Türgi

TÜRGI TÜRGI ERILEHT

26. SEPTEMBER 2012

TÜRGI ERILEHT FOTO: MIHKEL MARIPUU

2

Suur, tugev ja ettevaatlik piiririik EVELYN KALDOJA Postimehe välisuudiste toimetuse juhataja

T Head lugejad AYS¸ENUR ALPASLAN Türgi Vabariigi suursaadik Eestis

O

len tänaseks olnud täpselt kolm aastat Türgi Vabariigi suursaadik Eestis. Oma pika diplomaatilise karjääri jooksul polnud ma kordagi sattunud ei Eestisse ega üldse sellesse Euroopa regiooni. Olin meeldivalt üllatunud Eestimaa ilust, rahulikust elurütmist ja edusammudest infotehnoloogia vallas.

Seepärast olen nüüd eriti rõõmus märkides, et selle kolme aasta jooksul on mul olnud suurepärane võimalus õppida tundma nii Eestit kui ka selle inimesi, avastada ja imetleda selle «väikese suure maa» edusamme ning aidata omalt poolt kaasa Eesti ja Türgi vaheliste suhete, mille ajalugu ulatub tagasi 1924. aastasse, arendamisele.

Nüüd võivad mõlemad riigid nautida heade suhete vilju kõikides valdkondades ning Türgi hindab kõrgelt Eesti toetust Türgi Euroopa Liidu täisliikmeks saamisel.

Türgi on üks eestimaalaste puhkuseveetmise lemmiksihtkohti ja igal aastal kohtan aina enam ka Tallinna külastavaid Türgi turiste. Loodan, et otselendude avamine Turkish Airlinesi poolt Istanbuli ja Tallinna vahel suurendab kindlasti neid arve veelgi.

Meid liidavad ka sportlikud sidemed ja tudengite vahetus. Mul on hea meel tõdeda, et Eesti ja Türgi rahvusmeeskonnad on kohtunud mitmel spordialal, sealhulgas jalgpallis, samuti suureneb järjest nende türgi üliõpilaste arv, kes omandavad Erasmuse stipendiumite toel kõrgharidust Eesti ülikoolides.

Oleme Eestis organiseerinud mitmeid kultuuri tähtsündmusi, nagu näiteks Türgi kontsertpianisti Fazil Say kontsert Estonia kontserdisaalis ja Ankara Ooperiteatri osalemine Saaremaa ooperipäevadel.

Eesti seevastu on tutvustanud Türgis murdmaasuusatamist ja kepikõndi. Viimane suursündmus leidis aset tänavu mais, mil Istanbulis korraldati kepikõnd üle Euroopat ja Aasiat ühendava Bosporuse silla.

Türgi erilehega soovime tõmmata tähelepanu meie headele suhetele, pakkudes Postimehe lugejatele linnulennulist ülevaadet Türgist, asetades tähelepanu keskpunkti ajaloo, kultuuri, turismi ja majanduse.

Loodan, et kõik see aitab eestlastel Türgit paremini tundma õppida ja tugevdab meie kahe rahva sõprussidemeid.

Esikülje fotod: DDF, Ingrid Veidenberg, Corbis/Scanpix, rahvusvahelised pildipangad Türgi erileht valmis koostöös Türgi Vabariigi Helsingi Suursaatkonna Infonõuniku Bürooga ning Türgi Vabariigi Suursaatkonnaga Tallinnas.

Erilehe toimetaja ja tekstide autor: Riina Luik, riina.luik@postimees.ee Reklaami projektijuht: Mai Nuudi mai.nuudi@postimees.ee Küljendus: Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee Korrektor: Kai Koks, kai.koks@postimees.ee Väljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2301

26. SEPTEMBER 2012

ürgi piiririigiks tunnistamiseks ei pea olema Samuel Huntington. Piisab vaid pilgust kaardile, kust vaatavad vastu Küpros, Süüria ja Iraak lõunast, Iraan, Armeenia ja Gruusia idast, Venemaa üle Musta mere põhjast ning Bulgaaria ja Kreeka läänest.

Musta nalja heites võiks väita, et vähemalt praegu ei saaks Euroopa ja Lähis-Ida olulisemaid uudisteemasid illustreerivate olemuslugude kirjutamiseks ajakirjanikul olla paremat asukohta kui Türgis.

Vaatad ühele poole, näed eurokriisi maskottmaad, vaatad teisele poole, näed hetkel CNNis kõige rohkem eetriminuteid pälvivat kodusõda. Läänest paistva rängimast rängima majandussurutise ning lõunas käivate lahingute vahele võid alati astuda läbi ka ELi ehk pisut liialt kiirustanud laienemispoliitika sümbolist Bulgaariast või käia Süüria kõrval Iraagis ja uurida, palju seal riiki üldse järele jäänud on. Nii mõnegi väiksema või siis struktuurilt nõrgema riigi jaoks võiks paljalt ühegi sellise naabri omamine olla äärmiselt tõsiseks riigisiseseks julgeolekuohuks, sest kui mitte muu, siis vähemalt pagulasi ja lihtsalt stabiilsemas kohas oma õnne proovida soovivaid inimesi voolab üle piiri niikuinii.

Kõige problemaatilisem on Türgi praegustest naabritest Süüria. Esimesena võikski välja tuua näiteks juba eespool viidatud sõjapõgenike küsimuse. Vaatamata inimliku halastuse vajalikkusele sellises olu-

korras tuleb tunnistada, et iga riigi ja piirkonna jaoks on tohutu väljakutse tuhandete või kümnete tuhandete kodutute ja sõjast traumeeritud välismaalaste saabumine.

Teine aspekt, mis Süüria konflikti puhul otseselt türklasi mõjutab, on väliskaubandus – enne Bashar Assadi vastaste ülestõusude levikut ja Damaskuse–Ankara suhete pingestumist oli Süüria Türgile oluline kaubanduspartner. Kolmanda peavaluna kerkis Damaskuse keskvõimu nõrgenemisega üles terrorismimure. Nimelt kardeti, et neis Süüria piirkondades, kus võimuvaakumit üritab täita Kurdistani Tööpartei (PKK) kohalik liitlane Demokraatlik Ühtsuse Partei (PYD), saavad segadust kasutades kanda kinnitada ka PKK võitlejad.

Neljas, ja rahvusvahelistes suhetes olulisim küsimus on see, kuivõrd kujutab Süüria ise julgeolekulist välisohtu Türgile. Näiteks on Ankara käsutuses NATO suuruselt teine sõjavägi, aga Türgi ei paista alliansis silma nende riikide seas, kes üritavad suuruselt esimese USA kõrval poodiumil esiplaanile tikkuda.

Erinevalt nii mõnestki teisest on Türgi kaitsekulutused korras ja vähemalt päevauudiste järgi otsustades tundub sõjaväe tipptasemel hoidmine olevat suure ühiskondliku toetusega projekt. Tagasihoidlikkus oma NATO liikmepileti eksponeerimisel kulub näiteks ilmselt marjaks, kui jutuks tulevad Türgi suhted islamimaailma või Venemaaga, mis kahtlemata on soojemad kui enamikul tema alliansikaaslastel.

ELi riikidele võib Ankara samas küll vihjata, et suudab neist tõenäoliselt paremini aru saada islamius-

ku Põhja-Aafrikast või Lähis-Idast, kuid sellegipoolest ei kipu türklased läänesuunal oma valdavat islamiusulisust üle eksponeerima – varsti juba sajandi eest Kemal Atatürki paika pandud sekulaarsusest hoolimata suhtuvad lääneeurooplased nende religiooni tihti kaunis paranoiliselt.

Sellegipoolest on Türgi säilitanud siiani väga avaliku ja kindla huvi liituda läänelikuma osaga Euroopast ehk ELiga. Brüsselile suunatud pilku pole Türgi võimud püüdnud kuidagi looritada ka riigisiseselt. Pigem vastupidi – ELi pääsemise eesmärgiga on põhjendatud riigisiseseid reforme ning seda suunda ei laida sisuliselt ka ükski peamistest opositsiooniparteidest. Neist euroskeptilisem osa ei arvusta mitte niivõrd soovi pääseda ELi, kuivõrd laidab väidetavat liigset paindlikkust selle eesmärgi täitmisel.

Ametlikke liitumiskõnelusi ELiga alustas Ankara 2005. aastal. Liitumiskõneluste 35 peatükist on suudetud avada siiani 13 ja suletud on neist üks. Ülejäänute avamise on blokeerinud kaks ELi liiget – Prantsusmaa ja Küpros. (Eesti on korduvalt deklareerinud oma toetust Türgi ELi pääsemise püüetele.)

Kui Prantsusmaa puhul loodab Ankara, et uus sotsist president François Hollande on nende europüüdluste osas avatum kui tema konservatiivist eelkäija Nicolas Sarkozy, siis Küprose puhul on probleemiks ka see, et Türgi ise ei tunnusta Nicosia praeguseid võime. Sellel poolaastal komplitseerib seda asjaolu, et Küpros on parajasti ELi eesistuja.

Hoolimata sugugi mitte muretult kulgevast teekonnast ning tõsiasjast, et EL sipleb praegu tõsistes majandusraskustes, läheb Türgi ülesmäge.

EESTI JA TÜRGI DIPLOMAATILISED SUHTED • Türgi tunnustas Eesti Vabariiki 1924. aasta 23. jaanuaril.

• Esimene Türgi suursaadik Eestis esitas oma volikirjad 1935. aastal – Eestis oli siis üldse ainult üheksa resideerivat suursaadikut ja Türgil kogu maailmas ainult 20 saatkonda.

• Türgi ei tunnistanud kunagi Nõukogude anneksiooni Eestis.

• 1992. aastal akrediteeris Türgi Eestisse oma esimese suursaadiku asukohaga Vilniuses.

• Türgi suursaatkond taasiseseisvunud Eestis avati 2001. aasta 1. oktoobril.

• Türgi praegune suursaadik Eestis on pr Ayşenur Alpaslan, kes andis oma volikirjad president Ilvesele üle 29. oktoobril 2009.

• Lisaks saatkonnale Ankaras on Eestil Türgis kolm aukonsulaati – Antalyas, Bursas ja Istanbulis.

Allikas: välisministeerium

Türgi – suure potentsiaaliga majandushiid Türgi on maailma dünaamilisemaid majandusi, mis on siiski haavatav liiga kõrge inflatsiooni ja sõltuvuse tõttu spekulatiivsest rahast. Teisalt on maailmas vähe nii dünaamilise majanduskasvuga riike nagu seda on Türgi. Märkimisväärne tunnustus Türgile on seegi, et 2015. aastal saab Türgist G20 eesistujariik.

TÕNIS OJA Postimehe majandustoimetuse reporter

I

nvesteerimispanga ökonomist Jim O’Neil, kes 2001. aastal võttis kasutusele tuntud termini BRIC, tähistamaks kõige kiiremini kasvavaid suuri majandusi: Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina, lõi eelmisel aastal ka termini MIKT: Mehhiko, Indoneesia, Lõuna-Korea ja Türgi, mis tähistab nüüd suurima potentsiaaliga majandusi.

Goldman Sachsi mõned aastad tagasi tehtud prognoosi kohaselt võib Türgi 2050. aastaks kasvada 5,9 triljoni dollari suuruseks majanduseks, mööduda Itaaliast, Prantsusmaast, Saksamaast, Kanadast ja Jaapanist ning tõusta üheksandaks majanduseks maailmas. Nii nagu meie juhtpoliitikud, nimetavad ka Türgi liidrid oma riigi majandust maailmale eeskuju väärivaks. Ökonomistid siiski üksmeelselt nii ei arva, hoiatades, et Türgi majandust ähvardab ülekuumenemine ja seejärel seisak.

Türgi majandus kasvas möödunud aastal 8,5% ning aasta varem 9,2%. Kui Eesti majandus kasvas viimase 10 aastaga (2002 kuni 2011) keskmiselt 3,9%, siis Türgi majandus on kasvanud samal perioodil 5,4% aastas. Tänavuseks majandus-

kasvuks ennustab Türgi statistikaamet 4,0% ning järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks 5,0%. Tõsi, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on oma prognoosiga tagasihoidlikum, ennustades 2012. aastaks siiski vaid 2,3%-list majanduskasvu.

