ajakiri kliendile nr 3 2013 COMPASS NR3 2013
INTERVJUU:
Sihikindel juht Mikael Backman
SIHTKOHT:
Avastamist v채채rt Helsingi
SUUR PIDU:
Tuline juhannus kevad 2012 1 cOMPASS
Ahvatlev
Ahvenamaa 1
Loomaaed Korkeasaaril ll Rattaga Turu saarestikus ll Laevapoe pakkumised
EnnE lEpingu sõlmimist tutvu tingimustEga, kaasnEvatE riskidEga ja konsultEEri nõustajaga.
eessõna
2
Mandatum Life teeb maailma juhtivad indeksinvesteeringud kättesaadavaks nüüd ka Eesti klientidele. Uued investeerimislahendused saadaval alates 6. maist cOMPASS 2013. 1 NR 3 2013
uudised
Hea lugeja!
Sisukord 4 6 12 20 22 24 31 Meie ülesanne on pakkuda sulle ja su perele parimaid tingimusi. 34 38 42 44 46 48 54 58 pole kunagi olnud nii palju võimalusi. Meie investeerimislahenduste valik 60 Rahal on laiem kui kunagi varem. Liigu koos turgude tõusude ja mõõnadega või võta eesmärgiks stabiilsem tootlus koos meiega pikemas perspektiivis. 62 Naudi võimalusi, mida ainult suurimad saavad pakkuda. Uudised
O
n meeldiv, et oled kätte võtnud Viking Line’i pardaajakirja Compass järjekordse numbri. Seekord keskendume suvistele ajaveetmise võimalustele Soomes. Pikemalt tutvustame Helsingi ajaloolisi kultuuriobjekte. Oleme küll Helsingis käinud palju kordi, ent see linn pakub ikka ja jälle avastamisrõõmu. Muidugi ei jõudnud me seegi kord naaberpealinna lõpuni avada, nii et neil teemadel jätkub meie ajakirjas juttu edaspidigi. Seejärel suundume lääne poole. Rattamatk Turu saarestikus on väga mõnus suvine tegevus, mis viib sind kaugele argipäeva möllust. Selline sportlik vahepala niivõrd kaunis kohas ei tohiks küll kedagi külmaks jätta. Vahendame ka paaripäevase perereisi kogemust Ahvenamaal. Tegemist on äärmiselt eripalgelise paigaga “vesisest” maast kuni kauneid vaateid pakkuvate kaljunukkideni.
Persoon Kindel juht Mikael Backman Sihtkoht Helsingi ootab avastamist VABA AEG Korkeasaari loomaaed
VABA AEG Linnanmäki lõbustuspark Sihtkoht Päikseline Ahvenamaa
toit Maitsvaid retsepte laevaköögist Puhkus Rattaga Turu saarestikus Sündmus Juhannus süütab lõkked
Ajaviide Väiksed poed ja restoranid
Ööbimissoovitus
Nuputamist lastele
Kalender Soome ja Rootsi sündmuste kalender Laevapoe pakkumised
Ahvenamaalased austavad oma kodu väga ja näitavad seda meelsasti ka külalistele. Kuigi Ahvenamaa loodus sarnaneb Eesti omaga, on saarestikus palju, mida avastada, ja üks nädalalõpureis sinna kulub igale perele ära. Mõtleme edaspidigi peredele ja perereisidele. Meie kõigil laevaliinidel, mida teenindavad kokku seitse laeva, sõidavad alla 12aastased lapsed tasuta. Peale selle pakume lastega reisijatele meie kodulehe ja kõnekeskuse kaudu saada nõu reisisihtkohtades meelelahutuse leidmiseks ja pääsmete broneerimiseks. Populaarsemad või ehk tuntumad neist on Soomes Helsingi lõbustuspark Linnanmäki, Turu lähistel asuvad Muumimaa ja lõbustuspark Jukupark ning Rootsis Stockholmist umbes 180 km kaugusel asuv loomaaed Kolmården. Ent on veel palju-palju muudki, mille kohta leiad infot meie kodulehel või müügiesinduses. Kordame ka eelmises Compassi numbri eessõnas lubatut: Meie ülesanne on pakkuda sulle ja su perele parimaid tingimusi. Oleme seda teinud täie pühendumisega senini ja teeme ka tulevikus. Võid selles kindel olla.
Kui raha saaks valida
Ristsõna
Kohtumiseni pardal! Inno Borodenko viking line eesti tegevjuht
Viking Line toetab Üheskoos jooksma Viking Line’i info
Kui raha saaks valida, tuleks ta raha juurde.
Vaata uute võimaluste kohta lähemalt: www.mandatumlife.ee Ajakirja annab välja Viking Line Eesti Tootja: Profimeedia Reklaam: Nordicom, tel 5666 7770 Trükk: REUSNER Trükiarv: 30 000 NR 3 2013 1 cOMPASS
Investeerimine. Varahaldus. Elukindlustus.
3
uudised
Ville Viking rokib laevakass ville viking ootab sind endaga tantsima ja rokkima abs show kidzi juhendajate eestvedamisel. populaarne tantsukool tegutseb sel suvel kõikidel viking line’i laevadel. Abs Show Kidz on unikaalne tantsu- ja show-kontseptsioon, mille arendasid välja professionaalsed muusikud ja tantsijad. Et lõbu jaguks kogu perele, pakutakse tantsuhetki nii alla 11aastastele lastele, üle 12aastastele lastele ja noortele ning täiskasvanutele Fitness Dance’i stiilis. Lisaks pakutakse igaühele võimalust tunda ennast rock-staarina. Lapsed armastavad rokkida ja tantsida samuti nagu Ville Viking!
Hea tuju pilet kui kavatsete reisil olles külastada ka meelelahutuspaiku, võite osta sinna pileti juba koos laevapiletiga. pakume välja viis kohta, kuhu tasub sissepääs lunastada – kolm neist on soomes, kaks viimast rootsis. Funpark on Tampere lähedal Lempääläs asuv uus Põhjamaade suurim aasta ringi avatud lõbustuspark siseruumides. Ideaparki kaubanduskeskuse ülakorrusel laiuv territoorium oma rohkem kui 30 atraktsiooniga pakub ajaviidet pere pisematele mõeldud mängumaailmast ja pallimeredest kuni lasersõjani, mitmete simulaatorite ning 6D-elamuskinoni. Helsingi Loodusmuuseumi tänavuseks uudiseks on vastne püsinäitus maailma loodusest. See täidab muuseumi teise korruse ruumid meie planeedi kõikvõimalike imede mitmekülgsusega. Kandva teemana on eluslooduse kohandumine ka
4
Laevad laste päralt suvel, kui ka koolitusfirmad peavad puhkust nagu päriskoolid, antakse laevade konverentsiruumid laste käsutusse ning need muutuvad laste maailmaks.
Osakondades ootavad mudilasi mitmesugused hüppelinnakud, suur pallimeri ja igat sorti mänguasjad, et merereis veelgi lõbusamalt kulgeks. Sügisel võib aga laeval taas konverentse ja koolitusi korraldada.
kõige erilisemate tingimustega. Muuseumi hooaja näitus kajastab nahkhiirte põnevat maailma. Särkänniemi lõbustuspargis Tamperes avatakse sel kevadel uus teemapark. Soome tuntud lastekirjaniku Mauri Kunnase raamatu „Koiramäki“ tegelased ootavad külla just pere noorimaid. Taasavatakse mini-koduloomaaed ja tuntud mängu „Angry Birds“ teemaline Angry Birds Land. Mai alguses avab uksed interaktiivne ABBA muuseum, mis kuulub ühe osana Swedish Music Hall of Fame’i näituste ja hotellikompleksi otse Stockholmi südames, Djurgårdenil. Muuseumis on võimalik tutvuda bändi ajalooga, nende muusika ja esinemiskostüümidega ning astuda ka ise koos kuulsa nelikuga interaktiivsele lavale. Sel aastal tähistab Stockholmi lõbustuspark Gröna Lund 130. sünnipäeva. Uusimaks tõmbenumbriks on maailma kõrgeim kettkiik, mille 12 paarisistet tiirlevad 120 meetri kõrgusel täiskiirusega 70 km/h. Lõbustuspargi 30 atraktsiooni hulgast leiab sobiva igas vanuses külastaja. cOMPASS 1 NR 3 2013
rubriik
ÄRIKLIENDILE IL
MiNT paketiga liitujale netipulk tasuta!
Võta internet reisile kaasa! Elisa mahukas ja soodne 4G internet tuleb Sinuga kaasa Soome, Lätti, Leetu ja Venemaale
al
29 €
kuus
Mahud lähinaabrite juures: Venemaa 5 GB - Soome 5 GB Baltics 10 GB - Regional 20 GB Lisaks ka 50 GB Eestis! Vaata lähemalt elisa.ee/ari
NR 3 2013 1 cOMPASS
5
persoon
Unelmate töökoht
Mikael Backman on Viking Line’i tegevdirektor 2010. aastast, mil ta vahetas sel kohal välja oma pikaaegse eelkäija Nils-Erik Eklundi. Enne Viking Line’i tööleasumist korraldas ta ristluslaevandust 15 aastat Kariibi merel firmas Royal Caribbean ning elas perega Floridas. TEKST: ants vill FOTOD: Jari Härkönen
6
Mis tõi teid omal ajal laevandusse tööle? Ei saa just öelda, et see oleks päriselt juhus olnud, ehkki olen hariduselt hoopiski arvutiinsener. 1990. aastate alguses, kui ülikooli lõpetasin, pol nud Soomes sugugi kerge tööd leida, nii läksingi toona tööle konsultatsioonifirmasse, mis tegeles firmadele töötajate värbamisega. Minu ülesan ded olid optimeerimine ning arvutisüsteemid ja muu selline. Meie esimene klient oli Silja Line. Laevandusfirma leidis aga poole aasta pärast, et neid teenus ei rahulda, ja ainus, kelle Silja Line oma palgale võttis, olin mina. Siis oli aasta 1993 ja nii olen ma siiani laevandusäris.
Mis on insenerile laevanduses nii meeldima hakanud? Kes teab, küllap vist olin valele alale sattunud. Merd, saarestikku ja purjetamist olen alati armas tanud, mul oli juba noorest peast oma mootor paat. Ma olen ka tabanud end mõttelt: miks mitte töötada seal, kus enamik inimesi sooviks oma puhkust veeta? Töö ajal oled kas laevas või hotel lis või puhkekompleksis – minu jaoks ongi rist luslaeval töötamine unelmate töökoht. See ongi üks põhjusi, miks ma siiani merenduses töötan.
cOMPASS 1 NR 3 2013
persoon
NR 3 2013 1 cOMPASS
7
persoon Maal ja merel: Mikael Backman on tÜÜasjus piisavalt merel olnud. Vaba aega soovib ta rohkem kuival maal veeta.
