Tervis 13. oktoober 2020

TEEMALEHES:

Koduse haavaravi ABC lk 4 Tervistavad sügisannid võivad olla ka ohtlikud lk 6–7 Kuidas mõjub vaimsele tervisele pime aeg? lk 8–9 Psühholoogilised probleemid nõuavad lahendust lk 10

TERVIS

ONKOLOOG JANA JAAL:

«Kindlasti on väike osa pärilikkusel, kuid rohkem mõjutavad kopsuvähi teket just elukeskkond ja elustiil.» lk 2–3

TEEMALEHT 13. OKTOOBER 2020

2 || Tervis

postimees, 13. oktoober 2020

HIILIV HAIGUS. Esialgne kerge köha ja väsimus võivad jääda tähelepanuta. Seetõttu on oluline käivitada riikliku kopsuvähi sõeluuringu programm.

Parim kopsuvähi ennetus on suitsuvaba elu Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

VÄHK

K

indlasti on väike osa pärilikkusel, k u id roh kem mõjutavad kopsuvähi teket just elukeskkond ja elustiil,» tõdeb Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja dr Jana Jaal. Arsti sõnul pole aga kunagi hilja alustada tervislikuma elustiiliga.

Kui suureks probleemiks on olnud Eestis viimastel aastatel kopsuvähki haigestumine?

Kopsuvähk on üks sagedasemaid vähipaikmeid Eesti inimestel. Meestel on kopsuvähk oma esinemissageduselt 2. ja naistel 3. kohal. Kuna mehed on vähem suitsetama hakanud, siis tõepoolest on alates 90ndate teisest poolest märgatav meeste kopsuvähki haigestumuse pidev langustrend. Naiste kopsuvähki

haigestumus on püsinud stabiilsena. Sellele vaatamata haigestub Eestis kopsuvähki ligikaudu 800 inimest aastas.

Kas aastate lõikes on muutunud, millised kasvajad inimestel rohkem esinevad?

Muutusi on eelkõige olnud kopsuvähi histoloogiliste vormide osas. Vähem esineb väikerakulist kopsuvähki, kuid suurenenud on mitteväikerakulise kopsuvähi osas just adenokartsinoomide osakaal.

Mil määral mängib kopsuvähi tekkes rolli pärilikkus, mil määral keskkonnamõjurid ja elustiil?

Vähi teke on multifaktoriaalne.

Kindlasti on väike osa pärilikkusel, kuid rohkem mõjutab kopsuvähi teket just elukeskkond ja elustiil.

Millised on kopsuvähi suuremad riskitegurid?

Tänase päevani on kopsuvähi suurimaks riskiteguriks suitsetamine, nii aktiivne (inimene suitsetab ise) kui ka passiivne (inimene viibib ruumis, kus keegi teine suitsetab) suitsetamine.

Kas kopsuvähi arengule eelnevad arvukad muteerumised DNA-s ja kuidas on neid võimalik positiivses suunas mõjutada?

Mida kauem inimene elab, seda rohkem mõjutavad keskkonnategurid ja inimese elustiil DNAd. Tagasi ei ole muutusi võimalik pöörata, küll aga on alati võimalik edasiste muutuste teket vähendada või vältida. See tähendab, et pole kunagi hilja alustada tervislikuma elustiiliga.

Milliste sümptomite korral peaks inimene pöörduma arsti poole?

Mida varasemas staadiumis kopsuvähk on, seda vähem see paraku sümptome tekitab.

Seetõttu võivad esialgne vähe-

ne köha ja kerge väsimus tõesti tähelepanuta jääda. Enamasti jõuavad haiged onkoloogini juba väljakujunenud sümptomitega, mille hulka kuuluvad lisaks köhale veel vereköha, hingamisraskus ja korduvad kopsupõletikud, millele omakorda lisanduvad haiguse edasi arenedes isutus, kaalulangus ja üldine kurnatus.

Varase, sümptoomideta kopsuvähi avastamine on keeruline.

Seetõttu on oluline käivitada riikliku kopsuvähi sõeluuringu programm, mille kallal õnneks hetkel töö käib.

Milline on prognoos varakult avastatud kopsuvähi korral?

Mida varem pahaloomuline kasvaja avastatakse, seda suurem on tõenäosus vähist tervistumiseks. See kehtib kõikide vähkide, sealhulgas kopsuvähi kohta.

Kopsuvähi tervistava ravi puhul kasutatakse lokaalseid vähiravi meetodeid (kirurgia, kiiritus­

«Tänase päevani on kopsuvähi suurimaks riskiteguriks suitsetamine, nii aktiivne kui ka passiivne suitsetamine.»

Dr Jana Jaal, Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja

Suitsetamise taak Eesti Vähiliit koos Tervise Arengu Instituudi, onkoloogide ja kopsuarstidega viisid oktoobri alguses läbi vähinädala, mis oli suunatud kopsuvähiennetusele ning suitsetamise kui ühe suurima selle vähi riskiteguri vastu võitlemisele.

Keskmine vanus haigestumisel on meestel 69 ja naistel 71 aastat. Igal aastal sureb Eestis kopsuvähki umbes 485 meest ja 175 naist. Meestel on kopsuvähk ülekaalukalt kõige sagedasem vähisurma põhjus, naistel sageduselt kolmas, soole- ja rinnavähi järel. Meestel on kopsuvähihaigestumus pidevalt vähenenud alates 1991. aastast, naistel aga haigestumus suureneb.

Kopsuvähk on üks nendest vähkidest, mida oleks võimalik suurel osal juhtudest ära hoida – kui noorukid ei alustaks suitsetamist ja täiskasvanud loobuksid suitsetamisest.

Tubakasuitsus on üle 4000 keemilise komponendi, millest rohkem kui 40 on kantserogeensed ehk vähki tekitavad. Ka uued tubaka ja nikotiinitooted ei ole tervisele ohutud ning kahjuks alustavad noored aina sagedamini suitsetamist just nendest.

Teised riskitegurid on passiivne suitsetamine, kanepisuitsetamine, radoon, töökohtadel esinevad kokkupuuted teatud ainetega ja õhusaaste. Kõigi nende riskitegurite mõju võimendub sageli koostoimes tubaka suitsetamisega. Tubaka suitsetamine on ülekaalukalt olulisim riskitegur. WHO hinnangul võimaldaks tubaka suitsetamise elimineerimine vältida 90 protsenti kopsuvähisurmadest.

Allikas: Eesti Vähiliit

Tervis || 3

postimees, 13. oktoober 2020 Ohtlikud riskitegurid

Dr Jana Jaal tõdeb, et enamasti jõuavad haiged onkoloogini juba väljakujunenud sümptomitega, mille hulka kuuluvad lisaks köhale veel vereköha, hingamisraskus ja korduvad kopsupõletikud, millele omakorda lisanduvad haiguse edasi arenedes isutus, kaalulangus ja üldine kurnatus.

