Virumaa Aasta Ettevõtlus 2021

FOTOD: AIN LIIVA, MONTAAŽ

LK 2

K

EVA SAMOLBERG-PALMI

Virumaa Teataja peatoimetaja

evadel aastal 2020 ei võinud me ilmselt ka kõige ulmelisemates unenägudes ette kujutada, mis toimub maailmas sügisel 2021.

Mida me oleme pidanud tegema läbi selleks, et siia jõuda, ja milline on see teadmatus, mis meid tulevikule mõeldes vaevab.

Mitte hetkekski ei ole keegi kuskil kõhelnud, et esmalt tulevad inimesed, inimelud, tervis, alles seejärel kõik muu. Paratamatult kannavad praeguse olukorra raskust paljuski ettevõtjad. Nii tööandjatena, soovides oma töötajatele tagada kindlustunnet, teadmata sealjuures ise, kas homne päev on kindel või lööb muutuv elukorraldus taas põranda kõikuma ning rebib vaiba jalge alt.

On neid, kes kestvas kriisiolukorras püksirihma väga palju pingutama pidanud ei ole, sest ka rasketel aegadel vajab rahvas eluks vajalikku: toitu, elektrit, rõivaid, jalanõusid. Ent kui sissetulekud kokku kuivavad, tuleb ka kuskilt koomale tõmmata – meelelahutuselt.

Segaste piirangute tingimustes toimetama pidanud meelelahutus- ja majutusasutuste, hotellide ja spaade pidajad on kahtlemata tänapäeva sangarid. Need, kes on suutnud ellu jääda ja suurema virinata võtavad arvesse kõiki nõudmisi, kitsendusi, sulgevad uksed siis, kui on vaja, sulgevad uksed täielikult, et need olukorra paranedes jälle avada. Praegu nõuab suurt julgust vaadata otsa oma töötajatele ja tunnistada, et tulevik on segane, samas tagada see kindlustunne, et saagu mis saab, omasid ei jäeta.

Lääne-Virumaa ettevõtlusmaastiku praeguse aja märksõ-

nadeks on kindlasti pühendumine, perekesksus, kliendisõbralikkus ja -truudus. Nii oleme võinud näha sündimas väikeettevõtjaid, alustajaid, kes on puhtalt armastusest oma tegevusala vastu jõudnud kiiresti ka inimeste südamesse.

Tänavuseks aasta toidutooteks valisid Virumaa Teataja lugejad OÜ LumiLiil Minu Gelato käsitööjäätised. Ettevõtliku perekonna nostalgilist roosat jäätisebussi võisid Virumaa inimesed ja kaugemaltki tulijad kohata erakordselt palaval suvel nii rannas kui ka jaanipidudel, laatadel ja teistel väliüritustel.

Argipäevadel andis jäätisebussi kohalolu lõunamaist vaibi Rakvere kesklinna promenaadile ning pakkus võimaluse aeg maha võtta nii turistidele kui ka kohalikele. Üsna sarnaselt kasvas aasta tagasi klientide südamesse Rakvere südalinnas tegutsev pisike pagaritöökoda Würtspagar, kuhu samuti rahvahääletuse tulemusena parima toidutoote tiitel läks. See tõestab vaid, et ka keerulistel aegadel on soosingus need, kes juhinduvad oma südame häälest ja on julged. Neid saadab edu, sest kui pakkuda klientidele armastusest sündinut, võetakse pakutu kahel käel vastu.

Nowap OÜ, tänavuse aasta ettevõtte puhul saab aga rääkida jätkusuutlikkusest, pikkadest traditsioonidest ning meeskonnakesksusest. Pea 30-aastase tegutsemisega ettevõte on märk siinse piirkonna jätkuvast konkurentsivõimest, sest stabiilne ettevõtluskeskkond loob kindlustunnet töö- ja teenuste turul. Lisaks kõigele on ettevõtte juhid omandanud vilumuse ja meeldiva oskuse suhelda meediaga ning loonud endast väärika kuvandi, ja seda mitte üksnes ettevõttes endas.

Et elada üle praegune kriis, vajamegi nii neid, kes juhinduvad oma tundest jätta kõik muu ja alustada ettevõtlusega, kui ka neid, kes on eeskujuks pika kogemuse ja traditsiooniga.

Siis saame ühel kenal päeval ehk tõdeda, et jah, me elasime selles ajas, elasime selle üle, kuid võtsime kaasa vaid parimad kogemused, mis aitavad meid tulevikus. Kõik muu jäägu ulmefilmidesse.

MUUTUSED SEAVAD ETTEVÕTJAD KEERULISSE OLUKORDA EINAR VALLBAUM,

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhataja

M

e elame äreval ajal, mil järgmiste kuude kohta millegi prognoosimine on keerulisem kui kunagi varem. Elektrihinna hüppeline kasv, valitsuse kehtestatud piirangud, oskustööliste puudus, tarneraskused, toormehinna tõus, immuniseerimistõendi kohustuslik kontroll, palgasurve, kütusehinna kerkimine ja rohepöördest tingitud nõuded on vaid mõned märksõnad viimase aasta jooksul ettevõtjate ette ootamatult ilmunud proovikivide kohta.

Administratiivsete muudatustega on veel üsna lihtne – nendega kaasnevad kulud ei määra ettevõtte elus püsimise puhul just palju. Elektri ja tooraine oluline kallinemine ning tarneprobleemid võivad aga ettevõtte edasise tegevuse perspektiivikuse küsitavaks muuta või jätkusuutlikkuse lausa ohtu seada. Energia kallinemine toob kaasa surve korrigeerida ka oma toodete müügihindu või leida lahendusi materjalide asendamise kaudu. Eeskätt võib see problemaatiliseks osutuda liha- ja piimatööstusele, kus Lääne-Virumaa tootmismahtude poolest esirinnas liigub. Umbes 10–15 protsenti Eesti lihast ja piimast toodetakse just siin. Kuna konkurents toiduainete valdkonnas on tihe, seavad hindade kallinemine ja turu-

olukorra karmistumine ettevõtjatele kohustuse leida sobivaid lahendusi, et oma senist taset ja seniseid kliente hoida ning konkurentsipositsioon säilitada.

Erasektor kannab niikuinii suuremat riski kui avalik sektor.

Ettevõtlust on aga hädasti vaja, sest sellest sõltub meie riigieelarve. Ettevõtja peab tagama palgad, leidma kliendid, kinni pidama aruandlusnõuetest ja muudest kohustustest riigi ees, tegelema pidevalt tootearenduse ja turuanalüüsiga, täitma lepinguid ning võimaluse korral eksportima. Seda kõike teades, et iga eksimus toob kaasa võimaliku ettekirjutuse või trahvi, käibe vähenemise, tööliste lahkumise või koguni ettevõtte tegevuse lõpetamise. Eespool nimetatud ootamatud muudatused seavad ettevõtjad veelgi karmimasse positsiooni. Jääb loota, et ehk olukord lähitulevikus stabiliseerub.

Veel on lootus, et segased ajad loovad uusi võimalusi ja vahest toob see olukord turule uusi tegijaid. Geomedia raporti kohaselt on Lääne-Virumaal kõrgeim arengupotentsiaal Harjumaa kõrval. Siin asub 6 protsenti vähemalt kahekümne töötajaga tööstusettevõtetest ning tööstuse mitmekesisus loob eeldused tegevusvaldkondade vastastikku rikastavaks arenguks. Ka Virumaa transpordipotentsiaal on Eestis üks parimaid. Tallinna ja Peterburi ühendus ning Kunda sadama kaudu meretranspordi arendamine võiksid senisest enam tähelepanu pälvida. Loodame, et Virumaal saavad alguse uued ettevõtmised ning et praegused ettevõtted elavad rasked ajad üle. Klientidena on meie võimalus oma panus anda, jäädes lojaalseks kohalike ettevõtete toodetele ja teenustele.

LÄÄNE-VIRUMAA ETTEVÕTLUS ON RASKUSTEST HOOLIMATA ELUJÕULINE HELI EIGI,

P

Lääne-Viru arenduskeskuse juhataja raegused ettevõtjad vaatavad tulevikku hoopis teise pilguga, kui vaadati 20 aastat tagasi. Juba teist aastat toimub majanduses midagi ennekuulmatut, mida taasiseseisvumisest saadik pole nähtud: riigid keeratakse lukku, lennukid ei lenda, kaupa ei saa kätte isegi raha eest.

Majandust on raputanud nii bioloogiline oht kui ka poliiti-

lised otsused, kuid hoolimata sellest on Virumaa ettevõtjad elujõulised ja visad. Uued suunad kõikidele ettevõtjatele on ringmajandus, keskkonnahoid, digiteerimine, põlvkonnavahetus. Mõned tunnevad, et see on hirmutav, aga kindlasti on see ka väga põnev ja väljakutsuv.

Maakonnas on kahe aasta jooksul registreeritud rohkelt uusi ettevõtteid ja paljudele on ajendiks just eespool nimetatud märksõnad. Novembris tunnustame maakonna ettevõtjaid, kes loovad väärtust, maksavad riigile maksud ja on kogukonnas aktiivsed. Virumaa ettevõtlusmaastik on mitmekesine ja rikas, see annab maakonnale kindluse, et toetades üksteist, liigume ikka edasi. Ettevõtjad toetavad kogukonda ja meie kogukonnana toetame ettevõtjaid.

PROJEKTIJUHT: MARGUS METS, margus.mets@postimeesgrupp.ee TOIMETAJA: EVA SAMOLBERG-PALMI, eva.samolberg-palmi@virumaateataja.ee REKLAAMIMÜÜGI JUHT: LISETT HEIL, lisett.heil@postimeesgrupp.ee Väljaandja: AS Postimees Grupp

Trükk: AS Kroonpress

FOTO: AIN LIIVA

KEERULINE AEG SOOSIB JULGEID ALUSTAJAID

2019. aastal toimus ettevõtlusgala Silberauto esinduses, aasta ettevõtteks kuulutati Huljal tegutsev AS Aru Grupp.

LÄÄNE-VIRUMAA PARIMAD ETTEVÕTTED 2021 AASTA ETTEVÕTE

Nowap OÜ

Nominendid: Ardor OÜ ja Matsimoka OÜ

AASTA TOODE

Rattahoolduspunkt Pumpic, Metallituba OÜ Nominent: linnudoomino, Peep Veedla OÜ Pesapaik

AASTA TOIDUTOODE

Minu Gelato käsitööjäätised, OÜ LumiLiil Nominendid: Kivimurru talu kombucha’d ja Marja Talu Aiand OÜ õunakrõpsud

LUMINORI ERIAUHIND

Ardor OÜ

WESENBERGI KLUBI ERIAUHIND

Matsimoka OÜ

RAKVERE LINNA PREEMIA

Minu Gelato käsitööjäätised, OÜ LumiLiil Nowap OÜ

AASTA ÕPILASFIRMA

ÕF Nüüd On Kellad

LK 3

V Õ I TJ A

FOTOD: AIN LIIVA

AASTA ETTEVÕTE

NAINE JUHIB 20 MEHEGA LAEVA NOWAP OÜ Kui ma osaühingu Nowap kontorist Rakveres Nortsu teel end koos fotograafiga minema sättisin, manitses omanik ja juhataja Leili Sipsakas: “Ära minust midagi kirjuta. Kõik, mis on saavutatud, on tulnud tänu meeskonnale. Mina üritan ettevõtet juhtida nii, nagu seda tegi meie väga austatud endine juht Ants Vaikla.”

AIVAR OJAPERV

aivar.ojaperv@virumaateataja.ee

P

ealkiri oma “laevaga” on muidugi sõnademäng, sest Nowap OÜ on ehitusja projekteerimisettevõte. Üks vanemaid Lääne-Virumaal, 30-aastane. See loodi 1991, viis aastat hiljem muudeti ettevõtte õiguslikku vormi: aktsiaselts muutus osaühinguks.

Firmas töötavad 20 meest ja üks naine, omanik ja juhataja Leili Sipsakas, Raudne Leedi.

“Aasta tagasi kogemata kuulsin, et nad mind tagaselja nii kutsuvad, aga kui kutsuvad, las siis kutsuvad. Ega see ju halb hüüdnimi ka pole ja ma ise tean, et ma pole üldse karm ega halb naine,” rääkis nimeomanik.

Ei saakski olla. Palgad Nowapis on Rakvere

ehitusfirmades makstavate võrdluses keskmised, aga hoolimata praegusest ehitajate puudusest töötajate seas erilist liikumist pole. Mõni mees on ses firmas ametis olnud lausa kõik need 30 aastat. Töödejuhataja Meelis Lehtsalu, staaži 15 aastat, ütles, et just tiim ja kindlus asjaajamises on need, mis teda paigal hoiavad. “Ma tean, et siin pole midagi ligadilogadi, Raudne Leedi suudab kõik heas mõttes kontrolli all hoida,” kõneles ta. “Leili on tegelikult raamatupidaja taustaga

Nowap on ehitanud ja ehitab jätkuvalt mitmeid Rakvere tööstuspargis asuvaid hooneid. ja tegeleb rohkem finantsküsimustega, ehituse ja projekteerimise valdkonnas usaldab ta teisi.”

Nowap OÜ tekkis Rakvere KEK-i lagunemise järel ja esialgu oli firma kontorgi Näpil KEK-i kunagises peahoones. Kuni 2009. aastal koliti Rakvere tööstusparki Nortsu teele. Koos T.A.K. Ehitusega oldi seal üldse esimesed asukad.

Esialgu kuulus Nowap viiele KEK-ist tulnud mehele ja Leili Sipsakas pidas ettevõttes raamatut. Aga kes jäi pensionile, kes lahkus manala teele, kes läks teise valdkonda tööle. Ja juhtus nii, et 2018. aastast sai Leili Sipsakast ehitusettevõtte ainuomanik.

“Mis nüüd mina, see on perefirma,” võttis asjaosaline ise tuure maha. “Poeg Marius Sipsakas on juhatuses ja panustab sama palju kui teised. Tema vastutada on koos Urho Mannineni, Meelis Lehtsalu, Andrus Remikülli ja Hendrik Lindrega ehituse ja projekteerimise pool,” tutvustas ta ettevõtet. “Noortel meestel on hea võimalus küsida nõu alati abivalmis vanematelt tegijatelt Ants Vaiklalt ja Rein Reiveltilt. Hinnapakkumistega on aastaid tegelenud Juha Jansen.”

Nowap OÜ käe- ja jalajälgi on terve Nortsu tee ja Rakvere tööstuspark laiemalt täis. “Ise olime esimesed, kes siia tööstusparki koos Meil pole T.A.K. Ehitusega Rakvere lin30 aasta na korraldatud oksjonilt jooksul mitte krundi ostsime,” rääkis kordagi palgaLeili Sipsakas. “Edasi läks päev viibinud. nii, et mitmele järgmisele tulijale oleme tõesti meie tootmishoone LEILI projekteerinud ja koos SIPSAKAS alltöövõtjatega selle ka OÜ Nowap valmis ehitanud. Me ei omanik ole ainult paberi peal majandav firma, meil on tõesti võimekus projekteerida ja objektidel ise peatöövõttu teha. Allhankijaid kasutame muidugi ka.”

