Tudengina Tartus 2013 by Postimees

26. au g u s t 2013

TUdengina TaRTUs r e K l a a M i l i s a t o i M e ta J a J Ü r i s a a r , P r o J e K t i J u H t M a r i - l i i s a a s M ä e , 7 3 9 0 3 9 5 , K e e l e t o i M e ta J a e n e n a g e l M a a , K Ü l J e n d a J a K r i s t i i n a o J a l a , Vä l J a a n d J a a s P o s t i M e e s

TERVITus

TeRe, Rebane! s

a oled asunud uskumatule rännakule. See võib olla klišee, aga see on ühtlasi ka tõde. See ei muuda ainult sinu elu – see muudab sind ennast. Las ma jutustan sellest lähemalt. Rebaseaeg on pöörane. Kogesin seda kolm aastat tagasi omal nahal. 40 uut tuttavat, sissejuhatus ülikooli toimimisse, korralik doos üliõpilaskultuuri, kaks tutvumispidu – esimesel päeval. Esimese kahe nädalaga kahekordistus sõprade arv Facebookis. Tutvumisüritusi toimus rohkem, kui kogeda jõudis. Saime ristitud ning uude perekonda ja kultuuriruumi vastu võetud. Selgines karmi reaalsuse põhitõde – iseseisev elu keerleb peamiselt toidu ümber. Esimeste kuude jooksul naersin lugematu arv kordi pisarateni, liitusin bändiga, aitasin instituudi jõulupidu korraldada, leidsin sõpru kogu eluks, jõin sessi ajal liitrite kaupa musta teed ja kukkusin matemaatikaeksamil esimesel katsel läbi. Esimesed ülikoolikuud on intensiivsed ja kahtlemata kogemist väärt, aga nende sära pole igavene. Ühel hetkel tõstad sa loodetavasti pilgu ja küsid: «Mida siin veel teha saab?» Sest kui aus olla, siis on tudengiks olemine nii palju rohkemat kui eriala, diplom ja pidu Rüütli tänaval.

liõpilasena on sul unikaalne võimalus kogeda täiel rinnal kõike, mida Tartul on pakkuda. Tahad teha bändi, sporti, teatrit, balli, näitust, kino, heategevust või teadust? Tahad luua kommuuni või vabaühendust, õppida juhtimist ja meeskonnatööd, tahad minna välismaale või hõivata tühjalt seisvat maja, tahad muuta maailma või lihtsalt oma kodukanti? Parim osa? Sellises vanuses ja keskkonnas on raske midagi nii metsa keerata, et sellest sünniks midagi hullemat kui hea õppetund. Esita endale väljakutse, leia oma tee. Mina leidsin oma tee, kui ma juhuse tahtel üliõpilasesindusega liitusin. Kuus kuud hiljem olin ühise debatilaua taga haridusministriga. Veel pool aastat hiljem valiti mind esin-

KasPar KruuP

duse juhatusse. Nüüd me seisame hea selle eest, et see usk üliõpilaste piiritusse potentsiaali ka reaalseid tulemusi tooks. Meie kätes on tulevik ja selle teostamisel ei ole ükski takistus liiga suur. Mul on tunne, et ma olen kogenud ja õppinud rohkem kui senise elu jooksul kokku ning et see on alles algus. Kuid see on ainult üks teekond kõigist võimalikest.

asuta seda võimalust ja võta ülikoolist viimast. Ole kriitiline ja esita keerulisi küsimusi. Ole idealist ja esita küünikutele väljakutse. Avasta oma võimete piirid ja ületa need. Avasta oma tugevused ja arenda neid. Ole valmis muutma oma kodulinna, Eestit, maailma ja iseennast. Ole rohkem. KasPar KruuP tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees

kui auS olla, SiiS on tudengikS oleMine nii Palju rohkeMat kui eriala, diPloM ja Pidu rüütli tÄnaval.

SelliSeS vanuSeS ja keSkkonnaS on raSke Midagi nii MetSa kee rata, et SelleSt Sün nikS Midagi hulleMat kui hea ÕPPetund.

26. august 2013

2 t udengin a ta r t us

98 046 avaakTUsed tartu ülikool 2. septembril kell 10 ülikooli aulas teaduskondade aktused usuteaduskond kell 11.15 aulas arstiteaduskond kell 12 aulas loodus- ja tehnoloogiateaduskond kell 12 Vanemuise 46 ringauditooriumis Matemaatika-informaatikateaduskond kell 13 aulas Kehakultuuriteaduskond kell 14 aulas Majandusteaduskond kell 15 aulas Õigusteaduskond kell 16 aulas sotsiaal- ja haridusteaduskond kell 17 aulas Filosoofiateaduskonna instituutide infotunnid vt www.fl.ut.ee tartu tervishoiu kõrgkool 2. septembril kell 11 nooruse 5 Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledž 2. septembril kell 11 Puiestee 78 aulas eesti Maaülikool 2. septembril kell 12 Kreutzwaldi 64 aulas tartu kõrgem kunstikool 2. septembril kell 12 galeriis noorus riia 11 eesti lennuakadeemia 2. septembril kell 12 õppehoones Ülenurmes lennu 40. eesti ettevõtluskõrgkool Mainor 4. septembril kell 13 Pepleri 6

ELANIKKU ELAB TA R T U S R A H VA S T I K U R EG I S T R I A N D M E T E L

KÕ RG E M AT ÕPPEASUTUST ON TA R T U S , N E I S O N KO K K U Ü L E 21 0 0 0 ÕPPURI

TaRTU kannab TUdengiTe nägU i

nimesed on erinevad, tudengid on erinevad. Ei ole asju, mis neile kõigile ühtviisi sobiksid. Aga üht-teist oskan oma kahekümneaastase tudengistaaži põhjal siiski soovitada. Ehkki ilma ülikoolideta võiks Tartu ikkagi olemas olla, seisaks selle koha peal kindlasti hoopis teistsugune linn. Nii et Tartul on sajandite jooksul olnud aega tudengitega kohaneda. Tudengitel temaga ka, mis sest, et iga aastakäigu jaoks algab kõik uuesti otsast peale. Sestap on Tartu tudengitele üsna mõnus paik, mis suures osas kannab ka nende nägu. Elupaikadest kõneldes – esimesena tulevad muidugi meelde ühikad. Suurem jagu neist on praeguseks hoopis teistsugused, kui olid kakskümmend aastat tagasi. No ja jumal tänatud. Mõned muidugi ei ole. Nende suhtes ettevaatust: igaühele säherdune elamispind ei istu. Kellele istub, see pruukigu südamest. Teistel tasub kindlasti kaaluda ka erakat, olgu siis omaette või mitme peale. Neid on Tartus samuti mitut sorti, ja kuigi klassikalised tudengilinnaosad on Karlova ja Supilinn,

ei tähenda see, et Anne- või Tammelinna ei tasuks kaaluda, Tähtverest ja Ropkast rääkimata. Parim aeg korteriotsinguks on muidugi kevadel, sügis on kõige kibedam ja kallim. Tartu tudengielu üks eripäradest on, et siin tegutsevad aktiivselt ja silmatorkavalt üliõpilaskorporatsioonid ja -seltsid. Jällegi, igaühele need ei sobi ja ei peagi sobima. Aga ikkagi tasub minna ja uurida, mida need endast kujutavad ja mis seal tehakse. Kes selle elulaadiga hästi läbi saavad, on pärast soovituse eest tänulikud. Kes ei saa, sel tasuks mõelda Tartu ülejäänud seltsielu peale: akadeemilisi, erialaseid ja kõikvõimalikke muid ühinguid on linn kubinal täis. Ja seltsielu on tudengile tähtis. Ülikooliaastad on aeg, kus igaüks peaks võimalikult palju erisuguste inimestega suhtlema. Esiteks pole muul viisil võimalik teada saada, kas valitud eriala on ikka õige ning milliste teadmistega maksaks seda kõrvalt täiendada. Teiseks kujuneb nii sotsiaalne võrgustik, mida hiljem eluaeg kasutad. Sa ei tea iial, kuhu keegi omadega välja jõuab või millal sul läheb hä-

Raul Veede

dasti tarvis tuttavat geneetikut, ajakirjanikku või programmeerijat. Ühel ootamatul hetkel on jube kasulik, et oled kakskümmend aastat tagasi kellegagi konspekte vahetanud, üürikat remontinud või kõrtsus kaks õlut võtnud.

is õllevõtmisse puutub, siis teatud piirides on see (ja mitmesugused muud napsivõtu vormid) akadeemilise traditsiooni osa. Piiride ületamine ka. Muidugi pole see sunduslik ja ülikooli saab

väga hästi ka karskelt lõpetatud, aga nõnda see kord juba on. Tähtis on hoopis see, et napsise peaga tehtud lollustel mõistus siiski silma peal hoiaks. Purjuspäi üle Kaarsilla kaare ronimine või talvel Emajõkke minek ei ole eriti nutikas mõte. Teate, tudengi elusana ületalvepidamine on tähtis nii tudengile endale ja ülikoolile kui ka linnale. Tartu tudengi ja Tartu linna suhe ei ole mõistagi abielu. Seda ei pea tingimata ametlikuks tegema. Aga võib. Nii et oleks mõistlik kaaluda, kas see asi ennast siiski ära ei tasuks. Mõnele on oluline sõidutoetus, mõnele linna pakutavad hüved. Kui juhtub, et majja sigineb pisiperet, või otsustab ülikool taas reegleid omatahtsi muuta, võib linna tugi marjaks ära kuluda. Asju, millele mõelda, tudengil jagub. Kõige muu kõrvalt tuleb ju ka ained õppida ja eksamid läbida. Kõige tähtsam on hoopis pealehakkamine. Ainult üks ei soorita eksamit kohe kindlasti mitte – see, kes sinna ei lähe. raul Veede Üliõpilane 1992. aastast, filosoofia magistrant tartu linna meediaspetsialist

OSTA KOHAPEALT Raekoja plats 11, Tartu

Suurima erialase ning teaduskirjanduse valikuga raamatupood Tartus Õpikud ning Tartu Ülikooli väljaanded 10% soodustus Tartu Ülikooli ning Eesti Maaülikooli üliõpilastele ning õppejõududele Võimalus tellida raamatuid tutvumiseks Kohapeal ka suur valik erinevaid e-lugereid Regulaarsed näitused ning sooduspakkumised

Suurima valikuga online raamatupood Eestis Üle 10 miljoni inglise-, saksa-, venening eestikeelse raamatu E-raamatud ning e-lugerid 10% soodustus Tartu Ülikooli ning Eesti Maaülikooli üliõpilastele ning õppejõududele Tasuta kohaletoimetamine üle Eesti kriso.ee

TELLI INTERNETIST

26. august 2013

t udengin a ta r t us

187

uut välisüliõpilast võeti vastu Tartu Ülikooli tasemeõppesse. Enim õppureid tuleb soomest, ukrainast ja Indiast. Enim avaldusi laekus magistriõppes tarkvaratehnika ja Euroopa liidu - Vene uuringute õppekavale ning esimeses õppeastmes tavapäraselt arstiteaduse õppekavale.

vahetusüliõpilast tuleb Eesti Maaülikooli õppima maastikuarhitektuuri, mis on vahetustudengite seas populaarseim eriala. Maaülikoolis õpinguid alustavate välisüliõpilaste seas on populaarseim endiselt veterinaarmeditsiin, mida asub õppima 24 soomlast ja üks küproslane.

