TEEMALEHES: Aju tahab koormust saada LK 4 Valgusravi leevendab talvemasendust LK 6 Nutiseade lapse arengus LK 8 Soovimatud helid kõrvus LK 12
TERVIS
PSÜHHIAATER MARI-LIIS LAANETU: See, mis on hea südamele, on hea ka ajule. LK 4–5
TEEMALEHT 13. NOVEMBER 2018
2 || Tervis Toimetaja kolumn Maiken Mägi
maiken.magi@postimees.ee
Talvele tervelt vastu astudes Sügistalvine aeg paneb paljude tervisele põntsu, sest väljas napib valgust, ilmad on jahedad ja tuulised. Leidub inimesi, kes on pimedale ajale tundlikumad ning seetõttu kipub nende hea tujugi kaduma. Seekordsest Terviselehest saad lugeda valgusravist, mis on mõeldud just hooajalise depressiooni ja masenduse leevendamiseks. Lisaks annab lastepsühhiaater Anne Kleinberg nõu, kuidas sarnaseid meeleoluhäireid ära tunda just õrnas eas noortel. Haridusteadlane Kristi Vinter-Nemvalts juhendab lapsevanemaid ning õpetab märkama piiri, millest alates on nutiseade lapse arengule kasulik ning millisel juhul lihtsalt ajaviiteks mänguasi. Vanemaealisi kimbutavatest mäluhäiretest räägib psühhiaater Mari-Liis Laanetu, kelle sõnul peaksime juba ennetavalt oma ajule piisavalt koormust andma, et mäluhäireid vältida. Nii nagu lihased tahavad liikumist, soovib ka aju tööd teha ning mugavalt teleri ees lesides ja filmi vaadates seda just ei toimu. Lisaks saad lugeda Postimehe põnevast D-vitamiini eksperimendist. Teada on, et D-vitamiin aitab just praegusel pimedal ajal immuunsüsteemi tugevdada ning kaitseb mitmete tõbede eest, mistõttu võib madal D-vitamiini tase meid haigustele vastuvõtlikumaks teha. Oleme eksperimendis osalejad saatnud juba kaks korda vitamiinitaset mõõtma ja tulemused on vägagi üllatavad. D-vitamiinist ja selle kasulikkusest saad aga juba peagi lähemalt lugeda. Vastutav toimetaja: Johanna Heinmaa, johanna.heinmaa@eestimeedia.ee Toimetaja: Maiken Mägi, maiken.magi@postimees.ee Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@eestimeedia.ee Väljaandja: AS Eesti Meedia, Maakri 23a, Tallinn
Kuhu pöörduda, kui tahad kellegagi rääkida? Eluliin tel 655 8088 (eesti keeles) ja 655 5688 (vene keeles), iga päev kella 19–7 Psühholoogiline kriisiabi tel 631 4300, tööpäeviti kella 9–20 Usaldustelefon 126 (eesti keeles), 127 (vene keeles), iga päev kella 19–23 Lasteabi tel 116 111, avatud ööpäev läbi
Erakorralised psühhiaatriakliinikute vastuvõtud • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas, telefon 617 2650 (24 h), aadress Paldiski mnt 52 • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus, telefon 731 8764 (24 h), aadress Raja tn 31 • Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus, telefon 516 0379 (24 h), aadress Ristiku tn 1 • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis, telefon 435 4255 (24 h), aadress Jämejala, Pargi tee 6 • Erakorralise meditsiini osakond Narvas, telefon 357 1795 (24 h), aadress Haigla 1 • Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes, telefon 331 1074 (24 h), aadress Ahtme mnt 95 • Kiirabi: 112 Allikas: Peaasi.ee
postimees, 13. november 2018
PANE TÄHELE. Ravimata jäänud depressioon hakkab noore vaimset tervist mõjutama ka täiskasvanueas.
Lapse meeleoluhäired tuleb ära tunda ja neid ravida Paula Rõuk
paula.rouk@postimees.ee
VAIMNE TERVIS
L
apse tavatust käitumisest oskab tähelepanelik psühhiaater ja perearst ning miks mitte vanemgi välja lugeda abipalvet. Lapse- ja noorukiea depressioon on sage psüühikahäire, mis tähelepanuta jäädes kandub edasi ka täiskasvanuikka. On isegi kurbi beebisid, kes on enamasti koos emaga kurvad. Päris omaette diagnoosina tuleb depressiooni ette juba eelkooliealistel, sagedamini algklassides ning suur hüpe diagnoosimises toimub teismeeas, mil esineb psüühikahäireid oluliselt enam kui väikelastel, rääkis Laste Vaimse Tervise keskuse juhataja, lastepsühhiaater Anne Kleinberg. Haigekassa andmeid vaadates on näha, et meeleoluhäireid on lainetena esinenud kogu aeg ja depressiooniga pöördunud noorukite hulk on kümne aasta jooksul jäänud üsna stabiilseks. Laias laastus on meele oluhäiretega lapsi kogu aeg palju olnud, sest meil on nii kiirelt muutuv ühiskond, tõi Kleinberg ühe põhjusena välja. Miks sellised lapsed nüüd võib-olla rohkem välja paistavad, on psühhiaatri arvates seetõttu, et me oleme aina enam vaimse tervise hoidmisest ja psüühikahäiretest rääkima hakanud. Paljude laste probleemid on aga läinud nii katastroofiliseks, et nad on hakanud juba endale viga tegema. Psühhiaatri sõnul on viimase viie aasta jooksul näha sellist kasvavat autoagressioonilainet. «Enesevigastamine on meie töös tõesti üle Eesti esile tulnud. See räägib tegelikult, kui halvasti on ravi kättesaadav. Asjad lähevad nii keeruliseks, et inimesed ei leia enam muud võimalust,» sõnas Kleinberg. Ligi poole laste depressiooni tekkest määrab bioloogia –
Meeleoluhäirega laps kaotab huvi hobide vastu ning on tihti tujust ära. Foto: Panthermedia/Tatiana Kostareva/Scanpix
tegu on kaasasündinud nõrkusega ehk mõni inimene on lihtsalt meeleoluhäiretele haavatavam, seletas Kleinberg. Põhiliseks meeleoluhäire vallandajaks on aga ikkagi keskkonnategurid. Kõike, mis toimub lapse perekonna või vanematega, saab pidada riskiteguriteks: haigused, vaesus, üleüldine ebakindlus, õpiraskused, koolikiusamine. «Tänapäeval tuuakse hästi välja, et inimeste uneharjumused, nutisõltuvus ja vähene liikuvus mõjuvad psüühikale halvasti. Kuna me ei taasta oma keha ja vaimu enam loomulikul viisil, oleme liikumatud ja suhtleme vähe, loob see omakorda soodsa pinnase meeleoluhäirete tekkimiseks,» rääkis psühhiaater.
