Tervis 13. aprill 2021

TEEMALEHES:

Treening, mis põletab keharasva lk 2 Tervist turgutavad abilised seedesüsteemis lk 3 B-vitamiin - närvisüsteemi tugisammas lk 4 Elastne nahk nõuab mitmekesist toitu lk 5

TERVIS

PEREARST PIRET ROSPU: «Praeguseks on andmeid, et isegi kergelt läbi põetud puuk­ entsefaliit on lastel tulevikus seotud peavalude, õpiraskuste, mälu ja tähelepanu muutuste ning käitumishäiretega.» lk 6

TEEMALEHT 13. APRILL 2021

2 || Tervis

postimees, 13. aprill 2021

TURGUTUS KA LIIGESTELE. Lihasjõu rakendamine liikumises ja treeningul aitab pidurdada luutiheduse vähenemist ja lihasnõrkuse süvenemist, samuti ennetada liikumist vajavate liigeste kahjustumist.

Kui raskusi ei tõsta, kukud pilbasteks TALIS TobrELUTS

personaaltreener

LIHASED JA LUUD

K

õik, kes arvavad, et sarkopeenia ehk vanusest tulenev lihasmassi kadumine on vaid vanainimesi puudutav haigus, eksivad. Tegelikult hakkab lihasmass kaduma juba 30. eluaastast, iga kümne aastaga ligi kuus protsenti, ja seetõttu on 80. eluaastaks kolmandik lihasmassist kadunud.

Kui tänapäeval räägitakse palju investeerimisest väärtpaberitesse, siis vähem on juttu investeerimisest tervisesse.

Mõlemal juhul võtavad tulemused aega – seetõttu mida varem alustada, seda varem saab ka töövilju nautida.

Regulaarne jõutreening ehk raskuste tõstmine säilitab või lausa kasvatab lihasjõudu ja funktsionaalset võimekust, suurendades sellega elukvaliteeti.

Jõutreeninguga intensiivistub ainevahetus, suurenevad lihasmass, lihasjõud ja päevane energiakulutus ning võib väheneda vanusega akumuleerunud rasva kogus. Lihasjõu rakendamine igapäevases liikumises

ja treeningul aitab pidurdada luutiheduse vähenemist ja lihasnõrkuse süvenemist, samuti ennetada pöördumatuid liigesekahjustusi.

Mida vähem lihasmassi, seda rohkem keharasva Li hasmassi k adu m isega väheneb keha energiatarbimine puhkeolekus. Kui kümme kilo lihaseid kaob, siis väheneb teadlaste sõnul ka päevane energiakulu 100 kilokalorit. Nii palju energiat on ühes banaanis, peotäies kartulikrõpsudes, cappuccinos või kahes Teekonna kommis.

Päeva lõikes on tegemist väikese energiakogusega, aga suures pildis on iga 100 kilokalorit oluline: kui keha ei suuda iga päev k uu aja jooksul 100 kcal ehk kokku 3000 kcal ära kulutada, tähendab see umbes poolt kilo liigset keharasva kätel, kõhul, puusadel.

Aastas teeb see aga ligi kuus kilo üleliigset keharasva.

Lihasmassi kadumisel

ja üleliigse keharasva kuhjumisel on teaduspõhine seos – seda on uuritud tuhandetel inimestel.

Kirjeldus langeb kokku paljude väitega, et alates 30. eluaastast tarbivad nad sama palju energiat kui varem, aga kaal on hakanud suurenema, kuigi toitumine sarnaneb varasemaga.

Jõutreening ehk raskuste tõstmine on kasulik kõigile Ei pea pürgima lavale lihaseid näitama või rammumeeste võistlusele traktorirehve veeretama – jõutreening sobib kõigile vanuserühmadele.

Minu juures on jõutrennis käinud nii kümne- kui ka 80-aastane ning kõik, kes selle vahele mahuvad.

Oluline on leida sobivad harjutused ja koormus, mis tihti ei lähtu v a nu sest ega soost, vaid ettevalmistusest. Mul on kogemusi, kus 55-aastane naine Raimo Tann tegemas jõuharjutusi.

FoTo: erAkogu

on tugevam kui 30-aastane mees.

Maailma terviseorganisatsiooni ja Eesti riiklik soovitus on teha jõutrenni vähemalt kaks korda nädalas olenemata vanusest.

Jõutrenni saab teha spetsiaalsete vahenditega varustatud jõusaalis, aga ka kodus või looduses, kasutades oma keharaskust, spetsiaalset treeningvahendit või miks mitte teist inimest.

Paljud kujutavad ette luumurde ja vigastusi, mis raskuste tõstmisega avalduvad. Ühes uuringus selgus, et jõutreening on 5000 korda väiksema vigastuste riskiga kui jalgpall.

