Tudengina
Tartus Teeme koos Tartust 100 000 registreeritud elanikuga linna! Kuidas saada tartlaseks? Kui Tartust on saanud Sinu kodulinn, kuid Sa ei ole end veel tartlaseks registreerinud, tuleks elukoha andmete muutmiseks pöörduda rahvastikuregistrisse (Tartu linnavalitsuse registriteenistus, Küüni 5, tel 736 1140, www.tartu.ee/elukoht). Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument ja ruumi kasutamise õigust tõendav dokument. Elukohateadet saab saata ka posti teel, digitaalselt allkirjastatuna e-postiga või Riigiportaali kaudu. Teeme Tartu suuremaks!
Toimetus: Laurits Leima laurits.leima@gmail.com
Merit Saaremets merit.saaremets@postimees.ee
Keeletoimetaja: Piret Bristol piretbristol@gmail.com
Küljendaja: Liina Danilson lee@postimees.ee
Mare MikoffI skulptuur Emajõe ääres
Argo Annuk Tartu Linnavalitsus, abilinnapea
M
e oleme koos laulnud, koos pidanud tantsupidusid, jaganud ühiseid rõõmuhetki meie sportlaste võitude üle ja koos jaganud kaotusvalu ebaõnnestumiste pärast. Koos on alati lihtsam. Alati parem. Sest liituvad energiad, hea tahe ja emotsioonid on alati suuremad ja võimsamad kui üksikute summa. Tekkivast sünergiast saavad osa kõik. Nii saavad ka Tartusse tulijad osa siinsest õhkkonnast, tegudest, väest ja vaimust; üritustest, programmist ja avalikest hüvedest. Kellelgi ei ole sellest kahju, sest jagatud rõõm on topeltrõõm! Siiski on teil kõigil võimalik seda rõõmu ise suurendada
ning muuta oma tulevane elukeskkond ja linn suuremaks, võimsamaks ning atraktiivsemaks. Iga tartlaseks registreerunu annab panuse ühistegevusse ning tasandusfondi, mis omakorda võimaldab linnal tekkivate finantsvahendite abil arendada ühist elukeskkonda mugavamaks ning meelepärasemaks. Kui kas või pooled praegused Tartusse sisse kirjutamata inimestest registreeriksid end tartlasteks, saaks tekkivate vahendite abil igal aastal ehitada mõne uue vajaliku suurobjekti või huvikeskuse, luua paremad võimalused kõige noorematele või eakamatele. Tartlaseks registreerumine annab kindlus- ja heaolutunde, heade mõtete ja heade inimeste hulka kuulumise tunde. Täieõiguslik liikmelisus tagab linna erilise tähelepanu ja hoolitsuse oma elanike eest, tagades lasteaia- ja koolikohad, ühistranspordi soodustused, täiendavad sünnitoetused, kingitused, huvihariduse ja sporditegemise soodustamise, väljapaistvate tulemuste tasus-
Foto: Laurits Leima
tamise jne. Parem ülevaade elanike demograafilisest koosseisust ja jaotusest linnaositi võimaldab ka linna planeerimist paremini korraldada ning võimalusi luua. Saja tuhandeni jõuda on tegelikult imelihtne. Hinnanguliselt on Tartus umbes 10 000 inimest, kes ei ole oma elukohta Tartusse registreerinud. Ainuüksi Tartu Ülikooli koolitusvõimsus on seni olnud ligi 9000 tudengit aastas. Lisaks on suur hulk neid, kes tulevad meie teistesse kõrgkoolidesse, kutsehariduskeskustesse ja gümnaasiumitesse. Sajast tuhandest lahutab meid nende faktide taustal vaid näivalt marginaalne arv – pisut üle 1300 inimese. Võidujooks on juba alanud! Kes ei tahaks teha ajalugu ning olla 100 000. registreeruja? Tuhandeaastase linna ajaloo juures ei saa sellise faktiga hoobelda isegi ühe käe sõrmede abil! Teeme koos Tartu võimsamaks! Registreeru ise ja räägi ka oma sõpradele Tartu paremaks muutmise ideest!
Terve keha ja terve vaim Tartus käsikäes! Kasuta võimalust, värskenda keha ja terita vaimu. Sama päeva Aura või AHHAA keskuse pileti esitamisel on üks keskuse piletitest -20 % soodsam.
Aire Leht, siseministeerium Rahvastikuregistris olevatest andmetest lähtutakse: 1) Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletusel ja rahvaküsitlusel; 2) kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel maksuseadustes sätestatud alustel; 3) avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Kui inimesel on mitu elukohta, on tal õigus ise otsustada, millise ta neist põhielukohaks määrab ning rahvastikuregistrisse sisse kannab. Üldjuhul on kõik omavalitsuste soodustused ja pakutavad hüved seotud elukohaga, mis tähendab, et soodustust saab ainult see isik, kellel on selles omavalitsuses sissekirjutus. Osaliselt on hüvede saamise eeldus ka kindel aeg, mis peab omavalitsuses eelnevalt elatud olema. Näiteks kui üliõpilasel sünnib Tartus laps, siis linna lapsetoetust makstakse ainult Tartusse sisse kirjutatud elanikule, kes enne lapse sündi on kuus kuud linnas elanud. Kui soovitakse osaleda selle kohaliku omavalitsuse valimistel, kus elatakse, on vaja elukoht selles omavalitsuses registreerida. Oma aadressi registrist kustutada pole võimalik. Kehtiv aadress lõpetab kehtivuse ainult siis, kui inimene esitab uue elukoha andmed.
