Töö ja Koolitus

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS TÖÖ JA KOOLITUS

TEEMALEHT

27. JAANUAR 2009

TÖÖKOHA KAOTUS JA HIRM MUUTUSTE EES ÕPI ENDA EDUKS TALENDIKS EI SÜNNITA, TALENDIKS ARENETAKSE MURDEPUNKT TÖÖSUHETES — UUS TÖÖLEPINGU SEADUS TÖÖTUSKINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMINE TÖÖTUTELE VÕLAD JA ABINÕUD TOIMETULEKUKS VÄLISMAAL TÖÖTAMINE SOBIB JULGETELE JA AVATUD INIMESTELE

“

Tööandjad hindavad rasketel aegadel töötaja võimeid leida NUTIKAID lahendusi.

”

2

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS

SISUKORD Raamatute saladus ja träniturunoppijad 2 Töökoha kaotuse teeb raskeks hirm muutuste ees 3 Töö tähendus määrab suhtumise töökoha kaotusse 3 Milleks mulle kutse?

4 Eriala valides tuleks uurida kõiki võimalusi 4 Õpi enda eduks 4 Valikud, mida me kõik teeme 5 Talendiks ei sünnita, talendiks arenetakse läbi sihikindla töö ja eesmärkide seadmise 6 Tulevik tõotab helgem kohanemis- ja ümberõppimisvõimelistele inimestele 6 Uus töölepinguseadus on loogiline samm 7 Murdepunkt töösuhetes 7 Euroopas kasvab nõudlus 8 Koondamine algab kirjalikust koondamisteatest 8 Ettevõtlustoetus on neile töötutele, kes tõsimeeli ettevõtjaks saada tahavad 9 Töötuskindlustushüvitise maksmine töötutele 9 Töötasu kokkulepe on töösuhte eelduseks 10 Meeskonnakoolitus aitab keerulised ajad võimalusteks muuta 10 Võlad ja abinõud toimetulekuks 11 Koolitustrendid aastal 2009 11 Muutustele vastu astudes peab olema õpihimu 12 Välismaal töötamine sobib julgetele ja avatud inimestele 12

TÖÖ JA KOOLITUSE teemalehe koondamise ja ettevõtlustoetuse teemade kajastamist toetavad:

TTA

T ÖÖTURUAME T ESTONIAN LABOUR MARKET BOARD

KONTAKTID Projektijuht: Anu Vunk, anu.vunk@postimees.ee tel 666 2183 Toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee tel 666 2194 Kujundus ja küljendus: Anna Budanova Fotod: Scanpix, Corbis, Postimees Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp, kuldar.kullasepp@postimees.ee, tel 666 2258 Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn, tel 666 2202

TASUB MEELDE JÄTTA! Koondamine ei alga kunagi juhusTöö ja töökoht määravad inimese likult koridoris või suitsunurgas staatuse ühiskonnas, tema suhted, poetatud sõnast, vaid alati paberil sissetuleku ja valikud. Valides tööd ja vormistatud koondamisteatest. töökohta, valib inimene Kätlin Kõverik tööturuameühtlasi ka suhtlusvõrku tist räägib kirjaliku teate Praeguseid lepinguid ei pea ja sõpru, elustiili ja Kõige kriitilisemaks punktiks välismaal olulisusest koondamisel hakkama valikuta ümber vorhuvivaldkondi. töötamise juures on eemalolek lähedasLoe lk 8 mistama.

Tööandjad peaksid Tööpsühholoog Taimi test. Kui eemalolekule mõeldes tundub, aga kindlasti teavitama töötaElenurm kirjutab töö et suhted lähedastega pigem kaotavad jaid uutest töölepingu ülesütleolulisusest ja töö kaotakui võidavad, soovitaks otsida tööd mise tähtaegadest. misel tekkivast hirmust edasi kodumaal.

Mari Rask ja Heli Raidve kirjutavad tuleviku ees Raimo Matvere annab nõu, millele üleminekust uuele töölepingu seadusele Loe lk 3 mõelda siis, kui on soov minna tööle Loe lk 7 Euroopasse Loe lk 12

Raamatute saladus ja

träniturunoppijad RAIN UUSEN, toimetaja

JUHTKIRI. Koolituste korraldamine tuleb meeskonnale, ühtsustunde tekitamisele ja eesmärkide seadmisele kasuks, mis lõppkokkuvõttes aitab kõhklusi tekitavatel ja närvilistel aegadel oma töötajaid motiveerida. Kui me eelmise aasta oktoobris kirjutasime pikalt ja põhjalikult siseturismist (vt Postimehe teemalehte «Sügistalvine puhkus Eestis»), siis ettevõtete panus seminaride, koolituste ja konverentside korraldamisse aitab kokkuhoiuaastal elus hoida ja arendada ka Eesti siseturismi, mis madalhooajal kipub muidu kiratsema.

Selle aasta personaalseks hooleks peaks olema mis tahes töötaja jaoks vastata küsimusele — mida olen mina panustanud selleks, et minu tööandja, ettevõte või organisatsioon ei kiratseks? Mida saan mina teha selleks, et minu töökoht säiliks?

Kui inimene koondatakse, jääb ootamatult töötuks, lahkub poolte kokkuleppel või tööandja survel, on järgmisel hommikul ärgates kaks võimalikku lahendusteed. Kas jääda olekseid ja polekseid muserdatult vaagima ja olnut leinama või näha koduõuele kukkunud vabaduses võimalust uuteks väljakutseteks, ruturatta peatamiseks, enda harimiseks või hoopis oma ettevõtlikkuse tõestamiseks.

Eesti ühiskond ja võbelev majandus vajab hädasti uusi ettevõtteid, huvitavaid, maailma vallutavaid ideid ja inimesi, kes neid välja mõtleks ning teostaks. Võib-olla oled see just sina?

Kui korra juba töö kaotada, tasub hoolega oma käidud ja käimata tee läbi kaaluda, et uuesti tööturule sisenedes olla targem, tugevam ja tulemusrikkam. Tööturult leiab alati neid träniturunoppijaid, kes iga kahe või kolme kuu tagant töökohta vahetavad, uues kohas õnne proovivad ja siis mõtlematult taas edasi liiguvad — ka nendega peame

uut kohta otsides ja lootes konkureerima. Kusjuures nii-öelda profid kandideerijad on vahel isegi edukamad ja usutavamad kui oma karjääri kaalukamalt planeerijad. Seetõttu ei tasu hakata esimeses paanikas elulookirjeldusi huupi ja uisapäisa laiali saatma. Teemalehes kirjutab ka tööpsühholoog Taimi Elenurm, et kõigepealt tuleb muutusega elama õppida, sellega harjuda. Kätlin Kõverik tööturuametist rõhutab vajadust kasutada pädevaid konsultante, et jõuda selgusele oma edasistes valikutes ning soovides ja võimes neid ellu viia.

Kas olete märganud, et raamatupoes aega parajaks tehes või külma ilmaga vesist nina soojendades ette sattuvaid raamatuid lehitsedes satuvad nad just õige koha pealt lahti? Õige lehekülg, õige tsitaat, õige pilt, õige mõte... Just see, mida hetkel oli vaja, mis just hetkel vajalikule ideele kütet annab või tegudele kihutab. See ongi raamatute saladus. Tarkuse saladus. Nad tulevad meie juurde ise ja alati siis, kui meil neid vaja on. Aga esimese sammu, tahteavalduse peame siiski ise tegema. Üks nõks on selle saladuse juures ka. Raamatute saladus kipub saama oma jõu alles siis, kui oleme ise, siiralt ja püüdlikult oma tarkust kasutades vähemalt kolmel korral lahendust leida püüdnud. Ja põrunud.

Me loobusime algsest ideest anda töö ja koolituse teemalehes ülevaade enese täiendamise ja koolitamisega seotud raamatutest. Neid on lihtsalt liiga palju, terved sektsioonid raamatupoodides ja -kogudes.

Nende tase ja hinnad varieeruvad ning ka iga lugeja personaalsetest töödraamadest lähtuvad vajadused ja koolitushuvid on väga erinevad.

Saatus ise juhib meid õige riiuli ja autori juurde. Üks, mis kindel — alanud on enese täiendamise ja tagala kindlustamise aasta.

Need, kes suudavad sõnu seada, ei tee seda ilmaasjata. Kirja pandud mõtted tahavad, et neid leitaks, arendataks ja kasutataks.

■

3

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS

TAIMI ELENURM, tööpsühholoog

Eneseteostus või elatusallikas?

PSÜHHOLOOGIA. Töökoha kaotus tähendab elus oluliste muutuste jada, millega esmalt kaasneb hirm tuleviku ees. Seejärel tuleb aga vajadust muutuste järele paratamatult teadvustada ja hakata selle nimel tegutsema — lõpuks inimene kohaneb muutunud oludega.

USA juhtimiskonsultandi ja töönõustaja Ferdinand F. Fournies’ arvates teeb enamik inimesi tööd selleks, et tagada endale ja perele elatusvahendid.

Nad püüavad oma ülesannetega võimalikult kiiresti toime tulla, et suunduda seejärel lähedaste, sõprade ja tuttavatega mõnusalt aega veetma. Nad teevad tööd selleks, et elada töövälisel ajal nii-öelda päriselu: teha seda, mis on palgatööst erinev ja huvitavam.

Sellele rühmale inimestest tähendab töökoha kaotus peamiste elatusvahendite kaotust ning muret ja uusi pingutusi nende hankimiseks.

Teise rühma kuulub vähemus, kellele töö tähendab eneseteostust. Nende jaoks on töö kaotamine krahh, mis paiskab segi kujutluse iseendast ja oma väärtusest.

Vanasõna ütleb, et kõiki mune pole kasulik paigutada ühte korvi. Sama kehtib ka töö ning selle tulemuste alusel kujuneva enesehinnanguga. Töökoha kaotus haavab vähem neid isikuid, kelle identiteet on kujunenud läbi osalemise mitmes töövaldkonnas, organisatsioonis või projektis.

Töö ja töökoht määravad inimese staatuse ühiskonnas, tema suhted, sissetuleku ja valikud, näiteks kas või selle, millal ja kuidas ning missuguste inimestega koos ta oma tööd teeb. Valides tööd ja töökohta, valib inimene ühtlasi ka suhtlusvõrku ja sõpru, elustiili ja huvivaldkondi. Olude sunnil töökoha vahetamine toob kaasa sama: uuesti tuleb läbi mõelda, millised suhted ja sõbrad jäävad maha ning millisest elustiilist peab loobuma. Ja kavandada tegevusplaan, mida millega asendada.

on kahanenud ainelised võimalused, ei pruugi veel kaduda oskused, mis toovad leiva lauale. Kui kaovad toetajad senisest töökohast, siis suhted ja suhtlemine mõnega töökaaslastest võib sellele vaatamata kestma jääda ja sõprus koguni tugevneda.

Hirmu tükeldamine väiksemateks osadeks aitab sellega paremini toime tulla, kavandades ja ellu viies samal ajal ka plaani asendada kaduvad väärtused ükshaaval ja samm-sammult uutega.

Uue ajakavaga tuleb harjuda Keda või mida kardad Töö kaotamise ja uue töö otkaotada? simise perioodil võivad muutuda Töökoha vahetusega kaasnev senine elurütm, päevakava ja hirm muutuste ees ja kartus tuharjumused. Madalseisus inimeleviku suhtes on suurem siis, kui se jaoks nõuab nende muutustevahetus pole vabatahtlik. Hirmu ga kohanemine aega ja energiat. aitab leevendada selle põhiliste Esialgu tuleks harjuda sellega, et allikate teadvustamine ehk arupaus töös võib olla ka millekski saamine, mida kardetakse kõige Harjuta end muutustega ise hea ning seejärel asuda antud aja enam kaotada: sissetulekut ja Piltlikult öeldes on asi järgsisukale täitmisele. ainelisi hüvesid, staatust ja pomine: kindlamisitsiooni või seni püsivad püsti niseid sõpru ja Töö kaotamise ja uue töö otsimise need, kes on töö toetajaid? perioodil muutub senine elurütm, päeva- toitvasse pinnaKas kardekava ja harjumused. Madalseisus inimese sesse juurdunud takse kaotada jaoks nõuab nende muutustega kohanemitte ainult ühe sissetulekut kui peajuure kaudu, elatusvahendit mine aega ja energiat. vaid aretanud või hoopis tunsinna kõrvale veel hulga teisi Elukaare eri etappidel dominet, et võid endale nii mõndagi toetavaid lisajuuri. neerivad erinevad vajadused. lubada? Või häirib enim hirm Näiteks väikelastega perele saada hüljatud nende poolt, On paradoks, et tööle vävõib ühe pereliikme ootamatu keda on peetud toetajateks ja hem pühendunud inimesed on lisaaeg, mida ta kasutab lapse sõpradeks? vähem haavatavad, sest nenarengu toetamiseks, anda tuleVahel kardetakse ka senide enesehinnangut kõigutab vikus olulise lisaväärtuse. Keskse positsiooni pärast: näiteks töökoha kaotus vähem. Kas ealisel võib vahepaus tööteel arvab inimene, et kui ta ei peaksime siis selleks, et jääda aidata taastada mõne unarusse tööta enam prestiižses firmas, töökohtade kadumise perioodil jäänud oskuse. Töösõltlasele langeb tema väärtus teiste silpinnale, ennast tööga vähem sivõib see aeg saada peatuseks, mis. Või kui ta ei suuda oma duma ning otsima selle asemel mis toetab enesetäiendamist ettevõtet käigus hoida, kaotab teisi väärtusi, mis eneseväärikust või tervise taastamist. Mõni töö ta kättevõidetud positsiooni alles hoida aitavad? kaotanu leiab elule uue mõtte, lähedaste seas või ühiskonnas Teine paradoks — et muutusosaledes näiteks kodanikualgaüldisemalt. tes tervemaks jääda, peaksime tuses. Nii võib olude sunnil töö neid pidevalt ise juurde tekitakaotanud inimene seista valikuHirmu tuleb tükeldada ma. Sel moel karastame end juba te ees, mida ta poleks ehk muiSelliste hirmude taga on ette ootamatute muutuste vastu, du söandanud või viitsinudki kahtlemata üsna palju tõtt, kuid mistõttu paratamatud pöörded ette võtta. õnneks pole see kogu tõde. Kui on kergemini ületatavad.

■

FOTO: Scanpix/CORBIS

FOTO: Ülo Emmus

Töökoha kaotuse teeb raskeks HIRM muutuste ees

«Tööd karjäärina käsitlevale inimesele tähendab töökohast ilmajäämine enesehinnangu kokkuvarisemist,» ütleb tööpsühholoog Taimi Elenurm. «Enesehinnangu taastumine võib aega võtta mitu aastat.»

Töö tähendus määrab suhtumise töökoha kaotusse TAIMI ELENURM, tööpsühholoog MIKS MA TÖÖTAN? Töökoha kaotusega kaasnevad läbielamised on tingitud tööle omistatavast tähendusest. Töö ja töökoha tähendus võib inimeste jaoks olla erinev. Roy F. Baumeisteri ja Barbara Killingeri, raamatu «Töönarkomaania» autorite arvates on ühe inimese jaoks töö kohustus, teisele karjääri tegemise koht ja kolmandale kutsumus.

