Turbaleht by Postimees

Turbaleht BALTI TURBATOOTJATE FOORUMI ERIVÄLJAANNE

9. september 2009

FOTO: MARGO KÜLAOTS

Turbapealinn Tartu võõrustab turbafoorumit Kui Eestis valitaks turbapealinna, siis võiks üks kandidaatidest tiitlile olla ka Tartu linn. Sellel Eesti olulisel maapõuevaral on tähtis roll väga paljude tartlaste igapäevaelus.

U R M A S KR U U S E Tartu linnapea

igikaudu 80 protsenti keskküttega korterites elavatest tartlastest saab toasooja turbast. Just nii suur osa on soojusenergiaga varustada Fortum Tartu kontsernil, keda võib oma innovaatilisuse ja uudsete lahenduste poolest nimetada julgelt Eesti soojatootjate lipulaevaks. Eelmisel aastal käivitas Fortum Tartu 1,2 miljardit krooni maksma läinud koostootmisjaama, mis toodab soojusja elektrienergiat kohalikust biokütu-

sest. Selle eest pälvis Tartu kontsern Eesti kaasaegse efektiivse soojusettevõtte tiitli. Ka linn tunnistas Fortum Tartu parimaks ettevõtteks. Ajal, mil paljudes kohtades toasooja hind pidevalt tõuseb, on Fortum Tartu suutnud eeskätt tänu turba kasutamisele hoida toasooja hinda uue koostootmisjaama käivitamisest alates langustrendis. Nii võivad paljud tartlased nautida jätkuvalt üht Eesti odavamat toasooja. Selle firma tegevusest tõuseb kasu kaugemalgi – paljudes maapiirkondades, kus Fortumile turvast varutakse, on see maavara peamiseks sissetulekuallikaks. Nii turgutab Tartu soojakontsern majanduselu Tartust kaugemalgi, andes inimestele tööd ja omavalitsustele tulu. Kohalike taastuvkütuste kasutamine soojusja elektrienergia tootmiseks on üks majanduselu elavdamise võimalusi, mida pole Eestis veel piisavalt hästi kasutatud. Mul on hea meel tõdeda, et Tartu on siin teenäitajaks. Taastuvate energiaallikate kasuta-

mine muutub kogu maailmas üha aktuaalsemaks, sest mitmete maapõuevarade ressursid ammenduvad intensiivse tarbimise tõttu. Ka Tartu linna tulevikustrateegia on seotud üleminekuga ammenduvatelt fossiilsetelt kütustelt taastuvate kohalike toorainete kasutamisele. Uudsete lahenduste otsimine on meil praegu päevakorral näiteks ka ühistranspordi valdkonnas, kus eurorahade toel kaalume võimalusi võtta kasutusele biogaasiküttel töötavad linnaliinibussid. Uus tehnoloogia võimaldaks meil biogaasi tootmiseks ära kasutada reovee töötlemisel tekkivat muda. Tartu Veevärgis tehtud arvutuste kohaselt saaks aastasest mudakogusest toodetud metaaniga panna sõitma ligi veerandi linnaliinibussidest. Nii saaksime otstarbekalt ära kasutada reovee töötlemise jääkproduktid ja ka linnaõhk muutuks puhtamaks. Läbirääkimisi peab linn ka mitme jäätmete põletustehnoloogia rakendamisest huvitatud firmaga. Tartlastele on omane keskkonna-

«Kohalike taastuvkütuste kasutamine soojusja elektrienergia tootmiseks on üks majanduselu elavdamise võimalusi.»

sõbralik ja energiasäästlik mõtteviis ning linn on selle süvendamiseks kasutanud ka Euroopa Liidu pakutavat raha. Sel suvel asutasime koostöös Tartu Teaduspargiga Eesti esimese regionaalse energiaagentuuri. Säästliku energiakasutuse propageerimisega tegelema hakkav agentuur on firmadele ja eraisikutele abiks tulevaste energiaalaste projektide nõustaja ja toetajana. Nagu head mõtted, nii on ka uudsed tehnoloogiad saanud Tartu kaubamärgiks ning meie firmade kogemustega käiakse tutvumas lähemalt ja kaugemalt. Pean riikidevahelist koostööd väga oluliseks – mõttekas on välja töötada ühtsed strateegiad kohalike kütuste paremaks kasutamiseks ning ühendada oma kogemused. Siin ei tasuks igaühel oma jalgratast leiutada. Loodan väga, et Tartus toimuval Balti turbatootjate foorumil astutakse tubli samm koostöö suunas ning saame selles valdkonnas ette võtta ka ühiseid europrojekte, mille kaudu leiab igaüks endale sobivaima lahenduse.

Turbaleht

9. september 2009

Turbakaevandamise spetsialistiks saab mäeinstituudis Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudis õpetatav geotehnoloogia eriala sisaldab kõigi maavarade rakendusgeoloogiat ja mäetehnikat. Turba geoloogia, kaevandamine ja majandamine on õppeprotsessis ja uuringutes loomulik osa. PROF E SSO R INGO VA LG M A Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituudi direktor

isaks loengutele, harjutustundidele ja praktikumidele on õppeprotsessi loomulik osa projekteerimine või uurimistööde teostamine. Turbateemalisi tudengitöid tehakse nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes. Teemat käsitletakse artiklites ning avalikes info- ja õppematerjalides. Kuna tudengitööde teemade valikul on esimene tingimus aktuaalsus, siis sõltub turbateemade osakaal loomulikult uuringute, ettevõtete ja asutuste huvist. Spetsialistidele ja avalikkusele mõeldud infot jagame nii mäeinstituudi kui ka mäeseltsi seminaridel ja teistel teemaga seotud üritusel. Praktikumid ja välitööd teostame turbaväljadel või nende mõjualadel. Nende sagedus ja sisu on samuti seotud aktuaalsete uuringute tihedusega. Turbauuringute raames selgitame välja Eesti turba omaduste sõltuvust maastikutüüpidest ja keskkonnatingimustest ning uurime turbaväljade korrastamise, tootmisprotsesside projekteerimise, keskkonnamõjude varude hindamise valdkonda. Mäeinstituut on korraldanud turbateemalisi välitöid ka TalveAkadeemia raames, samuti puudutatakse turba teemat tudengite organisatsiooni

Valik õppeaineid Peamised õppeained, mis on seotud turba kaevandamisega: • Geoloogia alused • Maavaramajandus • Kivimi raimamine ja töötlemine • Mäenduslik keskkonnakaitse • Mäetööd • Mäemasinad • Eesti Geoloogia • Keskkonnageoloogia • Keskkonnakaitse • Mäendusanalüüs • Avakaevandamine • Kaevandamiskeskkond ja ohutus • Geokeemia

Mäering tegevustes. Turba kohta saab huviline rohkem teada ka arvukate konkursside ning mäenduse ja geoloogia teadusklubi töö kaudu. Mäeinseneride kutsestandard käsitleb turba kaevandamist sama loogika järgi, nagu sellele standardile vastav õppekavagi. Turba uurimise, ettevalmistamise, kaevandamise ja töötlemise protsesse käsitletakse ja uuritakse Eestis samaväärselt analoogiliste maavaradega. Kutsestandardi info on leitav mäeseltsi aadressilt www.maeselts.ee/kutseomistamine Turba teemal avaldame seotud infot jooksvalt veebilehel mi.ttu.ee/turvas

Välitöödel õpivad tudengid tundma ka turbatööstuses kasutatavat tehnikat.

