TÖÖLE! Postimees Grupp eriprojektide osakonna väljaanne
Mai 2019
2 || Tööle! || postimees, 28. mai 2019
Töötajad on pangas olulisim vara ja kui soovime, et meie kliendid oleksid õnnelikud, peame esmalt seisma hea selle eest, et meie töötajad oleksid õnnelikud. Mõõdame oma töötajate rahulolu mitu korda aastas ning vajadusel kohandume ajas muutunud soovide ja vajadustega. Peamiseks võtmesõnaks on aga oma inimestest hoolimine ja igapäevane märkamine.
Viis olulist põhjust, miks Swedbanki töötajad iga päev tööle tahavad tulla • Oleme mitmekesised. On tuhandeid uuringuid, mis kõik kinnitavad üht – mitmekesine töökeskkond tuleb kasuks ettevõttele, töötajatele ja laiemalt kogu ühiskonnale. Swedbankis töötab üle 2600 inimese, kes on eri soost, rahvusest, vanuses, asuvad nii Tallinnas kui ka väljaspool, teevad tööd üle riigipiiride, on lapsevanemad, haigete pereliikmete hooldajad, eri religioonide esindajad ja nii mõnelgi on vähenenud töövõime. Erinevused töökeskkonnas rikastavad ja soodustavad arvamuste paljusust, toetavad innovatsiooni ja loovust. Pikemaajalises vaates peegeldub selline organisatsioonikultuur ka ettevõtte majandustulemustes. Kolleegid ja töökeskkond on Swedbanki töötajate endi hinnangul üks olulisemaid väärtusi, mis neid motiveerib. • Meie töö on vaheldusrikas ja ametikohad põnevad. Pangas on ligi 360 ametikohta, mis kõik pakuvad huvita-
vaid proovikive ja erialaseid arenguvõimalusi. Meil töötavad lisaks tavapärastele finantserialade esindajatele ka kõikvõimalikud IT-spetsialistid, andmeteadlased, andmete modelleerijad, kasutajakogemuse disainerid, eri valdkondade projektijuhid, samuti juristid, turunduse-, personalija kommunikatsioonieksperdid. Lisaks on kõigil meie töötajatel võimalus käia kolleege varjutamas, roteeruda lühemaks või pikemaks ajaks teistele ametikohtadele, ilma et peaks oma töökoha pärast muret tundma, või sooritada ettevõttesisene praktika mõnel huvipakkuval ametikohal. • Oleme paindlikud. Otsime aktiivselt viise, kuidas toetada inimeste tänapäevaselt paindlikku elukorraldust. Swedbankis on värbamine sageli üle-eestiline, kui pole mõjuvat põhjust, miks tööd saab teha just kindlast asupaigast. Oleme paindlikud ka tööajas. Kui ametikoht võimaldab, saavad Kaie Metsla, Swedbanki eraisikute panganduse juht ja Yuanxu Xu, Swedbanki tarkvaraarendaja.
inimesed teha tööd neile sobival ajal. Töö- ja pereelu ühildamist toetab ka Swedbanki peamajas avatud lastehoid, mis aitab mugavalt vanemapuhkuselt naasta. On igati mõistetav, et pisipõnnide kõrvalt soovib ema või isa rohkem ka isiklikku aega ja nii oleme saanud pakkuda osalist tööaega ja ka kodust töötamise võimalust. • Teeme head. Igal töötajal on kaks täiendavat vaba päeva aastas, mida kasutada heategevuseks. Üks päev on mõeldud koos meeskonnaga kogukonna heaks tehtavaks tööks ja teine professionaalseks vabatahtlikkuse tegevuseks. Oleme heategevusliku algatuse Annetame Aega üks alusepanijaid ja toetame Tagasi Kooli ettevõtmist. Paljud meie töötajad käivad Eesti koolides tunde andmas, jagades kooliõpilastele nii professionaalseid teadmisi kui ka karjäärinõu. Jane Kalnapenkis, Swedbanki tarkvarainsener.
foto: Swedbank
foto: Swedbank
• Hoolitseme tervise eest. S w e d b a n k i s te g u t s e b aktiivne spordiklubi, kus korraldatakse põnevaid ühisüritusi ning võetakse osa erinevatest võistlustest ja rühmatrennidest. Tervisega tegelemiseks võimaldame oma töötajatele kolm tasustatud tervisepäeva aastas ning kompenseerime alates teisest haiguslehe päevast töötasu täies ulatuses. Me hoolime töötajate heaolust, toetades igakülgselt füüsilise ja vaimse tervise tasakaalu hoidmist.
TULE, NAGU OLED! www.swedbank.ee/careers
4 || Tööle! || postimees, 28. mai 2019
Järgmisel aastal tähistab Eesti Raudtee 150. sünnipäeva. Ettevõtte põhiülesandeks on raudtee liiklusjuhtimine ja korraldus, et kogu raudteetransport oleks mugav, operatiivne ja ohutu. Soovides saada piirkonna kõige nüüdisaegsemaks raudteetaristu ettevõtteks, on oodata palju uute tehniliste lahenduste juurutamist ning loomulikult uusi talente, kes aitavad Eesti Raudtee tegevuse uuele tasemele viia.
Eesti Raudtee vajab uuendusteks rohkesti tööjõudu
Selline hakkab Balti jaam välja nägema pärast laiendust.
K
okku arendab ja hoiab Eesti Raudtee korras 1219 kilomeetrit raudteed, 60 jaama ja 129 reisijate ooteplatvormi, vastutab raudtee efektiivse liiklusjuhtimise ja ohutuse eest ning tegutseb regiooni raudteealase kompetentsikeskusena. Eesti mõistes on tegemist justkui telekomiettevõttega, millel on mööda trassi oma magistraallahendused ja seal oma võrk, kus käitakse oma teenuseid. Seejuures ei oma Eesti Raudtee ühtegi rongi. «Oleme Eesti mõistes ainulaadne, väga pika ajaloo, suure töötajate arvu ning laia teenuste spektriga ettevõte, kes vaatamata oma pikale minevikule on vägagi orienteeritud tulevikule ja uuendustele,» ütleb riigiettevõtte Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles. «Meie areng on viimastel
aastatel olnud väga tormiline ning samal ajal panustame tugevalt vastutustundlikule ettevõtlusele ning väärtuspõhisele organisatsioonikultuurile.»
Tuleviku transport on eri veoliikide ristkasutus Mida suuremaks kasvavad linnad, seda olulisemaks muutub raudtee tähtsus asulate funktsioneerimisel: linnad lähevad tihedamaks, liiklus kasvab ning toimub autostumine. Pääsetee on ühistransport, eriti rööbastel liikuvad masinad, nagu rongid, trammid ja metrood, mille graafikud ei ole nii sõltuvad liiklusummikutest. Eesti Raudtee äriarendusjuhi Arthur Raichmanni (pildil) ütlust mööda on see ainus lahendus, mis likvideerib liikluskaoseid. Teine aspekt rööbas-
Kõik fotod: Eesti Raudtee
transpordi eeliste juures on loomulikult keskkond – kõik Euroopa riigid pürgivad väiksema süsinikdioksiidi emissiooni poole ning raudteel on reaalne võimalus seda emissiooni vähendada. «Ühte vagunisse mahub kümneid ja kümneid inimesi ning neid vaguneid saab sisuliselt sama kütusekulu juures haakida üksteisele sappa kümneid. Samas kui autosse mahub inimesi oluliselt vähem ning kui rääkida veel maanteetranspordist, siis on raudtee suurtele veokite suurepärane alternatiiv,» räägib Raichmann. Selle teemaga haakub hästi ka elektrifitseerimine, ehk kui kõik rongid hakkaksid tööle elektri abil, oleks suur samm keskkonnasõbralikkuse poole astutud. Strateegiliselt on väga olu-
line, et erinevad infrastruktuurid ehk taristud oleksid omavahel ühendatud. Raudtee on riiklikult oluline veoliik juba alates tsaariajast, kui raudteid meile alles rajama hakati. Ja juba tollal vaadati ettenägelikult tulevikku ja planeeriti projekte nii, et raudteel oleks ühendus
sadamate, terminalide, asulate sõlmpunktide ning teiste riikide raudteedega. «Raudtee on alati rahvusvaheline taristu, sest reisijad ja kaup ületavad enamasti ka riigipiire. Nii võivad Eesti Raudtee töötajad end julgelt pidada globaalses äris tegutseva-
teks inimesteks. Meie töötajate panus on rahvusvaheline ja meie inimesed liiguvad veidi suuremas aegruumis kui Eesti ettevõtete töötajad,» tõdeb Raichmann. Eesti Raudteel on käes väga põnev aeg ka Euroopa mastaabis, sest elavnenud on nii Tallinna–Helsingi tun-
EESTI RAUDTEE KOOLITUSKAVA AASTATEKS 2020-2024 • Juhtimiskvaliteedi tõus ja kompetentside arendamine – lähiaastatel töötatakse välja juhtide kompetentsimudel ja võetakse kasutusele uus hindamismudel, luuakse juhtidele arengu- ja koolitusprogramm. • Digioskuste omandamine, arendamine ja rakendamise toetamine – ettevõttel on lähiaastatel ees palju tehnoloogilisi uuendusi ja töötajate digioskuste arendamine on üks olulisemaid teemasid. • Tööks vajalikul tasemel keeleoskuse omandamine – ettevõtte töötajaskond on mitmekeelne ja eesmärgiks on tööks vajalikul tasemel eesti
keele oskus. Keelekursused on plaanitud neljaks aastaks. • Organisatsiooni teadmuse hoidmine ja edasi andmine – kuna Eestis puudub vastav tasemeharidus, on oluline, et ettevõttes olev teadmus säiliks ja antaks edasi. Selleks on alustatud sisekoolitussüsteemi arendamisega ning kaardistatakse sisekoolitajad. • Koostöö arendamine organisatsioonisiseselt ja väliste partneritega – ettevõte on heaks praktikabaasiks ja pakub pidevalt koolidega koostöös õppijatele praktikavõimalust.
