Terviseeri Pm

TEEMALEHES:

KRISTIINE PRUUDEL:

Mikroinfarkt võib märkamata jääda. LK 6–7 Silmaprobleemid saavad tihti alguse kuivusest. LK 8–9 Kange kael tahab liikumist. LK 12

TERVISEERI

Anna oma organismile piisavalt puhkust, toitu mitmekesiselt, tarbi piisavalt vedelikku, väldi stressi ja ületöötamist. LK 3–4

TEEMALEHT 10. OKTOOBER 2017

Terviseeri || 3

postimees, 10. oktoober 2017

Toimetaja kolumn Triin Ärm

triin.arm@postimees.ee

Hea Postimehe terviseeri lugeja!

Mul on hea meel, et hoiad käes meie terviseeri, milles anname nõu, kuidas püsida terve, elada kvaliteetselt või tulla toime kimbutava tervisemurega.

Kuna päike meid sel suvel oma kohaloluga liialt ei hellitanud, kipuvad ninad tatiseks juba enne ametlikku gripihooaega. Kuidas siis viirused ikkagi endast eemale hoida? Häid soovitusi jagab erilehe teisel ja kolmandal küljel nakkusarst Kristiine Pruudel. Üha jahedamaks muutuvate ilmadega ei tasu ära unustada ka aktiivset liikumist. Kui kontoris töötades kipuvad õlad väsima või ärkad sageli «äramagatud kaelaga», tasub kiigata erilehe lõpu poole.

Mõnikord võib tervisehäda tabada ootamatult. Nii kirjeldab oma läbielatud mikroinfarkti Irina, kes kelle jaoks oli see esimene häirekell südamehaiguste märkamisel. Stressirohkes olukorras ei osanud ta enne minestamist midagi kahtlustada ja nagu selgub, ongi mikroinfarkti sümptomid ebaharilikud. Lisaks võivad need olla meeste ja naiste puhul täiesti erinevad.

Kuigi Eesti inimestele saavad kõige sagedamini saatuslikuks just südamehaigused, tuleb pöörata tähelepanu ka teistele terviseriskidele. Neist annab oma arvamusloos ülevaate Tartu Ülikooli analüütik Mikk Jürisson. Ühe riskina terendab kindlasti silma alkohol, mille tarbimisest võib saada kiirelt sõltuvus. Suurem osa haigetest seda aga endale ei tunnista ja 80 protsenti ei otsi ka abi. Ehk tasubki sel teemal lugedes mõtiskleda, kuidas oma lähedast, sõpra või iseennast selle salakavala aine mõjuvõimu eest hoida.

Teemalehe toimetaja: Triin Ärm, triin.arm@postimees.ee Projektijuht: Sirle Kübar, sirle.kubar@eestimeedia.ee Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova, jelena.bazanova@eestimeedia.ee Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra, triin.ploom-niitra@eestimeedia.ee Kujundaja/küljendaja: Anna Budanova Väljaandja: AS Eesti Meedia, Maakri 23a, Tallinn

Viirushaiguste vältimisel tuleb olla valvas Dr Kristiine Pruudeli kinnitusel levivad viirushaigused lihtsasti, näiteks pesemata käte või sagedasti puudutavate pindade kaudu.

Foto: Sander Ilvest/ Postimees

Külmetus

Maiken Mägi

maiken.magi@postimees.ee

TERVISLIK ELU. Külmetushaiguste ennetamisel päris imenippe ei ole, vaid tuleb korralikult toituda, vedelikku tarbida, puhata ja eriti just haiguste hooajal hoolikalt ja sageli käsi pesta.

L

ääne-Tallinna keskhaigla nakkusarsti dr Kristiine Pruudeli sõnul on näha, et haigestumine alumiste ja ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hakkab tasapisi suurenema sügisel, kui lapsed lähevad kooli ja lasteaeda, sest lastekollektiivides levivad haigused eriti kiiresti. Samas ei pruugi kergemate haigusnähtudega patsiendid jällegi haiglasse jõuda.

«Kuigi aastad on erinevad, näeme haiglas, et enamasti hakkab haigestumine tuntavalt suurenema alates oktoobrikuu teisest poolest,» nentis arst.

Hingamisteede viirused levivad respiratoorselt ehk piisknakkusena õhu kaudu, seega kandub nakkus edasi tavaliselt siis, kui inimene köhib või aevastab. Eriti suur tõenäosus nakatumiseks on just rahvarohketes väikestes ruumides. Näiteks kui väikeses ruumis asuvas kollektiivis on vähemalt üks inimene haige, on suur risk, et nakatuvad ka teised ruumis olijad.

Kuidas nakatumisest hoiduda Üks haigestumise ennetamise alustalasid on kahtlemata tervisliku eluviisi harrastamine: dr Pruudel soovitab anda oma organismile piisavalt puhkust, toituda mitmekesiselt, tarbida piisavalt vedelikku, vältida stressi ja ületöötamist. Nii on inimene haigustele mõnevõrra vähem vastuvõtlik.

4 || Terviseeri Kui isik peab aga koos töötama või elama kaaslasega, kes juba on haigestunud, tuleks temast hoiduda vähemalt meetri kaugusele – see on vähim, mida nakatumise vältimiseks teha saab.

Viirushaigustest hoidumisel on dr Pruudeli kinnitusel oluline roll muuhulgas hoolikal kätepesul, sest sageli on nakkuse allikaks ka pesemata käed. «Sageli ei mõeldagi sellele, et lisaks kõhuviirustele levivad ka külmetushaigused pesemata käte kaudu. Kui puudutame viirusest saastunud ukselinki või muid pindu ning seejärel oma suud, nina või silmi, kanduvad haigustekitajad meile edasi. Hoolikas kätepesu aitab sellisel teel haigestumist ära hoida,» rääkis arst.

Seega kui haigestunud inimene on aevastanud või köhinud endale peopessa ning katsunud seejärel ukselinki või muid pindasid, võib teine inimene nakkuse sealt «üles korjata» ning nii lihtsasti nakatumine käibki. Kui pesemata kätega seejärel näiteks võileiba sööma hakata, kanduvad haigustekitajad kätelt edasi suhu, tõi arst näiteid.

Kui tülikas haigus juba kimbutab «Paljudel inimestel on välja kujunenud oma nipid, kuidas käituda, kui nad tunnevad, et hakkavad haigestuma – kes seob endale vanaema kootud salli ümber kaela ja tunneb end sellest paremini, kellel on spetsiaalne retsept turgutavaks joogiks, kes läheb vanni või teeb jalavanni,» kirjeldas dr Pruudel. Ta märkis, et kui inimene tunneb, et see teda aitab, võibki julgelt neid nippe kasutada.

postimees, 10. Oktoober 2017

Rohtu tasub võtta eelkõige kõrge palaviku korral, näiteks siis, kui inimest kimbutab gripp.

Lapsed jäävad sageli haigeks, seda soosib näiteks lasteaias käimine. Foto: Scanpix/ LightField Studios

Märkimisväärne roll haigestumise vältimisel, aga ka kiiremal tervenemisel on puhkamisel, vedelikutarbimisel ja aja mahavõtmisel. «Kui stress võtab võimust või tehakse pidevalt pikki tööpäevi, on ka haigestumine kergem tekkima, sest organismi vastupanuvõime nõrgeneb. Ka külmetamine on haigestumist soodustav faktor. Kui inimene tun-

Kui puudutame viirusest saastunud ukselinki või muid pindu ning seejärel oma suud, nina või silmi, kanduvad haigustekitajad meile edasi.

neb, et hakkab haigeks jääma, tuleb kuulata oma keha, võtta aeg maha, anda organismile puhkust ja olla soojas,» kõneles arst.

Samuti soovitab arst, et gripist hoidumiseks saab end kaitsta vaktsineerides. «Gripi vastu tuleks end vaktsineerida igal aastal uuesti – ainult nii on kaitse kõige kindlam.

Gripivastane vaktsineerimine ei aita küll ära hoida teistesse viirushaigustesse haigestumist, kuid annab kaitse gripiviiruse vastu,» rääkis ta.

Reeglina kulgeb dr Pruudeli sõnul haigus oluliselt kergemalt ka siis, kui grippi peaks siiski haigestuma juba vaktsineeritud inimene.

Kuidas pesta käsi, et sellest kasu oleks?

• • • • • • • • • • • •

Tee käed ja randmed voolava vee all märjaks.

Doseeri piisavas koguses seepi.

Hõõru peopesasid vastamisi.

Hõõru parema käega vasaku käe selga nii, et ka sõrmed üksteisega kontaktis oleksid. Korda sama teise käega.

Hõõru peopesasid vastamisi harali sõrmedega.

Hõõru parema käe peopesas vasaku käe sõrmede pealispindu. Korda sama teise käega.

Hõõru parema käega ringjaid liigutusi tehes vasaku käe pöialt. Korda sama teise käega.

Hõõru ringjate liigutustega parema käe sõrmeotsi vasakus peopesas. Korda sama teise käega.

Loputa käed veega.

Kuivata käed hoolikalt ühekordse paberkäterätikuga.

Sulge veekraan paberkäterätikuga.

Kogu kätepesuprotseduur võtab aega 40–60 sekundit, seejärel on käed puhtad.