Loomulikult on oluline treenida korrektse tehnikaga. Soovitus on konsulteerida professionaaliga, olgu see jõutreeningule keskenduv personaaltreener või asja tundev füsioterapeut.

Elu pärast vähidiagnoosi – tempokas kõnd ja jõutreening kuuluvad argipäeva Mais 67-aastaseks saav Raimo Tann, Viimsi Lubja külavanem, jätkab oma keha eest hoolitsemist ka pärast vähidiagnoosi saamist.

«Mul on neli last ja üheksa lapselast, noorim pole veel isegi aastane. Tahan koos nendega pikalt ja kvaliteetselt aega veeta ja ka lapselapselapsed ära näha.

Seetõttu mõistsin, et pean end käsile võtma,» ütleb Tann.

«Passi järgi olen küll eakas (65+), aga hinges tunnen end noorena, kuid keha

ei jõudnud järele.

Avastasin mõni aasta tagasi, et mul on trepist raske liikuda, võhma oli ka tavapärasest vähem ja kõhuke oli ette tekkinud, püksid pigistasid,» kirjeldab mees.

Tann otsustas end rohkem liigutama hakata ja olla avatud uutele spordialadele.

«Kui tempokas kõndimine ja jõutreening on mulle tavapärased alad, siis trikirattaga sõitmist ja rullsuusatamist proovisin äsja.

Ja meeldisid!»

Lisaks enda kättevõtmisele sai ta aru, et on teisigi, kes soovivad end liigutada. Seetõttu on ta korraldanud regulaarseid grupitreeninguid. Praegu inimestega kokku saada pole võimalik ja sestap tegi ta küsitluse, kes tahaksid interneti vahendusel koos treenida.

«Inimene on ju sotsiaalne tegelane ja küllap saabub peagi võimalus taas koos treenida kergema enesetunde ja keha nimel,» sõnab Tann.

Jõutreeningu ehk raskuste tõstmise kasutegurid: • Maandab stressi, väheneb ärevus, paraneb tuju.

• Suureneb energiatarbimine ehk kalorikulu nii harjutusi sooritades kui puhkeolekus.

• Kaalu langetades säilib oluline lihasmass.

• Vähenevad seljavalud.

• Alaneb vererõhk, tugevneb südame-veresoonkond.

• Suureneb enesekindlus ja paraneb minapilt.

• Tugevnevad luud, väiksem risk haigestuda osteoporoosi.

• Liigutamine parandab liigeste tervist.

• Väiksem risk haigestuda diabeeti ja vähki.

• Suureneb jõud ja paraneb tasakaal.

AllikAs: TAlis TobreluTs

Tervis || 3

postimees, 13. aprill 2021

MULTITALENDID KÕHUS. Bakterid toodavad soolestikus kiudaineid kääritades toitaineid ja vitamiine, lagundavad mürgiseid ühendeid ning reguleerivad toidumassi liikumist soolestikus.

Kõhuelustik annab tervisele vunki MArILIN VIkAT marilin.vikat@ postimees.ee

SEEDIMINE «Tervis saab alguse kõhust.

Kiudainevaene toit võib olla seotud paljude tervisehädadega,» tõdeb soolestiku bakteriaalse koosluse edendamisele pühendunud ettevõtte Elsavie tegevjuht Priit Lumi.

«Kiudainevaesest toitumisest tingitud tasakaalust väljas kõhuelustiku tõttu võivad tekkida nahaärritused, ärevushäired, krooniline väsimus, uneraskused ja pidev suhkru järele janunemine,» loetleb Lumi. Kõige sagedasemad kiudainete puudusega seotud tervisehädad on tema sõnul kõhukinnisus, kõhulahtisus, soole ärritus, põletikud ja gaasid.

«Selgeid seoseid on leitud ka madala kiudainete tarbimise ja pahaloomuliste kasvajate, diabeedi ja ärritunud soole sündroomiga. Tihti kaasneb madala kiudainete tarbimisega ka kehakaalu tõus,» märgib Lumi.

Bakterid eritavad kasulikke aineid Teatakse mitut eri tüüpi kiudaineid. Neil kõigil on Lumi sõnutsi

spetsiifilised eelised seedimisele ja tervisele.

Kiudained on süsivesikud, mis koosnevad pikkadest suhkrukettidest. «Sõltuvalt ketist on suhkruühendite vahel erinevad keemilised sidemed, millest sõltub, kas inimese organism suudab antud ketti lagundada või mitte. Ketid, mille sidemete lõhkumiseks vajalikke ensüüme inimesel ei ole, ongi kiudained,» selgitab Lumi.