Foto: Shutterstock

ravi), mida enamasti kombineeritakse ka süsteemsete medikamentoossete ravimitega.

Millised on uued suunad kopsuvähi ravis?

Pikka aega on olnud arusaam, et viimase, IV staadiumi vähi ravis on kaugmetastaaside ehk

siirete esinemise tõttu võimalik kasutada vaid süsteemseid medikamentoosseid ravimeid (keemia-, sihtmärk-, hormoon-, immuunravi). Viimased aastad on siiski selgelt näidanud, et kaugmetastaasidega haigete hulgas on sihtgrupp, kelle ravitulemust ja prognoosi saab olu-

liselt mõjutada lokaalse ravi ehk kiiritusravi lisamisega raviskeemi. Eelkõige puudutab see «oligometastaatilist haigust», mille korral esineb patsiendil «kuni 5 metastaasi kuni kolmes elundis». Metastaasidele suunatud lokaalse ravi, eriti täppiskiiritusravi (stereotactic ablatiive ra-

diotherapy, SABR) lisamisega on oluliselt parandatud IV staadiumiga vähihaigete ravitulemusi ning see on suund, mida Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinikus oleme tõepoolest üritanud viimastel aastatel rohkem arendada.

Tartu ülikooli teadlaste uuringust selgus, et aastatel 1992– 2015 oli Eesti põlevkivitööstusaladel meeste haigestumine kopsuvähki võrreldes ülejäänud Ida-Virumaa ja Eesti keskmisega suurem.

Et saada ülevaade sellest, milline on eri vähiliikide esinemissagedus põlevkivitööstusest mõjutatud piirkondades, ning võrrelda seda vähi üldise esinemissageduse ja suundumustega Eestis, analüüsisid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadlased koostöös terviseametiga Eesti vähiregistri andmeid vähiliikide kohta, millel on varem leitud seos tööstuslike protsessidega. Nii analüüsiti kopsu-, neeru-, kusepõie- ja rinnavähi ning leukeemia ja lümfisüsteemi kasvajate esinemist aastatel 1992–2015.

«Tööstuspiirkonna õhust võib leida peenosakesi, benseeni, fenoole ja teisi saasteaineid, mis kõik mõjutavad tervist, sealhulgas suurendavad vähiriski,» rääkis Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru.

Uuringust nähtus, et meeste kopsuvähi esinemissagedus oli põlevkivitööstuse piirkonnas palju suurem kui Eestis keskmiselt. Tööstusaladel oli kopsuvähki haigestunud mehi 100 000 kohta vastavalt 133,6 ja Eestis tervikuna 95,5. Teiste vähiliikide esinemissagedus oli põlevkivitööstuse piirkonnas ja mujal Eestis sarnane.

Hans Orru hinnangul võib Ida-Virumaa meeste suurema kopsuvähihaigestumuse üks peamisi seletusi olla just tööstussaaste. «Mitu varasemat uuringut on näidanud, et pikaajaline tööalane kokkupuude heitgaasidega on seotud suurema kopsuvähiriskiga, ja näiteks kaevanduse masinad kasutavad enamasti diislikütust. Kokku on Ida-Virumaal põlevkivitööstuses hõivatud 16 protsenti meestest, kellel võib olla suurem risk haigestuda kopsuvähki,» ütles Orru. Kuna Eesti vähiregister ei talleta aga tööalast teavet, ei saanud teadlased oma uurimistöös tööalase kokkupuute mõju täpsemalt analüüsida.

Teadlased tunnistavad, et keskkonnateguritest veelgi suuremal määral mõjutab kopsuvähki haigestumist suitsetamine.

Eesti tervisekäitumise uuringu andmetel oli 1990. aastatel meeste seas igapäevaseid suitsetajaid umbes pool. Alates 2006. aastast on suitsetajate hulk vähenenud. Kopsuvähki haigestumise kaalukas põhjustaja on siiski suitsetamisharjumus ja suur osa meestest puutub Ida-Virumaa põlevkivitööstusaladel iga päev otseselt või kaudselt kokku tubakasuitsuga.

Ida-Virumaal mõjutab kopsuvähiriski ka radoon. Radooni ja selle lagusaaduste sissehingamise peamine tervisekahjustus ongi kopsuvähk ja see põhjustab kolm kuni 20 protsenti kõigist juhtumitest kogu maailmas.

Allikas: Tartu Ülikool

4 || Tervis

postimees, 13. oktoober 2020

HAAVAD POLE VENNAD. Kui koduste vahenditega on verejooks suletud, tuleb hinnata, kas haav paraneb omal jõul või on vaja arsti poole pöörduda.

Koduse haavaravi ABC

Vaatamata sellele, kas tegemist on lõike-, torke-, põrutus-, raie- või muud liiki haavadega, tuleb tugev verejooks kõigepealt peatada. puhastamiseks sobib ka füsioloogiline lahus. Tõhus mikroobide hävitaja on veepõhine antiseptikum, näiteks Prontosan® haavaloputuslahus, mis ei kipita ja sobib seetõttu hästi laste haavade puhastamiseks.

Anne-Liise Verpson

anne-liise.verpson@ elu24.ee

VIGASTUS Haavaravi on igaühel erinev. Milline peaks olema haavade tekkimise järgselt käepärane esmaabi?

Mida teha edasi?

Haavaravis tuleb arvestada individuaalseid tegureid nagu kannatanu vanus, füüsiline seisund ja võimalikud kaasnevad haigused. Haava paranemist mõjutavad samaaegne ravimite tarvitamine ja toiduvalik, lisaks keskkond ja isegi inimesed, kes haiget ümbritsevad.

Haavas tekkinud põletik, haava pidev traumeerimine liikumisel, keskkonna liiga madal või liiga kõrge temperatuur ja vaimne pinge pidurdavad paranemist. Lastel ja hea toitumusega keskealistel paranevad haavad kiiremini kui eakatel ning kehvema toitumusega ja kurnatud inimestel.

Esmane abi Tallinna Tervishoiu kõrgkooli õppejõud Irma Nool toob haavade esmaabist rääkides välja olulise sarnasuse. Vaatamata sellele, kas tegu on lõike-, torke-, põrutus-, raie- või muud

Kui haav on mustusest puhastatud, tuleb see katta kuiva steriilse sidemega.

liiki haavadega, tuleb tugev verejooks kõigepealt peatada. Seda saab teha käega haava kokku surudes, rõhksideme abil, tugeva arteriaalse verejooksu korral

ka pingsideme abil. Haava käsitlemiseks tuleb esmalt käed korralikult puhtaks pesta. Haava ei tohiks paljaste kätega puudutada, vaid panna võimaluse korral

kätte kaitsekindad. Kui haav on prügine, mullane ehk nähtavalt saastunud, tuleb see puhastada. Merekivi perearstikeskuse pereõe Katrin Poomi sõnul võib

Foto: Shutterstock

loputamiseks kasutada puhast joogivett, selle puudumisel keedetud ja jahutatud vett. Soovitav on igaks juhuks koduapteeki varuda antiseptilist lahust; haava

Mustusest puhastatud haav tuleb katta kuiva steriilse sidemega. Side või plaaster asetatakse haavale nii, et selle algus ja lõpp ulatuksid tervele nahale ning side või haavapadi oleksid kindlalt vigastatud koha peal.

