Vastutustundlik ettevõtlus 16. mai 2018 by Postimees

TEEMALEHES:

VAIDO PADUMÄE:

Vastutustundlikkus tagab konkurentsivõime. LK 3 Hankijad ei saa mõelda enam ainult hinnale. LK 4–5 Uue aja juhid väärtustavad tööjõudu. LK 6–7 Paindlik töösuhe mõjub noortele motiveerivalt. LK 8

Töötaja on ressurss, kellel on vaba valik ja vabad võimalused. LK 8

VASTUTUSTUNDLIK

ETTEVÕTLUS

TEEMALEHT 16. MAI 2018

TEGELIKKUS. Kilekottide asemel riidest kottide kasutamine, kaugelt imporditule kodumaise eelistamine, ostmine vastavalt vajadusele – need on vaid mõned tegevused, mis muudavad meie tarbimise vastutustundlikumaks. Teoorias tundub see lihtne, kuid praktikas ...

Miks on nii raske tarbida vastutustundlikult? Maria Joost reporter

teadlikkus

elmise aasta lõpus Kantar Emori läbiviidud uuringust selgus, et kuigi 90% inimesi eelistab oma hoiakutes kodumaist kaupa, moodustab eestimaine kaup ainult 60% meie toidukorvist. Inimesed tahavad toetada kodumaist tööstust, kuid kusagil teel kaubalettide juurest kassadeni otsus muutub ja ostukorvi jõuab Eesti forellifilee asemel Norrast kaubalaevadega toodud forell. Selveri juht Kristi Lomp ütles pressiüritusel aasta alguses, et kuigi tarbijad eelistavad kodumaist kaupa, tehakse otsused siiski enamasti hinna järgi. «Kui eestimaise toote kõrval on letis odavam sama kategooria importtoode, siis osa peab tegema otsuse siiski rahakoti võimalusi arvestades,» sõnas Lomp. Puu- ja juurvilja puhul on aga pilt veidi teistsugu-

Väljaande toetajad

ne. Nimelt eelistavad kliendid kodumaist, kuid valik jääb pigem toote saadavuse taha. Odavam toode võib tunduda küll rahakotisõbralikum, kuid maksta kallist hinda keskkonnale ja tarbija tervisele.

Vastutustundlik tootmine nõuab rohkem mõtlemist Veterinaarravimite ja -toodete hulgimüüja Dimedium AS turundusjuhi Livia Ränksoni sõnul ei pruugi keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult toodetud tooted tarbijale alati kõige odavamad olla. «Leiame, et just müüjate ja tootjate teha on selgitustöö – mis eeliseid toode odavama alternatiivi ees omab või panna tarbija mõtlema, millist mõju avaldab tema tehtud valik,» sõnas ta. «Värske ja kvaliteetne kodumaine toit meie igapäevasel laual ei ole enesestmõistetav, vaid luksus, mis nõuab vastutustundlikku suhtumist.» Ränksoni sõnul töötab nende ettevõte iga päev selle nimel, et Eesti põllud oleksid viljakad, loomad terved ja meie lapselapsed sööksid kodumaist tervislikku toitu. «Tootesortimendi valikud teeme kaalutletult ja tead-

likult partnerite seast üle maailma, pidades silmas võimalikult väikest ökoloogilist jalajälge, jätkusuutlikkust ja sobivust meie loomadele ja kliimasse,» märkis ta. Vastutustundlik tarbimine tarbijakaitseameti vaatenurgast on eelkõige tark tarbimine ehk enne tehinguid sõlmides mõtleb tarbija läbi oma vajadused, ent ka õigused ja kohustused.

Müüjate ja tootjate teha on selgitustöö – mis eeliseid toode odavama alternatiivi ees omab. «Koondina võiks sellist tarbijat nimetada targaks tarbijaks, kes enne ostuotsuse tegemist mõtleb, kas talle seda teenust või kaupa üldse on vaja; teab nõkse, millega teda tahetakse mõjutada; teeb enne ostu sooritamist eeltööd, st võrdleb hindasid ja ostutingimusi; uurib täpsemalt, kes on müüja, milline on kaup või teenus ja selle kasutamise tingimused ning milliseid rahalisi kohustusi see talle kaasa toob,» kirjeldas tarbijakaitseameti kommunikatsioonijuht Pille Kalda.

Kalda sõnul on tarbijate teadlikkuse tõstmine oluline seetõttu, et inimestest saavad tarbijad juba üsna noorelt ning tarbimisest reeglina pääsu ei ole. «Kaubad ja teenused ümbritsevad meid kõikjal. Seega on oluline, et tarbimisotsused tehtaks läbimõeldult ja välditakse hilisemaid kahetsusi, vaidlusi või hoopis rahalisi raskusi, millesse üle oma võimete elav tarbija sattuda võib,» märkis Kalda.

Vastutustundlik tarbimine kui tark tarbimine Tarbijakaitseametisse jõuab üsna palju vaidlusi, kus tarbijal on vaja nõu näiteks olukorras, kui läbimõtlematult tehtud ostust taganeda ei saa või toode/teenus ei vasta tarbija ootustele oma omaduste poolest või on ostetud kaup tundmatult või ebausaldusväärselt müüjalt või sootuks eraisikult. «Tasub mainimist, et eraisikute vahelisi tehinguid tarbijakaitseseadus ei reguleeri ja seega ei saa nende puhul ka tarbijakaitseamet aidata. Kui eraisikud omavahel kokkuleppele ei saa, siis tuleb vaielda kohtus,» hoiatas Kalda.

