ta r t u p o s t imehe r ek l a a mil is a • 28. au g us t 2012
tudengina tartus r e k l a a m i l i s a t o i m e ta j a : j ü r i s a a r , p r o j e k t i j u h t: m e r i t s a a r e m e t s , 7 3 9 0 3 9 5 , k e e l e t o i m e ta j a : T r i i n p l o o m , K ü l j e n d a j a : l i i n a d a n i l s o n , vä l j a a n d j a : a s p o s t i m e e s
Rektori tervitus
Tudengitele H
ead uued Tartu akadeemilise kogukonna liikmed! Pole tähtsust, kas te tulite mujalt või olete tartlased, teie tudengiaeg Tartus võiks kujuneda määravaks sissejuhatuseks järgneva elu aastakümnetele. Tartu sai ülikoolilinnaks juba 380 aastat tagasi. Linn on toetanud ülikoolihariduse omandamist veelgi kauem – esimene Tartu linnastipendium üliõpilasele annetati juba 1542. aastal. Tartust ülikoolilikumat paika Eestis pole – pärast suvepuhkust on jälle iga neljas linlane tudeng. Ja kus veel oleks võimalik mõneminutise jalutuskäigu raadiuses kõndida Struve, Baeri ja Pirogovi tänavatel ning leida Toomelt või selle nõlvadelt lisaks neile suurmeestele ka metalli valatud kuningas Gustav II Adolfi, Kristjan Jaak Petersoni, Juri Lotmani. Lisaks pea igapäevane võimalus kohata mõnes kohvikus või pubis mõnda ülikooli professorit või teadlast. Tänane akadeemiline Tartu pakub laialdast eneseharimise ja -teostuse võimalust ning minu soovitus on, et kasutage seda maksimaalsel määral. Pidage meeles, et enim saab oma hariduse heaks teha igaüks ise, paljud teised saavad teid selles vaid aidata ja toetada. Lisaks muule annavad tudengiaastad kaasa enamasti elu lõpuni kestvad sõprussuhted ja sotsiaalse suhtlusvõrgustiku.
M
ündid-sendid viige kohvikusse või lokaali, aga ärge vahetage oma ülikooliaastaid lapsepõlvepikenduse või maneeritsemise mõttetuks peenrahaks. On mõistlik, kui te ka kõige uljamal piduhetkel hoiate meeles mõtte, miks te üleüldse ülikooli tulite. Usun, igal teist on see mõte olemas. Nii nagu te eeldate, et taksojuht viib teid kindlasse paika, küsige endalt ja oma õppejõult sama ülikoolis veedetud aja kohta. Teie, mitte õppejõu või sekretäri tulevik ja elus hakkamasaamine sõltuvad hariduse tasemest, milleni end pingutate.
Volli kalm
Lisaks püüdke, kas leiate üles ja tunnete ära Tartu vaimu. Pessimistid ütlevad, et see on nagu jaaniööl sõnajalaõie otsimine, aga te püüdke ikka! Midagi leiate kindlasti, täiesti võimalik, et sellest – või temast – saab vaimne kaaslane kogu eluks. Volli Kalm Tartu Ülikooli rektor
Tartust ülikoolilikumat paika Eestis pole – pärast suvepuhkust on jälle iga neljas linlane tudeng.
Mündid-sendid viige kohvikusse või lokaali, aga ärge vahetage oma ülikooliaastaid lapsepõlvepikenduse või maneeritsemise mõttetuks peenrahaks.
28. august 2012
2 t udengin a ta r t us T u h a n d e a a s ta n e Ta r t u Ülikoole ja kõrgemaid õppeasutusi on Tartus kokku 11. Vanim ja suurim neist on Tartu Ülikool, asutatud aastal 1632, eestikeelne ülikooliõpe algas siin 1919. aastal. Tartus on 18 muuseumi, 9 kinosaali ja 7 teatrisaali. Tartu pindala on 38,87 ruutkilomeetrit. Linna piires voolab Emajõgi kümme kilomeetrit. Kõrgeim koht on 79 meetrit üle merepinna.
Tartu on väga vana linn, kirjalikes allikates esimest korda mainitud juba aastal 1030. Vene kroonikates kajastatakse sõjakäiku, mil Kiievi vürsti Jaroslav Targa väed vallutasid ja põletasid maha siinse muinaslinnuse. Tänapäeva Tartus on ametlikel andmetel üle 98 500 elaniku, koos registreerimata linlastega on siin üle 100 000 inimese.
Tartu kõrgkoolide avaaktused
Mida uuelt kodulinnalt loota võib
Tartu Ülikool 3. septembril kell 10 ülikooli aulas Teaduskondade aktused Usuteaduskond kell 11.15 aulas Sotsiaal- ja haridusteaduskond kell 12 aulas Loodus- ja tehnoloogiateaduskond kell 12 Vanemuise 46 ringauditooriumis Arstiteaduskond kell 13 aulas Õigusteaduskond kell 14 aulas Majandusteaduskond kell 15 aulas Matemaatika-informaatikateaduskond kell 16 aulas Kehakultuuriteaduskond kell 17 aulas Filosoofiateaduskonna instituutide infotunnid: www.fl.ut.ee Eesti Maaülikool 31. augustil kell 11 Kreutzwaldi 64 Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledž 3. septembril kell 11 Puiestee 78 aulas Tartu Kõrgem Kunstikool 3. septembril kell 12 galeriis Noorus Riia 11 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3. septembril kell 11 Nooruse 5 saalis Eesti Lennuakadeemia 3. septembril kell 11 Ülenurme õppekeskuses Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 5. septembril kell 14 Pepleri 6
Ü
ks iga Tartu tudengi ees seisev küsimus on, kas registreerida end Tartu elanikuks või ei. Tartu kodanikust üliõpilane saab toimetuleku- ja muid toetusi samamoodi kui kõik teised linlasedki. Kuna kohalikud toetused käivad omavalitsuste kaudu, peavad Tartu sissekirjutuseta üliõpilased küsima neid omaenda kodukohast. Tõsi, kaugelt tulijad kaotavad tartlaseks registreerides õiguse sõidutoetusele. Aga kas see kõik muu üles kaalub, peab igaüks ise otsustama. Samuti tagab Tartu linn lasteaia- ja koolikoha eelkõige tartlastele – see ei puuduta küll kaugeltki kõiki, ent on noortele lapsevanematele väga oluline. Tartlaseks registreeritud tudengid, kelle pere rahalist tuge ei taga, võivad linnalt küsida nii toimetulekutoetust kui ka mitmeid täiendavaid toetusi. Neile, kel raha napib, võib linnast palju abi olla, seega tasub Tartu elanikuks registreerumist igal juhul kaaluda. Täpsema õpetuse leiab aadressilt: www.tartu.ee/elukoht. Kehvemal järjel pered saavad taotleda aabitsatoetust, linn
Lõika välja, õpi pähe ja laula kaasa!
Gaudeamus igitur* Gaudeamus igitur Juvenes dum sumus. Post jucundam juventutem Post molestam senectutem Nos habebit humus.
Vivat et respublica et qui illam regit. Vivat nostra civitas, Maecenatum caritas Quae nos hic protegit.
Vivat academia! Vivant professores! Vivat membrum quodlibet Vivant membra quaelibet Semper sint in flore.
THE HIGHEST PUB
*Ülikooliaktustel lauldakse traditsiooniliselt selle üliõpilashümni kolme salmi.