Haava ja selle ümbrust peaks kontrollima iga 24 tunni tagant.

Vigastatud käsi või jalg tuleb tõsta kõrgemale, haavatud kehaosa tuleks võimaluse korral muuta liikumatuks. Suure valu korra võib anda vigastatule valuvaigistit.

Kui koduste vahenditega on verejooks suletud, tuleb hinnata, kas haav paraneb omal jõul või on vaja arsti poole pöörduda.

Suurte vigastuste, põletuste ning lahtiste luumurdudega kaasnevate nahavigastuste korral tuleb pärast verejooksu sulgemist – võimaluse korral paralleelselt vigastatu abistamisega – kutsuda kiirabi. Väiksemate vigastuste puhul on soovitatav helistada perearstikeskusesse või perearsti nõuandeliinile 1220 või 634 6630 ja sealt edasiseks nõu küsida.

Tervis || 5

postimees, 13. oktoober 2020

KÄED KORDA. Sage kätepesu ja desinfitseerimisvahendite kasutamine võivad nahka kuivatada – leevendust pakub niisutav kreem.

Luubi alla kuiv ja sügelev nahk Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

NAHK

E

kseemi korral on nahk kuiv, ketendav ja punetav. Võivad esineda villikesed ja sõlmekesed ning lakkamatu sügelus. Eestis kannatab atoopilise dermatiidi ehk ekseemi all arstide hinnangul viis kuni seitse protsenti täiskasvanutest ja 15 protsenti lastest.

Ekseemide tekkel ei ole üht põhjust, mida kõrvaldades haigusest jäädavalt vabaneda. «70 protsendil atoopilise dermatiidi haigete lähisugulastest põeb keegi sama haigust. Kui üks vanem on atoopilise dermatiidi haige, siis lapsel on risk haigestuda kaks-kolm korda suurem. Kui mõlemad vanemad põevad haigust, siis suureneb risk kolm kuni viis korda. Ehk teisisõnu, haigus on suuresti pärilik ja geneetikat arstid täna veel muuta ei saa,» rääkis nahaarst ja Põhja-Eesti regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse juhataja Maigi Eisen.

Atoopilise dermatiidi ravi eesmärk on vähendada sügelust ja dermatiiti, ennetada ägenemist ja vähendada pikaajalise raviga kaasnevaid riske. «Pärilikke haigusi ei saa välja ravida, küll aga on võimalik haigel paraneda. On tõestatud, et atoopilise dermatiidiga patsientidel naha paranemisega vähenesid ärevus ja hirmutunne ja paranes uni,» märkis Eisen.

Ravi sõltub dermatiidi raskusest – kasutatakse kreeme, salve, valgusravi; raskematel juhtudel võtab patsient tablette või saab süste.

Arsti sõnul on tänapäeval võimalik sümptomeid leevendada ka elukoha valikuga. «Paljud atoopilise dermatiidiga lastega pered on kolinud linnast maale, kus lapsed ei pea kasvama suure liiklusega teede ääres ega tööstuspiirkondades. Maal saavad lapsed paitada kariloomi ja mängida poris; pere saab ise köögivilju kasvatada. Üldisemalt saab muuta elustiili.»

Kui ekseem on kätel, siis liigne ja sage pesemine ning desovahendite kasutamine ärritavad nahka ning see võib ekseemi ägestada, tõdes Eisen. Seetõttu on oluline pärast iga kätepesu kasutada baaskreeme. Käte pesuks tuleks eelistada leebeid või seebivabu

Teadmiseks Kuiv nahk tekib naha veesisalduse langemisel, kui vett siduvate ainete (aminohapped, uurea, kaltsium, magneesium, kaalium, glükosamiin jm) hulk nahas väheneb. Ühel kolmandikul inimestest on kuiv nahk. Kuiv nahk on pingul, kare, ketendav; selle teket soodustab mitu välist tegurit, näiteks ülemäärane solaariumi külastamine, viibimine kuumas või külmas õhus. Vananedes muutub nahk kuivemaks. Naha kuivus on ka mitme nahahaiguse tunnus.

Atoopiline dermatiit ehk ekseem võib muutuda sagedasest käte pesemisest või desovahendite Foto: Shutterstock kasutamisest ägedamaks.

pesuaineid. «Käte ekseemi korral tuleb igasuguse musta ja märja töö korral kasutada kaitsekindaid või delegeerida töö pereliikmetele, kellel ekseemi ei ole,» rõhutas arst.

Atoopilise dermatiidiga inimestel ei toodeta nahas piisaval hulgas lipiide ehk rasvu ja valke, mis nahas vett seovad, mistõttu nahk on kuiv ja kergesti ärritatav, selgitas doktor Eisen. Seetõttu paljud niinime-

tatud märjad tööd neile ei sobi: juuksur, kirurg, kokk, koristaja jne. Kui nahal on dermatiit, on suurem risk bakterite paljunemiseks nahal, see kindlasti toiduainetööstusesse ega meditsiini ei sobi, lisas arst. Atoopilise dermatiidiga inimesed peaksid õppima Eiseni sõnul endale niiöelda puhta ameti.

Alates käesoleva aasta märtsist on perearstidel võimalik nahahaiguste korral

vormistada e-konsultatsioon ning dermatoloog saab otsustada nahahaiguse pildi järgi, kui ruttu vajab ekseemiga patsient visiidiaega. Kiireloomulist abi vajavatele patsientidele on broneeritud eraldi ajad ning nad saavad paari päevaga nahaarsti vastuvõtule.

Sotsiaalmeedias saab ekseemi jälgida teemaviite #CareForAtopicEczema alt.

Nahakihelus on paljude üld- ja nahahaiguste sümptom. Nahahaigusele viitavate tunnuste puudumisel tuleks kiheluse korral inimest uurida eelkõige suhkurtõve, maksa- ja neeruhaiguste, verehaiguste ning pahaloomuliste kasvajate suhtes.

Naha kuivus ja karedus koos sügelemisega on vahel liigse pesemise tagajärg. Vanematel inimestel võib piinava sügeluse põhjus olla ealistest muutustest tingitud nahakuivus. Leevendust võib pakkuda sagedane kreemitamine niisutavate kreemidega.

Hästi mõjuvad õli- või meresoolavannid.

Allikas: Kliinik.ee, Tervise ABC

6 || Tervis

postimees, 13. oktoober 2020

MÕÕDUKUS JA HOIUSTAMINE. Kasulikes taimsetes toiduainetes võivad tekkida ka looduslikud mürgid.