Tööd kohustusena käsitlev inimene teeb seda sissetuleku nimel ja oma peamiste eluliste vajaduste rahuldamiseks: töö eest saadav raha arvestatakse ümber vahetusväärtuseks, mille eest saab osta soovitud asju ja teenuseid — sööki, riideid, eluaset, autot, haridust jm.

Tööd karjäärina käsitlev inimene valib töö tulemuslikkuse mõõdikuks edenemise oma ametis professionaalina, heakskiidu ja tunnustuse oma ala tegijana. Töö tähendab talle eneseväljendust, enesemääratlemist ja enese väärtustamist, võimalust teha midagi sellist, mis tagab tunnustuse ja vahel ka tuntuse oma ala meistrina.

Tööd kutsumusena tõlgendav isik peab oluliseks tulemust, mis parandab kogukonna ja ühiskonna heaolu.

Töökoha kaotamine seostub tööd kohustuse, karjääri või kutsumusena käsitlevate inimeste jaoks erinevate läbielamistega.

Tööd kohustuseks pidava inimese jaoks tähendab töö kaotus rahalist kaotust. Tema mureks on säästud üle vaadata ning teha muudatused kulutustes. Sissetule-

kute muutus toob kaasa vajaduse muuta peamisi harjumusi, mis seostuvad söömisele, riietumisele, eluasemele ja transpordile tehtavate kulutustega, kuid ka kulutustega kultuurile, harrastustele ja haridusele ning tervisele.

Valikud saab siiski ratsionaalselt kokku arvutada ning lähedastega läbi rääkida. Teiste toel on kergem harjumusi muuta.

Tööd karjäärina käsitlevale inimesele tähendab töökohast ilmajäämine enesehinnangu kokkuvarisemist. Küsimus «kas mina siis polegi tegija, proff?» tekitab lõhe senisesse identiteeti, halvemal juhul toob see kaasa depressiooni, taandumise tööelust ja heitumise.

Enesehinnangu taastumine võib aega võtta mitu aastat.

Raske on ka sellel inimesel, kes on oma isiksuse, oma väärtuse inimesena samastanud organisatsiooni, oma töökoha liikmeks olemisega. Tean keskastme juhti, kes töösuhte lõpetamist kommenteeris lausega «kas ma olen siis nii kõlbmatu inimene, et mulle isegi mingit lihtsat tööd enam ei leitud?».

Eneseusu ja professionaalse võimekuse taastamine võib tähendada uue eriala õppimist ning eeldab professionaalse identiteedi taastamiseks nõustamist.

Töökaaslastest kui sõpradest võivad saada ebasoovitavad isikud, kes on usaldust reetnud.

Seetõttu on vaja leida ka uus suhtlusringkond ja töösõbrad.

Tööd kutsumusena tõlgendav inimene võib tunda end häbistatuna. Kibestumine sunnib taanduma ning võib halvimal juhul tuua kaasa passiivsuse, loobumise ja ükskõiksuse.

Olenemata töö tähendusest seostatakse selle kaotamist enamasti ka positsiooni ja staatuse muutumisega. Kuid õnneks ka võimalusega ühineda saatusekaaslastega, et teha koos midagi teisiti, arendada välja uued väärtused, tööd või elukäsitlus.

Miks mitte luua sõpradega koos uusi toimetuleku-mudeleid ja neid propageerida. Sellistest alternatiivsete võimaluste harrastajatest on hiljem saanud uue pealiini esindajad. Näiteks praeguseks populaarsuse võitnud spaades pakutavad terviseprotseduurid olid paarikümne aasta eest vaid veidrike harrastuseks. Ometi on tekitanud kunagised veidrused nüüdseks töökoha paljudele.

Samasuguseks positiivseks näiteks võivad saada Uue Maailma Seltsi tegemised ja teised uuskasutamist ning alternatiivkultuuri propageerivad ühistegevused. ■

4

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS

Milleks mulle KUTSE? OLAV AARNA, Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse (Kutsekoja) juhataja KUTSE OMANDAMINE. Lihtne eestikeelne sõna «kutse» on mitmetähenduslik. Ühest küljest tähendab see kutset mõnele sündmusele, olgu selleks tants, sünnipäev või pulmad.

Teisalt tähendab kutse inimese soovi ja õigust teataval alal tegutseda, mis seondub tema sellekohaste püüdluste ja valmisolekuga, lühidalt kutsumusega. Sama tüve omavad ka mitmed teised meie jaoks olulised mõisted nagu «kutseõpe», «kutseharidus», «kutsestandard», «kutsetunnistus» ja «kutsesüsteem». Pealkirjas esitatud küsimuses tähendab kutse tegelikult kutsetunnistuse omamist.

Kui võrdluse tulemus on positiivne, antakse selle kinnituseks inimesele välja kutsetunnistus.

Kutsesüsteemi põhiülesanneteks ongi kutsestandardite loomine ja inimeste kutsealase kompetentsuse hindamine ning tunnustamine.

Kutsetunnistus selgitab ootusi Kompetentsus ja selle ametlik tunnustus ei saa aga olla eluaegsed, kaasa sündinud või pärandatud. Aeg-ajalt on vaja oma kompetentsusele taastunnustust leida või oma muutunud kompetentsuse profiili hinnata lasta. selli tasemel. Eks viita sellele ka Mis tahes alal edukas tegutseSelleks, et paigal seista, tuleb tõmõned aastad tagasi seadustamine eeldab teatavat asjatundsiselt pingutades joosta! tud uus kutseõppe liik – õpilikkust ehk kompetentsust. Ka Kindlasti on enesetundele poisiõpe. Oma ala meistriks kodaniku ja ühiskonna liikmehea, kui sinu kompetentsust saamine aga nõudis nii keskajal na eeldatakse meilt teatavat on tunnustatud. Asjal on aga ka kui nõuab tänapäevalgi aega ja kompetentsust. Emakeele ja praktilisem külg. tõsist pingutust. mõne võõrkeele oskust, aruKutsetunnistuse omanisaamist sellest, kuidas maailm ku puhul teab tööandja ilma Meistrid hinnas igal alal meie ümber ja ühiskond üles täiendava uurimiseta, mida Sageli vastandatakse kõrgon ehitatud ja toimivad. Samuti tulevaselt töötajalt oodata. Saharidust kutseharidusele kui eeldatakse arusaamist iseengeli kuuleme aga vastuväidet, millelegi vähemväärtuslikule. dast, oma kohast ühiskonnas et Eestis tunnevad kõik kõiki ja Kutsealase kompetentsuse ja oskust iseendaga toime tulla, mingitel kutsetunnistustel pole saavutamise vaatepunktist võib oskust teiste inimestega suheltähtsust, sest tööda, õppida ja mitandja võib alati meid teisi iseeneMilleks siis ikkagi kutse? Kutse on mõnele sõbrale sest mõistetavana ametlikult tunnustatud kompetentsus. helistada ja vajanäivaid omadusi, mida kokkuvõt- Selle tunnustuse saamiseks võrreldakse likku taustainfot valt põhikompeinimese tegelikku kompetentsust kut- saada. Kuigi ka see on luuleline tentsideks nimesestandardis kirjeldatuga. liialdus, ärgem tatakse. unustagem, et Euroopa Liidu üks põhivaaga mõlemat nimetada kutseÜldinimlikud ja spetsiifilised badustest on inimeste vaba õppeks. Erinevus on vaid selkompetentsid liikumine. Ja selles laiemas les, et kutsehariduse sektoris Iga eespool loetletud komkontekstis on kutsetunnistusel toimub ettevalmistus valdavalt petents võib inimesel olla erinagu igasugusel muulgi kvalifikäelise tegevusega seotud kutneval täiuslikkuse astmel ehk katsiooni tõestaval tunnistusel sealadeks, kõrghariduse sektotasemel. Näiteks on Euroopa kaheldamatu väärtus. ris valmistatakse ette aga valLiidus kokku lepitud kuus võõrdavalt vaimse loovusega seotud keele oskuse taset, millest esiLeia kutsumus ja õpi kutse kutsealadeks. Erinevus nende mene vastab algajale ja kuues Mida sellest kõigest siis jävahel on viimastel aastakümkeelt emakeelena kõnelejale. reldada võiks? Kutset on mulnetel kindlasti oluliselt hägusMingite tööülesannete täitle vaja selleks, et elus paremini tunud. Kahtlemata hinnatakse mine eeldab aga lisaks üldinimhakkama saada. Oma võimeid aga mõlemas valdkonnas oma likele põhikompetentsidele ka ja valmisolekut hinnates tasub ala meistreid. spetsiifilist kutse- või ametialast pingutada selle nimel, et leikompetentsust. Seda kirjelda oma kutsumus. Seejuures Kutse näitab kompetentsust davad kutsestandardid, mida tasub kindlasti huvi tunda ka Praeguses akadeemilises ainuüksi Eesti kutsesüsteemis tööturu ootuste vastu. Tasub kõrghariduses võiks selli anaon üle seitsmesaja. Nende loopingutada selle nimel, et kutloogiks olla magistrikraad ja misel analüüsivad kutseala asseõppeasutuses, rakendusmeistri analoogiks doktorijatundjad hoolikalt vastaval alal kõrgkoolis või ülikoolis oma kraad. Pole sugugi selge, kas täidetavaid tööülesandeid ja valitud kutse- ja erialal selli filosoofiadoktorit matemaatinende edukaks täitmiseks vajaseisusesse jõuda. Eriti tasub kas peaks hindama suuremaks likke kompetentse. aga pingutada selle nimel, et asjatundjaks kui ehitusmeistrit. valitud kutse- ja erialal meistPigem võiks kokku leppida, et Sellist meistrini riks saada. Ja midagi traagilist erinevate kutsealade meistrid Ka kutse- ja ametialasel pole selleski, kui elu kestel on samaväärse tasemega. kompetentsusel on omad tamitu korda oma kutse- või Milleks siis ikkagi kutse? Kutsemed. Heaks võrdluseks soametiala vahetada tuleb. se on ametlikult tunnustatud bib siin keskaegse käsitööliste Olen kindel, et Eesti harikompetentsus. Selle tunnustutsunfti süsteem oma õpipoisi, dussüsteem ja kutsesüsteem se saamiseks võrreldakse iniselli ja meistri astmetega. Praepakuvad selleks vajalikku mese tegelikku kompetentsust guse kutseõppeasutuse lõpetatuge.

■ kutsestandardis kirjeldatuga. ja kompetentsus peaks olema

Eriala valides REIN JOAMETS, Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant MIDA JA KUS ÕPPIDA NING KELLEKS SAADA? Keerulised küsimused eriti praeguses muutlikus majandusolukorras.

Tuleb mõelda, mis mind huvitab, milleks on mul võimeid ja otsida infot õppimisvõimaluste kohta. Ei saa anda üht ainuõiget soovitust stiilis «mine kutsekooli» või «proovi kindlasti ülikooli pääseda».

Riik paneb oma eelistused paika riikliku koolitustellimusega.

Igal aastal tellib haridus- ja teadusministeerium kutseõppeasutustelt ja kõrgkoolidelt eri valdkondade lõpetajaid. Riiklik tellimus tähendab võimalust õppida riigi raha eest ja õppur ise maksma ei pea.

Riigi vajadusest ja õppija eelistusest Vaatamata muutustele majanduses on eesmärk säilitada tellimuse esitamisel senised põhimõtted, sest eelistused on paika pandud kaugema perspektiivi ja teadmistepõhise majanduse vajadusi arvestades.

Kutsehariduses eelistatakse riikliku koolitustellimuse esitamisel tehnoloogia, tööstuse ja teenindusega seotud erialasid.

Kõrghariduses on riiklikult eelistatud õppesuunad tehnikaalad, tootmine ja töötlemine, arvutiteadused, keskkonnakaitse, bioteadused, tervishoid ja teenindus (rakenduskõrghariduses).

Riigile on oluline koolitada ka pädevaid õpetajaid. Ärinduse, halduse ja õiguse erialadel on riiklikult rahastatud õppekohtade arv väike, sest Eesti üliõpilaste osakaal selles valdkonnas on Euroopa suuremaid ja riik püüab õppekohtade rahastamisega õppurite huvi suunata.

Paraku ei kattu noorte eelistused alati riigi prioriteetidega.

Kutseõppes on aastate lõikes sisseastujate seas kõige populaarsemad erialad olnud juhtimine ja haldus, majandusarvestus ja maksundus, aiandus, juuksuritöö ja iluteenindus.

Vähem populaarseteks on osutunud tekstiilitööstuse, põllumajanduse, keemia ja protsessitehnoloogia, energeetika, koduteeninduse, kaubanduse ning transporditeenuste, samuti toiduainetööstuse valdkond.

Käesoleva õppeaasta vastuvõtt näitas, et noored jälgivad majanduses toimuvat. Täheldada võis noorte suuremat huvi tehnika ja tootmisega seotud erialade vastu, samas on ehitusvaldkond

populaarsust kaotanud.

Kõrgharidust omandab kõige enam tudengeid sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas. Vähem populaarsed on erialad, kus nõutakse reaalainete tundmist, siin on erandiks infotehnoloogia, mis on noorte jaoks atraktiivne. Tavapäraselt on väike konkurss tehnikavaldkonna ning tootmise ja töötlemisega seotud erialadele, samuti teatud loodus- ja täppisteaduste erialadele — just neile, mille tundjaid vajab riik teadmistepõhise majanduse arendamiseks.

Eriala valikul tasub tõsiselt kaaluda erialasid, mis on pikemat aega olnud õppurite hulgas ebapopulaarsed, kuid mille õppimise raskust on õppurid peljanud. Põhjus on lihtne — kuna nende erialade lõpetajaid on viimastel aastatel olnud vähe, on tööturul just neist spetsialistidest puudus. On loogiline, et kui kellestki on puudus, siis on tööandja nõus vajalike teadmiste-oskustega inimesele pakkuma suuremat palka ja paremaid töötingimusi.

Sageli on aga täpsest eriala valikust olulisem õpingute kvaliteet. Õppeasutuse valikul tasub silmas pidada ka võimalikke muudatusi kõrghariduses, mille põhjuseks lähiaastail vähenev sisseastujate hulk. Väikeses, mõnikord ka kodulähedases

Õpi enda eduks INNA LAANMETS, Haridus- ja Teadusministeeriumi projektijuht TASUTA KURSUSED. 2007. aasta septembris avanes projekti «Täiskasvanute tööalane koolitus kutseõppeasutustes» raames võimalus osaleda tasuta tööalase koolituse kursustel.

Koolitusi finantseerivad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik ning tellimused õppeasutustele esitab Haridus- ja Teadusministeerium.

Koolitustellimus tugineb olemasolevatele tööjõuvajaduse prognoosidele ja läbirääkimistele sotsiaalsete partneritega nagu ministeeriumid, erialaliidud, tööandjate ja ametiühingute esindajad.