Hinna alusel ostuvaliku tegemine Millistes tooterühmades teete te ostuvaliku peamiselt hinna põhjal? Juust 37% Jahutatud värske sealiha

34%

Valmis lihatooted (vorstid, viinerid, pihvid jne) 32% Jahutatud värske kanaliha

32%

Piim 28% Õlu 28% Rapsiõli 27% Maiustused (šokolaad, küpsised)

26%

Kohupiimad (kohuke, kohupiimakreemid)

25%

Pasta; makaronid

24%

Hakkliha 23% Jogurt 23% Pudelivesi 22% Jahu; jahusegud

21%

Mahl 18% Kaupluse küpsetusleti tooted

18%

Pakendatud värsked salatid

17%

Karastusjoogid 17% Leiva- ja saiatooted

16%

Valmistoidud (praed, supid)

16%

Külmutatud pagaritooted

15% Allikas: Kantar Emor

2 || Vastutustundlik ettevõtlus

postimees, 16. mai 2018

HOOLIVUS. Vastutustundlik ettevõtlus on ettevõtte küpsuse ja küpse mõtlemisviisi väljendus. Vastutustunde puudumine avaldub hoolimatuses ja ükskõiksuses – olgu see siis elukeskkonna, ühiskonna või teiste ettevõtete suhtes. Missugused on sammud kasumiteenimisest edasi, sõltub paljuski ettevõtte spetsiifikast, aga üldised suunad sobivad kõigile: alustades töötajate väärtustamisest, prügi sorteerimisest ning lõpetades põhitegevusest tulenevate mõjude hindamise ning juhtimisega.

Ei pea olema täiuslik, et olla hea ttevõtte sotsiaalne vastutus (corporate social responsibility ehk CSR) tähendab eelkõige sotsiaalse, looduskeskkonna ja majandusliku mõõtme lõimimist juhtimissüsteemis. Meil kõigil on võimalus, isegi kohustus küsida nii tarbijana kui töötajana, aga kindlasti ka tööandjana: missuguseid väärtusi ettevõte esindab? Varasem tähendus edukast ettevõttest väljendus sagedamini aktsionäride rikkaks tegemises ja kasu ühiskonnale rikaste panuses ühiskonda. Uus mudel, mis seab üha rohkem varasemat küsimärgi alla, on keerukam: edukas ettevõte = sot-

siaalne kasu + ettevõtte kasum. See tähendab, et ettevõtted võtavad osa sotsiaalsete probleemide lahendamisest, nad võtavad seisukohti ühiskondlikel ja keskkonnateemadel. Ei pea olema täiuslik, et olla vastutustundlik ja hea – alustama peab ikka esimeste sammudega. Tänases lehes on kaks sisukat intervjuud: riigikogu liikme Liisa Oviiri ning Rimi juhi Vaido Padumäega. Vaido Padumäe sõnul küsivad noored töövestlustel üha enam, mida ettevõte teeb ühiskonna heaks ja annab tagasi kogukonnale. Vastutustundlikkus väljendub täna rohkemas kui tasuta massaaž ja puuviljad puhketoas. Tahetakse teada, kuidas juhid mõtlevad ning mida ettevõttes väärtustatakse. Liisa Oviir väljendab intervjuus oma muret riigi eeskuju, sh hangete pärast. Riigihangetel on Eestis toimuvale väga suur mõju – see, kuidas ja mida hangitakse, mõjutab peaaegu kõi-

ke, mis meie ümber on: haridus, avalikud hooned, nende sisustus ja toimimine; avalik ruum, taristu, looduskeskkond, maavarad ja nii edasi. Avalik sektor peab samuti olema eeskujuks ning andma oma käitumisega mõista, et kestlikkus ja vastutustundlikkus ei ole ainult sõnad strateegias.

Vastutav toimetaja: Johanna Vahuri, johanna.vahuri@postimees.ee

Projektijuht: Mirjam Viiding, mirjam.viiding@eestimeedia.ee

Kristiina Esop Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht

juhtkiri

On erinevaid võimalusi, kuidas vastutustundlikkust mõõta. Mitmed edukad ja uuendus-

meelsed ettevõtted on loonud selleks ise näidiseid ja andnud eeskuju, parimad näiteid Eestist saab tuua nii suurte – näiteks AS Tallinna Vesi – kui ka väikeste seast – näiteks Loodusvägi OÜ. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (VEF) viib igal aastal läbi ettevõtete arendamiseks mõeldud Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksit. Indeksis saavad osaleda kõik Eestis tegutsevad ettevõtted – täitke ankeet ning hinnake oma tegevust, kasutage seda tööriistana oma ettevõtte paremaks muutmisel. Meie omalt poolt innustame teid ja premeerime parimaid. VEF-il on praegu 67 liiget – igas suuruses äriettevõtteid, aga ka sotsiaalseid ettevõtteid ning kolm eraisikut. Meie hulka kuulub mitmeid ettevõtete võrgustikke. Tulge ja lööge kaasa – julgege otsustada, et see, millist muutust ühiskonnas loote, on teile oluline.

«Vastutustundliku ettevõtluse indeksis saavad osaleda kõik Eestis tegutsevad ettevõtted ning parimaid näiteid saab tuua nii suurte kui ka Foto: Kalev Lilleorg väikeste seast.» Kristiina Esop ja Valdo Kalm.

