ta r t u p o s t imehe r ek l a a mil is a • 19. a pr il l 2012
tudengina tartus r e k l a a m i l i s a t o i m e ta j a : t r i i n p l o o m , 7 3 9 0 3 8 6 , p r o j e k t i j u h t: m e r i t s a a r e m e t s , 7 0 3 9 0 3 0 , vä l j a a n d j a : a s p o s t i m e e s
t o i m e ta ja v e e r g
Loov linn Tartu T
artu muudab eriliseks loov vaim, isemõtlemise julgus ja vajadus raamidest väljapoole näha. Vähemalt parematel aegadel võib täie õigusega nõnda väita. Seejuures on kohalikus linnakultuuris kaalukas roll tudengitel – tänavu kümnendat korda toimuva öölaulupeo ja tudengipäevi eestvedava Ülikooli Kultuuriklubi 25. sünnipäeva valguses saab see küllap tavapärasest veelgi selgemini tajutavaks. Rõhutamaks tõsiasja, et Tartus tegutseb üsna mitmeid erinevaid kõrgkoole, on selleaastaste tudengipäevade läbivaks teemaks koostöö, mille raames püütakse luua tugevamat sidusust Tartu tudengite ja kõrgkoolide vahel.
I
lma kultuuriklubita poleks praeguseid tudengipäevi, nõndasama ei saaks tudengitraditsioonide ja –vaimuta kõnelda heade mõtete linnast. Tartu tudengilt oodatakse ärksust ja kriitilist meelt, tudengid ise ootavad ning teised nõndasama, mistõttu võime nende tegevustes aduda päevakajaliste ühiskondlike sündmuste peegeldusi. Ühtlasi tabasin end tudengiajal mõnikord mõttelt, et kontrast põnevate ja sisukate ülikooliaastate ning eesootavate kohalike töövõimaluste vahel võiks olla veidi vähem terav. Tean paljusid inimesi, kellele ülikooliaastatega Tartu sedavõrd südame külge kasvab, et seovadki oma edasise elu Tartuga, proovides siin nii oma unistusi kui ka erialaseid ambitsioone ellu viia. Õnneks läheb see
Kooslaulmisest sündiv rõõm toob kokku tuhandeid tartlasi. TRIIN PLOOM
tihtilugu korda – kui pingutada ja soovitu nimel vaeva näha. Seniks aga kõigile enne eksamite algust ja lõputööde kaitsmist rõõmsat tudengipäevanädalat täis lusti ja lillepidu!
Tartu muudab eriliseks loov vaim, isemõtlemise julgus ja vajadus raamidest väljapoole näha.
tudengitraditsioonide ja –vaimuta ei saaks kõnelda heade mõtete linnast.
Foto: Valmar Saarepuu
öölaulupidu kutsub laulma
T
änavuste Tartu kevadpäevadega saab teoks juba kümnes tudengite ja kogu linnarahva Öölaulupidu. Kooslaulmisest sündiv rõõm toob kaunil kevadõhtul Kassitoome orgu ja Toomemäe nõlvadele kokku tuhandeid tartlasi, kõneleb Öölaulupeo üks eestvedajaid Taimi Sild. Öölaulupeost on kujunenud rituaalne sündmus, mida särasilmil oodatakse. Üsnagi spontaanselt tekkinud ettevõtmine kogus Tartu-taolises noorusliku energiaga paigas kiiresti populaarsust ning õigupoolest on minulgi tunne, et ilma seesuguse inimesi liitva ja emotsionaalselt laadiva kogemuseta jääks midagi ülimalt olulist puudu. Laulupidudel on eestlase eneseteadvuses ju lausa müütiline roll, ning samas saab ilmselgeks, et üheskoos laulda hõisates muutuvad sõbrad südamele veelgi kallimaks ning võõraidki on hõlpsam omaks pidada. Muidugi mängib siin kaasa traditsioon ja kohavaim – tea-
tavasti toimus 1869. aastal Kassitoomel esimene eestlaste üldlaulupidu ning sealsamas vaimustas kokkutulnuid rohkem kui pool sajandit tagasi esimene üliõpilaste laulupidu Gaudeamus. Kevaditi on küsimärgi all, kas Kassitoome org piisavalt ära kuivab, aga kohana on see ikka algusest peale oluline olnud, sõnab Taimi Sild, laulupidude algus on ju siin. Sel aastal elustatakse Öölaulupeo eel vana sildadel laulmise tava, Inglisillal ja Kuradisillal esinevad koorid ja kuulajatelgi on võimalus hääl lahti laulda. Kassitoome orgu Öölaulupeole koore organiseeritult kaasatud pole, on küll eeslauljad – aastast aastasse kaasategev Margus Põldsepp astub seekord üles koos Sulev Salmiga, kes mängib kitarri ning Põldseppa ei kujutagi hästi ette ilma tema lahutamatu lõõtsata. Lisaks nimetatule musitseerivad ka Marju Varblane torupillil ja viiulil ning Villu Laiapea klahvpillidel. Samuti teevad kaasa ees-
lauljad Tartu Heino Elleri nimelisest muusikakoolist. Taimi Sild selgitab, et ehkki päris ilma võimenduseta läbi ei saada, hoidutakse heli väga valjuks keeramast – nõnda ei teki kontsertvarianti, vaid on ikkagi kuulda, kuidas inimesed ise kogu hingest laulavad. Kas või kõvasti ja valesti, see pole antud juhul tähtis, tähtis on, et lauldaks päriselt. Tegemist ongi peoga nendele, kes tahavad ühel häälel laulda, aga näiteks ei osale koorides. Loomulikult ei aja keegi ka koore minema ja kindlasti leidub publikus hulganisti koorilauljaid.