H EA

HI N D

uusTulNukad

Rebased TUnnevad ooTUsäRevUsT misel kõige suuremat ärevust? Teadmatus, mis mind ees ootab. Millised on mu kursusekaaslased ja kas õppimine on tõesti nii raske, kui räägitakse. Pisiasju on palju, kuid enamasti on see vaid meeldiv ärevus, nagu lapsena oli enne jõule.

LUISE LEEMET Tulevane eriala? Arstiteadus Tartu Ülikoolis. Üle-eelmisel aastal sattusin pooljuhuslikult töövarjupäeval haiglasse vaatlema. Olen alati tahtnud oma tööga teistele abiks olla ning pärast seda päeva ei suutnud ma mõelda paremat võimalust kui arstiks saamine.

Kas ülikool toob võrreldes keskkooliga juurde pigem vabadust või kohustusi? Kindlasti mõlemat, käivad ju vabadus ja kohustused käsikäes. Kindlasti on tore, kui saab ise oma aega sättida ja mõne tüütuma loengu vahele jätta, kuid see omakorda eeldab, et saan koolitööga hakkama.

Mida tähendab sulle rebaseks olemine? Ausalt öeldes ei ole ma sellele väga mõelnudki, aga tõenäoliselt saab see minu jaoks koos kooli algusega tähenduse. Mis tekitab ülikooli astu-

Miks tahad saada tudengiks? Ega ma ei ütlekski, et ma tahan saada ülikooli tudengiks, ma tahan õppida füüsikat.

Ma arvan, et süsteem on natuke teistsugune. Alguses on vist raske. Keskkoolis õpetaja ütleb vist rohkem, mida teha, ja muretseb rohkem. Ülikoolis tuleb ise rohkem teha.

Mis tekitab ärevust? Pean otsima töö ja siis veel õppima ka. Kas see tuleb välja.

edasi käia. See, kas mul enda jaoks üldse jääb mingit aega töö, kooli ja korbi kõrvalt. Kas ülikool toob juurde vabadust või kohustusi? Pigem ikka vabadust, sest näiteks tavakooli kõrvalt on päris raske tööl käia, päevane aeg on kinni. Ülikoolis saab neid asju rohkem sättida. Teisest küljest on muidugi raskem ka, et kui on vabadus käes, siis on mõnevõrra raskem ennast sundida asju tegema.

Mida tähendab rebaseks saamine? See hirmutab mind veidi. Mõtlen keskkooli rebasepäevadele, need on küll viimaste aastatega päris jubedaks läinud, ma loodan, et ülikoolis midagi nii hullu pole. Mis tekitab ärevust? Ma arvan, et esimene nädal – uued inimesed ja õppekava paikapanek, see valmistab üldse veidi muret. Olen lugenud, et on palju tuutoreid, kes kenasti aitavad.

SANDER SATS

Millised olid teised variandid? Need olid selle tingimusega, et kui peaks juhtuma, et ma ei saa arstiteaduskonda sisse. Näiteks oli üks võimalus õppida materjaliteadust. Mida jääd keskkoolist taga igatsema? Loomulikult jään paljut igatsema. Klišeena saan siinkohal üles lugeda kõik toredad kaaslased, kes nüüd maailma laiali lähevad ja keda seetõttu paraku vähem kohtan. Loomulikult hakkan puudust tundma ka oma õpetajatest, kes piitsa ja präänikut kasutades on vorminud minust minu, aga ilmselt ka sellistest pisiasjadest nagu koolikella helin ja turvamehe sõbralik naeratus hommikul.

õpetajaid ja muid asjapulki ning nendega oli väga mõnus koos õppida ja muid asju ajada.

TRIIN KASK

VENNO VIPP Tulevane eriala? Füüsika Tartu Ülikoolis – kõige tähtsam ala. See on ainus asi, mis on aidanud edasi kogu ajaloos. Võib-olla mitte ainus, aga üks nendest vähestest, ja seda läheb väga vaja. Millised olid teised variandid? Keskkonnatehnika, vist oli maaülikoolis. Valik jäi füüsikale, sest see on natuke konkreetsem. Mida jääd eelmisest koolist ehk Tallinna polütehnikumist taga igatsema? Kindlasti jään igatsema sõpru, aga ka õhkkonda koolis. Polütehnikumis oli palju noori

Tulevane eriala? Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus maaülikoolis. Ma olen kogu aeg tahtnud õppida midagi kunstilist, kus on vaja kujutlusvõimet. Ma arvan, et seal on. Olen kogu aeg maal elanud ja seal on sellist looduse kujundamist. Kas oli ka muud mõttes? Muidu ma oleks läinud kas arhitektuuri, sisekujundust või midagi sellist õppima. Arhitektuur tundub natuke liiga raske ja sisekujundust ei läinud sellepärast, et vastuvõtt on millalgi talvel. Miks tahad saada tudengiks? Näiteks et tulevikus paremat töökohta saada ja et ennast arendada. Mis tekitab ülikooli astumisel ärevust?

Tulevane eriala? Informaatika Tartu Ülikoolis. Hakkasin kuus kuud tagasi töötama programmeerijana. Kuna ma käisin kutsekoolis ja lõpetamine oli talvel, siis peale seda läksin tööle ja töötan siiani. Asi hakkas huvitama ja mõtlesin, et lähen seda õppima. Kutsekoolis õppisin arvuti ja arvutivõrkude eriala, aga see oli rohkem selline riistvara teema, mis mind väga ei huvitanud. Rohkem hakkas huvitama tarkvaraosa. Minu jaoks oli valik kas informaatika või arvutitehnika. Rohkem variante eriti polnud. Kas jääd midagi kutsekoolist taga igatsema? Mitte eriti. See oli väga madala tasemega, kogu aeg oli selline tunne, et mingit väljakutset ei ole. Olid sellised inimesed, kes tavagümnaasiumisse sisse ei saa. Mis tekitab ülikooli astumisel ärevust? Natuke mõtlen seda, et kuidas ajaga hakkama saan, sest kavatsen poole kohaga ka tööl

Vallikraavi 4, Tartu

KADI ÕUNAS Tulevane eriala? Matemaatiline statistika Tartu Ülikoolis. Mõtlesin alguses matemaatika peale, aga siis lugesin, et see on mõeldud rohkem pedagoogidele või teadustegijatele. Kuna ma tahtsin siiski matemaatika peale jääda, siis mõtlesin, et matemaatiline statistika oleks midagi sarnast ja samas natuke midagi uut ja põnevat. Eelmisel aastal mõtlesin üldse minna maaülikooli geodeesiat õppima, see mõte jäi tagaplaanile. Matemaatiline statistika oli ikkagi juba kaks aastat plaanis. Mida jääd keskkoolist taga igatsema? Kindlasti oma vanu sõpru, sest väga paljud ei tule Tartusse. Käisin maakoolis, see oli hästi hubane. Seda, et kõik oli nii kokkuhoidev nagu üks suur pere.

KRISTJAN SEPP Tulevane eriala? Minu tulevane eriala on metsandus maaülikoolis. Valisin selle, sest mulle meeldib mets ja kõik sellega seonduv ning minu isa ja vanaisa on samuti metsamehed. Alternatiiv olnuks loodusturism. Kas jääd midagi keskkoolist taga igatsema? Enim seda suurepärast klassi koos klassijuhatajaga. Miks tahad saada üliõpilaseks? See tundub pärast keskkooli lõpetamist parim valik. Mis tekitab ärevust? Eks ikka tekitab kõige suuremat ärevust uus keskkond, kus õppima asun. Kunagi ei tea, mis võib ees oodata. Ajapikku kohanedes kaob ka ärevus. Merilin saraPuu

26. august 2013

4 t udengin a ta r t us töö

tutvused aitavad tööd leida U

ue sügise saabudes tulevad ülikoolilinna taas uued (ja ka vanemad) tudengid, kuid enamik muresid ja rõõme on samad, mis igal aastal. Üks muresid on see, kuidas leida kooli kõrvalt tööd. Samal ajal tahaks ju edukalt õppida ja elada värvikat tudengielu. Kas ja kuidas on see võimalik? Tartu Ülikoolis kolmandale kursusele jõudnud Meliita Niklus õpib eesti ja soome-ugri keeleteadust. Kooli kõrvalt on ta leidnud aega, et ka tööl käia. Neiu töötab klienditeenindajana toitlustuses. «Et tööd leida, saatsin CV Keskuse kaudu elulookirjelduse mitmele tööandjale ning mõni aeg hiljem võeti minuga ühendust ja kutsuti vestlusele,» rääkis Niklus. Neiu arvates ei kutsuta naljalt vestlusele noori inimesi, kel pole kogemusi. «Seetõttu saatsin CV paljudele tööandjatele,» lisas ta. Tööandjalt kuulnud neiu hiljem, et ta valiti välja seepärast, et tal on huvitav nimi. «Seega tundub, et vahel on vaja vaid veidi õnne,» lausus Niklus. Meliita Nikluse sõnul on paljud tema sõbrad leidnud tööd tutvuste kaudu. «Seetõttu ongi oluline, et tudengid oleksid ka väljaspool kooli aktiivsed, sest tutvused mängivad suurt rolli,» rõhutas ta. Eesti Maaülikoolis õppiva ja transpordifirmas töötava Mikk Miidla sõnul on samuti töö leidmisel ülioluliseks tutvused. «Tean, et paljud kandideerivad CV Keskuse kaudu ja jäävad oo-

öösel töötamine ikka paras surm ja järgmine päev on niiöelda maha kantud,» ütles Miidla.