Elustiil korda Tihti saab õigel ajal märgatud meeleoluhäirest jagu ainuüksi oma eluviiside parandamisega. Asjalikud perearstid oskavad anda soovitusi, mis korrigeerivad pere ja lapse elurütmi. Lapsed on üldiselt aktiivsed tegutsejad. Meeleoluhäirest võib Kleinbergi sõnul märku anda pikalt kestev energiavaene, tahtetu, rõõmutu olek. «Sõltuvalt vanusest ei taha ta enam oma endiste tegevustega tegeleda või ei tunne nendest rõõmu, kaotab
sõbrad, on tujutu, tahab tihti lohutamist,» tõi Kleinberg näiteid. Suuremad lapsed ei jõua enam õppida, neil on keskendumisraskused ning nende uni on häiritud. Valvas tuleb olla ka igasuguste näilise põhjuseta pea- või kõhuvalude suhtes. Kerge depressiooni puhul on Kleinbergi esimesed soovitused eluviiside korrastamine. Korda võiks sättida näiteks oma söömisharjumused ning jälgida, et magaksime piisavalt. «Unepuudus võib väga palju meeleoluhäireid esile kutsuda, lisaks nutiseadmed. Üks probleem on kahtlemata see, et lapse koorem on väga raske: tal on väga palju kohustusi, trenne, huviringe. Palume vanematel oma lapse elukava normaalseks teha ja mõelda, kui palju ta teha suudab,» pani psühhiaater südamele.
Nooruk käitub ennasthävitavalt Kuna depressioon käib tihti kaasas ärevusega, toob see kaasa vältivat käitumist. Paljudele asjadele lüüakse käega. Nooruki puhul võivad depressiooni sümptomid olla ka olla vastupidised. «Ta ei ole kurb ja nukker, vaid trotsiv, ärritunud ja pahur. Noorukitel on kindlasti palju ennasthävitavat, enesevigastavat käitumist. Tehakse mee-
leheitlikke tegusid, juuakse palju, kihutatakse ringi ja leitakse endale väga metsikuid sõpru,» tõdes Kleinberg. Muidugi pole trots teismelise puhul midagi erakordset, kui aga mässav käitumine hakkab elu segama, võib mängus olla vaimse tervise probleem. «Mitu sümptomit esinevad koos – ei õpi enam, ei jõua oma hobidega tegeleda, ei taha korralikult süüa ja uni on häiritud,» seletas psühhiaater. Ka varajane seksuaalelu on üks depressiooni käivitajaid. «Noorel ei ole piisavalt teadmisi ja ettevalmistust, kodus suhete teemast ei räägita ning ta viskub n-ö külma vette. Tema psüühika ei ole selleks lihtsalt veel valmis,» lisas psühhiaater. Kindlasti varjavad noored nii enesehävituslikku käitumist kui ka oma muremõtteid. «Need lapsed on seltskondlikud, moodsad, sageli kaua ka hästi õppivad. Kodus näeb emotsionaalset kõikumist rohkem,» rääkis Kleinberg. Koolis hakatakse selliseid lapsi tähele panema alles siis, kui nad ära kaovad. Põhjuseta puudumisi, kummalist väsimust ja tujude kõikumist märkavad koolis esimesena just õpetajad. Kuigi psühhoteraapia kättesaadavus on spetsialistide puudumise tõttu kehv, on perearst esimene, kes saab aidata, anda soovitusi ja vajadusel noore kuhugi edasi suunata. Esimese depressiooniepisoodi ravi ja selle kordumise ärahoidmine on ülioluline. «Noorukieas alanud depressioon liigub väga sageli edasi täiskasvanuikka. Väikelaste ja nooremate laste oma mitte nii absoluutselt,» lisas psühhiaater.
«Üks probleem on kahtlemata see, et lapse koorem on väga raske: tal on palju kohustusi, trenne, huviringe. Palume vanematel oma lapse elukava normaalseks teha ja mõelda, kui palju ta teha suudab.» Lastepsühhiaater Anne Kleinberg
4 || Tervis
postimees, 13. november 2018
PIDEV UNUSTAMINE. Mäluhäireid võiks ennetama hakata juba varakult ning oma aju tegevuses hoida, et vaimne tervis võimalikult kaua säiliks.
Aju tahab järjepidevat treenimist Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee
MÄLUPROBLEEMID
K
ui mälu hakkab alt vedama, ei ole mõtet pead liiva alla peita, vaid probleemiga tegeleda, ütleb erameditsiinikeskus Confido ja Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku psühhiaater-vanemarst Mari-Liis Laanetu. Mäluprobleemid võivad olla tingitud muust terviseprobleemist ning vastava raviga taanduda, aga ka algava dementsuse korral tagab parima asjade käigu õigeaegne reageerimine. Tihti pöörduvad eakad inimesed arsti juurde, sest neil on ärevushäirele või depressioonile iseloomulikud kaebused, ent nii mõnigi kord on need tekkinud põhjusel, et mäluhäirete tõttu ei tulda enam endisel moel toime ning see teebki ärevaks või tujutuks. On täiesti normaalne, et vanuse kasvades unustatakse aeg-ajalt midagi ära, näiteks elektriarve maksta või ei tule kohe kuupäev ja mõni nimi meelde. Probleemiks võib see saada siis, kui hakkab igapäevaelu segama – unustatakse kokkusaamised, kokkulepped või ei suudetagi meenutada, mis sai ette võetud eile. Paljudele ei meenu koheselt, kui neilt küsitakse, mis nad eile tegid, aga aegamööda tuleb siiski meelde, sest see on ajus salvestunud. Samuti on ohumärgiks, kui hakatakse kaotama asju, nii et ei suuda välja mõelda, kus need olla võiksid. Dementsus, sealhulgas selle kõige levinum vorm Alzhei-
meri tõbi kujuneb aastate, isegi aastakümnete jooksul. Vaskulaarne dementsus on selles osas erand – see võib tekkida strateegiliselt olulise piirkonna kahjustuse järel ka kiiresti. «Kui dementsus avaldub 70. eluaastates, siis paarkümmend aastat enne on see protsess juba käivitunud. Keskeas hakkavad toimuma muutused ajus ja siis peaks juba ka käsile võtma dementsuse ennetamise,» sõnab Laanetu. «Dementsuse puhul on iseloomulik, et ei suudeta oma samme tagasi mõelda, äsja olnut taastada ehk tegelikult ei olegi meelde jäänud, mis on tehtud. See muutub igapäevaelu häirivaks,» tõdes Laanetu. Selle asemel, et frustreeruda, muretseda ja oodata, kuidas asjad arenevad, peaks pöörduma perearsti poole, kes saab anda esialgse hinnangu ja vajadusel suunata edasi spetsialisti juurde. Psühhiaatri poole võib mäluhäirete ilmnemisel julgelt pöörduda ka omal algatusel.
Pöörduvad mäluhäired Mäluhäirete põhjuses tuleb kindlasti selgusele jõuda, sest degeneratiivsete haiguste puhul annab varajane avastamine parima võimaluse nende progresseerumise ennetamiseks, et inimene saaks võimalikult kaua ise hakkama. Samuti on terve hulk mäluhäirete põhjustest ravitavad ning probleemid pöörduvad. Näiteks kilpnäärmehaigused, eelkõige selle alatalitlus võib põhjustada mäluhäireid. Samuti infektsioonid, näiteks neurosüüfilis, mida senini ikka leidub. Neerufunktsiooni häired pärsivad samuti mõnikord vaimset suutlikkust. Mäluhäirete taga võib olla ka vitamiinivaegus, eriti B-grupi vitamiinide puudus (B1, B12). Samuti on hulk ravimeid, mis
Füüsiline tegevus tagab nii hea vormi kui ka parandab vaimset tervist.
