UUS KODU NR 1 • KEVAD 2020
2
UUS KORTERMAJA
UUS KODU • KEVAD 2020
UUS KORTERMAJA
KEVAD 2020 • UUS KODU
UUE AJA TEGIJAD ON ENERGIASÄÄSTLIKUD JA INNOVAATILISED ANGELA BLUMKVIST Fotod: Domus Kinnisvara / Novira Capital
Kinnisvaraturg ja selle trendid arenevad kiiresti. Oluline on olla samm tänasest päevast ees. Tartusse planeeritav Põllu 10 arendus ja Tallinnas mere äärde valmiv Merirahu villa pakuvad uutele koduomanikele tingimusi, mida on pikalt oodatud.
A-ENERGIAKLASS ON KOHAL! Tartus valmiv Põllu 10 uusarendus on üks väheseid Eesti A-energiaklassi kortermaju. Just energiasäästlikkus ja funktsionaalsus on sealsete kodude märksõnad. Domuse kinnisvara konsultant Margit Lemmiksoo sõnab, et eesmärk oli seejuures säilitada kodu funktsionaalsus: «Seadsime eesmärgiks luua energiasäästlik tore kodu, mis vastab lisaks energia kokkuhoiule ka väga paljudele teistele olulistele kriteeriumidele – kõigil korteritel on suured aknad ja suured rõdud (1. korrusel terrassid), majas on lift.» Seega ei pea säästlikku kodu ostes muudest mugavustest loobuma. Eriliseks teeb uue maja aga arhitektuur – hoone on kaasaegne, värske, funktsionaalne, planeeringutes ebaolulised pinnad on kaotatud, muutes korterid kompaktseks. «Võib öelda, et ebavajalike pindade arvelt on ruumid (ka magamistoad) avaramad – on koduomanikele väga oluline, et mööblit oleks mugav paigutada. Igas magamistoas on ette nähtud nišš garderoobikapi paigaldamiseks,» lisab Lemmiksoo.
MITTE VAID MOODNE SÕNAKÕLKS Kuigi A-energiaklass on kuum jututeema, ei tähenda see vaid märgist. Sellise energiamärgisega kodu omaniku eeldatav energiatarve on võrreldes sovjetiaegsete korterelamutega elanikega 2–2,5 korda väiksem. «Hoone soojapidavus on tagatud soojustuse, optimaalsete elektrilahenduste (led-valgustus üldruumides), aktiivse energia tootmise (päikesepaneelid) abil, samuti soojustagastusega ventilatsiooni (igal korteril oma) ja nõuetekohaste akende näol,» tutvustab Lemmiksoo mooduseid, millega A-energiaklass on saavutatud. «Oluline, et kogu kohapeal toodetav energia suunatakse maja enda tarbimisse.» Ta lisab, et eraldi on vaja tähelepanu pöörata energialiikidele. See tähendab, et hoone ei vaja energiat ainult soojakadude kompenseerimiseks, vaid valgustuseks, ventilatsiooniks, sooja vee tootmiseks, tehnosüsteemide ning ka majapidamisseadmete jaoks. Lisaks eeltoodule saavad Põllu 10 elanikud olla ise energia tootjad – nimelt on majale paigaldatud päikeseenergia park. «Hoone elektripaigaldis on kavandatud nii, et päikesepatareidest toodetud energia on kohapeal tarbimiseks,» selgitab konsultant. «Haldusküsimustes oleme pööranud tähelepanu sellele, et süsteemid oleksid majas mõistlikult paigaldatud, normaalselt hallatavad. Energiamajanduse kontekstis on tähtis, et tehnika ja seadmed oleksid kvaliteetsed ja vastupidavad.»
INNOVAATILINE KODU LOTOVÕITU EI VAJA Võiks arvata, et kui uusarenduse ehitusel on panustatud nõnda palju innovaatilistesse lahendustesse, kajastub see korterite hindades. Põllu 10 A-energiaklassi korterite ruutmeetrihinnad on samal tasemel teiste turul olevate arendustega, jäädes vahemikku 1874–2210 eurot ruutmeetri kohta. Lemmiksoo sõnul on korteri omamiskulu tänu mõnevõrra väiksematele energiakuludele tervikuna isegi soodsam. «Koduvalikul on oluline mõelda ka tuleviku perspektiivis, kus energia hind saab ainult kasvada, mistõttu ülalpidamiskulude erinevus energiasäästlike ja kehvade majade vahel peaks tulevikus kasvama,» möönab ta, et energiasäästlikkus on kindlasti tulevaste uusarenduste puhul üha olulisem. Kes on Põllu 10 arenduse tulevased elanikud? Lemmiksoo sõnul on valmiv uusarendus ideaalne koduotsijale, kellele on oluline funktsionaalsus ja säästlikkus ja asukoht. Maja läheduses on bussipeatus, toidupoed, lastead, kergliiklusteed ja vaba aja veetmise ja sportimisvõimalused. Arendus valmib 2020. aasta augusti lõpuks.
3
6
UUS KORTERMAJA
UUS KODU • KEVAD 2020
iga loodusearmastaja unistus – Merirahu villat ümbritseb 2,5 hektarit avarust, merevaadet ja looduslikku parkmetsa. Valgusküllased ja nutikalt läbimõeldud kodud on projekteerinud arhitekt Martin Aunin ning sisearhitektid on Meelis Press ja Pille Lausmäe.