Eesti ja soome-ugri keeleteadust õppiv Meliita Niklus töötab kooli kõrvalt Tartu kaubamaja Coffee In-is. Neiu arvates ei kutsuta naljalt töövestlusele noori inimesi, kel pole kogemusi. Foto: Anni Nöps

tama vastuseid, mida enamasti ei tulegi,» lausus noormees. Tema sõnul tuleb töö otsimisel kindlasti pöörduda tuttavate poole, käia väljas ja sobitada uusi tutvusi. «Nii suurenevad

võimalused töö leidmiseks,» kinnitas ta. Enne tööle minemist tuleb Miidla sõnul teha igal tudengil endale selgeks mõned asjad. «Esiteks tuleb vaadata üle tun-

niplaan, et näha, kui palju kooli kõrvalt aega üle jääb,» lausus noormees. Läbi mõelda tuleb ka see, kas soovitakse tööd teha pigem päeval või öösel. «Niipalju kui mina olen kuulnud, on

artu Ülikoolis õppiv ja töötav Marju Himma-Kadakas nentis, et ülikooli tulles said hoolega kogutud säästud kiiresti otsa. «Üüri maksmise kuupäeva lähenedes hakkas üha enam kollitama küsimus, kust saada raha,» rääkis Himma-Kadakas. Tema sõnul olid ülikooliaja suurimaks plussiks just need tuttavad, kelle abiga kooliaasta alguses säästud ära kulutati. «Ühtlasi olid needsamad sõbrad aga parimad, soovitamaks tööotsi,» lisas ta. Himma-Kadaka sõnul tuleb alati kasuks kõiksugustesse organisatsioonidesse kuulumine, nagu näiteks üliõpilasesindus või -korporatsioon. «Kui teed häält, et otsid tööd, oskad teha seda, teist ja kolmandat, siis jõuab töö ka sinu kätte,» arvas Himma-Kadakas. Ta tõi välja kolm töö leidmise reeglit. «Esiteks, käi ja suhtle inimestega, sest info liigub kõige kiiremini inimeste kaudu,» ütles ta. Teiseks võiks liituda karjäärilistide ja teiste kanalitega, kus info liigub. «Kolmandaks tuleb suurelt unistada ja nii leiavad unistuste täitumised ka tee sinuni,» arvas ta. Tartu Ülikoolis kolmandal kursusel psühholoogiat õppiv Margit Kaljuve töötab kooli kõrvalt ettekandjana väikeses restoranis.

Näpunäiteid töö otsimiseks Liitu organisatsioonidega. Käi väljas ja tutvu inimestega. Tutvused on üliolulised! Võimaluse korral otsi ka erialast tööd – kogemused on tulevikus tähtsad. Planeeri oma aega! Mõtle täpselt läbi, millal, milleks ja kui palju on mõistlik aega jagada.

«Leidsin töö tuttava kaudu, kes otsis Facebookis enda asemele uusi töötajaid,» rääkis Kaljuve ja lisas, et ta hoidis silma peal ka töökuulutuste portaalidel ning uuris sõpradelt-tuttavatelt töövõimaluste kohta. «Enamik mu sõpru, kes töötavad, on samuti leidnud rahateenimise võimaluse ikka tutvuste kaudu, kuigi ka tööportaalidest leitakse sobivaid kohti,» ütles neiu. Margit Kaljuve sõnul on töö leidmisel oluline väiksemapoolne töökoormus ja paindlik töögraafik, et töö ei hakkaks õpinguid segama. «Me oleme siia tulnud siiski õppima, mitte töötama,» rõhutas ta.

Maitseb päeval ja öösel! www.fasters.ee

Merilyn Säde

26. august 2013

t udengin a ta r t us

Bermuda kolmnurk moodustub kolmest pubist Rüütli tänaval. Sügisõhtutel on siin sageli palju rahvast.

Foto: Margus Ansu

pidu

Vajad meelelahutust? Lahendus on siin! Ajakirjandustudeng Merilyn Säde proovis järele ülikoolilinna parimad peopaigad. Siin on kokkuvõte.

BERMUDA KOLMNURK (Rüütli tänav) Seda teavad kõik vanemad tudengid ning küllap saab esimesel pubiringil juba aimu, miks just selline nimetus. Bermuda kolmnurk koosneb kolmest Rüütli tänaval asuvast pubist. Nendeks on Möku, Kivi ja Trepp. Pole vahet, millisest alustad – läbi tuleb käia nad kõik! Sügisel ja kevadel võib Rüütli tänaval kohata paljusid tuttavaid ja mittetuttavaid, kes kõik tänaval auru välja lasevad, juttu puhuvad ja niisama ringi trallitavad. Talvel on siin vähem rahvast, kuid kui külma ei karda, võib teisigi külmalembeseid seltsilisi leida. Bermuda kolmnurga avastamine alaku!

CLUB ILLUSION (Raatuse 97) Kui nädala sees peaks tekkima palju vaba aega, siis kolmapäeviti võib selles klubis retromuusika järgi jalga keerutada ja lisaks Tartu ülikoolide tudengitele kohata ka erasmuslasi. Rohkem infot Facebookist või www.illusion.ee.

KROOKS (Jakobi 34) Pubi ise peab end karmi mainega kohaks, sest nende kodulehel seisab, et koristaja on leidnud hommikul põrandalt nii verd kui ka hambaid. Nende kodulehelt võib veel lugeda: «Krooksu pubi on ja jääb alati

kohaks, kus klient ei ole kuningas. Laseme karmi muusikat, pakume ohtralt kanget alkoholi, nuumame söökidega kliente ja ilueedisid näha siin ei taha. Muusikat valdavalt 80ndatest aastatest, kuna, olgem ausad, pärast seda enam muusikat teha ei osatud.» Lisateavet Facebookist või www.krooks.ee.

GENIALISTIDE KLUBI (Lai 37 taga) Genialistide klubi kirjeldab end ise nii: «Tartu subkultuurimaja, eriliste ja avatud inimeste klubi ja kohtumispaik, kus põimuvad teater, muusika, kino ja rõõm. Pole olemas elitaar kultuuri, massikultuuri ja mittekultuuri. On see, mis puudutab, ja see, mis mitte. On ideed. On sallivus. On avatus. Ka Sina võid olla klubis! Aga noh, ega me ei sunni, kui ei meeldi. Kõigile ei meeldigi Genklubis.» Rohkem teavet Facebookist või www.genklubi.ee.

CLUB ATLANTIS (Narva mnt 2) See klubi ootab julgemaid peolisi juba teisipäeva õhtul. Siin armastavad käia välistudengid, kuid tutvusi saab sobitada ka eesti tudengite ja teistegi peolembeste inimestega. Rohkem infot Facebookist või www.atlantis.ee.

SHOOTERS (Poe 10) Mõnus tantsumuusika, maitsvad shot’id ja hulgaliselt pidutsemist armastavaid inimesi – seda kohtab Shootersis alati. Shootersi koduleht lubab: «Teid ootab Tartu ja arvatavasti kogu Lõuna-Eesti kõige metsikum baar, kus saavad kokku need, kes teavad, et alati on põhjust pidutsemiseks.» Lisateavet Facebookist või www.shooters.ee.

ILLEGAARD (Ülikooli 5) Koht, kuhu jalgpallisõbrad on enam kui oodatud, sest seal näidatakse ja vaadatakse jalkat, räägitakse ning pakutakse ka külma õlut ja näkse. Ka ise saab end proovile panna ning lauajalkas kätt proovida. Rohkem infot Facebookist või www.illekas.ee.

CLUB TALLINN (Narva mnt 27a) Kolmapäev on ühe euro päev ehk europidu! Klubis maksavad kõik joogid vaid üks euro ning rahvast on kohal rohkem kui inimesi. Rohkem infot Facebookist võib www.clubtallinn.ee.

ZAVOOD (Lai 30) Siin võib kohata kõiki karvaseid ja sulelisi. Saab mängida lauajalkat, istuda ja juttu puhuda ning väga kireva seltskonnaga tutvuda. Siia tulevad kohale kõik need, kel on pidutsemiseks jaksu veel ka kell viis hommikul, kui kõik teised kohad on kinni pandud. Rohkem infot www.zavood. ee.

PIROGOVI PARK (Lossi ja Ülikooli tänava nurgal) Ainus avalik koht Eestis, kus võib avalikult alkoholi tarbida (see on lubatud 15. märtsist 15. oktoobrini). Juua tohib kuni kuueprotsendist alkoholi. Eriti populaarne on park kevadel, kui esimesed soojemad ilmad endast märku annavad. Kuid seal armastatakse aega veeta ka suvel ja sügisel.

26. august 2013

6 t udengin a ta r t us

aä är e

Vao

n va m Na

e Ve n

Mä

Mä e

us-

i m

a a

oo K

Kn gu Mä e

Lu bja u

rja

R 34 7 18

ee me

ak a Ph

Ü enu

Sepa vä a

Võru

P m a

Raua

Kung a

e u u

ud Ra

2 21

Võru

Pa g

Homm ku

mm R

7 18

i lon

Me Veski

.Ja Tamme p

Raud ee

Hii e

C.R

3 8 11

Rav a

5 19 16A 21

Kann ke e

A h ek N u Ma

R ngtee 7 18

K aav

ROPKA Sepa

Ko de

Ke a

S b

Sep

Tähe

19 22

Rop

Ropkamõ a

Va a a

4 9 11 12 13

Sepa

RO TÖÖ RAJ

a aka

Sep ko a

R ng

12 13 21

Aa d a

A a rd a

Leeg

2 6 9 11 12 13 22

Vaa ka

Tähe

Ropk

Ja aka

Me ka

2 6 T ha 12 13

E Kaubama a

u 2 6 9 11

4 9 11 12 13 19

m A andu e

Pu de

Tegu

Rah

Au ok ku

2 6 19 22

Raua

Sa me

2 9 21

Saeko a Pu d

T gu

5 2 6 19 21

Kalevi

Linda

Teg u

õb a

9 22

Täh E ak n k

õb a 2 21

N gu a

4 11

lev

e Täh

Vaba

Sõbra

uu kaa

e Ü enu m

R ngtee Ta bu

9 11 12 13 17 22

9 11 12 13 17

9 17 oodu ma k

Tähe

Võru

Kesk

Kuu

Tehase

4 9 11 12 13 19

SO NASTE

a m

KARLOVA

ar ka

Vaba

Lin

Õnne

nda

Voo u

2 E263

ofi

Nõ

o Fil

VARIKU

d A A da

Jõe L To o

Õnn

Kabe

Kop

Eha

Ka k

Kop

otu Lo

Ka an

h p buss a u ee Täh sad e e on d Pääs e een s us k ab gaas ava 112 Po se 110 Ta u heako a e e on 1789 Lõuna Ees n o e e on 740 4020 17017 Usa dus e e on ke 18 22 742 7111 Las e ab e e on asu a 116 111

oo u

Eha

k k

i R a

Au a

tan

P oo

Turu

Tu u

oo a

Ka o a Gümnaa um

Ale v

K aa

R amä

ke T he - ä 9 o du K

Aard a

o Ro

Bu aam Bussijaam

Kas

äi

Raud

6 8 22 Leev ke e 2

e Al

u mP p

Kü mhoon

ik Vä

2 6 8 21

Roopa

12550 12012

Mõ a ah

maa n

Käo

Sadamateater Sadama ea e

Vabadu

Ka m

P n

e Tamm

2 6 8 18 22

Õun

T ha e

Tamm p

Aard a

RÄNILINN

Kung a

na Fort1u3u14 16A

Lille

R amä

TAMMELINN nas

Tuv

Buss pea us Sõ dusuund Buss n

MTÜ EESTI MAAÜLIKOOLI SPORDIKLUBI Kreutzwa d 3 http //f tness emu ee http //sport emu ee