Kursused on suunatud töötavatele inimestele oma teadmiste ja oskuste täiendamiseks või ümberõppeks uuel erialal.

Kuni detsembrini 2008 korraldati üle 1200 kursuse ja neil osales üle 17 000 inimese. Koolitusi korraldavad õppeasutused samades valdkondades, milles pakutakse ka tasemeõpet. Tunneme Luua Metsanduskooli, Rä-

pina Aianduskooli ning paljusid teisi kutseõppeasutusi nendes õpetatavate erialade kaudu. Õppeasutused on juba aastaid korraldanud kursusi täiskasvanutele, kuid loodetavasti leiavad järgneva nelja aasta jooksul tee enesetäiendamise juurde paljud need, kes seni seda kas majanduslikel põhjustel teinud ei ole või on tööandjalt koolitusele suunamist oodanud.

Praegune majanduse ja tööturu olukord sunnib meid kõiki analüüsima oma vajadusi ene-

setäiendamiseks ja uute oskuste omandamiseks.

Juba otsus enesetäiendus ette võtta võib olla tõukeks, et lähiaastatel leiate end meie kursuslaste hulgast ja olete sellega astunud nende ridadesse, kes end tööturul kindlamalt tunnevad.

Kutsume üles ka tööandjaid julgustama oma töötajaid osalema tasuta kursustel kas tööst vabal ajal või sundpuhkusel viibides ning võimaldama osalemist vajadusel ka töögraafikut muutes.

Samuti soovitame lapsega kodus olevatel vanematel kindlasti värskendada oma teadmisi.

Julgustame osalema ka vene keelt kõnelevaid inimesi, isegi siis, kui kursused on eesti keeles, sest siin avaneb tänuväärne võimalus samaaegselt nii keelt praktiseerida kui targemaks saada. Kasuta võimalust ja õpi järgnevate aastate jooksul enda eduks!

■

Pakutavad kursused leiab aadressilt www.hm.ee/tasutakursused

5

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS

tuleks uurida kõiki võimalusi Igal õppevormil oma sisu Kõrghariduse tasemel saab õppida rakenduslikul või akadeemilisel suunal. Rakenduslik kõrgharidus annab lõpetajatele suuremas

jem edasi õppida. Magistriõpe on kõrgtaseme spetsialistiõpe. Praktika suurem maht ootab ees arstikshambaarstiks, loomaarstiks, õpetajaks ja inseneriks õppijaid, kelle õpe kestab 5-6 aastat. Õpetajaks õppijatele on loodud lisaks ka uusi ja paindlikke õppevõimalusi.

Akadeemiline suund tuleks valida neil, kes on huvitatud edasiõppimisest doktoriõppes, tead-

lase ja õppejõu tööst ning teaduspõhise majanduse arendamisest.

Lõpetuseks jääb üle soovida kõigile edasiõppijatele läbimõeldud otsuseid ja suurt õpihimu!

Teksti koostamisel on kasutatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna ning kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna abi ■

Kus ja mida on võimalik õppida?

Vaata Eesti Hariduse Infosüsteemist www.ehis.ee Tuleb siseneda avalikku vaatesse ja otsida sobivaid erialasid õppekavade registrist.

Pöörata kindlasti tähelepanu ka infole, kas kooli lõpetami-

RE+REV 166 339 Rakenduslik suund

Eriala kutse- või kõrghariduse õppekava alusel?

Kutseõppe läbimine annab head teadmised ja oskused, et tööturul hakkama saada ja sobib hästi praktilise loomuga noorele, kes teab, millise erialaga ta oma tulevikku siduda tahab.

Kutsehariduses on õppimiseks loodud võimalused väga erineva haridustasemega inimestele.

Kutseharidust saab omandada nii põhi- kui ka keskhariduse baasil.

Eriala on võimalik õppida põhikooli baasil ilma keskhariduse omandamiseta ja ka ilma põhihariduseta inimestel.

Võrreldes varasema ajaga on laiendatud võimalusi õppida töö kaudu — õpipoisikoolituses. See on võimalus neile, kellele ei sobi koolipõhine õppevorm ja kes soovivad koos eriala omandamisega ka töötada. Kutseõppe kasvanud paindlikkus on toonud kaasa selle, et vastuvõtt kutseõppeasutustesse ei toimu enam ainult enne 1. septembrit, vaid üha rohkem juurutatakse vastuvõttu läbi aasta.

Kutsekeskhariduse omandanud noored saavad õpinguid jätkata kõrghariduse astmel sarnaselt üldkeskhariduse omandanutega.

Elukestva õppe soodustamiseks on kutsekeskhariduse omandanutele loodud võimalus täiendada oma teadmisi tasuta üldainetes

mahus praktilisi oskusi kindlal kutsealal töötamiseks, lõpetajad suunduvad tööturule kesktaseme spetsialistidena.

Spetsialistiõpe on kaheastmeline ja peamiselt teooriapõhine. Bakalaureuseõppes saadakse laialdased teoreetilised alusteadmised.

Need aitavad valida sobiva eriala magistriõppes, aga võimaldavad ka kohe tööturule minna, et hil-

täiskasvanute gümnaasiumis, et valmistuda riigieksamite sooritamiseks, mis on eelkõige bakalaureuseõppes oluline tingimus õpingute alustamiseks.

485

27

2442

752

922

sel saab riiklikult tunnusta-

1059

tud diplomi — seda näitab õppekava REV

93

251

224 11

2057

347

249

105

akrediteerimise

märge.

Kutsehariduse õppekavasid Eestis praegu veel ei

RE 73 88

261

16

385

405

673

akrediteerita. Era- ja munit-

954

sipaalomandis õppeasutuste puhul uuri, kas koolil on RE+REV Akadeemiline suund

õppeasutuses õppimise võluga võib kaasneda riske.

1493

805

1028

281

2976

661

1160

366

kehtiv koolitusluba.

Edasiõppimisega seotud kasulikku infot saab ka hari-

REV

366

854

142 97

2575

399

312

135

dus- ja teadusministeeriumi kodulehelt www.hm.ee rubriigis «õppijale».

RE

439

639

886

184

401

262

848

231

Teavet õppimisvõimaluste kohta kutsehariduses leiab

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Rajaleidjast (www.rajaleidja. ee/abiksotsustajale).

Stipendiumidega, mida

Haridus Humanitaaria ja kunstid Haridus Loodus- ja täppisteadused Põllumajandus Loodus- ja täppisteadused Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Teenindus Sotsiaalteadused, ärindus Tehnika, tootmine ja ehitus Tervis ja õigus heaolu Tehnika, tootmine ja ehitus

VASTUVÕTT KÕRGHARIDUSES 2008. A SÜGISEL. Joonisel on näha vastuvõetud üliõpilaste arv. Andmed on toodud õppevaldkondade kaupa, eraldi Humanitaaria ja kunstid akadeemilise suuna ja rakenduskõrghariduse kohta. RE – üliõpilaste vastuPõllumajandus võtt riigi poolt makstud kohtadele ja REV – üliõpilaste vastuvõtt tasulistele Teenindus õppekohtadele.

Tervis ja heaolu Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem.

pakutakse välismaal õppimiseks, saab tutvuda aadressil www.archimedes.ee/amk

Valikud, mida me kõik teeme HENRI KIIVIT, Eesti Õpilasesinduste Liit, avalike suhete valdkonna juht KOMMENTAAR. Nagu iga teine aastagi, lõpetavad ka tänavu kümned tuhanded õpilased kooli. Valikud, mida nad kooli lõpetades teevad, kuhu edasi lähevad ja mida tegema hakkavad, annavad stardi nende järgnevatele rännakutele eluteel.

Tulevase ameti ja karjääri valik on gümnaasiumi lõpukuudel tihtipeale ääretult raske, rääkimata valmisolekust teha otsus veelgi varem, näiteks põhikoolis. Tihtipeale teevad karjäärinõustajad igasugu isikuomadusi näitavaid teste, et leida just sellele õpilasele sobivaim amet. Õpilased, kellega oleme suhelnud, suhtuvad selliste testide tulemustesse õigustatult suure skeptilisusega. Tuleks valida amet, mis meeldib, mitte otsustada vaid selle järgi, milles oled oma elu algusaastatel hea – kõike saab ju õppida, kui tahtmist on. Kui valitud eriala ja amet meeldivad, lood suurema tõe-

näosusega eeldused saavutada kõrgeid töötulemusi. Isiklikust rahulolust rääkimata Sobivad võimalused end tööturule sisenemiseks ette valmistada peab igaüks leidma ise. Kindlasti aitavad suvel taskuraha teenimiseks tehtud hooajalised tööd valikuid selgemalt kogemuste taustal näha. Ettevõtlik noor võib alustada õpilasfirmast ja ajakirjandusest huvitatud õpilane koolilehest, kuid tihtipeale sellest ei piisa.

Hea on alustada küsimusest – kas ma soovin ning vajan tulevikus pigem rakenduslikku või akadeemilist haridust? Noorel, kellel pole plaanis minna kõrgkooli, oleks mõistlik teha otsus lii-

kuda põhikoolist edasi kutsekooli. Kutsekool annab nii erialased oskused kui üldise keskhariduse.

Ka pärast kutsekooli on võimalik õpinguid jätkata kõrgkoolis.

Praegune tööturg vajab oma eriala hästi tundvaid oskustöölisi – spetsialiste, kes on võimelised töötama ja kogu aeg midagi juurde õppima. Kui aga rakenduslikule haridusele eelistada akadeemilist, tuleks siiski läbida enne gümnaasium.

Gümnaasiumi eeliseks peavad paljud võimalust lükata edasi vastamine tähtsale küsimusele – kellena ma tulevikus tööle hakkan?

Kolm gümnaasiumiaastat on nagu ajapikendus, mille jooksul ennast mitmekülgselt arendada. Seevastu kutsekoolist tulnud ja liht- või oskustöölisena karjääri alustanud juhtivspetsialist tunneb oma tööd algusest lõpuni ning oskab iga inimese panust ja tööprotsessi tervikuna paremini suunata.

Nii õnneks kui kahjuks pole ükski nooruses sooritatud valik

aga lõplik.

Matemaatikust küll tihtipeale kokka ei saa, aga ka selline kannapööre pole keelatud ega välistatud. Kiiresti muutuvas maailmas

tekivad uued ametid ja vajadused ühiskonnas. Selleks, et olla paindlik, on vaja ennast pidevalt arendada ja täiendada. Ükski raamatutarkus või koolist saadav oskus

pole tähtsam oskusest õppida ja pidevalt areneda. Üks ja ainus soovitus: tee ja õpi just seda, mis sulle meeldib.

■

Põhikool või gümnaasium hakkab läbi

saama?

Tutvu edasiõppimisvõimalustega: www.rajaleidja.ee/abiksotsustajale

6

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS

Talendiks ei sünnita, talendiks arenetakse läbi sihikindla töö ja eesmärkide seadmise CHRIS-HELIN LOIK, Fontese talendiotsingu juhtivkonsultant

TALENDIOTSING. Firma juht seisab silmitsi paljude keeruliste otsustega, sealhulgas tema töötajaid puudutavate otsustega – inimesi on vaja vahel koondada. Keda jätta, keda mitte? Juhil tuleb küsida, kes on need inimesed, kellega koos suudab ettevõte edukalt üle elada ka enam pingutust nõudvad ajad, keda vajab ettevõte, kes on need, kellele saab toetuda. Kes on talendid minu ettevõttes?

Talendi all ei mõelda enam niiöelda superinimest, vaid organisatsiooni jaoks vajalikku inimest, kes eristub eelkõige oma suurepäraste tulemuste poolest. Talent on see töötaja, kes loob klientidele, organisatsioonile (ja ka omanikele) olulist, keskmisest suuremat väärtust.

Talendil on olemas mingi kindel organisatsioonile eriliselt vajalik kompetents ning ta on pühendunud oma tööle ja organisatsioonile. Tal on sügavad teadmised ja arenenud oskused mitte lihtsalt oma valdkonna piires, vaid ta teab, kuidas panna asju organisatsioonis liikuma.

Juht peab talendi ära tundma Talentide olemasolust on saanud ettevõtete edukuse oluline eeldus. Ilma talentideta ei saavutaks ettevõte oma strateegilisi eesmärke. Tavapäraselt kiputakse talendi mõistega seostama eelkõige juhte, samas võib mis tahes spetsialistil olla ettevõtte jaoks oluline, unikaalne kompetents ning ta võib luua oma tegevusega olulist lisaväärtust.

Nii näiteks võivad kolm kuni neli tipptasemel programmeerijat tuua ettevõttele enam kasu kui 40-liikmeline tiim. Kindlasti pole harvad näited, kus üks müügimees müüb kordades enam kui tema ülejäänud kolleegid kokku.

Talendiks olemine ei eelda siiski vaid aastatepikkust (elu)kogemust.

Noorte puhul saame rääkida eelkõige potentsiaalist. Juhi oskus nendega tegeleda, neid arendada ja organisatsiooniga siduda annab eelduse, et talendi tänane potentsiaal realiseerub ühel päeval suurepäraseks tulemuseks. Nii näiteks kasutatakse kõrge potentsiaaliga noorte süsteemset organisatsiooni toomist konsultatsiooniäris – tulevased tippaudiitorid ja -advokaadid on alustanud tihti just nii.

Talendiks tuleb teadlikult areneda Kas n-ö tavalisest töötajast võib saada talent? Kas inimene saab ise selleks midagi teha? Kahtlemata, kuna keegi pole sündinud talendiks. Sa saad endas arendada unikaalset ekspertsust. Talendi-

omadustega inimese tunnuseks on selged eesmärgid lähitulevikuks ning oskus seada eesmärke ka kaugemas perspektiivis, samuti konkreetseid plaane nendeni jõudmiseks. Teda iseloomustab teadlikkus iseenda soovidest ja võimetest ning tahe oma oskusi järjepidevalt arendada. Seega — kui õpid, arendad pidevalt oma professionaalseid oskusi ja sinus on ambitsiooni olla oma valdkonna ekspert, siis on sul head eeldused saada ühes konkreetses valdkonnas ka «tegijaks», olla talent.

tulemusi saavutama – see annab ka pingutuseks jõudu. Kui pole tõelist huvi, on keeruline end sundida pidevalt juurde õppima.

Inimene ise on «ilu tegija», keegi teine ei tee kellestki talenti, kui endal puuduvad tahe ja võimed.

Talendid loovad konkurentsieelise Iga tööandja ootab enda juurde säravate silmadega «tegijat», talenti. Kuidas neid siis leida?

Oluliseks eelduseks on firmajuhi oskus sõnastada ettevõtte jaoks vajaliku talendi profiil ehk keda on vaja leida. Talendiotsijaks võib olla nii sellele alale spetsialiseerunud ettevõte (personaliotsingufirmad, head-hunter’id) või ka organisatsioon ise. Tähtis on ettevõtte suutlikkus talente enda

vad, kes on «tegijad» – tavapäraselt on nad talentidega kontaktis ning on kursis nende plaanide ja soovidega. Nii näiteks saab talendiotsija viia kokku ühelt poolt ettevõtte vajaduse leida enda meeskonda talent, kes aitaks ellu viia strateegilisi eesmärke ja teiselt poolt talendi ootuse leida tema arengule ja soovile sobiv väljakutse.