Reklaamitoimetaja: Jelena Bazanova, jelena.bazanova@eestimeedia.ee

Keeletoimetaja: Triin Ploom-Niitra, triin.ploom-niitra@eestimeedia.ee

Kujundaja/küljendaja: Kristiina Sillandi, kristiina.sillandi@eestimeedia.ee

Ettevõtted võtavad osa sotsiaalsete probleemide lahendamisest, nad võtavad seisukohti ühiskondlikel ja keskkonnateemadel.

Väljaandja: AS Eesti Meedia, Maakri 23a, Tallinn

Vastutustundlik ettevõtlus || 3

postimees, 16. mai 2018

POLIITIK. Juristi haridusega Liisa Oviir tunnistab, et vastutustundlik ettevõtlus on tema südameasi. «Selge on, et töö tegemise iseloom on muutumas. Noorem, aga ka vanem generatsioon ei näe seda kui kella kaheksast viieni istumist. Tahame paindlikku tööaega, aga ka seda, et sel oleks suurem mõte. Et ettevõte kannaks suuremaid väärtusi. Töökoht peab olema seotud minu sisemiste väärtustega.»

Vastutustundetud ettevõtted langevad lihtsalt konkurentsist Sander Punamäe reporter

Perspektiiv Filmis «Meeletu» on stseen, kus miljonär läheb metsa ja pakub kohalikule traktoristile väikese uberiku eest kakssada tuhat krooni. Traktorist neelas suurt summat kuuldes klombi alla ning ütles: «Et oleks aumeeste mäng, teeme 50 000 ja kast õlut.» Traktoristi väärtuskompass ei lubanud rohkem küsida ja ta kaotas raha. Kas siit ei joonistu välja üks põhiprobleeme, miks vastustundlik käitumine ei sobitu tänasesse kapitalistlikku maailma? Mulle tundub, et kui lühiajaliselt ei pruugi kasu näha, siis kaugemale vaadates toob see alati konkurentsieelise. Näiteks Selveris hakati palkama puuetega inimesi. Väljaõpe on küll pikem, aga töötaja lojaalsem. Need töötajad väga hindavad antud võimalust. Eesti Energial oli Entrumi projekt: ta annab ühiskonnale midagi ja tõstab mainet. Kas on üldse vahet, kas ettevõtted näevad vastutustundlikku ettevõtlust raha või ühiskondliku kasu saavutamise instrumendina? See on vastutustundliku ja sotsiaalse ettevõtluse vahe. Sotsiaalne ettevõtlus on sihtmärk, vastutustundlik ettevõtlus aga äriettevõte, mille eesmärk peab olema kasum. Ja nüüd on küsimus, kuidas ta laiemalt seda sisustab. Aga vastutustundlik mõtteviis aitab neid eesmärke täita. Mida jõukam on riik, seda enam tahetakse seda näha. Mida parem tööjõud sul on, seda parem on ettevõte. Väga paljud töötajad ütlevad, et tahavad töötada ettevõttes, mis on seotud vastutustundliku ettevõtlikkusega. Nii on ettevõttel võimalik valida rohkemate inimeste seast, mis annab taas konkurentsieelise. Milton tegi alles ühe ettevõtete ühiskondliku aktiivsuse ja sotsiaalse kaasamise uuringu, kus võrdles Eestit, Soomet ja Rootsit. Mulle oli ootamatu, et nende riikide inimeste mõtteviis on nii sarnane. Umbes 70 protsenti inimesi ütleb, et ettevõtted peaksid tegutsema ühiskondlike probleemide lahendamisel. Milline roll on riigil? Riigihangete puhul vaadatakse tihti vaid hinda.

See on vale, sest vahepeal on olukord muutunud. Kui riigihangete keskkond tuli, siis see oli tõesti raha säästmise keskne. See pole nii juba ammu. Küsimus on selles, kuidas hange üles ehitatakse. Kui ostad kõige odavama asja, siis ei pruugi see olla rahaliselt kõige efektiivsem. Riigihangete kontekstis on see väärkasutamine. Eesmärk ei ole kunagi saada kõige odavamat. Eesmärk peab olema saada parim kvaliteedi ja hinna suhe. Kvaliteedinõuded peavad paigas olema, alles siis hakkab hind kaasa mängima. Mitte vastupidi. On võimalikud erinevad nõuded – selleni välja, et ettevõttel peab olema vastutustundlikkuse sertifikaat. Aga et seda ei viitsita teha, on pigem laiskuse ja vastutuse võtmata jätmise tulem.

Kui on väike pagaritöökoda, siis saab ju mõelda, kui palju sa suhkrut paned. Kui oled pannud kõrva taha uudise, et iga neljas esimesse klassi astuja on ülekaaluline, siis saad ka pagaritöökoja pidajana midagi ette võtta. Praegu vastutust igas asutuses ju ei võeta. See ongi samm sammu haaval liikumine. Inimesi, kes üritavad lihtsamalt läbi saada, on ja nad ka jäävad. See on teadlikkuse ja vastutustunde areng. Taoliste nähtuste puhul räägitakse tihti, et probleemi tuleb vaadata süsteemselt, struktuurselt ja riik peab midagi tegema. Minu hinnangul on see isikliku vastutuse võtmise koht. Riik saab teha midagi siis, kui inimene on valmis ütlema jah, mul on probleem, aga mul on vaja abi. See tähendab, et kunstlikult pole vaja mõtteviisi võimendada ja riik midagi reguleerima ei pea? Iga asi algab esimese sammuga. Kui juba esimene samm on tehtud, siis on hea. Kas riigil on midagi tegemata jäänud?