Mu e

1267 8 18 22

Koo

R a ng

T adu pa k 126 7 21

oon

Raa u A an

20 21 26

Tamm Gümnaa um

mma

Vaa

RÄN

Lemma

p mm p mm

o na

Op ka

Ra a

TÄHE PILJARD Kesk nna Keskus (end ne Kaubaha ) Küün 7 Te 5558 0805 nfo@tartup ard ee www tartup ard ee www facebook com/p ard k ub

Ra p a

P p gi Tii

TÜK Maarjamõisa va l polikliinik E

use

R aa

“Vanemuine” K k nn TÜ suur maja Han ak ku Raamatukogu Raama ukogu

mb u

e ge

Kvm

Rn 2 6 7 18

k Va

Ra a

Põ d

õunak ku

ÜLEJÕE

Va k aav Teater Kaubama a

Sav

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Juuksuri- a iluteenused Struve 8A E–R 9 00–17 00 te 736 1675 Kop 1C E–R 10 00–18 00 te 736 1825 Autoremont a -hooldus Põ u 11F E–R 8 00–16 30 te 5860 4310 www khk ee

Ha g a

e e e

Te v e

aam

Kaa

Noo u

Pik k

Pu e

mak n k

TÜK Kauba aam Maa amõ a Maarjamõisa haigla Po k n ku

anov Kupe

ano

Pau u

Kog

use

T hno oog a n

S n

Maa amõ a

TÜ Biomeedikum

MAARJAMÕISA

V and mn

mn d an 6

To o m

Kup

Raud

N Lu

ho u

v Ra

16A

2 7 Ra Kassi- Tartu Ülikooli 1 4 peahoone toome Raekoda gi

VAKSALI

Raudteejaam Raud ee aam

V and mn

LENS OPTIKA (Solomoonia) Eeden Kaubanduskeskus Ka da tee 1 Te 738 0113 www ensopt ka ee

Nä u

L Pu

Õe a

ÕSSU

VEERIKU Ra

CLUB TALLINN Narva mnt 27a Te 505 8887 E-post nfo@c ubta nn ee www c ubta nn ee www facebook com/C ubTa nn

use Nä 2 a aav

Nä

Vee ku

Nä u

Vak a

Jakob

i on

Taa a p

sa u

TÄHTVERE O u

V am n

m at

K oo

Ve an Ka

Kann k

3 11 19 16A 22

KAND KÜLA

Va k

Pa m hoon

V n

Ka a

Jaam

K oonua a

e a Tu g F

Pii ri

are

Na amä

rk a

Hu da

ajõ

use

J.V.Jannseni

H n

SUPILINN

Vik e

V ann n

Kann k

z wa

k k

d Vaba

CINAMON Turu 2 Info te 16113 (0 45 €/m n) www c namon ee

ASIAN CHEF Võru 2 TASUTA te 800 4422 P–N 11–24 R–L 11–01 www as anchef ee

Rüü

ROHU

KELDER

Buss n o

re ve ht Tä

PÜ

F R K

a idul L.Ko

e A H Tamm aa

Ta u Ma a

K u wa d

a Ta u Ma a

Ra a

B oon

tri

Na r va mn

Rav Kaubabaa

Jä ne se e Or ava

Tuu

Pe e

TÜ spordihoone 15

Laululava Täh tve Maaü koo

2 1 Tug a

au u a a

Raadi park

än

Oa a a

ion

Raadi järv

RAADI - KRUUSAMÄE

d 5

ka l m i s t u

Lu bja

z wa

EMÜ

12 spordihoon e

Ra a d i

sild

u Ke F R

ila

Tartu Näitused

matsa u tee

EMÜ

Raad

Rav u

E26

PÜSSIROHUKELDER Loss 28 Te 730 3555 5650 8134 www pyss ee

Nu m

St a

Zoom d kum 6 8 16 16A 20

id Pu

FASTERS avatud 24 h Võru 79 Küün 7 Aard a 23 www fasters ee

ee A and

Ca o n

Ra a öö u pa k

Aasa

K u

n ajõ

Ta u nä u d

TALLINNA OPTIKA Rüüt 1 / Raeko a P ats 8 Te 740 0900 www opt ee

Ar u

õis

K uu amä

Liiv a

Va ik

TÄHTVERE

K uu samä

kak ku

Ra K adim

Vilja

Mu u

Põ u

aä v e

Mõ apa g

Künn e Nurm

ll Põ

EMÜ

m Kum

eli

Kumm

Mõ

Vah

Nu rm e Nõmm e

7 10

ator ni

lja Vä

TARTU SPORT A Le Coq Sport spord hoone Ihaste tee 7 Turu tn 8 spord hoone Turu tn 8 Tamme staad on Tamme pst 1 www tartusport ee

Mõis

7 10

FEEL GOOD MUSIC CAFE Rüüt 12 Te 508 8740 E-post nfo@fee good ee www fee good ee

Arukü a tee

Mõisa-allee

Mõ

Vah

7 10

Mõisapuieste

tee

Kvissentali

Aadli ku P a e un Mõ isa pu Mõ ies Mõi aa tee savä mm lja e

õis

7 10

Võru

Va b

E u on vaa am s väär

Lootsi

EAGLE VISIONI SALONGID Turu 2 Tasku keskus Te 733 3938 R ngtee 75 Lõunakeskus Te 731 5638 www eag e-v s on ee

R ng

26. august 2013

t udengin a ta r t us G d

RAADI oe

ira

13 a ah

Tartu Ülikooli ühiselamud

aku Nõ l v

La m m i

E.Wiiralti ha

pst

õu nd

a .St

te e

s lla N T g Pa

N.T riig

Näsin

iine

nime

än

h na

VEIBRI

6 ,2 14 õkk u

k Lõ

Hipodroomi

ule

ut Tal

a oa

ri te

are

vangla

ket

Vang a

sak

9, 17

e te

mä e

tule

K ii ge

Lõkke

K aa ka da

Säl

IHASTE

Aruka se Põhja tamm e Elulõ nga

9, 17

OPKA ÖSTUSJOON

ikalda

oom

odr

Emajõgi

pa u g

Ran

tee

are

9, 17

ri Veib

na p

gtee

tsa t ee

Kraav

H ip Varsa

hald

Män

Uu V

Mets

Turu

Männ m

NT g

s ep

Vei b

Siili

J.K

pka tee

ralti17 e

ase Pall

12, 13

uri

E.W ii

Pallase pst

amm

lu t e

Tartu tammik

SEINAKAART PANEB RUUMI ELAMA! Raam ud se nakaar kaard p d ga apee võ ru oo püüab p ke n kodus ku kon or s Reg o veeb poes on müüg suur va k Ees Euroopa a maa ma kaar e m da saab e da us enda e sob vas mõõdus ku unduses a vorm s uses

lbe

Sõbra

te p

Raa use 22LOHKVA Narva mn 25 Narva mn 27 Narva mn 89 Pep er 14 Purpu ri T g 14 Purde 27 Nooruse 7 rti

1 2 3 4 5 6 7 8

ATLAS ON MÜÜG L Apo o a Rahva Raama u kaup us es R-k osk es pos kon o es kaubanduskeskus es S a o s P em um7 a pa udes e s es ank a es n ng kaup us es ü e Ees

esa

Mõ

e vah Mõ isa

Põh a ku t uuendatud at asega on esmakordse t kaasas ka tasuta rakendus OS a Andro d operats oon süsteem dega nut te e on de e

Kas

Ann nna k ku

KÕIGE TÄPSEM EESTI ATLAS, KONTROLLITUD!

Kau

Nõ aku

Kauna

Ihas

TRE

a o t

e ps nas

11 12 13 14 15 16 17

Ka da

Turu

2 6 12 13

Tehase

9 10

Kalda t

Purde

6 7 8

Ann mõ a

va k

Luh a

Kadaka

Lõhmuse

pst

ru s e

S õp

Rahumä

Ann nna Gümnaa um

te e

2 17 22

Ja a m

Ann mõ a

Anne

s te

6 12 13 17

nna Rahumä

Siili

Nõva

6 9 12 13

tee

TÜ peahoone usu eaduskond Õ gus eaduskond Ars eaduskond ) RVRR¿D HDGXVNRQG Loodus- Ga a asiehno oog amaja tee eaduskond Füüs kahoone Kehaku uur eaduskond So s aa - a har dusardi tee eaduskond M Ma andus eaduskond Ma emaa ka- nformaa ka45 eaduskond Õppeosakond Ü õp ases ndus TÜ Raama ukogu Ü koo raama upood TÜ spord hoone Bo aan kaaed Kee ekeskus

rti

Ta m ko

Raua

1 2 3 4 5

pst

Ida

Põh ja

Lad va Leh e

5, 26

Krematoorium

Kuuse

I ha

2, 22

R ba

Tartu Ülikooli hooned

ne Lää

Jaam amõ isa

Papl i

ebase

Kuu

ee ut

Turu a

ajõ

R ba

RÕÕMU

Nõ l

n An

A. Le Coq Spordimaja

Võru

mu na Pä r

r Tu õ

R amä 3 4 7 18

m õõ

ANNELINN

Täh

Ridaküla tee

uha

Sõ

Oks

JAAMAMÕISA

E d n

il es

õp u

Pi Kana

Tüv e

Remmelga

Ann

Ella tee

5 16 20 22

usild

ju An ne Pa

P kk

Ja a m a

Pa u

3 k ku 6 20 24

e de

s Uu

e uv

p Pe

Jaam

22 24 26

Tar u Terv sho ukõrgkoo üh se amu

Lad va

aama

oo a 6 8 15 16 21 26

R amä 134579 18 20 24

Tüv e

1 Torn üh se amu 2 Be on üh se amu

n Va

Eesti Maaülikooli ühiselamud

est

a1 3 18 20

Han ak ku

25 K k nn

8 14 oo a

Tu u d

Tu u 2389 V 14 18 22

T TÜ Raama ukogu

Buss aam

Kaubama a 1 3 5 7 18 20 24

Kaubama a 49

o ko

Tea e Vanemu ne suu ma a

Sadama ea e

Tu g

K sas

ün Kü

äg

Vahi

Labor ma a Zoomeed kum Me sama a Tehn kama a Spord hoone Mõ sama a Labor d Ees Maaü koo ah raama Vukogu i