Allikas: WHO soovitus/Terviseamet

Terviseeri || 5

postimees, 10. oktoober 2017

TERVISEKAOD. Igaüks väärib võimalust elada oma elu tervena ja võimalikult kaua ning eesmärgi nimel tuleb esmajoones tegeleda nende terviseriskidega, mis põhjustavad suurt tervisekaotust.

Eesti inimeste olulisemad terviseriskid: kõrge vererõhk ja tasakaalustamata toitumine Mikk Jürisson TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi analüütik

ARVAMUS

A

lkohol, suitsetamine, vähene liikumine, mis veel? Seda küsitakse maailmas järjest rohkem, kuna elanikkond vananeb ja seda enamasti haigena elatud aastate arvel.

Terviseriskide mõju hindamine on keeruline, kuna paljud neist põhjustavad mitmeid haigusi ja suurem osa haigusi on seotud mitme erineva riskiga. Näiteks alkoholi tervisemõju kaardistamisel peab arvestama vigastuste ja suitsiididega, südameveresoonkonna haiguste ja kasvajatega, maksatsirroosi ja vaimse tervise häiretega. Peale selle on paljud riskitegurid omavahel seotud ja nende mõju kattub. Terviseriskide mõju hindamiseks seotakse teaduskirjanduse andmed nende haigust tekitava toime kohta riigipõhiste haigestumuse ja suremuse andmetega.

Maailma tervisekaotuse uuring annab ülevaate haigestumusest ja enneaegsest suremusest ja reastab nende põhjal olulisemad terviseriskid maailmas. Uurimus on läbi viidud eeldusel, et ennetus on kõige kulutõhusam rahvastiku tervise parandamise viis.

Uurimus põhineb 195 riigi terviseandmetel ja käsitleb 84 erinevat riskikäitumise, keskkonna ja tööga seotud terviseriski. Uurimuse tugevuseks on suur andmebaas, enam kui 29 000 erinevat teadusuuringut ja andmealli-

kat. Andmed 2016. aasta tervisekaotuse kohta, mis avaldati hiljuti meditsiiniajakirjas The Lancet, näitavad rahva tervise olulist paranemist ja oodatava eluea pikenemist kogu maailmas, kuid murekohtadeks on rasvumine, konfliktid ja vaimne tervis.

Oodatav eluiga 2016. aastal sündis maailmas 129 ja suri 55 miljonit inimest. Suremus on kõige kiiremini vähenenud laste seas: parem toitumine, vaktsineerimine ja tervishoiu areng on päästnud miljoneid elusid. Kui 1970. aastal suri 16 miljonit alla 5-aastast last, siis 2016. aastal esimest korda alla 5 miljoni.

Täna on keskmine oodatav eluiga maailmas naistel 75 ja meestel 70 aastat. Kõige kauem elavad inimesed Jaapanis (84 aastat) ja kõige vähem Kesk-Aafrika Vabariigis (50 aastat). Oodatava eluea pikenemisega kaasneb haigena elatud aastate kasv, seda eriti arengumaades.

Haigused ja enneaegse surma põhjused Üle 70 protsendi enneaegsetest surmadest maailmas 2016. aastal oli põhjustatud mittenakkuslikest haigustest. Juhtiv surmapõhjus oli südame isheemiatõbi, välja arvatud madala sissetulekuga maades, kus domineerisid nakkushaigused. Võrreldes 2006. aastaga on südame isheemiatõve- ja vähisurmade arv suurenenud, eelkõige elanikkonna vananemise tõttu. Üle miljardi inimese kannatab vaimse tervise häirete all ja depressioon on enamikus riikides kümne juhtiva haiguse seas.

Suremus nakkushaigustes-

Tervislik ja tasakaalustatud toitumine soodustab kauem ja kvaliteetsemalt elamist. Foto: Panthermedia/Craig Robinson

se on vähenenud, erandi moodustab ravimresistentne tuberkuloos. Samas põhjustavad nakkushaigused ja vastsündinute haigused jätkuvalt suurimat tervisekaotust madala sissetulekuga maades. Vähenenud on suremus AIDSi, malaariasse ja tuberkuloosi, suurenenud on konfliktide ja terrorismiohvrite arv.

Terviseriskid Tasakaalustamata toitumine on seotud iga viienda surmaga maailmas. Ülekaal, kõrge vererõhk, kolesterool ja veresuhkur on kümne juhtiva terviseriski seas nii meestel kui naistel. Kuna nimetatud terviseriskid on omavahel seotud, siis eeldatakse, et juhtivateks mõjuriteks on ülekaal ja

tasakaalustamata toitumine ning teised on võimendava mõjuga.

Suitsetamine on meestel seotud iga kuuenda ja alkohol iga kümnenda surmaga. Välisõhu saastatus arengumaades on oma mõjult võrreldav suitsetamisega.

Ajalooliselt on suurima mõjuga terviserisk olnud ema ja lapse alatoitumus. Alatoitumus on seotud laste seedetrakti ja hingamisteede nakkuste, leetrite ja malaaria, enneaegsuse ja kasvupeetusega. Kuna vaesus arengumaades on viimasel kümnendil kahanenud, on ka lapseeas suremus oluliselt vähenenud. Uuringust aga selgus, et seoses rahvaarvu kiire kasvuga arengumaades on alatoidetud laste arv endiselt suur ja alatoitumus on taas

kord maailma juhtivate terviseriskide seas.

Olukord Eestis Eestis suri 2016. aastal 15 400 inimest, ligi 2000 inimest vähem kui kümme aastat varem. Viimaste aastate jooksul on suremuse vähenemine aeglustunud, eelkõige naiste osas. Meeste suremus on jätkuvalt lubamatult suur ja seda mitte ainult vanemas eas. Haigestumusest tingitud tervisekaotus ei ole vähenenud, inimesed elavad küll kauem, kuid haigena.

Südameveresoonkonna haigused ja vähk on Eestis endiselt juhtivad tervisekaotuse põhjused. Kolmandale kohale on tõusnud vaimse tervise häired, eelkõige depressioon, ärevushäire, alkoholist ja

narkootikumidest põhjustatud häired, ja neljandale lihasluukonna haigused. Vigastuste osakaal on vähenenud, suurenenud on dementsuse ja diabeedi osakaal.

Juhtivad terviseriskid on Eestis konkurentsitult kõrge vererõhk ja tasakaalustamata toitumine. See selgitab ka ülisuurt suremust südameveresoonkonna haigustesse. Kõrgest vererõhust põhjustatud tervisekaotus on iseloomulik eelkõige Ida-Euroopale.

Suitsetamisega seotud surmade arv on vähenenud ja alkoholist põhjustatud surmade arv tõusnud. Alkohol ja suitsetamine on kumbki seotud üle 1500 surmaga aastas. Alkoholi liigtarbimine ja narkootikumid on juhtivaks terviseriskiks 15–49aastastel meestel. Olulisena peab nimetama ülekaalu ja kõrget kolesteroolitaset, teiste riskifaktorite osatähtsus on väiksem. Liikumisvaeguse roll riskifaktorina on vähenenud, kuna liikumine on populaarne.

Eraldi väärib tähelepanu tasakaalustamata toitumise riskianalüüs. Kuna enamik riskifaktoreid põhjustavad südameveresoonkonna haigusi ja on omavahel seotud, on nende reastamine keeruline.

Puu- ja juurvilju, täisteratooteid, pähkleid, seemneid ja kala tarbitakse vähem ja soola rohkem kui vaja. Liigse soolatarbimisega seostatakse kuni 800 surma aastas.

Liigse töödeldud ja punase liha, transrasvade ja magustatud jookide ning vähese piimatoodete tarbimisega seotud risk on väiksem.

Kokkuvõttes võime olla rahul, et tervis maailmas paraneb. Samas ei saa me leppida kihistumisega maailma rahvaste tervises.

Aga esmalt mõõdame perearsti juures oma vererõhku ja vaatame, mida sööme ja joome.

6 || Terviseeri

postimees, 10. Oktoober 2017

SÜDAME TERVIS. Väike südamearteri ummistus ehk mikroinfarkt ei too endaga kaasa küll olulist südamekahjustust ebatavalised sümptomid – väsimus, valu peas, ka kõhus ja seljas, ängistus ja survetunne, siis on seda raske diagnoosida

Esimene tõsine südamehaiguste häirekell jääb Paula-Johanna Rõuk

paulajohanna.rouk@postimees.ee

INFARKT

K

ardioloog Margus Viigimaa sõnul pöörduvad paljud patsiendid torkiva valuga südames nii perearsti ja kardioloogi juurde kui ka EMO-sse, kuid enamasti ei ole tegemist mikroinfarktiga. «Sellele peaks mõtlema eelkõige inimesed, kelle lähisugulaste seas on infarkti esinenud nooremalt kui 60-aastaselt, kuid mida varasemas eas lähisugulasi infarkt on tabanud, seda suurem on ka pärilik risk,» ütles Viigimaa.

Lisaks pärilikkusele muudavad mikroinfarkti või infarkti saamise tõenäolisemaks diabeet, ülekaalulisus ja suitsetamine. Kuigi üle 70-aastasena võib südamehaigus tabada igaüht, on kardioloogi sõnul varajane infarkt just meeste haigus. «Naiste infarkti sümptomid on väga ebatüüpilised ja varjatud ning seetõttu jõuavad naised südamehaigustega ars-

ti juurde hiljem,» rääkis kardioloog.