J
uubeliga seoses said inimesed nimetada lemmiklaule, mis võiksid Öölaulupeo repertuaari kuuluda, ja ühtlasi on alates viiendast toimumiskorrast peaaegu igal aastal koostatud laulik. Tavaliselt on kavva võetud rahvalikke isamaalisi laule, näiteks „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ või „Kas tunned maad“, aga ka poplaule, filmiklassikat – nal-
jalt ükski Öölaulupidu ei möödu ilma „Majakeseta mere ääres“ –, mereäärsele kultuurile omaselt esitatakse mitmeid merelaule, aga ei puudu ka lüürilisemad laulud nagu „Naerata“, „Tuulevaiksel ööl“, „Siidilipp ja hõbepurjed“ jne. Lõpulauluks on kujunenud „Sõprade laul“. Aastast aastasse on katsetatud värskendavate lisanüassidega: ühel aastal sisaldas repertuaar suures koguses armastuslaule, teisel lastelaule, kokkutulnute peal on proovitud südaöise trummiserenaadi mõju Elleri kooli rütmimuusikute esituses. Seekord alustatakse varem ning kulminatsioon saabub tükk aega enne keskööd. Öölaulupidu teeb kummarduse inimeste ühismälus põlvest põlve püsivale klassikale ning ühendab selle tunnetuse nüüdisaegsuse ja noorusliku hoogsusega. Kohtumiseni Öölaulupeol 25. aprillil kell 21 Kassitoome orus. TRIIN PLOOM
19. aprill 2012
2 t udengin a ta r t us Tudeng naer ab
Kohv & chillitrühvel
Kehakultuuriteaduskonna üliõpilased on arvestusel. Õppejõud küsib: “Mida peab oskama spordikohtunik?” “Vilistada,” vastab üliõpilane. “Tubli! Nüüd teine küsimus: kas kabe on suve- või talispordiala?” “Kui maja köetakse, siis suve-, kui ei, siis talispordiala.”
Inseneride seltskond peab lipuvarda kõrguse kindlaks määrama. Neil on vaid mõõdulint ning nad on juba täiesti närvis, sest mõõdulint kukub pidevalt alla tagasi ega taha püsti seista. Läheb sealt mööda matemaatik, küsib, milles probleem ning soovitab siis võtta lipuvarras maha ja siis mõõta. Kui ta lahkub, sõnab üks insener: “Täpselt matemaatikute moodi! Meil on ju kõrgust vaja, mitte pikkust!”
Allikas: Internet
www.p ierre.ee
2€
aprillis selle kupongiga
p u h k a va i m vä l ja
Tartu Kevadpäevad on kantud S
ündmusterohke nädala jooksul vallutavad linna tudengid, et üheskoos alanud kevade üle rõõmustada ning enne eksameid vaim vabaks lasta. 25. aprillist – 1. maini on kõigil taas võimalik osa saada tudengipäevadest, mis pakuvad erinevaid meelelahutusvõimalusi ka laiemale publikule. Tartu Kevadpäevade kommunikatsioonijuht Liina Liiv ütleb kava tutvustades sissejuhatuseks, et ühtlasi tähistab tudengipäevade peakorraldaja, Ülikooli Kultuuriklubi, sel aastal oma 25. sünnipäeva. Kultuuriklubi ühendab mitmete Tartu kõrgkoolide endiseid ja praeguseid tudengeid, kes kannavad edasi kevadiste ja sügiseste tudengipäevade traditsiooni, ning ilma kultuuriklubita ei oleks tänaseid tudengipäevi, vähemalt mitte niisugusel kujul. Tudengitraditsioonide ajalugu ulatub Tartu-suguses ülikoolilinnas 19. sajandisse – näiteks oli juba toonastel tudengitel kombeks kevadet tervitades Toomemäel laulda. Alates kuuekümnendate keskpaigast saame rääkida organiseeritumas vormis tudengipäevadest, kuid neid korraldasid kõrgkoolid veel üsnagi eraldi. Aastal 1987. loodi Ülikooli Kultuuriklubi, mis eesotsas Heino Varikuga seisis aktiivselt selle eest, et tudengid saaksid oma lennukaid ideid ellu viia, ning 1993. aastast tegutsesid EPA Klubi ja Ülikooli Kultuuriklubi juba üheskoos. Tudengid etendavad siinses linnakultuuris väga olulist rolli ning suurem osa tudengipäevade sündmuste formaate ja veetlevalt pööraseid kontseptsioone ongi sündinud just nende endi peades. Tudengivaimsusega seondub kreatiivne, raamideta mõtlemine, mis on Tartu puhul eelduseks, et taolise vaimsusega sündmused just siin aset leiavad. Tartu tudengilt oodatakse ärksust, tudengid ise ootavad ja teised nõndasama, lisaks leidub tudengeil mõnevõrra kriitilist meelt, mistõttu võime nende tegemistes tajuda ka päevakajaliste sündmuste peegeldusi. Kui küsin Liina Liivilt, milliseid sündmusi peab tema Tartu Kevadpäevade kavas kõige olulisemaks, vastab ta, et üheks niisuguseks on kahtlemata Öölaulupidu, mis saab sel aastal hoo sisse 25. aprillil kell 21 Kassitoome orus. Kümnendat korda toimuv Öölaulupidu ühendab nii korraldajaid kui kohaletulnuid ning on tõenäoliselt esimese päeva rituaalne ja emotsionaalne kõrghetk. Kevadõhtu salapäras sõpradega Kassitoomel seistes on kõige ehedamalt tunda, kuidas ühislaulmisest tekkiv eufooria sütitab ning liidab inimesi. Võiks väita, et Öölaulupidu on väga tudenglik ettevõtmine,
Gravitatsioonile väljakutse esitav omatehtud lennumasinate võistlus Karsumm võimaldab osavõtjail demostreerida nii loovust kui ka tudengivaimu.