1 2 3 4 5 6 7 8

Tu uhoone

LENNUVÄLI

Va k a av

Vabadu p 6 8 16 22

1 3 4 7 14 20 21 26

Ra p a

6 8 16 21

Eesti Maaülikooli hooned

n Fortuu

g aõ

Raekoda

1 4 5 7 15 16 21 22 26

Raeko a pa s

s Los

To o

Pä Parg rna i alle Kau e pm eh e

A an 1 4 5 7 15 16 16A 21 22 26

17 4

Rüü

1 11

Ra p a 6 8 16 22

Küü

b Va

1se teeTartu Ü koo 2 Tartu Terv sho ukõrgkoo 3 Tartu Kõrgem Kunst koo 4 77h 7DUWX .R HGå 5 Tartu Kutsehar duskeskus 6 Eest Maaü koo 7 Ka tseväe ühendatud õppeasutused

Kesku

an mp Ko

pood.regio.ee

26. august 2013

8 t udengin a ta r t us

TARTU ÜLIKOOLI REBASENÄDAL 2013 2.–8. septembrini 2013 Korraldab Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus (www.tyye.ee, www.facebook.com/UT.esindus) Palju rohkem infot leiad: www.rebasenadal.ee ESMASPÄEV, 2. september kl 10 AKADEEMILISE ÕPPEAASTA AVAAKTUS (Tartu Ülikooli peahoone aulas) TEISIPÄEV, 3. september kl 17–19 "SEKS & VÄGIVALD – ENAM KUI KINO" (Raekoja 1/Ülikooli 7) Registreeri end aadressil: enamkuikino@gmail.com kl 19-21 TAIMETOITLUST KÄSITLEV VÄITLUSÕHTU (Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi konverentsisaalis) KOLMAPÄEV, 4. september Tasuta muuseumikülastused! Uuri lähemalt: rebasenadal.ee/soodus kl 14 "KUIDAS ÜLIKOOLIAJAST VIIMAST VÕTTA?" (Tartu Ülikooli peahoones) Uuri kindlasti lähemalt: www.misedasi.ee kl 15–15.45 TARTU ÜLIKOOLI PEAHOONE EKSKURSIOON I (Tartu Ülikooli peahoones) Registreeri end: rebasenadal@tyye.ee

Rebased voolimas rebaseid Antoniuse õuel.

kl 16–16.45 TARTU ÜLIKOOLI PEAHOONE EKSKURSIOON II (Tartu Ülikooli peahoones) Registreeri end: rebasenadal@tyye.ee

Rebasenädal õpetab õiget tudengielu tundma

kl 16–19 VABA POOD (Anna Haava 7a) kl 19.15–20 TÄHETORNI EKSKURSIOON I (Tartu tähetornis) Registreeri end: rebasenadal@tyye.ee kl 20.15–21 TÄHETORNI EKSKURSIOON II (Tartu tähetornis) Registreeri end: rebasenadal@tyye.ee kl 19–21 VÄLISÜLIÕPILASÕHTU/FOREIGN STUDENTS NIGHT (klubis Atlantis) NELJAPÄEV, 5. september kl 17 PÕNEV SELTSKONNAMÄNG "ORIENTEERUMINE TARTUS" (Tartu linnas) Jälgi kindlasti kodulehte: www.rebasenadal.ee kl 18 LINNATUUR "OLULISED KOHAD TARTU LINNAS" Ekskursioon saab alguse Tartu Ülikooli peahoone eest. kl 18 ÕPPEAASTA AVAJUMALATEENISTUS (Tartu Jaani kirikus) kl 19–21 TUDENGIKOHVIK (Munga 12) kl 21–23 LAUAMÄNGUÕHTU (Vaksali 11–44) kl 23 TUDENGIPIDU (klubis Tallinn) Soodsad piletid müügil TÜ üliõpilasesinduses (Ülikooli 18b). REEDE, 6. september kl 21–01 HAWAII-TEEMALINE BASSEINIPIDU/HAWAII POOL PARTY (Aura veekeskuses Turu tn 10) Soodsad piletid müügil TÜ üliõpilasesinduses (Ülikooli 18b). PÜHAPÄEV, 8. september kl 12–18 VABA POOD (Anna Haava 7a)

Fotod: Helari Hellenurm

h o o g ne a l g u s

likooli minek võib olla päris hirmuäratav. Eriti veel, kui ees ootab ka kodukandist lahkumine. Uued inimesed, uus keskkond, uus kodu. Tartu Ülikooli kasuks valitakse mitmel põhjusel: ülikooli maine, hämmastavad õppeprogrammid, põnevad inimesed ning pikad traditsioonid. Alguses on kõik uus ja põnev, teabe hulk on meeletu ja juba esimestel päevadel ei jõua oodata, millal saab tunda seda õiget tudengielu. Sageli möödub esimene ülikoolinädal valguskiirusel, jättes maha hulga vastamata küsimusi. Mis on ainepunkt?! Õppeinfosüsteem on sama lihtne kui hiina keel! Kõik

uus ja huvitav on samuti stressirohke. Abimeesteks on eriala tuutorid ning uued mõttekaaslased saavad leitud juba esimestel päevadel, kuid kohanemisraskusi on ikkagi. Aga selle vastu on rohtu. Värskeid tudengeid on ees ootamas nädal, millest tegijad ise puudust tundsid. Üliõpilasesindus jätkab põnevat traditsiooni, Tartu Ülikooli rebasenädalat, mille eestvedaja on varem olnud ühendus Agape. Kes veel, kui mitte üliõpilasesindus peaks tudengite huve ja õigusi tundma. Ees on põnevad päevad, mil võetakse avasüli vastu kõik uued tudengid ning antakse esimene maitse tudengielust.

Mis siis sünnib? Oleme lisanud kavasse meeleoluka orienteerumismängu, mis viib uue tudengi läbi oluliste linnapunktide. Koostöös energiliste arstitudengitega on võimalik õppida enda tervist hoidma, sest eesolevate aastate unetunde võib juba praegu sõrmedel üles lugeda. Suurepärased võimalused on loodud ka selleks, et rebaste sotsiaalsed suhted areneks ja laieneks – seda nii klubis Tallinn jalga keerutades kui ka Aura veekeskuses Hawaii-teemalisel peol osaledes. Lisaks suurele hulgale akadeemilisele teabele on oluline tutvustada rikkalikke võimalusi, mida pakub tudengistaatus. Seetõttu korraldame koostöös organisatsioonidega Aiesec ja Domus Dorpatensis suurejoonelise konverentsi «Mis edasi?». Et oleks koht, kus kuulata inspireerivaid kõnesid, tutvuda noorteorganisatsioonidega ning leida endale praktiline väljund. Soovid vaielda haridusküsimustes, korraldada üritusi, vahendada välispraktikat või hoopis teha koostööd Eesti ettevõtetega – kõik teed on valla. Kuigi enim tudengielu tutvustavaid üritusi on septembrikuu esimesel nädalal, ei piirduta vähemasti sel aastal vaid seitsme päevaga. Oleme oma

kavasse lisanud ka tugevate üliõpilaskultuuri ja -traditsioonide edendajate, korporatsioonide ja üliõpilasseltside külalisõhtud. Need aga toimuvad septembrikuu jooksul, mõni isegi veel oktoobris. Rebasenädal lükkab hoo sisse nii uuele semestrile kui ka õppeaastale, sest nädalale järgnevad Tartu Ülikooli spordipäev ja kangesti oodatud Tartu tudengite sügispäevad. Täpsemat teavet kõigist kasulikest ja meelelahutuslikest ettevõtmistest võib leida kodulehelt rebasenadal.ee ning üliõpilasesinduse Facebooki lehte (UT.esindus) jälgides.

astad üliõpilasena on väidetavalt parimad meie elus. Oma kogemusest võin aga öelda, et need parimad aastad ei teki iseenesest, vaid need tuleb parimateks muuta. Ütle kõigele põnevale «jah» ja võid kindel olla, et juba esimese õppeaasta lõpuks on põnevaid lugusid, mida rääkida, üpriski palju. Olemaks täisväärtuslik ja õige üliõpilane tuleb teha rohkem, nõuda rohkem ning kogeda rohkem. Tere tulemast tudengite mekasse, Tartu Ülikooli! Carl-Ruuben Soolep Rebasenädala projektijuht

PÕNEVAID SOODUSTUSI JA PAKKUMISI JÄTKUB KÕIGILE TARTU ÜLIKOOLI TUDENGITELE 2.–8. septembrini on kõigile Tartu Ülikooli esmakursuslastele Aura veekeskuse ujula kasutamine ja vesiaeroobikatreeningutel osalemine -50%! 2.–5. septembrini on võimalus kõigil Tartu Ülikooli tudengitel külastada kino Cinamon ja käia filme (va esilinastused) vaatamas piletihinnaga 3.50 €! Hind kehtib piletit kohapealt ostes. 1.–30. septembrini söö TASUTA MAGUSTOITU. Tellides Ülikooli kohvikus päevaprae, saad sina, Tartu Ülikooli tudeng, päevamagustoidu tasuta juurde. Aastaringselt klubis Jazz kl 9–11 tudengile hommikusöök 1 euro – naudi praemuna, krõbedat peekonit, röstsaia ning salatit.

Meenutus varasemast rebasenädalast, mil välisüliõpilased kohtusid Eesti tudengitega – kõige muu seas õpetati välistudengitele ka eesti rahvatantse.