Sügise andides peitub tervis ja ka mõni oht Anne-Liise Verpson

anne-liise.verpson@ elu24.ee

TERVISLIK TOIT «Rasvad, valgud, mineraalid, vitamiinid, kapsad, kaalid...» ütles kunagine laulusalm, mis kutsub üles perenaist ja kokaraamatut austama. Toitumisnõustaja Anneli Kõiv jagab soovitusi, kuidas valida kohalikest värvikirevatest sügisandidest toidulaulale need, milles on organismile enimolulisi koostisosasid.

«Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni soovitusel võiks süüa iga päev köögi- ja kaunvilju ning lisada menüüsse ka hapendatud tooteid ja erinevaid maitsetaimi,» ütleb Kõiv alustuseks.

Ta lisab, et sügis on parim aeg värskete kodumaiste aia-, põlluja metsasaaduste tarbimiseks – võimaluse korral tuleks neid ka hoidistada ja sügavkülmutada.

«Puu- ja köögiviljadest saame lisaks kiudainetele, vitamiinidele ja mineraalainetele ka erinevaid fütotoitaineid,» selgitab toitumisnõustaja. Viimased on koostisosad, mis ei anna energiat ega ole nii olulised kui vitamiinid, aga mõjutavad tervist oluliselt. Fütoained aitavad viia tasakaalu immuunsüsteemi, langetada kõrgenenud kolesteroolitaset ja normaliseerida

vererõhku. Uurimustöödes on välja toodud isegi nende vähki ennetav toime.

Kuidas hoida talvel normaalkaalu?

Et taimne toit sisaldab energia­ rikka lihaga võrreldes vähem kaloreid, aitab sügisandide menüüsse kaasamine hoiduda kehakaalule liigsete kilode lisamisest.

Lisaks seedetegevust aktiveerivatele kiud- ja fütotoitainetele leidub taimses toidus kasulikul hulgal organismi tegevuseks vajalikku magneesiumi, rauda, foolhapet, E- ja C-vitamiini.

Kollased, oranžid, punased ja rohelised kodumaised viljad nagu kõrvits, porgand, tomat, brokoli, spinat, lehtkapsas, punane peakapsas sisaldavad kasulikke antioksüdante karoteeni, lükopeeni, astaksantiini ja luteiini. «Nimetatud ühendid on tugeva põletikuvastase toimega, aitavad vähendada südameveresoonkonna haiguste riski ning kaitsevad erinevate silmahaiguste – eriti kõrgemas eas tekkiva hallkae ja kollatähni kärbumise eest,» selgitab Kõiv.

Lisaks peitub porgandis, selleris ja peedis fütokemikaal nimega kumariin, millel on kasvajavastane ja immuunsüsteemi toetav toime. Samuti leiduvad kapsaliste sugukonna taimedes (brokoli, brüsseli kapsas, lehtkapsas) fütokemikaalid, millel

on tugev kasvajavastane toime ja mis toetavad organismi puhastumist. Rohelised ristõielised viljad (lillkapsas, brüsseli kapsas, brokoli) sisaldavad ka glükosiide, mis on tõhusad mikroobidevastased ühendid, samuti aitavad vähendada rinna- ja kopsuvähi riski ning on abiks mitme soolevaevuse korral.

Sinised, erkkollased ja lillad viljad sisaldavad rikkalikult põletikuvastaseid polüfenoole. Ühel polüfenoolidest – kvertsetiinil – on lisaks põletikuvastasele toimele allergiavastane mõju. See toimib leevendavalt põieärrituse ja ekseemi korral.

«Nautige õunu, baklažaane, küdooniaid, granaatõunu, ploome, pirne, viinamarju ja turgutage tervist,» loetleb Kõiv polüfenoolirikkaid vilju. Lisaks aitavad polüfenoolid vähendada tromboosiohtu ja langetada vererõhku, parandavad vereringlust ning vähendavad oluliselt rinna- ja jämesoolevähki haigestumise riski.

Küüslauk ja sibul Sibul, küüslauk ja porrulauk sisaldavad samuti põletikuvastast ühendit kvertsetiini. Sibula lõikamine toob silmi pisarad – põhjus on õhku eralduvad väävliühendid, mis tõstavad sibula põletikuvastast toimet ning võivad vähendada ka kõhrekahjustusi. Küüslaugus leidub alliini, mis õhuga kokkupuutel muutub allitsiiniks, ühendiks, mis kaitseb maksa toksiliste kahjustuste

Oleme kõik näinud valguse käes seisnud kartulimugulaid – neis on tekkinud mürgised ühendid glükoalkaloidid. Selliseid kartuleid ei tasu isegi rohelise koore eemaldamisel süüa. eest. «Verevedeldajaid kasutavad inimesed võiksid olla küüslauguga ettevaatlikud, kuna küüslaugul on samuti verd vedeldav toime,» juhib Kõiv tähelepanu võimalikule tervistkahjustavale küüslaugu ja ravimite koostoimele.

Mürgid toidus Toitumisnõustaja juhib sügis­ andide väärtusest rääkides tähelepanu ka võimalikele probleemidele. «Vitamiinide ja mineraalide rikkad taimsed toiduained on väga kasulikud, kuid tundlikele inimestele võivad tervisemuresid tekitada. Lisaks tavapõllumajanduses kasvatatud viljades sisalduvatele taimekaitsevahendite jääkidele võivad neis tekkida looduslikud mürgid. Ka taimedel on enesekait-

seks ja liigi säilimiseks loodud tõhus süsteem, samuti võivad mürgid viljades tekkida valest hoiustamisest või töötlemisest.

«Oleme kindlasti näinud valguse käes seisnud roheliseks tõmbunud kartulimugulaid – neis on tekkinud mürgised ühendid glükoalkaloidid. Selliseid kartuleid ei tasu isegi rohelise koore eemaldamisel süüa,» manitseb Kõiv. Sama kehtib valmimata roheliste tomatite kohta.

Maavitsaliste sugukonda kuuluvate kartuli, tomati, paprika ja baklažaani glükoalakaloidisisaldus võib tundlikuma inimese organismis põhjustada põletikuprotsesside ägenemist. Inimestel, kes põevad artriiti, tasuks sellesse gruppi kuuluvate köögiviljade tarbimist vähendada. Kõivu sõnul võivad nimetatud köögiviljad

Tervisesoovitus: mahl «Puhas kuld» • 1 klaasitäis puhastatud kõrvitsatükke • 2 mahlakat hapukamat õuna • 1 suur kobar puhastatud pihlaka- või arooniamarju Töötle kõik koostisained mahlapressi abil mahlaks ja joo terviseks!

esile kutsuda seederaskusi, sealhulgas kõhuvalu, kõhulahtisust, aga ka allergilisi sümptome nagu naha sügelus, suu limaskestade paistetus ja peavalu.

Ka kasulikud taimse valgu allikad, näiteks erinevad oad võivad osale inimestest vaevusi põhjustada. Ubades leiduvad toksilised ühendid lektiinid võivad halvendada toitainete seedumist, põhjustada kõhus ebamugavust, gaase ja kõhulahtisust.

