele.

Eestis on üks Pompe tõbe põdev noormees, kes tänu ensüümasendusravile vabanes hingamisaparaadist, tõusis voodist ning sai seeläbi võimaluse jätkata haridusteed ja vaadata elule uue pilguga.

Kallihinnaline ravi Motiveerimaks ravimitootjaid arendama ravimeid nendele traagilise kuluga haigustele, võeti 1983. aastal USA Kongressis vastu haruldaste ravimite seadus (Orphan Drug Act), mis võimaldas harvikhaiguste ravimite väljatöötamisel tootjale maksusoodustusi, turunduseeliseid, riiklikku teadusrahastust ja lühendatud protseduuri ravimite kättesaadavaks tegemisel. Selle tulemusena saamegi praegu rääkida haruldaste haiguste ravist.

Uued ravimid on kallid, mistõttu on nende lülitamine soodusravimite nimistusse üha keerukam.

Eestiski on kalleimad haigekassa kompenseeritavad ravimid haruldaste ladestushaiguste (Gaucher tõbi, Fabry tõbi ja Pompe tõbi) ravimid, mille aastane ravimaksumus ühele patsiendile ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse.

Ilma liigsetesse detailidesse laskumata võib öelda, et nende haiguste puhul on tegemist progresseeruvate, mitut organsüsteemi haaravate haigustega, mis oma loomuliku kulu korral põhjustavad süvenevaid terviseprobleeme, näiteks närvisüsteemihäireid, lihasnõrkust koos hingamispuudulikkusega või tavapärasele valuravile allumatut valu.

Need probleemid mõjutavad aga oluliselt patsientide õpi- ja töövõimet, tingivad sagedast haiglasse paigutamist ning on raskematel juhtudel varases eas fataalsed. Neid haigusi põhjustavad muutused teatud ensüüme kodeerivates geenides, mille tagajärjel ensüüm organismis puudub või töötab halvasti.

Kallihinnaline ravi ongi nn ensüümasendusravi, kus organismi viiakse valk, mis patsiendil ei tööta ning seeläbi tagatakse kehas puuduva ensüümi funktsioon ja kontroll haiguse sümptomite üle. Reeglina on see ravi seda edukam, mida varasemas staadiumis sellega alustatakse. Patsiendi jaoks tähendab see eluaegset, reeglina iga kahe nädala tagant tehtavaid veenisiseseid infusioone (vedeliku rohke manustamine veeni – toim).

Saades haruldase haiguse diagnoosi, ei maksa kaotada lootust, sest seda võib põdeda küll vähe inimesi, kuid siiski tegeldakse uute haiguse leevendamise või ravimise võimaluste arendamisega. Foto: scanpix/Panther Media

Hea teada • Harvikhaigus on seisund, mis esineb vähem kui ühel inimesel 2000st. Hinnanguliselt on neid haigusi umbes 7000.

• Eestis puudutab harvikhaiguste teema kuni 100 000 inimest.

Umbes 80 protsenti nendest haigustest on päriliku taustaga ning sageli avalduvad raske, eluohustava või invaliidistava haigusena juba lapseeas.

• Kiiresti kasvab ka täiskasvanueas avalduvate harvikhaiguste arv ja seda praegu eeskätt haruldaste onkoloogiliste haiguste arvelt.

• Veebruarikuu viimasel päeval tähistatakse ülemaailmselt juba kümnendat aastat haruldaste haiguste päeva. Kuigi nime järgi võiks arvata, et see puudutab vaid üksikuid inimesi, kellel diagnoositud haigus kannab tundmatut ja sageli keerulise kõlaga nime, on siiski neid haigusi tuhandeid.

Allikas: kairit joost

Ainus ravi – ensüümravi Praegu on ensüümasendusravi nende patsientide ainus valik säilitamaks tervist ja elukvaliteeti. Ravimite hinda arvestades peavad arstid raviotsust tehes arvestama ka selle ravi oodatavat tulemust, mis ei ole haruldaste haiguste korral enamasti lõpuni võimalik. Tugineda võib rahvusvahelistele juhistele, mis baseeruvad laialdasemal kogemusel ja teadusuuringutel, kuid üksikjuhul võib jääda õhku rohkem küsimusi, kui on olemas vastuseid.