Tudengina
2
Tartus
Head tulevased Õppelaen kui investeering tulevikku tudengid! Ago Samma, Swedbanki väikefinantseerimise osakonna juhataja
Tere tulemast Eesti ainsasse tõelisesse tudengilinna! Tartus moodustavad üliõpilased tervelt viiendiku elanike arvust ja nii kujundavad tudengid meie linna elu ja nägu päris suurel määral. Mul on hea meel tõdeda, et Tartu kõrgkoolid on noorte seas populaarsed - siin pakutav haridus on Eesti tipp. Loodan väga, et järgnevate õpinguaastate jooksul saab Tartu teile tõeliseks koduks, kust paljud ei soovigi enam lahkuda. Tartu on huvitav linn. Ühtpidi piisavalt väike, et peaaegu kõiki vahemaid jalakäijana mõõta, teisalt mõõtmatult suur oma heade mõtete ja mitmekülgsete võimaluste poolest. Põhjusi, miks Tartu elukohaks valida, on tuhandeid. Inimsõbralik ja looduslähedane linnakeskkond ning mitmekesised vaba aja veetmise võimalused on ühed neist. Filmi-, muusika- ja teatrifestivalid, hansapäevad ning paljud muud ettevõtmised on Tartust teinud aastaringse kultuuripealinna. Siin on kaasaegsed spordihallid, tervise- ja rattarajad ning suurepärased ekstreemspordi harrastamise võimalused. Värske õppurina Tartusse tulles on teil võimalus ammutada kõike, mida meie omanäoline ja kaunis linn pakub. Kindlasti leiate siin endaski palju uusi huvitavaid mõtteid, sest ega asjata kanna Tartu heade mõtete linna nime. Loodan, et tudengiaastad Tartus pakuvad teile rohkelt teadmisi ja kogemusi, mis aitavad teil ellu viia kõik unistused. Sisukat ja meeldejäävat üliõpilaselu soovides
U
us kooliaasta saab kohe avapaugu. Paljude jaoks tähendab see elu päris põhjalikku ümberkorraldamist. Kui ees seisab vanemate juurest ära ja koolile lähemale kolimine, tuleb teha suuremaid väljaminekuid. Nii mõnegi rahakotist võtab korraliku tüki ka õppemaks. Sageli otsustavad tudengid kõigi kuludega toimetulemiseks kooli kõrvalt tööle minna. See aga on minek üsna libedale teele. Enamasti ei suudeta kummagi ülesandega tegeleda soovitud tasemel. Vähe on neid, kel kõigeks energiat jätkub. Kes meist ei teaks kedagi, kes on topelttempole alla vandunud ja õpingud pooleli jätnud. Sellise stsenaariumi vältimiseks on riik koos pankadega õppijaile abikäe ulatanud. Kõik tudengid, kes käivad Eesti riiklikes või riigi tunnustatud ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides, õpivad keskhariduse baasil täiskoormusega või päevases õppes kutseõppeasutustes või mõnes samaväärses välismaa õppeasutuses, võivad õpingute rahastamiseks võtta õppelaenu. Laenu võttes olgu selge siht silme ees
Urmas Kruuse, Tartu linnapea
Riigi tagatisega õppelaen on ainus laen, mille saamiseks ei pea olema igakuist sissetulekut. Sellega saab mugavalt rahastada õpinguid. Õppelaenust on võimalik teha tõsine investeering tulevikku. Üldjuhul makstakse õppelaen noortele välja õppeaasta alguses. On selge, et nii mõnigi on summa suure hurraaga kätte saanud ja selle paari kuuga tühjale-tähjale kulutanud. Kuigi õppelaenu kasutust ei piirata ega kontrollita, on see mõeldud siiski õppimiseks vajalike kulutuste jaoks, nt õppemaksu või elamiskulude tasumiseks, õppevahendite ostmiseks, koolitusteks vms. Sel õppeaastal on õppelaenu võimalik võtta kuni 1917,35 eurot. Kui tegelikult ei ole nii suurt summat vaja, on mõistlik küsida väiksemat - parasjagu, et tekkinud õppekulud katta. Hiljem, kui selgub, et vaja on siiski lisaraha, saab ülejäänud summa sama õppeaasta jooksul kasutusele võtta. Mõnel juhul ongi parem nii teha. Näiteks õppemaksu tasumiseks võib pool summat välja
võtta esimese semestri alguses, teise poole uuel aastal. Sellega jääb tekkimata ka kiusatus raha kooliaasta alguses mõtlematult tuulde loopida. Laen tuleb tagasi maksta
Iga laen tuleb hiljem tagasi maksta. Õppelaen on ses mõttes hea, et selle tagastamiseks on palju aega: maksetega tuleb alustada hiljemalt aasta pärast kooli lõpetamist ja tagasimakse aeg võib olla kuni kaks korda pikem õppekavajärgsest õpiajast. Kui suur summa pika aja peale jagada, tuleb igakuine tagasimakse üsna väike. Näiteks, kui tudeng võtab kolmeaastaseks õppimiseks laenu 5752,05 eurot, peab ta summa tagasi maksma kuue aastaga. Kuumakse on sellisel juhul 93 eurot. Arvestada tuleb aga ka sellega, et kui õpingud jäävad pooleli, tuleb laen tagasi maksta pooleteisekordse tegeliku õpiaja jooksul. Näiteks kui tudeng võtab esimesel kahel kursusel õppelaenu kokku 3834,70 eurot, kuid jätab õpingud kahe aasta järel pooleli, tuleb summa tagasi maksta kolme aastaga ja kuumakseks kujuneb 115 