«Oluline on ube enne tarvitamist kindlasti leotada ja kuumtöödelda puhtas vees. Suurtes kogustes ubade tarbimist võiks siiski vältida,» sõnab toitumisnõustaja mõõdukusele viidates.

Kuninglik kõrvits Sügisandide kuningas – kõrvitsas – leidub palju kasulikke mineraalaineid nagu kaalium, magneesium, kaltisum, raud, vask fosfor, koobalt; A, B, E, PP ja C vitamiine ning karoteeni.

Suure kaaliumisisalduse tõttu on kõrvitsal vett väljutav toime, seega on see hea tursete alandaja ja sobib hästi südame- ja veresoonkonnahaigetele. Raamatus «Kõik mahlaks» toob Kõiv teiste seast esile põletikuvastase toimega kõrvitsamahla, mis soodustab organismi ladestunud soolade lahustumist ja väljutamist ning on seetõttu hea neeruhaiguste, põievaevuste ja podagra korral. Lisaks toetab kõrvitsamahl maksa, mis aitab organismil vabaneda sinna kogunenud jääkainetest.

Tervis || 7

postimees, 13. oktoober 2020

Millised ravimtaimed külmal ajal turgutavad?

T

artu ülikooli farmaatsia instituudi professor Ain Raal soovitas talveks varuda näiteks nurmenukku, mis on vitamiinimaailmas väga mõjukas, sest sisaldab palju C-vitamiini.

Raal on kolleegidega uurinud, kui palju peavad mehed ja naised nurmenukku tarbima, et saada kätte päevane C-vitamiini kogus. «Päevase C-vitamiini koguse saamiseks peavad naised sööma ära 33,3 ja mehed 40 nurmenukulehte,» esitles Raal katse tulemusi, lisades, et see käib kuivatatud lehtede kohta.

Ka männiokkaid on ülistatud kui head C-vitamiini allikat, kuid Raali sõnul on tegemist müüdiga. «Rehkendused näitavad, et päevase normi kättesaamiseks tuleb ära süüa pool kuni kolm kilo männiokkaid päevas,» tõdes ta, lisades, et nende sellises koguses tarbimine on ebarealistlik.

Korjata tasuks pärnaõit, mis on põline rahvaravim külmetushaiguste korral. Pärnaõis ajab higistama, mistõttu toimib ta palaviku alandajana. «Euroopa ravimiamet on põhjalikult vaadanud läbi erinevad pärnaõiega tehtud uuringud, sealhulgas kliinilised uuringud, ning kinnitanud pärnaõite pärssivat mõju stressile. Kui juua kaks-kolm nädalat jutti korrapäraselt pärnaõieteed, võib kergema stressi korral saavutada tõenduspõhi-

Pärnaõietee toime säilib kuivatamisel üsna hästi ja seda võib tarbida rahuliku südamega ka aasta pärast.

Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees/Scanpix

se tulemuse,» rääkis professor Raal.

Ravimtaimi säilitatakse nii kuivatamise kui ka sügavkülmutamise teel. Hea tava kohaselt tasub ravimtaimevarusid uuendada kord aastas. Ravimtaime mõju säilimine sõltub taimest – mõnele sobib rohkem sügavkülm, teisele toatemperatuuril kuivatamine.

Näiteks nurmenukulehe säilitamiseks soovitab professor Raal selle sügavkülmutada.

«Kui kuivatame värsked nurmenukulehed toatemperatuuril ära ja jätame need kolmeks kuuks seisma, väheneb nende C-vitamiini sisaldus ligi kümme korda. Veel pikemaajalisel hoidmisel jääb järele kõigest viis protsenti algsest C-vitamiini si-

saldusest. Sügavkülmas aga säilib C-vitamiin nurmenukulehes ka pärast aasta möödumist,» tõdes Raal.

Pärnaõie toime püsib aga just kuivatamisel päris hästi ja seda võib tarbida rahuliku südamega ka aasta pärast, sest kõik vajalikud ained on selles säilinud.

Kui tundub, et kuivatatud ravimtaimed on kapis oma aja ära elanud ega sobi enam raviks või tervise tugevdamiseks, soovitab professor Raal olla loominguline ning kasutada neid sauna- ja vannivees või marinaadides. «Neid ei tasu ära visata,» ütleb ta.

Allikas: Kuku raadio saade «Kuue samba taga»

8 || Tervis

postimees, 13. oktoober 2020

VALGUSE VÕIT. Tasakaalustatud elu, tervislik toitumine, piisavas koguses D-vitamiini ja füüsiline aktiivsus aitavad hoida vaimu erksana.

Sügismasenduse ikkest priiks Teadmiseks

Tiiu Liebert

TTÜ toitumisinstituudi emeriitdotsent

Depressioon Depressioon on püsivalt väljendunud meeleolu alanemine, millega kaasnevad elurõõmu kadumine, energia vähenemine ning mille tõttu langevad toimetulekuvõime ja elukvaliteet.

Depressiooni korral on inimesel raske igapäevaeluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunu ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel.

Sageli on depressioon ja ärevus seotud – ka depressiooni korral võid tunda end ärevana ja ärritatuna.

HEAOLU

I

deaalne oleks, kui saaksime ärgata päikesetõusuga ja uinuda, kui päike loojub. Eestis on see enamiku aastast võimatu. Kõige raskem on pikk pime aeg, kus valgust on vaid mõni tund päevas – inimesed ärrituvad kergesti, liiguvad vähem ja töövõime langeb. Suureneb ka infektsioonide ja viirushaiguste oht.

Soomes 2014. aastal tehtud uurimuse kohaselt tunneb talvel liigset väsimust ligi 80 protsenti elanikest – pooled on liiga väsinud, et end kehaliselt koormata, ja umbes kolmandik ei suuda sõprade ja sugulastega lävida.

Ärevus Ärevuse tunne võib olla tajutav erineval viisil – näiteks kripeldustunne kõhus, pinge mõnes kehaosas või peas, iiveldustunne, südame kloppimine, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli, surmahirm.

Evolutsiooniliselt on ärevusel täita oluline roll – panna inimest end ohuolukorras kokku võtma, et valmistuda põgenemiseks. Ärevusest saab ärevushäire, kui see hakkab elu häirima, on väga tugev või kestab pikalt. Näiteks kui ei suuda muremõtete tõttu uinuda või hakatakse ärevust tekitavaid olukordi täielikult vältima.

Valgusteraapia masenduse leevendamiseks Valgusteraapiat on uuritud üle 25 aasta. Pimedal ajal eritab inimese käbinääre unehormooni melatoniini. Ereda valguse toimel toodetakse aga heaolukemikaali serotoniini.