Talent otsib arengut toetavaid väljakutseid Nagu eespool öeldud, on talentide oluliseks tunnuseks enese Talent areneb vaid õiges keskjärjepidev arendamine, kuid eks konnas ootavad-loodavad talendidki, et Oluline on teada, et talent ühe neid märgataks ja tehtaks selliseid ettevõtte jaoks ei pruugi olla taatraktiivseid pakkumisi, mis võilent teises ettevõttes. Talent ei maldab neil oma talenti arendada. avaldu igas organisatsioonis sarnaKuidas jääda silma? Ole selt. Näiteks tubli initsiatiivikas ja telihameister karnis gutse proaktiivselt, Kuidas jääda silma? Ole initsiatiivikas on omal kohal, «astu samm ette», ja tegutse proaktiivselt, kuid meiereis pole ole nähtaval. Ini«astu samm ette», ole nähtaval. tema talent vajalik. mesed eeldavad Tagasihoidlikkus pole abiks.

Samuti on mõisttihtipeale liigselt, et lik talendil enne «minu teod räägijuurde meelitada, neid arendada karjääriotsust mõelda ja kaaluda vad minu eest ise», kuid siinkohal ja siduda organisatsiooniga – vaid läbi, kas uus ettevõte meeldib talpole tagasihoidlikkus abiks. Talent see annab konkurentsieelise ka le seetõttu, et seal saab teha suusaab oma ekspertsust demonstkaugemas tulevikus. remahulisi rahvusvahelisi projekte reerida näiteks erialaliitudes, Üks võimalustest ongi oodavõi on pakutavad töövahendid konverentsidel ja erinevatel klienta, et ehk tuleb talent ise kohale. atraktiivsemad. Kumb võimaldab diüritustel esinedes. Ta saab kohTeiseks võimaluseks on aktiivselt tal erialaselt enam areneda? tuda erinevate inimestega, luua talente ise otsida või kasutada selTähtis on, et inimene teeks suhtevõrgustikku, end tutvustada leks professionaalide abi. seda, mis talle tõeliselt meeldib. ja tekitada nii turul endast vajalik Talendiotsinguga tegelevad etPüüa selgusele jõuda, mis sind kuvand. tevõtted on kõige paremini kursis innustab, mis sind käima tõmSelline talent võibki saada ühel tööjõuturul toimuvaga. Nad teabab, mis paneb sind pingutama ja päeval kõne konkreetse tööpak-

kumisega või ettepanekuga osaleda konkursil uuele ametikohale.

Kuidas reageerida?

Seda võib võtta kui üht võimalust. Kindlasti tasub kohtuda kas talendiotsijaga või potentsiaalse tööandjaga ning uurida võimalikult palju nii pakutava ametikoha kui ettevõtte enda kohta. Kaaluda tasub sedagi, kas pakutav töö toetab seatud eesmärkide täitmist, kas uus väljakutse on vahest liiga suur või liiga väike. Kas ettevõte ja ametikoht toetavad soovitud arengut?

Samu küsimusi küsib ka võimalik tulevane tööandja — kas see inimene on talent ka minu ettevõttes, kas just temaga koos saavutan ma soovitud tulemused? Igal juhul on tegu mõlemapoolselt olulise otsusega ning kui kokkulepe saavutatakse, võtavad mõlemad pooled endale kohustuse koos suurepäraseid tulemusi saavutada.

Talent vajab tegutsemiseks sooritust toetavat keskkonda ning väljakutsuvaid eesmärke, ettevõte ootab aga talenti palgates muutust näiteks olemasolevas status quo’s ja raputust senistes asjaajamise või töökorralduse viisides. Kui analüüsides ja järele mõeldes jõutakse otsusele, et seekord koostööd ei alustata, pole ka selles midagi halba. Kogemuse võrra rikkamad on mõlemad ning samuti on selgemad soovid tulevikuks. Ja õige talent ei peaks kartma, et uusi pakkumisi enam ei tulegi.

■

Tulevik tõotab helgem

kohanemis- ja ümberõppimisvõimelistele inimestele RAIN UUSEN, POSTIMEES TULEVIKU ERIALAD. Mida õppida praegu ja tulevikus? Keda Eesti riik vajab? Kes turgutavad Eesti majandust kolme, viie ja kümne aasta pärast? Postimees küsis vihjeid Tallinna Tehnikaülikooli rektorilt Peep Sürjelt.

1.

Kellest on Eestis praegu ja järgmise kümne aasta jooksul puudus?

2.

3.

Riikliku tellimuse vastavus tulevikuvajadustele?

Mille alusel teevad tänased-homsed uued tudengid oma valikuid?

PEEP SÜRJE, Tallinna Tehnikaülikooli rektor

1. Euroopa hiljutised tööjõu vajaduse uuringud aastani 2015 näitasid, et Euroopat ähvardab kvalifitseeritud tööjõu puudus. Üheks põhjuseks on kiired ja sageli raskesti prognoositavad muutused majandusstruktuuris.

Uuringu kohaselt kasvab vajadus kõrgharitud, seega kohanemisja ümberõppimisvõimeliste inimeste järele.

Eriti suur on spetsialistide nõudlus tootmise ja teenuste valdkonnas sellistel tegevusaladel nagu infotehnoloogia ja te-

lekommunikatsioon, keskkonnatehnoloogiad (sh materjalide taaskasutus ja prügimajandus), meditsiin jt.

Ametialade järgi kasvab vajadus kõrgelt kvalifitseeritud teadmustöötajate järele – teadlased, insenerid, tehnikud. Nendest on tõsine puudus juba praegu.

Tundub, et toodud tendentsid kajastavad hästi ka Eesti tööturu vajadusi.

2. Riiklik koolitustellimus (RKT) on riiklik instrument tööturu vajadusi arvestava hariduspoliitika elluviimiseks. Pidades silmas tööjõu vajaduse prognoose Euroopas ja Eestis, vastab RKT enam-vähem tulevikuvajadustele.

Tellimusest moodustavad märkimisväärse osa (ligi 42%) loodus- ja tehnikateaduste ala-

se kõrgharidusega spetsialistid.

RKT sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas on üle kahe korra väiksem. Aga kui vaadata lõpetajaid, on pilt vastupidine.

Loodusteaduste ja tehnikaalade lõpetajaid on suhtarvuna pea poole vähem, kuid sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonna lõpetanuid seevastu üle kahe korra rohkem, kui riik tellib. Üheks põhjuseks on riigieelarveväline õpe, kus tudengite õppimiseelistused on tööturu vajadustega risti vastukäivad.

Teiseks põhjuseks on suur väljalangevus reaalainete head valdamist nõudvates täppis- ja tehnikateaduste õppesuundades.

Reaalainete õppimisega seonduvad probleemid ulatuvad aga kõrghariduse-eelsesse faasi.

3. Eestis on suureks probleemiks süsteemse karjäärinõustamise puudumine. Noorte valikud on seetõttu enamasti juhuslikud või seotud madala enesehinnanguga võimekuse osas õppida kõrgkoolis ühel või teisel erialal.

Nendel põhjustel on noorte hulgas atraktiivsed eelkõige halduse, õigusteaduse, majanduse ja ärijuhtimisega seotud erialad.

Muide, need erialad on populaarsed ka riikides, kus karjäärinõustamine on tunduvalt parem kui Eestis. Samas selliseid disproportsioone noorte valikutes ühe valdkonna kasuks nagu meil, Euroopas ei ole.

Ebapiisav ettevalmistus loodus- ja täppisteadustes sulgeb tee õppimiseks häid karjäärivõimalusi pakkuvatel loodus- ja tehnikateaduste erialadel isegi

nendele noortele, kellel huvi ja võimeid oleks.

Noori tuleks tunduvalt paremini ja süsteemsemalt informeerida sellistes küsimustes, nagu: millistel erialadel on tulevikku ja miks; millised on Eesti riigi prioriteedid ja miks just need; mida tähendab elukestev õpe ja miks ühtedel erialadel on võimalused ümberõppeks paremad kui teistel; milliseid eeliseid omavad noored, kes sooritavad vähemalt ühe riigieksami matemaatikas ja/või loodusteadustes (füüsika, keemia) nende ees, kes sellist valikut ei tee?

Seega tuleb oluliselt tõhustada noorte karjäärialast informeeritust. Kui seda ei tehta, tuleb nii riigil kui inimestel endil kulutada tulevikus palju aega ja suuri summasid ümberõppeks.

■

7

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS

Uus töölepinguseadus on

loogiline samm KEN-MARTI VAHER, Riigikogu õiguskomisjoni esimees (IRL)

UUS TÖÖLEPINGU SEADUS. Uue töölepingu seaduse vastuvõtmine oli loogiliseks sammuks, mis seadusandjal tuli astuda, et käia ajaga kaasas. Praegune 1992. aastast kehtiv seadus on rudiment, mis ei ühildu muu eraõigusega ega arvesta töötajate ja tööandjate tegelike vajadustega. Uut eelnõu menetleti juba Juhan Partsi valitsuse ajal ja nüüd viidi see töö lõpuni.

kalendripäeva aastas ning tasemekoolituse ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse korral maksab tööandja töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva ulatuses. Tasemekoolituse lõpetamiseks annab tööandja töötajale täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva ja maksab selle aja jooksul töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära järgi.

Töötaja jaoks ei ole vähetähtis ka see, et laiendatakse tasuta töövaidluskomisjoni pöördumise võimalusi, kui nõue tööandja vastu ei ületa 150 000 krooni (praegu kõigest 50 000 krooni).

võimalused.

Nimetaksin seda tasakaaluseaduTöö tasustamise osas nähakse seks, sest nii tööandjad kui tööette, et ületunnitöö eest antakse tajad andsid küll pika hambaga, vaba aega või makstakse 1,5-kordkuid siiski eelnõule oma heaksset ja riigipühal 2-kordset töötasu Perekondlike kohustuste kiidu, mis on omaette väärtus. sarnaselt kehtiva õigusega. Öisel väärtustamine See tähendab, et tegemist ei ole ajal (22.00-06.00) tehtud töö Rasedate ja väikelaste vanetööinimest rõhuva seadusega ega eest makstakse aga senisest enam mate kaitseks annab uus seadus ka imevitsaga, mis päästaks Eesti ehk 1,25-kordset töötasu. Vajalitavatöötajaga võrreldes täiendamajanduse. ku alternatiivina lubab uus seadus vaid tagatisi. Seaduse kohaselt Seega ei saa sellega kedagi nii ööajal kui ka riigipühal tehtud on rasedal või alla 3-aastast last hirmutada ja ülepingutatud on ka kasvataval (mõlemal) vanemal ilustavad propakõrgendatud kaitse töölepingu gandajutud. Küll Väheneb tööandjate finantsülesütlemisel. on uues seaduses Töölepingut rasedaga ei ole mõistlikke sätteid koormus seoses koondamislubatud üles öelda koondamise nii töötajate kait- hüvitistega ning tarbetu alusel ning alla 3-aastase lapse se suurendami- formaalsusena kaob töötajate vanemal on koondamise korral seks kui tööandisikukaartide säilitamise töölejäämise eelisõigus. Tööandjate koormuse kohustus. ja ei või töölepingut üles öelda leevendamiseks. juhul, kui töötaja täidab olulisi Näiteks vähetööd poolte kokkuleppel hüvitaperekondlikke kohustusi. See neb tööandjate finantskoormus da ka vaba ajaga. kehtib nii rasedate, rasedus- ja seoses koondamishüvitistega sünnituspuhkusel olijate, kui kõining tarbetu formaalsusena kaob Uus seadus avardab gi alla 3-aastast last kasvatavate töötajate isikukaartide säilitamiõppevõimalusi vanemate kohta, aga ka näiteks se kohustus. Praegust tööturgu Töötaja jaoks toob uus seadus oma vanemaid hooldavate töötaarvestades on oluline tööõigust kaasa senisest paremaid tagatisi. jate kohta. tänapäevastada, et avarduksid Töötuskindlustushüvitis tõuseb Uue seaduse kohaselt on rasemõlema osapoole võimalused. alates 1. juulist 2009 seniselt da, samuti alla 3-aastast last kasva50%-lt 70%-le keskmisest töötava töötaja või töötajate esindaja Kehtiv seadus ei haaku tasust. Lisaks sellele tõuseb alates töölepingu ülesütlemisel tõendapäriseluga 1. jaanuarist 2010. a töötutoetus miskoormus tööandjal. Vaidluse Töösuhe on olemuselt lepinguseniselt 1000 kroonilt kuus 50%korral peab tööandja tõendama, line ehk võlaõiguslik suhe, millele et ta pole töölepingu ülesütlemile Vabariigi Valitsuse poolt kehkehtib põhiseaduslik lepinguvasega seadust rikkunud ehk tõentestatud alampalga määrast, mis baduse põhimõte ehk pooled on dama, et töölelepingu sisu kujundamises vabad. pingu ülesütlemiÜksnes seal, kus see on hädavajaÕppevõimaluste avardamiseks se põhjuseks oli lik ühe poole kaitseks, peab sealuuakse tasulise õppepuhkuse töötaja süüline dus sätestama tingimused, millest ei tohi kokkuleppega kõrvale võimalus kõigile, olenemata käitumine. kalduda. Kehtiv tööõigus kirjutab Erinevalt kehõppetöö vormist. Õppepuhaga paljud lepingutingimused jäitivast õigusest kuse kestus on 30 kalendrigalt ette ja nende piirangute otsjääb tööle enpäeva aastas. tarbekus jääb sageli küsitavaks, nistamise nõudmistõttu ei haaku see muu kehtimise õigus edasva õiguse ega päriseluga. pidi ainult rasedatele ja töötajapraegu on 4350 krooni.

Uues seaduses on praegusest Töötuskindlustushüvitise saate esindusisikutele. Töölepingu laiem tähtajalise töölepingu määmise periood pikeneb rasedusülesütlemiseks ei ole vaja tööratlus. Tööandja peab tähtajalise sünnituspuhkusel ja lapsehoolinspektori nõusolekut, sest see töölepingu ennetähtaegsel ülesduspuhkusel oldud aja võrra. on olnud pelgalt formaalne. ütlemisel maksma töötajale hüÕppevõimaluste avardamiSisulise hinnangu sellele, kas vitist summas, mis vastab tähtaja seks luuakse tasulise õppepuhtööandjal oli alus töösuhte lõsaabumiseni saadaolevale töötakuse võimalus kõigile, olenemata petamiseks või mitte, saab anda sule. Täiesti uute töövormidena õppetöö vormist. Töötajale anikkagi ainult kohus või töövaidnähakse ette kaugtöö ja renditöö tava õppepuhkuse kestus on 30 luskomisjon.