FOTO: MÄEINSTITUUT

Premier Tech on Kanada korporatsioon, mis tegutsenud kohalike rikkalike turbavarude majandajana juba 86 aastat. Selle käigus on ettevõte täiustanud järjepidevalt nii oma oskusteadmisi ning tõstnud mainet uute tehnoloogiliste rakenduste väljatöötajana. PREM IE R T E C H SY S TE M S Tõlge Siim Vatalin

misest kuni kaubapakkide kiletamiseni ning töö turbaväljadel nelja kogumispeaga vaakumkogujatega.

remier Horticulture alustas tegevust 1923. aastal. Turbast valmistatud kasvumuldade ja mullaomaduste parandajate tootja ning turustajana on ettevõttest tänaseks saanud oma valdkonna üks liidritest PõhjaAmeerikas. 1989. aastal otsustas Premier Enterprises kiirendada moderniseerimisprogrammi. Tütarettevõtte Premier Horticulture meeskonnast pandi kokku iseseisvate ülesannetega inseneride rühm, millest sai uus ettevõte Premier Tech Systems. Eesmärgiks oli turbatootmine innovatsiooni ja automatiseerimise kasutuselevõtuga põhjalikult ümber korraldada. Selle lähenemise terviklikkus oli turbatööstuses esmakordne, kuna tootmistehnoloogiat pakkuvatel ettevõtetel puudusid tol ajal täielikku automatiseerimist võimaldavad tooted ja oskused ning paljud ei pidanud sellist eesmärki üldse teostatavaks. Kes oleks võinud arvata, et vaid paari aasta pärast osutub võimalikuks tööprotsessi automatiseerimine sõelu-

INNOVATSIOON TURBATÖÖSTUSES Olles sündinud veidi rohkem kui 15 aasta eest, on Premier Tech Systems turbatööstuse arenguga märksa sügavamalt seotud kui ükski teine turbatootmise tehnoloogiat tootev ettevõte. Ettevõte kasvas välja Põhja-Ameerika ühe kogenuma turbatootja pikaajalistest kogemustest ja arendustegevusest. Kogu oma tegevuse jooksul on ettevõtte spetsialistid olnud tähelepanelikud nii Euroopa kui ka Põhja-Ameerika turbatööstuse seisukohtade ja soovide suhtes. Paari viimase aasta jooksul on Premier Tech System nihutanud innovatsiooni ja automatiseerimise arengupiire turbatööstuses veelgi kaugemale: turule on toodud mitmed uued masinad, näiteks robootiline kaubaaluste laadija ja EA-450 vertikaalne pakendaja (loob geomeetriliselt täpse kujuga kilepakendi). Turul on end juba edukalt tõestanud ka kahe kogumispeaga vaakumkoguja ning selle uus, kergema konstruktsiooniga ja säästlikum mudel. Innovaa-

Premier Tech Systems 1, avenue Premier Rivière-du-Loup, Quebec G5R 6C1 Canada +1 418 868-8324 info@premiertechsystems.com www.premiertechsystems.com

tiline on ka Thermo-Peat kontrollseade, mis võimaldab jälgida turbaväljadel või laoplatsidel hoitavat turvast ning ennetada selle isesüttimist. KASVAV TURG Premier Tech Systemsi ja tema klientide omavaheline koostöö on loonud pikaajalise partnerluse, mis põhineb vastastikusel usaldusel, tulevikunägemusel ja soovil seista aktsionäride huvide eest, samal ajal hoolitsedes turbaväljade kui loodusressursi jätkusuutlikkuse säilimise eest. Baltimaad on praegu üks peamisi turge Premier Tech Systemsi tehnoloogiale (nii toorme kogumise kui ka töötlemise osas). Kuna see turg kasvas arvestatava kiirusega, otsustas Premier Tech Systems astuda oma sihtrühmale sammukese veelgi lähemale, ja tõi Tallinna piirkondliku teenindusinseneri. Premier Tech Systemsi mitmete piirkondlike püsiklientide hulka kuulu-

vad ka Eesti ettevõte AS Miksaar ja Läti SIA Unguri. AS Miksaar ostis oma esimese masina 2001. aastal ja nüüdseks on nende tehas varustatud täisautomaatse töötlemis- ja pakendamistehnikaga, mis võimaldab toota laia hulka tooteid (eri kaubaalustele ja kottidesse pakitavad kasvualused ja turvas) Euroopa turu jaoks. SIA Unguri tegeleb turba ja plokkturba tootmisega ning majandab ligi 1000 ha turbavälju. 2004. aastal loobusid nad vanematest Euroopa mudelitest ning ostsid Premier Tech Systemsi kahe kogumispeaga vaakumkoguja. Järgneva kahe aasta jooksul laienenud tootmise käigus osteti veel mitmeid vaakumkombaine. «Me ostsime tehnikat juurde, kuna olime ülimalt rahul selle töö tulemustega,» ütles ettevõtte tegevjuht Ronnie Zomer. «Praegu kasutame kokku seitset kahe kogumispeaga vaakumkogujat, mis töötavad väga korralikult.» KLIENDI RAHULOLU 2006. aastal algatas SIA Unguri uue tehase ehitamise projekti. Olles juba kursis Premier Tech Systemsi suutlikkusega pakkuda tootmisprotsessi jaoks vajalike lahenduste koguhulka, otsustasid nad külastada Premier Techi tootmisüksusi Kanadas. Ühtlasi käidi tutvumas Premier Horticulture’i hoonete ja turbaväljadega. «Tööstushooned avaldasid meile muljet, samuti oldi tõeliselt abiks just meie vajadustele vastava tehnika väljavalimisel,» ütles Zomer. «Varsti pärast külastust sooritasi-

FOTO: PREMIER TECH SYSTEMS

Premier Tech – pikaajaline pühendumus turbatööstusele

me ostu, meie valikuks oli EM-2000 Mega Baler.» Premier Tech’i spetsialist saabus toodet seadistama veebruaris 2007. Pärast paarikuulist häälestus- ja õppimisperioodi õnnestus Mega Baler peensusteni valmidusse viia. «Oleme seadme tööga igakülgselt rahul,» kinnitas Zomer. «Meie ettevõtte edukusele on uus tehnika kindlasti kaasa aidanud. Kliendid hindavad kõrgelt pakkide stabiilsust – ladustamine ja transport on lihtsam –, nende alati võrdset kuju ja sellest tulenevat asjaolu, et neis on alati just see kogus turvast, mis lubatud.» Aastal 2008. ostis SIA Unguri Premier Tech Systemsilt järjekordse pakkimis- ja kaubaaluste laadimise liini, et laiendada valikuid eri pakkimisviiside vahel. Premier Tech Systems on pühendunud turbatööstuses kasutatava töökindla ja tõhusa tehnika arendamisele ning kasutab selle eesmärgi saavutamiseks enda pikaajalist kogemust ja oskusteadmisi.

Turbaleht

9. september 2009

PERSOON

Anton Pärnpuu: turba tootmine Eestis püsib tänu ekspordile

AS Torf juhataja Anton Pärnpuu sõnul puhtalt Eesti turule lootes Eesti turbatööstus praegu ära ei elaks. FOTO: KULDAR KULLASEPP

Läänemaal asuva turbatootja AS Torf juhatajal Anton Pärnpuul (68) on ette näidata 45 aasta pikkune töökogemus. End turbatootmisega siduvatelt noortelt ootab mees karastunud bürokraatianärvi ja head tehnilist taipu. RA I N UU SE N Postimees

964. aastal sõjaväest naastes sattus toona 23aastane Pärnpuu juhuslikult turbatootmisse. Tuttavad Eesti põllumajandustehnika tootmiskoondises (EPT) aitasid noore ja kogenematu sõbra tööpostile, aga ainus vaba koht oli turbatootmises. «Ega tol ajalgi töökohti vabalt valida polnud,» meenutab mees. «Eriti maal. Nii võtsingi vastu töökoha mulle täiesti tundmatul alal – turbajaoskonna mehhaanikuna.» Tehnikalembesele põlisele maapoisile ei jäänud turvas aga kauaks tundmatuks. «Paar aastat pärast tööleasumist sain juba turbajaoskonna juhatajaks ja nii see edasi läks,» võtab Pärnpuu oma töökarjääri algusaastat lühidalt kokku. Ükskõik mis, aga linnaelu Pärnpuud ei meelitanud. Mida rohkem ta turba kohta uuris ja valdkonnast teada sai, seda huvitavamaks töö muutus. Ja mis peamine – turbatootmises polnud tüütavat rutiini. Pole ju turbatootmises aastad vennad ega päevad õed. Igal aastal toob turbakogumine endaga kaasa nii uusi probleeme kui ka huvitavaid või ootamatuid lahendusi. AJAD MUUTUVAD Mis siis aastate ja aastakümnete taguse ajaga võrreldes muutunud on, püüan Pärnpuult uurida. Kas töö on

läinud keerulisemaks või lihtsamaks? Mu esialgu lihtsana tunduv küsimus võtab mehe lausa kukalt sügama. «Tehnoloogia oli ju põhimõtteliselt sama ka 40 aastat tagasi,» alustab ta siiski. Kõigepealt freesiti turbarabast pealispinnas, seejärel koguti turvas… Siiski leiab Pärnpuu möödunut ja tänapäeva võrreldes ühe olulise erinevuse: «Tehnika on läinud tüki maad inimsõbralikumaks.» Mehe sõnul tekitasid vanad turbakogujad töömeestes tihti trotsi, kuna seadmed keerutasid rohkelt tolmu üles ja ei olnud töökindlad.

