Tervis 17.12.2019

TEEMALEHES:

Kuidas taltsutada köha? LK 2–3 Insuldiohtu saab vähendada LK 4 Kui jalgades sähvib valu LK 5 Kuidas taastuda ülesöömisest? LK 6–7

TERVIS

PEREARST EERO MERILIND:

«Mida paremini kops on treenitud, seda kergemini haigus ära läheb».

LK 2–3

TEEMALEHT 17. DETSEMBER 2019

2 || Tervis Toimetaja kolumn MARILIN VIKAT

marilin.vikat@postimees.ee

Aasta lõpp pakub kauaoodatud väljalülituse argisest virvarrist, pingest ja rabistamisest. Lõpuks ometi on mõnusasti aega, et koondada mõttelõngad ja põimida need ühte emotsioonidega. Saab mõlgutada, mis suunas eluregi kihutab ja kas oleks vaja teha pöördeid või veidike kurssi muuta. Käes on aeg, mil vaikselt hakkavad vormuma ideealged uuteks uusaastalubadusteks. Järgnev aasta võiks ju tuua veelgi sügavamat meelerahu, pakkuda igal sammul teadmist, et heaolu ühte alustalasse – tervisesse ja pikaealisusse – on panustatud parimal võimalikul moel.

Inimlik on hakata mõtlema võimalikele murekohtadele tõsisemalt alles siis, kui nad on juba kiskunud väga viltu, häirivad argielu ja pole enam võimalik mööda vaadata. Kohati tabab ind argipäeva muuta, aga tihtilugu võidab omaseks saanud rutiin. Kerge on jääda ka infolaviini alla ja tunda end üsna rõhutult kõigest, mida justkui peaks enda ja pere heaks ette võtma, et elu oleks täisväärtuslik. Tegelikult ei olegi ju vaja palju, küll aga järjepidevalt.

Võib luua uusi tavasid, minna paar korda nädalas terve pere või sõpradega jalutama, kelgutama, kas või linna kondama – ja olulised liikumistunnid tiksuvadki kokku. Mõõdukas füüsiline aktiivsus, mil nahk läheb veidi higiseks ja südame löögisagedus mõnevõrra tõuseb, on üheks olulisemaks teguriks haiguste ennetamisel. Lõviosa teadusuuringuid seab selle hea tervise tagalaid analüüsides aukohale.

Kõige parem oleks juurutada harjumust ka tööl tunni jooksul vähemalt korra püsti krapsata ja teha väike ring, et vereringet ergutada – aga mitte suitsunurka.

Ainuüksi suitsetamisest loobudes kukub insuldirisk robinal, suisa viis korda. Rääkimata sellest, et elu saab uue kvaliteedi, kuna tubakasuitsust hoidumine tähendab suuremat hulka hapnikku veres ja paremat organite toimimist.

Kaunist jõuluaega ja aasta lõppu! Võtkem siht tervislikule uuele aastale!

Toimetaja: Marilin Vikat, marilin.vikat@postimees.ee Keeletoimetaja: Tiina Vabson Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova Küljendaja: Andres Didrik Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp, Maakri 23a, Tallinn

postimees, 17. detsember 2019

KAITSEMEHHANISM. Köha on kasulik, kuna aitab vabaneda kopsu tunginud ärritavatest osakestest. Kui see kestab pikemalt, tuleb kindlaks teha selle põhjustaja.

Vinduv köha tuleb võtta käsile Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

KÖHA

«

Köha on kaitsefunktsioon. Kui võõrkehad, viirused või bakterid bron hi s at u v a d , tõmbub kops kiirelt kokku ja suure rõhuga õhk pühib haigusetekitaja limaskesta pealt minema,» selgitab Meditiim OÜ perearst Eero Merilind.

Samuti üritab organism haigustekitajat limaga «kinni püüda» – köhides tuleb see rögaga välja. Tavaline haiguskadalipp algab nohuga, siis tuleb kurguvalu, hääl läheb ära, tekib trahhea põletik, köha, ja kui protsess liigub veel allapoole, siis kopsupõletik.

Merilind tõdeb, et igal aastal on viirushaigustega kaasuv köha veidi erinev, suuresti lähtuvalt erinevatest haigustekitajate tüvedest. Kui eelmisel aastal kestis tüüpiline köha üks-kaks nädalat ja inimesed said terveks, siis tänavu kipub see vinduma neli-viis, mõnikord isegi kuus nädalat.