Tänavu juulis ulatus inflatsioon 9,1%-ni, riigi jooksevkonto defitsiit on keskmiselt 10% majanduse kogutoodangust. Dollaritesse arvestatuna jääb see näitaja alla vaid Ameerika Ühendriikidele, kirjutas ajakiri The Economist. Selleks aastaks ennustab valitsus jooksevkonto defitsiidi alanemist kaheksale protsendile, mis tähendab küll paranemist, aga see pole siiski kaugeltki rahuldav tase. Eriti murettekitavaks on tarbijalaenude mahu plahvatuslik kasv, kirjutas The New York Times.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) president Christine Lagarde ütles mais, et ehkki enam kui 10 aastat on Türgil olnud märkimisväärne majanduskasv, on riigi majanduse haavatavus suure jooksevkontodefitsiidi ja lühiajalise kapitali sissevoolu tõttu suurenemas.

Positiivse poole pealt võib öelda, et pangad on kapitaliseeritud hästi, avaliku sektori võlakoorem langenud 74% sisemajanduse kogutoodangu kohta 2002. aastal 40%-

le eelmisel aastal. Inflatsioon on küll kõrge (samas suurusjärgus meie kriisieelse ajaga), aga võrreldes peaaegu 70%-ga 2002. aastal on see suhteliselt talutav.

Türgi majanduse edu tagajaks on suure potentsiaaliga siseturg.

Riigi 75-miljoniline elanikkond on noor, 60% elanike vanus on alla 35 aasta, ning ÜRO prognoosi kohaselt kasvab 2050. aastaks 92 miljonini.

Nagu Eesti, nii müüb ka Türgi ennast vahendajana ida ja lääne vahel. Türgi suurim kaubanduspartner on ühelt poolt Saksamaa, aga sama olulise partnerite grupi moodustavad Iraak, Iraan, Egiptus, Saudi Araabia ja Ühendemiraadid. Türgi majanduse alustala on teenused, mis annavad peaaegu kaks kolmandikku sisemajanduse kogutoodangust, tööstuse osakaal on 28% ja põllumajandussektor 9%.

Kõige olulisemateks majandusharudeks ongi ilmselt turism ja logistika. Juba 1996. aastast kuulub Türgi Euroopa Liidu tolliliitu. Türgi majandusministeeriumi hinnangul kasvas riigi turismisektor eelmisel aastal 11,4% võrrelduna 3,5%-lise tõusuga maailmas.

Türgil on Euroopa suurim veoautode park, ulatudes 45 000 autoni ja riigis on tegev 1400 autotranspordiettevõtet. Nagu öeldud, on

Türgis tugev põllumajandussektor ning riik on paljude põllumajandussaaduste juhtiv tootja maailmas. Tegemist on maailma suurima sarapuupähklite, kirsside, viigimarjade, aprikooside ja granaatõunte tootjariigiga. Arbuuside ja kurkide tootmisel ollakse teisel, tomatite, baklažaanide, rohelise pipra ja läätsede kasvatamisel kolmandal kohal.

Türgi on maailmas suuruselt neljas viinamarjade, oliivide ja sibulate, ning kuues tubaka, tee ja õunte kasvataja.

MAJANDUSINFO Sisemajanduse kogutoodang (2011): 1,09 triljonit dollarit Sisemajanduse kogutoodangu kasv (2011): 8,5% Tarbijahinnaindeks (juuli 2012): 9,1% Töötus (2011): 9,8% Riigivõlg (2011): 42,4% SKTst Keskpanga baasintress: 5,75%

Allikad: CIA World Factbook, Bloomberg

TÜRGI ERILEHT

26. SEPTEMBER 2012

Istanbul – maailma linnade ema mana. Pärast osmanite vallutust aastal 1453 sai sellest Ottomani impeeriumi pealinn, kuid roomlaste pandud nimi jäi kasutusele kuni Türgi Vabariigi tekkeni ning alles 1930. aastal hakkas see kandma Istanbuli nime.

TEGEVUST JAGUB KÕIGILE

Sinine mošee ehk selle ehitanud sultani järgi tuntud ka kui Sultan Ahmet Camii on üks kaunimaid mošeesid maailmas. Sinise mošee nimi tuleneb selle interjööris ohtralt kasutatud Izniki keraamilistest kahhelkividest.

FOTO: DDF

E

namik Istanbuli reisikirjadest juhatavad linna külalised Meydani ja Sultanahmeti väljakuile, sealt edasi imelistesse Hagia Sophiasse ja Sinisesse mošeesse, seejärel maa-alusesse veehoidlasse Basilica Cisterni, ringkäigule Topkapı ja Dolmabahçe paleedesse, Galata torni ja Suure turu lõpututesse labürintidesse… Kõik on õige – neid paiku nägemata võib öelda, et te pole justkui Istanbulis käinudki.

Kuid Istanbul on palju enamat kui tema esikümme ja selle atmosfäär kaugelt meeliköitvam kui ükski turistiteatmik suudab väljendada. Istanbulist ei saa läbi tormata, märkmikku linnukesi tehes «Käidud-nähtud!» – Istanbul väärib seda, et

Linna värvikas ja suurejooneline ajalugu peegeldab vastu kõikjalt.

talle pühendatakse aega, tema ilusse süvenetakse ning võlusid hinnata ja nautida osatakse.

Asjata ei öelda Istanbuli kohta, et ta on maailma linnade ema – tal on väärikust ja suursugusust, ta on kaunis ning mitte vähem oluline – see on linn, kus on tehtud sajandite jooksul maailma ajalugu. Istanbul on Türgi suurim linn (13,5 mln elanikku) ning kuigi riigi pealinn viidi pärast Türgi Vabariigi loomist üle Ankarasse, on Istanbul jäänud riigi kultuuri, majanduse ja ajaloo südameks. See on ainus linn maailmas, mis asub korraga kahes maailmajaos – Euroopas ja Aasias ning üle Bosporuse väina kaarduvad sillad ühendavad sõna otseses mõttes ida ja läänt.

Tänu sellele on Musta merd Va-

hemerega ühendav Bosporus üks maailma tihedamaid veeteid. Istanbul on ajaloo jooksul olnud nelja mõjuvõimsa ja maailma ajalugu määranud impeeriumi – Rooma, Bütsantsi, Ladina (Imperium Romaniae) ja Ottomani impeeriumi – pealinn.

Linna värvikas ja suurejooneline ajalugu peegeldab vastu kõikjalt – nii seest kui väljast uhketes mošeedes, sultanipaleede toreduses ja luksuses ning arvukate muuseumide hinnalistes ja imelistes aaretes.

Koos valitsejatega on vahetunud korduvalt ka linna nimi: keiser Constantinus I andis endisele Byzantionile nimeks Constantinopolis ning sellest sai Ida-Rooma keisririigi teine pealinn, mida tunti ka Uue Roo-

Istanbul on suurepärane linn nii aktiivseks puhkuseks kui ka kultuuriloolisteks avastusretkedeks ja kokakunsti nautimiseks – siin on palju vaatamisväärsusi, huvitavaid muuseume, mitmekesiseid vaba aja veetmise võimalusi kogu perele, palju rohelust (linnapargid ja mereäärne on linlaste seas väga armastatud piknikukohad), hinnad on soodsad, ühistransport toimib suurepäraselt ja linn on puhas. Kahtlemata lisab olulise plussi iga turisti jaoks ka kuulus Türgi köök ja hõrgud kohalikud veinid, rääkimata erilisest Türgi kohvist.

Istanbulis jagub häid söögikohti igale maitsele, tänavate ääri palistavatest kohvikutest kuni kebabi- ja mereannirestoranideni (millest parimad asuvad mereäärses Kumkapis ja lihtsamad, kuid väga head Galata silla all). Ka Istanbuli ööelu pakub võimalusi veeta aega nii lõbusalt, huvitavalt kui kultuurselt: alustades ooperist ja balletist, jõudes välja džässiklubide ja muusikabaarideni, keerlevate dervišide ja kõhutantsuetendusteni või ööklubide ja diskoteekideni. Istanbulis toimub aasta ringi mitmesuguseid muusika-, filmi- ja kunstifestivale ning näituste valik on äärmiselt rikkalik. Üks suuremaid festivale, mis toob igal aastal Istanbuli kokku kümneid tuhandeid moe- ja trenditeadlikke poodlejaid, on Istanbuli ShoppingFest – 40 päeva vältav ostupidu, kus segunevad mood, disain, kaunid kunstid ja kultuur kõige laiemas mõttes.

Istanbuli asukoht Kuldsarve lahe, Bosporuse väina ja Marmara mere kaldal lausa kisub laevasõidule ning ärge jätke kasutamata juhust, et teha üks tore laevareis kas luksuslikul lõbusõidu- või restoranilaeval Kuldsarve lahel või Bosporusel. Kel vähegi aega, tasub ära käia imekaunitel Printsi saartel. Kohtumiseni Istanbulis!

Türgil läheb turismi vallas väga hästi Türgi Helsingi Suursaatkonna infonõunik Ahmet Kaplan, kes on koordineerinud juba mitu aastat Türgi turismiameti väljapanekut Tourestil, räägib sellest, kuidas Türgil turismivallas viimastel aastatel on läinud.

Kuidas on viimasel viiel aastal, mille sisse mahub ka ülemaailmne majanduslangus, Türgil turismi vallas läinud ja millistest suundumustest võib rääkida?

Türgi on jätkuvalt väga oluline sihtriik päikese ja merepuhkuse eelistajate, samuti kultuuri- ja ajaloohuviliste ning poodlemis-

ja spaaturistide seas. Tore on tõdeda, et Türgist on saamas liider ka terviseturismi vallas.

Millistes arvulistes näitajates see väljendub?

Türgit külastanud inimeste arv oli 2011. aastal 31 456 076 ehk 9,86 protsenti suurem kui 2010. aastal. Eestist külastas Türgit eelmisel aastal 34 821 inimest.

Olete juhtinud mitmel aastal Türgi väljapanekut Tourestil, millised on teie kogemused ja muljed?

Türgi on osalenud Tourestil juba pikki aastaid ja võime rõõmu-

ga tõdeda, et meie väljapanek on olnud alati üks messi külastatumaid, seda nii huvi tõttu Türgi kui sihtriigi vastu kui ka päringute arvu poolest. Püüame igal aastal korraldada oma stendi juures mitmesuguseid tegevusi, et tutvustada kõike huvitavat, mida Türgil on pakkuda. Viimasel Tourestil panime üles minigolfi, et selgitada aktiivse puhkuse võimalusi ning aasta enne seda oli kohal türgi rahvatantsurühm, et tõmmata tähelepanu meie mitmepalgelisele ja rikkalikule rahvakultuurile.

Intervjueeris Riina Luik

3 HUVITAVAID FAKTE TÜRGIST • Julius Caesar kirjutas oma kuulsad ladinakeelsed sõnad «Veni, vidi, vici» (tulin, nägin, võitsin) aastal 47 eKr pärast ülikiiret võitu Pontuse kuninga Pharnaces II üle Zela linnas (praegune Türgi linn Zile).

• Aisopos. Kuulus Vana-Kreeka kirjanik ja valmimeister elas 620–564 eKr Früügia kuningriigis (praegune Anatoolia, Ankara ümbrus). Kuulsad ning tänini tsiteeritud on tema õpetlikud mõistujutud rebasest ja hapudest viinamarjadest, jänese ja kilpkonna võidujooksust, kergemeelsest rohutirtsust ja töökast sipelgast.

• Homeros. Vana-Kreeka pime laulik, keda tuntakse eelkõige kahe antiikeepose «Ilias» ja «Odüsseia» järgi, sündis ja elas Türgi lõunarannikul asuvas Izmiris.

• Püha Nikolaus on 4. saj pKr Myra linnas elanud piiskop, kes oli tuntud oma suure helduse ja vagaduse poolest. Ta on laste, pruutide, pagarite, pruulijate ja kalurite kaitsepühak ning teda peetakse jõuluvana prototüübiks.

