iDeiD talveRÕÕMuDe nautiMiseks
MUINASJUTULINE TALVEPUHKUS
talv 2014 / 15
2
/ Muinasjutuline talvepuhkus
MAAGILISED TALVERÕÕMUD mõnusas ürgses liikumises!
O
len aastaajast sõltumata võtnud puhkuseperioodidel enesele tihti eesmärgiks taasavastada Eestis selliseid põnevaid piirkondi, mida ma juba justkui tunnen – kas olen seal veetnud lapsepõlve, sattunud korduvalt läbisõidul neid paiku külastama või on lihtsalt elu ja inimesed neisse kantidesse mind tihedamini juhatanud kui mujale –, aga püüan vaadata värske ja võõra pilguga ning laiendada haaret, vaadata ringi piirkonnas laiemalt. Need on põnevad avastusretked iseenda kodumaal, mida me usume läbi ja lõhki tundvat. Ei tunne me ühti! Oma elupaika tunneme enamvähem, ent vaevu teame, mis jääb meie vanemate või esivanemate sünni- ja elukoha ümbrusesse, ja suuremaid linnu peame üldjuhul vaid paari aasta tagant külastama, kui piiritagustest reisimistest vajaka jääb. Nii võtsin talve hakul ette bussireisi Otepää kanti – tuletasin kaardi pealt meelde, et see ammuilma teada-tuntud talvepealinn on tegelikult Valgamaa osa (sa ju teadsid seda kindlasti, eks ole?!), kuid soovisin siiralt välja selgitada, millist elu elatakse talvisel ajal maakonna teistes linnades-küladeski. Karupea-nimelist talvelinna silman parimal juhul talvesündmuste käigus telerist, ent kuidas näevad suusastaadionid ja looduslikud rajad välja päriselus? Või siis kaunid lossid, millest räägivad paljud jahiblogid ja pulmafoorumid. Näiteks Sangaste või Taagepera? Aga Tõrvas ... mis elu elatakse ses ajaloolises suvituslinnas päiksevaesel talvel? Ja unikaalne piirilinn Valgagi on rahulikul, aga sihikindlal arenguteel. Valgamaa kokku umbes 400 kilomeetri jagu matkaradu on nauditavad suvel, aga muutuvad talvel tõeliselt romantilisteks, looduslikeks suusaradadeks, neid ühendavad omavahel erinevad talispordikeskused Otepäält Lüllemäeni, rääkimata Tehvandist, Nuustakust, Käärikust, Ansomäest või Kuutsemäest – igal oma võlud ja voorused, mida talverõõmude nautimise tähe all avastada ning kogeda. Valgamaa on ka üks Eesti jahiturismi keskusi ja küllasõitnuid koondavat rolli mängivad piirkonnas paiknevad lossid – Sangaste ning Taagepera. Jahti saab pidada kas va-
nal viisil või hoopis kaasaegsemalt, püssi kätte võtmatagi, näiteks fotokaameraga. See annab võimaluse jäädvustada imelisi, mõttele puhkust andvaid loodusvaateid ka ülejäänud aastaks. Ja metsas sumbata. «Mina hakkasin jahindusega tegelema puhtalt liikumise pärast,» selgitab Taagepera lossi mõisavalitseja Georg Gorbatenko. Valgamaal saab teha sporti uhkelt ja soovi korral uhkes üksinduses, rahus ja vaikuses, ainult oma pere või parimate sõprade keskel. Kui Otepää ja selle vahetus läheduses paiknevad suusakeskused on iga-aastaseks tõmbenumbriks neile, kes peavad suusaspordist lugu kui tulemus- ja kestvusspordist, siis suusatamisest kui looduse ja tervislike eluviiside nautlemisest kõneldakse aina enam Tõrva kandis – perepuhkus, looduspuhkus ja liikumine iseenda heaolu ja värske õhu ahmimise eesmärgil on just siin märksõnadeks. «Tõrvast leiate väga heas korras suusarajad, mis on jõukohased kõigile, 30 kilomeetrit hooldatud suusaradu, neist 2,5 kilomeetrit lausa valgustatud,» kinnitab linnapea Maido Ruusmann ja kutsub Tõrvasse ka mootorsaanil lustima, sest Eesti pikimad turvalised mootorsaanirajad kuni Läti piirini asuvad just Tõrvas. «Loodus on siin ürgselt ilus,» kinnitab ta. Niisiis on Valgamaa tervikuna sobilik aktiivseks ja emotsioonide- ning kogemusterohkeks puhkuseks kaunil talvel, olgu siis lumega või lumeta, sest paljud keskused suudavad siinkandis toota suurtes kogustes kunstlund, mis
eriLeHe toiMetaJa: Rain Uusen, tel 666 2184, e-post: rain.uusen@postimees.ee ProJeKtiJuHt: Eve Kruuse, tel 666 2383, e-post: eve.kruuse@postimees.ee KÜLJeNDuS: Anna Budanova trÜKK: AS Kroonpress väLJaaNDJa: AS Postimees
eriLeHe oN teLLiNuD Ja raHaStaNuD: MTÜ Valgamaa Partnerluskogu
Värske õhk, tegevusi täis päev, hea toit ning tore ja sõbralik seltskond väsitab õhtuks mõnusasti ära. nii mõnegi talvise spordiala puhul on oma libisemiselt ja vastupidavuselt isegi eeliseks, kui vaid piisavalt külmakraade talv läbi antaks! Kel aga külm liigagi naha vahele poeb, see peab otsima sooja tubastest veemõnudest, mida pakuvad Valgamaal kaks keskust – Pühajärve ääres paiknevad Pühajärve SPA ning Bernhard SPA hotell, kokku mitu sulistamiseks ja profiujumisekski sobivat basseini ja üle 50 hoolitsuse, saunade valik lisaks.
eriLeHe KooStaMiSeL oN oSaLeNuD: Sihtasutus Valgamaa Arenguagentuur, Sihtasutus Otepää Turism, Otepää vald, Valga linn ja Tõrva linn FotoD: Otepää Turismiinfokeskus, Valga Turismiinfokeskus, Postimees, Valgamaalane, Scanpix
Minul vähemalt läks mitu korda päevas kõht tühjaks, küllap läheb ka teil – eriti seetõttu, et värskes karges õhus päev läbi liikumine ja lumel lõbutsemine on tervislikult aktiivne tegevus, mille tulemuseks peabki olema üks korralik, premeeriv ja nauditav õhtusöök. Valgamaal asub kolm Eesti TOP 50 hulka mahtuvat restorani – GMP Clubhotelli juures tegutsev Pühajärve restoran, Mr Jakob Otepää golfiklubi kaunis klaasjas, kuid soojust ja mugavust pakkuvas hoones, ning kogemusliku üllatajana Tammuri talu peremehe Erkki Saare talurestoran. Hästi ja unikaalselt saab süüa ka Sangaste ja Taagepera lossis ning mitmetes kohvikutes, pubides ja restoranides Otepääl, Tõrvas, Valgas. Mulle isiklikult meeldivad lihtsalt lahti seletatud turismiideed, mis annavad põhjust avastamiseks ja pakuvad elevust ka maitsemeeltele. Sangaste Rukkiküla on üks sellistest, esimese maailmas kuulsust kogunud rukkisordi jälgedes arendatud kontseptsioon rullib lahti loo meie koduloo ja toitumiskultuuri tugisammastest – viljapõllutöödest ja sooja leiva kaugele ulatuvast lõhnast. See avab ka kogu kohaliku elu olemuse eile, täna ja homme. Sangaste piirkonna koostöövõrgustikku on koondunud erinevad vaatamisväärsused, restoranid, majutusasutused, turismitalud, toidutalud, käsitöömeistrid, giidid, jahimehed, matkaja retkekorraldajad ning põllumehed – Sangaste Rukki Majas saab rukki ja leivaga seotud kohalikke maitseid mõnuga nautida, ikka rukkileivast rukkiviinani. Rukki Maja leivapallikesed, suitsune rukkišnitsel ja siga rukkis jäävad menüüst kohe silma. Ja saavad ka proovitud. Värske õhk, tegevusi täis päev, hea toit ning tore ja sõbralik seltskond väsitab õhtuks mõnusasti ära. Erinevaid majutusvõimalusi, alustades uhkete lossitubade ja luksuslike hotellidega, lõpetades mõnusate puhkemajadega metsade-järvede läheduses, on Valgamaal üle saja. Seega on isegi Otepää suurürituste ajal võimalik endale sobiv majutus leida. Valgamaal ringi liikudes annad endale võimaluse avastada tõelist, tundeid täis talvemaagiat, tegutsemislusti ürgses looduses ja linnakeskustes Otepääl, Tõrvas ning Valgas, müstilist lossielu, sõbralikke inimesi – nii kohalikke kui küllasõitnuid –, põnevaid maitseid ja ... ja iseend! Talvine Valgamaa on uskumatult teraapilise ja mõtteid korrastava toimega. Rain UUsen toimetaja
HUVITAVAID FAKTE Barclay de Tolly
Vene väejuht feldmarssal Barclay de Tolly (1761–1818) oli 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse kuulsamaid väejuhte. Eriti tähtsat osa etendas ta 1812–1814. aasta võitluses Napoleoni vastu, juhtides ka 31. märtsil 1814 Pariisi vallutamist. Oma viimased eluaastad veetis kindralfeldmarssal Tõrva lähedal Jõgeveste mõisas, mis kuulus ta perekonnale. Talle ehitatud mausoleum on ainus väejuhile ehitatud mausoleum Euroopas, kus tema põrm puhkab oma naise kõrval.