kuid täiel rinnal hõisata saavad seal kõik teisedki. Öölaulupeole eelneb sillakontsert Lauluga Toomele, mille käigus elustatakse Inglisillal ja Kuradisillal laulmise traditsioon. Tudengipäevade sündmustest on kõige pikema ajalooga Tudengilaul, Tudengilaat ja Paadiralli, kõik need kolm on olnud kavas algusest peale ja võimaldavad osavõtjail ja kaasaelajail oma loovust ja tudengivaimu näidata iseäranis hästi. Paadiralli on paaril aastal ka vahele jäänud, ent õnneks järjepidevus taastati. Tudengilaul algab 27. aprillil kell 20 klubis Kink Konk ning pakub tudengitele lavakogemust, seejuures on ikka keh-
Vaata Tartu Kevadpäevade täielikku kava kodulehelt: www.studentdays.ee
tinud akustilisuse nõue ning samuti reegel, et igas kollektiivis peab olema vähemalt üks tudeng. Tudengilaul on 30 aasta jooksul toimunud üsna erinevates Tartu paikades ning seal on osalenud teiste seas näiteks vennad Johansonid ja vennad Urbid. Eelmise tudengilaulu ülekaalukas võitja, kooslus nimega Eneseimetlejate Klubi, astub saabuvatel kevadpäevadel üles ka Genialistide Klubis.
T
udengipäevade sündmused on enamasti piletita, välja arvatud Tudengilaul ning need, mis toimuvad erinevate koostööpartnerite juures, ehkki ka kõnealused kinod, klubid ja muud peopaigad pakuvad sel nädalal tudengitele soodustusi. Tudengilaadast kõneldes jutustab Liina Liiv, et ühe lustakama seigana meenub talle, kuidas laadale oli toodud tervete klaasidega autovrakk ning raha eest sai seda kuvaldaga lüüa. Iga löök maksis: esiklaas oli 100 krooni, ukseklaas 25 krooni jne. Tavapärasema ostmise-müümise-vahetamise kõrval on tudengile omast fantaasiarikkust demonstreeritud erinevate häppeningidega, näiteks tehakse naisest mees ja mehest naine, küpsetatakse triikraua peal
vastupandamatuid pannkooke või pakutakse komplekti laia profiiliga enesekaitsevahendeid, mille hulka kuulub pann, telliskivi, väljaanne Vahitorn ning veel üht-teist. Tudengilaat kutsub sel aastal huvilisi kokku pühapäeval, 29. aprillil kell 15 Vabaduse puiesteel. Allakirjutanu meenutab heldimusega aegu, mil tudengilaat ning kostümeeritud tudengite teatejooks toimusid Raekoja platsil, kus meie humoorikas ja nimele vastavalt käitunud võistkond „Peata kanad“ ühel kevadel hulga kaasaelajate südamed võitis. Ajapikku ühendati teatejooks Pubiralliga, mis paaril viimasel aastal on samuti eeldanud osalejailt kostümeeritust – teemaks on olnud näiteks erinevad rahvused ja ametid. Sisuliselt on taas tegu teatejooksuga, ent sedapuhku tuleb läbida 6 pubi – Sõprade juures, Underground, Zavood, Krooks, Püssirohukelder ja Ristiisa –, täites igaühes füüsilist ja vaimset võimekust nõudvaid ülesandeid. Algus- ja lõpp-punktiks on jällegi Raekoja plats, arvesse lähevad nii aja- kui ka loovusfaktor. Tudengipäevade kava võlub sulni mitmekülgsusega: keda Pubiralli mingil põhjusel ei köi-
da, saab samal õhtul mediteerida Tartu Üliõpilasmaja Ööjoogas. Rõõmustava uuendusena on alates 2009. aastast kavas Öötantsupidu. Tollal oli Liina Liivi sõnul Ülikooli Kultuuriklubi ridades rohkesti tantsuhuvilisi, kes liitsid tudengite öölaulupeo formaadi tantsupeoga. Tulid tantsuklubide esindajad, kes õpetasid kohaletulnutele erinevaid rahvalikke tantse, näitasid samme ette lava peal ja ka rahva seas, tegid end mikrofonide abil kuuldavaks ja kogu Vabaduse puiestee tantsis järele. Vähe sellest, rahvas ei tahtnud sinna hästi äragi mahtuda.