Kõige üldisemalt jagatakse kiudained lahustuvateks ja mittelahustuvateks. Esimesed aeglustavad suhkrute imendumist toidust ning seovad ja aitavad kehast välja viia liigseid rasvu ja LDL-kolesterooli.

Mittelahustuvate kiudainete ülesanne on muuta toidumass soolestikus ühtlaselt liikuvaks massiks ning siduda ja viia välja jääkaineid.

«Kiudaineid nimetatakse ka prebiootikumideks, sest need on oluline toit meie soolestikus elavatele kasulikele bakteritele, mis moodustavad soolestiku kõhuelustikku ehk mikrobioomi,» ütleb ekspert.

«Bakterid toodavad sooles-

Tihti kaasneb madala kiudainete tarbimisega ka kehakaalu tõus.

tikus kiudaineid fermenteerides kehale kasulikke toitaineid ja vitamiine (K ja B12) ning toetavad rakkude uuenemist ja närvisüsteemi tööd, lagundavad toksilisi ühendeid ning reguleerivad toidumassi liikumist soolestikus,» kirjeldab Lumi.

Kui söödav toit on kiudainevaene, võib see tema sõnul kaasa tuua soolestiku mikrobioomi koosluse vaesumise, mis omakorda alandab organismi kaitsevõimet kahjulike bakterite eest ning jätab kasulikud bakterid nälga.

«Soolestikus elavate bakterite kooslus on väga mitmekesine — tuntakse sadu baktereid ja kõigil on oma olulised ülesanded.»

Kuidas turgutada häid mikroobe?

Toitumise, elustiili, ravimite, alkoholi, ja muude valikutega saame tervist toetava mikrobioomi koosluse säilimist toetada või nõrgestada, kinnitab Lumi. Mikrobioomi tervist aitab hinnata mikrobioomi analüüs, mis näitab tähtsamate bakteritüvede esinemist ja aitab hinnata näiteks põletikke põhjustavate või kehale kasulike ühendeid tootvate või muid rolle täitvate bakterite osa, aga ka seoseid paljude haiguste võimaliku esinemisega.

«Ideaalis saame tervislikus

koguses kiudaineid koos tasakaalustatud ja mitmekesise toiduga.» Lumi ütleb, et kiudaineid sisaldavad enim teraviljatooted – eriti täisteratooted –, järgnevad puu- ja köögiviljad, kaunviljad, marjad, pähklid ja seemned. Looduslikult kiudainerikastel toitudel põhinev menüü sisaldab üldiselt palju ja piisavas koguses kiudaineid. «Lihast, kalast ja piimast kiudaineid ei leia,» toonitab ta. Kui toitumise muutmine on mingil põhjusel komplitseeritud, siis võib kiudainete puudujääki osaliselt katta valmis kiudainesegudega.

Eesti rahvastiku toitumisuuringu põhjal jääb keskmisel inimesel päevas puudu kümme kuni 30 grammi kiudaineid.

Kiudainete minimaalne tarbimissoovitus täiskasvanutele päevas on naistel 25 grammi ja meestel 35 grammi. Lastel soovitatakse alates teisest eluaastast tarbida kiudaineid kaheksa kuni 13 grammi 1000 kcal kohta.

«Et saada parim tulemus ja hoida mikrobioom tasakaalus, peaks toidulaud olema mitmekesine ja sisaldama toiduaineid erinevatest gruppidest, aga ka varieeruma toidugrupi sees.

Näiteks teraviljadest sisaldavad nisu ja rukis suuresti arabinoksülaani, kuid kaera- ja odratooted hoopis beetaglükaani,» ütleb Lumi. Neid võiks tarbida vaheldumisi.

Tervist toetavate soolestikus elavate bakterite koosluse käekäiku mõjutavad toitumine, elustiili, ravimid, alkohol ja veel muud valikud.

FoTo: shuTTersTock

Mida head teevad kiudained?

• Tekitavad täiskõhutunde ja hoiavad seda pikemat aega.

• Suurendavad väljaheite mahtu ja toetavad fermentatsiooniprotsesse jämesooles.

• Toetavad jämesoole mikrobioomi normaalset tasakaalu ning hoiavad seeläbi korras seedesüsteemi ja soolte motoorika.

• Aitavad normaliseerida vere glükoositaseme.

• Aitavad normaliseerida vere kolesterooli- ja lipiidide taset.

• Aitavad alandada vererõhku.

Tervist toetavate soolestikus elavate bakterite koosluse käekäiku mõjutavad toitumine, elustiil, ravimid, alkohol ja veel muud valikud.