IN THE WORLD!
www.pyss.ee
SÖÖGE JOOGE PIDUTSEGE
Esmaspäevast pühapäevani keskpäevast hilisööni Lossi 28
toetab ka lasteaia kohamaksu ja koolilaste toiduga. Kõik soodustused ei sõltu isegi sissekirjutusest. Näiteks bussisõit on Tartus odavam kõigi tudengite jaoks. Oleks ka trammid, trollid ja metroo, aga neid peab kaua ootama, pole veel ehitamagi hakatud. ISICkaardi omanikele pakuvad allahindlusi nii kesklinna söögikohad, kõrtsid ja klubid kui ka arvutipoed, muuseumid, Aura veekeskus ja isegi mõni autokool.
K
ogu tudengielu ei koosne muidugi toetustest. Tartu on lihtsalt tudengisõbralik elukeskkond. Ta on piisavalt väike, et jõuda ühest kohast teise jala – olgu siis hommikul loengusse, ühest õppehoonest teise või õhtul pittu. Tudengite osakaal tartlaste seas on küllalt suur, et kõigi vajalike inimestega tänaval kokku põrgata (ja kui neid muidu ei näe, siis Pirogovist mööduvad nad varem või hiljem). Igaüks leiab Tartust endale mõnusa paiga: algul ühika või üürika, siis teise kodu raamatukogus või lemmikbaaris. Lõbustusi leidub igale maitsele, spor-
Valik Tartu maineraamatu koostamisel Facebooki kaudu kogutud endiste ja praeguste tartlaste arvamusi. «Minu Tartu on linn, kus KÕIK on jalutuskäigu kaugusel!» «Tartu on stiilne. Mul tulevad siin alati head mõtted ja ma ei taha siit kunagi ära minna.» «Tartu on eriline. Ma armastan Tartu värve ja vanu maju.» «Inimmõõtmeline. Väike puust linn, mis armastab poeete ja hulle.» «Tartus on inimesi, sest Tartu armastab inimesi. Ja see on hea.» «Tartus on hingata hea ja mõelda hea ja lastakse rahus olla ja on, kus olla.» «... väga vana, rammusa ajalooga linn, mis paneb tundma, et oi, kes siin kõik enne mind on elanud ja mis siin kõik on enne mind juhtunud, ja et küll mul on ikka vedanud, et minagi nüüd siin olen.»
divõistlustest ja tudengipäevadest muusika- ja filmifestivalideni, teatritest ja kinodest raamatu- või ka õllepoeni. Ja alati on käepärast mõni park, kus jalutades kurameeri-
da või lihtsalt sessist puhata. Tartu on väike puust jõgi. Võta istet ja hulbi kaasa. Raul Veede linnaametnik ja magistrant
28. august 2012
t udengin a ta r t us
Kes oli Pirogov ?
See on küsimus, mis silmaringiküsimusena poliitikutele ja teistele prominentidele esitatuna on nii mõnegi härra ja proua kogelema pannud. Arstiteadlase Nikolai Pirogovi tähtsusest välikirurgia rajaja, eeternarkoosi ja luumurdude fikseerimiseks kipsmähise kasutuselevõtjana ei pääse arstitudengid ja ajaloolased loengutes nii ehk nii. Aga teistelgi haritud inimestel oleks hea teada, kellele õigupoolest on raekoja taha haljasalale ausammas püsti pandud.
Pirogov (ka Pirocoq) on piknikuala Toome nõlval Pirogovi ausamba juures, kus võib pahandusi kartmata lahjasid alkohoolseid jooke manustada, sest linnavalitsus on kuulutanud selle haljasala välikohvikuks. Pirogov on ka uus pubi Rüütli tänaval, muuhulgas kiidetud oma lõunasuppide poolest.
3
mis on Pirogov ?
Ühikakohti napib, üürikortereid on S
elleks aastaks on magusamad elupaigad juba laiali jagatud, aga midagi ikka
leiab. Tõepoolest, kuna ühiselamukohti napib, tuleb värskel tudengil esimese asjana korter üürida või siis hoopis tuttava tädikese juurde vabale voodile kolida. Ühed otsivad abi kinnisvarabüroost, teised kuulavad maad sõprade-tuttavate kaudu. Tartu Üliõpilasküla majutusjuht Janika Hango ütles renoveeritud ühiselamu kahekohalise toa ühe koha keskmiseks üüriarveks koos kommunaalkuluga 90 eurot kuus ning renoveerimata majades pool sellest. Paraku on kõik kohad juba kas välja lubatud või lepingutega kaetud. Mõned üksikud lepingud on veel sõlmimata ning üksikud kohad võivad vabaneda. Ühiselamukohtade ooteaeg sõltub aga kohataotleja soovist. Kõige rohkem tahetakse, aga kõige vähem on pakkuda ühekohalisi tubasid. Nende ooteaeg on aasta-poolteist. Lihtsalt kohta toast saab kiiremini, kuid just septembris-oktoobris on vabade kohtadega kõige kitsam.
Tegelikult on ka üürokorteri otsimiseks parim aeg juba möödas, see oli mais-juunis, nentis Marijana Habak Uus Maa kinnisvarabüroost. Sügise hakuks on pakkumisse jäänud pigem veidi ülehinnatud või muudel põhjustel vähem atraktiivsed elamised. Habak ütles, et tudengite seas on jätkuvalt hinnatuimad ühe-kahetoalised keskküttega korterid. Tähtis on köögi, käimla ning duširuumi seisukord. Kui need on heas korras, lähevad ühetoalised kesklinnalähedased korterid ka 250 euroga kuus, lisaks kommunaalkulud kuni 100 eurot kuus. 275 euro eest saab Annelinna keskmise või heas seisukorras oleva kolmetoalise korteri, mille talvised kulud võivad ulatuda aga isegi 200 euroni.. Habak lausus, et tudengitele meeldivat eelkõige kesklinna, Karlova ja Supilinna piirkond, kuid meditsiinilinnaku ning juriidikumi lähedus on muutnud ka Veeriku linnaosa korterid tudengite hulgas menukaks. Elada on soodsam ahiküttega korteris. Kuid paratamatult kaasneb sellega teatav ebamu-
Elasime kolmetoalises korteris, kahekesi tubades ning üks tuba jäi elutoaks. Plussidena tooksin välja nii toidu- kui üürikulude jagamise, aktiivse seltsielu, vahvad koosõppimised ning teistega arvestamise oskuse,» ütleb Kärk. «Siiski, kommuunielu ei sobi privaatsust hindavale inimesele. Koos elamine eeldab tolerantsust ning oskust teistega arvestada.»