kombineeritult teistega või üksi võivad kognitiivset võimekust oluliselt häirida – raviskeemid tuleb üle vaadata. Mälu võib häiruda ka ajukasvajate tõttu, aga neidki saab enamasti ravida. Kui haigused saavad välja ravitud, taanduvad tihtilugu ka mäluhäired. Samuti on olemas nn pseudodementsus, mis kliiniliselt meenutab dementsussündroomi, kuid mille põhjuseks on
hoopis depressioon, mida ravides kaovad ka dementsuse ilmingud. Depressiooni puhul aeglustuvad Laanetu sõnul ka motoorsed ja vaimsed funktsioonid. Kui sinna juurde lisandub negatiivsus, siis inimene ei pinguta ega tahagi asju teha. Mäluhäirete tuvastamiseks tehtavatele testidele vastates lipsab pseudodementsuse puhul kergesti suust, et ei tea, mäleta ega oska. «See on depressioonist tu-
Foto: Panthermedia/Scanpix
«Kui elame nii, et aju saab väga vähe stimulatsiooni, uusi kogemusi, elamusi, siis see piltlikult öeldes magab.» Psühhiaater-vanemarst Mari-Liis Laanetu
Tervis || 5
postimees, 13. november 2018 lenev negativism – depressiivsed väga sageli ei püüagi pingutada, pole jõudu ega tahtmist seda teha. Sageli samas olukorras mäluhäirega patsient suudab mingi vastuse genereerida. See ei pruugi õige olla, aga ei ole kohest käegalöömist,» selgitas Laanetu.
Tervislikud eluviisid hoiavad mälu Kui mäluga on probleeme või kui on juba ka diagnoositud dementsus, tuleks edaspidigi teha samu asju, mida muidu soovitatakse haiguse ennetamiseks. «Millises seisukorras on meie aju, see oleneb ikkagi väga palju sellest, mis meil peas veresoontega toimub – mäluhäirete ja degeneratiivsete haiguste ennetamine ning progresseerumise pidurdamine ei erine väga palju kardiovaskulaarsete häirete omast. Mis on hea südamele, on hea ka ajule,» rõhutas psühhiaater. Normis tuleb hoida vererõhk, veresuhkur, kolesterool, loobuda suitsetamisest, mitte alkoholiga liialdada, piisavalt magada. Ülimalt oluline on füüsiline aktiivsus: eriti hea, kui see oleks ka sobiva koormusega. Laanetu täheldas, et tänapäevased seisukohad ütlevad, et tuleks saada kolm korda nädalas aeroobset koormust, kiiret kõndi, joosta, ujuda, rattaga sõita – see aitab olulisel määral mälufunktsioone säilitada. «Füüsiline aktiivsus tõstab ajus närvikasvufaktorite taset ja need mõjutavad seda, kuidas närvirakud omavahel suhtlevad, samuti veresoonte kasvu. Sel on eriti suur mõju hipokampusele, mis on meie erinevate mälufunktsioonide osas võtmepiir-
kond. Nii et liikumine pole ainult kehakaalu ja füüsilise vormi küsimus, vaid ka vaimse võimekuse tagala,» selgitas Laanetu. Samuti on sel positiivne mõju enamiku krooniliste haiguste ja psühhiaatriliste häirete puhul. Kolm korda nädalas 30 minutit aeroobset koormust parandab ka depressiooni, ärevushäirete ning tõsisemate vaimuhaiguste korral inimese seisundit ja toimetulekut.
Aju tahab saada uusi kogemusi «Sotsiaalne suhtlemine on hästi oluline, sest see on kompleksne tegevus, mille käigus peame kogu aeg mõtlema, mida ise räägime, analüüsima, mida teine vastab jne – väga mitmed erinevad funktsioonid peavad ajus töötama. See on hästi treeniv,» märkis Laanetu. Oluliseks aju turgutajateks on ka nii sudokud kui ka ristsõnad, aga eelkõige uute asjade õppimine ja tegemine. Sageli tahavad inimesed jätkata harrastusi, milles ollakse juba vilunud – kududa oskavad naised lähevad kudumisringi. «Selles asja mõte ongi, et oleks vaja teha muutusi, et aju «üles ärkaks» ja peaks pingutama. Vanade tuttavate tegevuste harrastamine, mis sageli käivad juba automaatselt, abistab vähe,» sõnas psühhiaater. Ta soovitab näiteks vahel teise käega hambaid pesta – seda tehes peavad kohe ajus hoopis teised piirkonnad tööle hakkama. Võib ka näiteks vahel teistkaudu tööle ning poodi jalutada või sõita – kõike harjumuspärast automaatselt tehes ei pea kaasa mõtlema, aga siis peab jälgima, kuidas ja kust minna. Aju aitab aktiveerida ka see, kui üri-
tada väljas liikudes rohkem tähele panna enda ümber toimuvat. Pärast õhtul või koju minnes püüda uuesti neid asju meenutada. See on Laanetu sõnutsi tehnika, mis aitab mälufunktsioone treenida ja neil paremini säilida – lihtsalt püüda asjad uuesti läbi mõelda. «Kui elame nii, et aju saab väga vähe stimulatsiooni, uusi kogemusi, elamusi, siis see piltlikult öeldes magab. Kui olulist infovahetust ei toimu ja ajurakud ei pea kogu aeg omavahel suhtlema, hakkavad nende vahelised ühendused ära kaduma ja ka ajurakud hävima. Ajurakke tekib küll juurde, aga selle klausliga, et kui neid uusi rakke kohe vaja ei lähe ja töösse ei võeta, siis nad hävinevad. Heidetakse kõrvale kui mittevajalik,» selgitas Laanetu. Levinud harrastus ehk televiisori vaatamine paraku väga stimuleeriv tegevus ei ole. Kui just ei vaata asju, millele on vaja kaasa mõelda ja õppida. «Sarju vaadates ajust pool magab, midagi jälgitakse, aga mitte väga aktiivselt – see on aja mööda saatmine. Selle asemel võiks minna suhelda ja kõndida,» utsitas psühhiaater. Dementsus, sealhulgas selle kõige levinum vorm Alzheimeri tõbi kujuneb aastate, isegi aastakümnete jooksul. Vaskulaarne dementsus on selles osas erand – see võib tekkida strateegiliselt olulise piirkonna kahjustuse järel ka kiiresti. «Kui dementsus avaldub 70-aastaselt, siis paarkümmend aastat enne on see protsess juba käivitunud. Keskeas hakkavad toimuma muutused ajus ja siis peaks juba ka käsile võtma dementsuse ennetamise,» sõnab Laanetu.
6 || Tervis
postimees, 13. november 2018
TALVEAEG. Kui inimene juba teab, et pime talveaeg viib tal peatselt tuju alla, võib kohe alustada valgusraviga.
Kunstpäikesega kurnava talvemasenduse vastu Maiken Mägi
maiken.magi@postimees.ee
VALGUSRAVI
K
ui talveperioodil mitmendat korda tekkiv masendus on probleem, mida ei lahenda ainuüksi mõnusa trenni või vitamiinirikka toiduga, võib abi olla hea tuju ja energia eest vastutavate hormoonide tööd reguleerivast valgusravist. Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst Eve Sooba sõnul on sügistalvine meeleoluhäire või masendus valdavalt nooremate inimeste haigus, kuid selle käes võivad kannatada ka tundlikud lapsed. «Lastel võib ka olla talvemasendus, kui laps muutub korduvalt talvisel ajal n-ö pahaks lapseks – ta on kuidagi tõre, ei taha õppida, muutub järsuks. Täiskasvanud võivad ka olla vahel tõredad ja turtsuda, aga kui talvisel perioodil on laps selline, siis see võib olla ka talvine valgusepuudus,» märkis ta. Kui aga laste unerežiim on korras ja nad käivad iga päev õues, siis peavad nad isegi paremini vastu kui täiskasvanud. «Täiskasvanutele oleks ka vaja kasvatajat, kes neid suunaks, et nüüd käid iga päev õues,» rõhutas Sooba talvel õues olemise ning napigi valguse käes viibimise tähtsust.
