Turvaline Elu 2009

turvaline elu teemaleht

27. november 2009

Esmase turvatunde loob korralik piirdeaed

H

oonet ja krunti ümbritsevad aiad-väravad loovad möödujas ja külalises esimese mulje nii majapidamisest kui ka peremehest. Harmooniline aedadeväravate tervik tekitab positiivse, kindlust sisendava tunde – aed on kodu visiitkaart. Millised muud omadused peale esteetilise väljanägemise peavad heal aial olema, mille põhjal teha oma valikuid? Mida jälgida oma otsuse tegemisel?

Keskkond Maja ümbritsev piirete süsteem peab sobima stiililt ja värvilt ümbritsevaga – nii arhitektuurse keskkonna, naabrite aedade kui konkreetse majaga. Nagu rehielamut ei sobi ümbritsema betoonaed, ei sobi ka funkstiilis villa juurde vitstest punutud tara.

Samamoodi tuleb piirdesüsteemi vaadelda kui tervikut ning jälgida, et väravad-aiadpostid kõrvuti panduna jätaksid hea mulje.

Vastupidavus Puidust aedadel ja väravatel on oma võlu, kuid väga sageli avatavateks-suletavateks väravateks need ei sobi. Puit mängib niiskusega, seetõttu ei saa seda materjali kasutada ka automaatika abil juhitavate väravate puhul. Tänapäevased metallaiad ja väravad on kõrge kvaliteediga ja nende valik on mitmekesine. Eestis nad alles koguvad populaarsust.

• Võrkaiad. Uuemad ja vastupidavamad võrkaiad on ristumiskohtadest keevitatud ja ka tsingitud ning kaetud PVC-kattega. Metallvõrgust aiad on kergpaneelaedadest odavamad, ent ei jäta samavõrd soliidset muljet.

• Metall(kerg)paneelidest aiad koosnevad jäikadest moodulitest, mis seotakse aia püstitamisel (tugi)postidega ning on väga vastupidavad ja turvalised.

Funktsionaalsus Tõhusat turvalisust ning vandalismikindlust tagab keevispaneelaed. Aiapaneelid on valmistatud ligikaudu viiemillimeetri paksusest, omavahel kokku keevitatud terastraatidest, mis tagavad piisava jäikuse. Aiapaneelid on kuumtsingitud ning kaetud PVC-kattega. Paneeli ülaääres on vertikaalsed 30-millimeetrised varvad, mis raskendavad üleronimist. Paneelaed kinnitatakse sektsioonidena aiapostidele ning vajadusel võib neid ükshaaval vahetada või eemaldada. Paneelaiad tagavad piisava turvalisuse ning on kindlasti ka üks põhjus, miks seda aiatüüpi kasutavad paljud tööstusettevõtted.

Suurepärase ilu tagab ka võrkaed. Võrke on kolme sorti: keevisvõrk, punutud ning põimitud võrk. Valik sõltub eelkõige tellija eelistustest ning vajadustest. Kõik võrgud on enamasti valmistatud terastraadist, mis on kuumtsingitud. Keevisvõrgud on üldjuhul kaetud PVC-kattega, punutud võrku pakutakse nii PVC-kattega kui ka ilma. Võrgu jäikuse ning vastupidavuse määrab traadi jämedus ning võrgusilma suurus – mida väiksem silm, seda tugevam võrk. Peenest traadist valmistatud võrgu võib isegi koer aiale toetudes kõveraks muljuda, samuti on varastel seda lihtne näpitsatega katki lõigata.

Funktsionaalsus avaldub ka eriti selgesti väravate juures. Metallväravaid on kahte põhitüüpi.

• Liugväravad, mida kasutatakse tavaliselt autoväravana. Liugvärav nihkub paralleelselt aiaga ning jätab avanedes läbisõidutee vabaks.

• Tiibvärav avaneb n-ö tavapärasel moel ning on enamasti kasutusel jalgväravana. Nii liug- kui tiibvärav on mõttekas ühendada automaatajamiga. See pakub turvalisust: värav avaneb ainult valdaja soovil, mugavust: värava avamine ei eelda autost või majast väljumist. Automaatväravate avamiseks-sulgemiseks võib kasutada erinevaid vahendeid: pulti, nupust või võtmega töötavaid lüliteid vms. Üha enam koguvad populaarsust GSM-terminali kaudu avatavad väravad.

Paigaldus Nii paneel- kui ka võrkaia puhul on väga tähtis selle õige paigaldus, ka kallist ning vastupidavast materjalist ehitatud aed võib valesti teostatud paigalduse tõttu olla väga näotu. Aiaehituseks vajalik materjal ning paigaldus tuleks osta/tellida ettevõttest, mis on sellele spetsialiseerunud. Väga oluline on tehtud tööde ning materjali garantii.

Soovitused ja nõuded piirdeaia rajamisel: • • • • • • • • •

aed peaks olema nägus ning sobima hoone ja keskkonnaga aia kõrguse valikul peaks lähtuma samal tänaval eelnevalt ehitatud aedade kõrgusest üle 1,5 m aiad peaks kooskõlastama linnaosavalitsusega suure koera puhul tuleks arvestada, et ta ei saaks üle aia hüpata aed tuleb paigaldada krundi sisepiiridesse väravate asukoht ning suurus tuleks hoolikalt läbi mõelda majaümbruse planeerimistööd tuleks ära teha enne aia ehitust miljööväärtuslikes piirkondades peab hankima kultuuriväärtusteameti kooskõlastus arvestama peaks aia vastupidavusega vandalismile

OÜ Fagel on Eesti suurim ja tuntuim metallpiiretele ning aiaehitusele spetsialiseerunud ettevõte.

Tegevusvaldkond on mitmesuguste välispiirete, automatiseeritud läbipääsu- ja kontrollsüsteemide müük, paigaldus, hooldus ning remont.

Fagel OÜ Mäealuse 1, 12618, Tallinn, tel 656 5390, faks 654 3068, e-post: fagel@fagel.ee, www.fagel.ee

turvaline elu

2

Sisukord

tasub meelde jätta!

Turvatundetu igapäevaelu võib tabada ootamatult lk 2

Õiguspärane käitumine taastoodab seaduslikkust ning ebaseaduslik käitumine kuritegevust.

Õiguspärane käitumine taastoodab seaduslikkust lk 3 Turvalisem elu internetis – lapsele ja endale lk 4 Viirustõrje müüdid ja tegelikkus

lk 5

Windows 7 pakub suuremat turvalisust

lk 6

Internet on ohtlikum kui kunagi varem

lk 7

Kaameratest

lk 8

IP-video universaalsus – müüt või tegelikkus?

lk 8

Politseiameti kriminaalosakonna juhataja Krista Aas tutvustab turvalisema ühiskonna saavutamise põhimõtteid. / Loe lk 3

Liiklusstatistika ja uuringud näitavad, et 18–25-aastased on suurimaks riskirühmaks, kuna selles vanuses juhid on riskialtimad.

Timo Vijar maanteeametist tutvustab Eesti liikluskultuuri häid ja halbu külgi. / Loe lk 9

Turvaabi polegi vaid rikaste lõbu

lk 9 lk 10

Seif pakub üliväärtuslikule varale lisakaitset lk 11 Tuleohutusele tuleb mõelda enne tuleohtu

lk 12

ARVUD

kuritegu registreeriti Eestis 2008. aastal, viis aastat enne seda, 2003. aastal aga ligi 57 000 kuritegu

76% sõidueksamit tegevatest alla 18-aastastest noortest saavad positiivse tulemuse esimesel katsel, üldine sõidueksamitest läbisaamise protsent on ligikaudu 52

kontaktid Teemalehe toimetaja: Rain Uusen rain.uusen@postimees.ee | tel 666 2194 Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo anneli.teppo@postimees.ee | tel 666 2329 Küljendus: Kristiina Sillandi Makett: Andrus Rebane Vastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp kuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258 Väljaandja: AS Postimees Maakri 23a, Tallinn tel 666 2202 | faks 666 2301

Seifipaigaldajad jagavad nõuandeid, millal, miks ja milline seif koju paigaldada ja kuidas tagada seifi turvalisus. / Loe lk 11

Turvatundetu igapäevaelu võib tabada ootamatult RAIN UUSEN

51 000

Ära räägi seifi olemasolust kellelegi muule peale nende, kes peavad seifile ligi pääsema.

JUHTKIRI. Iga inimene, perekond ja ettevõte toimib kõige tulemuslikumalt ja õnnelikumalt siis, kui meid ümbritseb heaoluja turvatunne. Hiljutised sündmused minu perekonnas ja majapidamises õpetasid kindlasti üht – aastatega saavutatud või õpitud turvatunne võib kaduda sekunditega.

Liiklusõnnetuse vältimine algab vastutustundest lk 8 Alkomeetri omamine näitab hoolivust

27. NOVEMber 2009

Mõne aja möödudes peame hakkama taas oma turvalisust tugevdama – kes kuidas oskab.

Valvesüsteem, uus uks või trellid, turvamees või tugevamad seinad…

Kuidas siiski taastada turvatunne? Kuidas saada tagasi kodutunne?

Postimees, teemalehe toimetaja

K

ui meiega juhtub midagi ootamatult halba, käitume üldjuhul nii – esimesel võimalusel hakkame likvideerima tagajärgi, siis ahastame ja nutame ning hakkame esitama küsimusi nagu «miks küll meie», «kuidas see sai juhtuda» või «mida ma olen halba teinud?!».

Meie pere puutumatust lõhkus võõra käsi. Meil käisid vargad.

Turvatundetu kodu võib käivitada kaugele ulatuva ahelreaktsiooni, mille tagajärgedega ei saagi alati üksi või omakeskis hakkama.

Muutuvad inimestevahelised suhted, samuti usaldus inimeste ja koduloomade vahel; kõikuma lööb usaldus meid ümbritseva keskkonna suhtes.

Iga indiviid elab turvatundetuse perioodi läbi isemoodi ning sellest saab aimu ainult turvaliselt üksteisega suheldes. Aga kuidas suhelda, kuidas pakkuda abi, toetust või nõuandeid, kui ise kardan ka? Kas minu hirmud hoopiski ei anna pereliikme hirmumõtetele värvi?

Neid mõtteid on tabanud end mõtlemast igaüks, kes on kordki langenud röövi, kallaletungi, uppumisohu või tuletaadi küüsi, olen selles veendunud.

Seega, kust lõppevad hirmud ja paanika ning kust algab uus, taasturvaline elu? Ja milline on minu enda roll selle saavutamisel?

I Turvatundetu kodu võib käivitada kaugele ulatuva ahelreaktsiooni.

Nõu annab politseiameti teenistusosakonna personalitalituse juhtivspetsialist, psühholoog Helle Niit.

nimesi ootamatult ja pahaaimamatult tabavad sündmused-õnnetused kõigutavad kindlustunnet väga olulisel määral ja vallandavad kriisireaktsioonid, mille sügavus sõltub toimunu tähendusest inimesele.

Elu ei saa jätkuda enam nii nagu varem. Kindel teadmine, et asjad minu elus toimuvad nii, nagu ma neid korraldanud või plaaninud olen, paraku kaob ja vajab uuesti ülesehitamist.

Ohvriks sattumise kogemus toob kaasa suure hulga erinevaid negatiivseid tundeid (raev, viha, pettumus, kurbus, ahastus, hirm, kahtlused, süütunne jne), osa neist on seotud teiste inimeste, kogukonna ja/või institutsioonidega, osa ka iseenda või oma lähedastega. Üldiselt tulevad pered paremini toime selliste sündmustega,

kus toimunus ei saa süüdistada üksteist.

«Rusikareegel» kõlab lihtsalt – kõik need negatiivsed tunded tuleb läbi töötada ehk ventileerida ning tasapisi, iga järgmise korraga muutuvad need vähem teravaks/valuliseks, kuni lõpuks saab inimene toimunu selja taha jätta, tõdedes, et kuigi see oli ränk, olen ma valmis edasi elama ja tegutsema, ilma, et meie elu sellesse takerduks.

Kui pikalt kogu taastumise protsess aega võtab, pole võimalik ennustada. Äärmuslikud näited kinnitavad, et see võib aega võtta mitmeid aastaid ja inimesed ei pääse oma elus toimunud sündmuse juurest edasi ega tagasi.

Taastumist toetab võimalus oma reaktsioone (mõtteid ja tundeid) jagada eelkõige oma lähedastega või ka sugulastesõprade ringis, saades esmase toetuse nii mõistmise kui ka praktilise abi näol (kahjuks kiputakse pigem endasse tõmbuma ja end isoleerima).

Väike eelis on ka neil peredel, kel on oma elus varasem kogemus katsumustega edukalt toime tulla ning kes suudavad kõigele vaatamata näha oma elu positiivseid külgi ja nendele keskenduda.

Muidugi tasub nõu ja abi saamiseks võtta ühendust ka professionaalsete abistajatega – ohvriabi töötajatega, kes teevad vahetut koostööd politsei, kriisinõustajate või psühholoogidega.

turvaline elu

27. NOVEMber 2009

3

Õiguspärane käitumine taastoodab seaduslikkust TURVALISUS EESTIS. Eesti riik pakub turvalist elukeskkonda, kuigi sotsiaalsed ja majanduslikud muutused kipuvad turvalisse igapäevaellu ohuauke närima, räägib politseiameti kriminaalosakonna juhataja Krista Aas. RAIN UUSEN

Postimees, teemalehe toimetaja

K

rista Aas rõhutab, et ise õiguspäraselt käitudes saab turvatunnet siiski taastoota.

Kas Eesti on turvaline riik?

Mida räägib statistika ja mida tegelikkus?

Turvalisust saab vaadata kahest aspektist – inimese turvatunne ehk hirm sattuda süüteo ohvriks ja turvalisus laiemalt ehk tõenäosus sattuda süüteo ohvriks.

Esimene on väga subjektiivne kriteerium. Mõnikord võib inimene ennast ohustatuna tunda ka situatsioonis, kus selleks mingit põhjust ei ole. Teinekord jälle alahinnatakse olukordade ohtlikkust ja võetakse mõtlematuid riske.