T Tänavu kevadel hõivasid Mari-Liis Leis ja Kertu Mets Haava tänaval kaua hüljatuna seisnud maja, mis kunagi kuulus riigivanem Jaan Tõnissonile. Kõpitsesid, korrastasid ja nüüd elab seal juba seitse noort. Linnavõimud sellisele teole takka ei kiida, aga takistusi ka ei tee. Foto: Sille Annuk
gavus – tuleb puid tuppa tuua, ise kütta, pikem eemalolek talvel võib probleeme põhjustada. Üldiselt piirduvad keskmises suuruses ahiküttega korterite kommunaalkulud 20–30 euroga, lisaks elekter ja küttepuud,
mis on tavaliselt üürija hankida. Kertu Kärk, kellel tudengiaastad juba möödanik, kinnitab, et tema jaoks oli sobivaim üürida kamba peale korter ehk siis elada kommuunielu. Tõsi,
korter ei olnud just väga heas seisukorras: aknad lasid tuult läbi, vann lekkis ja torudega oli sekeldusi, kuid keda need pisiasjad ikka segasid. «Üürisin korteri koos endise klassiõe ja tema tuttavatega.
agasihoidlikuma eelarvega tudengil on võimalik Tartus üürida ka kööktuba või väiksemat tuba korterist. Tube korteritest, kööktube ning kulunud viimistlusega väikeseid kortereid on võimalik üürida isegi hinnaga alates 50 eurot kuus. Ekstreemsuse armastajad võivad aga proovida skvottimist, nii nagu on teinud Haava tänavas asuva Jaan Tõnissoni järglastele kuuluva, kuid aastaid hüljatuna seisnud majaga Mari-Liis Leis ja Kertu Mets. Nad lihtsalt kolisid sisse, hõivasid selle ripakil maja. Julge tudengi rind on rasvane! Kadri Penjam
Tartu Ülikooli üliõpilasesindus on tudengi parim sõber. Meie pakume: P, E 11.00 - 24.00 T, KK,, N 11.00 - 01.00 R , L 11.00 - 07.00
DIKAART Septembris on kõikidele õpilastele KLIEN l -10% poole hinnaga. Kliendikaardiga igal aja Igal septembri reedel ja laupäeval ulsad DJ’d kell 21.00-23.00 PIDU, kus mängivad ku . ning kehtivad spetsiaalsed soodustused kell Esmaspäevast reedeni PÄEVAPAKKUMISED lad hinnad. 11.00-15.00 – suured portsjonid ja mada
- Soodsa hinnaga printimine, paljundamine ja köitmine - ISIC kaardi saad teha meil - Meil on müügil ülikooli meened - Aitame ellu viia tudengiprojekte - Tule toetajaliikmeks! - Meilt saad osta tudengipäeviku
Raekoja plats 10, Tartu, tel. 730 1893 www.suudlevadtudengid.ee
Tartu Ülikooli üliõpilasesindus www.tyye.ee Ülikooli 18b, Tartu facebook.com/UT.esindus
28. august 2012
4 t udengin a ta r t us M õ n u s ja l g r atta l i n n Kui uuele jalgrattale rahakott peale ei hakka, võib õnne proovida kasutatud jalgrataste ärides. Näiteks Aardla tänaval Rattaringi poest saab Soomest toodud pruugitud, kuid enne müüki mehaaniku poolt kontrollitud linnarattaid hinnaga 100–200 eurot. Osta saab ka järelmaksuga. Veel üks suurema valikuga kasutatud jalgrataste kauplus on Side tänaval.
Tartu on parajalt väike, et siin enamik käike teha kas jalgsi või jalgrattaga. Rattateid võiks muidugi olla rohkem ja paremaid, talvine rattateede hooldus tõhusam, aga sõita saab. Rattahoidlad on õppehoonete ja ühiselamute juures, neid leidub ka enamiku tähtsamate asutuste lähedal.
k arj ä ä r
Sinu elu ja tulevik on sinu enda teha K
as oled oma elus pigem sihikindel planeerija või vooluga kaasamineja? Kas kujutad ette, kus oled ja mida teed viie või kümne aasta pärast? Need küsimused pole seeriast «mis on õige ja mis on vale», vaid pigem püüd ärgitada mõtlema, kuivõrd teadlikult tahad oma tulevikku kavandada. Inimestena seisame iga päev erinevate valikute ees ja isegi kui me seda endale ei teadvusta, määravad need otsused meie elu. Eriti selgelt avaldub see erialavalikul. Teadliku karjääriplaneerimisega suurendad oluliselt võimalust, et oled rahul oma elu ja tööga. Ettekujutus kõrgkoolis õppimisest ja oma erialast võib olla igal tudengil väga erinev. Mõnikord võib tekkida kahtlusi valitud eriala sobivuses juba esimestel ülikoolinädalatel. Näiteks asunud õppima keskkonnatehnoloogiat, võib tudengil olla kujutelm, et saab viibida palju looduses, aga tegelikkuses tuleb hoopis loengutes õppida keemiat ja teisi reaalaineid. Kõrgkool pakub palju ja huvitavaid võimalusi õpingute mitmekesistamiseks, näiteks kõrvaleriala, valik- ja vabaained, vahetusüliõpilasena välismaal õppimine, praktika. Valikute ja võimaluste paljusus annab küll igale üliõpilasele vabaduse kujundada oma õpinguid lähtuvalt huvidest ja vajadustest, ent selle vabaduse
kommentaar Kadri Green Tartu Ülikooli tudeng: «Olen osalenud karjäärinõustamiskeskuse CV koostamise ja motivatsioonikirja kirjutamise koolitusel ning personaalsel karjäärinõustamisel. Arvasin, et teadsin kõike CV ja kaaskirjade kirjutamisest, kuid hiljem mõistsin, kui palju pisikesi, kuid olulisi detaile olen enne välja jätnud ja kui palju ebaolulisi fakte lisanud. Mis mulle eriti koolituste juures meeldib, on see, et ei räägita ainult vormilisest poolest, vaid ka eneseanalüüsist, mis tegelikult on ühe hea CV või kaaskirja kirjutamise aluseks. Erinevaid koolitusi on valikus palju ja soovitan neid kõigile. Isegi neile, kel hetkel pole vaja ühtegi CVd kirjutada. Kunagi ei tea, millal seda vaja võib minna, kasvõi mõne stipendiumi taotlemiseks.» Tartu Ülikooli karjäärinõustaja Kristel Lään annab nõu haridusteaduse tudengile Silver Oolile. Foto: Andres Tennus
Mõnikord võib tekkida kahtlusi valitud eriala sobivuses juba esimestel ülikoolinädalatel.
kasutamine eeldab ka teadlikkust ja kindlameelsust.
K
uidas oma mõtetes ja tunnetes selgusele saada? Valikute langetamiseks ja õpingute planeerimiseks võib julgelt pöörduda oma kõrgkooli karjäärinõustaja poole. Karjäärinõustaja aitab tegelda eneseanalüüsiga, hoida end kursis töömaailma ja õppimisvõimalustega ning omandada otsustamiseks ja tegutsemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Karjäärinõustajad suunavad tudengeid tegema teadlikke vali-
kuid, et ise vastutada oma elu eest. Karjäärinõustaja poole võib pöörduda igal ajal. See soov või vajadus võib tekkida kõrgkooli sisseastumisel, esimesel koolipäeval või koolinädalal, eksamisessiooni ajal või mõnel muul hetkel. Iga küsimus on väärt küsimist ja pöördumist. Ka pelgalt uudishimu on suurepärane põhjus karjäärinõustaja poole pöördumiseks. Õieti võib karjäärinõustaja abi kasutada õpingute jooksul pidevalt, esimene kord ei pea jääma ainsaks. Muidugi võib siinkohal kü-
sida, kas siis ise ei saa oma elu planeerimisega hakkama. Tõepoolest on inimesi, kes arvavad, et nad peavad olema sõltumatud ja tugevad. Kahtlemata on need head omadused. Kuid alati ei tule me ise kõigega toime ja sageli otsime usaldusväärsete inimeste toetust. Vahel on abi nõustajast, kes kuulab ära ning aitab genereerida ideid. Aitab koostada tegevuskava või näitab kätte tee info leidmiseks. Tartu Ülikooli karjäärinõustajad pakuvad mitmeid võimalusi, et olla abiks ja toeks tudengi isikliku karjääri planeerimisel.