AllikAs: PriiT lumi

4 || Tervis

postimees, 13. aprill 2021

ÜLLATAVAD NÄHUD. B6-vitamiini kestva nappuse korral võivad tekkida käe- ja jalakrambid, nahakahjustused, näiteks lõhed suunurkades, kahjustused silmade ümber ning aneemia.

B-grupi vitamiinid on asendamatud Apotheka proviisor

VITAMIINID

B

-grupi vitamiinidel on otsene mõju meeleolule, südamele, kehakaalule, jõudlusele ja seedimisele. Need soodustavad tervete punaste vereliblede moodustamist ning kannavad elutähtsat rolli energia tootmisel. Millised B-grupi vitamiinid on enamlevinud ning kuidas need organismi jõuavad?

Piisavas koguses vitamiinide omastamiseks tuleb esmalt üle vaadata oma toidulaud. Olulisel kohal peaksid olema täistera- ja piimatooted, puu- ja köögiviljad, kala, liha, muna ja toidurasvad.

Väga rasva- ja suhkrurikastest toitudest saab küll palju energiat, kuid need on vitamiiniallikatena sageli tagasihoidlikud.

Ettevaatlik tuleb olla alkoholi, nikotiini, kofeiini ja rafineeritud suhkruga, sest need lõhuvad B-grupi vitamiinide molekule ning muudavad need seeläbi kehale kasutuks.

B-grupi vitamiinidel on kanda rida ülesandeid: aitavad põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustada; on asendamatud närvisüsteemi normaalseks toimimiseks, tähtsad juuste, silmade, naha, suu ja maksa tervise toetamisel, vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamiseks ja tagavad normaalse vereloome ning aitavad ennetada aneemia teket.

B1- vitamiin ehk tiamiin B1-vitamiinil on oluline süsivesikute ja osa aminohapete

ainevahetuse tagamiseks organismis, kuna tiamiin on vajalik süsivesikute, lipiidide ja aminohapete lammutamises. Lisaks aitab B1-vitamiin normaalselt funktsioneerida närvisüsteemil, lihastel ja südamel. Olulist osa mängib tiamiin ka maomahla tekkimises.

Antud vitamiini leidub nii loomse kui ka taimse päritoluga toiduainetes. Parimad B1-vitamiini allikad on pähklid, seemned, pärm, leib, kaerahelbed, täisterapasta, sealiha, kanafilee, maks, lõhe, kaunviljad, kama, muna, nisuidud, hirss, astelpajumarjad ja merevetikad. Et tegu on vesilahustuva vitamiiniga, siis tiamiinil enamasti imendumisega probleeme ei teki ja varud kehas kestavad ligikaudu üks-kaks nädalat. Tiamiini säilib 50 protsendi ulatuses skeletilihastes, 40 protsendi ulatuses maksas ning lisaks neerudes ja närvikoes.

B2-vitamiin ehk riboflaviin Selle vitamiini ülesanded kattuvad mõningal määral B1-vitamiini omadega, kuna see aitab ka tagada rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse ning toetab närvisüsteemi, lihaste ja südamelihaste talitlust. Lisaks on see vajalik nägemisprotsessiks ehk silmade väsimuse vähendamiseks; naha, limakestade, juuste ja küünte toetajana ning antikehade moodustajana.

Toiduainetest leidub B2-vitamiini jogurtis, piimas, kalas,

B1-vitamiin aitab normaalselt talitleda närvisüsteemil, lihastel ja südamel.

maksas, tumerohelistes taimsetes toitudes, juustus, kaunviljades ja täisteratoodetes. B2-vitamiini vaegusest annavad märku suunurkade ja huulte katkiminek ja lõhenemine, nõrkus, masendus ning silmade valgustundlikuks muutumine. Raske B2-vitamiini puudus võib viia rauataseme muutuseni, aneemia või vaimse häireni.

B3-vitamiin ehk niatsiin B3-vitamiin on sarnaselt eelnevatega samuti vajalik rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks, lihaste ja närvisüsteemi talitluseks ning nahakahjustuste paranemiseks.

B3-vitamiini leidub maksas,

Ettevaatlik tuleb olla alkoholi, nikotiini, kofeiini ja rafineeritud suhkruga, sest need lõhuvad B-grupi vitamiinide molekule ning muudavad need seeläbi kehale kasutuks.

pähklites, seemnetes, pärmis, kuumtöödeldud lihas, täisteratoodetes, juustus, munas, lehtkapsas, halvaas ja kakaopulbris.

Selle puudujääk võib muuta naha karedaks ning enamlevinumad sümptomid avalduvadki naha, seedetrakti ja närvisüsteemi kaudu.