EKSKLUSIIVSEL LAHENDUSEL EKSKLUSIIVSED KLIENDID
KUI MAJA VÕIMALUSED KOHTUVAD KORTERI MUGAVUSTEGA Pealinna lähistel idüllilises metsas kerkivad neli uudset villat. Tallinnas Rocca al Mare piirkonnas valmivad Merirahu villad ühendavad modernse linnakorteri ja mõnusa eramaja parimad küljed. On ju palju neid, kes ihkavad ruumikust, kuid ei armasta majaga kaasnevaid kohustusi. Selline lahendus Tallinna servas valmibki. Eksklusiivsed mereäärsed korterid sobivad Novira turundusjuhi Kairi Karu sõnul neile, kes soovivad elada justkui eramajas, kuid mitte muretseda majaomanikele omaste kohustuste pärast. «Vaikne, privaatne, looduslähedane ja elitaarne elukeskkond,» kirjeldab ta. Looduslähedane piirkond tõmbab nii linnakärast põ-
genejaid, aga ka lastega peresid. Villade rajooni läheduses asuvad lasteaiad ja koolid ning ümbruskonnas on rohkelt sportimis- ja meelelahutusvõimalusi. Eksklusiivses villanimelises arenduses on korterid suurusega 95–125 ruutmeetrit, millel on kuni 50-ruutmeetrised terrassid ja avarad murulapid. Kolmekorruselise maja peale on vaid kuus korterit, et pakkuda rohkem avarust ja privaatsust. Lisaks uudsele lähenemisele ja imelisele asukohale ootavad uusi omanikke teisedki hüved. «Igas majas on lift ja maa-alune parkimiskorrus. Esimeste korruse korteritel on isiklik koduõu. Maitseka sisekujundusega korterites kõrguvad maast laeni aknad ning osa korteritest on saunaga,» loetleb Karu. Kogu territooriumi katab lopsakas haljastus ning see on turvaliselt piiratud suletava aiaga. Piirkond on
«Korteri ja maja hübriidlahendus annab võimaluse nautida eramaja rõõme, kuid mitte muretseda majaomanike kohustuste pärast,» räägib Karu uusarenduse hüvedest. Ruumikus, privaatsus ja asukoht annavad uutele elanikele luksuse juua hommikukohvi oma aias või rõdul ning suvel piisab vaid mõnest sammust, et nautida rannarõõme. Vaatamata mereäärsele krundile koduotsijad Karu sõnul külma meretuult kartma ei pea. «Kodu on küll mere ääres, kuid siiski tuulevaikses kohas ning ehituskvaliteet tagab soojapidava kodu.» Tänu suurele aiale on haljastuses kasutatud marjapõõsaid ja viljapuid, mille saaki elanikud söömas saavad käia. Eraldi on krundile loodud grilliala ja mänguväljak, mis on mõeldud privaatselt villade elanikele. Kõigi hüvede juures ei pea aga elanikud muretsema tavapäraste aiatööde nagu okste lõikamise või muru niitmise pärast, kuna sellega tegeleb ühistu. Küll võib paljude jaoks otsustavaks saada hind. Avarus, merevaade ja ruumikas eramaja luksus annavad eksklusiivsetele korteritele ka vastava hinnasildi. Kolme- kuni neljatoaliste korterite hinnad algavad 299 000 eurost. Kel rahakott võimaldab ning soov on põgeneda linnakärast looduskesksesse luksusesse, saavad Merirahu villat oma koduks kutsuda 2020. aasta maist.
8
UUSARENDUS
UUS KODU • KEVAD 2020
OMANÄOLISED KODUD OOTAVAD OMANIKKE ANGELA BLUMKVIST
Eestis on kerkimas mitmeid huvitava kontseptsiooni ja asukohaga uusarendusi. Ajaloohuvilistest modernse stiili austajateni ja tartlastest pealinlasteni – igaüks leiab midagi. TULETORNI KODUD Ajaloolise Tallinna ülemise tuletorni juurde rajatakse uued kahe- kuni neljatoalised kodud. Maalilisele, osaliselt kõrghaljastatud kinnistule kerkib viis väikest ja hubast kolmekordset kortermaja, kolm rekonstrueeritud eestiaegset eramaja ning kaks rekonstrueeritud eestiaegset paarismaja. Turvaline kinnine sisehoov, rattaparkla ning loomulikult kordumatu võluga isiklik tuletorn. Majad ehitatakse kõiki kaasaegseid soove silmas pidades ning vastavad B-energiaklassile. Korterite planeerimisel on lähtutud uusimatest trendidest ning efektiivsest ruumikasutusest. Renoveeritavates hoonetes on ühendatud ajalooline hõng tänapäevaste lahendustega. Esimene etapp valmib 2021. aasta alguses.
STUDIO365 Studio365 on ainulaadne stuudiokorteritega üürimajaks arendatud hoone Pelguranna tänaval. Maja ühendab nutikad lahendused ja hubase planeeringu, läheduses pargid ja mererand. Apartemendid on ehitatud lähtudes tänapäeva standarditest ning mugavustest. Kõigis apartementides on suured maast laeni ja valgusküllased aknad, tuues tubadesse avarust ning valgust. Aadressil Pelguranna 3 asuv hoone on ideaalne investeerimisvõimalus, kus ei pea investorina muretsema korteri renoveerimise või sisustamise pärast. Maja valmib suvel 2021.
NERO RESIDENTS Must maja Valgel tänaval pealinna kauneima pargi serval – see ongi Nero residents. Siin sulanduvad koduks väärikas asukoht, läbimõeldud arhitektuur, elegantne disain ja keskkonnasäästlik mõtteviis. Oma uue kodu aknast võid nautida hingematvaid panoraamvaateid linnale ja Tallinna lahele. Vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel asuvad kaks Eesti kõige tähtsamat kultuuriobjekti – KUMU ja Lauluväljak. Majas on ühe- kuni viietoalised korterid, piisavalt parkimiskohti ning jalgrattaparkla. Maja taga asub privaatne mänguväljak pere pisimatele. Nero Residents on valmis kogu oma hiilguses ning esimesed elanikud elavad juba sees.