Lisaks Nortsu teele kerkinud hoonetele on Nowap valmis ehitanud näiteks Tapa Milli ja Segers Eesti hooned raudteelinnas Tapal, samuti Ferreli ja Ardori omad Sõmerul, Flexa Eesti tootmishooned Kadrinas. Ja nii edasi – kuni eramuteni välja.

“Koroona kiuste on ehitusmahud suurenenud,” kinnitas Leili Sipsakas. “Me ei jõua kõike tööd enam ära teha, järjekord on. Muret teeb ehitusmaterjalide nappus ja pikad tarneajad.

Näiteks praegu murran pead, kuidas Isoveri villa saada, ei taha objekti seisma ka panna.”

Veel ütles Sipsakas, et koroonaviirus murdis neilt mõne mehe korraks küll tõvevoodisse, aga elu seisma ei jäänud. “Ma tunnen, et raskel ajal oleme veel rohkem ühte hakanud hoidma,” lausus ta.

Et vastata küsimusele, kus on edu valem, võttis Leili Sipsakas hetke aega, kuid siis rääkis väga konkreetselt: “Meil pole 30 aasta jooksul mitte kordagi palgapäev viibinud. Muidugi tahetakse suuremat palka, aga meie ettevõte on kohe algusest peale suutnud tagada kindlustunde. Mina nõuan meeskonnalt, et objektil tehtav töö oleks kvaliteetne, ja siis saan mina tellijalt nõuda, et kõik arved tasutaks õigeaegselt. Edukad suudame olla siis, kui me kõik töötame meeskonnana.”

MEESKOND Kui lugu valmis, võttis Leili Sipsakas toimetusega ühendust ja andis teada, et kõige tähtsam osa artiklist on puudu. “Ma tahan tänada meie tublisid töömehi,” lausus ta.

Lisaks põhiartiklis mainitutele palus Raudne Leedi ära märkida Aleksander Tarassovi, Andi Jõelaidi, Allar Heinsalu, Tarmo Videsi, Sergei Mihhini, Alar Adli, Argo Kallisma, Stanislav Polinetsi, Marek Tali, Viktor Timofejevi, Igor Formanski, Jaak Palmisto, Tanel Randmaa, Vygintas Davidaviciuse.

LK 4

NOMINENDID

AASTA ETTEVÕTE

SÕMERU ETTEVÕTE ANNAB PUIDUJÄÄKIDELE UUE ELU Kuigi eestlased väga graanulikatla usku ei ole, toodetakse Maarjamaal inimese kohta kõige rohkem puidugraanuleid terves maailmas. Sõmerul asuvas Ardor OÜ-s valmib aastas rohkem graanuleid, kui terves Eestis praegu aasta jooksul kütteks läheb. Ja see kõik käib pea täielikult automaatselt.

VEIKI OJAPERV

veiki.ojaperv@virumaateataja.ee

I

dee rajada graanulitehas Sõmerule pärineb 2013. aastast, kui selle looja Kuido Kuntro, keda töökaaslased kutsuvad pelletite grand old man’iks, eelmiselt töökohalt omanikuvahetuse tõttu lahkus. 2013. aasta suvel idanema pandud ideest teostuseni läks vaid neli kuud, veel sama aasta lõpus valmis ettevõttes esimene toodang.

Ardor OÜ toodab premium-klassi pelleteid, mis erinevad tööstuslikest põlemisomaduste ja tekkiva tuhahulga poolest. Samuti on erinev nende tootmiseks kasutatav tooraine. Premium-klassi puidugraanulite valmistamisel ei kasutata puukoort, mis tuhahulka suurendab.

Ardori tootmisprotsess on eriline ka selle poolest, et seal on tooraineks vaid puidutööstuse kõrvalsaadused, mis omakorda tähendab seda, et Ardoris puitu ei kuivatata. See lisab tootmisele efektiivsust ja jätab graanulitele ilusa heleda värvuse.

Premium-klassi pelletite põletamisel tekib umbes kolm korda vähem tuhka kui tööstuslike puidugraanulite puhul. Väiksem tuhakogus tähendab seda, et graanulikatlaid tuleb palju harvem hooldada.

Kuigi käesoleva aasta gaasi ja elektri hinnaralli võib inimeste tarbimiskäitumist tundmatuseni muuta, on vähemalt praegu Eestis graanulikatlaid kodudes üsna vähe. “Varasemalt oli gaasiga kütmine õige pisut kallim kui pelletiga

kütmine, aga see aasta võib olukorda muuta,” sõnas ettevõtte tegevjuht ja asutaja Kuido Kuntro.

Sõmeru puidugraanulitehas on ideaalne näide tänapäevasest efektiivsest ja kiirest tootmisest ning jätkusuutlikust mõtteviisist. “Tänapäeval peab tootmine olema väga suurelt jaolt automatiseeritud, iga liigutus, mille arvuti sinu eest ära teeb, on hinnavõit,” kommenteeris Kuntro.

Ardorisse saabub igal tunnil umbes rekatäis toormaterjali: saepuru, haket ja tükkjäätmeid, mis on teistes puidutöötlusettevõtetes üle jäänud. “Tekitame aastas teistele puiduettevõtetele umbes kuus kuni seitse miljonit eurot käivet puidujääkide ostmisega. Ettevõte väärindab aastas umbes 700 000 kuupmeetrit puidutööstuse kõrvalsaadusi,” jätkas Kuntro ning lausus, et tänapäeval kasutatakse puidutööstuses peaaegu kogu toormaterjal ära. “Mõned kümned aastat tagasi visati puidujääke prügimäele, tänapäeval osatakse kõik ära kasutada.”

Ettevõtte roheline mõtteviis väljendub ka 2018. aastal valminud päikesepargis, mis tööstuse aastasest energiakulust umbes 15 protsenti katab. “Soojematel kuudel toodab päikesepark kuni 90 protsenti meie kasutatavast energiast, aga Eestis on neid intensiivse päikesevalgusega kuid vähe,” ütles Kuntro. Ardor OÜ energiajuhtimissüsteem on pälvinud ISO 50 001 sertifikaadi ja ettevõttes jälgitakse pidevalt tootmisprotsessi parameetreid, et tagada optimaalne energiatarbimine ja tootlikkus.

Kuigi tehas töötab seitse päeva nädalas öö-

päev läbi, läheb selle töös hoidmiseks ühes vahetuses vaja ainult kahte töötajat. Üks jälgib arvutiekraanilt toimuvat ning teine tegeleb tooraine ettevalmistamisega.

Kõigepealt jagatakse toormaterjal omaduste põhjal laoruumidesse ja seejärel segatakse see kindla retsepti järgi tootmisliinil kokku.

“Pelletitööstuses on äärmiselt tähtsad sertifikaadid, mis panevad toote kvaliteedi paika. Lisaks sisekontrollile käivad audiitorid iga aasta toote kvaliteeti hindamas,” rääkis ettevõtte tegevjuht.

Edasi käib töö täielikult automaatselt: pui-

Tänapäeval peab tootmine olema väga suurelt jaolt automatiseeritud, iga liigutus, mille arvuti sinu eest ära teeb, on hinnavõit.

dugraanulid liiguvad valmistoodangu mahutisse, kust autojuht saab need ise kerge vaevaga ühtlaselt koormasse laadida.

Lõpptoodangu transpordilogistika on samuti vägagi täKUIDO KUNTRO napäevane. “AutojuhArdor OÜ asutaja tidel on elektroonilija tegevjuht sed süsteemid, mis registreerivad koorma massi, lõppsihtkoha ja nii edasi.

Kogu transpordi protsess on arvutiekraanilt väga lihtsalt jälgitav,” selgitas Kuntro.

Enamik toodangust eksporditakse Kunda sadama kaudu, asub see ju ettevõttele mugavalt lähedal. “Suur osa pelletitest läheb laeva peale ilma pakkimata, pakkimine toimub siht-

KOLMAS PÕLVKOND MATSIMOKA LIHAMEISTREID TÄHISTAB NELJANDAT

MART RAUBA

mart.rauba@virumaateataja.ee

J

an Inno mäletab, kuidas isa ja vanaisa iseehitatud suitsuahjus liha suitsutasid. Suvevaheaegadel võttis isa ta Tallinnasse kaasa. Jättis poisi Nõmme turule kaupa müüma, ise läks edasi Kadaka turule. Kaheksa-üheksaaastasel Janil oli ämber jalgade all, et üle leti ulatuda. Vihtidega kaalu kuju on Matsimoka praegusel tootejuhil igatahes siiamaani silme ees.

Vihtidega kaalude aeg on läbi, aga endiselt müüvad Matsimoka kraami firma esindajad otse nende müügipunktidest. Püsiletid, kus kodumaised vorstid laagerduvad, on Rakvere Põhjakeskuses, Tartu Kaubamajas ning Tallinnas Rocca al Mare, Ülemiste ja Kristiine kaubanduskeskuses. Mõned valitud palad on nüüdseks ka Selveri, Rimi ja Coopi kettide tootevalikus.

Praegu ehitatakse Huljale uut, Saksa tehnikaga sisustatud tootmishoonet, mis valmib detsembris. Tänu sellele peaks tootmismaht 2022. aastal kolmekordistuma: seniselt 360 tonnilt tuhande tonnini aastas. Uus hoone pakub võimaluse rikastada valikut mitme uue viilutoote, naturaalse puljongi ja valmissuppidega. Uute salaamisortidega soovitakse jõuda ka jaekettidesse.

Pidevat katsetamist ja õppimist nõudev tootearendus on firmas Sten Inno ülesanne.

Häid retsepte on leitud vanadest raamatutest, aga ka reisidelt. Matsimoka šašlõkivorst on tehtud 1960. aastatest pärineva vorstimeistri käsiraamatu järgi. Lihaleiva idee tuli Stenil Saksamaal suitsuahjutootja Reich organiseeritud külastusel kohalikesse väikeettevõtetesse. Salaamide valmistamist käis ta õppimas Lõuna-Itaalias. Seal kohtas ta taanlasi, kes rääkisid, kuidas nemad teevad pasteeti: sellest sündis Matsimoka edukaim toode – suitsulihakõrnetega pasteet.

Kas perega tegutsemine on alati plussiks?

“Alguses olid vaidlused natuke liiga tulised, sest pereliikmed on üksteisega otsekohesemad kui tuttavad,” ütles Jan Inno. Niisugused arutelud on jäänud algusaastatesse, nüüdseks on alles vaid plussid, millest suurim on mehe sõnul peresisene täielik usaldus.

Esialgu ei olnud vendadel Janil ja Stenil muide üldsegi plaanis ennast firmaga nõnda tugevalt siduda. Jan töötas pikalt meditsiini- ja laboriseadmete tootejuhina rahvusvahelises

ettevõttes Mediq, Sten aga ravimifirmas Novo Nordisk ravimiesindajana. “Samal ajal jäi lihatoodete tootmine ja müük meie hobiks,” meenutas Jan. 2014. aastal otsustasid vennad, et teevad isale tootmiseks suuremad ruumid. Pihta hakates kasvasid plaanid veelgi, kuni rajatud oli väike lihatööstus. See nõudis aga nii palju tööd, et aastal 2015 tulid mõlemad vennad põhitöölt ära ja on tänini keskendunud Matsimoka arengule.

“Karjääri on meie ettevõttes tehtud orgaaniliselt. Inimesed, kes näitavad ise aktiivsust üles ja soovivad panustada rohkem, kui neilt oodatakse, saavad ka lõpuks suuremat vastutust nõudvad ülesanded,” kirjeldas Jan Inno pereäri toimimist.

Kuigi pereringis tegutsemine ja läbimõeldud turundus võivad olla tähtsal kohal, algab selline edulugu siiski kvaliteetlihatoodete valmistamisest. “Me ei kasuta seda sõna “kvaliteetFOTO: AIN LIIVA

Kadrina vallas Huljal tegutseva Matsimoka perefirma lihatootmise traditsioon ulatub 1982. aastasse. Hoolimata sellest, et igast poest Matsimoka tooteid ei leia, on suudetud arendada mainekas bränd vaid umbes kümne kilomeetri kaugusel regiooni ja Eesti suurimast, Rakvere lihakombinaadist.

LK 5

VÄINO KALDOJA:

Valmis pelletid tootmisliinilt tulemas.

Kogu tootmisprotsessil hoiab arvuti vahendusel silma peal üks operaator (üleval).

koha sadamas, mis teeb töö jällegi efektiivsemaks,” rääkis Kuntro.

Ettevõtlusest rääkides ei saa paraku üle ega ümber energiakriisist, mis ka Ardorit puutumata pole jätnud. “Hetkel veel ei ole toote hinda tõstnud, kuid ajalise nihkega see ilmselt siiski tuleb, ekspordihinnad on juba muutunud,” sõnas Ardori tegevjuht. Tulevikuplaanide kohta ütles Kuntro, et rohkem keskendutakse tootearendusele kui tehase laiendamisele. “Eestis paneb tooraine kättesaadavus teatud piiri ette, kuid saame tehnoloogiat veelgi lihvida, et selle kasu veelgi suurem oleks.”

Ardor OÜ on kaheksa aastaga toodangut umbes kolm korda kasvatanud ning sel aastal on eesmärk tekitada ühe töötaja kohta vähemalt miljon eurot käivet. Tehases töötab üheksa operaatorit ja kolm inimest hoiavad silma peal kontoripoolel. Puidugraanulid on väärindatud ja keskkonnasõbralik puitkütus ning nende tootmiseks kasutatav tooraine on täielikult taastuv loodusvara.

AASTAKÜMMET lihatooted” lihtsalt ilusa kõla pärast,” seletas Jan. “Kogu meie tootmine on keskendunud sellele, mida see sõna tähistab.” Kvaliteeti peab hoidma nii toorainevalikus kui ka tootmistehnoloogias.

See tähendab, et igasse tootesse lähevad tõesti vaid Eestis kasvatatud sea- ja lihaveiseliha, Eestis valmistatud juust, Eesti mullast võrsunud porgand, küüslauk ja muud saadused. Tootmisel aga rakendatakse traditsioone, mis ei muuda kunagi tootmist kiiremaks, küll aga on tulemus hõrgutavam.

Suitsuliha on käsitsi seotud ning valmib ainult naturaalse lepasuitsuga ahjus rippasendis.

Enne ahju jõudmist sooldub see kuni kaks nädalat madalal temperatuuril soolvees. Vorstid laagerduvad naturaalselt: lihamass sooldub nädala kuni kaks jahedas ning vorstikestadeks on ainult naturaalsed sea-, veise- ja lambasooled.