■

Murdepunkt töösuhetes MARI RASK JA HELI RAIDVE, HELI RAIDVE TÖÖÕIGUSABI AS ÜLEMINEKUAEG TÖÖÕIGUSES. Ajakirjanduses on avaldatud vastakaid arvamusi uue töölepingu seaduse kohta ning valikuliselt kajastatud ka mõningaid eesootavaid muudatusi. Töötajale ja tööandjale pakub aga kindlasti huvi, kuidas toimub vanalt töölepingu seaduselt uuele üleminek ehk mis juhtub 1. juulil 2009. a.

Vastavalt töölepingu seaduse eelnõu läbirääkimistel osalenud delegatsioonide kokkuleppele peaksid hiljemalt seaduse kehtimahakkamise ajaks valmima juhendmaterjalid töötajatele ja tööandjatele ning hiljem ka uue seaduse kommentaarid. Praegu saab lähtuda seadusest, selle rakendussätetest ja seaduse seletuskirjast. Allpool lühidalt mõnedest töölepingu seaduse rakendussätetest.

te lõppu ilma tööandjalt eritasu saamata.

Tähtajalised töölepingud Enne 1. juulit sõlmitud tähtajaliste töölepingute lõpetamisele enne tähtaja lõppu kohaldatakse uues töölepingu seaduses tähtajatu töölepingu lõpetamise kohta sätestatut.

Kehtiva seaduse alusel võivad pooled tähtajalise töölepingu igal ajal enne tähtaega lõpetada, kuid uue seaduse kohaselt töötajal üldse puudub selline õigus (v.a asendamiseks sõlmitud leping) ja tööandja ei tohi töölepingut üles öelda majanduslikel põhjustel (koondamine).

himõttest on seadusandja sätestanud, et töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit, kohaldatakse varemkehtinud seadust.

Näiteks: kui töötaja koondamine on algatatud enne 1. juulit ja tööleping lõpeb pärast 30. juunit, siis peab tööandja järgima töötaja koondamisel vana seaduse nõudeid ega saa tugineda uuele seadusele.

Töötajal omakorda on õigus nõuda tööandjalt vana seaduse alusel etteteatamist ja koondamishüvitust. Töötukassa poolt hakatakse uue seaduse alusel koondamisel ette nähtud kindlustushüvitist maksma alles neile töötajatele, kelle töösuhe öeldakse üles pärast 30. juunit.

Ka kollektiivse koondamise korral makstakse töötajale, kelle töösuhe lõpeb küll pärast 30. juunit, aga tööleping on üles öeldud ja töötukassalt hüvitist taotletud enne 1. juulit, hüvitist varem kehtinud korra alusel.

Mis saab kehtivatest töölepingutest?

Alates selle aasta 1. juulist kohaldatakse senikehtinud töölepingutele uut töölepingu Lepingu rikkumine seadust.

Seoses töölepingu seaduse See ei täKõik seni kehtinud poolte viimisega võlaõiguse alla, on henda, et lisaks paljudele muudele pop r a e g u s e d õigused ja kohustused, mis ei sitiivsetele muutustele tööletöölepingud ole vastuolus uue töölepingu pingu seadusest kadunud distkaotavad keh- seadusega, jäävad kehtima ka siplinaarkaristuse mõiste. See tivuse. Kõik pärast 1. juulit. sisuliselt ja kõlaliselt lepingulise senikehtinud suhtega sobimatu toiming ei töölepingute tingimused ja Kui tööandja seda siiski teeb, ole töösuhtes alates 1. juulist töölepingust tulenevad poolte peab ta maksma töötajale hüenam rakendatav. õigused ja kohustused, mis ei vitusena palga kuni töölepingu Kui kaks isikut on vabal tahole vastuolus uue töölepingu tähtaja lõpuni. Kuna uus seatel kokku leppinud mingites seadusega, jäävad kehtima ka dus piirab oluliselt poolte õigusi vastastikustes kohustustes, siis pärast 1. juulit. tähtajalise lepingu lõpetamisel ja lepingu rikkumise korral on Uus töölepingu seadus põpooled nt eelmisel aastal lepinteisel poolel õigus nõuda kohiolemuselt ei muuda tööandgut sõlmides ei saanud seda ette hustuse täitmist või kahju hüjate ja töötajate senikehtinud näha, annab seadusandja võimavitamist, samuti leping üles öelõigusi ja kohustusi, küll aga anluse rakendada nende lepingute da, samas ei ole tal õigust teist nab suurema vabaduse kokku lõpetamisel tähtajatu töölepingu poolt karistada. leppida nende õiguste ja kolõpetamise korda.

Seega alates hustuste ulatuses. Seega ei pea 1. juulist tööpraeguseid lepinguid hakkama Kui koondamine algatati tajate distsiplivalikuta ümber vormistama. enne 1. juulit ja tööleping naarvastutuse Lihtsamad töölepingud, kus lõpeb pärast 30. juunit, siis seadust tööon kokku lepitud vaid tööülespeab tööandja järgima vana lepingulistele annetes, töötasus ja tööajas, ei vaja muutmist. Tööandjad seaduse nõudeid. suhetele ei kohaldata. Küll peaksid aga kindlasti teavitaon seadusandma töötajaid uutest töölepingu ja sätestanud, et tööandja võib ülesütlemise tähtaegadest.

Kui aga enne 1. juulit sõlmitöölepingu erakorraliselt üles Tähelepanu vajavad töötud tähtajaline tööleping lõpeb öelda töötaja kohustuste rikkutajate materiaalse vastutuse tähtaja saabumisel, kohaldatakmise või tema töövõime vähelepingud, kuna varalise vasse uut töölepingu seadust. nemise tõttu juhul, kui ülesüttutuse osas on regulatsioon lemisele on eelnenud tööandja muutunud. Hoolikalt tuleks üle Algatatud, kuid lõpule viimata hoiatus. vaadata ka töölepingud, mis sitoimingud Seadus ei määra hoiatuse saldavad ärisaladuse hoidmise Töölepingud on kestvusleandmise vormi ja korda, see kohustust ja konkurentsipiiranpingud, mille pooled on aktiivjääb iga tööandja otsustada. gut pärast töösuhte lõppemist. ses suhtluses ja teevad pidevalt Siinjuures tuleb aga silmas piNäiteks kohaldab uus töölepinlepingust või seadusest tuledada, et tööandja peab olema gu seadus ärisaladuse hoidmise nevaid toiminguid. Millisest vaidluse korral võimeline tõenkohustusele võlaõiguse sätteid, hetkest hakkab neile toimindama, et ta oli töötajat hoiatamillest tulenevalt on töötaja gutele kehtima uus töölepingu nud ning et töötaja oli hoiatuse kohustatud hoidma ärisaladust seadus? tegemisest teadlik.

■ töötamise ajal ja pärast töösuhLähtudes üldisest õiguspõ-

8

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS

Euroopas kasvab nõudlus KÜLLI KEERUS, SA INNOVE KUTSEHARIDUSE SEIREKESKUS

Ehkki keegi ei julge ennustada, kaua kestab praegune majanduslangus, on selge, et igavesti see nii ei jää. Üleeuroopaline tööjõu vajaduse prognoos lähema kümmekonna aasta kohta, kus võeti arvesse ka erinevad majandusarengu stsenaariumid, näitab töökohtade arvu kasvu ja sellega kaasnevat sobivate oskustega töötajate nappust. Aastani 2020 avaneb kokku 105,3 miljonit töökohta, neist 20,3 miljonit on täiesti uued loodavad kohad.

Täitmist vajavad ametid Lähema kümne aasta perspektiivis kasvab töötajatelt nõutav kvalifikatsioonitase kõigil ametialadel. Palju on räägitud vajadusest kõrgharidusega inimeste järele. Prognoos näitab, et päris uusi töökohti luuakse tõepoolest kõige rohkem kõrgharidusega inimestele, ent peamiselt rahvastiku vananemise tõttu jääb vabaks ka väga palju teisi ametikohti, mis vajavad samuti täitmist.

Kui panna kokku nii uute töö-

kohtade täitmine kui ka asendusvajadus, selgub, et kümne aasta pärast vajatakse Euroopas kõrgemat haridust küll 31,5% töökohtadel, kuid tervelt 50% töökohtadest peavad saama täidetud keskmist kvalifikatsiooni omavate inimestega, kellel on keskharidusele lisaks omandatud kutseharidus.

Madalast kvalifikatsioonist piisab vaid 18,5 % töökohtadel.

Tasub õppida eriala Prognoosist selgub, et enam pole võimalik piirduda vaid algselt omandatud erialaga — enesetäiendamine peab olema pidev.

Mitmed ametialad kaovad, mitmed tekivad juurde. Töötajal on vaja arvestada võimalusega, et tuleb täiesti ümber õppida.

Eestis puudub 46,5% tööhõiveealistel (25-64-aastastel) inimestel kutse- või erialane kvalifikatsioon, mis tagaks neile märksa parema toimetuleku ja kindlama positsiooni tööturul. Tasub meeles pidada, et pelgalt kesk- ja põhi- või veelgi madalamat haridust omavate inimeste jaoks on eriala omandamine lähitulevikus äärmiselt oluline.

■

Eestikeelset ülevaadet Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse CEDEFOP uuringust tutvustab trükis «Oskuste vajadus Euroopa tööturul aastani 2020.

Keskpikk prognoos ja muutused sektorites», mida saab alla laadida SA Innove kodulehelt www.innove.ee/seirekeskus/trykis. Samas on võimalik trükist tellida ka paberkandjal.

Glimstedt Straus ja Partnerid on uuendusmeelne pan-Balti advokaadibüroo. Bürool on mitmeid kontoreid Rootsis, samuti kontor Tallinnas, Riias ja Vilniuses.

Glimstedt´i rahvusvahelises advokaadibüroos töötab kokku üle 150 juristi ja advokaadi.

Glimstedt on täisteenust pakkuv advokaadibüroo, olles hinnatud eksperdid: ▪ autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste kaitsel (s.h. esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide õigused)

▪ tööstusomandi kaitsel (s.h. kaubamärgid, domeeninimed, ärisaladus)

▪ maksuõiguses (s.h. rahvusvaheline maksustamine, esindamine maksukontrolli igas etapis, esindamine kohtus ja vaidemenetluses)

Glimstedt Straus & Partnerid Rävala pst 5, Tallinn 10143, Eesti +372 6 309 170 tallinn@glimstedt.ee www.glimstedt.ee

Koondamine

algab kirjalikust koondamisteatest RAIN UUSEN, POSTIMEES MIDA TEADA KOONDAMISEST? Erinevad ettevõtted ja nende juhid käituvad ettevõtet tabanud koondamisvajaduse puhul lahkujatega erinevalt — mõni on seadusekuulekas, mõistlik ja toetav, mõni aga püüab leida muid lahendusi. Üks mis kindel, koondamine ei alga kunagi juhuslikult koridoris või suitsunurgas poetatud sõnast, vaid alati paberil vormistatud koondamisteatest, ütleb intervjuus Postimehele tööturuameti kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamise alamprogrammi juht Kätlin Kõverik.

Mida inimesed alatasa koondamisest valesti arvavad või teavad?

Inimesed ei tea, et koondamine tähendab alati kirjalikku teadet. Kui tööandja teavitab teda koondamisest suuliselt, siis see ei ole veel koondamine. Seaduse kohaselt kehtivad koondamise puhul ajalised määrad etteteatamisel.

Meile on nõu saamiseks helistatud küll, et tööandja on teatanud koondamisest, aga kirjalikku teadet pole saanud. Kui inimesel ei ole koondamise kohta kirjalikku teadet, siis tal ei ole ka õigust koondamishüvitisele.

Need, kes on koondamise ühe korra elus juba läbi teinud, on piisavalt teadlikud oma õigustest.

Juba enne Euroopa-poolse rahastusega programmi algust oli inimestel võimalus pärast koondamist saada toetavaid ja abistavaid teenuseid uue töö otsimiseks. Üks müütidest, mis koondamise ja toetustega kaasas käib, on see, et kui lähed tööturuametisse, saad juba järgmisel päeval minna kursusele. See võtab ikka natuke aega ja seetõttu tuleb tööturuametisse tulla ikka võimalikult vara, et oma uut karjääri hakata varakult ette valmistama ja planeerima.

Kursusele saadetakse inimene siis, kui koostöös konsultandiga leitakse, et inimesel on olemas eeldused uuel erialal töötamiseks.

Kursused on siiski avaliku sektori raha eest kinni makstud ja suhteliselt kallid, mistõttu peab olema

mõlemapoolne veendumus, et kulutus on asjakohane.

Millised teenused on olemas?

Kui inimene on saanud koondamisteate, siis kaks põhilist teenust on töövahendus ja nõustamine, mis võimaldavad end ka tööotsijana arvele võtta ja olla pidevas kontaktis tööturuameti konsultantidega.

Programmi raames toimuvad ka erinevad teavituspäevad ning paljud teenused, mida seni saime pakkuda vaid registreeritud töötutele, on nüüd laienenud ka koondamisteate saanud inimestele: praktika, koolitus (tööotsingualane koolitus ja erialakoolitus), täiesti uue teenusena on lisandunud psühholoogiline nõustamine.

Kuidas näeb välja kohtumine konsultandiga?

Nii konsultandid kui karjäärinõustajad püüavad inimesi aidata ja toetada, et leida uus töö. Selge on see, et praegu on uut tööd palju keerulisem leida, kuna töökohti ja valikut napib.

Konsultandi ja karjäärinõustajaga arutatakse läbi inimese soovid ja ootused tuleviku suhtes. Räägitakse sellest, et koondamist võib vaadelda ka uue tee algusena. Väga pikalt ühe tööandja juures töötades pole paljud mõelnudki sellele, et nad võiksid teisele tööle minna või uue eriala omandada. Konsultandiga koos analüüsitakse võimalusi ja soove ning üritatakse üheskoos kokku leppida tegevuskava.

Kas konsultant sunnib mind tööle?

Kindlasti ei sunni — ta pakub ja tutvustab olemasolevaid töökohti, arutab ja analüüsib nende võimalusi. Inimesel on alati õigus öelda, miks ta ei soovi üht või teist tööd vastu võtta või näiteks mõnda piirkonda tööle minna.

Sundimine tuleb seadusest tulenevalt väga pika aja jooksul.

Loomulikult on ka töötute hulgas igasuguseid inimesi, kes leiavad ettekäändeid tööst hoidumiseks.

Kuue kuu jooksul muutub inimene pikaajaliseks töötuks – ta mugandub ja tal tekib raskusi tööl käimisega. Esimesed kuus kuud on väga olulised.

Kas koondamine on põhjustatud inimese halvast tööst?

Alati kindlasti mitte. See on ka üks teema, millest meie konsultandid inimestele räägivad ja selgitavad, et motiveerida neid uut tööd otsima. Selge on see, et alati jääb keegi tööle ja keegi koondatakse ning tekib küsimus – miks mina?

Kui need küsimused on sügavamad ja tõsisemad, on meil olemas ka psühholoogilise ettevalmistuse saanud konsultandid, kes aitavad ja selgitavad koondamise põhjusi – kas need on siis tingitud majandussituatsioonist, turuolukorrast või näiteks ettevõtte likvideerimisest.

