Tervise Extra

TERVISE EXTRA TEEMALEHT

Kasutusala

Bepanthen SALV Rasvane

dekspantenooli 5%

Bepanthen KREEM Väherasvane dekspantenooli 5%

Bepanthen PLUS

kloorheksidiinvesinikkloriidi 0,5% dekspantenooli 5%

Järgmine

TERVISE EXTRA

erinumber ilmub

OKTOOBRIS

2011

11. MÄRTS 2011

TERVISE EXTRA

2

11. MÄRTS 2011

Põlved läbi – kuidas edasi?

RIINA LUIK

V

anarahvatarkus ütleb, et kõik, mis liigub, see ka kulub. Samuti on liigestega, mis eriti vanemas eas põlve liigeskõhre kuludes tunda hakkavad andma.

Osteoartroosist kui haigusest räägitakse juhul, kui liigeskõhr hakkab kuluma enneaegselt, st vanuses 40+ ja toob enesega kaasa eelkõige ebamugavuse (düskomfordi) ja valu sümptomid, millest koduste käepäraste või rahvameditsiini vahenditega enam vabaneda pole võimalik.

MIS OSTEOARTROOSI PÕHJUSTAB? Põlveliigese artroosi ehk gonatroosi nimetatakse rahva seas tihti ka «endise sportlase põlveks» – see on põlveliigese haigus, mis võib tekkida trauma või põlveliigestele osaks saanud ülekoormuse tõttu, nagu seda just sportlastel tihti ette tuleb. Nn sportlase põlve-tüüpi artroos esineb pigem noorematel inimestel ning kahjuks nihkub see piir aina allapoole. Vanuses 40+ välja lööv põlveliigese valulikkus, paistetus ja liikuvuse vähenemine on väga ebamugav ning võib põhjustada lonkamist ja hommikust liigese jäikust.

Haigusnähud võivad tekkida pikema aja jooksul või ka n-ö üleöö. Selliste kaebuste tekkimisel tuleb mõelda, millega seda haigusnähtu võiks seostada: millist spordiala on nooruses harrastatud, kas ja milliseid traumasid on põlvedega olnud, on neid ravitud või ravimata jäetud. Põlv on inimesel enim opereeritav liiges.

Kui on olnud põlvetrauma ja/ või seda on lõigatud, võivad

sellest johtuvad tagajärjed avalduda alles kümne-viieteistkümne aasta pärast: kas vanuse ja liigesevigastuste, sobimatu koormuse või uute traumade tõttu. Eriti pärast neljakümnendat eluaastat sporti tehes või alles alustades tuleks kindlasti meenutada, mis probleeme põlvedega varem on olnud. Kas on ära võetud menisk, sidemeid taastatud või toimunud suur trauma, mille tõttu põlv on olnud kipsis – kõik need asjaolud tuleb spordiala valides või vahetades läbi mõelda.

Teine aspekt, millele artroosi korral tuleks mõelda, on geneetika – kas perekonnas on pärilikke liigesehaigusi. Nende esinemisel on kindlasti haigestumise oht suurem. Mida sel juhul teha annab? Kindlasti tuleb jälgida oma kaalu ja hoida see normi piires. Nii sportimisel kui ka tavaelus tuleks kanda õigeid jalanõusid ja vajaduse korral kasutada ortopeedilisi sisetaldu. Tegelikult peaks ortopeedi juures laskma põhjalikult kontrollida kogu tugisüsteemi – alates seljast kuni varvasteni välja. Tihtipeale ei ole põlvevalu ainult põlve valu, vaid on seotud näiteks lamendunud võlvidega või on selg kõver. Naiste puhul mängib artroosi tekkel rolli ka kõrge konts, mis koormab põlve eesmist osa – põlvekedre liigest.

MILLES AVALDUB? Liigesekõhre kulumise põhjused sportimise tagajärjel võivad olla seotud mitme asjaoluga. Näiteks meniski purunemine. Meniskid on põlve amortisaatorid, rõngjad moodustised, mis asuvad ka-

Teemalehe toimetaja: Riina Luik riina.luik@postimees.ee | tel 666 2318

he liigestuva pinna, reieluu ja sääreluu vahel. Teine põhjus on ülemäärane kehakaal, mis võib koos traumaga liigese kulumist soodustada. Samuti mängib rolli vanus, sest inimkudede, kaasa arvatud liigesekõhre ja meniski taastumine lihtsalt ei toimu enam nii kiiresti. Kolmas põhjus on anatoomilised eripärad, mil liiges lihtsalt hakkab kuluma – lüües lahti ühe, seejärel teise kõhretükikese…

Tavaliselt ei pruugi meniski vigastuse korral traumahetke kohe tähele panna, sest liiges on soe ja esmane valu pole tihti suur. Ligikaudu 80% meniski vigastustest pole meditsiinikirjanduse andmetel seotud konkreetse vigastusega. Ebamugavused avalduvad hiljem, sageli järgmisel päeval, kui lihased ja liigesed on maha jahtunud – siis on põlv kange ja turses ning tundubki, et häda on tekkinud n-ö mitte millestki. Põhjuseks võib olla ka põlveliigestele osaks saav ebatavaline stresskoormus. Kui aga menisk on vigastatud, hakkab ta ka kõhre lõhkuma. Kui meniskit saab taastada või ära võtta, siis kulunud kõhre enam taastada ei saa, seda saab siluda, puhastada, kuid mitte enamat. Seega tuleks meniski vigastuse kahtlusel kohe arsti poole pöörduda.

Kui liiges haigestub ja saab vigastada, reageerib ta tihti üleliigse vedelikuga (sellest tekibki paistetus), kuid liigese järkjärgulisel kulumisel üldjuhul vedelikku ei teki.

Võib tekkida ka nn liigese kuivus ja põlv hakkab krudisema. See on tingitud kõhre toitumise häiretest – kõhres pole veresooni ja toitumine toimub imendumise kaudu.

Kui kõhr on haige, väheneb liigesesisese vedeliku hulk ja häirub ka toitumine. Põlve krudisemine pole a priori liigesehaiguse põhjus – on inimesi, kellel krudisevad põlved lapsest saati. Kuid olen tähele pannud, et põlved hakkavad tihti krudisema endistel sportlastel, kes on sportimise maha jätnud. Sellelaadne krudin

Projektijuht: Marge Martjan marge.martjan@postimees.ee | tel 666 2317

enamasti kaob, kui liigest jälle aktiivsemalt liigutama hakata. Üldiselt on libisev koormus põlvedele hea ja liigese liikumine soodustab liigesvõide teket, vähendades või kaotades ka krudina. Traumajärgselt võib krudisemine olla seotud kõhrevigastusega või vigastusjärgselt tekkiva lihasartroofiaga.

KUIDAS RAVIDA? Kuna alajäseme liigesed on võrreldes ülajäseme omadega pideva koormuse all, jäävad nad ka rohkem haigeks.

Kuid erinevalt kulunud puusaliigesest (koksartroos), kus on ainult kaks võimalust – kas kunstliiges või üldse mitte midagi –, saab põlves algavaid haiguslikke muutusi üsna kaua turgutada ja ravida. Põlv on kahtlemata kõige keerukam liiges ja neid asju, mis võivad põlves katki minna, on teiste liigestega võrreldes palju rohkem. Samal ajal on tänapäeval peaaegu kõiki põlvestruktuure võimalik taastada ning põlveliigese proteesiga on võimalik isegi sporti teha.

Iga põlveliigese operatsioon on omanäoline ja ka taastumine toimub erinevalt – vigastuse ja inimese eelneva seisundi kohaselt. Patsiendile anname kaasa hulga harjutusi ja nõuandeid, mida operatsioonijärgselt soovitame järgida. Paremaks taastumiseks tuleb pöörduda füsioterapeudi poole, kes tegeleb iga patsiendiga individuaalselt. Pahatihti lasevad patsiendid end eksitada algsest heast seisundist ja teevad endale liiga.

Operatsioonist taastumisel ei kehti kindlasti reegel: teen kaks korda rohkem, saan kaks korda rutem terveks!

Palju räägitakse ja kasutatakse ravis (või järelravis) glükoosamiini ja kontroitiini sisaldavaid preparaate. Need on kaks olulist ainet, mis osalevad kõhre struktuuri ülesehitusel ja nende tarvitamine tugevdab kõhre struktuuri. Paraku on ekslik inimeste seas laialt levinud arvamus, nagu tekitaks mõlemad toimeained uue kõhre. Samuti pole tea-

Küljendus: Andres Didrik Makett: Andrus Rebane

FOTO: MARINA PUŠKAR

Mida teha, kui põlveliigesed on «kulunud».

On see tõepoolest ainult sportlaste haigus või võib see tabada igaüht? Mis on põlveliigese artroosi põhjused, kuidas vaevusi leevendada ja ravida, räägib ortopeed ja Eesti tuntumaid artroskoopia- ja sporditraumatoloogia spetsialiste Madis Rahu.

Dr Madis Rahu vastuvõtul haiglas Ortopeedia Arstid. duslikult tõestatud, et kõhr konkreetselt nende ainete tarvitamisel paraneb. Küll aga olen oma patsientide puhul saanud tagasisidet, et mõlemad preparaadid siiski parandavad enesetunnet. Kondroprotektorite (bioglükoosamiini sisaldavad preparaadid) tarvitamisel pole ohtu neist sõltuvusse jääda. Teine hea aspekt on see, et pole mingit tarvidust nende doosi suurendada. Üldjuhul kestab toetuskuur 3–6 kuud, kuid on inimesi, kes tarvitavad preparaate aastaid ja pidevalt.

Põlvetraumadega või lõigatud põlvedega inimesele ei sobi spordialad, kus tuleb ette palju põrutusi. Väga hästi sobivad seevastu näiteks klassikaline suusatamine, uisutamine (ka rulluisutamine), kepikõnd, ujumine ja jalgrattasõit. Kui siiski oma lemmikalast loobuda ei suudeta, tuleb vähemalt endale aru anda, mis ohud ja tagajärjed sellega kaasneda võivad.

Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | tel 666 2258

Põlveliigese artroosi ennetamiseks soovitaksin valida eakohane ja liigeste seisukorrale vastav spordiala, teha sporti õigete jalanõudega, spordialale kohase varustusega.

Kaebuste korral kasutada eritugisidemeid üksnes sportimise ajal, konsulteerides erialaspetsialistiga. Toitumises on oluline, et ei liialdataks dieetidega. Siinses kliimas ja laiuskraadil kasvavad just need õiged ja meie organismile vajalikud toiduained, mida tuleks vaheldusrikkalt tarbida. Liha, kala, piimatooted, teraviljad, aed- ja puuviljad – meie loomulik toidulaud annab tegelikult kõik organismile vajaliku.

Paneksin ka südamele, et oma tervisest hoolimine tähendab muu hulgas seda, et jälgitakse oma tervislikku seisundit – käiakse regulaarselt perearsti juures tervisekontrollis või aktiivse sportimise puhul spordiarsti juures.

Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn | tel 666 2202

TERVISE EXTRA

11. MÄRTS 2011

Ka aju vajab õiget toitu Väsimus, stress, depressioon ja unehäired on signaalid sellest, et aju pole olukorraga rahul ning vajab turgutust ehk õiget toitu.

RIINA LUIK

T

ervisenõuannetes räägitakse tervisest tihtipeale üsna kitsas kontekstis: rõhuasetus on liialt sageli kehakaalul või haigustel ning neist kahest lähtub ka valdav osa soovitustest. Peaaegu kunagi ei räägita aga sellest, et õiget toitu vajab ka aju.

Kuid mida aju siis «süüa» tahaks, et ta töötada jaksaks ja mis juhtub, kui aju nälga jääb?

Esimeses järjekorras vajab aju süsivesikuid – need on tema peamiseks «kütuseks». Süsivesikuteta ei saa hakkama ei aju ega üldse närvisüsteem, kuigi üldises plaanis on süsivesikuid vaja kogu organismi normaalseks energia- ja ainevahetuseks.

Kuna süsivesikuid sisaldavatest toitudest saab organism ka vajalikke kiud- ja mineraalaineid ning vitamiine, on toitumisspetsialistid veendunud, et päevasest energiakulust peaks umbes pool või veidi enam olema kaetud süsivesikutega.

Süsivesikutest loobumise asemel (mida propageerivad paljud tuntud dieedid) tuleks spetsialistide sõnul pöörata tähelepanu eelkõige just süsivesikute kvaliteedile. Meie laiuskraadil, mis seab toitumisele ja toiduainete kättesaadavusele omad tingimused, tarbime häid ehk aeglasi süsivesikuid enamasti viljatoodete ja suhkru näol.

Hea kvaliteediga süsivesikuid saab ennekõike täisteratoodetest (mis sisaldavad lisaks viljaterade koorealuseid kiud- ja mineraalaineid ning vitamiine), tumedatest riisisortidest ja tumedast jahust (ökojahust) valmistatud pastatoodetest.

Parajalt palju kiudaineid sisaldavad ka kõik meie kodumaised aedviljad: magusad kartulisordid, kaunviljad (oad, läätsed), aia- ja metsamarjad ning puuviljad.

AJU «KEEMIALABOR» ...

Boor on üks neist mineraalainetest, mida on organismis tegelikult väga vähe vaja, kuid ilma selleta ka päris läbi ei saa.

Aju puhul on boori olemasolu oluline mälu ja keskendumisvõime seisukohast. Boori parimad allikad toidus on pähklid ja värsked puuviljad (v.a tsitruselised), eriti õunad, avokaadod. Lisaks rosinad, tomatid, kaunviljad ja rohelise värvusega köögiviljad.

Ka vask on asendamatu mineraal, kuigi seda vajab organism samuti üliväikestes kogustes. Olgu siinkohal öeldud, et organismis on vase suurim talletaja just aju. Vasel on aju töös oluline roll tänu ensüümfunktsioonile (st vask toimib ainena, mis teisendab ühendeid organismi poolt paremini omastatavasse vormi) ning on otseselt seotud nii aju funktsioneerimise kui ka kesknärvisüsteemi normaalse tööga.