Vendadele teadaolevalt pole poekettide süldivalikust võimalik peale nende toote leida ühtegi traditsiooniliselt valmistatud sülti. Matsimoka sültides ei ole nimelt kasutatud želatiini – kallerdis tekib seajalgade ja -kootide kaheksatunnisest keetmisest. Mõnda toodet, näiteks traditsioonilist Itaalia salaamit, teeb Matsimoka siinmail ainsana.

Kunagi ei kasutata toodetes ka valmis maitseainesegusid, jahu, veesidujaid, peitrasva, maitsetugevdajaid ega toiduvärve.

Vennad Sten (vasakul) ja Jan Inno Huljal. Taamal perefirma tootmishooned, millest uuem, vasakpoolne, valmib aasta lõpus.

“Ma olen sündinud Tapa sünnitusmajas,” kinnitab Eesti üks tuntumaid ettevõtjaid Väino Kaldoja.

“Minu ema on seal kandis kindlasti rohkem tuntud kui mina. Tema oli elupõline kooliõpetaja, töötas veel 80-aastasena. Mina läksin pärast 8. klassi lõpetamist Tapalt kõigepealt Nõo keskkooli ja siis Tallinna tehnikaülikooli,” räägib mees, kes ehitas üles Silber­auto ja lööb praegu Auve Techis kaasa vesinikkütusel sõitvate iseautode arendamisel.

AIVAR OJAPERV

aivar.ojaperv@virumaateataja.ee isaks on Kaldoja Eesti Energia nõukogu esimees. Avalikkuse ette ta tühja-tähjaga esinema ei kipu, aga kui annab nõusoleku rääkida, teeb seda pikalt ja argumenteeritult. Eriti kui jutt käib majandusest.

Kui 2019. aasta lõpus hakkasid levima kuuldused koroonaviirusest, siis kas teid kui ettevõtjat tegi see asi kohe ettevaatlikuks või kulus aega, enne kui aru saite, mis on juhtunud või juhtuma hakkab?

Selleks et teada, mis hakkab juhtuma, pidid olema selgeltnägija võimed. Ei, mina küll ei aimanud, mis tuleb. 2020. aasta 24. veebruaril oli veel vabariigi aastapäeva puhul presidendi vastuvõtt Viljandis. Veetsin seal tuttavate-sõprade seltsis aega ja keegi eriti veel ei mõelnud, et suurem kriis on tulemas. Aga juba paari nädala pärast oli selge, et jama on käes. Saatsime inimesi juba kodutööle ja samas nägime, et see asi võib muutuda juhitamatuks. Mäletatavasti oli meil kõige hullem olukord Saaremaal. Otsustasime koos mõne tuttava ja sõbraga muretseda kaitsevahendeid ja andsime neid perearstikeskustele ning Saaremaa haiglale. Ostsime Saksmaalt ühe kiirabiauto, sest tundus, et kõige suurem probleem saab olema haigete transpordiga. See auto tegi hoolega tööd, osutudes väga vajalikuks. Selles mõttes oli hea auto, et juhi ja patsiendi vahel oli sein ilma ühegi ukse või avata, ja seetõttu sobis auto eriti hästi viirushaigusega patsiendi transpordiks, sest autojuhi ja kõrvalistuja oht nakatuda oli väiksem. Ma ei väsi ka siinkohal olukorda kasutamast ja üleskutset tegemast – unustage palun internetisügavustest vandenõuteooriate otsimine ja minge palun vaktsineerima. See on ainuke tee, mis päästab inimesi.

Kas majanduslikus mõttes kõige hullem aeg on möödas või see tuleb veel?

Kui isegi pandeemiaga ühele poole saame, siis, ma usun, jätkub segadust veel tükiks ajaks.

Kahjuks on maailmamajandus selline asi, et kui seda vägisi torkima ja reguleerima hakata, siis pikali see kukub. Praegu on kõige suuremad probleemid logistikaga. Konteinerid on seal, kus neid ei vajata, seal, kus kaup on, pole konteinereid. Laevu ei jõuta selles segaduses õigel ajal lossida. Segadust kui palju. Eks see on suure majanduse suur probleem, et ei tohi sekkuda.

Kui pandeemia üleöö lõpeks, siis kui kaua võtaks aega majanduse taastumine?

Ei tea, ei oska seda asjandust küll ennustada.

Eks pandeemiat on mitmeti ära kasutatud ka.

Kui me vaatame Eesti majandustulemusi, siis tegelikult on need ju ülihead. Ei saa öelda, et kõik on väga halvasti. Ühel hetkel taastub majandus nagunii, aga millal, on väga raske öelda.

Praegu on hinnatõus pea igas valdkonnas – kas see on kellegi soov olukorda enda kasumiks ära kasutada või allub see mingile majandusloogikale?

Nii ja naa. Ühest küljest määrab turg hinna, ja kui nõudlus on suur, siis ongi hind kõrge. Teisest küljest kasutatakse situatsiooni muidugi ära ja hoitakse hinnad tehislikult kõrged. Vaatame energiasektoris näiteks oma idanaabrite poole, kuidas nad gaasi hinda kujundavad.

Seal on ju “turuhind” täpselt selline, nagu keegi ütleb ja käsib.

Äkki viitab hinnatõus lähenevale majanduskriisile? Ükski asi ei lähe lõputult üles või alla. Kunagi saabub kindlasti pöördepunkt. Kuna vähemalt meie regioonis on majandus väga pikalt ülespoole läinud, usun ma, et ühel hetkel tuleb varud üle vaadata ja võibolla veidi kehvemale olukorrale vastu minna. See pole välistatud.

Kas tulusa ettevõtlusega saab igal pool tegeleda? Kas on mõtet üldse Lääne-Virumaale oma ettevõte püsti panna – äkki alustaks kohe Tallinnas või veel parem Londonis või New Yorgis?

Mõnes sektoris saab kindlasti ka väikeses kohas resideerudes edukaks osutuda. Aga kuhu ettevõte püsti panna, seda peab sügavalt uurima ja läbi mõtlema. Endale tuleb selgeks teha, mida ettevõte kõige rohkem vajab – kas tööjõudu, ruume, ajusid? Ettevõtte nii-öelda vägisi väikesesse kohta toomine on raske. Eriti tänases olukorras, kus kohaliku omavalitsuse rahastamise süsteem on üles ehitatud üksikisiku tulumaksule elukoha järgi.

See tähendab, et töökohast pole juttu mitte üks sõna, töökoha asukohast ei sõltu maksusüsteemi mõistes mitte miski. Kui omavalitsusel oleks töökoha asukoha järgi mingi oma osa saada, siis võibolla kohalik omavalitsus mõtleks rohkem, kuidas piirkonnas ettevõtlusega lood on. Kuni neid hoobasid pole, ei usu ma, et suuri arenguid väherahvastatud piirkondades olla saab.

Ometi räägivad kohalikud omavalitsejad kogu aeg ettevõtluse arendamise vajadusest.

Vähemalt enne valimisi.

Lobisevad nad siis lihtsalt suusoojaks või on neil ettevõtluse arendamiseks siiski midagi võimalik teha?

Võibolla LääneVirumaa pole see koht, mida [negatiivseks] näiteks tuua, aga Ida-Viru

küll. Seal on taasiseseisvumise algusest saati räägitud, et viime sinna uut tööstust, aga kui hakkame faktipõhiselt asju vaatama, siis ega väga palju sinna juurde tekkinud pole. Need, mis on tekkinud, pole läinud mitte omavalitsuste või riigi püüdluste tõttu, vaid muudel asjaoludel.

Omavalitsused lõid mingil ajal väga usinalt tööstusparke. Mõni läks käima, aga paljud mitte. Kas omavalitsused tegid midagi valesti?

Ma ei oska öelda soovitust, mis peaks olema näiteks Rakvere linna sõnum, et tööstus läheks sinna. Usun, et see minek või mitteminek on ikkagi väga palju seotud tööjõuga. Ettevõtjale on tähtis, et see oleks kohapeal olemas. Kui tööjõudu pole, siis pole mõtet ka tööstusparke luua. Nii-öelda tarka tööstust saab küll igale poole luua, aga üldiselt on see miski, mis tööstusettevõtte Tallinnast välja viib, tööjõu olemasolu.

Aga miks peabki tööd tegema? Palju räägitakse palgavabadusest ja investeerimisest, kahjuks annab ka mõni meediaväljaanne sellele teemale kogu aeg hagu. Inimestel hakkab järjest rohkem tekkima mulje, et tööd ei peagi tegema – pane raha kuskile õigesse kohta ja see muudkui kasvab.

Minu andmetel perpetuum mobile’t veel leiutatud pole. Niisama mitte millestki midagi ei teki. Kui täna ongi hetk, kus tõesti on börsidel ja muudes investeerimiskohtades õnneliku käega võimalik raha teenida, siis on see tänase päeva eripära.

Ma ei ole päris kindel, ja keegi ei saa garantiid anda, et see asi ka homme toimib. Siin peab kasutama ikka eestlaslikku talupojamõistust. Kui on hea teenimise võimalus, siis ei maksa ahneks minna ja kogu raha selle alla panna.

Ikka mõistuse piirides. Talitagem nii, et kui peaks halvasti minema, ei satuks pool eesti rahvast probleemide ette.

Teie soovitus lapselapsele, kui saaks valida vaid kahe “ameti” vahel: kas algaja investor või hea hariduse saanud spetsialist tööpingi taga?

Kui suures plaanis vaatame, siis investeerimine saab olla vaid hobi ja õpitud erialal spetsialistiks olemine on see, mis tagab kindluse. Peab arvestama, et investeerimisel on riski määr väga suur.

Meie koduturg on väga väike.

Eestlaste väljund ja võimalus maailmas läbi löömiseks on tõsiasi, see, et oleme keskmisest töökamad ja suhteliselt targad ning hea haridusega.

See tähendab, et peame olema kiired, teistest ees ja maksimaalselt müüma tulevikus oma ajutegevust.

FOTO: AIN LIIVA

FOTOD: AIN LIIVA

LEIVA TOOB LAUALE IKKA TÖÖ, INVESTEERIMINE JÄÄGU KÕRVALHOBIKS

LK 6

SISUTURUNDUS

LK 7

V Õ I TJ A

AASTA TOODE

RATTAHOOLDUSPUNKTID VALLUTAVAD EESTIT

METALLITUBA OÜ

FOTO: AIN LIIVA

Sellest hetkest, kui esimene Pumpic ehk rattahoolduspunkt Kadrina spordikeskuse ette maha sai, on uudised seadeldisest kulutulena üle maakonna levinud. Tellimusi ja kokkuleppeid tuleb muudkui juurde ning seda ilma reklaami ja turunduseta.

VEIKI OJAPERV

R

veiki.ojaperv@virumaateataja.ee

Roheline ja säästlik mõtteviis on end tasahilju ka eestlaste peadesse istutanud. Kilekoti asemel jääb näppu paberkott, hambaid pestes sulgeme veekraani ja lühikese maa puhul valime üha sagedamini auto asemel jalgratta.

Lääne-Euroopa eeskujul on Eestisse viimase kümne aastaga rajatud sadu ja sadu kilomeetreid kergliiklusteid, avatakse rattalaenutuspunkte ning linnade arhitektid mõtlevad järjest enam autovabade kivikülakeskuste peale. See kõik tähendab üht – jalgrattaid vurab liikluses rohkem kui kunagi varem.

Pumpic on küllaltki lihtne seadeldis, mis kätkeb endas rattapumpa ja valikut tööriistu, millega saab kiiresti kõikvõimalikke parandusi ja modifikatsioone oma jalgrattale, lapsevankrile või isegi ratastoolile teha.

Rattahoolduspunkt maailma mõistes siiski murranguline ei ole, niisuguseid seadmeid võib

Pumpicu külge on lihtne ratast remondi ajaks kinnitada.

leida suurematest Euroopa linnadest ning Tallinnaski on mõni selline juba paar aastat kaherattalisi teenindanud. Tootmise seisukohalt on Pumpic aga Eesti esimene.

Pumpic sündis ühise pingutuse viljana.

“Möödunud aastal tuli Kadrina spordikeskuse juhataja ja suur rattasõber Robert Salep minu juurde jutuga, et me võiks ühe sellise rattapunkti Kadrina spordikeskuse kõrvale püsti panna,” rääkis rattapunkte valmistava Metallituba OÜ juhataja Triin Toming.

“Kuna aga üksikute detailide tootmine on ajakulukas ja tülikas, hakkasime kohe algusest peale suurelt mõtlema ning panime eesmärgi vähemalt sada sellist toota, kuna niimoodi tasub see ka ettevõttele ära,” jätkas Toming ning rääkis, et tootearendus käis kaunis kiiresti. “Õnneks ei ole siin mitte midagi väga keerulist, põhiline energia tootearenduse puhul läks sellesse, et Pumpic robustne ja lollikindel oleks,” märkis ettevõtte ostujuht ja tootearendaja Aivo Innelaur.

Velopunkti füüsilised dimensioonid said kärmelt paika, kuid mõningast elevust ja diskussiooni tekitasid seadmele nime ja värvi valimine. “Toote täielik valmimine seisis päris pikalt nime taga, laualt käisid läbi sellised variandid nagu Turr, Bikestation ning Velovärk. Viimane meeldis meile väga, aga kui riigi piirest välja mõelda, siis võib sellise nimega tulevikus raskeks minna,” kõneles Toming ja lisas, et kastanid tõi tulest välja tema poja sõber Cristo Virunurm, kellele ta väga tänulik on. “Üsna puusalt tulistas nime Pumpic ning püsima ta jäigi.”

Koostöös disainer Arno Jürjensiga valiti rattapunkti värviks tibukollane, kuid üsna kiirelt hakkasid toodet tellivad asutused paluma eridisaine. “Ei oska öelda, kas toona lähenevatel valimistel oli seal mingisugune roll,” naljatas Toming, kuid selgitas, et klientidele tullakse värvilahenduse puhul siiski vastu. “Näiteks Tervisera-

jad, kes samuti Pumpicut kasutavad, turustavad ennast igal pool oranži värviga.”

Peale seda, kui esimene rattapunkt Kadrina spordikeskuse kõrvale selle aasta kevadel püsti sai, levis jutt uuest tootest ülehelikiirusel üle maakonna. “Selle taga on valdade spordijuhtide omavaheline hea suhtlus, üks rääkis teisele, teine kolmandale ning paljud olid Pumpicust huvitatud,” jätkas Toming. Niiviisi saidki üsna lühikese aja vältel endale Pumpicu ka Viru-Nigula, Tamsalu, Võsu ja Rakvere elanikud. Ühe suure potentsiaalse turuna näebki Metallitoa juhataja justnimelt omavalitsusi. “Valdades kaasatakse inimesi eelarve osas kaasa rääkima ning enamasti jääb see jagatav raha just spordi- ja tervisevaldkonna arendamiseks,” rääkis tootearendaja Aivo Innelaur.

Maagiline saja müüdud Pumpicu piir on ettevõttel juba käegakatsutav ning hoogu aitab lisada ka hiljutine kinnisvaraturule murdmine.