eurot. Olgu tulevased plaanid millised tahes, kui mõttes on õpinguid jätkata ja vaja on suuremat summat lisaraha, tasub kaaluda laenu võtmist. Laenu vajalikkus ja kasutamine tuleb põhjalikult läbi mõelda, sest laen on tulevikuks võetud kohustus. Enne tähtsa otsuse tegemist tuleks kindlasti konsulteerida ka pangatöötajaga. Kuidas saada õppelaenu? Esimest korda taotledes… • Laenulepingut on võimalik sõlmida Swedbanki mis tahes kontoris. • Laenu tagatiseks tuleb leida kaks korrapärase sissetulekuga käendajat, kes peavad taotlejale pangakontoris või internetipangas sõlmima käenduslepingu. • Kui kõik tingimused on täidetud, kantakse laenusumma taotleja kontole esimeseks oktoobriks. Korduvalt taotledes… • Kui esimesel õppelaenu võtmise aastal sõlmitud lepingus on kirjas, et laen tuleb ka järgmistel õppeaastatel automaatselt kontole kanda, ei ole vaja uut taotlust esitada. • Kui järgmise õppelaenu võtmiseks on kõik tingimused täidetud, kantakse laenusumma kontole 15.–30. septembril. Kui raha ei laeku, saab alates esimesest oktoobrist kas Swedbanki pangakontoris või internetipangas
Tudengi -12% teisipäev Rahva Raamatus
Esita vaid ISIC või ITIC kaart.* LIITU RAHVA RAAMATU PÜSIKLIENDIKS.
Tudengile teisipäeviti -12%, teistel päevadel -5%. Sünnipäeva nädalal -10% Liitumine on tasuta!
* Soodustus ei laiene perioodikale ega kinkekaartidele. Ei lisandu muud soodustused. Rahva Raamat Tartus: Turu 2 (Moe- ja vabaajakeskus TASKU)
www.rahvaraamat.ee
esitada uue taotluse. • Kui varasem taotleja ei soovi enam laenu võtta või tahab muuta tingimusi, tuleb selleks taotlus esitada hiljemalt 14. septembriks pangakontoris või pangateatena internetipangas. Õppelaenu pakub Swedbank AS. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteeri pangatöötajaga. Krediidi kulukuse esialgne määr on 5,437% järgmistel näidistingimustel: laenusumma on 1917,35 eurot, intress 5% aastas, lepingutasu 2,56 eurot. Määr on arvestatud eeldusel, et laenusumma võetakse kasutusse viivitamata, täies mahus ning tagastatakse ühe aasta jooksul kaheteistkümne võrdse osamaksena võrdsete ajavahemike järel.
Õppelaenu pakkuvate pankade Tartu harukontorid: SEB Ülikooli harukontor, Ülikooli 2 Lõunakeskuse harukontor, Ringtee 75 Eedeni harukontor, Kalda tee 1c Swedbank Kaubamaja harukontor, Riia 1 Lõunakeskuse harukontor, Ringtee 75 Dorpati harukontor, Turu 1 Annelinna harukontor Eedeni keskuses, Kalda tee 1c Nordea Tartu harukontor, Kaluri 2 Kaubamaja harukontor, Riia 1 Lõunakeskuse teeninduskeskus, Ringtee 75 Krediidipank Akadeemia harukontor, Akadeemia 3 Vana-Kaubamaja harukontor, Riia 2 Eedeni harukontor, Kalda tee 1c Sampo Pank Ülikooli tänav harukontor, Ülikooli 6a Lõunakeskuse harukontor, Ringtee 75
Tudengina
Tartus
3
Uues linnas uus elukoht: ühiselamu või üürikorter Laurits Leima
U
ue õppeaasta alguses saabub Tartusse tuhandeid uusi tudengeid, kes peavad leidma endale elukoha. Kuidas aga teha valik ühiselamu ja üürikorteri vahel?
Järjekord Maaülikooli Torni ühiselamus
Foto: Margus Ansu
„Suve lõpus on üüriturg väga aktiivne,“ rääkis kinnisvarabüroo Arco Vara maakler Anne Heinlo. „Kurb on tõdeda, et nõudlus on suurem, kui pakkumine.“ Tudengite peamisteks nõudmisteks on hea asukoht ehk lähedus kesklinnale ja üürihind. Heinlo sõnul otsitakse enamasti ühetoalisi või eraldi tubadega kortereid. Ühel hetkel saavad aga sellised pakkumised otsa ning siis vaadatakse ka teistes linnaosades pakutavat. „Peamine eesmärk on siiski peavarju leidmine,“ ütles Heinlo. Et nõudlus ületab pakkumise, on üüripindade omanikel kerge
kõrgemaid üürihindu küsida, kuna üldjuhul leidub soovijaid sellest hoolimata. Õppeaasta lõpus, kui paljud tudengid linnast lahkuvad, on ka kergem sobivamat elukohta leida. „Üldiselt on ka hinnad siis madalamad,“ lisas Heinlo. Püsivamate üürihindadega elukoha leiab ühiselamutest. Tartus pakuvad selleks võimalusi Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Maaülikooli ühiselamud ning Tartu Üliõpilasküla hooned. Üliõpilasküla haldab kaheksat ühiselamut üle 3200 kohaga. Üliõpilasküla veebilehe andmetel on ühe koha keskmine kuuüür sõltuvalt hoonest 43-90 €. Maaülikoolil on kaks ühiselamut Tähtvere linnaosas – Bettoni ja Torni. Ühe koha üür on sõltuvalt toa suurusest 62-70 €. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Veerikul asuvas ühiselamus on konkurentsitult kõige odavamad hinnad. Renoveerimata majaosas on kolmetoalises toas ühe koha hind natuke üle 19 €. Kogu toa eest tuleb välja käia ligi 60 €.