Kopsutreening aitab kiiremini haigusest priiks Haigestudes võib esiti nohu- ja

Kui köhale lisandub veel üha halvenev enesetunne, nõrkus, ohtram higistamine ja palavikku ei saa kontrolli Foto: Shutterstock alla, tuleb kärmelt pöörduda arsti poole, välistamaks kopsupõletikku.

Tervis || 3

postimees, 17. detsember 2019 köharohu, sinepijalavannide ja muude koduste vahenditega ise proovida haigusele säru teha.

«Mina rahvameditsiini võtteid soovitan – inimene siis tegeleb endaga. Mõnikord on ka aeg see, mis teeb enda töö,» märgib Merilind.

Pikalt kurnavate ebameeldivuste ennetamiseks tasub panustada ka hingamiselundkonna treenimisse. «Kui inimene on terve, aeg-ajalt tasub paar korda sügavalt sisse hingata ja õhku kinni hoida, siis välja puhuda. See aktiviseerib kopsufunktsiooni,» õpetab arst. Lastele soovitatakse kopsumahu treenimiseks õhupalli puhumist.

«Mida paremini kops on treenitud, seda kergemini haigus ära läheb,» tähendab Merilind.

õnnestunud köhast võitu saada, peaks konsulteerima arstiga. Seda tuleks teha ka siis, kui enesetunne läheb järjest kehvemaks, tekkinud on nõrkus, ohtram higistamine ja palavikku ei saa kontrolli alla.

Mõnikord võib sel juhul olla tegemist kopsupõletikuga ja see võib kulgeda ka ilma kõrge palavikuta,» tõdeb Merilind.

Kui köha on kestnud juba kolm-neli nädalat, tuleb perearsti sõnul tagamaid kindlasti uurida. Selguvad erinevad probleemid. Näiteks võib köha

Nõrkus, higistamine ja palavik?

«Mida paremini kops on treenitud, seda kergemini haigus ära läheb.»

«Kui nädala jooksul ei ole

vindumises rolli mängida astmaatiline komponent, eakamatel inimestel ravimite kõrvaltoimed, mõnikord südamepuudulikkus. «Kes on kõva suitsumees, nendel on röga­ eritust rohkem,» ütleb arst.

Suitsetajate haigusena tuntud k rooniline obstruktiivne kopsuhaigus vajab Merilinnu sõnul teistsugust käsitlust kui tavaline viirushaigusest alguse saanud köha.

«Tuba kasuits otseselt kahjustab kõiki hingamiselundeid, nii bronhe kui ka kopsude erinevaid osasid. Tavaliselt on kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega mehed ja naised ikkagi pikaajalised suitsetajad ja omaksed on harjunud, et inimene vaikselt köhib ja rögistab,» sõnab Merilind.

Perearst Eero Merilind

Samuti ei kiirusta suitsetajad pikalt saatnud köha arstile kurtma. «Mõnikord nad ise ka häbenevad oma pikka suitsumehe staaži. Inimesed ikkagi ju teavad, et suitsetamine ei ole tervisele hea,» tõdeb Merilind.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse puhul tähendab elundi kahjustumine üha viletsamaks muutuvat hingamisfunktsiooni. Hapnikuvahetus jääb nõrgemaks ja seega hapniku protsent veres muutub järjest väiksemaks, mis tähendab, et inimene ei jõua, hingeldab, köhib, rögiseb. Merilind märgib, et ka töövõime ja elujõud muutuvad võrreldes samaealistega oluliselt kehvemaks.

Suitsumehe köhast taastumine Kui leidub motivatsioon suitsetamine maha jätta, saab hoiduda haiguse progresseerumisest. «Mida lühem suitsu-

Kuidas ravida kodus köha?

K

öha võib puhastada hingamisteid sissehingatud ärritavatest osakestest nagu õhus lendlevad tolmuosakesed, kemikaalid, sigaretisuits, erinevad viirused või bakterid, nohu või mingi põletik, räägib Apotheka proviisor Merle Niglas.

«Enamasti põhjustavad köha ülemiste hingamisteede viirusnakkused. Sellisel juhul on köha lihtsalt üks haigustunnus nohu, kurguvaevuste ning teiste sümptomite kõrval,» ütleb Niglas. Harvem põhjustavad köha bronhiit, bakteriaalsed infektsioonid, kopsupõletik (või muud kopsuhaigused) ja kroonilise kopsuhaiguse ägenemine. Infektsioonijärgne köha võib proviisori sõnul kesta mitu kuud.