Lisaks individuaalsele nõustamisele on võimalus osaleda ka lühiseminaridel ja koolitustel. Koolituste hulgast leiab nii töökoha otsimisel vajalike dokumentide koostamise ja tööintervjuuks ettevalmistumise kui ka enese ja töömaailma ühisosa leidmist soodustavaid teemasid, samuti planeerimis- ja tegutsemisoskusi toetavaid teemasid nagu oma õppimise korraldamine, enesekehtestamine, liigse stressi vältimine. Kristel Lään Tartu Ülikooli karjäärinõustaja www.ut.ee/career
ÄRA UNUSTA AJATEENISTUST! Hea kutsealune, kes sa omandad keskhariduse 2012. aastal ja soovid ka sel aastal jätkata õpinguid Eesti kõrgkoolis! Sul on õigus valida kalendriaasta, millal, hiljemalt kolme aasta jooksul alates kõrgkooli vastuvõtmisest, soovid asuda ajateenistusse. Olenevalt tehtud valikust saab ajateenistusse asuda 2012., 2013., 2014. või 2015. aastal. Oma kalendriaasta valikust tuleb Kaitseressursside Ametile kirjalikult teatada hiljemalt 15. septembriks 2012. Kutsealused, kes oma valikust õigeaegselt ei teata, kutsub amet ajateenistusse vastavalt riigi vajadustele.
Lisainfo: Kaitseressursside Ameti koduleht www.kra.ee Kutsealuse tasuta infotelefon 800 2525
28. august 2012
t udengin a ta r t us
5
28. august 2012
6 t udengin a ta r t us
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
Eagle Visioni salongid Turu 2, Tasku keskus, tel 733 3938. Ringtee 75, Lõunakeskus, tel 731 5638. www.eagle-vision.ee
Elu on vaatamist väärt
Lokaal Suudlevad Tudengid Raekoja plats 10 Tel 730 1893. www.suudlevadtudengid.ee
Tartu Sport www.tartusport.ee A. Le Coq Sport spordimaja – Ihaste tee 7 Turu spordihoone – Turu tn 8 Tamme staadion – Tamme pst 1 Visa hall – Ravila 80 Annelinna kunstmuruväljak – Annemõisa 6 PC Expert Sõbra 56 Tel 740 9999. www.pcexpert.ee
Fasters Võru 79, avatud 24 h (24 h kojuvedu tel 507 0900). Küüni 7, avatud P–N 7–5, R–L 9–6. Aardla 23, avatud P–N 10–22, R–L 10–5. www.fasters.ee Püssirohukelder Lossi 28 Tel 730 3555, 5650 8134. www.pyss.ee
PÜSSIROHU
KELDER
Cinamon Turu 2 Info tel 16113 (0,45€/min). www.cinamon.ee
Kaitseressursside Amet Puiestee 114C Tel 717 0700. www.kra.ee
Lens Optika (Solomoonia): Eedeni Kaubanduskeskus, Kalda tee 1, tel 738 0113. www.lensoptika.ee
Ööklubi Ahi Turu tn 21, Tartu. E-post: info@klubiahi.ee Tel 734 4266, www.klubiahi.ee
Lokaal Sumin Turu tn 21 Tel 730 3403. info@lokaalsumin.ee www.lokaalsumin.ee
MTÜ EESTI MAAÜLIKOOLI SPORDIKLUBI Kreutzwaldi 3, http://fitness.emu.ee; http://sport.emu.ee Tele2 Kalda tee 1c, Eedeni Keskuses E–P 10–21 Tartu Ringtee 75, Lõunakeskuses E–P 10–21. Tartu Riia 1, Tartu Kaubamajas E–L 9–21, P 10–19. www.tele2.ee IM Arvutid Küütri 3 Tel 686 9044. www.imarvutid.ee Asian Chef Võru 2, tel 735 5029, 5330 0464. Mõisavahe 21, tel 748 9288, 5345 7278, avatud P–N: 11–23, R–L 11–1. www.asianchef.ee
Milleks maksta rohkem
28. august 2012
t udengin a ta r t us
7
28. august 2012
8 t udengin a ta r t us S w e d b a n k h ü v i ta b ISI C- k a a r d i vä l ja s ta m i s e k u l u d Sel aastal hüvitab Swedbank oma Tudengikaardi omanikele rahvusvahelise üliõpikaskaardi ISIC Student väljastamistasu. Tasu hüvitatakse tänavu augustist detsembri lõpuni igale kliendile üks kord ja avalduse selleks saab esitada nii esmase ISIC Student üliõpilaskaardi kui pikeneva kaardi väljastustasu kompenseerimiseks.
Swedbanki Tudengikaart on rahvusvaheline pangakaart, millega saab maksta ka internetis ja millele kehtib Eestis hulgaliselt soodustusi. ISIC Student üliõpilaskaart on vajalik oma õppuristaatuse tõendamiseks nii Eestis kui ka välismaal, lisaks kaasneb kaardiga hulk soodustusi.
raha
Õppelaen – võtta või jätta? T
eadupärast on õppelaen mõeldud hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks ja riigi poolt tagatud. Laenu tingimused, sealhulgas laenu saama õigustatud õppurite ring on kindlaks määratud õppetoetuste ja õppelaenu seadusega. Algaval õppeaastal saab õppelaenu 1920 eurot. Laenusaaja tasub õppelaenu eest intressi viis protsenti aastas. Kui pangad 1990. aastate lõpus õppelaenu andma hakkasid, tähendas see ülisoodsat võimalust õppeaasta alguses arvestatav summa kätte saada, et pidu pidada, reisile minna, riideid ja elektroonikat osta või kuhugi kasumlikult investeerida. Käendajate leidmine ei olnud probleem – kursusekaaslased olid valmis üksteist aitama. Kui kolm huvilist kokku sai, võttis igaüks laenu ja ülejäänud kaks sõpra käendasid. Nüüd mõistetakse, et õppelaen nagu iga teine finantskohustus tuleb tagasi maksta ja see piirab edaspidi maksevõimet näiteks kodulaenu taotlemisel. Seadusega nõutud kahte eraisikust käendajat, kes peavad ka oma maksevõimelisust tõendama, ei ole samuti väga lihtne leida. Riigiametisse tööle asujate laenu tööandja enam ei kustuta, ka on riik lõpetanud osa laenu kustutamise lapse sünni puhul. Õppelaenu intress ei ole
enam tulumaksuvaba. Soodustustest on alles jäänud kuni kolmeaastase lapse vanemale, ajateenistuses viibijale või arst-residendile maksepuhkus, mil õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ning intressi maksab laenusaaja eest riik. Kõigist neist muudatustest tulenevalt on alates 2008. aastast õppelaenuvõtjate arv iga õppeaastaga vähenenud. Küsimuse, kas õppelaenuvõimalust kasutada, peaks põhjalikult läbi kaaluma.
K
as, milleks ja kui palju õppelaenu on tegelikult vaja? Võib-olla ei ole tarvis maksimaalset laenusummat? Kui õppelaenu võtta kõigil õpinguaastatel, siis milliseks kujuneb aastane intressimakse – õppelaenu intressi tuleb tasuda igal aastal – ja kuumakse pärast kooli lõpetamist? Kas omandatavale haridusele vastav tulevane töökoht tagab sissetuleku, millega saab õppelaenu probleemideta tagasi maksta ja samal ajal vajadusel ka näiteks kodulaenu võtta? Kui koolist lahkumisel on õppekava täies mahus täidetud, jääb õppelaenu tagasimaksmiseks kahekordse nominaalse õppeajaga võrdne periood.
Õppelaen nagu iga teine finantskohustus tuleb tagasi maksta ja see piirab edaspidi maksevõimet näiteks kodulaenu taotlemisel.