Reporter Maiken valgusravi seansil.
Fotod: Raul Mee/Mollusk Meedia
Talvedepressiooni diagnoosi ei maksa aga endale niisama kehva tuju alusel panna, vaid seda tuleb kindlasti eristada kui depressiooni, mis on korduvalt tekkinud ainult sügistalvisel pe-
«Lastel võib ka olla talvemasendus, kui laps muutub korduvalt talvisel ajal n-ö pahaks lapseks – ta on kuidagi tõre, ei taha õppida, muutub järsuks.» Taastusarst Eve Sooba
rioodil. Sooba pani südamele, et depressioon on tõsine haigus ning sel on kindlad tunnused, mille alusel määrab arsti diagnoosi. Seepärast mõjub igasugune vale tõlgendus halvasti – kui on tõsine mure, et meeleolu on pidevalt halb, soovitab Sooba selle osas esialgu nõu pidada perearstiga. Pimeda aja ning valgusepuudusega seostatakse kõige enam kahte ainet organis-
mis – käbikeha hormooni melatoniini ja virgatsainet serotoniini –, mille tasakaalutus võib meie tuju, und ning energiataset mõjutada. Melatoniin reguleerib ööpäevarütmi, mis pikal pimedal talvel võib häiruda nii, et melatoniini tase on normist kõrgem ka päevasel ajal. Sooba kirjeldas, et serotoniini nappusel on inimene tihti kas loid või pahur, mõni jällegi käitub teistmoodi, näiteks sööb rohkem või on isutu, sageli saab häiritud ka seksuaalelu. Kui inimene on juba teadlik, et ta pimedat aega väga hästi ei kannata või kui tal on diagnoositud hooajaline depressioon, võib selle vastu aidata valgusravi, mis reguleerib nende ainete taset ning teeb seeläbi olemise pisutki rõõmsamaks. Ida-Tallinna keskhaigla valgusravi kabinetis saab istuda mugavasse tugitooli suure ereda lambi alla, kuulata makist rahustavaid loodushääli ning samal ajal lõõgastuda või näiteks ajakirjagi lugeda. Piisab, kui istuda lambi lähedal teatud kaugusel, otse sellesse vaatama ei pea. Selline seanss kestab pool tundi. Valgusravis kasutatakse nähtava spektri lainepikkusi, mis stimuleerivad organismi rohkem serotoniini eritama ning samas melatoniini rütmiselt väljutama. Ravikuuriks, millest alates hakkab inimene muutusi tajuma, soovitatakse vähemalt seitset päe-
va, aga kuur võib kesta ka kuni 21 päeva ning teraapiat võib teha ka ülepäeviti. «Kui inimene teab juba, et tal läheb talvel tuju kehvaks, siis võib alustada juba paar nädalat varem – kohe, kui tulevad sellised pimedad ilmad,» märkis Sooba. Valgusravi mõjub tema sõnul nagu õuesolek, kuid lambid on pisut tugevamad sellest valgusest, mida me näiteks praegu väljas viibides tunneksime. Pigem on lampide mõju sarnane suviselt keskpäevase päikesega. Valgusravi näol on tegu turvalise kontrollitud valguse käes viibimisega, ent hormoonide tasakaalustamise eesmärgil soovitatakse protseduuri teha pigem hommikupoole. «Kõige rohkem sobib see tavalisele inimesele, kes pimedal ajal ära vajub, aga ka ööpäevarütmi normaliseerimiseks neile, kel on näiteks vahetustega töö – mõte on selles, et melatoniin püsiks oma rütmis,» kirjeldas Sooba. Protseduur ei sobi ärevushäiretega, ülitundlikele ning silmahaigustega inimestele. Küll aga rõhutas taastusarst, et sügistalvisel perioodil tuleb ennekõike hinnata enda üldist enesetunnet ning hoolitseda selle eest, et tagatud oleks piisav uneaeg, toiduga vajalike vitamiinide ja mineraalainete saamine ning ennast hoitaks erksana ka füüsilise aktiivsusega, sest need kolm komponenti on talvel rõõmsa tuju säilitamiseks siiski esmatähtsad.
Tervis || 7
postimees, 13. november 2018
Mees peab teadma, et saab vajadusel oma muresid partnerile usaldada.
Foto: Panthermedia/Wavebreakmedia
ALLPOOL VÖÖD. Seksuaalelu puudutavad mured vaikitakse tihti maha, kuigi abi on enamikel juhtudel alati olemas.
Mees vajab piinlike terviseprobleemide korral partneri tuge Maiken Mägi
maiken.magi@postimees.ee
SEKSUAALELU
M
ehed ei leia naljalt tihti teed arsti juurde, vaid eelistavad sageli seda visiiti viimase hetkeni edasi lükata. Kui mehel peaks tekkima probleem seksuaaleluga, võib olla erakordselt raskendatud nii arsti visiit kui ka suhtlemine partneriga. «Mida vanemaks mehed saavad, seda vähem toodab nende keha testosterooni ning see põhjustab muutusi nii füüsilises kui ka vaimses tervises. Testosterooni tase hakkab meestel alates 40. eluaastast vähenema umbes ühe protsendi võrra aastas. Seda perioodi kirjeldatakse kui meeste andropausi,» kirjeldas Apotheka proviisor Merilin Nurk-Bonde. Samas mõjutavad testosterooni taset veel ka suitsetamine, ülekaal, ravimite tarvitamine ja kroonilised suguteede põletikud. Seksuaalelus omakorda võivad probleeme põhjustada ka kiire ja närviline elutempo, ebatervislikud harjumused ning oskamatus aega maha võtta. «Kuna arstid ja apteekrid
tegelevad seksuaalhäiretega iga päev, siis ei peaks nende poole pöördumisel piinlikkust tundma. Mure sisust lähtudes võib vaja minna psühholoogi, psühhiaatri, uroloogi või androloogi abi, kuid kõigepealt võib pöörduda apteeki või ka perearsti poole, kes suunab edasi sobiva spetsialisti vastuvõtule,» soovitas Nurk-Bonde. Ta pani südamele, et seksuaalprobleemid on väga tavalised ega sõltu east – neid võib esineda igas vanuses meestel ja naistel. Probleeme ei maksa varjata, sest kasvõi apteegistki on võimalik leida preparaate, mis seksuaalelu negatiivselt ei mõjuta. Samas on oluline, et kestva mure puhul leitaks tee ka arsti jutule, kes saab välistada tõsisemad haigused, mis muuhulgas võivad avalduda esmalt just seksuaalelu segavana. Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearstid Margus Viigimaa ja Urmo Kiitam rõhutasid, et meeste puhul on raskused erektsiooni saavutamise või säilitamisega potentsiaalseks ohumärgiks, et keha veresoonte tervisega ei ole kõik korras. Kõige sagedasem erektsioonihäire põhjus on kubemepiirkonna veresoonte funktsiooni langus, mis on enamasti põhjustatud algavast või juba väljakujunenud veresoonte lupjumisest. Seetõttu on südame-veresoonkonna haigustega (näiteks kõrge vererõhuga) meestel ka erektsiooniprobleemid sagedasemad. Häired, valu või kõrvetustunne urineerimisel ning valu seemnepurskel võivad viidata ka probleemidele eesnäärmega. Ida-Tallinna keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja dr Mar-
tin Kivi kinnitusel on eesnäärmehaiguste hulgas eesnäärmevähk Euroopas kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja meestel ning sellele aitab varakult jälile jõuda jällegi enese tervisest hoolimine ning regulaarne PSA-testi tegemine vähemalt alates 50. aluaastast. Dr Kivi hinnangul ei saa eesnäärmevähki pidada ainult meeste haiguseks, kuna see mõjutab kogu peret ning just nende tugi on mehele kõige olulisem. «Kohe pärast diagnoosi saamist kaasneb psühholoogiline ja emotsionaalne stress, langeb huvi igapäevategevuste, seksuaalelu, füüsilise aktiivsuse vastu. Siis toimub eluväärtuste ümberhindamine, mees hakkab muretsema oma elu, tervise ja tuleviku pärast,» rääkis ta. Mees vajab diagnoosi saamise hetkest saati pere toetust, sest igasugune ravi võib muuta tema elukvaliteeti, näiteks võivad toimuda muutused mehe potentsis. «Minu praktikas on olnud ka peresid, kes on lahku läinud,» nentis uroloog. Tema sõnul on uuringutes kindlaks tehtud näiteks see, et abielus olek ise ei mõjuta eesnäärmevähki haigestumist, kuid abielumehed surevad 40 protsenti väiksema tõenäosusega kui vallalised. Põhjus on lihtne – naine hoolitseb mehe eest ning abielumehe puhul saab arstki üsna kindel olla, et sel juhul saavad mehel vajalikud tabletid võetud ning ravi toimima. Partneri tugi peaks alati olemas olema ka mistahes muu tervisemure korral, mis mehele piinlikkust tekitab või meelehärmi põhjustab, sest koos on kergem lahendusi otsida.