• Trooja hobune. Seest tühi hiiglaslik puuhobune, mille olla välja mõelnud Odysseus Trooja sõja ajal (1184 eKr).

Odysseus mehitas seest tühja hobuse oma sõdalastega ja vallutas nõnda Trooja linna, mis asub Çanakkale lähistel.

• Aleksander Suur. Vallutas oma sõjakäikudel Pärsia vastu ka muistse Früügia kuningriigi ja selle pealinna Gordiumi. Prohveti ettekuulutuse järgi pidi see, kes suudab keerulise nahkrihmadest pusa, millega härjavanker lasipuu külge oli seotud, lahti harutada, saama maailma valitsejaks. Aleksander Suur ei mallanud seda teha ja raius sõlme mõõgahoobiga läbi. (Gordioni sõlme lahti raiuma – keerulist ülesannet kiiresti ja jõuga lahendama.)

• Kaks antiikmaailma ehituskunsti imet. Türgis asub kaks seitsmest muinasaegsest maailmaimest: Artemise tempel ja Halikarnassose mausoleum. Artemise (kuningas Zeusi tütar, Apollo kaksikõde) tempel asus muinasaegses Efesose linnas (praegune Selçuk, Izmiri lähistel). Selle rajamist alustati 550 eKr, see ehitati üles kolm korda ja hävitati lõpuks 401 eKr. Templi mõningaid elemente ja sambaid võib näha Hagia Sophia mošees. Halikarnassose mausoleum, mis rajati 351 eKr, asub Bodrumis ning see hävis 1494. aasta maavärina tulemusena.

• Praegusel Türgi territooriumil on sündinud ja elanud mitmed ajaloolised suurkujud. Halikarnassosest on pärit tänapäevase ajaloo isaks peetav, ajaloolise suurteose «Histories» (440 eKr) kirjutanud Herodotos. Muistsest Früügia kuningast Midasest räägib legend, et kõik, mida ta puutus, muutus kullaks. Sellest tuleneb ka väljend «kuldne ehk Midase puudutus». Lõuna-Anatooliast Tarsose linnast (praegune Mersini provints) on pärit Püha Paulus, algkiriku silmapaistvaim teoloog, kes viis juutluse pinnalt tekkinud usundi maailmausundiks.

• Kapadookia pühamehed ehk Kapadookia filosoofid. Kolm piiskoppi ja pühameest: Basil Suur (pildil), Nyssa Grigori ja Nazianzuse Grigori mängisid suurt rolli varakristliku teoloogia põhipostulaatide väljatöötamisel ning nemad on sisse toonud ka püha kolmainsuse (Isa – usk, Poeg – lootus ja Püha Vaim – armastus) mõiste.

• Noa laev. Legendi kohaselt karistas Jumal inimesi patuelu ja sõnakuulmatuse pärast suure veeuputusega, mis pidi kõik elava maa pealt hävitama.

Ainsana otsustas ta armu anda jumalakartlikule Noale ja tema perele ning käskis tal võtta oma paati ka paari kõikidest looma- ja linnuliikidest. Vee alanedes randus Noa laev Agri (Ararati) mäe tipus ning sellel laeval pääsenutega algas maa peal uus elu.

• Türkiis. Hinnaline sinist või rohekat värvi poolvääriskivi, millest tuleneb värvinimetus türkiis(sinine). Nime algupärand tuleneb prantsuskeelsest nimest türklaste kohta «turquoise».

Esimest korda kasutati seda sõna ingliskeelses kirjapildis 1573. aastal.

• Maailma esimene münt. Maailma vanim münt on vermitud Lycia kuningriigi pealinnas Sardises (praeguse Antalya ja Muğla provintsi aladel) 7. sajandi lõpus eKr.

TÜRGI ERILEHT

4

26. SEPTEMBER 2012

Bursa – Ottomani impeeriumi esimene kants Sellesse sisemaal asuvasse, Istanbulist mõnetunnise autosõidu kaugusel asuvasse linna tasub tulla erinevatel põhjustel. Inglise kirjanik Robert Walsh on väga tabavalt öelnud: «Näib, nagu oleks loodus või kõigevägevam ise selle linna türklaste jaoks ehitanud».

N

ing kuigi ajalugu räägib sellest, et oma vallutusretkedel Marmara mereni välja jõudnud osmanid rajasid hiigelimpeeriumi, mis 16. sajandil ulatus Pärsiast kuni Egeuse ja Marmara mereni, rajasid nad esimese pealinna Bursa siiski oma kätega, kutsudes seda hellitavalt hüdavendigar’iks ehk jumalikuks kingituseks.

Viljakal tasandikul, otse lumise Uludag˘’ mäe jalamil asuvat Bursat on loodus heldelt õnnistanud ning mitmesuguseid pealinnatiitleid võiks talle jagada suisa kamaluga. Rikkalikud termaalsed mineraalveeallikad ja neile rajatud kümblusasutused on muutnud Bursa vaieldamatult Türgi spaa-, tervise- ja saunapealinnaks. Tänu võtmepositsioonile muistsel Siiditeel sai Bursast mitte ainult tähtis siidiga kauplemise linn, vaid siin kasvatati ainsana Euroopas siidiusse, mis pani õitsema ka kohaliku tekstiili- ja vaibatööstuse. Bursa kandis nii Bütsantsi kui Ottomani impeeriumi ajal uhkusega siidipealinna tiitlit. Bursas on näinud ilmavalgust Türgi satiiriline varjuteater (karagöz), sest just siin elasid kuulsate marionettnukkude Hacivati ja Karagözi tegelaskujud. Nõndasamuti võiks Bursat toidukultuuri ajaloo seisukohast nimetada Türgi kulinaariapealinnaks ja virsikuaedade rohkusest tulenevalt virsikupealinnaks. Kuigi tänapäeval on Bursa silmapaistev tekstiili-, toiduaine- ja autotööstuslinn, ärgu sõna «tööstus» teid ehmatagu – Bursa ei lase endas pettuda.

HANNIBALI PELGUPAIK Esimesed teated inimasustuse kohta sellest piirkonnast ulatuvad 5000 aasta taha, kui siin asus Muinas-Kreeka linn Cius, mille Makedoonia kuningas Philipp I 202. aastal eKr kinkis Bitüünia kuningale Prusius I-le. Sellest tulenes ka linna nimi Prusa, mis nüüdseks on mugandunud Bursaks. Kuigi kuningriigi pealinn oli Nikomedia (praegune Izmit), rajas Prusius just siia vägeva linnkindluse, et pakkuda varjupaika oma suurele iidolile Kartaago väejuhile Hannibalile, kui too pärast lüüasaamist roomlaste käest endale ja oma väeriismetele pelgupaika otsis. Kohati kahekordsete müüride ja vägevate vahitornidega 3,38 km pikkune linnkindlus on siiani muljet avaldav. Maailmakaardile kanti Bursa aga seoses sellega, et Rooma keiser Constantinus kutsus 325. aastal Nikaias (praegune Iznik) kokku esimese oikumeenilise kirikukogu. See oli kristliku teoloogia kõige põhjapanevam sündmus, sest seal sõnastati esmakordselt kristlik usudoktriin – Nikaia usutunnistus ning määratleti ülestõus-

mispühade toimumisaeg kalendris.

Ottomanide ajastu algas Bursas 1299. aastal, mil osmanite väed sultan Orhan Gazi (Ottomanide dünastia rajaja Osman I poeg) juhtimisel Bütsantsi impeeriumile kuulunud alad endale vallutasid. Toona olevat prusialased osmanite ratsutamismeisterlikkust nähes öelnud kuulsad sõnad: «Need mehed on sündinud hobuse seljas». 1326. aastal sai Bursast osmanite impeeriumi esimene pealinn ning au, hiilgust ja rikkust jagus linnale mitmekümneks aastaks ehk täpsemini kuni 1365. aastani, mil pealinn Edirnesse üle viidi.

Bursa looduslikuks sümboliks on 2543 m kõrgune Uludag˘’ mägi, mis antiikajal andis linnale nime Prusa ad Olympum. Tänapäeval asub siin Türgi suurim suusakuurort.

LINN, MIS TOIDAB KÕIKI MEELI Kohalikud ei väsi oma linna ülistamast ja ütlevad, et selleks on ka põhjust: vähe olevat maailmas linnu, mis toidaksid kõiki inimese meeli. Tuleb tunnistada, et Bursas on tõesti raske otsustada ja valida, kuhu minna ning mida vaadata, sest avastamis- ja vaatamisväärset on tohutult.

Nägemismeeli erutavad kahtlemata linna arhitektuurilised pärlid – Bursat peetakse õigustatult Ottomanide varajase arhitektuuri panteoniks ning selle absoluutseks tipuks on muidugi ajaloolised mošeed ja hauakambrid – üheski teises Türgi linnas ei ole neid kumbagi nii palju! Mis puutub Bursa mošeedesse, siis on need isegi Türgi kontekstis nii erilised, et eksisteerib nn Bursa stiil, mis avaldub pühakodade harjumuspäratus karges värvilahenduses (valge, pruun, must, kuldne, kirsipunane, tumeroheline), arhitektuuris (käte- ja jalgadepesuks vajalik purskkaev s¸adırvan asub mošees, mitte õues ning levinud on kaetud siseõued), erilistes kalligraafiliste tekstide rohkuses ning muidugi kuulsates Izniki glasuuritud kahhelkivides, mida hakati hiljem massiliselt islami pühakodades kasutama just siinsete mošeede eeskujul.

Otse linna südames asub kahekümne kupliga Ulu Camii ehk Suur mošee, vaadata tasub kindlasti ka Yıldırımi mošeed ja Rohelist mošeed (mida peetakse Bursa sümboliks ja hinnati kõige toredamaks mošeeks enne Konstantinoopoli vallutamist). Väga kaunid on ka Bursa vanim mošee Orhan Gazi ja Emir Sultani mošeed. Täiesti erilised on siinsed sultanite hauakambrid (mis polnud mõeldud ainult sultanile, vaid kogu tema perele) – üks ilusam ja rikkalikumalt kaunistatud kui teine! Arhitektuuriliselt ja ka ostlemisvõimaluste poolest super on siiditurg Koza Han, mis on rajatud aastal 1492 ja tegutsenud lakkamatult siiani, samuti Suur Bazaar oma gale-

Otse linna südames asub kahekümne kupliga Ulu Camii ehk Suur mošee, mis iseloomustab suurepäraselt nn Bursa stiili.

Idamaine turg Bursas.

3X FOTO: RIINA LUIK

riide, kaubaaitade (han) ja kitsaste tänavatega. Vaatamist väärivad ka Tophane kvartal, Bursa kellatorn ja Irgandı sild. Muide, suurepärase ülevaate saab linna ajaloost, selle meistritest ja eluolust Heykeli väljaku ääres asuvas Bursa linnamuuseumis, mida peetakse õigustatult üheks Türgi huvitavamaks muuseumiks.

Bursat on õnnistatud ka looduse iluga ja kohalikud on siiralt õnnelikud, et neil on olemas neli aastaaega. Türgis tuntakse Bursat kui «rohelist linna» (Yes¸il Bursa) ja rohelust siin tõesti jagub: linna ümbritsevad kolmest küljest viljapuuaiad, Izniki järv, Linnuparadiis, botaanikaaed, loomaaed, kaunid linnapargid ja rohelusse uppuvad eeslinnad. Bursa looduslikuks sümboliks on 2543 m kõrgune Uludag˘’ mägi, mis antiikajal andis linnale nime Prusa ad Olympum. Kuigi mäge kutsutakse tänini siin keskajal olnud varakristlike mungakloostrite järgi Munkade mäeks, asub siin tänapäeval Türgi suurim ja ägedaim suusakuurort. Lund jätkub aprillikuuni ja elu keeb siin sõna otseses mõttes aasta ringi, sest rippraudteega üles mäenõlvadele minek ja seal nädalavahetuse veetmine on linlaste üks meelistegevusi.

Maitse- ja lõhnameelte toitmise eest hoolitsevad nii siinne viljakas maapind kui ka Marmara mere lähedus.