Kõige traditsioonilisem spordiüritus Otepääl on
Tartu Maraton.
See sai alguse 1960. aastal – kohe said osaleda nii mehed kui ka naised. Võistlust hakati naiste arvestuses pidama 1967. aastast. 15. veebruaril 2015 toimub 43. Tartu Maraton.
Otepää oli muistse Eesti üks tugevamaid ja tähtsamaid eestlaste linnuseid Lõuna-Eestis. 1224. aastal rajati siia Tartu piiskopile kuuluv
Eesti esimene kivikindlus, millest tänaseks on säilinud vaid mõned müürid.
Otepääd on esmakordselt Novgorodi kroonikates mainitud juba 1116. aastal
Karupea nime all. Tõrvas Vanamõisa järve ääres asub Baltimaade kõrgeim vettehüppetorn kõrgusega
11 meetrit.
Valga = valge linn Kas teadsid, et Valga linna nimi tuleneb vanast eesti sõnast «valketa», mis tähendas «valge».
«Õrn ööbik, kuhu tõttad sa»
Tuntud laul Miks on
Valga-Valka kaksiklinn,
mis ei mahu ühe riigi piiridesse? Eesti ja Läti iseseisvumisel pärast I maailmasõja lõppu muutus Valga kuuluvuse küsimus peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel S. G. Tallent. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, jagas Tallents Valga linna, poolitades linna kaardi mõõga abil kaheks. 1. aprillil 1927 jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.
on kirjutatud Otepääl. Luuletaja Gustav Wulff-Õis kirjutas luuletuse oma elukohas Otepääl Nüpli külas, kus praegu asub tema muuseum. Gustav Wulff-Õis on maetud Otepää kalmistule.
Pühajärv on 1991. aastal õnnistatud Dalai laama poolt. Pühajärv on
kõige enim maalitud loodusobjekt Eestis.
Hellenurmes asub enam kui
130aastane töötav vesiveski,
kus tänaseni jahvatatakse jahu, saab tutvuda veskitöödega ning ise valmistada ja küpsetada leiba.
Muinasjutuline talvepuhkus / 3
Vene-Napoleoni sõjas võidelnud kuulus Vene väejuht on maetud Tõrva lähedale Jõgevestele?
4 //Muinasjutuline Muinasjutulinetalvepuhkus talvepuhkus
Unikaalne loodus pakub rikkalikult võimalusi talisportlemiseks TALISPORT. Valgamaale mahuvad ära kõik talispordisõbrad ja ilmanautlejad, suusatajatestkelgutajatest niisama mürajateni välja; profisportlastest, kõrgliiga-harrastajatest, lumelauduritest, amatööridest ja niisama talilõbutsejatest rääkimata. Kümneid kilomeetreid valgustatud suusaradu, samuti ürgsed metsasalud sadade kilomeetrite pikkuste looduslike, kuid hooldatud taliteede-matkaradadega ootavad (taas)avastamist.
V
algamaa on unikaalne paik puhkuse veetmiseks ja enda vormis hoidmiseks aastaringselt. Aga talispordi unikaalseks sihtpunktiks kujundab Valgamaa just tema naturaalselt ürgne, puhas, aga ka teadlikult hooldatud loodus ning mägine multifunktsionaalsus – siin avanevad talverõõmud oma parimas valguses igaühele, vabana raskusastmest või ettevalmistusest ja kogemustest. Valgamaale tullaksegi kogema vana ja tuntut ning samas uut ja põnevat – radu, spordialasid ja paiku – avastama.
Suusaradu kogu Valgamaal Talvepealinna Otepää külje all asub mitu kõrgetasemelist talispordikeskust, kus igaüks võib end mõnusalt tunda. Kuutsemäed (www.kuutsemae.ee) või Väikest-Munamäge võib kutsuda proovimäeks või soojendusmäeks enne Alpidesse suundumist. Tehvandi (www.tehvandi.ee) on talvekeskuseks õppijatele-harjutajatele, kellest tulevikus võivad kujuneda talispordiprofid. Kääriku (www. kaariku.com) sobib ideaalselt neile, kes soovivad omapäi ja rahulikult suuremast ning linnalikumast talvekärast eemal suusaspordimõnusid nautida.
Paljudest niisugustest kohtadest, mida piirkonda sattunud külalised teavad rohkem suveajast, saavad külmakraadide ja lume tulekuga põnevad talilõbustusi pakkuvad keskused. Näiteks Otepää Wakepark Ansomäel (www.anso.ee) muutub samuti originaalseks, üllatusi täis suusakeskuseks, kus lõbutseda ja sportida slaalomimäel või nautida unikaalset trossrippesõitu. Aga ega talv vaid Otepääl ja selle lähiümbruses alla saja – Karula-Lüllemäe tervise- ja spordikeskus (www.karulatsk.ee) Valga linna külje all Karula rahvuspargi serval on loodud eelkõige tervislike eluviiside propa-
«Kui Otepää on talvise tippspordi meka, siis Tõrvas on meil pakkuda väga head kvaliteeti just rahvasportlastele,» tutvustab piirkonna talispordivõimalusi linnapea Maido Ruusmann.
Avastamisrõõmu terveks talveks Endine murdmaasuusataja Jaak Mae, kelle kodulinnaks on Otepää, peab kogu Valgamaa tuntud ja avastamist väärivaid loodusradu sobivaks mõnusa talvepuhkuse aktiivsel sisustamisel. «Tõrvas on tõesti aktiivsed inimesed ja head suusarajad,» kinnitab ta. «Ja Pühajärve serva pidi kulgev
kergliiklustee muutub ju lume tulekuga samuti nauditavaks suusarajaks,» tutvustab ta rohkeid võimalusi ja julgustab mööda maakonda talvepäevadelgi ohtralt ringi liikuma. Üle suve säilitatav eelmise talve lumi võimaldab siinseid suusakeskusi avada teistest varem ja hoida seega kauem tegevuses, samuti töötavad enamik suusakeskusi kunstlumel, mis tagab kvaliteedi, vastupidavuse ja hea libisemise kogu talveks. «Pühajärve kergliiklustee ja Tehvandi spordikeskuse võiks tõesti omavahel ära ühendada,» vaatab ta lootusrikkalt tulevikku. «Varju jäänud Kekkose spordirajale võiks ka rohkem tähelepanu pöörata,» selgitab Mae. Need, kes pelgavad profisuusatajatega samale rajale sattuda, leiavad just soovitud rahuliku tempo ja harjutamiseks sobivad võimalused Kekkose rajalt. «Sportlased aga kindlasti ei pane pahaks, kui harrastajad ja lapsed suusarajal on,» kummutab olümpialgi Eestit korduvalt esindamas käinud Mae linnalegendi, justkui oleks rajad proffide ja harrastajate vahel kuidagi ära jagatud. «Pea 90 protsenti sportlaste treeningutest on rahulikud treeningud, kus harrastajad sportlasi kuidagi ei sega.» Ta räägib, et vastupidi – igal profisportlasel on hea meel olla tunnistajaks, et suusapisik pole hääbunud ja järelkasv rõõmsalt harjutab. «Aga suusaradu on Valgamaal nii palju, et tasub uurida ning eri võimalusi ise katsetada,» julgustab Mae. «Liikumisaasta saab küll läbi, aga liikumine võiks ikka jätkuda,» muigab ta, et tervislike, liikuvate eluviiside harrastamine ei tohiks küll kunagi kampaaniate vormis toimuda, vaid mõnuga ja aastaringi.