Nii ja naa. EAS on seda foorumit hoidnud. Võrreldes pooleteist aasta taguse ajaga, kui oli 37 ettevõtet vastutustundliku ettevõtte indeksiga liitunud, on praegu 67. Minu arvates võiksid seal olla ka riigiasutused. Praegu seal ministeeriume ma ei näinud. Miks neid pole? Ma ei tea. Enne ministeeriumist äratulekut avaldasin soovi liituda. Usun, et see on oluline, sest kõik inimesed tahavad mõtestatud töökeskkonda. Et me vastutustundest räägime, näitab, et mingi hetk oleme muutunud vastutustundetuks? Kui tehti esimesed autod või vidinad, siis need olid mõeldud kestma terve elu. Isalt pojale käekellad ja muu. Aga siis tuli kiirmood ja tarbimine on läinud suureks. Telefoni ostes on ju teada, et see kestab kaks aastat. Kiirtoit, kiirmood jms on võimalikult odav. Liikusime teise äärmusesse. Nüüd on maailm hakanud muutuma, sest praegused arusaamad pole jätkusuutllikud. Näib, et vastutustundliku ettevõtluse eeltingimus on vastutustundlik tarbimine. Ilmselt küll, aga teine eeldus on mõtestatus: mida me teeme ja miks seda teeme. Mõtestatus, et jah, me tahame, et ettevõte võtaks sõna näiteks ka inimõiguste teemal. Kui mõtestatus on leitud, on ju ilmselge, et tarbimiskesksus on oma aja ära elanud. Äkki on tarbijatelt selle mõtestatuse ootamine veidi naiivne. Kui üldine heaolu on madal ja raha napib, pole aega sellele mõelda. Seda pole mõtet rääkida. Kuigi meile endiselt tundub, et meil on elu väga kehv, siis tegelikult oleme viie protsendi rikkama riigi hulgas. Maslow vajaduste püramiidi ma kahtluse alla ei sea, aga oleme sellest julgelt väljas. Maailma mõttes pole me vaene riik, aga jah, meil on päriselt ka inimesed, kes mõtlevad sellele, et kõhtu täis saada. Aga kui on väike pagaritöökoda, siis saab ju mõelda, kui palju sa suhkrut paned. Kui oled pannud kõrva taha uudise, et iga neljas esimesse klassi astuja on ülekaaluline, siis saad pagaritöökoja pidajana midagi ette võtta. Võtta sõna tervislike eluviiside osas. Inimene, kes selles sektoris töötab, ju tunneb asja.

Sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluv ja Taavi Rõivase valitsuses ettevõtlusministri ametit pidanud Liisa Oviiri hinnangul on ühiskonna hoiakud hakanud muutuma, kuna paljud senised arusaamad pole lihtsalt Foto: scanpix jätkusuutlikud.

4 || Vastutustundlik ettevõtlus

postimees, 16. mai 2018

HIND. Ettevõtted käituvad täpselt nii vastutustundlikult, kui tema kliendid ootavad, kuid kui kliendiks on riik, siis sageli võidab majanduslikult kõige soodsam. Asjaosaliste sõnul käib kõik samm-sammult ning riigi sunnimeetmeid vastutustundlike ettevõtjate eelistamiseks pole vaja.

Rahandusministeerium: hankijad ei tea, mida tähendab vastutustundlik ettevõtlus rääkida kaasa ja tuua rahvusvahelisi näiteid, aga meid takistab mõtteviis, nagu oleks ühiskonnas kolm sektorit: ärisektor kasumi teenimiseks, riigisektor ja kolmas sektor, mis võib tulu teenida, aga on põhimõtteliselt heategevuslik,» ütles Aps, lisades, et selgitustöö sektorite iganemise osas on keeruline.

Sander Punamäe reporter

kvaliteet

«J

uba ammu pole nii, et vaadatakse ainult hinda. Nüüd vaadatakse hinna ja kvaliteedi suhet,» ütles endine ettevõtlusminister Liisa Oviir. Vastutustundliku mõtteviisi südameasjaks võtnud ettevõtjad sellega ei piirdu. Justiitsministeerium on moodustanud ühinguõiguse revisjonikomisjoni, kus vaadatakse üle äriseadustik ja mittetulundusühingu seadustik, mis Eesti Vabariigi algusaastatel loodi. «See peaks valmis saama aastaks 2020. Pakett sisaldab asju, mida äriühingu ja mittetulundusühingu seadustikus peaks muutma,» ütles Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimees Jaan Aps. Apsi sõnul on protsess küll inspireeriv, kuid raske. «Inspireeriv seetõttu, et on võimalik

Kes on vastutustundlik?

Riik peaks tegema testhankeid, sest süsteem on suur ja üleöö hoiakuid muuta ei saa.

Foto: Scanpix

Teisalt tekitab probleeme mõiste «vastutustundlik ettevõtlus» abstraktsus – ühest definitsiooni pole. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi nõunik Mario Sõrm ütles, et õiguslikult on sellist nähtust keeruline defineerida. «Mida see tähendab? Osaliselt hakkab mureüdi sealt pihta. Hankija ei tea, mis ja kes see vastutustundlik ettevõtja on,» ütles ta. Sõrm avaldas arvamust, et kuna on olemas sätteid, mis võimaldavad osta õiglaselt toodetud asju õiglase kaubanduse korras, siis võib-olla pole otsest vajadust selle õiguslikuks raamistamiseks. «Hankija saab ise üles seada hankimiskriteeriumid, aga midagi laialivalguvat ei saa kirja panna,» ütles Sõrm.