postimees, 28. mai 2019 || Tööle! || 5
Eesti Raudtee käsutuses olev Hi-Rail ratastel pääste- ja teetöötehnikaga saab sõita nii maanteel kui ka rööbastel.
neli kui ka saabuva Baltikumi raudtee teemad. Kuna kaubamahud iga aastaga kasvavad, ei peeta maanteetransporti enam kestlikuks ning rahavood on suunatud raudteele, et tõsta selle konkurentsivõimet. Euroopa Liit on jõudnud järeldusele, et muu transpordilahendus inimeste vajadusi enam ei kata, ja nii on Euroopas viimase viie aasta jooksul investeeritud raudteevaldkonda üle 20 miljardi euro, mis koos kaasatud erakapitaliga teeb kokku umbes 25 miljardit. Võrreldes teiste riikidega on muutused Eestis eriti tuntavad, sest väikese riigina oleme paindlikud ja saame plaanitud muudatused kiiremini ellu viia. Puudu on vaid oskustega tööjõust.
Oodatud on tehnilise taibuga kaasamõtlejad Eesti Raudtee on praegu oma ajaloo suurimas ja kiiremas muutumises. «Kui esimesed enam kui 100 aastat oli meie ettevõtte töös kõige olulisem raud, siis täna on selleks infotehnoloogia,» ütleb Monika Lilles. «Kogu Eesti on liikumas automatiseerimise ja digitaliseerimise suunas ning ka meie peame ajaga kaasas käima. Kindlasti võib öelda, et kui 10 aastat tagasi tähendas IT-spetsialisti töö pigem arvutite ja printeritega tegelemist, siis nüüd sekkub IT jõuliselt kõigisse meie protsessidesse.» Eesti Raudtee eri osakondades kohtab paralleelselt vana, 1950ndate, ja uue tipptehnoloogia koostööd, kuid ettevõtte siht on selge: järgmiste aastate investeeringud on suunatud moderniseerimisse, ollakse releepõhistelt süsteemidelt üle minemas mikroprotsessoritele ja digisüsteemidele ning uuendatakse kogu automaatikabaasi. Kui elektrilevi ja haigekassa edukatest uuendustest on meedias palju räägitud, siis nüüd on aeg Eesti Raudtee käes. Ettevõtte suund ja tahe on kindel, kuid kasvu toetamiseks vajatakse juurde uusi kaasamõtlejaid ja tehnilise taibuga inimesi. «Tööjõu voolavus on meil praktiliselt olematu, kuid kuna meid ootavad lähiaastatel ees mitmed suured arendusja ehitustööd, investeeringud raudtee ohutusse ning liiklusjuhtimissüsteemide moderniseerimisse, tähendab see tõepoolest päris suurt vajadust uue kvalifikatsiooniga inimeste järele. Kõige enam on vajame insener-tehniliste oskustega töötajaid ja liikluskorralda-
jaid, aga mehaanikute, ehitajate ja elektrikute kõrval värbame ka IT-valdkonna spetsialiste,» ütleb Raichmann. Kuigi Eesti Raudteel töötab üle Eesti 725 inimest, on nende keskmine staaž üle 20 aasta, mis näitab, et ühelt poolt on tegemist väga lojaalse meeskonna ja teisalt hinnatud tööandjaga. «Ootame töötajaid, kellel on ambitsioon teha ära midagi suuremat ja näha puude taga metsa. Kui paljudes ettevõtetes arutatakse ehk liiga pikalt uuenduste üle, siis meie positsioon on praegu selline, et uued ideed võetakse positiivselt vastu ning tegevustes liigutakse kiiresti edasi. Oleme suurest mammutorganisatsioonist saanud start-up’likult kiirelt mõtlevaks ettevõtteks,» kirjeldab Raichmann. Töötajate areng on ettevõttes strateegiliselt suunatud ning lisaks majasisestele koolitustele saadab Eesti Raudtee töötajaid ka välismaale õppima. Samuti tunnustatakse töötajaid panuse eest ettevõtte arengusse, korraldades ühisüritusi, makstes õiglast töötasu, toetusi ja pakkudes kogenud spetsialistide tuge, kellega koos suuri asju teha. Vähetähtis pole ka töötajatele kvaliteetsete töörõivaste, ajakohaste tööruumide ja -vahendite ning uudse töökeskkonna tagamine. Õppimisvõimalused on personaliosakonna juhataja ja kommunikatsioonijuhi sõnul väga laiad alates elektri-, ehitus-, side- ja automaatikavaldkonnast kuni liiklus- ja IT-sektorini. Eesti Raudtee on kombinatsioon eri valdkondadest ja uusi inimesi oodatakse ühinema nii kontorisse kui ka välistöödele. Viimastel aastatel on Eesti Raudtee juurutanud ka tänapäevase juhtimiskultuuri, mis tähendab, et lähtutakse ühistest väärtustest: koostöö, ausus, uuendusmeelsus ja professionaalsus. Lisaks tegeletakse pidevalt ettevõtte arendusega, mis tähendab näiteks, et lisaks ISO standardite 9001 ja 14001 omamisele on Eesti Raudtee ka Vastutustundliku ettevõtluse foorumi ja Ausa Võrgustiku liige. Vastutustundliku ettevõtluse foorumil pärjati ettevõte tänavu muide kuldmärgisega.
Raudtee vajab töötajad praegu ja ka kümne aasta pärast Eestis (ja lähiriikideski) on raudtee eriala õppimisega suhteliselt kehv seis. Ainsana annab raudteeharidust Tallinna tehnikakõrgkool, ja sedagi kit-
sas nišis. «Tõdemus, et väljaõppinud raudteespetsialiste Eestis ei ole, pole meie jaoks midagi uut,» ütleb Raichmann ja kinnitab, et Eesti Raudtee on aastaid harinud oma uusi töötajaid selles vallas. «Kui inimesel on olemas alusteadmised toetavatest tehnilistest erialadest, nagu näiteks elekter, siis väljaõpe on meilt. Tööle tulles läbib uus töötaja meie mentorprogrammi ning vajadusel ka erialased koolitused kodu- või välismaal. Oleme õppiv organisatsioon, kellele on tähtis töötajate areng. Meie juhtkond on õppimise osas meelestatud positiivselt ning toetab meelsasti töötajate arengut.» Raichmanni arvates peaksid inimesed olema raudtee-eriala valikul palju julgemad. «Meil on inimesi vaja täna, homme ja ka kümne aasta pärast. Planeerime viie aasta jooksul investeerida 400 miljonit eurot raudtee nüüdisajastamisse ning värvata juurde palju inimesi. Meie inimeste vajadus ei saa niipea otsa – pigem vastupidi! Ja suurt ettevõtet ei tasu karta, sest meil saab tööd teha vastavalt enda kogemusele ning areneda koos töö ja ettevõttega.» Lähiajal on ettevõttel plaanis sõlmida stipendiaadileping Tallinna tehnikaülikooliga. Kusjuures kõik inimesed, kes raudteel tööd teevad – nii hooldustöötajad kui ka ekskavaatorijuhid – peavad saama raudteelasteks ka raudteeseaduse mõistes ehk omama kutsekvalifikatsiooni. Kogu väljaõpe toimub tavaliselt Eesti Raudtees ja lõpeb eksamiga, mille võtab vastu kutsekoja komisjon. Eesti Raudtee vajab mehaanikuid, insenere, tehnikajuhte, projektijuhte ja assistente nii telekomi ning turvangu valdkonda, liiklusjuhtimisse kui ka IT- ja elektriosakonda üle Eesti. Näiteks hetkel arendatakse raudteed Haapsalu suunas ning muidugi ka üleüldiselt üle Eesti, et sõidukiirused saaksid tõusta, et raudtee oleks ohutum ning võimaldaks regionaalselt paremini inimeste liikumist. «Kokkuvõtvalt võib öelda, et pakume oma töötajatele lisaks heale põhi- ja tulemuspalgale häid koolitusvõimalusi, väga huvitavat tööd ja võimalusi end proovile panna. Lisaks kvalifikatsioonikoolitustele võimaldame spetsiifilisemaid koolitusi ja ka selliseid, mida Eestis ei pakuta. Töökeskkond ja töötajate teadmised on meile väga olulised ja siin Eesti Raudtee kokku ei hoia!» kinnitab Lilles.