L
isaks eelmainitule kuuluvad kevadpäevade programmi veel näiteks Püssirohukeldris toimuv viktoriin pealkirjaga Mälukas, Võluaia heategevuskontsert botaanikaaias ja Luulevabadus Toomkiriku varemetes ning erineva profiiliga sportlikke tegevusi Kevadaeroobikast ning Kastironimisest Tudengiekstreemi, Karsummi ja Paadirallini. Pirogovi platsil tegutseb Päevaklubi, et tudengid saaksid end loengute vaheajal veidikeseks lõdvaks lasta. Tudengipäevi täitvatel sünd-
mustel on alati kohal maskott Villem, sõbralik kollane koer. Villemi kavandi joonistas 2002. aastal Kristjan Rattus, aasta hiljem sai Villem maskotiks pärast Raekoja platsi purskkaevu juures läbi viidud ristimist. Enne teda kasutati erinevaid maskotte. Villemiga on ka vimkasid juhtunud, räägib Liina Liiv, näiteks viskab mõni tudengitekamp ta õlale ja paneb jooksu. Villem on küll alati tervelt tagasi jõudnud ning paljud kultuuriklubi liikmed on saanud end Villemit kehastades proovile panna. Volbriõhtut- ja ööd võiks pidada kevadsündmuste üheks kulminatsiooniks, ühtlasi on selleks ajaks kätte jõudnud juba kuues ja eelviimane festivalipäev, ehkki 1. mail on ootamas veel Karsumm ja Paadiralli. Atlantise ees paelub publikut Volbrimüsteerium ning omalt poolt lisavad põnevust avatud ustega üliõpilasorganisatsioonid. Karsumm ja Paadiralli aga on samuti väga iseloomulikud just Tartule. Atlantise vastaskaldal toimuv Karsumm tähendab arvestatavat väljakutset gravitatsioonile ehk vettehüppeid isetehtud lennuagregaatidega. Liiva Liiv toob näiteks üle-eelmise aasta üleujutusest inspi-
19. aprill 2012
t udengin a ta r t us
SELLE KUPONGIGA KIVIAHJUPIZZADE KOJUVEDU
LÕIKA SIIT
Kehtib kuni 30.06.2012 Ei kehti koos teiste soodustustega
sünergiast
Kostümeeritud Pubiralli on tudengiteatejooksu õigusjärglane, arvesse läheb nii stiili- kui ka ajafaktor. Foto: Ahto Sooaru
Foto: Ardo Säks
reerituna Maaülikooli tudengite ehitatud Noa laeva. Selle pardale korjati kaks tudengit Supilinnast, kaks Tähtverest, kaks Annelinnast ja nõnda edasi ning toimingut saatis legend, kuidas päästa Tartu linna. Noa laev tehti tõeliselt pirakas, sel olid rattad all, nad võtsid hoogu ja lendasid sellega. Võistlus peab tingimata sisaldama hüppemomenti – eelmisel aastal seadsid ühed osalejad üles katapuldi, mis kõlab samuti üsna pööraselt. Ühel ajalukku läinud hetkel tõmmati Emajõe voogudesse ka ETV kaameramees: lennumasin oli suur ja pikkade tiibadega – eesmärgiks on ju ikkagi kasvõi paar meetrit veel kohal lennata – võistlejad sooritasid hoovõtu ning pühkisid platvormilt kaasa ETV operaatori, kes oli niivõrd proff, et suutis enne vette kukkumist kaamera käest panna ja jäi ka ise terveks.
T
raditsiooniline Paadiralli kandis varem nimetust Kummipaadiralli ning on osalejaid ja pealtvaatajaid köitnud sama kaua kui Tudengilaul või Tudengilaat. Algselt võtsid seal mõõtu erinevate kõrgkoolide paatkonnad, ent praegu toimub sündmus ühes, rahvaaerutajate võistlusklassis, ning
Paadiralli kuulub tudengipäevade kavva päris algusest peale.
Foto: Marko Söönurm
Midagi eluliselt vajalikku tudengilaadalt - multifunktsionaalsed enesekaitsevahendid triikrauast Vahitornini. Foto: Ahto Sooaru
panustatakse ehtsale vees möllamise rõõmule, fantaasiarikkale sõiduki- ja kostüümilahendusele. Sel aastal aitavad korraldajad omapoolselt paatkondi komplekteerida – kes ei leia võistkonnakaaslasi, need viiakse omavahel kokku. Kui paadiralli kätte jõuab, siis on aimata, et tudengipäevad hakkavad selleks korraks läbi saama. Festivali läbivaks teemaks on sel aastal koostöö, rõõm ühistegevusest, mis aitab luua tugevamat sidusust Tartu erinevate kõrgkoolide ja neis õppiva-
te tudengite vahel. Tahetakse rõhutada, et olulised asjad ei sünni üksinda, vaid inimeste koostöös tekkivast sünergiast. Tudengipäevade korraldamine on väga vahva, rõhutab Liina, seda on tore meenutada, kahju vaid, et korraldajana ise väga palju osaleda ei saa. Aga ta on endale lubanud, et kui ta ükskord enam tudengipäevade korraldamises kaasa ei löö, siis läheb Paadirallile. TRIIN PLOOM
3
19. aprill 2012
6 t udengin a ta r t us T UDENG NAERAB K: Mitut relatiivsusteooria füüsikut on vaja, et elektripirni vahetada? V: Kaks. Üks hoiab pirni, teine keerab universumit.
Bioloogist professor seletab tudengitele: “Ja siit nähtub selgelt, et kaks esimest elutundi on iga elusolendi jaoks kõige ohtlikumad.” Selle peale kostab kusagilt auditooriumi tagumistest ridadest: “Kas teile ei tundu, et ka kaks viimast pole mitte päris riskivabad?”
Kohtuvad kõrbes eesel ja laborant. Eesel pärib: “Kes sa oled? “ Laborant vaatab ringi, kedagi pole. Vastab: “Teadlane. Aga sina? “ Eesel vaatab ringi, kedagi pole. Vastab: “Hobune.” Allikas: Internet
K: Mitut astronoomi läheb vaja pirni vahetamiseks? V: Mitte ühtegi. Astronoomid eelistavad pimedust.
S
KOSMEETIK RIPSMETEHNIK MASSAAŽ MANIKÜÜR, PEDIKÜÜR JUMESTUS Looduskosmeetika pood
Tel 58 509 700
Säilita noorus ja ilu N
Avatud 7. detsember 2011 – 31. detsember 2012 K–P 11–17
Tartu Ülikooli ajaloo muuseum (Tartu, Lossi 25)
Avatud: K–P 11–17
ajaloomuuseum.ut.ee
Tartu tähetorn (Tartu, Lossi 40)
Avatud: T–P 10–18
ajaloomuuseum.ut.ee/tahetorn
Tartu Ülikooli kunstimuuseum (Tartu, Ülikooli 18) Avatud: E–R 11–18
kunstimuuseum.ut.ee
Tartu Ülikooli loodusmuuseum (Tartu, Vanemuise 46) Avatud: K–P 10–18
natmuseum.ut.ee
Tartu Ülikooli botaanikaaed (Tartu, Lai 38) Avatud: E–P 7–19, kasvuhooned E–P 10–17 ut.ee/botaed Olete oodatud!