Vasevaegus võib olla näiteks üks depressiooni põhjustest. Parimad vaseallikad on: koorikloomad, kookospiim, rupskid, päevalilleseemned, India pähklid, spargel, avokaado, küüslauk, (aed)šampinjonid, oad ja sojaoad, kaerakliid.

Ajule on vajalik ka makromineraal fosfor, mis on organismis kaltsiumi järel koguseliselt teisel kohal. Fosforil on palju funktsioone, kuid aju seisukohast vaadatuna on ta erakordselt tähtis, olles n-ö närvisüsteemis põhitegija: moodustades umbes kolmandiku aju kuivmassist, vormib ta ka närve katvat rasvakihti ja on oluline rakkudevahelise signaalainena.

Fosfori vaegus võib põhjustada tunnetushäireid ja keskendumisraskusi ning närvifunktsiooni häireid. Fosforirikkad toiduained on: mereannid (eriti kala-

Kui ohatis kiusab RIINA LUIK

H

uuleherpese ehk ohatise tekkepõhjusi on mitu, kuid kõige sagedamini on selle tüütu «külalise» ilmumine huulele või suu limaskestale seotud nõrgenenud immuunsüsteemiga. Sel juhul on ohatise (taas)ilmumine põhjustatud organismi nõrgenenud vastupanust HSV-1 viirusele (Herpes simplex virus 1), mis on kõige tüüpilisem sügistalvisel aastaajal, mil organism on tavapärasest nõrgestatum.

Herpest põhjustavasse viirusesse nakatutakse enamasti lapseeas, selle kandjad on aga peaaegu kõik inimesed, kuigi see avaldub vähem kui veerandil.

Herpese viirus peidab end enamiku aja latentselt närvirakkudes ja ootab hetke, mil organism nõrgeneb, et siis mööda närvijuhteteid (aksoneid) nahapinnal

paljuneda ja valusate vesivillikestena välja lüüa.

Ohatise teke võib olla seotud ka stressi (või pingelangusega), tugeva päikesekiirgusega (see on eriti sage herpese tekkepõhjus kõrgmägedes suusatades), samuti võib kaasneda kõrge palavikuga, külmetushaiguse või hormonaalsete muutustega menstruatsiooni ajal. Organismi immuunsüsteemi nõrkus, mis iseloomustab näiteks raskekujulisi haigusi nagu aids ja vähk, võib samuti olla herpese põhjustajaks.

Herpesesse võib nakatuda nii passiivsel kui ka aktiivsel moel – viimase puhul on tüüpilisemaks nakkuse viisiks piisknakkus ja otsene kokkupuude viirusekandjaga. Kõige sagedamini toimub see suudlemisel, eriti suured nakatajad on emad, kes on sageli oma lapsega lähedases kontaktis. Oluline on rõ-

mari), maks, liha, munad, piimatooted, kaunviljad, kinoa, pähklid, seemned.

Aju vajab ka asendamatuid rasvhappeid (ARH), mida on kaht liiki: oomega-3 ja oomega-6 (organism ise suudab toota oomega-9, seega see pole asendamatu). ARHi üheks oluliseks funktsiooniks organismis on koos valkudega rakumembraani moodustamine, olles seetõttu organismi n-ö tugitala. Eriti suures kontsentratsioonis on ARH esindatud ajus ja närvisüsteemi rakkudes. Aju ja närvisüsteem sõltuvad otseselt ARHi õigest tasakaalust toidus – sellest sõltub elektriliste impulsside edastamine ja neil on oma osa depressiooni ennetamisel. Parimad ARH-ide allikad on: kala, pähklid, seemned ja nende õlid ning avokaado.

... JA VITAMIINIKAPP Teadaolevalt mängivad üldise väsimuse tekkel peamist rolli B-rühma vitamiinid: B1, B2, B6, B7, B12 – mis kõik on vajalikud eelkõige aju normaalseks elutegevuseks. Nimelt osalevad B-rühma vitamiinid liitsüsivesikute muutmisel lihtsüsivesikuteks (näit glükoosiks), mis on oluline vaimsel tööl ja mida ajurakud kasutavad kõige otsesemalt oma «toiduks».

B1 vitamiini leidub lisaks südamele, skeletilihastele, neerudele ja maksale rohkelt ka ajus, kus ta on otseselt seotud närvisüsteemi ja närviühenduste tegevusega, olles eriti oluline mälufunktsiooni seisukohast. B1 vitamiini vaegusega võivad kaasneda väsimus, ärrituvus, hajaliolek ja depressiivsus. B1 rohked toiduained on: täisteraviljatooted, läätsed, oad, nisuidud, päevalilleseemned ja taine liha.

B2 tähtis roll on seotud eelkõige energia moodustamisel glükoosist, rasvadest ja valgust.

Sellel vitamiinil on oma osa ka migreeni ravis. B2 vähesust seostatakse väsimustundega. Selle parimad allikad on: piimatooted (eriti «elus» jogurt), spinat, spargel, avokaado, punane liha. Vitamiin B6 on tuntud kui keemiliste reaktsioonide kiirendaja orhutada, et suguelunditel esinev (HSV-2) ja huuleherpes kuuluvad küll ühte viiruste perekonda, kuid nende tekitajad on siiski erinevad. Herpese viirus põhjustab sageli ka suu limaskesta põletikku ehk stomatiiti. Sel juhul tekivad villid lisaks huultele igemetele ja keelele. Limaskesta põletiku ärahoidmiseks tuleb hoolitseda ka oma hammaste tervise eest.

ASU KOHE TEGUTSEMA! Esimesed ohatise tundemärgid on kipitus, kihelus, punetus, turse ja valulikkus – nende ilmnedes tuleb kiirelt tegutsema asuda. Need, kel herpest sageli ette tuleb, teavad hästi, et mida varem raviga alustada, seda tulemuslikumaks võitlus osutub ning seepärast on neil alati tõhus ravim käepärast. Juhul kui vajalikku ravimit pole, võib ka mõnest kodusest vahendist kasu olla. Abi ja leevendust võivad pakkuda herpese korduv tupsutamine tugeva põletikuvastase toimega salvei-, melissi- või kootava toimega (kuivatava toime-

ganismis ja eriti oluline on see närvisüsteemile kus selle abil moodustatakse neurotransmittereid (keemilisi signaalaineid), mis reguleerivad meeleolu ja vaimseid protsesse. B6 vaegus organismis avaldub muu hulgas ärrituvuse, depressiivsuse ja unetusena. B6 rikkad toiduained on: täisteratooted ja pruun riis, linnuliha, punane liha, maks ja rupskid, kaunviljad (eriti kikerherned), kala, täisteratooted, rohelised köögiviljad (eriti spargel, spinat, avokaado, lillkapsas, paprika), porgand, porru, sibul ja kartul, puuviljad (eriti banaan). Kurkumi ja ingveri kasutamine toidus parandab selle vitamiini säilimist toidus.

Biotiin ehk vitamiin B7 on kõige vähem tuntud B-rühma vitamiin, mida ainsana selle rühma vitamiinidest vähesel määral organism ise sünteesib. Paljude oluliste funktsioonide hulgas on ta oluline ensüümina, et kiirendada teatud keemilisi reaktsioone, ta osaleb asendamatute rasvhapete moodustamisel (mis on rakkude n-ö ehitusmaterjal) ja ka energia tootmisel valkudest ja rasvadest. Kuna närvisüsteem kasutab energia saamiseks nii glükoosi kui rasva, siis on B7 oluline terve närvisüsteemi jaoks.

B7 rikkad toiduained on: maks, rupskid, kala, munakollane, sojatooted, mandlid, pähklid, avokaado. Köögiviljadest kartul, lehtpeet (mangold), tomat ja porgand.

B12 vitamiini ei toodeta loomades ega taimedes, vaid see pärineb seentest, vetikatest ja bakteritest. B12 on oluline närvide kaitsekihi moodustamisel, seega kogu närvisüsteemis. B12 võib mõjutada hormooni melatoniini tootmist, mis on otseselt seotud meie ärkveloleku ja uneaja rütmide vaheldumisega. B12 rikkad toiduained on: loomsed toiduained: punane liha (eriti maks), linnu- ja ulukiliha, rasvane kala, munad, piimatooted (eriti «elus» jogurt).

Artikli autor on kasutanud Ian Marberi raamatu «Nutikas toitumine» (Kirjastus Pegasus, 2009) algmaterjale. ga) musta tee tõmmistest. Kuid tõeliselt tõhusat abi pakuvad ikkagi apteekides müüdavad spetsiaalsed ravimid. Mingil juhul ei tohi villikesi katki pigistada (kuigi see kiusatus on suur), sest villikestes olev vedelik on eriti nakkusohtlik ning loodetud kasu asemel sünnib hoopis kahju – suule tekib uusi nakkuskoldeid ja ebameeldivaks tüsistuseks võib olla koguni silmade nakatumine viirusega. Ohatis paraneb tavaliselt kuni nädalaga.

Raskemal juhul, kui villid lähevad suureks, tõuseb palavik ja enesetunne halveneb, tuleks arsti poole pöörduda. Herpese ravimit peaks huulele kandma iga kolme tunni tagant ning enne ja pärast seda kindlasti käsi pesema. Herpesviirusest täielikult vabaneda pole kahjuks võimalik, kuid ravimite abil saab haigustunnuseid siiski leevendada. Kõige tõhusamaks ohatise ennetajaks on immuunsüsteemi tugevdamine tervislike eluviiside ja vitamiinirikka toidu abil.

Tähtis on ka üldine hea suuõõne ja hammaste korrashoid.

3

TERVISE EXTRA

4

11. MÄRTS 2011

Harrastussportlase süda vajab tähelepanu ja õiget koormust

RIINA LUIK

K

ui räägime laste ja noorukite treenimisest või aktiivsest spordiharrastusest, siis eeldame, et nad ei treeni omapäi, vaid neil on selleks koolitatud treener, kes kõiki sportimisega seonduvaid protsesse jälgida ja juhtida oskab. Ka tippsportlaste tasemel on Eestis järelevalve väga hea ja neil on omad regulaarse tervisekontrolli (dispanseeringu) võimalused. Ent kui räägime täiskasvanud tervisesportlastest, kes ise oma äranägemise järgi treenivad, siis on tegu hoopis teise kontingendiga. Tervisesportlaste seas on palju neid, kes on järjepidevalt terve elu treeninud ja/või aktiivset eluviisi harrastanud, kuid samavõrd on ilmselt ka neid, kes kunagi aktiivselt sporti teinud ja tahaksid nüüd, aastate (vahel ka aastakümnete) möödudes taas sportliku eluviisi juurde tagasi pöörduda ning uuesti treeninguid alustada.

USALDA ASJATUNDJAID On mitmeid variante, kuidas sellega algust teha nõnda, et oma tervisele, sealhulgas südamele, mitte liiga teha. Perearsti

pädevusse patsiendi füüsilise seisundi põhjalik kontroll, eriti kui enesele seatakse eesmärgiks tõsisemad treeningud ja konkreetsed sportlikud saavutused (joosta/suusatada läbi maraton vms) paraku ei kuulu. Selleks, et oma kehalisest võimekusest enne tõsisemalt spordiga tegelemist selget ülevaadet saada, tuleks pöörduda kas spordiarsti või kogenud treeneri juurde, kes teevad esmased füüsilised testid, selgitavad tausta (kui palju inimene on varem treeninud, mis ala harrastanud jne) ning oskavad juba sellest lähtuvalt ka tulevasteks treeninguteks asjakohast nõu anda. Kui eesmärgiks on saavutussport (ka harrastaja tasemel), oleks soovitav oma treeningprotsessi kaasata kindlasti asjatundlik treener, kes vastava ettevalmistuse saanud inimesena tunneb nii treeningprotsessi kui ka taastumise põhimõtteid. Õnneks oskavad inimesed, kes on varem sportinud, ennast ja oma organismi jälgida ning teha enesetundele vastavaid muudatusi ka treeningkoormustes. Kuid paraku kohtab ikka aeg-ajalt neid, kes kunagi tõsiselt sportinud, siis sellega mingitel põhjustel suure pausi tei-

FOTO: PERH

Põhja-Tallinna Regionaalhaigla funktsionaaldiagnostika osakonna juhataja, südamearst Meelis Vainu tuletab harrastussportlastele meelde, et sportides tuleb eelkõige säilitada mõõdukus, et loodetud kasu asemel südamele kahju ei sünniks. Arst annab nõu, millest aktiivsel sporditegemisel alustada, mida jälgida ja silmas pidada.

Dr Meelis Vainu nud ning nüüd taas alustades soovivad treenida nõndasamuti nagu kunagi nooruses. See on väga suur viga – tahtmine võib olla suur, kuid kindlasti pole pärast aastaid, või isegi aastakümneid aktiivse kehalise koormuseta olnud organism suuteline jätkama sealt, kus sporditegemine kunagi pooleli jäi. Kindlasti tuleks treeninguid alustada piltlikult öeldes mitu-mitu astet altpoolt – pikkamööda ning kehalise võimekuse paranemise järgi hakata tõstma treeningute intensiivsust ja kestust. Teine asi, mida meeles tuleks pidada on see, et varem harrastatud ala ei pruugi enam sobida. See on paljudele mõtlemise koht – kas vahetada ala või muuta meelisala harrastades oma saavutuslikke eesmärke.