“Meil on kokkulepped Merko ehitusega, kes osa uute kortermajade juurde on ka Pumpicu planeerinud,” ütles Triin Toming ja lisas, et tehingu õnnestumise puhul jaguks neile tööd päris pikaks ajaks.

Kuigi tootele ei ole otsest reklaami- ega turunduskampaaniat tehtud, jahmatab selle senine edu ka ettevõtte töötajaid. “Jah, muidugi on hea üllatus, kuid sisetunne ütleb, et seda päris plahvatust ei olegi veel ära käinud,” sõnas Toming lootusrikkalt.

Lisaks paigaldusele tegeleb ettevõte punktide hooldusega, kuid seni on need hästi vastu pidanud. “Eks esimene talv näitab ära, mis teisiti teha tuleb. Ilmselt tuleb tööriistade osas mõningasi muudatusi teha, et need paremini korrosioonile vastu peaksid,” ütles Aivo Innelaur.

Metallituba OÜ põhitöö on metsa- ja põllumasinate komponentide valmistamine ning Pumpicu tootmine moodustab praegu vaid pool protsenti kogu tootmisest.

Tule õppima – saad kvalifikatsiooni!

KUS RAHA END PEIDAB? TURUÜLEVAADE AITAB. USALDA, AGA KONTROLLI!

Vastuvõtt töökohapõhisesse õppesse 10.11–25.11.2021

Metallilõikepinkidel töötaja

Keevitaja

on oskustööline, kes valmistab CNC treipingil täppisdetaile masina-, metalli- ja seadmetööstusele.

(osakutsega poolautomaatkeevitaja) leiab tööd põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavates ettevõtetes

• Praktika sooritamine töökohas • Kvalifitseeritud töötaja • Töö ja õpingute sidumine • Lõputunnistus, kutsetunnistus Tööstuslike metalltoodete värvija

CREDITINFO.EE

on hinnatud spetsialist metallitöötlemise ettevõtete toodangu õhkpihustus- või kõrgsurvepüstoliga värvimisel.

Kontakt: Rakvere Ametikool tel 329 5035 e-post koolitus@rak.ee www.rak.ee

Õppeaeg 1 aasta

LK 8

V Õ I TJ A

AASTA TOIDUTOODE

KÄSITÖÖJÄÄTISTE MAITSEPALETI LOOVAD KODUAIA MARJAD OÜ LUMILIIL

Minu Gelato itaaliapärased käsitööjäätised, mida valmistab Lumiliil OÜ, sünnivad värsketest ehtsatest koostisosadest, eelkõige koduaia marjadest ja puuviljadest ning piimast, mis pärineb Lääne-Virumaa tootjatelt.

INNA GRÜNFELDT

M

inna.grynfeldt@virumaateataja.ee

inu Gelato looja ja juhi Ave Pajo-Vassiljevi sõnul eristab gelato’t tavapärasest ehk ameerika stiilis jäätisest see, et gelato’s on rohkem piima ja vähem rõõska koort, mistõttu on selle rasvasisaldus madal. Teine oluline erinevus puudutab jahutusprotsessi ehk külmutusfaasi. “Vahustamine on tunduvalt aeglasem ja Itaalia jäätise sees on vähem õhku ning seetõttu on maitse ehe. Minu andmetel tohib seda olla kõige rohkem 30 protsenti. Tavajäätistes on see 50–80 protsenti,” rääkis jäätisemeister. Kuigi siidine gelato tundub magus, on seal vähem suhkrut, maitse intensiivsus tekib aga napimast õhuhulgast.

Ave Pajo-Vassiljev ütles, et oluline on ka gelato söömistemperatuur, mis peaks olema vahemikus –12 kuni –14 kraadi, et jäätis oleks pehmem. “Muidu võib jäätis suu ära külmetada,” hoiatas ta.

Jäätiste looja ütles, et tema eesmärk on kasutada ehedat toorainet.

“Kui pakun gelato sorbet’d, kasutan värsket või külmutatud maasikat, ei võta mingit kontsentraati. Ka mango tuleb sada protsenti püreest. Kasutan toorpiima ja see mängib maitses ja tulemuses suurt rolli,” selgitas Ave Pajo-Vassiljev. Põhirõhk on kohalikul toorainel, aga mango, banaan, sidrun ja pistaatsia tuleb sisse tuua. “Nii palju kui võimalik, on Eestist. Minu Gelato visioon algas ikkagi sellest, et oma aia vaarikad saan realiseerida tunduvalt põnevamas vormis,” rõhutas ta.

Küsimus, kui palju on Minu Gela-

JUKU JÄRGLASED NOMINEERITI AASTA TOIDUAINE TIITLILE AIVAR OJAPERV

P

aivar.ojaperv@virumaateataja.ee

aari-kolme aasta eest pealinnast maale tagasi Kivimurru tallu kolinud Liis Järvamägi (pildil) sai vanaemalt kingituseks Juku. Nüüdseks on Juku igaviku teele läinud, kuid tema 27 järglase eest hoolitsemine on noorele naisele nii hobi kui ka sissetulekuallikas.

Juku oli teeseen, nagu on tema järglased Julia, Julius ja teised. Juku suguseltsi abil valmistab Liis Järvamägi teeseenejooki ehk peenema nimetusega kombucha’t. Sel aastal olid tema köögis Väike-Maarja vallas Kivimurrul valminud kombucha’d nomineeritud Lääne-Viru aasta toidutoote tiitlile.

“Olen nüüd teeseent kasvatanud kolm aastat,” rääkis Liis Järvamägi.

“Ma ei teadnud sellisest seenest mitte midagi, aga see valdkond hakkas mind kohe huvitama. Tänaseks olen end interneti ja raamatute abil teemaga päris põhjalikult kurssi viinud ja ühest Jukust, kes on tänaseks ajalugu, on saanud praeguseks 27 teeseent.”

Mis on teeseen, sellega saab huviline end ise kurssi viia, aga väga lühidalt, kuid samas keeruliselt selgitades on tegemist biokilega, mille moodustavad sümbioosis elavad bakterite ja pärmseente kultuurid. Kui teeseen panna suhkruga maitsestatud tee sisse, on mõne aja pärast tulemuseks kergelt happeline jook. Väidetavalt on seen ja jook pärit idamaadest ning

Eestis on need ammu tuntud ja hinnatud. (Väike)töönduslikult hakati Eestis teeseenejooki valmistama 2015. aastal.

Liis Järvamägi “tööstus” – praeguseks on tal kombucha tegemiseks loodud ettevõte LJ Foods OÜ – toodab ja villib 50–60 pudelikest jooki nädalas. Nagu mainitud, tavalises taluköögis. “Suvel oli nõudlus suurem, kui toota jõudsin,” mainis kombuchatööstur. “Praegu on väike varu olemas ja pean tegelema turundusega. Kuskil kaubanduskettides minu kombucha müügil pole, turustan seda laata-

Suvel ringi vuranud kohvik on lastud talvepuhkusele, aga Rakvere maiusesõbrad leiavad keelt alla viivat gelato’t restoranist Bonzai ja Würtspagarist. Ka OTT-il tasub silma peal hoida, samuti on võimalus gelato’t otse tootjalt tellida.

del ja taluturgudel. Aga mõni müügipartner ikka juba on, isegi Kuressaares on minu teeseenejook saadaval.”

Liis Järvamägi räägib oma teeseentest kui elusolenditest, mis on ka õige. Seened ja pärm ongi sellised tegelased, kes armastavad inimese hoolt, ja kui nendega hästi käituda, siis annavad nad vastu ka, näiteks osutavad kääritamisteenust. Muide, ka õllemeistrid peavad pärmi elusolendiks ja proovigu keegi neile vastupidist väita.

“Mul siin Vova just oli natuke kapriisne, ei tahtnud kohe kuidagi jooki kääritama hakata, aga kui ma teda natuke mudisin ja poputasin, hakkas tööle,” ütles Liis Järvamägi. “Kõik mu praegused 27 seent on Juku otsesed järeltulijad. Panin neile kõigile nime, et oleks endal lihtsam orienteeruda, et kes ja mis, ja eks igal seenel on oma iseloom ning omadused ka, kuigi põlvnevad nad kõik ühest Jukust.” ​Liis Järvamägi “tooteportfellis” on praegu 17 erimaitselist kombucha’t.

“Katsetan palju, lisan kõikvõimalikke marju,” selgitas ta. “Kui ma teeseenega tegelema hakkasin, polnud mul õrna aimugi, kuhu välja jõuan. Ju siis on õige asi. Inimesed tahavad, ostavad hea meelega. Kombucha on ju seedimise hoidja ja säilitaja, hea maitse veel pealekauba. Aga liiale ei maksa tarvitamisega minna – jooge kombucha’t maksimaalselt 0,33 liitrit ööpäevas.”

ÕUNAKRÕPSUD KÕDITAVAD MAITSEMEELT

KOMMENTAAR LISETT HEIL,

AS-i Postimees Grupp maakondade müügiüksuse juht

M FOTOD: AIN LIIVA

MINU GELATO

tol jäätisesorte, pani Ave Pajo-Vassiljevi mõtlema. “Jään pragu vastusega jänni,” tunnistas ettevõtja. “Alguses oli kausta vahel 24 retsepti, aga see suvi on toonud uusi katsetusi. Kui elu näitas, et puhas banaani-sorbet’ näeb kole välja ja inimesed ei julge seda võtta, panime punast sõstart hulka. Siis muutus jäätis mannavahuvärviliseks ja hapukamaks. Rabarber oli äge avastus. Onu tõi alõtšat, proovisime,” jutustas ta ning lisas, et mõni katsetus “läheb ikka lappama ka”.

Jäätiselooja sõnul on piima baasil jäätistega asi keerulisem ning väike möödapanek annab kohe tunda konsistentsis. “Olen maadelnud soolakaramelliga, et leida see õige. Nägime suvel kurja vaeva, et see saaks selline, et mõmised süües. On vaja julgust ja katsetamismeelt,” kõneles Ave Pajo-Vassiljev, kes on ka oma jäätiste põhidegusteerija ning kõige suurem kriitik.

Lähiajal võtab Minu Gelato juht suvised leiutised kokku. “Soe suvi oli väga toetav,” ütles Ave Pajo-Vassiljev.

Gelato sihtgrupp on tootja sõnul avatud meelega ning julgem ja eneseteadlikum noor naine. “Nad võtavad hetke, et tunnetada vahet. Nad ootavadki kvaliteeti ja midagi eristuvat.” Ave Pajo-Vassiljev ise eelistab väikeseid muljet avaldavaid maitsenaudinguid. Viimati nautis ta enda valmistatud kohvi ja soolakaramelliga gelato’t.

Sügisel ja talvel toimetab gelato’ga Ave Pajo-Vassiljev üksi, toeks pere ja sõbranna, suvel kuulusid meeskonda ka müügimees ja abikaasa. “Eks kasvamise ruum on veel ees,” lausus Minu Gelato looja ja eestvedaja.

Minu Gelato visioon algas ikkagi sellest, et oma aia vaarikad saan realiseerida tunduvalt põnevamas vormis.

AVE PAJO-VASSILJEV

Minu Gelato looja ja itaaliapäraste käsitööjäätiste meister

INNA GRÜNFELDT

K

inna.grynfeldt@virumaateataja.ee

ülmkuivatatud õunakrõpsud, mida valmistab Marja Talu Aiand OÜ, pakuvad näksimisrõõmu suurtele ja väikestele. Marja Talu Aiand OÜ juhatuse liige Ingrid Pruus-Määltsemees rääkis, et õunakrõpsude valmistamise mõte tekkis sellest, et taheti õuntele leida muud kasutust peale mahla, ning sai teoks tänu sellele, et külmkuivatustehas asub aiandi lähedal. “Varem olime musta sõstraga proovinud,” nimetas ta.

Aiandi õunad leidsidki tee külmkuivatustehasesse, kus tehakse toode valmis ja ka pakendatakse.

Krõpse toodetakse Marja talu aiandi ubinatest ning need on igati tervislikud, sest viljapuude kasvatamisel ei ole kasutatud keemilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Krõpsude tegemiseks kasutatakse ainult parima kvaliteediga õunu. “Toimetame mahepõhimõtete järgi,” märkis Pruus-Määltsemees.

Krõpsude valmistamiseks on proovitud eri õunasorte ja leitud, et paremini sobivad maitsemeelt kõditama magushapud sügisõunad. “”Liivika” näiteks on krõpsuks väga hea. Tal on koorel punakas varjund ja siis jääb

ida aeg edasi, seda rohkem hindab tarbijaskond uutmoodi lähenemist ja tooteid, millel on oma lugu. Toidutoodete puhul on loomulikult oluline maitse ja hinnast määravamaks saab tihtipeale tooraine kvaliteet ja maitseelamus.

Virumaa Teataja usaldab oma hea maitsemeelega lugejaskonda valima parimat Lääne-Virumaa toidutoodet ja tahame just seda ühte maitsvat toodet aidata turunduskampaaniaga. Virumaa Teataja aasta toidutoote auhinna võitja saab 5000 euro eest meediamahtu Postimees Grupi trükija veebiväljaannetes. Omalt poolt toetame müügi- ja turunduskonsultatsiooniga, et auhind leiaks parima väljundi.

Hea meelega anname hoogu uue toote usaldusväärse kaubamärgi loomisele ja püsimisele, sest seeläbi sünnivad edulood, mis omakorda ärgitavad uute maitseelamuste loomisele.

Palju õnne ja kõrget lendu Virumaa Teataja lugejate lemmik toidutootele!

krõps ilus ka, ei ole ainult ühtlaselt kollane,” lausus Pruus-Määltsemees.

Kui esialgu tehti krõpse sordipõhiselt, siis sel aastal prooviti teha ka segakrõpse ehk kasutada eri sortide õunu. Kuna toode on uus, tagasisidet tarbijatelt, kas ja kui palju on maitseerinevust, tootjatel veel ei ole.

Tarbijate parim tagasiside on Ingrid Pruus-Määltsemehe sõnul see, et krõpsud saavad müügikohtadest väga kiiresti otsa.

“Krõps on selline mõnus ja huvitav, just piisavalt õhuke. Hea snäkk,” lausus ta. Snäki teeb heaks ja tervislikuks see, et külmkuivatustehnoloogia säilitab vilja kuju, vormi ja vitamiinisisalduse. “Kõik kasulik, mis värskes õunas on olnud, jääb krõpsudesse,” kinnitas PruusMäältsemees.

Koroonaaeg pole Ingrid Pruus-Määltsemehe sõnul Marja Talu Aiandi tegemisi kuigivõrd seganud. “Nagu öeldakse: aednik oli enne COVID-it aias ja on ka nüüd kogu aeg aias,” lausus ta.

Järgmisel aastal loodetakse tuua välja rohkem tooteid. “Aiand on noorekene ja alles hakkab korralikult saaki andma. On loota, et varsti saab ploomi, kirsi ja pirniga ka midagi,” rääkis ta.

“Olen ploomi maitsta saanud, see on tõeliselt hea. Loodame ka selle toote käima saada.”