365 www.läätsed365.ee
ii keha kui ka vaimu kosutavatest ilu- ja hooldusprotseduuridest ning parasjagu kehtivatest soodsatest pakkumistest kõnelevad Marju Maasing Roosi Stuudiost ning Ingrid Peets Tsikiita Ilustuudiost. Teatavasti on naha tervise eest hoolitsemine on väga oluline, et säilitada selle kaunidus ja sära, samas aitab regulaarne hooldus hoida nahka nooremana. „Roosi Stuudio eristub teistest salongidest selle poolest, et näo- ja kehahoolduste tegemiseks kasutame kohapeal käsitööna valmivaid kosmeetikume,“ räägib Marju Maasing. Seal kasutatakse naturaalseid tooraineid nagu eestimaised ravimtaimed ja ürdid, taimeõlid ning õiglase kaubanduse raames hangitud orgaanilised taimerasvad. Kosmeetikule esitab protseduuride läbiviimine käsitöökosmeetikaga suurema väljakutse, kuna kõik nn tooted tuleb endal ise kokku segada. See nõuab kosmeetikult põhjalikke teadmisi ja huvi kosmeetiliste toorainete tundmaõppimisel ja õigete komponentide valimisel lähtudes kliendi nahavajadustest. Üks populaarsemaid naturaalkosmeetilisi hooldusi Roosi Stuudios on Lillehaldja näohellitus, mis sisaldab Marju Maasingu sõnul ravimtaime tõmmisega nahapinnapuhastust, näo värskendust melissi- ja nõgesetõmmisega kasutades kuumi rätikuid, puhastust õrna kaera-riisi koorijaga, näo-kaela-dekoltee massaaži mandliõliga ja näomaski teraviljajahu, kosmeetilise savi ja eeterlike õlidega. Kõige enam on ostetud kingituseks Roosikuninganna kätehoolitsust, mille käigus kooritakse käed suhkruse lavendli-
koorijaga, sellele järgneb mesine piimavann ning hooldus lõpeb rahustava ja lõõgastava kätemassažiga, mida tehakse toitva taimevõidega. Kõik koorijad, maskid, vanniekstraktid ja massaaživõided on kohapeal tehtud.
protseduuridele – ripsmete püsipikendamine, silmaümbruse hooldus, ripsmete koolutamine ja värvimine.
T
kiirustades, kuid ometi kipub ka kaela-dekoltee piirkonna nahk vananema ning vajab niisutamist ja maske. Matis näohoolduse ajal saab klient lõõgastuda ja nautida hooldust üle tunni aja. Tudengile ja õpilastele maksab näohooldus 17 eurot tavapärase 23 euro asemel ning salongis müügil olevad tooted on tudengile ning õpilasele -25% soodsamad. Viimaseid leidub laias valikus. Tsikiita Ilustuudios on väga populaarsed veel küünetehniku-, kosmeetiku- ja juuksuriteenused. Sealsed juuksurid teevad erilisi patsisoenguid. Mõlemad kõnealused salongid asuvad kesklinnas ning on hõlpsasti leitavad. Täpsem info: www.roosistuudio.ee, www.tsikiita.ee/
gale kliendile valmistab kosmeetik just talle sobivad tooted. Selline lähenemine annab võimaluse vältida toimeaineid, mis võivad põhjustada tundlikkust või allergiat. Enamasti põhjustavad allergiat ja ülitundlikkust just toodetes leiduvad sünteetilised lisaained – lõhnained, värvained, säilitusained. Käsitöökosmeetika puhul saame neid vältida ning asendada looduslike komponentidega. Roosi Stuudio viib läbi ka mahekosmeetika õpitubasid. Aprillikuised soodustused keskenduvad silmadega seotud
sikiita Ilustuudio kasutab kvaliteetset salongide kaubamärki Matis, mis on tunnustatud kõikjal maailmas. Nende tooted ei sisalda parabeeni ja sobivad ka tundlikule nahale. Pakutakse nelja erinevat näohooldust: puhastavat, noorendavat, niisutavat ning rahustavat, samuti silmahooldust. Kosmeetiku abiga saab igaüks valida endale sobiva, kinnitab Ingrid Peets. Matis näohoolduse teeb eriliseks asjaolu, et hooldus algab nö teretulemast-massaažiga ning massaaž ja kogu näohooldus hõlmab ka kaela ja dekolteed. Mõnikord jäetakse salongides näohooldusest välja kael ja dekoltee ning hooldus tehakse
Valik Matis tooteid Tsikiita Ilustuudios Foto: Ingrid Peets
Roosi Stuudios kasutatakse näo- ja kehahoolduseks kohapeal käsitööna valmivaid kosmeetikume. Foto: Marju Maasing
I
TRIIN PLOOM
Soodsaim ja suurim kontaktläätsede kaubamaja Eestis! kuni 1 kuulised kontaktläätsed
-52% 24.65€
T��������
51.00€* säästad +26.35€
Acuvue Oasys 6tk või 3+3tk + All Clean Soft 60ml hooldusvahend & konteiner tasuta Kõrgeima UV kaitsega kontaktlääts maailmas! UVA kaitse (vähemalt 96%), UVB kaitse (vähemalt 99%) (sinine, pruun, roheline, hall)
T��������
29.90€ -54% säästad
13.61€
+16.29€
FreshKon värviline kontaktlääts 2tk
Parimaid pakkumisi vaata ka
https://www.facebook.com/Laatsed365.ee
* Tavahind optika kaupluses seisuga 04.04.2012
Trenn annab hea tuju
S
portimine maandab pingeid ja ei lase stressil kuhjuda. Arvukate eritüübiliste treeningute seast leiab igaüks kindlasti endale sobiva. Tutvustame siinkohal veidi lähemalt Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi, SA Tartu Sport ning Tervise- ja spordiklubi Arena võimalusi. Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi (TÜ ASK) on nii spordialade kui sportijate arvu poolest Eesti üks suurimaid spordiklubisid, iseloomustab klubi turundusspetsialist Ivo Hunt, seal saab tegeleda väga erinevate aladega – alates pallimängudest (korvpall, võrkpall, jalgpall) kuni lauatennise või alpinismini välja. Täpsema ülevaate aladest saab spordiklubi kodulehelt: www.tysk.ee. Lisaks neljale pallimängusaalile on kasutada kaasaegne kergejõustikuhall, jõusaalid kolmel korrusel, poksisaal, lauatennisesaal, sõudeergomeetrid ja fitness-saal, loetleb Ivo Hunt TÜ spordiklubi huvilistele tutvustades.