Renoveeritud majaosas on hinnavahemik 42-105 €. Tartu Üliõpilasküla majutusjuhi Janika Hango sõnul on augusti keskpaigaks juba enamus kohti kas lepingute või broneeringutega kaetud. „Vabanevad üksikud kohad loobujate arvelt,“ lisas ta. Kuigi järjekorras on üle mitmesaja inimese, ei pea koha saamiseks siiski järgmise aastani ootama. Vältida tuleks liiga konkreetseid soove, näiteks mitte teha avaldust ainult ühekohalise toa saamiseks Raatuse või Pepleri tänavate ühiselamutes. „Kui valikusse pannakse palju maju, on siiski lootust kohtadest loobujate arvelt pakkumine saada,“ ütles Hango. Igal suvel on nädal, mil Tartu Üliõpilasküla eelistab Tartu Ülikooli esmakursuslaste avaldusi. Seejärel on võimalus vanemate kursuste üliõpilastel ja kui kohti jätkub, ka teiste ülikoolide tudengitel. Täpsemat infot selle kohta leiab Tartu Üliõpilasküla kodulehelt.
Tudengina
4
Tartus
1
Aura Keskus Turu 10, www.aurakeskus.ee
2
SA Teaduskeskus AHHAA Sadama 1, www.ahhaa.ee
3
Cinamon kinokeskus Turu2, www.cinamon.ee Infotel: 16113 (0,45€/min)
4
Panda Restoran Turu 14, www.pandarestoran.ee
5
Autokool Viva Liiklus OÜ Jaama76-B6 www.vivaliiklus.ee
6
Klubi Trehv Narva mnt 25a www.trehv.ee
7
Restoran Volga Küütri 1, www.restaurantvolga.ee
8
Athena konverentsi- ja kultuurikeskus Küütri 1, www.athena.ee
9
Klubi Atlantis Narva mnt 2, www.atlantis.ee
10 11
ReFocus Silmakeskus Lai tn 11/13 www.silmakirurgia.ee Eagle Visioni salongid Kalevi 2, tel 733 3938 Ringtee 75, Lõunakeskus, tel 731 5638 www.eagle-vision.ee
12
Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, Ujula 4, Staadion asub Staadioni 21
13
Rahva Raamat Turu 2 www.rahvaraamat.ee
14
Teater Vanemuine, Suur maja Vanemuise 6, avatud E-L kl 10-19, P tund enne etendust, tel 744 0165
15
Teater Vanemuine, Väike maja Vanemuise 45a, kassa avatakse tund enne etendust, tel 744 0160
16
Teater Vanemuine, Sadamateater Soola 5b, kassa avatakse tund enne etendust, tel 734 4247
17
Tähtvere Tantsukeskus/ MTÜ Tartu Tantsukool Laulupeo pst 19, www.tartutants.ee
18
Lux Second Hand, Callot OÜ Tähe 131a www.callot.ee
19
Ööklubi Maxim Kaunase pst 21, tel 5807 1176 www.maximclub.ee
Elu on vaatamist väärt
Tudengina
Tartus
5
Tudengina
6
Tartus
Tartu tudengielu versus Tbilisi tudengielu Mattias Jõesaar
R
aske on võrrelda Tartu ja Tbilisi üliõpilaselu eelkõige seetõttu, et põlise tartlasena oli ülikooli astumine ja kõik sellega kaasnev sujuv üleminek koolijütsist tudengiks. Isegi elukoht jäi samaks. Sellest tingituna oligi vaja radikaalsemaid muutusi kogeda. Üheks õppeaastaks Tbilisi minek pakkus seda võimalust.
Kerge on võrrelda Tartu ja Tbilisi üliõpilaselu seetõttu, et need on niivõrd erinevad. Üliõpilaselu all mõistame ilmselt ülikooliga seotud tegevusi, tihtilugu sellest välja arvestades õppimise. Sõnaga „üliõpilaselu“ seostuvad esmajoones ühiskondlikud organisatsioonid (korporatsioonid, seltsid, muud ühingud ja ühendused) ning sotsiaalsed tegevused (üritused, peod). Teises järjekorras seostuvad üliõpilaseluga rahapuudus, dilemma „makaronid või õlled?“ ja ühikad. Lõpuks meenub ka õppimine.