Mikroinfarkti läbi elanud Irina kõneles, et tal kulges haigus väga märkamatult ja pigem andis tunda hiljem. Samuti ei olnud tema lähisugulaste seas noorena infarkti esinenud. «Olin siis 37-aastane ning meil oli abikaasaga raske periood, mõtlesin, et lähme lahku, mõne kuu jooksul oli lõpmatult skandaale ja nutsin iga päev. Üks hommik hakkasime jälle tülitsema ja tundsin, et olen sellest väsinud. Mäletan ainult seda, et ta ütles, et tahab eraldi elada ja minestasin,» lausus Irina.

Suuremakoelisest infarktist jääb kardiogrammi jälg alles, kuid mikroinfarkti on tavaliselt EKGs näha vaid 2–3 nädalat pärast kahjustuse teket.

Hiljem võivad terved südamelihased hakata lihasekahjustust varjama.

Pärast seda tundus naisele alguses, et kõik on korras. Varsti aga koges ta aeg-ajalt südamepiirkonnas valuhooge. «See ei olnud otse südames, vaid laiemalt ümber südame, rinnus.

Samuti oli mul raske hingata ja tundsin pidevat väsimust. Minestasin väga tihti ja olin nii nõrk, et ei saanud isegi kolmandale korrusele kõndida,» meenutas ta. Esmalt läks Irina perearsti juurde, kes suunas ta edasi kardioloogi juurde. «Perearst pidas seda algul küll rohkem stressiks, kuid saatis igaks juhuks südamearsti juurde kontrolli,» rääkis naine.

Kardioloogi juurde minnes oli tookordsest tülist abikaasaga möödunud umbes kuu aega. «Südamearst tegi kardiogrammid, Holteri uuringu ja ütles mulle, et oli olnud mikroinfarkt. Õnneks ei pidanud ma palju ravimeid võtma hakkama, kuid käin pidevalt südant kontrollimas,» ütles Irina. Ta lisas, et pärast mikroinfarkti on tema südamerütm olnud häiritud. «See väljendub näiteks nii, et kui ärritun, siis ei saa ma enam normaalselt hingata,» kirjeldas ta.

Viigimaa sõnul on stressist tulenev mikroinfarkt pigem harv juhus, kuid siiski võimalik. Sellisel juhul tuleb see enamasti südamelihase spasmist, mida stress

Kardioloog Margus Viigimaa sõnul tabavad südameprobleemid eelkõige neid, kel on selleks soodustavaid faktoreid suitsetamine.

põhjustab. Seda aga mitte kroonilisest stressist, vaid pigem raskest stressirikkast sündmusest, nagu lähedase kaotus, õnnetus või lahkuminek.

Kuna väikesekoelise infarkti puhul esineb tihti just seda, et

patsient ise südamehäirest aru ei saagi, siis halvemal juhul areneb haigus edasi ja järgmine infarkt on juba tõsisem. Seetõttu on oluline jõuda õigel ajal uuringute ja vajaliku ravini. «Suuremakoelisest infarktist jääb kar-

diogrammi jälg alles, kuid mikroinfarkti on tavaliselt EKGs näha vaid 2–3 nädalat pärast kahjustuse teket. Hiljem võivad terved südamelihased hakata lihasekahjustust varjama,» rääkis kardioloog.

Terviseeri || 7

postimees, 10. oktoober 2017

nagu suurem infarkt, kuid et sel on ning tihti jääbki häire tuvastamata.

Kuidas ennetada südamehaigusi?

sageli tähelepanuta

– ülekaalulisus, diabeet, pärilikkus või Foto: Toomas Tatar/Postimees

Suure infarkti puhul on kiire abi elupäästev ning Viigimaa sõnul saab kõige rohkem teha esimese kolme tunni jooksul.

Enamasti tuvastab infarkti esimesena EKG uuring, mis näitab südame rütmi, kuid sellelt

saab tuvastada ka infarkti, kas siis ägedat või juba läbipõetut.

Mikroinfarktil ei ole aga sageli tavalisi infarkti sümptomeid, nagu äge valu südames ja õhupuudus.

Viigimaa soovitaski ebatavaliste sümptomitega, nagu äkki tekkinud valu või väsimus, pöörduda perearsti poole. Seda eriti siis, kui patsiendil on ka üks või mitu südamehaigusi soodustavat riskifaktorit. Kardioloogi sõnul on südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks vajalik hoida vererõhk, veresuhkur ja kolesterool normis, samuti olla eriliselt tähelepanelik, kui infarkt on esinenud lähisugulastel. Siis saabki teha esmalt EKG-uuringu ning vereanalüüsid, millest perearst järeldab edasi, kas süvauuringud on vajalikud.

Kui tegemist oli ka väikesekoelise infarktiga, tuleb ravima hakata ateroskleroosi. See tähendab kolesteroolitaseme alandamist, aspiriini kasutamist vere vedeldamiseks, vererõhu normaliseerimist ja suitsetamisest loobumist – kui vaja. Kuigi mikroinfarkt on esimene väga tõsine haigussignaal, ent kui pärast seda elustiili muuta, siis ei pruugi edasisi südameatakke kunagi tulla.

Sageli on naiste ja meeste südameinfarkti sümptomid erinevad. Naistel võib esineda lisaks valule või ebamugavustundele rinnas ka iiveldust, oksendamist või selja- ja lõuavalu.

Foto: Scanpix/Ishay Botbol

Olenemata vanusest soovitatakse kõigile südamehaiguste ennetamiseks toituda tervislikult ja liikuda mõõdukalt iga päev.

Toidus tuleks vältida liigset rasva, eriti loomset- ja transrasva. Samuti tarbida rohkesti puu- ja köögivilju ning süüa paar korda nädalas rasvast kala. Igal nädalal võiks teha vähemalt kaks ja pool tundi mõõdukat aeroobset treeningut, nagu tempokas kõndimine või vähemalt tund ja 15 minutit energilisemat treeningut nagu jooksmine või sörkimine. Samuti kahel päeval nädalas harjutusi kõigile lihasgruppidele.

20ndad • Leia endale hea perearst ja kontrolli tervist regulaarselt.

• Ole füüsiliselt aktiivne.

• Ära suitseta ja väldi ka passiivset suitsetamist. Kui oled teismelisena suitsetama hakanud, on nüüd õige aeg lõpetada.

30ndad • Tee kogu pere elu südamesõbralikuks.

• Tea oma suguvõsa südamehaiguste ajalugu.

• Ohjelda stressi.

40ndad • Kuigi ainevahetus aeglustub, proovi tervisliku eluviisiga kaalus juurdevõtmist vältida.

• Kontrolli oma veresuhkru taset.

• Ära vaata norskamisele läbi sõrmede, sest see võib olla uneapnoe.

50ndad • Söö tervislikult.

• Ole teadlik infarkti ja insuldi sümptomitest.

Insuldi puhul ei pruugi inimesed kogeda alati tuimust ning infarkt ei põhjusta kõigil tugevat valu rinnas. Samuti võivad naiste sümptomid meeste omadest erineda.

• Jälgi oma raviplaani, sealhulgas ka toitumis- ja elustiilisoovitusi.

60ndad

• Lase uurida, kas sul võib esineda perifeerseid arterihaigusi, nagu tromb või ateroskleroos.

• Jälgi oma kaalu. Su keha vajab vananedes vähem kilokaloreid.

• Õpi tundma, millised on infarkti- või insuldiohu märgid, et saada kiiret abi. Kuigi levinuim sümptom nii naistel kui meestel on valu või ebamugavustunne rinnas, siis naistel esineb tihti ka õhupuudust, iiveldust, oksendamist ning selja- või lõuavalu.

Allikas: Ameerika südameassotsiatsioon

8 || Terviseeri

postimees, 10. Oktoober 2017

NÄGEMINE. Silmahaiguste ravimisel on tihti oluline aeg, sest lihtsamad vaevused lähevad kunstpisarat kasutades üle paari

Ohumärgid, millal peaks pöörduma Kui hakkad silmatilku panema, siis tõmba silmalaugu natuke allapoole ja tilguta mõlemasse silma üks tilk ravimit. Ära suru pudelit vastu silma ega katsu pudeli otsa sõrmedega.

Foto: Panther Media/ Andriy Popov

Paula-Johanna Rõuk

paulajohanna.rouk@postimees.ee

SINU TERVIS

S

ilmaarst Merike Mereni sõnul on paljud igapäevased silmavaevused, nagu vesised silmad, silmade väsimus ja punetamine, seotud silmade kuivusega.

«Konditsioneerid ja küttesüsteemid kuivatavad õhku ja ekraanile vaadates ei pilguta inimene piisavalt silmi ning nende pind muutub kuivaks,» selgitas ta silmade kuivuse põhjuseid.

Arst lisas, et kui silm kuivab, siis on see vastuvõtlik haigustele ja tundlik välismõjudele ning hakkab kergesti vett jooksma. Kuivast ruumist välja külma, tuule ja päikese kätte minemine ärritab pisa ra nääret, mis hakkab seepeale tootma rohkem pisaraid,

et taastada silmade normaalne niiskustase. «Kiiruga toodetud pisarate koostises ei ole piisavalt kõiki neid komponente, mis hoiaksid pisara laugude taga, ja see voolab kergesti üle lauääre,» sõnas Meren.