8
cOMPASS 1 NR 3 2013
persoon Kuidas omandasite unelmate töökoha jaoks vajalikud oskused? Mul oli õnne algusest peale, minu ülemuseks sai kuulus laevaarhitekt ja Silja Line’i juht Harri Ku lovaara. Tema on kavandanud laevad Symphony, Serenade ja Voyager of the Seas ning olnud seo tud pea kõigi suuremate ristluslaevade projektee rimisega üle ilma. Kui ta läks tööle Royal Caribbeani laevafirmas se, kutsus ta mind kaasa. Nagu selgus, kestis meie koostöö veel 13 aastat, nii et ta on olnud mulle omamoodi mentoriks. Ehkki mul oli korralik ha ridus, on nii paljud koostööaastad Kulovaaraga teinud mu asjatundjaks peaaegu kõigis laevandu se, laevandusäri käitamise ning ka uute laevade ehitamise detailides. Mida arvate Soome lahel tihenevast konkurentsist? Tõesti, konkurents Läänemerel on karmiks läi nud ning ka teenustehinnad alla surunud, kõik laevafirmad võistlevad samade klientide pärast. Tallinna-Helsingi liinil on olukord veidi teine. See turg on viimastel aastatel pidevalt, kuust kuusse kasvanud. Meie XPRS oli läinud suvel sel lise ülenõudlusega, et saime kõik soovijad vaevu üle veetud. Sama oli olukord ka Eckeröl ja Tallin kil, olen kindel. Ehkki üldiselt on konkurents tihe, on siiski ruumi ka selleks, et areng jätkuks, samuti para neksid ja täieneksid teenused. Selles mõttes on uus, jaanuarist Stockholmi liinile tulnud Grace hoopiski uus tase, suuresti erinev traditsioonili
suunatud esmajoones Soome ja Rootsi reisijaile, meil pole paraku veel ekstra Eesti inimestele mõeldud tooteid. Eesti suuna jaoks oleme laevaga XPRS rohkem liiniteenuse pakkuja. Mis paneb reisijaid eelistama laevareisi näiteks lendamisele? Lennukis on reisijale lubatud vaid väike pagas, laevale aga saab lausa auto kaasa võtta. Samuti on sõidu ajal laevareisijaile rohkem tegevust pak kuda. Saab ringi liikuda, sisseoste teha, einet võt ta ning endale mitmesugust meelelahutust leida. Pole vaja oma istmel püsida, nii et võib öelda – hüvesid on rohkem. Reisimine ei pea olema raske töö, see võib olla ka meelelahutus. Ja kui vaadata Tallinna-Helsingi otsa, siis ei võta laevareis kokkuvõttes sugugi rohkem aega. Lennuväljale peab ju tunduvalt varem kohale mi nema, ka on pärast vaja veel lennuväljalt linna sõita. Sadamad asuvad aga kesklinnas. Kui sageli tuleb teil endal laevaga sõita? Vähemalt kord nädalas, keskmiselt aga kaks kor da nädalas. Enamasti Helsingisse, veidi harvem Stockholmi, paar-kolm korda aastas ka Tallinna. Enamasti on tarvis käia oma kontorites, osaleda koosolekuil, ajada asju teiste ettevõtete ja ka riigi asutustega, lüüa kaasa turundustegevuses Läänemere mõlemal kaldal. Läinud sügisel, enne Grace’i liiniletulekut, oli sõitmist ja asjaajamist eriti palju, nüüd on hea veidi vähem liikvel olla. Mul oli Grace’i käima paneku järel lausa kaks meresõiduvaba nädalat.
Ma olen ka tabanud end mõttelt: miks mitte töötada seal, kus enamik inimesi sooviks oma puhkust veeta? sest üleveost. Ultramoodsal, ristluslaevana sisus tatud Grace’il on rohkem pandud rõhku reisijate mugavusele ning meelelahutusele, see pole enam paljas tax-free-ristlus, nagu varemalt tavaline oli. Tallinna liini kahetunnisele sõidule ei ole aga mõ tet seda laeva panna, selline laev vajab ikkagi pi kemaid otsi, nii-öelda ööbimisega reisitoodet. Milline on Viking Line’i positsioon? Suur Silja-Tallink on vaieldamatult tugevaim te gija, meie oleme väiksem käitusfirma, püsime kindlal teisel kohal oma reisijateveo nišis. Nagu Silja ja teised firmadki, püüame hoida hindu iga ühe jaoks taskukohasena. Miks peaks reisija eelistama just Viking Line’i laevu? Eks laevafirmad ole üsnagi sarnase teenusega tõe poolest. Viking Line’i eelisteks – loodame – on ennekõike sõbralik personal, samuti hüvad road ja Soome päritolu meelelahutus. See on muidugi NR 3 2013 1 cOMPASS
Kuidas areneb laevandusäri nii Läänemerel kui ka kogu maailmas? Kogu sektor muudkui kasvab – nii kaubavedu kui ka ristlusreisid. Inimeste reisihimu aina suu reneb. Ka Läänemerel on ette näha jätkuvat ja pidevat kasvu. Milline on Viking Line’i lähiaastate järgmine suur eesmärk? Kui muigega öelda, siis... Ei, seda küll öelda ei saa, muidu saavad ka konkurendid teada, milliseid trumpe me varume.
Mikael Backman sündinud 1966 Haridus 1986–1987 Rannikkojääkärikoulu Soome mereväe rannakaitse eriüksuse nooremohvitser 1987–1992 Teknillinen korkeakoulu tehnikamagister 2003–2005 Columbia University, juhtimis- ja finantsõpe 2008 The Wharton School, juhtimis- ja talendiõppe programm Töö 1993–1995 laevandusfirma Silja Line, ohutus- ja kvaliteedisüsteemi juhtimine, tootmise efektiivsuse kontroll ja parandamine 1995–2010 rahvusvaheline ristlusreiside firma Royal Caribbean Cruises, ohutus- ja kvaliteedisüsteemi juht, hotelli- ja laevandusala direktor, asepresident laevanduse alal alates 2010 laevandusfirma Viking Line tegevdirektor
Millisena näete laevandust Läänemerel kümne aasta pärast? See on väga huvitav küsimus, aga sellele on raske vastata. Areng võib minna kahes suunas. Üks on ristluse, kruiisireiside edasiarendamine, et inime ses tekitada suuremat huvi veeta aega mugavatel ja võimalusterohketel laevadel. Areng võib valida ka teise, nii-öelda liikluse edendamise suuna – et
9
persoon toimetada kaup, autod ja inimesed võimalikult kiiresti sihtkohta. Valik sõltub suurel määral mootori kütuse hindade kujunemisest ning ka lennundusäri arengust. Kas Viking Line plaanib Tallinnast käiku panna uusi liine? Mitte eriti, keskendume rohkem oma traditsioo nilisele turule. Meie peamine eesmärk on kind lustada Soome ja Rootsi, samuti Soome ja Eesti vaheline regulaarliiklus. Millal oleks oodata veel ühte laeva Tallinna ja Helsingi vahelisele liinile? Praegu piirdume XPRSiga. Eks edaspidi näeme, kuidas asjad kujunevad. Milliseid Royal Caribbeanis saadud kogemusi on võimalik Läänemerel rakendada? Kõige peamine oli tähelepanek, kui oluliseks pee takse hoolitsevat suhtumist klientidesse. Ma ei oska Eesti kohta öelda, aga meil Soomes on tihti kombeks keskenduda rohkem tootele ja selle arendamisele: „Meie toode on hea, meile see meeldib.“ Nii jääbki vahel tähelepanuta, milline see toode-teenus tegelikult on, kas see ka kliendi le sobib. Õige on alustada ikka kliendist, sellest, mida klient soovib ja otsib – ning siis tulebki tal le seda soovitut pakkuda. Seda olen üritanud ra kendada just Grace’i puhul, sest selle keskkond sarnaneb ristluslaevaga. Tuleb teha seda, mida inimesed vajavad, mitte seda, mis mina arvan, et mul endal oleks tore teha.
huvides on ka näiteks restoranide kõrvale paigu tatud laste mängutoad ning muud, esialgu isegi pisiasjana tunduvad lahendused. Me panimegi uue laeva puhul need ootused kokku, tegime ni mekirja ja asusime asja kallale. Eks me võtsime Kariibi mere ristluslaevadelt üle ka sisustuse luk susliku joone – ja saimegi kokku Grace’i. Kuidas te oma puhkusi veedate? Ma olen rohkem haagissuvila-huviline. Mul on RV, nagu ameeriklased seda nimetavad – mood salt sisustatud treilerelamu, auto järelhaagis. See on minu hobi. Olen tööl olles juba merel küllalt viibinud, vabal ajal sooviks rohkem kuival maal olla, kui naljaga pooleks öelda. Kui sageli te Eesti olete käinud? Töö asjus – nagu öeldud – paar korda aastas. Mul polegi viimastel aegadel huvireisideks eriti mahti jäänud, aga tegelikult on mul sel kevadel üks umbes nädalane Eesti-sõit kavas küll. Tahan Eestit lähemalt tundma õppida, eelkõige Tallin na. Igatahes plaan on selline. Millisena tundub Eesti teile? Mulle tundub, et see on küllaltki sarnane Lõuna-Soomele, vahest küll veidi tasasema maaga. Eriti tahaksin edaspidi näha Eesti lõuna poolsemaid randu, ma olen kuulnud neist palju räägitavat. Need olevat tunduvalt kenamad kui meil Soomes.
Õnnelik mees: Mikael Backman ütleb, et laeval töötamine on tema unelmate töökoht. See ongi põhjus, miks ta on juba 20 aastat laevanduses töötanud.
Millist sõiduvahendit te ise eelistate? Muidugi meeldib Grace ka mulle väga, aga eks see laev sündis ikka eelkõige reisijaile mõeldes. Nemad eelistavad vaikse käiguga laeva, vaikseid kajuteid, spaasid, merevaatega restorane. Roh kem sööki, rohkem rõivaid ja parfüüme poodides, kõiki va jadusi arvestavad sisseseaded konverentsiruumides... Reisijate
10
cOMPASS 1 NR 3 2013
!