Soojendavad spaamõnud ootavad Otepääl Talverõõmu pilgeni täis lühikeste talvepäevade lõpetuseks ning lõõgastuseks sobib hästi soe saun ja mõnus basseinivesi, võib-olla mõni kauaoodatud hoolitsus lisakski – spaasõpradele pakuvad neid võimalusi ja kvaliteeti Valgamaal nii Pühajärve spaa ja puhkekeskus kui ka Bernhard Spaa hotell. Spaasse puhkama, lõõgastuma ning vee ja looduse harmooniat nautima meelitavad kokku enam kui 50 hoolitsust, basseinid ujumiseks ja sulistamiseks, soojad saunad ning erinevad lõõgastuspaketid, romantilistest olemistest perepuhkusteni ja suuremate firmaürituste-konverentsideni välja. Vaata lähemalt www.pyhajarve.com ja www.bernhard.ee
RAIN UUSEN toimetaja
Muinasjutuline talvepuhkus / 5
geerimiseks ja tervisespordi võimaldamiseks igale huvilisele, kes Valgamaale külla sõidab või seal elab. 0,6 km pikkune valgustatud suusarada ja 15 kilomeetri jagu looduslikke suusaradu kaunitel metsateedel on igal suusa- ja matkahuvilisel võimalik terve talve kasutada. Kohapeal töötab ka snowtubing ja lumepark – sõiduvahenditeks lumetuubid, mäesuusad või lumelauad. Varustust on kaugemalt tulnutel võimalik Lüllemäel kohapealt laenutada. Ajaloolises suvituslinnas Tõrvas (www.torva.ee) leiavad ürgse looduse ning lumerõõmude nautijad samuti Eesti terviseradade (www.terviserajad.ee) hulka kuuluvad kaunid, ja pealegi valgustatud suusarajad. Kokku asub Valgamaal kuus terviserada ja Tõrvas kokku pea 30 kilomeetri jagu hooldatud suusaradu, millest 2,5 km on valgustatud – suusata-saanita või öö läbi. «Kui Otepää on talvise tippspordi meka, siis Tõrvas on meil pakkuda väga head kvaliteeti just rahvasportlastele,» tutvustab piirkonna talispordivõimalusi linnapea Maido Ruusmann. «Loodus on siin ürgselt ilus. Tõrva linn on aga kaunis ja kompaktne paik mõnusaks perepuhkuseks.» Linnapea sõnul on Tõrva heas korras suusarajad jõukohased kõikidele huvigruppidele, lastest vanemateni ja harjutajatest profisõitjateni.
«Sportlased kindlasti ei pane pahaks, kui harrastajad ja lapsed suusarajal on,» kummutab olümpialgi Eestit korduvalt esindamas käinud Mae linnalegendi, justkui oleks rajad proffide ja harrastajate vahel kuidagi ära jagatud.
6 //Muinasjutuline Muinasjutulinetalvepuhkus talvepuhkus
Mäest alla ma kindlasti sõidan, talverõõme ma rohkelt nii võidan! LIBISEV TALV. Iga-aastaste suurte suusasõprade kõrval leidub hulganisti neid talvepuhkajaid, kes tunnevad rõõmu justnimelt paljudest muudest külma ilma lõbustustest ja lumetegevustest – saanisõidust lumetuubiga allalaskmiseni, lumelaua-kelgusõidud ja niisamagi matkamine muidugi lisaks. Talvel pere ja sõpradega lustimine Valgamaal on üllatavalt mitmekülgne ja võimalusterohke. Valgustatud suusarajad, samuti ürgsed metsasalud sadade kilomeetrite pikkuste looduslike, kuid hooldatud taliteedematkaradadega ootavad (taas)avastamist.
V
algamaa talitaristu on tõeliselt puhkajasõbralik ja ligipääsetav – vaba aja veetmiseks pakutakse talvises maakonnas kümneid võimalusi, mida ühe päevaga kindlasti ära proovida ei jõuagi. Veetsin ise Valgamaal kaks täispikka päeva ja sain selle jooksul vaid aimu, mis kõik seal sügaval talveajal toimuma hakkab. Rahulikult nautimiseks ja aktiivselt puhkamiseks tuleks aega võtta vähemalt kolm-neli päeva või siis proovida erinevaid piirkondi ja talialasid erinevatel kahe-kolmepäevastel nädalavahetustel.
Lumetuubing Snowtubing ehk lumetuubing on mäest lustlikult, üksi või käsikäes allalaskmine mõnusal, kummist ümmargusel täispuhutud kelgul (mis näeb välja veidi nagu päästerõngas). Tegemist on turvalise ja lõbusa talialaga, mis eeldab mägist maastikku, mida Valgamaal leiab eri paigust. Aastal 2011 löödi Ansomäel (www.anso.ee) asuval tuubingurajal pikima sõidu rekord – 501 meetrit. «Baltimaade pikimad snowtubing-rajad asuvad Ansomäel!» reklaamib keskus oma unikaalsust veebilehel. Valga pool liikujatele sobivad hästi ka Karula-Lüllemäe tervise- ja spordikeskuse lumetuubirajad (www.karulatsk.ee), mis sellest talvest ja looduslikul lumel tööd alustavad. «Kirjutasime projekti ka kunstlumekahurite soetamiseks, aga sel aastal meile toetust ei eraldatud,» räägib keskuse juht Valev Sisov. Küllap tuleb sel talvel taevastki lund piisavalt ja looduslikul lumel on ka igati vahva talvepäeva veeta. Otepää kesklinnas asuvasse Linnamäe orgu rajatud uhke talveteemapark Winterplace (www. winterplace.ee) pakub samuti eri pikkuses tuubitamise võimalusi kogu perele ja seda koos mäkke tagasi tiriva tõstukiga.
Mäesuusad ja lumelauad
hedal esimesed puud, et saaks suuskadel mäest alla sõita. «Enamik meie personalist on mäesuusatamise või lumelaua taustaga,» tutvutab Munaka kodulehekülg. Munakas ja Kuutsemäe moodustavad Baltikumi suurima mäesuusapiirkonna: 12 valgustatud nõlva, kümme tõstukit, kolm kilomeetrit valgustatud radu, kaks lumeparki, SBX-rada, Bag Jump ning lastele tasuta Sadolini suusakool. Päeva- ja hooajapiletid kehtivad korraga mõlemas keskuses. Lustida saab ka Ansomäel (www.anso.ee/park), kus metsavahelised alad ootavad jätkuvalt freeridesuusatajaid ja laudureid. Tehvandil Neljakasemäel (www.tehvandi.ee) on talviti avatud valgustatud kelgumägi. Mäesuuskadel ja lumelaudadel saab hoogu võtta ka Karula-Lüllemäe tervise- ja spordikeskuses (www.karulatsk.ee) – suusahooajal on võimalik laenutada suuski ning kui jääolud võimaldavad, siis saab laenutada nii uiske kui ka hokivarustust, ja kätt võib siin proovida isegi vibulaskmises.
Veel talviseid tegevusi vaba aja veetmiseks Disc-Golf Tehvandil
Saanisõit ja tõukekelgud
Talvel on Tehvandil (www.tehvandi.ee) kasutusel populaarsust koguv seitsme rajaga disc-golf´i park. Kettaid saab laenutada staadionihoone administraatori käest. Disc-golf´i radasid on ka Õrus ning mujal Eestis, kuid asjatundjad peavad Tehvandi rada üheks Eesti parimaks.