MÕISTLIK TREENIMINE Nn spordiväljaku surmade puhul, mida on ette tulnud nii jalgpalluritel, hokimängijatel kui jooksjatel (ka harrastusspordi tasemel) räägitakse tihti, et tegu oli «muidu täiesti ter-

ve inimesega». Ent kui inimene sporditegemise juures sureb, siis tähendab see, et ta polnud päris terve: kas oli tegu mingi varjatud südamehaigusega, millest sportlane/harrastaja ise polnudki teadlik või oldi probleemidest küll teadlik, kuid püüti neid eitada. Alati on võimalikud kaasasündinud südamehaigused, mis tavaelus ei pruugi tunda andagi, kuid suurte koormustega treenides või võistlustel võivad saada saatuslikuks. Sellisel (ka varjatult) haigel südamel pole lihtsalt ressurssi, et ülemäärase koormusega toime tulla. Rõhutada tuleb sedagi, et nii organismi üldine kui ka südame koormustaluvus on alati sügavalt individuaalne ning ühtset universaalset retsepti koormuste osas pole olemas. Kahjuks pole meditsiin kõikvõimas ning isegi kõige põhjalikumate ja moodsamate uuringutega ei suudeta garanteerida, et neid spordiväljaku-surmasid üldse ei juhtuks.

Parim, mida selle vältimiseks teha saab, ongi juba eespool mainitud regulaarne arstlik kontroll spordiarsti juures või vähemalt põhjalikuma uuringu tegemine enne spordiharrastusega alustamist.

Koormusega seotud inimese organismis toimuv on väga lihtne: kõigepealt tõuseb südame löögisagedus, mida inimesed katsuvad/mõõdavad pulsina (tavapäraselt randmel), kindlasti tõuseb vererõhk. Tähtis on, et mõlemad näitajad peavad harrastussportlase kehalise koormuse juures jääma mõistlikkuse piiridesse. Mida see tähendab? Seda, et treenida näitajate juures, kus pulss tõuseb üle 200 löögi/min (normaalne löögisa-

gedus rahulikus olekus on 60-70 lööki/min ning vererõhk tõuseb 230-240-250 mmHg (tervetel täiskasvanud inimestel jääb süstoolne rõhk ehk ülemine näit vahemikku 110-130 mmHg ja alumine näit ehk diastoolne rõhk vahemikku 70-85 mmHg) – see on ilmselgelt liig. Kui niimoodi sporti teha, lõpeb see varem või hiljem halvasti.

JÄLGI ENESETUNNET Teine asi, mida sportimisel (nii treenima kui võistlema minnes) kindlasti arvestada tuleb on enesetunne. Ületöötamisnähtudega, magamatuna, stressiga või haigusjärgselt ei soovita minna treeningule ning kindlasti mitte võistlustele. Tihti aga mõeldakse, et oh, mis see väike palavik või püstijalu põetud gripp ikka mehele teeb. Kuid eelnimetatud seisundi puhul võib isegi tavapärane koormus südamele liiga teha. Sageli kõlav soovitus minna vaimset ülepinget või stressi spordiga lee-

Mõõdukus ja mõistlikkus käsikäes asjatundjate abiga on spordiharrastuse puhul tervise seisukohast vaadatuna parim lähtekoht.

vendama on oma olemuselt õige ja isegi hea – see on stressi vastu paremaid ja käepärasemaid vahendeid. Kuid seejuures tuleb meeles pidada, et treening peab olema tavalisest kergem – kas vähendatud intensiivsuse või mahuga. Kergemahuline treening on hea ka näiteks juhul, kui teil on olnud füüsiliselt väga raske päev või periood, kuid ka sel juhul tuleb jälgida treeningu intensiivsust. Sellega üle pakkudes võib organismis välja kujuneda kurnatus, mis pole aga kunagi sporditegemise eesmärk.

Kurnatusega võivad kaasneda ainevahetushäired: muutused veresuhkru tasemes, organismile oluliste soolade – kaaliumi, magneesiumi ja naatriumi osas.

Kurnatuse vältimiseks treeningul on vajalik jälgida ilmastikuolusid: nii väga kuuma kui ka väga külma temperatuuriga on sportimine märgatavalt raskem ja organismile koormavam kui normaaltemperatuuri juures.

Need on nüansid, mida regulaarselt treenivad inimesed oskavad jälgida, kuid algajad võivad tähelepanuta jätta.

Kõige lihtsam soovitus inimestele, kes sporti teevad, on jälgida pidevalt oma enesetunnet: nii sportimise eel, ajal kui selle järgselt. Järgmisel päeval ei tohiks samuti olla mingisuguseid ebameeldivaid kõrvalnähte, südame tervist silmas pidades ka mitte väsimusetunnet. On inimesi, kes väga naudivad sellist ekstreemset sportimise viisi, kus n-ö vere maitse on suus ja end «pildituks» sporditakse, kuid kindlasti pole see mõistlik sportimise viis. Võib-olla treeninguid (juhul kui räägime juba saavutusspordist treeneri käe all), mis on tõesti väga rasked,

MÖLLER’S DOBBEL IMMUNITY Möller’s Dobbel Immunity kapslid sisaldavad oomega-3 rasvhappeid ja A, D ja E-vitamiine.

Tugevdab organismi vastupanuvõimet ja on hea sinu tervisele!

150 aastat kogemust Norrast!

M 1102-009

Topelt tugev tervis!

TERVISE EXTRA

11. MÄRTS 2011

• Kui sa pole kunagi varem aktiivselt spordiga tegelenud või oled seda teinud palju aastaid tagasi, alusta oma tervisliku seisundi kontrollimisest spordiarsti või kogenud treeneri juures.

•

Ära mine mõtlematult kaasa sportlike üleskutsetega (näiteks joosta/ suusatada läbi maraton), mis sulle ilmselgelt jõukohased pole.

•

Alusta mõistlike koormustega ja jälgi tähelepanelikult oma enesetunnet – tervisele kasuliku treeningu järel peab enesetunne olema hea ning väsimus järgmiseks päevaks kadunud.

•

Kui oled 40+ tuleks järele mõelda, kas ala, mida oled nooruses harrastanud, on sinu jaoks kõige sobivam või tasuks see vahetada mõne teise vastu.

•

Ära treeni ega võistle haigena, vahetult haiguse järgselt, magamatuse, alkoholi tarvitamise järgselt, väljendunud stressi või ületöötamisnähtudega.

•

Pärast suuremat vaimset pinget, tööstressi vms on kerge treening asjakohane ja hea. Selle maht ja intensiivsus peavad aga olema märgatavalt väiksemad kui hea enesetundega ja tavapäraselt treenides.

•

Kui sul on aega vähe, jää siiski kindlaks treeningu kolme põhikomponendi: soojendus, põhitreening ja lõdvestus, juurde, kuid võid vähendada nende mahtu.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

kuid iga trenni lõpus oimetuna maha kukkuda pole kindlasti õige. Kui vaatame spordivõistlusi, siis üldjuhul ei kuku finišis kokku mitte esimesed, vaid teise kümnesse kuulujad, kes andsid endast kõik, kuid kelle tase ei vasta sellele, et esimestega võidu joosta/suusatada. Sellist seisundit, kus end n-ö poolsurnuks joostakse/suusatatakse vms võib äärmuslikul juhul ette tulla vaid võistlustel, kuid kindlasti mitte treeningul. Sellise koormusega treening ei ole organismile kindlasti kasulik.

TREENING OLGU TERVIK On veel üks probleem, millega tänapäeva kiire elutempo juures nii lapsed kui täiskasvanud palju kokku puutuvad – ajahäda. Kui tavapärase tunni-pooleteise asemel on aega näiteks vaid pool tundi või kui treeningule jõutakse ajal, mil ülejäänud on juba soojenduse/ettevalmistuse teinud ja alustanud põhitreeninguga. Rõhutan, et treeningu põhietapid: kerge sissejuhatus, põhitreening ja lõdvestus peavad jääma ka tavapärasest lühema treeningu lahutamatu-

teks osadeks. Kui aega on tavapärasest vähem, tuleb vähendada kõigi kolme treeninguosa mahtu, kuid neid ära jätta ei tohiks.

Kõige lihtsamaid näitajaid, mille jälgimise ja mõõtmisega iga inimene hakkama saab, et veenduda, kas ta endale treeninguga liiga ei tee, on kaks: enesetunne (see on kõige olulisem parameeter) ning see peab olema hea nii trenni eel, ajal kui järel. Ka järgmisel päeval peab olema hea olla, tunne, et teil on rohkem energiat ja elurõõmu.

Teine parameeter on pulss (vt eespool normatiivseid näitusid), milleks tänapäeval paljud kasutavad pulsikella. See on hea ja universaalne abimees. Paraku pole olemas ühtset retsepti selle kohta, milline on optimaalne treeningpulss – see sõltub isiku üldfüüsilisest seisundist, harrastatavast alast, soost, vanusest, kaalust ja mitmest muustki tegurist.

Mõõdukus ja mõistlikkus käsikäes asjatundjate abiga on spordiharrastuse puhul tervise seisukohast vaadatuna parim lähtekoht.

Metsa mahlale!

P

eagi on käes kevadine mahlaaeg, mil tasub kas oma koduaeda või lähimasse metsa minna koos mahlapurgiga – vahtrad ja kased pakuvad pärast tänavust lumerohket talve tõenäoliselt rikkalikku looduslikku mahlasaaki. Et teada saada, kas õige mahlaaeg on juba kätte jõudnud, tasub puu küljest hakatuseks väike oksake murda – murdekohale kohe ilmuv mahlatilk annab alust arvata, et mahlad on liikvele läinud ja võib tegutsema asuda. Kuigi mahlakuuks peetakse üldjuhul aprilli, pole soojal kevadel haruldane ka märtsikuine mahlajooks. Esimesena hakkab jooksma vaher. Vahtrapuusse võib augu puurida juba siis, kui lumehanged alles õuel ja pinnas sulamata. Seevastu kasemahl hakkab aktiivselt jooksma alles pärast maa sulamist, kui temperatuur on püsivalt +4 ja +6 kraadi piires. Nii kase- kui vahtramahl on head vereloomele, ergutavad neerude tegevust ja

puhastavad seeläbi ka verd, soodustavad soolade eemaldamist organismist ja lahustavad põiekivisid. Vahtramahl on kasemahlast suhkrurikkam ja seetõttu ka magusam.

Kase- ja vahtramahla kogutakse nii, et käsipuuriga tuleb puurida auk puu põhjapoolsele või varjulisele küljele (mahl võib päevi tilkudes sooja päikse käes käärima minna) maast umbes 0,5 kuni 1 meetri kõrgusele. Augu läbimõõt võiks olla umbes 3 cm, mitte enam, sest augu suurus iseenesest puu mahlaandi ei mõjuta. Augu sügavus sõltub puu vanusest ja jämedusest, 10 sentimeetrist üldjuhul piisab, vanemale puule võib ka sügavama augu puurida. Kui auk valmis, tuleb sellesse lüüa ca 30-40 cm pikkune süvendatud soonega lehtpuust jooksutila. Kuigi mahla saab nii noorelt kui vanalt puult, on noore puu mahl tunduvalt magusam ning magusam on ka kõrgemal kohal kasvav puu.

Parimat mahlasaaki annavad

FOTO TOOMAS HUIK

PEA MEELES!

5

Kasemahla kogumine Lasnamäel; abiks purgid ja kokteilikõrred.

20-25aastased puud. Vahtra käest saab ööpäevas mõne liitri väärt mahla, kaselt aga hea õnne korral kuni 20 liitrit. Kui paari tunni jooksul on näha, et mahla tuleb rikkalikult, tuleks puu juures tihedamini käia, et väärt kraam asjatult maha ei voolaks. Pikapeale mahla kogus väheneb ja lõpuks lakkab täiesti. Kui puu on mahlaand-

mise lõpetanud, tuleb jooksutila kindlasti välja tõmmata ja voolida uus, toorest lehtpuust punn ning see kiiluna puusse lüüa, et vältida mädaniku teket ja puu hukkumist. Augu täitmiseks võib kasutada ka aiavaha või kuusevaiku. Igal juhul tuleks puud pärast mahlasaaki sel moel kenasti tänada, et järgmisel aastal uuesti kohtuda.

REKLAAMTEKST

Vitamiin B1 puudus kahjustab närve ja südant

Benfogamma®

Vitamiin B1 ehk tiamiin täidab organismis mitmeid tähtsaid ülesandeid. Eriti oluline on ta närvisüsteemi tervise seisukohalt, kuna ta tagab närviülekannete toimimise.

Benfotiamiin 50mg, kaetud tabletid N50

B1-vitamiini aktiivne vorm tiamiinpürofosfaat ehk kokarboksülaas on vajalik veresuhkru (glükoosi) oksüdatiivseks lõhustamiseks. See on kõige olulisem rakkude energiaga varustamise mehhanism.

Juhul, kui B1 vitamiini napib, ei saa rakud piisavalt energiat ja kahjustuvad. Väga tundlikud on vitamiin B1 puuduse suhtes närvirakud, mis vajavad oma normaalseks talitluseks kõige enam energiat. Energianälga jäävad ka lihasrakud, eriti suure energiavajadusega südamelihase rakud.

Vitamiin B1 puuduse tõttu võivad tekkida häired aju töös: mälu nõrgenemine, kestev väsimustunne, töövõime langus, koordinatsioonihäired. Tiamiinipuudus võib avalduda perifeerse närvisüsteemi häiretena: käte või jalgade suremise, säärelihase krampide või ebamääraset valude-

na. Vitamiin B1 puudus võib tekitada ka häireid südame töös.

Veresuhkru kõrgenenud tase tekitab vitamiin B1 puuduse

Tiamiinipuudus kaasneb mitmete krooniliste haigustega, näiteks suhkurtõvega.

Juhul, kui veresuhkru tase on kõrgenenud, ei piisa toiduga saadavast B1-vitamiinist.

Organism vajab tavapärasest rohkem B1vitamiini, et tulla toime liigse veresuhkru lõhustamisega. Vitamiin B1 puudus ähvardab ka tsöliaakiahaigeid ja haavandilise soolepõletikuga patsiente, kelle soolestikust vitamiin B1 väga halvasti imendub.