Inimese turvatunnet mõjutab väga olulisel määral see, kas ta on kunagi sattunud mõne süüteo ohvriks. Mõnikord võib turvatunde puudumine kesta väga pikka aega sõltumata sellest, et hiljem enam midagi juhtunud pole.

Objektiivsema pildi Eesti turvalisuse kohta üldisemalt annavad meile süütegude statistika ja inimeste turvatunde uuringud. Mõle-

mast selgub, et Eesti on suhteliselt turvaline riik ning on viimastel aastatel üha turvalisemaks muutunud. Ühelt poolt on langenud kuritegevuse üldnumbrid ning teisalt suurenenud inimeste turvatunne.

Mis puudutab kuritegude hulka meie riigis, siis 2003. aastal registreeriti Eestis ligi 57 000 kuritegu, 2008. aastal aga 51 000.

Seega on kuritegude arv vähenenud aastas keskmiselt tuhande võrra. Usun, et tegelikkus üldiselt ka kirjeldatule vastab.

Rääkides turvalisest elust, siis millest peab selle saavutamiseks alustama? Kuivõrd saab inimene ise panustada turvalise elu(keskkonna) saavutamisse?

Turvalisuse loomine on suuresti inimese enda kätes.

Ettevaatlikkus ning tähelepanelikkus enda, oma vara ja ümbritseva keskkonna suhtes aitavad oluliselt vähendada kuriteo ohvriks langemise tõenäosust.

Lisaks iseenda kaitsmisele saab igaüks kaasa aidata ka üldise turvatunde suurendamisele. Kui mitte keegi ei ostaks varastatud esemeid või salaalkoholi, sureks välja ka seda liiki kuritegevus.

«Kui mitte keegi ei ostaks varastatud esemeid või salaalkoholi, sureks välja ka seda liiki kuritegevus.»

Seega võib öelda, et õiguspärane käitumine taastoodab seaduslikkust ning ebaseaduslik käitumine kuritegevust. Üldise turvatunde suurendamisel on oluline ka inimeste tähelepanelikkus neid ümbritseva suhtes ning piisav usaldus õiguskaitseorganite vastu, et seda infot jagada.

Milliseid uusi strateegiaid või trende võib täheldada maailmas turvalisema elukeskkonna loomisel?

UUDSED VÕIMALUSED KODU TURVALISUSES

Ühe olulise suundumuse siinsamas Eestis saab välja tuua – Eesti inimeste enda initsiatiiv turvalise elukeskkonna tagamisel on järjest suurem, alates naabrivalve ülesehitamisest kuni heakorrani välja.

On üldteada tõsiasi, et korrastatud keskkonnas pannakse toime vähem kuritegusid.

Maailma mastaabis on turvalisuse tagamisel kriitilise tähtsusega riikidevaheline koostöö. Vaatamata sellele, et kuritegevus ei tunne enam ammu riigipiire, on igas riigis sellega võitlemiseks omad reeglid, meetodid ja vahendid.

Selge on see, et sel moel ei saa kuritegevuse-vastane võitlus väga tõhus olla, mistõttu otsitakse pidevalt riikidevahelise koostöö lihtsustamiseks võimalusi nii Euroopa Liidu tasandil kui ülemaailmselt.

Kas Eestis võib järeldada, et linnaelu on turvalisem kui maaelu või vastupidi? Kus on Eestis kõige turvalisem ja kus vähemturvaline elada? Õnnetusi juhtub ja kuritegusid pannakse toime seal, kus on inimesi. Mida rohkem on inimesi, seda rohkem on ka erinevaid vahejuhtumeid.

Seega oleks ükskõik millist Eesti linna või küla kõige turvalisemaks või vähemturvaliseks nimetada väga spekulatiivne. Igal juhul on kõige turvalisem elada selles maakonnas, linnas, külas või majas, kus inimesed hoolitsevad ka ise oma turvalisuse eest ning panevad tähele, mis nende ümber toimub.

M

ajanduskriis toob endaga kaasa varguste suurenemise ning inimestel tuleb rohkem tähelepanu pöörata oma kodu ja vara kaitsmisele. Me kõik teame ütlust „Minu kodu on minu kindlus“, aga kas see on ikka nii?

Kodu turvalisus algab selle sissepääsust. Kuna kortermajades on sissepääsuks maja välisuks, siis on oluline, et sissepääs, mida kasutavad päevas vahel sajad inimesed, oleks võimalike ohtude eest kaitstud. Võite küll korterile tugeva turvaukse ja mitu lukku panna, aga kui maja enda välisuks on võõrastele lihtsalt avatav, ei ole kodus olles ikka täit turvatunnet.

SÕRMEJÄLJETUVASTUSEL PÕHINEV UKSEAVAMISSÜSTEEM BIOENTRY Kuna võtmed on lihtsalt kopeeritavad ning võivad kadudes valedesse kätesse sattuda, on innovaatiliseks lahenduseks ukseavamise süsteemi sidumine elanike sõrmejälgedega.

BioEntry süsteemi maaletooja Hansab AS projektijuht Vasily Tsypun selgitab süsteemi eelist: „Sõrmejälg on igal inimesel unikaalne, lisaks on see alati kaasas. Sõrmejäljetuvastusel põhineva ukseavamissüsteemi puhul ei ole ukse avamiseks vaja võtit, mis võib kaduda. Samuti pole vaja meeles pidada uksekoodi, mis võib ununeda või levida edasi soovimatutele isikutele. Lihtsalt tuleb asetada sõrm terminalile ning süsteem kontrollib, kas isik on süsteemi registreeritud või mitte ning otsustab ukse avamise.“ Kui majja tulevad uued elanikud, ei tule mingeid lisakulutusi võtmete või uksekiipide näol, sõrmejälgede lisamine süsteemi on lihtne ja kiire. Kui kortermaja võti kellelgi ära kaob, on mõnedes korteriühistutes reegel, et välisuksele tuleb uus lukk panna ning terve maja elanikele tuleb uued võtmed tellida, mis on päris suur kulutus.

Milliste ühiskondlike protsessidega on ohutegurid (kuritegevus) Eestis seotud? Kas siin võib täheldada ka vaid Eestile omaseid iseloomujooni (rahvusküsimused, vaesus, palgavahed, rassi- ja homoviha, kadedus ja uhkus vms)?

Praegu näeme kuritegevuses kõige enam majanduslanguse mõjusid, mis on viinud teatud kuriteoliikide, näiteks varguste, sularahaga käitlevate asutuste röövimiste ning kelmuste sagenemisele.

Samas on kuritegude iseloom muutunud ka vastavalt teistele muutustele ühiskonnas. Näiteks on üha suurem osa inimeste igapäevaelust seotud virtuaalse maailmaga ning seetõttu pannakse üha enam toime süütegusid internetikeskkonnas. Internetiturvalisuse tagamine on seega kindlasti üks tänapäeva väljakutseid.

Kui vaadata raskeid isikuvastaseid kuritegusid nagu tapmised ja mõrvad, siis need näitajad on meil teistest Lääne-Euroopa riikidest ikka veel tunduvalt kõrgemad.

Samas on enamik toime pandud tapmistest nn olmetapmised (enamasti ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tülide klaarimised), mis viitavad väga selgetele sotsiaalsetele probleemidele.

Üksikasjalikke ja praktilisi nõuandeid, mida peaks oma elu turvalisemaks muutmisel järgima, saab lugeda politsei kodulehelt politsei.ee/?id=96

MILLEST RÄÄGIB STATISTIKA? Politseiamet viib igal aastal läbi uuringu, milles palutakse inimestel hinnata seda, kui turvaliselt nad tunnevad ennast viies ohuvaldkonnas: • liiklusega seotud ohud, • narkokuritegevus, • vargused eluruumist või sõidukist, • füüsiline vägivald, • tänavakuritegevus.

2008. aasta uuringust selgub, et kõige vähem tunnevad inimesed end ohustatuna tänavakuritegudest (13% vastanutest) ja füüsilisest vägivallast (20%), kõige enam valmistavad muret liiklusega seotud ohud (71%).

Tänavused numbrid näitavad, et inimeste liikluskäitumine on paranenud. Raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste ja neis hukkunute ning vigastatute arv on pidevas vähenemises.

Olukorra paranemisele on kaasa aidanud liiklejate teadlikkuse kasv ja varasemast tõhusam liiklusjärelevalve.

Ootuspäraselt näitab uuring sedagi, et inimesed, kes on kuriteo ohvriks langenud, tunnevad end vastava ohuliigi suhtes ka enam ohustatuna.

Allikas: autor

Vasily Tsypun lisab, et eriti kasutajasõbralik on selline süsteem peredes, kus on koolilapsed, kes tulevad päeval koju varem kui nende vanemad. Pole kartust, et laps kaotab võtme ära ning ei pääse maja uksest sisse.

Sõrmelugeja on IP-põhine, mis tähendab seda, et terminali saab ühendada internetti ning korteriühistu esimees või maja haldaja saab probleemi korral vaadata logist järgi, kes mis ajal majja sisenes või majast väljus.

IPPÕHINE KAAMERA JÄLGIB TREPIKOJAS TOIMUVAT Kortermajades on olnud juhuseid, kus trepikodadest kaovad järjekindlalt tulekustutid, porivaibad ning muu selline, mida kerge ära viia. Üheks lahenduseks on paigaldada IP-põhine valvekaamera.

IP-kaamera eelis tavalise videovalvesüsteemi ees on see, et kaameras on sisseehitatud salvestussüsteem ning seetõttu pole vaja eraldi videosalvestit, mis võib palju ruumi võtta ning tekitada probleemi, et kelle korteris või mis ruumis see asuma peaks. Kaamera pilti saab vaadata läbi interneti ükskõik kus asudes.

Kuna kaamera on ilmastikukindel, kannatab nii vihma kui külma, siis võib kaameraga jälgida ka seda, mis toimub õues. Kaameral on väga terav suumimis – ja fokuseerimisvõimalus, seega saab nii arvutis onlines kui hiljem salvestit vaadates näha maja ette pargitud autode numbreid. Ning seda nii päeval kui öösel, kuna kaameral on ka öörežiim.

Kaamerat saab paigaldada ka oma koju, sellisel juhul on kõige kasulikum valida selline kaamera, millel on 360kraadine vaatenurk. Tavalise kaamera vaatenurk on piiratud, isegi kui kaamera paigaldada toa ühte nurka, on vaja vähemalt 3-4 kaamerat, et näha kõike, mis toas toimub. 360-kraadise vaatenurgaga kaamera puhul piisab aga ühest kaamerast, et näha toa igasse nurka.

Lisaks sellele, et valvekaamera näitab pilti, on sellel ka sisseehitatud kõlar ja mikrofon. Seega kasutaja mitte ainult ei näe, mis trepikojas või kodus toimub, vaid ka kuuleb ning tänu mikrofonile on võimalik omavahel suhelda.

IP-kaamerate maaletooja Hansab AS projektijuht Vasily Tsypun tutvustab kaamera võimalusi: „Kaameral on salvestusfunktsioon, aga kuna pidev salvestamine on väga andmemahukas, saab kaamerat seadistada nii, et ta salvestab vaid siis kui trepikojas miski liigub“. Vasily Tsypun lisab, et on ka see võimalus, et kaamera edastab teate kui tuvastab ruumis liikumist, sellisel juhul ei pea pidevalt kaamerapilti jälgima.

Valvekaamera suureks eeliseks on see, et tegu on ühekordse investeeringuga. Ei ole vaja maksta kuumaksu turvafirmale, kaamera tööd saab kasutaja ise jälgida nii tööl kui puhkusreisil olles.

turvaline elu

4

Turvalisem elu internetis – lapsele ja endale TURVALISUS INTERNETIS. Füüsilises ruumis oleme loobunud illusioonist luua ohtudeta maailma. Elu koos internetiga on samuti ohtlik ning on ohtusid, mida ilma internetita polekski.

Kalev Pihl Sertifitseerimiskeskuse juhataja

I

nternetist ei saa teha ohtudest priid keskkonda. Seetõttu peame internetis varitsevatest ohtudest olema teadlikud ja seda teadmist ka oma lastega jagama.

Liikluseeskirjad ei tekkinud koos esimese autoga, vaid siis, kui tekkis kogemus, millised koletud asjad on autod ja millised on nendega kaasnevad ohud.

Internet on eksisteerinud juba aastakümneid, mistõttu on piisavalt kogunenud teadmisi ohtudest, mis võrgusuhtlusega kaasnevad.

Internetiga kaasnevad ohud jagunevad kolmeks: ohud seadmele, mille kaudu internetti kasutatakse (tüüpiliselt arvuti või telefon), ohud informatsioonile, mida vahendatakse ja säilitatakse ning ohud, mis ähvardavad interneti kasutajaid.

Esimese kahe ohuallika vastu saab võidelda teatava hügieeniga, veendudes, et viirusvasta-

ne tarkvara ja pahavaratõrje on installeeritud, kasutades paroole ja ID-kaarti ning vältides lihtsalt tuletatavaid paroole.

Mis siis ikkagi võib juhtuda lapsega arvuti taga?

Ahistamine Eesti ajakirjandusest leiab piisavalt erinevaid juhtumeid, mille alusel usume, et on olemas inimesi, kes oma ebaterveid seksuaalvajadusi üritavad rahuldada. Võimalused, kuidas noorukitega kontakti saadakse, pole seotud tehnoloogiliselt nutikate vahenditega, vaid hoopis sotsiaalse suhtlemisoskusega.

Kiusamine Tavapärasest kiusamisest erinevalt jõuab «küberkiusamine» sinna, kuhu tavapärane kiusamine ei küündi – kiusatava koju.

Ajal, mil lapsevanem valmistab pahaaimamatult õhtusööki, võib järeltulev põlvkond istuda arvuti taga ning tajuda kõige jõhkramat kiusu, mida noored välja mõelda oskavad.

Miks see siis jõhker on? Seetõttu, et kiusaja ei saa kiusamise lõpetamiseks olulist füüsilist tagasisidet. Kiusatav on oma emotsioonidega oma toas ja täiesti üksi.