Kas ettevõtjad on Eestis valmis palkama endise koondatu? Üldjuhul on tööandjad väga huvitatud koondatutest, eriti siis, kui on tegemist sellise tööandja ja koondatuga, kes oma erialalt hästi sobivad, mistõttu ei pea uut töötajat täiendavalt välja õpetama. Tööandjad on huvitatud sellistest inimestest, kes on valmis kohe tööle asuma.

Vanus ei ole siin üldse määrav – koondatud, kes on keskeas, on isegi eelistatud seisus, sest neil on

harjumused ja omadused, mida tööandja hindab. Ja selliste tööandjate suhtes on töötaja ka lojaalsem.

Konsultant aitab hinnata sedagi, ega uus töökoht pole vihma käest räästa alla sattumine. Et ei juhtuks seda, et inimene leiab kohe uue töö, aga kaotab mõne kuu pärast ka selle ning siis võib juhtuda, et isik võib ilma jääda ka õigusest saada töötuskindlustushüvitist.

Muutuva majandusega keskkonnas peavad koondatud olema valmis muutma oma eriala. Inimestel tuleb teha oma elus uus valik.

Mida hakata peale siis, kui inimesele on koondamisest teatatud suuliselt?

Sellisel juhul on meie soovitus võtta ühendust tööinspektsiooniga. Tööturuamet tegeleb uue töö otsimisega, tööinspektsioon sellega, et töösuhted oleksid korrektsed. Sellealast nõu ja teavet annab tööinspektsioon, neil on olemas ka infotelefon ja regionaalsed kontorid, kust saab konsultatsiooni.

Ja kui kirjalikult?

Siis tasub tulla tööturuameti regionaalsesse büroosse ja hakata koguma infot, millised tööpakkumised on saadavad. Mida kiiremini pöördub tööturuametisse inimene, kes on teada saanud oma koondamisest, seda suurem on tõenäosus saada enda jaoks sobivad koolitused ja nõustamisteenused.

Alati võid tööturuametisse võtta kaasa näiteks pereliikme või sõbra, kui see annab tuge. On hea teada, et sinu lähedane või sõber võib tööturuametit külastada vajadusel ka ilma sinuta. Ta ei saa sinu eest sind arvele võtta või dokumente täita, aga ta saab koguda infot, võtta kaasa voldikud erinevate pakutavate teenuste kohta või teha näiteks eelneva selektsiooni pakutavatest töökohtadest.

■

9

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS

Ettevõtlustoetus on neile töötuile, kes tõsimeeli ettevõtjaks saada tahavad RAIN UUSEN, POSTIMEES TÖÖTUST ETTEVÕTJAKS. Inimesed jäävad töötuks erinevatel põhjustel — mõne jaoks on see sunnitud otsus, mõne jaoks vaba valik. Majandus vajab aga turgutamist ja arendamist, mistõttu võib nii mõnegi töötu jaoks olla parimaks lahenduseks ja motiveerivaks väljavaateks panna alus hoopis omaenda ettevõttele ja näidata teistelegi, kuidas tegelikult töötajaid kohtlema ning firmat juhtima peab. Võimalustest selles suunas esimesi samme astuda räägib intervjuus Postimehele tööturuameti ettevõtlustoetuse alamprogrammi juht Raido Raudnagel.

Toetust ettevõtluse alustamiseks on töötutele makstud Eestis juba alates 1991. aastast, soodustamaks uute töökohtade loomist ja innustades inimesi olema ise ettevõtlikumad.

Eurorahade toel sai aga 2008. aastal programm «Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 20072009» hoo sisse ning lisandusid uued teenused. Kui varem oli ettevõtlustoetust võimalik saada 20 000 krooni, siis tänu käivitunud programmile on toetus 70 000 krooni. Uus programm sisaldab ka täpsemaid tingimusi ja võimalust toetust saanud ettevõtjate käekäiku pikema aja jooksul jälgida. «Järeldusi ettevõtete käekäigust saab teha aastapaari pärast,» lisab Raudnagel.

ta inimesed, kes üldjuhul ei ole enne ettevõtlusega tegelenud.

Selleks, et toetust saada, peavad nad läbima ettevõtluskoolituse, mis kestab kuu aega ja mille käigus saadakse kõik põhiteadmised ettevõtluse alustamiseks — raamatupidamine, juhtimine ja palju muud vajalikku. Koolitus lõpeb äriplaani koostamisega.

Sama äriplaani võib esitada ka ettevõtlustoetuse taotlemiseks, kuigi soovi korral võib alustav ettevõtja koostada pärast koolitust ka täiesti uue äriplaani. Toetust võiavad taotleda ka töötud, kes omavad kutse- või kõrgharidust majanduse alal või eelnevat ettevõtluskogemust. Sellisel juhul ei ole ettevõtluskoolituse läbimine kohustuslik.

Kas alanud aasta toob selles programmis kaasa muudatusi, täiendusi? Üks peamine teenus on mentorlus, mis on mõeldud toetust saanud isikule, alustavale ettevõtjale, kes viiakse kokku kogenud ettevõtjaga, et alustav ettevõtja saaks uusi kogemusi koguda ja teise ettevõtja kõrvalt teadmisi, et oma äri uuele tasandile viia.

Juba eelmisel aastal saime ettevõtlustoetust saanud inimestele pakkuda ka täiendkoolitusi.

See võimaldab end oma erialal täiendada, et pärast toetuse kättesaamist jalul püsida ja olla jätkusuutlik.

Paljud töötud 70tuhandelist toetust kasutada saavad?

Oleme planeerinud ligi 375 inimest kahe aasta peale. 2008. aastal sai seda toetust juba 162 inimest.

Meil on olemas ka karjääri-

Mida konkreetset tuleb teha selleks, et ettevõtlustoetust saada?

Esimene samm – tulge tööturuametisse. Igas maakonnakeskuses on esindus, kus töötab ettevõtluskonsultant – rääkige temaga oma äriideest.

Ettevõtluskonsultant aitab seejärel teha ka otsuse, kas oleks tark liituda ettevõtluskoolitusega, mille tulemuseks on äriplaan ja mis tuleb toetuse saamiseks esitada. Kogu protsess võib võtta aega kuni kolm-neli kuud.

Aga kui ma kardan oma äriideest rääkida, äkki varastatakse ära?

Usun, et meie konsultandid on piisavalt kompetentsed ja usaldusväärsed – äriidee ja selle edukus sõltub ikka sellest, kes idee taga on ja kes hakkab äri juhtima. Idee ise ei too raha firma kontole.

Kas tööturuamet toetuse andjana hoiab loodud ettevõtetel ka silma peal?

Käime ettevõtteid kohapeal kontrollimas ja nõu andmas, kaks korda esimese aasta jooksul peavad nad aga esitama aruande, kus on kirjas poole aasta tulemused ning läbima kontrolli, et veenduda toetuse sihtotstarbelises kasutamises.

Aga kui mu ettevõtte suund muutub?

Siis tuleb meid teavitada, tulla meie ettevõtluskonsultandiga nõu pidama ja uue suuna paika panema. Kui see on põhjendatud, siis me toetame muudatust. Alati peab arvestama, et see toetus tuleb tagasi maksta, kui kokkulepitut rikutakse.

Pool aastat pole piisav aeg, et teha järeldusi, kas ettevõte on elujõuline või mitte – kui pärast poolt aastat tuleb ettevõtja meie juurde jutuga, et ta ettevõte ei ole elujõuline, pole ta piisavalt tööd teinud.

Eelkõige nõuab ettevõtlus kõvasti pealehakkamist, siis tuleb ka tulemus. Toetust taotlev inimene peab tahtma ettevõtjaks saada.

Ettevõtlustoetust pakub Eestis ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus — millised erinevused siin on?

Sihtrühm on erinev, EAS tegeleb tegutsevate ettevõtjatega, töötajatega. Meie anname ilma tööta inimesele võimaluse luua endale ja teistele uus töökoht.

Need, kes on tööga hõivatud, ei saa meie toetust taotleda.

Meie sihtrühmaks on töö-

nõustajad ja ettevõtluskonsultandid, kes annavad inimesele piisava eelinfo, mida saab täiendada pakutava ettevõtluskoolitus raames. Pärast seda peaks tal olema lõplikult selge, kas ta on ettevõtluseks üldse valmis. Kursus on piisavalt intensiivne – kui ta selle läbib, tekivad head eeldused kujuneda edukaks ettevõtjaks.

Mida ettevõtlus nõuab?

Eelkõige nõuab see kõvasti pealehakkamist, siis tuleb ka tulemus. Oleme loonud maksimaalselt viljakad tingimused, pakume võimalusi enda täiendamiseks ja optimaalseid rahalisi vahendeid.

Jääb vaid üle enda tahet näidata.

Häid ja julgeid ideid võiks isegi rohkem olla.

Ja pean niiviisi aru andma?

Seaduse järgi kontrollime inimest aasta aega. Meil on siiski õigus teda jälgida kuni aastani 2014 ehk viis aastat pärast programmiperioodi lõppemist, ettevõtlustoetuse saanu peab arvestama sellega. Ei saa nii, et tegutsen aasta aega ja panen pillid kotti – toetust taotlev inimene peab tahtma ettevõtjaks saada.

■

Töötuskindlustushüvitise maksmine töötutele ANU OJASALU, Eesti Töötukassa avalike suhete juht

Kui jään töötuks või tulen töölt ära (poolte kokkuleppel, omal algatusel), siis mida pean edasi tegema, seda praegu kehtiva seaduse alusel ja mida alates 1. juulist 2009?

Praegu kehtivad seadused: ~ Töötuskindlustushüvitise saamiseks on vaja end arvele võtta tööturuameti piirkondlikus osakonnas ja aktiivselt tegeleda tööotsingutega. ~ Vajalik on töötuskindlustusstaaž — peate olema töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud ja maksnud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuud. ~ Töötuskindlustushüvitist saab juhul, kui töösuhte lõpetamise põhjuseks on koondamine, tähtajalise töövõi teenistussuhte lõpetamine tähtaja möödumise tõttu, tööandja pankrot, tööandjapoolne lepingutingimuste rikkumine, asutuse likvideerimine, mittevastavus tööle, katseaja ebarahuldavad tulemused või pikaajaline töövõimetus. ~ Töötuskindlustushüvitist ei ole õigust saada, kui lahkusite töölt omal soovil või poolte kokkuleppel, töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu. ~ Töötuskindlustushüvitis määratakse 180 kalendripäevaks, kui teil on kindlustusstaaži vähem kui 56 kuud ja 270 kalendripäevaks, kui teil on kindlustusstaaži 56-110 kuud. ~ Töötuskindlustushüvitise suuruseks on sajal esimesel päeval 50% keskmisest töötasust 9 kuul, mis eelnesid kolmele viimasele kuule enne töötuksjäämist. Alates 101.

päevast on hüvitise suuruseks 40% keskmisest töötasust.

Uue töölepinguseaduse kohaselt alates 1. juuli 2009 muutuvad punktid: ~ Töötuskindlustusehüvitis tõuseb esimesel sajal töötuse päeval 70%-le töötaja keskmisest töötasust ja alates 101. päevast 50%-le keskmisest töötasust. ~ Töötuskindlustushüvitist on võimalik saada ka töötajatel, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või kokkuleppel tööandjaga. Hüvitise suuruseks on sel juhul 40% töötaja keskmisest töötasust kogu töötuskindlustushüvitise saamise perioodi jooksul ja õigus hüvitisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest makstud töötuskindlustusmakset vähemalt 48 kuud. ~ Samuti pikeneb vanema rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra arvestusperiood, mille sisse nõutav 12 kuud kindlustusstaaži peab jääma. ~ Töötuskindlustushüvitise alammäär tõuseb 50% eelmise aasta töötasu alammäärast.

Paberid, mis vaja kaasa võtta ja täita: ~ Töötuskindlustushüvitise saamiseks on teil vaja pöörduda Tööturuameti kohalikku osakonda, seal end töötuna arvele võtta ning esitada avaldus hüvitise taotlemiseks.

~ Avalduse võib tööturuameti osakonda kaasa võtmiseks välja trükkida ka töötukassa kodulehelt. ~ Kaasa on vaja kindlasti võtta ka isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart), töö- või teenistussuhte lõppemise põhjust ja aega näitav dokument (tööraamat, tööleping vms), tööandja tõend, kus on kuude kaupa välja toodud teile viimasel kolmel töötatud kuul välja makstud tasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. ~ Tööturuamet saadab teie avalduse töötukassale ning töötukassa teeb 14 päeva jooksul arvates avalduse esitamisest otsuse, kas teil on õigus hüvitisele. Otsuse saate kätte tööturuameti piirkondlikust osakonnast. ~ Hüvitist hakatakse arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse esitamist tööturuametile. Hüvitis makstakse pangaarvele 10. kuupäevaks.

Mis on töötuskindlustushüvitis ja mis on töötu abiraha – millal ja kes neid saab, mis on nende erinevused?

Töötuskindlustushüvitis on töötuskindlustusega hõlmatud inimesele välja makstav hüvitis pärast töötuks jäämist uue tööotsingu perioodiks. Selle suurus sõltub inimese eelnevast sissetulekust. Töötuskindlustushüvitist rahastatakse töötajate poolt makstud töötuskindlustusmaksest.

Töötutoetus (vana nimega töötu abiraha) on riigieelarvest rahastatav toetus töötule, kellel ei ole õigus saada töötuskindlustushüvitist, kuid kes vastab töötutoetuse saamise tingimustele.

Töötutoetuse arvutamise aluseks on töötoetuse päevamäär 32,9 krooni.

■

10

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS

Meeskonnakoolitus aitab keerulised ajad võimalusteks muuta

Töötasu kokkulepe on töösuhte eelduseks TRIIN RAUDSEPP, Glimstedt Straus & Partnerid vandeadvokaat TÖÖTASU. Riigikogus 17. detsembril 2008 vastu võetud ja 1. juulil 2009 jõustuv uus töölepingu seadus on saanud teravaid kriitikanooli nii töötajate kui ka tööandjate poolelt. Elavat vastukaja peamiselt töötajate leeris on tekitanud eelkõige töölepingu ülesütlemisega seonduvad küsimused, mis on praeguses majandussituatsioonis ka loomulik.

Uus seadus koondab praegu veel mitmete erinevate seadustega reguleeritud valdkondi, sealhulgas palgaga seotud küsimusi.

Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud tasu. Juhul kui ettevõttel puudub kollektiivleping, siis on töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Seega erinevalt praegu kehtivast seadusest, kus vaidluse korral peavad mõlemad pooled tõendama palga suurust, on uue seaduse kohaselt see üksnes tööandja kohustus.

Uues töölepingu seaduses on reguleeritud ka ettevõtte majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu. Majandustulemustelt makstav tasu peab motiveerima tulemuslikumat tööd tegema, sest sõltuvalt töölepingus kokkulepitust on töötajal õigus saada osa tööandja

kasumist või käibest ehk majandustulemustest. Tehingutelt makstavat tasu on aga töötajal õigus saada konkreetselt tehingult tööandja ja kolmanda isiku vahel, mille sõlmimise eest on töötajale lepingu järgi ette nähtud õigus tasule.