Vastutustundlik ettevõtlus || 5

postimees, 16. mai 2018

Keskkonnahoidlike riigihangete osakaalude dünaamika aastast 2014

«On ka olemas keskkonnahoidlikud riigihanked, sotsiaalsed riigihanked jne. Saab anda hankelepinguid ettevõtjatele, kes tegelevad puuetega või ebasoodsas olukorras olevate isikutega. Aga siduda võitja valimine vastutustundliku ettevõtjaga – selleks otsest alust pole.»

Riigihangete kultuur Sõrmi hinnangul võiks vastutustundlik ettevõtlus põhineda ühiskondlikul kokkuleppel, kus on määratletud vastutustundlik hankimiskultuur. «See on pehme väärtus, mille arendamine on pikk protsess.» Kui varem oli hankija peaeesmärk saada võimalikult madalama hinnaga, siis hankimiskultuur võiks Sõrmi sõnul areneda nii, et hankija mõtleb avaramalt: «Et keskkond oleks kaitstud, et ei võetaks kõige odavamat, vaid oleks ühiskonnale laiemalt kasulik.» Sõrm tunnistas, et kuna ressursid on piiratud, siis alati pole hankija «laiem mõtlemine» võimalik. «Aeg ja raha on piiratud ja kui parasjagu pole lõpmatult vahendeid, tuleb teha raskeid valikuid.» Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku tegevjuht Jaan Aps pakkus välja, et kuna vastutustundliku ettevõtluse toetamine on keeruline, siis võiks alustada väikeste sammudega.

«Riik ja omavalitsused saavad teha testhankeid. Hangete süsteem on suur ja üleöö hoiakuid muuta ei saa, aga alustada saab väikestest hangetest. Nii muutub mõtteviis sammhaaval. Näiteks kui riik saab osta meeneid ainult erivajadustega inimestelt, on hea, kuigi suured summad seal ju mängus pole,» ütles Aps, lisades, et sellised väikesed sammud aitavad üldisi hoiakuid kujundada.

valdkondades on palju diskussioone, ja igasugust kommunikatsiooni võib ju hoiakute muutmiseks lõpmatult teha, aga abi on ka sellest, kui mingisugune seadusandlik muudatus on paigas,» ütles Aps. Aps tõi näiteks Suurbritannias 2012. aastal jõustunud akti, mille järgi on avalik sektor kohustatud alates teatud rahalisest piirmäärast hankima toodet või teenust ettevõtet, kes loob mingisugust ühiskondlikku väärtust. «Näiteks ühe omavalitsuse koolisööklatesse hangiti piima ning hanke võitis piimatööstus, kes süsteemselt aitas puudega töötajaid uuesti tööturule.»

Vastutustundliku ettevõtluse foorum: vastutustundlik Riik ei sekku piisavalt ettevõtlus on ettevõtte Rahandusministeeriumi nõuSõrm ütles, et väikesi sammajandusliku, nik me ka tehakse. «Näiteks keskkeskkonna- ja konnaministeerium veab kesksotsiaalse mõõtme konnahoidlike hangete projekloomulik ja vabatahtlik ti. Liigume sekundaarsete eesmärkide edendamise suunas,» integreerimine ütles ta. «Sammu suurused oleneettevõtte igapäevategevusse, vad inimeste tahtest, poliitilisest huvist, rahast – ühiskondjuhtimisse ja likust kokkuleppest või arusaaäristrateegiasse. mast, et saab ka teistmoodi.» Apsi hinnangul on väikestel seadusandlikel muutustel tugev kommunikatsiooniväärtus. «Isegi, kui sellest ei saada väga hästi aru, tekib inimestel küsimusi, mida selgitada. Ka muudes

Sõrm tõdes, et edasi saaks astuda ka suurema riigipoolse sekkumisega, kuid praegu seda ei tehta. «Me praegu kuidagi ei sunni peale. Praegu on tee pigem sellele, et mõistlik ja kestlik areng tuleb ilma tulise orata.»

Kommentaar

Eesti tervishoiusüsteem on pigem riigi kui inimeste omand

Andra Migur PERH riskijuht

Eestis on huvigruppide vaate kaasamine otsustusprotsessidesse veel lapsekingades. Näiteks Inglismaal on tervishoiusüsteem ülesehitatud üdini vastutustundlikkuse printsiipidest lähtuvalt. Tervishoiusüsteem väga selgelt toetub patsientide õigustele, milleks muuhulgas on näiteks ka õigus teadlikule raviasutuse valikule ja õigus olla kaasatud raviotsustesse. Mulle tundub, et Eestis on tervishoiusüsteem inimesest kaugemal, pigem riigi kui

inimeste omand. Inglismaal omab seda süsteemi väga selgelt ühiskond ise ning kogu süsteemi on sisse ehitatud huvigruppide vaate kaasamine. Käisin seal ühe haigla osakonna koosolekul, kus räägiti patsientide transpordi korra muutmisest. Jõuti omavahel muudatustega kokkuleppele, aga nüüd saadetakse see patsientide esindajatele kinnitamiseks ja üle vaatamiseks. Teise näitena saavad nn inimesed tänavalt huvi korral osaleda juhatuse koosolekutel, kus otsustatakse piirkonna jaoks olulisi küsimusi, nt kuidas toimub haiglate vaheline teenuste ümber jagamine. Meil on sellisel tasemel kaasamist keeruline ette kujutada.

