Turbaleht BALTI TURBATOOTJATE FOORUMI ERIVÄLJAANNE
9. september 2009
FOTO: MARGO KÜLAOTS
Turbapealinn Tartu võõrustab turbafoorumit Kui Eestis valitaks turbapealinna, siis võiks üks kandidaatidest tiitlile olla ka Tartu linn. Sellel Eesti olulisel maapõuevaral on tähtis roll väga paljude tartlaste igapäevaelus.
U R M A S KR U U S E Tartu linnapea
L
igikaudu 80 protsenti keskküttega korterites elavatest tartlastest saab toasooja turbast. Just nii suur osa on soojusenergiaga varustada Fortum Tartu kontsernil, keda võib oma innovaatilisuse ja uudsete lahenduste poolest nimetada julgelt Eesti soojatootjate lipulaevaks. Eelmisel aastal käivitas Fortum Tartu 1,2 miljardit krooni maksma läinud koostootmisjaama, mis toodab soojusja elektrienergiat kohalikust biokütu-
sest. Selle eest pälvis Tartu kontsern Eesti kaasaegse efektiivse soojusettevõtte tiitli. Ka linn tunnistas Fortum Tartu parimaks ettevõtteks. Ajal, mil paljudes kohtades toasooja hind pidevalt tõuseb, on Fortum Tartu suutnud eeskätt tänu turba kasutamisele hoida toasooja hinda uue koostootmisjaama käivitamisest alates langustrendis. Nii võivad paljud tartlased nautida jätkuvalt üht Eesti odavamat toasooja. Selle firma tegevusest tõuseb kasu kaugemalgi – paljudes maapiirkondades, kus Fortumile turvast varutakse, on see maavara peamiseks sissetulekuallikaks. Nii turgutab Tartu soojakontsern majanduselu Tartust kaugemalgi, andes inimestele tööd ja omavalitsustele tulu. Kohalike taastuvkütuste kasutamine soojus- ja elektrienergia tootmiseks on üks majanduselu elavdamise võimalusi, mida pole Eestis veel piisavalt hästi kasutatud. Mul on hea meel tõdeda, et Tartu on siin teenäitajaks. Taastuvate energiaallikate kasuta-
mine muutub kogu maailmas üha aktuaalsemaks, sest mitmete maapõuevarade ressursid ammenduvad intensiivse tarbimise tõttu. Ka Tartu linna tulevikustrateegia on seotud üleminekuga ammenduvatelt fossiilsetelt kütustelt taastuvate kohalike toorainete kasutamisele. Uudsete lahenduste otsimine on meil praegu päevakorral näiteks ka ühistranspordi valdkonnas, kus eurorahade toel kaalume võimalusi võtta kasutusele biogaasiküttel töötavad linnaliinibussid. Uus tehnoloogia võimaldaks meil biogaasi tootmiseks ära kasutada reovee töötlemisel tekkivat muda. Tartu Veevärgis tehtud arvutuste kohaselt saaks aastasest mudakogusest toodetud metaaniga panna sõitma ligi veerandi linnaliinibussidest. Nii saaksime otstarbekalt ära kasutada reovee töötlemise jääkproduktid ja ka linnaõhk muutuks puhtamaks. Läbirääkimisi peab linn ka mitme jäätmete põletustehnoloogia rakendamisest huvitatud firmaga. Tartlastele on omane keskkonna-
«Kohalike taastuvkütuste kasutamine soojusja elektrienergia tootmiseks on üks majanduselu elavdamise võimalusi.»
sõbralik ja energiasäästlik mõtteviis ning linn on selle süvendamiseks kasutanud ka Euroopa Liidu pakutavat raha. Sel suvel asutasime koostöös Tartu Teaduspargiga Eesti esimese regionaalse energiaagentuuri. Säästliku energiakasutuse propageerimisega tegelema hakkav agentuur on firmadele ja eraisikutele abiks tulevaste energiaalaste projektide nõustaja ja toetajana. Nagu head mõtted, nii on ka uudsed tehnoloogiad saanud Tartu kaubamärgiks ning meie firmade kogemustega käiakse tutvumas lähemalt ja kaugemalt. Pean riikidevahelist koostööd väga oluliseks – mõttekas on välja töötada ühtsed strateegiad kohalike kütuste paremaks kasutamiseks ning ühendada oma kogemused. Siin ei tasuks igaühel oma jalgratast leiutada. Loodan väga, et Tartus toimuval Balti turbatootjate foorumil astutakse tubli samm koostöö suunas ning saame selles valdkonnas ette võtta ka ühiseid europrojekte, mille kaudu leiab igaüks endale sobivaima lahenduse.