Matkakorraldajad viivad soovijad Valgamaal kas lühemale või pikemale ja sportlikumale sõidule ka tõukekelguga, mis on sümbioos vana aja lumekelgust ja kaasaegsest disainist ning tehnoloogiast. «Peegelsiledal järvejääl tehtavad tõukekelgumatkad muutuvad järjest populaarsemateks ning nii mõnedki kliendid on endale soetanud pärast seda vajaliku varustuse,» muheleb Meie Liigume Matkad eestvedaja Siim Ausmees. «Tõrvas on Eesti pikimad mootorsaanirajad,» kutsub linnapea Maido Ruusmann. Tõrva Saanimatkad (www.mootorsaanid.eu) aitavad Lõuna-Eesti ja Valgamaa kaunist loodust avastada mootorsaanil – safarimatkad tagavad võimaluse näha korraga ja palju ning lubavad juurde ekstreemsuseid ja kiirust lumel. Pakkuda on üheksa erinevat marsruuti, mis erinevaid tõmbekeskusi omavahel ühendavad.
Bowling Pühajärve Spa & Puhkekeskuses on paarisajaaastase mõisatalli varemetele rajatud moodne ja valgusküllane vaba aja keskus, selle alumisel korrusel töötab tipptasemel bowling-saal, mille professionaalne meeskond on valmis tutvustama mängu algtõdesid ning -tehnikaid (www.pyhajarve.com/vaba-aeg/bowling).
Matkamine ja avastamisretked Loodusturismi (www.loodusturism.ee) eestvedaja Imre Arro aitab koos oma professionaalse, haritud ja elu ning loodust näinud tiimiga täita ka sinu ja su pere või sõprade päevad ning õhtud põnevate loodusmatkade ja avastamisretkedega, mille juurde kuuluvad alati asjakohased nõuanded, uskumatud lood elust endast ja legendid, mida lihtsalt peab teadma. Põnevust ja sportlikku-aktiivset tegevust jagub tundideks. Koostöös Meie Liigume Matkad (www.matkad.meieliigume.ee) matkakorraldajatega saavad räätsadega või suuskadega matkata kuni 50 inimest. Seega, teistmoodi seminar või elamusterohked talvepäevad on igal juhul garanteeritud. Muuhulgas võib matkakorralduse tellida kogu Eesti piires. Peamine aga on see, et lõkkel söögitegemisest või talvises rabas saadud elamustest räägitakse legende veel aastate pärast, niisamuti saanisõidust või teistest erilistest elamustest, mida talvisel Valgamaal on võimalik saada.
Otepääl asub kolm Eesti TOP 50 kuuluvat restorani Uute toiduelamuste avastamisel on sulle abiks 50 parima söögikoha edetabel, mida valivad välja toiduprofid ehk söögikohtade esindajad ise. Valgamaalt on mahtunud esiletoodute tabelisse lausa kolm. GMP Clubhotel & Pühajärve restoran (www. clubhotel.ee) – legendaarse Mai Roosna poolt projekteeritud Pühajärve restoran avati 1960. aastal. Juba siis oli see pikki aastaid Lõuna-Eesti kõige populaarsem pidutsemiskoht. Vahepeal pikalt tühjana seisnud ja nüüdseks põhjalikult renoveeritud hoones avati restoran uuesti 2009. aasta detsembris, tippu on see jõudnud lausa kahel järjestikusel aastal. Restoranis toimuvad põnevad veiniõhtud, pimeõhtusöögid ning laupäevased kontserdid. Mr Jakob (www.otepaagolf.ee/restoran-3) on kahe noore peakoka koostöös valminud restoran. Restorani à la carte menüüs segunevad Vahemere ja Põhjala köögid. Samuti ei puudu huvitavad eripakkumised hooajaliselt värskest toorainest valmistatud toitudega. Tammuri talu (www.tammuri.ee) on rajatud 19. sajandi keskpaiku, kui Pühajärve mõisnik talusid müüma hakkas. 150 aastat tegeleti siin järjepidevalt põllumajandusega. 2007. aastast asub talu vanas aidas restoran, kus kõik toimib Erki Saare dirigeerimise all – selline pisike ühemeherestoran, mille pidamine ongi talu järjepidevuse säilitamine.
Winterplace’i talvepark Huvitavaid talviseid tegevusi leiavad erinevas vanuses lapsed, noorukid ja täiskasvanud. Lustijaid ootavad erinevad atraktsioonid: snowtubing’u rajad ja laenutus, kaasaegne ja ohutu linttõstuk, valgustatud uisuväljak, kelgumägi ja laenutus, lumelinn ja iglukino. Pargi nõlvad on kaetud kunstlumega, mille tootmiseks kasutatakse tänapäeva tipptehnikat. Tegemist on kogu perele mõeldud talvesündmusega (www.winterplace.ee).
WinterWake Ansomäel Winterwake on sõitmine kaablipargis lumisel järvel lumelaua või mäesuuskadega Otepää Wakepargis (www.anso.ee) kui ka Tõrva Wakepointis (www.facebook.com/TorvaWakepoint).
Öös on rütme! Otepääl asub Eesti vanim järjest tegutsenud ööklubi Comeback (www.comeback.ee), mis peagi alustab oma 22 tegutsemisaastat. Tundub, et nimi on Lõuna-Eesti ööelu mekale hästi valitud, sest aastakümneid ongi siia ikka ja jälle tagasi tuldud. Ka talvehooajal lubab omanik Siim Kalda asjalikku ja sisukat peoprogrammi ja katkematut põnevust kõikide puhkajate-sportijate öödesse. Ka Valgamaa keskuses Valgas saab öösiti tantsu ja tralli nautida, näiteks eksootiliselt lõunamaise siseeluga ööklubis Exotica (www.clubexotica.ee). Teise valikuna leiate tantsuklubi Yes! (www.tollihostel.ee/clubyes), mis pakub tantsulõvidele erinevaid muusikastiile ja ansablite live-esinemisi.
Muinasjutuline talvepuhkus / 7
Talvepealinnast Otepääst 14 km kaugusel Otepää kõrgustikul asub looduskaunis Kuutse mägi. Aastate jooksul on tekkinud siia populaarne vaba aja veetmise paik, mis Kuutsemäe puhkekeskuse (www.kuutsemae.ee) nime all tegutseb juba 1991. aasta algusest ning on tuntud aktiivse vaba aja veetmise ja sportimise paigana nii talvel kui suvel. Kuutsemäel alustati mäesuusatamisega 1970. aastatel. Eri raskusastmega slaalomirajad on tänini üks põhilisi puhkekeskuse tõmbenumbreid, samas areneb ja täiustub aasta-aastalt ka Kuutsemäe lumepark kui märk talvespordi muutustest ja otsingutest ajas. Kuutsemäel saab laenutada kogu nõlvadel vajatavat talispordivarustust. Kuutsemäe õeke, Väike Munamägi, (www.munakas.ee) on samuti talve tulekuks valmis ja ootab laskujaid – Väike-Munamägi on nimelt Eesti vanim mäesuusamägi. Väidetavalt langetati juba 1947. aastal praeguse nn vana sportnõlva asukoha lä-
8 / Muinasjutuline talvepuhkus
Muinasjutuline talvepuhkus / 9
10 / Muinasjutuline talvepuhkus
LOSSID. Valgamaal asuvad Sangaste ja Taagepera lossid on maakonna säravad pärlid, mis ürgse looduse rüppe heitnuna meelitavad ligi romantikuid, jahipõnevil seltskondi ja teiste unikaalsete elamuste kütte.
Sangaste loss.
Kui vaid seinad sosistada suudaksid ...