Reis pole m채ng Salva24.ee keskkonnas
kindlustad kiirelt ja soodsalt Tutvu tingimustega v천i k체si lisainfot www.salva.ee
sihtkoht
Helsingit avastama
Meile nii tuttav Helsingi pakub ikka ja jälle ohtralt võimalusi uusi elamusi korjata. Helsingi täidab kõik ootused, sest seal jagub nii kultuuritempleid, ostuvõimalusi, restorane kui ka meelelahutust. Suvine Helsingi pakub ka rannamõnusid. TEKST: tiit efert FOTOD: visithelsinki, shutterstock
12
V
iking Line’i laev viib meid peaaegu kesklinna. Või vähemalt lühikese jalutuskäigu kaugusele. Esimesena hakkab silma kuldkuplitega Uspenski katedraal Katajanokkal, väiksel poolsaarel, kus asub ka Viking Line’i laevade sadam. See 1868. aastal valminud Lääne-Euroopa suurim õigeusukirik on silmatorkavamaid märke Venemaa rollist Soome ajaloos. Katedraali projekteeris Aleksei Gornostajev. Punastest tellistest ehitatud kirikus on ühendatud ida ja lääne mõjutused: fassaad esindab vana slaavi traditsiooni, kirikus sees domineerib bütsantslik stiil ning tunda on ka itaalia kunsti mõjutusi.
Ent see on alles Helsingi kultuuriloo avastamise algus. Ja kuigi autoga võib poolsaarelt välja jõudmine võtta aega, on kesklinn ja kõik vaatamisväärt paigad tegelikult siinsamas, jalutuskäigu kaugusel.
Otse kesklinna Väikse autosõidu järel satute kesklinnamöllu. Inimesed sagivad ümberringi ja masinat pole kuhugi jätta. Tegelikult on, aga kas sellel on mõtet? Parkimine on kesklinnas kallis – 4 eurot tunnis. Parkimisautomaate leidub igal tänavanurgal, nende tarbeks tasub varuda münte (kasutada saab nii 20- ja 50sendiseid kui ka 1- ja 2euroseid). cOMPASS 1 NR 3 2013
sihtkoht Helsingi parkimiskorraldus jaguneb kolme tsooni, olenedes kaugusest kesklinnast. Kogemuse põhjal võib kinnitada, et kolmandast tsoonist kesklinna tagasi jalutamine võttis aega 10 minutit. Kuna hinnavahe on neljakordne, tundub see mõistlik. Tsoon 1: 4 eurot tund, E–R 9–21 ja L 9–18 Tsoon 2: 2 eurot tund, E–R 9–21 Tsoon 3: 1 euro tund, E–R 9–21 Tänaval parkimise kõrval on muidugi alati võimalus leida oma autole koht ka maa-alustes parkimismajades, aga nende hinnad on veelgi krõbedamad. Kõige magusamal poodlemise ajal on tunnise parkimise tasu umbes 5.60 eurot, seejärel lisandub tasu iga 30 minuti eest, sõltub kellaajast ning nädalapäevast. Kui on soovi autot parkida ööpäev läbi, tuleb arvestada umbes 35eurose väljaminekuga. Jalgrattasõbral on aga Helsingis vedanud. Kaherattalisega on seal väga mugav liikuda. Helsingi rattateede võrgustik on üle 1000 km pikk ning ka rentida on seda sõiduvahendit lihtne. Linna avastamine nõuab aga aega ning väga selgelt tuleb planeerida, mida tahetakse näiteks ühepäevase reisi jooksul näha. Põnevaid paiku ei saa aga niisama ülepeakaela avastada ja liialt tihe programm võib olla vägagi väsitav. Kui kultuurireisi sisse pikkida veel ka väike ostutuur, võib üpriski suurde ajahätta jääda.
suvi 2013 1 cOMPASS
13
sihtkoht Pakume teile välja rea uhkeid vaatamisväärsusi, millest igaühte võib pidada Helsingi sümboliks.
Parkide linn Helsingis on säilinud üle kahekümne kultuuriajalooliselt tähelepanuväärse mõisapargi, mis pakuvad rahulikke jõudehetki jalutuskäikudeks. Tuntuimad neist on Annala, Haltiala, Herttoniemi, Puotila ja Kumpula. Kaivopuisto ehk Kaivari, nagu kohalikud seda kutsuvad, on Helsingi vanim ja tuntuim linnapark. Siin asuvad mitmed suursaatkonnad, nagu näiteks Ameerika Ühendriikide, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Hollandi ja Ühendkuningriigi esindus. Park laiub mere lähedal mitmel hektaril, millest osa asub ka kaljusel pinnal. Pargis saab nii päevitada, piknikku pidada kui ka sporti harrastada. Rannas ja lähisaartel on palju kohvikuid ja suverestorane. Kaivopuisto kõrgeimas punktis asub Ursa tähetorn. Tähetorni mäe (Tähtitorninmäki) observatoorium avati uuel kujul 2012. aastal ning sealt saab teadmisi maailmaruumist, täheteaduse ajaloost ning tulevikust. Senativäljak (Senaatintori) on Helsingi kesklinnas asuv ajalooline plats, kus asusid juba 17. sajandil linna turg, raekoda, kirik ja surnuaed. Seda ääristavad neli Carl Ludvig Engeli poolt aastatel 1822–1852 projekteeritud ehitist: Helsingi toomkirik, Riiginõukogu (Valtioneuvosto)
hoone, Helsingi ülikooli peahoone ja Rahvusraamatukogu. Väljaku keskel kõrgub Aleksander II ausammas. Toomkirik (Tuomiokirkko), algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik, on Helsingi 150aastase piiskopkonna toomkirik ja Helsingi toomkoguduse kodukirik Senativäljaku ääres. Toomkirik on Helsingi tuntuim sümbol. Aastas käib kirikus üle 350 000 inimese, kellest osa külastab ka kirikus toimuvaid üritusi, kuid enamik on siiski turistid. Toomkirik restaureeriti põhjalikult aastatel 1996– 1999. Altarile paigutati uus Carolus Enckelli loodud altarimaal ning valmistati tekstiilikunstnik Päikki Priha kavandatud uued kirikutekstiilid. Toomkiriku krüptis korraldatakse näitusi ja kontserte, suvel on seal avatud kohvik Cafe Krypta.
Kaivopuisto park on linnaelanike seas armastatud puhkepaik. Siin on tore nautida merevaadet ja lõõgastuda argikärast.
Senativäljak on Helsingi sümboolne süda ja Toomkiriku esine trepp kutsub linnakülalisi jalgu puhkama.
14
Mandatum Life teeb maailma juhtivad indeksinvesteeringud kättesaadavaks nüüd ka Eesti klientidele. Uued investeerimislahendused saadaval alates 6. maist cOMPASS 2013. 1 NR 3 2013
mandatum liFE viru vÄljak 2 tallinn 681 2300 WWW.mandatumliFE.EE
EnnE lEpingu sõlmimist tutvu tingimustEga, kaasnEvatE riskidEga ja konsultEEri nõustajaga.
sihtkoht
Kui raha saaks valida
Rahal pole kunagi olnud nii palju võimalusi. Meie investeerimislahenduste valik on laiem kui kunagi varem. Liigu koos turgude tõusude ja mõõnadega või võta eesmärgiks stabiilsem tootlus koos meiega pikemas perspektiivis. Naudi võimalusi, mida ainult suurimad saavad pakkuda. Kui raha saaks valida, tuleks ta raha juurde. Vaata uute võimaluste kohta lähemalt: www.mandatumlife.ee
NR 3 2013 1 cOMPASS
Investeerimine. Varahaldus. Elukindlustus.
15
sihtkoht
Soome vappu-pidustuste ajal on Havis Amanda tudengimelu keskmeks. Turuväljakul kihab linnamelu nii argikui ka puhkepäeviti.
Turuväljak (Kauppatori) ehk Helsingi tuntuim turg asub Lõunasadamas. Kevadest sügiseni käib turul kibekiire kaubitsemine, peale tavakohaste turuhõrgutiste ja hooajatoodete müüakse kioskites ka käsitööd ja suveniire. Väljakul leidub mitu välikohvikut, kus saab kauplemise vahepeal jalga puhata ning keha kinnitada. Turuväljaku kõrghetk saabub oktoobris, kui peetakse iga-aastast räimeturgu. Havis Amanda on viie meetri kõrgune juugendstiilis pronkskuju, mis kujutab merest tõusnud merineitsit toetumas neljale vett purskavale merilõvile. Kuju püstitati Helsingi Turuväljakule 1908. aastal ja on üks Helsingi tuntumaid sümboleid. Volbriõhtul kogunevad sinna üliõpilased ja panevad merineitsile pähe tudengimütsi. Purskkaevu autor on skulptor Ville Vallgren ja kuju valmistati 1906. aastal Pariisis.
Havis Amanda on korduvalt valitud Helsingi kõige tähtsamaks ja kõige ilusamaks kunstiteoseks. Ent kuju nime päritolu pole päris selge. Legendi järgi on see tulnud kohe alguses rootsikeelsest Havets Amandast (Mere Amanda). Soomlased mugandasid selle Haaviston Mantaks ehk lihtsalt Mantaks. Vallgren ise nimetas kuju Merineitsiks ning see sümboliseeris talle Helsingi sündi merest. Parlamendihoone (Eduskuntatalo) on 1920ndate klassitsismi esindav massiivne graniitehitis, kus tegutseb Soome parlament. Etu-Töölö linnaosas kaljuses pinnases asuv hoone oma kuulsa 14 samba ning 46astmelise trepiga valmis 1931. aastal. Selle arhitekt on Johan Sigfrid Sirén. Parlamendihoone Kuna parlament vajas lisaruume, korraldati 1998.–2000. aastal arhitektuurikonkurss Eduskunna juurdeehituseks. See valmis 2004. aastal ja sai mitteametlikuks nimeks väike parlament. Parlamendihoones on kuus korrust, millest viis asub maa peal. Istungivabal päeval on võimalik giidi juhtimisel minna kuueliikmelise grupiga ringkäigule. Publikurõdult saab aga istungeid jälgida ilma piiranguteta teisipäevast reedeni. Esplanaadi park, südalinnas asuv esinduspark, on olnud nii turistide kui ka kohalike lemmik juba 200 aastat. Pargis asuval Espa laval korraldatakse paljusid üritusi – nii kontserte, moenäitusi, vabaõhuetendusi kui ka performance’eid – maist kuni septembrini. Pargi keskel asub Soome rahvusluuletaja Johan Ludvig Runebergi skulptuur, mis avati aastal 1885. Presidendilossi projekteeris Pehr Granstedt ning hoone valmis 1820. aastal. C. L. Engel kohandas selle aga sobivaks keisrile. Iseseisvus-
16
cOMPASS 1 NR 3 2013
sihtkoht
Templiväljaku kirik
ajal on seal asunud nii presidendi esindusruumid kui ka ametikorter. 2013. aastal käib hoone restaureerimine ning sel ajal ei ole võimalik hoonet kahjuks külastada. Eliel Saarineni projekteeritud raudteejaam on Soome arhitektuuri rahvusvaheliselt tuntuim näide ning üks Helsingi maamärke. Jaam õnnistati sisse 1919. aastal. Kui tahate teada, milline rahvaste ja kultuuride paabel on Helsingist viimaste aastakümnete jooksul saanud, siis lihtsalt astuge raudteejaama uksest sisse. Pilt kõneleb enda eest. Templiväljaku kirik (Temppeliaukion kirkko) – sügavale kaljusse raiutud kirik on Helsingi armastatumaid vaatamisväärsusi. Peale religioossete ürituste korraldatakse siin ka kontserte, kuna kirikus on imepärane akustika ja uhke interjöör.