Igal juhul on oluline pikaajalise köha korral arsti juurde minna.

«Kuna köha on organismi kaitsereaktsioon, pole köha pärssimine üldiselt soovitatav,

sest siis jääb röga hingamisteedesse ning haiguse kulg võib olla raskem. Kindlasti peaks jälgima, et ei võetaks samal ajal rögalahtistit ja köhapärssijat, muidu sekreet veeldatakse, aga pärsitud köharefleksi tõttu seda välja ei köhita,» juhib proviisor tähelepanu.

«Kui aga tugev köha segab öist und – või näiteks teatrikülastust – võib erandkorras kasutada köha pärssivat ravimit. Seda võib kasutada ka paranemisfaasis, kui röga enam ei teki, aga köhaärritus püsib.»

Köhapärssijaid (dekstrometorfaan, okseladiin, kodeiin) kasutatakse ainult mitteproduktiivse ehk kuiva, ilma rögata köha korral täiskasvanutel, lastele ei ole sellised ravimid soovitatavad.

«Kuiva köha korral sobivad väga hästi ka taimsed pehmendavad ravimtaimede – näiteks raudrohu, teelehe, kassinaeri, salvei, altee – baasil tehtud preparaadid. Köha aitavad leeven-

dada ka eeterlikud õlid, näiteks eukalüpti- või piparmündiõli, mis mõjuvad hingamisteid niisutavalt ja lõõgastavalt, köhaärritust vähendavalt,» jagab proviisor näpunäiteid.

Tihti kaasneb köhaga ka kurguvalu, mille vastu leiab apteegist erinevaid pihusteid ja imemistablette.

Produktiivse ehk rögaeritusega köha korral kasutatakse rögalahtisteid, mis aitavad kaasa tihke sekreedi veeldumisele, mille tagajärjel see imendub kiiremini ja seda on kergem välja köhida. Rögalahtisti tarvitamisel peaks proviisori sõnul olema järjepidev, tarvitades seda olenevalt ravimist isegi kuni viis korda päevas. «Äärmiselt oluline on rohke vedeliku tarvitamine.

Sitke sekreedi vedelamaks muutmiseks sobivad täiskasvanutele ambroksooli, atsetüültsüsteiini, guaifenesiini sisaldavad käsimüügiravimid, kuid ka looduslikud preparaadid,

mis sisaldavad kas luuderohtu, nurmenukku, aed- ja nõmmliivateed, paiselehte, islandi käokõrva, lagritsat, mürtooli või taruvaiku.»

Alla 2aastastele lastele pole soovitavad ka rögalahtistavad preparaadid, kuna võivad põhjustada sekreedi kogunemist hingamisteedesse ja laps veel ei suuda seda välja köhida.

Võimalusel tuleb teha inhalatsiooni füsioloogilise lahusega, kuna see niisutab limaskesta ja leevendab põletikku. Eeterlike õlide aurud on lastele ja rasedatele ebasobivad.

«Kui köhaga kaasneb kõrge palavik, mis ei allu palavikku langetavatele ravimitele, esineb hingamisraskusi või on hingamine vilistav, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole,» rõhutab proviisor.

Immuunsuse turgutamiseks tasub süüa tervislikult ja võib juurde tarvitada vitamiine ja kuurina punast päevakübarat.

mehe staaž, seda paremad on ravitulemused,» ütleb Merilind.

Väiksema kahjustuse ja lühema staaži puhul võib köha isegi täielikult üle minna. Aastakümneid suitsu teinud saavad suitsetamisest loobudes aga organismi hapnikku juurde, raviga saab röga veeldada ja kopse rögast tühjemaks ja köha jääb harvemaks.

Kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust ainult koduse köharohuga ei ravi, selleks on spetsiaalsed ravimid, mis aitavad kahjustunud kopsufunktsiooni toetada ja parandada.

«Inimesed on viimasel ajal ikkagi päris tublilt hakanud suitsetamist maha jätma,» tõdeb Merilind. Osa jätavad päevapealt, teised vähendavad

järk-järgult sigarettide arvu.

Eesmärgi saavutamist saavad toetada ka retseptiravimid, mis aitavad vähendada suitsetamise kihku.