S
angaste ja Taagepera eriilmelised, kuid põneva olemisega lossid asuvad teineteisest vaid tunnise autosõidu kaugusel. Kuigi kumbki lossidest on pärit eri sajanditest ja ehitatud erinevas stiilis, kannavad nad täna auga mitut sarnast funktsiooni – olla pulmaliste lemmikpidupaigaks ja koondada jahindusest huvitunuid. Taagepera on viimane Eestimaa mõis, mis asub kaugel Lätimaa piiril, rohkem kui kaks ja poolsada kilomeetrit Tallinnast. Taageperast edasi algavad ürgmetsad ja paksud laaned täis salapära ja luulet. Loss oma 40-meetrise torniga meenutab keskaegset linnust; ebasümmeetrilise liigendatud kuju ja eri kõrguste osade abil on saavutatud väga elav, maaliline üldilme. Taagepera loss (www.taagepera.eu) on üks paremini säilinud juugendstiilis mõisahooneid Eestis. Võimsa juugendstiilis lossi lasi oma elupaigaks ehitada parun Hugo von Stryk juba rohkem kui sada aastat tagasi. Mõisahoone ehitus kestis 1907–1912. Legend räägib, et lossi torn ehitati nii kõrge seepärast, et lossiperemees Hugo armastas oma abikaasat väga, ning soovis, et naine saaks imetleda nii päikesetõusu kui selle loojumist. Lisaks sai ka tornist ülevaate sellest, kuidas töötas põllul talurahvas.
Tänaseks on loss uuenduskuuri läbinud ning on külastajate seas tuntud nii jahilossina kui ka Eesti parima pulmakohana. Taageperas korraldatakse jahte 9000-hektarilisel jahipiirkonnal juba aastast 1993. Puutumatutes metsades liigub põtru, hirvesid, metssigu, hunte, ilveseid kui ka väiksemaid ulukeid. Metsaskäigu korraldab jahihärra Indrek Valner, kes omab jahinduses pikaajalist kogemust. Talvel algab jaht varavalges. Pulmi peetakse aga ikka klassikaliselt – õhtuhämarusest varavalgeni! Taagepera loss on eriline paik – siin põimub elegantsus ja maamiljöö, mistõttu saab suuri tähtpäevi – näiteks pulmi – pidada lossis kas suurejooneliselt suure seltskonna saatel või siis intiimselt ja privaatselt, kahekesi. Lossihoone kahel korrusel on avarad saalid ja 32 omanäolist lossituba, millest neli on luksuslikud sviidid. Kokku on võimalik majutada 100–150 külalist. Iga sündmuse, peo või tähtpäeva õnnestumises on suur roll paljudel pisidetailidel, millele oskavad tähelepanu pöörata ja lahendamisega aidata mõisavalitseja koos oma töötajatega. Taagepera loss on valitud viimasel kuuel aastal Eesti parimaks pulmakohaks.
Solvangust sündinud loss Kui Sangaste viimane mõisahärra F. G. M. von Berg (1845–1938) pärast isa surma 1866. aastal Sangaste mõisa majapidamise üle võttis, elati XVIII sajandil ehitatud härrastemajas, mis oli praegusest lossist umbes sada meetrit loodes. Legendi järgi võlgneb loss oma olemasolu krahvile noorpõlves osaks saanud solvangule. Nimelt olevat ta Inglismaal ühe krahvi tütart kosida püüdes saanud loodetud äiapapalt vastuse: «Mina oma tütart metslasele Venemaalt ei anna!». Niisiis otsustas noor Berg ehitada uue mõisahoone (www.sangasteloss.com). Eeskujuks olid talle Inglismaal nähtud lossid – Berg oli külastanud ka kuningalosse Windsoris ja Balmoralis. Bergi ideed viis ellu Tallinna arhitekt Otto Pius Hippius. Berg soovis tõelist lossi suurte tubadega ning igal toal pidid olema erinevad aknad. Ehitustööd kestsid aastail 1874–1881. Algselt oli lossis 99 ruumi, sest 100 ja enam ruumi tohtis olla vaid tsaaril. Hilisemate pioneerilaagri-aegsete ümberehituste ja rekonstrueerimiste käigus oli tube lossis koos abiruumidega aga lausa 149. Lossi peasissekäiku rõhutab ilma langevõre, rippsilla ja kaitsekraavita väravatorn, mille all on kaarsambaile tuginev varikoda. Selle ehitamisel on saavutatud omapärane akustiline efekt –
Allee Lossi pargis olev kuju on pühendatud Taagepera viimasele mõisnikule Hugo von Strykile.
ametikepp, mis on säilinud tänaseni. Teiste seas on Taagepera riigivanemaks olnud ka kuulus näitekirjanik Hugo Raudsepp ja kunstnik Ott Kangilaski.
sanatooriumihoone
HUGo kuju
era
Tallinna värav
Endine mõisa koolimaja
Taagepera loss
Kutsari maja Linnumaja
Sauna maja
Taagepera Külaseltsi hoone
(endine pumbahoone)
(mõisatall)
Vesiveski Aedniku Taagepera küla kaart. Autor: Valdek Alber maja turismitalu
Moonakate majad
Taagepera veskijärv
Ujumisvõimalus
Puhkekoht ja varjualune
Kui sulle meeldib kunstiga tegeleda,
tornideni. lossi on teretulnud kuni 150 külalisega pulmad Mõisa territooriumil saab vaadata lossi, ringja peod. Peolaua katab lossirestoran, külalised taagepera-tündre talli, meiereid,tee talli, aita ja veetorni ning lossi saavad puhkama heita aga 16 numbritoaga (mataga asuvat dendroparki. hutab koos lisakohtadega kuni 70 inimest) losMõlemas mõisas on võimalik läbi viia semisihotellis või hostelis, kus on magamisasemeid era jahipiirkond nare ja koolitusi, mis pakuvad mõnusat sümkokku 45 inimesele. uuruses Taagepera rendijahipiirkonnas bioosi tööst ja puhkusest. Mõttelendu sooelt jahiturismiteenuseid OÜ Tündre. Tündre järv emus alates 1993. aastast erinevate puhkus ja puhkekohad dustavad imekaunis loodus ning ajalooline Tegevusteküllane miseks. Lähtuvalt seltskonna suurusest ja (8km) mõisamiljöö. Keha ja vaimu aitavad ergutada Juba Sangaste lossis ringi uitamine võtab oma akse nii torni- kui ajujahti. Taageperast 8 km kaugusel oleva Tündre järve äärest maitsvad söögid ja kohvipausid. Magusat und aja ja pakub ahhaa- ja ohhoo-üllatusi siin ning leiab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt rajatud saate nautida unikaalses lossitoas. portree lossi seira.eu/jahindusseal. Bergi interaktiivselt särav kaks puhkekohta, mis sobivad nii pikniku pidamiseks kui Mõisa 591 Tartemik OÜviljakuivati pakub piirkonnas ööbijatele nal viskab vimkasid ja eeldab telkimiseks. seetõttu rahulik@mail.ee ka tõetruude jahimeheretkede kogemust, mis ku jälgimist. sisaldab looduses viibimist koos jahimeesteLossis on vaatamist väärt gooti stiilis fuaga, ohtralt jahimeeste lugusid ja jahimeheeinet jee, esimese korruse uhked peosaalid ja inglise lõkke ääres, loomade vaatlust ja toitmist, isegi stiilis jahisaal. Teisel korrusel osaliselt säilinud loomade öövaatlust, võimalust pidada fotojahti mööbliga endine raamatukogu ja Rukkituba – ning tegeleda ammulaskmisega. kunagises piljardisaalis on seintel väljapanek Sangaste lossi lähedal asuvas Rüütli talus mõisahärra ja lossi ehitaja Friedrich Georg Mag-
Eesti rukis jõudis Sangastest laia maailma Sangaste Rukkiküla (www.sangasterukkikyla.eu) on küngaste ja viljapõldude vahel asuv väike armas külake, kus hõljub omaküpsetatud sooja leiva lõhn ning seal tutvustatakse külalistele üksmeelselt Sangaste mõisa ja rukki lugu, ehedat loodust ja kohalikku elu. Rukkiküla on toimivaks koostöövõrgustikuks tervele piirkonnale – kokku on koondunud erinevad vaatamisväärsused, restoranid, majutusasutused, turismitalud, toidutalud, käsitöömeistrid, giidid, jahimehed, matka- ja retkekorraldajad ning põllumehed. Näiteks pakub Sangaste loss soovijaile koduloolist väikebussiga ekskursiooni «Rukkikrahvi radadel» – selle käigus külastatakse Sangaste kirikut, käiakse krahvi haual, ronitakse Harimäe vaatetorni ja võetakse ette palju muudki põnevat rukkiga seotut (kestus kaks tundi). Sangaste Rukki Majas (www.rukkimaja.ee) tegutseb ühes külalistemajaga ka unikaalne rukkirestoran, mille eesmärgiks on näidata Eesti rahvusvilja rukki mitmekülgsust, toitudes kasutatakse rukki kõrval ka Sangaste Rukkiküla tootjate saadusi – näiteks Kurevere küüslaugutooteid ja Sangaste mett.