Tartu on ülikoolilinn – terve linn on sügavalt ülikooliga seotud. Tbilisi on suurlinn ja esmajoones seostub sellega asjaolu, et sealt juhitakse Gruusiat. Tartus on üliõpilasel vabal ajal väga palju tegemist. Ülikoolis korraldatakse spordivõistlusi ning tudengipäevade üritusi on nii palju, et kõigile ei jõuagi. Kui tudengipäevi pole, tuleb neiks valmistuda kas või veesõidukit ehitades. Lisaks on korporatsioonide aastapäevaüritused, volbriöö, rebaste ristimised. Üritusi on nii palju, et ülemäära aktiivset tudengit võib ähvardada ülikoolist väljaheitmine, kui ta akadeemilisele tööle pühenduda ei jõua. Tbilisis elab umbes sama palju inimesi kui Eestis kokku ja seal on mitu ülikooli. Mina sattusin Ivane Džavakhišvili nimelisse Tbilisi Riiklikusse Ülikooli, mis kohalike sõnul on sealmail üks prestiižsemaid. Tbilisi Riiklikus Ülikoolis (jätan siinkohal kasutamata võimaluse seda lühendatult TRÜ-ks kutsuda) peaaegu puudusid ühiskondliku seltsitegevuse võimalused. Kui Tartus on need võimalused juba olemas, siis tavaline grusiin peab oma üliõpilaselu edendamiseks ise midagi välja mõtlema. Seda nad
tavaliselt ei tee. Ülikoolis käiakse selleks, et loengust osa võtta või raamatukogu arvutisaalis Facebooki vahendusel oma sotsiaalelu elavdada. Siiski leidus ka Tbilisis aktiivseid tudengeid. Grupp kohalikke juuratudengeid oli kokku pannud YATA Georgia nimelise väitlusühingu, mille tegevus on hoo sisse saanud just viimastel aastatel. Ka meil, välistudengitel, oli võimalus selle tegevuses osaleda - nimelt pakuti proovida väitluskohtunike auväärt ametit. Tasub märkida, et väitluse finaalvoor oli Gruusia hetkel veel praeguses parlamendihoones. Legendi järgi olid Gruusia Rooside revolutsiooni taga just (välis)tudengid. Järgmine suurem ettevõtmine, mida tudengid korraldasid ja millele meie, välistudengid, kaasa aitasime, oli Eestit tutvustav üritus ülikoolis. Seda korraldasid Eestis õppimas käinud estofiilid, kes meie suureks õnneks olid kõige aktiivsemad. Vahetusaasta lõpus korraldasid nad meile isegi reisi Venemaa lähedal asuvasse Kazbegisse, mis tänapäeval kannab taas Stepantsminda nime. Ühe otseselt tudengitele mõeldud ürituse korraldas
Tbilisi Riiklik Ülikool
suurepärane Eesti suursaatkond Tbilisis. Selle asutuse üle võivad eestlased uhked olla. Lisaks hoidis saatkond meid kursis muude sündmustega Tbilisis ja oli üldse igati abiks. Ühikaeluga ma Tartus kahjuks (või õnneks?) eriti kursis pole. Tbilisis elavad ühikates aga sõjapõgenikud, mistõttu oli ülikool meile välja rentinud korteri, kus korraliku välistudengi kombel sai ka mõni pidu peetud. See oli kohalikke standardite järgi üsna uhke „kolhoosiesimehe korter“, mille suurim miinus oli talvistel kuudel sinna elama asunud kari hiiri. Grusiini tudengielu on minu teada üsna lühike. Ülikoolis käiakse kiirelt ära ja minnakse sealt otse kuhugi ministeeriumisse tööle. Peaaegu kõik tuttavad tudengid töötasid juba ülikooli ajal ja enamasti just mõnes ministeeriumis. Märgata polnud Tartus üsna arvukalt esinevaid tänavafilosoofi staatusesse tõusnud eluaegseid tudengeid, kelle teenitud neljakohaline ainepunktide arv pole toonud veel soovitud kraadi. Vähemalt mitte akadeemilist kraadi. Seal toimus kõik kiirendatult, ilmselt tingituna asjaolust, et suurlinna elutempo
on kiire ja tõenäoliselt vajab riik oma ametkondadesse korruptsioonikahtlustest puhtaid inglise keelt mõistvaid noori. Võrreldes Eestit ja Gruusiat üldiselt, võib väita, et üks on juba vaikselt paika loksumas, teine alles otsib oma kohta. Sama võib öelda üliõpilaselu kohta. Tartus on üliõpilase õppetöövälises elus sadu võimalusi, institutsioonid on paigas. Kui Tartus saab meelepärase tegevuse vabalt valida, siis Tbilisi on alles selles arengujärgus, kus inimesed peavad välja mõtlema, mida teha. Tartus võib astuda saja-aastasesse korporatsiooni, Tbilisis paari aasta
Foto: internet
Prindime, paljundame ja köidame odavalt ja kiirelt
Foto: erakogu
Müügil Tartu Ülikooli meened
ISIC kaardi saad meilt
Ülikooli 18b, Tartu
AVATUD E-R 9.00-16.30
Tel. 737 5400 info@tyye.ee
vanusesse väitlusklubisse, mille tegevust on noored aktivistid sunnitud läbi viima katse-eksituse meetodil, kuna pole võtta varasemaid kogemusi. Õppetööst ma rääkima ei hakka, lugemine ja kirjutamine käivad ka seal samamoodi, ehkki infosüsteemid on meil loomulikult paremini välja arendatud. Mis puutub aga ülikoolidesse, siis on Tbilisi Riikliku Ülikooli peahoone täis suitsetamist keelavaid silte, kuid paljud sellest kinni ei pea. Sellest ka treppidel vedelevad konid ja suitsuvine, mida Tartus vähemalt siseruumides märgata pole.