Kuna umbes pooled kiusatavad ei tea, kes neid kiusab, ei oska nad ka oma emotsioone välja näidata. Tihti püütakse kiusamisest «üle olla», jättes selle enda teada.

Lapsevanemad ja õpetajad ei saa kiusamisest tihti teada just seetõttu, et laste hinnangul nad ei oska aidata või teeksid asja hullemaks.

Salajased pahed Oht, mis on küll sellisel määral iseloomulik vaid internetile.

Füüsilises maailmas on väga raske leida sõpru, kellel on sarnane salajane pahe. Seda eelkõige seetõttu, et selliseid pahesid hoitakse salajas, neid ei kuulutata teistele.

Küll aga otsivad ka lapsed veebist üles huvi pakkuvad foorumid ja sotsiaalvõrgustikud, tundes end seal koos oma pahedega suhteliselt koduselt.

Mängud võivad tekitada tõsise sõltuvuse. Maailmas on juhtumeid, kus mängijad on end surnuks mänginud. Kuidas on see võimalik?

Jättes oma keha tähelepanuta, keskendutakse arvutielule. Virtuaalkeha kaitstakse kõige halva eest ning upitatakse järjest paremale elujärjele.

Seejuures unustatakse päriskehale pakkuda vett ja leiba.

Mängud on tugevate emotsioonide loojad, seetõttu võib labiilsema närvikavaga inimestel minna segi mängumaailm ja pärismaailm, sealsed reeglid ning võimalused.

Tervise halvenemine Pidev sundasendis viibimine arvuti taga pole ohutu ka füüsilises mõttes. Noore inimese lihased ei pruugi veel vastata tema kasvule, vajades iga poole tunni järel «puhkust».

Veetes arvuti taga kaks tundi, peaks selle aja sees tegema vähemalt kolm pausi.

Vaimse tasakaalu kadumine Arvuti taga liigselt aega veetvate inimeste kohta tarvitatakse tihti sõna «sõltlane», kuigi enamikul juhtudest pole side arvutiga üldsegi nii haiglane. Samas pole sõltuvuseni jõudmine ka välistatud.

Oktoobri lõpus rääkis Sertifitseerimiskeskuse juht Kalev Pihl õpetajatele suunatud konverentsil Tallinnas turvalisuse tagamisest internetis – milliste ohtudega tuleb ise hakkama saada ning kus aitab tehnoloogia elu turvalisemaks muuta.

27. NOVEMber 2009

Ole lapsele toeks ka Internetis Ohutuse tagamiseks internetis õpeta lapsele vanu ja ärakulunud asju: • Suhtlemisel ja uute sõprade leidmisel arenda ettevaatlikkust.

• Austa teisi inimesi ja nende poolt tehtut.

• Teata ülekohtust, mis sulle osaks on saanud.

Noored on võimelised järjest kiiremini ja spontaansemalt endale valima uusi suhtlemisviise ja unustama vanu. Spontaansete otsuste tegemisel peame olema neile toeks ning võimelised mõjutama nende väärtushinnanguid positiivses suunas.

Lastega tuleb suhelda ja nende elus kaasa rääkida – pole vahet, kas teete seda kööginurgas või Skype’is.

Allikas: autor

kuidas vältida ohte?

Esimene nõuanne Ohtude juures peab tõdema, et internet pole niivõrd tehniline, vaid just sotsiaalne nähtus. Õpetamise seisukohast pole esmatähtsad mitte tehnilised, vaid eelkõige sotsiaalsed oskused.

Lapsed valdavad arvutit täiskasvanutest paremini, aga seda tehniliselt, mitte sotsiaalselt. Ära tee end lapsevanema või õpetajana noorte ees lollimaks, kuigi see tundub mugav.

Teine nõuanne Tõsta arvuti(d) üldkasutatavasse ruumi. Sel moel tekitad arvuti kasutajale tunde, et tema tegemisi võib keegi näha.

See pole mingi kohutav jälitustegevus, vaid annate füüsilises ruumis lihtsalt mõista seda, mida tegelikult peavad teadma ja tunnetama kõik interneti kasutajad – nende tegevust nähakse, nad on avalikus ruumis.

Kolmas nõuanne Õpeta lapsele tegema emotsionaalselt keerukas olukorras õigeid otsuseid. Eelkõige siis, kui lapsel on tunne, et keegi sunnib teda tegema valikuid, mis on talle ebamugavad või pealesurutud. Õpeta teda sellistes olukordades hetkeks kõrvale astuma, et mõne aja pärast otsustamise juurde naasta.

Soovita lapsel oma murest alati rääkida inimesele, kes on tema arvates usaldusväärne. Hoiata teda oma murede kurtmise eest võõrastele, kelle kohta puuduvad eelteadmised või usaldus.

Lõpuks õpeta lapsele, et teda häirivaid kirju ja sõnumeid ei tohi kunagi kustutada – need on vajalikud, et hätta sattunud noorukit oleks hiljem võimalik aidata.

Neljas nõuanne Ära hangi laste tegemiste kohta infot tehniliste vahenditega, vaid ikka temaga rääkides. Tehnilised vahendid, kui neid hästi kasutada, võivad aidata teada saada, mida lapse nimel arvutis või internetis tehakse, kuid lapse teadlikud tegevused ja motiivid peaks teada saama lapse enda käest.

Allikas: autor

M

eie põhiliseks tegevusvaldkonnaks on nõrkvoolutööde ja turvalahenduste teostamine ja nende süsteemide hooldus.

Paigaldame videovalvesüsteeme, automaatset tulekahjusignalisatsiooni, valvesignalisatsiooni, telefoni- ja arvutivõrke, sidelahendusi, IT-võrke, perimeetri valvet, läbipääsusüsteeme, kaubakaitset, üldhelindust ja muid nõrkvoolu-turvalahendusi.

Suudame pakkuda Teie vajadustele kohast täiemõõdulist integreeritud, terviklikku turvalahendust kogu valdkonnas, alates kliendi nõustamisest, projekteerimisest, ehitusest kuni hoolduseni.

KONTAKT: 504 4321 EPOSTI AADRESS: INFO4PARTNER.EE, 4PARTNER4PARTNER.EE

WWW.4PARTNER.EE • • • • •

VALVESÜSTEEMIDE MÜÜK, PAIGALDUS JA HOOLDUS KODUVALVE TEHNILINE VALVE GSMVALVE, JUHTMEVABAD ANDURID VIDEOVALVE, VALVEKAAMERAD, VEEBIKAAMERA KOOS SALVESTUSEGA • VALVESÜSTEEMID • AUTOMAATSED TULEHÄIRESÜSTEEMID • TULEKAHJUSÜSTEEMID

• • • • • • •

ÕEKUTSE JA INVAKUTSE SÜSTEEMID LÄBIPÄÄSUSÜSTEEMID ELEKTROONILISED VÕTMEKAPI SÜSTEEMID KAARDISÜSTEEMID KLIENDILOENDURID TÖÖAJA ARVESTUS GPSSEADMED LIIKLUSVAHENDITELE, KOHVIMASINATELE JA JOOGIAUTOMAATIDELE • UKSETELEFONI SÜSTEEMID

Kaughaldusmoodul süsteemide kontrollimiseks, lülitamiseks veebiliidese, login ID-kaardi või ID-mobiili teel (videosalvestus, online-jälgimissüsteem), interaktiivsed lahendused, saab siduda erinevate andmebaasidega. UUS! Kaughaldusmoodulite paigaldus, millega saab kokku hoida kulutusi.

Moodul on võimeline täitma valvesüsteemi, läbipääsusüsteemi jpm funktsioone Moodul on juhitav oma mobiiltelefonilt või veebi kaudu, kasutades ID-login (ID-kaarti).

Häireedastus turvafirmade juhtimiskeskustesse, tuleohutussüsteemide kaughaldus. UUS! Süsteemide kuu, kvartali ja aasta korralised hooldused. Erakorralised hooldusrikke väljakutsed.

turvaline elu

27. NOVEMber 2009

5

ViirustĂľrje mßßdid ja tegelikkus Katrin Anniko Initec OĂœ mßßgijuht

1.

Viirustþrje tarkvara hind on kallis Väärtusliku info nagu pangakoodid, isiklikud andmed jm kaotamine maksab rohkem. Viirustþrje ßheaastase litsentsi hind on alates 1,5 kroonist päevas.

2.

Antiviiruste tegijad teevad ise viiruseid Enne viirustþrje valimist tasub alati teha uurimistÜÜd internetis.

Korraliku viirustþrje tÜÜks on arvutis oleva ja edastatava informatsiooni kaitsmine. Erinevad arvutiviirustega tegelevad laboratooriumid saavad iga päev ßle 120 000 unikaalse pahavarakoodi. Need identifitseeritakse ja väljastatakse signatuuride uuendused, et tarkvara uued viirused kinni pßßaks.

3.

Arvutile Peab panema mitu erinevat Viirustþrjeprogrammi, et arvuti oleks kaitstud. Mitme erineva viirustþrje kasutamise tagajärjeks on konfliktis programmid ja arvuti hangumine. Tasub soetada ßks lihtsalt ja mugavalt kasutatav ning tunnustatud viirustþrje, mis oleks vþimalikult vähese ressursivajadusega.

4.

Viirustþrje muudab arvuti aeglaseks Vähese ressursivajadusega (ligi 30 MB) viirustþrje ei aeglusta arvuti tÜÜd.

5.

Milleks viirustþrje, kui arvutis pole viiruseid olnud Pahavara tÜÜpþhimþte on nähtamatuks jääda, kogudes arvutis andmeid salaja: pangakoode, e-posti aadresse jm. Hea viirustþrje takistab pahavara sisenemise arvutisse.

6.

Kui olen internetti kasutades ettevaatlik, siis viirused ei tule minu arvutissE Olles ettevaatlik, ei suuda me ikka märgata kogu pahavara, et selle eest oma arvutit kaitsta.

7.

Mac’i ja Linux’i kasutajaid rßndab vähem pahavara

5Â '8'( ./$$6,0,1(

See on tĂľsi, aga selle pĂľhjus peitub kasutajate arvus. Microsofti platvormid on Ăźldlevinud ja kasutajaid on kordi rohkem.

8.

• Nuhkvara – failid, mis installeeritakse teie arvutisse teie teadmata; vþimaldavad salaja jälgida teie arvutikasutust. Näiteks klahvivajutuse registreerijad, paroolivargad, e-posti jälgijad jmt.

Miks tasuline viirustþrje, kui on ka tasuta viirustþrjeprogramme Väga häid tasuta täislahendusi veel ei ole. Selleks, et viirustþrje oleks efektiivne, on turvatarkvaraga tegelevates ettevþtetes uuringuosakonnad, mis tuvastavad uusi viirusi ning mþtlevad välja, kuidas neid tþrjuda.

9. Ăœkski viirus pole mu arvutit kinni kĂźlmutanud, järelikult neid pole Tänapäeva viirused ei ÂŤkĂźlmutaÂť ega jooksuta arvuteid kokku. PĂľhiliselt on kuut liiki pahavara:

'LII

• Viirus – programmijupike, mis on lßlitatud mþne kasuliku programmi koosseisu.

Enamik arvutiviirusi levib koos failidega.

• Uss – arvutiviirus, mis paljundab ennast ja levib vþrgukeskkonnas teiste programmide abita. • Reklaamvara – programm, mis tÜÜtamise ajal kuvab ribareklaame. Aeg-ajalt sisaldab selline reklaamvara ka koodi, mis kogub kasutaja kohta infot ning saadab seda kolmandatele osapooltele ilma kasutaja teadmata. • Troojalane – kasuliku programmi vþi andmete sisse peidetud kahjulik programmiosa, mis täidab mingit varjatud ßlesannet, näiteks muudab olemasolevaid andmeid. • Juurkomplekt – teatud tßßpi troojalane, mis hoiab ennast peidetuna, nii et arvuti kasutajal on vþimatu avastada selle olemasolu ja tegutsemist oma arvutis.

3XQDQH

WHO ( 5 WHO PRE * 5 2 8 3

LQIR#GLII JURXS FRP

ZZZ GLII JURXS FRP

5ÂŽ'8'8( 622-867$0,1(

P [ P

P [ P

P [ P

Â¨Â§ÂœÂžÂ’ÂŚ ÂŠĂąÂœÂ•Â’Â“Äś

Œ§’ ÂŁÂ–ÂĽÂœÂ˘Â˘Â•ÂœÂ&#x; Î†Î…Ä­Î†Î†ÄťÎˆÎ†Ä­Î†Î‡Ä­Î‡Î…Î…ÎŽ ĹŹÂœ ÂŠÂœÂœÂĽÂ¨ÂŚÂ–Â§ĂąÂĽÂ?– Â?Â’ ¢Œ’Â&#x;– Â&#x;Â˘Â˘ÂŚÂœÂ ÂœÂŚÂ–ÂŚÄś ÂŞÂŞÂŞÄ­Â–ÂŚÂ–Â§Ä­Â–Â–ĹƒÂ&#x;–¥¢Š¢

turvaline elu

6

27. NOVEMber 2009

REKLAAMTEKST

Windows 7 pakub suuremat turvalisust UUS WINDOWS. 22. oktoobril andis Microsoft maailmale teada, et uus operatsioonisüsteem on valmis ja müügil. Veebipoes Amazon müüdi Windows 7 versiooni enne väljatulekut ettetellimisega rohkem, kui tema eelkäijat kogu toote elutsükli jooksul.

Pert Lomp Windows’i ja Office’i tootejuht, Microsoft

M

ida aasta edasi, seda nutikamaks ja keerukamaks muutuvad infotehnoloogilised lahendused personaalarvutitele. Hea on tõdeda, et Microsoft on suutnud Windowsi perekonnas hoida nii stiili kui kasutajasõbralikkust.

Viimasega nähakse aga iga uue süsteemi loomise juures eriti vaeva, sest arvesse tuleb võtta kümnete tuhandete kasutajate ettepanekud ja kriitika.