Külmkuivataud õunakrõpse leiab Väike-Maarja taluturult, Haapsalu OTT-i poest, Rakvere statsionaarsest OTT-i poest ning neid võib tellida ka otse tootjalt pakiautomaati.

SISUTURUNDUS

LK 9

Kliima muutumine puudutab ja mõjutab meid kõiki.

EDUKAS ETTEVÕTE PEAB OLEMA KA VASTUTUSTUNDLIK Uue tehnika abil rohelisemaks Ettevõtted saavad taotleda toetusi näiteks KIKist (Keskkonnainvesteeringute Keskus), et investeerida oma seadmepargi nüüdisajastamisse, mis omakorda aitab kaasa keskkonnajalajälje vähendamisele. Uuenduslik tehnoloogia on reeglina ka keskkonnasäästlikum ja efektiivsem. Näiteks võimaldavad uued põllumajandusmasinad väga täpselt planeerida saagikoristust, põllumaa ettevalmistamist järgmiseks külviks, saagi kvaliteeti hinnata ja paljut muud, mis varem nõudis inimese tähelepanu, teadmisi ja ajamahukat käsitsi tööd.

Marjan Savtšenko Luminori äripanganduse juht

Vastutustundlik tegutsemine ja rohepöördele kaasa aitamine on aina olulisemad kõigi ettevõtete jaoks, kirjutab Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko.

Oleme koostöös maakondlike arenduskeskuste ja Postimees Grupi maakonnalehtedega juba mitu aastat tunnustanud maakondade parimaid väikeettevõtteid.

Otsime väikeseid tublisid ettevõtteid, mida veavad julged ja ettevõtlikud inimesed ning peame seda oluliseks osaks oma missioonist.

Tänapäeva ettevõtlusmaastiku uus reaalsus on see, et me kõik hakkame mõõtma oma CO₂ jalajälge. Kui Luminor vaatab ettevõtteid regioonides, siis juba sellise pilguga, et millise jalajälje nad endast jätavad, kas nad väärtustavad seda teemat ning tegelevad sellega. Kui ettevõte teeb silmanähtavaid pingutusi oma keskkonnamõju vähendamiseks, siis on see väärt tunnustamist.

Nii nagu jätkusuutlikkus ja kliimaneutraalsuse suunas Ka Luminor pangana peab seda silmas pürgimine on aina olulisemad kõigi ettevõtete jaoks, pidama enda igapäevatöös. Kõik finantpeavad ka sellel konkursil osalejad oma äritegevuses silseerimised, mida Luminor teeb, vaadama paistma jätkusuutlike ideedega takse üle ka sellest seisukohast, kuidas või vähemalt valmidusega haettevõtte tegevus mõjutab keskkonda kata oma tegevust muutja mida ta teeb CO₂ jalajälje vähendama vähem keskkonda miseks. Muidugi mõõdame ka enkahjustavaks. Keskda jalajälge ning tegeleme pideKeskkonnakonnasäästlikumale valt teadlikkuse tõstmisega orsäästlikumale tegutsemisele ei ganisatsiooni sees. Iga projekti tegutsemisele ei suuna ettevõtteid puhul hindame otsuste langesuuna ettevõtteid ainult Euroopa Liidu tamise juures ka keskkonnarisainult Euroopa Liidu regulatsioonid ja ke ehk seda, kuidas see ettevõregulatsioonid ja kliimakokkulepe, te oma senise tegevusega ja kliimakokkulepe, vaid muutunud on ka vaid muutunud on uue investeeringuga, milleks ta tarbijate mõttemaailm. ka tarbijate laenu soovib, keskkonda mõjutab.

mõttemaailm.

Kindlasti mõtleb enamik ettevõtteid juba oma tegevuses keskkonnajalajäljele, aga kui nad võtavad selle ette täiesti teadliku ärisuunana, siis avaldab see nende tulemustele eriti positiivset mõju. Kuigi alguses võib keskkonnateadlikum tegutsemine nõuda investeeringuid, annab see pikemas perspektiivis ettevõttele efektiivsema majandamise läbi vähenevate energiakulude ja ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtu.

Fossiilkütused vahetuvad taastuvenergia vastu Keskkonnateadlikkus on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud ka tarbijate hulgas, seega määrab juba turg ära selle, et ettevõtted ei saa roheteemadest mööda vaadata. Üks hea näide on transpordisektor. Tarbijad valivad täna

teadlikumalt hübriid- või repärane. Näiteks kui elektriautosid, ka paljud trükitööstuses, kus Luminori kliendid mõtkulub palju kemilevad samas suunas, kaale ja vett, Iga tootmine peab näiteks autorendiosatakse seda mõtlema sellele, äris tegutsejad. kõike taaskaet olla võimalikult Nende huvi on sutada. Iga ressursisäästlik ja pakkuda ka rentitootmine tekitada loodusele miseks tarbijatele peab mõtleminimaalset meeldivaid hübma sellele, et kahju. riid- või elektriautoolla võimalisid, teised ettevõtted kult ressursijällegi pakuvad elektrisäästlik ja tekitaautode laadimisvõrgustikda loodusele minike. Juba praegu tavasõidukid maalset kahju. keskkonnasäästlikumate vastu vahetajad näitavad sellega oma tulevikku Rohepööre on uus normaalsus suunatust ja jätkusuutlikkuse tähtsustamist.

Ei tasu peljata ka muul viisil panustamist, näiteks istutada puid, et korvata Teine valdkond, mis on viie aastaga oma tegevuse mõju keskkonnale. Täsisuliselt nullist tekkinud, on päikesenapäevane ettevõte peab olema mitpargid. Neid on väga suures mahus te ainult kasumlik, vaid ka vastutusjuba ehitatud ja ka Luminor on nende tundlik isegi siis, kui see nõuab lühiehitamist toetanud. See on puhas roajaliselt veidi kasumis järele andmist. helise energia tootmine, mille puhul Üldjuhul toob keskkonnasäästlik tenäeme trendi, et selle tootjad mõtlegutsemine aga pikas perspektiivis vad ka sellele, kuidas enda vajadusrohkem kasumit sisse. Ettevõtte tegetest üle jäävat energiat salvestada ja vus muutub efektiivsemaks, kulud väedasi müüa. henevad, maine paraneb ja seeläbi saadakse juurde kliente.

Uus toore tootmisjääkidest Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja Kogu ehitussektor on keskkonnateaddigitaliseerimine mõjutab ettevõtete likkuse kasvuga otseselt seotud. Palefektiivset tegutsemist ning aitab korjud ettevõtted ehitavad nii säästva raldada tootmist, logistikat ja müüki energiaklassi hooneid kui ka lisavad nii, et kõik protsessid sujuvad hästi. neile päikesepaneele, et energiakuluSellel, millel varem hoidis silma peal sid pikas perspektiivis veelgi väheninimene, hoiab nüüd tehisintellekt, dada. Lisaks uute ehitamisele annab mis on täpsem, ettenägelikum ja kiivanade hoonete renoveerimine korrarem. Seega aitab uute tehnoloogiate liku energiasäästu. A-energiaklassi kasutuselevõtt muuta ettevõtte veelehk energiasäästlike hoonete järele gi jätkusuutlikumaks. Ka Luminor on nõudlus praegu suur. Ka laenunäeb selliste tehnoloogiate kasutusemarginaalid on A-energiaklassi või levõtus oma rolli rohepöördele kaasa passiivmaja ehitamisele kindlasti maaitamises. dalamad, sest jälgime Luminoris põhimõtet, et roheliste projektide finantKliima muutumine puudutab ja mõjuseerimine oleks soodsam. tab meid kõiki. Kui me sellega ei tegeTeine suur teema energiasäästlikkuse le, siis kõige muu kõrval hakkab see kõrval on ringmajandus. Tööstuses teka ettevõtete äritegevust negatiivselt kivad ikka tootmisprotsessi tulemusemõjutama. See on uus normaalsus, na mingid jäätmed, kui suudetakse millega tuleb arvestada ja millest lähvähemalt osa neist muuta toormeks tuvalt peavad ettevõtted oma tegemillegi uue tootmisel, siis on see suuvust planeerima.

LK 10

NOMINENT

AASTA TOODE

LINNUDOOMINO KLOTSID SAAVAD KOKKU JA LINNUD SELGEKS

OÜ PESAPAIK

Peep Veedla on aastaid korraldanud Käsmus Viru Folki ja teisi muusikaüritusi. Kui bändid lavalt lahkunud, kuulab ta meeleldi aga linnulaulu.

Eesti tiivulistest on ta kirjutanud hulga raamatuid, viimati lausa luulekogu “Laululuige lummuses. Värsid lindudest”. Virumaa Teataja veergudel on tal Eesti Ornitoloogiaühingu juubeliaasta puhul erirubriik “Nädala lind”. Kevadel tekkinud ideest sündis aga lauamäng – linnudoomino.

L

MART RAUBA

mart.rauba@virumaateataja.ee

FOTO: TAMBET DEVANEY

ihtsate reeglitega klassikaline doomino on tuttav enamikule meist. Tavaliselt oleme harjunud doominoklotsidel nägema täppe, mis omakorda tähistavad numbreid. Samas pole ju põhjust, miks ei võiks kindla arvu täppide asemel olla doominokivil hoopis lind.

Linnudoomino pakub huvi nii suurtele kui ka väikestele.

2017. aastal leidis Veedla ühest Hollandi meenepoest doomino, millel olid linnud klotsidele joonistatud karikatuuridena. Eelmisel talvel seda lastelastega mängides tekkis tal aga mõte, miks ei võiks joonistuste asemel olla fotod? “Olin väga üllatunud, et sellist toodet polnudki Eestis veel ära tehtud,” kirjeldas linnusõber selgusehetke, mil teadis, et idee tuleb teoks teha. Väike uurimine selgitas, et lihtsama lauamängu tootmisega saab hakkama sama trükikoda, kust tulevad Veedla linnuraamatud.

Veedla viimane kirjatöö oli just toimetajale üle antud ja mängulise projekti jaoks oli parajalt aega. Kampa sai kutsutud fotograaf Heiko Kruusi.

Esimesed komplektid valmisid juba maikuus, väljaandja autori enda kirjastus Pesapaik.

Esimese hooga valmis kaks komplekti: üks laulu-, teine veelindudega. Kohe järele tuli veel kolm: pargilinnud, toidumajalinnud ning siseveekogude ja roostike linnud.

Doominoklotsidel on numbrid ühest kuueni, lisaks üks ilma numbrita ehk tühi klots. Seega pääses igasse komplekti seitse lindu, viie komplekti peale teeb see 35 linnuliiki. “Eestis on kohatud ligi neljasadat linnuliiki. Muidugi läks ka rebimiseks,” rääkis autor. Valik langes kõige levinumatele, kõige tuntumatele ja kõige ilusamatele sulelistele. Viimase kriteeriumi puhul nentis Veedla, et ilu on siiski vaataja silmades. “Ei saa öelda, et künnivares ja hakk suure iluga hiilgaksid, kuid pargilindudena on nad kõige levinumad,” lausus ta.

Jäälind samas on Veedla sõnul nii ilus, et tema pärast sai loodud viies komplekt – siseveekogude ja roostike linnud.

Mujale poleks ta liigina passinud.

Kõige popimaks on osutunud laululinnud, kuid üllatuse tegid ka toidumajalinnud. Inimestele meeldib äratundmisrõõm ja talvel akna taga pekitükki nokkivate linnukestega mäng läks hästi kaubaks juba suvelgi.

Igat komplekti tehti 400 tükki, müüki läksid need esialgu Rahva Raamatu ja Apollo kauplustesse. Praegu saab linnudoominot hankida ka RMK külastuskeskustest, Ahhaa teaduskeskusest, eesti rahva muuseumist, vabaõhumuuseumist, Tallinna loomaaia meenepoest, loodusmuuseumidest Tallinnas ja Tartus ning mujalt.

Või tellida otse kirjastuselt kodulehe www.pesapaik.ee kaudu.

Linnudoomino tellijate seas on paljud lasteaiad ja hooldekodud nii oma maakonnast kui ka mujalt Eestist. Doomino turundamise taga seisab Peep Veedla ise.

Mis oli kõige raskem? Veedla tunnistas, et esimestel trükist tulnud komplektidel polnud peal Euroopa Liidus müüdavatelt toodetelt nõutavat CE-märgist. Selle kohta ta lihtsalt alguses ei teadnud. “Tuli täita hunnik pabereid ja saime toodetele CE-märgise. Valmis trükitutele paigaldasime kleebistena peale, järgmistel olid need juba peale trükitud.”

Peep Veedla rääkis, et rikkaks võib originaalse lauamänguga saada vaid juhul, kui toota seda eri keeltes ja müüa korraga mitmes riigis.

Nagu ettevõtlus ikka, on see vaid ettevõtmise asi, arvestades, et paljudes Euroopa riikides on looduses samad linnud, mis meilgi.

SISUTURUNDUS

LK 11

Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK), mille üks instituutidest asub Rakvere külje all Mõdrikul, on tehnikaalase rakenduskõrgharidusõppe eestvedaja Eestis. Rakendusbakalaureuse õpet pakutakse kuues instituudis tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas; teeninduse valdkonnas transporditeenuste õppesuunal. Mõdrikul asuvas teenusmajanduse instituudis õpetatakse ärinduse ja haldus ning heaolu õppesuunal. Õppetöö on tihedalt seotud praktika ja töömaailmaga ning kooli vilistlaste tööhõive on püsivalt kõrge. Lisaks tasemeõppele pakub TTK täienduskoolitusi spetsialistidele ja uuringuid ettevõtetele.

INNOVATIIVNE OSKUSTEAVE TUUAKSE VIRUMAA ETTEVÕTJATELE KOJU KÄTTE Koolitused tõstavad töötajate kvalifikatsiooni Tallinna Tehnikakõrgkooli iseloomustab koolituste korraldamisel kogemus ning tänapäevased meetodid ja praktikad. Instituutide ja keskuste täienduskoolituskursused arvestavad nii õppija kui tööandja vajadustega. Koolituste korraldamise aluseks on koostöö riigi- ja omavalitsusasutuste, haridusasutuste, ameti- ja kutseliitudega. „Pakume tehnikaharidust, tasemeõpet, täiendkoolitusi ning ettevõtete vajadustele vastavaid ja riiklike tellimuste raames koolitusi väga erinevatel teemadel. Alates CNCkeskuse juurutamisest ja robotite programmeerimisest kuni metallitöötluse, keevituse, koostetööde ning logistikani,” loetleb Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeosakonna juhataja Kaire Eerik.

Lisaks enda maja kõrge kvalifikatsiooniga koolitajatele kaasatakse professionaale ka väljastpoolt – õppejõude ja vastava eriala parimad praktikud. „Riikliku kõrgkoolina ei saa me katsetada ja enda mainega riskida, vaid pakume parima tasemega koolitusi. Kuna laborite suurus ja õppevahendite hulk on limiteeritud, ei paku me massõpet, vaid paindlikke koolitusi, mille elementaarseks osaks on praktika,” nendib Eerik.