Esplanaadi pargis on alati midagi vaadata, siin toimub rohkelt üritusi ja tasuta kontserte linnarahvale. Skulptuursed valgustid raudteejaama fassaadil.
NR 3 2013 1 cOMPASS
17
sihtkoht
Rannamõnusid
nautima Helsingi ligi 100 km pikkune rannajoon pakub midagi igale maitsele, alates suurtest liivarandadest kuni väikeste kiviste merelahtedeni. Ametlikult on linnal 28 avalikku randa ja hooaeg algab juuni keskpaigast ning lõpeb augustis. TEKST: Kristina Efert FOTOD: VisitHelsinki, Shutterstock
LiiV ja Graniit: Helsingis ja selle lähiümbruses jagub randu erinevale maitsele. Rahvarohkeim on Hietaranta Helsingis (ülal). Pikkukoski on põnev koht Vantaa jõe ääres.
18
S
uurim ja tuntuim Helsingi rand on Hietaniemi, mis asub vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Rannas saab mängida rannavõrkpalli ning korvpalli, avatud on ka tore kohvik. Teine populaarne koht on Seurasaari, tuntud oma vabaõhumuuseumi ja mõnusate jalutusradade poolest. Peale üldkasutatava ranna asub seal ka üks väheseid nudistidele mõeldud plaaže, kus on eraldi meeste ning naiste ala. Oma rand on ka Suomenlinnal, Uunisaaril ja Mustikkamaal, kus saab kombineerida rannaskäiku muude tegevustega, näiteks külastada Suomenlinna kindlust või Korkeasaari loomaaeda. Neile, kellele keskuse rannad pole meeltmööda, sobivad vaiksemad puhkepaigad Ida-Helsingis. Aurinkolahti-nimeline rand Vuosaaril on rannajoone pikkuse poolest teine Hietaniemi kõrval.
Selle promenaadil käib suviti vilgas elu, ent siiski pole seal nii rahvarohke kui Hietaniemil. Vuosaarist lõuna pool asub Kallahti liivarand. Puotila ja Marjaniemi supelrandadesse saab imelihtsalt sõita metrooga ning suvitajate seas on ka need populaarsed kohad. Ida pool leidub ka väiksemaid ujumiskohti. Metsade ja kaljude vahele on peitunud Laajasalo ja Hevossalmi, mis on rahulikud paigad ning kust avanevad võrratud vaated saarestikule. Herttoniemist edasi asub väikeste suvemajakestega puhkeala, millel on samuti oma rand. Suurem osa pealinna randu jääb mere äärde, aga külastamist väärivad ka Vantaa jõe ääres olevad rannad, millest populaarseim on Pikkukoski. Koerad ei ole avalikes randades enamasti oodatud külalised, kuid näiteks Tervasaaril on ka neile mõeldud supluspaik.
cOMPASS 1 NR 3 2013
vaba aeg
Korkeasaari maailm ühel saarel Korkeasaari loomaaias saab reisida tundrast vihmametsa ja mäetipust Soome rabasse. Loomaaia 150 loomaliiki ja peaaegu 1000 taimeliiki jutustavad looduse mitmekesisusest. TEKST: Kristina Efert FOTOD: korkeasaari loomaaed
20
M
itmekesisuse kaitseks kasvatatakse Korkeasaaril ka ohustatud liike ning loomaaed osaleb selliste liikide kaitsmisel nende algupärastes kasvukohtades. Enamik Korkeasaari asukaid elab aasta ringi õues. Näiteks arktilised tegelased nagu muskusveis ja lumekakk ei hooli üldse talvekülmast. Samuti tunnevad end lumega koduselt amuuri tiigrid, leopardid ja ilvesed. Isegi lõvi käib aeg-ajalt talvisel ajal õues jalutamas. Himaala ja kõrgustiku karmides oludes võib kohata lumeleoparde, metsikuid hobuseid, kaameleid, eesleid, pandasid ning keerdsarvkitsi. Troopikamajades kestab jällegi terve aasta
otsa suvi. Kriiskavad papagoid ja okstel karglevad väikesed ahvid juhatavad teid Amazonase vihmametsa. Kõigusoojaste sisalike ning kilpkonnade seltsis saab tutvuda Aafrika poolkõrbete aeglase elurütmiga. Indoneesia džunglis võite trehvata oksale kerratõmbunud helerohelist madu, teid võivad üllatada nii ritsikad kui ka vilistavat häält tegevad prussakad. Korkeasaaril on esindatud kõik Euroopas levinud liigid, ent ka ohustatud kiskjad ahm ja polaarrebane. Loomaaias elutseb arvukalt kakke ning märgalade linde. Tulevikuplaanides on Korkeasaarile kavas muu hulgas luua uus Austraalia ala. Praegu esindavad Austraaliat emu ning puna känguru.
cOMPASS 1 NR 3 2013
vaba aeg Loomaaiaetikett 1. Ärge võtke loomaaiast kaasa sulgi ega karvu, sellega väldite parasiitide kojutoomist. 2. Ärge toitke loomi. Sobimatu toit ning ületoitmine teeb nad haigeks. 3. Hoidu loomadest ohutusse kaugusse. Loomad on metsikud ning vahel võivad olla isegi ohtlikud, sest nad võivad puksida, hammustada, kriimustada või sülitada. 4. Ärge häirige loomi. Ka neil on õigus rahule ja vaikusele. Klaasidele koputamine, esemete viskamine ja karjumine võivad neile tunduda ähvardava käitumisena. 5. Lemmikloomad jätke koju, sest loomaaiast võivad nad saada nakkuse või ise nakatada loomaaia loomi. 6. Rulatamine ning rulluisutamine pole loomaaias lubatud, samuti ei ole külastajatel lubatud saarele kaasa võtta jalgrattaid. 7. Prügi palume visata ettenähtud kohta. Olemas on ka orgaaniliste jäätmete kastid. 8. Suitsetada on lubatud vaid selleks ettenähtud kohtades. Loomaaed on osa Helsingi tubakavabast projektist. 9. Ühekordsete grillide kasutamine on keelatud. Saarel on külastajate käsutuses kaks grilli, üks Pukki restorani pargis ning teine Karulinna rannas. www.korkeasaari.fi
NR 3 2013 1 cOMPASS
21
vaba aeg
Rõõmu TEKST: Kristina Efert FOTOD: Linnanmäki
kodu
Linnanmäki lõbustuspark on Soome populaarseim ja Põhjamaade kõige laiema atraktsioonide valikuga park. Kokku on pargis 43 atraktsiooni, alates Hurjakurust (Ameerika mäed ühendatud veega) kuni Kehräni (kuradiratas) välja.
L Oh seda lõbu: pargis jagub tegevust tervele perele kogu päevaks.
22
innanmäki lõbustuspargis juba igav ei hakka, seda enam, et aeg-ajalt näeb siin maailma ka pea peale pööratult. Külastajad on siinses pargis kogenud suve kõige vahvamaid hetki juba aastast 1950. Alates 2003. aastast on sissepääs lõbustusparki tasuta. Sel hooajal saab tasuta ka Kinecti ja Xboxi mängualale. Atraktsioonidele pääseb käepaelaga. Üks lõbustuspargi suurimaid tõmbenumbreid on 60 aastat vana puust mägiraudtee. Pargis on atraktsioonide ja mängude kõrval ka üsna mitu eripalgelist söögikohta, kus pika päeva jooksul lõbutsemise vahel puhata ja keha kinnitada. Lõbustuspargis on sel hooajal kasutusel 37 eu-
rot maksev käepael Hupiranneke. Käepaela hind on kõikidele külastajatele üks, olenemata pikkusest või vanusest. Randmepael kehtib lõbustuspargis terve päev. Kui on tahtmist ka järgmisel päeval pargis lustida, tuleb eelmise päeva piletile juurde maksta 7 eurot ning kindlasti peab alles olema ka vana käepael, mis vahetatakse kohapeal uue vastu. Oma soovist järgmisel päeval uuesti parki külastada tuleb teada anda esimese külastuspäeva õhtul. Soodustus kehtib ainult Linnanmäki piletimüügis. Pilet ühele atraktsioonile maksab 7 eurot. Õhtune pilet, taas olenemata vanusest ja pikkusest, maksab 28 eurot ning seda hakatakse müüma kolm tundi enne pargi sulgemist. Väikesed külastajad saavad tasuta nautida 11 cOMPASS 1 NR 3 2013
vaba aeg Hea teada! Info Lõbustuspargi infopunkt asub Juhlatori väljakul. Seal on võimalik laadida mobiiltelefone, anda tagasisidet ning saada infot ühistranspordi sõiduplaanide ning Helsingi hotellide ning ürituste kohta. Sealt saab infot kadunud ja leitud asjade ning kadunud isikute kohta. Kõik esemed väärtuses rohkem kui 20 eurot saadetakse iga kuu alguses politsei leiubüroosse.
Piletid Pileteid saab osta piletimüügipunktidest, kohvikutest ning kioskidest.
Maksmine Maksta saab sularahas või nende pangakaartidega Visa, Visa Electron, OK, Diners, Eurocard, Mastercard ja American Express.