FAKTE EESTI RAUDTEE JA SEAL TÖÖTAMISE KOHTA • Eesti Raudtees töötab 725 inimest, naiste ja meeste osakaal on pooleks. • Pooled ametikohad asuvad Tallinnas ja ülejäänud asuvad Narva ja Koidula piiripunktini. Tööde iseloom on väga erinev, proovikive leidub kõigile. • Ettevõte väärtustab oma töötajaid, personalipoliitikas lähtutakse töötajate õiglasest ja ausast kohtlemisest. • 2018. aastal uuendati koostöös Fontesega ettevõtte töötasusüsteemi, mille eesmärgiks on toetada kvalifitseeritud töötajate värbamist ja nende pikemaajalist töötamist, makstes neile konkurentsivõimelist palka.
• Ettevõttes on ka mitmeid soodustusi ja toetuseid. Kõrgelt hinnatakse töötaja tervist, mistõttu on võimalik võtta tervisepäevi ja kasutada spordikompensatsiooni. Töökeskkonna loomisel peetakse väga tähtsaks töötaja ohutuse tagamist ja tervise hoidmist. • Toetatud on töötajate areng ja ettevõttesisene karjäär, millega tagatakse ettevõtte areng ja järjepidevus. Inimesi motiveeritakse liikuma karjääriredelil nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. • Iga aasta 5. novembril tähistatakse pidulikult Eesti Raudtee aastapäeva, see on alati oodatud sündmus. Järgmisel aastal saab ettevõte juba 150aastaseks!
6 || Tööle! || postimees, 28. mai 2019
«Me korraldame oma klientidele unistuste reisi!» lubavad Hurtigruteni töötajad ning tõdevad, et unistuste täitmine on päris äge töö.
Hurtigruten – unistuste maaletooja
H
urtigruten on 125-aastase ajalooga tuntud ja hinnatud Norra reisiet te võte, kes korraldab meeldejäävaid ekspeditsioone Antarktikasse, Gröönimaale, Islandile, Alaskale, Teravmägedele ning paljudesse teistesse looduskaunitesse kohtadesse. Otse loomulikult seilavad Hurtigruteni laevad veel piki maailma kauneimaks laevamarsruudiks nimetatud Norra rannikut ning tänu väikestele laevadele põikavad kaunist silmailu pakkuvatesse paikadesse, kuhu suurte kruiisidega ei pääse. Juba viimased kümme aastat on kogu kliendisuhtlus toimunud Eestis asuva Hurtigruten Estonia kõnekeskuse kaudu, mille rahvusvahelises ja kokkuhoidvas kollektiivis toimetab iga päev veidi üle 200 töötaja 23 rahvusest. On märkimisväärne, et sel aastal tähistati 10. sünnipäeva töötajatega, kes on olnud ettevõttes algusest peale. 38 protsenti Hurtigruten Estonia töötajatest on ettevõttes tegutsenud üle viie aasta. Kogu Hurtigruteni kontserni peale kokku tegeleb unistuste reiside korraldamise ja elluviimisega koguni üle 2500 pühendunud töötaja.
Maria-Louisa (Eesti), dokumentatsiooni spetsialist Hurtigrutenis on võimalik areneda ja teha karjääri. Alustasin ajutise suvepraktikandina, kuid üsna pea täitub mul ettevõttes juba kaks aastat. Enim hindan kolleegide ja juhtkonna toetust ning küünarnukitunnet, et töötatakse koos ühise eesmärgi nimel. Väga tähelepanuväärne on see, kui hästi on osalised omavahel tööle pandud. Näiteks selleks, et süsteemis toimuks kasvõi väike muudatus (tarkvara uuendus, muudatus piletisüsteemis vms), on vaja väga paljude panust, ent alati näib kõik laabuvat.
Markus (Austria), kliendikogemuse ja arenguprogrammi juht
Norra ettevõte Hurtigruten korraldab meeldejäävaid reise Antarktikasse, Gröönimaale, Islandile, Alaskale, Tervamägedele ning paljudesse teistesse looduskaunitesse paikadesse. Eesti asuva kõnekeskuse Hurtigruten Estonia meeskonna liikmena saad anda panuse unistuste reiside elluFoto: Hurtigruten viimisesse.
Roheline kruiis «Eristume klassikalistest reisiettevõtetest, kuna meie eesmärk on tegutseda keskkonda hoidvalt ning harida selles valdkonnas ka oma toredaid kliente,» ütleb maailma üheks rohelisemaks kruiisifirmaks tituleeritud Hurtigruteni Eesti filiaali personaliassistent Brit Pannel. Näiteks eelmisel aastal loobuti sadamates ja laevadel ühekordsetest plastnõudest, osaliselt on fossiilkütuste asemel mindud üle biokütustele ning kohe-kohe on valmimas kaks uhiuut Rolls Royce’i disainitud maailma esimest hübriidkruiisilaeva. «Usun, et oleme julguse, edasipüüdlikkuse ja ambitsioonikusega teerajajaks ja eeskujuks kõikidele meie konkurentidele,» räägib Brit. «Loodust säästvate põhimõtete järgimine peaks olema nii praeguste kui ka tulevaste Hurtigruteni töötajate südameasjaks ja eesmärgiks.» «Ehkki pakume Hurtigruten Estonia filiaalis huvilistele väga erineva profiiliga ametikohti, siis ennekõike peame töötajate valikul olulisimaks ikkagi seda, et inimene jagaks meiega ühiseid väärtusi, oleks valmis õppima ja sobiks meeskonda,» selgitab Brit ning tõdeb, et spetsiifilised ametioskused on kiiresti õpitavad, ent tõekspidamisi nii lihtsalt ei muuda. «Missioon, visioon ja väärtused on Hurtigrutenis olulisel kohal ning tegelikult suudab iga meeskonnaliige neid kasvõi une pealt korrata,» tõdeb Brit uhkusega ning lisab, et väärtustest rääkimine on pidepunktiks ka igaaastastel arenguvestlustel.
Kõik see on alles algus Ametikohti on kõnekeskuses tõepoolest väga erineva profiili ja tasemega, sest juba meeskondi on Eesti filiaalis koguni
Foto: Hurtigruten
Foto: erakogu
Foto: Hurtigruten
Foto: erakogu
Foto: erakogu
Foto: Hurtigruten
14. Proovile on ennast võimalik panna nii reisikonsultandi, analüütiku, tiimijuhina või IT ja finantsvaldkonnas. Lisaks ühistele väärtustele, õpivõimele ja positiivsele ellusuhtumisele mängib Hurtigrutenisse tööle kandideerimisel suurt rolli keeleoskus. «Kui kandidaat on väga hea saksa, norra, rootsi, inglise või prantsuse keele oskaja, siis see annab kindlasti väga suure eelise,» räägib Brit. Igapäevane töökeel kontoris on inglise keel. Rahulolu-uuringutes, mida viiakse ettevõttes läbi kaks korda aastas, on mitmed töötajad positiivsena välja toonud selle, et paljusid vabanevaid ametikohti reklaamitakse esmalt ettevõtte sees, andes sel moel olemasolevatele töötajatele võimaluse karjääriredelil sammuke edasi astuda ning vastu võtta uusi proovikive. Nii näiteks ongi mitmed kõnekeskuse reisikonsultandina alustanud töötajad nüüd ametis hoopis
tiimi- või ka müügijuhtidena, või on paar kuud kestma pidanud suvepraktikast saanud juba mitmeaastane põnev teekond. «Tahame anda olemasolevatele töötajatele võimaluse end proovile panna ning toetada neid oma tee leidmisel,» räägib Brit, kes ka ise on Hurtigrutenis ametis olnud juba üle nelja aasta, ent tunneb ikkagi, et avastamis- ja eneseteostusruumi jagub veel küllaga. Lisaks sellele, et töötajad saavad osaleda ametialastel täiendkoolitusel, läbivad kõik uued inimesed enne tööle asumist põhjaliku ning ligi kuu aega kestva sisseelamisprogrammi, mille käigus saab põhjaliku ülevaate ettevõttest, tootest ning oma vastutusvaldkondadest ja tööülesannetest. Peale selle, et töötajad ja tema pereliikmed saavad Hurtigruteni reise soetada soodsa hinnaga, käivad ka kõik töötajad võimalusel tutvumisreisil. «See annab võimaluse tutvu-
da ja omal nahal kogeda reisi ning neid ekskursioone, mida tulevikus müüakse – proovitakse nii koerarakendiga sõitu, külastatakse jäähotelli ja kuningkrabifarmi ning osaletakse merikotka safaril,» räägib Brit. Ta on kindel, et selline nn käed-külge lähenemine kajastub kindlasti ka positiivsetes müügitulemustes.
Hoidmine ja väärtustamine Kadrioru roheluse keskel asuvas avaras ja moodsas kontoris on jõusaal koos saunaga, iga töötaja saab lisaks põhipuhkusele aastas veel kuus tasustatud vaba päeva ning sageli toimub ägedaid ühisüritusi (traditsiooniline tervisekuu, suvepäevad, jõulupidu, varahommikune rabamatk). Kuid töötajate jaoks on kõige olulisem siiski see, et neid usaldatakse nende töös ning kaasatakse igati ettevõtte üldisesse arengusse. Just praegugi on käimas HIP programm (Hurtigruten
Improvement Program), mille käigus on igaühel võimalus tähelepanu juhtida kitsaskohtadele ettevõttes ja teha ettepanekuid nende parendamiseks. «Projekti on kaasatud kõik töötajad ning senine tagasiside on olnud väga positiivne, kuna töötajad tunnevad, et nende arvamus tõesti loeb,» tõdeb Brit. Hurtigrutenit iseloomustabki eelkõige tulemustele orienteeritus ja soov asju ära teha. Kogu aeg töötatakse selle nimel, et muuta töökeskkond töötajatele paremaks ning pakkuda veelgi mitmekesisemaid arenguvõimalusi.