Bursa kööki peetakse kuulsa Türgi köögi üheks alustalaks ja siit on pärit mitmed klassikud: Iskender kebab, köfte, tahinli pide, suhkrustatud puuviljad ja küpsekastanid.

Bursa on Türgi suurim virsikute, kirsside ja kultuurkastanite kasvatuspiirkond.

Bursa kuumaveeallikad avastasid juba I sajandil roomlased, kuid erilise tähelepanu keskmesse tõusid need VI sajandil koos terviseasutuste ja saunade massilise rajamisega. Siin on koos 4000-inimeselise saatjaskonnaga tervisevetel käinud ka keiser Justianuse abikaasa Theodora, rääkimata ilmselt kõigist Ottomani sultanitest.

Linnas on umbes kolm tuhat kuumaveeallikat ning see on loonud rikkalikud eeldused tervise- ja kümblusasutuste ja hotellide rajamiseks, millest luksuslikumad asuvad Çekirges. Muide, tänu kohalikule siiditööstusele on Bursa käterätikud ja saunalinad parimad ja pehmemad, mida eales olete puudutanud! Kuulmismeeli hellitavad nii rohelusest tulenev laululindude koor kui ka muusika, mida siin linnas väga armastatakse. Tänu derviši loožide rohkusele on siin võimalus saada osa ehedast sufide muusikast. Samuti toimub siin hulgaliselt festivale: Bursa linnafestival, rahvusvaheline muusikafestival, bluusifestival, Kuldse Karaközi tantsufestival, rahvusvaheline filmifestival Silkroad ning nuku- ja varjuteatrite festival.

Seega – tere tulemast Bursasse!

TÜRGI ERILEHT

26. SEPTEMBER 2012

5

Kapadookia – «haldjakorstnad», õhupallisõit ja maa-alused linnad

I

segi kui te mitte kunagi pole kuulnud Kapadookiast, olete suure tõenäosusega juhtunud nägema ülesvõtteid hiiglaslikest värvilistest õhupallidest, mis hõljuvad mingi müstilise maastiku kohal, meenutades «kivist seenemetsa» või koonilisi «haldjakorstnaid». Teadke, et see ongi Kapadookia – üks omalaadsemaid ja kaunimaid paiku kogu maailmas. Ja seda mitte ainult tänu looduse kätetööle, vaid ka hindamatule kultuuri-, religioonija ajaloopärandile, mis siia aastatuhandete jooksul ladestunud on.

Esimesed inimasustuse jäljed Kapadookias viivad tagasi paleoliitikumi aega, kuid esimesed kirjalikud allikad pärinevad varajasest pronksiajast, mil siinsed alad kuulusid assüürlastele. Hetiitide valitsemisajast 6. sajandil eKr pärineb ka Vana-Pärsia keelest tulenev nimi Katpatuka, mis tähendab tõlkes «ilusate hobuste maa».

Kapadookia hiilgeaeg langes aega, mil siit kulges läbi muistne Siiditee, millest piirkond kõvasti kasu lõikas.

See geoloogiline imedemaa sündis Anatoolia südames umbes 7–10 mln aastat tagasi, mil piirkond oli vulkaaniliselt üliaktiivne. Kolm suurt vulkaani: 3916 meetri kõrgune Erciyes – mida kutsutakse lugupidavalt «Kapadookia isaks», Hasandag˘ ja Gülludag˘ paiskasid välja hiiglasliku koguse tuhka, mis kattis kogu piirkonna ning laavajõed ja maavärin käristasid maapinda sügavad ürgorud

Kapadookiat nimetatakse ka «looduse poolt maale söövitatud pildiks» – selle ruumilise pildi värvi- ja vormirikkus on tõesti imeline! Kapadookia on kui looduslik vabaõhumuuseum ning iga rännumehe unistuste sihtkoht.

FOTO: DDF (matkamise seisukohast võrratud on Ihlara, Devrent, Güvercinlik ehk Tuviorg, Uçhisar, Kılıçlar, Güllüdere, Sog˘anlı). Ülejäänu, ehk «haldjakorstnate» tekke eest hoolitses tuhandete aastate jooksul Kapadookia karm kliima, mida iseloomustab suur temperatuuride kõikumine, rohked lumesulamisveed, vihm ja tuul. Ning kogu seda vormirikkust kaunistab vapustav värvidemäng, mis varieerub kivimitel kriitvalgest säravkollaseni ja õrnroosast

veinipunaseni, kirkast oranžist sügavpruunini, andes paljudele orgudele ja tufi-moodustistele nimed. Piirkond on olnud sajandeid tuntud suurte tuvikolooniate poolest ning tuvilaid näete absoluutselt igal pool.

Kapadookia piirkond hõlmab viit provintsi (Aksaray, Nevs¸ehir, Nig˘de, Kayseri ja Kırs¸ehir) ning on tuntud eelkõige linnade-asunduste Uçhisari, Avanose, Ürgüpi, Derinkuyu, Kaymaklı, Ihlara ja Göreme järgi, kus asuvad ka olulise-

mad looduslikud ja kultuurilised vaatamisväärsused. Kuna vahemaad on väikesed, on paari päeva jooksul jõukohane läbi käia kõik huvitavana tunduvad kohad. Üks päev (õigemini öö ja varahommik) tuleks kindlasti pühendada õhupallisõidule, mida pakuvad turistidele mitmed kohalikud firmad. Koos päikesetõusuga ligi saja õhupalli keskel üle muinasjutulise maastiku hõljuda on elamus, mida te ei unusta kunagi.

Kapadookia on olnud sajandite jooksul paljude eri rahvaste, kultuuride ja religioonide mõjuväljas ning see on kujundanud siinse piirkonna eripäraseks ja äärmiselt põnevaks. Kuni 20. sajandi alguseni, mil pärast kreeklaste massilist väljarännet Türgist jäid piirkonda elama valdavalt türklased, elasid siin sajandite jooksul rahumeelselt kõrvuti nii muslimid kui kristlased. Esimesed varakristlased olid Jeruusalemmast tagakiusamise eest siia pakku

tulnud kogukonnad, tänu kellele (ajalooliselt tuntud kui Kapadookia pühad isad ja filosoofid) pandi alus kristlikule teoloogiale, mille dogmasid ja liturgiat järgib kristlik maailm siiani. Paljud siinsed paigad on otseselt seotud kristlike pühakute apostel Pauluse ja Püha Simeoni elu ja tegevusega. Koobaskirikute ja -kloostrite, hauakambrite ja maa-aluste linnade ehitamise hiilgeaeg jäi 9.–10. sajandisse pKr ning kuigi ikonoklastia ehk pildirüüste perioodil said neis olevad imelised freskod kõvasti kannatada, on nende ilu siiski tänapäevalgi lummav. Kapadookias on kogu maailmas unikaalsed maaalused linnad, mis täitsid maaaluste kindluste rolli. Suurejoonelisemad neist on külastajatele avatud Kaymaklı, Derinkuyu, Mazi, Özkonak ja Tatlarin. Kuid muljet avaldava arhitektuuripärandi on endast jätnud ka seldžukkide ja Ottomani ajastu (Saruhani karavanserai, Tyana akvedukt, Döner Kümbeti hauakamber, Cacabey mošee, Ortahisari kindlus jpt).

Kohalikud ütlevad, et Kapadookiast ei tohi lahkuda ilma, et oleksid sõitnud õhupalliga, näinud oma silmaga freskodega kaunistatud koobaskirikuid ja -kloostreid, käinud matkamas siinsetes orgudes ja Tauruse mägedes ning teinud kaasa ratsamatka või kärestikusõidu Zamantı jõel.

Kuna Kapadookia on kuulus oma oonüksileiukohtade poolest, on see parim paik, kust soetada oonüksiga ehteid. Ülimalt populaarsed on siinsed savinõud (eriti Avanose keraamika) ja kohalikud kaltsunukud.

Siinne vaiba- ja kilimimeistrite käsitöökunst on legendaarne kogu Türgis. Ja muidugi ei tasu maitsmata jätta kohalikke veine, mis on tõeliselt maitsvad!

Egeuse ranniku pärlid Tavapärasele Antalyale ja Kemerile vahelduseks võiks Türgihuviline teha tiiru Egeuse mere rannikul, kus ootavad nii külastamist väärt ajaloolised paigad kui ka uhked kuurordid.

INGRID VEIDENBERG

T

äiesti teistmoodi reis võiks alata Izmirist (Istanbulist siselennuga Izmiri ja sealt rendiautoga rannikut pidi alla), mis on Türgi suuruselt kolmas linn.

Mõnusa õhustikuga rannikulinn on tuntud vabaõhumuuseumi poolest, kus saab imetleda maailmas üht paremini säilinud antiikset agoraad (Ancient Agora) – avalikku turgu ja kogunemisplatsi, kus linnakodanikud käisid valitsejate teateid kuulamas. Samuti tasub külastada Dario Moreno tänaval asuvat üle saja aasta vanust lifti, mis viib keset linna asuvale mäele, kust avanevad imelised vaated linnale ja merele. Vaadet saab imetleda vabaõhukohvikus päikest, Türgi kohvi ja kebabi nautides.

Mööda rannikut edasi sõites jäävad teele kenad linnakesed Çes¸me ja Kus¸adası koos mereande pakkuvate sadamarestoranidega. Kus¸adasıst võib võt-

ta suuna Selçuki poole, et ära näha vaatamisväärsus, mida igaüks peaks elu jooksul nägema – Vana-Kreeka linna Efesose (kr k Ephesos), kus Rooma perioodil elas üle 250 000 elaniku, olles sellega suurim Vahemere-äärne linn. Antiiksete varemete võimsus väärib tõepoolest kohalesõitu – hästi säilinud teatri, templite, raamatukogu ja gladiaatorite surnuaiaga jätab kogu territoorium ülivõimsa mulje. Muide, ka Türgi tuntuim õlu – Efes Pilsen – on oma nime saanud sellelt antiikselt linnalt.

KULTUURIST KUURORTI Kui meeled ajaloost ja kultuurist pungil, tuleb võtta suund Türgi parimate kuurortlinnade – Bodrumi ja Marmarise poole.

Bodrumis tasub külastada sadamas asuvat iidset kindlust, kus asub ka veealuse arheoloogia muuseum. Pärast seda tuleks aga rannas jalad välja sirutada ning nautida Türgi head kliimat ja eriliselt läbipaistvat merevett. Bodrumi rannariba

on kõige mõistlikum nautida päevasel mereretkel – kaunid vaated ümberringi ja ilus kuldpruun jume pealekauba! Bodrum eristub teistest Türgi kuurortlinnadest selle poolest, et kõik majad linnas on ühesuguse arhitektuuriga ja valged.

Egeuse ja Vahemere ristumiskohas asuv Marmaris on Türgi üks armastatumaid kuurorte, mida loetakse ka kõige puhtamaks Vahemere-äärseks kuurordiks. Marmarise laht on piiratud männimetsadest ja mägedest – võite vaid ette kujutada, kui maalilised on vaated, mis siin fotole jäädvustuvad. Marmarises asub Türgi kõige pikem – kaheteistkümne kilomeetri pikkune rannapromenaad, mida ääristavad restoranid, klubid, diskoteegid. Vanalinn võlub tohutu basaari ja jahisadamaga, mis on igal suvel rahvusvahelistest jahtidest pungil.

IGAÜHELE MIDAGI Türgi pakub puhkajale võimalusi väga laial skaalal – tõelistest ajaloopärlitest täieliku lõõ-

Izmiri panoraam. gastuseni, pakkudes seejuures head hinna ja kvaliteedi suhet.

Esimestel päevadel tasub külastada Türgi sauna – hamami, kus saunanaised ja -mehed naha spetsiaalse vahunuustikuga beebisiledaks koorivad – tunne on tõesti nagu uuestisündinul ja ka päevitus püsib pärast seda kauem peal. Kindlasti tasub saada osa türklaste külalislahkusest. Kui lähete ostlemistuu-

FOTO: INGRID VEIDENBERG

rile – Türgis on igas linnas avalik turg ja ostmine-müümine on selle kultuuri suur osa –, siis võtke aega ja laske endale pakkuda maitsvat Türgi õunateed, ajage kohalike kaupmeestega sõbralikult juttu ning tingige soovitava kauba eest hinda alla. Ka see käib kohaliku kauplemiskultuuri juurde ja seda ei tasu häbeneda.