B6-vitamiin ehk puridoksiin See on väikestes kogustes vajalik iga päev, et mõni bioloogiline ja füsioloogiline protsess toimiks normaalselt. Sel on tähtis roll aminohapete ja glükogeeni metabolismi juures, normaalsetele psühholoogilistele protsessidele kaasaaitamises, immuunsüsteemi toetamises, väsimuse ja kurnatuse vähendamises. Seda on tarvis ka antikehade ja punaste vereliblede moodustamisel, soolhappe sünteesiks maos ja B12-vitamiini imendumiseks.

Aitab saavutada tasakaalu naat-

FoTo: shuTTersTock

riumi ja kaaliumi vahel, millest omakorda sõltub närvi- ja lihasesüsteemi normaalne toimimine.

Toiduga saadakse B6-vitamiini peamiselt maksast, kalast, munakollasest, sea- ja linnulihast, pähklitest, leivast, avokaadost, spinatist, pärmist ja kaunviljadest.

B 6 -vitamiini puudusest annavad märku väsimus, depressioon, veresuhkru taseme langus, kestvama nappuse korral võivad tekkide käe- ja jalakrambid, nahakahjustused, näiteks lõhed suunurkades, kahjustused silmade ümber ning aneemia.

B9 vitamiin ehk folaadid Teada-tuntud foolhape aitab koos B12-vitamiiniga tagada normaalse vereloome ja ennetada aneemiat. Eriti tähtis on foolhapet tarvitada raseduse ajal, sest selle vaegus võib

põhjustada raseduse katkemist, enneaegset sünnitust, rasedustoksikoosi, verejookse ning aneemiat nii emal kui ka lapsel. Foolhappe puudus raseduse esimese 12 nädala jooksul võib kaasa tuua lootel selgroolõhe tekke, suulae kujunemise häireid ja muid arengudefekte.

Lapse aeglane areng ja hilisem aeglane õppimisvõime võivad samuti saada alguse foolhappevaegusest ema raseduse ajal.

Foolhapet saadakse põhiliselt taimsest toidust, vähe loomsest, samuti toodab seda seedekulgla mikrofloora. Foolhapet sisaldavad maks, neerud, pärm, spinat, till, oad, läätsed, avokaado, must sõstar, tsitruselised ja spargel.

Fool happe puudusest annavad märku ärrituvus, kõhulahtisus, mälu nõrgenemine, lõhenenud suunurgad ning aneemia.

B12-vitamiin ehk kobalmiin Vajalik normaalseks vereloomeks ja punaliblede arenguks. Vitamiin osaleb valkude sünteesis, aminohapete, süsivesikute ja rasvade ainevahetuses.

B12-vitamiini head allikad on loomse päritoluga toidud, muna- ja piimatooted, vähemal määral rikastatud teraviljatooted. Mingil määral toodab seda vitamiini organism ise, kuid selle imendumine on väga vaevaline.

B12-vitamiini puudusele viitavad kahvatus või kahvatukollakas jume, isutus, kõhulahtisus, vaarikapunane ja valulik keel, väsimus, jõuetus, õhupuuduse tunne, koormustaluvuse vähenemine.

Apteekides on müügil lai valik preparaate, mis sisaldavad üht või mitut B-grupi vitamiini.

Koos apteekriga leiate endale ja perele kõige sobilikuma toote.

REKLAAMTEKST EE/BEN/PA/A/07/01/04.16/TER.

ANNE­MAI rogENbAUM

Tervis || 5

postimees, 13. aprill 2021

TOOTMINE TOETUB VUNDAMENDILE. Vitamiin C on kollageeni tootmiseks ülivajalik ja selle puuduse tagajärjeks võivad olla näiteks spontaansed veritsused või hammaste väljalangemine.

Kollageen täidab kehas mitmeid rolle Ly­MArLEEN TAMME

ly-marleen.tamme@ postimees.ee

NAHk

K

ollageenid on valgud, mida on tä isk a sv a nud inimese kehas mitu kilo – massi poolest üks kaalukamalt esindatud valke. Kollegeeni vajalikkust räägib Tartu ülikooli meditsiinilise biokeemia kaasprofessor Kalle Kilk.

Mis on kollageen ja miks seda vaja on?

Kui me räägime keha karkassist, siis enamikel tuleb kohe silme ette luukere. Aga kui nüüd küsida, kas luudel on ka oma sisemine karkass, siis jõuamegi kollageenini. See karkass koosneb küll paljudest taladest, poltidest ja mutritest, kuid kollageen on enamikes kudedes see kandvaim tala ning see on ka põhjuseks, miks tema hulka inimkehas saab mõõta kilodes, mitte milligrammides. Lisaks sellele on kollageen organismi McGyveri teip ehk universaalne parandusmaterjal. Kui me vigastame nahka, nii et jääb järgi arm, või vigastame maksa

nii et seal tekkib tsirroos, siis mõlemal juhul asendub tavapärane kude kollageeniga.