KONTAKT Kui soovite Hurtigruteni meeskonnaga liituda, võtke julgelt ühendust aadressil jobapplicants@hurtigruten.com või vaadake lisa meie Facebookist (Hurtigruten CSC).
Mõnes mõttes mina ei valinudki Hurtigrutenit, vaid Hurtigruten valis hoopis mind. Kuna soovisin paar aastat tagasi Eestisse kolida, siis otsisin siin tööd. Sõber soovitas mul CV saata Hurtigrutenisse, kuna nende kõnekeskuses olevat alati vaja väga hea keeleoskusega inimesi. Just seal ma karjääri alustasingi, nüüd on minust saanud tiimijuht. Hurtigrutenis töötamise juures on parim see, et mitte kunagi ei hakka igav. Ettevõte areneb kogu aeg ning alatasa viiakse ellu muudatusi ja uuendusi, millega tuleb kohaneda. Hurtigruten pakub suurepäraseid arenguväljavaateid ja võimalust ennast teostada. Siin töötamise ajal olen väga palju enda kohta õppinud ning samuti omandanud oskusi, milleks ma ei arvanud end isegi võimeline olevat. Väga oluliseks pean seejuures ka juhtkonna toetust. Arvan, et teistest ettevõtetest eristab Hurtigrutenit võime tunnistada, et ruumi arenguks ja õppimiseks on veel küllaga, aga ka julgus enda täiendamiseks midagi ette võtta.
Matthew (USA), UK & EMEA vanemmüügikonsultant Enne Hurtigrutenisse tööle tulemist ma juba tundsin mõningaid siinseid töötajaid ning mulle tundus, et tegu on väga sõbraliku ja ühtehoidva kollektiiviga. Mul oli tuline õigus. Olen siit leidnud väga palju häid sõpru ja kaasamõtlejaid nii endale kui ka kogu oma perele. Töö müügikonsultandina on õpetanud varuma palju kannatust ja lihvima suhtlusoskust. Sain aru, et kui minu peas tundub mõni asi loogiline, siis teisel pool telefonitoru olevale inimesele ei pruugi see sugugi nii näida. Hurtigrutenis meeldib mulle eelkõige see, et vabu töökohti reklaamitakse esmalt ettevõtte sees. See annab suurepäraseid võimalusi edasi areneda ning panna ennast proovile uutes valdkondades.
postimees, 28. mai 2019 || Tööle! || 7
Nordea pakub võimalust töötada rahvusvahelises pangas ja seda siitsamast Eestist.
kõik fotod: Nordea Eesti
Skandinaavias asuvat Nordea Gruppi teenindavas Nordea Eestis on käimas tõeline värbamismaraton ning ainuüksi sel aastal on töötajate arv mitmesaja võrra suurenenud. Enim hindavad sealsed töötajad rahvusvahelist perspektiivi, kokkuhoidvat meeskonda ning mitmekesiseid arengu- ja eneseteostusvõimalusi.
Nordea Eesti kollektiiv on kasvanud 300 töötaja võrra
N
ordea tugiteenuste keskuses Tallinnas töötab praegu 450 inimest, kes kõik toetavad Nordea Grupi tegevusi peamiselt kolmes valdkonnas – ööpäevaringne kõnekeskus, back office ja finantskuritegevuse ennetamise üksus. Kui 2017. aasta oktoobris oli töötajaid 150, siis pooleteise aastaga värvati juurde 300 ning selle aasta lõpuks peaks inimeste arv küündima juba 550 töötajani. «Töö Nordeas sobib eriti hästi neile, kes on elanud väljaspool Eestit, näiteks Soomes, Rootsis, Norras või Taanis, ära õppinud kohaliku keele ning soovivad Eestisse tagasi tulla,» selgitab Nordea Eesti personalipartner Joole Kuljus-Tiik, kelle sõnul pakuvad nad rakendust ka paljudele Eestis õppivatele Soome tudengitele. «Võime julgelt öelda, et oleme Eestis üks suurimaid tööandjaid soomlastele,» tõdeb Nordea Eesti filiaali juht Jelena Trumm. Töökeskkond on rahvusvaheline, sest kollektiivis on esindatud koguni 21 rahvust. «Meil on põnev meeskond, kus kohtuvad erinevad inimesed ja kultuurid,» räägib Kuljus-Tiik. Lisaks huvitavale tööle ja mitmekesistele arenguvõimalustele hindavadki töötajad enim just multikultuurset kollektiivi.
Selgelt pildile Et olla nähtav ja tagada, et potentsiaalsed tulevased töötajad neid üles leiaksid, jagatak-
se töökuulutusi aktiivselt sotsiaalmeedias, näiteks Facebookis ja LinkedIn’is, samuti on info vabadest ametikohtadest üleval CV-Online’i ja CV Keskuse keskkonnas. «Seni on kõige tulemuslikumaks värbamisstrateegiaks osutunud oma töötajate soovituste kasutamine,» tõdeb Trumm. Kuna kõik Tallinnas töötavad üksused teenindavad Skandinaavias asuvat Nordea Gruppi, siis otsitakse peamiselt inimesi, kes valdavad hästi näiteks soome, rootsi, taani või norra keelt, ehkki on ka ametikohti, kus saab väga hästi hakkama inglise keelega, ka kontori igapäevane töökeel on inglise keel. Keeleoskuse nõue ei peaks kindlasti kedagi heidutama, sest protsesse ja ameteid on mitmesuguseid ning sellest tulenevalt on ka nõuded keeletasemele väga erinevad. «Enim hindame ikkagi seda, et inimesel silm säraks, ta oleks õpihimuline ja motiveeritud, jagaks ettevõttega ühiseid väärtusi ning sobiks meeskonda,» räägib Trumm ning lisab, et spetsiifilised tööks vajalikud oskused on õpitavad ning pealegi läbivad kõik uued inimesed enne ametisse asumist põhjaliku sisseelamisprogrammi. «Põhiline on tööd teha kirega,» toob Trumm välja Nordea ühe olulisima väärtuse. Selle kõrval hinnatakse väga koostööoskust, vastutustunnet ning julgust teha muutusi ja vastu võtta otsuseid. Väär-
Võime julgelt öelda, et oleme Eestis üks suurimaid tööandjaid soomlastele.
Toni Hautamäki (kõnekeskuse juht) Nordeas hindan kõige rohkem sõbralikku ja kokkuhoidvat kollektiivi, seetõttu suudame ka oma klientidele pakkuda tipptasemel teenindust. Lisaks pean oluliseks seda, et rahvusvaheline väljavaade annab töötajatele väga palju arengu- ja eneseteostusvõimalusi.
Jelena Trumm, Nordea Eesti filiaali juht Signe Säde (tiimijuht)
tused on ettevõttes väga olulisel kohal ning neid edastatakse pidevalt nii ettevõtte sees kui ka kodulehel, samuti on väärtustest rääkimine pidepunktiks iga-aastastel arenguvestlustel.
Põnev teekond Nordea Eestis on võimalik liikuda karjääriredelil nii vertikaalselt, ehk tõustes samas valdkonnas kõrgemale positsioonile, aga ka horisontaalselt, mis tähendab, et vahetatakse valdkonda, aga jäädakse sama tasemega positsioonile. Rahulolu-uuringutes, mida viiakse ettevõttes läbi igas kvartalis ning milleks kasutatakse People Pulse küsimustikku, on mitmed töötajad rõhutanud, et peavad oluliseks just ettevõttesiseseid karjääri- ja eneseteostusvõimalusi. «Suhtume tulemustesse tõepoolest tõsiselt ega vii uuringuid läbi üksnes vormi täiteks,» toonitab Trumm. Meeskond valib pärast tulemuste selgumist välja ühe probleemse valdkonna, teeb ettepanekuid ning koostab tegevuskava olukorra parandamiseks. «Nordea Eesti pakub töötajatele erinevaid soodustusi ning iga töötaja saab valida just sel-
lised, mis tema elustiili ja huvidega kõige paremini sobivad,» ütleb Kuljus-Tiik ning lisab, et motiveerimisel võetakse kindlast arvesse ka põlvkondade vahelisi erinevusi. «Näiteks noortele võimaldame paindlikkust ja eri projektides kaasalöömist, ent eakamatele töötajatele pakume pigem stabiilsust ning võimalust kogemusi ja teadmisi noortega jagada,» räägib Kuljus-Tiik. «Olenemata vanusest peavad kõik töötajad end tundma väärtusliku meeskonnaliikmena,» rõhutab ta. Kui tööprotsess võimaldab, siis ollakse ettevõttes paindlikud ka tööaja osas, näiteks pakutakse nii osaajaga tööd kui ka kodukontoris töötamise võimalust. Tasustamissüsteemi moodustavad põhipalk, kord aastas toimuv Nordea Grupi kasumijaotus ning töötulemustest sõltuvad individuaalsed preemiad. Lisaks sellele, et toimub mitmeid lõbusaid ühisüritusi, nagu näiteks jõulupidu ja suvepäevad, pööratakse töötajate hoidmisel ja väärtustamisel väga palju tähelepanu ka tervisliku töökeskkonna loomisesse – kõikidel töötajatel on reguleeritavad lauad ning igasugused
pallid ja matid, et leevendada istuvast tööstiilist tulenevaid kaebusi. Avaras ja tänapäevases kontoris on puhkenurgad ning samuti käivad kontoris massöörid. «Kindlasti võiksime olla nii olemasolevatele kui ka tulevastele potentsiaalsetele töötajatele veelgi atraktiivsem tööandja, sest arenguruumi on alati, ent hetkel oleme kasvutulemustega rahul,» tõdeb Trumm, kelle sõnul võiks ettevõte tulevikus rohkem kaasa lüüa tegevustes, mis on suunatud Eestis elavatele või õppivatele välismaalastele.