Türgi köök on omaette naut-

lemisobjekt. Kui on võimalus viibida kallimas hotellis, siis lööb hommiku- ja õhtusöögil pakutav salatite valik esiotsa silme eest kirjuks. Türgi toit on värske ja tervislik, maitsta tasub kindlasti ka kohalikku kebabi ja suussulavat magustoitu baklavad. Ilma kohaliku õlle Efese ning kange Türgi kohvita pole reis Türgimaale samuti täiuslik.

TĂœRGI ERILEHT

6 MAAILMAKUULSAD TĂœRKLASED Mustafa Kemal AtatĂźrk (12.03.1881 – 10.11.1938) – sĂźndis Ottomani impeeriumile kuulunud Kreeka linnas Thessalonikis. Sai kĂľrgema sĂľjaväelise hariduse, oli endise Ottomani impeeriumi ohvitser, hiljem TĂźrgi armee ohvitser, kelle juhtimisel vĂľideti TĂźrgi kodusĂľda ja loodi 29. oktoobril 1923. aastal iseseisev TĂźrgi Vabariik. Oli TĂźrgi esimene president, riigi moderniseerija ja Ăźlesehitaja.

Sabiha GÜkçen (1913–2001) – Tßrgi esimene naispiloot ja naislahingulendur maailmas, ßks Atatßrki poolt lapsendatud lastest. Tegi ßle 8000 lennutunni ja lendas 22 eri tßßpi lennukiga. Tema nime kannab Istanbuli Aasia poolel asuv rahvusvaheline lennujaam. Oli ainus naine, kes valiti esindama USAs välja antud lennunduse ajalugu käsitlevas kogumikus 20 ajaloo suurimat pilooti.

Azra Akin – Miss Turkey ja Miss World 2002.

Abidin Dino (1913–1993) – äärmiselt laia tegevusampluaaga kunstnik, skulptor ja maalikunstnik, keda peetakse nßßdisaegse tßrgi maalikunsti rajajaks. Tema lemmikteemaks kunstnikuna olid käed ja lilled.

Bedri Rahmi EyĂźboÄ&#x;lu (1911– 1975) – mosaiigi- ja maalikunstnik ning poeet. Pälvis esimese rahvusvahelise tunnustuse 1958. aastal, tehes BrĂźsseli maailmanäituse peahoone hiigelpannoo. Tema tehtud on ka algselt Pariisis, hiljem BrĂźsselis NATO peahoones olev mosaiikpannoo. EyĂźboÄ&#x;lu tÜÜd kaunistavad mitmeid Istanbuli hotelle ja haiglaid, Ankara ooperimaja ning ta on loonud ka palju vitraaĹže.

Cahit Arf (1910–1997) – matemaatik, keda tuntakse eelkþige Arfi invariandi ehk algebralise arvuteooria järgi.

Dr Oz (kodanikunimega Mehmet Cengiz Oz (1960) – tuntud rindkerekirurg, teadusartiklite autor ja teleesineja USAs, kes sai tuntuks Oprah Winfrey teleshows. Dr Ozil on ka oma telesaade, kus ta käsitleb terviseprobleeme.

Leyla Gencer (1928–2008) – Tßrgi diivaks ja kuningannaks kutsutud maailmakuulus ooperilaulja (sopran), kes saavutas suurema osa oma karjäärist väljaspool Tßrgit.

Ferzan Özpetek (1959) – Itaalia-Tßrgi päritolu filmireŞissÜÜr ja stsenarist, kelle linateosed on pälvinud palju rahvusvahelist tähelepanu, saanud auhindu ning läinud maailma filmilevisse. Kuulub sageli rahvusvaheliste filmifestivalide Şßriisse.

Hussein Chalayan (1970) – rahvusvaheliselt tuntud Briti/Tßrgi moelooja. Lþpetanud Londoni St Martinsi kunsti- ja disainikolledŞi.

Pälvinud kahel korral (1999 ja 2000) Briti aasta moeauhinna ja MBE auhinna (2006). Teinud koostÜÜd nii lauljaga BjÜrk kui ka kaubamärkidega Marc & Spencer, Puma, Falke. 2008. aastal disainis koostÜÜs Swarovskiga valgustatud LEDkleidid.

Nasuh Mahruki (1968) – mägironija, kirjanik, fotograaf ja dokumentalist. Ta on roninud Mount Everesti tippu ning on esimene tßrklane, kes on käinud maailma kþigi kuue kontinendi seitsmel kþrgemal tipul.

Sertab Erener (1964) – Tßrgi lauljatar ja laululooja, kes vþitis 2003. aastal Eurovisiooni lauluvþistluse. Tema plaate on ostetud ßle kolme miljoni eksemplari.

Tßrgi keelt saab þppida ka Eestis Kßsib: Riina Luik Vastab: Olga Razuvajeva, Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo þppetooli assistent, EHI doktorant

Mida programm endast kujutab ja milliseid aineid haarab? Õppeprogramm, mille täisnimi on Tßrgi keel ja kultuur ning Lähis-Ida uuringud, on ßks viiest peaerialast, mis kuuluvad LähisIda ja Aasia kultuuriloo þppekavasse. See on ainus programm Eestis, mis vþimaldab tßrgi keele omandamist C1 tasemel. Lisaks intensiivsele keeleþppimisele toimuvad ka erinevad tßrgi kultuuri, kirjandust ja ajalugu tutvustavad kursused, seega omandavad ßliþpilased nii vajalikke keeleoskusi kui ka laialdasi teadmisi Tßrgi ßhiskonnast, regiooni ajaloolistest ja kultuurilistest arengutest ja eripäradest. Lisaks bakalaureuseþppekavale on meil pakkuda ka magistriþppekava, kuhu vþivad sisse astuda nii meie eriala lþpetajad kui ka need, kelle eelneva hariduse taust on hoopis teistsugune.

Kes on ĂľppejĂľud ja palju teid on?

TĂźrgi keele ja kultuuriloo lektoriteks on Inna OssiptĹĄuk ja Tanno Tilgar ning lisaks on tunnitasuliste lektoritena tÜÜl Tatjana Tooman ja mina. Samuti kĂźlastavad Tallinna Ăœlikooli välisĂľppejĂľud TĂźrgist.

Sellel Ăľppeaastal viibib juba viienda kĂźlalisĂľppejĂľuna Tallinnas Marmara Ăœlikooli ĂľppejĂľud ja keeleteadlane dr NurgĂźl YÄąldÄąz, kes saabus siia Tallinna Ăœlikooli ja Yunus Emre Instituudi koostÜÜprotokolli raames. Peale selle tule-

vad Tallinna Ăœlikooli Ăźhe-kahe nädala pikkusi loengukursusi pidama tĂźrgi lektorid Erasmuse partnerĂźlikoolidest, andes ĂźliĂľpilastele suurepärase vĂľimaluse tutvuda tĂźrgi keele ja kultuuri Ăľpingute eri valdkondadega.

Kes on ĂľppejĂľud?

TĂźrgi keele ja kultuuriloo lektoriteks on Inna OssiptĹĄuk ja Tanno Tilgar ning lisaks on tunnitasuliste lektoritena tÜÜl Tatjana Tooman ja mina. Samuti kĂźlastavad Tallinna Ăœlikooli välisĂľppejĂľud TĂźrgist. Käesoleval Ăľppeaastal viibib juba viienda kĂźlalisĂľppejĂľuna Tallinnas Marmara Ăœlikooli ĂľppejĂľud ja keeleteadlane Dr NurgĂźl YÄąldÄąz, kes saabus siia Tallinna Ăœlikooli ja Yunus Emre Instituudi koostÜÜprotokolli raames. Peale selle tulevad Tallinna Ăœlikooli 1-2 nädalat kestvaid loengukursusi pidama tĂźrgi lektorid Erasmuse partnerĂźlikoolidest, andes ĂźliĂľpilastele suurepärase vĂľimaluse tutvuda erinevate tĂźrgi keele ja kultuuri Ăľpingute valdkondadega.

Missugused on tĂźrgi keelt Ăľppinute praktilised väljundid ja kas teil on otsesidemeid ka TĂźrgi Ăźlikoolidega? Ă•pingute käigus kogutud teadmised ning keeleoskused vĂľimaldavad eriala vilistlastel tÜÜtada ärisektoris ja riigiasutuste juures, jätkata Ăľpinguid magistritasemel vĂľi tegeleda teadustÜÜga doktorantuuris nii Eesti kui ka TĂźrgi ja teiste riikide Ăźlikoolides. EHI-l on sĂľlmitud Erasmuse partnerlepingud erinevate TĂźrgi Ăźlikoolidega, seega saavad meie eriala tudengid minna vahetusĂźliĂľpilaseks Ankarasse, Istanbuli, Kocaelisse, Izmiri, Bolusse, Tokatisse, Karsi, Gaziantepisse, Adanasse jne. VĂľimalusi minna TĂźrki keelepraktikale on samuti palju. On Ăźhekuulised stipendiumid, mida pakutakse eriala tudengitele Tallinna Ăœlikooli ja Yunus Emre Instituudi vahelise koostÜÜprotokolli raames. Lisaks antakse stipendiume tĂźrgi keele Ăľppimiseks ka TĂźrgi Haridusministeeriumi poolt.

26. SEPTEMBER 2012

Turgut Tuna – sillalooja iidsete aegade ja tänapäeva vahel

K

es meist poleks imetlenud TĂźrgis olles sealset kaunist ja eripärast keraamikat – maailmakuulsa Izniki keraamikakoolkonna kĂľrval eksisteerivad aga veel ka KĂźtahya, Çanakkale ja Avanose silmatorkavalt eripärased savi- ja portselannĂľud. Kohalikel turgudel, käsitÜÜ- ja suveniiripoodides on valik lĂľputu. TĂźrgi uuema pĂľlvkonna kunstnikel ja keraamikutel on, kust oma loomeainest ammutada ning selle sĂźnteesi tulemusena on sĂźndinud nn uue voolu keraamika, mille Ăźheks silmapaistvamaks ja rahvusvaheliselt tuntumaks esindajaks Faik KÄąrÄąmlÄą, Ă–mer Cessuri ja Es¸ref Erog˘lu kĂľrval on keraamik ja ĂľppejĂľud Turgut Tuna.

Tema loodud Ăźlilihtsa vormiga, granaatĂľuna-kujuline vaas on saanud moodsa tĂźrgi keraamika sĂźmboliks.

ATELJEE VIRSIKUAIAS 1945. aastal Bursas sßndinud ning juba enam kui nelikßmmend aastat keraamikakunstnikuna tegutsenud Turgut Tuna lþpetas 1970. aastal riikliku tarbekunstikooli keraamikaosakonna ning jätkas hiljem þpinguid Marmara ßlikooli kaunite kunstide teaduskonna

keraamikaosakonnas. Kohe pärast kooli lþpetamist lþi ta oma väikese keraamikaettevþtte Özçini keraamikatehase juures Kßtahyas. Linnas, mida peetakse tßrgi keraamikakunsti keskuseks ning kust on pärit paljud Tßrgi tunnustatud keraamikud. Hiljem on Tuna tÜÜtanud erinevatel ametikohtadel nii Istanbuli kui YĹldĹzi portselanitehastes. 1976. aastal avas Tuna kodulinna Bursa lähistel Yeniceabatis oma koduateljee. Õdus keraamikatÜÜkoda-ateljee, kus meistri kþrval tÜÜtavad ka tema kunstnikust abikaasa S¸ebnem ja kaks þde, asub keset imelisi virsiku- ja kirsiaedu ning kel vähegi vþimalust, vþiks meistri ja tema loominguga lähemat tutvust teha just seal.