Lisaks ei suuda ohtralt voolavat pisarat ära imada nn silmalau pumbasüsteem, mis peaks pisara viima silmast ninna. See funktsioon langeb ka vanusega, sest laugude toonus väheneb. Vanemas eas esineb silmade kuivust tihedamini, sest organism jääb vananedes kuivemaks.

sel tuleks vahetada ravim sellise arstimi vastu, mis ei kuivata organismi.

Silmade kuivuse raviks soovitab ta kunstpisarat, mis taastab normaalse niiskustaseme ning seda ei ole võimalik üle doseerida.

Kuivad silmad võivad viidata ka kuiva silma sündroomile. Silmaarst Aili Neier ütles ajakirjale 60+, et varemalt oli kuiva silma sündroom seotud rohkem vananemisega, aga nüüd tuleb seda üha rohkem ette ka keskealistel ning isegi lastel: põhjuseks tihe elektroonikaseadmete kasutamine.

Nägemine halveneb

Kui silmas on tunda pidevalt ühes kindlas kohas torkimist, siis tõenäoliselt on tegemist võõrkeha, sarvkesta põletiku või silmavigastusega.

Tõsisemaks võib silmade kuivus osutuda siis, kui silma sarvkestale tekib kuivakahjustus. «Kuival silmal ei ole kaitsebarjääri, bakterid ja viirused satuvad silma pinnale ning põletik tekib oluliselt kergemini,» rääkis Meren. Nii tekib arsti sõnul surnud ring, sest põletik omakorda soodustab kuivust.

Silmaarst rõhutas ka veetarbimist, mis parandab üleüldist keha niiskuse taset. «Liigse kuivuse ja silmade vesisuse korral tuleb uurida, kas kilpnääre, liigesed ja veresuhkur on korras,» ütles tohter. Samuti võivad silmi kuivaks teha ravimid, eriti antidepressandid ning vererõhu- ja südamerohud. Võimalu-

Kui aga on tunda, et nägemine on äkki kehvemaks läinud ja kunstpisara kasutamisest ei piisa, tuleks kindlasti silmaarsti juurde aeg kinni panna või konsulteerida perearstiga. Ülearu ei tasuks samas muretseda, sest ka näiteks enne migreeni võib tekkida ajutine nägemishäire, mis läheb üle. «Äkilise nägemiskaotuse üheks põhjuseks silma veresoonte sulgumise ja verevalumite kõrval võib olla unearterite oluline ahenemine, mis kujutab ohtu ka elule, sest häirub märgatavalt aju verevarustus,» rääkis Meren. Seda võib kahtlustada eriti siis, kui nägemise kaotusega kaasneb tasakaaluhäire.

«Elu jooksul tekib inimese silma täitvasse klaaskehasse hägususi ja patsiendid kirjeldavad neid muutusi täppide, «pärlikeede» või «konnakullestena»,» kõneles arst. Ta lisas, et sellised liikuvad väikesed hägusused on enamikel juhtudel ohutud. Samas kui neid täppe tekib ühel hetkel oluliselt juurde või nad muutuvad suuremateks hägususteks, tuleks Mereni

sõnul pöörduda silmaarsti vastuvõtule, sest tegemist võib olla silmasisese põletiku või verevalumiga.

Must laik silme ees Samuti peaks arsti külastama, kui nägemist häirib pidevalt ühes ja samas kohas asetsev must või hall laik, mis ei uju, sest sel juhul võib tegemist olla silmapõhja muutusega. Neid nähte ei maksaks silmatohtri sõnul segi ajada olukorraga, kus püsti tõustes või tugeva füüsilise koormuse puhul «läheb sil-

ART-EE-1710-18 -EE-1710-18

Terviseeri || 9

postimees, 10. oktoober 2017

päevaga, kuid kui seda ei juhtu, tuleks pöörduda arsti poole.

silmaarstile

me eest mustaks», kuna nendel juhtudel on tegemist aju ja silma vereringehäirega.

Meren rääkis, et vanematel inimestel võivad tekkida silmapõhjas kollatähni muutused, mis põhjustavad mõnikord nägemise moonutusi – sirged jooned lähevad kõveraks. Selle jaoks soovitas ta vanemaealistel inimestel aeg-ajalt teha Amsleri testi.

«Selleks tuleb võtta ruuduline paber, teha sinna keskele täpp, kasutada vajadusel lugemisprille, panna üks silm kinni ja vaadata seda täppi,» õpetas arst. Sama tuleb korrata teise silmaga. «Kui jooned ümber täpi on sirged ja tumedat lisalaiku kuskil näha ei ole, siis kollatähni suuri muutusi ei tohiks olla.

Kui jooned on kõverad, siis tuleb minna silmatohtri vastuvõtule,» kõneles ta.

Silmas esinev purutunne koos uduse nägemisega võib viidata silmade kuivusele. Kaebusi peaks leevendama tihedam pilgutamine ja kunstpisarate tilgutamine, kui aga udusus ja purutunne üle ei lähe ja kestab tunde või päevi, siis tasuks arsti juurde minna.

«Kui silmas on tunda pidevalt ühes kindlas kohas torkimist, siis tõenäoliselt on tegemist võõrkeha, sarvkesta põletiku või silmavigastusega,» sõnas Meren. Ta lisas, et väga kergetel juhtudel võib abi olla kunstpi-

sarast, mida võiks igal juhul esmaabina kasutada, aga kui kaebused ei kao, tuleks pöörduda arsti poole.

Mereni sõnul tuleb suhkruhaigetel silmaarsti juures käia vähemalt kord aastas. Ta rääkis, et inimene ei pruugi ise aru saada, et silm on suhkruhaigusest kahjustatud, sest nii kaua, kui muutused ei ole jõudnud silmapõhjas kollatähni piirkonda, ei pruugi nägemisteravus langeda.

Silmaarst Merike Meren uurimas silmapõhja mikroskoobiga.

Foto: Eero Vabamägi/ Postimees

Minu juurde on tulnud inimesi, kelle silmapõhi on täis verevalumeid ja uudismoodustunud veresooni, aga nägemine on neil veel väga hea.

Merike Meren, silmaarst

«Minu juurde on tulnud inimesi, kelle silmapõhi on täis verevalumeid ja uudismoodustunud veresooni, aga nägemine on neil veel väga hea,» rääkis Meren. Selliste muutuste avastamisel on kärme tegutsemine väga oluline. Silmaarst toonitas, et silmaarsti juures peaksid aegajalt käima kõik inimesed, eriti need, kelle perekonnas on eelsoodumus glaukoomi või kollatähni ealiste muutuste tekkeks.

Tasub teada Kas internetist tasub kontaktläätsi tellida?

Kontaktläätsed erinevad oma kumeruse, diameetri ja tugevuse poolest, sellepärast peaks esmakordselt määrama sobiva läätse kindlasti silmaarst või mõni muu kvalifitseeritud spetsialist, näiteks optometrist, leiab silmaarst Jaan Reimand.

Kui aga läätsed on juba määratud ja vastavad parameetrid teada, siis on läätsede internetist kordustellimine arsti sõnul lihtsalt üks võimalustest.

«Tähele tuleks panna aga, et korduvalt võib internetist tellida ainult sedasama toodet, mis on inimesele spetsialisti poolt määratud. Teise firma või tootesarja läätsede tellimine on riskantne, sest kui lääts istub kehvasti, võib see pikemas plaanis mõjutada nägemist,» selgitas Reimand.

10 || Terviseeri

postimees, 10. Oktoober 2017

LEVINUD PROBLEEM. Kuigi veenilaiendid on üks sagedasemaid kroonilisi healoomulisi haigusi, ei ole see teema inimestele tavaliselt enne oluline, kui märgatakse muutuseid oma kehal.

Ebameeldiv ja inetu mure – veenilaiendid Triin Ärm

triin.arm@postimees.ee

HEA TEADA

K

õige sagedamini esinevad inimestel nahasisesed kapillaarsed laiendid. Need kimbutavad 88 protsenti naistest ja 79 protsenti meestest.

Peamiselt tekivad kapillaarsed laiendid jalgadele, rääkis Ida-Tallinna keskhaigla veresoontekirurg Veronika Palmiste. Kirurg vastab levinumatele veenilaienditega seotud küsimustele.

Kas nahasisesed veenilaiendid on seotud ulatuslikuma veenilaiendite haigusega?

Kuigi haigus algab sageli väikese võrgustikuna jalal, mis alguses väga ei häiri, võib aja möödudes haiguse ulatus siiski muutuda. Laienevad nahaaluses koes olevad veenid, mis on omavahel seotud. Seetõttu on oluline meeles pidada, et ilma korraliku täpsustava uuringuta ei peaks korrigeerima isegi süütut pindmist võrgustikku.

Miks need tekivad?

Kõige olulisem mõjutaja on ge-

neetiline eelsoodumus. Mida rohkem on perekonnas teada erinevate veenilaiendite vorme, seda tõenäolisem on, et ka konkreetsel inimesel kujunevad elu jooksul välja veenilaiendid.