Lisaks kasutajasõbralikkusele ja lihtsusele on väga olulisel kohal ka turvalisus, sest internetist tulevate rünnakute ja ohtude eest vajavad kaitset kõik kasutajad.

Microsoft on olukorra parandamiseks teinud palju uurimistööd ja investeerinud miljardeid dollareid ning lugematuid töötunde, et kasutajad saaksid oma igapäevaseid tegevusi ja toiminguid teha internetis ohutumalt kui kunagi varem.

Mis teeb Windows 7-st nii nõutud operatsioonisüsteemi? Lisaks oma graafilisele liidesele on uus operatsioonisüsteem saanud mitmeid muudatusi ka süsteemi tuumas.

Uutel versioonidel Windows 7 Ultimate ja Enterprise on võimalik näiteks lisaks arvutis paiknevatele andmekandjatele krüpteerida ka väliseid seadmeid – USB-mälupulki ja kõvakettaid.

See aitab vähendada riski, et konfidentsiaalsed andmed mälupulga kadumisel võõrastesse kätesse satuks.

Uuele operatsioonisüsteemile on hulga keerulisem kirjutada ka viiruseid, sest Windows 7 käitumine süsteemi üleslaadimisel pole häkkerile ette teada ja ennustatav. Üleslaadimisel paigutab uus Windows oma tööshoidmiseks vajalikud teenused alati uude mäluvahemikku. Seetõttu pole rünnakut lihtne ette planeerida.

Lisaks eespool toodule kaitseb kasutajat ka süsteemi sisse ehitatud kasutajakonto kontroll, mille funktsiooniks on kasutaja teavitamine ja sekkumise palumine juhul, kui mõni arvutiprogramm tahab käivituda ja süsteemseid muudatusi teha.

Tähelepanu vajaks ka Windows Defender, mis on mõeldud tõrjuma nuhk- ja muid soovimatuid tarkvarasid. Need võivad aga märkamatult kaasa tulla erinevatelt veebilehekülgedelt laetava tarkvaraga.

Olulise komponendina võiks välja tuua uuendused süsteemi ja faili varunduses, mille põhjal võib öelda, et uude Windowsi sisseehitatud vahenditega on võimalik varundust teha nii välistele seadmetele kui ka kohtvõrgusiseselt jagatud ressursile.

Prooviversioon Windows 7 Enterprise leheküljelt: technet.microsoft.com/en-us/evalcenter/ cc442495.aspx.

See tagab omakorda vajalike andmete säilimise riistvararikke või muu juhtumi korral. Juhuslikult kustutatud failide taastamiseks piisab sellest, kui minna kataloogi, kus kadunud fail asus ja avada parema hiireklikiga menüüst «varasemad versioonid».

Valides eelneva päeva, taastatakse kataloogi struktuur ja kõik seal olnud failid. Uus ja integreeritud Internet Explorer 8 avab Windows 7 kasutajatele aga veebilehitsemise täiesti uue kogemuse, tagades ühilduvuse kõigi turvafunktsioonidega.

IE8 on üks turvalisemaid lehitsejaid maailmas. Tegumirealt on võimalik IE aknaid eelvaadata, hõljudes hiire kursoriga üle IE ikooni. Võimalik on alustada InPrivate sirvimist, mis ei jäta külastatud veebilehekülgede kohta arvutisse ühtegi jälge.

Kaitse tüütute hüpikakende vastu on selles versioonis samuti olemas.

Windows 7 sisaldab ka mitmeid visuaalseid ja vähem märgatavaid uuendusi, mis teevad igapäevase arvutikogemuse kirkamaks ja kergemini hallatavaks.

Soovitan kõigil eelnevate versioonide kasutajatel uuele Windows 7 versioonile üle minna ja unustada kartused ühilduvuse ja jõudluse osas. Kindlalt võib väita, et uus versioon on ühilduv enamiku seadmete ja enim kasutatud rakendustega.

Kes aga ikka veel veidi kahtleb ja soovib uut Windowsi oma arvutis testida, soovitan alla laadida 90-päevase prooviversiooni.

IE8 turvalisusest loe siit: www.net-security.org/ secworld.php?id=8489

turvaline elu

27. NOVEMber 2009

7

Internet on ohtlikum kui kunagi varem TEHNOLOOGIA JA TURVALISUS Tulemüür, viirustõrje, arvutikaitse – kui need teemad jälle üles võetakse, tekib küsimus, et mida on sellest veel rääkida. Kõike ära öelda pole kunagi võimalik, sest tehnika areneb kiiresti ja nii tekivad ka uued ohud. Pealegi on segased ajad toonud kaasa küberkuritegevuse kasvu.

Meelis Piller

kuidas vältida ohte?

tor, mis hakkab tagasimakseid nõudma.

K

uigi digimaailma turvalisusele tuleb alati suurt rõhku panna, peab sellele just nüüd veelgi enam tähelepanu pöörama, et mitte sattuda mõne küberruumis mis iganes kujul varitseva pahalase ohvriks. Ühtpidi muudab tehnika meie elu kergemaks, kuid teistpidi jälle keerulisemaks, sest elektrooniliste seadmete kasutaja peab olema valvas kogu aeg. Piltlikult öeldes oleme võrgus 24/7.

Ka mobiiltelefon on tegelikult arvuti ning arvutiga saab juhtida ja kontrollida kõike elektroonilist.

Kiirlaenud Peaaegu kohe, kui Eestisse tekkisid lühisõnumilaenu pakkuvad ettevõtted, tekkis ka uus pettuseliik. See toimib nii: usaldusväärse välimusega pettur astub kergeuskliku juurde ning palub luba kanda tema arvele raha.

Põhjenduseks tuuakse näiteks see, et sõber tahab ülekannet teha, aga omal pole pangakaarti kaasas. Ohver näeb, et raha on laekunud ning annab selle sümboolse vaevatasu eest kurikaelale.

Hiljem selgub aga, et raha kandis üle hoopis laenukon-

Phishing Kindlasti on paljud lugenud ka sellistest juhtumitest või saanud ise mõne sarnase e-kirja, kus näiliselt püütakse pangast petta meilisaajalt välja panga koodikaartide numbreid, internetipanga salasõnu ning pangakaartide PIN-koode.

Inimese kodupangast tulnud teade ütleb tavaliselt, et pangas on toimunud tarkvararike ning kaduma on läinud internetipanga koodide andmebaas. Teade palub koodid vastussõnumisse trükkida ja seejärel «panka» saata.

Eestiski on sellise pettuse ohvriks langenud hulgaliselt inimesi. Phishinguks (ingliskeelsest sõnast «kalastama») nimetatud teateid eksib postkastidesse aegajalt nüüdki. Phishinguvastase võitlusega tegelev organisatsioon APWG, mis kogub teavet kogu maailmast (vt www.antiphishing. org), ütleb, et internet pole kunagi olnud ohtlikum kui praegu.

Selle aasta juunis tuvastati tervelt 49 084 unikaalset phishingulehekülge.

Vishing Paljud väidavad, et nad ei tee tehinguid internetipangas ega ostle veebipoodides. Kurikaelad oskavad aga osavalt pügada ka neid.

ASSA max CLIQTM

Foto: Scanpix/Corbis

Portaali klik.ee toimetaja

Kui vahepeal tundus, et arvutikasutajate teadlikkus turvalisuse osas on suurenenud, siis paraku oli see lühiajaline rõõm.

Mõni aasta tagasi hakkas phishingu-ohvrite hulk taas kasvama. Seda numbrit aitas suurendada uut tüüpi petuskeem – vishing.

Telefoni kasutab pea igaüks ja pole ka vahet, kas laua- või mobiiltelefoni. Telefon, täpsemalt aga VoIP (Voice over IP) tehnoloogia ongi vishingu peamiseks töövahendiks.

Vishing võib alguse saada samuti e-kirjast, kuid selle vahega, et mingit infot meiliga ei küsita, vaid palutakse hoopis helistada mõnel numbril.

Helistatud numbril vastab automaatvastaja, mis teavitab, et teie krediitkaardi andmed on

ASSA koodlink

Elektrooniliselt juhitav südamik

varastatud ning palutakse asja selgitamiseks helistada veel ühele numbrile.

Uuel numbril vastab samuti automaatvastaja, mis palub telefoniklaviatuurilt sisestada oma pangakaardi number. Teisel pool on aga tegelikult arvuti, mis registreerib klahvivajutused.

Selle skeemi muudab eriti tõhusaks asjaolu, et VoIP-numbreid saab tellida igalt poolt üle maailma ning numbri võib valida krediidiasutuse poolt kasutatavale võrdlemisi sarnase. Eesti suunakoodiga numbrit +372 kasutav kurikael võib ise asuda hoopis näiteks Inglismaal või kus iganes mujal maailmas.

Kui ebasoovitavaid e-kirju nimetatakse sõnaga «spam», siis ebasoovitavate kõnede kohta on välja mõeldud termin «spit».

• Ära vasta tundmatutele või kahtlastele numbritele.

• Kui sul pole tarvis oma telefoninumbrit töö tõttu avalikuna hoida, siis jaga seda vaid inimestele, keda tunned ja usaldad.

• Mitte kunagi – ükskõik kui usutav ettekääne ka poleks – ei tohi anda välja oma isiklikke andmeid, mis on seotud rahaga (koodikaardi numbrid, PIN-koodid, PIN-kalkulaatori salasõna jm). Kasulik on enda teada hoida ka oma isikukood ning postiaadress.

• Ära teata avalikes suhtluskeskkondades ja sotsiaalvõrgustikes (Twitter, Facebook, Orkut jm), et lähed kuuks ajaks puhkusele ning korter jääb tühjalt seisma. Sellisel juhul on hoopis kindlam tellida usaldusväärse turvafirma koduvalveteenus, mis on uuest sisustusest ja kodutehnikast kordi odavam.

• Enne kui otsustad tellida mõne pooliku teenuse, kaalu hoolikalt.

Toanurka paigaldatud veebikaamerast, mis edastab videopilti sinu mobiiltelefoni, pole ilma turvapatrulli teenust kasutamata mingit kasu.

• Ära kliki tundmatult adressaadilt tulnud e-kirjas olevatele linkidele.

• Kui kasutad mitmeid erinevaid sotsiaalvõrgustikke, pane igale poole erinevad sünnidaatumid – nii ei saa pahalased sinu kohta korrektset teavet.

• Veebikauplustest ostes kasuta ühekordset elektroonilist krediitkaarti, millele saad laadida täpselt selle summa, mida ostu sooritamiseks vajad. Kui sellise kaardi andmed peaks mõne kurikaela kätte langema, pole tal nendega midagi peale hakata. Eestis pakub sellist teenust SEB. • Kasuta alati tulemüüri- ning viirustõrjetarkvara. Viimaseid on piisavalt häid ka tasuta saadaval.

Allikas: autor

Viirused Internet on erinevaid viiruseid pilgeni täis. Viirus satub arvutisse põhiliselt kasutaja teadmatusest – näiteks klikkides mõnele pahavara varjavale lingile.

Viiruseid on palju erinevaid.

Osa kogub infot arvuti kasutamise kohta, osa salvestab teabe kasutatava tarkvara kohta, osa salvestab kõik klahvivajutused, et hiljem nende järgi pangakoode ja salasõnu tuvastada.

Kui arvuti on pahalaste poolt hõivatud, on seda võimalik kasutada ka küberrünnakute tegemiseks ning rämpsposti saatmiseks. Nii võib pahaaimamatu kasutaja sattuda ise pahade nimekirja.

Hiljuti avastati, et nakatatud arvutit saab juhtida ka suhtlusportaalide kaudu. Näiteks käi-

sid teatud õelvaraga nakatunud arvutid «salaja» ühel Twitterikontol ning said sealt uusi käsklusi, mille abil õelvara koodi täiustati.

Sotsiaalvõrgustikud Kõige nõrgem lüli on alati inimene. Lihtsam meetod strateegiliste andmete kättesaamiseks ongi suhtlemine ehk socializing.

Sotsiaalvõrgustikud ja avalikud jututoad võimaldavad küberkriminaalidel oma potentsiaalseid ohvreid paremini tundma õppida ning nendega otse suhelda.

Sotsiaalvõrgustikud toovad päevakorrale ka sellise teema nagu identiteedivargus, mis on samuti leviv nähtus.

Uute, kübermaailma avarustes varitseda võivate ohtudega tasub end igal juhul kursis hoida.

8. detsembril ilmub Postimehe vahel metsandusele ja puidutööstusele keskenduv teemaleht.

Uus lukustuslahendus akna- ja rõduustele

ASSA dp Cliq uudse tehnoloogia kasutamine lukusüdamikes annab luku omanikule täiendava kontrolli oma lukkude ja võtmete kasutamise üle.

Elektrooniliselt on võimalik erinevate võtmete kasutamist südamikus kas lubada või keelata. Seega saab ise koostada lukusüsteemi ja soovi korral ka seda muuta.

Kadumaläinud võtmed saab lihtsalt, ilma lukussepa poole pöördumata, südamiku mälust kustutada. Sellega säästab luku kasutaja aega ja raha ning peamine − säilib turvalisus.

Süsteem toimib patareitoitel ning on autonoomne.

ASSA max Cliq elektroonilised südamikud on absoluutselt muukimis- ja kopeerimiskindlad.

ASSA max Cliq südamikuga saab asendada mistahes ASSA mehaanilise südamiku.

Moodne ASSA rõduukse koodlink võimaldab ust avada koodi valimisega. Lingi lukustamiseks piisab lihtsast nupuvajutusest.

Tänu uuele lahendusele ei pea rõduustel turvalisuse tagamiseks enam võtmega südamikke käsitlema ning see sobib ka nn lapselukuks akendele ja rõduustele.

Link töötab patareitoitel, seega on ta juhtmevaba. Olemasoleva mehaanilise lingi asendamine koodlingiga on väga lihtne.

Lisainfot ASSA ABLOY Baltic AS uudistoodete kohta leiad www.assaabloy.ee

Lisainfot ASSA ABLOY Baltic AS uudistoodete kohta leiad www.assaabloy.ee

ASSA ABLOY, the global leader in door opening solutions

Teemalehest leiavad huvitavat lugemist kõik need, kes metsast lugu peavad.