Müügil on mitmeid Wakeup-Light äratuslampe, mis jäljendavad loomulikku päikesetõusu ja ühe sõltumatu uuringu kohaselt ärkab ligi 90 protsenti inimestest selle toimel kergemini. Tavaliselt paigutatakse lamp kööki. Ereda valguse käes peaks hommikul viibima 15–30 minutit. Soomes 2012. aastal tehtud uurimuses tõdeti, et äratuslampide valgus vähendab sügismasendust.

Kõik inimesed ei talu aga nii eredat valgust. Ka peavad sellest loobuma mõningate ravimite

Muutused unerütmis, toitumises, suhetes, toimetulekus tööl või koolis võivad olla märgid, et vaimne tervis Foto: Shutterstock vajab kosutust.

kasutajad. Diabeetikud peaksid enne arstiga konsulteerima, kuna ere valgus võib kahjustada nende silma võrkkesta.

Muud võimalused end pimedal ajal turgutada Selleks soovitatakse lisada toidusedelisse toiduaineid, mis sisaldavad oomega-3-rasvhappeid, vitamiine D ja B12, folaate ning ühendeid, mis pidurdavad stressihormoonide eritumist ning tõstavad meeleolu.

Lõhe, forell ja tuunikala sisaldavad rikkalikult oomega3-rasvhappeid, mistõttu oleks soovitav süüa neid paar korda nädalas. Head oomega-3-rasvhapete allikad on ka seemned ja pähklid. Pittsburghi ülikoolis tehtud uurimus kinnitas, et inimesed, kelle toidus oomega3-rasvhapete sisaldus oli kõrge, talusid paremini kaamost.

Mõningate uurimuste kohaselt kasutab organism folaate serotoniini sünteesil, kuigi

täpset mehhanismi ei ole teada. Toidusedelisse soovitatakse seepärast lisada rikkalikult rohelisi lehtköögivilju, brokolit, kaunvilju, tsitruselisi, muna, seemneid ja pähkleid, mis sisaldavad folaate.

Sügisel ja talvel peaks toit sisaldama marju ja puuvilju, eeskätt mustikaid, mustsõstraid, maasikaid, vaarikaid, tsitruselisi, mis pidurdavad stressihormooni kortisooli eritumist. Šokolaad sisaldab aineid,

Üldistunud ärevushäire Üldistunud ärevushäireks võib nimetada seisundit siis, kui inimene on pidevalt ärevil, muretseb ühe või mitme eluvaldkonna pärast nagu näiteks raha, perekond, tööasjad, kool, tervis. Kui muretsemine on kestnud vähemalt kuus kuud ning häirib toimetulekut, on tegemist häirega. See muretsemine on reeglina ülemäärane ega allu kontrollile – inimene ei saa muremõtteid kõrvale lükata.

Lisaks ülemäärasele muretsemisele on tavalised tunnused unehäired (ei suuda uinuda, uni on katkendlik või ärgatakse vajalikust varem); lihaspinged; rahutustunne; keskendumisraskused (ei suuda püsida mõtte või tegevusega ühe asja juures, ei märka olulisi detaile); kergesti väsimine; ärrituvus.

Millal otsida abi?

Kui inimene tunneb, et vaimse tervisega seotud sümptomid ta elu häirima hakkavad, on mõistlik pöörduda asjatundja konsultatsioonile.

Muutused unerütmis, toitumises, suhetes, toimetulekus tööl või koolis võivad toimuda aegamööda, kuid on siiski tunnused, mida on kergem märgata kui näiteks rõõmu tundmise vähenemist. Kui esineb üks-kaks depressiooni sümptomit mõne päeva või nädala jooksul, ei ole muretsemiseks põhjust – kui neid leidub enam ning kuu jooksul, oleks põhjust abi otsida. Abi tasub viivitamata otsida juhul, kui pähe tükivad enesetapumõtted või plaanid.

Vaata ka: www.vatek.ee Allikas: Peaasi.ee

Tervis || 9

postimees, 13. oktoober 2020 mis aitavad peletada masendust, kuid eelistada tuleb võimalikult tumedat šokolaadi, mis sisaldab vähemalt 70 protsenti kakaod.

Lisaks sisaldab šokolaad piisavalt trüptofaani, millest toodetakse serotoniini. Päevas peaks piirduma 30 grammi šokolaadiga.

Kui enamiku ülaltoodud toitainetest võib saada toidust, siis D-vitamiini vaegus on meie elanikel pimedal ajal nii suur, et soovitav on kasutada toidulisandit. Vitamiin D defitsiiti on varem seostatud riskiga haigestuda astmasse, vähki ja paljudesse

teistesse haigustesse. 2014. aastal Georgia ülikoolis teostatud uurimus näitas, et D-vitamiini vaegus on seotud sügismasendusega ning toidulisandite manustamine parandab tuju.

Vältige magusat Kui olete väsinud ja paha on olla, tahaks süüa magusat. Suhkur võib küll hetkeks tuju tõsta, kuid see ei kesta kaua. Kui tõuseb vereseerumi glükoosisisaldus, eritub insuliin ning veresuhkru sisaldus alaneb kiiresti, suurendades väsimust veel.

Seepärast peaks vältima suhk-

rut ning kasutama magusaisu rahuldamiseks mett või steviat.

Kindlasti on parem, kui vajalikud ained saadakse toidust, kuid kahjuks ei ole see alati võimalik. Eelpool oli juba juttu, et meie elanikel on sügistalvisel ajal D-vitamiini vaegus. Kala ja pähkleid süüakse samuti vähe, mistõttu võib olla ka oomega3-rasvhapete defitsiit ja vaja on tarbida toidulisandeid. Kaaluda võiks vitamiin B12 ja folaate sisaldavate toidulisandite tarbimist. Pidage meeles, et kehaline koormus on hea stressimaandaja.

Koroonasügis paneb proovile Koroonaviiruse levik on kaasa toonud proovile panevad elumuutused ja Maailma Terviseorganisatsiooni algatusel on oktoobris maailmas tähelepanu vaimse tervise teemadel.

«COVID-19 näib ohustavat ennekõike meie füüsilist tervist, kuid suure surve all on praegu ka vaimne tervis. Pidev ebamäärasus ja ohutunne kurnavad nii füüsiliselt kui vaimselt. Uuringud näitavad, et kevadise eriolukorra ajal tundsid inimesed tavapärasest suuremat stressi,» rääkis sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask.

«Just pikaajaline stressifoon on kõige ohtlikum ning võib lõpuks kaasa tuua ärevuse või isegi depressiooni. Ometi võib end stressi suhtes vastupidavamaks muuta ja kui vaimse tervise probleemid on ilmnenud, siis kindlasti abi küsida,» toonitas Sisask. «Koroonakriisi ajal ei tohi muredega üksi jääda.»

Eestis toimuvad Vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni (VATEK) eestvedamisel terve oktoobri vältel tasuta virtuaalsed töötoad, mida viivad läbi koolitajad, terapeudid ja psühholoogid.