Õpingute katkemisel tuleb laen tagasi maksta pooleteisekordse tegelikult õpitud aja jooksul. Tõsi, küll mitte lühema perioodi kui poole aasta jooksul. Raskusi õppelaenu tagasimaksmisel võibki tekkida just õpingute poolelijätmisel, eriti kui aasta jooksul pärast (kõrg)koolist lahkumist ei ole laenu võtnu sobivat töökohta leidnud. Kas õppelaen on ebamõistlikult kallis? Õppelaenu ei saa teiste laenudega võrrelda ja seepärast ei ole ühest vastust küsimusele, kas viis protsenti on ülemäära kõrge või pigem soodus intressimäär. Õppelaen on pideva sissetulekuta isikule ainus laenuvõimalus, samuti ainus laenu tagasimaksmise skeem, kus põhisumma tasumine algab alles aastate pärast. Üldiselt peab pangalaenu saamiseks olema jätkusuutlikult maksejõuline ning laenud, mille puhul maksevõime tõestamine nii oluline ei ole, näiteks kiirlaenud, on lühiajalised ja ülikallid.
F
ikseeritud intressimäär annab kindluse, et väga pika perioodi jooksul on laenukulud ette teada. Õppelaenugraafiku pikkus võib olla kuni 20 aastat, lisandub õpingute periood.
Ükski laenuandja ei paku tavalaenule võimalust intressi õppelaenu tähtajaga võrreldavaks perioodiks fikseerida koos võimalusega see vajadusel ennetähtaegselt ilma täiendavate kuludeta tagasi maksta. Kui õppelaenu võtmise otsus on läbi kaalutud, leiate täpsed taotlemise tingimused ja juhised pankade kodulehekülgedelt. Õppelaenulepingut ja käenduslepinguid on enamasti võimalik sõlmida ID-kaardi abil internetipangas. Varasematel aastatel laenu-
lepingu sõlminud õppuritel soovitame tähelepanelikult tutvuda selle õppeaasta laenusumma väljamaksmise tingimustega ning kontrollida, kas lisasumma saamiseks on kõik tingimused täidetud, näiteks kas käenduslepingud katavad ka uue õppelaenusumma 1920 eurot. Õppelaenu väljamaksmine algab esmakursuslastele 1. oktoobrist, vanema kursuse õppuritele 15. septembrist. Triin Messimas SEB eraisikute suuna arendusjuht
Kui kallis on õppelaen? *Jaan lõpetab kolmeaastase nominaalajaga bakalaureuseõppe ja alustab õppelaenu tagasimaksmist aasta pärast lõpetamist. Laenugraafiku pikkuseks on 2 x 3 = 6 aastat. Kuna Jaan võttis kõigil kolmel aastal laenu 1920 eurot, mis on praegu maksimaalne laenusumma aastas, kujuneb laenujäägiks pärast lõpetamist 3 x 1920 = 5760 eurot ja selle kuueaastase annuiteetgraafiku alusel tagasimaksmisel igakuiseks laenumakseks ligikaudu 93 eurot. *Jüri katkestab kolmanda õppeaasta 1. oktoobril (pärast õppelaenu kättesaamist) õpingud. Tema laen on nüüd sama suur kui Jaanil (5760 eurot), kuid tagasimaksmiseks on aega vaid poolteisekordne tegelikult õpitud aeg ehk 25 kuud x 1,5 = 37 kuud. Jüri laenumakse on 168 eurot – 1,8 korda suurem kui Jaanil.
28. august 2012
t udengin a ta r t us
ta r t u ü l i ko o l
E e s t i M a aü l i ko o l
Tartu Ülikoolis on üliõpilasi algaval õppeaastal üle 17 600, avatud ülikooli vastuvõtuandmed ei ole veel selgunud. Õpinguid alustab 2020 uut üliõpilast, peale nende on õpinguid alustamas 950 uut magistranti ja 180 uut doktoranti.
Maaülikoolis alustab õpinguid bakalaureuseõppes 707 uut üliõpilast. Kokku on maaülikoolis hetkel 3712 tudengit, neist 675 õpib magistriõppes ja 217 doktoriõppes. Vastuvõtuarvud veel täpsustuvad.
9
pidu
Teejuht meelelahutuse südamesse Hea tudeng! Siin on kohustuslik nimekiri Tartu pubidest-lokaalidest-lounge’idest, kuhu oma esimese ülikoolisemestri jooksul kindlasti jõudma peaksid. Seal kohtad vanemaid ülikoolikaaslasi ja mõnikord, miks mitte, ka õppejõude. Zavoodi tütarpubi-lokaal Pirogov on vähe viisakam ja steriilsem koht. Aga seal saab lauajalkat mängida! Zavood (Lai 30) / Pirogov (Rüütli 2) Tartu legendaarseim pubi. Tartlaseks saamise üks kolmest märksõnast on Sipsik (pärast selle manustamist unusta Kaarsild ära). «Sallitallajate viimane kontrollpunkt teel kesklinnast Supilinna,» kirjutas Mika Keränen oma teoses «Minu Supilinn». Mida iganes ta sellega ka ei mõelnud, on ikkagi fakt, et kõik teed viivad Zavoodi. Ja Olav Ehala «Kodulaulu» kuuldes lase parem heaga jalga.
Krooks (Jakobi 34) Krooksu veebileht kirjutab: «Krooksu pubi on ja jääb alati kohaks, kus klient ei ole kuningas. Laseme karmi muusikat, pakume ohtralt kanget alkoholi, nuumame kliente söökidega ja «ilueedisid» näha siin ei taha.» Ehk midagi karmima muusika austajaile, keda vali muusi-
ka ja «karvaste» seltskond ei sega. Tõepoolest, latte’t kell kolm öösel tellida on huumor omaette – baarmanid vahivad nõutult teineteisele otsa ja arutlevad, kuidas seda tehakse.
Kivi (Rüütli 13) Pakub Mökule väärilist konkurentsi. Kui kunagi sai sõpradele telefonis öelda «olen Möku ees», siis nüüd on need piirid hägustunud. Veidi suurem kõrts kui Möku, interjööri kaunistab näiteks ehtne ja hääles klaver. Möku ja Trepi ja Kivi vaheline tänavaala on soojal ajal kahtlemata kõige populaarsem koht Tartus! Ja hiljuti ütles üks sõber tabavalt: «Praegusel ajal, mida uhkem koht, seda ebapopulaarsem. Viska aga pomm alla, ava baar ja rahvast nagu muda.»
Nälg (Rüütli 8) / Kink Konk (Vallikraavi 4) / Genialistide klubi (Magasini 5 / Lai 37 taga) Mõnusad hipiurkad hea muusika ja mõnusa interjööriga. Näljas on alati mõnus boheemlaslik aura, mis peegeldub nii klientide kui töötajate nägudelt. Kuna koht näeb välja nagu mõne sõbra korter, on tunne seal alati mõnusalt kodune. Genklubi asub vaieldamatult kõige keerulisemaks kohas, Botaanikaaia vastas Tartu Uue Teatri taga vanemas, pealtnäha mahajäetud majas. Aga elu keeb ja igal nädalavahetusel toimub seal kas häid live-kontserte või mängivad dj-d. Ja on täiesti taskukohase hinnaga. Kink Konk jääb Rüütli tänava tsentrist pisut eemale, aga on samuti mõnus boheemlaste kogunemispaik. Avatud ka pea-
miselt vaid nädalavahetuseti (mis algab Tartus juba kolmapäeval) kontsertide ajaks. Võimalik, et selle sulgemise järel viib tee edasi sinnasamasse lähedale pubisse Nott (Vallikraavi 3/5a), mida on ka Tartu teiseks Zavoodiks nimetatud.