«Kes tahab olla seotud otseselt tootmisega, sellel peab tehnika vesiselge olema.» Turba paksus turbasoos on kolm kuni viis meetrit, millest siis igal aastal vaid mõni sentimeeter maha kooritakse. «Loodusesse ei tekitanud me auku siis ega tekita ka täna,» tuletab Pärnpuu meelde põhilise – turvas on kodumaine maavara, mille kasutamine on keskkonnale ohutu ja taastuv. Turba äärealadel, kus tootmine on ammu lõppenud, kasvatab loodus taimestiku uuesti peale ja turbasoo saab vana elurütmi tagasi.

«Loomulikult olid siis rabapinnad oluliselt väiksemad kui praegu,» meenub Pärnpuule veel üks erinevus. Kui tema turbatootmises alustas, peeti 50 hektari suurust turbaraba juba suureks tööpõlluks. Tänased kogumisalad on 400 hektari suurused. TURBAVÄLJALE KÜLLA 70. eluaastale lähenev Pärnpuu on kindel, et ega leheveergudelt päris õiget aimu turbatootmisest saagi – tuleb ikka ise kohale minna ja oma silmaga uurida. «Turbaväljad on kogumise lihtsustamiseks jagatud ühe hektari suurustesse lappidesse, kus tekib omamoodi kanalite süsteem – nagu oleks Hiina riisipõllul,» kirjeldab ta. Turba kasutamine, kaevandamine ja turbapoliitika laiemalt on Eestis näinud eri aegu. Küsin Pärnpuu käest tema ennustust tulevikuks – milline tulevikuperspektiiv Eesti turvast ootab? «Kui Eesti riik sellest huvitatud on, oleks turbatootmises perspektiivi küll,» on mees veendunud. Tema sõnul jagub Eestis nii turbapindu kui ka -varusid. «Turba tootmisega ei ole nii, et kahekolme aastaga hävitad varud ära, turbaring kestab ikka aastakümneid.» TURVAS RAVIB Praegu on Eesti turbatootjad seotud riigiga sõlmitud rendilepingutega, mis lõpevad 10-15 aasta pärast. Edasi tuleb Pärnpuu sõnul teadmatus, eriti kui vaadata väikefirmade seisukohast. Siiski usub Pärnpuu, et turbaga seotud turul ja eriti kütteturbale jagub arenguvõimalusi piisavalt. Olulisemate arenguvõimaluste realiseerumine nõuab siiski valituse selgesõnalist tahet. Pärnapuu vihjab, et omaette kasutusvõimalused võivad avaneda näiteks

arstiteaduse liinis – asjakohaseid avastusi on maailmas juba ka ette näidata. «Eesti tuntud mudaravilate kõrvale võiks tekkida ka turbaravilad, sest turbal on samuti mitmeid raviomadusi,» mainib Pärnpuu. «Saksamaal praktiseeritakse juba praegu näonaha ravimist turbamaskidega. Kui mudal on oma eriline lõhn, siis turvas üldjuhul ei lõhna.» Pärnpuu mäletab hästi aegu, kui Eestis toodeti turvast kolm korda rohkem kui praegu. Siis läks enamus sellest loomadele allapanuks ja põlluväetiseks. Uuel Eesti ajal liigub suur osa turbast aga hoopis Euroopa suunal. «Aiandusturbast läheb enamus ekspordiks, kütteturvas leiab õnneks kasutamist ka Eestis,» selgitab mees. Puhtalt Eesti turule lootes aga Eesti turbatööstus praegu ära ei elaks.

Turvas on kodumaine maavara, mille kasutamine on keskkonnale ohutu ja taastuv. «Kui Euroopa turg tagant ära ei kao, siis on põhjust optimismiks,» kiidab Pärnpuu ekspordi taastumist. Taasiseseisvunud Eesti saabumisega tekkis ka uus kaubandussüsteem ning sellega sattusime omamoodi eksportturu vaakumisse. «Ega eksportturgudel meid ju siis keegi ei oodanud,» nendib Pärnpuu. Alusturvast Eestis enam ei kasutata, sest lautu on vähe. Kodumaine aiandusturvas leiab kohapeal samuti järjest vähem rakendust, sest suurem osa ostetavast ja söödavast taimestikust pannakse idanema Hollandis ja teistes euroriikides. Eksport on suure töö tule-

musena taastuma hakanud ja just neisse riikidesse nüüd Eestis toodetud aiandusturvas liigubki. BÜROKRAATLIK ÄRI «Kasutame siiski ära suhteliselt väikese osa sellest, mida võiksime kasutada ja saaksime koguda,» ei taha Pärnpuu täpseid numbreid välja käia. Tema sõnul tuleks ringi vaadata kogu maaelu puudutav poliitika – farmid uuesti tööle panna ja rohkem aiandeid luua. Siis leiaks kodumaine turvas kiiremini tagasitee koduturule. Turbatööstus Eestist kuskile ei kao, kinnitab Pärnpuu. Turvast on meil kaevandatud aastakümneid ja kaevandatakse edasi, otsides uusi turge ja kasutades järjest moodsamaid tehnoloogiaid. Just tehnoloogilised täiendused ning uuendused nõuavad Pärnpuu järeltulijatelt head tehnilist taipu ja innovaatilisust. «Kes tahab olla seotud otseselt tootmisega, sellel peab tehnika vesiselge olema, siis on kogu asjaajamine samuti lihtsam,» annab Pärnpuu vihje kooliastujaile. Kuna turbatööstus on seotud paljuski seaduste, looduskaitse ja poliitikaga, tekib igapäevatöös ka rohkelt bürokraatiat – eeskirjad, määrused ja seadused on tarvis endale selgeks teha. «Õigusliku poolega tuleb palju võidelda ja püüda seda paika panna,» räägib Pärnpuu, et ka lihtsast igapäevatööst võib vahel saada suur poliitika. «Meie põlvkonnal jääb veidi puudu innovaatilisusest, et minna kaasa praeguse aja kiirete muudatustega. Aga noored saavad kohe õppida teaduslikult ja poliitiliselt õigesti käituma, tootmisprotsess on selle kõrval lihtsalt selgeks õpitav. Muidugi nõuab iga amet pühendumist, ja siis saab ka ameti pidamisest mõnu tunda.»

Turbaleht

9. september 2009

Kõrge kütteväärtusega turbagraanul sobib eri tüüpi põletusseadmetesse Soome biokütuse turule on ilmunud uus toode – turbagraanul. Kuuldavasti teevad sellealaseid katsetusi ka lätlased. ÜLO STO K K E B Y AS Tootsi Turvas töödeldud kütuste ja energeetika juht

urbagraanul ühendab endas turba ja granuleeritud kütuste head omadused. See on kõrge kütteväärtusega, kergesti käsitletav ja automaatsetes kütteseadmetes kasutatav biokütus, mille tooraineks on meilgi toodetav, hea kättesaadavusega ja stabiilse hinnaga küttefreesturvas. Turbagraanuli tootmise tehnoloogia esimene pool ehk tooraine ettevalmistamine ja kuivatamine sarnaneb turbabriketi tootmisele. Protsessi teine pool, pressimine ja valmistoodangu käitlemine on sarnane paljudele tuttava puidugraanuli tootmisega. Erinevalt puidugraanulist ei kasutata turbagraanuli tootmisel sideaineid. Tänu turba heale siduvusele on koos freesturbaga võimalik granuleerida kuni 30% (lehtpuu)puitu või taimset biomassi, mille eraldi granuleerimine või põletamine oleks probleemne. Puidugraanuliga võrreldes on turbagraanul suurema tuhasisaldusega,