KONTAKT Nordea pakub võimalust töötada rahvusvahelises pangas ja seda siitsamast Eestist. Kui soovite Nordea Eesti meeskonnaga liituda, siis parim on tutvuda tööpakkumistega www.nordea.com/careers lehel või CV-Online’is ja CV Keskuses ning kandideerida läbi meie värbamiskeskkonna. Rohkem infot Nordea kohta leiab www.nordea.com
Naudin Nordeas töötamist, sest ettevõte hoolib töötajatest ning annab panuse sellesse, et inimestel oleks siin hea olla. See puudutab nii ajakohaste ja tervislike töötingimuste loomist kui ka mõnusat ja toetavat sisekliimat. Samuti pakutakse töötajatele võimalust osaleda põnevatel sisekoolitustel. Koolituste materjalid on alati väga põhjalikud ja hästi üles ehitatud ning õppe sisus pannakse rõhku teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste tasakaalule. Kõik uued töötajad osalevad enne ametisse asumist põhjalikus sisseelamisprogrammis ning väga oluline seejuures on ka kolleegide toetus. Tööreisid on alati väga hästi korraldatud.
Parviz Piriyev (sanktsioonispetsialist) Tunnen, et mind väärtustatakse ettevõttes ning minu roll on oluline. Samuti hindan mõnusat töökeskkonda ja toetavaid kolleege.
8 || Tööle! || postimees, 28. mai 2019
Aastakümnetepikkuse IT-kogemustega Fujitsu ootab enda sekka uusi talente, kes aitaksid kaasa nüüdisaegse infoühiskonna arengule.
Fujitsu ootab tööle kõiki IT-huvilisi
F
ujitsu on rahv usva heline ettevõte, mis pakub kõrgekvaliteedilist IT-täisteenust nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele ettevõtetele. See tähendab, et Fujitsu pakub nii töökohahaldust, tarkvara teenuseid ja arendust ning riistvara hooldust ja remonti. Eesti IT-valdkonnas on Fujitsu tegutsenud juba 1991. aastast. Samal aastal jõustus näiteks Eestis uus põhiseadus, loodi operatsioonisüsteem Windows 3.1x ning Eesti sai lõpuks esimese internetiühenduse välismaailmaga, mis toimis satelliidi kaudu Tallinna ja Stockholmi vahel. «Keskmine eestlane ilmselt ei tea, et kasutab iga päev mitmeid teenuseid, milles on Fujitsul väga oluline roll,» ütleb Fujitsu kasutajatoe osakonnajuht Indrek Lään (pildil). Näiteks arendas Fujitsu ajakohase rongiliiklushalduse süsteemi Elronile, lõi E-residendi Digi-ID menetlussüsteemi ja rajas turvalise andmevahetuskihi X-tee esimesed kolm versiooni. Lisaks on üle poole Eesti veebist majutatud Fujitsu serveritele ja pangaautomaate hooldab Fujitsu. Kui muidu tegutseb Fujitsu peaasjalikult taustal, on nad globaalselt silma paistnud ka mitmete tehniliste innovatsioonidega: näiteks tuvastavad PalmSecure™-tehnoloogiaga varustatud Fujitsu sülearvutid kasutajaid peopesa veresoonevõrgustiku kaudu, mis on sõrmejäljest, silma vikerkestast või inimese ruumilisest näopildist oluliselt turvalisem lahendus ning erinevalt nendest on selle süsteemi petmine pea võimatu.
«
Täisteenus laseb kliendil unustada kõik IT-ga seotud mured IT-teenuse võib Indrek Lääne ütlust mööda kokku võtta nii: Fujitsu pakub täisteenust alates IT-taristu planeerimisest ja haldusest kuni riist- ja tarkvaratoeni. Selle eesmärk on lasta kliendil unustada kõik IT-ga seotud mured ja keskenduda oma põhitegevusele. «Paljude ettevõtete probleemiks on kaardistamata protsessid ja selge ülevaate puudumine – sageli vastutab IT eest üks konkreetne isik, kes ettevõttest lahkudes võtab kaasa ka kõik teadmised,» selgitab Lään. Fujitsu pakutav teenus tugineb aga rahvusvaheliselt tunnustatud parimatele praktikatele, millega tagatakse teabe püsimine ka inimeste vahetumise käigus. Fujitsu töö on pakkuda kliendile kõige paremad ja turvalisemad lahendused, mis eeldab teinekord ka uudset lähenemist. «Kliendiga koos vaatame üle, milliseid lahendusi ta tegelikult vajab ning tänu kogemustele saame pakkuda kõige optimaalsema teenusepaketi,» sõnab Lään. Koostöös kliendiga töötatakse välja ka protsessi-
Fujitsu Estonia 2018. a jõulupidu.
de automatiseerimine. «Vähem inimeste sekkumist kiirendab tööd,» lisab Lään. «Samuti saab automatiseerimise abil lahendada probleeme enne, kui kasutaja neid märkab.»
Karjääriredel võib olla nii vertikaalne kui ka horisontaalne Fujitsu spetsialistid pakuvad iga päev klientidele tuge telefoni, e-posti, kiirvestluste ja tööhaldussüsteemi kaudu. Oluliseks töövahendiks on kaughaldussüsteem, mis laseb spetsialistil võtta ühenduse kliendi arvutisse ja teha vajalikud toimingud kliendi juhendamiseks ja võimalike tõrgete lahendamiseks. «Igast kontaktist ja tehtud toimingust jääb tööhaldussüsteemi märge, mis annab ülevaate sellest, mille pärast meie poole kõige sagedamini pöördutakse,» kirjeldab Lään. See aitab paremini ennetada probleemide kordumist ning plaanida täiendavaid vajalikke koolitusi. Koolitused on Lääne sõnul vajalikud ka selleks, et töötajad suudaksid valdkonnaga sammu pidada ja et toetada neid igapäevases töös. «Ääretult oluli-
ne on ka ettevõttes valitsev filosoofia – töövõtete arendamisesse ja protsessidesse saavad panustada kõik. Miski pole kivisse raiutud, kõikide arvamus maksab!» rõhutab Lään. Meeskonnajuhtidest on enamik oma karjääri alustanud spetsialistirollist. Spetsialistist juhiks liikudes võtab Lääne arvates inimene kaasa töö eripäradega seotud teadmised ja suudab oma juhitava tiimiga paremini arvestada. Teisalt rikastab väljast otse juhirolli tulev inimene teistsuguse kogemusepagasi ja lähenemisega. «Valdav osa juhtidest on alustanud spetsialistina. See tagab, et juhid ja juhtkond oskavad arvestada töötajate, klientide ja töö eripäraga.» Fujitsu peab väga oluliseks töötajatele karjäärivõimaluste pakkumist. Kasvavas rahvusvahelises ettevõttes on võimalusi selleks mitmeid ja sellest tulenevalt võib karjääriredel olla Lääne sõnul nii vertikaalne kui ka horisontaalne. Spetsialistist on võimalik liikuda kitsama valdkonna kõrgema taseme spetsialistiks, mõne kindla süsteemi asjatundjaks, meeskonna-, teenuse- või projek-
tijuhiks. Samuti saab liikuda mõnesse hoopis teise osakonda Eestis või mõnes muus riigis, kui selleks tekib võimalus. Suur pluss on kontorite paiknemine Tallinnas, Tartus ja Pärnus, mis võimaldab töötajatel teha vahepeal tööd teisest linnast, vajadusel ka kolida teise linna püsivalt, ilma et seetõttu peaks töökohta või tööandjat vahetama.