Mint Lounge (Ülikooli 4) Viisakamat ja vaat et fancy’mat äraolemist pakub Mint Lounge. Vaieldamatult kõige kaunima interjööriga meelelahutuspaik terves Tartus – valged seinad, pehme mööbel, hea muusika (ja mitte liiga vali; kvaliteetne stereosüsteem), kirev joogikaart ja nägusad noorhärrad leti taga. Päevasel ajal kõlbab külla tulnud emad-isad sinna lõunalegi viia.
Möku (Rüütli 18) Tõenäoliselt Tartu kõige väiksem, aga populaarsem pubi. Eks häid tudengeid mahub ikka ühte pubisse rohkem kui esmapilgul paista võib. Ägedad baarmanid, hea muusika ja aegajalt toimuvad kontserdid ning stand-up comedy avatud mikrofonid.
Trepp (Rüütli 16) Shotibaar. Väga lai vägijookide valik, palju põnevaid nimetusi – joogikaart on lugemiselamus omaette. Üks Rüütli tänava suuremaid peopaiku, seega hea talvel külma eest peitu pugeda. Aga enamasti ikka puupüsti rahvast täis. Triin Kand
28. august 2012
10 t u d e n g i n a t a r t u s E e s t i L e n n ua k a d e e m i a
Ta r t u T e rv i s h o i u kõ rg ko o l
Eesti Lennuakadeemias õpib 273 üliõpilast, neile lisaks immatrikuleeritakse tuleval nädalal 62 esmakursuslast.
Tartu Tervishoiu kõrgkoolis alustab 354 uut õppurit, neist 326 õpib riigieelarvelistel ja 28 tasulistel kohtadel. Kõik õppurid kokku 1267.
o d av e l u
Kui elu sunnib ehk ostuvihje T
Oleg Pissarenko ja Lauri Kasemets lubavad ülikooli kohviku ruumes avatud uues klubis Jazz pakkuda head muusikat ja head toitu. Foto: Kristjan Teedema
Tassike džässi uues Tartu Jazzklubis
K
ui loed seda artiklit, siis küllap tunned huvi ilusa muusika ja mõnusa ajaviite vastu. Tartu Jazzklubi ongi see koht, kus saavad kokku suurepärased muusikud ja muusika austajad. Džäss on pannud aluse Euroopa ja Ameerika kaasaegsele rokk- ja popmuusikale, selles on meie popmuusika kultuuri juured. Aga samas on džäss voolav, muutuv ja alati kaasaegne ning võidab ka Eesti noorte südameid. Tartus saab džässmuusikat õppida Elleri kooli rütmimuusika osakonnas. Elleri kooli taustaga noored on näidanud end heast küljest nii suurtel konkurssidel kui bändide võistlustel. Noorte muusikute järgi võime hinnata, mida tähendab džäss meie ajal siin, Tartus. Tartu Jazzklubi õhtute mõnus kohtumispaik on seni olnud Vilde lokaal. Sellel sügisel on džässklubi leidnud endale uue kodu ülikooli kohviku maja esimesel korrusel, kus avas uksed uus klubi Jazz. Eriti tore on, et improvisatsiooniline muusika on selles majas kõlanud varemgi ja nii võib öelda, et džäss jõudis koju tagasi. Tartu Jazzklubi jätkab
kontsertidega ka õdusas Vildes. Uuest klubist on aga saamas muusikasõprade kohtumispaik, kus programm kestab teisipäevast laupäevani. Päevasel ajal on seal võimalik keha kinnitada džässilikus keskkonnas, kus kõlaritest kostab valitult hea muusika.
U
ue klubi kava tuleb mitmekesine. Teisipäeviti on jämmiõhtud või kõlavad tudengibändide helid. Kolmapäeviti pakume vaadata džässifilme. Neljapäeviti toimuvad kontserdid peenema maitsega publikule. Reedeti leiavad aset laia žanrivalikuga kontsert-sündmused. Lisaks võib nii mõnigi kord kohtuda põnevate külalistega ja nautida nende poolt valitud muusikat. Publikut võluvad nii staažikad kui ka noorema põlvkonna muusikud Eestist ja mujalt, sealhulgas Lembit Saarsalu, Hedvig Hanson, Olav Ehala, Liisi Koikson, Raul Vaigla, Rebecca Kontus, Jaak Sooäär, Sofia Rubina. Juba septembris võib klubi laval näha artiste Ameerikast, Soomest, Venemaalt ja Armeeniast.
Tudengikohvik ja gurmeerestoran Ülikooli vanas kohvikus alustab sellest sügisest kaks uut söögikohta. Tegevjuht Lauri Kasemets rääkis, et esimese korruse klubi Jazz on suunatud eelkõige noortele ja keskealistele. Seal pakutakse soodsa hinnaga häid sööke ja suupisteid, samuti tudengite lemmikjooki õlut ja lihtsamaid veine. Tuleb tudengihommikusöök hinnaga üks euro ja lõuna ajal päevapraed, mille hind on 3.50 eurot. Teisel korrusel alustab a la carte restoran. «Seal tahame tähelepanu pöörata toidu erilisusele, plaanime pakkuda gurmeetasemel toite tavarestorani hinnaga,» ütles Kasemets.
Põhjust rõõmustada on veelgi – septembrist alates hakkab ilmuma uus Tartu dzässielu kajastav igakuine ajaleht Jazzi Pala, mis koondab uudiseid ja teeb tagasivaate toimunule. Tartu Jazzklubi kohta leiab infot koduleheküljel: www.tartujazzclub.ee ja liituge ka meie Facebooki lehega: www.facebook.com/tartujazzclub
Tartu Jazzklubi on hea, ausa ja ilusa muusika armastajate klubi, mis pakub tassikest džässi – elamust, lõõgastust, naudingut, seltskonda, eluviisi. Võtkem tassike džässi!
udeng on ühiskonnas üks lootustandvamaid staatusi. Tihti defineeritakse tudengeid ka kui ökorahvast. Öko ollakse teadliku valiku või nappide võimaluste tõttu. Kuid mis peamine, öko olla on in ja lihtne. Vanemate kojaust selja taga kinni lüües tuleb tudengitel Tartusse jõudes tõsiseid valikuid teha. Tuleb leida voodi, kus magada; külmik, kus õlut ja jäätist hoida; tool, millel pelmeene süüa ja geniaalseid kursusetöid kirjutada; sülearvuti, mis aitaks igavaid loenguid üle elada; hilbud ülle, et vastavalt isiksusele kas massi sulada või sealt välja paista. Ja seda kõike raha eest, mis esimesest korteriüürist ja pubituuridest alles on jäänud. Tudengil on raha alati vähe. Ja kui raha on vähe, tuleb sebida kohtades, kus asju saab poolmuidu või hoopis tasuta. Jah, sellised kohad on päriselt olemas!
S
eptembris on viimane võimalus külastada Anna Haava 7 asuvat hõivatud maja Vaba Poodi, enne kui see talvepuhkusele läheb. Sealt saab täitsa muidu uued vanad raamatud öökapile ja uusi riideidki. Teine võimalus on külastada kaltsukaid või kui soovite – second-hand kauplusi. Kõige rohkem niisuguseid leiab Taaralinnast ilmselt Võru tänavalt. Seal võiks külastada maju nr 4, 10, 14, 28, 47C, 50, 55F ja 61. Alla ei jää Riia tänav. Üks armastatum teiseringi rõivapoodide meka on ka Kuperjanovi tänav. Seal lähedal elav Maaja Lilleleht teab rääkida, et näiteks vahel liigkasuvõtmises süüdistavasse Humanasse tasub kiigata teatud päevadel, mil kogu
O
Tartu jooksumaraton Foto: Margus Ansu
Jooksuvõistlusel saavad startida lisaks tudengitele ka kõrg- ja ülikoolide töötajad ning pärast nautida jooksujärgset tudengimelu. Võistluse järel oodatakse osalejaid spetsiaalsesse tudengialasse meelelahutusprogrammist osa saama.