Üliõpilasspordil on välja kujunenud väga lai ja tugev kandepind. Igas teaduskonnas tegutseb oma spordiatašee, kes edastab infot ning aitab korraldada ülikooli spordielu tudengitele. Igal õppeaastal selgitatakse TÜ tudengite ning teenistujatele vahel välja ülikooli meistrid kaheteistkümnel erineval spordialal. TÜ tudengitele pakub spordiklubi ka soodustusi. Iga päeva ajavahemikus 8–13 on võimalus tasuta kasutada kergejõustikuhalli ja sõudeergomeetreid. Ka spordiklubi fitness-klubi kuupääsme saab Tartu Ülikooli tudeng soetada tunduvalt soodsamalt. Lisaks spordi tegemisele on spordiklubis võimalik sellele ka tipptasemel kaasa elada. Ujula tänava spordihoones peab oma kodumänge Tartu Ülikooli korvpallimeeskond (selle aasta play-offi kohtumised on peagi käes), Pere Leiva võrkpallimeeskond (finaalseeria on samuti kohe algamas), Tartu Ülikooli
korvpallinaiskond, Tartu Ülikool/Eeden võrkpallinaiskond, peetakse kergejõustiku meistrivõistluseid ja Kuldliiga etappe ning toimub palju teisi tipptasemel spordisündmusi.
S
A Tartu Sport teeb suuri hinnasoodustusi peamiselt laste- ja noortega tegelevatele spordiklubidele ja üldhariduskoolidele. „Üliõpilased saavad kasutada soodushinnaga A. Le Coq Sport spordimaja, Turu tn spordihoone ja Tamme staadioni spordiruume ja väljakuid esmaspäevast pühapäevani ajavahemikul kella 8–15 samade hindadega, mis on kehtestatud laste ja noortega tegelevatele spordiklubidele ja üldhariduskoolidele,“ ütleb SA Tartu Sport juhatuse liige Eve Lill. Näiteks jõusaalihinnad on madalamad kuni 35 %. Hinnakirjad ja vabad ajad leiab kodulehelt: www.tartusport.ee. „Arena on Tartu suurimaid spordiklubisid väga erinevate treenimisvõimalustega,“ tut-
vustab klubi arendusjuht Virve Kirss. „Meie majas on ujula eraldi lastebasseiniga, hästivarustatud jõusaal, kaks rühmatreeningute saali ja squashiväljak.“ Spordihuviline seisab silmitsi valikuga seitsmekümne erineva rühmatreeningu vahel nädalas alates bodypump’ist vesiaeroobika ja sõudespinninguni. Samuti on võimalus harrastada näiteks pilatest või terapeutilist võimlemist. Lisaks saab tulla Arenasse ujuma, jõusaali või squashi mängima. Juhendamas ja abistamas on professionaalsed treenerid. Võimalus on saada isiklikku nõustamist personaaltreenerilt. Hinnad on Arenas taskukohased ja tudengitele alati soodsamad tavahindadest, kinnitab Virve Kirss. Piiramata treeningkordadega kuukaart tudengile on 32 eurot. Lähemalt saab tutvuda klubiga kodulehel: www.arenasport.ee TRIIN PLOOM
19. aprill 2012
t udengin a ta r t us
Sina, kes sa panustad
meeskonnatööle ja oled selgeks
Taavi Drell (DJ Drell), Markus Kõdar (artistinimega Reostus) ja Rando Arand (artistinimega c.o.u.g.h.) klubis Kink Konk.
Foto: Märt Kask
k u h u m i nn a
Kink Konk toob muusika publikule lähemale T
artus on Vallikraavi tänava alguses Vilde kohviku kõrval tegutsenud juba pool aastat muusikaklubi Kink Konk, mida veavad sõbrad Robert Kähr ja Janno Vainik. Kink Konk on artistisõbralik kogunemiskoht, mille eesmärkideks on muuhulgas muusika publikule lähemale toomine ning DJ-de väärtustamine omaette artistidena, kelle lugude valik on sama oluline nagu iga teise artisti omalooming. Kink Konk on nüüdseks tegutsenud umbes täpselt pool aastat – kui te peaksite tegema väikese vahekokkuvõtte, siis millega te rahul olete ja mis selle poole aasta jooksul on tulnud teile üllatusena? R. K.: Oleme saanud meil esinenud artistidelt väga palju positiivset tagasisidet. J. V.: Üllatav, kui vähe on vaja tegelikult artistidele tähelepanu pöörata, kui nad juba klubi kiidavad. Minu arvates on see iseenesestmõistetav, elementaarne, et artistil peab esiteks endal klubis mugav ja hea olema, et kontsert või pidu õnnestuks. Lisaks on hea, et meil käib üsna kindel publik, aga mida võib-olla ei osanud oodata, on see, et nii tiheda programmi puhul ei huvitagi inimesi otseselt, mis täpselt toimub, vaid rohkem pannakse tähele piletite hindu – see oli üllatav, seda poleks uskunud. Kurb ongi, et klubidest on ära kadunud side artisti ja publiku vahel. Inimestele tuleb meelde tuletada, et peole min-
nakse ikkagi DJ-d kuulama – DJ on artist – üritame seda kultust taastada. Tema valik on looming ja nii nagu ei lähe esinevale bändile ütlema, mis lugusid peaks mängima, võiks DJdest ka oma soovilipikutega eemale hoida. Kas Kink Konki võib ühtlasi nimetada artistide omavahelise suhtlemise platvormiks? J. V.: Jah, sellepärast oleme me alati püüdnud samadele üritustele panna mängima inimesi, kes omavahel ei tunne – just selleks, et viia neid artiste omavahel kokku, kes meie arvates võiksid omavahel sobida. R. K.: Aga tegelikult, eks meilgi on omad pidevalt korduvad nimed, aga ega see ei olegi tegelikult ju ka ainult meie kahe klubi – näiteks Kaarel ja Renca (Pidudeseeria Horisont vedajad, DJ-d KLMN ja Renca