Labor aitab teha tootearendust ja modelleerida ettevõtte protsesse „TTK on partner era- ja avalikule sektorile nende arengu edendamisel ja innovatsiooni elluviimisel. Eriti uhked oleme digitaalsete arenduste osas ehitusvaldkonnas, tööstuses, robootikas ning logistikas ja laonduses. Kõrgkooli õppe- ja teadustöös on kasutusel uusimad tarkvarad, mis võimaldavad tegevusi simuleerida ja modelleerida, et leida väiksemate kuludega parim lahendus,“ toob välja kõrgkooli võimekuse TTK innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse juhataja Kaido Kokk.

Kõrgkooli õppehooned ja laboribaas on avatud ka ettevõtetele rakendusuuringuteks. Tänapäevased tööstus 4.0, logistika, tööstusautomaatika, elektritehnika, virtuaalehituse jt laborid suudavad ettevõtjale pakkuda lahendusi nii projekteerimises, tootmises kui ka tarneahela juhtimises. „Üks osa meie võimalustest on ettevõtteid aidata läbi koolituste, olgu need kalenderkoolitused või spetsiaalselt mõne ettevõtte jaoks kokku pandud „rätsepa”-koolitused. Teine osa on tootmis-, tööstus- ja tarneahela lahenduste leidmine, kui ettevõtte oma töötajatel jääb oskusteavet väheks. On ettevõtteid, kes soovivad muuta oma tootmist ja tarnet tõhusamaks, kuid on aru saanud, et pelgalt roboti lisamine ei pruugi probleeme lahendada, vaid liigutab lihtsalt pudelikaela mujale. Meie aga pakume võimalust tulla ettevõtete inseneridel laboritesse oma ideid katsetama, tootearendust tegema ja ettevõtte protsesse modelleerima,” selgitab TTK tööstus 4.0 labori projektijuht ja elektritehnika õppekava juht Kristo Vaher.

Ta lisab, et TTK on aidanud teha praktilisi katsetusi ja teoreetilisi analüüse koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, aga ka ettevõtete enda rahastusel. „Meie praktikabaas on väga hea: näiteks tööstusautomaatikalaboris on võimalik läbi mängida kõik tootmisprotsessid ja liita sellele logistikalabori võimalused ehk toote tarneahel alates tootmisest koos analüütikaga kuni lõpptarbijateni jõudmine koos tehastevahelise logistikaga. Modelleerime terveid tehaseid, mida saab virtuaalreaalsusprillide abil juba enne valmimist „läbi käia”.”

Eeriku sõnul on tihe koostöö ettevõtetega toonud arusaa-

Kristo Vaher ettevõtete esindajatele TTK Tööstus 4.0 laborit tutvustamas.

mise, et nii ehitus- kui ka masinaehitusvaldkonnas on näiteks hetkel päevakorral tõsta töötajate kvalifikatsiooni läbi arvutioskuse. „Head programmid, 3D oskused ning CAD-i valdamine on inseneri töö võti, mis aitab töökeskkonda ja tooteid paremini mõista. Ettevõtete arengupiduriks on kahjuks kvalifitseeritud tööjõupuudus, sest liiga vähe noori suundub õppima tehnikaaladele. Aga meie saame ettevõtteid aidata, koolitades olemasolevaid inimesi ja tõstes nende kvalifikatsiooni. Kui teie ettevõtte kasv pidurdub või seisab tehniliste lahenduste taga, tuleme meie appi!”

Ettevõtetega koostöö viib uute lahendusteni Koostöös ettevõttega leitakse ideede teostamiseks võimalusi ja väljakutsetele lahendusi. Kogemus erinevate projektide teostamisel on toetanud nii innovatsiooni kui ka loonud rea rakendatavaid lahendusi.

Viimase aasta jooksul valminud töödest väärivad esiletõstmist Selektor Projekt OÜ tellimusel valminud Pärnu kesklinna silla katsetamine, Enefit Energiatootmise AS tellimusel põlevkivituha baasil ekperimentaalsete teesegude koostamine ja katsetamine, AuVe Tech OÜ tarbeks teostatud elektriväikebussi jõuajami ja energiasalvesti tehnoloogia arendus, Metsamõisa Mõis

OÜle valminud uuring päikesepaneelidelt saadava energiast sõltuva küttekuluautomaatika teostatavusest ja Narva Vesi ASile koostatud heitveepuhastusjaama massibilanss. „Näeme, et praegune kiiresti muutuv majanduskeskkond esitab väljakutseid ka ettvõtjatele, kes peavad oma ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks aina suuremat tähelepanu suunama majasisestele protsessidele, toodete-teenuste loomisele ja arendamisele ning olema uuendusmeelsed. Siinkohal saabki TTK olla ettevõtlussektorile heaks lisaressursiks ajamahukate uuringute, protsesside ja tarneahelate simuleerimisel, toodete-tee-

nuste prototüüpimisel. Meie uksest sisse astudes avaneb ettevõtjatele võimalus kaasata praktilise suunitlusega tudengeid, professoreid ja nüüdisaegesid laboriseadmeid, et püsitatud probleemile parim lahendus leida,“ kirjeldab Kaido Kokk kõrgkooli rolli ettevõtete partnerina.

Kõrgkoolis peituvad teadmised maapinnast kõrgusteni, kiududest konstruktsioonideni, inimestest robotiteni. Kui otsid küsimustele vastuseid, soovid tulemuseni efektiivselt ja teadmistepõhiselt jõuda, siis võta tehnikakõrgkooliga ühendust. Infot nii koolituste kui ka koostöövõimaluste kohta leiab Tallinna Tehnikakõrgkooli kodulehelt www.tktk.ee.

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL ON SINU PARTNERIKS JÄRGMISTES VALDKONDADES: Konsultatsioonid – erapooletu nõustamine kliendi tegevusalal eesmärkide saavutamiseks Eksperthinnangud – eksperthinnangute andmine kliendi poolt püstitatud probleemile Arendus – kliendi tegevusprotsessi hindamine (juhtimine, tehnoloogia jne), parendusettepanekute koostamine ja nende elluviimisel osalemine Uuringud – uute teadmiste, tehnoloogiate, toodete jms loomisele suunatud rakendusuuringud Laboriteenused – hinnangud tehnoloogiatele, toodetele, materjalidele jms Prototüüpide loomine Töötajate täiendõpe – täiend- ja ümberõppe korraldamine

LK 12

ETTEVÕTMISE EDU MÄÄRAB TAHTMINE, MITTE AJASTUS Ajal, mil asutuste uksi jäädavalt suletakse, on julge samm ujuda vastuvoolu.

Lääne-Virumaalt on tuua mitu näidet tublide ettevõtjate kohta, kes äriga algust teinud sügaval pandeemia ajal.

VEIKI OJAPERV

M

veiki.ojaperv@virumaateataja.ee

Möödunud aasta ettevõtlusgalal julge alustaja ja ka parima toidutoote tegija tiitli pälvinud Würtspagari juhataja Gerri Stets alustas ettevõtlusega ajal, mil uudistes hakkas iga päev korduma sõna “koroonaviirus”.

Hoolimata olukorra halvenemisest, ei visanud Stets kordagi püssi põõsasse ning 2020. aasta sügiseks oli ta oma pakutavate värskete maitsetega jõudnud läänevirulaste ja ka kaugema kandi rahva südamesse.

Würtspagar on kuulsust kogunud haruldase hapusaiaga, mis 2020. aastal maakonna uute toidutoodete seas kõige populaarsemaks osutus. Hapusaia teeb eriliseks keeruline ja ajamahukas valmistamisprotsess. Juuretist, millega saia tehakse, peab pidevalt valvama, toitma ja elus hoidma.

Vaatamata eelmisel aastal saavutatud edule, tuleb aga edasi liiku-

Würtspagari looja Gerri Stets peab edu võtmeks järjepidevust ja uuendusi.

da, uuendusi teha ning keerulistes tingimustes kliente enda poolele võita.

“Vaikselt laieneme ja toome pidevalt uusi tooteid turule, kuid kuna juuretis on keeruline, siis on püsivat kolleegi keeruline leida,” sõnas Stets.

Kuigi maakonnas teab juba enamik saiasõpru, kuidas Würtspagari hõrgutised maitsevad, on tähtis pidevalt pildis olla. “Alates oktoobrist võtsin rendile Põhjakeskuse aiabutiigi, kus saame oma tooteid tutvustada ja müüa. See on praeguse aja mõistes hea lüke, kuna välitingimustes on viiruste levimise oht väiksem ja ostud saab mugavalt ära teha. Idee läks nii hästi käima, et otsustasime ka novembris jätkata,” rääkis Stets.

Lisaks uutele pagaritoodetele võib Würtspagarist sellest aastast soetada Minu Gelato jäätiseid ja Itaalia päritolu käsitööveine. “Mind paeluvad puhtad ja huvitavad maitsed. Nendele ka panustan,” ütles Würtspagari looja.

Haljalast pärit ja Haljala kooli lõpetanud Triin Kallas registreeris oma keskkonnasõbraliku voodipesu brändi Carefab eelmise aasta detsembris. “Idee oma ettevõte luua oli juba ammu, kuid mitmed elusündmused ja lapseootele jäämine tekitasid tunde, et kaotada ei ole midagi, ainult võita,” ütles Kallas.

“Carefabi toodetest on põhiline mõnus ja keskkonnasõbralik voodipesu. Välismaal elades hakkasin mõtlema tervise peale – toitumine, uni ja magamine. Kogu kompott,” rääkis Kallas, kes on saanud õmblemispisiku oma emalt ja õppinud TalFOTOD: AIN LIIVA

Mitmed elu­ linna tehnikaülikoolis sündmused ja rõivatootmise ja disaini erialal. “Veelapseootele dame oma elust jäämine tekitasid ühe kolmandiku tunde, et kaotada voodis ning hea uni moodustab ei ole midagi, seega kolmandiku ainult võita.

meie elukvaliteedist.”

TRIIN Mõtted kvaliteetKALLAS sest unest ja armastus Carefabi rõivatootmise vastu viilooja sid Kallase töötukassasse, kust ta lootis saada nõu oma ettevõtlusega alustamiseks. “Alustasin ettevõtet töötukassa ettevõtluse alustamise toetusega. Selle jaoks peab enda plaanid ja visiooni kenasti läbi mõtlema ja paberile panema,” kõneles Kallas ning lisas, et suuri riske ta ettevõtte rajamisega ei võtnud. “Teen oma ettevõtet põhimõtteliselt üksi ning ei pea pead vaevama, kuidas kellelegi teisele leib lauale tuua.”

Carefabi voodipesu on tehtud linasest kangast ja värvitud peaasjalikult looduslike toodetega. “Linane kangas ei vaja töötlemiseks mürgiseid aineid, mida tekstiilitööstuses üldjuhul kasutatakse,” sõnas Kallas. Enda valmistatud tooteid müüb ta peaasjalikult sotsiaalmeedias, mis annab võimaluse koduseks tööks.

“E-poes toodete müümine on väga tugevas seoses sellega, kui palju panustan aega sotsiaalmeedias reklaamile. Mida rohkem reklaamin, seda rohkem tööd on,” jätkas Triin Kallas ning lisas, et ettevõte on hästi käima läinud ja ta näeb ka kasvupotentsiaali. “Unistustes tahaksin väikest tootmishoonet, kus oleks ruumi rohkem, praegused kodused tingimused kipuvad kitsaks jääma. Sealjuures lähtun keskkonnasõbralikust mõttelaadist.”

“Isegi kui hullult kardad, hakka kohe peale. Lennukit ehita samal ajal, kui sellega lendad, kõike saab jooksvalt paremaks teha,” andis Kallas soovituse kõigile, kes kõhklevad oma ettevõtte loomises.

TERVISEKESKUSE SILMARÕÕM TERVISHOIUTEENUSTE LOETELU: • Silmaarsti konsultatsioon ja ravi • Laste silmaarsti konsultatsioon ja ravi spetsiaalsetel väikelastele mõeldud aparatuuridega • Nägemisuuringud ja diganostika, sh kõik süvendatud silmapõhjauuringud uusimate diagnostikaseadmetega • Tervisetõendite väljastamine • Erakorralised silmaarsti vastuvõtud ja esmaabi trauma korral • Nägemist korrigeerivad abivahendid - prillid, luubid, kontaktläätsed • Silmaõe iseseisev vastuvõtt, glaukoominõustamine, perioodiline kontroll • Õe iseseisev vastuvõtt, immuniseerimine • lndividuaalne lähenemine igale patsiendile!

Tervisekeskus Silmarõõm on Eesti Haigekassa raviteenuse osutamise lepingupartner, esmane silmaarsti vastuvõtutasu on 5 €

JÕHVIS Keskväljak 7, telefon 638 0003 RAKVERES Turu plats 3, telefon 638 0858

SISUTURUNDUS

LK 13

Kõikjal Eestis loovad töökohti ja lisandväärtust majandusse ettevõtjad, kes on milleski edukad. Selle taga on tegusad naised ja mehed, kes on näinud mingis konkreetses valdkonnas ja kohapeal pakutavates võimalustes potentsiaali.

Neil särasilmsetel ja teotahet täis inimestel on üsna sageli mingit laadi seos paigaga, kus ettevõte toimetab.

Ettevõtte laienemis- ja kasvuplaanid ei tohi jääda teadmatuse taha Kaarel Aus, KredExi ettevõtlusosakonna juht

Paljuski on just nende ettevõtjate tegutsemistahe ning tegevuse laiendamine aidanud hoida ja arendada elu erinevates Eestimaa paikades. Teisalt püstitab maailm me ümber pidevalt uusi väljakutseid, kuidas olla edukas ka homme ja ülehomme – mitte pelgalt viimase pisut enam kui poolteise aasta jooksul, millele on oma pitseri pannud pandeemia ja selle mõjud.

Samas potentsiaaliga ärisuundi jagub. Jagub ka ettevõtjaid, kes suudavad plaane ilma lisatoeta ellu viia, kuid on ka neid, kel jääb heade plaanide teoks tegemisest puudu näiteks omavahenditest või tagatistest. Just siin saab toeks tulla KredEx ning piltlikult sellest viimasest künkast üle aidata.

Eesti üks tuntumaid tööstusettevõtteid ja poole toodangust eksportiv Haapsalu Uksetehas püstitas uue tootmishoone (fotol parempoolne) just KredExi tööstuslaenu toel.

Foto: Uve-Rain Uusrand

Võtmeküsimus – plaanid ja vajadused KredExi eesmärk riikliku finantsasutusena on luua võimalusi ettevõtluse ja ekspordi arenguks kapitalile ligipääsu parandamise ja riskide maandamise kaudu. Seda siis, kui erasektor finantsteenuseid piisavas mahus tagada ei suuda. Meie eesmärk on aidata kasvada ja areneda ettevõtetel, kes soovivad saada senisest veelgi edukamaks.