Vitamiin B1 puudust võivad põhjustada ka ebatervislikud eluviisid ja väärtoitumine

Vitamiin B1 puuduse kutsub esile alkoholi, kange kohvi või musta teega liialdamine ja suitsetamine. Ka liigne maiustamine ja nn rafineeritud süsivesikuid sisaldava rämpstoidu (pitsad, hamburgerid, pirukad ja pastatoidud) liigtarbimine viivad tiamiinipuuduseni.

Vitamiin B1 puuduse raviks on kõige mõistlikum valik benfotiamiin

Benfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv analoog, mis imendub tiamiinist tunduvalt paremini ja satub just sinna, kus organism teda vajab. Benfotiamiin imendub hästi ka neil inimestel, kelle organism tavalist vesilahustuvat B1-vitamiini hästi ei omasta. Benfotiamiin tõstab olulisel määral rakusisest kokarboksülaasi taset ja vitamiinipuuduse nähud kaovad.

Ainuke Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiinisisaldav ravim on Benfogamma, millel on laialdane positiivne kasutuskogemus. Benfogamma sisaldab 50mg benfotiamiini. Päevas võetakse sõltuvalt tiamiinipuuduse nähtude raskusest 1...3 kaetud tabletti. Toime saamiseks tuleb benfotiamiini võtta pidevalt pikema aja jooksul (vähemalt 2 kuud).

ainuke retseptivaba benfotiamiin Eestis Benfotiamiin on palju võimsama toimega kui tavaline veeslahustuv vitamiin B1, sest ta imendub palju paremini ja satub piisaval hulgal just sinna, kus organism teda vajab.

Ravimireklaam. Benfogamma (benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga

Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, Saksamaa Täiendav teave müügiloa hoidja esindajalt Eestis: KBM Pharma OÜ, Tähtvere 4, 51007 Tartu.

Tel. 733 8080.

TERVISE EXTRA

6

11. MÄRTS 2011

Põiepõletik ja tervislik jõhvikas Seetõttu tuleks leesikat kasutada ettevaatusega.

Teine taim, mida põiehädade leevendajana tuntakse on pohl. Pohl sisaldab mitmeid happeid, mis muudavad uriini happelisemaks. Sellises kesk-

Põiepõletik on üks sagedasemaid naistel esinevaid põletikke. Uuringud on näidanud, et peaaegu iga teine naine haigestub vähemalt korra elus kuseteede põletikku ja igal kümnendal naisel esineb põletik vähemalt üks kord aastas.

JAAN JÄNES proviisor

P

õiepõletikku (tsüstiit) esineb naistel neli-viis korda sagedamini kui meestel. Põhjuseks on anatoomilised iseärasused: naistel on põiest väljuv kusetee lühike ja sirge, lisaks paikneb kuseteede ava suhteliselt lähestikku rohkelt mikroobidega asustatud pärakuga. Põiepõletikku tekitab tavaliselt inimese seedetraktis elutsev soolebakter Escherichia coli. Nende arv on soolestikus tohutu ja võib juhtuda, et mõned neist satuvad valesse kohta – päraku piirkonnast kusitisse, kust nad «ronivad» edasi põide. Tavaliselt uhutakse haigusttekitavad bakterid põiest uriiniga välja ja bakter ei jõuagi paljunema hakata. Kui aga normaalne kaitsevõime on häiritud, kinnituvad bakterid põie limaskestale ja hakkavad jõudsasti paljunema ning tulemuseks võib olla põiepõletik.

Põiepõletiku tunnuseks on tihenenud või valulik urineerimine, samuti võib valutada alakõht.

Valud võivad olla pidevad või esineda vaid urineerimise ajal. Harva võib esineda ka palavikku.

ta meie kliima piisavat vedelikutarbimist. Põies ei teki küllaldaselt uriini, mis uhuks halvad bakterid välja. Põiepõletikku esineb tihti rasedatel, kuna surve põiele suureneb, mis takistab uriini voolu kuseteedes. Haigust põevad tihedamini ka kõrge seksuaalse aktiivsusega inimesed, kuna sugulisel vahekorral võib sattuda kuseteedesse arvukalt baktereid. Seda seisundit nimetatakse «mesinädalate tsüstiidiks». Suurem tõenäosus haigestuda on ka eakatel, kuna lihased ja põis ei ole enam endises toonuses, soodustades põletiku teket.

KUIDAS END KAITSTA? Kuseteede põletik on üleneva kulgemisega – see saab alguse kusitist ja põiest ning liigub edasi kõrgemale, kuni neeruvaagnani välja. Seetõttu peab põiepõletiku ravi alustama võimalikult kiiresti. Kui te kahtlustate põiepõletikku, tuleb kohe pöörduda arsti juurde, et vältida võimalikke tüsistusi.

Põiepõletiku vältimiseks on

KES ON OHUSTATUD? Kaitstud ei ole põiepõletiku eest paraku keegi. Haigestumist soodustab juba meie külm ja niiske kliima. Külmetades väheneb meie keha vastupanuvõime ja haigustekitajad pääsevad kergemini võimule. Samuti ei soodus-

Ainukene teaduslikku kinnitust leidnud taim põiepõletiku ennetamiseks on jõhvikas.

mitmeid võimalusi. Toituge tasakaalustatult ja mitmekesiselt, sest ühekülgne toit mõjub uriini koostisele halvasti ja vähendab limaskestade vastupanuvõimet. Oluline osa on ka tarbitaval vedelikul. Ööpäevas peaks jooma 1,5-2 liitrit vedelikku, siis tekib piisaval hulgal uriini, mis aitab välja uhada haigusttekitavaid baktereid. Vältida tuleb ka stressi ja pikaajalist pingutust.

Pingul põieseinad toodavad vähem lima, mistõttu suureneb oht, et bakterid asuvad elama põiepiirkonda. Alakeha tuleb soojas hoida ja vältima peab külmale pinnale istumist. Samuti tuleb vältida jalgade külmasolekut ja tõmbetuult, mis nõrgestavad organismi vastupanuvõimet haigustele.

JÕHVIKAS AITAB Rahvameditsiinis kasutatakse sageli põiepõletiku ärahoidmiseks ja leevendamiseks leesikateed, kuna leesikalehed sisaldavad kuseteid puhastavaid aineid.

Samas peab silmas pidama, et rohke parkainesisalduse tõttu võib leesikas esile kutsuda seedeelundite ja kuseteede limaskestade tugeva ärrituse ning isegi põletikuliste protsesside ägenemist.

konnas on põiepõletikku tekitavatel bakteritel raskem areneda.

Ainukene teaduslikku kinnitust leidnud taim põiepõletiku ennetamiseks on aga jõhvikas.

Jõhvikates leiduvatel erilistel koostisainetel – proantotsüanidiinidel (PAC) – on võime takistada põiepõletikku põhjustavate bakterite kinnitumist põieseinale. Seepärast pole bakteritel võimalik põieseinaga haakuda ja nad uhutakse uriiniga kehast välja. See omakorda hoiab ära põletike teket.

Teaduslikult on tõestatud, et jõhvikate positiivne mõju organismile algab alles siis, kui tarbida 36 mg PACi päevas. Igapäevane jõhvikate söömine on küllaltki keeruline. Samuti on jõhvikamahlas või marjades oleva PACi kogust võimatu kindlaks teha.

Seepärast on soovitav kasutada apteekides müügil olevaid tooteid, kus PACi sisaldus on kontrollitud. Need spetsiaalsed tooted jõhvikatest on saadaval kas vedelikuna või tablettidena. Kasutaja saab ise otsustada, millisel kujul ta toodet eelistab. Silmas tuleb siiski pidada, et põiepõletikku ärahoidva toime saavutamiseks peab PACi kogus jõhvikapreparaadis olema 36 mg.

Meie külmas ja niiskes kliimas on põiepõletik sage haigus, millega on hädas paljud naised.

Põiepõletik muudab elu põrguks – sage ja valulik urineerimine, valud põie piirkonnas – seda ebameeldivat tunnet on kogenud pea iga teine naine. Üks väike mari võib sellistel puhkudel ennetavalt mõjuda. Uuringud on näidanud, et suureviljalise jõhvika (Vaccinium macrocarpon) koostises olevad ained aitavad kuseteedel tervena püsida.

Jõhvikates leiduvatel erilistel koostisainetel, proantotsüanidiinidel (PAC-idel) on võime takistada põletikku põhjustavate bakterite kinnitumist põieseinale.

Bakterid ei haaku põieseinaga ja nad uhu-

takse uriiniga kehast välja. See omakorda hoiabki ära põletike teket.

Teaduslikult on tõestatud, et jõhvikate positiivne mõju organismile algab alles siis, kui tarbida 36 mg PAC-e päevas.

Igapäevane jõhvikate tarbimine põie tervise säilitamiseks on praktilises elus keeruline, kuna PAC-ide kogust värsketes jõhvikates, jõhvikamahlas või kuivatatud marjades on võimatu kindlaks määrata. Seepärast on soovitav kasutada preparaati UroForte, kus PAC-ide kogus on kontrollitud.

UroForte on apteekides müügil nii tablettide kui lahusena. Kasutaja saab ise otsustada, millisel kujul ta toodet eelistab.

Tootja: Kwizda Pharma GmbH, Austria Esindaja Eestis: OÜ KBM Pharma, Tähtvere 4, 51007 Tartu. Tel. +372 7338080

Tänu jõhvikaekstrakti erilisele kontsentreerimismeetodile sisaldab UroForte üks annus 36 mg PAC-e. Selline kogus aitabki säilitada kuseteede normaalse tervise.

REKLAAMTEKST

Naistele, kes on väsinud põiepõletikest

PÕIEPÕLETIKULE ON VASTUVÕTLIKUD: •

Nõrgenenud vastupanuvõimega inimesed. Selle võivad esile kutsuda haigestumine, külmetus, suur füüsiline või vaimne pinge, ühekülgne toitumine jmt. Kui organism on nõrk, ei jõua ta haigustekitajaid piisavalt hävitada.

•

Rasedad. Rasedusega võib kaasneda suurem surve kusejuhadele ja põiele, nii on takistatud normaalne uriini vool kuseteedes, mistõttu on raskendatud bakterite väljutamine uriiniga.

•

Eakad naised. Probleemiks võib olla vaagnapõhjalihaste lõtvusest tekkiv tupeseinte, kusepõie või emaka allavajumine. See soodustab põletiku teket kuseteedes.

•

Suhkruhaigus. Suhkruhaiguse puhul esinev «magus uriin» on hea sööde haigustekitajatele, mis soodustab kuseteede põletiku arengut.

•

Kõrge seksuaalne aktiivsus. Sugulisel vahekorral satub kusepõide paratamatult ka arvukalt baktereid. Suure sugulise aktiivsuse korral võib bakterite sissetung ületada uriiniga väljavoolavate bakterite hulga.

•

Halb hügieen. Vale päraku pühkimise harjumus. Pühkida tuleb alati eest taha, mitte vastupidi.

•

Eesnäärme suurenemine meestel. Eesnäärme suurenemine takistab normaalset uriini väljavoolu, mis omakorda soodustab põiepõletiku teket.

Allikas: proviisor Jaan Jänes

10 HEAD NÕUANNET: 1. Tarbige võimalikult palju vedelikku. Jooge päevas 1,5-2 liitrit vett või taimeteed. Vedelik suurendab uriinivoolu ja «peseb» kuseteed läbi.

2. Hoidke keha soojas. Vahetage märjad riided esimesel võimalusel kuivade vastu. Pidage seda silmas ka suvel (veest tulles, vihma käes olles jne).

3. Hoidke jalad alati soojas, kuna külmad jalad võivad alakõhu verevarustust halvendada.

4. Urineerige tihedamini. Niipea, kui tekib soov urineerida, tuleb minna tualetti, ärge kannatage häda. Normaalne urineerimistihedus on 4...6 korda päevas.

5. Mitte pesta liiga sageli intiimpiirkonda seebiga ja mitte kasutada liiga sageli intiimpesugeele (korra päevas piisab) – need nõrgendavad naha happelist kaitsekihti. Tualetis käies tuleb pühkida alati eest taha, mitte vastupidi.

6. Pärast vahekorda peske ennast hiljemalt 15 minuti jooksul, et võimalikud intiimpiirkonda sattunud bakterid välja loputada.

7. Vahetage aluspesu iga päev. Aluspesu olgu mittesünteetilisest materjalist ja mitte liiga kitsas.

8. Tehke sooje jalavanne alakõhu verevarustuse parandamiseks.

9. Tugevdage organismi vastupanuvõimet tasakaalustatud toitumisega (suur puu- ja juurviljade sisaldus toidusedelis).

10. Tarbige põie jaoks kasulikke aineid, nagu jõhvikas ja C-vitamiin.

Allikas: proviisor Jaan Jänes

TERVISE EXTRA

11. MÄRTS 2011

7

Kui kõht möllab RIINA LUIK

T

avaliselt ei suuda aga inimesed, kes varmad kiusatustele järele andma, oma sõna pidada.

On see käegalöömine siiski nii ohutu kui näib?

Gastriit ehk maokatarr on üsna sageli esinev haigus, mis on otseselt seotud inimese eluviisidega – toitumisharjumuste, alkoholi ja ravimite tarvitamisega ning oma osa mängib muidugi ka stress. Kuigi enamasti piirduvad gastriidist tingitud vaevused päeva-paariga, võib krooniliseks muutunud maokatarr põhjustada muidki ja palju tõsisemaid mao- ja soolestiku haigusi ning olla tervisele tõsiseks ohuks.

Gastriit on oma olemuselt mao limaskesta põletik, millel on mitmeid tekkepõhjusi. Tüüpilisemad, otseselt toidu ja toitumisharjumustega seotud katarrid tulenevad näiteks paljude eri toitude samaaegsel korraga tarbimisel (nn pidulaua sündroom, mil tahetakse kõike laual olevat maitsta), organismile mingil põhjusel vastunäidustatud (organism ei omasta mingit toiduainet, toit on liiga

vürtsikas, liigselt praetud jne) toidu söömisest või on makku sattunud liiga kuum toit. Eelnimetatud puhkudel tekib maokatarr järsku (tavaliselt öösel), kulgeb ägedate kõhuvaludega, kuid kestab suhteliselt lühikest aega (päev või paar) ning allub hästi ravile.