Kasutajatoe osakonda on teretulnud kõik IT-st huvitatud inimesed Fujitsu on sinu jaoks ideaalne töökoht siis, kui oled huvitunud IT-st ning valdad kõnes ja kirjas inglise keelt ning lisaks kas soome, rootsi, norra, taani, läti või leedu keelt. «Valdkonna teadmised tulevad kasuks, aga ei ole vältimatuks eelduseks, sest süsteemid, millega töötajad hakkavad iga päev kokku puutuma, ei ole üldjuhul eraisikutele kättesaadavad,» selgitab Lään. «Olulisem on oma uudishimu ja valmidus õppida midagi uut ja põnevat.» Töö esimestel nädalatel läbib töötaja esmase väljaõppe ning alustab tööd selleks määratud mentori ehk kogenuma
spetsialisti juhendamisel. Vastavalt olukorrale ja vajadusele võib mentoreid olla mitu, sest sageli on töötajad spetsialiseerunud eri valdkondade peale ja nii on võimalik oluliselt lihtsustada ka üldist sisseelamist. Samuti on töötajatele pakutavate soodustuste nimekiri pikk: tänapäevased töövahendid ja -keskkond, parkimisvõimalus, mobiiltelefoni kasutamise kompenseerimine, tasuta kohv, toetus/kingitus olulisematel tähtpäevadel, spordikompensatsioon, 7-kalendripäevane lisapuhkus, mõistlikkuse piires paindlik tööaeg, kodust töötamise võimalus, ettevõtte ühisüritused (nt kevadine pereüritus Linnanmäki lõbustuspargis Soomes, jõulupeod, majandusaasta avaüritused jne) jms. Lisaks on töötajatel võimalik teenida tulemustasu ning saada preemiaid. Fujitsus töötamise teeb meeldivaks asjaolu, et klientideks on ettevõtted ja nende töötajad – see tähendab, et suvalised inimesed tänavalt nendega ühendust ei võta. Äriklientidega suhtlemise eeliseks on Lääne sõnul vastastikune lugupidamine ja ühised eesmär-
gid. «Säilitades õiguse keelduda teenindamast isikuid, kelle suhtlusmaneer või käitumine on meie töötajate tööd häiriv või takistav, kaitseme oma töötajaid,» räägib Lään. «Õnneks tuleb selliseid olukordi ette haruharva ning ka siis leiame sobiva lahenduse.» Ääretult oluline roll töötajate rahulolus on ka klientide vahetul tagasisidel. «Meie spetsialistide poole pöördutakse üldjuhul abipalvega, mille spetsialist saab ise lahendada. Näiteks eelmisel aastal lahendasime keskmiselt 87 protsenti kõigist saabunud kontaktidest,» lisab Lään. Tema sõnul on iga murtud mure väike eduelamus, millele elab kaasa ka rahulolev klient. Lääne ütlust mööda ei pea tänu valdkonna üldisele järjepidevale arengule muretsema, et töö niipea üksluiseks muutub ning uusi proovikive leidub Fujitsus alati.
TÄPSEM INFO SIIT: cvee@ee.fujitsu.com või https://www.fujitsu.com/ee/
postimees, 28. mai 2019 || Tööle! || 9
Eesti kaitseväes töötamine on mitmekesine ning ametikohtade olemused erinevad tihtipeale oluliselt sama valdkonna tsiviiltööst. Tutvustame karjäärivõimalusi kolmes kaitseväe valdkonnas.
Vaheldusrikkus, soodustused ja pikem puhkus ehk
TÖÖ KAITSEVÄES LOGISTIKAPATALJON PAKUB PALJU ENESETÄIENDUSVÕIMALUSI Nooremveebel Siimo Sellin logistikapataljoni logistikakompanii transpordirühma rühmavanem
Millised ülesanded on kaitseväe logistikapataljonil (edaspidi LogP – toim)?
LogP korraldab ja teeb vedusid, et tagada kaitseväe ja liitlasüksuste tegevuste kestlikkus. Kuidagi peavad ju kõik varud ja varustus jõudma ladudest üksikute võitlejateni – ilma vormita, toiduta, laskemoonata ja muu vajalikuta ei võitle ju ükski sõdur, ilma kütuseta ei sõida ükski soomuk ei õppustel ega lahinguväljal. Lisaks sellele valmistab LogP ette sõjaajaüksuseid ajateenijate alusel, et sõjaajal oleks reservarmees vajalike oskustega sõdurid olemas – ehk siis sõjalise ja erialase väljaõppe tagamine. Millised ametikohad põhiliselt ootavad uusi töötajaid?
LogP on hetkel kõige suurem puudus rühma instruktoritest, kelle ülesanne on viia läbi rühma ajateenijatele õppetunde vastavalt tunniplaanile ja osaleda rühmaülema/rühmavanema õppetundides abiinstruktorina. Lisaks jälgib ja arendab instruktor rühmas kaitseväelist korda ja distsipliini ning on vajadusel rühmavanema asendaja. Väljaõppe läbiviimine hõlmab kogu õpet väljaõppetsükli jooksul, alustades sõduri aluskursusel automaatrelvaõppest ja
lõpetades üksusespetsiifilise eriala õpetamisega. Milliste isikuomadustega inimesed on teie juurde tööle oodatud?
Enesekindlus, hea väljendusoskus ning võime juhendada ja oma teadmisi edasi anda, distsiplineeritus ja tahe ennast täiendada on instruktorile olulised isikuomadused. Need lähevad otseselt kokku instruktori ülesannetega väljaõppe läbiviimisel. Instruktor on esmane eeskuju oma üksuse isikkoosseisule. Millist täiendõpet on veel võimalik kaitseväes teha?
Logistikapataljonis on instruktoril võimalik läbida erinevaid täiendkoolitusi ja erialakursuseid. Kuna logistikapataljoni üks põhifunktsioon on veod, siis suur osa täiendkoolitustest on seotud transpordi ja logistikaga, samuti tehnika ja hooldusega. Enamus ametikohtadel on ette nähtud C-kategooria juhtimisõigus, kütuse ja laskemoona vedudega seotud isikkoosseisul on vajalik vastav ADR tunnistus. Remondi valdkonnas on võimalik saada sõidukite remondi ja hoolduse koolitusi. Ent instruktori ametikoht on alles algus – kõik kaitseväelased peavad olema alati valmis midagi uut õppima ning oma karjääris edasi liikuma ja täiendkoolitused tulevad igal juhul koos vastava tasemega kaasa.
TOITLUSTUSKOMPLEKSIS TÖÖTAMINE HOIAB NOORENA Kaie Karu
Pille Priilinn-Türk
kaitseväe peakokk
Kaitseväe toitlustuskompleksides töötamine pole kokapaberiga inimesele just väga tavapärane valik. Mis põhjusel tasuks tulla teile tööle?
Kokkadel on paras proovikivi valmistada toitu suures koguses ja samas peab see olema ka hästi maitsestatud, kuna retseptid pole välja kalkuleeritud maitseainete osas nagu tööstustel. Esialgu võib olla väga kummaline maitseaineid raputada pakist, mitte lisada lusikaotsaga. Et kokad väljastavad ise oma tehtud toitu, siis saavad nad tarbijatega otse suhelda ning küsida ka kiiret tagasisidet. Tänu tarbijatele, kellest suurem osa on ajateenijad, saame nende nooruslikust energiast ka ise jõudu, ja mis parim – igal aastal tulevad uued näod ning seega ei märka ka ise oma vananemist. Kui suur üksus on kaitseväe toitlustusteenistus ja millised on karjäärivõimalused?
Kaitseväe toitlustussektsioonis ja toitlustuskompleksides töötab kokku üle 200 inimese. Karjäärivõimalused on liikumiseks nii vertikaal- kui horisontaalsuunas ja suure organisatsioonina saame pakkuda liikumist üksuste vahel, kaasa arvatud erinevas piirkonnas. Horisontaalis saab alustada abitöölisest,
sotsiaalteenistuse juhataja
kes ennast edasi koolitab, ku ni toitlustuskompleksi juhatajani välja. Toitlustuskompleksi juhtkonnas töötades on võimalus edasi areneda toitlustussektsiooni töötajaks. Vertikaalselt saab liikuda abitöölisest-kokast laotööliseks ning sealt edasi toidulaojuhatajaks ning miks ka mitte toitlustuskompleski juhatajaks. Millised tööülesanded on totaalselt erinevad klassikalise toitlustusasutusega?
Vastavalt väljaõppe iseloomule peame olema alati valmis toitu väljastama ka välilaagris ehk metsas toitlustamiseks. Väljastame kuivtoidupakke või toitlustuskompleksis pakutavat menüüd termostega kaasa või ka toorainet väliköögis toidu valmistamiseks. Kas kaitseväe toitlustuskompleksi asumine tähendab ka mingit teistmoodi väljaõpet tööle asudes?
Kindlasti peab selgeks tegema struktuuri ja järgima väärtushinnanguid. Väljaõpe on vajalik, kui soovida töötada väliköögis. Sel juhul on vajadus olla tegevväelane. Olen ise läbinud väliköögi instruktori kursuse, et saada aru kogu kaitseväe toitlustusest. See tuleb kasuks.
EESTI KAITSEVÄES TÖÖTAMISE VIIS EELIST:
KONTAKT
• väärikas, stabiilne palk ja paindlikud tingimused • nüüdisaegsed töövahendid ja head sportimisvõimalused • põhipuhkus 35 päeva aastas
Vaata tööpakkumisi ja loe praktikavõimaluste kohta kaitseväe värbamiskeskuse kodulehelt www.elukutse.ee
• pidev võimalus end erialaselt täiendada • tegevväelastele on ette nähtud soodustused: hambaraviteenuste ja ravimite tagamine, regulaarne tervisekontroll, tegevteenistuspension
KAITSEVÄE SOTSIAALTÖÖ PAKUB SUUREMAID PROOVIKIVE
Kui erinevaid valdkondi kaitseväe toetusteenused katavad?