mis võib varieeruda suuremas ulatuses. Sobivat toorainet valides toodetakse Soomes keskmiselt 2-5 % tuhasusega turbagraanuleid. Eesti tingimustes oleks võimalik keskmine tuhasus 6-8%. Suuremast tuhasisaldusest tulenevalt on turbagraanul sobivam kütus keskmistele ja suurematele põletusseadmetele, milledel on automaatne tuhaeraldussüsteem. Tänu madalale niiskusesisaldusele ja stabiilsele kvaliteedile on turbagraanulit võimalik põletada väga erinevat tüüpi põletusseadmetes, alates tavalisest tuhasüsteemiga varustatud pelleti-põletist ja lõpetades tolmpõletusega. Samuti on suhteliselt lihtne turbagraanuli laadimine, transport ja etteandmine põletusseadmesse. Kasutada võib nii erinevat tüüpi konveiereid kui ka pneumotransporti. Turbagraanuli hoidmiseks sobivad sarnaselt puidugraanulitega silo tüüpi kütusepunkrid, mis on võrdlemisi odavad ja lihtsad paigutada. Soomes kasutatakse turbagraanulit põhikütusena väiksemates kaugküttekatlamajades ja asenduskütusena suurtes, kivisütt põletavates katlamajades ning koostootmisjaamades. Vähem sobib turbagraanul väiksematele, kohaliku küttega katlamajadele ehk eratarbijatele – suurem tuhasisaldus võib muutuda ebamugavaks ja graanulitega kütmine nõuda algselt suuremat investeeringut.

• Turbaalade pindala on uurimisandmetele tuginedes Eestis 1 009 101 ha. • Turbalad moodustavad Eesti pindalast 22%.

näitaja graanuli läbimõõt niiskus tarbimisaines tuhasus kuivaines alumine kütteväärtus

ühik mm % % MWh/t

Turvas on maavara, mis tekkinud viimase 10 000 aasta jooksul taimejäänuste lagunemisel niiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Kütteturbana kasutatakse peamiselt turbalademiku alumiste kihtide turvast, millel on kõrgem lagunemisaste.

• Eestis on 9836 sood. • Põhja-Euroopas on turbalasid rohkem ainult Soomes – umbes 30% pindalast. • meie sügavaimad sood on Napsi ja Vällamäe – vastavalt 12 m ja 17,5 m. • Eestis hakkasid sood kujunema preboreaalses kliimastaadiumis 91008800 aastat tagasi. • Turbavarusid on kokku 2,37 miljardit tonni. • Turbavarud on arvutatud 1598 turbamaardla kohta.

puidugraanul I klass II klass 6 - 10 8 - 12 ≤ 10 ≤12 ≤ 0,7 ≤ 1,5 ≥ 4,7 ≥ 4,5

turbagraanul 8 - 25 10 - 15 2 - 10 4,0 - 5,0

Suuremad katlamajad peavad turbapõhiste kütuste põletamisel arvestama kasvuhoonegaaside lubatud heitekoguste vajalikkusega. Eestis toodetava turbagraanuli hind oleks puidugraanulist, kergest kütteõlist või maagaasist kindlasti soodsam ja võrreldav praegu toodetava turbabriketi hinnaga. Investeering turbagraanuli põletamiseks on aga väiksem, kui märgade biokütuste (hakkepuidu ja tükkturba) põletamiseks. Samuti on turbagraanuli põletamiseks sobivad seadmed ja vajalik kütuseladu kompaktsemad ja hästi automatiseeritavad. Seepärast võiks Eestis turbagraanulit kasutada väiksemates asulate ja linnade kaugkütte-katlamajades. Samuti sobiks graanulid suurematesse kohaliku küttega tootmishoonete ja näiteks koolide katlamajadesse. Turbagraanul on sobivaks kütuseks ka suuremate kaugkütte-katlamajade tipukateldele. Kindlasti saaks peale ümberseadistamist ja täiendamist turbagraanulile üle viia mõned praegu puidugraanulit põletavad katlad ja väiksemad märgi biokütuseid põletavad katlad. Praegu turbagraanulit Eestis ei toodeta. Üheks põhjuseks on turbagraanuli tootmise käivitamiseks vajalik suur investeering. Teiseks põhjuseks on esialgu piisavalt suure kohaliku turu puudumine. Loodetavasti üldine majandusliku olukorra paranemine ja Eesti turbabriketi tootjate vajadus vananenud tehnoloogia välja vahetada muudavad lähiajal olukorda.

Tükkturvas – aeglaselt taastuv biokütus

Põnevaid fakte Eesti soodest ja turbast KOOSTANU D M A LL O R R U

Puidu- ja turbagraanuli võrdlusandmed

UNO KÄÄR AS Tootsi Turvas IT juht

le 22% Eesti territooriumist on kaetud soodega, kus asuvad suured turbaehk energiavarud. Eestis on umbes 1000 miljonit tonni põletamiseks sobivat turvast. Turbast soojuse ja elektrienergia tootmiseks kasutatakse peamiselt küttefreesturvast, tükkturvast, turbabriketti ja turbapelleteid. Tükkturvas on tootmisrabast kuni

50 cm sügavuselt lõigatud turbamass, mis pressitakse kokku 100-200 mm pikkusteks ja 40-60 mm läbimõõduga tükkideks. Kokku pressitud tükid kuivavad looduslikul teel. Seejärel korjatakse kuivanud tükkturvas masinatega kokku. Tükkturvast on võimalik toota ainult suvel soojade ja päikesepaisteliste ilmadega. Kogutud toodang ladustatakse suurtes aunades ja kaetakse vihma ning lume eest spetsiaalse kattekilega. Tükkturvas sobib kütteks tahkekütustel töötavates küttekolletes, katel-

des, kasvuhoonetes ja eramutes. Sellega saab kütta nii suuri kui ka väikesi katlaid, seejuures on võimalik automatiseerida kõik teenindusoperatsioonid katlamajades. Tükkturvast võib kasutada ka koos teiste tahkete kütustega, näiteks puiduhake ja turbabriketiga. Kasutusel olevat tootmistehnoloogiat kasutab AS Tootsi Turvas alates 1993. aastast. Iga-aastane tootmismaht on tänaseks suurenenud 400 000 kuupmeetrini. Kohalikul turul realiseerime sellest 150 000 m3, ülejäänu müüme Soome ja Rootsi, kus tükkturba ja üldse kütteturvaste osatähtsus sooja- ja elektrienergia tootmisel suureneb igal aastal. Stabiilne hind ja stabiilselt hea kvaliteet on suurendanud viimastel aastatel ka kohaliku turu kasvu. Oluline on kasutada energiaturvaste tootmiseks tootmisalasid, kus turbalademikust saadav tooraine on kõrge kütteväärtu-

sega ja võimalikult väikese tuhasisaldusega. Kvaliteetses tükkturbas on keskmine niiskus 35-45%, kütteväärtus 11,4-12,2 MJ/kg, mahukaal 350-400 kg/m3, tuhasisaldus maksimaalselt 8%. Sellest võib järeldada, et ühe tonni tükkturba energiasisaldus on 3,13,3 MWh. Eestis on suurim tükkturbast sooja tootja AS Fortum Termest (endine Pärnu Soojus), kus aastane tükkturba vajadus on 25-30 000 tonni. Märkimisväärse koguse tükkturvast kasutab AS Tootsi Turvas ka oma katlamajades Lavassaares, Taeblas ja Järvamaa kutsehariduskeskuses. Kõik eelpoolnimetatud katlamajad on täisautomatiseeritud ja katlaoperaatoreid neis ei kasutata. Olukorras, kus eri kütuste hind on ääretult ebastabiilne ja ressursse napib, on tükkturbal tulevikus oma kindel koht meie energiabilansis.