Kui kiiresti tekivad organismis muutused pärast loobumist, oleneb jällegi suitsetamise staažist. Kõval suitsetajal, kes on tõmmanud mitukümmend aastat 20–30 sigaretti päevas, võtab Merilinnu sõnul taastumine aastaid. Juhusuitsetajatel läheb samuti tükk aega, enne kuni kopsufunktsioon saavutab sama taseme, mis on teistel.

«Arstide soovitus on nii vanadele kui noortele suitsetamisega mitte alustadagi ning kui suitsetad, siis see võimalikult kiiresti ära lõpetada,» ütleb Merilind.

4 || Tervis

postimees, 17. detsember 2019

SUURESTI ENNETATAV. Insuldi vältimisel mängivad olulist rolli elustiilivalikud.

Kuidas kuulda insuldi häirekellade kaja?

Riskantsed tegurid Ajuinfarkti algpõhjuseks on Kreisi sõnul tavaliselt ateroskleroos, mille puhul toimub arterite lupjumine ja selle tulemusena muutuvad need hapraks.

Põhjuseks võivad olla ka muud veresoone sulgumist põhjustavad seisundid, näiteks südame rütmihäired. «Kui süda on rütmist väljas, siis südames võivad tekkida trombid ja need võivad liikuda ajju,» selgitab dr Kreis.

Teise infarkti vormi ehk ajuverevalumi peamiseks riskiteguriks on kõrge vererõhk. Vererõhu äkiline tõus ei ole kõige kriitilisem tegur – teadaolevalt võivad hea tervise juures sportlased taluda soorituse ajal väga

Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

VERERINGE

«

Insulti ei ennusta enamasti miski ette. Ainult juhul, kui haigel on tekkinud transitoorne isheemiline atakk ehk minutite-tundidega möödunud insuldi sümptomid või minutite-tundidega möödunud nägemise kadumine ühest silmast, on suur risk lähiajal, tundidel-päevadel, saada tabatud insuldist,» räägib Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloogiakeskuse juhataja dr Andrus Kreis. Insuldiriski saab aga elustiilimuutustega oluliselt alandada, näiteks loobudes suitsetamisest.

Insuldil on kolm vormi. Isheemilise insuldi puhul, mida nimetatakse ka ajuinfarktiks, ummistub ajus veresoon. Selle tulemusena hukkub osa ajust, mida veresoon varustas, kui ei sekkuta kiiresti. Teine vorm on hemorraagiline insult ehk aju verevalum – selle korral läheb veresoon katki ja veri jookseb ajju. Kolmas insuldi vorm tekib aju veenide tromboosist ehk sulgusest tingitult, mis viib samuti ajukahjustuseni, ent on harvaesinev.

«Enamikul juhtudel on insult kergelt diagnoositav,» tõdeb

kõrget vererõhku. Ohuteguriks on Kreisi sõnul vererõhuhaigus, mille korral on inimesel aastate või isegi aastakümnete jooksul vererõhk normist kõrgem, üle 135/85 millimeetrit elavhõbedasammast (mmHg). Siis tekivad veresoontes muutused, mis muudavad need hapraks ja ei ole enam palju vaja, et veresoon lõhkeks.

«Insuldi riskifaktoreid on palju. Need jagatakse mittemõjutatavateks nagu vanus ja mõjutatavateks nagu ebaõige eluviis: suitsetamine, alkoholiga liialdamine, narkootikumid, vähene liikumine, ebaõige dieet, psühhoemotsionaalne stress ja haigused nagu kõrgvererõhutõbi, suhkurtõbi, südame rütmi-

häired, südamepuudulikkus ja teised. Mida rohkem on riske, seda tõenäolisemalt tekib haigel insult,» tõdeb neuroloog.

«Peamine insuldi riskifaktor on suitsetamine. Kui inimene saab suitsetamisest loobuda või veel parem – pole seda kunagi alustanud –, siis tal kuni viis korda insuldirisk väheneb.»

Elustiili muutes on võimalik oluliselt insuldiriski vähendada, ja Kreisi sõnul on ohud samad mis infarkti puhul. «Ainuke viis insulti vältida on tegeleda eelpool nimetatud riskifaktorite mõjutamisega: järgida üldtuntud tervisliku elu põhimõtteid ja tarvitada kohusetundlikult arsti poolt kirjutatud ravimeid,» ütleb neuroloog.