Mis on kollageeni ülesanne nahas?

Eluea vältel kollageeni hulk nahas suureneb kuni 25–35 eluaastani ning siis hakkab vähenema. On kudesid, kus kollageeni hulk on väga suur nagu näiteks sidemed ja kõõlused. Kui Achilleuse kõõlus on katki või vaevab põlvesideme venitus, siis molekulide tasemel on see kollageeni struktuuri probleem. Ühest küljest on kollageeni tootmine kehas geneetiline programm, mõned kollageenide tüübid vähenevad erinevalt või ei vähene üldse ja teistes kudedes võib samaaegselt toimuda intensiivne kollageeni tootmine. Lisaks on oma sõna öelda ka elustiili ja keskkonnafaktoritel. Näiteks päevitamine ilma kaitsekreemita ja suitsetamine mõjutavad naha vananemist, sest kollageenist ehitatud naha karkass «deformeerub». Nahas on mitut tüüpi kollageeni. Osad moodustavad selle karkassi, mis hoiab pealmist nahka alumiste küljes kinni. Teised on need, mis defineerivad ära naha tekstuuri ja venitatavuse.

oma kohta ei leia, kipuvad hängima ka seal, kus nad ei peaks ning sellega segavad kollageeni tootmist. Rääkides spetsiifilisemalt nahast, siis välised oksüdatiivse stressi allikad nagu päiksekiirgus on kindlasti olulised kollageeni ainevahetuse mõjutajad.

Kollageen on vähese toiteväärtusega – piim, muna ja sportlaste valgupulbrid aitavad kaasa ka teiste valkude tootmisele lisaks kollageenile.

Kollageeni tootmiseks on vaja toiduvalku, mitmeid mineraale ja vitamiine – menüü peab olema FoTo: shuTTersTock mitmekülgne.

Kuidas kollageeni tootmine võib häiruda?

Kollageeni produktsioon vajab toiduvalku, mitmeid mineraale ja vitamiine. Nende puudusel võib tootmine häiruda. Näiteks

vitamiin C on kollageeni tootmiseks ülivajalik ning selle puudusel tekivad näiteks spontaansed veritsused või hammaste väljalangemised.

Haavade mitteparanemine võib

olla tingitud sellest, et kehal puudub võimekus kollageeni toota.

Samuti mõjutab produktsiooni kõrge veresuhkur, sest liigsed suhkrumolekulid, mis

Vananedes kollageenisisaldus kehas väheneb, mida peaks sel juhul ette võtma?

Osa kollageenide vähenemine ja ümberstruktureerimine nahas vananemise käigus on loomulik protsess, mitte haigus. On küsitav, kas selle vastu peaks üldse midagi ette võtma. Naha eest hoolitsedes ning normaalse toitumise ja elustiiliga on võimalik nahka kauemini nooruslik hoida.

Menüüs peab olema piisavalt valke, värskeid puuvilju ja marju. Marjades leiduvad polüfenoolid on head oksüdatiivse kahjustuse eest kaitsjad.

Vitamiinid C ja E on olulised antioksüdandid, lisaks on veel kollageeni sünteesis oluline vitamiin C. Täiendavalt võib naha kaitsevõime hoidmiseks nimetada olulisteks veel vitamiine D, A, seleeni ja tsinki.

6 || Tervis

postimees, 13. aprill 2021

NIGELA ENESETUNDE TAGAMAA. «Heinapalaviku» korral tegelikult palavikku või vappekülma ei teki – need viitavad viirushaigusele.

Kraapimistunne kurgus – allergia või COVID-19?

MArILIN VIkAT marilin.vikat@ postimees.ee

ALLErgIA

M

ida teha kevadel kimbutava haiguse korral ja kui pikk peaks olema COVID-19 vastase vaktsiini ja mõne teise kaitsepookimise vahele jääv aeg, selgitab Tabasalu perearstikeskuse perearst Piret Rospu.

Kuidas erinevad tüüpilised allergia sümptomid ja COVID-19 võimalikud kaebused?

Tüüpilised allergia sümptomid on aevastamine, vesine nohu või ninakinnisus, silmade sügelus, punetus ja vesine eritis silmadest. Astmaga patsientidel – astma võib olla ka allergiatega tugevalt seotud – võivad esineda hingamisraskus, vilistav hingamine ja köha.