Muu hulgas kirjutame säästlikust metsamajandusest, sektori toetustest, edulugudest, metsanduse lähitulevikust ja trendidest.

ASSA ABLOY, the global leader in door opening solutions

Reklaami müük ja info: Virge Lomp, tel 739 0391, 525 2586 e-post: virge.lomp@postimees.ee

• DIGITAALNE VIDEOSALVESTUS • KAAMERAD ÜLE INTERNETI • WWW.CLUBNET.EE/WIP

turvaline elu

Internetitehnoloogia tõukab takka koduste valvesüsteemide arengut Vahel on lihtsalt vajadus oma varal silma peal hoida ka eemal viibides. Kuigi koju paigaldatavate jälgimisseadmete teema on Eestis veel uus ja nõuab lahtirääkimist, testimist ja ilmselt ka seadusandluse kohandamist, leidub turul juba teenuseid, mida agaramad huvilised ise katsetada saavad.

Mida paremaks kujuneb meie varanduslik olukord, seda olulisem on sellel silma peal hoida, ütleb Tanel Urbanik HClub Süsteemidest. «Tehnika ja interneti areng annab meile enneolematult laiad võimalused,» ütleb ta.

Kuna internet levib kiiresti ja kõikjale, sobivad erinevate valvesüsteemide ja jälgimislahenduste paigaldamiseks nii traadiga kui mobiilsed kommunikatsioonilahendused. Kui praegu jäävad need kohati veel aeglaseks, annavad turul olevad lahendused siiski aimu sellest, kus suunas liigume ja mida paariaastases perspektiivis oodata.

Interneti kaudu on võimalik edastada väga erinevat informatsiooni, rõhutab Urbanik. Nii on jõudnud turule ka mitmed kaamerad, mille edastatavat pilti saab jälgida interneti kaudu.

Objektile paigaldatakse andurid (infrapunapõhised liikumisandurid, kaamerad või koguni mikrofonid) ning nende poolt fikseeritu salvestatakse turvatud serverisse üle interneti. Selline lahendus ei nõua kohapealset kallist aparatuuri ning alati võib kindel olla, et salvestus on vajadusel kättesaadav ja näiteks politseile edastatav.

Ligipääs salvestistele on andurite valdajal, kuid vajadusel võib volitada ka kolmandaid isikuid alates turvafirmadest ja lõpetades naabrivalvega, toob Urbanik näite.

Selliste lahenduste klientideks võivad olla nii äriettevõtted, eraisikud, korteriühistud kui ka huvialaringid ja klubid või lihtsalt lapsevanemad, kes üksi või lapsehoidjaga kodus viibival lapsel silma peal tahavad hoida.

Urbaniku sõnul on äsja valmis saanud ka näiteks lahendus liikumisandurite lisamiseks. «Koos mobiiltelefonile edastatava teavitusega moodustab see originaalse valvesüsteemi, mida saab kust tahes valvestada või valve alt maha võtta.»

Internetti kommunikatsioonikanalina kasutavate kaameratega tuli hiljuti turule ka EasyCam, kes peab oma klientideks selliseid ettevõtteid, kellel on soovi oma salongis, pubis või osakonnas toimuval silma peal hoida.

EasyCami müügijuht Kristjan Kuutok tunnistab, et praegu pole see teenus eraisikutele veel kõige taskukohasema hinnaga, aga avaldab lootust, et kaamerate ja netiühenduse kvaliteedi areng järgmiste aastate jooksul loob paremad võimalused teenuse pakkumiseks ka eraklientidele.

«Vajadus antud teenuse järele on väheasustatud paikades elavatel inimestel,» usub Kuutok, et turg kodustele jälgimisseadmetele on ootevalmis.

Praegu on IP-põhise kaamera hind 4000 ringis ja haldusteenuse tasu 200 krooni piires kuus.

Siiski näitas testimine, et EasyCami kaamerad suudavad vähemalt kaader sekundis edastada ka aeglasemat, õhu kaudu levivat netiühendust kasutades. Lisaks on EasyCam välja töötanud spetsiaalse videopleieri koju paigaldatud kaamerate mugavaks jälgimiseks arvutist.

Jääb vaid üle oodata huviga aega, mil videopilt hakkab kuuluma tavapärase koduvalvepaketi põhiteenuste hulka.

RAIN UUSEN Postimees, teemalehe toimetaja

IP-video universaalsus – müüt või tegelikkus?

INTERNETIPÕHINE VALVE Viimastel aastatel propageeritakse turvasüsteemide turul üsna laias valikus IP- ehk internet protocol ’i põhiseid videoja jälgimissüsteeme. Millises seisus on IP-videolahendused ja kuidas ning mis tingimustel on nad tegelikult rakendatavad?

Rein Suurväli

Salalux ASi tegevjuht

M

aaletoojad õhutavad projekteerijaid looma videovalvesüsteeme IP-video baasil ja reklaamivad IP-videot kui ainuõiget videovalvelahendust. Ilmselt tulevikus see nii ongi.

IP-videol põhinevad kaamerad ja keskseadmed suhtlevad omavahel standardse TPC/IP protokolli abil, kasutades signaali edastuseks tavalisi IP-põhiseid arvutivõrke.

IP-lahenduste esitlemisel tuuakse välja mitmeid eeliseid tavaliste videovalvesüsteemide ees. Tavalise videolahenduse all pean silmas digitaalset kõvakettasalvestit ja analoogväljundiga turvakaameraid.

Olgu öeldud, et operaatori seisukohalt ei erine väiksema ja keskmise analoogkaameratega süsteemi kasutamine ja võimalused oluliselt IP-süsteemide omadest. Mitmete reklaamitud IP-lahenduste eeliste kohta küsiks aga – kas on see müüt või tegelikkus?

Kummitavad müüdid

ETTEVÕTJA KOGEMUS Reginett OÜ on oma remonttööde- ja hooldekoja jälgimiseks Tartu Lõunakeskuses kasutanud IP-kaameraid juba ligi poolteist aastat. Ettevõtte juhataja Jaan Lusikas tegi kokkuvõtte uudse lahenduse plussidest ja miinustest.

+

• IP-kaamerate kasutamine tagab parema töökeskkonna ja kiirema klienditeeninduse, kuna vajalik info on klienditeenindajale nähtav ka ilma füüsilise päringuta (nt kui kaamerast on näha, et hetkel on tõstuk vaba, saame teenust järelikult kohe uuele kliendile ka pakkuda).

• Turvalisus – kaamera salvestab ööpäev ringi.

• Võimalus olukorda ajas taastada ja vajadusel analüüsida ning leida optimaalsemaid lahendusi hooajaliselt erinevate töökohtade kasutamise osas.

• Kaamerad on abiks ka võimalike erimeelsuste lahendamisel (nt üle kontrollida hooldusesse saabunud masina komplektsus).

• Distsiplineeriv mõju. Lisaks pole info (pildi) saamiseks vaja erilist programmi, vaid piisab arvutist ning internetiühendusest mis tahes ilmapunktis.

–

• Personali puhtalt emotsionaalne vastuseis alguses. Nüüdseks on see asendunud mõistva suhtumisega ning arusaamisega, et kaamerast on abi.

• Püsikulud.

• Miinuseid pole vaja vägisi otsida, kuna asjast on kasu, kuigi kliendina sooviks alati, et teenus oleks veelgi odavam.

Müüt nr 1 kinnitab, et eraldi kaablivõrku pole vaja, kuna kasutada saab olemasolevat arvutivõrku ja aktiivseadmeid. See on tõene ainult juhul, kui võrku ühendatakse mõni üksik, tavaresolutsiooniga kaamera.

Kui ehitatakse suuremat, rohkem kui nelja kaameraga süsteemi või kasutatakse kõrgresolutsiooniga megapiksel-kaameraid, tuleb rajada eraldiseisev IP-võrk.

Põhjus – IP-kaamerad väljastavad pidevat ja üsna mahukat andmevoogu. Arvutivõrgu koormus kasvab võrreldes tavakasutusega hüppeliselt ja sõltub samasse võrku ühendatavate kaamerate arvust ning eraldusvõimest.

Seega ei saa vähegi korralikumat süsteemi ehitada üles olemasoleva arvutipargi baasil.

Võrguliikluse kasv hakkab tihtilugu häirima muude samas võrgus olevate seadmete tööd ja reeglina on vajalik uue ning nõuetekohase võrgu väljaehitamine.

Teiseks tuleb arvestada, et kui tavakaamera ja keskseadme vaheline kaabel võib ilma lisaseadmeteta olla sõltuvalt kaabli kvaliteedist vähemalt 500 meetri pikkune, siis arvutivõrgu olemusest tingituna saab ühe LAN-kaablilõigu pikkus olla vaid kuni 100 meetrit. Pikema vahemaa saavutamiseks tuleb kasutada aktiivseadmeid.

Müüt nr 2 usub, et IP-kaamera ühendamiseks piisab vaid arvutivõrgu kaablist, kuna selle kaudu saab edastada ka kaamerale vajaliku toitevoolu.

See ei pruugi kehtida, kui tegemist on välitingimustes töötava kaameraga, millel on vajalik küte ja infrapunavalgusti. Summaarne voolutarve võib osutuda liiga suureks, et seda toita läbi võrgukaabli ja nii tekib vajadus lisada toitekaabel.

Müüt nr 3 räägib sellest, et salvestustarkvara saab paigaldada olemasolevasse, suvalisse lauaarvutisse.

Praktika näitab hoopis midagi muud. IP-videosalvesti ja võrguliidese töökoormus on varem mainitud põhjustel üsna suur.

Salvesti peab toime tulema paljude kaamerate üheaegsete videoandmevoogude töötlemise, kõvakettale salvestamise ja videovoogude edastamisega operaatori töökohale.

Lisatarvikud vajalikud Kuna videosalvesti peaks töötama režiimil 24/7, vajatakse serverplatvormi riistvara, mis on tavaarvutist oluliselt kallim.

Eraldi kõvakettamassiivi kasutades on lisaks vaja kahte võrguadapterit, kiiret võrgukommutaatorit. Seega ei saa vähegi korralikumat süsteemi ehitada üles olemasoleva arvutipargi baasil.

Tuntud tootjatel on välja arendatud IP-videosalvestid, mis ei kasuta PC-arvuti arhitektuuri, vaid spetsiaalselt selleks tööks loodud riist- ja tarkvara, mis tagab parima töökindluse.

x

KAAMERATEST

27. NOVEMber 2009

Foto: Salalu

8

Müüt nr 4 kinnitab, et salvestustarkvara on odav või tasuta.

Tõepoolest on olemas tarkvara, mida kaameratootjad levitavad tasuta või väikese tasu eest, kuid see sobib peamiselt asjaarmastajatest entusiastidele, kes teevad väiksema süsteemi, kus esmatähtsaks pole töökindlus.

Korralik tarkvara, mis sobib kommertstasemel turvateenuseks, pole odav ning on reeglina arendatud Euroopas, USAs või Jaapanis.

Kokkuvõtteks Millisel juhul võiks IP-videosüsteemi siiski kasutada?

Suure hajussüsteemi loomisel, näiteks bensiinijaamade ja kaupluste ketid või raudtee- ja infrastruktuuriettevõtted, kus jälgitavad objektid asuvad geograafiliselt laiali, kuid jälgimine toimub tsentraalselt.

Sellisel juhul annab korralik IP-lahendus märksa suurema paindlikkuse. Süsteemi komponentide füüsilisel paiknemisel pole praktiliselt tähtsust. Oluliseks saavad piisavalt kiired ja töökindlad võrguühendused ning keskseadmete hea kaitstus ja tagatud toide.

Kindlasti tuleb otsustada IP-lahenduse kasuks siis, kui on soov kasutada megapiksel-kaameraid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et töökindel IP-video lahendus keskmiste ja väiksemate süsteemide korral (4-25 kaamerat) tuleb tavalise digitaalsalvestiga ja analoogkaameratega süsteemist 2-3 korda kallim.

Vaatamata IP-süsteemide pealetungile on tellijale märksa praktilisem ja odavam soetada korralik, digitaalsalvestit ja analoogkaameraid sisaldav süsteem, millel on IP-süsteemiga sarnaseid võimalusi arvutivõrgu kaudu opereerimiseks.

Sulge oma vasak silm ja vaata otse joonisel asuvat risti. (umbes 30cm kauguselt) Paremal võid näha täppi.

Nüüd liigu aeglaselt joonise poole. Kindlas kauguses täpp kaob, kuid ilmub uuesti nähtavale, kui veel lähemale liikuda.

Miks täpp kaob?

Vaata edasi www.salalux.ee

turvaline elu

27. NOVEMber 2009

9

Liiklusõnnetuse vältimine algab vastutustundest

lühidalt

Alkomeetri omamine näitab hoolivust

RAIN UUSEN

Postimees, teemalehe toimetaja Liiklusõnnetustes hukkunute arv on viimastel aastatel vähenenud – kas see tähendab, et Eesti liikluskultuur on oluliselt paranenud?

Oma osa hukkunute arvu vähenemisel on kindlasti inimeste käitumise muutumisel.

Liiklejate käitumise muutumiseks kulub aastaid, seega võib väita, et võrreldes ajaga, mil liikluses hukkus iga päev inimene (1995. aastal hukkus liiklusõnnetustes 364 inimest), on nüüd küll inimeste käitumine oluliselt paranenud.

Soomlased ütlevad, et Tallinnas on vöötrajal jalakäijale teeandmine parem kui Helsingis.

Uuring igatahes näitab, et liiklejate käitumine on viimase seitsme aasta jooksul paranenud peaaegu kaks korda.

Ka turvavahendite ja jalakäijahelkurite kasutamine on viimastel aastatel oluliselt paranenud.

Palju on muutunud olukord teedel, kuhu on ehitatud juurde kergliiklusteid ning ümber ehitatud ohtlikke ristmikke ja teelõike.