Eraldi tasub silmas pidada, et uus seadus annab erinevalt kehtivast seadusest tööandjale võimaluse töötasu alandada, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta. Töötasu alandamise puhul on tegemist ühe võlaõigusseadusest tuleneva õiguskaitsevahendiga, kusjuures töötaja vastutab üksnes süü (hooletus, raske hooletus, tahtlus) olemasolul.

Töötaja hoolsuse määr määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töö tegemiseks nõutavaid ametialasid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi. Töötasu alandamise õigust peab tööandja kasutama

viivitamata pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist, vastasel juhul on töötasu alandamine tühine. Eelkõige tähendab see tööandja õigust vähendada töötaja töötasu järgmisel palgapäeval.

Töösuhete raames on seni väga erinevalt lähenetud töötaja koolitamisega seotud kulude hüvitamise kokkulepetele. Kui mõnel juhul tööandjad lubavad kergel käel töötajaid koolitustele ja hüvitavad kulud, siis teistel juhtudel sõlmitakse väga rangeid kokkuleppeid, mille järgi töölepingu lõpetamisel võib töötaja olla kohustatud hüvitama koolituskulud kas osaliselt või siis kogu ulatuses.

Uue seaduse kohaselt võivad töötaja ja tööandja kokku leppida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega veel lisakulutusi.

Vastutasuks koolituseks tehtud lisakulutustele töötaja ei lahku tööandja juurest enne kokkulepitud aja lõppu. Selline siduvusaeg ei tohi olla koolituskuludega võrreldes ebamõistlikult pikk (kuni kolm aastat). Uue seaduse kohaselt tuleb tööandja poolt tehtud lisakulud enne siduvusaja läbisaamist töötaja poolt üles öeldud töölepingu puhul töötajal hüvitada proportsionaalselt siduvusaja lõpuni jäänud ajaga.

■

ESTEL PUKK, AS Tallinna Vesi personalijuht ja tippjuhtkonna liige, koolitaja ja kõrgkooli õppejõud alates 1997

«Kuni raha jätkub, võib rumalaid otsuseid teha …»

Nende sõnadega rahustas mind mõned aastad tagasi vanem ning kogenum kolleeg, kui pidin täitma juhtide otsuseid, mis minu hinnangul olid ettevõtte tulevikku silmas pidades ebamõistlikud. Ehk siis töötaja ei peaks «tuuleveskitega võitlema», vaid jaburad otsused rahumeeli ellu viima seni, kuni ettevõttel raha jagub.

Nüüd, kus majanduskriis kummitab nii era- kui avalikku sektorit, on kõigi jaoks selge, et rumalate otsuste tegemise aeg on ümber saanud. Aga kuidas kiiresti õppida tegema arukaid otsuseid?

Kriisid aitavad suhtumist muuta Usun, et praegu on töötajate lojaalsus oma tööandjale, pühendumine tööle ja valmisolek

mõelda oluliselt kõrgem kui paar aastat tagasi. Samas on inimlik takerduda kirumise ja kaeblemise võrku, mis väljendub selles, kui kohvinurgas, koosolekutel ning nelja silma vestlustes räägitakse peamiselt globaalsest majanduskriisist, kirutakse otsustusvõimetut valitsust, laenu andmisest keeldunud panka ja teisi.

Kedagi teist süüdistada on oluliselt lihtsam, kui mõelda sellele, mis sõltub minust endast ja mida mina ise teha saan. Olla või mitte olla? Kriisiolukorras tähendab see vajadust vastata ettevõtte või avaliku sektori asutuse töötajal kolmele küsimusele: 1. Mis on meie jaoks praegu kõige olulisem probleem?

2. Mis on selle probleemi tekkimise põhjused, mis sõltuvad meist endist?

3. Millised ideed aitavad nendest põhjustest jagu saada?

Kui mõelda omaette ja vaikselt, ei pruugi head ideed kunagi otsusteks ning seeläbi ka tulemusteks muutuda. Seetõttu tasub praeguses majandusolukorras kasutada meeskonnakoolitust kui meetodit koos mõtlemiseks ja otsustamiseks.

Meeskonnakoolitus – ühiselt vastuste leidmine ja vastutuse võtmine Alates 1997. aastast olen koolitaja ja kõrgkooli õppejõuna viinud läbi koolitusi, kus osa-

lejad grupiarutelu tulemusena sõnastavad oma ettevõtte või organisatsiooni jaoks kõige olulisema probleemi, panevad kirja grupi liikmetest endist sõltuvad põhjused ning ajurünnaku käigus pakuvad välja ideid, mida, millal ja kuidas teha probleemi põhjuste kaotamiseks.

Koolitatavate seas on olnud nii tipp- kui keskastme juhte, spetsialiste, töölisi kui ka koolinoori. See on olnud nime poolest koolitus, sisult aga tõsine mõttetöö ja meeskonna ülesehitamise protsess, mille lõpptulemusena tõusevad laua tagant püsti inimesed, kes teavad vastust küsimusele «Miks?».

Miks hakkame tegema just nii ja mitte teisiti? Tänu sellele suudavad nad ka kiiremini, väiksema ressursikuluga ja tulemuslikumalt viia ellu muudatusi, mis aitavad organisatsioonil toime tulla. Investeering sellise koolituse tegemiseks on väike – osalejate aeg nelja ja kaheksa tunni vahel, ruum, kus mõttetööd teha, pabertahvel koos markeritega ja koolituse läbiviija, kelleks võib olla grupitöö juhtimise kogemusega inimene maja seest või palgatud koolitaja.

Usun, et sellise investeeringu jaoks on praegu ressurss olemas igal ettevõttel või avaliku sektori asutusel, kes on otsustanud keerulised ajad võimalusteks muuta.

■

11

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS

firma

kursus

aeg

hind

Põhikooli lõpetajale ja gümnaasiumisse astujale Eesti keel

11. veebr – 20. mai K 16.30

2300 kr

Inglise keel

2. veebr – 25. mai E 16.30

2450 kr

Matemaatika

5. veebr – 21. mai N 16.30

2300 kr

Riigieksamiks valmistujale

Suur-Kloostri 16 Tallinn www.gakk.ee Lisainfo 627 4065

Kirjandiõpetus

20. jaan – 21. aprill T 16.30

2450 kr

Inglise keel

2. veebr – 27. aprill E 17.00

2500 kr

Matemaatika

4. veebr – 7. mai K 17.00

2250 kr

Geograafia

11. veebr – 20. mai K 17.00

2450 kr

Ajalugu

12. veebr – 14. mai N 17.30

2450 kr

Bioloogia

12. veebr – 14. mai N 17.30

2250 kr

Ühiskonnaõpetus

4. veebr – 6. mai K 17.30

2450 kr

Keemia

12. veebr – 14. mai N 17.00

2250 kr

Tunnid toimuvad Tallinna vanalinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumis.

E-õppe kursused Kirjandi e-õpe

12. jaan – 24. aprill

1750 kr

Inglise keel e-õpe

12. jaan – 3. mai

1750 kr

Võõrkeeleõppe jätkukursused Inglise keele kõrgem kesktase

8. jaan – 28. mai N 18.00

4050 kr

Inglise keele kõrgem algtase

8. jaan – 28. mai N 16.45

4050 kr

Rootsi keel (algajad)

12. jaan – 25. mai E 18.00

4050 kr

Prantsuse keel (algajad)

13. jaan – 26. mai T 17.00

3900 kr

Prantsuse keele kõrgem algtase

12. jaan – 25. mai E 17.30

4050 kr

Võlad ja abinõud toimetulekuks TERJE LÄÄTS, Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustamise üksuse juht

Võlad Võlgu elamine on Eestis viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. Paljudel on tänavu tulud vähenenud ja kulud suurenenud.

Enim levinud võlaliigid võlanõustamise praktikas: • SMS-laenud, muud kõrge intressiga laenud • Eluasemega seotud võlgnevused • Trahvid • Telefoniteenused • Käendused • Elatisrahade mittetasumine Võlgade tekkimise põhjused: • Sageli varjatakse üksteise eest oma ostusõltuvust või hasartmängurlust • Uute laenutoodetega püütakse oma olukorda ajutiselt leevendada • Harrastatakse elustiili, mis ei kattu pere tegelike sissetulekutega

Abinõud toimetulekuks Perekonnas toimivad samad majandusseadused, mis ettevõttes ja riigiski. Kui majandad valesti ega suuda oma käitumist muuta, oled varsti pankrotis. Senine praktika on näidanud, et võlanõustaja juurde jõuavad pered üldjuhul liiga hilja – siis, kui igapäevane toimetulek on juba olulisel määral häiritud.

Kriitilisele piirile läheneb pere majandusseis siis, kui väljaminekud ületavad pidevalt sissetulekuid. Ohumärke tajudes tuleb otsekohe alustada igapäevaste väljaminekute kriitilist hindamist. Raha tuleks kulutada ainult nendele toodetele ja teenustele, milleta on võimatu toime tulla (eluasemekulud, söök, sõidukulu tööle-kooli, sidevahend, võlad).

Nõuandeid:

• Ära tee liigseid kulutusi.

Pange kirja oma pere tegelikud vajadused. Kulutage ainult hädavajalikele kaupadele ja teenustele ning

võlgade maksmisele. Arutage eelarvet kogu perega!

Abikaasade eraldi rahakotid tekitavad petliku mulje, et kuskil ikka veel raha on.

Olge aus enda kulutustest kõneldes. Rääkige rahaasjadest ka lastega.

• Ära võta laenu kergekäeliselt. Alusta sugulastest-tuttavatest. Hoiduge emotsiooniostudest ja enese premeerimisest. Kui raha peaks üle jääma, makske planeeritust kiiremini ära võlad ja pange krediitkaardile kogu summa tagasi.

• Ära poe laenu eest peitu, suhtle võlahalduritega ja anna oma olukorrast teada. Läbirääkimistega võidad rohkem!

• Pöördu õigel hetkel võlausaldaja või võlanõustaja poole, et saavutada kompromisse tagasimaksmise osas.

• Kui olete saanud raha võla maksmiseks, siis makske tagasi kogu summa, mitte ainult intressid.

■

Koolitustrendid aastal 2009 JAANUS KANGUR, STERN KOOLITUS KOOLITUSED. Majanduslangus ei ole enam mingi uudis. Uued, ent suhteliselt kasutud uudised on ennustused, kui kaua surutis kestab. Uued ja konstruktiivsemad uudised on teadmised või oskused, kuidas kitsamates oludes õnnestuda.

Lihtne loogika ütleb: kui ei õnnestu tulusid suurendada, tuleb kulusid vähendada. Aga mille arvelt?

Tihti langeb liisk koolitusele ning mõningate koolituste ära jätmine on igati põhjendatud. Koolituskulu täielik nullimine on aga lühinägelik. Langusele järgneb tõenäoliselt tõus ning siis on hilja hakata koolituse peale mõtlema – konkurentsirong võib juba lootusetult läinud olla! Pigem on kasulik hoolikalt kaaluda, milline koolitus annab kõige sobivama tulemuse. Kindlasti on kasulik investeerida pigem pikaajalistesse arendusprogrammidesse, mitte üksikutesse seminaridesse. Kogumahus võib see rohkem maksta, ent kasu ja hinna suhtes on pikaajaline planeeritud arendus kordades tulusam.

Müümise asemel teenindama Pea kõigi teenuste ja kaupade tarbimine on vähenenud ning ettevõtjad, kelle rahakott ei kannata suuri miinuseid, suunavad oma mõtted viisidele, kuidas endiselt saavutada vajalik läbimüük. Samas

jääb paljudes poodides mulje, nagu poleks majanduslangusest kuuldudki või on kaupluse omanikul nii tohutud reservid, et tegelik läbimüük teda ei huvita.

Olin tõsiselt jahmunud, kui kaupluses, kus peale minu ei olnud ühtegi klienti, ei vaevunud müüja mulle isegi tere ütlema. Usun, et nüüd on müügi- ja teenindusettevõtete omanikel viimane aeg mõelda, kuidas müüjad tõesti müüma panna. Kuulsin hiljuti ühelt automüüjalt, et majandusedu on müügimehed ära rikkunud, nad ei oska müüa, vaid ainult müügidokumente vormistada ning kõik tuleb koolitusele saata. Usun, et kui mitte veel, siis lähiajal on kõik müügimehed saanud müügikoolitusi üledoosi ääreni ning keskseks eduvõtmeks ei saa mitte müügi-, vaid teenindusoskus – oskus astuda kliendi poolele ning aidata leida tema vajadustele sobivaid lahendusi.

Eesti enda väiksuses elab majanduslangust üle oluliselt väiksemas ulatuses kui näiteks Suurbri-

tannia või Ameerika Ühendriigid.

Loomulikult on töökaotus ühtviisi valus nii New Yorgis kui Narvas, ent ettevõtete kahjud siin- ja sealpool suurt lompi on võrreldamatud.

Loovus on uue aja trend Seetõttu on eriti suurriikides ja suurte korporatsioonide uue aja üks märksõnu loovus. Paljudes suurkorporatsioonides on juhtidel nn loovuspäevad, juhiks kandideerimisel on loovus möödapääsmatu oodatav kvaliteet ning Bill Gates ja mitmed teised majandusgigandid on juba mõnda aega rääkinud loovkapitalismist (creative capitalism).

Paradoksaalselt on iga majanduslangusega kaasnenud innovatsiooni kasv. Loovus on edutegur nii praegu kui edaspidi ning investeerimine loovuskoolitustesse on üksikute kompetentside arendamisest palju perspektiivikam. Loovus ning innovaatilisus annavad tulemusi nii majanduslanguse kui kasvu ajal.

Kõige alus on inimene Kui koolituseelarve on varasemast kitsam, võib olla kiusatus kasutada seda n-ö asjalikele, praktilise suunitlusega koolitustele ning pehmete väärtuste kesksed

koolitused peavad ootama paremaid aegu. Kalduvus on investeerida konkreetsete kompetentside arendamisse nagu müük, ajajuhtimine, konfliktijuhtimine vms, mis on igati mõistetav ja ilmselt ka tulemuslik — teatud piirini.

Igat kompetentsi on võimalik arendada vaid nii kaugele, kui seda võimaldab isiksuslik areng. Rahulolematu juht võib oma meeskonnale järjekindlalt koolitusi tellida ning tulemusena leida, et on vaja koolitusfirmat vahetada, kuna ikka ei tööta meeskond nii nagu juht soovib.

Kui aga investeerida esmalt isiksuslikku arengusse, on see nagu vundamendi rajamine ehitatavale hoonele ning sellele on võimalik ehitada kõikide kompetentside valdamine.

Tulevikku silmas pidades Olles hetkesituatsioonis, ent vaadates pisut kaugemale soovitan esmalt koostada täpne arengukava/koolitusplaan, kuhu on kasulik kaasata arendusprogrammi läbiviija. Alustada tasub võtmepersoonide isiksuslikust arengust ning loovustreeningutest, milledele saab vajadusel ehitada ülejäänud kompetentsid, kaasa arvatud müügitulemusi soosiv teenindus.