Igal ettevõtte tegevusel on positiivsed mõjud ja negatiivsed mõjud. Küsimus on selles, kuivõrd teadlikud nendest ollakse ja kuidas negatiivseid mõjusid juhitakse. Riigihangete osas on võimalusi teha vastutustundlikke riigihankeid üsna palju. Vastutustundliku riigihanke tegemiseks peab hanke korraldaja enda jaoks väga selgelt defineerima, mis on see vastutustundlikkuse aspekt või aspektid, mida hankima minna, vastasel juhul jääb tõenäoliselt hange pakkujateta. Regionaalhaigla on korraldanud hankeid, kus ökoloogilise jalajälje juhtimiseks on üks hanke kriteeriumeid õhku paisatavate heitgaaside hulk ja puuetega inimeste kaasa-

mise hõlbustamiseks andsime sisseostetava audiitorteenuse hanke hindamisel lisapunkte sellele partnerile, kes kaasas oma teenusesse erivajadustega inimesi. Selline lähenemine võib olla tülikas, sest ühelt poolt nõuab rohkem mõttetööd ja teisalt on hind lihtne ja kõige objektiivsem kriteerium. Hinnaga ei saa keegi vaidlema tulla, sest see on üks numbriline näitaja. Vastutustundliku tegevuse näitaja võib olla ka kvaliteedisüsteem või tootesertifikaat või märgis. Samas suured, ilusad ja ideoloogilised – pehmed väärtused hangetes võivad kaasa tuua vaidlusi ja siis omakorda plaanide edasi nihkumist. Seda teed on keerulisem käia.

6 || Vastutustundlik ettevõtlus

postimees, 16. mai 2018

VÄÄRTUSED. Ei ole saladus, et 20 aastat tagasi joodi tööpostil viina. Kus rohkem, kus vähem, aga «tarkade meeste jooki» tarbiti ikka – see oli äge, kaif. Kui Freddy Mercury Wembley staadionil sadadele tuhandetele palja ülakehaga laulis, seisid klaveri peal reas õlletopsid. Adam Lambert rüüpas kaks aastat tagasi lauluväljakul «Dont stop me now» saatel hoopis ingveriteed.

Uue aja juhid investeerivad inimestesse Sander ja Ode Maria Punamäe reporterid

töökeskkond

N Infotehnoloogia ettevõtte Helmes juht Jaan Pillesaar lähtub põhimõttest, et kui reisi puhul on kõige olulisem Foto: Scanpix hea reisiseltskond, on organisatsiooni puhul kõige olulisemad töötajad.

äiteid, kuidas lääne ühiskonna väärtused muutuvad järjest hoolivamaks, leidub igal elualal. Hävituslikud kombed asenduvad üha lugupidavamatega: vanalinnas rokkimise asemel käiakse maratoni jooksmas ja prügi metsa ve-

damise on asendanud neli erinevat jäätmekasti kraanikausi all. Nii peavad ka ettevõtted töökeskkonda noorte soovide järgi kohandama.

Ettevõtjad raskustes CV Keskuse 2016. aastal läbi viidud uuringu järgi läheks iga teine töövõtja konkurendi juurde tööle, kui tolle ettevõtte maine oleks parem. Küsitlus, millele vastas 2809 töövõtjat, näitas, et Eesti ettevõtted on oma maine kujundamisel ning töötajate rahulolu ja lojaalsuse saavutamisel raskustes. «Tööandja bränding ei ole pelgalt «rikaste töö-

andjate» mängumaa ning seda ei tohi seostada vaid rahaliste hüvedega: töötajate rahulolu ning soovituse saamisel peavad töövõtjad tähtsaimaks hoopiski töötajate väärtustamist, karjäärivõimalusi, sisekliimat, tagasiside jagamist ning ausust ja läbipaistvust,» sõnas CV Keskuse kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Lojaalsuse loomine Huvitava tendentsina selgus, et kuigi meeskonnaüritused kannavad suurimat rolli tööandja soovitamisel, korraldatakse neid vähem kui pooltes ettevõ-

sisekliima d jagavad tagasisidet a on aus ja läbipaistev postimees, 16. mai 2018 d on hästi tasustatud es on toimiv meestkonnatöö raelu tasakaal paigas on keskkonnasõbralik omadustega seid pakkuvMissuguste töö

Vastutustundlik ettevõtlus || 7

tööandjat on töötajad valmis heale sõbrale soovitama? Väljakutseid pakkuv töö

Ettevõte on keskkonnasõbralik

Töö- ja eraelu tasakaal paigas

Ettevõttes on toimiv meeskonnatöö

Töötajad on hästi tasustatud

Tööandja on aus ja läbipaistev

Ülemused jagavad tagasisidet

Meeldiv sisekliima

Head karjäärivõimalused

Tunnen, et töötajaid väärtustatakse

95 0

90 100

Protsent töötajatest, kes on valmis oma tööandjat soovitama.

ugused lisaväärtused hoiavad töötajat lojaalsena?