Ohutusnõuded • Kõikidel atraktsioonidel on tootja kehtestanud ohutusnõuded. Laste pikkus (kingad jalas) mõõdetakse enne atraktsioonile lubamist. Mõni lõbustusvahend sobib ka puuetele inimestele, kuid siis on kindlasti tarvis saatjat. Turvapiirdeid järgides võib juhtuda, et eriti pikki ning kaalukaid külastajaid ei ole võimalik atraktsioonile lubada. • Oodake kannatlikult oma järjekorda, ärge trügige. • Keelatud on minna atraktsioonidele palja ülakeha ning jalanõudeta. • Atraktsioonidel ei ole lubatud süüa. atraktsiooni: Panoraam, KotKot, Kuuputin, Mereröövlilaev, Miniautod, Muksupuksu, Pallikarussell, Minikarussell, Piloot, Trummelkarussell ja Vankriratas. Linnanmäki asub Helsingi Alppiharju linnaosas. Peavärav asub Tivolikuja 1, mis jääb Alppila poolele. Jalgsi saab parki siseneda lõunaväravast Helsinginkatul. Lõbustusparki soovitatakse tulla ühistranspordiga, et vältida ummikuid. Kesklinnast pääseb Linnanmäkile nii trammi, bussi kui ka metroorongiga. Uuri lisa siit: www. hkl.fi. Autoparkla asub Alppila poolel, parkimiskohti on piiratud koguses ning tund parkimist maksab 1 euro.
NR 3 2013 1 cOMPASS
• Palume veenduda, et taskutes või kottides ei oleks lahtisi esemeid, mis võiksid sõidu ajal välja kukkuda. • Palume järgida operaatorite antavaid instruktsioone.
Esmaaabi Esmaabipunkt on avatud kõigil päevadel. Hädaolukorras palume kohe pöörduda Linnanmäki personali poole.
Hoiukapid Hoiukapid asuvad väravates ning restorani Jarrumies läheduses. Kasutada saab euromünte väärtuses 50 senti ning 1 € ja 2 €.
Alkohol ning suitsetamine Suitsetamine on keelatud kõikides restoranides ning siseruumides lõbustuspargi territooriumil, samuti Kids Hilli piirkonnas. Alkohoolseid jooke on keelatud kaasa võtta.
Filmimine Etenduste ning ürituste filmimine on pargis keelatud.
Koerad Lõbustusparki ei tohi koeri kaasa võtta.
Lastetoad Lastetoad on varustatud mikrolaineahjude ning mähkimislaudadega. Väravates on võimalik laenutada lastekärusid. Lisainfo: www.linnanmaki.fi
Lahtiolekuajad 22.04-28.04. 29.04-05.05. 06.05-12.05. 13.05-16.06. 17.06-23.06. 24.06-04.08. 05.08-11.08. 12.08-18.08. 19.08-25.08. 26.08-01.09. 02.09-15.09. 16.09-06.10. 07.10-13.10. 14.10-22-10.
E 16-21 11-21 11-21 11-22 11-22 13-21 16-21 16-21 -
T 16-21 11-21 11-21 11-22 11-22 13-21 16-21 16-21 -
K 12-21 11-21 11-21 11-22 11-22 13-21 16-21 16-21 17-22
N 13-21 11-21 11-21 11-22 11-22 13-21 16-21 16-21 17-22
R 13-21 11-21 12-22 11-22 11-22 13-21 16-21 16-21 17-22
L 13-21 13-21 13-21 13-21 12-22 11-22 13-21 13-21 13-21 13-21 13-22 13-22 13-22 13-22
P 13-20 13-20 13-20 13-20 12-20 11-22 13-20 13-20 13-20 13-20 13-20 13-22 13-22
23
sihtkoht
Oaas
Läänemeres
Kui otsite vastandit närvilisele linnamelule, on Läänemeres asuv Ahvenamaa saarestik selleks ideaalne paik. Aeg näib seisvat ning argielu jääb kaugele mere taha. Isegi põhimaanteedel ja linnatänavatel kohtab vaid üksikuid liikujaid. Võib-olla on üks põhjus selles, et tegu on suvise nädalalõpuga. TEKST: Tiit Efert FOTOD: Cathy Efert ja VISITALAND
24
S
õit Ahvenamaale algab hommikul kell 8 Tallinna sadamast, kui Viking XPRS võ tab suuna Helsingile. Kuna Rootsi laev väljub Soome pealinnast õhtupoolikul, saab päeva veeta Helsingis. 17.30 väljuvale laevale pole autoga reisijatel mõtet esmajärjekorras trügida, sest peale lastakse nad viimasena. Sadade Rootsi suunduvate auto
de kõrval seisab Ahvenamaa järjekorras neid vaid kümmekond – kui kõik Rootsi minejad on oma autod laeva parkinud, avaneb neilgi võima lus. Kusjuures laevale peab tagurdama. Põhjus on lihtne, autod pargitakse laeva ahtrisse, kust tuleb kohale jõudes ka väljuda. Etteruttavalt võib mai nida, et tagasisõidul lubati autoga küll õigetpidi laeva sõita, kuid Helsingis tuli laevalt jällegi maha tagurdada. Kajuti ja restorani akendest avaneb unustamatu vaade Soome lõunarannikule, sest just seda mars ruuti pidi laev Rootsi poole sõidab. Laev on täis meeleolukaid soomlasi ja rootslasi, kes naudivad lõbusõitu täiel rinnal. Ahvenamaa pealinna Marie hamni jõuab laev varahommikul kell pool viis.
Muuseum, loss ja vangla Võimaluse korral tuleks varahommikuks hotellis tuba broneerida, et hommikuvalguses puhanuna saarestikul seiklemist alustada. Kahepäevase cOMPASS 1 NR 3 2013
sihtkoht Fakte • Kuulub Schengeni viisaruumi. • Ametlik valuuta on euro, kuid enamik müügipaiku arveldab ka Rootsi kroonides. • Kogupindala: 6787 km² • Kokku üle 6500 saare, millest 65 on asustatud. • Ahvenamaal on oma kodakondsus, parlament ja valitsus.
TÜKIKE AJALUGU: Kastelholmi loss ja selle kõrval asuv vabaõhumuuseum pakuvad põnevust igale ajaloohuvilisele.
saart tutvustava ekskursiooni pani kokku giid Gun Styrström, kelle valitud marsruuti ja paiku siinkohal ka tutvustame. Mariehamnist lahkudes jääb esimese paigana teele Önningeby muuseum, mis tutvustab 19. sa jandi lõpul ja 20. sajandi algul Lemlandis Önnin geby külas ja selle ümbruses tegutsenud kunstni ke kolooniat. Muuseumis näeb lummavaid maale Ahvenamaa loodusest. Sajand tagasi käisid Ahvenamaad jäädvusta NR 3 2013 1 cOMPASS
Kaasaegne rüütel: Kuningas Gustav Vasa päevade raames matkivad huvilised keskaegseid rüütliturniire.
mas ka Noor-Eesti rühmituse tuumikusse kuulu nud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Anton Starkopf ja Friedebert Tuglas. Kunstnike koloonia eestvedajaks oli Viktor Westerholm, kes oli kuulsamaid maastikumaali jaid Soomes. Üks huvitavamaid vaatamisväärsusi Ahvena maal on Kastelholmi loss, mis on ehitatud purje tamiseks sobiva lahe äärde, kuid siiski kaugemale peamistest laevateedest. Päris alguses oli loss igast küljest veega ümbritsetud ja Slottssundeti lahe järsud kaldad pakkusid head looduslikku kaitset. Kuningas Gustav Vasale meeldis näiteks Kastelholm nii väga, et ta elas 1556. aastal ise paar kuud lossis. Hiljem andis ta residentsi oma nooremale pojale Johanile, kes pidas lossitornis vangis oma venda Erik XIV-t. Loss sai kannatada suures tulekahjus 1745. aastal ning pärast seda hakkas kiiresti lagunema. Tänaseks päevaks on lossis tehtud palju res taureerimistöid, saab külastada vanu kambreid ja turnida müüridel. Kõrgematest punktidest avaneb suurepärane vaade Ahvenamaa maasti kule. Lossi kõrval asub Jan Karlsgågeni vabaõhu muuseum, kus saab näha, milline oli 19. sajandi Ahvenamaa talu. Tegemist ei ole algupärase talu kohaga, küll on aga ehtsad kõik hooned, mis on sinna Ahvenamaa eri paigust kokku toodud. Hoonete vahel on aasta ringi püsti värvikireva
te kroonidega meiupuu ehk jaanisammas. Ahve namaal jaaniõhtul lõket ei tehta, kombeks ongi püstitada selliseid sambaid – neid näeb pea igas Ahvenamaa külas. Vabaõhumuuseumi üks osa on ka vanglamuu seum Vita Björn. Vanas arestimajas saab tutvuda sellega, kuidas on Soome vangikongid eri aegadel välja näinud. Sanatooriumist või puhkekodust on asi ikka väga kaugel olnud. Tänapäeval Ahvenamaal enam ühtegi vanglat
25
sihtkoht Vahemaad • Mariehamn – Eckerö maantee nr 1 = 34 km • Mariehamn – Godby (Finström) maantee nr 2 = 16 km • Godby – Hummelviki praamisadam (Vårdö), maantee nr 2 = 34 km • Godby – Hällö paadisild (Geta) maantee nr = 4, 26 km • Mariehamn – Söderby (Lemland) maantee nr 3 = 14 km • Söderby – Långnäs (Lumparland) maantee nr 3 = 14 km
ei ole ning kohalikud on rahul, et kurjategijad on saarelt ära viidud. Lähim vangla asub Turus. Te gelikult saarel kuritegevust peaaegu ei olegi. Paa ri päeva vältel ei kohta ühtegi politseinikku, sest neil lihtsalt pole põhjust oma autot garaažist väl ja ajada. Kohalike ausust näitavad ka kauplemistavad. Nimelt jätavad talunikud oma toodangu maan tee äärde ostjat ootama. Huviline saab näiteks kartulid välja valida ning siis ostetud kauba eest kassasse täpse raha jätta. Süsteem toimib ning nii ostja kui ka müüja on tehinguga rahul.
Vapustav vaade ja ajalugu Täiesti erilise elamuse pakub Bomarsundi kind lus, mis on suurim Ahvenamaale ehitatud sõjali ne objekt. Kindluse jalamilt avaneb kirjeldamatu vaade lahesoppidest ja väikestest saartest koos nevale vesisele saarestikule. Pärast Vene-Rootsi sõda aastail 1808–1809 ühendati kogu Soome suurvürstiriigina Vene maaga. Vaid mõni aasta hiljem otsustas Venemaa muuta Ahvenamaa oma sõjaliseks tugipunktiks Lääne vastu. Planeerimistöödega tehti algust juba 1812. aastal. 1829. aastal valmis Bomarsundi detailne ehituskava ja algasid eeltööd.