Just sellest põhimõttest lähtudes pakume ettevõtjatele terviknõustamist, mille eesmärk on selgitada välja tema plaanid, probleemid ja vajadused, et vajadusel KredExi teenuste abil täiendavat arengutuge pakkuda.

Olgem ausad, finantsteenused on oma olemuselt spetsiifilised ja seetõttu omajagu keerukad. Ettevõtjale tulebki appi KredEx, et kaardistada terviknõustamise raames tema tulevikuplaanid ja senised probleemkohad, mida ettevõtja ise näeb. Tihtipeale võib välja tulla, et tegelik probleem on hoopis kusagil mujal, kui esmapilgul võib tunduda. Kitsaskohti võib olla erinevaid, näiteks on mõni risk maandamata või pole piisavalt omakapitali lisainvesteeringute tegemiseks. Samuti võib takistada investeeringuid ja seeläbi laienemist piisava tagatise puudus.

Võimalik, et tegelikult takistusi ei eksisteerigi, tuleb vaid tegutsema asuda.

Loomulikult ei ole kõikide probleemide lahendamine meie võimuses, aga paljudele on lahendus olemas. Leiame just selle, mis on konkreetsele ettevõtjale sobilik.

Nõustamise eel juba taustatöö tehtud Selleks, et suudaksime nõustamisprotsessis tagada terviklikkuse, teeme enne füüsilist kohtumist ära vajaliku eeltöö. Haldur küsib nõustamisest huvitatud ettevõtjalt eri materjale (nt majandusaruanded), et end firma käekäiguga kurssi viia, ning lepib seejärel kokku konk-

reetse kohtumisaja. Kohtumisel räägitakse lähemalt, millised on tulevikuplaanid: kas ja millesse on soov investeerida, laieneda välisturgudele või koduturul jne.

Selle baasilt tutvustame KredExi pakutavaid lahendusi, kuidas kasvule ja arengule suunatud tulevikuplaane realiseerida.

Samas ei koorma me oma ettevõtjast partnerit, rääkides asjadest, mida tal vaja pole või mis talle ei sobi.

KredExi terviknõustamine ettevõtetele • Eesmärk on parandada kapitali kättesaadavust kasvu- ja arengupotentsiaaliga ettevõtetele.

• Nõustamise käigus selgitame välja probleemid ja kitsaskohad finantseerimisel ning leiame võimalikud lahendused KredExi teenuste seast.

• Võta huvi korral ühendust KredExi halduriga ja saada sooviavaldus terviknõustamisele registreerimiseks aadressil ettevotlus@kredex.ee.

Tootmise laiendamisel toeks – tööstuslaen Kindlasti on igaüks, kes plaanib oma tootmist laiendada ja äri arendada, mõelnud, kas pank selleks ikka laenu annab ja kas laenu saamiseks on piisavalt omafinantseeringut.

Kujutame ette olukorda, kus ettevõttel on potentsiaali laiendada tootmist kaks korda – olgu näiteks uus tehasehoone, tootmishooned või protsessi kaks korda efektiivsemaks muutvad robotlahendused.

Isegi tellimused või õigemini kokkulepped partneritega tellimuste kasvatamiseks võivad juba olemas olla, aga see nõuab investeeringut. Ka pank annab meelsasti laenu, kuid soovib nt 40% omafinantseeringut. See võibki saada takistuseks: võimalik, et pole seda nõutud määral või siis sooviksid kasutada neid vahen-

deid muudel eesmärkidel. Siin tulebki appi tööstuslaen, mis on KredExi laen ettevõtjale finantseerimisprojekti omafinantseeringu osaliseks katmiseks.

Tööstuslaen – finantskeeles allutatud laen – suurendab kaasfinantseerijate silmis ettevõtte omafinantseeringut.

Sisuliselt kõik ettevõtted, kes on praeguseks KredExi tööstuslaenu kasutanud, on tagantjärele öelnud, et see on geniaalne toode, mis teeb võimatu võimalikuks. Kui on hea äriplaan, pank on nõus laenu andma, omafinantseering on isegi olemas, aga natukene on puudu, siis anname koostöös pankadega lisatõuke, et kasvu ja lisaväärtust loov tööstusinvesteering ei jääks tegemata.

Tööstuslaenu põhitingimused • Laenu sihtotstarve on investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, sellega kaasnevad otsesed kulud seoses tegevuse laiendamise, toodangu mitmekesistamise või tootmisprotsessi ümberkorraldamisega.

• Laenusumma on maksimaalselt 2 miljonit eurot ja kuni maksumusest.

• Laenu põhiosa maksetele kehtib kuni krediidi- või finantseerimisasutusega sõlmitud laenu- või liisingulepingu lõppemiseni maksepuhkus.

Vt lähemalt: kredex.ee/tööstuslaen

LK 14

SISUTURUNDUS

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond on Eesti juhtiv kõrghariduse andja majanduse, ärinduse, õiguse ja avaliku halduse valdkonnas. Hindame kõrgelt koostööd ettevõtetega, kes vajavad teaduspõhiseid uuenduslikke lahendusi. Teaduskonna koostööpartnerid on nii suured kui ka väikesed ettevõtted Eestist ja välismaalt. Meie teadlastel on kompetents, mis võimaldab aidata ettevõtetel saavutada parimaid äritulemusi ja kasvatada oma konkurentsieelist.

MIDA SAAB TALTECHI MAJANDUSTEADUSKOND SINU ETTEVÕTTELE PAKKUDA? Saame olla abiks ettevõtte ärimudeli arendamisel digipöörde elluviimiseks ja jätkusuutliku äri kasvatamiseks. Teeme ettevõtlus-, juhtimis-, nants-, turundus- ja töökeskkonnauuringuid ja -koolitusi. Aitame koostada nantsmudeleid, analüüsida ettevõtte arengukiirust, maksevõimet ja kasumlikkust ning sektori konkurentsivõimet. Meil on tugev kompetents suurandmete analüüsimisel ja empiiriliste majandusuuringute teostamisel, mis võimaldab analüüsida väikeste, avatud ja ekspordile suunatud majanduste pikaajalisi kasvuväljavaateid. Pakume ka õiguslikke analüüse uute tehnoloogiliste rakenduste puhul. Lisaks teeb teaduskond tihedat koostööd avaliku sektori organisatsioonidega, kus peamised koostööteemad puudutavad avaliku sektori innovatsiooni, e-valitsemist, avatud ja kaasavat poliitikakujundamist.

Paljude ettevõtetega on majandusteaduskonnal strateegiline koostöö, mida iseloomustab ettevõtte ja ülikooli vaheline pikaajaline lepinguline suhe. Sellise koostöö eeliseks on kiire ja vahetu suhtlus ning regulaarsed arutelud uute koostööprojektide üle.

Ettevõtluskoostöö protsess Koostöö initsiatiiv võib tulla nii ettevõtte kui ka ülikooli poolt.

Sageli pöördub ettevõte koostööettepanekuga teaduskonna poole. Esimese kohtumise eesmärk on välja selgitada mõlema poole ootused ja vajadused ning kaardistada ettevõtte probleemi lahendamiseks vajalikud ülikoolipoolsed kompetentsid ja

ressursid. Peamine esmane eesmärk on mõista ettevõtte probleemi ja teha kindlaks, kas meie teadlased ja uurimisrühmad suudavad seda lahendada.

Majandusteaduskonna poole tasub pöörduda ka siis, kui ei oska tõstatada konkreetset probleemi, aga on tunne, et midagi oleks tarvis muuta. Sellisel juhul kaardistame ettevõtte hetkeolukorra, teeme analüüsi ning pakume välja võimalikud lahendused.

Talentide võrgustik Teame PISA testi järgi, et Eesti noored on oma teadmiste poolest Euroopa tipus. Majandusteaduskonnas on kõrged sisseastumislävendid, mis tähendab, et meil õpib nutikate Eesti noorte koorekiht. Lisaks kodumaistele tudengitele õpib majandusteaduskonnas üle 700 välistudengi enam kui 70 riigist. See on intellektuaalne ressurss, mida võiks Eesti majanduse arendamiseks rohkem rakendada.

Majandusteaduskond on hea talendibaas oma ettevõttesse andekate töötajate

leidmiseks. Selleks on eri võimalusi, näiteks pakkuda välja tudengiprojekt ehk meeskondlik arendusprojekt, mille käigus tudengid ja teadlased aitavad leida lahendusi organisatsioonis tekkinud väljakutsetele.

Hea viis ettevõttes lahendust vajavatele küsimustele vastuste leidmiseks on pakkuda välja teemasid bakalaureuse- või magistritööks.

Selleks, et teha tudengitele sobiva praktika- või töökoha leidmine võimalikult lihtsaks, lõi majandusteaduskond oma praktikaportaali sbg.career.taltech.ee.

Ettevõte saab kuulutuse portaali lisada tasuta ja see võtab vaid mõne minuti. Eelmisel õppeaastal vahendati portaalis enam kui 200 töö- ja praktikapakkumist, mille on lisanud eri ministeeriumid ning suur- ja väikeettevõtted Eestist ja välismaalt, nagu näiteks Eesti Energia, Ernst & Young Baltic, Swedbank, Sorainen, Deloitte, Bolt, Wise ja Finnair.

Hea võimalus talente leida ning innustada on anda Arengufondi kaudu välja ettevõtte stipendium. Stipendiumi tingimused saab ettevõte ise määrata, näiteks lõputöö teatud teemal või valdkonnas. Selliste uurimistöö-

de puhul on tudengil nii ülikoolipoolne juhendaja kui ka kaasjuhendaja ettevõttest.

Taolised uurimistööd võimaldavad leida uusi ideid, võimalikke lahendusi probleemidele, lihtsustavad talentide leidmist ning aitavad kaasa ettevõtte mainekujundusele.

TalTechi majandusteaduskond on huvitatud koostööst eri suuruse ja pro liga ettevõtetega. Kui teie ettevõttes või organisatsioonis on tekkinud katsumus, millele ei suuda ise lahendust leida, siis võtke julgelt ühendust majandusteaduskonna ettevõtluskoostöö koordinaatori Helena Rozeikiga (helena. rozeik@taltech.ee; 620 4102). Kasutage meie teadlaste kompetentsi oma ettevõtte lisandväärtuse kasvatamiseks!

LK 15

MAAKONNA ETTEVÕTLUSESSE PANUSTAMINE TÕI MÄRGI RINDA Edukat ja jätkusuutlikku tegutsemist ettevõtluses tunnustatakse Lääne-Virumaal rinnamärgiga. Sihtasutus Lääne-Virumaa Arenduskeskus andis rinnamärgid neile tublidele, kes on panustanud selles vallas 10, 15 või 20 ja enam aastat.

STATUUT Rinnamärk “Hea ettevõtja 10 aastat” antakse ettevõtjale (51% osanik, tippjuht), kes on juhtinud ettevõtet edukalt 10–14 aastat.

Rinnamärk “Hea ettevõtja 15 aastat” antakse ettevõtjale (51% osanik, tippjuht), kes on juhtinud ettevõtet edukalt 15–19 aastat.

Rinnamärk “Hea ettevõtja 20 aastat” antakse ettevõtjale (51% osanik, tippjuht), kes on juhtinud ettevõtet edukalt vähemalt 20 aastat ja rohkem.

RINNAMÄRK “HEA ETTEVÕTJA 20+ AASTAT” • • • • •

MARGO KLAASMÄGI, Artiston OÜ ARVO SAUL, AS Pihlaka ERIK MÄGI, ER Frees OÜ RAIVO SAREMAT, Later GR KALLE KASK, Leonhard Weiss OÜ

• • • • •

RAINER MILTOP, Multi Marger AS MARGUS KAARE, OTO Ehitus OÜ KERSTI SUVE, Revaalia Salong OÜ KALLE KÜLAOTS, Tammikus OÜ ROLAND TOOME, Vitax-T OÜ

RINNAMÄRK “HEA ETTEVÕTJA 15 AASTAT” • RAIVO TAMM, Aqva Hotels OÜ • AIVAR TRASBERG, Dektum Ehitus OÜ • IVO SUUK, Kreisi Metall OÜ

• STEN INNO, Matsimoka OÜ • ANDI UDUMÄE, Tähemäe OÜ

RINNAMÄRK “HEA ETTEVÕTJA 10 AASTAT” • RALF SAAGE, Ralfi Veosed OÜ

• AUNE PÕLDMA,

Villa Theresa OÜ

LK 16

ÕPILASFIRMAST ALGUSE SAANUD ETTEVÕTE TEEB ELU

KAARDIVABAKS

Minifirma Motivatsioonilaks Põhjakeskuse jõululaadal.

Üha enam koguvad populaarsust õpilasfirmad, pakkudes koolinoortele võimalust imiteerida ettevõtte loomist, selle tegevust ja lõpetamist. Õpilasfirmade programmiga saavad hakkajad õppurid tutvust teha juba põhikoolis.

MARGUS VAHTER

toimetus@virumaateataja.ee nita Algus (18) on noor ettevõtja, kelle ettevõtluskogemus sai alguse Kadrina keskkoolist, kui ta lõi 8. klassis kaaslastega minifirma Motivatsioonilaks.

“Meie tooteks olid smuutid, mille topsidel olid motiveerivad laused,” rääkis Algus. Minifirmaga osalesid noored mitmel laadal. “Kogusime korralikult taskuraha. Sealt jäi ettevõtluspisik külge ja püsib tänaseni,” lausus ta rõõmsal meelel.

Praegu õpib Anita Algus Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, kus ta on loonud kaaslastega õpilasfirma Konnekt. “Meie õpilasfirmast on saanud osaühing, aga see juhtus juba enne, kui õpilasfirma programm läbi sai,” kõneles ta ning selgitas, et ettevõte arendab mobiilirakendust, mille eesmärk on luua võimalus koondada kõigi plastkaartide andmed ühte mobiilirakendusse.

“Näiteks uksekaart, õpilaspilet või lausa auto kaart. Kaarte on lõputult ja järk-järgult tuleb need ette võtta,” ütles ta ja lisas, et alates 1. novembrist on Tartus pilootprojekti raames kasutusel mÕpilaspilet, mis võimaldab õpilastel end sööklas ja raamatukogus telefoni abil valideerida.

Alguse sõnul üritatakse kevadeks lisada bussi- ning ISIC-kaardi valideerimisvõimalus, kuid selle lahenduse standardiseerimine võtab aega. Üks põhjus, miks otsustati luua osaühing, oli Alguse sõnul soov reklaamida enda rakendust Play Store’is või App Store’is, aga selle eelduseks on ettevõtte olemasolu.

“Ettevõtmist ajendas edasi tegema tõsiasi, et me polnud veel oma probleemi lahendanud, inimestel kadusid ikka kaardid ära, ja täna tegutseme selle kallal, et need probleemid kaotada,” ütles ta ja täpsustas, et rahakoti kaotamine ei ole tallegi võõras mure.