Teine põhjus võib olla varasem vigastus ja eelkõige nahatrauma. Seetõttu on väga oluline teada varasemat anamneesi ehk haiguse eellugu ja viia läbi täpsustav uuring, sest nii saab leida parima taktika veenilaiendite korrigeerimiseks.

Kas elustiil mõjutab veenilaiendite teket?

Minult küsitakse pidevalt, kas veenilaienditega patsient võib kanda kõrgeid kontsi ja istuda

Selleks, et veenilaiendite arengut aeglustada, tuleks kanda treeningu ajal kompressioonsukki või -sukkpükse, isegi kui see tundub alguses võimatu.

Veronika Palmiste, Ida-Tallinna keskhaigla veresoontekirurg

jalg üle põlve. Tegelikult ei ole sellealast tõestust keegi maailmas suutnud välja tuua.

Samas on kindlasti oma mõju veenilaiendite kui haiguse arengul väheliikuval elustiilil ja ülekaalul – need soodustavad kindlasti veenilaiendite teket. Lisaks on probleem pikemaajaline istumine. Nagu on teada, veenivere tagasijõudmiseks südamesse on väga tähtis, et inimese sääre- ja reielihased töötaksid ja aitaksid verd edasi pumbata.

Kas sel juhul võib joosta?

Veenilaienditega inimesed võivad joosta. Soovitan kindlasti olla füüsiliselt aktiivne, kuid võtmesõna on siiski mõõdukus.

Selleks, et veenilaiendite arengut aeglustada, tuleks kanda treeningu ajal kompressioonsukki või -sukkpükse, isegi kui see tundub alguses võimatu.

Kas veenilaienditega inimene võib käia saunas?

Saunaskäimine ei ole veenilaiendite puhul vastunäidustatud. Soojas saunas viibides on veenilaiend küll suurem ja nähtavam, kui näiteks jahedas ruumis olles, kuid see on täiesti normaalne ja ootuspärane muutus. Nimelt püüab keha end jahutada kuumas ruumis viibides ning lisaks suuremale higistamisele laienevad selleks ka kõik jäsemete veresooned.

Veresoontekirurg Veronika Palmiste patsiendid uurivad temalt sageli, Foto: erakogu mida võib veenilaiendite korral teha ja mida mitte.

Kuna veenilaiendi puhul on veen nagunii normaalsest laiem, muutub veenikomu saunas korraks veelgi suuremaks. Ühelgi inimesel pole aga mõistlik ette võtta ekstreemsusi, näiteks saunamaratoni, sest siis pole vahet, kas inimesel on veenilaiendid või mitte, risk terviserikkeks on nii või naa suurem.

Kas selle mure vastu aitavad kreemid või tabletid?

Kuigi apteegis ja postimüügis pakutakse väga palju erinevaid preparaate, pole neist ükski suutnud tõestada oma toimet veenilaiendite eemaldamises pikemaajalisel kasutamisel. Soovi

korral võib loomulikult kasutada ka kosmeetilisi vahendeid, näiteks peitekreemi, et veenilaiendid ei oleks nii silmapaistvad.

Millal pöörduda arsti poole?

Veenilaiendid on eelkõige kosmeetiline probleem ja arsti poole võiks pöörduda sel juhul, kui on soov sellega tõsiselt tegeleda. Soovitan alustada täpsustavate küsimustega perearstist ning kirurgi juurde minna ainult siis, kui on soov ja valmisolek agressiivseks korrektsiooniks. Selle haiguse kontrolli all hoidmiseks on aga hädavajalik kompressioonravi.

Veenilaiendid saavad sageli alguse väikese võrgustikuna jalal, aga aja möödudes võib olukord minna Foto: erakogu üha hullemaks.

Terviseeri || 11

postimees, 10. oktoober 2017

KEERUKAS HAIGUS. Tromboos ehk vereklompide (trombide) tekkimine võib viia tõsiste probleemideni, kui diagnoos pannakse liiga hilja ja seetõttu hilineb ka ravi.

Kaval tromboos võib märkamata jääda Ettearvamatu Triin Ärm

T

triin.arm@postimees.ee

romboosid võib jagada laias plaanis kaheks: venoossed tromboosid, kui jalaveenides tekivad trombid, mis võivad liikuda kopsuarterisse ja viia inimese äkksurmani, ning arteriaalsed tromboosid, millest levinuim on kodade virvendusarütmiaga seotud insult, rääkis Ida-Tallinna keskhaigla sisekliiniku juhataja ja sisehaiguste arst Kai Sukles.

Kodade virvendusarütmia kohta öeldakse rahvakeeli, et «süda on rütmist väljas». Selle vaevusega inimesi ei ole aga arsti sõnul lihtne leida. Paljud patsiendid ei tunneta ebaregulaarset südametööd ning see ei põhjusta neile igapäevaelus mingeid vaevusi. «Vaja oleks jõuda nii kaugele, et leiaksime üles need inimesed, kelle süda pole rütmis, et ennetada ravimitega nende insuldiohtu,» rääkis Sukles.

Veenitromboosi põeb aga üks inimene tuhandest. «1400 inimest aastas, seda on palju,» lisas arst, kelle sõnul ei ole kahel kolmandikul trombiga inimestest mingisuguseid kaebusi.

See muudabki tromboosi kava-

laks haiguseks, mida inimene ei pruugi ära tunda.

Suklese sõnul annab veenitromboosist märku turses ja valutav jalg, sest vere tagasivool veenidest südame suunas on takistatud. Nii tekibki tromb tõenäolisemalt just alajäsemes ning reeglina vaid ühes jalas.

«Need on esimesed ohu märgid. Tromb jalaveenis ei tapa, aga mida kõrgemale tromb liigub, seda ohtlikum,» rääkis Sukles. Ta lisas, et kui jalg on läinud näiteks üleöö paiste ja valutab, tasuks minna kohe erakorralise meditsiini osakonda, kus tehakse veenidele ultraheli, pannakse patsiendile diagnoos ning alustakse kohe raviga, mis kestab vähemalt kolm kuud.

Vanematel inimestel, kelle jalg või mõlemad alajäsemed on juba pikemat aega turses olnud, tasub abi saamiseks pöörduda siiski perearsti poole, mitte kiirustada erakorralise meditsiini osakonda.

Tromboosi muudab keeruliseks haiguseks ka see, et trombi tekkepõhjuseid on mitu ning tromboosi esineb ka neil patsientidel, kellel pole ühtegi teadaolevat tromboosi riskitegurit. «Kui haigus on diagnoositud, ei ole seda raske ravida,» lausus Sukles.

Oluline on leida üles põhjus, miks tromboos tekkis, ning võimalusel see põhjus kõrvaldada.

Veenitromboosi riskitegurid on nii ülekaal, suitsetamine kui ka hiljutine operatsioon ning ühtlasi võivad sellega kaasneda südame- ja kopsuhaigused või pahaloomulised kasvajad.

Seetõttu uurivadki arstid tromboosi korral alati, kas inimesel võib olla kasvaja. «Umbes 20 protsenti kõigist tromboosidest on seotud kasvajatega. Oluline on ka see, et tromboos võib olla kasvaja esimene kliiniline väljendus,» ütles arst, kelle sõnul on arstidel vahel raske tromboosi diagnoosiga inimesele selgitada, miks nad tema kehast vähkkasvajaid otsivad.

Tromb jalaveenis ei tapa, aga mida kõrgemale tromb liigub, seda ohtlikum.

Väga oluline on tegelda tromboosi ennetamisega. «Nagu öeldakse, on kõige tõhusam tromboosi ravi tromboosi ennetamine,» ütles Sukles. Selleks soovitab Sukles liikumist. Kontoritöötajad võiksid näiteks 45 minutit istuda ja 15 minutit ringi liikuda. Kõrgem tromboosirisk varitseb ka suitsetajaid ja ülekaalulisi inimesi.

Samuti ohustab tromb pikalt seisvaid inimesi, näiteks juuksureid või müüjaid, kes võiksid kanda profülaktilisi kompressioonsukki, mis toestavad jalga väljastpoolt, aidates parandada verevoolu südame suunas ning vältides tromboosi teket.

Suurema tõenäosusega tekib trombe ka lennukiga reisivatel inimestel, sest istumine «surub veenid kinni». Lennukis aitab tromboosiohtu vähendada vedeliku tarbimine. Kuigi lendude pikkused varieeruvad, tuleks juua vähemalt 200– 300 milliliitrit lennutunni kohta. Samuti soovitatakse kanda lennates lennupõlvikuid, mis aitab tromboositekke tõenäosust vähendada.

Hea oleks ka lennukis ringi liikuda ja istuda vahekäigupoolsel istmel, sest akna all istujatel, kes ei taha püstitõusmisega naabritele tüli teha, tekib tromboos sagedamini kui vahekäigu juures istujatel. Lisaks tuleb teha harjutusi, mis paneksid säärelihased tööle ehk vere liikuma.

Veenitromboosi risk on kõrgem raseduse ajal ja pärast sünnitust. Ohustatud on need rasedad, kes on ülekaalulised, kellel on varem esinenud tromboosi või kellel on suured veenilaiendid. Tromboosiriski aitab taas vähendada liikumine ja kompressioonsukkade kandmine.

Tromboos tekib sagedamini lennukitega lendajatel. Lennukiga reisides tasub valida vahekäigupoolne iste, et saaks ilma naabrit tülitamata jalgu liigutada või tualetti külastada. Foto: Panther Media/Viktor Cap

Kuidas vähendada tromboosiohtu?