Tunni kestvad insuldiga sarnanevad sümptomid Südamele ja ajule on ohtlikud samad elustiilitegurid ja nende kahjus­ Foto: Shutterstock tumise vältimine käib peaasjalikult ühtemoodi.

doktor Kreis. «Ebatüüpilisi märke on palju, kuid nende esinemissagedus harv. Oluline on siiski see, mida esineb sageli, näiteks ühe jäseme või kehapoole nõrkus ja/või tuimus, mis tekib äkki.» Parema kehapoole halvatuse puhul kaasneb paremakäelistel inimestel tavaliselt ka kõnehäire. Inimene kaotab kõnevõime täielikult või osaliselt.

Jutt võib muutuda ka seosetuks ja mittemõistetavaks. Samuti ei pruugi ta aru saada, mida teised räägivad. Lisaks võib Kreisi sõ-

nul kaasneda näopoole halvatus, käe nõrkus, äkki tekkinud tasakaalutus ja nägemishäire. «Oluline on, et insulti iseloomustab äkki tekkinud sümptomaatika, mitte aeglaselt, päevade ja nädalatega, süvenev.»

Kuna insuldiga ei kaasne tavaliselt valu nagu südameinfarkti puhul, on suurim tehtav viga ootama jäämine, et äkki läheb üle. Sümptomite puhul tuleks aga häbitundeta reageerida, isegi kui hiljem selgub, et probleem seisnes muus.

Transitoorne isheemiline atakk (TIA) on tervise­ häire, mis sarnaneb insuldiga, kuid mille sümp­ tomid mööduvad. TIA põhjuseks on peaaju- või silma­arterite vereringe häire tromboosi või emboolia tõttu, mis on tekkinud arterite, südamevõi hematoloogiliste haiguste tulemusena ja seda peaks käsitlema erakorralise seisundina.

Sümptomiteks võivad olla näiteks nõrkus või kohmakus ühes kehapooles, samaaegne mõlema kehapoole nõrkus, neelamishäire, tasakaaluhäire, kõnest arusaamise või kõnelemise häired, luge­ mishäire, kirjutamishäire, arvutamishäire, pudistav kõne, tundlikkushäire ühes kehapooles, nägemis­ häired, osaline või täielik pimedus ühes silmas, pimedus pooles või veerandis vaateväljas, kahe­

poolne pimedus, topeltnägemine, peapööritus, käitumuslikud häired, raskused riietumisel, juuste kammimisel, hammaste pesemisel, ruumiorientat­ sioonihäired, mäluhäired.

Ligikaudu kaks kolmandikku transitoorsetest isheemilistest atakkidest kestab vähem kui tund ning kuna sümptomid taanduvad täielikult, diag­ noositakse seda enamasti tagantjärele. TIA järel on isheemilise insuldi risk suur: esimese 48 tunni jooksul 2,5–5 protsendil, esimesel nädalal kuni 13 protsnedil ning kuue kuu jooksul kuni 20 prot­ sendil. Uuringud näitavad, et kiire ning adekvaatse käsitluse ja kohe alustatud raviga on võimalik ära hoida isegi kuni 79 protsenti insultidest.

Allikas: Eesti Arst

Tervis || 5

postimees, 17. detsember 2019

KRUTSKEID TÄIS. Sageli kaasnevad valule ka muud sümptomid – tuimus- või surinatunne samas piirkonnas, mõnikord lihasnõrkus, mille tõttu jalg «ei kuula sõna».

Kui jalas lööb äikest ja kirvendab Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

NÄRVIVALU

M

iks tekib närvivalu jalgades ja mida sel pu hu l peaks ette võtma, selgitab lülisamba haiguste ravimisele pühendunud Ida-Tallinna Keskhaigla neurokirurg Greete Pedai.

Kuidas närvivalu tekib?

Närvivalu põhjuseks on närviärritus, mida põhjustab sellele avalduv mehaaniline surve, keemiline ärritus, venitus või viirusnakkusest põhjustatud põletik.

Milline närvivalu on?

Närvivalu ehk neuralgia võib olla väga erineva iseloomuga.

Valu võib olla torkiv, sähviv või elektrilöögitaoline. Närvivalu on kiirguv valu, see tähendab, et patsient tunneb valu sageli terve käe või jala ulatuses. Valu võib olla erineva intensiivsusega alates kergest tuikavast valust kuni väga tugevani. Valu intensiivsus sõltub valu põhjusest.

Valu on keha omane kaitsereaktsioon, mis annab meile märku, et kuskil kehas on probleem, mis vajab tähelepanu. Valu on piisavalt ebameeldiv aisting, seda ei tohiks ignoreerida.