• Põhjalikult on uuritud 539 sood. • Eesti suurimad sood on Puhatu, Lavassaare, Epu-Kakerdi, Sangla, Endla, Emajõe-Pedja, Emajõe-Suursoo ja Ellamaa. • Soodest on kaitse all 250 000 ha (25%), millest 85% moodustavad rabad; Eesti suured ja ilusad rabad on kaitstud. • Mäeeraldised ehk paigad, kus tohib turvast kaevandada, hõlmavad ligi 20 500 ha (2% soode pindalast). • Soos oleva turba looduslik niiskus on kuni 96%. • 60% soodest on tekkinud mineraalmaa soostumise tagajärjel ja 40% veekogude kinnikasvamisel. ALLIKAS: EESTI TURBAVARUD, 1992 (KOOSTANUD M. ORRU); KAHJULIKUD ELEMENDID EESTI TURBAS, 2003 (AUTORID M. ORRU, H. ORRU); TURBAALADE JÄTKUSUUTLIK KASUTAMINE JA KAITSE, 2005 (AUTORID M. ORRU, H. ORRU)

Tükkturvas kuivab soojade ja päikesepaisteliste ilmadega looduslikul teel. Seejärel korjatakse kuivanud tükkturvas masinatega kokku.

FOTO: BAUERT

Turbaleht

9. september 2009

Rootsi turbatootjad võitlevad Brüsselis kütteturba staatuse muutmiseks Söe- ja naftatarnete katkemisel I ja II maailmasõja ajal osutus turvas Rootsile väga oluliseks energiaressursiks. Samamoodi võis pärast 1980ndate naftakriisi täheldada turbatootmise kasvu, mida mõjutas eeskätt põhjapoolsete alade väiksematele elektritootjatele mõeldud riiklik toetusprogramm. MAG NUS B R AND E L Rootsi turbatootjate liidu tegevdirektor

õne aasta möödudes hakati turbatootmise suurenemist kritiseerima, kuna teadvustati bioloogilise mitmekülgsuse säilitamise vajadust ega oldud rahul põlemisel tekkivate happeliste gaaside mõjuga keskkonnale. Suurim takistus kütteturba kasutamisele tekkis aga hiljem, pärast globaalse kliimamuutuse temaatika esilekerkimist, mil turvas nimetati Euroopa Liidus fossiilsete kütuste hulka kuuluvaks ressursiks. Pärast seda on kütteturba aastane kasutus jäänud ligikaudu 4 TW/h (teravatt-tundi) tasemele. ROOTSI TURVAS BALTIMAADEST Viimasel aastal on naftahinna tõus ja katkestuste ohu süvenemine energiasektoris olukorda taas muutunud. Nii on hakanud turvas mängima küttepuude kõrval taas olulist rolli täiendava ressursina. Rootsi ühiskonnas levima hakanud mõttevahetus võimaliku gaasiekspordi teemal ning Venemaalt imporditavale puidule tollide kehtestamise küsimustes rõhutavad samuti vajadust kodumaise, turvalise ning piirkondlikku energiatootmist toetava ressursi järele. Rootsi rahvusliku energiaagentuuri ja Rootsi turbaliidu korraldatud uuringud näitavad, et turba ja küttepuidu koospõletamine annab olulisi lisaeeliseid nii energiatõhususe kui ka keskkonnahoiu vaatepunktist. Sama tõsiasja tunnistas Euroopa Komisjon, kui nõustus andma turbale Rootsis alates 2004. aasta aprillist rohelise kütuse sertifikaadi. Pärast seda on turba kasutamine suurtes koostootmisjaamades oluliselt suurenenud, kuid tänu turbatootmise vähesusele on 2003. aastast alates suu-

rem osa turvast imporditud Balti riikidest ja Valgevenest. TURBA STAATUS VAJAB MUUTMIST Rootsi turba kasutamise puhul on praegu kõige suurem probleem asjaolu, et Euroopa Liidu süsinikuemissioonid ja kauplemissüsteem (EU ETS) määratlevad turba fossiilkütusena ning on hinnanud selle isegi söest keskkonnavaenulikumaks. Valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu (IPCC) on kolme aasta eest aga välja öelnud, et turvas peaks kuuluma omaette klassi fossiilkütuste ja biokütuste vahel – lõppude lõpuks, turvas on ju turvas. Teine võimalus turvast klassifitseerida on kirjeldada seda aeglaselt taastuva biomassina. Nii on teinud Soome valitsus ning 2004. aastal toetas sama seisukohta ka Rootsi turbanõukogu. Juba viimased kümme aastat on Rootsi turbatootjad ja turvast kasutavad energiatootjad Brüsselis kütteturba staatuse muutmise nimel võidelnud. VAPO omandis olev Neova, mis on Rootsi suurim turbatootja, teeb samuti Brüsselis turvast puudutavaid poliitilisi pingutusi ja üritab pääseda mõjule Euroopa turba- ja kasvualuste liidu (EPAGMA) vahendusel. Rootsi turbatootjate liit on omakorda ühendanud jõupingutused VAPOga Soomes ning Board na Monaga Iirimaal. Üks võimalik edasiviiv tee võiks olla turbatootmispraktikate hea tava sõnastamine, ja see töö ongi rahvusvahelises turbaühingus (IPS) praegu käsil. TURBA TOOTMISE HEA TAVA Rootsi valitsus on oma 2009. aasta energeetikamääruses öelnud, et turvas on strateegiline energiaressurss, mis on oluline riigi varustuskindluse tagamiseks. Teatud tingimustel ja teatud piira-

Turvast tuleb kasutada maastikku ja kultuuriväärtusi tähelepanelikult silmas pidades.

tud määral on turvast võimalik kasutada ka nii, et sellel on tasakaalustav mõju kliimamuutuse piiramisel. Rootsi riik peaks astuma samme, et IPCC ja Euroopa Liidu regulatsioone loovad ametkonnad võtaksid neid asjaolusid arvesse. Mõistagi tuleb turvast kasutada maastikku ja kultuuriväärtusi tähelepanelikult silmas pidades. Seda põhimõtet kinnitava otsuse langetas selle aasta juunis ka Rootsi parlament. Reaktsioonina valitsuse ja parlamendi otsusele ning tuginedes rahvusvahelises turbaühingus juba tehtud tööle, on Rootsi turbatootjate liit asunud koostöös turbatootjatega koostama jätkusuutlike kriteeriumite süsteemi nii turbatootmise kui ka -kasutamise jaoks Rootsis. Oluline eeltingimus selle töö läbiviimiseks on võimalus kasutada turvast lisakütusena koos küttepuudega, et tõs-

ta energiatõhusust ja ühtlasi asendada fossiilkütuseid. Kui valitsus käimasolevat tööd aktsepteerib, rakendub meie koostatav turba tootmise ja kasutamise hea tava ka importturbale. Meie eesmärk on Rootsi valitsuse sekkumine Brüsselis vastavalt heaks kiidetud energeetikamäärusele, et turba asend ja tähendus Euroopa Liidus muutuks. KOOSTÖÖSUHTED FOORUMILT Selles kontekstis on ülimalt tähtis võrrelda turvast ja teisi energiaallikaid nende elutsüklite perspektiivis. Meie poolt Rootsis teostatud uuringud ja Soomes tehtud samalaadsed uuringud näitavad, et võttes arvesse maardlate valikut, tootmis- ja põletusviisi ning maastike taastamist, varieerub turbakasutuse üldmõju keskkonnale suuresti sõltuvalt sellest, kuidas kogu kasutustsüklit juhtida.

FOTO: TURBALIIT

Globaalsest kliimaperspektiivist vaadates on turbakasutuse võimaliku positiivse mõju määr iga juhtumi korral erinev. Leidub mitmeid olulisi tegureid, millel võib olla globaalse kliimamuutuse jaoks suur tähtsus. Valida tuleb õiged turbamaardlad ning kasutada kõrgema kasuteguriga koospõletamist puiduga, samuti tegelda taastamisega ja muuta alad uuesti kasutatavaks. Usume, et meil on nüüdseks nende tegurite kohta päris palju teadmisi, kuid uurimustega tuleb jätkata selleks, et turba tootmine ja kasutamine oleksid nii ökoloogilises kui ka majanduslikus plaanis veelgi mõistlikumad. Kontaktid Rootsi, Balti riikide ja Soome vahel on väga olulised, eriti meie kohtumine Balti turbatootjate foorumil, mis toimub 2009. aasta septembris Tartus. TÕLG E S IIM VATA L IN