• Liigu aktiivselt.

• Tööl istu 45 minutit ja kõnni 15 minutit.

• Loobu suitsetamisest.

• Hoidu ülekaalust.

• Istu lennukis äärmisel istmel, et saaksid vabalt ringi liikuda, ja tarbi vedelikku.

• Vajadusel kanna lennupõlvikuid.

• Seisva töö puhul kanna profülaktilisi põlvikuid.

• Liigu aktiivselt ka raseduse ajal.

• Pikalt istudes tee harjutusi, et pingutada säärelihaseid.

Allikas: Kai Sukles, sisehaiguste arst

12 || Terviseeri

postimees, 10. Oktoober 2017

UNI JA PINGE. Mõnikord on hommikul ärgates tunne, justkui oleks kaela «ära maganud» ning see ebamugavustunne võib jääda tülikas kaaslaseks kogu päevaks. Füsioterapeut Uku Leht annab nõu, kuidas seda olukorda ära hoida.

Kehv hommik algab kange kaelaga Paula-Johanna Rõuk

paulajohanna.rouk@postimees.ee

VALU Miks tekib mõnikord magades kaela- või õlavalu?

Paljud meist kogevad hommikust kaela kangust või isegi halvemal juhul valulikkust. Teatud juhtudel võib progresseeruv kangus ja valu tähendada algavat liigeshaigust ning sel juhul tasuks juba pöörduda arsti poole. Enamasti see siiski nii ei ole ja seondub pigem liikumisharjumustega ning une kvaliteediga. Une kvaliteeti mõjutavad mitmed faktorid, näiteks stressitase, väsimus, toitumine, treeningharjumused ja unehügieen.

Kõigepealt tuleks küsida endalt, kui kaua see juba kestnud on ja kas see on aja jooksul muutunud halvemaks. Kas see võib olla seotud liigse koormusega kaelale või koormus hoopis puudub? Kas on mingeid tegevusi, mis kindlasti kaelas pingetunnet ja valu süvendavad? Kas on tegevusi, mis mõjuvad pigem hästi? Kas valu ja kangus on pidevad või esineb seda ainult hommikuti?

Esimese asjana tasuks üle vaadata oma padi. Kas padi toe-

tab kaela piisavalt, ega see pole liialt kõrge või hoopis liiga madal.

Ka öised magamisasendid võivad mõjutada hommikust kaelakangust või valulikkust õlas.

Kangus tekib enamasti siis, kui mingis asendis ollakse liiga pikalt. Seega hea algus oleks ka proovida vahetada magamisasendeid. Tasub teada, et ükski magamisasend ei ole ilmtingimata halvem kui teine ning seetõttu ongi parim viis kangust ennetada aeg-ajalt magamisasendeid muutes.

Mida teha, kui kael juba valutab?

Kõige lihtsam ja kiireim abi hommikul oleks alustada kergete harjutustega kaelale, et aktiveerida kangeks jäänud lihaseid. Selleks võib olla kerge «jaatamine» (noogutamine) või «eitamine» (küljelt küljele pea pööramine), külgedele kallutused ja kerged venitused, samuti õlaringid ja venitused õlavöötme piirkonnale. Alustama peaks väiksema amplituudiga ja seda siis vaikselt kasvatama, kuniks normaalne liikuvus jälle taastub.

Tasub teada, et harjutuste parim võimalik toime väljendub ainult siis, kui seda tehakse regulaarselt. Hästi mõjub lihaskangusele ka soe vesi, mis aitab pingetunnet lihastes vähendada. On täheldatud, et samuti võib head mõju avaldada kergete venitusharjutuste tegemine enne magamaminekut.

Töötajaid kimbutavad enim õlavöötme- ja seljavalud

Kangus tekib enamasti siis, kui mingis asendis ollakse liiga pikalt.

Seega hea algus oleks ka proovida vahetada magamisasendeid.

Uku Leht, füsioterapeut

Miks tekib kontoris töötades pinge kaelas ja õlgades?

Töö kontoris ei ole iseenesest põhjus, miks kellelgi kael valutama hakkab.

Kaelavalu ja -pingetunne on kombinatsioon paljudest faktoritest. Enamasti on kangustunne seotud otseselt pideva ja kestva sundasendi ning vähese liikumisega. Siiani on levinud arvamus, et kontoris peaks istuma nagu «viieline koolipoiss» – rõhutatult sirge seljaga ja

töökeskkond peab olema ülimalt ergonoomiline.

Istumisasendi puhul kehtib lihtne reegel – istuda võib igas asendis, aga asendeid tuleb sageli muuta ja varieerida. Ka «lösutamises» pole midagi halba, kui sellele järgneb aktiivne istumisrüht.

Ergonoomilised töövahendid võiksid olla ühed abinõud töökeskkonna paremaks muutmisel, ent eelkõige tasuks töötajaid julgustada tegema liikumispause.

Mõne ameti puhul on ülekoormusvigastused ja nendega seotud haigused küll sagedasemad, aga väga palju oleneb siiski inimesest endast. «Ühel inimesel võivad olla kõiksugu ülekoormusvigastused, aga see ei tule ainult tööst, vaid on seotud ka inimese ülejäänud eluga, näiteks tema kehakaalu ning toitumis- ja liikumisharjumustega,» ütles füsioterapeut Jarko Koort.

Tema sõnul kipuvad eri ametite terviseprobleemid kattuma ja kõige levinumad on seljavaevused ning õlavöötme ülekoormused. «Need on kaks põhilist, millega inimesed viimases hädas spetsialisti juurde jõuavad, olles nende vaevuste käes pikalt kannatanud,» kõneles Koort. Sageli piineldakse kakskolm kuud, vahel pool aastat või aastaidki. Ülekoormuse vältimisel on füsioterapeudi hinnangul kõige olulisem piisav puhkeaeg, mille jooksul peab inimene jõudma tööst taastuda.

«Inimesed ei oska lõõgastuda ja see pole ainult füüsilise töö tegijate probleem,» nentis Koort. Õige lõõgastumine oleneb tööspetsiifikast. Kui inimene näiteks värvib terve päeva lage, ei ole mõistlik minna õhtul jõusaali ja hakata tegema seal samalaadseid liigutusi samadele lihasegruppidele ja veel raskustega. See ei tähenda, et liigutamist peaks vältima. Tuleks valida selline füüsilise koormuse vorm, kus tehakse tööd teiste lihasegruppidega, näiteks minna ujuma või joogasse.

Terviseeri || 13

postimees, 10. oktoober 2017

SUHKRUHAIGUS. Kui diabeeti põdev inimene pole oma haigust kontrolli alla saanud ega jälgi oma jalgu piisavalt, siis võib ta jalale tekkida vill või haavand, mis võib halvimal juhul viia gangreenini.

Diabeetiku jalad vajavad igapäevast hoolt Levinumad diabeeditüübid: 1. ja 2. tüüpi diabeet

Triin Ärm

triin.arm@postimees.ee

HÜGIEEN

E

estis põeb 20–79-aastastest inimestest diabeeti umbes kuus protsenti. Lisaks on palju diagnoosimata diabeetikuid. Suhkruhaigel on 15–25-protsendiline risk saada jalahaavand. «Nii mõnegi diabeetiku jaoks on üllatus, et selle haigusega võivad tekkida probleemid jalgadega,» rääkis Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) endokrinoloog Ulvi Merendi, kes ravib igapäevaselt diabeetikuid.

Eksperdi sõnul on haiguse puhul väga tähtis oma seisundit teadvustada ja järgida sobivat elustiili. Näiteks tuleks kindlasti loobuda suitsetamisest, kuna sellega kaasneb gangreeni tekkimise lisarisk.

Suhkruhaigusega võivad kaasneda jalgade tundlikkuse häired ja jäsemega toimuvaid muutusi või valu ei pruugita tunda. Endokrinoloog toonitas, et diabeetikul võib tekkida ohtlik nahahaavand ka alguses tühisena paistvast villist või kodus viltu läinud küünelõikusest. «Sel juhul tuleks kohe pöörduda perearsti poole, sest haavandist võib alguse saada tõsine põletik, mis halvimatel juhtudel võib viia amputatsioonini,» sõnas Merendi.

Labajala muutuste ja raviga tegelev ITK ortopeed Vahur Metsna lisas, et diabeetikute jalgadega tegelemiseks oleks tervishoiuasutustes vaja eraldi vastuvõtuaegu ja hea oleks luua register, kus oleks ülevaade diabeetikute jalgade seisukorrast. Ta rõhutas, et väga olu-

Kuidas peaks diabeetik jalgu hooldama: • Hoia veresuhkur kontrolli all.

• Ära suitseta.

• Kontrolli jalgu iga päev.

• Pese jalgu iga päev leige veega, ära hõõru.

• Pärast pesemist kuivata jalgu hoolikalt.

• Kui nahk on liiga kuiv, määri seda niisutava kreemiga (mitte varbavahesid).

• Lõika varbaküüsi otse, et vältida sissekasvanud küüsi.

• Kanna puhtaid ja kuivi sokke, vaheta neid iga päev.

• Ära käi paljajalu (ka kodus).

• Hoia jalad kuivad ja soojad.