Kokkuvõttes on ka teed muutunud tunduvalt ohutumaks. See mõjutab samuti liikleja käitumist.

Kui suurt rolli mängib liiklemine meie igapäevase turvalise elu tagamises või selle ohustamises?

Maailma tervishoiuorganisatsiooni raporti kohaselt on liiklussurmad üheksandal kohal kõigist surma põhjustest.

Igal aastal sureb liikluses ligikaudu 1,2 miljon inimest, kellest pooled on jalakäijad, jalgratturid ja mopeedijuhid.

Liiklussurmad kuuluvad samasse kategooriasse uppumiste, suitsiidide, alkoholimürgituste, tuleõnnetuste ja teiste ootamatute õnnetustega. Rääkides inimese keskmisest elueast, on just sellised õnnetused suuresti põhjuseks, miks statistiliselt on Eestis keskmine eluiga arenenud riikidega võrreldes madalam.

Loomulikku vanadusse sureb meil aastas seitse korda vähem inimesi kui selliste õnnetusjuhtumite tagajärjel.

Automaailmas räägitakse palju sellest, kuidas autodega tehakse pidevalt katseid ja kuidas tootjad leiutavad aina turvalisemaid autosid. Kumb siis ohustab turvalisust enam – kas ebaturvaline auto või ohtlik liikluskultuur?

Turvavarustuse osas on oluline pöörata tähelepanu mugavusturvavarustuse mõjule, kuna mõningate juhtide puhul võib mugavusvarustuse olemasolu osutuda teatud tingimustes hoopis ohtlikumaks, kui selle puudumine.

Ohtlikuks muutub see siis, kui juht on mugavustega sedavõrd harjunud, et olles sunnitud kasutama sõidukit, millel vastavad lisad puuduvad, põhjustab ta puudulike oskuste tõttu õnnetuse.

Turvaline sõiduk saab turvata vaid inimest, kes ise tahab olla turvatud ning pingutab selle nimel.

Inimesed on hukkunud ka väga turvalistes sõidukites just seetõttu, et turvavarustust ei ole korrektselt kasutatud.

Kas võib teha üldistusi, milles eestimaalased autodega liigeldes enim n-ö mööda panevad?

Vastuseid selle kohta, mille vastu liikluses peamiselt eksitakse, võib üldistatult leida eksamistatistikast, liiklusõnnetuste analüüsist ning teel teostatavast järelevalvest.

Peamine probleem, miks noortel autojuhtidel sõidueksam edukalt sooritamata jääb, on tähelepanematus ja ebapiisav praktiline kogemus, mille tõttu tekivad liiklusohtlikud olukorrad. Ka liiklusreeglitega mittearvestamine.

Linnasõidul põhjustab kõige enam probleeme vasakpöörde sooritamine ning ristmike ületamine, kusjuures peavalu põhjustavad nii reguleeritud ja reguleerimata kui ka ringliiklusega ristmikud. Palju vigu tehakse ka sõiduraja vahetamisel. Asulavälisel teel eksitakse enim tagasipöörde sooritamisel.

Vigade põhjus peitub liiklusmärkide ja teekattemärgistuste eiramises ning teeandmise kohustuse ja sõidueesõiguse nõude rikkumises. Puudujäägid on noorte juhikandidaatide tähelepanelikkuse ja liikluse jälgimise osas, mis viitab vähesele sõidukogemusele.

Sageli eksitakse ka sõiduteel paiknemise ja liiklusoludele sobiva sõidukiiruse valimisega.

Tähelepanu tuleks pöörata sõidustiilile ja suhetele teiste liiklejatega. Tähtis on hoolivusvajadus teise liikleja suhtes – sõidan nii, et ei ohusta teisi ja suudan ette näha teiste liiklejate võimalikke eksimusi, tegutsedes nii, et suudan teise eksimuse parandada vähemalt enda jaoks.

Näiteks hooletu möödasõitja lubamine oma sõiduki ette on kindlasti ohutum, kui kokkupõrge vastutulija või möödasõitjaga.

Heal juhil peab olema oskus võimalikku ohtu ette näha, kiirelt õigeid otsuseid vastu võtta ja tegutseda.

Palju kajastust on saanud ka karmistunud eksamitingimused autolube hankides ja läbikukutamised – milline on tegelikkus? Kuivõrd karmimad nõudmised on aidanud teedel liiklevate juhtide taset parandada?

B-kategooria sõidu- ja teooriaeksami läbisaamise protsent on olnud mitmed aastad stabiilselt languses, kuid põhjus ei ole ilm-

Foto: ERAKOGU

LIIKLUSKULTUUR. Eestlased surevad jätkuvalt liiklusõnnetuste, mitte vanaduse tõttu, räägib Timo Vijar maanteeametist. Õnneks on liikluskultuuris näha siiski paranemise märke.

Linnasõidul põhjustab kõige enam probleeme vasakpöörde sooritamine ning ristmike ületamine, ütleb Timo Vijar maanteeametist. selt karmistunud eksamitingimustes. Üldise negatiivse pildi taustal on gruppe, kes sooritavad eksamit teistest paremini. Kui üldine sõidueksamitest läbisaamise protsent on ligikaudu 52, siis näiteks alla 18-aastased noored olid sõidueksami sooritamisel teistest paremad – läbisaamine ligikaudu 76 protsenti.

Esmase juhiloa taotlemisel on hea läbisaamise protsent ka nendel isikutel, kellel on eelnevalt olnud piiratud õigusega juhiluba.

Liikluseeskiri ja liiklusreeglid on läbi aastate olnud ühesugused ning nõuded juhtide sõiduoskustele on samuti suures osas muutumatud.

Maailmas sureb liiklusõnnetustes igal aastal Eesti-täis inimesi.

Eksamistatistikast selgub, et eksitakse elementaarsete reeglite vastu ning suurim osas selles on tähelepanematusel, mis ei ole otseselt seotud eksamitingimustega.

Kui varasemalt võis madalas läbisaamise protsendis põhjuseid leida sellest, et autokoolid olid õpilastega ülekoormatud ning õppekvaliteet kannatas, siis praegu on

probleem selles, et autokoolid on õpilastest tühjad ning alanud on hinnasõda.

See on omakorda mõjunud halvasti õppetöö kvaliteedile.

Väiksemates linnades on kakskolm autokooli ning seal probleemi väga pole, kuid Tallinnas oli hiljuti veel üle 60 autokooli, millest paljud on nüüdseks oma tegevuse lõpetanud.

Teiselt poolt ei ole õpilastel raha, et võtta sõidutunde ning sellest ka sõidueksamite madal tase.

Kes on liikluses kõige suuremaks ohuallikaks?

Liiklusstatistika ja uuringud näitavad, et 18–25-aastased on suurimaks riskirühmaks, kuna selles vanuses juhid on riskialtimad ning vajalikud kogemused ohtlikust olukorrast välja tulla puuduvad.

Lisaks noortele on reaalseks ohuallikaks eakad sõidukijuhid, kuna nende reageerimiskiirus on aeglasem ning nende tervislik seisund võib järsult muutuda.

Eestis on kõige suuremaks ohuks juhtimisõiguseta sõidukijuhid ning alkoholijoobes juhid, sest just nende süül toimub enim liiklusõnnetusi. Üheks riskigrupiks on kindlasti ka turistid. Ühendriikides uuriti aastatel 2004–2006 toimunud liiklusõnnetusi ning selgus, et kui võrrelda turistidega juhtunud õnnetusi, siis on just liiklusõnnetused turistile kõige suuremaks riskiks.

statistika • Liiklejate käitumise uuringud on näidanud liikluse rahunemise tunnuseid. Nii on näiteks alates 2007. aasta suvest vähenenud järjekindlalt sõidukiiruse ületajate arv.

• Konkreetses mõõtepunktis Pärnu maanteel oli lubatust üle 10 km/h ületusega kihutajaid 2006. aastal ligi 14%, 2007. aastal ligi 8% ja eelmisel aastal ligi 2%.

• Sama langustendentsi võib täheldada ka käesoleval aastal.

• Erinevate uuringute kohaselt põhjustavad üle 50% õnnetustest juhi eksimused.

• Ligikaudu 25% on kombinatsioon juhi eksimustest ja teeoludest.

Ligikaudu 5% õnnetustest on põhjustatud juhi eksimustest ja sõiduki tehnilise seisukorra koosmõjust.

• 3% õnnetustest on otseselt seotud teeoludega. Teeolude, sõiduki tehnilise seisukorra ja juhi eksimuste koosmõjul toimub 3% õnnetustest.

• 2% õnnetusi on põhjustatud sõiduki tehnilisest seisukorrast ning 1% sõiduki ja teeolude koosmõjust.

Allikas: Maanteeamet

Tulevikus peavad alkoholijoobes rooli istunud juhid valima ise karistuse – kas loovutama juhtimisõiguse või paigaldama autosse alkoluku, räägib Rovico juhataja Raul Rohtla.

Alkomeetri soetamine võib tunduda küll mõttetu kulutusena, aga tegelikkuses näitab alkomeetri olemasolu juhi hoolivust ja vastutustunnet, kinnitab Rovico juhataja Raul Rohtla.

Töökindlate alkomeetrite hinnad jäävad Eestis mõne tuhande krooni kanti, aga oma joobeseisundi hindamine objektiivselt võib päästa elusid ning säästa karmist trahvist ja lisakuludest – auto remont, ravikulud jm. Õnneks on sellest autojuhid Rohtla sõnul juba ka aru hakanud saama – seda tõestavad alkomeetrite müüginumbrid, mis on võrreldes kolme aasta taguse ajaga kasvanud ligi kolm korda.

Kui sellist väljaminekut pole siiski võimalik teha, ent vastutus selle ees, kas rooli istuda või mitte, tuleb võtta, soovitab Rohtla varuda lähimast supermarketist autosse kas või ühekordne alkotester.

Paaril korral saab enda joobeseisundit sellegagi kindlasti kontrollida, kuid arvestada tuleb, et igaks puhumiseks on siis vaja uut. Odavad paarisajakroonised alkomeetrid pole kalibreeritavad ja hakkavad seetõttu teatud aja jooksul väiksemat tulemust näitama ka juhul, kui nad alguses õiget promilli näitavad – ka siin kehtib reegel, et odavat ja head korraga ei saa. Hooldust ja kalibreerimist vajab aga iga alkomeeter, sõltumata selle hinnast või väljanägemisest. Ainus täiemõõduline hoolduslabor on Rohtla sõnul Eestis käsutada just Rovicol.

«Kalibreerimist peaks tegema umbes poole aasta tagant,» selgitab ta. Siis panevad eksperdid alkomeetri etalonpunktid uuesti paika ja seade näitab jälle täpset tulemust. Teenuse hind on 125 krooni. «Nüüd jääb vaid oodata ühiste kalibreerimisstandardite kehtestamist ka Eestis.»

Kõige enam müüakse Eestis Alcoscani-nimelisi alkomeetreid, mis on kasutusel kõikidest alkomeetritest ligi 80% ulatuses, nende hinnaklass algab 850 kroonist.

«Maailmastatistikat vaadates on alkomeetrite müük esikohal just Eestis, tootjate andmeil on järgmine Jaapan,» toob Rohtla välja huvitava fakti.

Loomulikult ei paku alkomeeter sajaprotsendilist kindlust. Seetõttu tehakse kriitilistes ja ülimat täpsust vajavates situatsioonides joobeseisund ja -aste kindlaks ikkagi vereanalüüsi abil. «Kui alkomeetrit ka kasutada, leiab loll joodik endale ikka lahenduse või põhjuse rooli istumiseks,» kurvastab Rohtla.

Seetõttu peabki ta tulevikulahenduseks paigaldada autodesse alkolukk, mis on näiteks Rootsis juba praegu levinud. Purjuspäi rooli istudes keelab alkolukk autoga sõitmise puhttehniliselt ära.

«Ka Eesti transpordiettevõtted on alkolukust huvitatud,» kinnitab Rohtla tulevikustsenaariumi. «Kuna masinad on kallid, tasub see investeering end sellistele firmadele kindlasti ära.»

Kuidas siis kiiresti kaineks ja rooli ikkagi saada? «Jooge vähem või ärge jooge üldse, sööge C-vitamiini ja enne rooli istumist liikuge aktiivselt ning puhuge alkomeetrisse, et veenduda oma kainuses,» soovitab Rohtla.

RAIN UUSEN Postimees, teemalehe toimetaja

turvaline elu

10

27. NOVEMber 2009

Turvaabi polegi vaid rikaste lõbu TURVAABI. Kui üldise turvatunde tagab turvalisuse tajutav tase ühiskonnas ning oskus oma pere ja vara eest hoolt kanda, siis vahel sellest ei piisa – appi tuleb paluda turvaettevõte ja koostada isiklik turvakontseptsioon.

RAIN UUSEN

Postimees, teemalehe toimetaja

T

urvaettevõtte poole pöördutakse enda ja vara kaitseks kindlasti siis, kui ollakse juba langenud kuriteo ohvriks ja senised abinõud ei suutnud seda ära hoida. Turvalisust aitab tagada ka majapidamisele teadlikult loodud turvakontseptsioon ja kõigi mõistlike lahenduste ennetav kasutamine.

Turvaettevõtte teenuste kasutamine korteri, maja või kontori valvestamiseks ei ole enam ammu vaid rikaste pärusmaa. Miks ja kuidas siis tehnilise valve teenust valida ning otsuseid langetada?

Küsi julgelt Eestis tegutseb kuus turvaettevõtet, kes omavad kõiki turvavaldkonna litsentse, ütleb G4S Eesti müügi- ja klienditeenindusdivisjoni osakonnajuhataja Taivo Kutser. Tulemust andva valveteenuse saamiseks soovitabki ta just nende vahel valikuid teha.

Turvafirmaga suhtlema asudes tasub esmalt uurida, milline on ettevõtte reageerimiskiirus ja

kas juhtimiskeskus tegutseb igal nädalapäeval ja ööpäev läbi.

Lisaks reageerimiskiirusele tasub selgeks teha, palju on turvafirmal patrullekipaaže ja mitu neist viibib sind huvitavas piirkonnas.