«Kohe pärast diagnoosi saamist kaasneb psühholoogiline stress, langeb huvi igapäevategevuste, seksuaalelu, füüsilise aktiivsuse vastu. Siis toimub eluväärtuste ümberhindamine, mees hakkab muretsema oma elu, tervise ja tuleviku pärast.» Uroloog dr Martin Kivi
8 || Tervis
postimees, 13. november 2018
VANEM JA LAPS. Vanem peaks lapse suunama ennekõike käeliste tegevuste poole, nutiseadmel võiks olla vaid väike roll tema arengule kaasaaitamisel.
Nutiseade arendab last ainult vanema kaasabil Paula Rõuk
paula.rouk@postimees.ee
nutimaailm
N
ii Eesti kui ka maailma trende vaadates võib öelda, et lapsed puutuvad nutiseadmetega kokku juba enne esimest eluaastat. Hiljuti 0–3-aastaste eesti laste vanemate seas tehtud uuring näitas, et pooled lapsevanemad annavad nutivahendi kätte juba beebile, ülejäänud püüavad last aga võimalikult kaua sellest eemal hoida, rääkis haridusteadlane Kristi Vinter-Nemvalts. Vinter-Nemvaltsi sõnul oleme ekraanimaailma pahupoolt arvestades natuke paremas positsioonis kui näiteks ameeriklased. Nutiseadmete kasutamist tuleb küll ette, kuid õnneks ei ole lapsevanemate valdav arvamus, et alla aastased lapsed saavad ekraani kaudu väga palju arendavaid impulsse. Ta teab oma kogemusest öelda, et ekraanid, eelkõige seal kuvatav liikumine köidab juba väga väikest last. «Aga see, kui laps ekraani
jälgib, ei tähenda sugugi veel, et see teda arendab või et ta sellest midagi õpib,» sõnas ta.
Alla kaheaastane ei mõista ekraanil toimuvat Enamasti antaksegi lastele nutiseade kätte esimese eluaasta paiku, kui nad on võimelised seda iseseisvalt hoidma. Kõige populaarsem sisu on videod, lühikesed animatsioonid, kuid ka beebidele loodud rakendused. «Fakt on, et üheaastane ja ka kaheaastane tõenäoliselt ei kasuta arendavaid rakendusi sellel otstarbel, milleks rakenduse tootja need lõi. Pigem on taolised rakendused üles ehitatud sellele, et kui laps midagi puutub, hakkab seal midagi juhtuma,» seletas Vinter-Nemvalts. Ekraanide mõju lastele on uuritud juba televisiooni ajast ja nüüd ka puutetundlike ekraanide puhul. «Alla 2,5-aastasel lapsel on väga väike suutlikkus midagi ekraanilt õppida. Kui pakume talle ekraani, siis tegelikult ei arenda last see, mida ta seal üksi teeb, vaid ikkagi täiskasvanu seletused seal kõrval,» nentis Vinter-Nemvalts. Vanemate arusaam on aga pigem, et rakendusest üksi piisab. «Arvatakse, et need on nii nutikalt
kokku pandud, et laps areneb koos nutivahendiga ning vanem saab samal ajal midagi muud teha. Kahjuks on see naiivne lootus, et laps õpib ekraanilt midagi uut, kui tal päriselu kogemused nende asjadega puuduvad,» nentis haridusteadlane. Ta selgitas, et areng ja õppimine käib niipidi, et laps saab enda ümber olevatest häältest ja objektidest päris vahetu kogemuse ning alles selle olemasolul hakkab ta ekraanil toimuvat viima kokku päriseluga. Laps hakkab iseseisvalt õppima 2,5.–3. eluaasta piiril ning umbes samal ajal hakkab ta ka ekraani sisu mõistma. «Siis hakkab tema jaoks juba liikuva pildi maailm tähendust omama, mõtlemine ja sõnavara on nii kaugele arenenud, et ta suudab lisaks sõnalist infot vastu võtta,» rääkis Vinter-Nemvalts. Umbes kolmeselt, kui kõne arengu periood on intensiivne, võib teadlase sõnul nutivahendist üksikuid sõnu õppida.
Samal ajal on uuringutes täheldatud, et kui umbes 4.–5. eluaastal kasvatab nutivahend last kõnega rohkem kui täiskasvanu ise, siis kõne areng pigem hilineb. «Lasteaedadesse tulevad üha enam lapsed, kes on eakohasest kõnearengust maha jäänud ja hakkavad rääkima hiljem. Minu õpilased on näinud oma töös lapsi, kelle kõne areng on viieaastaselt kolmese lapse tasemel. Kui hakata uurima, milles on probleem, tuleb välja, et last kasvatab kodus nutivahend, valdavalt tegeleb ta sellega individuaalselt ning lapsega räägitakse vähe,» tõdes VinterNemvalts. Sagedasti armastavad ka vanemad nutivahendis olla, mistõttu räägitakse terves peres vähem. Tähtis on aga, et vanem ise last kõnetaks ja laps
«See, kui laps ekraani jälgib, ei tähenda sugugi veel, et see teda arendab või et ta sellest midagi õpib.» Haridusteadlane Kristi Vinter-Nemvalts
Tervis || 9
postimees, 13. november 2018
Lapsele on nutiseadmest kasu siis, kui vanem temaga seal koos toimetab. Foto: Fabrice Michaudeau/Panthermedia/Scanpix
kuuleks kodukeskkonnas hästi palju vanemate kõnet, televiisor ega raadio sellist efekti ei anna.