Tuna tþdeb meie kohtumisel, et ta on samavþrd aednik kui kunstnik, ja tegelikult polevatki neil kahel ametil vahet – loomingulist lähenemist eeldavad mþlemad. Oma ateljee rajamise ajendiks oli Tunal eelkþige soov propageerida tßrgi iidset keraamikakunsti ja teha seda moodsas vþtmes. Tahan olla silla looja meie iidsete keraamikatraditsioonide ja tänapäevase tarbekunsti vahel, leida sellele uusi vormilahendusi ja rakendusvþimalusi, ßtleb Tuna oma ateljees eesti ajakirjanikke kostitades. Saamaks uusi ideid ja huvitavaid mustreid, on Tuna osalenud paljudel arheoloogilistel väljakaevamistel Anatoolias. Oma loomingus ei katseta ta julgelt mitte ainult värve ja vorme, vaid ka erinevaid

Huvitavat lugemist Tßrgi kohta ISLAM. KUNST JA ARHITEKTUUR Markus Hattstein, Peter Delius Koolibri (2010) Esimene pþhjalik eestikeelne käsitlus tutvustab tunnustatud ajaloolaste, kunstiajaloolaste ja arheoloogide kaasabil islami religiooni. Rikkalikult illustreeritud raamatuis tutvustatakse islami kunsti ja arhitektuuri ajaloolist arengut ning regionaalseid erinevusi islami kunstis ja arhitektuuris. Raamat jälgib islami alade ja dßnastiate kujunemislugu paralleelselt kunsti ja arhitektuuri arenguga alates religiooni algusaegadest kuni tänapäevani. Ehitusdekooris ja igapäevastes tarbeesemetes ning ennekþike islami kunstile iseloomulikus ornamentikas peegeldub lþppematu loovus.

TĂœRGI. TEEKOND LĂ„BI TĂœRGI TSIVILISATSIOONI AJALOO Haljand Udam Johannes Esto Ăœhing (2011) Raamatu autor Haljand Udam on muu hulgas Ăśelnud, et ÂŤtĂźrgi hĂľimude tungimine läände on viimase aastatuhande vältel olnud Ăźks olulisemaid maailma ajalugu kujundanud tegureid ning TĂźrgi tsivilisatsiooni kujunemislugu käsitledes ei saa me piirduda nßßdis-TĂźrgiga, vaid peame siirduma kaugemale ajalukku. TĂźrgi, niisugusena nagu me seda tunneme, on pikema ajaloolise arengu tulemus.Âť Tänapäeva inimese

teadvus liigestab maailma teistmoodi – Euroopaks ja Aasiaks, mis on teineteise vastandid. Kuid on vþimalik vaadelda Euraasiat ka kui tervikut – siis ei asu Tßrgi mitte lääne ja ida vahelises tßhjuses, vaid on selle mandri sßdamaa ja keskpaik, mis ßhendab vastandid. Lääs on selle oikumeeni pelk ääreala.

VÄIKE RELIGIOONIRAAMAT. ISLAM. USK JA KULTUUR Markus Hattstein Koolibri (2008) Hariv ja silmaringi avardav raamat on mþeldud laiale lugejaskonnale, kirjutatud asjatundlikult, kuid lihtsas keeles. Tutvustatakse islami päritolu, pþhimþtteid, levikut, seadusi, mþju inimeste igapäevaelule, islamiriikide teadust ja kultuuri, samuti islami tänapäevaseid äärmusliikumisi. Raamat on rikkalikult illustreeritud.

SILMARINGI REISIJUHT TOP 10. ISTANBUL Koolibri (2008) Kogu Istanbul kui peo peal! 128-lehekßljeline taskuteatmik koos pþhjaliku linnakaardiga annab kiire ja ßlevaatliku pildi selle imelise linna vaatamisväärsustest. Ära on toodud esikßmme koos asjakohase infoga, muuseumid, turud, klubid, restoranid, hotellid, vaba aja veetmise vþimalused ja ideid lastega peredele. Lisaks kuus temaatilist ekskursiooni-ideed.

materjale ning tema loomepagasis on nii savist, portselanist kui klaasist taieseid.

JULGED VORMID JA VÄRVID Tuna loominguline käekiri on selgelt äratuntav ja äärmiselt pilkupßßdev – selles on traditsioonilised vormid ja dekoorid, värvid ning mustrid julgelt ja elegantselt ßhendatud pþnevate ja huumorikate lahendustega. Tuna armastab erilisi ja uudseid vorme – nii on ta kandnud iidsed värvikirevad ja pilkupßßdvad mustrid kaftani-kujulistele vaasidele, torsodele ja joogipudelitele, loonud sensuaalse unelevate daamide seeria, kitse- ja pardikujulisi oliiviþlikanne ning palju teisi huvitavaid ja väikese krutskiga kujusid. Tuna armastab oma tÜÜde dekooris kasutada veinipunast, tßrkiisi ja kulda ning on toonud julgelt sisse ka tßrgi keraamikas ebatraditsioonilisi värve nagu kollane, pruun ja must.

Tuna on Ăľpetanud disaini, keraamikat, kahhelmaali ja tehnoloogiat paljudes Ăźlikoolides ning on ka praegu Bursas asuva Uludag˘’ Ăźlikooli ĂľppejĂľud. Ta on osalenud paljudel kodumaistel ja rahvusvahelistel keraamikanäitusel New Yorgis, Damaskuses, Aleppos, Ammanis, Kopenhaagenis, Prahas, Krakowis ja Budapestis, ning tema tĂśid kingitakse tihti riiklike kingitustena TĂźrgi kĂźlalistele.

Vaata lähemalt: www.turguttuna.com.tr

MUST RAAMAT Orhan Pamuk TĂľlkinud Inna OssiptĹĄuk ja Helen GerĹĄman Pegasus (2011)

PALVED ON IGAVESED Tuna Kiremitçi Tþlkinud Hagani GayĹblĹ Koolibri (2009)

1REHOL SUHHPLD ODXUHDDW 2UKDQ 3DPXN RQ V QGLQXG DDVWDO ÚVWDQEXOLV M}XNDV NRGDQ OLNXV MD OllQHPHHOVHV SHUHNRQQDV 3HDDHJX NRJX HOX RQ WD HODQXG ÚVWDQEXOLV YlOMD DUYDWXG DDVWDG ² PLO WD ROL N ODOLVSURIHVVRU 1HZ <RUJLV DVXYDV &ROXPELD hOLNRROLV MD }SH WDV VHDO W UJL NHHOW MD NLUMDQGXVW 2PD YDUDVHV ORRPLQJXV MD DDVWDWHO YLOMHOHV 3DPXN UHDOLVWOLNNX Y}L QDWXUD OLVWOLNNX DLQHNlVLWOXVW DDVWDWHVW DODWHV RQ  KD HQDP WXQGD PRGHU QLVPL MD SRVWPRGHU QLVPL P}MXVLG ´/XPH¾ LOPXV N}UYDO RQ WHPD HQLP W}OJLWXG WHRVHG ´0XVW UDDPDW¾

´0LQX QLPL RQ 3XQDQH¾ MD ´ÚVWDQEXO¾ 7HPD UDDPDWXLG RQ DYDOGDWXG NROPHN PQH YLLHV NHHOHV 3DPXNL ORRPLQJX WHHE NRJX PDDLOPDV DNWXDDOVHNV MXVW VHH HW LGHQWLWHHGLSUREOHHPLG LVHlUDQLV RPDPDLVH NXOWXXUL QLQJ OllQH WVLYLOLVDWVLRRQL YDKHOLVH V QWHHVL VDDYXWDPLQH RQ S}OHWDYDG N VLPXVHG YlJD SDOMXGHV PDDLOPD PDDGHV .D 7 UJLW RQ SHHWXG $DVLD ULLNLGH VHDV  KHNV N}LJH HGXNDPDNV DJD N}QHVROHYDW URPDDQL OXJHGHV YHHQGXPH HW NDWVHG 7 UJLW NLLUHVWL OllQHVWDGD RQ ROQXG OLLJD lNLOLVHG QLQJ SLQG VHOOHNV SROH ROQXG SLLVDYDOW HWWH YDOPLV tatud.

Must raamat on vaimustavalt omapämust raamat rane mßsteerium, mis kätkeb terve rea vþluvaid lugusid Istanbulist. Lugejad ßle kogu maailma hindavad seda kþrgelt kui raamatut, milles Orhan Pamuk leidis talle omase kirjutuslaadi. www.pegasus.ee

I NOBELIA PREEM6 200

See romaan räägib Teise maailmasþja ajal Saksamaalt Istanbuli pþgenenud juuditari ja tänapäeva elu veidrustega vþitleva tßdruku sþprusest. Vanaproua Rosella Galante ja noore Pelini elud pþimuvad ßhes ßletsiviliseeritud Kesk-Euroopa riigis.

Lisaks murtud sßdamele ja minevikutaagale ßhendab kahte naist veel ßks nähtus: tßrgi keel. See haarav lugu peegeldab kahe erineva pþlvkonna, kahe erineva naise ja kahe elunägemuse vahekorda.

Nobeli preemia laureaat Orhan Pamuk on sĂźndinud 1952. aastal Ăšstanbulis, jĂľukas kodanlikus ja läänemeelses perekonnas. Peaaegu kogu elu on ta elanud Ăšstanbulis, välja arvatud aastad 1985â&#x20AC;&#x201C;88, mil ta oli kĂźlalisprofessor New Yorgis asuvas Columbia Ă&#x153;likoolis ja Ăľpetas seal tĂźrgi keelt ja kirjandust.

Oma varases loomingus 1970. ja 1980. aastatel viljeles Pamuk realistlikku vĂľi naturalistlikku ainekäsitlust. 1990. aastatest alates on Ăźha enam tunda modernismi ja postmodernismi mĂľjusid. â&#x20AC;&#x153;Lumeâ&#x20AC;? (ilmus 2002) kĂľrval on tema enim tĂľlgitud teosed â&#x20AC;&#x153;Must raamatâ&#x20AC;? (1990), â&#x20AC;&#x153;Minu nimi on Punaneâ&#x20AC;?

(1998) ja â&#x20AC;&#x153;Ăšstanbulâ&#x20AC;? (2003). Tema raamatuid on avaldatud kolmekĂźmne viies keeles.

Pamuki loomingu teeb kogu maailmas aktuaalseks just see, et identiteediprobleemid, iseäranis omamaise kultuuri ning lääne tsivilisatsiooni vahelise sßnteesi saavutamine, on pþletavad kßsimused väga paljudes maailma maades. Ka Tßrgit on peetud Aasia riikide seas ßheks kþige edukamaks, aga kþnesolevat romaani lugedes veendume, et katsed Tßrgit kiiresti läänestada on olnud liiga äkilised ning pind selleks pole olnud piisavalt ette valmistatud.

LUMI Orhan Pamuk TĂľlkinud Ly Seppel Pegasus (2007) See romaan on väga veenvalt läbi kannatatud. Ja seletab lääne inimesele TĂźrgit ja tĂźrklast, kusjuures ei tehta Ăźhtegi hinnaalandust ega tarbetut kummardust mitte kummalegi poole. â&#x20AC;&#x201C; Ly Seppel

Orhan Pamuki romaan â&#x20AC;&#x153;Lumiâ&#x20AC;? kubiseb modernismile omastest joontest. Nii nagu Prousti â&#x20AC;&#x153;Kadunud aja otsinguilâ&#x20AC;?, nii taastab ka Pamuk â&#x20AC;&#x153;Lumesâ&#x20AC;? mälukangast ja teeb seda romaani lĂľpuosas veel Ăźks kord.

Peakangelane, luuletaja Ka kujutab endast silmnähtavat allusiooni Kafka â&#x20AC;&#x153;Protsessiâ&#x20AC;? peategelasele K.-le. Romaani tegevuspaik on Jumalast hĂźljatud provintsilinn Kars. Tegevusaeg on neli ärevat päeva selles lummemaetud linnas, mis oma eraldatuses on samalaadne kurjakuulutava surmalehaga mikrokosmos nagu sanatoorium Thomas Manni â&#x20AC;&#x153;VĂľlumäesâ&#x20AC;? vĂľi nimetu â&#x20AC;&#x153;meie linnâ&#x20AC;? Dostojevski â&#x20AC;&#x153;Sortsidesâ&#x20AC;?.