DEL MAR RESIDENCE
P
Mere채채rsed ridaelamuboksid ja korterid Haaberstis
A
www.delmar.ee
PEETRI PREMIUM VILLAGE TILDRI HOME ESTATES A-energiam채rgisega eramajad Peetri alevikus A-energiam채rgisega korterelamu Kristiines
www.wingmacht.ee www.tildri.ee
T
R
10
UUSARENDUS
UUS KODU • KEVAD 2020
RAADIMÕISA KODU Eesti Rahva Muuseumi (ERMi) kõrvale ehitatav privaatne, looduslähedane ning kvaliteeti pakkuv elukeskkond. Raadimõisa pargi läheduses olevasse kompleksi ehitatakse kaheksa valgusküllast neljakordset maja, mis loovad Raadile uue ja unikaalse elamupiirkonna. Maju hakkab Raadimõisa pargiga ühendama kergliiklustee ning arenduse südameks saab olema lastesõbralik ühisala erinevate sportimisvõimalustega. Esimesed majad valmivad juba kevadel 2020.
HÕBEVALGE ARENDUS Ajaloolise hõbekumaga Hõbe maja ning heleda palgega Valge maja on nooblid kodud kõike hindavale ning kõigest lugupidavale eluarmastajale. Hõbe maja näol on tegu ajaloolise arhitektuuri meistriteosega. Paksud paekivist seinad ning kõrged laed annavad avarust. Ajaloolises hoones jäävad korterite suurused vahemikku 67,2–137,2 ruutmeetrit. Valge maja on nooruslik ja modernne, kus palju valgust ja avarust. B-energiaklassi korterite suurused jäävad 27,7 ja 77,2 ruutmeetri vahele. Noorusliku iseloomuga korterites on luksuslikud klaaspinnad ja modernne välimus. Valmimistähtaeg suvi 2020.
KODUKALDA KVARTAL Tartu Supilinna mitmekesise arhitektuuriga ja looduslikult rikkasse Emajõepoolsesse nurka valmib 2020. aasta lõpus uus neljast majast koosnev Kodukalda kvartal. Kompleksi kuuluvad kaks kolmekorruselist viilkatusega ning kaks kahekorruselist funkstiilis korterelamut. Kokku on kvartalis 30 korterit, kus leidub nii ühe- kuni kahetoalisi kortereid, mis sobivad ideaalselt üliõpilastele, kui ka kolmekuni neljatoalisi perekortereid, kus on tore koos kasvada ja mälestusi luua.
LAGEDI LOFT-STIILIS KODUD Kodud, mis erinevad hallist massist. Loft-stiilis kõrgete lagedega kodudel on iseloomu. Esimese etapi müük on peaaegu läbi ning müüki tuleb teine etapp, mis valmib 2021. aasta veebruaris. Maja kõrgeimas osas tekib teisele tasandile viies tuba, mis teeb planeeringu huvitavaks. Lagede kõrgus ja planeeringu ruumilisus annavad mõnusa avaruse. Majad on kõik kivimajad, kus nii ridaelamute kui paarismajade kütteliik on maaküte. Arenduses on kasutatud soojustagastusega sundventilatsiooni ja kõik kokku tagab ülimadalad kulud. Kõigil majadel on oma suletud ja kinnine hoov. Ridaelamuboksidel pisut väiksem, paarismajadel u 850 ruutmeetri suurune. Rongipeatus asub ligi kolme minuti kaugusel majadest ja Ülemistele jõudmiseks rongiga kulub kõigest kaheksa minutit.
12
UUSARENDUS
UUS KODU • KEVAD 2020
KODULAHE KVARTAL Kodulahe kvartal on mere ja metsaga ümbritsetud uusarendus Merimetsa piirkonnas Stroomi ranna ääres. Kvartal koosneb viiest majast, millest kaks on valmis ja kolmas ehitamisel. 2021. aasta kevadel valmivas Soodi 4 majas on kokku 50 korterit. Igal korteril on rõdu või terrass, et elanikud saaksid nautida loodust otse akna taga.
UUS-VEERENNI PARK Ajaloolisesse Veerenni asumisse on kerkimas kümne aasta jooksul terviklik ja pargilik linnaosa, mis hakkab täiustama vabariigiaegsete majadega piirkonna rohelist ja rahulikku miljööd. Uus-Veerenni Park on osa 2018. aastal alanud Uus-Veerenni arendusest, mille raames on juba valmis saanud Veerenni tänava äärsed majad. Kokku luuakse ligi poolsada uut elamut, kus leiab kodu üle tuhande pere.
MATILDA MAJA Paldiski mnt ja Loode tänava nurgal paiknevas viiekorruselises Matilda majas on 20 kahe- kuni neljatoalist korterit. Nendes kodudes on ruumi nii inimestele, asjadele kui ka tulevikumõtetele – korterite suurused jäävad vahemikku 62–113 ruutmeetrit. Viimased vabad korterid on sissekolimiseks valmis!
LAHEKALDA KODUD Lahekalda on kiirelt arenev uus elupiirkond looduskaunil Maarjamäe paekaldal, kuhu kerkivad moodsad eluhooned üle tuhande mugava korteriga. Esimesed kolm kortermaja aadressidel Paekalda 22, Paekalda 24 ja Paekalda 24a valmivad 2020. aasta lõpuks.
KINNISVARA TÜÜP
KEVAD 2020 • UUS KODU
Korteris elades on vähem kohustusi. Arvestama peab vaid naabrite olemasoluga.
VALIKUD KINNISVARATURUL: KORTER, RIDAELAMU VÕI MAJA? ANGELA BLUMKVIST Fotod: Shutterstock
Uut kodu otsides laiub kinnisvaraturg silme ees. Peagi selgub, et otsuse tegemine polegi nii lihtne. Korter tundub olevat mugav ja soodsam, maja kallim, ent privaatsem. Kinnisvaramaaklerid Rauno Mäepea ja Erki Sepa annavad nõu, millise kinnisvara kasuks otsustada.
13
16
KINNISVARA TÜÜP
UUS KODU • KEVAD 2020
Sageli alustatakse koduostul korterist ning kolitakse seejärel üha suuremasse elamisse linnakärast eemal.