26. august 2013

t udengin a ta r t us

eri a l a

Erialaselts aitab ülikooliellu sulanduda Ü

Tema sõnul jagavad seltsilised omavahel hea meelega ka vanu õppematerjale. Eesti Maaülikooli juures tegutsevast kümmekonnast erialaseltsist ühes aktiivsemas, ligi neljakümmet metsandustudengit ühendavas Eesti Metsaüliõpilaste Seltsis ongi sügissemester sündmusterohkeim aeg. Ühised ettevõtmised, koosolekud, konverentsid, ekskursioonid toimuvad pea iga nädal ning vahel tuleb Juta Lipmeistri sõnul teha valik, kuhu minna ja millest ilma jääda. Uutele tulijatele ning ka niisama uudistajatele on põnevaim ilmselt sügissemestri alguses toimuv tutvumisõhtu, ok-

Maaülikooli juures tegutseb kümmekond erialaseltsi. üks aktiiv semaid ühendab nelja kümmet metsandus tudengit.

K R

toobris on aga kavas minna tavaks kujunenud jahilkäigule ning kindlasti külastada mõnd puiduettevõtet. Pole harv ka see, kui seltsitegevus viib tudengid tutvuma teiste sama eriala tudengitega või õppereisile mõnesse ettevõttesse välismaal. Näiteks veebruaris külastasid Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi liikmed Soomet, seal tutvuti Joensuu ülikooli metsandustudengitega, kellega koos võeti muu hulgas osa meelelahutuslikust suusarallist. Peale selle külastati Joensuus asuvat metsamasinatootja John Deere’i tehast. «Minu enda helgeimad mälestused on paari aasta tagusest reisist Lõuna-Koreasse, kus kohtusid terve maailma metsandustudengid,» meenutas Juta Lipmeister meeldejäävamaid hetki seltsielust. Seltsielul on pakkuda palju ja mitmekesiseid võimalusi. Mida varem neist haarata, seda suurema pagasi head ja paremat saab kooliaastatest lisaks diplomile kaasa. Kariina Tšursin Eesti Maaülikooli turunduse peaspetsialist

NÄ

E B

likoolide juures tegutseb mitmeid erialaseltse, mis ei paku pelgalt vaba aja veetmise võimalusi ühiste huvidega inimeste seltsis, vaid ka võimalusi erialaseks enesetäienduseks vähem akadeemilises vormis. Ning mis just esmakursuslasele kõige tähtsam – aitavad uude eluetappi, ülikooliaega, valutumalt sisse elada. «Ülikooli tulles satub värske tudeng pauguga suure hulga võõraste keskele, kes kõik on samas olukorras, ja kuna rahvast on palju ning ühiseid ettevõtmisi vähe, möödub esimene õppeaasta tavaliselt sisseelamise ja kursusekaaslastega tutvumise tähe all,» kirjeldas tavapärast olukorda Juta Lipmeister, Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi juhatuse esimees. «Seltsiga liitujad võetakse aga sõbralikult tutvumispeoga vastu, üritusi on rohkelt ning tänu sellele on ka uute sõprade ja tuttavate leidmine kergem ja kiirem.» Kuna teised seltsilised on sama eriala üliõpilased, siis saab nendega suheldes end kiiremini kurssi viia õpingutega seotud teemadel. «Milline õppejõud on rangem, milline leebem,» tõi Juta Lipmeister näite.

Teadmistega avardub silmapiir ja maailm, mida kogeme. Teie silmapiiri avardamisele oleme pühendunud ka meie. Hea nägemine algab põhjalikest silmauuringutest, kus selgub, milline on Teie nägemine ja kuidas saate näha hästi!

Lühinägelikele mõeldud silmauuringud on tudengitele ja õppejõududele TASUTA! Vaata www.ksa.ee/ylikool

26. august 2013

10 t u d e n g i n a t a r t u s Ă&#x2022; P P E L A E N U K A S U TA JAT E H U L K VĂ&#x201E; H E N E B pangad on alustanud uute Ăľppelaenulepingute sĂľlmimist. algavaks Ăľppeaastaks on Ăľppelaenu maksimaalmĂ¤Ă¤r 1920 eurot, mida saab taotleda ka osade kaupa, vastavalt tegelikule vajadusele. Riigi tagatud Ăľppelaenu intressimĂ¤Ă¤r on viis protsenti aastas. Ă&#x2022;ppelaenu kanded esmakursuslaste kontodele tehakse 1. oktoobrist, Ăľpingute jĂ¤tkajatele 15. septembrist.

kui varem Ăľppelaenulepingu sĂľlminu ei soovi, et pank selleaastase laenusumma tema kontole kannaks, vĂľi soovib laenu vĂľtta osade kaupa, tuleks sellest pangale septembri alguses mĂ¤rku anda. ÂŤĂ&#x2022;ppelaenusaajad ja kĂ¤endajad on Ăźsna vastutustundlikud ja teadlikud ning Ăźldiselt ei taotleta Ăľppelaenu, kui selleks vajadust pole,Âť kommenteeris sEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

ÂŤseetĂľttu on viimasel viiel Ăľppeaastal Ăľppelaenu vĂľetud jĂ¤rjest vĂ¤hem. Eelmisel, 2012/2013. Ăľppeaastal oli Ăľppelaenulepingu sĂľlminud Ăľppurite arvu kahanemine kĂźll aeglasem kui sellele eelnenud Ăľppeaastatel, kuid nĂ¤iteks sEBs moodustas esimest korda Ăľppelaenu saanute arv vaid 30 protsenti 2007/2008. Ăľppeaastal laenuvĂľtnute arvust,Âť Ăźtles Triin Messimas.

Mitmekesiseid sportimisvĂľimalusi nii tudengitele kui ka teistele sporti armastavatele inimestele pakub Tamme staadion.

Foto: Margit saar

spoRT

spoRTlik linn pakUb soodsaid spoRTimisvĂľimalUsi T

artu on teada-tuntud heade mĂľtete linnana ja head mĂľtted viivad kindlasti inimesi sagedamini sportima. Nii vĂľiks Ăśelda, et Tartu on ka vĂ¤ga spordilembene linn. Tartu mitmeid spordihooneid ja staadione haldab linna loodud sihtasutus Tartu Sport, mis pakub spordihuvilistele rohkelt vĂľimalusi oma harrastustega tegelemiseks. Suurim ning ka mitmekesiseimate treenimisvĂľimalustega spordihoone on Eedeni kaubanduskeskuse lĂ¤hedal asuv A. Le Coqi spordimaja. Seal tegutsevad mitmed Tartu tuntud spordiklubid. Harrastada saab sulgpalli klubi Triiton treenerite juhendamisel vĂľi siis kahevĂľitlusalasid, nagu karate, aikido, sportlik vabavĂľitlus (MMA), maasvĂľitlus (BJJ). Peale klubide on A. Le Coqi spordimajas ka kaks suurepĂ¤rast jĂľusaali, kus kehtib samuti tu-

dengisĂľbralik hinnapoliitika, kella 15ni on seal tudengikaardiga eriti soodsad hinnad. Niisiis, kel loengute vahepeal aega, vĂľib endale lubada kiire sportliku vahepala mĂľnes lĂ¤himas jĂľusaalis. Eriti mugav on seegi, et Ăźhe kaardiga on vĂľimalik kĂ¤ia teisteski spordihoonetes asuvais jĂľusaalides â&#x20AC;&#x201C; Turu 8 spordihoone ja Tamme staadioni tribĂźĂźnihoone omades. Turu 8 spordimaja on vĂ¤ga mugav just kesklinnas loengutes kĂ¤ivatele tudengitele. Seal on vĂľimalik harrastada sulgpalli, korvpalli ja vĂľrkpalli, aga ka rentida saali, et teha ise nĂ¤iteks aeroobikatreeningut. Mitmekesiseid sportimisvĂľimalusi nii tudengitele kui ka kĂľigile teistele sporti armastavatele inimestele pakub Tamme staadion, mis on Eesti Ăźks ilusamaid ja moodsamaid. Staadionikompleksis vĂľib

leida mĂľningaid tasulisi sportimisvĂľimalusi, nĂ¤iteks kergejĂľustiku peaareenil, jĂľu-, aeroobika- ja maadlussaalis, jalgpallistaadionil ja kunstmuruvĂ¤ljakul. Samas on vĂľimalus ka tasuta tegeleda mitmesuguste spordialadega. Staadionil saab joosta kilomeetripikkusel jooksuringil, rulluisutada 600-meetrisel asfaldiringil (uiske saab laenutada tribĂźĂźnihoonest), talvel ka

kel loengute vahePeal aega, vĂ&#x2022;ib endale lubada kiire SPortliku vahePala MĂ&#x2022;neS lĂ&#x201E;hiÂ MaS jĂ&#x2022;uSaaliS.

uisutada just selleks kohandatud valgustatud vĂ¤ljakul. Veel leiab staadionilt vĂ¤litrenaĹžĂśĂśrid, kus saab arendada erinevaid lihasrĂźhmi. MĂľistagi on staadionil vĂ¤likorvpallivĂ¤ljak ja rannavĂľrkpallivĂ¤ljak.

amme staadionil tegutsevad mitmed spordiklubid, millega vĂľivad liituda ka tĂ¤iskasvanud spordiharrastajad. TribĂźĂźnihoones pakub aeroobikaklubi Fitlife vĂ¤ga mitmekesist treeninguprogrammi nii naistele kui ka meestele, noortele on hinnad soodsamad. Tamme staadionilt vĂľib leida ka jalgpalli- ja kergejĂľustikuklubi, mille treeningurĂźhmadesse on samuti oodatud erinevas vanuses liitujaid. Noortele peredele on suureks lemmikuks staadionil asuv Tartu Ăźks mitmekĂźlgsemaid mĂ¤nguvĂ¤ljakuid koos ministaadioniga kĂľige pisematele. Nii vĂľib Ăśelda, et Tamme staadion on Tartus suurepĂ¤rane vabaaja- ja sportimiskeskus, millest on rĂľĂľmu nii linlastele kui ka linna kĂźlalistele vĂľi siin mitmeks aastaks kanda kinnitavatele tudengitele. Samuti linnale kuuluvast Visa hallist aga leiab nii batuudihĂźppetreeningud kui ka viimastel aastastel just tudengite hulgas Ă¤Ă¤rmiselt populaarse crossfitâ&#x20AC;&#x2122;i, mis koosneb erinevate raskustega harjutustetsĂźklite tegemisest rĂźhmatreeningus. Veel saab Visa hallis rentida saali sulg- vĂľi korvpallitreeninguks. KĂľikides spordihoonetes ja staadionidel on ka uuel hooajal saadaval veel mĂľned vabad treeninguajad, mida vĂľib kas Ăźksi vĂľi sĂľpruskonnaga endale broneerida. Infot leiab Tartu Spordi kodulehelt www.tartusport.ee. Margit saar MĂźĂźgi- ja turundusjuht, sa tartu sport

26. august 2013

t udengin a ta r t us

K A I T S E VÄ E Ü H E N DAT U D Õ P P E A S U T U S E D TÄ H I S TAVA D 9 0. A A S TA PÄ E VA 2. septembril tähistavad kaitseväe Ühendatud Õppeasutused koos kooliaasta algusega oma 90. aastapäeva piduliku rongkäiguga läbi Tartu linna ja sellele järgneva relvanäitusega. aastapäevapidustused algavad kell kümme, kui ligi 250 tegevväelast suunduvad kaitseväe orkestri saatel õppeasutuste peahoone juurest mööda Võru ja Ülikooli tänavat Raekoja platsile.