Pärast aastaid kestnud pagulust Saksa2006 maal pÜÜrdub luuletaja Ka tagasi kodumaale ema matustele. Ajakirjanikust sĂľber palub tal sĂľita Kirde-TĂźrgis, Armeenia piiri ääres asuvasse Karsi ja kirjutada artikkel kohalikest valimistest ning samas uurida noorte neidude enesetappude pĂľhjuseid. Bussiga Karsile lähenedes algab lumesadu, mis muutub tihedaks tuisuks ning seejärel tormiks. Lumevangi jäänud Karsis avaldub paari talvepäeva jooksul kogu TĂźrgi Ăźhiskond oma mitmekesisuses â&#x20AC;&#x201C; sellesse mahub pĂľnevust, armastust, poliitikat, jälitamist ja pealtkuulamist, korruptsiooni, kurdide vabadusvĂľitlust ja veel palju muud.

Pamukil on annet kergeteks absurdlikeks suletĂľmmeteks, millest ta pÜÜritab välja farslikke intriige ja salasepitsusi, jĂľudes tĂľdemuseni, et selles ĂźkskĂľikses ja kaootilises maailmas muutub iga sepitsus ja vandenĂľu farsiks. Orhan Pamukki tĂľmbavad enda poole ebareaalne reaalsus, vale tĂľde, teatraalne etendamine â&#x20AC;&#x201C; sest poliitilisest vaatenurgast tiirleb ju kogu romaan kahe Karsi Rahvateatris toimunud etenduse Ăźmber, kus silmapete ja tegelikkus on kummastavalt segunenud ja pĂľimunud.â&#x20AC;?

NOBELI PREEMIA

â&#x20AC;&#x201C; John Updike

Pamuk on just taoline kirjanik, kelle jaoks on Nobeli kirjanduspreemia leiutatud. â&#x20AC;&#x201C; Tom Payne, The Daily Telegraph

www.pegasus.ee

TĂ&#x153;RGI KĂ&#x2013;Ă&#x2013;K GĂśnĂźl Paksoy Ajakirjade Kirjastus (2010) TĂźrgi kÜÜgikunst on pika ajalooga, suurte traditsioonidega, värvikirev, kontrastiderohke ja väga maitsev. Ă&#x2022;itsengu ja maailmakuulsuse saavutas tĂźrklaste kokakunst Osmani impeeriumi ajal, kuid head rooga osati TĂźrgis valmistada juba ammu enne seda. Raamat ÂŤTĂźrgi kÜÜkÂť esitleb selle vaimustavalt rikka toidukultuuri parimaid ehteid. Autor GĂśnĂźl Paksoy, kes muu hulgas tuntud moekunstniku ja disainerina, matkab läbi erinevate toorainete ja valmistusviiside, lihtsate ja keerulisemate retseptide.

Loomingu Raamatukogus on ilmunud Tßrgi luulekogumikud Isahirve Üܝ (LR 1997/4) ja Lind tulemäe kohal (LR 2010/11). Mþlemad on tßrgi keelest tþlkinud Ly Seppel ja Andres Ehin.

Pärast aastaid kestnud pagulust Saksa dub luuletaja Ka tagasi kodumaale ema Ajakirjanikust sþber palub tal sþita K Armeenia piiri ääres asuvasse Karsi nin artikkel kohalikest valimistest ja uurid noorte neidude enesetappude pþhjuse Karsile lähenedes algab lumesadu, mis hedaks tuisuks ja siis tormiks. Järgmise Kars muust maailmast ära lþigatud.

Karsis kohtub Ka noorepĂľlvesĂľb keda ta pole aastaid näinud ja temas la ni naise vastu armastus, millesarnast ta tundnud. Kahe inimese armumisega hakkavad aga Karsis toimuma veelgi mad sĂźndmused. Kohe esimesel päeva maavanema kabinetti ja julgeolekuĂźlem viiakse salajasele kokkusaamisele islam kuulsa juhi Lacivertiga; ta saab teada, e Kadife on nn rätitĂźdrukute juht, et tea etendus lĂľpeb pĂźssipaukudega jne. Ka vad sĂźndmused sĂźtitavad aga luuletaj sioonipuhangu ning ta kirjutab sealsa oma uue luulekogu. â&#x20AC;&#x153;Lumiâ&#x20AC;? algab Ka saabumisega Ka peb tema lahkumisega sealt. Lumeva Karsis avaldub paari talvepäeva jooksul Ăźhiskond oma mitmekesisuses â&#x20AC;&#x201C; sinna nevust, armastust, poliitikat, jälitamist lamist, korruptsiooni, kurdide vabadu veel palju muud.

TÜRGI ERILEHT

26. SEPTEMBER 2012

7

Türgi veinid on proovimist väärt FOTO: MIHKEL MARIPUU

SVETLANA VAVULINA Vinicom Trade OÜ müügijuht

RIINA LUIK

T

ürgi ja vein? Mis neil kahel küll võiks ühist olla, võib tekkida õigustatud küsimus.

Jah, võib küll tunduda uskumatuna, kuid Türgi on Kaubanduspalati andmetel viinamarjade kasvatamise mahu poolest neljandal kohal maailmas, järgnedes sellistele suurtele ja tuntud veiniriikidele nagu Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia.

2010. aasta andmetel on Türgi veinitootmise poolest (27 950 t) maailmas 36. kohal pärast Slovakkiat ning enne Tuneesiat ja Valgevenet. See näit on 163 korda väiksem kui maailma suurimal veinitootjal Itaalial. Põhjus, miks Türgi veine suhteliselt vähe tuntakse peitub eelkõige selles, et enamik sealsetest viinamarjadest realiseeritakse lauamarjadena või saavad neist pärast kuivatamist maitsvad rosinad.

Türgi on nimelt Euroopa suurim söögiviinamarjade ja rosinate eksportija ning vaid 2% viinamarjadest läheb veinitööstusse. Sellest tulenevalt ei saa ka Türgi veinide ekspordimahud ja laiem tuntus olla võrreldavad suurte veinimaadega.

Aastas tarbitakse Türgis keskmiselt 0,29 liitrit elaniku kohta (Eestis keskmiselt 10,3 l), küündides kogumahult 21 mil-

joni liitrini. Kuid selle näidu taga ei tasu siiski näha mitte kohalike veinilembust, vaid eelkõige Türgit külastavate turistide suurt arvu. Türgi veinikultuuri tutvustava blogi Bilgin’s Blog andmetel ei joo Türgi 74,7 miljonist elanikust tervelt 28% veini usulistel kaalutlustel ning enda sõnul tarbib regulaarselt veini vaid 16%.

Kuigi Türgi on teistest kultuuridest pärit inimeste veinijoomise suhtes igati salliv, võib nii mõneski Türgi konservatiivsemas paigas või maapiirkonnas vein ja üldse alkohol olla suhteliselt raskesti kättesaadav ning seda ei pruugi olla isegi igas restoranis.

AJALOOLINE VEINIMAA Türgi on väga pika ajalooga veinimaa ning siinsed veinivalmistamise traditsioonid

ulatuvad 4500 aasta taha pronksiaega või kaugemalegi.

Vein oli nii siinsete varakristlike kui ka paganlike rändhõimude argielu ja rituaalsete kombetalituste lahutamatu osa. Ottomani impeeriumi tekkimisega (1299) laienes islami mõjuvõim märkimisväärselt ning tõi kaasa uued, usudogmadest tulenenud reeglid ja normid. Muu hulgas keelas islam muslimitel alkoholiga kauplemise ning see seiskas Türgis veinivalmistamise enam kui viiesajaks aastaks.

Kuid samas ei keelanud varajane islam otseselt veini tarbimist ning tänu kristlastest lähinaabritele grusiinidele ja armeenlastele jätkus nii veinikaubandus kui ka veini tarbimine. Sestap polegi ime, et Ottomani-aegsed poeedid sellele hõrgule jumalate joogile nii palju kauneid värsse on pü-

hendanud. Teada on, et ka Istanbuli vallutanud Mehmed II Vallutaja jõi ise meelsasti veini ning suurepärase poeedina pühendas sellele märjukesele värsse temagi.

16. sajandil lubati Türgi kristlastel ja juutidel religioossete kombetalituste tarbeks taas veini valmistama hakata.

Sajand hiljem keelas aga julma valitsemisstiili poolest tuntud Murat IV riigis nii veini, kohvi kui ka tubaka tarvitamise, mis siiski ei takistanud tal endal neid rõõme nautida. Pärast ilmaliku Türgi Vabariigi väljakuulutamist 29. oktoobril 1923. aastal muutus veinivalmistamine, sellega kauplemine ja veini tarbimine ametlikult lubatuks ning kaks aastat hiljem (1925) asutati Türgi esimese presidendi Mustafa Kemal Atatürki innustusel riigi esimene kommertsveinitööstus – siiani tegutsev Doluca veinimaja. Paar aastat hiljem, 1929. aastal asutati Anatoolias Ankara lähistel teine, senini ülimalt respekteeritud ja kvaliteetsete Türgi veinide lipulaevaks peetav Kava-

klidere.

Türgi vanimad veinimajad ongi asutatud üsna varsti pärast iseseisvuse saavutamist, 20. sajandi algul, kuid neid tekib järjest juurde ning just nüüd räägitakse «Türgi veinide renessansist».

RIKKALIK SORDIVALIK Türgi kohalike viinamarjade sortiment on väga rikkalik, küündides enam kui 1200-ni.

Tõsi, kommertseesmärkidel kasutatakse kohalikest sortidest veinitootmisel umbes kuutkümmet ning usinasti kultiveeritakse ka rahvusvaheliselt tuntud sorte. Tänapäeval kasvatatakse veiniviinamarju Türgis umbes 6000 hektaril ning suuremaid veiniviinamarjade kasvatuspiirkondi on viis: Marmara ja Traakia (siin toodetakse u 40% kogu tööstuslikust veinitoodangust), Anatoolia, Egeuse, Musta mere ja Vahemere äärsed piirkonnad. Kapadookia (KeskAnatoolia) ja Traakia olid tuntud ja hinnatud veinivalmistamise piirkonnad juba Bütsantsi impeeriumi ajal.

S¸ erefe [šerefe] ehk terviseks!

TÜRGI VEINE SAAB OSTA • • • • •

Tallinna ja Tartu kaubamajast Rimi hüpermarketitest Kadaka ja Järve Selverist Pärnu Maximast Solarise, Õismäe ja Rottermanni Sushihouse’ist

• Wine Libraryst (Tallinn) • Wine Way kauplusest (Tallinn)

T

jook. Teadaolevalt avasid esimesed kohvipoed Istanbulis aastatel 1554-55 Aleppost ja Damaskusest pärit kohvikaupmehed ning sellest ajast alates on kohvijoomine olnud osa ka lihtrahva elust. Kohvijoomine on olnud Türgis eelkõige sotsiaalne tegevus ning kohvitassi taga pandi piltlikult öeldes paika kogu maailma elukorraldus, tehti äri ja sobitati kosja. Ning kui maailma asjad olid paika pandud, järgnes üldjuhul kohvipaksu pealt ennustamine, et näha ette, kuidas asjad tegelikult minna võivad. Kuna kohvi joodi tund või kauemgi, võtsid türklased kasutusele kaanetatud kohvitassid. Kullast, hõbedast või vasest filigraansed kaaned on siiani pilkupüüdvalt kaunid.

Kohviga seostub türklastele ka üks eluliselt tähtis seik: kohvi valmistamine ja joomine käib kohustusliku rituaalina traditsioonilise kosjasobitamise juurde. Kui peig läks pruudi vanematelt tütart kaasaks paluma, oli pruudi kohus valmistada ja serveerida külalistele kohvi. Peiu kohvile oli kombeks lisada suhkru asemel soola, et vaadata, kuidas ta reageerib: on ta heatahtlik ja joob kohvi nurinata lõpuni, või tõstab hädakisa. Pruudi

oskus head kohvi valmistada määrab tema staatuse, eriti ämma silmis.