P
eamised kriteeriumid uuele kodule seavad vajadused – asukoht, tubade arv, logistiline sobivus töö ja igapäevaste käikudega. Kinnisvara otsingul ei saa mööda rahalisest võimekusest. See on esimesi kriteeriume, mis paneb valikule piirid. Uus Maa juhatuse liige Sepa ning GoHausi maakler Mäepea soovitavad alustada oma laenuvõimekuse testimisest. «Tihti juhtub, et inimesed hindavad oma võimeid üle ja alahindavad olemasolevaid kohustusi,» räägib Sepa. Kui pangas käidud, peaks selguma hinnapiir, milleni on võimalik kinnisvara osta. Kui eelnev kodu on samuti laenuga ostetud, saab pangaga suheldes selgeks, kas enne uue ostmist tuleb vana ära müüa või saab sõlmida koduvahetuslaenu. Kui uue kodu soetamiseks on vaja vana kodu müüa, tasub see müüa enne. «Kui turule tekib hea ja likviidne objekt, siis kaob see reeglina kiiresti,» selgitab Sepa. Vaba raha aitab kiirelt tegutseda. Lisaks kinnisvaraportaalidele võiks oma ostusoovist rääkida mõnele maaklerist tuttavale, kuna mõni objekt avalikkuse ette ei jõua.
Eramaja nõuab rohkem aega ja pühendumist, et elamut korras hoida.
MILLINE KINNISVARA MULLE SOBIKS? Peamiselt saavad otsustavaks praktiline vajadus ja rahaline võimekus. Mäepea toob välja, et kes on valmis panustama elamu heakorda rohkem, naudib ilmselt eramaja või ridaelamu võimalusi. «Need pakuvad võimalusi erinevateks aia- ja muudeks kodutöödeks. Korteri puhul on lihtsam – sinu ülesanne on korteris elada ja kõigi muude probleemidega tegeleb ühistu,» selgitab ta. Ka Sepa tõdeb, et valik on peamiselt sisetunde küsimus ning oleneb paljus elustiilist ja ka vanusest. «Võib näha trendi, et alguses ostetakse korter oma esimeseks koduks. Perelisa tekkides on vaja
suuremat elamist. Tihti on järgmine loogiline samm ridaelamu, kus reeglina on oma murulapp, võimalus perega suvel õues grillida ja lapsed saavad aias kiikuda.» Kui mõnda aega on teiste inimeste lähedal elatud, hakatakse Erki sõnul privaatsust soovima: «Nii ilus, kui see elu ka ei tundu, tekib peagi aeg, kus soovitakse nii-öelda kommuunielust ikkagi eralduda ja muretseda juba oma maja, kus ei ole kellegagi ühiseid seinu ega vajadust võõrastega arvestada. Seda enam, et moodsamatel ligi 180-ruutmeetristel suurusega eramajadel on ülalpidamiskulud samas hinnajärgus kolmetoaliste korteritega.»
Maja puhul tuleb arvestada, et aias ega majas töö otsa ei lõpe, ridaelamus jaguneb otsuste vastuvõtmine rohkemate inimeste vahel ning korterimajas tuleb arvestada naabritega ning otsuste vastuvõtmisel kõigi teiste korteriomanikega.
KINNISVARA TÜÜP
KEVAD 2020 • UUS KODU
Ridaelamu või paarismaja on hea alternatiiv – kohustused jagunevad naabrite vahel, kuid saab nautida mitmeid eramaja hüvesid.
Üürikorter on üks parimaid investeerimise viise.
Kõige olulisemaks peavad maaklerid kinnisvara valikul asukohta. Uus kodu peaks sobituma logistiliselt igapäevastesse toimetustesse. Erki sõnul ongi kinnisvara hinnas kolm olulist kriteeriumi: asukoht, asukoht ja asukoht. Küll peab iga kinnisvara puhul millegagi arvestama. Maja puhul tuleb arvestada, et aias ega majas töö otsa ei lõpe, ridaelamus jaguneb otsuste vastuvõtmine rohkemate inimeste vahel ning korterimajas tuleb arvestada naabritega ning otsuste vastuvõtmisel kõigi teiste korteriomanikega, loetleb Mäepea. Rauno sõnul on kõige olulisem, et mistahes kinnisvara puhul oleks dokumentatsioon korras.
INVESTEERING KINNISVARASSE TASUB ÄRA
Korteris on omanikul kindlasti kohustusi vähem – paljude asjade eest kannab hoolt ühistu. Sellegipoolest väheneb vahe korteri- ja majaomaniku kohustuste vahel iga aastaga. Kuigi korterist majja või ridaelamusse kolides kasvab koduga kaasnevate kohustuste hulk, tuleb turule üha rohkem roboteid, mis inimesi aitavad. Olgu mure suurema elamispinna koristami-
ne või muru niitmine – igaks tööks leidub täna robot. Lisaks märgib Sepa, et kui tegu on uue ja garantiilise majaga, võib see idüll kesta päris kaua. «Loomulikult on hoopis teine teema, kui ostetakse remonti vajav vanem maja, kus ilmselt on aeg-ajalt ikka vaja kõpitseda siit või värvida sealt. Samas ka see võib olla omamoodi stressimaandav tegevus,» leiab ta.
Investeeringud kinnisvarasse on viimastel aastatel üha populaarsemaks muutunud. Ka maakleritele on investeeringute puhul jäänud silma pigem üürikorterite osa kasv. Mäepea soovitab iga objekti puhul mõelda, kui kerge või keeruline oleks hiljem seda müüa, ning võtta arvesse piirkonna tuleviku- ja arenguperspektiivi. Vaatamata sellele, et ridaelamuboksidele ja eramutele on üüriturul nõudlus olemas, neid väga palju turul ei kohta. Üldjuhul eelistavad inimesed investeerida korteritesse, mille puhul on võimalus üürida pind pikaaegsele üürnikule või üürida korterit päevade kaupa. «Viimane variant eeldab omanikult rohkem aega ja panustamist, kuid annab võimaluse suuremaks tootlikkuseks,» tõdeb Sepa. Ka üürikorteri puhul on investeeringul teenimisvõimalusi mitu. Üldjuhul tasub tema sõnul võimalusel kinnisvarasse investeerida, sest ajapikku tasub see ära olenemata sellest, milliseid tõuse ja langusi majandus vahepeal teeb.