Nagu teada, soodustavad toiduained erineval määral ja eri seedevõimega maomahla eritumist ning mao suurimaks ülesandeks ongi tasakaalu saavutamine seedemahlu ergutava ja samal ajal siduva toime vahel. Maole sobivad eriti hästi keedetud ja hautatud toiduained: liha, kala, munad, juust ja piim, sest need seovad maosisaldist rohkem kui ergutavad. Kõik soojad joogid (sh supid, puljongid), alkohol ja oakohv ergutavad mao tegevust.

Tugeva stressi ning mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite kasutamise korral väheneb mao limaskesta kaitsva lima tootmine. Kui maos on aga lima vähe ja seedemahlasid toodetud rohkem kui vaja, hakkab magu seedima iseennast ning tekib põletikuline protsess. Seedenõrede tootmise jätkudes on suur oht, et tekivad maohaavandid. See on aga juba tõsine haigus.

OHT MUUTUDA KROONILISEKS Tüüpilised maokatarri nähud on ebamugavustunne ja valud mao piirkonnas, millega kaasnevad iiveldus, isutus, oksendamine, rõhumistunne ülakõhus ja ebameeldiv maitse suus.

Kui gastriit hakkab esinema sageli, ja seda isegi juhul, mida inimene ise n-ö toidurežiimi rikkumisena ei tunnetagi, võib rääkida juba kroonilise kuju võtnud gastriidist. Kroonilise gastriidi korral väheneb maonäärmete hulk ja vajalikke seedeensüüme toodetakse vajalikust vähem.

Kroonilise gastriidi kujunemisel pole üheseid põhjuseid, kuid sage alkoholitarbimine ja mõningate toiduainete liigtarvitamine on siin olulisel kohal. Kuigi kanget oakohvi peetakse üheks kroonilise maokatarri sagedasemaks põhjustajaks, pole see üldjuhul seotud otseselt mitte kohvi enese, vaid selle ülemäärase koguse ja kangusega, millele lisanduvad ka muud ebasoodsad tegurid: ebatervislik toitumine, alkoholitarbimine ja suitsetamine.

Samuti võib kroonilist maokatarri põhjustada inimese pikka aega kestev ebatervislik toitumine. Näiteks kui ei suudeta järele anda kiusatusele tarbida toiduained, mida organism tegelikult raskesti seedib või ei omasta üldse ning toitutakse ühekülgselt.

Katarri sümptomeid esineb vahel ka dieetide, eriti harjumuspäratu toortoidu pikaajalisel tarbimisel.

FOTOD: INTERNET

Kõik me oleme vähemalt paar korda elus endale pidulauas söömise ja alkoholi tarbimisega liiga teinud ning järgmisel päeval andnud pühaliku tõotuse, et enam seda ei juhtu.

LOODUSLIKUD ABIMEHED: •

Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid: humal, linnurohi, põdrakanep, kummel, kalmus, naistepuna, kibuvits

•

Mao- ja peensoolepõletik: naistepuna

•

Mao- ja soolegaasid: koirohi, köömned, meliss, piparmünt, raudrohi, pune, aedliivatee, kalmus

•

Maokatarr: kibuvits, kanarbik, pihlakas, humal, linnurohi, põdrakanep, kummel, saialill

•

Maokatarr (põhjustatuna mao alahappesusest): pohl, pune, võilill, meliss

•

Maokatarr (põhjustatuna mao ülihappesusest): kanarbik

•

Maolihaste lõtvus: islandi käokõrv

•

Maomahla alahappesus: kibuvits, teeleht

•

Maomahla eritust soodustav: islandi käokõrv, naistepuna

•

Maomahla ülihappesus: kanarbik, koirohi, piparmünt

•

Maotalitust ergutav: kortsleht, kadakas, köömned, kalmus Allikas: Vadi Gild OÜ koduleht

Üheks tõsisemaks riskiteguriks kroonilise gastriidi tekkel on muidugi alkohol – selle liigtarbimine (nii kange kui lahja alkoholi) ning eriti tühja maoga alkoholi tarbimine.

Maokatarri ja maohaavandite tekkimist seostatakse otseselt ka maos eluneva bakteri Helicobacter pylori'ga, mida leidub teaduslikele allikatele tuginedes ca 80% inimestest. Bakter eritab oma elutegevuse käigus maos ureaasi, mis teiste ühenditega reageerides annab mürgise ammoniaagi. Ammoniaagi ja mõnede teiste ühendite koosmõju võib põhjustada maolimaskesta põletikku. Kui normaalses seisundis on mao limaskest maohappe eest kaitstud, siis ebapiisava kaitse puhul, millele loovad soodsa fooni kroonilised gastriidid, võivad tekkida haavandid.

Just Helicobacter pylori on peaaegu kõikide seda tüüpi haavandite põhjustajaks.

Parimaks maokatarri ennetamise viisiks on oma toitumisharjumuste põhjalik läbivaatamine ja vajadusel muutmine. Oluline on süüa regulaarselt ja enam-vähem kindlatel kellaaegadel ning võimalikult mitmekesist toitu, vältida liiga teravamaitselisi ja praetud toite ning pidada piiri toidu kogustega. Samuti pole soovitav juua liiga kuumi jooke ega süüa tulist toitu. Gastriiti ravitakse maohappe eritust pidurdavate ravimitega, kuid eelnimetatud soovitused kehtivad ka raskekujulise gastriidi põdemise järgselt. Rahvameditsiin tunneb palju leebeid ravimooduseid ja vaevusi leevendavaid viise, millest levinuim ja lihtsaim on õige ravitee.

Aitab hoida urinaaltrakti tervist Toetab urinaaltrakti head funktsioneerimist Tänu vett väljaviivale toimele väljutab organismist kahjulikke jääkaineid ja haigusetekitajaid Efektiivse antioksüdandina pakub kaitset vabade radikaalide eest

Urinal Akut sisaldab toimeainet Hi-PACTM - kõrgkontsentreeritud jõhvikaekstrakti. Preparaat on soovitatav ägedama põiehäda ja intensiivse ebamugavustunde puhul urinaaltraktis.

Saadaval apteekides ja e-poes www.walmark.ee

Maaletooja: Remedex OÜ, Harjumaa, www.remedex.ee

TERVISE EXTRA

8

11. MÄRTS 2011

Emmed vajavad õiget toitu ja vitamiine ISUTAB JA IIVELDAB

RIINA LUIK

K

ui naine on rasedaks jäänud, mõtleb ta suure tõenäosusega kohe sellele, et nüüd tuleb minna otsejoones apteeki, et endale ja oma tulevasele lapsele kõik vajalikud vitamiinid ja toidulisandid välja vaadata. Ämmaemand Maila Teramees (pildil) ütleb, et esimene soovitus on siiski see, et nii beebiootel kui ka rinnaga toitvad emad peaksid ennekõike tervislikult toituma ja alles näidustuste ilmnedes võtma lisaks vitamiine ja toidulisandeid. Ennekõike tuleb põhjalikult üle vaadata oma senine toidusedel, mida tavaliselt koos ämmaemandaga esimese visiidi ajal tehaksegi.

«Noore ema toiduvalik peaks olema tervislik, mitmekülgne, puhas ja värske – sel juhul saab loode ema verest kõik talle kasvamiseks ja arenemiseks vajalikud vitamiinid ja mineraalained,» märgib Teramees. Ta lisab, et üsna tihti tuleb tal nõuandlas kokku puutuda arvamusega, nagu peaks rase tarbima topeltkoguse toitaineid või vitamiine. See ei vasta ämmaemanda sõnul tõele: noor ema ei

pea sööma ega tarbima vitamiine kahe eest. Kuigi möönab, et teatud vitamiine (nt B-grupi vitamiine ja eriti foolhapet, mis kannab ka nime antianeemiline vitamiin) ja mineraalaineid (nt rauda, magneesiumi) peaks olema toidus tavalisega võrreldes pisut enam, sest vajadus nende järele suureneb.

Teramees rõhutab, et noore ema toiduvalikus peaksid kindlasti olema esindatud piima- ja lihasaadused, kala, teraviljad ning juur- ja puuviljad. Kui see aga mingil põhjusel nii ei ole, siis tuleb arenevale lootele kindlasti ema organismi kaudu juurde anda nii vitamiine kui ka mineraalaineid. «Kuid veel enne kui sammud apteeki seada, tuleks nõu pidada oma ämmaemandaga, sest nemad on noore ema vereanalüüsidega kõige paremini kursis. Näiteks kui on vähenenud rauasisaldus, siis millist preparaati täpselt peaks tarbima, mida sinna juurde manustada – proviisoril puudub erinevalt arstist vajalik ülevaade. Täpse verepildi teadmine on oluline ka seetõttu, et vältida vitamiinide üledoseerimist,» rõhutab Teramees. «Ämmaemand või günekoloog ei soovita kunagi vitamiine ja toiduli-

FOTO: ITK

Ida-Tallinna Keskhaigla emadusnõuandla ämmaemand Maila Teramees räägib, mida peaksid beebiootel ja rinnaga toitvad emad toitumisel enda ja oma pisipõnnide tervise nimel silmas pidama.

Ida-Tallinna Keskhaigla emadusnõuandla ämmaemand Maila Teramees. sandeid n-ö igaks juhuks. Näiteks on organismile väga olulise A-vitamiini või raua üledoseerimine ohtlik, toiduga pole aga kunagi üledoseerimise ohtu.»

Teramehe hinnangul on kõik meie apteekides noortele emadele mõeldud vitamiinid ja toidulisandid siiski kontrollitud ja spetsiaalselt raseda organismis toimuva eripära arvestades tasakaalustatud.

«Nii beebiootel emadel kui ka sünnitusjärgselt rinnaga toitmise ajal on oluline meeles pidada, et see ei ole õige aeg dieedipidamiseks, kuigi noortele emadele on taas heasse vormi saamine väga oluline,» ütleb Teramees, ja lisab, et tervislike toitumisharjumuste kujundamine raseduse ajal mõjutab ka sündiva lapse toitumisharjumisi.

Raseduse ajal paljusid naisi tabavad tugevad maitsemuutused on seotud hormonaalsete protsessidega, sest kõikvõimalike hormoonide hulk kasvab organismis märkimisväärselt. Raseduse ajal võib tekkida vastupandamatu soov mingi toiduaine järele, mis varem pole võib-olla maitsenudki: õlu, heeringas, kilu, mõni maius ... Võib tekkida ka olukord, kus mõnd endist lemmiktoitu või toiduainet enam suu sissegi ei taha võtta, või tekitab see koguni iiveldustunde. Mis puudutab isutamist ja nendele järele andmist, siis ütleb Teramees, et eelkõige tuleb jääda mõõdukuse piiresse ja mitte minna välja ekstreemsuste peale. «Eriti puudutab see magusaisu. Jälgime siiski iga raseda visiidi ajal tema kehakaalu tõusu. Iga kuu on normaalne kaalu juurdekasv 1,5–2 kg. Ent kui kaal hakkab tõusma juba 3-4 ja enama kilo võrra kuus, tõstatab ämmaemand kindlasti toitumise teema, et põhjus välja selgitada,» ütleb Teramees.

Need, kel siiski on vastupandamatu isu magusa järele, soovitab ämmaemand magusat tarbida hommikul, mitte õhtul. Õhtune söögikord peaks olema kergesti seeditav ja magu mitte koormav. Nii rasedatel kui ka rinnaga toitvatel emadel soovitab ta tavapärasest veidi rohkem vedelikke tarbida, kuid paneb südamele, et paljud ei tea, et poemahlades ja mahlajookides on väga palju süsivesikuid, mis kipuvad kaalu

kergitama. Teramees soovitab asendada osa tarbitavast vedelikust puhta joogivee, tee, naturaalsete mahlade ja piimaga: «Piim on väga oluline kaltsiumi allikas.» Raseda toitumise puhul on oluline ka toidukordade sagedus – pikki vahesid ei tohiks jätta ja hea oleks mõni väike tervislik pala käepärast hoida. Kui toidukordade vahe on läinud liiga suureks, võib tunnetatud isu olla märksa suurem kui tegelik isu ja suurest praest vaid n-ö nokitakse. «Iiveldustunde hea leevendaja on toitainerikas, kuid samas väga neutraalne toiduaine banaan, mida võib iiveldusega ärganu ampsata kohe voodist tõustes. Banaan on rikas B-grupi vitamiinide poolest ja aitab seetõttu iiveldusest kiiresti üle saada,» annab Teramees praktilist nõu.

Ebaregulaarne toitumine on ämmaemanda sõnul ohtlik ka seetõttu, et vere suhkrutaseme langemine kriitilise piirini võib esile kutsuda minestuse. Oluline on ka see, et beebiootel ema ei elaks vaid võileibadest, sest organism vajab sooja ja vaheldusrikast toitu, ka putrusid ja suppe.

LINNALEGENDID Rinnaga toitvate emade jaoks on alati probleem number üks, kas ja kui kauaks jagub imiku toitmiseks nii olulist rinnapiima.

Endiselt ringleb rahva seas palju nn linnalegende, millele lootes vähese rinnapiimaga noored emad on valmis ükskõik mida järele proovima.

Rinnapiima kogus ei sõltu aga ema tarvitatava toidu hulgast, vaid imetamise sagedusest, kestusest ja imiku imemistehnika tõhususest. Rinnapiima rohkus on otseselt seotud piimanäärmete tootlikkusega ning rinna suurus ega kuju pole olulised. Küll on aga mõlemad tugevalt mõjutatud pärilikkusest – kuidas emal, nõnda tütrel.

Enamik nn linnalegende ei pea Teramehe sõnul paika ning üks neist, mille ta kohe ümber lükkab, on see, et imetav ema peab väga palju jooma. Normkogus vedelikku inimesel oleks ööpäevas 2–2,4 liitrit ning imetav ema peaks sellele täiendavalt juurde tarbima 600–700 ml. Joogina saadakse ligikaudu liiter, ülejäänud vesi saadakse toiduga.