Laps ei peaks nutiseadmes üksi olema Millal last nutivahendiga tutvustama hakata, oleneb sellest, kui palju vanem ise on valmis sellesse aega panustama. «3–4-aastasega võiks juba koos nutivahendit kasutada, iseseisvalt võiks sellises vanuses laps olla seadmes kõige rohkem 15– 20 minutit päevas,» soovitas haridusteadlane. Vinter-Nemvalts ei soovita kasutada nutivahendit sööma või magama meelitamiseks ning laps peab teadma, kui palju ja millal ta võib seda kasutada. «Tean juhtumeid, kus laps keeldub laua ääres söögi-
toolis söömast, kui tal pole kõrval nutivahendit, mis talle mingit sisu näitab,» rääkis ta. Lapsevanemad peavad selliste olukordade vältimiseks ettenägelikud olema, mistõttu on mõistlik teha enne kokkulepe ning siis anda lapsele nutivahend, mitte vastupidi. Kuna lapse närvisüsteem ei ole veel küps, siis ei suuda ta väga haaravast tegevusest välja astuda. Seetõttu ei tule lapsel näiteks und. «Ka noortel või täiskasvanutel, kes mängumaailmaga väga palju kokku puutuvad, satub esimesena löögi alla uni, mis on aga tervise ja stressijuhtimise jaoks äärmiselt oluline,» rääkis Vinter-Nemvalts. Ta lisas, et selline närvisüsteemi ülierutus võib tekkida män-
gudega, kus peab võistlema või tegema midagi aja peale. Kui lapsele sõltuvust tekitav nutimaailm väga meeldib, siis ei tule vanemad teinekord toime sellega, kui ta suure nutu või pa-
handusega seda nõuab,» nentis Vinter-Nemvalts. Emotsioonide kontrollimist tulebki tema sõnul õppida ja alguses peavad vanemad olema need, kes tegevuse lõpetavad. Haridusteadlase sõnul on vähene liikumine ning sage nutiseadme kasutamine probleem ka väikelapse peenmotoorika seisukohast. «Liigutused, mida ta ekraanil teeb, on väga ühetaolised. Kui talle ei pakuta võimalust midagi oma kätega teha, joonistada, voolida, legosid kokku panna, siis jääb motoorika areng kängu,» tõdes ta. Näiteks on laste arusaadavalt kirjutamise võime tema sõnul juba oluliselt vähenenud. Kuigi hästi valitud arvutimängud võivad arendada küll mõtlemis- ja planeerimisoskust, siis ei kaasne sellega kehalist arengut. Vinter-Nemvalts soovitas, et vanem peaks pakkuma lapsele käelisi tegevusi ja sinna kõrvale doseerima õige pisut nutivahendit. Pusled, ülesandevihikud, legod, plastiliinid ja pliiatsid kaasavad rohkem meeli ning on arendavamad kui ekraanid. Nutiseadmes arendab last aga kõige rohkem päriseluga sarnane, rahulik sisu.
Foto: Shutterstock
6 kasulikku nõuannet, kuidas hoida oma maksa Kuidas saab maksa aidata, et ei peaks muretsema maksahaiguste pärast?
1. Ära kasuta maksa mõjutavaid ravimeid ilma vajaduseta ja eriti pika aja jooksul. 2. Ära kasuta palavikualandajaid, kui kehatemperatuur on alla 38,5 ºC. 3. Järgi tervislikku eluviisi, ära söö ülemäära, ära liialda rasvaste toitudega.
Kuidas nutisõltuvusest vabaneda?
4. Jälgi kehakaalu ja ravi muid haigusi põhjalikult (eriti ainevahetushaigusi nagu suhkurtõbi).
Kui nutitarbimine on muutunud probleemiks, siis tuleb muuta keskkonda ja rutiini. Toimi järgnevalt: • Ära jäta nutiseadet nähtavale kohale ahvatluseks. • Leppige kokku, et keegi perest ei kasuta kindlatel aegadel nutitelefoni (söögiajal, enne magamaminekut). • Jälgige näiteks reeglit, et kui oled tund aega midagi ekraaniga seoses teinud, siis sama kaua oled sellest eemal. • Räägi lapsega sellest, mida ta on nutiseadmes näinud, eriti kui see on olnud mõistetamatu või mitte eakohane – nii lood lapsele turvalise pinnase, et ta saab vanemaga neist asjust rääkida.
5. Väldi kokkupuudet teise inimese verega, juhuslikku seksi, ole ettevaatlik erinevate vigastustega.
Allikas: haridusteadlane Kristi Vinter-Nemvalts
6. Kahjustatud maksarakkude taastamiseks manusta ravimeid, mis kaitsevad maksarakke (hepatoprotektoreid). Maksakahjustuse kahtlusel või probleemide tekkimisel on oluline mitte oodata, vaid otsida õigeaegselt meditsiinilist abi. Allikas: www.kliinik.ee
10 || Tervis
postimees, 13. november 2018
KATSE. Postimehe eksperimendis osalejad kogevad omal nahal, kui kiirelt langeb D-vitamiini tase veres ning mis emotsioone see kaasa toob.
Madal D-vitamiini tase toob hirmujudi Maiken Mägi
maiken.magi@postimees.ee
D-vitamiin
P
ostimees kogus pärast päikeseküllast suve kokku kuus inimest, kes käisid septembris ja oktoobris Synlabi laborites oma Dvitamiini taset mõõtmas. Ometi avastas septembris nii mõnigi, et on ilmselt liiga vähe päikest saanud, sest vitamiinitase oli alampiiri lähistel. Oktoobrikuu veelgi madalam näit aga suisa ehmatas inimesi. Nii avastaski septembris Moonika (36), et tema D-vitamiini tase on 50,7 nmol/L, samas kui tervislikuks peetakse taset vahemikus 75–125 nmol/L. Helina (26), kes enda väitel veetis suvel küll palju aega väljas, sai septembris tulemuseks 55,8 nmol/L, mida peetakse samuti madalaks, alanenud tasemeks. Sinna vahemikku jääb ka Andres (26), kel mõõdeti vitamiinitasemeks 63,2 nmol/L. Maire (49) sai aga teada oma 81,9 nmol/L vitamiinitaseme ning sportlik Siiri (35) 83,2 nmol/L taseme. Aktiivse eluviisiga Aivaril (49) mõõdeti aga tasemeks lausa 120 nmol/L. Kol-
me viimase inimese vitamiinitaset peetakse väga heaks ja tervislikuks. Kõik need inimesed hakkavad vitamiinitaset mõõtmas käima kord kuus kuni aasta lõpuni ning osad neist ka preparaate manustama, et näha muutust oma D-vitamiini tasemes. Synlabi laboriarst dr Irina Utenko hinnangul eeldatakse sageli, et kui suvel veedetakse rohkem aega looduses ning toitutakse mitmekesisemalt, aitab see vitamiin D varusid täita nii, et selle preparaadina lisaks manustamine ei ole vajalik. «Samas veedavad paljud meist märkamatult ka suvepäevad toas ega tarbi D-vitamiinist pakatavaid toite, milleks on veekogus vabalt kasvanud rasvased kalad (heeringas, makrell, forell, lõhe, angerjas). Seda leidub ka linnuja veiselihas, maksas, munakollases ning D-vitamiiniga rikastatud piimatoodetes, kuid ainuük-
si nende tarvitamisest jääb väheks,» tõdes ta. Utenko märkis, et D-vitamiini tootmiseks vajalik UVBkiirgus on Eestis piisavalt efektiivne suvel ajavahemikus kl 10– 14, ent paljud just väldivad seda õuesolemise aega. Kui aga sel ajal viibib päikese käes noor inimene, kel on ¾ nahast riietega katmata ja kreemitamata, saab ta päevase D-vitamiini doosi kätte vaid 15 minutiga. Mida pilvisem on aga taevas ja päevitunum või tumedam on nahk, seda vähem D-vitamiini nahas loomulikul teel tekib.