17
18
OSTJA MEELESPEA
UUS KODU • KEVAD 2020
Uue kodu ost võib tuua endaga kaasa ootamatusi.
OSTA TARGALT: KODUOSTJA ABC ANGELA BLUMKVIST Fotod: Shutterstock
Uue kodu soetamine on korraga nii elevust kui ärevust tekitav. Summad on suured ning ootused veel suuremad. Tarbijakaitse ja pank annavad nõu, mida jälgida kinnisvaratehinguid sõlmides, et uue kodu ostust tuleks vaid rõõmu. VASTAB TARBIJAKAITSE KOMMUNIKATSIOONIEKSPERT ANNE-MAI HELEMÄE Mis on peamised asjad, mida kodu ostes jälgida? Kodu ostes tuleb kindlasti teha korralik taustauuring ning kontrollida erinevaid registreid. Näiteks kas on ehitusload-kasutusload, tehnosüsteemide (elekter ja gaas) auditid, kas hoonele on väljastatud energiamärgis. Ka kodutehnika kasutusjuhendid ja seadmete kohustuslikku hooldust tõendavad dokumendid on vajalikud. Alati tasub võimaluse korral võtta ühendust korteriühistuga ning uurida, kas korteril on võlgnevusi korteriühistu (KÜ) ees või kas KÜ-l on plaanis lähitulevikus hoonet rekonstrueerida (remondifondi kasv). Samuti tasub vaadata kohaliku omavalitsuse
lehte, eriti planeeringuid, mida ümbruskonda kavandatakse. Kasutuselevõtule eelnev audit peab olema tehtud enne eramu või korteri elektripaigaldise kasutuselevõttu, see tähendab pärast uue elektripaigaldise valmimist või vana ümberehitamist ning selle kohta peab olema väljastatud kasutuselevõtule eelnev elektripaigaldise auditi protokoll. Kasutuselevõtule eelnev auditi protokoll peab olema kindlasti uuema eramu või korteri soetamisel ning vana elektripaigaldise ümberehitamisel. Vanemate elektripaigaldiste puhul dokumendid tihti puuduvad, kuna nõuded olid teised. Iga elektripaigaldis peab vastama ehitamise ajal kehtinud nõuetele ning kui elektripaigaldise kasutamisega ei kaasne otsest ohtu, pole kohustust seda tänaste tehniliste nõuetega kooskõlla viia. Vanema eramu või kor-
teri soetamisel võib olla nõuetele vastavuse tõendavaks dokumendiks elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus ja/või tehnilise kontrolli protokoll. Eramu ja korteri puhul ei ole elektripaigaldise korraline audit kohustuslik, vaid vabatahtlik. Korterit soetades tasuks kontrollida, kas ühiseks kasutamiseks mõeldud elektripaigaldises (trepikojad, keldrid) on elektripaigaldise audit tehtud ja auditi protokoll olemas. Siin on nõuded ka korralisele auditile, mis tuleb teatud perioodi tagant teostada. Dokumentatsioonina peaks elektripaigaldise kohta veel olema elektriprojekt või vähemalt joonised ja skeemid, millest selguks elektrijuhistike, lülitite, kilpide ja muu säärase asukoht ja tehnilised parameetrid; elektripaigaldises teostatud elektritööde dokumendid (teostusjoonised, projektid, ehitaja nõuetekohasuse deklaratsioonid ja muu).
Minu kodu on minu kindlus!
K
aasaegsete turvasüsteemide kõrval soovime kaitsta oma kodust keskkonda esmajoones võõraste pilkude eest. Tihedas linnakeskkonnas muutuvad uusarenduste aknad järjest suuremaks, sest uue kodu otsijad hindavad suuremat päevavalguse hulka toas. Järjest enam on tegu 3-4 erineva suurusega üksteise kõrvale paigutatud aknaraamiga. Akna katmise võimaluste rohkus võib esialgu silmade eest kirjuks võtta. Soovitan teha aknast foto ja mõõta ära klaaspinnad - nii on lahenduseni jõudmine tunduvalt kiirem protsess, sest valik on tõesti suur. AS Veepisar on tootnud Eestis ruloosid ja pakkunud erinevaid akna katmise süsteeme 25 aastat. Ruloo töö põhimõte on ajast aega sama muutuvad kangad ja tehnika täiustumisel on lisandunud elektriline ja aku toitel töötav kaugjuhitav ruloo. Soovi korral pakume ka 2 erineva kangaga rulood, millest üks kangas on näiteks valgust läbilaskev nn päevakangas ja teine täispimendav. Klassikalise ruloo tööpõhimõte on lihtne ja teenib kasutajat kaua. Rulookanga määrdumisel või lihtsalt väikese interjööri värskenduse soovi korral on võimalik vahetada rulool kangas, et luua ruumile uus, värskem ilme. Rulookanga mustrid on hetkel pigem tagasihoidlikud ja põhitähelepanu on suunatud kanga faktuurile. Kui 10 aastat tagasi oli voldikkardin(e plisseerkardin) eksklusiivne ja hinnaline toode, siis tänapäeval on see juba täiesti mõistliku hinnatasemega praktiline lahendus. Voldikkardina suur eelis on tema juhtimisvõimalus suunaga alt ülesse ja ülevalt alla. Kõrgetel aknapindadel saab katta alumise osa ja jätta avatuks enda silmade kõrguse vaate. Nii on näiteks linnas tuba kaitstud tänaval jalutajate pilkude eest ja avatud enda vaade välja. Selline lahendus on mõistlik valik ka eelpool kirjeldatud uusarenduste suurtele aknapindadele.