Baltikumi turvas konkureerib maailma parimatega Eesti turvas ja sellest valmistatud tooted jõuavad paljudesse maailma sadamatesse. Kui kütteturvast eksporditakse ainult lähiriikidesse, siis Baltikumi, sh Eesti kasvuturba turuks on terve maailm. A NU KI T T OÜ Stender Eestonia logistikajuht

eie turvast kasutatakse kasvupinnasena või substraatide koostisosana aianduses, haljastuses, puukoolides või mujal, kus on vaja midagi kasvatada. Kogu turbatoodang ekspordiks siiski ei lähe. Koos aiandusssektori arenguga leiab üha enam turbatooteid rakendust kohapeal. Tervelt 35-40% Eestis kaevandatud turbast kasutatakse kohapeal ja kütteturba tarbimise kasvades suureneb see veelgi. Siiski on aiandusturvas ja turbatoo-

tootjad kui ka välispartnerid Baltikumis teinud investeeringuid segu- ja pakkeliinidesse ning hakanud järjest rohkem lisama turbale lisandväärtust ka kohapeal. Siin valmistatakse lisaks sõelutud turbale valmis substraate kohe tarbimiseks, mis leiavad kas auto- või meretranspordiga tee klientideni.

ted Balti riikide olulised ekspordiartiklid. Aiandusturvast on välja veetud kogu taasiseseisvumisaja jooksul. Ekspordi struktuuri – kas tooraine või valmistoodangu eksport – määravad ära paljud tegurid, millest võiks nimetada tootealast teadmistepagasit, investeeringuid, transpordi hinda ja sihtturu vajadusi ning eripärasid, seda eriti professionaalsete tarbijate puhul.

Baltikumi turvas on niivõrd kvaliteetne, et see jõuab isegi Kanadasse, mis kuulub ise maailma suurimate kasvuturba tootjate hulka.

TURBA PIKK TEEKOND Esialgu eksporditi turvast toorainena suurte laevapartiidega peamiselt Saksamaale, Hollandisse ja Belgiasse, kus see sõeluti ja pakendati või kasutati eri turbasegude ja substraatide koostisosana. Nüüdseks on nii kohalikud turba-

Baltikumis valmistatud turbatooted jõuavad lisaks Euroopa Liidu traditsioonilistele sihtturgudele (Itaalia, Hispaania, Poola, Saksamaa ja Holland ehk Kesk- ja Lõuna-Euroopa) merekonteinerites ka mujale maailma. Kaugematest sihtriikidest võiks nimetada Jaapanit, Hiinat, Araabia maid,

Lõuna- ja Kesk-Ameerikat (Peruu, Kolumbia, Panama ja Tšiili) ning Vahemere maid. Meie turvas jõuab ka sellistesse küllaltki eksootilistesse kohtadesse nagu Zimbabwe ja Aruba. Tänu Baltikumi turba heale kvaliteedile ja omadustele jõuab see isegi USA-sse ja Kanadasse, mis on märkimisväärne just seetõttu, et Kanada kuulub ise maailma suurimate kasvuturba tootjate hulka. EKSPORDI VÄLJAKUTSE Paraku esineb seoses transpordiga ka probleeme. Ülemaailmne majanduskriis on löönud transpordivood tasakaalust välja ja suured hinnakõikumised ning autode ja merekonteinerite kättesaadavus esitab meie turbatoodete ekspordile suuri väljakutseid. Väärtustatud toodete ehk valmissegude puhul on äärmiselt oluline õigeaegne tarne. Toorme või pooltoodete eksportimisel moodustab transpordi hind olulise osa toote hinnast.

Kuigi järjest enam toodetakse kohapeal pakendatud turbatooteid ja valmissegusid, jääb siiski oluliseks ka turba kui tooraine eksport neile tootjatele, kes asuvad peamiste tarbijate lähedal Saksamaal, Hollandis, Belgias ja Itaalias. Seal valmistatakse segusid tihti kliendi erisoovide ja retseptide järgi ning kogustes, mida ei ole transpordi hinnast, väikestest partiidest või lühikesest tarneajast tingituna mõttekas ega ka võimalik siit sihtturule pakkuda. Turba ekspordist rääkides tuleb silmas pidada, et professionaalsete kasvusegude puhul ei ole eksporditav toode mitte ainult pakendatud segu, vaid sellega kaasneb ka tarbijate nõustamine, tihe koostöö kliendiga ja logistika korraldus. See tagab toodete õigeaegse ja tõrgeteta jõudmise kliendile. Hea meel on tõdeda, et Baltimaade turbatooted on maailmas hästi vastu võetud ning meil on olemas tooted, millega edukalt konkureerida.

Turbaleht

9. september 2009

Fortum Tartu AS juhatuse esimees Margo Külaots ootab tarbijalt teadlike valikute langetamist. FOTO: MATI MEOS

Fortum Tartu koostootmisjaam aitab elavdada maaelu Fortum Tartu AS juhatuse esimees Margo Külaots usub, et kodumaise päritoluga kütusest sooja ja elektri tootmine on kasulik nii kõigi rahakotile kui ka maaelule. Seda nii praegu kui ka pikemas perspektiivis. R AI N U U SE N Postimees

õlevkivi kõrval võib elektri ja soojusenergia tootmiseks kodumaistest kütustest kasutada ka kütteturvast ning hakkepuitu ja puidujäät-

meid. Eesti esimesed koostootmisjaamad valmisid 2008/2009 aastavahetuseks Tartus ja Väol. Järgmise aasta lõpuks valmib uus jaam ka Pärnusse. Koostootmisjaam tähendab soojusja elektrienergia tootmist ühes jaamas. Nimelt tekib elektrienergia tootmisel suurel hulgal jääksoojust, mida saab edukalt kasutada ka vee ja toa soojendamiseks. Tõhusal režiimil koostootmisjaamas kasutatakse kogu kütuses peituv energia täies ulatuses ära, selgitab Külaots koostootmisjaama kasulikku toimemehhanismi. Kuna elektrijaam toitub turbast ja puidust ehk taastuvast loodusvarast, mida on Eestis piisavalt, annab see tööd ja leiba ka kohalikule maarahvale, lisab Külaots. SOODNE VALIK «Me ei või kunagi kindlad olla, et gaasi ja teiste importkütuste hind uuesti tõusma ei hakka,» hoiatab Külaots ja soovitab teha aastakümneid mõjuvaid otsuseid targalt. «Turba kasutamine

kütteks tagab küllaltki stabiilse hinna.» Tema sõnul on näiteks Tartu ja Pärnu, kus soojusja elektrienergia tootmiseks kasutatakse turvast, olnud läbi aegade soodsaima soojushinnaga Eesti linnad. «Pärnu kütteks toodetakse turvas Pärnumaal ja Tartu kütteks Tartumaal – see elavdab maaelu,» on Külaots veendunud. Kui turba tootmisega või selle kasutamisega seotud firmades leiab osanike hulgast ka piiritaguseid ettevõtteid ja isikuid, pakub töö turbaväljadel rakendust siiski vaid eestlastele. Tartu koostootmisjaam annab välja 25MW elektrilist võimsust ja 50MW soojuslikku võimsust. Järgmise aasta lõpus valmiva Pärnu koostootmisjaama samad näitajad on vastavalt 24MW ja 45MW. Küsin Külaotsalt, miks me siis sõltume jätkuvalt importkütustest – turvast meil ju on ja puitugi kasutame keskkonnaministeeriumi andmeil vaid 60% Eesti metsade juurdekasvust (vt PM Metsanduse ja puidutööstuse teemalehte, 18. november 2009). «Jaamad on küllaltki kallid,» toob Külaots küsija maa peale tagasi ja selgitab, et nii head lahendust, mis võimaldaks ehitada koostootmisjaama väikeste asulate juurde, pole keegi veel välja pakkunud. Kui jaam juba ehitada, peab sellel

olema ka üle kriitilise koguse tarbijaid, muidu ei tasu keskkonnasõbralik ja kohalikku majandust elavdav investeering end ära. Ehitame siis kahe väikelinna vahele, pakun kiiresti lihtsa lahenduse. «Ei saa, sest sooja transportimiseks tekivad liiga pikad vahemaad,» jätkab Külaots lahkesti teadmiste jagamist. «Kui kütus on odav, siis seda tarvitavat jaama on kallim ehitada ja vastupidi. Seega on vaja piisavalt nii soojuskoormust kui ka vaba raha investeerimiseks.» KORRASTUV TURG Juba praegu on Eesti osaliselt ühendatud teiste elektrivõrkudega, näiteks Läti ja Leeduga. Üks kaabel jõuab välja ka Soome, kuhu on peatselt kavas rajada teinegi kaabel, Estlink 2. «Energiaturg on korrastumas,» kinnitab Külaots. Aastaks 2013 on kõigi eelduste kohaselt energiaturg vaba, nii et igaüks võib ja saab osta elektrit sealt, kust ise tahab. «Turg muutub selle tulemusena ühtseks,» nendib Külaots. Nii hakkavad turgu reguleerima rohkem turumajanduse põhimõtted ja kord müüakse elektrienergiat välja, teine kord on aga seda soodsam hoopis sisse osta. «Põhjamaades kujuneb üks ja ühtlane elektrihind,» ennustab Külaots. Praegu on Eesti elektrihind reguleeritud kohalike seadustega. Sellises olukorras võib tootjale olla kasulikum müüa toodetav elektrienergia riiki, kust saadav tulu on suurem. Ühtse hinnapoliitika korral on aga mõttekam jätta kodune elektrienergia koduturule. Sellest ja teistestki elektrituru