Renca, H. T.) mängivad siin väga tihti ja kuna nad teavad, kuidas asjad käivad, siis me ka usaldame neid. J. V.: Samade artistide korduvalt mängima kutsumine ei tulene sellest, et meil pole kedagi teist võtta, vaid mulle tundub, et nende artistide kvaliteet ei ole inimestele veel lihtsalt kohale jõudnud. Hea artisti tunneb ära selle järgi, et ta on vaheldusrikas ja suudab pakkuda väga erinevaid elamusi. Mingis mõttes on Kink Konk ka õppimise ja katsetamise koht – päris paljud noored tüübid käivad teie juures harjutamas, sest neil on siin ligipääs näiteks tehnikale, mida kodus pole. J. V.: See annabki sellele klubile kodutunde, et artistid kasvavad koos klubiga – nad leiavad siit mingit eneseteadlikkust
ja tuge. Need artistid, keda me oleme siia kutsunud, neist on saanud meie sõbrad, kellega me suhtleme igapäevaselt – sellest, kui palju eesti elektroonilises muusikas hetkel toimub, pole enamikel inimestest aimugi, aga kohalik elektrooniline muusika on maailma mastaabis juba vägagi konkurentsivõimeline. See ongi motiveeriv, et me saame olla selle sündimise juures ja seda toetada.
õppinud mõne
võõrkeele, vaatad elu
kui põnevat
väljakutset. Ehk on Sul ka
kogemusi käpamasina
ja korgitseriga? Ära rohkem lehte loe,
tule meile
TÖÖLE!
Kes on Kink Konki niinimetatud koduartistid ja teie jaoks lootustandvaimaid kujud? J. V.: Kindlasti kogu Togetheri rühmitus. Samuti eelpool mainutud KLMN ja Renca Renca. R. K.: Raadž, RVRS. J. V.: Anton Malmi, ja muidugi Kersten Kõrge satub ka tihti. R. K.: Photoindustries ja Roma. Keda te kohalikest artistidest järgmiseks plaanite esinema kutsuda? J. V.: Tükk aega oleme mõelnud Chalice’i peale – ta on varem Kink Konkist läbi astunud ja talle väga meeldis – oleks huvitav näha, mis energiaga ta siin üles astuks. Ootame ka 5Loops’i ja State of Zoe’it kindlasti. Viimastega on meil juba kokku lepitud ja nad tulevadki juba kohe varsti. HELEN TAMMEMÄE
Kandideerimiseks saada oma CV ja motivatsioonikiri tartu@pierre.ee või too ise kohale Raekoja plats 12, Tartu tel. 7304680 www.pierre.ee
7
19. aprill 2012
8 t udengin a ta r t us
r e kl a a m t e ks t
Karjääriinfotoad ja EURES aitavad töö leidmisel K
töökohad: iseteenindus.tootukassa.ee
uidas olla paremini kursis paikkondlike töövõimalustega, koostada erinevaid kandideerimiseks vajalikke dokumente või millest alustada, kui soovite saada töökogemust erinevates Euroopa riikides? Eesti Töötukassa büroode juures tegutsevate karjääriinfotubade abistavat rolli tööotsingute hõlbustamisel tutvustab töötukassa teenuste osakonna peaspetsialist Kadri Daljajev. Mil viisil aga saab töötukassa aidata Euroopasse tööle pürgijaid, kõneleb töövahenduse võrgustiku EURES teenusejuht Marta Traks. Karjääriinfotoad on avatud kõikidele, piiranguid ei ole, samuti ei pea huvilised olema töötuna või tööotsijana registreeritud, rõhutab Kadri Daljajev. Karjääriinfotoast saab teavet tööpakkumiste kohta, praktilist abi erinevate kandideerimisdokumentide vormistamisel ning nõu ja tuge tööalaste valikute tegemisel. Karjääriinfotoas on hea võimalus tutvuda kandideerimiseks vajalike dokumentide – CV, kaaskiri, motivatsioonikiri – näidistega ja karjääriinfospetsialist aitab teil vajadusel ka neid koostada või üle vaadata. Tartu büroo karjääriinfospetsialist Helen Talli ütleb, et osutab seejuures rõõmuga professionaalset abi, sest inimeste oskused on ka arvutikasutamise vallas üsna erinevad, ent tööandjad eeldavad enamasti, et kodanik suudab taolisi toiminguid iseseisvalt teha. Me ei kirjuta kellegi eest kaaskirju valmis, kuid oleme maksimaalselt toeks, et inimene saaks tajuda rõõmu ülesandega ise toimetulemisest, täiendab Tartu töötukassa osakonna juhataja Jane Väli. See on lausa esimene signaal tööandjale, et
kandidaat on õppimisvõimeline. Kandideerimiseks ja dokumentide vormistamiseks pakutakse tööotsijatele võimalust kohapeal kasutada internetiühendusega arvutit. Tartu büroo karjääriinfotoas on neid lausa kaks ja aktiivseid huvilisi käib palju. Mitmed neist ilmuvad konsultatsioonile korduvalt ning neid julgustatakse küsima personaalset abi. Kõrgharidust omandavad tudengid ja teised tööotsijad, samuti töökoha vahetusele mõtlevad isikud saavad karjääriinfotubadest vajalikku infot tööturul toimuva kohta. Karjääriinfotoad on avatud töötukassa büroodes Harjumaal (Tondil, Tõnismäel ja Tähesajus), Pärnumaal, Viljandimaal, Saaremaal, Raplamaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Hiiumaal, Läänemaal, Ida-Virumaal (Narvas ja Jõhvis), Lääne-Virumaal, Tartumaal, Valgamaal ja Võrumaal.