www.tyye.ee
Tudengina
Tartus
Kõige kiiremad uudised! Second hand – mis, milleks, kellele ja kus? Maris Savik
I
nglisepäraselt on see second hand, cosmotüdrukud lisavad glamuuri, öeldes sekkar, ökoinimesed rõhuvad taaskasutusele ning enamikule on see lihtsalt kaltsukas - kasutatud rõivaste kauplustel on heale lapsele kohaselt palju erinevaid nimetusi. Ka täidavad need poed külastajatele erisuguseid eesmärke. Kellele ja miks need poed on loodud ning mida tuleks silmas pidada enne mõnesse sisenemist? Kasutatud rõivaste kauplus on, nagu nimigi ütleb, pood, kus müüakse peamiselt riideid, mida keegi teine on juba kandnud. Siiski pole see alati nii - mõnikord võib leida ka täiesti uusi, kandmata rõivaid, lisaks sellele ei tasu unustada jalanõusid, aksessuaare ja muid vajalikke ning vähem vajalikke tarbeesemeid alustades vaasidest ja lõpetades pesumasinaga. Tegu on kireva paigaga, kuhu on aeg-ajalt põnev kiigata isegi siis, kui osta ei taha. Enne, kui second handi uut garderoobi soetama tormata, tuleks leppida tõsiasjaga, et raha kokkuhoidmiseks peab olema palju aega ja õnne. Ajad, kus kaltsukas oligi olematu raha eest näotuid rõivaid müüv k a l t s u k a s, on möödas. Nüüdsed poed pakuvad korralikku kaupa, mille seast leiab kandmiskõlbulikku nii unelev boheem kui firmamärgikummardaja. Paraku on kvaliteedi kerkides tõusnud ka hinnad. Paljud mu tuttavad, kes varem enamiku oma riietest just sekkarist leidsid, sinna enam ei lähe, sest hinnavahe uusi ja kasutatud rõivaid müüvate poodide vahel on kohati pea olematu. See ei tähenda, et kokkuhoid oleks võimatu. Et rahakotti kümnekonna nuudlipaki jagu enam kõlisevat jätta, tuleb teada, kuhu minna. Odavamaid hindu võib leida näiteks kirikukauplustest, samas kui Humana-kett kuulub kallimate kilda. Lisaks oleks parem varuda aega ja igaks juhuks ka õnnesepaga häid suhteid hoida, sest parem kaup kaob kiiresti. Kui aga teada, millal poodi uut kaupa välja pannakse ja end kursis hoida sooduspakkumistega, pole väga odav ja superlahe rõivakomplekt midagi ebareaalset. Second handid on suurepärane koht ka neile, kes soovivad erineda kommertsrõivakettide viimasesse kollektsiooni mattunud massist. Tõenäosus, et keegi samasuguse pintsaku või kleidiga tänaval vastu jalutab, on kaduvväike. Samuti ei hooli antud kauplused hetkemoest - väljakujunenud stiilile on palju lihtsam truuks jääda. Pluss on ka see, et sekkaris müügil olevaid riideid on juba pestud - võib arvata, et kui hilp on üle elanud mitu pesumasinakuuri, on kaup, mida näed, kaup, mille sa saad. Lisaks riidekapi täiendamisele on kasutatud rõivaste kauplused hea väljund ka noortele disaineritele, kes oma kaupa müüa tahavad. Paljud poeomanikud on vastutulelikud ja pole raske oma värske ehtekollektsioon müügile saada. Muidugi pole see sama võimas kui “päris pood”, kuid alustuseks sobib suurepäraselt. Samuti võtab mõni pood müügile ka klientide toodud rõivaid. Oma riietele uut elu andes on võimalik natuke teenida, riidekapist suurem kaos eemal hoida ning muidugi tuleb mängu ka loodussäästlik mõtlemine.
MAXIM ööklubi KUTSUB SIND
PIDUTSEMA NAUDI STIILIPIDUSID JA LASERSHOW´D
REEDE LAUPÄEV
23.0005.30 FACEBOOK: MAXIMCLUB KAUNASE PST 21, TARTU +372 580 711 76 WWW.MAXIMCLUB.EE
Fotod: Ain Protsin
7
Tudengina 8 Tartus
Akadeemilised organisatsioonid!? Carl-Christian Frey
K
orporatsioonidest ja üliõpilasseltsidest vesteldes tekib peaaegu alati veider probleem: moodustub kaks vastandlikku leeri.