Kõik töökindlad akna katmise võimalused on esindatud AS Veepisara salongis Tallinnas Sõüpruse pst. 176. Meie müügikonsultandid aitavad teil valida praktilise ja kauakestva aknakatte E-R 10-19; L10-16.
www.veepisar.ee
22
OSTJA MEELESPEA
• Panga jaoks on oluline, et võetud laenusumma oleks pikaajaliselt jõukohane. Igakuine elujärg ei tohiks laenu võtmisest langeda.
Milliste probleemidega peamiselt teie poole pöördutakse kodu ostes või pärast ostu? Näiteks uurivad inimesed, et kui nad on ostnud kinnisvara, aga selgub, et puudu on erinevad load, energiamärgis, auditid, kas on võimalik lepingust taganeda. Samuti kas uus omanik saab nõuda, et tehakse lisatöid. Või mida teha, kui teine pool ei edasta dokumentatsiooni. Mis puudutab elektriohutust, on tihti vanemate eramute ja korterite elektripaigaldiste kohta dokumendid puudu. Sageli ei ole eramu või korteri elektripaigaldist ammu kontrollitud. Võivad esineda järgmised probleemid: kahjustusega elektriseadmete kasutamine, elektriseadmeid ei kasutata ettenähtud oludes, mittevastava juhtmestiku kasutamine, valgustite lülitid ei tööta õigesti, kaitselüliti rakendub liiga tihti, toimivat kaitseaparatuuri ei ole, voolutarve on liiga suur, puuduste tõttu kõrged elektriarved, elektrilöögi oht. Kui pärast ostu selgub, et tehingus on olnud peidetud vigu või varjatud informatsiooni, siis mis võimalused on lahendusteks? Sel puhul on soovitatav puuduste korrektseks fikseerimiseks kaasata tõendatud pädevusega eksperdid või akrediteeritud mõõtjad. Ka kinnisvaraga seotud tarbijavaidluste puhul võib pöörduda tarbijavaidluste komisjoni. Kas tarbijal on õigust nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist, müüja poolt asja parandamist või lepingust taganemist ja asja tagastamist, sõltub rikkumise (puuduse) iseloomust ja olulisusest. Milliseid varjatud puudusi või varjatud informatsiooni tehing sisaldas ja milline on selle õiguslik tagajärg, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Väga keeruliste, suurte nõuete ja ekspertiise nõudvate vaidluste lahendamine võib kohtus olla tulemuslikum, sest tarbijavaidluste komisjoni menetluses saab esitada eelkõige dokumentaalseid tõendeid ning komisjoni otsused on soovituslikud. Sellises olukorras pöörduvad pooled hiljem nagunii kohtusse ning seega on sellise vaidluse lahendamine algusest peale kohtumenetluses mõistlikum. Mis on teie viis soovitust koduostjale, et ost oleks edukas ja mõlemad pooled jääksid tehinguga rahule?
•
• • •
•
Küsige elektri- ja gaasipaigaldise kohta olemasolev dokumentatsioon (auditi või kontrolli protokoll, nõuetekohasuse deklaratsioon, elektriprojekt jne). Küsige võimalikult palju informatsiooni, et teha teadlik valik (load, arved, asukoha tulevikuplaanid). Fikseerige lepingus olukord ning pange kirja kõik, mis on puudu või olemas. Kui endal ei ole piisavalt teadmisi ehituse, hoone või elektripaigaldise hindamiseks, kaasake insener või mõni muu pädev isik. Uurige, mida kavandatakse ümbruskonda.
VASTAB SWEDBANKI ELUASEMELAENUDE VALDKONNAJUHT ANNE PÄRGMA. Mida silmas pidada kodulaenu võttes? Koduostu planeerides tuleb hoolega läbi mõelda soovid, vajadused ja ka võimalused. Tuleb põhjalikult kaaluda, kas ja kui palju on vaja laenuraha ning kas võetav laen on jõukohane. Peale igakuise laenumakse tasumist peab jääma piisavalt raha muudeks kulutusteks ning hoolimata laenuvõtmisest peaks pere elujärg jääma samaks või paranema. Mida peaks teadma kodulaenu taotlemisel ja sõlmimisel? Taotlemisel: • Laenutaotluse täitmine ei kohusta laenu võtma. Laenusooviga oma mõtteid ja plaane pangale edastades saab hiljem laenuhaldurilt juba esimese kõne käigus põhjalikumat tagasisidet ja tähelepanekuid edasiseks. • Taotluse võib täita ka siis, kui soovitud kodu ei ole veel leitud. • Maksimaalne laenusumma, mida pank on valmis andma, ei pruugi laenuvõtjale pikaajaliselt jõukohane olla. On väga mõistlik võtta laenu suurusjärgus, et laenust ei saaks koormus. • Maksimaalset laenuperioodi valides tasub mõelda, et mida pikem on laenuperiood, seda aeglasemalt väheneb laenusumma ja seda rohkem tuleb pangale maksta intressi. Kui ühel hetkel tekib vajadus vara müüa, on hea, kui tehingu järel saab laenuvõtja sõltumata kinnisvaraturu hindadest raha sellesama vara müügist.
UUS KODU • KEVAD 2020
Kui laenu võtta, ei ole mõistlik valida maksimaalset laenusummat maksimaalseks laenuperioodiks, kus igakuine makse on viimasel piiril, omafinantseering on minimaalne ning sääste pole või on vähe. Maksimaalse võimaliku laenusumma kujunemisel tuleks hinnata võimalust, et intressid tõusevad ja seetõttu suureneb ka laenuvõtja igakuine maksekoormus.