Turvafirmat kodu või ettevõtte turvamiseks välja selekteerides tasub Kutseri sõnul paluda ülevaadet ka turvaettevõtte töötajate nõuetekohasest väljaõppest ja firma oskustest oma töötajate tausta kontrollida.

Samuti tasub kindlaks teha, kas turvafirmal lasub ka vastutuskindlustus ja kui suur see on.

Loomulikult ei tasu Kutseri sõnul osta turvateenust ettevõttelt, kelle töökultuur jätab soovida ja kes ise pidevalt näiteks arved tasumata jätab. Põhjalik eeltöö ja turvafirma tundmaõppimine annab aga lootust kvaliteetsele teenindusele.

Alusta lihtsast Turvakontseptsiooni luues tuleb vaadata seda, kui suur on riskiaste ning milline on õnnetuse või kahju juhtumisel mõju pere rahakotile ja isikutele. Saadud vastustest lähtudes tuleb läbi kaaluda ka erinevate meetmete

Luku turvalisus algab luku südamikust 1. Lukusüdamik peaks olema muukimiskindel. Muukimine on ukse illegaalne avamine vaikselt, kiirelt ja märkamatult ning ei jäta endast märke. Lisaks peab lukusüdamik olema täpselt valmistatud, tugev ja vastu pidama puurimisele ning lõhkumisele.

2. Turvalukk peab olema avatav võtmega mõlemalt poolt ust. Kasutada ei tohi ainult seestpoolt liblikaga avatavat lukku, kuna see lihtsustab kurikaelte väljumist selle ukse kaudu.

3. Korralik lukusüdamik korralikul turvalukul peab väljastpoolt olema kaitstud koonusekujulise, tugevast materjalist südamikukaitsmega, mis välistab südamiku lahtimurdmist näiteks kruustangide abil. Ukse välimisel poolel ei tohi olla lukuosade kinnituspolte.

4. Kui rääkida lukuraamist, mis asub ukse sees, siis kindlasti tuleks kasutada kvaliteetset materjali. Korraliku turvaluku esiplaat peab olema valmistatud roostevabast terasest. Samuti peab olema lukustuskeel tugev ja valmistatud terasest.

5. Korraliku turvaluku vasturaud peab olema karbiga, mis kaitseb lukustuskeelt murdmise eest kõikidest suundadest.

Allikas: Timo Suvi, Valnes

rakendamine, soovitab Securitas Eesti juhtimiskeskuse osakonnajuhataja Guido Ulejev.

Eraisikute puhul esineb üldjuhul sissemurdmisoht ja aina aktuaalsemaks saab ka identiteedivargus. Samuti peab turvasüsteem pakkuma meetmeid tulekahjude ärahoidmiseks ja nendest hoiatamiseks.

«Vargused toimuvad reeglina kohtades, mis on vähese valgustusega,» selgitab Ulejev põhitõdesid, millest iga pere turvakontseptsioon peaks alguse saama.

Vargaid meelitavad ligi ka kohad, kuhu on kerge sisse pääseda või

kus on lihtne saada ülevaadet sellest, mida kaasa annaks võtta.

Ulejevi sõnul piisab vahel vaid majaümbruse valgustamisest ja ukse lukustamisest ning soovi korral turvasüdamike kasutamisest lukusüsteemis. Vähem asustatud kohtades tuleb tema sõnul kasuks ka see, kui pöörata tähelepanu, mis toimub naabrite juures ja külas tervikuna.

«Reeglina teame me kõik kohalikku kogukonda, tavasid ja rutiini ning need ei tohiks paanikaks põhjust anda,» selgitab Ulejev. «Aga nendest kõrvalekaldumisi saab tähele panna küll.»

Naaber valvab Naabrivalve mõju hindavad uuringud näitavad, et 85% naabrivalves osalejatest on hirm kuritegevuse ees vähenenud ja suurenenud on turvatunne, kinnitab Eesti Naabrivalve tegevjuht Tiina Ristmäe.

«Samas on turvatunne väga individuaalne,» lisab ta. Kui ühele piisab luuast ukse taga, siis teine soovib elada kahemeetrise betoonaia taga koos videovalve ja turvamehega.

Ka Ristmäe soovitab alustada baasturvalisuse tagamisel iseendast ja ümbrusest. «Tuleb jälgida, et oma vara ei hoitaks lohakalt ning koduümbrus oleks valgustatud ja korras.»

Turvalisus ei teki niisama passides, selle saavutamiseks tuleb sihikindlalt tegutseda, vahel muuta ka oma hoiakuid ning harjumusi ja teha rahalisi kulutusi.

«Turvalisuse tagamine on protsess, mis nõuab järjepidevat tegevust,» rõhutab naine – tegelema peab pidevalt nii tuleohutuse, õnnetuste ärahoidmise, kuritegevuse ennetamise kui ka liiklusohutusega.

Ristmäe paneb südamele ka vajadust rääkida turvalisuse suurendamise võimalustest nii oma lastele lähtudes nende vanusest kui ka eakatele pereliikmetele.

«Selgitage neile elementaarseid tegevusi enda turvalisuse suurendamiseks,» soovitab Ristmäe, et vahel aitab ka vähesest.

Mis on isiklik turvakontseptsioon?

Baasturvalisuse tagamiseks peab iga inimene endale esmalt teadvustama, et iga päev ümbritsevad meid ja meie lähedasi ohud ja riskid.

• Hinda kainelt ümbritsevat keskkonda ja vaata üle olemasolevad, turvalisust tagavad vahendid.

• Kas mu koridor ja hoov on valgustatud?

• Milline on mu koduuks ja selle lukud?

• Kas kardinad varjavad kurikaela eest seda, mis on minu kodus?

• Kas mul on töökorras suitsuandur?

• Kas mu mobiiltelefon on alati laetud juhuks, kui pean abi kutsuma?

• Kas ma tean ja tunnen oma naabreid? Kas me suhtleme turvalisema keskkonna tagamiseks?

• Kas saaksime oma külas/ naabruskonnas rakendada naabrivalve põhimõtteid?

• Kas ma vajan täiendavat kaitset turvafirma abiga?

• Kas mu vara ja elu on kindlustatud?

Allikas: turvafirmad

turvaline elu

27. NOVEMber 2009

11

Seif pakub lisakaitset üliväärtuslikule varale Postimees, teemalehe toimetaja

K

uigi raha koht on pangas ja teadjamad sularaha kunagi kodus ei hoiusta, leidub igas peres ja majapidamises ka sellist vara, mis vajab lisakaitset nii murdvarguse kui ka tulekahju eest. Vanaisa kingitud eestiaegsed kroonid, vanaema pärandatud pulmasõrmus, tähtsateks sündmusteks hoitav kaelakee ja pereisale oluline leping on vaid väike valik kodus leiduvast, mis nõuaks peidupaika seifis.

Seifile sobiliku vara võibki laias laastus jagada kaheks. Esimene pool sellest on otseselt rahasse ümber hinnatav, näiteks rahakupüürid, hinnalised kellad, juveelid ja ehted, auto varuvõtmed või kindlustussertifikaadid.

Seifi on turvalisem hoiule panna osa mitterahalisest varast, näiteks tundliku iseloomuga CDja DVD-plaadid, pere fotoalbumid, erinevad lepingud, sünnitunnistused, olulised fotod või reisidokumendid ja passid.

«Kõik need esemed vajavad kas tulekaitset või kaitset murdvaraste eest,» selgitab Eestis seifide müügi ja paigaldusega tegeleva ettevõtte Holdfast juhataja Tanel Tammela. Tema sõnul on seifist abi ka neile, kes kipuvad tähtsaid dokumente alatasa kaotama. Kui passid on seifis, ei teki kunagi enne puhkusereisile minekut piinlikku olukorda, et reisidokumente üles ei leia.

Igale asjale oma kapp Seifi tasub hoiule panna need olulised asjad, mida pidevalt ei kasuta, aga mille asendamine hävimise korral on tülikas või võimatu, lisab Fred Frosh Interast.

Seif, mis kaitseks pere väärtuslikku vara, tuleb soetada usaldusväärse partneri käest, rõhutab

Tammela ning soovitab kindlaks teha, et seifiostu konsulteerival müüjal oleks vähemalt kolmeaastane kogemus selles valdkonnas.

«Muidu võib mõni lihtne turvadetail jääda lihtsalt tähelepanuta.»

Lihtsamad seifid ja turvakapid, mis tagavad kaitse kiirelt midagi kaasa haarava varga vastu, ei maksa Tammela sõnul palju, kui võrrelda kahjuga, mida näiteks auto varuvõtmest ilmajäämine kaasa toob. Väiksemate turvakappide hinnad algavad 500 kroonist.

Loomulikult tõuseb seifi investeeritav summa soovitud turvalisuse kasvades. Hind lähtub ka sellest, mille vastu kaitset otsitakse.

Kuigi tihti räägitakse lihtsalt seifidest, jagunevad need tegelikult omakorda mitmeks: tavaline raudkapp, turvakapp, relvakapp, sertifitseeritud murdvarguskindlusega seif või tulekindel dokumendikapp.

Kõigepealt koosta nimekiri varast, mis lisakaitset vajab ja alles siis hakka sobivat seifi otsima.

Rainer Rohtaru firmast SecuriTec soovitab hoolega läbi mõelda seifi paigutuse kodus. «Näiteks, kui soovitakse soetada seif ehete ja muu sellise kraami tarvis, võiks see asuda magamistoas, kui aga dokumentide hoiustamiseks, siis töötoas,» räägib Rohtaru.

Seifi asukohast rääkides soovitab Frosh mõelda läbi ka see, kui tihti on tarvis seifi kasutada. «Kaks korda päevas avatavat seifi pole ilmselt mõtet peita põrandavaiba või maali taha,» toob ta näite.

Seifi valimisel peab ta üheks oluliseks nüansiks ka ostetava turvakapi välimust. «Kui seif asub nähtaval kohal, peaks hoo-

Alusta planeerimisest Loomulikult pole seifi investeerides mõttekas seda lihtsalt toanurka jättagi. Koju seifi soetamine peab samuti algama vajaduste ja paigutuse läbikaalumisest ning spetsialistiga nõupidamisest.

Kõige otstarbekam on alguses teha ülevaade varast, mis üldse lisakaitset ootab ning seejärel teha kindlaks tulevase seifi vajalikud mõõdud ja eeldatav turvatase.

«Tihti tahetakse seif paigaldada kappi, kuid riidekapid võivad selleks liiga väikese sügavusega olla,» toob Tammela näite. Olenevalt seifi turvatasemest on selle seinade mõõdud erinevad – mida kõrgem turvatase, seda suuremate mõõtudega tuleb arvestada.

Seifi mõõte suurendab ka tulekindluse soov.

Turvalisuse suurendamiseks võib seifi ankurdada, seletab Tammela. Siis tuleb seifi asukoha määramisel jälgida, et seal poleks põrandakütet. Seifi alla ei tohiks jääda ka laudis, vaid ikka betoon, et seif korralikult kinni jääks.

Seifi ei soovitata projekteerida niisketesse oludesse, näiteks sauna, mitteköetavasse keldrisse või vannitubadesse.

Nii ei vaja seif ka erilist hooldust, pidades vastu aastaid. Iga paari aasta tagant tuleks aga spetsialist kohale kutsuda, et lukusüsteem üle kontrollida. Põhiliselt kasutatakse seifidel nelja liiki lukustust – võtmelukku, mehaanilist või elektroonilist koodlukku ja kallimatel lahendustel kombineeritud lukustust.

Elektroonilise koodlukuga seifidel tuleb aeg-ajalt patareisid vahetada, mida saab teha aga seifi ennast avamata.

Et võtmed võivad kaduma ja koodid meelest minna, soovitab Rainer Rohtaru kaaluda ka biomeetrilise lukuga ehk sõrmejälge-

Seifi kasutades pane tähele!

• Veendu alati, et lükkasid ukse korralikult kinni.

• Kanna seifivõtmeid alati endaga kaasas, ära hoia neid kirjutuslaua sahtlis või seifis.

• Elektronlukuga seifi korral vaheta alati tehasekood ning asenda see raskesti ära arvatava koodiga, ära unusta õigeaegselt patareisid vahetada.

• Ära kasuta koodiks lihtsaid tuletisi nagu sünniaasta või telefoninumber.

• Ära räägi seifi olemasolust kellelegi muule peale nende, kes peavad seifile ligi pääsema.

Allikas: Holdfast, SecuriTec, Intera

dega avaneva seifi soetamist. Sellisele seifile saab sisse programmeerida ligipääsu vajavate pereliikmete sõrmejäljed.

Kuigi seifi olemasolu kodus võib tunduda uhkustamist vääriva asjaoluna, rõhutab Frosh, et kõige turvalisem on seif, millest kellelegi ei räägita ja mida keegi niisama ei märka.

Foto: Intera

RAIN UUSEN

litsema selle eest, et see esmapilgul seifina silma ei jääks,» soovitab Frosh.

Siinkohal on abiks seifi integreerimine olemasoleva mööbliga või eriviimistluse kasutamine.

«Seif, mida peetakse külmikuks või riidekapiks, on kordades turvalisem terashallist tresoorist,» selgitab Frosh.

Seif tuleb muu sisustuse hulka turvaliselt ära peita.

Hansabi 10 soovitust, mida jälgida seifi ostmisel: 1. Kas vajate turvakappi või sertifitseeritud seifi?