• Vali sobivad jalatsid, enne jalgapanekut raputa need tühjaks (nt kivikestest, liivast vm).

• Vali jalatsid vastavalt ilmale.

• Väldi jalgade vigastusi ja hõõrdumisi.

• Külasta regulaarselt jalaravikabinetti. Allikas: Ulvi Merendi, ITK endokrinoloog

Noor naine hõõrus haamervarba ära, tekkis vill, seejärel haavand ja varvas tuli eemaldada.

line on eri valdkondade spetsialistide koostöö.

Suhkurtõvega seotud tüsistusi on lihtsam ennetada, kui neid pärast ravida. Metsna lisas, et diabeetikutel tuleb oma jalgadel silma peal hoida kogu elu ning spetsialistid peavad tegema patsiendiga järjepidevat tööd.

Samuti on haigele oluline lähedaste tugi – pereliikmed saa-

vad aidata diabeetikul näiteks jalgu kontrollida või arsti vastuvõtul kuuldud olulist infot meeles pidada.

Tasub teada, et kui diabeetiku silmanägemine on kehv, ei ole mõtet tal endal varbaküüsi lõikama hakata. Sel juhul tasuks eelistada ravipediküüri. Ka võiks suhkruhaige kindlasti tähele panna oma varvaste deformatsioone.

Metsna tõi näite noorest naisest, kel oli tekkinud haamervarvas (teise, kolmanda või neljanda varba deformatsioon – toim).

«Ta hõõrus haamervarba ära, tekkis vill, seejärel haavand ja varvas tuli eemaldada,» selgitas ortopeed. Kui naine oleks õigel ajal deformeerunud varbaga ortopeedi poole pöördunud, oleks varvas ilmselt alles jäänud.

Kui diabeetikul esineb jalgades tundlikkuse häireid, peaks kindlasti vältima paljajalu käimist. Seda isegi kodus, mere ääres või rohul, sest nii võib tekkinud vigastus märkamata jääda.

Samuti ei tohiks labajala haavandiga inimene jalgade peale toetada ning tal oleks soovitav vältida trennitegemist.

Kui diabeetiku nägemine on halb, siis ei tasu hakata ise pediküüri tegema, sest sisselõikamine võib viia suurema probleemini.

Foto: Scanpix/ Andriy Popov

1. Esimese tüübi põhjus on kõhunäärme insuliini eritavate B-rakkude kahjustus. Tegemist on autoimmuunhaigusega, mille teket vallandavad tegurid pole lõplikult teada. Haiguse korral organismi immuunsüsteem ründab oma B-rakke. Teatud soodusfaktoriks on pärilikkus. Kui üks vanematest põeb 1. tüüpi diabeeti, on lapsel risk haigestuda samasse haigusesse esimese 20 eluaasta jooksul 5–8%. Rohke magusasöömine ei ole seotud diabeeti haigestumise riskiga, küll aga võib rohkest magusasöömisest tekkinud ülekaal olla üheks 2. tüüpi diabeedi riskifaktoriks. 1. tüüpi diabeeti esineb tavaliselt lastel ja noortel.

Tunnusteks on janu, kiire kaalukaotus, sage urineerimine. Kaasajal ei ole see haigus veel välja ravitav ning vaja on igapäevaselt insuliini manustamist süstidena või insuliinipumba abil kogu järgneva elu jooksul.

2. Teist tüüpi diabeet tekib insuliini toimemehhanismide häirumise tagajärjel. 2. tüüpi diabeedi puhul võib insuliini erituda piisavalt, kuid see ei toimi, nagu peab. 2. tüüpi diabeeti esineb umbes 90 protsenti erinevatest diabeeditüüpide juhtudest. Olles varasemalt enamasti üle 40-aastaste inimeste haigus, on tänapäeval antud tüüpi põdevate haigete vanus langenud. Üha enam diagnoositakse kõnealust haigust ka ülekaalulistel lastel. 2. tüüpi diabeedihaigete noorenemist seostatakse suuresti lääne toitumis- ja elustiiliga. Diabeedi 2. tüübi riskifaktoriteks on pärilik eelsoodumus, liigne kehakaal, vähene liikumine ja vale toitumine. Kui vere glükoosisisaldus on pikka aega kõrge või diabeediravi ebapiisav, võivad tekkida tüsistused nagu närvitundlikkuse langus ning veresoonte kahjustused nii silmades, neerudes, jalgades ja mujal.

3. Eristatakse veel rasedusaegset diabeeti, mis võib, kuid ei pruugi pärast sünnitamist taanduda.

Allikad: Tervise arengu instituut ja Ulvi Merendi, ITK endokrinoloog

14 || Terviseeri

postimees, 10. Oktoober 2017

RASKE TUNNISTADA. Kui alkoholitarbimisest saab sõltuvus, siis tasub sealt tagant otsida ka teisi probleeme, püüda nendega tegelda ja viia sisse püsivaid muutusi.

Alkoholisõltuvus varjutab elu Karin Kivipõld tervis@postimees.ee

PROBLEEM

A

lkoholisõltuvuse korral esineb tung ainet tarvitada ning võimetus kontrollida, millal, kui palju ja pikalt juuakse, rääkis Linnamõisa perearstikeskuse perearst Katrin Martinson. Mõnuaine tarbimise lõpetamisel tekivad võõrutusnähud.

«Sõltuvuse väljakujunemisel tekib alkoholi suhtes tolerants – tuleb juua rohkem, et endist toimet, näiteks rahutunnet, heaolutunnet või und, saavutada,» rääkis Martinson. Ta tõi näiteks, et inimese varasemad muud huvid taanduvad ning juhtivaks muutub mõte juua ja end korraks selle abil paremini tunda ka siis, kui kahjustavad tegurid nagu alkohoolne maksapõletik, depressioon, unehäired või ärevus, on ilmnenud.

Inimesed ei taju koguseid Perearsti sõnul on alkohol meie ühiskonnas legaalne uimasti ja sageli inimesed tarbivad alkoholi, mõtlemata selle peale, missugune on tarvitatud kogus.

«Vastuvõtul arutan sageli patsiendiga tema tervist mõjutavate harjumuste üle ning üllatusega tõdeme teinekord, et igapäevaselt «normaalseks» arvatav alkoholikogus on tegelikult kuritarvitamine või tõenäoline sõltuvus,» rääkis Martinson.

Alkoholiprobleem ei käi tavaliselt üksinda, sellega koos või seda varjutavana esinevad meeleoluhäired, nagu ärevus ja/või depressioon, unehäired, vägivald-

sus, keskendumishäired ja palju muud, mis võivad tuua inimese arstiga rääkima.

Alkohol on salakaval aine.

«See on levinuim uimasti, mis tekitab kõige mõjukamat kahju ühiskonnas. Alkoholile on tüüpiline esialgu meeleolu tõstev ning sotsiaalset pidurdust vähendav toime, juues muutub sageli ka tagasihoidlik inimene jutukaks, aktiivseks, lõbusaks, saab üle tavapärasest tagasihoidlikkusest, tunneb ennast ja näeb teisi atraktiivsemana ning see kõik tõstab ajutiselt enesehinnangut,» kirjeldas tohter.

Volodymyr Melnyk

Mida teeb kuu aega ilma alkoholita inimese kehaga?

Madal enesehinnang kannustab Alkoholi joomise lõpetamisel see tunne kaob ning inimene on uuesti silmitsi iseendaga, oma tavapärase elu murede ja rõõmudega. «Kui puudub võime ja oskus leida iseendas ilusat, oma tegevuses ja töös huvitavat-motiveerivat, siis tundubki, et ainult alkoholijoobes on maailm ja inimene ise selle sees väärtuslik ja huvitav,» rääkis perearst. Ta lisas, et sageli ajab inimese sõltuvusest abi otsima just madal enesehinnang.

Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatri Ants Kase sõnul hakatakse alkoholisõltuvuse probleemi tunnistama tavaliselt alles siis, kui sõltuvus on arenenud väga kaugele ehk 10–20 aastat pärast esmaste sõltuvuse tunnuste ilmnemist.

Suurem osa sõltlastest Kase sõnul seda probleemi ei tunnista. 80 protsenti alkoholisõltuvusega patsientidest ei otsi kunagi abi. Kui sõltuvusest ollakse teadlikud, siis osa aktsepteerib seda kui oma parandamatut olemust.

«Võib tekkida osaline haiguskriitika, diagnoosi aktsepteeritakse, aga sisuline arusaam haiguse olemusest ja valmisolek muutusteks puudub. Kõigutakse lootuse ja meeleheite vahel,» lausus Kask.

Inimesed ei saa sageli ise arugi, mil alkoholitarbimisest on saanud sõltuvus. Foto: Scanpix/

Eesti inimesed tarvitavad alkoholi korraga suurtes kogustes, et end purju juua.

Foto: Scanpix/Tomas Anderson

Statistika • Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka Euroopas.

• Eestis joodi 2016. aastal iga elaniku kohta 8,3 liitrit puhast alkoholi.

• Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on 6 liitrit elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele. Eesti alkoholipoliitika rohelises raamatus on valitsus võtnud eesmärgiks vähendada alkoholitarvitamist püsivalt 8 liitrini elaniku kohta.

• Iga neljas Eesti mees joob end purju vähemalt korra nädalas, pooled meestest vähemalt korra kuus.