Vaimse tervise kuu eestvedaja Ott Oja sõnul soovitakse julgustada inimesi mitte üksindusse sulguma, vaid kontakti otsima.

Peaasi.ee tegevjuhi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on lähikuudel kõige olulisem olla üksteise jaoks olemas. «Saame toetuda keerulistel aegadel koospüsimiseks teineteisele.

Oma lähiringi vaimse tervise toetamiseks piisab juba ka 15 minutist jagamatust tähelepanust päevas,» ütles Oidermaa.

«Teineteisega rääkimise ajaks pange teler kinni, nutitelefon ära ja pühenduge 100 protsenti teise inimesega suhtlemisele.

Juba 15 minutit avaldab suurt

mõju nii suhetes laste kui ka täiskasvanutega.» Oidermaa tõi välja kvaliteetaja veetmise viise, mille käigus saab pühenduda lähedasele. «Võib rääkida, lauamänge mängida, minna jooksma või midagi muud koos teha.»

Oidermaa märkis, et enda hoidmise oskused, harjumused ja vaimse tervise hügieen võiksid saada sama tavapäraseks kui kätepesu.

Vaimse tervise probleeme kogeb elu jooksul iga teine inimene ning aastas viiendik inimestest vähemalt korra. Pool häiretest avaldub enne 15. eluaastat, 75 protsenti enne 24. eluaastat. Depressiooni sümptomid pole ainult lootusetus ja kurvameelsus, vaid ka näiteks uneprobleemid, väsimus, motivatsioonikadu. Kui sügismasendus ja väsimus on kestnud kauem, peaks otsima abi ja selgitama välja põhjuse.

We hike and like Oktoobris korraldab HikingEstonia 24 matka ja linnatuuri igale maitsele, nii eesti, vene kui inglise keeles.

15/10 Kadrioru pargi ja lossi saladused (Est) 16/10 5 järve öömatk 19km 17/10 Maardu lõunakarjääri matk 10km 18/10 Padise kloostri ja Rummu tuhamäe matk 10km 18/10 Käsmu poolsaare matk+meremuuseum 14km 21/10 Sitsi division and its secrets (Eng) 22/10 Pirita jõekääru ja asumi tuur (Est) 24/10 Kogupere spa-matk Laulasmaal 24/10 Nelijärve-Aegviidu-Jäneda matk 14km 25/10 Matk ümber Valgejärve 10km 25/10 Harku järve ja karjääri matk 9km 29/10 Volta rajooni saladused (Est) 31/10 42 järve matk Kurtna järvestikus

Tel 5648 2161

info@hikingestonia.com

hikingestonia.com

10 || Tervis

postimees, 13. oktoober 2020

KEERULISED AJAD. Sellel aastal on kõige rohkem lahendamist vajanud paarisuhteid puudutavad probleemid ja mured.

Kust saada kiirelt tasuta psühholoogilist nõustamist?

Anastassia Heinvere

Lahendus.net nõustaja info@lahendus.net

Sügise tulekuga on segadus taas suurem, näiteks on päevakorral küsimused koolikorralduse kohta ning kas ja millal kehtestatakse uus eriolukord.

Maili Tirel

Lahendus.net nõustaja info@lahendus.net

VAIMNE TERVIS

K

ui tüliõunad potsatavad eluteele, ebakindlad olud ja pinged painavad järeleandmatult, hinge poeb nukrus, on aeg muresid jagada inimesega, kes aitab lahenduste suunas.

Lahendus.net pakub tasuta psühholoogilist nõustamist ja infot läbi veebikeskkonna ning tutvustab vaimse tervise valdkonda ja psühholoogilise abi saamise võimalusi laiemalt teabeürituste kaudu. Lahendus. neti eesmärk on vaimse tervise edendamine ja psühholoogilise abi kättesaadavamaks muutmine. Lahendus.net ei tegele teraapia ega psüühikahäirete raviga, vaid püüab inimest toetada ja aidata tal probleemi analüüsida.

Vajadusel abistab Lahendus.neti nõustaja kirjutajal leida sobivat kohta, kuhu murega edasi pöörduda.

Nõustamisega tegelevad Lahendus.netis Tartu ja Tallinna ülikooli vanemate kursuste

Sagedased pöördumise põhjused on meeleoluga seonduvad probleemid, Tihti on pöördumise põhjused ka Foto: shutterstock peresuhted, enesehinnang ning ärevuse, hirmu ja vihaga seotud mured.

psühholoogiaüliõpilased ja vilistlased, kes on läbinud valikusõela.

Kandidaatidega viiakse läbi vestlus, et hinnata nende pädevusi ja valmisolekut nõustamiseks.

Seejärel läbivad vastuvõetud lahendajad põhjaliku veebipõhise nõustamisalase koolituse. Lahendajaid juhendavad professionaalsed, kutsega psühholoogid.

Abivajajate hulk on koroona levikuga suurenenud Koroonakriisi ajal on sissetulevate kirjade arv kasvanud. Kõige suurem hüpe toimus aprillis ehk eriolukorra alguses, kui Lahen-

dus.netti kirjutas 85 uut klienti.

See on päris suur kasv, arvestades, et märtsis alustati 51 uut kirjavahetust ning eelmisel aastal samal ajal saabus vaid 21 esmakirja. Suvekuudel jäi esmakirju taas vähemaks, kuid september on klientide arvu jälle tõstnud.

Aprillis toimunud hüppe taga on tõenäoliselt pandeemia ja sellest tulenev ebakindlus. Lisaks oli keerulisem pääseda silmast silma psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule, mistõttu jõudis meieni rohkem kliente – ka neid, kellel varem oli näiteks oma vaimse tervise spetsialist olemas

ja visiidid enne koroonakriisi regulaarsed. Ka septembrikuiste pöördumiste taga võib olla koroona. Suvel olid piirangud lõdvemad ning eriolukord selja taga, inimesed said viirusest puhata.

Sügise tulekuga on segadus suurem, näiteks on päevakorral küsimused koolikorralduse kohta ning kas ja millal kehtestatakse uus eriolukord.

Enim vajatakse sel aastal abi paarisuhetega Sel aastal on kõige rohkem pöördutud paarisuhteid puudutavate küsimuste ja muredega – suhte-

teemalised kirjad moodustavad ligi neljandiku kõigist esmapöördumistest. Eriti palju suhtekirju saabus märtsis, aprillis ja mais, mil suhteid puudutavad pinged koduspüsimise tõttu kasvada võisid. Sage pöördumise põhjus on meeleoluga seonduvad probleemid, olgu need juba saadud meeleoluhäire diagnoos või alanenud meeleolu või sagedased meeleolumuutused.

Samuti on tihti pöördumise põhjused peresuhted, enesehinnang ning ärevuse, hirmu ja vihaga seotud mured. Küll ei tä-

henda see, et erinevaid pöördumise põhjusi märksa rohkem ei oleks – kui nimekirjas ei olnud esindatud mõni vaimse tervise mure, mis lugejat puudutab, võib meie poole sellele vaatamata pöörduda.