Sagedasemad COVID-19 sümptomid on palavik, köha, nohu, nõrkus ja väsimus, valud erinevates kehapiirkondades, lõhna- ja maitsetaju häired, seedetrakti sümptomid (kõhulahtisus, -valu, iiveldus, isutus). Üks suur erinevus nende vahel on, et «heinapalaviku»

korral tegelikult palavikku või vappekülma ei teki – need viitavad viirushaigusele. Ka valud kehas ja seedetrakti kaebused võivad olla iseloomulikud COVID-19-le, kuid mitte allergiatele. Tõsised, üldseisundit halvendavad tugev jõuetus, õhupuudustunne ja rindkerevalud esinevad keskmise-raske COVID-19 puhul, kuid allergiatega neid ei teki.

Mõnikord on tõesti neil kahel raske vahet teha, eriti kui varem pole hooajalisi allergiaid esinenud ning kaebused piirduvad väsimuse, vähese nohu, silmasümptomite ja «pea paks» tundega. Sellisel juhul on praegu otstarbekas esmalt teha koroonaviiruse test ning seejärel proovida ravi allergiatablettidega.

Mida kevadel teha, kui tunned kurgus kõpitsust?

Kurgus tekkiva kraapimistunde puhul peaks vaatama, kas on mingeid muid sümptomeid ja milles need seisnevad: nina ja silmade sügelus ning vesine eritis viitaksid rohkem allergiale, palavik, külmavärinad, kõhulahtisus seevastu viirushaigusele.

Kui ainus kaebus on kurgusümptomid, on tõesti raske vahet teha. Pigem teeksin ettevaatuse mõttes koroonaviiruse suhtes testi.

Millised on kevadel levinumad allergiad?

Esimesed puud hakkavad õitsema ja tolmlema hilistalvel. Eestis võivad veebruari lõpus õitsema hakata sarapuud ning järgnevad juba sagedased allergiatekitajad lepp, kask ja tamm. Kase suhtes allergilistel inimestel on sageli samaaegselt ülitundlikkus (niinimetatud ristallergia) sarapuu ja sarapuupähklite suhtes. Et valgud taimedes on sarnased, võib ristallergiate korral esineda sügelust ja turset ka kokkupuutel õunte, sarapuupähklite, herneste, sojaoa, viinamarjade, kiivi, toore porgandi ja kartuli, pirni, aprikooside ja muudega.

Hea ülevaate, millises Eesti piirkonnas millised taimed õitsevad, saab õietolmu seire leheküljelt https://www.allergialiit.ee/oietolmu-seire/, samuti puude ja roht- ja heintaimede õitsemise kalendrist https://ilm. ee/allergia/tolmutabel.gif.

Mida võiks leiduda kodus võimaliku allergia või viirushaiguse puhuks?

Käepärased vahendid kõige tavalisemate viirushaiguste sümptomite leevendamiseks – valu ja palaviku taltsutamiseks – võiksid olla paratsetamool või ibuprofeen. Viirusnohu puhul sobib turse alandamiseks ksülometasoliin või pseudoefedriini sisaldavad ninaspreid; köha jaoks midagi, mis varem on head

Loobu suitsetamisest ja alkoholist KODEERIMISE abil Võimsad sõltuvused nagu suitsetamine ja alkoholism jäävad sageli võitmatuks. Mida teha, kui oma tahtejõust jääb väheks, räägib hüpnoterapeut Margus Pariots.

Mis selles halba on, et mõnuained tekitavad kiiresti hea tunde?

Halb on see, et mõnuainete tarvitamine tekitab sõltuvust. Alguses piisab hea tunde tekitamiseks väikesest kogusest mõnuainest ehk ainult ühest suitsust või ühest kogusest alkoholist. Aga hiljem ei suuda aju enam väikeste kogustega samasugust head tunnet ehk kaifi tekitada ja inimene vajab sama tunde tekitamiseks järjest suuremaid koguseid.

Mis selle vastu aitab?

Hüpnoos ja kodeerimine aitavad kõige paremini sõltuvustest vabaneda.

Mida tähendab kodeerimine?

Kodeerimine on sõltuvusahela katkestamine ajus ühe seansiga.

Kui kaua see aega võtab?

Sõltuvusest on võimalik vabaneda kodeerimise abil kahe tunni jooksul.

Kuidas see kodeerimine ikkagi tegelikult töötab?

Inimene viiakse kergelt meditatiivsesse seisundisse. See seisund võimaldab ligipääsu alateadvusele. Kui alateadvus on avatud, siis on võimalik inimese mõtlemist ja käitumist muuta väga lihtsalt ja kiiresti paremuse suunas.

Mida te inimestele lõpetuseks soovitate? Ärge laske sõltuvusel ennast juhtida, vaid otsige abi kohe – enne kui on hilja. Kui kopsuvähk on välja löönud, siis inimene sureb tavaliselt kolme kuu jooksul. Ärge lükake abi saamist päevast päeva edasi.