Endine kõrtsihoone ja puidutöökoda (kivimäe turismitalu)
Endine saeveski
lu asub rohkem kui 175 aasta vanuses siis külasta Taagepera kunstitalli, kus on a mõisa kõrtsihoones, kus on säilinud võimalik harrastada erinevaid käsitööliike. unne tänu paksudele telliskiviseintele nus von Bergi elust ja rukki aretamisest, läbi ühes nurgas sosinal öeldu on selgesti kuulda Hoonest on välja d laepalkidele. Kokku on turismitalus kujunenud Taagepera MOONAKATE maja aga kolmanda korruse pääseb vaatetorni. vastasnurgas. küla keskus, kus kokku ööbida kuni 35 inimest; peolaudu muuhulgas saab tutvuda 0 inimesele. Kivimäel on võimalik okupatsiooni korralÖöbijatele pakutakse ka unikaalset Nõukogude algperioodil kasuka küla ajalooga.lossiseminare ja nõupidamisi koos kohvipauekskursiooni, mille käigus tutvutakse Sangastati lossi aga hoopis heinaküünina. Täna tegutisega. mõisa karjakastell õimalik kasutada eraldi sauna kooshotelli ja restoranina(oü te lossi kõikide ruumidega – ka salajastega! – sebkaSangaste pärl ning on Tündre) Suvisel ajal on võimalik ööbida privaatkeldrikatakombidest kuni katusekambrite ja samuti populaarne pulmaja peokoht. Sangaste umajades.
m.ee 252 sm.ee
taagepera-ala maantee
tektiks oli sakslane Ancis Stupelis. Väg ilmestavad kaks hii gas paikneb sihvaka kõrgusele. Mõisahoo mine kõrge künka o kuid algselt oli see k Enamik ajalooli tänaseni ja need pa väärivad lossi vahe laudahoonega ääris kõrtsihoone, vesive vati. Lossipargis asu 1947. aastal ja oli k Taagepera külas nuseid Taagepera l piirkond ja loodustu nitlusega ürituste l nautida mitmekesis dest või käia jahil. Tere tulemast Ta
Muinasjutuline talvepuhkus / 11
oua klanna, mmata ja d kanda. pul olev hoopis yki a Annan Stryk, st liinist keeles
Valitseja maja
Taagepera mõisapargis kasvab Eesti suurim hiigelelupuu mille rinnaümbermõõt on 218 cm ja kõrgus hakkab liginema 25 meetrile. Kas leiate puu pargist üles?
Mu
Mulgimaa ajaloolis Sakala muinasmaak jandi, Valga ja Pärnu Mulgimaal asub 11 Taagepera loss on eriline paikViljandi – maakonnas siin põimuvad elegantsus neb ja Sooglemäe tal mulgi kultuuri säil maamiljöö, mistõttu saab suuri Mulgimaa kohta lei tähtpäevi, näiteks pulmi, pidada Mulgi keel on v lossis kas suurejooneliselt rohke jaid. Tänapäeval pee seltskonna saatel või siis intiimselt jajasetu keelt.
privaatselt, kahekesi.
õh
asub harjutusväljak ning vibujahi püsirada. Pikkvibukoolitus ja vibulaskmine toimub kas harjutusväljakul, metsas püsirajal või vajadusel sealgi, Taagepera puhkepiirkonna kaardi valmistamist on rahastatud kus viibib sinu seltskond. Teenus sisaldab enne LEADER programmist Valgamaa Partnerluskogu heakskiidul. Käesolevvibu trükisja onvarustuse autorikaitse objekt ja selle mistahes rajale minekut tutvustust ning vormis kasutamine või levitamine ilma MTÜ Taagepera Arenloata on keelatud. väljakuldus harjutamist, et omandada vibulaskmise Trükise valmistaja on MTÜ ABC Arendus. algteadmised, samuti räägitakse ohutusest. Treeneriks lausa Eesti meister vibulaskmises! Programm kestab kokku kuni 2,5 tundi. Nii Sangastes kui ka Taageperes on pererahvas hästi informeeritud ja abivalmis, et just sinule sobivaim tegevusteküllane puhkusepakett kokku nõeluda – lustlikest, arendavatest ja unikaalsetest tegevustest sooja sauna, kultuuriõhtu ja maitsvate roogadeni välja. RAIN UUSEN, toimetaja
Ho Ta “v ar O “s ka as m m Ta tä to eh
12 / Muinasjutuline talvepuhkus
Lõbus ja sportlik saunasuhtlus toob rahva kokku ja soojendab hinge ning keha SAAB SOOJA JA KÜLMA. Otepääl toimub aasta alguses juba kuuendat korda Euroopa Saunamaraton. Eelmisel aastal oli stardis 170 võistkonda ligi 700 saunalisega. Kiireim võistkond läbis maratoni 2 tunni ja 29 minutiga. Head sauna saab Valgamaal aga talv läbi. Valgamaal peetakse sauna sportlike talverõõmude lahutamatuks osaks – just seetõttu on aastaid tagasi ellu kutsutud ainulaade saunamaraton, mis on võitnud sadu fänne ja toonud kokku rõõmsaid osalejaid. Uue aasta alguses kuuendat korda toimuval Saunamaratonil tuleb 4-liikmelistel võistkondadel läbida üle 20 erineva saunakoha, käia jääaukudes ning kümblustünnides. Välja jagatakse kolm esikohta kiirematele ning hulgaliselt muid auhindu. Mullu osales Saunamaratonil rohkearvuliselt ka välisvõistkondi – külalisi oli Saksamaalt, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Lätist, Venemaalt, Rootsist, Norrast ja mujaltki. Võistles ka USA saatkonna meeskond eesotsas saadiku Jeffrey Leviniga. Saunamaraton Otepääl toimub 22. veebruaril 2015. Registreerimine algab 22. jaanuaril ja kestab kuni 10. veebruarini.
Talvepäev lõpeb ikka saunas Erinevate saunade valik on maakonnas aga oluliselt laiem ning mõnegi sauna kohta on külastajate meenutustesse salvestunud põnevaid legende ja saunalugusid. Legendaarne Kekkose saun Kääriku järve kaldal pakub meeldivat lõõgastust talvepuhkust nautivatele peredele ja seltskondadele. Enesestmõistetavana on vähemalt üks või isegi mitu sauna iga majutusettevõtte juures, nii
et huvilistel on võimalik mõnuleda suitsu-, leili-, vene- või soome saunas. Sportimise või õues matkamise ajaks on võimalik nii Tehvandil kui Käärikul jätta oma asjad riietusruumi lukustatavasse kappi ning suusarajalt naastes saab võtta korraliku leili ja enne teele asumist end puhtaks pesta. See on väga sobilik just neile, kes tahaksid Otepääle ainult trenni tegema tulla. Kellel Valgamaa talves tõeline saunapisik külmadel õhtutel soojaga ühes sisse poeb, see võib pärast puhkust enda isikliku saunaga koju tagasi sõita.
Toru- ja tünnisaunad igaühele Juba kümme aastat valmistatakse Valgamaal Sihval puidust kümblustünne, aastate jooksul on Lemmik Mees OÜ (www.lemmikmees.ee) tootevalik aga saunasõprade ja muidu mõnulejate rõõmuks oluliselt laienenud – nii on lisandunud valikusse ka erineva kujuga leiliruumid ja torusaunad. «Tänu tootmise paindlikkusele suudame vastu tulla tellijate erisoovidele,» lubatakse ettevõtte veebilehel. Tünnisaunaks kutsutakse rahvasuus nii kümblustünni kui ka püstist sauna – leiliruumi –, samuti pikalisauna ehk torusauna. «Heal tünnisaunal ikka mitu nime, ühtmoodi mõnusad ajaviited on nad aga kõik.»