Lepingu sõlmimisel: • Laenulepingu lugemiseks võetud aeg on väärtuslik. Kõik tekkinud küsimused on põhjendatud ning neid tuleb julgeda laenuhaldurilt küsida. • Kui laenulepingus on kaks laenusaajat, siis nad vastutavad solidaarselt – mõlemad sama palju. Ei ole nii, et see, kelle arvelduskontolt laenuraha maha võetakse, on justkui rohkem laenuvõtja. • Kuidas veenduda, et valitud objekt ja kuumakse on võimetekohased ka aastate pärast? Et laen oleks võimetekohane ka aastate pärast, ongi oluline riskid varakult läbi mõelda. Eelkõige peab jõukohane olema igakuine laenumakse. Kui laenumakse tundub juba laenu võttes suur ja laen on võetud maksimaalseks perioodiks minimaalse omafinantseeringuga, tuleb riskid eriti hoolikalt läbi mõelda. Kui kinnisvaraturg on aktiivne ja tegu on likviidse varaga, saab laenusaaja sobival hetkel kinnisvara mugavalt küll vahetada, kuid laenu võttes tuleb valmis olla, et kinnisvaraturg ei pruugi olla aktiivne, hinnatase ei pruugi olla samal tasemel ja vara ei pruugi olla likviidne. Omafinantseering ja tagatis on tihedalt seotud. Laenusummat jääb tagama tagatis ning tagatise vastu finantseeritav laenusumma sõltub vara seisukorrast ja piirkonnast. Minimaalseim omafinantseering on kümme protsenti ja seda Kredexi käendusega (vajalik laenusaaja kuulumine sihtgruppi) või 15 protsenti Kredexita. Omafinantseeringuta on kodulaenu võimalik võtta lisatagatise korral.
Millised on võimalused, kui tekivad ajutised makseraskused? Makseraskustes kliente on täna väga vähe, kindlasti on üks peamine põhjus majanduse hea seis ning aktiivne tööturg. Laenuvõtjate soovid on valdavalt realistlikud ning inimesed pigem ei soovi liigseid laenkohustusi. Ennetamaks makseraskustesse sattumist, on mõistlik koguda natukenegi sääste ootamatuteks olukordadeks. Kui on siiski tekkinud olukord, kus laenu tagasimaksmine on mingil põhjusel raskendatud, tuleks sellest pangale kohe teada anda. Pangaga koos püütakse leida lahendus, kui on teada, millest makseraskused tingitud on. Lühiajaline lahendus on maksepuhkus, periood sõltub olukorrast. Kui on aga näha, et maksepuhkuse lõppedes olukord ei lahene, on mõistlik mõelda olemasoleva vara vahetamisele jõukohasema vastu. Kes on pangale riskigrupid, kellele võib kodulaenu taotlemine kujuneda keerulisemaks? Pank välistab kodulaenu taotlused, kui laenusaajal on olnud viimase 12 kuu jooksul kohustuste tasumisel probleeme. Muidugi küsitakse sel juhul selgitusi ja seda, kas oleks olnud võimalust võlgnevusi vältida. Eriti ettevaatlikuks teeb, kui kohustuste tasumisel on viivitusi pikaajaliselt. Teise faktorina, mis ei ole otseselt välistus, vaid pigem teema arutamiseks, on laenusumma suurus. Sinna alla käib nii maksevõime kui ka tagatis ja omafinantseering.
E-poest tellides soodustus
E-poest tellides soodustus
-10%
-10%
24
PIIRKOND
UUS KODU • KEVAD 2020
Tallinna kesklinn on atraktiivne elamispiirkond ka lastega peredele.
PILK TULEVIKKU: MILLINE ON TALLINNA KESKLINN VIIE AASTA PÄRAST? ANGELA BLUMKVIST Fotod: Shutterstock
Kesklinn ei ole atraktiivne elamispiirkond ainult üksikutele karjääriinimestele, vaid üha rohkem ka peredele. Lasteaiad, koolid ja töökohad käe-jala juures aitavad säästa aega. Ka kinnisvarahinnad tõusevad kesklinnas märgatavalt iga aastaga.
26
PIIRKOND
2019. aasta alguses algatati kesklinna linnaosa üldplaneeringu ideekorje, kus linnaelanikud said kaasa rääkida linnaosa üldplaneeringu lähteseisukohtades. Algatatud üldplaneering on seadnud eesmärgiks luua kesklinnast konkurentsivõimeline ja mitmekesine linnakeskus. Tallinna Linnaplaneerimise ameti arhitekt-linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer kergitab saladuseloori, kuidas on kesklinn lähiaastatel elukeskkonnana muutumas.
UUS KODU • KEVAD 2020
Kesklinna arendusel võetakse eeskuju eeskätt lähinaabrite pealinnadest.