■

d /^< ^s Ehd <KK>/dh^ d Zdh <hd^ , Z/ h^< ^<h^ ^ d /^< ^s Ehd <KK>/dh^ d Zdh <hd^ , Z/ h^< ^<h^ ^ ůŐĂǀĂĚ ŬƵƌƐƵƐĞĚ DĂŚƚ ĞŐ ,ŝŶĚ ůŐĂǀĂĚ ŬƵƌƐƵƐĞĚ DĂŚƚ ĞŐ ,ŝŶĚ

dƁƐƚƵŬŝũƵŚŝ ŬŽŽůŝƚƵƐ

Ϯϰƚ

ŝĂƐƚŝŝůŝĚ

ϭϲƚ

ϭϭ͘//ͲϬϰ͘/// ϭϬϬϬ͘Ͳ

mƌŝƚƵƐŬŽƌƌĂůĚƵƐ

ϰϬƚ

ϬϮ͘Ͳ ϭϳ͘//

^ĂŬƐĂ ćƌŝŬĞĞů ;ĂůŐƚĂƐĞͿ

ϰϬƚ

ϬϮ͘// Ͳ ϰ͘/// ϮϬϬϬ͘Ͳ

dƵƌŝƐŵŝĂůĂŶĞ ƐĂŬƐĂ ŬĞĞů

ϰϬƚ

ϯϬ͘/ Ͳ Ϭϯ͘/s ϮϬϬϬ͘Ͳ

OƉƉĞƉćĞǀ͗ aŽŬŽůĂĂĚŝ ĞƌŝŶĞǀĂĚ

ϭϴ͘ͲϮϬ͘//

ϭϵϮϬ͘Ͳ ϮϯϬϬ͘Ͳ

ϲƚ

ϭϵ͘//

ϴϱϬ͘Ͳ

OƉƉĞƉćĞǀ͗ &ƌƵŬƚŽĚŝƐĂŝŶ

ϴƚ

ϮϬ͘//

ϵϬϬ͘Ͳ

ZĂĂŵĂƚƵƉŝĚĂŵŝƐĞ ĂůŐƁƉĞ

ϴϬƚ

ϭϲ͘//ͲϮϮ͘/s ϰϴϬϬ͘Ͳ

ƌǀũƵŚŝƚĂǀĂ ƉƵƵƌŝŵŝƐͲ͕ ĨƌĞĞƐŝŵŝƐŬĞƐͲ ŬƵƐĞ ; E ƉŝŶŐŝͿ ŽƉĞƌĂĂƚŽƌŝ ĂůŐƁƉĞ

ϰϬƚ

ϯ͘//ʹ ϭϮ͘/// dĂƐƵƚĂΎ

ŬĂƐƵƚĂŵŝƐǀƁŝŵĂůƵƐĞĚ

ͲŬĂƚĞŐŽŽƌŝĂ ŵŽŽƚŽƌƐƁŝĚƵŬŝũƵŚŝ ŬŽŽůŝƚƵƐ

ĂůŐƵƐ ϭϲ͘//

ϱϱϬϬ͘Ͳ

Ύ ŬŽŽůŝƚƵƐŝ ƌĂŚĂƐƚĂď ƵƌŽŽƉĂ ^ŽƚƐŝĂĂůĨŽŶĚ ũĂ Ύ ,ĂƌŝĚƵƐͲũĂ dĞĂĚƵƐŵŝŶŝƐƚĞĞƌŝƵŵ͘

12

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS

Muutustele vastu astudes peab olema õpihimu

RAIN UUSEN, POSTIMEES

Piret tunnistab, et rohkete juhuste tulemusena pea kolm aastat tagasi Hansapanka tööle sattudes oli juhi ning teda ümbritsevate kolleegide positiivne energia ja tulemustele orienteeritus see, mis tekitas kohe tunde – ma tahan end siin teostada!

Inglise filoloogiat õppinud, loomemajanduse teemal magistritööd teinud ja lõpuks majanduses kõrghariduse omandanud Piret on hea näide töötajast, kes oskab, suudab ja tahab ühendada iseenda eesmärgid organisatsiooni omadega. «Siin oli mõistlikkuse ja kirglikkuse balanss õige,» mee-

nutab Piret esimest kokkupuudet tollase Hansapangaga. «Minus endas on samuti kaks poolt – loominguline ja ratsionaalne,» peab ta organisatsiooniga klappimist oluliseks. Kuigi pank võib jätta kõrvaltvaatajale esmalt mulje kui lõpututest numbrite, tabelite ja kalkulatsioonide virrvarrist, tuleb ka pangas teada, kuidas, millal ja kui palju kasutada loomingulisust.

«Ma pole kunagi elus saanud rakendada nii palju loomingulisust, seda elama panna, kui siin, pangas,» avaldab Piret saladuse, miks tema silmis sädeleb ja kuidas ta on väsimisest hoidunud.

FOTO: Kaupo Kikas

MOTIVATSIOON JA ENESETEOSTUS. Töötegemine peab kujunema heas mõttes elustiiliks, mis esitab pidevaid väljakutseid ja avab võimalusi enda eesmärkide kirglikuks teostamiseks. Piret Reinson (36) vastutab Swedbankis segmendi turunduse ja kommunikatsiooni eest, pidades rahvusvahelise ettevõtte tolerantset ja tulemustele orienteeritud organisatsioonikultuuri oma edu olulisemaks tagajaks.

■ Piret Reinson peab sisemise tasakaalu ja rahulolu hoidmiseks oluliseks pühendada piisavalt aega perele. «Kui lapsed on magama jäänud, saab õhtu jooksul kogunenud ideed rahulikult läbi mõelda.»

Muutused loovad võimalusi Aastate jooksul ja läbi kogemuste ning raskete katsumuste on Piret jõudnud olulise äratundmiseni, kuidas vältida asjatut tööstressi, otsides õigeid lahendusi nii suurtele kui väiksematele väljakutsetele: «Minu jaoks ei ole enam probleeme, minu igapäevatöös on erineva raskusastmega ülesanded,

millega tegelen,» avaldab ta teise saladuse. «Ja kuigi oma töös tuleb loomingulisust kasutada, peab iga pakutava lahenduse seljataga seisma selge argumentatsioon. Arusaamatused tekivad tööl siis, kui on liiga palju emotsioone.»

Hansapangast sai mõni aeg tagasi Swedbank ning kindlasti ei ole pangatöötaja praeguses Eesti

majandusruumis ja tööturul just kõige kiidetum amet. Ometi vajab pangatöö tegemist ja inimesed teavitamist, kuigi vähem motiveeritumad kas on lahkunud või plaanivad seda krimpsus näoga ja vaevatult ringi käies teha. Piret näeb selles aga uusi võimalusi.

«Swedbank on nüüd rahvusvaheline ettevõte,» selgitab ta, «meil töötab Eestis inimesi rohkem kui kümnest erinevast rahvusest ning Swedbank ise on rahvusvaheline,» vihjab Piret panga Läti, Leedu ja Rootsi kontoritele. «Paljud suhtusid sellesse suurde muudatusse kahtlevalt ja küsisid, et mis nüüd saab, aga tegelikult on see ju jätkuvalt ettevõte, kus töötavad samad inimesed, kellel on lihtsalt suuremad väljakutsed ja ka suuremad võimalused end teostada.»

Erinevad inimesed täiendavad üksteist «Ka turunduse ja kommunikatsiooni vaatenurgast ehitame praegu rahvusvahelist organisat-

siooni,» selgitab Piret lähemalt oma rolli uute lahenduste leidmisel pangas. «Ma saan mõelda suurelt ning otsida võimalusi ehitada brändi, mis on üheselt mõistetav nii Baltikumis kui mujal Euroopas.»

Panga rahvusvahelisi koosolekuid ja nõupidamisi väärtustab Piret mitmel põhjusel – endise inglise filoloogina saab ta nii praktiseerida muidu unarusse jäävat keeleoskust. «Kui keelt pikka aega ei praktiseeri, tekib hirm keele ees.»

Sellega võrdväärseks võib aga pidada töötajate kohanemisvõimet muutuvate oludega ning eri kultuuridega. «Rootslastel on meilt üht-teist õppida, aga see on vastastikune – meie õpime ka nendelt palju.» Enda osakonda on Piret kokku kutsunud inimesed, kellel on erinev taust, eri kompetentsid ja kogemused. «Koos toimima hakates loob see uut sünergiat.»

«Seni, kuni inimestel säilib õpihimu ja rahulolu saavutustest, ei pea majanduslangusele mõtlema,» arvab Piret.

■

Välismaal töötamine

sobib julgetele ja avatud inimestele RAIMO MATVERE, CV-Online’i turundusjuht TÖÖLE EUROOPASSE. Välismaal töötamine on olnud alates Euroopa Liitu astumisest vägagi arvestatav alternatiiv kodumaal leiva teenimisele. Praegu, mil majanduslik olukord Eestis keeruline, muutub välismaalt töö otsimine eriti aktuaalseks.

Põhjused, miks välismaale tööle minnakse, võib laiemalt jagada kolme rühma.

1) Soov leida vaheldust tööja eraelus või õpingutes, seiklushimu See on ajendiks valdavalt noorele inimesele, kes on valmis välisriigis tegema hooajalisi või juhutöid. Suur osa ajast kulub reisimisele ja kohaliku kultuuriga tutvumisele. Eesmärk on üldjuhul (üli)koolijärgne puhkus, eneseleidmine või keelepraktika.

2) Erialane väljakutse Eestist väljaspool Tegemist on väga kitsa eriala asjatundjatega, kes soovivad saavutada oma teadmistes uut taset ja teenida oma oskustele väärilist palka. Võib ka olla, et nendele inimestele on tehtud välismaalt otse pakkumine. Siia rühma kuuluvad näiteks teadlased, arstid, tippspetsialistid, oskustöölised,

ametnikud ja konsultandid.

3) Tööpuudus kodumaal Inimesed, kes on sundolukorras – tööd Eestist lihtsalt ei leia ning selleks, et end ja oma peret toita, ollakse sunnitud otsima tööd välismaalt. Sageli ei pruugi välismaalt leida erialast tööd, vaid tuleb leppida madalama taseme ja raskema tööga. Sellises situatsioonis välismaale tööle siirdumine eeldab tugevat vaimu ning kompromisside tegemise oskust. Samas võivad nii avaneda võimalused, mida enne pole osanud näha.

Mida endalt küsida Ükskõik, milline eelnevatest põhjustest kannustab välismaale tööle, tasub leida aega ja mõelda enda jaoks selgeks mõningad põhiküsimused, millele kandideerimise eel vastust leida.

• Millist tööd ja millistel tingimustel soovin?

Kõige olulisem on enda jaoks kirja panna, millises valdkonnas soovitakse töötada, kas oskused on selleks piisavad, millised on võimalikud sihtriigid ning milline oleks sobiv töötasu.

• Kas olen valmis kodust ja lähedastest eemal olema?

Kõige kriitilisemaks punktiks välismaal töötamise juures on eemalolek lähedastest. Suhelda saab nendega vaid interneti või telefoni teel ning silmast-silma kohtub harva. Kui inimene peab asuma tööle välismaale, kuid ta enda pere – lapsed ja kaaslane – jäävad siia, tuleb olla valmis topeltpingeks. Kui eemalolekule mõeldes tundub, et suhted lähedastega pigem kaotavad kui võidavad, soovitaks otsida tööd edasi kodumaal.

• Kas olen valmis elama erinevas kultuuris?

Igas kultuuris on inimeste käitumine, traditsioonid ning temperament erinevad. Võõrasse keskkonda minnes tasub olla avatud ning kindlasti ei ole mõeldav üleolev suhtumine kohalikesse.

Ja veel, kas oled valmis igapäevaselt ja ilma barjäärita elama ja

töötama koos teistest rassidest inimestega? Tegelikult tuleks käituda nii, nagu soovid, et Eestis elavad võõrkeelsed ja võõramaised inimesed ideaalis käituks.

• Kas mul on olemas piisav keeleoskus?

Kuigi tulevane töö võib nõuda minimaalset suhtlemist, on kas või algtasemel keeleoskus oluline. See aitab uues keskkonnas paremini kohaneda, igapäevaseid toiminguid teha ning kolleegidega tutvuda.

• Kas tean oma õigusi ja kohustusi? Mis mind ees ootab?

Sõlmi kindlasti korrektne tööleping. Kontrolli, et kõik töötamiseks vajalikud ja ka sinu isiklikud dokumendid oleks korras. Uuri taustainfot tulevase tööpakkuja kohta. Kindlasti tasub tutvuda ka töötaja seaduslike õigustega sihtriigis. Illegaalne töötamine ja viibimine välismaal on alati seotud suurte ohtudega ning seda praktiseerida kindlasti ei soovita.

Kuidas tööd otsida?

Kõige lihtsam on alustada tööotsingut internetist. Esimese sammuna võiks alustada

Kustkohast leida tööd välismaale?

• Eestimaised tööportaalid (CV-Online, CV Keskus, Hyppelaud) • EURES, Euroopa tööalase liikuvuse portaal eures.europa.eu; www.eures.ee • Töökohad EL-i organisatsioonides: www.eurobrussels.com • Töökohad mittetulundussektoris: www.idealist.org • Mõned rahvusvahelised tööportaalid: www.intljobs.org; www.jobsabroad.com; www.monster.com eestimaistest töövahendusportaalidest. Tööpakkumiste hulk välismaale väga suur ei ole, sest majandusseisak puudutab paljusid riike. Üldjuhul pakutakse siinsete portaalide kaudu tööd Euroopa Liidu liikmesriikidesse. «Tööta ja reisi» programmid viivad väga sageli ka USAsse ja Austraaliasse.

Kõige enam otsitakse praegu välisriikidesse heade erialaste oskustega tehniliste tööde tegijaid, meditsiini valdkonna töötajaid (arste, hooldajaid) ja kõrge kvalifikatsiooniga IT-asjatundjaid.

Kui vahepeal mindi massiliselt välismaale teenindajateks hotellidesse-restoranidesse, siis selliste pakkumiste hulk on

nüüd kokku kuivanud.

Teiseks võiks otsida tööd ka välismaistest tööportaalidest (nii eri valdkondi hõlmavad kui erialased portaalid). Tööpakkumisi Euroopasse vahendab näiteks EURES, ka ELi asutused ise pakuvad tihti tööd. Noortele, kes soovivad enne «päris täiskasvanu» elu elamist veel midagi uut proovida, võiks kaaluda Euroopa Vabatahtlikus Teenistuses osalemist.

Töötamine välismaal on kindlasti huvitav ja hindamatu kogemus. Selle saamiseks tuleb aga teha põhjalikku eeltööd ja võtta arvesse nii riske kui võimalusi.

Töö Rakveres ei ole päris sama kui töö Dublinis, New Yorgis või lõunamaistes kuurortides.

■