ta r t u p o s t imehe r ek l a a mil is a • 19. a pr il l 2012
tudengina tartus r e k l a a m i l i s a t o i m e ta j a : t r i i n p l o o m , 7 3 9 0 3 8 6 , p r o j e k t i j u h t: m e r i t s a a r e m e t s , 7 0 3 9 0 3 0 , vä l j a a n d j a : a s p o s t i m e e s
t o i m e ta ja v e e r g
Loov linn Tartu T
artu muudab eriliseks loov vaim, isemõtlemise julgus ja vajadus raamidest väljapoole näha. Vähemalt parematel aegadel võib täie õigusega nõnda väita. Seejuures on kohalikus linnakultuuris kaalukas roll tudengitel – tänavu kümnendat korda toimuva öölaulupeo ja tudengipäevi eestvedava Ülikooli Kultuuriklubi 25. sünnipäeva valguses saab see küllap tavapärasest veelgi selgemini tajutavaks. Rõhutamaks tõsiasja, et Tartus tegutseb üsna mitmeid erinevaid kõrgkoole, on selleaastaste tudengipäevade läbivaks teemaks koostöö, mille raames püütakse luua tugevamat sidusust Tartu tudengite ja kõrgkoolide vahel.
I
lma kultuuriklubita poleks praeguseid tudengipäevi, nõndasama ei saaks tudengitraditsioonide ja –vaimuta kõnelda heade mõtete linnast. Tartu tudengilt oodatakse ärksust ja kriitilist meelt, tudengid ise ootavad ning teised nõndasama, mistõttu võime nende tegevustes aduda päevakajaliste ühiskondlike sündmuste peegeldusi. Ühtlasi tabasin end tudengiajal mõnikord mõttelt, et kontrast põnevate ja sisukate ülikooliaastate ning eesootavate kohalike töövõimaluste vahel võiks olla veidi vähem terav. Tean paljusid inimesi, kellele ülikooliaastatega Tartu sedavõrd südame külge kasvab, et seovadki oma edasise elu Tartuga, proovides siin nii oma unistusi kui ka erialaseid ambitsioone ellu viia. Õnneks läheb see
Kooslaulmisest sündiv rõõm toob kokku tuhandeid tartlasi. TRIIN PLOOM
tihtilugu korda – kui pingutada ja soovitu nimel vaeva näha. Seniks aga kõigile enne eksamite algust ja lõputööde kaitsmist rõõmsat tudengipäevanädalat täis lusti ja lillepidu!
Tartu muudab eriliseks loov vaim, isemõtlemise julgus ja vajadus raamidest väljapoole näha.
tudengitraditsioonide ja –vaimuta ei saaks kõnelda heade mõtete linnast.
Foto: Valmar Saarepuu
öölaulupidu kutsub laulma
T
änavuste Tartu kevadpäevadega saab teoks juba kümnes tudengite ja kogu linnarahva Öölaulupidu. Kooslaulmisest sündiv rõõm toob kaunil kevadõhtul Kassitoome orgu ja Toomemäe nõlvadele kokku tuhandeid tartlasi, kõneleb Öölaulupeo üks eestvedajaid Taimi Sild. Öölaulupeost on kujunenud rituaalne sündmus, mida särasilmil oodatakse. Üsnagi spontaanselt tekkinud ettevõtmine kogus Tartu-taolises noorusliku energiaga paigas kiiresti populaarsust ning õigupoolest on minulgi tunne, et ilma seesuguse inimesi liitva ja emotsionaalselt laadiva kogemuseta jääks midagi ülimalt olulist puudu. Laulupidudel on eestlase eneseteadvuses ju lausa müütiline roll, ning samas saab ilmselgeks, et üheskoos laulda hõisates muutuvad sõbrad südamele veelgi kallimaks ning võõraidki on hõlpsam omaks pidada. Muidugi mängib siin kaasa traditsioon ja kohavaim – tea-
tavasti toimus 1869. aastal Kassitoomel esimene eestlaste üldlaulupidu ning sealsamas vaimustas kokkutulnuid rohkem kui pool sajandit tagasi esimene üliõpilaste laulupidu Gaudeamus. Kevaditi on küsimärgi all, kas Kassitoome org piisavalt ära kuivab, aga kohana on see ikka algusest peale oluline olnud, sõnab Taimi Sild, laulupidude algus on ju siin. Sel aastal elustatakse Öölaulupeo eel vana sildadel laulmise tava, Inglisillal ja Kuradisillal esinevad koorid ja kuulajatelgi on võimalus hääl lahti laulda. Kassitoome orgu Öölaulupeole koore organiseeritult kaasatud pole, on küll eeslauljad – aastast aastasse kaasategev Margus Põldsepp astub seekord üles koos Sulev Salmiga, kes mängib kitarri ning Põldseppa ei kujutagi hästi ette ilma tema lahutamatu lõõtsata. Lisaks nimetatule musitseerivad ka Marju Varblane torupillil ja viiulil ning Villu Laiapea klahvpillidel. Samuti teevad kaasa ees-
lauljad Tartu Heino Elleri nimelisest muusikakoolist. Taimi Sild selgitab, et ehkki päris ilma võimenduseta läbi ei saada, hoidutakse heli väga valjuks keeramast – nõnda ei teki kontsertvarianti, vaid on ikkagi kuulda, kuidas inimesed ise kogu hingest laulavad. Kas või kõvasti ja valesti, see pole antud juhul tähtis, tähtis on, et lauldaks päriselt. Tegemist ongi peoga nendele, kes tahavad ühel häälel laulda, aga näiteks ei osale koorides. Loomulikult ei aja keegi ka koore minema ja kindlasti leidub publikus hulganisti koorilauljaid.
J
uubeliga seoses said inimesed nimetada lemmiklaule, mis võiksid Öölaulupeo repertuaari kuuluda, ja ühtlasi on alates viiendast toimumiskorrast peaaegu igal aastal koostatud laulik. Tavaliselt on kavva võetud rahvalikke isamaalisi laule, näiteks „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ või „Kas tunned maad“, aga ka poplaule, filmiklassikat – nal-
jalt ükski Öölaulupidu ei möödu ilma „Majakeseta mere ääres“ –, mereäärsele kultuurile omaselt esitatakse mitmeid merelaule, aga ei puudu ka lüürilisemad laulud nagu „Naerata“, „Tuulevaiksel ööl“, „Siidilipp ja hõbepurjed“ jne. Lõpulauluks on kujunenud „Sõprade laul“. Aastast aastasse on katsetatud värskendavate lisanüassidega: ühel aastal sisaldas repertuaar suures koguses armastuslaule, teisel lastelaule, kokkutulnute peal on proovitud südaöise trummiserenaadi mõju Elleri kooli rütmimuusikute esituses. Seekord alustatakse varem ning kulminatsioon saabub tükk aega enne keskööd. Öölaulupidu teeb kummarduse inimeste ühismälus põlvest põlve püsivale klassikale ning ühendab selle tunnetuse nüüdisaegsuse ja noorusliku hoogsusega. Kohtumiseni Öölaulupeol 25. aprillil kell 21 Kassitoome orus. TRIIN PLOOM