26
HEAD ISU! Ahvenamaa toitu pakkuvad restoranid ja kohvikud asuvad laiali üle kogu saarestiku. Maitseelamuste hulka kuuluvad kõik kohalikud toiduained, eri sorti kalaroad ning mahlane ja magus must leib. Oma kindel koht on siin ka traditsioonilisel Ahvenamaa pannkoogil, mida serveeritakse klassikaliselt koos vahukoore ja kuivatatud ploomidest keedetud paksu kisselliga. Ahvenamaa delikatesside hulka kuuluvad veel ÅCA meierei pika laagerdusajaga kooresed juustusordid, Stallhageni õlu, õunad, hapukad astelpajutooted ja hemvete, ahvenamaalaste igapäevane lemmiksepik.
Bomarsundi peakindlusest läände rajati uhke Skarpansi asula. Sirgete tänavate ääres seisid reas aedadega ümbritsetud elumajad, poed, apteek, kool ja võõrastemaja. Seal elasid Vene ohvitserid oma peredega ja loomulikult kaupmehed. Maja de vundamendid on alles ning varustatud infovii tadega. Vene kogukond mõjutas ka kohalike ela nike kõnepruuki – vene keelest tulnud sõnad on tarvitusel tänapäevani. Ehitustööde käigus surid paljud epideemiate tõttu. Surnud maeti naabersaarele – Prästöle. Sealt leiab kreeka õigeusklike, katoliiklaste, luter laste, juutide ja moslemite surnuaia. Viitadega tä histatud kultuurirada on 5,5 km pikk. 1854. aasta augustis ründasid prantslased ja inglased veel pooleli olevat Bomarsundi nii maalt kui ka merelt ning venelastel võimalusi polnud. Inglased lõhkasid kindluse septembri alguses. Algselt pakuti Ahvenamaad Rootsile, ent see ra vis veel venelastega peetud sõja haavu ning kartis tugevat vastast ärritada. Nii jäi Ahvenamaa Ve nemaa valdusse, kuid 1856. aastal sõlmitud Pa riisi rahu kohustas tsaaririiki Ahvenamaad demi litariseerima. Ahvenamaa on tänase päevani demilitariseeritud tsoon. Seal pole ühtegi sõjaväe baasi ning kohalikel puudub ka armees teenimise kohustus. Päris kaitseta saarestik siiski pole. Soo cOMPASS 1 NR 3 2013
sihtkoht me riik on võimaliku ohu korral lubanud oma armeega territooriumi kaitsta. Mitte kehvem vaade kui kindluse juurest ava neb restoran Soltuna terrassilt. Kohalike kalurite püütud lõhe on grillitud suurepäraselt. Vaba õhtupoolik kulub jalutuskäiguks Marie hamnis ning linna randade külastamiseks. Marie hamn on kui väike nukulinn, ülipuhas ja korras. Neid majaomanikke, kes kevadeks oma maja korda ei tee, ootab trahv. Ahvenamaalaste kodu armastuse tõttu pole seda karistust siiski tulnud rakendada. Mariehamn on ka äärmiselt roheline paik ning seda kutsutakse tuhande pärna linnaks.
Laevanduse kants ja aeglane õlu Ahvenamaal on üüratu laevandusajalugu ja selle kõik võtab kokku meremuuseum, kus saab kü lastada paljude ehtsate laevade ruume, mis on osadena muuseumi toodud. Kõheda tunde jätab Estonia päästeparv koos päästevestidega. Hoopis teise mulje loob unikaalne sajandivanune neljamastiline laev Pommern, mis on säilinud oma esialgsel kujul. Laevaga veeti omal ajal Austraaliast Inglismaale vilja. Laev kuulus Gustaf Eriksonile, kes oli kunagi omal ajal maailma suurima purjelaevas tiku omanik. Laeva tekkidel on näitused, samuti saab vaadata dokumentaalfilmi Pommernist. Kuigi Ahvenamaa tuntuim kaubamärk on ilm selt Taffeli krõpsud, asub seal ka oma õllevabrik Stallhagen, mille toodangut võib osta ka Helsingi kauplustest. Õlut ei pruulita Eesti suuremate õlle tehastega võrreldavates mastaapides, sest tegu on
Mariehamn on kui väike nukulinn, ülipuhas ja korras. Neid majaomanikke, kes kevadeks oma maja korda ei tee, ootab trahv.
Jalgrattaga Ahvenamaal Väga populaarsed on Ahvenamaal rattamatkad. Sobivad teed ratturitele on tähistatud rohevalgete jalgrattureid kujutavate siltidega. Võimaluse korral kulgeb marsruut väiksema liiklusega teid pidi, paljudel juhtudel mööda vanu, käänulisi külateid. Siinne külaarhitektuur on Eestist erinev, seega on, mida vaadata ja avastada. Aiad on enamasti väga hoolitsetud ja ainult üliharva võite sattuda mõne lahtise koera peale. Südasuvel on võimalik teha Ahvenamaale tiir peale jalgrattapraamide abil. Üldjuhul saab ju Ahvenamaal iga tee mere ääres otsa, aga tänu jalgrattapraamidele ei pea tuldud teed pidi jälle tagasi sõitma. Kuid praamid on tasulised ja sõidavad ainult üks või kaks korda päevas. Tuleb olla tähelepanelik, sest erinevad praamid alustavad ja lõpetavad oma hooaja eri ajal.
NR 3 2013 1 cOMPASS
27
sihtkoht
Ööbimine Ahvenamaal käsitööga ning aeglaselt kääritatud kesvamärju kesega. Vabriku juures tegutseb pubi, kus loomulikult saab maitsta kohalikku toodangut ning on või malik valida ka suurepärast õllekõrvast. Pubi pa kub ainult kohalike talunike toodangust tehtud roogi. Kusjuures menüü võib päevas mitu korda muutuda, sõltuvalt sellest, millist värsket toorai net on kokal hetkel käepärast võtta. Tagasiteel pealinna jääb tee äärde Finströmi keskaegne kirik. Kiriku kaitsepühak on püha Miikael. Säilinud on freskod, mis reformatsiooni ajal üle lubjati, ent nüüdseks on lubja alt välja puhastatud. Kirikus on ka väärtuslikud keskaeg sed pühakute puuskulptuurid. Jumalakoda ümb ritseb kaunis kirikuaed. Enne Ahvenamaalt lahkumist tuleb kindlasti ära käia ka Mariehamnis veetorni mäel. Sealt avaneb taas vapustav vaade sadamale, kust saab jälgida saabuvaid ja lahkuvaid laevu. Tagasisõit algab hilisõhtul kolmveerand kaks teist. Laev jõuab Soome pealinna hommikul pä rast kümmet ning peaaegu kohe võib minna Tal linna suunduvat laeva ootama.
Uhked oma elu üle Ahvenamaa on nagu riik riigis. Justkui tükike Soomet, aga samas ei ole ka. Ahvenamaalased on rahul, et praegu kuulutakse formaalselt Soo mele. Kui ajalugu oleks nad viinud Rootsi alla, oleks tegemist lihtsalt ühe Rootsi saarestikuga. Autonoomia Soome koosseisus võimaldab aga oma asja ajada. Ahvenamaalased on uhked oma rahva ja maa üle. Nad lehvitavad uhkusega saa restiku lippu ja sõidavad autodega, millel oma registreerimismärk. Kauplustes müüakse turistidele T-särke kirjaga „Åland – autonomy since 1921“ (Ahvenamaa – 1921. aastast autonoomne). Ja küsimus, kas nad on soomlased või rootslased, tundub kohalikele isegi pisut solvav. Tegemist on ahvenamaalastega, kelle kodukeeleks on enamasti rootsi keel, soome
28
Valida on 161 erineva koha vahel 72 paigas Ahvenamaal, alates luksuslikust hotellist lihtsa puhkemajakeseni maal. Soovi kohaselt saab valida ööbimispaigaks hotelli, koduselt hubase bed & breakfast’i, looduslähedase kämpingu või eraldi puhkemajakese ranna ääres. Puhkemaju on 450, üle terve Ahvenamaa. Sobivaid majakesi jagub igale maitsele ja rahakotile. Juulikuise kõrghooaja eel täituvad majutuspaigad kiiresti. Kui soovite oma unelmate majutust vabalt valida, broneerige aegsasti. keelt ei õpetata tänapäeval isegi koolis enam. See ga, soome keelega seal hakkama ei saa. Sel põhjusel pole Ahvenamaa Soome turistide seas ka väga populaarne olnud. Viimasel ajal on see hakanud küll muutuma. Igal aastal külastab Ahvenamaad järjest rohkem soomlasi.
Lühidalt
Kaunis keraamika: Mariehamnis asuv Judy’se ateljee ja pood tasub kindlasti külastamist. Kohapeal valmistatakse keraamikat, lisaks müüakse tekstiile, hõbeehteid ja rohkelt põnevaid sisustusdetaile.
Ahvenamaa asub Rootsi ja Soome vahel. See on kohaliku omavalitsusega Soome koosseisu kuu luv ükskeelne rootsi maakond, millel on oma lipp. Ahvenamaal on ka oma margid ja interneti domeen (.ax). Ahvenamaal elab üle 28 000 inimese. Neist li gikaudu 11 000 elab Ahvenamaa ainukeses lin nas Mariehamnis. Linn rajati 1861. aastal ja see on tänapäeval Ahvenamaa majanduslik ja poliiti line keskus. Siin asub ka Ahvenamaa valitsus. Saarestiku tähtsaimad majandusharud on me rendus, kaubandus, pangandus, toiduainetööstus ja põllumajandus. Töötus on Ahvenamaal äärmi selt madal ning palgad kõrged. Giidi sõnul ahve namaalased oma saartelt naljalt ära ei koli. Ol lakse küll väga reisihimulised, ent tullakse ikka koju tagasi. Ahvenamaal on ka lennujaam, mis tagab ühenduse Helsingiga, kust saab juba edasi kaugematesse paikadesse lennata. Ahvenamaa teevad unikaalseks selle puutuma tu saarestik ja kaunilt siledaks lihvitud rannakal jud, millele annab punase värvi ahvenamaa raba kivigraniit. Ahvenamaal on maist augustini enim päikese paistelisi päevi Põhjamaades. cOMPASS 1 NR 3 2013
ööbimissoovitus
Adlon
Adloni perehotelli lähedal asub Marieparki lõbustuspark. Muuseum-laev Pommern ja kuulus Meremuuseum asuvad umbes viieminutilise jalutuskäigu kaugusel hotellist. Adlon jääb keskusest 1 km kaugusele, 300 m kaugusel on Mariehamni sadam, 1 km kaugusel bussijaam ning 4 km kaugusel lennujaam. Hotellis on 54 tuba, olemas superior- ja peretoad. Lisatasu eest on lubatud hotelli kaasa võtta ka lemmikloomi. Standardtubades on dušš, WC, telefon, raadio, lahtikäiv diivan, TV, triikraud, triikimislaud, föön. Restoranid, baarid: Adlon Sports Bar, lobibaar, restoran. Teenused: spaa, saun ning sisebassein (tasulised), parkla, konverentsiruumid, traadita internet, lift, mängutuba. Hamngatan 7, 22100 Mariehamn www.alandhotels.fi
Arkipelag
Savoy
Hotell Savoy asub keskuses, läheduses on palju restorane, kauplusi ning ka rand. 1,5 km kaugusele jääb Mariehamni sadam, 500 m kaugusele bussijaam ning 2,5 km kaugusele lennujaam. Hotellis on 85 tuba, olemas on ka superior- ja peretoad. Lisatasu eest on lubatud hotelli kaasa võtta lemmikloomi. Standardtubades on dušš, WC, telefon, raadio, TV, traadita internet, föön. Restoranid, baarid: restoran Bistro Savoy. Teenused: parkla, saun ja bassein (tasulised), konverentsiruumid, lift.