Olge targemad ja otsige abi kohe – siis, kui see veel võimalik on.

www.onneklubi.ee

Margus Pariots Tartu maakond, Tartu linn, Märja alevik, Keskuse tänav 1, 61406. Tel 566 90 462 onneklubi@gmail.com

Diana Gurimski Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Rüütli tänav 37, 80011. III. korrus Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Veerenni tänav 24 / Herne 2, 10135 Tel 566 27 030 onneklubi.diana@gmail.com

Anna-Liisa Jaakson Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Veerenni tänav 24 / Herne 2, 10135 Tel 530 53 060 onneklubi.annaliisa@gmail.com

mõju avaldanud – köharohtude eelistus on igas peres erinev.

Tavalisemad köharohud on looduslikud (luuderohi, mürtool, bronhiiditee) või sünteetilised röga lahtistavad vahendid.

Allergiate leevendamiseks varasemate allergiateta inimestel midagi niisama tagavaraks hoida pole vaja. Kui varem on esinenud õietolmude suhtes allergiaid, võiks pakk allergiatablette tagavaraks olla. Sageli sobib viirushaigustele sarnaselt sümptomitest juhitud ravi. Silmasümptomite leevendamiseks on käsimüügis silmatilku, neist tõhusamad on kromoglütsiinhappega ja aselastiiniga. Nohu ja ninakinnisuse puhul võib kasutada ninaspreisid, käsimüügis on flutikasoonigaja aselastiiniga.

Tavalisi ksülometasoliini-tüüpi ravimeid üle nädala kasutada ei tohi, kuna pikaajalise kasutamise peale tekitavad need sõltuvust ja hakkavad ise ninakinnisust tekitama.

Kas allergiad mõjutavad COVID-19 vastu vaktsineerimist? Õietolmu-, kodutolmu-, toiduvõi ravimiallergiad ei ole vastunäidustus COVID-19 vastu vaktsineerimiseks. Ainus väga kindel vastunäidustus on COVID-19 vaktsiini varasema doosi või mõne vaktsiinis sisalduva komponendi suhtes varem tekkinud anafülaksia (ülitugev allergia). Anafülaksia muude

ravimite või ainete suhtes ei ole takistus COVID-19 vastu vaktsineerimisel. Tean inimesi, kellel on olnud anafülaksia herilasemürgi, penitsilliini või teetanusevaktsiini suhtes, aga COVID-19 vaktsiini peale ei ole reaktsiooni tekkinud. Eestis on antud soovitus varem anafülaksia läbi teinud patsiente vaktsineerida haiglas. Üha rohkem käiakse looduses – kellel on oluline teha puugivaktsiin?

Näib tõesti, et pandeemia on inimesed varasemast rohkem loodusesse suunanud, olgu matkaradadele või peenramaale.

Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäevane keskmine temperatuur on üle nelja kraadi plussi, soojematel talvedel oleme värskeid puukidega levivaid haigusi diagnoosinud lausa jõulude ja aastavahetuse paiku. Puukentsefaliidi vastu vaktsineerida võib kõiki alates ühe aasta vanusest.

Kui varem arvati, et olulisem on puukentsefaliidi eest kaitsta täiskasvanuid ja lapsed põevad seda märkamatult, siis praegu

TERVIS

on andmeid, et isegi kergelt läbi põetud puukentsefaliit on lastel tulevikus seotud peavalude, õpiraskuste, mälu ja tähelepanu muutuste ning käitumishäiretega.

Kui pikk vahe võiks jääda COVID-19 ja puukentsefaliidi vastase vaktsiini tegemise vahele?

Eraldi uuringuid COVID-19 vaktsiinide kasutamise kohta koos teiste vaktsiinidega ei ole.

Immuunsüsteemi toimimist arvestades on praegu reegel, et vahe COVID-19 vaktsiinide ja teiste vaktsiinide vahel peaks olema vähemalt kaks nädalat. Kui COVID-19 vaktsineerimiskuur on pooleli (kahe süsti vaheline periood), siis teisi vaktsineerimisi alustada ei soovitata. Tõenäoliselt ei ole lühema vahega vaktsineerimine ohtlik, aga pole välistatud, et kummastki vaktsiinist saadav kaitse võib olla lahjem.

Parima kaitse saamiseks soovitataksegi praegu kahenädalast vahet. Võimalik, et tulevikus teadmiste täienedes soovitust muudetakse.

Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimees.ee Projektijuht: Rauno Vomm, rauno.vomm@postimeesgrupp.ee Reklaamitoimetaja: Elina Sirol, elina.sirol@postimeesgrupp.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol, piret.bristol@postimees.ee Küljendaja: Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn

postimees, 13. aprill 2021

Tervis || 7