Millised on suurimad muutused linnapildis, mis Tallinna kesklinnal lähima viie aasta jooksul ees on? Tallinna linnakeskus saab üha terviklikuma ja valmisehitatuma välimuse. Seni suurte kontrastidena kõrvuti asunud ja silma riivanud kõrged ja madalad ning uued või lagunenud hooned muutuvad haruldaseks. Ehitustegevuse jätkudes teostub linnaruumiline tervik. Tugevat järeleaitamist vajab endiselt avalik ruum. Suure remondivõla tõttu on jalakäijate ja ratturite ruum kiratsev ja katkendlik, mis pärsib linna atraktiivsust ja majanduslikku arengut. Atraktiivne linnakeskus on laienenud nii keskturule, mis selleks ajaks on läbinud täieliku uuestisünni kaasaegse linnruumina, kui ka mere äärde, kus Noblessneri kvartalist Vanasadamani on moodustunud uute hoonetega inimmõõduline linnaruum. Seal asub Keskkonnaministeeriumi uus hoone, ellu on ärganud Patarei vangla, Kalaranna hooned on valmis ja korrastatud on liivarand, Kultuurikatla kõrval jätkab tegevust EKKAM kõrvuti uue hotelliga, ehitatakse Linnahalli ning Admiraliteedi basseini ümber on valmis Porto Franco ärikvartal kui esimesi Tallinna Sadama arendusi. Sadamaalalt sõidab läbi tramm ning Admiraliteedi basseinile on valminud jalakäijate sild. Suuri muutusi on ka Maakri kvartalis, valminud on uus Kaubamaja. Kuidas mõjutavad need olemasoleva kinnisvara atraktiivsust, hindu ja elukvaliteeti? Linnakeskus muutub atraktiivsemaks ja kallimaks. Odavama elamispinna pakkumiseks astub Tallinn esimesi samme taskukohaste korterelamute ehk linnaüürimajade ehitamisel ning arendajad ehitavad mikrokortereid tudengitele ja tööturule sisenejatele. Millistelt linnadelt võtab Tallinn eeskuju kesklinna arendamisel? Tallinn on otseses ja tihedas konkurentsis elu- ja töökohtade, talentide, investeeringute ja turismi valdkonnas kõigi piirkonna linnadega – eelkõige Helsingi, Riia ja Stokholmiga. Kvaliteedilt peame nendega võrdsed olema, kuid suutma säilitada ja luua eripärast linnaruumi. Mis on hetkel kesklinna arenduse prioriteedid või prioriteetsed valdkonnad? Tallinna linnakeskus peab muutuma kohaks, kus on hea elada ja töötada. Keskusele ei saa kunagi olema äärelinnaga võrreldavat ligipääsu autoga. Keskuses tuleb arendada ja eelistada ainuomast – elav ja muutuv sündmusruum, innovaatilised lahendused jalgsi käidava ja rattaga sõidetava linnaruumiga. Meeldiv linnaruum jalakäijatele muudab ühistranspordi kasutamise eelistatuks. Kas Tallinna kesklinna piirkond sobib vaid lasteta inimestele või on arendamisel mõeldud ka peredele? Linnakeskuse uued elamualad on väga peresõbralikud. Mida aeg edasi, seda rohkem eelistavad just pered linnakeskuse lähedasi elukohti, sest see eluviis säästab aega ja võimaldab väärtuslikku aega perekonnaga. Väljakutse on eluruumide kõrge hind. Kas ja kuidas on plaanis tulevikus lahendada kesklinna piirkonna koduomanike parkimisprobleem? Linnakeskuses parkimine saab olema järjest suurem luksus, mitme auto omamine peres palju kallim. Auto
LAAM KINNISVARA JUHATUSE LIIGE MART SAA:
Alternatiiviks kallitele elamispindadele arendab linn mikrokortereid ja linnaüürimaju.
omamine muutub rohkem vabatahtlikuks, sest võimalik, mugav ja tervislik on iga päev liikuda teisiti. Kindlasti rajatakse uutele elamutele parkimiskohti, kuid võti on parkimisplatside ristkasutuses, mida toetavad nutikad lahendused.
Millistele hoonetele on kesklinnas ruumi pikemas perspektiivis? Linnakeskuses ja terves kesklinnas on peidetult väga palju ruumi ehitamiseks, ilma et olemasolev elukeskkond halveneks. Me ei räägi mõtlematust tihendamisest, vaid linna normaalsest väljaehitamisest ja kasutute alade kasutuselevõtust. Linnaplaneerimise vaatevinklist on hoopis küsimus, kuidas luua teatavad eelised linnakeskuse arengu kiirendamiseks, võrreldes äärealade või valglinnastumisega valdadesse. Iga kesklinna ehitatud maja suurendab Tallinna atraktiivsust ja linnana toimimise efektiivsust ning on lahendus liikuvusele ja muudele probleemidele. Linnakeskus jääb ka edaspidi kõige paremini ligipääsetavaks linnaosaks, kus on juurdepääs kõige suuremale osale tööjõuturust, siin liigub endiselt kõige rohkem raha ja investeeringuid, sest uuenev majandus ja töökohad vajavad üha enam atraktiivset linnaruumi, mitte odavat maad ja plekkangaare linnaservas.
Tallinna kesklinn on jätkuvalt väga atraktiivne piirkond kinnisvaraarenduseks. Viimastel aastatel on kõik arendatud projektid leidnud kiired ostjad. Hinnad on olnud pidevas tõusus, mis tuleb nii ehitushindade kasvust kui ka nõudluse jätkumisest ja inimeste ostujõu kasvust (palkade kasv). Vaadates ette lähemale aastale, tundub, et huvilisi on kesklinna uusarendustele jätkuvalt. Kui tehakse ilusa arhitektuuri ja heade planeeringutega kortereid, suudetakse neid ka edukalt müüa. Mõnigi kesklinna ja lähiümbruse projekt müüb täna juba suures osas reklaamitagi. Palju on ka kliente, kes on vahetamas suuremaid maju kesklinnakorterite vastu. Puudus näib olevat suurematest, üle 120-ruutmeetristest korteritest. Ka järelturu korterid on hinda hoidnud väga hästi, olles samuti iga-aastases tõusus. See sõltub paljuski maja heakorrast ja korteriühistu aktiivsusest. Kui maja üldine heakord lastakse käest, on selles ka raskem korterit müüa. Siin on samuti tähtis roll maja asukohal. Samuti on oluline korteri asukoht korrusel ja kas majas on lift. Kui tegu on viiekorruseliste majadega, mis on ilma liftideta, on neis neljanda ja viienda korruse kortereid juba natuke raskem müüa. Nõudlus korralikes majades asuvate korterite järgi on ka järelturu korterite puhul vägagi aktiivne. Investeeringutes sõltub palju, mis tootlust keegi ootab. Kesklinnas on tootlused ligi nelja-viie protsendi vahel olnud. Üüriturg on aktiivne olnud nii uuemate kui vanemate osas. Küll eelistatakse hetkel korteris näha juba kaasaegsemat, mitte niinimetatud veneaegset mööblit. Enamasti on üürikorteriteks sobivaimad kahekuni kolmetoalised, aga ka ühetoalised. Suuremate vastu on huvi siiski püsiv olnud. Enamasti soovitakse üürida ka möbleeritud kortereid.