Toetusteenuste keskuse põhiülesanne on kaitseväe sotsiaal- ja psühholoogiatoetuse ning usulise tegevuse korraldamine, valdkonna tegevuste koordineerimine ning kontrollimine, valdkonnaülese väljaõppe korraldamine kaitseväes ning valdkonna esindamine riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Keskuse ülesandeks on ka kaitseväe veteranipoliitika ja sotsiaalpoliitika korraldamine, teenistuskohustuste täitmisel vigastatute taastusravi ja rehabilitatsiooni korraldamine koostöös teiste kaitseväe struktuuriüksustega ning kaitseväeväliste institutsioonidega. Toetavate teenustena korraldatakse hingehoidlik toetus veteranidele, kiriklike talitluste kaudu vaimulik teenimine ning mälestusürituste korraldamine. Ent meie tegevusvaldkondi on oluliselt rohkem. Miks sotsiaaltöötajad võiksid oma karjääri just kaitseväes teha?
Kaitseväe sotsiaaltöötajate värbamisintervjuude ja praktikantide ütluste põhjal võib järeldada, et kaitsevägi erineb oluliselt teistest institutsioonidest ning pakub suuremaid proovikive ja eneseteostust. Siit saadakse uusi kogemusi militaarkeskkonnast ja isikute sooviks on kindlasti kogeda põnevust ja turbulentsemat töökeskkonda. Sooviksin veel lisada, et kaitseväes teenivatel kõikidel sotsiaaltöötajatel on kindlasti suurenenud soov ise kaasa aidata turvalise Eesti kaitsmisel ning isamaaliste väärtuste propageerimisel.
Kui suur on kaitseväe sotsiaalteenistus ning millised on karjäärivõimalused?
Kaitseväe sotsiaalteenistuse isikkoosseisus on seitse ametikohta üle Eesti. Kõikidel sotsiaaltöötajatel on oma sihtrühmad ja üksused, kelle heaolusse nad saavad panustada ja kelle huvide eest seista ning nii kaitseväe sotsiaalpoliitikasse kui veteranipoliitikasse ettepanekuid teha. Kaitseväe sotsiaalteenistuse missioon on sotsiaalnõustamise kaudu hoida kaitseväe isikkoosseisu kõrget tahet ja moraali. Sotsiaaltöötajatel toimuvad iga kvartal kaitseväe sisesed koolitused ja lisaks institutsiooni väliselt koolitused. Sellega soovime tagada oma eriala parima pädevusega sotsiaalteenistujad, kes koostöös teiste kaitseväe tugiteenustega ning kaitseväeväliste institutsioonidega korraldavad kaitseväelaste, veteranide ning nende perede sotsiaalmajandusliku funktsioneerimise, heaolu ning sotsiaalkaitse, kindlustades sellega kaitseväe isikkoosseisu kõrge teenistusvalmiduse, tagades sellega motiveeritud ning teenistusega rahulolevad kaitseväelased ja veteranid. Kaitseväe sotsiaaltöötajad saavad väga spetsiifilisi koolitusi just militaarkeskkonnas nõustamisteks ja tegevuse koordineerimiseks. Iga sotsiaaltöötaja saab osaleda kaitseväe sotsiaalpoliitika ja veteranipoliitika ning erialaste eeskirjade, juhendite ning õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja muudatusettepanekute algatamisel. Sotsiaaltöötajad on hästi koolitatud oma valdkonnas tunnustatud professionaalid, kelle ettepanekuid aktsepteeritakse ja nende arvamus loeb!
10 || Tööle! || postimees, 28. mai 2019
Jaekaubandusketile Maxima on saanud tavaks pakkuda koolivaheajal õpilastele tööd. Kuigi ettevõte värbab pidevalt inimesi väga erinevas vanuses ja laias ametikohtade skaalas, on suviti ettevõte suunanud pilgu ennekõike noortele tööotsijatele vanuses 15–24 aastat. Maximas saab igaüks end proovile panna!
Maxima pakub noortele suveks põnevat tööd
K
aubandusettevõttes töötamine annab noorele väga hea kogemuse alates meeskonnatööoskuste omandamisest ja suhtlemisest kuni keelte praktiseerimise võimaluseni. Need on oskused, mida vajatakse hiljem ükskõik millises valdkonnas ja erialal töötades,» ütleb Maxima Eesti personalijuht Lea Kimber (pildil). Tema sõnul tuleb Maxima töövajadus nii kaupluseketi pidevast arengust ja uute kaupluste avamisest kui ka sellest, et kaubandusketi töötajaskond on kohaliku turu mõistes väga suur – ligi 4000 inimest. Neist muide ligi 1500 on alla 35aastased ning rohkem kui 400 inimest vähenenud töövõimega. Viimane number näitab selgelt Maxima paindlikkust töökohtade ja tööaegade osas. «Paindlikkus on tõepoolest üks meie omadusi, mis töötajatele väga meeldib ja aasta-aastalt inimestele aina tähtsamaks muutub,» ütleb Kimber. «Tänu paindlikule tööajale olemegi saanud oma ridadesse nii palju noori inimesi, kellele võimaldatakse näiteks töö kõrval kool lõpetada või suvevaheajal raha teenida. Suurt huvi tuntakse ka meie tänavuse keelekümblusprogrammi vastu.» Sel suvel pakub Maxima oma kauplustes üle-eestiliselt suveks tööd 350 noorele vanuses 15–24. Soovijatele võimaldatakse töötada keeleõppe eesmärgil ka väljaspool nende kodulinna. Noori, kes sooviksid oma vene keele oskust omandada või lihvida, oodatakse kandideerima Ida-Virumaa kauplustesse ja niisamuti pakutakse Ida-Virumaa noortele võimalust töötada neis linnades, kus saab eesti keelt praktiseerida. Koolinoor saab raha teenida talle sobiva kokkulepitud graafiku alusel mõnes kodulähedases või teises linnas asuvas kaupluses. Lisaks väärikale töötasule ja kaubanduses töötamise kogemusele saavad noored ka vajaliku riietuse, kohapeal tasuta toitlustuse, tööks vajaliku väljaõppe ja toetavad kolleegid. Noortele, kes soovivad keeleõppe eesmärgil töötada väljaspool kodulinna, tagab tööandja ka majutuse.
«
Algul praktikale, siis karjääri tegema «Eesti ühe suurema tööandjana on meil palju ametikohti, kuhu ootame noori kätt proovima. Kaubandusvaldkond pakub väga laia skaalat erinevaid ameteid, kusjuures meie juures
on kõigil tublimatel olemas ka karjäärvõimalus,» innustab Lea Kimber noori suveks tööle ja praktikakohtadele kandideerima. Töö ei ole küll tema sõnul lihtne, sest Maxima kaupluseid külastab iga päev tuhandeid inimesi, ent samas on pingutus vaeva väärt. Praegu otsitakse Maximasse tööle ja praktikale otseselt kaubaga tegelevaid abi-, saalija laotöötajaid, sortijaid ning komplekteerijaid, kassapidajaid, letiteenindajaid, müüja-konsultante, kondiitreid ja kokkasid ning peakontorisse assistente, turundusspetsialiste ja IT-konsultante, personalispetsialiste, raamatupidajaid. Aga miks valida oma tööandjaks Maxima? Sest Maxima paistab silma hoolimise ning peamajas asuva juhtkonna sooja suhtumisega oma kaupluste töötajatesse ja klientidesse. Juhtkond käib iga kuu kauplustes tutvumas sealse töökorraldusega. «Maxima süda peitub kauplustes. Meie juhtkond käib meelsasti kauplustes proovitööl, sest see on suurepärane
võimalus õppida kliente paremini tundma, ärist aru saama, mõistma murekohti ja lahendama probleeme,» selgitab Kimber. Maxima eesmärk on areneda, olla avatud ja usalduslik. Aastal 2017 tunnustas Eesti Töötukassa jaeketti tiitliga Tallinna ja Harjumaa parim tööandja ja lisaks kuulub Maxima CV Online’i värske uuringu järgi Eesti 30 parima tööandja hulka. Kes veel ei teadnud, siis Maxima jaekett on ka rahvusvaheline börsiettevõte, mis on tegev Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Bulgaaris. Esimene Maxima pood avas uksed 2004. aastal Tartus. 15 tegutsemisaasta jooksul on ettevõte avanud üle Eesti 80 kauplust, lisaks kuuluvad ketti kaheksa kulinaariatsehhi ja logistikakeskus. Iga päev külastab Maximat 170 000 ostjat. Kui kaubandusvaldkond tekitas sinus isu, siis uuri ameti- ja praktikakohtadest Maximast e-posti teel cv@maxima.ee või telefonil 5556 6287.
15 AMETIKOHTA NOORTELE EESTI ÜHE SUUREMA TÖÖANDJA JUURES 1. Abitööline – saab teada, mis on planogramm ja saalitöötajail aidata kaupu riiulitele panna 2. Laotöötaja – saab logistikakeskuses Rae vallas kaubaaluseid maha laadida, kaupa vastu võtta ja neid sortida 3. Saalitöötaja – kuidas kaupa välja panna, kuidas kauba kvaliteeti, hindu ja tähtaegu kontrollida? See ametikoht annab neile küsimustele teadmised ja oskused. 4. Müüja-konsultant – töö võimaldab saada hea suhtluskogemuse nii infoletis kui ka iseteenindusalal 5. Kategooriajuhi assistent – kandideerima oodatakse praktikakohale Maxima peakontoris. Noor saab praktikal mitmekülgse suhtluskogemuse nii tarnijatega kui ka kontoris kolleegidega eri osakondadest. Põhiliselt saab kätt proovida igapäevase assisteerimise ja andmete tehnilise haldusega. 6. Kassapidaja – saab proovile panna klienditeenindusoskused kassas 7. Letiteenindaja – toidukaupade väljastamine, pakkimine, kvaliteedi, hindade ja tähtaegade kontroll letis 8. Kondiiter – saab anda panuse jaeketi omamärgi kondiitritoodete valmistamisse. Maxima on suurima tortide valikuga kett Eestis. Kõik on tehtud kohapeal käsitööna ja on värske!