Türgis olles võite aga märgata, et mitte kõik türklased ei joo hommikul kohvi, vaid eelistavad teed ning paljudele ongi kohv mitte hommikune, vaid keskpäevane ja pärastlõunane jook. Ka türgikeelne sõna kahvaltı, mis tähendab hommikusööki, on sõnasõnalises tõlkes «enne kohvi». Kuigi kohvi juuakse ka hommikul virgumiseks, on levinum see, et esimene tass kohvi juuakse keskhommikul ja teine pärastlõunal sõprade seltsis lobisedes ning ilmaasju arutades.

TÜRGI KOHV VALLUTAB SÜDAME Tallinnas Rävala puiesteel asuva Türgi kohvimaja Güllüog˘lu [gülluöulu] perenaine Tiiu Vilbrant sattus 2007. aastal töö tõttu elama Istanbuli ning armus enda sõnul Türgi kohvi maitsesse silmapilkselt. Poolteist aastat Istanbulis oli Tiiu sõnul piisavalt pikk aeg, et Türgi kohvitraditsioonid, ajalugu ja valmistamine ära õppida. «Lisaks sellele avanes mul tänu türklannast töökaaslasele võimalus tutvust teha kohvipaksu pealt ennustamisega, mis on tänini

väga levinud.

Türgi kohvi imepeen, tolmjas struktuur joonistab välja filigraansed kujundid ja sobib ennustamiseks paremini kui ükski teine kohv,» ütleb Tiiu. Vahe espresso ja Türgi kohvi vahel (kuigi mõlemat juuakse vaid n-ö sõrmkübara täis) on Tiiu sõnul mitte ubade erinevuses, vaid eelkõige ubade jahvatamise peenuses ja valmistamise tehnoloogias.

«Türgi kohvi ei keedeta, vaid küpsetatakse ehk nagu meil öeldakse, et kohv lastakse «üles tõusta» ning selle mõtlesid välja just türklased.

See on ainus kohv maailmas, mida ei keedeta läbi, sellest tulenebki Türgi kohvi spetsiifiline maitse.»

Tiiul on olnud au viibida Mehmet Efendi (mille kohvi Kurukahvesi Mehmet Efendi ta Eestis esindabki) kohvitehases isiklikult kohal ja näha, kuidas valmib tõeliselt kõrge kvaliteediga Türgi kohv. «Türgi kohvioad on alati tumeda röstiga ja jahvatatud tolmpeeneks, sest see toob välja kohvi spetsiifilised maitseomadused. Võime juua samadest kohviubadest (Türgi kohvi valmis-

Güler Sabanci (1953) – tuntud ärinaine. Ajakiri Forbes on valinud ta 2007. aastal maailma 100 mõjukaima ärinaise ja Financial Times 2009. aastal maailma 50 mõjukaima ärinaise hulka.

Fazil Say (1970) – suure rahvusvahelise tuntusega kontsertpianist ja helilooja (esinenud ka Eestis).

Idil Biret (1941) – suure rahvusvahelise tuntusega hinnatud kontsertpianist.

Lõpetanud Pariisi konservatooriumi Nadja Boulangeri õpilasena.

Suna Kan (1936) – rahvusvaheliselt tuntud viiuldaja.

Lõpetanud Pariisi konservatooriumi, pärjatud oma meisterlikkuse ja panuse eest muusikakultuuri arendamisel mitmete auhindade ja tunnustusmedalitega.

Orhan Pamuk (1952) – maailmakuulus Türgi kirjanik, pälvis 2006. aastal Nobeli kirjanduspreemia.

Tema raamatuid on avaldatud kolmekümne viies keeles, sh eesti keeles. Tema tuntumad romaanid on «Lumi», «Must raamat», «Minu nimi on Punane» ja «İstanbul».

Nuri Bilge Ceylan (1959) – rahvusvaheliselt tuntud filmirežissöör ja fotograaf. Pälvis 2008. aasta Cannesi filmifestivalil parima režissööri preemia filmi «Kolm ahvi» eest. 2009. aastal kuulus sama festivali žüriisse. Tema film «Ükskord ammu Anatoolias» pälvis 2011. aasta Cannesi filmifestivalil võõrkeelsete filmide grand prix’.

Nazım Hikmet Ran (1902– 1963) – poeet, kes on külastanud ka Tallinna ja on linnale pühendanud luuletuse, mis on kirjutatud 1. jaanuaril 1962 ja kannab nime «Yilbaşı Ağacı» (eesti k «Jõulupuu», või tollast aega arvestades «Nääripuu».)

Türgi kohv – maitseelamus ja traditsioon ürgi vanasõna ütleb, et ühes tassis kohvis on tallel neljakümne aasta mälestused, mis tähendab, et kohvitassi taga räägitud jutud ühendavad inimesed pikkadeks aastateks.

Suurepäraste tekstidega, kaunite illustratsioonide ja hõrkude retseptidega raamatus «Timeless Tastes» (Istanbul, 1999), mis räägib Türgi kokakunsti ajaloost ja traditsioonidest, on kuulsale Türgi kohvile (Türk kahvesi) mõistagi pühendatud eraldi peatükk. Sest on ju kohv kokakunsti kõrval mänginud sealses toidukultuuris sajandeid tähtsat rolli.

Türgi kohvil on välja kujunenud oma traditsioonid, valmistamisviis, leksika, vanasõnad ja kõnekäänud. Igas jõukas majas oli oma kohvinurk (kahve ocag˘ı) või koguni kohvituba, kus valmistati ainult kohvi, hoiti kohvivarusid ja -nõusid. Paleedes ja jõukates peredes kuulus sinna juurde ka väiksem ehk lobisemise kamber, kuhu kogunesid teenijad ning kus toimus kohvipaksu pealt ennustamine.

Türgi kohvi ajalugu algab 16. sajandist, mil Türki toodi esimesed kotid Aafrikast pärit kohviube. See oli kallis kraam ja kaua oligi kohv vaid ülikute

MAAILMAKUULSAD TÜRKLASED

Burhan Doğançay (1929) – kunstnik, kes on kuulus oma omapäraste ja suuremõõtmeliste urbanistlike seinamaalingute poolest, milles peegelduvad ajastu vaim ja sotsiaalsed meeleolud. Tema väiksema mahuga töid on omandanud paljud maailma mainekad galeriid ning oma kunstnikutöö eest on ta pärjatud paljude, nii kodumaiste kui ka välisriikide autasudega. Tema teos «Sinine sümfoonia» müüdi oksjonil 1,7 mln USA dollariga ning seda peetakse üheks nüüdisaegse Türgi kunsti kõige silmapaistvamaks teoseks.

tatakse 100% Etioopiast või Jeemenist pärit Arabica ubadest) valmistatud kohvi, kuid mitte ära tunda selle sarnasust, sest peenelt ja jämedalt jahvatatud kohvi maitse erinevad teineteisest nagu öö päevast.

Türgi kohvi serveeritakse korralikes kohvimajades alati koos veega, et värskendada vahepeal kohvi maitset. Juuakse nii: lonks kohvi, lonks vett.

Kombeks on serveerida kohvi kõrvale ka väike maius – lokum, baklava või halvaa.

Türgi kohvi valmistamise eel küsitakse alati kliendilt, millise magususega kohvi ta soovib, kas: ilma (sade), vähese (az s¸ ekerli), keskmise (orta) või rohke (çok s¸ ekerli) suhkruga, siis ei serveerita kohvi kunagi koos lusikaga, küll pakutakse kõrvale väike maius. Vahel võib kohata ka vana kommet panna suhkrutükk põske ja juua mõru kohvi peale, sellist kohvijoomist nimetakse katlama’ks.

Fatih Akın (1973) – filmirežissöör, stsenarist ja produtsent. On pälvinud arvukalt rahvusvahelisi filmiauhindu (Berliinis, Canne’is, Bayeri filmifestivalil ja Euroopa Parlamendi väljaantava Euroopa filmiauhinna). 2010. aastal pälvis Saksa riikliku autasu Saksamaa türklaste suurepärase teemakäsitluse eest.

Yaşar Kemal (1923) – intellektuaal ja kirjanik. Kemal on juhtivamaid kirjanikke tänapäeva Türgis ning ta on korduvalt esitatud Nobeli kirjanduspreemia nominendiks. Oma ühiskondlikult kaalukate mõtteavalduste ja kirjandusliku tegevuse eest on ta pälvinud paljude riikide kõrgeid autasusid, viimane neist 2011. aastal Prantsuse Auleegioni orden.

Tarkan (1972) – poplaulja, kes on pälvinud maailma muusikaauhinna. Tema kogumikke ja singleid on müüdud enam kui 29 miljonit ja oma kogumike eest on ta pälvinud mitu plaatina-plaati. Tarkani edu on seda tähelepanuväärsem, et ühena vähestest Euroopa lauljatest on teda saatnud edu mitmel kontinendil, ilma et ta laulaks inglise keeles.

8

TÜRGI ERILEHT

26. SEPTEMBER 2012

Tänavused olulisemad sündmused ja ettevõtmised olid:

Türgi väljapanek tänavusel Tourestil. Turismimessil osalesid Türgi Turismiameti kõrval ka Turkish Airlines, Alanya Tourismi sihtasutus, Sirene Belek Hotel, Güral Premier jmt turismiga seotud institutsioonid. Foto: Türgi Suursaatkond Helsingis

Türgi väljapanek on alati olnud Tourestil üks enam külastatavamaid. Pildil (vasakult paremale) Türgi Helsingi saatkonna infonõunik Ahmet Kaplan, Sirene Belek Hoteli müügi- ja turundusdirektor Volkan Çavuşoğlu, Türgi suursaadik Eestis pr Ayşenur Alpaslan ja saatkonna nõunik Özgür Çakar ning saatkonnatöötaja Aysun Akgün. Foto: Türgi Suursaatkond Helsingis

18. aprillil toimus Kiek in de Kökis tuntud Türgi fotokunstniku ja õppejõu Nadir Ede näituse «Istanbul – minevikust tänapäeva» avamine. Näituse korraldasid Türgi Suursaatkonnad Tallinnas ja Helsingis koostöös Tallinna Linnamuuseumiga. Nadir Ede fotonäitus Kiek in de Kökis on avatud 31. detsembrini 2012. Foto: Türgi Suursaatkond Tallinnas / Karli Saul

Türgi erilehe väljaandmist toetasid: Türgi Vabariigi Suursaatkonna Infonõuniku Büroo Helsingis

6. mail viibis välisminister Urmas Paet visiidil Türgis, kus ta kohtus Türgi Euroopa Liidu asjade ministri Egemen Bağışiga. Kohtumisel olid arutluse all Eesti ja Türgi kahepoolsed suhted, aktuaalsed Euroopa Liidu teemad ning Türgi liitumiskõnelused Euroopa Liiduga.

Koos võeti osa ka Istanbulis Aasiat ja Euroopat ühendaval Bosporuse sillal toimunud kepikõnnist, mille korraldas Eesti Ankara saatkond koostöös Türgi Euroopa Liidu asjade ministeeriumi, Istanbuli linnavalitsuse ja Istanbuli kuberneriga. Kepikõnni eesmärk on tutvustada Eestit kui uuenduslikku, dünaamilist ja avatud riiki. Foto: Eesti Välisministeerium

Rahvusooper Estonia osales ooperiga «Rigoletto» 19. korda Türgis toimuval rahvusvahelisel Aspendose ooperi- ja balletifestivalil. Türgis looduskaunis Aspendoses asub 2000-aastane amfiteater, mis on üks paremini säilinud omalaadsete hulgas. 20. juunil antud etenduse võttis rohkearvuline publik tänuga vastu.

Aspendoses esinesid rahvusooperi solistid, koor ja orkester Jüri Alperteni juhatusel. Foto: Rahvusooper Estonia

11. juunil dirigeeris Andres Mustonen Istanbuli bütsantslikus muuseumkontserdisaalis Hagia Irenes 40.

Istanbuli rahvusvahelisel muusikafestivalil kohalikku Borusani filharmooniaorkestrit, et tuua maailma esiettekandele gruusia helilooja Gija Kantšeli uudisteos «Lingering». Foto: IKSV/MÜZIK