Eestis on üks Pompe tõbe põdev noormees, kes tänu ensüümasendusravile vabanes hingamisaparaadist, tõusis voodist ning sai seeläbi võimaluse jätkata haridusteed ja vaadata elule uue pilguga. Kallihinnalist

ravi alustades ei julgenud keegi lootagi sellisele edule, kuid lisaks ensüümasendusravile sai see ime võimalikuks tänu patsiendi enda ning kogu teda toetava meeskonna ühistele jõupingutustele. Nii positiivne tulemus on erandlik kogu maailmas.

Kokkuvõttes ei ole haruldane pärilik haigus enamasti olukord, kus peaks lootuse kaotama, vaid pigem väärib alati patsientide, nende lähedaste ja meedikute ühiseid jõupingutusi olemasolevate tõenduspõhiste ravivõimaluste kontekstis.

Esinemissagedusest sõltumata on iga patsiendi esimene küsimus: mis saab edasi. Ja arsti kohus on vastata. Ausalt ja oma parimate teadmiste kohaselt.

Tervis || 11

postimees, 13. märts 2018

VAIMNE TERVIS. Kuigi depressioonikogemused võivad olla väga erinevad ning sel pole üht ja kindlat haigustunnust, saab siiski välja tuua teatud sümptomid, mis selle mitmepalgelise haiguse korral esinevad.

Test: Kas oled depressioonis?

D

epressiooni sümptomid peavad olema kestnud vähemalt kaks nädalat, ühekordne kogemine pole depressioon.

Need haigustunnused väljenduvad nii käitumises, mõtlemises, tunnetes kui ka keha füüsilistes reaktsioonides.

«Depressioon pole tühine asi, mille inimene on ise välja mõelnud – see on reaal-

Küsimused depressiooni hindamiseks KÄITUMINE

TUNDED

¨ ¨

Ei käi enam väljas

¨

Ei tegele hobide või tegevustega, mis varasemalt rõõmu pakkusid

¨

Eemaletõmbumine pereliikmetest ja sõpradest, soov olla üksi ja mitte suhelda

¨

Teistega suheldes ärritunud ja pahur, pisiasjad ajavad närvi

¨

Järsud meeleolumuutused suurenenud aktiivsuse ja lõbususe suunas

¨

Mõnuainete (alkoholi, uimastite) tarvitamine leevenduse otsimise eesmärgil

¨ Kurbus, masendus ¨ Tühjusetunne ¨ Rahutus ¨ Ärrituvus ¨ Ärevus ¨ Hirm ¨ Lootusetus ¨ Ebakindlus ¨ Madal enesehinnang ¨ Otsustusvõimetus

¨ ¨

Ei tule oma kohustustega toime (nt koolitööd), vaimse töövõime langus

Kergesti nutma puhkemine Ei suuda keskenduda, hajevil, tähelepanuvõime on alanenud

MÕTTED

¨ ¨ ¨ ¨ ¨ ¨ ¨ ¨ ¨ ¨ Depressioon on haigus, seda tuleb ravida.

Foto: scanpix/Panther Media

ne haigus ja mõjutab kõiki eluvaldkondi,» rääkis Anna-Kaisa Oidermaa, MTÜ Peaasjad tegevjuht ja Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku kliiniline psühholoog.

Ta lisas, et üle kogu maailma on depressioon üks peamisi töövõimekaotuse põhjuseid. Depressiooni põdevatest inimestest pöördub ravile aga vaid kolmandik.

«Ma olen ebaõnnestunud» «See on minu süü» «Minul ei lähe kunagi midagi hästi» «Minu elul pole mingit mõtet» «Elu pole elamist väärt»

FÜÜSILISED REAKTSIOONID

¨

Pidev väsimus, vähe energiat, tüdimus

¨ ¨

Peavalud, valud kehas, kõhuvalud

¨

Uneprobleemid, unerütmi häirumine, unisus ja loidus päeval

¨

Söögiisu kadumine või muutused söögiisus

¨

Kehakaalu oluline muutumine (kaalulangus või -tõus)

Pingetunne, pearinglus, südamekloppimine

«Mul pole tulevikku» «Ma olen väärtusetu» «Mind ei armasta mitte keegi» «Minust on rohkem kahju kui kasu» «Kõigile oleks parem, kui ma oleksin surnud»

Kui vastasid jaatavalt kolmele või enamale küsimusele, siis pöördu palun oma perearsti, psühhiaatri või kliinilise psühholoogi poole, et oma seisundit täpsustada.

Allikas: peaasi.ee