2. Kas on tulekindlusklassiga seif ning milline on tulekindluse klass?

3. Kas tulekindlusklass on ainult paberile või ka elektroonilisele andmekandjale?

4. Kas on murdvargusklassiga seif ning milline on turvaklass?

5. Kas seifil on peale murdvargusklassi ka tulekindlus?

6. Milline on lukk: kas mehaaniline, elektrooniline kombinatsioonilukk või võtmelukk?

7. Millised on kinnitusvõimalused, kas saab kinnitada seina või põranda külge?

8. Milliste mõõtudega on seif?

9. Mitu riiulit on standardis, kas on võimalik riiuleid lisaks tellida?

10. Kui palju seif kaalub?

Allikas: Hansab

Foto: Holdfast

seif pakub lisakaitset varguste ja tulekahju eest sellele osale kodusest varast, mis on rahasse ümber arvestatult väga väärtuslik või millel on sentimentaalselt oluline tähendus kogu perele.

turvaline elu

12

27. NOVEMber 2009

Tuleohutusele tuleb mõelda enne tuleohtu RAIN UUSEN

Postimees, teemalehe toimetaja

T

änu päästeameti aktiivsetele kampaaniatele on viimasel ajal hakanud inimesed ka ise rohkem tuleohutuse pärast muretsema ja saanud teadlikumaks, usub ohutusspetsialist Ahto Luhamäe, kes Eesti Ohutus- ja Koolituskeskuses tuleohutusalaseid koolitusi läbi viib.

«Tuleohutus algab sellest, kui õpetad lapsele muude eluks vajalike teadmistega ka tulega ümberkäimist ja tuleohutuse tähtsust,» rõhutab ta koduse kasvatuse olulisust.

Tema sõnul näeb just erinevatel laatadel osaledes ja tuleohutustooteid tutvustades inimeste vastakaid reaktsioone ja tagasisidet. Kui mõned kiruvad siiani suitsuandureid ja peavad suitsuanduri nõuet müügitrikiks, räägivad teised kliendid hoopis oma vahetuid kogemusi, kuidas andur nende pere elu päästis.

«Tules hukkunute arvu järgi võib kõige probleemsemaks liigitada kodus oldud aja ning just öise aja,» viitab Luhamäe päästeameti 2008. aasta statistikale. «Öösel on inimene kõige abitum ning seoses magamise ja väsimu-

sega ka kergem saak tulele ja suitsule.»

Statistika tõestab, et 73% tulesurmadest oli toimunud selliste tulekahjude tõttu, mis põhjustati inimese enda hooletusest – suitsetamine või lahtise tulega valesti ümberkäimine.

Kui on tekkinud tulekahju ja on vaja operatiivselt tegutseda, peab meeles pidama, et ennekõike peab tagama inimeste ohutuse ja turvalisuse ning alles siis muud väärtused. «Asjad saame uued osta ja majad uuesti ehitada, aga inimesi me tagasi ei saa,» rõhutab Luhamäe.

Tuli on halb peremees Luhamäe sõnul on senini levinud arusaam, nagu oleks tuleohutuse tagamine ja ennetamine vaid päästeameti kohustus ja ülesanne.

«Nagu mu isa ütleb, on tuli hea sulane, aga halb peremees,» tuletab ta meelde rahvatarkuse – tulega puutuvad kokku kõik ja tuleohutus peab alguse saama ikka meist endist.

Kõik meie igapäevased tegevused ja kohad, kus viibime, on seotud alati ka tuleohuga. Kuna täielikku tuleohutust ei suuda keegi kunagi garanteerida, peab halvimaks alati valmis olema, end ha-

Kuidas tulekahju korral tegutseda?

• Helista 112 ja kutsu abi.

• Aita või hoiata ohtu sattunud inimesi.

• Sulge aknad, uksed, ventilatsioon jms, et takistada tule levikut ja õhu ligipääsu tulekoldele.

• Võimalusel asu tuld kustutama.

• Tuletõrjujate saabumisel anna neile võimalikult palju infot tulekahju ning ohus olevate inimeste kohta.

Foto: Liis Treimann

TULEOHUTUS. Suur osa inimesi ei pööra tuleohutusele tähelepanu enne, kui tekib reaalne tuleoht. Kuigi aastaid pole midagi juhtunud, tuleb siiski olla valmis.

• Kõiki neid tegevusi tehes tuleb silmas pidada, et ei seataks ohtu rohkem inimesi, kui tegelikult juba ohus on.

Allikas: ohutusspetsialist Ahto Luhamäe, MTÜ Eesti Ohutus- ja Koolituskeskus

rima ja tulevõimuga kurssi viima, soovitab ka Kidde Eesti portatiivsete toodete ja teenuste osakonna juhataja Kalju Õunmann.

Tuld võivad võtta nii meie kodudes ja tööl leiduvad elektriseadmed (veekeetjad, kohvimasinad, elektriradiaatorid või akulaadijad), tulekahjuni võivad viia aga ka sellised tegevused nagu suitsetamine, küünalde põletamine või millegi kuumutamine.

Ka Õunmann on hämmingus, et vajalikud tuleohutusmeetmed võetakse igapäevapraktikas kasu-

Tulekahju vastu aitavad ohutunne ja teadmised tuleohutusest, täiendavaks abimeheks on aga loomulikult enda vara kindlustamine. tusele vaid siis, kui need kohustuslikuks muudetakse.

«Pigem kulutatakse raha olmeseadmetele ja muule ebaolulisele, kui et soetatakse elementaarsed ohutustarvikud,» imestab ta.

Ka kindlustuslepingute sõlmimise vastu on huvi jätkuvalt leige.

«Kodu kindlustatakse vaid siis, kui pank seda nõuab,» sõnab Õunmann.

Tuleohutus algab alati tuleohu teadvustamisest, sellele peab järgnema enda ning oma lähedaste ja kolleegide harimine ning lõppema

Ehitajate tee 107A ,13514 Tallinn Tel.+372 6558 590 Fax.+372 6 558 592 www.megatech.ee, info@megatech.ee

kindlasti tuleohutust tõhustavate vahendite soetamisega.

Tulekahju kallis kogemus «Tuleohutust reguleerivates õigusaktides on tavainimesel ehk raske orienteeruda, aga riikliku päästeteenistuse töötajad ning tuleohutusettevõtete spetsialistid on alati valmis tasuta konsulteerima ja küsimustele vastama,» kummutab Õunmann müüdi, nagu oleks tuleohutuse saavutamine tülikas ja kulukas.

Kulukas on hoopis see, kui ootamatult puhkeb tulekahju ja keegi ei oska olukorra lahendamiseks ega inimeste ja vara päästmiseks midagi teha. «Võime tuua näiteid ka olukordadest, kus omanik, kes kaotas tulekahjus oma vara, saab lisaks sellele ka rahalise karistuse, kuna tulekahju tekkis tema enda süü läbi,» püüab Õunmann veel kord mõista anda, et tuleohutus on alati targem ja soodsam valik, kui elada tuleohus ja lootuses, et minuga seda ei juhtu.

Megatech OÜ tootevalik võimaldab ülimalt professionaalseid lahendusi videovalve korraldamiseks – erinevaid seadmeid videosignaali edastuseks, alates kaameratest kuni sobivate monitorideni.

Kaamerate lai valik vastab ka kõige spetsiifilisematele nõudmistele, sisaldades erinevaid pöördkaameraid, infrapuna LED-idega kaameraid, klassikalisi kompaktkaameraid, kuppelkaameraid (ka vandaalikindlaid) ja miniatuurseid peitekaameraid. Olenevalt mudelist on tegu kas tavalise värvikaamera või mehhaanilist infrapuna filtrit omava päeva/öö kaameraga, mis tagab hea pildikvaliteedi ka vähese valgustatuse tingimustes.

Lisaks tavapärastele digisalvestitele on videopildi salvestuse üheks võimalikuks variandiks arvutisse paigaldatavad videokaardid koos vastava tarkvaraga. Kaasaegsete salvestusseadmete ja tarkvaraliste võrgulahenduste abil on võimalik luua täisprofessionaalne videovalve süsteem.

Täpsemat infot kõigi hindade, seadmete ja eripakkumiste kohta leiate meie kodulehelt: www.megatech.ee

aasta ing valib 2009.

Betooniüh tist tootjate liiduga parimat betoonehi

pangad firmad ja Kinnisvara taas koostööle on asunud üksteise

ja ndade Pindi kosumiseligilähedaleg alates jaanuarist muutunud Kinnisvarahiesimesi küll e, kuid Postimehele amaks tulevat veelgi ütles arv näitab arv ei ulatumitmekordn näib kasvamas,» kättesaadav Tehingute jätkuvalt aprill (E24) on hinnalt hakanud. on ilmselgelt on langus «Kaup vaikselt taastunud, jaanuaris. vastu punkt siiski tõusma kinnisvaraPeep Sooman. ärtsis madalaim «Huvi liige ul oli veebruaris-m juhatuse arv on Eesti kinnisvaratur tehingute parem.» kui ülejäänud Nii Tallinna

leidmiseks. koostöös ehitusmaterjalide betoonehitise aasta parima Eesti betooniühing juubelit. konkursi 2009. sõnul valmib kuulutas välja sel aastal kümnendat Mati Laursoni tähelepanu Konkurss tähistabjuhatuse esimehe tänavu hulgaliselt käigus Betooniühingu konkursi aegadest ka

võidu

d teatavad pakub Arco Vara Näiteks ipäev Eesti kinnisvaraettevõtte pankadega.kliend mai hommikuni kuni 15 protsenti kolme kinnisvara 10 kuni 10. koostööprojektidestoktoobris SEBiga kestev alates kella poolt korraldatav koostööstundi Nordea pank, tutvuda, 72 Kinnisvaraning , 7. maist Kinnisvara korteriga korteri soodsamalt. neljapäevast t LVM soodustingimustel ka Ober-Haus uue või müüdava teavitasesmakordsel asuva korral tasuta Koostööst Järgmisest a 10-26 Eestis kinnisvaraostu ajal võimalik ise märke Jalaka pere tulevikku,» pakkudes toimub kliendipäev.on igal veebikaamer pangast. jooksul investeering kaNordea kosum noote, sest tehingute hindamisakti. südalinnas Kinnisvara ööpäevane internetis päeva on Pärnu on läbi. (pildil) rida LVM (PM) või öelda kodu soetamine Kolme Tiiu Sahtel jälgida ööpäev võrreldes «Oma rg näitab ka positiivseid laenu küsima.» pidevalt kommentee arv kommuunis ks kohal sest maaklerkoostööd on turul kommenteeris võimalikläbimõeldult varatu ning buumiajagaingute Kinnisvara on inimesi taustal tutvustamise julgustada saab toimuvat LVM e ajale «Tahame languse Kinnis on kinnisvarateh Orkutis Kliendipäeva Samuti suure märke.

Kinnisvara i aastatagusel

● PUU ● KATLAD GAASI ● ÕLI SOOJUSPUMBAD PÄIKESEPANEELID 36, 10621 Tallinn Kadaka tee Tel 699 7195

keerulistest ● KATLAD mida soovitakse E-post: info@viessmann.ee hoolimata ● PUU ● ÕLI betoonehitisi, MBAD www.viessmann.ee väärivaid GAASI 2009, kandideerima SOOJUSPUNEELID 1. detsembril tellijale toimub tutvustada. tähtaeg on PÄIKESEPA üleandmine Tallinn Tööde esitamise rajatisi, mille 10621 hooneid ja tee 36, oodatakse sees. (PM) Kadaka Tel 699 7195 ann.ee Nordwest Kinnisvara 2009. aastanumbri info@viessm nit krooni maksvat planeerib Viimsisse enam nn.com E-post: ja ligi 20 000-ruutmeetrist kui 300 miljokust Oliiv, mis www.viessma

Viimsi saab järgmisel suvel moodsa kaubanduske skuse

üritusest vahendusel. lugeda blogis, Twitteris. sõna sekka

Foto: Nordwest

on plaanis avada kaubanduskes2010. aasta suvel.

Nordwest Kinnisvara nul on uuringutest OÜ juhatuse liikme Kersti Männiku sõselgunud, et kohalike elanike praegune Viimsi market on lammutada. Selle arvates selgelt väikseks jäänud ning tuleb kohale ongi plaanis ehitada. «Kolmandik rendipindadest uus kaubanduskeskus kaetud,» ütles on juba eellepingutega Männik Postimehe Kodu ja Kinnisvara 2009 lehele.

Kinnisvara

KOLMAPÄEV,

, 29. APRILL KOLMAPÄEV

14. OKTOOBER (PM/Kodu

ja Kinnisvara)

Domus Kinnisvara korraldab internetis kinnisvaraoks jonit

Domus Kinnisvara kinnisvaraoksjoni. viib veebruari jooksul läbi internetipõhise Oksjonil ei ole ega pakkumise määratud objekti sammu. alghinda «Huvilistel on võimalik nii hinna kui muude teha oma pakkumine kinnistu ostmiseks Kinnisvara lehele tingimuste osas,» ütles Postimehe Kodu Domus Kinnisvara Allekand. ja arendusdirektor Ingvar Netioksjon toimub lõpeb 28. veebruarilaadressil www.domuskinnisvara.ee/ok 2009. sjon ja

2009

(PM/Kodu ja Kinnisvara)

GAASI ● ÕLI

● PUU ● KATLAD SOOJUSPUMBAD PÄIKESEPANEELID

Kadaka tee 36, 10621 Tallinn Tel 699 7195 E-post: info@viessmann.ee www.viessmann.com

BAD SOOJUSPUM • maaso ojus õhk-v esi õhk-õ hk •

PRIIKS! OUSUDEST HINNAT˜

KOLMAPÄEV, 18.

VEEBRUAR 2009

5 kW ÕHKÕHK kr* Hind 12 500 US 5 kW MAASOOJ kr* Hind 65 000

ÕHKÕHK

4,5 kW

9 kW ÕHKVESI kr* Hind 59 000

sisalda paigaldust. * Hinnad ei

kr* kui palju te Hind 7990 1226 ja me ütleme, meile lühinumbril kuni 50%. Helistage küttekulutusi www.bestair.ee ei maksa ju midagi! a vähendate info@bestair.ee; Soojuspumbag säästa. Küsimine 4350; e-post: Tel 1226, 606 küttekuludelt Bestair OÜ. võiksite aastas maaletooja Ametlik

erileht ilmub 9. detsembril Lisa oma kinnisvarakuulutus: kuulutus@postimees.ee

Reklaamimüügi projektijuht Kairi Sarapuu, tel 666 2328, kairi.sarapuu@postimees.ee