T
öötukassal on osakonnad kõikides maakondades, tavaliselt on sealsamas olemas ka karjääriinfotoad. Põlvamaal võib tööotsingu alase info küsimiseks pöördudagi töötukassa osakonda või helistada infotelefonile. Kohalikust töötukassa büroost saab enamasti ka teavet, millal on karjääriinfotoad avatud. Maakonnakeskuses või linnas elav inimene saab seega kohale minnes või töötukassa paikkondlikkusse büroosse helistades need lahtiolekuajad üsna hõlpsasti järele uurida. Tartu osakond paikneb aadressil Vaksali 17a, üldtelefonilt 742 7155 suunatakse edasi valitud teenuse juurde ning karjääriinfospetsialistile saab muredest kirjutada ka e-posti teel: helen.talli@tootukassa.ee
Tartu büroo karjääriinfospetsialist Helen Talli osutab tööotsijaile rõõmuga proffessionaalset abi.
Karjääriinfotoad on avatud kõikidele, piiranguid ei ole, samuti ei pea huvilised olema töötuna või tööotsijana registreeritud
Töötukassa EURES nõustajad jagavad infot Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides elamise ja töötamise kohta
Karjääriinfotuba on tihtipeale avatud isegi siis, kui viin parasjagu kõrvalruumis töötuba läbi, räägib Helen Talli. Sel ajal saavad huvilised ju siiski arvutis töötada. Tudengitel, kes on tavaliselt üsna iseseisvad, soovitab Kadri Daljajev vaadata tööandjate poolt töötukassale edastatud tööpakkumisi iseteenindusportaalist veebiaadressil http://iseteenindus.tootukassa.ee Kuulutusi lugeda saab seal igaüks, kuid kandideerimiseks tuleb luua konto. Konto saab teha igaüks, ei pea olema töötukassas registreeritud. Iseteenindusportaal sisaldab ka väljaspool Eestit asuvaid tööpakkumisi. Teavet messide ja ürituste kohta, kus töötukassa osaleb ning kuhu on kaasatud karjää-
eestitootukassa
riinfospetsialistid, leiate töötukassa kodulehelt http://www. tootukassa.ee/ või Facebooki lehelt http://www.facebook.com/ eestitootukassa
V
äljaspool Eestit õppimise või töötamise kogemus on enamasti põnev ja rikastav mitmeski mõttes. EURES (European Employment Services) on Euroopa komisjoni poolt loodud töövahenduse võrgustik, mis asutati 1993. aastal. Eesti on EURES tegevust koordineerivaks asutuseks töötukassa. Marta Traks julgustab Euroopasse tööle minna soovijail, kes täpselt ei tea, kuidas alustada, kust kohast leida tööpakkumisi üle Euroopa ning samuti neil, kes juba tööle kandideerinud, aga ei ole päris kindlad, kas tööpakkumist saab ikka usaldusväärseks pidada, pöörduda Eesti Töötukassa EURES nõustaja poole. Uude keskkonda elama asumine on väga suur muutus ning seetõttu tasub ootamatute olukordade vältimiseks, ebameeldivustest ja pettumustest hoidumiseks end põhjalikult ette valmistada. Töötukassa EURES nõustajad jagavad infot Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides elamise ja töötamise kohta – näiteks kus end vastavas riigis registreerima peab, kuidas toimida elamis- ja tööloa taotlemisel, tööle kandideerimisel või mismoodi maksta makse mujal töötades. EURES nõustaja oskab abi osutada ka kahtluse korral, kas tööd pakkunud firma välisriigis üldse eksisteerib. Samuti valdavad EURES nõustajad teavet, mida teha enne välisriiki tööle minekut ning
Foto: Triin Ploom
kuhu pöörduda, kui välisriigis viibides tekivad probleemid. Vabade töökohtade andmed on kättesaadavad Euroopa tööalase liikuvuse EURES portaalis: www.eures.europa.eu, mis sisaldab üle miljoni tööpakkumise. EURESe abil on võimalik leida nii püsivat kui ka hooajalist tööd, näiteks alustab sel suvel EURESe kaudu tööd Pariisi Disneylandis 102 Eesti noort. Kogu info saabuvate messide, teabepäevade ja värbamisürituste kohta on kättesaadav internetis Eesti EURES kodulehel www.eures.ee. Samalt lehelt leiavad huvilised eesti keeles teavet erinevates Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riikides töötamise ja elamise kohta ning töökohti mujale Euroopasse.
Ü
htlasi on seal nähtavad Eesti EURES nõustajate kontaktandmed. EURES nõustajad asuvad töötukassa esindustes üle Eesti: Pärnus, Tallinnas, Valgas, Ida-Virumaal ja Tartus. Lisaks ütleb Marta Traks, et nõu on võimalik küsida ka telefoni ja e-posti teel ning Skype’i vahendusel (reedeti kell 12–15, Skype kasutaja eures. eesti). EURES nõustaja asub Tartus aadressil Vaksali 17a, telefon 737 0124, e-post: leana.lahesoo@tootukassa.ee Vastuvõtule võivad tulla kõik soovijad, ei pea olema töötuna arvel. Kõik EURES teenused on tasuta. Vaata lisaks veebilehte: Väliskogemus.ee, kuhu on koondunud võrgustik organisatsioonidest, kes toetavad välismaale õppima, tööle, vabatahtlikuks ning muul moel kogemust omandama suundumisel või pakuvad selleks vastavaid võimalusi.