Imetav ema peaks Teramehe soovituse järgi piirama eelkõige kange tee ja kohvi joomist, viimast võiks juua hommikul näiteks pärast lapse imetamist, samuti pole liialt magusad joogid ja gaseeritud joogid imetavale emale head.

Ka värsket piima armastav ema võiks end ja beebit jälgida, sest rohke värske piima (ja muide, ka porgandi söömine) võib panna nii emal kui ka imikul kõhu kinni.

Kui ema mingil põhjusel ei tarvita imetamise ajal kaltsiumirikkaid toiduaineid (head kaltsiumi allikad on näiteks kalakonservid, fermenteeritud piimatooted, sojaja tofutooted, hiina kapsas, kaunviljad jmt), tuleks tal jätkata apteegist ostetud kaltsiumit sisaldavate toidulisandite kasutamist.

TERVISE EXTRA

11. MĂ„RTS 2011

9

Kþik teavad väljendit pehme nagu beebi pepu, ent selleks, et beebi pepu oleks pehme ja nahk siidiselt sile, tuleb seda þigesti hooldada.

ESME KASSAK

S

ßndides on lapse nahk kosmeetikumidest rikkumata ja probleemideta naha puhul vþikski lapse aastaseks saamiseni läbi ajada suuresti vaid veega. Vastsßndinu naha pH tase on 6,5 (täiskasvanul 5,5) ja esimeste nädalate jooksul kujuneb välja naha normaalne mikrofloora, mis kaitseb nahka infektsioonide eest.

Ida-Tallinna Keskhaigla emadusnþuandla loomuliku sßnnituse keskuse juht Annely Kärema ßtleb, et praegu on ßldse suundumus vþimalikult vähe beebi naha peale midagi määrida, isegi vannitada vþib ilma vanniþlita, kui nahk pole kuiv. Kui beebi nahk on kuiv ja ketendab, siis vþiks vannivette þli panna, aga lisaks kreemi ei ole siis vaja, räägib ta. Me tahame kþike väga osta, aga kui laps läheb sßnnitusmajast koju, siis on tal ßldiselt vaja vahendit naba puhastamiseks, lisaks vþiks olla tsinksalv mähkmepiirkonna jaoks ja vanniþli, mida vette panna, loetleb Kärema ßles vahendid, millest peaks piisama. Last vþiks vannitada paar korda nädalas, et nahka mitte väga ära kuivatada, sest ka vesi vþib pahatihti liiga kare olla. Lapse nahk ei ole nii nagu meil, et þhtul läheb kuivaks vþi

vastupidi rasvaseks. Loodus reguleerib need asjad ise, kui me korralikult toitume ja vedelikku tarbime. Organismis on olemas kþik mehhanismid, et naha niiskus oleks piisav. Öeldakse, et beebi nahk on korras, kui ta saab piisavalt vedelikku, rinnapiimal olev laps siis vastavalt rinnapiima, selgitab Kärema.

Kui aga on kohe alguses teada, et lapsel on nahaga probleeme (näiteks on laps allergiline), siis tuleks konsulteerida arsti vþi allergoloogiga ja lähtuda kreemi valikul spetsialisti soovitustest.

Neil juhtudel tuleks Kärema hinnangul kasutada pigem apteegikosmeetikat kui suure poeketi oma. Nþu tuleks kßsida kþige puhul, mis emale muret teeb, olgu selleks naha ketendamine, laigud, täpid vþi punnikesed. Regulaarsed visiidid perearsti juurde on hea vþimalus probleemsed kohad ette näidata ja siis vajadusel juba nahaarsti poole pÜÜrduda.

Last vannitades pole tegelikult isegi seepi vaja. Kui pesuvahendit siiski kasutatakse, peaks sel olema neutraalne pH. Alternatiivina vþib tsinksalvi ja väljaheite eemaldamiseks aga kasutada ka þli, mis erinevalt seebist ei kuivata nahka. Kui juba pesuvahendeid vþi kreeme kasutada, tuleks hoolikalt koostisega tutvuda, et kasu asemel ei teeks need veel

suuremat kahju. Värvilised ťampoonipudelid soovitab Kärema jätta hilisemasse ikka, vähemalt kolmanda eluaastani peaks kþik olema ilma igasuguste lþhna- ja lisaaineteta, et mitte rikkuda loomulikku mikrofloorat.

KREEMITA ALLES SIIS, KUI ON PROBLEEM Hästi populaarsed on tänapäeval kþrvu ßhekordsete mähkmetega ka niisked lapid. Neid vþiks Kärema sþnul kasutada aga vaid erandkorras, reisil vþi tþesti ÜÜsel, kui pole jaksu last pesema minna. Pideval kasutamisel moodustavad need lapse nahale kihi, mis ei lase hingata, tekitades probleeme. Kui mähkmepiirkond on kuiv ja puhas ning pole tekkinud mähkmepunetust, siis ei tohiks sinna mitte midagi panna. Puudrit tänapäeval ßldse ei soovitata, see vþtab n-Ü naha hingamise kinni. Kreemi pannakse alles siis, kui on tekkinud juba konkreetne mure, räägib Annely Kärema ja soovitab lisaks vähemalt korra päevas teha beebile mähkmevabasid tuulutamisi.

LAPSESÕBRALIK LOODUSKOSMEETIKA Kþige þrnemad on imiku nahale looduslike toodete spetsiaalsed beebisarjad. Nii märgib Kärema ßhe tuntuma, ka apteegis saadaval oleva loodusliku beebisarjana ära Weleda. Suurema valiku loodustooteid leiab erinevatest Ükopoodidest, kust vþib ka täpsemat nþu kßsida. Orgaanilise kosmeetika e-poe Natural Me juht

Helen Kaup, kel endalgi ßks lastest allergiline, soovitab universaalse þlina nii vanni lisamiseks kui kehale määrimiseks jojobaþli, mida erinevalt mandliþli sisaldavatest toodetest sobib ka pähkliallergia korral kasutada.

Väga oluliseks peab Kaup kemikaalide puudumist toodetes, kuna just need vþivad luua tulevikus pinnase veelgi suuremateks probleemideks ja ristallergiateks. Koostist soovitab ta jälgida nii apteegi- kui ka orgaanilise kosmeetika puhul. Tuleb teada endale vþi oma hoolealusele mittesobilikest koostisosadest, eriti kui tegemist on väga tundliku vþi allergilise nahaga, sþnab ta.

Looduslike toodete puhul on oluline jälgida, et need ei sisaldaks eeterlikke þlisid, kuna vþivad alla aastastel lastel erisuguseid reaktsioone esile tuua.

Beebidele ja tulevastele emadele on näiteks spetsialiseerunud Erbaorganicsi sari. Nii beebidel kui väikelastel vþib Kauba sþnul julgelt kasutada Lavera Neutral sarja, aga ka 100% orgaanilist BalmBalmi lþhnavaba sarja, mis sobib hästi allergikutele. Probleemse naha puhul märgib Kaup enda kasutuskogemusest lähtuvalt ära Dr Hauschka Med’i sarja, mis vþib tuua nahale vajalikku leevendust.

ILMASTIKUOLUD MÕJUTAVAD Naha seisukorda mþjutavad otseselt temperatuur ja rþivad, mis ihule lähedal. Annely Kärema hinnangul ongi beebide riided

FOTO: ITK

Beebi nahale on parim puhas vesi

Ämmaemand Annely Kärema koos tillukese hoolealusega. enamasti nahale sþbralikust puuvillasest materjalist, kuid seda vþiks siiski jälgida. Kßlmal ajal vþib nahk vajada turgutust nii sellepärast, et toas on kßtteperioodil þhk kuivem, kui ka käreda kßlma eest kaitseks. Siis soovitab Kärema näiteks universaalset Bepantheni kreemi, mida emadel hea ka rinnanibudel leevenduseks kasutada. Õue minnes vþiks lapse pþskedele ja lþuaotsale määrida neutraalsemat rasvast kreemi, kindlasti peaks kaitsma kreemiga beebi nahka, kui ta þue magama jäetakse. Kþige tähtsam on kßlma

ilma kreemi puhul, et see ei sisaldaks tilgakestki vett, pÜÜrab Helen Kaup tähelepanu olulistele nßanssidele.

Kuuma ilmaga tuleb pakkuda nahale seevastu kergemat hooldust, kasutades kergema konsistentsiga vesi-þlis losjoone, kuid kindlasti ei tohi neid otse higisele nahale määrida, vaid enne nahk higist puhtaks loputada ja kuivatada. Suvisel ajal on kohustuslik ka päikesekaitse – lapseeas saadud pþletused on nahale kþige ohtlikumad, seega tuleks lapsi kiirguse eest hoolikalt kaitsta.

664 #Ăƒ#$)&/ CBCZT ĂśSTU "15&&(*4"3* #FFCJ OBIL PO WĂŠHB ĂœIVLF TFFUĂœUUV LB UVOEMJL WBKBEFT WĂœJNBMJLVMU ĂœSOB LBJUTFU ­NNBFNBOEBE KB QFEJBBUSJE TPPWJUBWBE CFFCJEFMF IPPMEVTTBSKV WĂœJNBMJLVMU WĂŠIFTUF LPPTUJTPTBEFHB FU BMMFSHJBSJTLJ NJOJNFFSJEB #Ă CDIFO CBCZT mSTU OBIBIPPMEVTWBIFOEJE TJTBMEBWBE WBJE WBKBMJLLF LPPTUJTPTJ NJEB CFFCJ IBCSBT OBIL PNB UFSWFLT BSFOHVLT WBKBC

U U E E L U V I TA M I I N Rasedate ja rinnaga toitvate naiste vitamiinide ja mineraaltoitainete vajadus on oluliselt suurenenud, sest lisaks ema organismile vajab neid ka kasvav laps. Multivitamiin MamaVit on toidulisand 10 mineraaltoitaine ja 12 vitamiiniga, mis sisaldab muuhulgas ka 400 Âľg foolhapet.

Rasedust planeerides ja raseduse ajal on Ăźlioluline saada Ăľige kogus foolhapet, et sĂźnniks terve ja tugev laps.

#Ă CDIFO CBCZT ĂśSTU BQUFFHJTBSJ o BSFOEBUVE TFMMFLT FU WJJB BMMFSHJBSJTLJE NJJOJNVNJOJ WĂŠIFTUF LVJE IPPMJLBMU WBMJUVE UPPSBJOFUFHB #Ă CDIFO CBCZT mSTU BQUFFHJTBSJ FJ TJTBMEB t WĂŠSWBJOFJE t TĂŠJMJUVTBJOFJE t NJOFSBBMĂœMJ QBSBmJO

t QBSGĂ Ă NF t FFUFSMJLLF ĂœMJTJE t 1&( FNVMHBBUPSFJE

Ă•huniisutid mis hoiavad naha korras ja hingamise tervena Stadler form Ăľhuniisutid ja Ăľhupesurid hoolitsevad sisekliima puhtuse eest ja tĂľstavad Ăľhuniiskuse vajalikul tasemel. Ĺ veitsi kvaliteet mĂľistliku hinnaga.

OSKAR

Naturaalne þhuniisutus mis sobib kþikidele. Vaikne ja kasutaja­ sþbralik niisuti. Valikus must, valge, hþbedane ja roheline

TOM

es!

eekid t p a l ßßgi

EE-MV-0111

M

MamaVit on täiuslik vitamiin: • raseduse planeerimise ajal • raseduse ajal • rinnaga toitmise ajal Ž

Tootja: Rottendorf Pharma GmbH, Saksamaa Esindaja Eestis: PharmaSwiss Eesti OĂœ, Tallinn

www.mamavit.eu

Õhupesur–niisuti. Puhastab ja niisutab. Sobib aastarignselt kasutamiseks. Tþhus ja praktiline.

Hind: 443 â‚Ź

KĂľik Stadler Form tooteid saab osta Stockmanni, Euronicsi ja ON OFFi kauplustest Ăźle Eesti Parima valiku saate teha meie salongis Kaupmehe 6 Tallinna kesklinnas vĂľi kodulehelt www.airvitamin.ee

Hind: 127 â‚Ź FRED

Kuuma auruga þhuniisuti. Niisuti mida saab edukalt kasutada ka sooja auruga inhalatsiooniks. Värvi­ valikus punane, valge ja liivavärvi.

Soodushind: 119 â‚Ź

Airvitamin Grupp OĂœ Kaupmehe 6, Tallinn 10114, Estonia tel +372 6420 093 fax +372 6420 094 mob +372 5635 6112 info@airvitamin.ee www.airvitamin.ee

TERVISE EXTRA

10

11. MÄRTS 2011

Laste silmi tuleb kontrollida enne kooli ESME KASSAK

MIDA JÄLGIDA LAPSE SILMADE PUHUL:

L

MILLAL MINNA SILMAARSTI JUURDE? Lapse nägemisteravus areneb enamasti välja seitsmendaks eluaastaks, silmi võiks kontrollida aga juba varem.

«Kindlasti tuleb enne kooli kontrollis käia, soovitatavalt siiski 3–4-aastaselt,» soovitab silmakliiniku Laservisioon juhataja ja silmaarst Tiina Pakosta. «Kui siis ilmneb, et on laisk silm, saab seda treenida.

Kui hiljem avastatakse, on juba hilja. Siis see silm jääb nii, nagu ta on.»