Hotell Arkipelag asub Mariehamni keskuses, konverentsikeskuse Alandica vahetus läheduses, 50 meetri kaugusel jahisadamast. Hotellikülalistel on võimalus nautida kaunist merevaadet. Hotellist on sadamasse 1,5 km, lennujaama 3 km ning bussijaama 100 m. Hotellis on 86 tuba, neist 8 sviiti ning 2 deluxe-sviiti. Lisatasu eest on lubatud hotelli kaasa võtta ka lemmikloomi. Hotellis ei suitsetata. Standardtubades on dušš või vann, WC, telefon, raadio, TV, minibaar, föön, triikraud, tasuta traadita internet, rõdu. Restoranid, baarid: restoranid Oliven ja Arkipelag, lobibaar, kasiino, ööklubi Arken, suverestoran Garden. Teenused: parkla, kaks sauna ning väli- ja sisebassein (tasulised, hommikusaun kuulub hinna sisse), laste bassein, konverentsiruumid, lift, banketiruumid. Strandgatan 35, 22100 Mariehamn www.hotellarkipelag.com
Nygatan 12, 22100 Mariehamn www.alandhotels.fi
NR 3 2013 1 cOMPASS
29
ööbimissoovitus
Park Alandia
Park Alandia hotell asub Mariehamni kesklinnas, kaubatänava vahetus läheduses. Kõik vaatamis väärsused, rand ning jahisadam jäävad jalutuskäigu kaugusele. Sadamasse on hotellist 1,2 km, bussijaama 500 m ning lennujaama 3 km. Hotellis on 79 tuba, olemas on tuba liikumispuuetega inimestele. Standardtubades on dušš või vann, WC, telefon, raadio, TV, tasuta traadita internet, föön. Restoranid, baarid: restoran, Brittany baar. Teenused: parkimine, kaks sauna ja bassein (tasuline, majutuse hinna sees on hommikune sauna ja basseini kasutus), konverentsiruumid, lift. Norra Esplanadgatan 3, 22100 Mariehamn www.vikingline.com
HavsVidden
Pommern
Hotell Pommern asub Mariehamni kesklinnas, 1,2 km kaugusel sadamast, 500 m kaugusel bussijaamast ja 3 km kaugusel lennujaamast. Hotelli lähedale jäävad mänguväljakud ning rand, kauplused, baarid, restoranid ja vaatamisväärsused. Hotellis on 54 tuba, olemas ka 5 peretuba kööginurgaga (külmkapp, mikrolaineahi), toad allergikutele ning liikumispuudega inimestele. Lisatasu eest on lubatud hotelli kaasa võtta ka lemmikloomi.
Hotell HavsVidden asub Ahvenamaa põhjarannikul, Mariehamnist 40 km kaugusel, lähima bussipeatuseni on 8 km. Lühikese autosõidu kaugusel on võimalik mängida golfi, sukelduda ning kalastada. Hotellil on erarand ja sadamasild. Hotellis on 33 valgusküllast ning kaasaegse sisus tusega tuba, sealhulgas ka kolm erinevat sviiti. Privaatsuse austajatele on hotellil pakkuda võimalust ööbida täisvarustusega „kaljumajakestes“. Lemmik loomi ei ole lubatud kaasa võtta. Hotellis ei suitsetata. Standardtubades on dušš, WC, TV, raadio, telefon, föön. Restoranid, baarid: restoran, baar. Teenused: konverentsiruumid, traadita internet, parkimine, mullivann nii sees kui ka väljas, saun, sadam. Havsviddsvägen 90, 22340 Geta www.havsvidden.com
Standardtubades on dušš/vann, WC, TV, telefon, raadio, traadita internet. Restoranid, baarid: restoran, baar, suveterrass. Teenused: saun (tasuline), välibassein, parkimine, tasuta internetiühendus, konverentsiruumid, mängu tuba, lift. Norragatan 8–10, 22100 Mariehamn www.alandhotels.fi
30
cOMPASS 1 NR 3 2013
laevaköök soovitab Viking Line’i peakokad valmistavad jätkuvalt hõrgutavaid roogi. Seekord pakume kolme retsepti, mida tasub ka koduses köögis järele proovida. FOTOD: jarek jõepera
Küpsetatud homaarid avokaadosalati ja laimiga maitsestatud Hollandi kastmega Sulata homaarid. Riivi laimi koor, sega Hollandi kastme hulka ning jäta maitsestuma. Lõika avokaadod kuubikuteks ning piserda üle laimimahlaga. Lisa juurde münt, tšilli, roheline sibul ning mesi, sega hoolikalt läbi. Maitsesta soola ning musta pipraga. Kuumuta pannil oliiviõli ning pruunista selles kergelt saiaviilud. Küpseta ka homaarisabad oliiviõlis, maitsesta soolaga. Maitsesta basiilik ning rukola oliiviõli ja soolaga, laota taldrikule. Aseta salatile saiaviil ning avokaadosalat. Lisa küpsetatud homaarisabad ning Hollandi kaste.
NR 3 2013 1 cOMPASS
• 12 homaari saba (saadaval laevapoes 7. tekil) • 2 avokaadot • 1 laim • ¼ hakitud tšillit • 1 hakitud roheline sibul • 4 röstsaiaviilu • 2 sl hakitud münti • 2 tl mett • oliiviõli • soola, musta pipart • 2 dl Hollandi kastet • rukolat, basiilikut
Veinisoovitus Viking XPRSi laevapoest: vahuvein Laurent-Perrier Brut valge vein Huber Riesling 2010
31
laevaköök soovitab
Grillitud maisikanafilee Caesari salatiga Pruunista rinnafileed grillil ning küpseta ahjus madalal kuumusel umbes 15–20 minutit. Vahepeal sega omavahel anšoovised, purustatud küüslauguküüs ning majonees. Lõika röstsaiad kuubikuteks ning küpseta kergelt oliiviõlis. Pane väiksemaks rebitud salatilehed kaussi, lisa majoneesikaste ning sega korralikult läbi. Seejärel tõsta salat taldrikule, raputa sellele parmesan, lisa saiakuubikud ning kõige peale viilutatud rinnafilee.
32
• 4 maisikanafileed (saadaval laevapoes 7. tekil) • 500 g Rooma salatit • 80 g riivitud parmesani • 4 viilu röstsaia • 1 küüslauguküüs • 1 sl anšooviseid • 1 dl majoneesi • soola, pipart
Veinisoovitus Viking XPRSi laevapoest: vahuvein Laurent-Perrier Brut valge vein Huber Riesling 2010 punane vein Nederburg Grower’s Selection Shiraz 2010
cOMPASS 1 NR 3 2013
laevaköök soovitab
Grillitud antrekoot Béarnaise kastmega Püreesta marinaadi komponendid köögikombainis ühtlaseks seguks. Hoia lihalõike marinaadis vähemalt tund aega. Lõika kartulid sektoriteks, sega oliiviõliga ning maitsesta soolaga. Küpseta ahjuplaadil 175 kraadi juures 30–40 minutit. Grilli antrekooti 1–2 minutit mõlemalt poolt. Kontrolli küpsusastet. Serveeri praelõike kauboikartulite ning Béarnaise kastmega. Marinaad sobib hästi ka kanale ja homaarile. • 4 x 250 g antrekoodilõiku (saadaval laevapoes 7. tekil) • 3 dl Béarnaise kastet (saadaval laevapoes 7. tekil) • 1 kg koorega kartuleid • oliiviõli • soola, musta pipart
NR 3 2013 1 cOMPASS
MARINAAD • 2 sl oliiviõli • 1 sl sojakastet • 1 sl Dijoni sinepit • 1 sl mett • 1 sl palsamiäädikat • 2 sl tomatipüreed • riivitud laimikoort • soola • ¼ hakitud tšillit • 2 cl suitsumaitselist viskit • värskeid ürte (omal valikul) • 3 küüslauguküünt
Veinisoovitus Viking XPRSi laevapoest: punane vein Nederburg Grower’s Selection Shiraz 2010
33
puhkus
Rattamatka
rõõmud E Eestlased on harjunud Soome reisima autoga, kuid hea rattateevõrgu ja rahuliku liikluskultuuri poolest sobib Soome suurepäraselt suviseks rattamatkaks. Artur Jugaste veendus selles, vändates mööda Turu saarestiku ringteed.
rinevalt autoga matkamisest saab ratta seljas hingata rohkelt sisse värsket mereja metsaõhku, tunda ennast looduse keskel ja nautida vabadust, mida omal jõul liikumine pakub. Rattaga matkaja ei sõltu bensiinijaamadest, parkimiskohtadest ega maanteedest – sisse saab põigata ka sellistesse kohtadesse, kuhu autoteed ei lähe. Samas saab rattaga läbida ikkagi arvestatavaid vahemaid ja panna kokku mitmekülgse matkamarsruudi.