K
õige aktiivsemale Eesti kõrgkoolile on võistlusel auhind, seega kogu sõbrad kokku ning tule jooksma oma ülikooli eest! Tudengimaraton korraldatakse, et tuua sport ning aktiivne liikumine lähemale ka tudengitele.
K
uid egas tudengi elu pole üksnes lust ja lillepidu. Korralikul tudengil on korteris pliit ja pesumasin. Uuest peast ostes võib ainuüksi pliidile kulutada 200 kuni 1000 eurot, kuid näiteks Võru 126A Pare Kodumasinate ärist saab odavaima Soomest toodud heas töökorras sügavkülmaga külmiku kätte 102 euro eest ja odavaim pesumasin maksab seal 147 eurot. Ahjuga elektripliidi hind jääb 83 ja 102 euro vahele. Sarnane on Soomest toodud pruugitud kodumasinate hind Eedeni vastas asuva kortermaja keldris (Kalda tee 2) New Old kaupluses. Sügavkülmata külmiku saab kätte 70 euro eest. Viie lisaeuro eest antakse ära sügavkülmakambriga kapp. Kõige odavam pealtlaetav pesumasin on omandatav 100 euroga. New Old poodi pidav Jaa-
Oleg Pissarenko muusik, Tartu Jazzklubi eestkõneleja
OLEME AVATUD: R-L 11-01 • P-N 11-23
Esimene tudengimaraton ootab võistlema ktoobri algul on kõigil tudengitel võimalus osa võtta ajaloo esimesest ülikoolilinnas toimuvast tudengimaratonist, mis peetakse Tartu Sügisjooksu ürituste raames. Jooksuring on kümme kilomeetrit pikk ja kulgeb läbi Tartu kesklinna ning Karlova, Annelinna, Ülejõe, Supilinna, Tähtvere ja Toome. Muuhulgas mööduvad jooksjad Alma Materist. Võistluse start ja finiš on Raekoja platsil. Start tudengimaratonile antakse 6. oktoobril kell 13.30.
kaup ühe euro eest saadaval. Kord kuus neid üldjuhul on ja akendel antakse sellest aegsasti teada. «Lähen siit tavaliselt suure kilekotiga,» räägib Lilleleht, kuidas ta muidu 15 euro ringis maksvaid riideid sealt soodukate ajal ära tassib. Humanast kümme sammu linna poole asuvad veel Wesseli äri ja Hot ning sealt paari sammu kaugusel Stop Riidetop. Viimases kaevas Lilleleht endale 30 sendi kastist välja lilla ussinahkse kleidi, kuldsete nööpidega punase pintsaku (kaunite nööpide pärast) ja veel paar toppi. Stopist diagonaalis üle tee City Boutique’is leiab veelgi riideid, ja mis peamine, ilmselt linna laiema tudengile taskukohaste aksessuaaride valiku. «Kõik on Inglismaalt,» kiidab müüja leti tagant.
Tartu Sügisjooksu võistluste direktor Indrek Kelk arvas, et just Tartu ongi õige koht, kus tudengimaraton toimuma peaks. «Tartu on teada-tuntud ülikoolilinn ning kus veel võiks tudengimaraton toimuda kui mitte Tartus,» ütles Kelk. Tudengimaratoniga samal päeval joostakse Tartus ka esimene linnamaraton, mille pikkus on 42,2 kilomeetrit, ja kümnekilomeetrise distantsiga sügisjooks, kus igaüks saab võistelda enda eest. Marianne Võime Klubi Tartu Maraton
UUS AASIA RESTORAN! ASIAN CHEF
on nüüd ka ANNELINNAS! Idamaised horgutised ehtsatelt India kokkadelt
SOODUSTUS ostes kaasa või koju tellides - tel 735 5029 ja 5330 0464 Mõisavahe 21, Tartu • w w w. a s i a n c h e f . e e Tel 5345 7278, 748 9288
28. august 2012
t udengin a ta r t us
Ta r t u Kõ rg e m K u n s t i ko o l
Ta l l i n n a T e h n i k aü l i ko o l i Ta r t u ko l l e dž
Tartu Kõrgemas Kunstikoolis on tänavu õpinguid alustamas 79 uut tudengit, koos vanade olijatega on üliõpilasi 344.
TTÜ Tartu kolledž võttis tänavu vastu 120 uut tudengit, üliõpilasi on nüüd kokku 430, neist kümme on doktoriõppes.
ökoinimeseks tudengile nus Truss ütles, et tegelikult on tudengite elustandard väga erinev. «Tudengid ostavad ka kuivatuskappe ja nõudepesumasinaid,» sõnas Truss. Seda, et soomlaste vanad kodumasinad tudengi vajadusi ei rahuldada, pole karta. New Old ja Pare Kodumasinad annavad kaubale pooleaastase garantii. Liiatigi kipub rikkam naaberrahvas oma kodumasinaid kiiremini välja vahetama kui meie, eestlased, seda teeme.
J
äänud on veel paar vahest sekundaarset tudengimuret – magamine ja õppimine. Õppimiseks ideaalsemat kohta kui raamatukogu Tartust ei leia, ent öökullidele see varase sulgemisaja tõttu ei sobi. Tudengi kodu võiks sisaldada üht lauda ja tooli. Ja elu on näidanud, et kireva tudengiaja jooksul võib noorel õppuril vooditki vaja minna.
kui raha on vähe, tuleb sebida kohtades, kus asju saab poolmuidu või hoopis tasuta.
Esimene mõte võiks olla: «Tartu taaskasutuskeskusesse kolama!» Paraku leiab sealt esimest, teist ja kolmandat vaid väga hea õnne korral. Küll on seal terve toa jagu vanu raamatuid. Tegelikult on taaskasutuskeskuses kolamine nagu vana-
ema pööningul tuhnimine. Ajalugu elab seal kohvrisse ehitatud vanades trüki- ja õmblusmasinates ning serviisiriiulites. Kopituselõhnast välja astunud, tasub voodit ja kontoritooli otsima minna sealsamas kõrval olevasse EKO-Tarest täikasse Puiestee 114 õuel. Veelgi puhtam, ent samas veidi kallim mööblivalik leidub samal hoovil komisjonipoes. Riided, raamatud, odava mööbli ning kõik muud kodukaubad üheskoos leiab Sõbralt Sõbrale poodidest, mis asuvad Veeriku Selveris, Sõbra Keskuses ning Annemõisa 8 ja Salemi kiriku keldris Kalevi 76. Viimases pakutakse lihtsamaid toole kümne ja tugitoole ning suuremaid riiuleid 20 euro eest. Puhtad ja hästi hoitud kööginõud saab kätte 50 senti tükist. Muide, laste mäesuusaja lumelauasaapad leiab viieka eest. Sõbralt Sõbrale poodide lisaväärtuseks on, et müügitulu läheb heategevuseks.
