TEEMALEHES:
VAIDO PADUMÄE:
Vastutustundlikkus tagab konkurentsivõime. LK 3 Hankijad ei saa mõelda enam ainult hinnale. LK 4–5 Uue aja juhid väärtustavad tööjõudu. LK 6–7 Paindlik töösuhe mõjub noortele motiveerivalt. LK 8
Töötaja on ressurss, kellel on vaba valik ja vabad võimalused. LK 8
VASTUTUSTUNDLIK
ETTEVÕTLUS
TEEMALEHT 16. MAI 2018
TEGELIKKUS. Kilekottide asemel riidest kottide kasutamine, kaugelt imporditule kodumaise eelistamine, ostmine vastavalt vajadusele – need on vaid mõned tegevused, mis muudavad meie tarbimise vastutustundlikumaks. Teoorias tundub see lihtne, kuid praktikas ...
Miks on nii raske tarbida vastutustundlikult? Maria Joost reporter
teadlikkus
E
elmise aasta lõpus Kantar Emori läbiviidud uuringust selgus, et kuigi 90% inimesi eelistab oma hoiakutes kodumaist kaupa, moodustab eestimaine kaup ainult 60% meie toidukorvist. Inimesed tahavad toetada kodumaist tööstust, kuid kusagil teel kaubalettide juurest kassadeni otsus muutub ja ostukorvi jõuab Eesti forellifilee asemel Norrast kaubalaevadega toodud forell. Selveri juht Kristi Lomp ütles pressiüritusel aasta alguses, et kuigi tarbijad eelistavad kodumaist kaupa, tehakse otsused siiski enamasti hinna järgi. «Kui eestimaise toote kõrval on letis odavam sama kategooria importtoode, siis osa peab tegema otsuse siiski rahakoti võimalusi arvestades,» sõnas Lomp. Puu- ja juurvilja puhul on aga pilt veidi teistsugu-
Väljaande toetajad
ne. Nimelt eelistavad kliendid kodumaist, kuid valik jääb pigem toote saadavuse taha. Odavam toode võib tunduda küll rahakotisõbralikum, kuid maksta kallist hinda keskkonnale ja tarbija tervisele.
Vastutustundlik tootmine nõuab rohkem mõtlemist Veterinaarravimite ja -toodete hulgimüüja Dimedium AS turundusjuhi Livia Ränksoni sõnul ei pruugi keskkonnasõbralikult ja jätkusuutlikult toodetud tooted tarbijale alati kõige odavamad olla. «Leiame, et just müüjate ja tootjate teha on selgitustöö – mis eeliseid toode odavama alternatiivi ees omab või panna tarbija mõtlema, millist mõju avaldab tema tehtud valik,» sõnas ta. «Värske ja kvaliteetne kodumaine toit meie igapäevasel laual ei ole enesestmõistetav, vaid luksus, mis nõuab vastutustundlikku suhtumist.» Ränksoni sõnul töötab nende ettevõte iga päev selle nimel, et Eesti põllud oleksid viljakad, loomad terved ja meie lapselapsed sööksid kodumaist tervislikku toitu. «Tootesortimendi valikud teeme kaalutletult ja tead-
likult partnerite seast üle maailma, pidades silmas võimalikult väikest ökoloogilist jalajälge, jätkusuutlikkust ja sobivust meie loomadele ja kliimasse,» märkis ta. Vastutustundlik tarbimine tarbijakaitseameti vaatenurgast on eelkõige tark tarbimine ehk enne tehinguid sõlmides mõtleb tarbija läbi oma vajadused, ent ka õigused ja kohustused.
Müüjate ja tootjate teha on selgitustöö – mis eeliseid toode odavama alternatiivi ees omab. «Koondina võiks sellist tarbijat nimetada targaks tarbijaks, kes enne ostuotsuse tegemist mõtleb, kas talle seda teenust või kaupa üldse on vaja; teab nõkse, millega teda tahetakse mõjutada; teeb enne ostu sooritamist eeltööd, st võrdleb hindasid ja ostutingimusi; uurib täpsemalt, kes on müüja, milline on kaup või teenus ja selle kasutamise tingimused ning milliseid rahalisi kohustusi see talle kaasa toob,» kirjeldas tarbijakaitseameti kommunikatsioonijuht Pille Kalda.
Kalda sõnul on tarbijate teadlikkuse tõstmine oluline seetõttu, et inimestest saavad tarbijad juba üsna noorelt ning tarbimisest reeglina pääsu ei ole. «Kaubad ja teenused ümbritsevad meid kõikjal. Seega on oluline, et tarbimisotsused tehtaks läbimõeldult ja välditakse hilisemaid kahetsusi, vaidlusi või hoopis rahalisi raskusi, millesse üle oma võimete elav tarbija sattuda võib,» märkis Kalda.
Vastutustundlik tarbimine kui tark tarbimine Tarbijakaitseametisse jõuab üsna palju vaidlusi, kus tarbijal on vaja nõu näiteks olukorras, kui läbimõtlematult tehtud ostust taganeda ei saa või toode/teenus ei vasta tarbija ootustele oma omaduste poolest või on ostetud kaup tundmatult või ebausaldusväärselt müüjalt või sootuks eraisikult. «Tasub mainimist, et eraisikute vahelisi tehinguid tarbijakaitseseadus ei reguleeri ja seega ei saa nende puhul ka tarbijakaitseamet aidata. Kui eraisikud omavahel kokkuleppele ei saa, siis tuleb vaielda kohtus,» hoiatas Kalda.
Hinna alusel ostuvaliku tegemine Millistes tooterühmades teete te ostuvaliku peamiselt hinna põhjal? Juust 37% Jahutatud värske sealiha
34%
Valmis lihatooted (vorstid, viinerid, pihvid jne) 32% Jahutatud värske kanaliha
32%
Piim 28% Õlu 28% Rapsiõli 27% Maiustused (šokolaad, küpsised)
26%
Kohupiimad (kohuke, kohupiimakreemid)
25%
Pasta; makaronid
24%
Hakkliha 23% Jogurt 23% Pudelivesi 22% Jahu; jahusegud
21%
Mahl 18% Kaupluse küpsetusleti tooted
18%
Pakendatud värsked salatid
17%
Karastusjoogid 17% Leiva- ja saiatooted
16%
Valmistoidud (praed, supid)
16%
Külmutatud pagaritooted
15% Allikas: Kantar Emor