Kuu ajaga veel madalamad näidud Pärast septembrikuist mõõtmist hakkas D-vitamiini (4000 ühikut) regulaarselt juurde manustama ainult Andres. Helina ja Moonika, kelle vitamiinitase oli septembris väga madal, veel toidulisandit tarvitama ei hakanud, vaid üritasid esiti muutusi teha toitumises – süüa pisut rohkem muna ja kala. Paraku said mõlemad naised suure ehmatuse osaliseks, kui näit oli kuu ajaga Helinal langenud 41,5 ning Moonikal 41,1 nmol/L-ni.
«Aktiivne eluviis on üks riskifaktor D-vitamiini puuduse tekkimisel, kuna lihasrakud kulutavad tavapärasest rohkem D-vitamiini.» Proviisor Kristiina Sepp
Seepeale võiks öelda, et mõlemad suisa jooksid apteeki D-vitamiini ostma. Siiri sai pärast esimest analüüsi kasutamiseks 2000 ühikuga preparaadi, ent paraku sai ta kiire elutempo tõttu võtta neid üsna kaootiliselt. Tulemuseks oli kuu ajaga ligi 10 ühikut madalam tase – 73 nmol/L. Synlabi kliinilise labori spetsialist Kaidi Hunt soovitas nii Siiril, Helinal kui ka Moonikal hakata tarbima 4000 ühiku väärtuses vitamiine, ent märkis, et vitamiinitaseme langemine ühe kuu jooksul 10–15 nmol/l võrra on üsnagi ootuspärane. Aivar, kes seni tarbis D-vitamiini suures annuses (5000 ühikut), jättis selle alates esimesest analüüsist katki. Septembrist oktoobrini ta vitamiine ei võtnud ning tase langes 120-lt 105 nmol/L-ni, mis on endiselt normaalses vahemikus. Mairel, kel septembris mõõdeti normi piires D-vitamiini tase, langes see kuuga ligi kümne ühiku võrra, tasemeni 71 nmol/L. Vitamiine tarbis Maire viimati ligi aasta tagasi. Suure hüppe tegi Andres, kelle tase tõusis madalast 63,2st kuuga normi, 82,1 nmol/Lni. «Andrese tulemus esimesel mõõtmisel oli alla tervislikku taset, kuid et ta alustas igapäevaselt lisapreparaadi manustamist 4000 ühiku kaupa, siis on
tulemuse tõus ligi 20 ühikut samuti ootuspärane. Samas ei ole 4000 ühiku tarbimisel kuu aja jooksul vitamiin D taseme tõus veres 20 nmol/l võrra reegel, vaid sõltub vitamiini algtasemest veres, vanusest, kehakaalust, elustiilist ning kaasuvatest haigustest,» selgitas Hunt. Ta märkis, et ka teiste inimeste taseme kõikumiste taga võib olla tavapärane analüütiline varieeruvus, mis on vitamiin D mõõtmisele iseloomulik ja lubatud. Kui aga inimese vitamiinitase on üldiselt alla tervisliku taseme, soovitas Hunt peale igapäevast arsti või apteekri poolt soovitatud vitamiinikoguse manustamist lasta end analüüsida umbes kahe kuu tagant.
Milleks meile D-vitamiin? Laboriarst Utenko rääkis, et vitamiin D olulisim ülesanne on tagada meile tugevad luud ja hambad. «Lisaks aitab vitamin D kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele, tugevdab vöötlihaseid ning mõjub hästi lihaste ainevahetusele, tagades kehaasendi kontrolli ja tasakaalu ning toetab südamelihase funktsiooni. See aitab kaasa vererõhu reguleerimisele ja insuliini tootmisele ning osaleb mitmesuguste haiguste riski vähendamises,» loetles ta. Pikaajalise vitamiinipuudusega lapsi ohustab rahhiit, täiskasvanuid aga
Tervis || 11
postimees, 13. november 2018
inad selga luudehõrenemine, tugev luuvalu ja lihasnõrkus. Utenko soovitab suvel tekkinud D-vitamiini varusid testida juba septembris-oktoobris, sest rasvkoes ja maksas asuvaid varusid jagub paariks-kolmeks kuuks. Seejärel hakkavad varud kahanema, kui vitamiini preparaadina lisaks ei tarvitata. Kui tase teada, saab ka hinnata, millist preparaati talvel manustama hakata. Samas võib taset analüüsida aastaringselt, sest nii saab teada, kas preparaat imendub hästi või on vaja koguseid korrigeerida. «Kui D-vitamiini tase veres ei ole optimaalsel tervislikul tasemel, võiks täiskasvanu iga päev koos toiduga võtta D-vitamiini lisaks 1000–2000 rahvusvahelist ühikut ehk 25– 50 mikrogrammi. EL seadusega on kehtestatud ka päevane ohutu annus, mis täiskasvanutel on 4000 ühikut ehk 100 mikro grammi,» sõnas laboriarst. Arsti soovitatud vitamin D lisaannused võivad sõltuda näiteks vitamiini algtasemest veres, vanusest, kehakaalust, elustiilist jm. Arvesse tuleb võtta sedagi, et vitamiini imendumist pärsivad mitmed ravimid, sealhulgas beebipillid, kiudainete ja kohviga liialdamine ning alkohol.
Kes kuuluvad riskirühma? Apotheka proviisor Kristiina Sepa sõnul kasvab vajadus D-vi-
tamiini järele näiteks eakatel, kes viibivad teistest rohkem siseruumides ja liiguvad vähe, samuti väheneb vanemas eas D-vitamiini tootlikkus nahas. Korralikku vitamiiniannust vajavad ka sportlased, sest nad kulutavad oluliselt rohkem kehasse kogunenud D-vitamiini varusid. «Aktiivne eluviis on üks riskifaktor D-vitamiini puuduse tekkimisel, kuna lihasrakud kulutavad tavapärasest rohkem D-vitamiini. Seega sõltuvalt toidulauast ning sellest, kas sportimine toimub sise- või välistingimustes, tuleb korrigeerida ka D-vitamiini kogust,» lisas Sepp. Vitamiinitaseme puhul, mis on alla normi, võiks efekti anda 2000–4000 ühiku tarbimine. Vitamiinivaeguse oht on ka inimestel, kes tarvitavad palju alkoholi, kes on rangel taimse toidu dieedil, kel on peensoolehaigused ja kes tarvitavad teatud ravimeid pikemaajaliselt, loetles proviisor. Sepa sõnul saavad imikud ja väikelapsed vajaliku D-vitamiini üldjuhul toiduga, kuid vitamiinitaset peaksid jälgima rasedad, sest arenevat loodet tuleb varustada kaltsiumiga. Riskirühmaks võib pidada aga teismeeas lapsi, kel just siis moodustub suur osa luumassist ning mida tugevam see on, seda väiksem on tõenäosus, et hilisemas elus tekib probleeme luude hõrenemisega.