Esiteks need, kes neist üliõpilasorganisatsioonidest väga palju ei tea. Nemad on külmad ja umbusklikud ning toovad kohe (põhjendamatult?) välja seose alkoholitarvitamisega. Teiseks need, kes on ise nende organisatsioonide liikmed. Nemad ei suuda end millegipärast veenvalt kaitsta, manavad ette nostalgilised näod ja näikse justkui midagi varjavat... Kuidas siis on, öeldagu otse välja! Kas need organisatsioonid on midagi väärt või ei ole? Vastata on lihtne, sest a) Eesti üliõpilasorganisatsioonid on vanemad kui emakeelne ülikool, b) Eesti üliõpilasorganisatsioonid on vanemad kui Eesti riik, c) isegi Eesti riigi üks põhisümboleid - meie lipuvärvid - on tegelikult ühe üliõpilasorganisatsiooni värvid. Nendele ebaromantilistele noortele kapitalistidele, kes rühmavad „show me the money“, võin ma otse näkku vastata: vaadake üliõpilasorganisatsoonide uhkeid konvendihooneid, ja küsige endalt, et kas need on midagi väärt... Kuidas need üliõpilasorganisatsioonid nii vanad saavad olla, mil moel need kestavad, kuidas neil saavad olla nii uhked majad? Veelgi olulisem, et mis on siis nende sisu? Ühe sõnaga vastates: ühtekuuluvustunne. Ja see ühtekuuluvustunne on väga mitmetasandiline... Kui üliõpilasest saab üliõpilasorganisatsiooni liige, siis saab temast võrdne võrdsete keskel. Päeval teietab ta oma professorit loengus, õhtul konvendi-
hoones on aga professor temaga võrdne - veelgi enam - on ta sõber. Üliõpilasorganisatsioonides on tavaks see, et liikmed omavahel sinatavad, teietamine on keelatud. Aga ka see pole oluline. Oluline on see, et õhtul õllekannu taga istudes võib professor tudengiga viimaks südamest südamesse kõneleda, rääkida, et kuidas asjad päriselt käivad. Seal, vabas ja sundimatus õhkkonnas, tunneb tudeng ühtekuuluvustunnet inimestega teistelt erialadelt ja teistest vanuserühmadest. Nad vahetavad mõtteid ja harivad üksteist. Uskuge mind: seal õpib tudeng vähemalt sama palju kui loengus. Ühe erinevusega: see õpe on elukestev. Sest ülikooliaeg võib läbi saada, kuid organisatsiooni kuuluvus on eluaegne ja organisatsiooni välimärgid - tekkel ja värvilindid - pannakse isegi hauda kaasa. Ülikool, professorid, tudengid - see kõik kokku on omaette maailm - akadeemiline maailm. Selles maailmas ei vasta paljudki nähtused küsimusele „miks?“. Mõtlen siin mõningaid igivanu kombeid, näiteks ladinakeelset tudengihümni „Gaudeamus igitur“ ja jalgadega sahistamist. Tegu on akadeemiliste traditsioonididega. Nende akadeemiliste traditsioonide hoidjad on inimesed, needsamad professorid ja tudengid. Põhjalikumalt hoiavad aga akadeemilisi traditsioone elus just akadeemilised organisatsioonid - üliõpilasseltsid ja korporatsioonid. Sest kui tavaüliõpilane õpib (loodetavasti) ära „Gaudeamus igituri“, siis akadeemiliselt organiseerunud üliõpilane puutub kokku palju enamate lauludega ja õpib (loodetavasti) ära ka teised sajanditevanused üliõpilaslaulud nagu „Krambambuli“, „Me mõtted on priid“, „Ça, ça, geschmauset“, „O alte Burschenherrlichkeit“, jne. Võiks küsida, et mida see temale annab. Ja saab vastata: see laiendab tema
akadeemilist maailma ja nii tunnetab ta ühtekuuluvustunnet akadeemiliste kodanikega möödunud aegadest. Selle sama „Krambambuli“ laulu pani esmakordselt eesti keelde lauluisa Kreutzwald, korporatsioon Estonia liige. Siinsamas Tartus askeldas tollal ringi Karl Ernst von Baer, embrüoloogia ja ökoloogia rajajaid, samuti korp! Estonia liige. Ja natuke hiljem ka keeleteadlane Jakob Hurt, korporatsioon Livonia liige ja Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane. Kõik on nii tähtsad mehed, et Tartus (aga ka teistesteski linnades!) on nende nimelised tänavad ja nende näopilte on trükitud isegi kirjamarkidele ja rahatähtedele. Tähtsate isikute nimekirja saaks jätkata: Päts, Laidoner, Uluots, Sirk, Rebane, Riipalu. Kõik nad olid akadeemiliselt organiseerunud. Või kui soovite siis Toomas-Hendrik Ilves, Indrek Tarand, Evelin Ilves, Margus Tsahkna, Mart Laar. Kõik on. Või mõelgem globaalsemalt: Wagner, Heidegger, Marx, Nietzsche, Heine jne. Kui Eesti värvitekliga tudeng satub näiteks Lätti, Leetu, Soome, Rootsisse, Saksamaale, Austriasse, Šveitsi või isegi Tšiilisse, siis on ta ka seal oma omade keskel, niipea kui helistab mõne konvendihoone uksekella. Sest ka võõrustajad austavad neidsamu vanu kombeid, ka võõrustajad laulavad neidsamu vanu laule, ka võõrustajad kasutavad endiselt vanu ladinakeelseid väljendeid. Ja veame kihla, et nad teevad talle õlle välja. Seega võib öelda: see akadeemiline ühtekuuluvustunne ületab organisatsioonide ja ka riikide piirid. Selle külma õlle toob ka seal võõrsil teile noor kandideeriv organisatsiooni liige ehk rebane. Ega rebase-elu pruugi kerge olla. Rebaseaeg on mõnedes organisatsioo-