Esimese silmakontrolli võib teha ka pere- või lastearst, kellel on spetsiaalsed lastele mõeldud piltidega nägemistabelid. Hästi oluline on mõlema silma eraldi

•

laps pigistab vaatamisel silma kinni, tahab rohkem vaadata ühe silmaga

•

laps vaatab kõõrdi

•

silm kipub pidevalt rändama

•

silmamunad ei püsi paigal, vaid pendeldavad rütmiliselt

•

lapsel on tugev valgusekartus Allikas: silmaarst Tiina Pakosta

FOTO: ERAKOGU

aste silmi kontrollitakse pahatihti alles siis, kui kooliaeg kätte jõuab. Kui varem midagi murettegevat silma ei hakka või ei osata võimalikele ohumärkidele tähelepanu pöörata, siis võib raviks juba liiga hilja olla. Näiteks amblüoopiat ehk laisa silma sündroomi, mille puhul üks silm piltlikult öeldes ei tee teisega koostööd, saab efektiivselt ravida üksnes kuuenda-seitsmenda eluaastani. Õigeaegse ravita ei hakkagi laisem silm teise silmaga koostööd tegema ning tulevikus on mitmed ametid, kus koordinatsiooni ja täpsust vaja, välistatud. Ka kaugelenägevust on võimalik tõhusalt korrigeerida just enne kooli.

Dr Tiina Pakosta kontrollimine ja seda nii, et teine oleks kindlalt kaetud, sest lapsed on osavad piilujad ja probleemi korral juba harjunud teisiti vaatama, toonitab Pakosta.

Kui kahtlused lapse silmade tervise osas tekivad varem, tuleb mõistagi kohe spetsialisti poole pöörduda, nägemise kontrolliks on eri vanuses laste jaoks erinevad testid. Paariaastastel lastel saab spetsiaalse aparaadiga vaadata silma optilist ehitust, nägemisfunktsiooni selgitamiseks tuleb lisaks teha teste.

Kui laps ise ei oska veel väljendada, mida ta pildil näeb, on võimalik kasutada ka selliseid teste, mille abil saab jälgida silmade tööd ja selle põhjal järeldusi teha.

Kui silmaarstile on pikk ooteaeg, soovitab Pakosta minna ortoptisti juurde, kes teeb kõik vajalikud testid ning vajaduse korral suunab edasi arstile. Erakliinikusse minnes võiks

eelnevalt uurida, kas sealne silmaarst lastega tegeleb, kas tal on selleks vajalikud vahendid.

Märgid, mida lapse silmade puhul jälgida tuleks, on silma pidev «rändamine» või kõõrdivaatamine, silma kinni pigistamine ja vaid ühe silmaga vaatamine, silmamunade rütmiline pendeldamine, tugev valgusekartus. Need on tõsisemad nähud, mille puhul tuleks Pakosta sõnul kohe arsti poole pöörduda. Silma rändamist võib vahel täheldada ka imikutel, ent kui see pole pidev, ei ole lapse aastaseks saamiseni muretsemiseks suurt põhjust, sest imiku silmalihas pole veel lõplikult välja arenenud. «Sõltub ka lapse emotsionaalsest seisundist.

Kui ta on rohkem väsinud, võivad ka silmad rohkem rännata,» märkis Pakosta.

MIS PÕHJUSTAB NÄGEMISPROBLEEME? Tiina Pakosta sõnul tasub eriti tähelepanelikult lapse silmi jälgida, kui vähemalt ühel vanematest on plussprillid, tal on olnud kõõrdsilmsust, laiska silma, silmade liikuvuse häireid

KUIDAS HOIDA SILMADE TERVIST?

Tuttav märk?

Kuni 50% juhtidest võiks näha paremini.

Viimane aeg prille vahetada? Tegutse kohe, ostes nüüd Instrumentariumist tavaprillid, saad uued optiliste tugevustega päikeseprillid TASUTA!

Prillid alates

69

.30€

Hinnas on optometristi nägemiskontroll, raamid, ühevaatelised õhendamata kõva pinnata plastikklaasid +5,00...-6,00/cyl 2,00.

Päikeseprillid

optiliste tugevustega

0

Valitud raamid, õhendamata kõva pinnata plastikklaasid +5,00...-6,00/cyl 2,00.

Ostes ühevaateliste klaasidega prillid, saad tasuta ühevaatelised päikeseprillid. Ostes mitmevaateliste klaasidega prillid, saad tasuta mitmevaatelised päikeseprillid. Pakkumine kehtib 15.02–3.04.2011.

TALLINN: Viru Keskus tel 610 1361, Ülemiste Center tel 603 4727, Stockmanni kaubamaja V korrus tel 668 0460, Kristiine kaubanduskeskus tel 665 0317, Just Sinule sobivad prillid.

Magistrali Keskus tel 677 4190, Lasnamäe Centrum tel 600 8923, Sikupilli Keskus tel 600 6775. TARTU: Tartu Kaubamaja tel 731 4849, Eeden, Kalda tee 1c tel 740 4025, Lõunakeskus tel 730 3818. HAAPSALU: Rannarootsi tee 1, Uuemõisa küla tel 473 3899. VILJANDI: Centrum tel 435 1163. NARVA: Tallinna mnt 19c tel 35 66 466. RAKVERE: Vilde 14 tel 322 3830. KURESSAARE: Kaubamaja, tel. 45 30510. www.instru.ee

või kui on probleemiks ruumilise nägemise puudumine. Siis tuleks minna lapse silmi kontrollima nii vara kui võimalik ning vajaduse korral mitu korda, sest nägemistestid ei pruugi esimesel korral õnnestuda. «Seni tuleb kontrollis käia, kui on selge, kas laps näeb mõlema silmaga või mitte,» soovitab ta. Väikest, koolieas saadud miinust ta silmahaiguseks ja seega ka ohumärgiks ei loe.

Lisaks pärilikkusele võib lapse silmade tervist mõjutada keskkond, harjumused, raseduse kulg, madal sünnikaal. Tiina Pakosta toob ühe suurema riskirühmana välja enneaegsed lapsed, kellest võib 30–40 protsendil olla silmadega probleeme. Lapsed sünnivad miinussilmaga, mis imikueas liigub plussi poole ning lapse kasvades hakkab vähemaks jääma. Vahel võib juhtuda, et see pluss pole ka kolmeaastaseks saades veel päris kadunud, aga kui lapse silmade liikuvus on hea, silmamunad on kenasti paralleelsed ega ole kõõrdi, siis ei ole probleemi – silmamuna kasvades optika muutub ja ta kasvab plussist välja.

€

Kui lapsele on määratud prillid, tuleb neid kindlasti kanda ning vajaduse korral last julgustada. Kui lapsel on avastatud laisk silm, siis selle puhul on efektiivseimaks ravimeetodiks klapiga terve silma katmine, et ergutada haiget silma vaatama.

Ravi tõhusus ei sõltu Tiina Pakosta sõnul siiski mitte ainult klapi kandmisest, vaid ka sellest, milline on haige silma optiline ehitus, millised on kõrvalekalded. Kui laisk silm näeb, on see juba hea eeldus. Üheks silmade vaenlaseks on tänapäeval peale teleka ka arvuti. Nende vaatamist-kasutamist tuleks piirata sõltumata sellest, kas silmad on terved või on tuvastatud nõrgem nägemine.

Ajaliselt peaks ekraani taga istumist siiski piirama, et koormus silmale oleks vahelduv. Pärast telekat või arvutit oleks hea, kui laps läheks välja ja teeks midagi, mis tasakaalustab pingsalt vaatamist. «Silmade tervisele mõjub hästi liikumine.»

Tiina Pakosta hinnangul võiks tund aega teleri ees olla tõesti maksimum ning näitlikustab koormust silmale olukorraga, kui me istuksime, jalg kõveralt, teatud asendis nii, et lihas tõmbub pingesse – täpselt sama juhtub silmalihasega.

Silm on mõeldud vaatama eri kaugustesse ja sellest lähtuvalt on kasulikud ka erinevad silmaharjutused, mida lapsed teevad sobivas keskkonnas ise.

Hämaras valguses ja voodis raamatu lugemist-vaatamist ei tauni Pakosta aga üksnes silmade tervise pärast, vaid kogu organismist lähtudes.

TERVISE EXTRA

11. MÄRTS 2011

11

Astu kevadväsimusele reipalt vastu RIINA LUIK

A

rstid on tegelikult seda meelt, et kevadväsimust kui haigust või haiguslikku seisundit, mida võiks selgelt ja üheselt diagnoosida, pole olemas. Pigem on tegu rahvasuus leviva müüdiga, et pärast pikka, pimedat ja külma talve on kevadväsimus paratamatu. Kuid pole vist kedagi, kes kevadväsimust omal nahal tundnud poleks, rääkigu arstid, mida tahes.

Kevadväsimuse n-ö esmaabipakett koosneb kolmest põhikomponendist: õigest puhkusest, mitmekülgsest toitumisest ja vajadusel toidulisandite ja vitamiinide tarbimisest.

PUHKUS Kahetsusväärselt tihti ollakse veendumusel, et puhkus tähendab eelkõige enda n-ö lõplikult välja magamist või siis mõnusalt diivanil lesimist. Organismi üldise toonuse seisukohast vaadatuna peaks puhkus olema vaheldusrikas, aktiivne ja kantud positiivsetest emotsioonidest. On teada, et aktiivset ja sportlikku eluviisi harrastavad inimesed kogevad harva (kui üldse) nii sügismasendust kui ka kevadväsimust ning on

harva haiged. Kui te pole valmis oma elus tegema suuri ümberkorraldusi, võtke vaevaks kas või igapäevane jalutuskäik tööle ja tagasi. Teine asi on tööpinge ja stressiga toimetulek, mis algab eelkõige pingeallika teadvustamisest, sellele lahenduse otsimisest ja kindlasti ka õigest töö ja puhkuse režiimist. Eriti põhjala inimestele on väga oluline, et puhkus (või osa sellest) langeks suvele.

TOIT Sõltuvalt sellest, millega inimene tegeleb (näiteks sportlased, rasket füüsilist või vaimset tööd tegevad inimesed) ei pruugi tavapärane toit siiski katta kõiki organismi vajadusi. Enamasti ei ole põhjuseks mitte see, et meil poleks poodides saada küllaldaselt häid toiduaineid, vaid inimestel ei jätku lihtsalt aega, järjepidevust (ja tihti ka raha), et läbimõeldult ja tervislikult toituda.

Seepärast süüakse seda, mis n-ö kätte juhtub ja näljatunde peletab. Tihti tehakse viga ka sellega, et sunnitakse organismi tagant kohvi, energiajookide ja šokolaadiga. Neil on küll ergutav toime, kuid see on kahjuks lühiajaline ja kuna neis sisalduvad ained innustavad organismi aktiivsemalt kasutama oma energiavarusid,

võib soovitud kasu asemel hoopis kahju sündida – energiavarude nappusel (mida tajume väsimusena) kasutame ära oma viimsedki jõuvarud ja väsimus süveneb veelgi. Energiavarude taastamiseks ja organismile vajalike toitainete saamiseks tuleb eelkõige läbimõeldult ja tervislikult toituda.

Varakevadine periood pole kindlasti õige aeg (kuigi just nii see kipub olema) rangete dieetidega alustamiseks. Dieetide suurim häda on eelkõige nende ühekülgsus ja šokiefekt, aga mitte tervislikuks muutuv elustiil. Vähem oluline pole ka söögikordade arv, mis ei tohiks ei täiskasvanul ega lapsel mingil juhul olla harvem kui kolm korda päevas. Ideaalsel juhul (koos kergete einetega) peaks sööma neli-viis korda. Üheks tõhusamaks kevadiseks toidulisandiks on ohtra vitamiinide ja mineraalainete (raud, kaltsium, kaalium, magneesium) poolest rikkad idandid. Need on organismile hästi omastatavad, neis on rohkelt kiudaineid, need puhastavad tõhusalt organismi, soodustavad seedimist ja aitavad normaliseerida kolesteroolitaset.

Idandamiseks sobivad eriti hästi mungoa, kressi, redise, lutserni, rukola, nisu seemned. Idandid sisaldavad vähe toiduenergiat ning selleks, et neis ohtralt

UUED ROHKELT CVITAMIINI SISALDAVAD JOOGITABLETID! C-vitamiini vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks.

C-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi.

Toidulisand ei asenda mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist ja tervislikku elustiili.

leiduvaid rasvlahustuvaid vitamiine (D, K, E) kätte saada, tuleb neid tarbida koos kvaliteetse toidurasvaga – ideaaljuhul külmpressitud oliiviõliga. Idandid sisaldavad ka veeslahustavaid Cja B-grupi vitamiine.

teede haigused ja langenud immuunsus võivad viidata A-vitamiini vaegusele. A-vitamiinirikkad toiduained on: looma-, seaja kalamaks, munad, juust, jogurt, porgand, kartul, spargel, paprika, avokaado, melon, mango, papaia ja kabatšokk.

VITAMIINID B-rühma vitamiinide vaeguÜkski arst ei soovita toiduli- sele viitavad väsimus, (lihas)sandeid ja vitamiine hakata tar- nõrkus, emotsionaalne madalbima huupi, vaid teha koos pe- seis, suunurkade lõhenemine, rearstiga esmalt selgeks, millest aneemia, mälu halvenemine jm. (ja kas üldse) teie organismil Vees lahustuvaid B-vitamiine puudus on. Juhul kui organism organismis endas ei sünteesita mingil põhjusel üht või teist vi- ja neid saab vaid vaheldusrikka tamiini või toitainet ei omasta, toidu või toidulisandite kaudu.

B1-vitamiinirikkad toiduained on: täisteraviljatooted, läätsed, oad, nisuidud, päevalilleseemned, taine liha.

B2: piimatooted (eriti jogurt), munad, kala (eriti tuunikala ja forell), spargel, spinat, avokaado, teraviljad (kinoa, kaerakliid, rukis, nisuidud); punane liha. B3: RN T E valgurikkad toiduained: IN : O linnuliha, punane liha ja FOT maks, kala, šampinjonid, piimatooted, munad, datlid, kartuleb muidugi toidulisandeid tul, avokaado, spargel. B12: tarvitada, kuid sedagi teha alles loomsed toiduained (punane lipärast arstiga konsulteerimist. ha, maks, linnu- ja ulukiliha), Verepilt annab organismi üldi- rasvane kala, munad ja piimasest seisundist parima ülevaate tooted (eriti jogurt).