Turba eelised kütusena: • Turba kui kütuse hind on väga konkurentsivõimeline – Soome kogemustele tuginedes üks madalamaid. • Mis hind turbal ka ei oleks, jääb selle eest makstud raha ringlema Eestisse ja toetab maapiirkondade majandust. • Kindlasti on turbal väga oluline mõju ka keskkütte hinnale – eelmisel kütteperioodil maksid turbaga kütjad kuni 300 krooni kW/h gaasiga kütjatest vähem. Näiteks Tartu soojatarbijad maksid oma sooja eest kokku 90 miljonit krooni vähem kui mistahes samaväärses koguses gaasiga kütjaid. • Turvast leidub Eestis piisavalt. Sageli on turbasoodel pealmised, vähelagunenud turbakihid ära kaevandatud. Hästilagunenud turbakiht, mis sobib kütmiseks, jäeti omal ajal aga kasutamata. Seda saab nüüd kasutusse võtta ja maardlad ammendada. Pooleli jäetud maardlas hävib turvas niikuinii, nii et pigem kaevandada ja kasutada see ära. • Kindlasti loob omamaise kütte kasutamine riigile energiajulgeolekut, sest sõltuvus ühest kütusest väheneb, vähendades ka väliskaubanduse puudujääki.

nüanssidest võib iga huviline lugeda lisaks majandusministeeriumi koostatud energiaturu arengukavast aastani 2020. HAJUTATUD OHUD Kütuse hinnaga on turul hea spekuleerida, sest ühel või teisel moel peame seda kõik ostma – elektri- või soojusenergiat tarbides. Seetõttu on kasulik hajutada ohte ja riske ning kasutada võimalikult mitmekülgset mudelit, kordab Külaots üle aastaid arutatud teema. Eri päritolu kütuste mitmekesisus on Külaotsa sõnul omamoodi garantiitalongiks, sest nii kaob sõltuvus üheliigilisest kütusest ja selle hinnast turul ning kasutada saab ka kohalikku päritolu kütuseid. «Usun, et Eestis on kõikidele kütustele koht olemas ja seda usub ka koostatud arengukava,» mainib ta. Kui tarbija ei pruugi pidevalt huvi-

tuda, millest täpselt on toodetud seinakontaktist tulev elekter või majja saabuv soojus, tuleb siiski püüda teha tarbimisotsuseid perspektiivselt, rõhutab Külaots. «Energiat puudutavaid otsuseid ei tohi teha hetkeemotsiooni ajel,» hoiatab ta ja meenutab musternäidist minevikust, kui elektrihinna alanedes hakkasid kõik oma maju kiiruga elektriküttele ümber ehitama, kuigi olukord muutus kiiresti. «Tarbija peaks suutma end harida nii palju, et vaadata perspektiivselt, millised energialiigid jäävad stabiilsemaks ja millised toovad endaga kaasa kiireid muutusi ja hinnatõuse,» tõdeb Külaots ja soovitab tutvuda arengutega Põhjamaades, sest sellele piirkonnale oleme klimaatiliselt ju kõige lähemal: «Need energialiigid ja küttematerjalid, mis seal on tarbijale rahakotisõbralikumad, on seda tõenäoliselt ka meile siin.»

Turbaleht

9. september 2009

Premier Tech – A long term commitment with the peat industry PREMIER TECH, a Canadian corporation which, for 86 years now, has been building its know-how and reputation on the various technology-oriented opportunities offered by sphagnum peat moss, an abundant natural resource in Canada.

REMIER HORTICULTURE activities started in 1923 and is now among North America’s leading producers and distributors of growing media and soil amendments made from Sphagnum peat moss. In 1989, Premier Entreprises decided to accelerate its modernization program by setting up a small team of engineers from its Premier Horticulture subsidiary into a separate entity and thus Premier Tech Systems was born. The goal was to overhaul the approach to peat production by bringing breakthrough innovation and automation to it. This was a first in the peat moss industry since equipment suppliers at the time would not and could not offer full automation and some did not even consider it could be done. Who would have thought that a few years later, it would be possible to automate the operations from screening to pallet-wrapping and harvest the peat with giant 4-Nozzle harvesters? Premier Tech Systems’ origins run deep in the peat industry since it started more than 15 years ago as the engineering team of Premier Horticulture, one of the leading peat producers in North America. No other peat equipment supplier can say the same. And through time, the team made sure to listen to what the industry, both in Europe and in North America, had to say and was wishing for. In the last few years, Premier Tech Systems has again pushed back the limit of innovation and automation that can be brought to the peat industry by introducing a wide range of new equipment such as new robotic palletizing cell; the EA-450 Vertical Form, Fill and Seal Baler; an improved version of the greatly successful 2-Nozzle harvester with a lighter design and an improved efficiency; and the Thermo-Peat, a bulk peat management tool that enables producers to proactively manage their stockpiled peat in the field or in the yard in order to prevent spontaneous combustion. Together, Premier Tech Systems and its customers have formed a longlasting partnership built upon mutual trust and a long-term vision and commitment to creating value for all stakeholders while maintaining the sustainability of peat moss as a natural resource. The Baltic region is today also one of the main markets of Premier Tech Systems for peat equipment (harvesting and processing). As this market was growing quite fast, Premier Tech Systems even decided in 2007 to get closer to this market by having a local service engineer based in Tallinn. The Estonian Company Mikskaar AS and Latvian SIA Unguri are some of Premier Tech faithful customers. Miksaar AS bought its first machine back in 2001 and its factory is now totally equipped with fully automated processing and packaging equipment to produce a wide range of products (substrates and peat moss in bags and bales) for the European Market.

Premier Tech Systems 1, avenue Premier Rivière-du-Loup, Quebec G5R 6C1 Canada +1 418 868-8324 info@premiertechsystems.com www.premiertechsystems.com

SIA Unguri is a peat moss and peat blocks producer who is managing a total area of about 1,000 ha of peatlands. Back in 2004, they first purchased a 2-Nozzle Vacuum Harvester from Premier Tech Systems to replace the older European models. Over the next two years, they also bought a few other Vacuum Harvesters as their production was growing. “We kept on buying several units because we were very satisfied with the equipment’s performance. At the moment, we have a total of seven 2-Nozzle Vacuum Harvesters from Premier Tech Systems, which are performing very well” said Mr. Ronnie Zomer – Managing Director.

Premier Tech Systems has pushed back the limit of innovation and automation that can be brought to the peat industry by introducing a wide range of new equipment. In 2006, they elaborated a project to build a new factory. Already knowing Premier Tech Systems’ capability to provide a complete range of peat moss processing equipment, they decided to go to Canada and visit Premier Tech facilities as well as its sister company’s, Premier Horticulture, facilities and peat bogs. “We were impressed by their facilities, and they really helped us choose the best equipment to fit our needs. Shortly after the visit, we ordered the EM-2000 Mega Baler. A Premier Tech technician came to install the baler in February 2007. After a few months start-up and learning period, together we finally fine-tuned the Mega Baler, which now gives us absolute satisfaction. The Mega Bales have definitely contributed to the success of our company. Our customers love the perfectly stable bales (for shipping and storage), the uniform square shape and the fact that the bales always contain the volume announced” said Mr. Zomer. In 2008 SIA Unguri bought again a complete baling and palletizing line from Premier Tech Systems to get a wider range of packing possibilities. Premier Tech Systems is committed to develop reliable and performing equipment for the peat industry and uses its own experience and know-how to reach this goal.