Vitamiinitase Vitamiinitase septembris oktoobris (nmol/L) (nmol/L) Helina
55,8
41,5
Moonika
50,7
41,1
Maire
81,9
71
Siiri
83,2
73
Andres
63,2
82,1
120
105
Aivar
allikas: Postimees
Eesti kliimas tasub D-vitamiini vähemalt sügis- ja talvekuudel lisaks manustada.
Foto: Panthermedia/ Ivanna Grigorova/Scanpix
12 || Tervis
postimees, 13. november 2018
MURE KÕRVADEGA. Tinnitus võib olla erinevate terviseprobleemide sümptom, mis hakkab igapäevaelu segama.
Kuulmise kahjustumine tekitab kõrvus soovimatuid helisid Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee
KUULMINE
T
innituse puhul kuuleb inimene kõrvus või suisa peas heli, mis tihti meenutab kohisemist, sahinat, suminat, klõpsumist, müra või mürinat. Heli võib kostuda lakkamatult. Kuidas saaks seda tüütut kohinat kõrvus leevendada, kui seda ei tekita välised heliallikad? Kuulmiskeskus Audiale kõrva-nina-kurguarsti Carina Truuverki sõnul on raske välja tuua täpset tinnituse põhjust, aga see võib tekkida igas vanuses. «Tihti on tinnitus seotud kuulmiskahjustusega, mida esineb enam vanemas eas, kuid tinnitus võib esineda ka noortel inimestel ning olla seotud kas mürakahjustusega, kõrvapõletiku või muude haigusseisunditega. Tinnitus võib esineda ka ilma olulise kuulmiskahjustuseta, kuigi harvem,» tõdes arst. Igast kümnest inimesesest, kes kurdab tinnitust, häirib see oluliselt elukvaliteeti keskmiselt ühel inimesel. Ülejäänud harju-
vad arsti sõnul tinnitusega tasapisi ja see ei häiri neid üleliia. «Tinnitus ei ole haigus omaette, vaid sümptom, mis tihti kaasneb mõne haigusega,» ütles Truuverk. Vanemas eas on selleks siis neurosensoorne kuulmislangus ehk presbüakuus, mis lihtsas keeles seletatuna on east tingitud kuulmisrakkude ja kuulmisnärvi kahjustus. «Nii nagu neljakümnendates eluaastates hakkab langema nägemisteravus, nii hakkab kuuekümnendates tasapisi langema kuulmine,» tähendas kõrva-nina-kurguarst.
Kuidas leevendada Truuverk nentis, et tülika tinnituse leevendamiseks otseselt rohtu ei ole. Stress suurendab tihti tinnitusest tingitud vaevusi. Niisiis tervislik eluviis, vähene soola ja alkoholi tarbimine, piisav värskes õhus liikumine vähendab stressi ja võib olla sedakaudu tuleb kasuks ka tinnituse sümptomite leevenemisele. Tihti aitab vaikne ja rahustav taust – raadio, muusika, loodushääled – juhtida tähelepanu tinnituselt eemale. Head on erinevad lõdvestustehnikad. Raskematel juhtudel võib abi saada antidepressantidest. «Kuna vanemas eas esineva kuulmislanguse kompenseeri-
Kõige tavalisemad tinnituse põhjustajad • Vanadusest tulenev kuulmiskadu • Vali müra • Kõrvavaigu tekitatud ummistus • Kõrva kuulmeluukeste lubjastumine
Muud võimalikud tinnituse põhjused • Meniere’i haigus – sisekõrva häire, mis võib olla põhjustatud ebanormaalsest sisekõrva vedeliku rõhu tõusust • Lõualiigese põletik • Pea- või kaelavigastus • Akustiline neuroom • Veresoonte kahjustusega seotud tinnitus, mille põhjusteks on pea- või kaelapiirkonna kasvajad, ateroskleroos, kõrge vererõhk, turbulentne verevool, kapillaaride väärareng Kuuekümnendates hakkab tasapisi kuulmine halvenema ja sellega Foto: Panthermedia/JCB Prod/Scanpix kaasneb tihtilugu ka tinnitus.
miseks kasutavad paljud eakad kuulmisaparaate, siis ka aparaat ise aitab leevendab tinnitust. Parematel kuulmisaparaatidel on olemas spetsiaalne tinnituse programm, mida saab kohandada antud inimese tinnituse sagedustega ja kasutada nn
«Vanemaealised peaksid hakkama õigel ajal, kui kuulmine läheb halvemaks, kasutama kuuldeaparaati, sest ka see aitab hoida kuulmisrakud ja aju kuulmiskeskuse paremas töökorras.» Kõrva-nina-kurguarst Carina Truuverk
valge müra tekitajana, mis aitab tinnitust leevendada. Päris ära võtta tinnitust enamasti ei saa – eesmärk on tinnitust ja toimetulekut sellega leevendada,» selgitas Truuverk.
Tinnitust võivad harva põhjustada või süvendada ka ravimid • Antibiootikumid, erütromütsiin, vankomütsiin ja neomütsiin • Vähiravimid, kaasa arvatud meklooretamiin ja vinkristiin • Vettväljutavad ravimid (diureetikumid) nagu bumetaniid, etakrüünhape või furosemiid • Paljud malaariaravimid • Aspiriin, kui seda tarvitada suuremates kogustes • Tinnitust võivad süvendada teatud antidepressandid
Kuulmise hoidmine Tinnituse vastu on parimaks kaitseks selle ennetamine. Mürataset tuleks jälgida terve elu jooksul, sest vali heli toob aegamööda kaasa üha suurema kuulmisrakkude kahjustumise. «Kui töö seda nõuab, siis kindlasti kasutada kuulmiskaitsevahendeid – see on väga oluline vältimaks kuulmislangust ja tinnitust. Tänased eakad ei ole seda oma nooruses enamjaolt teinud, kuid kahjuks ka praegu ei suhtu mürarikkas keskkonnas töötajad sellesse alati tõsi-
Allikas: Eesti Tinnituse ja Meniere’i Ühing
selt,» on Truuverk täheldanud. «Vanemaealised peaksid hakkama õigel ajal, kui kuulmine läheb halvemaks, kasutama kuuldeaparaati, sest ka see aitab hoida kuulmisrakud ja aju kuulmiskeskuse paremas töökorras.» Kui tinnitus või kuulmislangus on tekkinud äkki, tuleks kindlasti koheselt ja kiiresti pöörduda arsti poole. «Siis tuleb välja selgitada sellise seisundi tekkimise põhjus ja esimeste päevade ning nädalate jooksul
on seda võimalik ravida. Tihti, eriti vanemaelistel, on nii tinnitus kui ka kuulmislangus tekkinud pikkamööda ja siin paraku efektiivset ravi pole, kuid arsti poole tuleb ikka pöörduda ning põhjus välja selgitada,» julgustas Truuverk. Arst pakub sel juhul välja ka meetodeid, kuidas tinnitust leevendada. Juba põhjusest teada saamine vähendab ärevust, mis tuleneb teadmatusest ja hirmudest, ja nii on ka tinnitusega lihtsam toime tulla.