9. Kokk – saab panustada toiduvalmistamisse ning õppida, kuidas käib selline töö ühes suures jaekaubandusketis 10. Komplekteerija – kaupade komplekteerimine skanneri/hääleseadmega vastavalt tellimustele ning nende ettevalmistamine transpordiks 11. Kauba sortija – logistikakeskuses Rae vallas määratud kaubagruppide kleebistamine, saab tutvuda ühe suure logistikakeskuse igapäevase tööeluga 12. Turundusspetsialist – oodatakse kandideerima praktikale Maxima peakontoris. Saab tuttavaks turundusspetsialisti tööga, kaasa teha kliendisegmentide pakkumiste koostamises ning näha väga lähedalt turunduskampaaniate plaanimist ja elluviimist. 13. IT-konsultant – kandideerima oodatakse praktikakohale Maxima peakontoris. IT küsimused ja panustamine nende lahendamisse. 14. Personalispetsialist – oodatakse kandideerima praktikale Maxima peakontoris. Noor saab osaleda suurima tööandja värbamisprotsessides ja tutvuda igapäevase dokumenditööga. 15. Raamatupidaja – kandideerima oodatakse praktikale Maxima peakontoris. Tuttavaks saab raamatupidaja igapäevatööga, sisestada ostuarveid vastavasse programmi, õppida dokumentide arhiveerimist ning lahendada raamatupidamise ülesandeid.
postimees, 28. mai 2019 || Tööle! || 11
Pärnumaa aasta tööandja Metsä Wood ootab oma meeskonnaga liituma uusi töötajaid
M
ullu töötukassalt Pärnumaa aasta tööandja tiitli saanud Metsä Woodi vineeritehas Pärnus ootab oma meeskonnaga liituma uusi töötajaid. Praegu on tehases ametis 175 inimest, värvata soovitakse veel umbes 15 operaatorit, sest paari kuu eest käivitati tehases kaheksa uut liini. Aastal 2020, kui tehas töötab täisvõimsusel, peaks kogu meeskonna suurus
olema ligi 200 inimest. Uusi töökäsi otsitakse järk-järgult, vastavalt koormuse kasvule. Tehas alustas Pärnus tootmist 2018. aasta kevadel. Tööd on sammhaaval laiendatud ja nüüd on tehases kokku üle kahekümne liini. «Meie eesmärgiks on, et töötajad õpiksid kasutama kõiki võimalusi, mida tehas pakub, ja et nad saaksid töötada eri liinidel. Nii on töö huvitavam ja kõik töötajad
INFO Metsä Woodi Pärnu vineeritehas on osa rahvusvahelistel turgudel tegutseva Soome päritolu biomajanduse novaatorist Metsä Grupist. • Metsä Grupp: 9300 inimest, 30 riiki, 5 tütarettevõtet, omanikeks 103 000 Soome metsaomanikku • Metsä Wood: üks viiest tütarettevõttest, 1500 töötajat, 14 riiki, puidutööstusettevõte Metsä Woodi Pärnu kasevineeritehas: • ehitustööd algasid 2017. aasta aprillis ning lõppesid 2018. aasta kevadel • tootmisvõimsus 50 000 kuupmeetrit aastas • täisvõimsusel tehases töötab kokku umbes 200 inimest • värvatud 175 inimest ja ca 15 inimest saab veel tööd • täisvõimsus on plaanis saavutada 2020. aastal Lisainfo www.metsawood.ee. Kandideerimiseks palume ühendust võtta meie koostööpartneriga Manpower, www.manpower.ee, tel 630 6500 või saata oma CV märgusõnaga «Pärnu“ e-posti aadressil kandideeri@manpower.ee.
saavad meie tootmistööst tervikuna aru,» ütleb Metsä Woodi tehase juht Kaarel Tali (pildil).
Tööle on oodatud erisuguse tausta ja kogemusega inimesed Metsä Woodi tehas ei oota tööle tulijalt tööstuses töötamise kogemust, sest pakub ise põhjalikku väljaõpet. «Erilisi oskusi me ei eelda, ehkki kogemus tootmistöödel ja -keskkonnas tuleks ju kasuks, et väljaõpe ning uue töö omandamine sujuksid kiiremini ja lihtsamalt. Loomulikult on eelnev kogemus tööstuses meile väärtuslik, aga veelgi tähtsam on huvi puidutööstuse vastu,» rõhutab Tali. «Pakume uutele inimestele põhjalikku teoreetilist ja praktilist koolitust. Ootame oma inimestelt valmidust õppida, innukat töösse suhtumist ja tahtmist töötada meeskonnas. Väga oluline on ka see, et töötajal oleks võimalus käia tööl vahetustega,» loetleb Tali ootusi tööle kandideerijale. «Samuti on vajalik arvutioskus tavakasutaja tasemel, sest tehases on tootmine valdavalt automatiseeritud. Seega tuleb masinate juhtimisel kasutada arvuteid.» Tehases töötab palju väga
erisuguseid inimesi – noorim töötaja on alla 20 ja vanim üle 60 aasta vana. Umbes 40 protsenti töötajaskonnast on naised. «Töö meie tehases on jõukohane tõesti kõigile,» kinnitab Tali. «Metsä Wood on suur ettevõte, mis tegutseb mitmetes riikides. Õpihuviline inimene, kes on valmis end proovile panema, leiab lisaks karjäärivõimalustele Pärnus arenemisvõimalusi mujalgi,» sõnab Tali. Nagu rahvusvaheline ettevõte eeldab, on tehase meeskond üsna rahvusvaheline – Metsä Woodi tehases töötab eestlasi, soomlasi, venelasi, lätlasi, ukrainlasi ja valgevenelasi. Tehase töökeelteks on eesti ja vene keel. Edukaks hakkamasaamiseks tootmistööl peaks inimene valdama suhtlustasemel üht neist kahest, veel parem, kui mõlemaid.
Tööohutus on meile tähtis Pärnu Metsä Woodi vineeritehases keskendutakse ametialasele arengule, töörahulolule ja ohutusele. «Tööohutus on meile esmatähtis! Selle osas ei tee me mitte ühtegi kompromissi ega järeleandmist,» ütleb Tali resoluutselt. Et töö oleks turvaline, on iga töötaja käsutuses täiskomplekt kvaliteetseid isikukaitsevahendeid (muu hulgas
erivahendid, näiteks vajadusel individuaalse tellimuse alusel valmistatud optilised kaitseprillid). «Tööohutusel on kindel koht tehase töö igapäevases juhtimises. Tööohutuseeskirjade järgimine, vigade ja puuduste märkamine ning võimalike ohtude kõrvaldamine on kõikide töötajate ühine vastutus,» selgitab Tali. Tehas korraldab töötajatele ka erikoolitusi tööohutuskultuurist. Metsä Woodi Pärnu vineeritehases on tänapäevane töökeskkond, kus lisaks uutele tootmisliinidele on läbi mõeldud ka see, et oleks tagatud inimeste igapäevane heaolu. Vineeritehase töötajate kasutuses on ventileeritavate kappidega garderoobid, mugavad puhkeruumid koos kööginurkadega ka tootmisalal, söökla ja terviseedenduse võimalused koostööpartneri juures.
Põhjalik väljaõpe tööleasujale Metsä Wood tehase töötajad saavad edukaks töö tegemiseks nii teoreetilise kui praktilise väljaõppe. Väljaõpet liinidel teostavad kogenud operaatorid, kes juhivad uue töötaja tähelepanu liini toimimise põhimõtetele ja ohutusele. «Mida laiemad on inimese teadmised
ja mida enam mõistab ta tehase tööd kui tervikut, seda tugevam on tunne oma töölõigus,» usub Kaarel Tali.
Milline on Metsä Woodi tehas? Pärnu tehases valmiv vineer läheb peamiselt klientidele Saksamaal, Austrias, Soomes, aga ka näiteks USA-s, Türgis ja mujalgi. «Meie vineeri kasutatakse peamiselt betoonivalus, transporditööstuses ja tulevikus ka vedelgaasitankerite tööstuses,» loetleb Kaarel Tali Pärnu tehase toodangu kasutusvõimalusi. Pärnusse rajati tehas seepärast, et Metsä Woodi eesmärk on müüa vineeritooteid Kesk-Euroopasse ja kaugemalegi. Pärnu tehas on klientidele palju lähemal kui Kesk-Soomes, kust tooted seni tulid. Oluline on ka Via Baltica ning energiatarnija lähedus. Metsä Woodi Pärnu kasevineeritehas ja Soomes asuv Äänekoski spoonitehas moodustavad terviku, mille mõlemad osad toimivad sujuvalt koos. Pärnu tehases kasutatav kasespoon tuuakse Äänekoskist töötlemiseks Pärnusse. Spooniks tehtav puit on omakorda pärit Soomest, peamiselt Metsä Grupi omanikele kuuluvatest metsadest.