Erinevates keha piirkondades esinevad närvivalud võivad olla väga erineva tekkepõhjusega. Näitena võib tuua pea piirkonnas esineva kolmiknärvi neuralgia, mille üheks põhjuseks peetakse kolmiknärvile pulseeriva veresoone poolt avaldatavat survet.

Lülisamba kaela- ja nimmeosas on närvivalude sagedasemateks põhjusteks diskide kulumishaigusest põhjustatud diski väljasopistused ja muud kulumisega seotud muutused.

Mis on jalgades esineva närvivalu peamised põhjused ja kuidas see avaldub?

Kui inimesel esineb närvivalu jalas, siis on selle kõige enam levinud põhjuseks diski väljasopistus, mis survestab närvijuurt.

Selle tagajärjel võib tekkida jalga kiirguv valu.

Diski väljasopistuse põhjuseks on meil kõigil esinev diskide kulumishaigus. Diski väljasopistus tekib kulumishaigusest tingitud muutuste foonil, näiteks raskuse tõstmisel või muud raskemat füüsilist tegevust tehes. Mõnikord on tugeva valu tekkeks vajalik vaid väike nii-öelda vale liigutus.

Kõige rohkem esineb diski väljasopistust keskealistel inimestel, kellel selleks ajaks on kogunenud juba teatud kriitiline hulk kulumismuutusi. Sageli avaldub see protsess juba nooremas eas esinenud alaseljavaluna. Mõnel inimesel tekib kulumishaigus oluliselt nooremas eas, mis on seotud geneetilise eelsoodumusega.

Teised enamlevinud närvivalude põhjused jalgades on spinaalkanali kitsenemine, lülide libisemine, närvide surve sündroomid lihaste poolt.

Sageli kaasnevad valule ka muud sümptomid – tuimus- või surinatunne samas piirkonnas, mõnikord lihasnõrkus, mille tõttu jalg «ei kuula sõna». Raskematel juhtudel võib tekkida sügav halvatus ühes või mõlemas jalas ning põie- ja pärasoole kontrollihäired. Sellisel juhul on tegemist väga erakorralise

«Närvivalu on kiirguv valu, see tähendab, et patsient tunneb valu sageli terve jäseme ulatuses.»

Neurokirurg Greete Pedai

Jala närvivalu kõige enam levinud põhjuseks on selgroodiski väljasopistus, mis survestab närvijuurt.

ja kiiret sekkumist vajava seisundiga – nn hobusesaba sündroomiga, mille tõttu peab kohe pöörduma erakorralisse vastuvõttu. Sellise seisundi põhjus vajab kiiret tuvastamist ning kohest lahendamist, et patsiendil ei tekiks püsivaid kahjustusi.

Kas ravimata jääv närvivalu võib muutuda krooniliseks?

On tõsi, et ravimata jäänud äge valu võib muutuda krooniliseks valuks, mis on juba hoopis teine haigus ja mille ravi on oluliselt keerulisem ja kehvemate tulemustega. Seetõttu on oluline

närvivalu ravida n-ö aktiivses faasis, et vältida kroonilise valu tekkimist.

Millised võimalused on närvivalu ravimiseks?

Kuskil kehapiirkonnas püsivat närvivalu tundes peaks esmalt konsulteerima perearstiga, kes aitab valu kirjelduse ja iseloomu alusel tuvastada valu võimaliku põhjuse. Perearst peaks veenduma, et patsiendil ei esine n-ö ohusümptome, mis võiksid viidata mõnele tõsisemale haigusele. Enamasti on valud põhjustatud ülekoormusest ning mööduvad kiiresti. Perearst peaks

alustama valu vaigistavat ravi, arvestades seejuures patsiendi seisundit, valu tugevust, kaasnevaid haigusi ja ravimite võimalikke kõrvaltoimeid. Paljud valud lahenevad mõnenädalase valuvaigistite tarvitamisega. Kui aga valu esmasele ravile ei allu, süveneb või lisanduvad muud sümptomid, siis tuleks alustada uuringuid, et tuvastada valu tekkepõhjus. Mõnikord on selleks vajalik eriarsti konsultatsioon ja eriuuringud.

Kui närvivalust vabaneda ei saa, kuidas saab seda leevendada?