C-vitamiin on olnud ajast aening on eriti vajalik nende puhul, kes kurdavad pikki kuid ga n-ö kevadevitamiin ning see kestnud väsimust. Vastuvõtlik- on igati põhjendatud – kaitseb kus viirushaigustele, hingamis- ju C-vitamiin tänu võimele luua ET

Kas kevadväsimus on üldse olemas, kui on, siis mida see endast täpselt kujutab ja kuidas end ise aidata?

www.dtl.ee

Artikkel on varem täismahus ilmunud AS Ühinenud Ajalehed väljaannetes.

AS Narva-Jõesuu Sanatoorium saab 2011. aastal 50 aastaseks. Toetudes aastate pikkusele kogemusele ja 50 aasta praktikale, töötasime välja Teile kallid kliendid, uued sooduspaketid. Mis on taskukohasemad kui kunagi varem!

RAVIPAKETT «JUUBEL»

AS Narva-Jõesuu Sanatoorium Aia 3, Narva-Jõesuu Tel: (+372) 35 99 529 (+372) 35 99 521 (+372) 53 44 7779 E-post: info@narvajoesuu.ee

3, 6 või 10 päeva Check in: 17:00 Check out: 12:00 Paketis sisaldub: • majutus • hommikusöögid, lõunasöögid, õhtusöögid • meditsiiniline konsultatsioon, vastavalt ravikaardil näidatud ajale • 3 raviprotseduuri iga päev • hommikusauna ja -basseini kasutus • piiramatu saunamaailma kasutus, lahtioleku aegadel • piiramatu jõusaali kasutus, lahtioleku aegadel

Loe lähemalt meie kodulehelt www.narvajoesuu.ee

Lahustuvad joogitabletid on saadaval kõikides suuremates kauplustus!

antikehi organismi nakkuste eest ja sellegi puudujääk organismis on seotud otseselt kevadväsimusega. Statistika näitab, et umbes ¾ meie inimestest põeb haigusi, mis on seotud Cvitamiini puudumisega organismis. Vitamiinidevaene periood kestab meie laiuskraadidel talvest varasuveni ja kevadeks on vähenenud vitamiinide sisaldus ka muidu C-vitamiinirikastes kodumaistes puu- ja aedviljades. Eriti ohtralt on C-vitamiini: tsitruselistes, ananassis, mustades sõstardes, maasikates, kiivides.

Aedviljadest kartulis, paprikas, lillkapsas ja kõigis tumeroheliste lehtedega lehtköögiviljades (roheline sibul, karulauk, võilillelehed). Suurepärane talvine C-vitamiini allikas on hapukapsas (koos jõhvikate ja porgandiga).

Kuna raual on oluline roll energia taastootmisel, võib väsimus olla põhjustatud ka rauapuudusest. Eriti tuleks seda jälgida naistel, kellel on vererohked menstruatsioonid ja lastel, kes on saanud antibiootikumiravi.

Head rauaallikad on: maks, looma-, lamba- ja hirveliha, kikerherned, oad, herned, lehtpeet, spinat, kuivatatud aprikoosid, tomatipasta, karri ja ingver.

Pakkumine kehtib broneerimiseks ja majutumiseks kuni 31.12.2011

www.narvajoesuu.ee

HINNAKIRI 3 ravipäeva neljapäevast pühapäevani (9 protseduuri) Hinnad alates 98 € / 1533,37 kr / 3 ravipäeva 6 ravipäeva pühapäevast laupäevani (18 protseduuri) Hinnad alates 188 € / 2941,56 kr / 6 ravipäeva 10 ravipäeva pühapäevast kolmapäevani (30 protseduuri) + lõõgastuspäev TASUTA (lahkumine neljapäeval) Hinnad alates 291 € / 4553,16 kr / 10 ravipäeva + 1 lõõgastuspäev TASUTA

NB: Kõiki juubilare, kes saavad 2011 a.

50 aastaseks, ootab üllatus. Selleks pole vaja teha muud kui osta 3,6 või 10 päevane Juubelipakett ning saabumisel esitada isikut tõendav dokument administraatorile!

TERVISE EXTRA

12

11. MÄRTS 2011

Mudrad – lihtsaid joogaharjutusi kätele siooni (sinu soov sõnastatud kujul). Kui suudad selgelt sõnastada selle, mida sa tahad, oled juba uue elukorraldusega algust teinud.

Mudra toimet võid tajuda kohe (ära ehmu, kui esimene tunne pole loodetult positiivne, see näitab muutust ja arengut, taandudes tasapisi) või teatava aja möödudes. Sa tunned soojust, valu väheneb, enesetunne paraneb ja meel saab värskendust.

1

HELBE PETTAI joogaõpetaja

2

3

FOTOD: TIIT KOHA, OLGA MAKINA

Ü

ks paljudest võimalustest, kuidas oma keha, meeli ja hinge soovikohaselt mõjutada, on joogaharjutused kätele ehk mudrad. Vaid sõrme- ja käteasendite muutmisega koos õige hingamise ja visualisatsioonidega on võimalik saavutada kõige erinevamaid efekte: end kas rahustada või vastupidi ergutada, leevendada füüsilisi vaevusi või vabaneda emotsionaalsest pingest, koondada oma mõtteid ja sisemist jõudu soovitu saavutamiseks. Mudrad pakuvad uskumatult palju lihtsaid ning igaühele võimetekohaseid harjutusi, kuidas end ise aidata.

Mudrade algne päritolu on jäänud siiani mõistatuseks, kuid on teada, et usulistes ja paganlikes rituaalides on need olnud kasutusel ka väljaspool Aasiat.

Meie põhjala esivanemad kasutasid nii oma rituaalides, mõtete ja soovide väljendamisel žeste, mida meiegi intuitiivselt järele matkime: abipalveks käte taeva poole tõstmine, kellelegi edu soovides sõrmede ristamine (n-ö pöidlad pihku liigutus), käte plaksutamine heameelest, ühtsuse ja energia koondamise väljendusena kätest kinni hoidmine jmt.

Ka mudradel on mitmeid tähendusi – sellega tähistatakse nii müstilisi käteasendeid, žeste kui ka sümboleid, mis ühest küljest väljendavad meie meeleseisundeid ja emotsioone (eriti selgelt india tantsudes, budistlikes rituaalides) ning ka vastupidi – kindlad žestid ja käteasendid (hasta’d) võivad positiivselt mõjutada psüühikat ja füüsilist seisundit.

Seega võime oma keha ja meeli mõjutada ning tegevuses hoida oma soovi kohaselt – vaid painutades, ristates, sirutades

USHASI MUDRA EHK PUHKEHETKE MUDRA (1)

sõrmi ja neid teiste sõrmedega puudutades.

LIHTNE PRAKTISEERIDA Mudrasid võib teha igal pool ja igal ajal, ent ainult juhul, kui suudame end ümbritsevast täielikult välja lülitada. Need on hinnalised vaikusehetked, mis muudavad meie elu täiuslikumaks ja meeldivamaks. Käed peaksid mudrade tegemisel olema lõdvestunud, sõrmede surve kerge ja õrn. Tee mudrasid nii hästi kui suudad, need toimivad igal juhul. Algul võib olla raske teatud asendeid võtta, sest sõrmed ei allu tahtele ja väsivad, kuid aja jooksul muutuvad käed paindlikumaks ja tugevamaks ning sa suudad kasutada juba

Mudrasid võib teha igas asendis: nii istudes, seistes kui kõndides.

mõlemat kätt. Pole oluline, mis põhjusel sa mudrasid teed – igal juhul on see püha žest ja sa tunned pärast sooritust end puhanuna ja energiast tulvil.

Mudrasid võib teha igas asendis: nii istudes, seistes kui kõndides. Kontrolli, et su kehaasend oleks sümmeetriline ning et oleksid võimalikult lõdvestunud. Kui istud toolil, peab selg olema sirge ja jalgadel mugav kontakt põrandaga. Kui lamad, on kõige sobivam asend selili.

Mudrasid jalutades tehes jälgi, et liigud ühtlases rahulikus ja rütmilises tempos. Seistes aseta jalad õlgade laiuselt harki, lõdvesta jalad ja suuna varbad otse ette. Kui sul on rohkem aega, võid mudrasid teha istudes mediteerimisasendis. Ka sel juhul jälgi sümmeetriat, lülisammas olgu sirge ja puusad suunatud otse ette.

Harjutuste toime on kiirem ja intensiivsem, kui keskendud samaaegselt hingamisele ja kätele. Huvitavaks teeb kogu protsessi see, kui visualiseerid oma seisundi ja/või loed vastava mudra juurde kuuluvat afirmat-

Rista sõrmed nii, et parem pöial on vasaku peal ja surub seda kergelt. Tähelepanu: naised peaksid asetama parema pöidla vasaku pöidla ja nimetissõrme vahele, surudes kergelt vasakule pöidlale. Tee harjutust iga päev 10-15 minutit. Hoia mudra-asendit soovitud toime ilmumiseni. Pole oluline, kui vanad me oleme – muutused tulevad meie ellu siis, kui selleks on õige aeg, samuti nagu uued algusedki.

Teine tšakra – meie seksuaalsuse ja loovuse keskus, sisaldab alati midagi uut: saladust, mis vajab ilmutamist. Ushasi mudra koondab teise tšakra seksuaalenergia ja suunab selle ülespoole, kõrgemal asuvasse energiakeskusesse. See annab meile vaimse erksuse, naudingutunde ja uusi impulsse. Lisaks tasakaalustab hormonaalsüsteemi.

See mudra aitab meil hommikul ärgata ja virguda. Kui oled alles unine ja lamad voodis, aseta eelkirjeldatud viisil sõrmseongusse viidud käed kukla taha. Hinga energiliselt ja sügavalt sisse, tee silmad ja suu pärani lahti, suru õlad padja sisse. Väljahingamisel püüa vabaneda kõigist pingetest. Tee harjutust kuus korda. Kui see ei tee sind ikka veel erksaks, hõõru pahkluid teineteise vastu, nagu tahaksid tulekivi süüdata. Lõpetuseks vii käed üle pea ja siruta kogu keha välja.

KÜLLUSEJUMAL KUBERA MUDRA (2) Aseta pöidla, nimetissõrme ja keskmise sõrme otsad kokku.

Kõverda ülejäänud kaks sõrme nii, et need puhkavad peopesas.

Tee harjutust mõlema käega.

Kubera mudrat võib kasutada paljudel eesmärkidel. Pole olu-

line, kui palju seda kasutada, tähtis on intensiivsus. Paljud tunnevad seda sõrmede asendit kui Jose Silva meetodit, kasutades seda siis, kui nad midagi otsivad (parklakohta, õiget raamatut, sobivat kleiti vms). Teised jällegi sel juhul, kui soovivad panna rohkem jõudu oma tulevikuplaanidesse. See mudra hõlmab alati eesmärke, milleni inimesed tahavad jõuda või soove, mille täitumist nad ootavad.

Kolm kokkupandud sõrme annavad mõttele lisajõu.

Mudra praktiseerimine on lihtne: sõnasta väga selgelt oma soov või eesmärk. Küsi südamelt, kas see on sulle hea ja kas see rikastab sind ümbritsevat maailma. Seejärel aseta kolm sõrme kokku ja sõnasta soov positiivsena ning lausu seda kolm korda kõva häälega, surudes sõrmi sel ajal tugevalt kokku.

Kui su soov on seotud hetkelise ja argise vajadusega, pole vaimne keskendumine nii tähtis, muudel juhtudel aga küll.

SISEMISE HARMOONIA JA KUNINGLIKU VALITSEMISE JUMALA MATANGI MUDRA (3) Aseta sõrmi ristates käed kokku päikesepõimiku ees (naba kohal), siruta välja mõlema käe keskmised sõrmed ja aseta need vastamisi. Suuna tähelepanu hingamisele päikesepõimiku piirkonnas. Tee harjutust vajaduse järgi või kolm korda päevas neli minutit. Matangi mudra tugevdab hingamisimpulssi päikesepõimikus ja tasakaalustab energiaid selles piirkonnas. See stimuleerib puu elementi, mis sümboliseerib uusi algusi ja maa elementi, mis annab elule sügavuse. Matangi mudra on väga hea nii südamele kui ka kõigile siseelunditele. Erutunud süda muutub märgatavalt rahulikumaks ja organismi sisemised pinged (spasmid ja täiskõhutunne) annavad järele. See võib leevendada ka ebamäärast valu kurgus ja pinget neelus.

SAMMHAAVAL DEPRESSIOONIGA VÕIDELDES

KAS TE OLETE HÄDAS DEPRESSIOONIGA? Kas olete võtnud antidepressante, kuid tunnete end siiski halvasti, Teil on huvipuudus, magate halvasti ja olete iga päev väsinud?

Kui vastus neile küsimustele on jaatav ning olete terve täiskasvanu vanuses 18–65 aastat, siis võite sobida liitumiseks suuremahulise kliinilise uuringuga, mis uurib uut ravimit depressiooni vastu.

Ravimiuuringu läbiviimiseks on Ravimiameti ja Tartu Ülikooli Inimuuringute Eetika Komitee luba.

Uuringus osalemine on vabatahtlik.

Lisainfoks võtke palun ühendust: A.A.T. Meele OÜ Turu 2, Tartu Tel 5 5594 739 Liivi Salumets Tel 5 5650 040 Külli Parm tööpäeviti kella 9-17.

E-post: Anneli.Sell@kliinikum.ee Sotsiaalministeeriumi määruse nr 23 «Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord» järgi: Tegemist on teadusliku uuringuga ja sellega võib kaasneda oht osaleja tervisele.

RÄSTIKUMÜRK, KAMPER, TÄRPENTINIÕLI, SALITSÜÜLHAPE

Grindeks, Krustpils 53, Riia, Läti www.grindex.lv Täiendav info: Grindeks Eesti filiaal. Tel 6120 224