Tagasi liigutakse Ülikooli ja gildi tänava, Vabaduse puiestee, Riia ja Võru tänava kaudu. Rongkäik peatub raekoja ja haridusministeeriumi ees. Rongkäiku saadab kaitseväe tehnika, millega kadetid teevad oma tavapärast õppetööd – näiteks 122-millimeetrine suurtükk, 122-millimeetrine miinipilduja, jalaväe lahingutransportöörid sisu

Xa 180 ja 188, tankitõrje raketisüsteem Milan 2, õhutõrjekahur Zu-23 ning õhutõrje raketikompleks Mistral. Rongkäigu ajal lendavad üle linna õhuväe lennukid an-2. pärast rongkäiku tutvustavad kadetid kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ees Riia 12 huvilistele rongkäigus nähtud relvastust ja tehnikat.

J a l g R aTa s

kahel RaTTal liigUb kiiRelT ja TõhUsalT k

uigi Tartu kõrgkoolidel paiknevad ühiselamud enamasti õppehoonete läheduses, on ju neid, kes ühiselamus ei ela. Kuid ka ühikaelanikel on teinekord vaja võimalikult (rahakoti)säästlikult liigelda. Kuidas? Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanda õppekava teise aasta üliõpilane Mari-Ann Valdre kasutas eelmisel õppeaastal liiklemiseks jalgratast nii sügisvihmas kui ka lõõskava kevadpäikese all, talvel sõidutas neiut buss. «Tudengil on kõige parem sõita ikka rattaga, sest sellega saab kaugele ja kiiresti,» tõdes ta hoolimata faktist, et õppetööle jõudmiseks tuleb tal vändata iga päev peaaegu terve tee ülesmäge.

rate ja magnetkaardisissepääsuga turvatud hoidlas.

aldre selgitas, et bussiga liigeldes on paratamatu sõltumine graafikutest ja ajakulu peatustes ootamisele, jala aga igale poole minna ei jõua, seega ongi jalgratas talle parim lahendus. Kõrgkooli ja tagasi, kooriproovi ja muud sõidud – päevatee pikkuseks kujuneb tudengil 20 kilomeetrit või enamgi. Valdre märkis, et rattasõit ei tähenda sugugi, et tuleb dressid selga tõmmata, vaid ka kleidis saab väga mõnusalt vändata, eriti kui kaasas olevad asjad rattakorvi või pakiraamile paigutada, nagu tema ratas võimaldab. Ka Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esimees Kaspar Kruup nentis, et kui ilm vähegi lubab, on ülikooli rattaparklad puupüsti täis. «Tartu geograafia on natuke ebasoosiv, sest hommikul saad küll mäest alla sõita, aga õhtul pead Vanemuise juures ikka ratast käekõrval mäest üles lohistama,» lisas ta. Kõige suurem takistus rattasõidul on tema sõnul aga Tartu Ülikooli loodusteaduste ja meditsiini valdkonna üliõpilaste jaoks heade ühendusteede puudumine kesklinna ja Maarjamõisa vahel.

Tartu Tervishoiu kõrgkooli üliõpilane Mari-ann Valdre kasutas eelmisel õppeaastal liiklemiseks jalgratast nii sügisvihmas kui ka lõõskava kevadpäikese all. Foto: Hannes Kärsna

kaS rattaga SÕitMine on tudengile ka taSku kohane? See on niPiga küSiMuS.

KÕIGE POOD KOMISJONIKAUPLUS

UPUD ASJADESSE

KOMISJONIKAUPLUS AITAB!

Komisjonikauplus Kõige pood võtab müüki uusi ja vähekasutatud naiste-, meeste-, lasteriideid, jalanõusid, aksessuaare, kärusid, turvatoole, turvahälle, kodutehnikat, toidunõusid ja igasugust pudi-padi. Kauba vastuvõtt E–R kl 10–14 ja 15–18 ette registreerimata.

IGA PÄEV UUS KAUP!

Pepleri tn 8 (Pepleri ja Tiigi tn nurgal). Tel 528 4636 ja 5194 3567. www.koigepood.ee E-R kl 10–18 L kl 10–16

Tervishoiukõrgkooli tudeng Valdre on temaga nõus: autode vahel liigelda on kohati ohtlik, seetõttu tuleb mõnel pool sõita kõnniteedelgi. Kergliiklusteede võrgustik peaks olema kindlasti linna üks prioriteete teel suurema üliõpilassõbralikkuse poole, märkis Kruup. «Viimase kolme aasta loendused näitavad selgelt, et Tartus on järjest rohkem rattureid, ja seetõttu muutub ka linn järjest rattasõbralikumaks,» tõdes Tartu linna jalgrattateede koordinaator Toomas Põld. «Kui aga vaadata linnapoolset taristu

ia n s Aa tora s re

arendamist, siis loomulikult tahaks, et saaks kiiremini ja rohkem rattateid ja -radasid rajatud.» Ent parkimisega tunduvad linnas asjad hästi olema. 2012. aasta uuringu järgi olid Tartu Ülikooli hoonete juures rattakohad umbes seitsmele protsendile statsionaarõppe tudengitele, ühiselamuelanikest oli 26 protsendile parkimisvõimalus tagatud. Aastaga on kohti lisandunud veelgi. Kruup viitas, et siiski on probleemiks, et valdav osa sealseid kohti ei ole varju all. Näi-

Ülikooli 2, III korrus, SEB pangahoones Sissepääs maja eest E-R kl 11-18 (Ülikooli tn) Vanemuise tn maja tagant sissepääs lahtioleku aegadel.

E-N 11-22 R-L 11-23 P 12-21

HIINA, NEPAALI JA TAI TOIDUD

E–R kl 11–15 päevapraad 3 €, päevasupp 1,9 € ISIC kaardiga -10% . Söögi kaasa tellimine -10%

Toit koju, kontorisse – küsi infot tel 747 7093, 569 14817 kam296@hotmail.com või vaata pakkumist: www.wagamama.weebly.com

teks saavad tema sõnul Liivi 2 õppehoone juurde pargitud rattad lindude poolt välgukiirusel täis roojatud. Seevastu nii Eesti Lennuakadeemia üliõpilasesinduse teabejuht Saskia Kaldamäe kui ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli haldusdirektor Ermo Kruuse kinnitasid, et nendes kõrgkoolides on varjualuseid kohti piisavalt. Näiteks on Kruuse sõnul tervishoiukõrgkoolis varjualusega õuerattaparkla, lisaks leiab sellest sügisest vähemalt sada kaherattalist viieeurose kuutasu eest koha siseruumides kaame-

ga kas rattaga sõitmine on tudengile ka taskukohane? See on nipiga küsimus. Ühelt poolt on ju kuluks vaid kondiaur. Valdre viitas, et näiteks bussipiletiraha hoiab kokku. Treeningusaalis käimise peale ka kulutama ei pea. Kuid kui ratast niisama kohe võtta pole, on selle soetamine üsna kallis lõbu. Näiteks Hawaii Expressis jäävad odavamate rataste hinnad 250 euro kanti. Tartu Kuu tänava pandimajast vastati aga, et neil on pakkuda müügiks nii meeste- kui naisterattaid hinnaga 60–120 eurot. Lisaks peab arvestama, et kui ise ei oska ja head sõpra ka pole, kes sõiduki korda seab, on vaja kaherattalise hooldusegi eest tasuda. Paar aastat tagasi võis Tartu kesklinnast leida rattalaenutusegi, ent see ei paistnud kuidagi silma. Paar ratast vedeles liiklusmärgiposti küljes ja hind oli ka soolasevõitu, selgitas Toomas Põld, miks sellest ettevõtmisest asja ei saanud. «Tartus võiks vähemalt kesklinnas olla üks koht, kust inimene saab päevasel ajal iga kell ratast laenata. Veel parem oleks, kui ülikoolide linnakutes ja teistes olulistes sõlmpunktides oleksid rattarendijaamad, et inimesed saaksid vajaduse korral ratastega ühest kohast teise sõita. Ja see võiks olla esimesed 30 minutit tasuta. Kahjuks ei ole kumbagi lahendust tööle saanud,» tõdes Põld. Ta lisas, et seni on ka tulutult välisprojektide kaudu taotletud võimalusi, et rajada südalinna rattaremondijaam, kus saaks võtmeid ja pumpa kasutada. Ent kuna kaherattalise väntajaid lisandub järjest, tuleb liikluskorraldust paratamatult hakata ratturite kasuks pöörama, märkis Põld. JaaniKa niinePuu

26. august 2013

12 t u d e n g i n a t a r t u s

Tähe Piljardiklubi

akadEEMIlIsEd ÜlIÕpIlasoRgaNIsaTsIooNId TaRTus

Kesklinna Keskuse (endine Kaubahall) II korrus, Küüni 7, Tartu 51004

üliõpilasseltsid eesti Üliõpilaste selts Põhjala liivika eesti naisüliõpilaste selts Veljesto raimla

Tule, veeda sõbraga ülihästi aega või pea üks vinge sünnipäev! Tudengitele eriti soodsad hinnad!

• Piljard • snuuker • sünnipäevad • broneeringud • eriüritused • koolitused • turniirid.

naiskorporatsioonid Filiae Patriae indla amicitia sororitas estoniae

Tähe Piljardiklubi tel 5558 0805, info@tartupiljard.ee www.tartupiljard.ee; www.facebook.com/piljardiklubi

Meeskorporatsioonid Vironia Fraternitas estica sakala ugala rotalia Fraternitas liviensis revelia Fraternitas tartuensis arminia dorpatensis

Selle kupongiga piljard poole hinnaga 2,40/€ tunnis! Kupong kehtib kuni 31. X 2013.