Mõeldes enda kogemusele, tõi Algus esile, et kogu protsess on talle õpetanud mitte alla andma. “Meile öeldi korduvalt, et me ei saa asja tööle ja et oleme liiga suure ampsu võtnud,” meenutas ta. Anita Alguse sõnul usub ta, et sky is the li-

mit (ingl k taevas on piiriks) ning kõik on saavutatav.

KR Mõni suurkorporatsiooni IST EL K ITSIN juht võib jätta tema ütlusel mulG je, et ettevõtlus on lihtne, kuid see ei ole nii. “Sa oled küll iseenIse pole da tööandja, aga vahepeal venivad tööpäevad 16-tunnimõtet kõiki seks.” ämbreid läbi Teistele ettevõtluskolistada, huvilistele soovitas kui keegi on Algus enne mõelda kui tegutseda, kuid neis juba käinud. ta pani südamele, et kui lasta kõhkANITA ALGUS lustel krae vahele õpilasfirma Konnekt pugeda, jääb hukaasasutaja vitavatest kogemustest ilma.

Ta soovitas välja valida laiapõhjalise taustaga inimesed ja seejärel leida probleem. “Sedasi saate kõik asjad tehtud tiimi sees ja tuleb ka vähem pingeid,” sõnas ta, Samuti on olulised head mentorid, kes oskavad nõu anda. “Ise pole mõtet kõiki ämbreid läbi kolistada, kui keegi on neis juba käinud,” lausus ta.

Alguse sõnul on ettevõtlusega hea alustada just noorena, mil pole vaja kellegi eest vastutada, vaid saab rahulikult riskida ebaõnnestumisega.

“Sa elad veel emme-issi katuse all ja kulud on sinu eest kaetud. Loll on see, kes seda võimalust ära ei kasuta,” ütles ta.

Anu Oja, kes töötas viimased kuus aastat Lääne-Viru arenduskeskuses noorte ettevõtlikkuse ja programmijuhina, rääkis, et õpilasfirmade programm on üks parimaid, õppimaks ettevõtlust riskivabalt.

Programmi käigus ei õpita ainult majandust ega ettevõtte toimimise aluseid, vaid noor omandab ühe aasta jooksul otsuste langetamise ja probleemide lahendamise oskust, teadmisi meeskonnatööst ning arendab oma suhtlemis- ja läbirääkimispädevust.

Oja sõnul on õpilasfirma programm oluline, et noortest kasvaksid teotahtelised ja algatusvõimelised ning endaga hästi hakkama saavad inimesed. Eesmärgiks on võimaldada noortel saada kodukohas sügavamaid teadmisi ettevõtlusvaldkonnast oma ala asjatundjatelt, pakkuda õpilasfirmadele nende loenguid ja koolitusi.

“Ka õpetajad ise hindavad neid koolitusi väga kõrgelt ning õpilasi suunatakse koolidest hea meelega,” rääkis Oja ja lisas, et oluline on

tükike aasiat Rakveres Rakvere ordulinnuse juures on koht, mida mujalt Rakverest ei leia ja kus pakutakse Aasia köögi suurepäraseid maitseelamusi Indiast pärit kokkade kogenud käe all.

Oleme kohandanud menüü põhjamaisele maitsele sobivamaks, kuid menüüst ei puudu ka vürtsid ja Aasia köögi tulised elamused.

Bamboo Gardenist saab mõistliku hinnaga väga hästi ja maitsvalt süüa. Portsjonid on meil suured ja seega jagub ka ühest toiduportsjonist kahele külastajale.

Tööpäevadel pakume soodsaid päevapakkumisi.

Väikestele sõpradele on meil olemas ka laste menüü.

Bamboo Gardenis on suurepärane võimalus tähistada sünnipäevi või muid tähtpäevi meie privaatruumis, mis mahutab kuni 30 inimest.

olete oodatud vallikraavi 6 | P–N kl 11–22, R ja L kl 11–23

LK 17

FOTO: AIN LIIVA

Õpilasfirma Konnekt tööhoos.

ettevõtlike noorte kokkusaamine, et nad näeksid, milliseid tooteid ja äriideid teised noored arendavad.

Oja selgitas, et õpilasfirmadele suunatud koolitusprogramm algab idee- ja tootearenduse koolitusega, kus õpilastel on võimalik kogenud juhendaja-koolitaja käe all oma ideed või

toodet täiuslikumaks lihvida. Edaspidi osaletakse turundus-, laadamüügi- ja raamatupidamiskoolitusel, lõpuks avaliku esinemise koolitusel.

“Lisaks koolitustele on õpilased saanud igal aastal oma teadmised ja oskused proovile panna jõulude paiku Põhjakeskuses korraldatud

maakondlikul õpilasfirmade laadal, mida alati väga oodatakse,” rääkis Oja. Laadal saavad noored müügikogemuse ja ausa tagasiside kliendilt oma toote kohta. “Ja muidugi veidi taskuraha ka,” lisas ta rõõmsalt.

Oja sõnul ei pea ettevõtlikkuse väljundiks olema tingimata õpilasfirma. “See võib väljen-

duda nii paljudes kohtades – on see siis koolis või kooliväliselt mõne sündmuse läbiviimine,” sõnas ta ning täpsustas, et ettevõtlikkus on üks oluline omadus, mis aitab igal inimesel elus toime tulla ja kohaneda eri olukordades. Seepärast ongi oluline, et noortele antaks võimalus luua ja algatada, ka läbi kukkuda ja sellest õppida. Oja ütles, et Lääne-Virumaa noored on tegusad ja koolid toetavad nende algatusi, seda juba põhikooli ajal loovtööde tegemisel, andes neile tegutsemisruumi ja -vabadust. Õpilasfirmad on muutunud aastatega populaarsemaks. Oja tõi esile, et eelmisel aastal registreeriti maakonna kuues koolis kokku 20 õpilasfirmat, mis oli tema jaoks olnud üllatav, kuna ta oli arvanud, et pandeemia mõjutab programmi tegevust pigem halvasti.

“See on väga suur tõus, kui arvestada, et 2015/2016. õppeaastal sai õpilasfirmasid lugeda vaid ühe käe sõrmedel,” sõnas Oja, kes tunneb rõõmu, et ettevõtlikkuse teemat toetatakse ja tähtsustatakse ka riiklikult: koolitatakse õpetajaid ja pakutakse mitmesuguseid võimalusi nii õpilastele kui ka õpetajatele.

Lisaks on ta märganud, et viimastel aastatel on noored julgemad küsima ja arvamust avaldama. Kui noorteprogrammiga alustati, olid noored tagasihoidlikud ja vaiksed, nüüd on noored avatud. “Minu arvates on see suur samm edasi – ja olla sellise muutuse tunnistajaks on väga tore,” lausus ta lõpetuseks.

LK 18 KASUMI

TIPP-50 2020

Et ülevaade kajastaks erasektori seisu, oleme tabelist eemaldanud maksu­rahast ülalpeetavad sihtasutused, riigiasutused ja kohalikud omavalitsused ning nende allasutused. Müügitulutabelis on esikolmiku juures nooled, mis osutavad näitaja kasvamisele või kahanemisele eelneva aasta vastava näitajaga võrreldes.

1.

2.

3.

12 019 851 4 867 193 3 508 803

AS OG ELEKTRA OÜ ARTISTON KINNISVARA OÜ AS RRLEKTUS 4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

AS NORDKALK OÜ PALMSE MEHAANIKAKODA AS KUNDA SADAM TTÜ HANSUJÜRI PÕLLUMAJANDUSÜHISTU

3 198 513 2 771 601 2 637 134

OÜ VOORE FARM OÜ ITECH MEDIA SOLUTIONS OÜ TAPA MILL OÜ LISAKO OÜ LEVENTEK OÜ KROONIKESKUS OÜ ARU PÕLLUMAJANDUS OÜ BALTIC LOG CABINS OÜ ARKNA KARJATALU OÜ HAKA PLAST OÜ AASPERE AGRO OÜ EBAVERE GRAANUL

2 260 952 2 127 157 1 877 733 1 772 123 1 739 473 1 601 449 1 533 273 1 457 238 1 412 496 1 295 640 1 201 119 1 180 000

2 491 519

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

OÜ BALTI TEENUSED OÜ POMEMET OÜ JOOST-LEVEL AS RAKVERE VESI OÜ WEEKEND EESTI OÜ JK OTSA TALU OÜ LAI OÜ ALDAR EESTI OÜ VAO AGRO OÜ RIVALTE GRUPP OÜ PALMSE METALL OÜ REVIN GRUPP OÜ ÕITSENG OÜ ESWIRE OÜ TROVADOR AS FLEXA EESTI AS VIREEN

+

1 142 653 1 064 359 1 024 935 1 007 755 969 518 867 210 9 841 943 806 454 610 516 610 403 604 942 595 522 577 438 564 860 551 387 551 359 538 508

37.

38.

OÜ LEPNA EHITUS AS ARU GRUPP

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

OÜ HALVER PUIT OÜ BELLUS FURNITURE OÜ NURME VARA SA VIRUMAA MUUSEUMID TÜH KALEVITE KÜNNIVAOD AS RAKVERE HAIGLA AS VIRU-NIGULA SAEVESKI AS RAKVERE METSAMAJAND OÜ TAMMIKUS OÜ K & G SAARELT OÜ SEDAKSI OÜ RAJATOA TALU

499 808 480 091

Edukas Eesti Ettevõte 2021

472 976 470 132 458 021 452 489 446 792 443 690 435 301 425 182 423 984 420 626 417 361 415 947

Kasumi edetabel on koostatud 2020. aasta aastaaruande põhjal.

Allikas: Creditinfo

MÜÜGITULU

TIPP-50 2020

1.

2.

3.

AS OG ELEKTRA AS HKSCAN ESTONIA OÜ KASPERWIKI LAEVAOMANIKUD 4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

OÜ ALDAR EESTI AS ESTONIAN CELL AS RRLEKTUS OÜ LEVENTEK AS KUNDA NORDIC TSEMENT OÜ PALMSE MEHAANIKAKODA AS FLEXA EESTI TÜH RAKVERE PIIMAÜHISTU OÜ BELLUS FURNITURE AS BAUROC OÜ TAPA MILL OÜ WEEKEND EESTI OÜ LISAKO AS RAKVERE HAIGLA AS NORDKALK OÜ BALTIC LOG CABINS

71 434 628 69 638 000 59 197 745 34 039 427 27 309 000 25 859 375 20 717 363 18 294 270 18 014 922 17 648 000 17 540 726 16 855 791 15 913 156 14 567 541 13 636 495 12 511 798

170 548 867 164 543 000 77 847 613

20.

21.

AS VIRU-NIGULA SAEVESKI AS ARU GRUPP

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

AS OG ELEKTRA TOOTMINE OÜ TRENDSETTER EUROPE OÜ HAKA PLAST AS WIENERBERGER AS RAKVERE METSAMAJAND OÜ EBAVERE GRAANUL AS VIRUMAA METSATÖÖSTUS OÜ ITECH MEDIA SOLUTIONS OÜ PALMSE METALL AS KUNDA SADAM OÜ ARDOR OÜ JOOST-LEVEL OÜ ARTISTON

12 223 983 11 978 315

Edukas Eesti Ettevõte 2021

11 645 644 11 570 022 11 417 668 9 941 608 9 716 749 9 188 000 9 157 320 8 961 667 8 938 886 8 311 456 8 021 533 7 967 367 7 381 924

+ + + 35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

OÜ EGESTEN TRANSPORT OÜ REVIN GRUPP AS ELKE RAKVERE AS LAJOS AS BENITO PUIT OÜ SF PANDIVERE OÜ POMEMET OÜ ESWIRE OÜ LIHAKARN AS VIRU HAIGLA OÜ AASPERE AGRO OÜ RV OÜ GREENGAS OÜ AQVA HOTELS OÜ MÄNNIKU TERAVILI OÜ LALIYA

7 377 340 7 120 508 6 372 485 6 355 910 5 901 032 5 689 980 5 671 918 5 418 138 5 399 809 5 211 433 5 172 050 5 146 562 5 013 582 4 918 924 4 892 518 4 799 890

Müügitulu edetabel on koostatud 2020. aasta aastaaruande põhjal.

Allikas: Creditinfo

LK 19 PA L G A

TIPP-50 2021

Brutopalk on arvutatud kolmanda kvartali tööjõumaksude ning teise ja kolmanda kvartali viimaste päevade töötajate arvu keskmise põhjal. Hinnangulise brutopalga põhjal ei ole arvestatud maksuvaba tuluga.

1.

2.

3.

AXAROL OÜ CAPLIA INVEST OÜ KASPERWIKI LAEVAOMANIKUD OÜ 4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

PORKUNI MÕIS OÜ PEP ARKITEKTER OÜ RAK TEAM OÜ VIRU ÕLU AS TIMBER KINGDOM NORDIC OÜ ITECH MEDIA SOLUTIONS OÜ TIPU GRUPP OÜ ALVSBY OÜ PYROCOM OÜ PRIORITY PROSPECT OÜ RAKVERE SOOJUS AS GREENGROW OÜ DORAN OÜ STEBA BUILDING OÜ TIINA MÄEKER OÜ PEREARST RITA ALANURM OÜ

6042 5670 5397 4878 4737 4671 4358 4275 4212 4132 3727 3507 3506 3454 3184 3119

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

13 292 11 567 7651

ARDOR OÜ KUNDA NORDIC TSEMENT AS PEREARST KAJA ÕUNAPUU OÜ BALTI TEENUSED OÜ PALMSE MEHAANIKAKODA OÜ J.H.CONSULT OÜ HELSS ENGINEERING OÜ RV OÜ PEREARST MAKSYM UMANTSEV OÜ RAKVERE LASTE TERVISEKESKUS OÜ KUNDA SADAM AS VOORE FARM TEENUSED OÜ SCANEST OÜ BENITO PUIT AS SLEEPIT OÜ LAPP MILTRONIC SIA EESTI FILIAAL

3018 2938 2931 2874 2841 2824 2778 2731 2704 2698 2641 2561 2556 2514 2496 2478

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

AMALVI OÜ VOGLERS EESTI OÜ KONTAKTKAUBANDUS OÜ ADVOKAADIBÜROO KÜLLIKE NAMM OÜ

2426 2406 2401 2391

PEREARST MAIRE NÕMM OÜ RAKVERE VESI AS PEREARST KATRIN KIVISTO OÜ PIIRA TECH OÜ TAPA PEREARSTIKESKUS OÜ VÄIKE-MAARJA TERVISEKESKUS OÜ MARGO NOVIKOV OÜ MARCELLUS OÜ PRANTSSAI OÜ VIRUDENT OÜ VIRU METS OÜ

2385 2345 2317 2316 2315 2305 2302 2297 2285 2279 2245

Allikas: Creditinfo

BETOONISEGUDE JA RAUDBETOONELEMENTIDE TOOTMINE, MÜÜK, TRANSPORT

LK 20

515 2655

REKLAAM

Kalda 1, Rakvere

e-post verx@verx.ee