Närvivalu põhjust ei saa alati väl-

Foto: Shutterstock

ja ravida või eemaldada. Sellisel juhul on võimalik valu teatud närvivalu vastaste ravimitega kontrollida ja sellega kaebusi leevendada. Neid ravimeid määrab arst ainult kindlatel näidustustel, kuna ravimitel on ka kõrvaltoimed, mis sageli avalduvad enne, kui ravimi enda toime.

Kuidas närvivalu ennetada?

Närvivalu tekkimise ennetamiseks midagi väga konkreetset ise teha ei saa. Alati on aga abiks tervislikud eluviisid – mõõdukas füüsiline aktiivsus, tervislik toitumine, suitsetamisest loobumine ning traumade vältimine.

6 || Tervis

postimees, 17. detsember 2019

LOOKAS LAUD. Harva ette tulevast ülesöömisest saab kenasti taastuda kergematele söökidele üle minnes, aga pideva liialdamise puhul võib olla tegu toidusõltuvusega.

Ülesöömise mitu üllatavat palet Marilin Vikat marilin.vikat@ postimees.ee

TOIT

«

Kui ülesöömine toimub ühekordselt, tuleneb see pigem kehvast enesetundest ja kaasuda võivad seedeprobleemid. Kui teeme seda pidevalt, siis võib tegu olla juba emotsioonidest tingitud söömisega. Mõlemal juhul me end just eriti hästi ei tunne. Tekib ka näiteks väsimus,» tõdeb toitumisterapeut Triin Muiste.

Kõige parem ülesöömisest hoidumise viis on toitumisterapeudi sõnul liikumine. «Hoia end tegevuses, ära istu terve õhtu või päev laua taga ega söö, vaid mängi lastega, käi jalutamas,» annab Muiste näpunäiteid.

Samuti soovitab ta valida menüüsse kergemaid ja kergesti seeditavaid toite. «Näiteks võiks laual olla kindlasti värsket salatit, puuvilju – parimad siin on näiteks papaia või ananass, mis sisaldavad häid seedeensüüme nagu papaiin ja bromelaiin. Kala on hea. Kui tahta kindlasti traditsioonilisi toite süüa, siis võta neid väga väike ports. Aga salatit ikka juurde,» ütleb Muiste.

Samuti võiks proovida söömise kõrvale mitte juua. «Kui me joome ja sööme samal ajal, siis ei saa toit seedima hakata,» selgitab Muiste. Süsivesikute seedimine hakkab suust ja vajab toidu läbimälumist. «Valgud hakkavad seeduma maos happe abil – kui joome, siis esiteks ei näri me toitu hästi läbi ja jäävad liiga suured tükid. Teiseks,

Jõulueinet võib aidata paremini seedida, kui tarbida selle kõrvale vedelikku vaid mõõdukalt, et mitte lahjendada happelist maomahla.

kui on palju vedelikku, siis see lahjendab maomahla,» räägib toitumisterapeut. «Rahulikum söömine aitab ka – kui sööd, siis keskendu toidule!»

Muiste sõnul jäetakse vahele päevased söögikorrad, põhjendades seda sellega, et õhtul peab palju sööma. «See

on täiesti vale, kindlasti tuleb ka päeval süüa, sellega just väldimegi ülesöömist,» rõhutab Muiste.

Kui vahepeal saab aga siiski andutud jõululaua külluslikule kiusatusele või kiirtoiduneeludele, võib ree peale tagasi saada üsna lihtsasti. «Tuleb regulaar-

selt süüa ning loomulikult liikuda ka,» ütleb toitumisterapeut.

Toidust võib ka tekkida sõltuvus?

Toitumisteadlane, emeriitdotsent Tiiu Liebert räägib, et selle sajandi alguses uuriti ülesöö-

mist ja rasvumist põhjustavaid närvimehhanisme. Rottidega tehtud katsed näitasid, et suure suhkru- ja rasvasisaldusega toit suurendas nende kehakaalu ja tekitas toidusõltuvust, mil on ühine patoloogia liigsöömisega.

Teadlased järeldasid, et narkomaania ja toidusõltuvus põhine-

Foto: Shutterstock

vad samadel neurobioloogilistel mehhanismidel.