S
oodsaid arvuteid tasuks jahtida näiteks Byte House’ist aadressilt Vanemuise 21. Võib leida nii vanemaid kui ka päris uusi. Hinnad varieeruvad. Garantii antakse aastaks või pooleks. Ujula Konsumist (Ujula 2) Bit Boardi esindusest leiab tudeng aga paari- kuni neljaaastased HP, Delli ja Lenova äriklassi sülearvutid alates 149st eurost. Pood annab sõltuvalt hinnast kolm kuni kuus kuud garantiid. «Meie arvutid tulevad suurematelt liisingufirmadelt üle Euroopa ja on väga vastupidavad,» lubab Küllo Piibe Bit Boardist. Katre Tatrik
Maaja Lilleleht ostab tavaliselt riideid, mille hind jääb paari euro kanti. Pildil kannab ta mantlit, mille sai Humanast ühe euro eest, ja kleiti, mis maksis alla euro. Kuperjanovi tänava Hot-ist leitud kaelaehte eest tuli tal välja käia euro ja 60 senti. Foto: Kristjan Teedema
11
28. august 2012
12 t u d e n g i n a t a r t u s K ii r pi l k ü l i õ pi l a s ü h e n d u s t e a ja l u kk u Eesti vanim akadeemiline organisatsioon on 1870. aastal (ametlikult küll 1883. aastal) asutatud Eesti Üliõpilaste Selts. Vanima tudengiorganisatsiooni kohale pretendeerib ka korporatsioon Arminia Dorpatensis, mis on asutatud 1850. aastal, kuid ei ole järjepanu nõnda kaua tegutsenud. Vanim eestlaste korporatsioon on 1900. aastal Riias rajatud Vironia. 1915. aastast alates tegutsev Eesti Korporatsioonide Liit on katusühendus kümnele Eesti meeskorporatsioonile: Vironia, Fraternitas Estica, Sakala, Ugala, Rotalia, Fraternitas Liviensis, Leola, Revelia, Tehnola ja Fraternitas Tartuensis.
Ainult mehi võtab liikmeks veel üliõpilasselts Liivika. Samuti tegutseb Eestis mitmeid naisorganisatsioone, neist vanim on Eesti Naisüliõpilaste Selts aastast 1911 ja noorim 2011 (sic!) aastal asutatud Sororitas Estoniae. Naiskorporatsioonidest tegutsevad Tartus Filiae Patriae, Indla ja Amicitia, ainult Tallinnas Lembela. Eestis tegutseb ka kolm segaorganisatsiooni: EÜS Põhjala, EÜS Veljesto ja Fraternitas Fennica. Erinevate akadeemiliste organisatsioonide liikmeid võib tänapäeval olla kokku 3000–4000.
v e e l ü k s maa i lm
need Mütsilotudes tudengid J
uhtusin paar aastat tagasi Toomemäelt koju jalutama, kui minu ette ilmusid ühtäkki kaks jutukat vanamemme. Samal ajal lähenesid vastassuunast kolm lõbusat korporanti. Hetk pärast teklikandjate möödumist küsis üks vanamemm teiselt: «Mis mütsilotumehed need veel on?» ning teadjam memm vastas: «Nood on miskid korporandid...» Tartus võib tihti näha teklites noorsande, harvem ka neiusid, kes tavalise peakatte asemel oma akadeemilise organisatsiooni mütsi kannavad. Igal korporatsioonil või seltsil on kindlate värvidega tekkel, mida võivad kanda ainult täieõiguslikud liikmed. Burši* peavari on tema tähtsaim vara ja sellesse peab ta suhtuma suure lugupidamisega. Kuigi aja jooksul on elu leebunud ja korporatsioonide suhe ülikooliga ümber vaadatud, siis Alexander Mõttuse juhtum 1882. aastast kirjeldab värvikalt, kui oluliseks peeti värviteklit ajal, mil vaid vähesed üliõpilased polnud organiseerunud. Alexander Mõttus julges kanda peadtõstva eestluse sümbolit, sini-must-valget teklit, mille baltisaksa buršid talt jõuga ära võtsid ja jalge alla tallasid. Lõpuks heideti vaene mees ülikoolistki välja, sest eestlaste organisatsioon polnud saanud ülikoolilt asutamisluba. Aasta hiljem sai Eesti Üliõpilaste Selts ka ametlikult asutamisloa, paraku küll seltsina, mitte esialgu soovitud korporatsioonina. Esimene eestlaste korporatsioon aga registreeritakse hoopiski 1900. aastal Riias. Seal alustab tegevust korporatsioon Vironia. Olgugi, et säärane karmus on akadeemilisest maailmast kadunud, kehtivad mõned kirjutamata reeglid tänini. Kaota-
Igakevadises volbrirongkäigus võib näha sadu korporante ja üliõpilasseltside liikmeid. Tekli värv aitab ära tunda, kes millisesse ühendusse kuulub. Foto: Kristjan Teedema
Ja kus mujal võib juhtuda, et noore studioosusena on võimalik diskuteerida õlleklaasi taga mõne vana professorihärraga, kelle tekkel on juba õige hõre.
tud tekli leiutasu on tavaliselt mitu kasti kesvamärjukest. Kuigi tihti eeldatakse teklikandjatelt reeglite järgimist ja aatelist käitumist, pole siiski põhjust arvata, et korporatsioonides valitseks kasarmulik elulaad – pigem armastavad korporandid, nagu noored inimesed ikka, vaadata elu läbi huumoriprisma. Vempe tehakse akadeemilises maailmas tihti ja pole ka võimatu, et ühe korporatsiooni liikmed proovivad teiste üle natukene nalja heita. Näiteks on kuulutuste portaalis pandud müüki teise korporatsiooni hoone, kingitud vett, mis on kinnikorgitud õllepudelites või tehtud libakõne,
kus mõni osav järeleahvija on teeselnud nooremate liikmete eksitamiseks prominentset vilistlast.
H
uumor on elus edasiviiv jõud ja see muudab iga ettevõtmise hulga lõbusamaks. Just seepärast on akadeemilistes organisatsioonides palju harivaid võimalusi, mida igapäevane koolirutiin ei pruugi alati pakkuda. Oma liikmetelt oodatakse, et nad leiaksid aega end harida nii etiketikoolitustel, tantsutunnis uusi tantsupoognaid lihvides kui ka ettekandeõhtutel asjalikku juttu kuulates. Paraku ei juhtu aga kasulikud ettevõtmised iseenesest,
vaid keegi peab need algatama ning teoks tegema. Siingi on võimalik noorel tudengihakatisel üht-teist korporatsioonis või üliõpilasseltsis omandada, olgu siis korraldatavaks ürituseks volber, õllelaud või aastapäeva ball. Loomulikult ei tähenda elu organisatsioonis pelgalt organiseerimist, sest eelkõige on korporatsioon siiski vennaskond ja just sõprusside, mis korporatsioonis aja jooksul tekib, on kõige väärtuslikum. Suhtlemine kaaslastega teistest teadusharudest on ühtaegu nii lõbus ajaviide kui ka silmaringi avardav kogemus. Ja kus mujal võib juhtuda, et noore studioosusena on võima-
lik diskuteerida õlleklaasi taga mõne vana professorihärraga, kelle tekkel on juba õige hõre. Kuid akadeemiliste organisatsioonide maailm pole siiski kõigile, sest üliõpilane peab väärtustama traditsioone ja uusi väljakutseid ning just sellisel puhul on teklit kandes võimalik elada üsna mahlakat ja huvitavat elu. Akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonidega liitumise ja külalisõhtute kohta leiab rohkem infot aadressilt: www.ak.org.ee ne
*Burš – korporandist üliõpilaMihkel Liiber Korporatsioon Rotalia