tetes – vaid 40% vastanutest et nende tööandja koroomadütlesid, on kontoris lubatud raldab (toredaid) üritusi. meeskonnaüritused Kõige lojaalsemad ongi nenettevõtete töötajad, kus koräevadelde lisahüvitis raldatakse ögid ettevõtte kulultoredaid meeskonnaüritusi ning töökohal on luon paindlik batud ka lemmikloomad, vasd tasustatakse tavalt vaid 32,5% ning 31,4% etus töötajatest oleksid valmis vastu võtma teise ettevõtte töön hea asukohaga pakkumise. ühtegi neistKõige hüvedest väiksema kaaluga on töötaja lojaalsuse määramisel ettevõtete pakutavatest lisaväärtustest aga kontori asukoht ning sporditoetuse olemasolu – üle 40% antud lisaväärtustega ettevõtete töötajatest oleks siiski valmis vastu võtma parema mainega ettevõtte pakkumise. Kui räägitakse hea töökeskkonna loomisest, tuuakse tihti välja infotehnoloogia ettevõte Helmes. Firma juht Jaan Pillesaare sõnul lähtutakse põhimõttest, et kui reisi puhul on kõige olulisem hea reisiseltskond, on organisatsiooni puhul kõige olulisemad töötajad.

«Oleme teaduspõhiselt uurinud, milline peab olema ja kuidas peab töötama ideaalne tarkvaratiim, et need kriteeriumid oleks täidetud. Meie töötajate rahuloluküsitlused annavad täna 30% paremaid tulemusi kui enne meie tiimimudeli välja arendamist,» rääkis Pillesaar. Kliendid tähendavad raha ja sellest loobumine näib siiani veel mõnele ennekuulmatu. Kuid Pillesaare sõnul tuleb seda ette. «Oleme loobunud klientidest, kelle töötajad ei ole suhtunud meie inimestesse austusega ja heatahtlikult. Oleme loobunud ka töötajatest, kes ei ole suhtunud meie klientidesse või kolleegidesse austuse ja heatahtlikkusega.»

Tööandja bränding ei ole pelgalt «rikaste tööandjate» mängumaa ning seda ei tohi seostada vaid rahaliste hüvedega: töötajate rahulolu ning soovituse saamisel peavad töövõtjad tähtsaimaks hoopiski töötajate väärtustamist, Õnnetunde otsinguil karjäärivõimalusi, Pillesaare sõnul ei ole Helmese sisekliimat, kõige suurem vara tehnoloogia tagasiside jagamist või toode, vaid inimesed. «Meie investeeringud lähening ausust ja suurimad vad inimestesse – valikusse, läbipaistvust. rolliga sobitamisse, koolitusse, Henry Auväärt, CV Keskuse kommunikatsioonijuht

Iga klient ja töötaja ei sobi «Helmeses on meil nn number kolme reegel. Iga uue töötajaga teeme vähemalt kolm intervjuud, mille jooksul peavad tööle asuja ja vähemalt kolm meie inimest jõudma ühiselt veendumusele, et uus inimene tunneb ennast meiega hästi ja meie tunneme end temaga hästi. Tegelikkuses teeme tihti veel rohkem intervjuusid, et kindel ol-

la. Rekord on vist üle 10 intervjuu,» ütles ta. Pillesaare sõnul näitavad õnneuuringud, et inimesed on kõige õnnelikumad siis, kui neil on iga päev mitu väikest jõukohast väljakutset. Ümber selle põhimõtte on Helmese tiimimudel ja tööprotsess ka ehitatud.

töökeskkonna disaini, töö mitmekesistamisse ja arendamisesse,» rääkis ta. «Töökeskkond on see, mis inimeste igapäevast õnnetunnet tõenäoliselt kõige rohkem mõjutab. Veedame ju olulise osa ärkvelolekuajast tööd tehes. Töökeskkond ei ole kallis laud, tool ja arvuti. Töökeskkond on töökaaslased, töö eesmärk ja sisu – kas see on huvitav ja ka sind arendav?»

Missugused lisaväärtused hoiavad töötajat lojaalsena? Ei paku ühtegi neist hüvedest

Kontor on hea asukohaga

Sporditoetus

Ületunnid tasustatakse

Tööaeg on paindlik

61,2

Lõunasöögid ettevõtte kulul

Haiguspäevadel lisahüvitis

Toredad meeskonnaüritused

Lemmikloomad on kontoris lubatud

68 0

Protsent töötajatest, kes loobuks parema mainega konkureeriva ettevõtte tööpakkumisest.

8 || Vastutustundlik ettevõtlus

postimees, 16. mai 2018

EDULUGU. Vaido Padumäe alustas Rimis 18 aastat tagasi laotöölisena. Täna on ta «Aasta vastutustundlik ettevõte» tiitliga pärjatud jaeketi Rimi tegevjuht.

Noori motiveerib vaba ja paindlik töösuhe Sander Punamäe reporter

kaasatus

adumäe sõnul on teda Rimis hoidnud kaks võtmeaspekti: karjäärivõimalus ja põhjamaine ettevõttekultuur. Ta tunnistas, et kuna ettevõtte eesmärkide püstitamisel kaasatakse väga palju inimesi, siis võibolla on konkurentide stardikiirendus parem. Palju õnne, Vaido! Oled ettevõttes täiskasvanuikka jõudnud. Aitäh! Kuidagi on see nii läinud. Ülikooliajal olin laos kaupa kompletekteerimas ja siis märkasin end järsku jaekaubanduses karjääri tegemas. Mingisugused ettevõttesisesed põhimõtted on sind seal hoidnud? Millistest põhimõtetest ise töökeskkonda luues lähtud? Rimi puhul läheb asi tagasi juurte ja emafirma juurde. Rootsi kapitalil põhinev ettevõte, põh-