The Baltic region is today also one of the main markets of Premier Tech Systems for peat equipment. PHOTO: PREMIER TECH SYSTEMS

Turbaleht

9. september 2009

The energy peat situation in Sweden Peat has been a very important energy resource during the First and Second World War because of supply disruption of oil and coal. We have however seen an increased peat production after the oil crises in the 1980th.

Managing Director Swedish Peat Producers Association

eat was in the beginning of this period used in small power producing facilities most in northern areas. In the beginning it was very much favoured by state incentives. After some years peat production and use was criticized due to the conflicts with biodiversity interests and the emission of acid substances from combustion. But the big problem for energy peat business – global climate change – came on the agenda later on and peat was defined as a fossil fuel. The energy peat production thereafter has stagnated yearly on a level of 3 to 4 TWh. Fluctuations due to climatic condition is of course of big importance to explain production between different years. During the last year the energy situation however has changed when oil prices has increased and the vulnerability for disruptions in energy sector has increased. Peat therefore plays an important role as a complement to woodfuels. Even the discussion about natural gas export and customs on wood products from Russia underline the need for safe indigenous or regional produced energy sources. Studies the Swedish National Energy Administration and Swedish TorvForsk have conducted shows that cofuelling of peat and woodfuels give great gains from efficiency and environmental point of view. It was also recognized by the European commission when they accepted that peat could be integrated in the Swedish system of green certificate from april

2004. Thereafter the use of peat in big combined heat and power plants has increased a lot but due to shortage of peat production in Sweden after 2003 a lot of this peat has been imported from Baltic states and Belarus. The problem for peat production and use in Sweden is however that peat is classified as fossil in EUs emission trading system (EU-ETS) and seen as worse than coal. IPCC however concluded three years ago that peat should be classified in its own class between fossil fuels and biofuels – peat is peat. Another way to classify peat is to characterize it as a slowly renewable biomass fuel – it was done by Finnish government and it was endorsed by the Swedish peat commission 2004.

Our goal is that Swedish Government will change the position of peat in the European union.

The Swedish peat producers and the energy producers using peat in Sweden are since ten years struggling for energy peat in Brussels. Neova owned by VAPO is the biggest peat producing company in Sweden are also acting for peat in Brussels through European Peat and Growing Media Association (EPAGMA). We are doing this together with first of all VAPO in Finland and Board na Mona in Ireland. One way for further action is to create a system of code of conducts for peat production and this work is going on in International Peat Society (IPS).

PHOTO: HEIKI BAUERT

MAG N U S B R AN D E L

Peat must be harvested in a manner that takes great account of the landscape and cultural values.

The Swedish Government has in their energy bill march 2009 stated that peat is a nationally available energy source that is significant for Swedish security of supply. Under certain conditions and to a limited extent, peat can be used with a positive net climate impact. Sweden should take action to ensure that the Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) and the EU regulatory framework reflect this fact. Peat must be harvested in a manner that takes great account of the landscape and cultural values. This was also decided of Swedish parliament in june this year. As a response to Government and Parliament decision Swedish Peat Producers Association together with the industry is working for a system of sustainable criteria for peat production

VAPO TURBATOOTMISMASINAD Vapo on maailmas juhtiv turbatootja ja turbatootmismasinate valmistaja. Toodame masinaid nii enda tarbeks kui ka klientidele väljaspool gruppi.

Vapo arendab ja disainib tootmistehnikat koostöös oma partneritega, kelle hulka kuuluvad inseneribürood ja kogenud tööstusettevõtted. Vapo tootevalikusse kuuluvad kõik masinad, mis on vajalikud freesturba ja tükkturba tootmiseks, turbaväljade ettevalmistamiseks ja hooldamiseks, tulekahjude vältimiseks või tõrjumiseks ning töö kvaliteedikontrolli teostamiseks. Vapo turbatootmismasinaid müüakse Soomes,

Rootsis, Balti riikides ja mujal Euroopas, samuti Venemaal ja Aasias. Balti riikide tarbeks toodetavate masinate ehitamine on kontsentreerunud Eestisse Tootsi asulasse. AS Tootsi Turvas toodab Vapo OÜ kaubamärgi all turbatootmise juurde kuuluva masinapargi eri mudeleid. 2003. aastast alates toodame Vapo arendusprojektide raames ja vastavat kvaliteedikontrolli järgides järgnevaid turbatootmismasinaid:

Tootmisveski JTJ-9 Turbatreiler JPV-45

Freesturba kobestaja JLK-19 Freesturba lõikur JVK-9HP

Pneumaatiline kombain JIK-40DF Mehhaaniline kombain JMK-40 Mehhaaniline kombain JMK-55V Purustaja KSL-5

Freesturba laadija JKS-15S Freesturba laadiaja JKS-20 Tükkturba kobestaja PPK-19 Tükkturba lõikur PSK-4

Peenpuidu koguja KPK-3

Tükkturba laadija PKS-9

and use in Sweden based on ongoing work in IPS. An important prerequisite for this work is to use peat as a complement to woodfuels to improve energy and efficiency and in the same time replace fossil fuels. If this ongoing work will be accepted by the Government it will in principle also be applicable for import of peat. Our goal is that Swedish Government will make an intervention to Brussels in accordance with the energy bill and change the position of peat in the European union. In this context it is of great importance to study and even compare peat and other energy sources in a Life Cycle Perspective. Studies we have conducted in Sweden as well as studies in Finland show that climate impact of peat use in the whole chain from chose of peatlands, production and com-

bustion and restoration of peatlands differs a lot. The benefit from a global climate perspective are different from case to case. There are some important factors that could have great impact for global climate change and that is to chose right peatlands, co-fuelling with woodfuels in an efficient way and restoration and after use of peatlands. We think that we today have a lot of knowledge concerning this factors but that more research is needed to even more optimize peat production and use from an environmental and economical sound way. As a conclusion - we think that contacts between Sweden, Baltic states and Finland is very important and especially the meeting with the Baltic Peat Producers Forum 2009 in Tartu in September.

MACHINERY FOR PEAT PRODUCTIONS

Vapo is the world’s leading producer of peat and peat production machines. We manufacture machines for our own use and sell them to customers outside the Group. Vapo develops and designs production machinery together with partners, including engineering offices, experienced contractors. Vapo produces all the machines required for milled peat and sod peat production, machines for preparing and maintaining fields and for fire protection and quality control during production Vapo peat production machines are sold in Fin-

land, Sweden, Baltic Countries and other European countries, Russia and Asia Vapo has concentrated to make machines in Baltic Countries in Estonia (Tootsi). Tootsi Turvas produce under the trade mark VAPO OY different machinery for peat production. Since 2003 we produce under the VAPO OY development projects and quality control next machines for peat production.

Production Miller JTJ-9

Milled Peat Harrow JLK-19

Peat Trailer JPV-45 Pneumatic Harvester JIK-40DF Mechanical Harvester JMK-40 Mechanical Harvester JMK-55V Grader KSL-5 Small Wood Collector KPK-3 Fire-extinguishing Trailer PSPV-4000

Milled Peat Ridger JVK-9HP Milled Peat Loader JKS-15S Milled Peat Loader JKS-20 Sod Peat Harrow PPK-19 Sod Peat Ridger PSK-4 Sod Peat Loader PKS-9

Tulekustutustreiler PSPV-4000

Lisaks turbatootmismasinatele toodab Vapo teisi eriotstarbelisi masinaid.

As well as peat production machinery Vapo also manufactures other special machines.

Kontakt: Udo Talur, E-post: Udo.Talur@tootsiturvas.ee, Telefon: + 372 534 503 9234, AS Tootsi Turvas, Tööstuse 1, Tootsi 87501, Pärnumaa, kodulehekülg: www.vapo.ee

Contacts: Udo Talur, E-mail: Udo.Talur@tootsiturvas.ee, Phone + 372 534 503 9234, AS Tootsi Turvas, Tööstuse 1, Tootsi 87501 Pärnumaa, Estonia, Homepage: www.vapo.ee