Autori illustratsioon nides pikem kui kohustuslik ajateenistus. Võibolla, et mõnele tundub see ka raskem kui kohustuslik ajateenistus. Öeldakse, et kes ei oska teenida, see ei mõista ka käskida. Tuleb aru saada, et üliõpilasorganisatsioonid on vabatahtlikkusel põhinevad kasvatusasutused. Rebasepõli on taolise kasvatustöö vorm, mis on ennast aja jooksul tõestanud ja muutumatuna kestma jäänud. Akadeemilistesse organisatsioonidesse kuulumine pole pelgalt formaalsus, see on sisuline ja sisukas töö iseenda ja teistega. Vaba isiksus oskab ja suudab ennast arenemise eesmärgil sundida. Niisamuti oskab ja suudab ta ka end organisatsiooni huvides piirata, ta julgeb võtta kohustusi, julgeb vastutada. Üliõpilasorganisatsiooni elu edendavad vabad mõtteviisilt iseseisvad isiksused. Just selliseid isiksusi üliõpilasorganisatsioonid omakorda vormida üritavadki. Ja õnnestunult! Olgu selle tõestuseks see, et Vabadussõtta läksid Eesti organiseerunud noored in corpore - nagu üks mees (läksid ka naised, ja mõni valetas end isegi meheks, et saaks Eestit kaitsta)! Vaba haritlast kartis hirmsasti ka Stalin, kes lasi akadeemilised organisatsioonid
kohe hävitada. Ega see tal ei õnnestunud: tegevust jätkati põranda all ja välis-Eestis, ning esimesel võimalusel - veel enne Eesti vabaduse taastamist - oli enamus tudengiorganisatsioone Eestis taasasutatud. See on veel üks ülioluline aspekt: akadeemilised organisatsioonid on alati seisnud Eesti vabaduse eest. Akadeemilisi organisatsioone on erinevaid. On rangemaid ja on vabameelsemaid. On nii meeste-, kui naiste-, kui ka segaorganisatsioone. Mõni rõhutab enam vaimuharimist, teine jälle kehakarastust. Osad soovivad rohkem ühiskondlikku ellu panustada, teised jälle kesknduvad enam oma liikmete kasvatamisele. Neil on laulukoorid, jalka-klubid, alpinismiringid, malemeeskonnad, orienteerumisaktivistid, Kaitseliidu rühmad jne. Pilt on tõesti väga kirju. Ja ikkagi, vaatamata sellele mitmekesisusele, ei pruugi elu akadeemilistes organisatsioonides igaühele sobida. Mina isiklikult soovitan igale verivärskele tudengile: uurige ise järgi! Külastage neid kõiki! Kaotada ei ole midagi. Võita küll. Soovitan igale verivärskele tudengile, aga samamoodi soovitan ka igale aktiivsele akadeemilisele kodanikule.
Eesti džässi parimad ideed koonduvad Tartusse Oleg Pissarenko
J
uba mitu aastat on Tartu progressiivsed noored ja lihtsalt avatud mõtlemisega inimesed külastanud džässmuusika klubiüritusi Ülikooli kohvikus, Genialistide Klubis ja selle aasta kevadest ka Vilde Lokaalis.
Tänaseks on just viimasest saanud Tartu Jazzklubi püsiv kohtumi-
spaik, kus üritused on igal kolmapäeval algusega kl 20. Jazzklubi ootab kõiki, kes otsivad mõnusat ajaviidet hubases õhkkonnas, kus mitmekesist džässikultuuri võib nautida näiteks koos aurava kohviga. See on üks inspireerivamaid ja meeldivamaid ajaveetmispaiku Tartu inimestele ja linna külalistele, sõltumata vanusest ja jõukusest. Siin on esinenud sellised muusikud nagu Lembit Saarsalu, Helin-Mari Arder, Ain Agan, Raul Sööt, Brian Melvin, Meelis Vind, Mihkel Mälgand ja paljud teised. Selle hooaja avaüritusel, 7. septembril, on
Jazzklubi laval Oleg Pissarenko Trio (Taavo Remmel - kontrabass, Jaak Lutsoja - akordion, Oleg Pissarenko - kitarr) koos näitleja Guido Kanguriga, kes loeb muusika saatel eesti luulet. Septembris on võimalus näha soome muusikuid Kari Ikoneni ja Markku Ounaskari koos eesti kontrabassisti Ara Yaralyaniga, ansambel INSpe loomingut kolme linna muusikatudengite esituses ja muud põnevat. Hoia silma peal Tartu Jazzklubi tegemistel aadressil: www.facebook.com/ tartujazzclub. Iganädalase klubitegevuse
kõrval on Tartus sündimas täiesti uus džässi- ja rütmimuusika festival „IDeeJazz 2011”, mis koondab kord aastas Tartusse Eesti džässija rütmimuusika valdkonna parimad ideed, värskeimad mõtted ja väärikamad esindajad, et tuua kuulajani „tähendusega muusikat”. „IDee Jazzil“ kõlab sajaaastase džässitraditsiooni väärtustest põlvnev eesti identiteediga muusika, millel on oma idee ja originaalloomingut esitava autori „ID“. Festival pakub põnevaid eksperimente koostöös erinevate valdkondade loomeinimestega.
Festivali külastama on oodatud kõik, kes hindavad omanäolist, julget, värsket ja rütmipõhist intelligentset muusikat. „IDeeJazz 2011“ on 3.-5. novembril mitmes Tartu kontserdipaigas, sh Athena keskuses. Eesti muusika radadel jätkab teekonda traditsiooniliseks saanud kontserdisari „Rajamuusika“, mis sel hooajal võtab veel eksklusiivsemat ilmet, vahetades nii ürituste sagedust kui ka toimumispaiku. Täpsem info: www.facebook.com/ rajamuusika. Džässi jagub kõigile, eriti Tartus.