2018. aasta kevadel avaldati ajakirjas Nutrients ülevaade 52 toidusõltuvust käsitlevast uuringust ning tuldi Lieberti sõnul järeldusele, et toidusõltuvus on olemas, kuna suurem osa uuringutest leidis tõen-

Tervis || 7

postimees, 17. detsember 2019

Toidud, mille abil liigsöömisest taastuda Jogurt Probiootilisi baktereid sisaldavad jogurtid teevad pärast ränka katsu­ must kõhule justkui suure pai, sest aitavad jälle tasakaalu saada soo­ lestiku bakteriaalset kooslust, kelle ülesandeks on toidu lagundami­ ne.

Banaanid Need on küll magusad, aga sisaldavad suures koguses kaaliumit, mis aitab organismil taastuda suure soolakoguse tarbimisest ja langetada vererõhku.

Oad Sisaldavad ohtralt kiudaineid, mis hoiavad kõhu kauem täis ja paku­ vad kõhubakteritele meelepärase toidulaua.

Munad Toekas söök on oluliseks valkude, vitamiinide B ja D allikaks, mis aita­ vad keha taas energiaga täita.

Spinat Roheline supertoit pakatab B2-vitamiinist, mis mängib rolli rasva põ­ letamise protsessis.

Allikas: WebMD

Söömismaratonist saab taastuda, süües korrapäraselt ja kergemaid toite.

dusmaterjali neuroloogilistest muutustest ja halvenenud kontrollist teatud toidu söömisel.

«Toidusõltuvus on põhjus, miks mõned inimesed ei suuda teatud toitude liigsöömisest loobuda. Toidusõltuvus hõlmab samu ajupiirkondi nagu narkomaania. Töödeldud, suure suhkru- ja rasvasisaldusega toidul on võimas mõju aju premeerimiskeskustele, mida põhjustavad aju neurotransmitterid, näiteks aju biokeemiat mõjutav dopamiin,» selgitab Liebert. Toidusõltuvust

saab teadlase sõnul ära tunda samamoodi nagu iga sõltuvust: kui söömine on kontrollimatu ja seda ei suudeta õigel ajal lõpetada. Sageli kaasneb sellega rasvumine ning südamehaiguste ja II tüübi diabeedi riski suurenemine. Kuluvad ka liigesekõhred ning liikumine muutub üha valulikumaks.

«Toidusõltuvust võivad põhjustada psühholoogilised, sotsiaalsed ja bioloogilised tegurid.

Psühholoogilisteks teguriteks võivad olla näiteks emotsionaalne või seksuaalne väär-

Foto: Shutterstock

kohtlemine, madal enesehinnang, lähedase inimese kaotus.

Toidusõltuvust võib tekitada ka sotsiaalne eraldatus ning koolikiusamine. Bioloogilisi tegureid on vähem, näiteks hormoonsüsteemi tasakaaluhäired ning mõningate ravimite kõrvaltoimed,» avaldab Liebert.

Traditsioonide mõju «Vahel võime ka teadmatusest põhjustada toidusõltuvust. Kui meil õnnestub midagi suurepäraselt, tahame seda koos lähedastega tähistada ja selle

«Kindlasti tuleb ka päeval süüa, sellega just väldimegi ülesöömist.»

Toitumisterapeut Triin Muiste

asemel, et minna näiteks perega loomaaeda või kinno, ostame koju tordi ja sööme seda koos. Ja seda alati, kui midagi on õnnestunud. Kui aga oleme mingil põhjusel kurvad, tekib soov lohutada end magusaga,» kirjeldab toitumisteadlane.

Toidusõltuvust määratletakse lõdvalt hedoonilise söömiskäitumisena, mis hõlmab väga maitsvate toitude, sealhulgas rohkesti soola, rasva ja suhkrut sisaldava toidu tarbimist energiavajadusest suuremas koguses. «Toidusõltuvus mõjutab impulsiivsust ja meeleolu oluliselt,» tõdeb Liebert. Krooniline stress võib omakorda negatiivselt mõjutada hüpotalamuse – hüpofüüsi

– neerupealiste telje funktsioneerimist, mõjutades seega söömiskäitumist ja suurendades isu eriti maitsvate toitude järele.

Liebert lisab, et toidusõltuvuse korral saab abi professionaalidelt. Nii Tallinnas kui ka Tartus on psühhiaatriakliinikute juures toitumishäiretega tegelevad üksused, kuid sellist abi osutavad ka teised keskused.

Toiduga üle pingutamine pühade ajal või mõnel muul harval korral on igati inimlik.

Kui toidust saab aga kinnis­ idee või abivahend argimurede suhkruvaaba alla peitmiseks, on aeg käsile võtta tervislikum elu.