Tasuta vaimse tervise abi kohta on rohkem infot andmebaasis Lahendus.neti veebilehel, kus otsingutulemusi saab filtreerida asukoha (näiteks Tartumaa), kategooria (nt unespetsialist) ja sihtgrupi järgi (nt lapsed).

Veebipõhist infot ja abi pakuvad ka Peaasjad.

Infotelefon Kiirema kriisiga võib pöörduda ka näiteks järgmistesse kohtadesse: ELULIIN Tel 655 8088 eesti keeles (E–P kl 19–7) Tel 655 5688 vene keeles (E–P kl 19–7) www.eluliin.ee

ÜLERIIGILINE LASTEABITELEFON Tel 11 6111 eesti ja vene keeles (24 tundi) www.lasteabi.ee

USALDUSTELEFON Tel 126 eesti keeles (E–P kl 17–3) Tel 127 vene keeles (E–P kl 19–23) www.usaldus.ee

OHVRIABI Infotel 612 1360 või 1 6106 www.ohvriabi.ee

Tervis || 11

postimees, 13. oktoober 2020

HORISONT KLAARIKS. Ettevõtjad tahavad üha enam töötajatele tervisekindlustust, mis tagaks psühholoogilise nõustamise võimalusi.

Tööandja ravikindlustus aitab hambaarstile ja vaktsineerima Liisa Aavik

tervis@postimees.ee

Ravikindlustus «Tööandja ravi- ehk tervisekindlustus on hea täiendus riiklikule ravikindlustusele, mis annab töötajale võimaluse pääseda järjekorrata ja kiiresti vajaliku arsti juurde,» ütleb Kati Varblane, Eesti kindlustusseltside liidu kommunikatsioonijuht.

Kaks aastat tagasi kehtestatud maksusoodustus võimaldab tööandjal teha ravikindlustus­ lepingu erisoodustusmaksuta kuni saja euro ulatuses kvartalis iga töötaja kohta. Tänu sellele on tervisekindlustus hüppeliselt kasvanud – selle on teinud 230 tööandjat kokku 7600 töötajale, nendib Varblane.

Levinumad tervisekindlustuse juhtumid «Enim kasutatakse tervisekindlustust hambaraviks. Seda hüvitab riiklik ravikindlustus väga vähe ja selle vastu on suurim huvi. Teisel kohal on tasuline eriarstiabi, mis võimaldab minna eriarstide vastuvõtule perearsti saatekirjata. Tervisekindlustus hüvitab uuringuid

ja analüüse, kui need on vajalikud,» selgitab Varblane.

Enim käiakse nahaarsti juures, näiteks sünnimärkide kontrollis. Samuti minnakse Varblase sõnul naistearsti juurde günekoloogiliste probleemidega ning ortopeedi juurde liigeste- ja seljavaluga. «Üha enam kasvab aga profülaktiline tervisekontroll, kus meditsiiniliste näidustusteta tehakse erinevaid terviseuuringuid, näiteks koormusteste, toidutalumatuse teste ja muid tervisekontrolli analüüse.

Nii on võimalik avastada tervises kõrvalekaldeid juba varases staadiumis.»

Taastusravi ja vaktsineerimine Kui tervisekindlustuse paketti on valitud vaktsineerimise, prillide ja kontaktläätsede kulu, siis kasutatakse ka need võimalused üldjuhul hüvitispiirini ära. Taastusravist on enim kasutust leidnud füsioteraapia, kiropraktiku ja massaaži teenused. Tervisekindlustust pakkuvad seltsid – BTA, ERGO, If ja Seesami kindlustus – saavad välja tuua trende.

If Kindlustuses on Varblase sõnul viimasel ajal märgata, et enamik ettevõtjaid soovivad töötajatele tervisekindlustust koos psühholoogilise nõustamise kaitsega. «Tänases olukorras on kahtlemata tegemist vajaliku

teenusega, kuna inimesed töötavad teistsuguse töökorraldusega või paljudel juhtudel kodukontorites,» tõdeb Varblane.

ERGOs on näha, et vabatahtliku ravikindlustuse kliendid jagunevad laias laastus kaheks – haigekassat omavad ja mitteomavad inimesed. Haige­ kassata kliendid kasutavad vabatahtlikku ravikindlustust rohkem hooajaliste haigestumiste tõttu ning perearstide visiitideks. Haigekassat omavad inimesed kasutavad rohkem hambaravi ja eriarsti visiite, näiteks günekoloogi ja ortopeedi juurde.

Algaval gripihooajal on tähtis end vaktsineerida. BTA praktikas kasvab igal sügisel vaktsineerimishüvitiste arv.

Seesam kindlustuse kogemus näitab, et haiglaravi kaitset osatakse veel vähe hinnata.

«Haiglaravi kaitse katab kirur-

gilised operatsioonid, voodipäevatasu, tasulise palati lisakulu, ravimid ja uuringud. See osutub eriti kasulikuks, kui inimese tervislik olukord ei ole kriitiline, aga talle määratakse plaaniline operatsioon. Mitu haiglat pakub sel juhul võimalust tasulise teenusega kiiremini abi saada, et ei peaks ootejärjekorras kuid ootama,» selgitab Varblane.

«Praegusel ajal, mil inim­ tegevust mõjutab lisaks muudele viirushaigustele ka koroonaviirus, on arstide koormus taas tõusuteel. Inimesed pelgavad polikliiniku külastamist kergemate vaevuste korral, teisalt kehtivad piirangud haigussümptomitega ringiliikumise kohta,» lisab ta.

Vabatahtlik ravikindlustus pakub võimaluse katta tasuliste raviteenuste kulud, sealhulgas arstliku video- või telekonsultatsiooni kulu, tähendab Varblane.

Pandeemia mõju tervisekindlustuse hinnale «Pandeemia ei ole tervisekindlustuse hinda tõstnud. Küll on näha, et pandeemia tõttu on tõusnud meditsiiniteenuste hinnad, mis pikas perspektiivis võib mõju avaldada tervisekindlustuse hindadele,» sõnab Eesti kindlustusseltside liidu kom-

munikatsioonijuht Kati Varblane. Tervisekindlustus ei kaitse koroonaviirusesse haigestumisel, kuid võimaldab tänases olukorras väiksemate haigussümptomite korral polikliinikusse minemise asemel kasutada tasulisi videokonsultatsioone arsti

nõuande saamiseks. «Üldiselt annab tervisekindlustus paremad võimalused saada kiiresti ja erinevaid kanaleid kasutades vajalikku arstiabi olukorras, kus riiklikus ravikindlustuse süsteemis on ressursid piiratud,» märgib Varblane.

TERVIS

Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimees.ee Keeletoimetaja: Piret Bristol Reklaamitoimetaja: Elina Sirol, elina.sirol@postimeesgrupp.ee Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Rauno Vomm, rauno.vomm@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Tartu mnt 80, Tallinn