Torusaun on asendamatu saunamõnude nautijale, kui pole võimalik tavasauna ehitada; kümblustünn on lõõgastav ajaviide – selle mõnusid saab nautida igal aasta-ajal. Tünnisaunaks nimetab ettevõte ise püstist sauna ehk leiliruumi, pikali asetsevat tünnisauna kutsutakse ametlikult torusaunaks ja veega tünnisauna kümblustünniks. «Kõiki liiki tünnisaunu valmistame kliendi soove arvestades: kümblustünne kas sisese või välise ahjuga, torusaunu kas ühe-, kahe- või kolmeruumilisi.» Kõik tünnisaunad on kohe kasutusvalmis ning pakuvad suurepärast meelelahutust nii pisikesele perele kui ka suuremale seltskonnale, pühitsemaks tähtpäevi või veetmaks nädalalõppu. Torusaun on asendamatu saunamõnude armastajatele, kui pole võimalik tavasauna ehitada, kümblustünn on lõõgastav ajaviide – selle mõnusid saab nautida igal aastaajal. Saunamõnusid võite lumes sumpamisele ja suusapuhkusele vahelduseks nautida ka Valgamaa mõlemas spaas – nii Pühajärve SPAs kui ka Bernhardis. Rain Uusen, toimetaja
Unikaalsete laserrelvadega rollimängud panevad vere keema ja sinu kaitse-ründe-võimekuse proovile vabas looduses.
Muinasjutuline talvepuhkus / 13
MILITAARAJALUGU. Militaarne teemapark Valga kesklinnas koosneb kahest osast – muuseumist ja välinäitustest, mille juurde pakutakse põnevaid, interaktiivseid ja liikumist võimaldavaid tegevusi ning lisateenuseid. Muuseumis tutvustavad oma ajalugu ja tänapäevaseid tegemisi Eesti Kaitsevägi, Eesti Kaitseliit, KAPO, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti ja Läti päästeteenistused ning Läti politsei.
Kopterisimulatsioonist nutilahinguteni
M
ilitaarset teemaparki ja muuseumi haldab sihtasutus Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon (www. isamaalinemuuseum.ee, VIKP), selle välinäitustel saab vaadata erinevat sõjatehnikat: tanki, soomukeid, mitmes suuruses kahureid. Lisaks on väljapanekus eriotstarbelised veoautod, väliköögid ja palju muud ka oma käega katsutavad.
Laskume metsavendade punkrisse Kuigi militaarteemaga seotu võib kõlada võõralt ja ohtlikult, on riigi kaitsmise teemad teravalt õhus igapäevaselt – sellel on oma konkreetne arenguspetsiifika ja tehnoloogiline ajalugu. VIKPi teemapark pole seetõttu köitega eraldatud aladest koosnev väljapanek, vaid tõeliselt interaktiivne keskus, kus on asjatundjate abil lihtne mõista sõja hävitavat jõudu, riigikaitselisi põhimõtteid ja murekohti. «Minu eesmärk pole kunagi olnud kasvatada kellestki militariste,» kinnitab teemapargi giid ja selgitab, et just niisuguses reaalset masinavärki presenteerivas keskkonnas muutuvad õpilased tähelepanelikuks, kui nendega kõnelda. Teemapargis võib ronida metsavenna punkrisse ja simulatsiooniga helikopterisse Mi-8, proovida osavust ja kiirust militaarsel takistusrajal koos 50 meetri pikkuse õhulennuga, istuda
püstkojas lõkke ääres, kiikuda linna suurimal kiigel ning pidada piknikut. Metsavenna punker on ehitatud tuntud endise metsavenna Alfred Käärmanni õpetuse järgi talvepunkriks, mida saab vajadusel ka soojaks kütta. Selle seest leiab tüüpilise sisustuse – lihtsa ja karmi, mis ei tekita metsaelust väärarusaamu. Ettetellijatele pakutakse metsavennarituaali, mis paneb ka raudmeestel põsed õhetama ja silma särama. Väsinutele pakutakse ehtsat narimajutust, huvilised võivad öö punkris veeta. Tellimisel korraldatakse väljasõite Vabadussõja ja II Maailmasõja lahingupaikadesse LõunaEestis ja Põhja-Lätis. «Seega võib meie tegevused ja teenused kokku võtta ühe lausega: «Puhka militaarselt!», ütleb giid ja kutsub kõiki Valka korraldama seminare, motivatsioonipäevi ja niisama laagreid.
Tegevusi terveks päevaks Muuseumis asuv ohutu laskesimulaator pakub võimalust käeharjutamiseks ka väga noortele laskespordisõpradele, kuid militaarhuvidega vanaemad-vanaisadki on oodatud laskesimulaatoril oma osavust proovima. Unikaalsete laserrelvadega rollimängud panevad vere keema ja sinu kaitse-ründe-võimekuse
proovile vabas looduses. Kinnitad andurrihmad ümber pea, võtad relva kätte ja kujutadki end kas linnalahingusse, kõrbesõtta või kaevikusse varjudes metsamärulisse. «Seda mängu naudivad kõik,» sõnab giid. Territooriumil paiknev ronimissein on nagu elu ise – tee viib üles ja alla. Siin saad ise oma raja valida: kas punase, sinise, kollase või rohelisega. Igal värvil on erinevad raskusastmed. Samas pakutakse võimalust erineva sõjatehnikaga sõita territooriumil ja kaugemalgi. Võimalik on tellida sõitu politseisoomukil, USA päritolu veoautol Kaiser ning sõjaväedžiibis. Lühikesed sõidud sõjamasinatel toimuvad sohvriga teemapargi maa-alal, pikemad aga Valgast 30 kilomeetri kaugusel Väikese Emajõe ääres Käre lahingupaigas, kus ootavad ees ehtsad II Maailmasõja aegsed kaevikud ning soovi korral rollimängud koos sõdurisupi nautimisega. «Õpetame orienteeruma ning ellu jääma metsas ja kasutama sõduri maskeerimisvärve. Kõige lõpuks pakume maastikusõitu Kraz-iga – ikka kord nina, kord saba üleval. See on elamus, mis võtab jalad värisema.»
Rain UUsen toimetaja
DETSEMBER ▶ 12.-13.12.2014
Leigo talu
▶ 30.12.2014
Jõuluõhtu peredele koos Ponimaa külastusega
14
/ Muinasjutuline talvepuhkus
OTEPÄÄ JA VALGAMAA TALVE
▶ 13.12.2014
Perepäevale tulijad saavad talvist loodust nautida ja kelgutada, koos Lumehelbekesega kuusekaunistusi ja piparkooke teha, nautida maitsvat õhtusööki ja järgmisel päeval Ponimaal ponisid paitada ja nendega ratsutada.