üliõpilasühing Fraternitas Fennica

ko R p o R aT s I o o N I d J a s E lT s I d

mõTTekaaslased saavad kokkU T

ÕPILASED, D E S A IL P IÕ L Ü , D A J ÕPETA Liitu meiega Facebookis

Kvaliteetsed kõvendatud pinnaga plastikklaasid

TASUTA!

(kõvendatud pinnaga plastikklaasid sph +/-6,00 cyl 2,00)

KÕIGILE PRILLITELLIJATELE 2 KLAASI = 1 HIND (peegeldusvastase kattega plastikklaasid sph +/-6,00 cyl 2,00)

VALIK PRILLIRAAME -70% Pakkumised kehtivad raamide ja klaaside koosostul kuni 30. IX 2013

TARTUS: Maarjamõisa polikliinik Puusepa 1A tel 731 9151

Kesklinna Keskus TÜ Kesklinna apteek Poe 8 Küüni 7 tel 742 3593 tel 744 1167

artus tegutsevad üliõpilaskorporatsioonid ja -seltsid võivad ajada värske tudengi segadusse – valida on ligi 20 organisatsiooni vahel. Kas ühesse neist ka ennast liikmeks pakkuda? Esmalt tuleks selgeks teha, kas tahaks olla pigem korporatsiooni või seltsi liige. «Korporatsioonid elavad kinnisemat siseelu, seltsid on rohkem avatud väljapoole,» ütles üliõpilasseltsi Raimla esimees Olari Ristikivi. Ta selgitas, et ajalooliselt loodi tudengikorporatsioonid baltisakslaste eeskujul, aga hiljem, eestluse idee süvenedes loodi korporatsioonide vastukaaluks seltsid. «Meie traditsioonid on vabamad, mitte nii jäigad kui baltisaksa omad, mis on säilinud korporatsioonides,» sõnas Ristikivi. Näiteks pole tema sõnul korporatsioonis rebasel mingit sõnaõigust. «Seltsides on see asi liberaalsem,» lausus ta ja lisas, et seltsis pole noorliikmel hääleõigust vaid koosolekul.

VILJANDIS: Kaubanduskeskus Uku Tallinna mnt 41 tel 449 4343

eale omavaheliste koosviibimiste korraldab Raimla meelelahutuslikke üritusi. Nii on igal sügisel Eesti Raudteega kokkuleppel kinni pandud raudteelõik, kus tuleb aja peale kaks kilomeetrit sõita rööbastel käsidresiiniga ehk masinaga, mis sõidutab, kui liigutada üles-alla kangi. «Oleme korraldanud ka heategevuslikke raamatumüüke,» lausus Ristikivi. Korporatsiooni Vironia liige Mathis Bogens kinnitas, et kuigi väljast võivad paista nad seltsidega samasugused, on korporatsiooni eesmärk elada sissepoole. Tema sõnul korraldab korporatsioon üritusi eelkõige selleks, et just oma liikmetel oleks hea olla. «Meie korraldame üritusi iseendale ehk oma liikmetele, selts korraldab üldjuhul üritusi, mis on mõeldud kõigile,» sõnas Bo-

gens. Siiski on aeg-ajalt korporatsioonides ka kaaslastega üritusi, näiteks ball või perekonnalõuna. Korporatsiooni Sakala liige Argo Petrovits lausus, et nendel on tähtsal kohal kehakarastus ja tervishoid. Seetõttu saab käia korporatsiooni liikmetega näiteks jalgpallitrennis, peetakse võrkpalli-, korvpalli- ja lauajalgpalliturniire. Jääb aega ka muuks. «Rebastele toimuvad vahepeal ühised õllelauad, et tutvuda teiste korporatsioonide rebastega,» sõnas Petrovits. Naiskorporatsiooni Filiae Patriae liige ja endine esimees Triin Ereb lausus, et nagu meeskorporatsioonid, tähtsustavad ka nemad rahvuslust ja aatelisust. Erinevusena tõi ta välja kodukorra: «Meeste traditsioon kätkeb endas palju alkoholi, naised on sellelt teelt kõrvale läinud.» «Klassikaline linnalegend on, et mida naised ikka teevad, kui joovad teed, koovad ja klatšivad,» ütles Ereb. Tema sõnul on kokkusaamised tegelikult alati arendava sisuga. Näiteks arutelud mingil kindlal teemal, tantsuõhtud, laulmine. Tihti ka peod koos teiste korporatsiooniliikmetega.

orporatsiooni liikmeks kandideerimist võrdles Mathis Bogens tööle kandideerimisega. Bogens selgitas, et võimalike kandidaati-

korPoratSioonid hoia vad rohkeM oMaette, üliÕPilaSSeltSide tege vuS on Suunatud ka vÕÕraStele.

dega tehakse intervjuu, kus uuritakse üliõpilase tausta, hobisid ja seniseid ettevõtmisi. Selle tulemusena tehakse valik üliõpilase edasise saatuse kohta. «Nagu tööintervjuu, ainult et tööle saab lihtsamalt ja kohti on võrdlemisi piiramatult,» sõnas ta. Bogensi sõnul on kolm peamist kriteeriumi, millest lähtuvalt korporatsiooni Vironia liikmeks saada: peab pidama ennast eestlaseks (sõltumata tegelikust rahvusest), peab olema immatrikuleeritud mõnda ülikooli ja ei tohi olla kriminaalkorras karistatud. Rebasest täieõigusliku liikme saamiseks tuleb Bogensi sõnul sooritada värvieksam ja kanda ette populaarteaduslik referaat. Korporatsiooni Sakala liige Argo Petrovits kinnitas, et rebaseaeg korporatsioonis pole sugugi liiga raske. «Midagi väga suurt ei nõuta, aga ei tohi ennast halvasti tunda, kui tuleb põrandat puhastada või kellelegi õlut tuua.» Rebastel tuleb sageli ürituste puhuks teha ettevalmistusi ja teostada ideid, mille vanemad liikmed on välja mõelnud. «Heale mehele ust kinni ei lööda,» lausus 2011. aastal liikmeks saanud Petrovits, kellest praeguseks on saanud Sakala täieõiguslik liige. Tema on organisatsiooni kuulumisega väga rahul. «Keegi vanem ja targem ütles kunagi, et 50 protsenti üliõpilaselust annab ülikool ja teise poole annab organiseerumine,» mäletas ta. Ristikivi sõnul on peamisi seltsi või korporatsiooniga liitumise eesmärke tutvuste loomine. Kui need ka hiljem hääbuvad, jääb seotus alles. «Organisatsioonides kehtib eluaegsusprintsiip – kui liitud, liitud eluks ajaks,» selgitas ta. Siiski on organisatsiooni liikmel võimalik ise lahkuda või koguni välja visatud saada. Merilin saraPuu

sobivaid elUkohTi napib

ga-aastane jooks ühikakohtadele ja sobivatele üürikorteritele on käimas. Õnnelikumatel on kindel katus juba pea kohal, teised muretsevad alles, kus õppeaasta alguses pea padjale toetatud saaks. Kas on veel lootust ühiselamukohta saada, kui soodsamad korterid on juba elanikud leidnud? Tartu Üliõpilasküla majutusjuht Janika Hango märkis, et ootel taotlusi on 891, kuid 227 taotlust on esitatud enne esmakursuslaste perioodi ehk enamasti ühekohalistele tubadele. Kes veel ühiselamukohata, aga taotlus esitatud, tasub üle vaadata oma kohataotluse soovid. Kui lepitakse kohaga ükskõik millises majas, on elupaiga leidmine tõenäolisem. «Õppeaasta jooksul vabaneb alati kohti, esimesed juba paari kuu jooksul. Sestap ei tasuks pead norgu lasta, kui kohe septembri alguses kohta pole,» selgitas Hango. Millistesse ühiselamutesse on rohkem soovijaid? Hango vastas, et kõik majad, välja arvatud Nooruse 7 ja Narva mnt 89, on renoveeritud ja heas seisukorras. Nooruse 7 majas tehakse tasapisi parendusi, kuid kogu maja kordasaamiseni on veel pikk tee. «Loomulikult täituvad esimesena kõige väiksemad majad – Tiigi 14 ja Pepleri 14, neis vabaneb ka tavaliselt kõige vähem kohti,» sõnas ta. Aasta keskmine ühe koha üüriarve koos kommunaalkuludega on renoveeritud ühiselamus 95 eurot kuus, renoveerimata majas 45 eurot. Kõige suurem kuuarve koos kommunaalkuludega oli eelmisel talvel vastavalt 105 ja 65 eurot. Korterite üüriturg on aga karm. Sellele jääb loota neil, kel ühikakohta saada ei õnnestu. Erkki Salmann Kaanon Kinnisvarast selgitas, et tudengid hindavad enim piirkondi, mis jäävad ülikooli õppehoonetest jalutusteekonna kaugusele, ehk siis kesklinna, Karlovat, Supilinna, Tähtveret ja Annelinna kesklinnapoolset osa. «Tudengid soovivad enam ühe-kahetoalisi kortereid, mis pigem heas seisukorras ja hinnaga kuni 300 eurot kuus,» rääkis ta. «Praegu on odavaim pakkumine ühiselamu tüüpi tuba Tammelinnas, keskmises seisukorras ning hind 50 eurot kuus. Köök, WC ja dušš on ühiskasutuses.» Lisanduvad kommunaalmaksed. Tarvo Tamme Arco Varast lisas, et tudengid soovivad ühekahetoalisi kortereid, kus sanitaarremont tehtud. Palju oleneb asukohast: südalinnas maksavad ühetoalised hea remondi ja sisustusega korterid kuni 300 eurot, kahetoalised kuni 450 eurot kuus. Enamasti on sellistes tubades ikka sanitaarremont tehtud ja olemas hädapärane mööbel.

ebaseid see teadmine ei aita, kuid parim aeg korterit otsida on kevadel. «Kõige laiem valik on turul tavaliselt aprillis-mais. Juunis on veel hea valik. Juulis-augustis on üürimise kõrghooaeg. Septembri alguseks on turule jäänud vaid ülehinnatud ja väga halvas seisukorras korterid,» möönis Tamme. «Parim aeg üürimiseks on juuni. Seega selle aasta parim aeg on möödas.» Kadri PenJaM