• Eesti naised purjutavad harvem, vähemalt korra kuus joob end purju 15 protsenti naistest.

Allikas: Tervise arengu instituut

Psühhiaater rõhutas, et kõige tähtsam ei ole mitte probleemi tunnistamine, vaid võime viia oma ellu sisse püsivaid muutusi.

Väiksem osa alkoholisõltuvusega psühhiaatri juurde pöördujatest läheb sinna ise. Osa teeb seda lähedaste keelituste ajel ja osale on kohtusüsteem käitumiskontrolli ajal seadnud kohustuse pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja läbida vastav ravikuur. «Paljud pöörduvad teiste probleemi-

dega, näiteks ärevuse või depressiooniga, osa küsib nõu oma lähedaste osas, kuid sealjuures selgub, et neil endil on samuti probleeme alkoholi tarbimisega,» ütles Kask.

Psühhiaatri sõnul ei ole alkoholisõltuvus väljaravitav – kord tekkinud sõltuvust ja riski hakata uuesti alkoholi tarbima ei ole võimalik täielikult kaotada.

Raviga saab aga langetada riski tagasilangusteks ja mida kauem

on ravi kestnud, seda väiksem see risk on. Enamasti hinnatakse kliinilistes uuringutes ravitulemust kuue kuu kuni kahe aasta jooksul.

Kase sõnul saab alkoholisõltuvusse langenut aidata eelkõige siis, kui inimene ise tahab abi vastu võtta. «Samas, lähedaste jätkuv surve on kahtlemata vajalik, sest leppides soodustatakse probleemi püsimist ja süvenemist,» selgitas psühhiaater.

Kuuajasest alkoholipaastust saab kerge alkoholitarbija ainult kasu, sõltlasel aga tekivad tõenäoliselt ebameeldivad võõrutusnähud.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) ennetamise osakonna ekspert Jane Alop märkis, et kuna alkohol on organismi jaoks mürkaine, siis kuu aega ilma alkoholita võimaldab väljutada organismist alkoholi tarvitamisel tekkinud jääkained. «Nagu iga süsteem, olgu see inimese keha või pesumasin, töötab see puhtana paremini,» nentis Alop. Kerge alkoholitarvitaja puhul, kes tarbib nädalas mõned lahjad joogid, väljendub see enamasti reipamas olekus ja paremas tujus, kosutavamas unes, samuti kehakaalu languses, loetles ta.

Liigtarvitajate jaoks aga asi nii roosiline polegi ja alkoholi kuritarvitajad ja sõltlased, kes jätavad päeva pealt alkoholitarvitamise maha, kogevad väga ebameeldivaid võõrutusnähtusid, rahvakeeles pohmelli.

«See on ka põhjus, miks sõltlased ei suuda lõpetada alkoholi tarvitamist isegi siis, kui nad seda tahavad. Kui sõltlasel on päriselt soov oma haigust ravida, peaks ta kainena pöörduma sellisesse raviasutusse, kus võõrutusseisundi ravile järgneb tagasilangust ennetav ravi,» soovitas Alop.

Terviseeri || 15

postimees, 10. oktoober 2017

AKTIIVNE ELUVIIS. Tänapäeval üha levinum sõnum, et istumine tapab, ei pea füsioterapeut Taavi Metsma sõnul paika – sellega hirmutatakse inimesi, aga vaja oleks pigem lahendusi, kuidas rohkem liikuda.

Füsioterapeut: meid ei tapa mitte istumine, vaid liikumatus Triin Ärm

triin.arm@postimees.ee

LIIGU «Mitte istumine ei tapa, vaid liikumatus,» ütles Metsma. Istumise puhul on tema sõnul kõige suurem probleem selles, et inimesed kipuvad istuma kogu aeg ühes asendis. Ka arvatakse, et alati sirge seljaga istumine päästab tervisemuredest, aga seegi pole õige, sest nii on keha kogu aeg ühes sundasendis ning võivad tekkida lihaspinged ja valu.

Näiteks sõjaväelastel tuleb olla pidevalt pikalt ühes ja samas asendis, mis piirab liikumisvabadust.

Samas ei tasu nüüd ka sirge seljaga istumist peljata. Mõistlik oleks hoopis erinevaid istumise asendeid pidevalt muuta.

«Istuda võib igas asendis, peaasi, et asendeid vahetad,» selgitas Metsma. Lühiajaliselt ükskõik millises asendis olemine ei ole tema sõnul halb. Nii võib vahepeal ka n-ö lösutada või istuda jalg tagumiku all, aga seda ei maksa teha terve päeva. «Ei tasu karta liikumist – asendite vahetamine on väga efektiivne strateegia,» lausus ta.

Sageli ongi inimesed füsiterapeudi sõnul ära hirmutatud ja arvavad, et istuv töö on halb. Mõnikord hakatakse tööd näiteks seljavalus süüdistama. Tööl olles tasub aga mõelda lihtsalt rohkem liikumise peale. «Me kõik teame, et liikuma peaks, aga sageli me ei tee seda,» lausus ta.

Oluline on kohandada töökoht nii, et tööülesannete täitmi-

sel tuleks liikuda. «Prügikast ei käi laua alla ja printer lauale,» tõi füsioterapeut näiteks. Need võiksid asuda hoopis natuke kaugemal, et töötaja peaks toolilt püsti tõusma ja kõndima printeri või prügikastini.

Ka töökoht peaks olema liikumist soosiv, näiteks jalgadel peaks olema laua all liikumisruumi, sinna ei maksa paigutada prügikasti või arvutit. Samuti oleks hea juhtmevaba telefon, mis ei «ahelda» töötajat kõne ajaks töölaua külge.

Metsma tõi näiteks, et kui võrrelda kroonilise seljavaluga inimesi ja terveid inimesi, siis tõenäolisemalt istuvad pidevalt pikalt ühes asendis just krooniliste seljavaludega inimesed. Terve inimene tunneb end vabalt igas asendis, lisas ta. «Oma keha tuleb usaldada ja kasutada,» rõhutas spetsialist.

Lisaks tuleb istuva töö puhul kasuks muul ajal liigutamine. Selleks tegevuseks võib olla trenn, aga sobib ka näiteks tööle jalutamine või jalgrattaga tööle ja koju sõitmine. Kui inimene on sunnitud tööl pikalt ühes asendis istuma, siis tasuks istuda kodus hoopis põrandal ja proovida teistmoodi asendeid, näiteks vaadata telerit või lugeda raamatut rätsepistes.

Füsioterapeut selgitas, et sotsiaalne keskkond on tekitanud harjumuse, mille järgi peaksime olema pidevalt ühes asendis. Ta tõdes, et inimesed peamiselt kas istuvad, seisavad või kõnnivad.

Millal aga tehti viimati kükke või riputi millegi küljes? «Mõni ütleb, et kükitas viimati lapsepõlves,» tõi Metsma kurva näite.

Tööl ei peaks istuma kogu aeg sirge seljaga, sest pidevalt ühes asendis FOTO: Scanpix/Craig Robinson olemine tekitab seljas ülepinge.

Üldised liikumissoovitused: • Lapsed ja noorukid peaksid aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas.

• Täiskasvanud, sealhulgas eakad, peaksid iga nädal aktiivselt liikuma 150 minutit keskmise intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega.

• Soovitatav on nädalane koormus jagada ühtlaselt, näiteks viiel päeval nädalas keskmise intensiivsusega vähemalt 30 minutit või kolmel päeval nädalas kõrge intensiivsusega vähemalt 25 minutit.

• Vajaliku liikumishulga võib kokku koguda vähemalt 10-minutiliste järjepanu kestvate tegevustena.

• Keskmise intensiivsusega liikumise soovituslik (tervist toetav) optimaalne maht on 300 minutit nädalas.

• Kõigil inimestel on soovitatav vähendada istumisaega.

Allikas: Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015.

Tervise Arengu Instituut

Nõuanded, kuidas tööl rohkem liikuda: • Töökeskkonda tuleks muuta – näiteks panna liftide juurde meeldetuletused, et trepist minna on tervislikum.

• Nutitelefonile tasub tõmmata rakendusi, mis tuletavad liikumist meelde. Näiteks annab see märku, kui inimene pole tund aega koha pealt tõusnud või tuleks teha kümme kükki.

• Erinevad seadmed tasub paigutada töötajatest veidi kaugemale, et nad peaksid nendeni liikuma. Hästi toimib see näiteks veeaparaadi puhul, sest inimesed tahavad vett juua ja peavad seetõttu astuma mõned sammud ning mida rohkem saab joodud vett, seda enam keha seda ka väljutab. Tualetiskäiguga kaasneb samuti liikumine.

• Kontorisse võib paigutada liikuvaid mänguvahendeid, näiteks minigolfiraja, väikesed korvpallikorvid või noolemängud. Nii minnakse suurema tõenäosusega end tööpausi ajal liigutama.

• Võib teha ka süstemaatilisi pause. Näiteks kutsuda kontorisse füsioterapeudi või treeneri, kes õpetab harjutusi, kuidas end töökeskkonnas liigutada.

• Neid harjutusi võib ka hiljem ise töökohas teha ning kutsuda töökaaslasi osa võtma.

Allikas: Taavi Metsma, füsioterapeut