JAANUAR
www.leigo.ee
▶ 10.01.2015
Ööklubis Comeback: WinterLive & Terminaator! www.comeback. ee / facebook.com/ clubcomeback ▶ 25.01-04.02.2015
Tehvandi staadionil toimuv IBU (International Biathlon Union) sarja kuuluv laskesuusatamise võistlus, kust võtavad osa sportlased üle kogu maailma nii individuaal- kui võistkondlikel aladel. www.biathlon.ee
Valga
Valga Kultuuri- ja huvialakeskuses www.valgakultuurikeskus.ee ▶ 17.-18.01.2015
▶ 19.-22.12.2014 Tõrva
Otepää
FIS murdmaasuusatamise MK etapp Otepääl
Tõrva jõululaat Kontakt: Pille Ilisson
Veebruar ▶ 01.02.2015
▶ 21.-22.12.2015 Otepää
Otepää Talvepealinna avamine
Talvine jooksuüritus kuhu on oodatud jooksusõbrad Eestist ja kaugemalt. Start antakse Paju lahingu mälestusmärgi juurest. Distantsi pikkus on ca 8 km ja see kulgeb mööda Tartu–Valga maanteed, Valga piires piki J. Kuperjanovi tänavat Valga Vabadussõja samba juurde. Sündmusega soovitakse edendada jooksuning liikumisharrastust. www.valgasport.ee
www.owc.ee ▶ 16. / 17.01.2015
Otepää
Tartu Maratoni 55. juubel Tartu – Kääriku suusasõit 16.01 ja retrosõit TehvandiMatu-Tehvandi 17.01. «Pidu Suusabaasis» Otepää Kultuurikeskuses www.tartumaraton.ee
Paju - Valga
22. Paju lahingu aastapäeva jooks
Murdmaasuusatamise individuaalne klassikasprint ja vabatehnika sprinditeade
(5302 41 10)
Otepää
Euroopa MV laskesuusatamises
stuudio Joy talvekontsert «Salapärase täheöö soovid»
Talvehooaja avalöök ööklubis Comeback. Tanel Padar ja The Sun live!
Talvepealinna avamispidustused algavad 21.12 kell 11 Otepää keskväljakul talvelaadaga, mille kestel toimuvad jõulukuuse all meeleolukad kontserdid. Kell 14 saavad kuuse all kokku jõuluvanad, kell 16 algab suur seagrillimine. 22.12 kell 1.02 algab talv ja pealinn Tallinn ning sügispealinn Narva annavad valitsemissaua üle Otepääle. Pidustused päädivad suure tule-ja valgusshow´ga www.otepaa.ee
Otepää
www.torva.ee
Otepää
www.comeback.ee facebook.com/clubcomeback
▶ 24.01.2015
Aastalõpu kontsert Tõrva KirikKammersaalis koos ansambliga «Kuninglik kvintett»
Talvehooaja avalöök ööklubis Comeback
▶ 27.12.2014
Tõrva
▶ 06.02.2015
Pühajärve
III Eesti Talveöölaulupidu
Valga Kultuuri- ja huvialakeskuses
Talvine kalapüügivõistlus «Tõrva Tirk»
Veebruari esimesel reedel leiab aset traditsiooniline Talveöölaulupidu. Otepääl toimuv Eesti Talveöölaulupidu 2015 pakub vaheldust traditsioonilistele Otepää talispordivõimalustele ning muudab talve värvikamaks ja atraktiivsemaks. Talveöölaulupeole on oodatud muusikahuvilised üle Eesti. Korraldajad kutsuvad kõiki huvilisi üritusel kaasa lööma. Talvine laulupidu saab alguse mõnesajameetrise kooride rongkäiguga Pühajärve lauluväljakule.
www.valgakultuurikeskus.ee
Kontakt: Pille Ilisson (53 02 41 10)
www.facebook.com/ OtepaaEvents
▶ 24.01.2015
Kungla muusikalitrupi esietendus «Robin Hood»
Valga
MTÜ Kungla muusikalitrupi 10. tegevusaastat tähistav kontsert – etendus «Las meid muudab aeg»
Valga
Valga Kultuuri- ja huvialakeskuses www.valgakultuurikeskus.ee ▶ 24.01.2015
Tõrva, Riiska järv
SÜNDMUSED 2014/2015 ▶ 08.02.2015
Otepää
▶ 22.02.2015
4. Tartu Teatemaraton ja Tartu Maratoni avatud raja sõit.
Otepää
43. Tartu Maraton Tartu Maraton on Ida-Euroopa suurim omataoline ning selle rada peavad asjatundjad üheks kaunimaks ja huvitavamaks kogu maailmas. Meeleolukas spordipidu toob igal aastal kokku ligikaudu 10 000 osalejat. Täiskasvanutel on võimalus valida 63 ja 31 km pikkuse distantsi vahel ning nooremate pereliikmete seas on populaarsed lastesõidud. Tartu Maraton kuulub rahvusvahelisse pikamaasuusatajate sarja Worldloppet. www.tartumaraton.ee
▶ 24.02.2014
▶ 08.03.2015
Kääriku
Saunamaraton
Kekkose 21. suusasõit
Saunamaratonile registreerunud võistkondadel on eesmärgiks läbida 6 tunni jooksul võimalikult palju Otepää ümbruskonna saunu.
Talviseks traditsiooniks saanud suusaüritus toimub juba 21. korda Kääriku Spordikeskuses 14 km pikkusel Kekkose suusarajal klassikalises stiilis. Kekkose rada on oma nime saanud Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni järgi, kes külastas 1964. aasta märtsikuus toimunud legendaarse Eesti visiidi ajal ka Käärikut. President matkas tol korral 17 kilomeetrisel suusarajal ning veetis õhtu Kääriku spordibaasis. Seda külaskäiku meenutab peale suusaradade veel kuulus Kekkose saun, mis alati peale võistlust suusatajate käsutuses on.
wwww.otepaa.ee
www.tartumaraton.ee
▶ 15.02.2015
Otepää
Valga
Militaarteemapark –
muuseumi territooriumil (Pikk tn 16A) Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud perepäev. TASUTA! www.isamaalinemuuseum.ee
www.kaariku.com
Muinasjutuline talvepuhkus / 15
Märts
16 / Muinasjutuline talvepuhkus
Rahva lemmik, suusasportlane
JaaK Mae
Valgamaad võib pidada talialade harrastamise tõeliselt organiseeritud keskuseks, aktiivse puhkuse parimaks regiooniks Eestis.
Valgamaal on suusa- ja üldse talvehuvilistele suur valik tegevusi nii ajaveetmiseks kui ka asjalikuks sporditegemiseks. Kui Otepääd, kus ma elan, nähakse eelkõige mõnusa treening- ja võistluspaigana, saab siin ka niisama tervisesporti nautida. Otepää matkarada on näiteks kümne kilomeetri pikkune ring. Kuigi vahel nõnda arvatakse, siis ei pane sportlased õigupoolest pahaks, kui harrastajad ja lapsed rajal on. Pea 90 protsenti profisportlaste treeningutest on tegelikult väga rahulikud, kus harrastajad sportlasi mitte kuidagi ei sega – ilusti saab ühel ja samal rajal sõidetud. Aga siinse piirkonna tõeline pluss on mitmekülgsus – treening- ja võistlusradadele lisaks leidub mitmeid valikuvõimalusi kõigile talve-, lume- ja spordihuvilistele. Meil on Tehvandi matkaring, maratonirada, Kekkose rada või siis näiteks Pühajärve kergliiklustee, mis muutub samuti talvel suusarajaks. Ja talv tuleb siinkandis tõeliselt varakult – üle suve hoitud eelmise talve lumest saavad suusarajad vajadusel lumekatte aegsasti, esimeste külmade saabudes. Kes soovib aga rahulikumalt pereringis sportida, need leiavad Karulast ja Tõrvast hästi hooldatud suusarajad. Tõrvas on aktiivsed inimesed ja tõesti head suusarajad. Aga suusaradu leidub Valgamaal veelgi – tasub uurida ja eri võimalusi katsetada. Tegelikult on www.terviserajad.ee veebis alati ka värske info lumeolude ja ilma kohta olemas. Liikumisaasta saab küll kohe läbi, aga liikumist ei tohiks unarusse jätta ka uuel aastal. Ega liikumine pole ju ainult murdmaasuusatamine – näiteks Väike
Munamägi on taas avatud, sinna on teretulnud ka lumelaudurid, samuti ootab otse Otepää kesklinnas uus Winterplace’i talvepark talvesõpru: üllatades lumetuubimise mitmekülgsete võimalustega tervele perele.
PLaneeRi OMa TaLVeReis VaLGaMaaLe aeGsasTi:
Puudu on meil siinkandis veel vaid ekstreem-
www.valgamaa.ee
spordi- ja lumelauapark, aga sellegi ideekavandid on juba olemas – nii et Valgamaad võib pidada talialade harrastamise tõeliselt organiseeritud keskuseks, aktiivse puhkuse parimaks regiooniks Eestis. Tegevust jagub siin kõigile ja rohkem kui üheks päevaks.
www.otepaa.eu