jamaine ettevõttekultuur, kus üritatakse hoida igas mõttes uksed avatud. Olulised on ühise arvamuse kujundamine, inimestega arvestamine ja kaasamine. See traditsiooniline põhimõte on emafirmast alguse saanud. Kuidas luua kassateenindaja jaoks meeldiv töökeskkond? Ka poepoolel saab väga palju teha. Juhtimiskultuur peab olema ühene kuni kaupluseni välja. Põhmõte on kaasata inimesi, sest inimene on väärtus, kes eesliinil töö ära teeb. Praktilised väärtused – paindlik töögraafik, tervise- ja toitumisnõustamine, ühised matkad, pilaatesetrennid, tasuta massaaž – mängivad samuti rolli ja on olulised. Kaasamine – kuidas see päriselus välja näeb? Loomulikult on ka meil omad ootused – finantsilised ja strateegilised. Aga need eesmärgid ei tule jõuliselt ülevalt alla. Kasutame kaasavat koostööplaanide kokkupanemist. Oleme aastaid korraldanud kaupluste teenindajatele üritusi, kus kõik saavad osaleda teeninduskonverentsil. Räägime, millised on me plaanid ja kuidas on läinud. Kooli-

tame tippspetsialistide abiga, et teenindust paremaks teha. Kaasamine käib keskastmejuhtideni välja. Võtame lihtsalt äriplaanide tegemiseks rohkem aega kui mõnes tüüpilistes Eesti ettevõttes, kus, kui eesmärk on selge, joostakse kiiremini minema, kui meie seda teeme. Kuidas inimene kaasamisega kaasa tuleb? Sel aastal oli kolm konverentsi, igaüks hõlmas 300 inimest. Kokku käis kahe kuuga 1000 inimest, nii et tulevad küll! Inimesd on väga tänulikud. Nad saavad infot ja näevad, et neid hinnatakse ja austatakse. Kui palju tagasisidet suudavad töötajad vastu võtta? Ma tahaksin loota, et seda hinnatakse järjest rohkem. Arusaam, et tagasiside on kingitus, aitab mõista, et millestki on kasu või peaks midagi korrigeerima. Ma ei julge öelda, et kõik seda nii näevad, aga tundub, et inimesed on üha rohkem valmis kuulama. Kui töökeskkond on kehv, siis on ka tagasisidet raske vastu võtta. Üldiselt olen nõus. Aga alati on

ka paremates peredes asju, mis vajavad korrigeerimist. Ega töö otsa lõpe. Kui üldfoon on korras ja üksteisega räägitakse, tagasisidet antakse, siis see tekitab valmiduse tagasisidet vastu võtta. Ma ei tea, kuidas konkurentidel sellega on. Üldine tunne on, et võib-olla kõik ei panusta nii palju kui meie. Aga mida aeg edasi, seda rohkem kaasamine Eestis juurdub. Töötaja on ressurss, kellel on vaba valik ja vabad võimalused. Vana juhtimismudel enam ei toimi. Inimestel peab olema veel midagi, mis motiveerib. Töökeskkonna taju on inimese sees. Ka leti taga olles saame mõne inimese paremaks teha. Kui sellest vaatenurgast enda jaoks asi lahti mõtestada, siis saab igas töös leida võimalusi, ükskõik kas oled leti taga liha või kala müümas või kontoris Exceli tabeli kallal. Vastutustundliku ettevõtluse puhul räägitakse brändingust. See vajab aega ja ressurssi. Selge, et vastutustundlik mõtteviis brändingut toetab. Ühiskonna ootused ja teadlikkus on kasvanud ja brändi ehitamisel mängib see rolli üha rohkem. Ras-

Vaido arvates toetab vastutustundlik mõtteviis ka brändingut ja kuna ühiskondlikud ootused on kasvanud, mängib see brändi ehitamisel ka Foto: Emilia Photography üha suuremat rolli.

ke on lühiajaliselt mõõta, kuidas need mõjuvad. Näiteks on raske mõõta, kuidas brändi mõjutab meie kooliprojekt muuta toidulaud tervislikumaks. Ühe tegevuse lühiajalist mõju on keeruline mõõta. See on pikaajalisem brändi toetav suund. Kas on juba nii, et kuna osa ettevõtteid tegeleb aktiivselt vastutustundliku mõtteviisi edendamisega, siis et mitte maha jääda, on ka teised sunnitud seda tegema? Kindlasti on neid, kes seda nii võtavad. Loodetavasti on järjest enam suurettevõtteid, kes tunnetavad enda kasu kõrval ka ühiskondlikku aspekti. Kui sul on väikeses Eestis selline suur

roll kanda, siis tuleb mõista, et on võimekus midagi tagasi anda. Tahan loota, et ettevõtteid, kes vastutustundliku mõtteviisiga kaasa tulevad, on üha rohkem. Mis on võti, mis hoiab inimest ühes firmas nii kaua. Mis sind hoidis? Minu puhul oli kaks olulist võtit. 18 aasta jooksul on õnnestunud teha väga head karjääri, aeg on olnud õige. Ma pole olnud ühel ametikohal üle kolme aasta. Karjäärivõimalus ja kiire areng on hoidnud keskkonna huvitava ja utsitanud. Teiseks – emaettevõtte põhimõtted. Inimliku aspekti põhimõte – kaasav, arendav, toetav – on kindlasti toetanud.