Omamoodi loodusime Soome on rattamatkaks hea piirkond, sest olemas on kogu taristu, mis rattaga liikumiseks vaTEKST: artur jugaaste FOTOD: artur jugaste, visitfinland, turun saaristo kuvapanki
34
cOMPASS 1 NR 3 2013
puhkus
jalik. Ratturitele on korralikud teed ja viidad, rongis on spetsiaalsed rattakohad ja iga paarikümne kilomeetrise vahemaa tagant leidub kämping, kus saab matkamustuse maha pesta. Ka oskavad autojuhid ratturitega arvestada, peatudes ristmikul varakult, et teed anda, ja võttes maanteel möödumisel hoogu maha. See annab rattamatkajale turvatunde. Turu saarestiku valisime rattamatkaks seetõttu, et saaks peale hea taristu nautida ka ilusat loodust. Turu saarestik oma 20 000 saarega on omamoodi loodusime ning põnev kooslus merest, kaljudest ja jändrikest mändidest. Matka tasub alustada sellest, et hankida endale saarestiku kaart – „Saariston matkailukartta“. Sellele on märgitud pea kogu vajalik info: suuremad teed, soovituslikud rattamarsruudid, praamiühendused ja majutuspaigad. Kaarti on võimalik saada näiteks Turu või Paraineni turismiinfopunktidest, aga seda saab ka internetist alla laadida. Saarelt saarele „hüppamine“ on tehtud päris lihtsaks ja rattamatkajal on hea võimalus panna kokku endale sobiv ring. Laias laastus on valida kahe marsruudi vahel: nn Saariston Rengastie, mis teeb 250kilomeetrise ringi, ja Pikku Rengastie umbes 100kilomeetrise ringiga. Kumbki marsruut kulgeb üle suuremate saarte ja läbi tähtsamate keskuste. Sõitsime rahulikus tempos lühemat marsruuti pidi ja see võttis meil kolm
NR 3 2013 1 cOMPASS
Vaatamisväärsus Turu linn
Nii lühem kui ka pikem saarestiku ringtee toob lõpuks tagasi Turusse, kust lähevad iga tunni tagant rongid Helsingisse. Loomulikult on Turu omaette vaatamisväärsus, sest see on Soome vanim linn ja endine pealinn. Seega ei pea saarestikust tulles kohe Helsingi poole tagasi vurama, vaid võib teha lühikese tiiru ajaloolise linna peal – sõita näiteks keskaegse linnuse juurest mööda kallast toomkiriku ja ülikooli juurde ning istuda seejärel mõnes jõeäärses kohvikus ja jälgida mööda tuhisevaid linnarattureid. Jalgrattakultuur on Soome linnades märksa rohkem arenenud kui meil ja jalgratas on seal paljudele inimestele trendikas tarbeese, nagu käekott või mobiiltelefon.
35
puhkus päeva. Selle kogemuse põhjal võiks väita, et pikem ring nõuab vähemalt nädala jagu aega. Kindlasti saab mõlemat distantsi läbida kiiremini, aga see tähendab juba päris tempokat rattasõitu. Soome rattateed on küll kvaliteetsed, kuid teistsuguse maastiku tõttu viib rada pidevalt mäest üles ja alla ning kilomeetrid lähevad aeglasemalt kui enamikel Eesti teedel. Seepärast ei maksa päevateekonna eesmärgiks võtta üle 40 kilomeetri.
Rongiga Turusse Alustasime matka Turu raudteejaamast, pärast kahetunnist rongisõitu Helsingist. Rongisõit on Soomes mugav, aga küllaltki kallis. Pealegi on ekspressrongis rattakohti ainult kolm, nii et suurema seltskonnaga minnes on parem ja ilmselt ka soodsam pakkida rattad auto peale, sõita Turusse ja jätta auto linna külje alla. Meie veeresime aga Turu rongijaamast lõuna poole jäävasse Paraineni, kus ootas esimene käm-
ping. Üldiselt kehtib Soomes igameheõigus, mille järgi võib üheks ööks telgi üles panna pea kõikjale (kui ei ole tegu päris majahoovi või telkimiskeelualaga). Üksnes saarestiku lääneserva jääval Ahvenamaal on igameheõigust suure turistide voolu tõttu kärbitud ja seal võib telkida vaid maaomaniku loal. Üldiselt tuleb aga arvestada sellega, et saarestik on tihedalt asustatud ja mõnest metsatukast sobivat telkimiskohta leida ei ole sugugi nii kerge kui Eestis. Et mitte kulutada aega laagrikoha otsingutele, valisime esimese õhtu kämpingu kaardilt välja ja seadsime matka selle järgi. Selliseid ööbimiskohti on saarestikus piisavalt. Kämpingus telkimine maksab kahele inimesele 20–25 eurot, hinna sees on kõik mugavused (köögi, tualeti ja pesemisruumi kasutamine), mis on reeglina soomlaslikult heal tasemel ja puhtad. Saarestiku ringtee teeb huvitavaks see, et osa teekonnast läheb üle vee. Neis kohtades saab ületada mitut uhket silda ja kasutada Soome praa-
Saarelt saarele kulgev Rengastie pakub rattamatkajatele rohket silmamilu.
36
cOMPASS 1 NR 3 2013
Praamireisid saarte vahel on soodsad ja mugavad
puhkus
Nauvo jahisadam on mõnus puhkepaik rännumeestele.
miliiklust. Pikku Rengastiel on kokku kolm praamiühendust, neist kaks lühikesed kümneminutilised otsad, kus praamid käivad peaaegu ööpäev läbi ja sõit ei maksa midagi – veere aga pardale ja varsti oledki teisel kaldal. Suuremal ringteel on selliseid tasuta praamisõite tervelt kuus ja praamid on üldiselt käigus väikeste vahedega hommikust õhtuni (täpsed väljumisajad tasub igaks juhuks internetist järele vaadata). Pikku Rengastied mööda minnes tuleb teha üks pikem sõit, mis kestab umbes tunni ja maksab 9 eurot (6 reisija ja 3 ratta eest). Praamisõidud annavad ratturile võimaluse jalga puhata ja imetleda saarestikuloodust ka mere peal olles.
Romantiline Naantali
Tõeline saarestikuidüll Pikku Rengastie kaunemaid kohti on väike Nauvo jahisadam. See vaikses lahesopis asuv kohake on paljude saarestikus tiirutavate purjetajate peatuspaik ja selleks on sinna rajatud paar mõnusat kohvikut, hotelli ja restorani. Sadamas müüakse suitsukala ja Lanterna kohvikus müüb perenaine kohapeal valmistatud keraamikat ning pakub värskelt küpsetatud saiakesi. Ümberringi kuuleb palju rootsi keelt, sest vaid alla kolmandiku Nauvo elanikest on soomekeelsed. Rootsi keeles on Nauvo nimi hoopis Nagu, sestap on kõikjal eestlase silmis naljakaid silte nagu „Nagu kahvila“ ja „Nagu kirjasto“ – nagu on ja nagu ei ole ka. „Nagu poes“ täiendasime oma toiduvarusid. Kogu provianti Eestist kaasa vedada ei ole mõtet, sest toidupoode on saarestikus piisavalt. Nauvo lähedal õnnestus meil ühe öö ööbida ka päris metsikult – sõitsime mööda metsateed Tasloti-nimelise saare tippu ja pressisime läbi metsatuka inimtühja randa, kus meie rõõmuks ei olnudki ees ootamas ühtegi mökki’t. Soome veekogud on ju enamasti ääristatud suvilasaunade ning isiklike paadisildadega ning metsikut veeäärset telkimispaika on raske leida. Selles lahesopis võisime ka end tunda tõeliste saarestiku suvitajatena: käisime ujumas, võtsime kaljuse kalda peal päikest ja nautisime vaadet teispool lahte asuvatele saartele. Õhtu edenedes tegime veeäärsele kaljunukile lõkke ja sõime grillmakkara’t – tõeline saarestikuidüll. Mõnus õhtu sai lõpu alles siis, kui kaugelt möödunud laeva laine ootamatult mööda kiviseina üles ronis, lõkke ära kustutas ja meid pimedusse jättis. NR 3 2013 1 cOMPASS
Tagasiteel Turusse tasub kindlasti külastada Naantalit, mis on saarestiku ringteele jäävatest vaatamisväärsustest üks uhkemaid. Naantali oli 19. sajandil populaarne suvituskuurort ja sellest ajast säilinud romantilised puitmajad, kuursaal ja mereäärsed jalutusrajad teevad selle väikelinna väga sarnaseks Haapsalu või Pärnuga. Naantali trumbiks on otse linna südames asuv jahisadam koos seda ümbritsevate restoranide ja kohvikute suveterrassidega. Hinnakvaliteedi suhe neis söögikohtades jäi küll Pärnule ja Haapsalule alla, kuid pärast sajakilomeetrist väntamist
maitsesid koogid siiski hästi ja terrassile paistev õhtupäike tegi olemise eriti mõnusaks. Peale selle asuvad Naantalis veel ka Soome presidendi suveresidents Kultaranta ja Muumimaa.
Nauvo saarelt viib praam Hankasse, kust Pikku Rengastie kulgeb Rymättylä suunas. Minevikus on Rymättylä olnud muuseas paljude salaviinavedajate vahepeatuspaik, kuhu küllap jõudis ka nii mõnigi Eestist smugeldatud viinaliiter. Rymättylä pikast ajaloost kõneleb asula suurim vaatamisväärsus – suurtest kivimürakatest keskaegne kirik ja seda ümbritsev surnuaed kahesajaaastaste hauakividega. Praegu on Rymättylä väike vaikne vallakeskus paari poega, tee ääres pakutakse aga mitmel pool värsket kartulit. Viimase poolest on Rymättylä kuulus, sest kliima on seal veidi pehmem kui Mandri-Soomes ja nii valmib seal värske kartul kõige varem.
37
s端ndmus
38
cOMPASS 1 NR 3 2013
sündmus
Kokko, mökki, makkara!
TEKST: romi hasa FOTOD: corbis, shutterstock, visitfinland
Soomlastele on jaanipäev – juhannus – vähemasti sama suur püha kui eestlastele. Mitte ühelgi muul nädalalõpul ei ole Soome linnad sedavõrd inimtühjad ja järveäärsed suvilad nii peohoos saunalisi täis.
K
õige suurem erinevus Eesti ja Soome jaanipäeva vahel on see, et põhjanaabrite juhannus on liikuv püha. Alates aastast 1955 veedavad soomlased jaanipäeva alati laupäeval, mis jääb vahemikku 20.–26. juuni. Reede õhtul ehk juhannusaatto’l kell 18 heisatakse lipud, mis kõigi muude pühadega võrreldes jäävad lehvima kogu ööks ja võetakse maha alles laupäeva õhtul kl 21 – juhannus on ametlikult ka Soome lipu päev. Jaanipäevakommete taust on Soomes täpselt sama mis Eestis: jaanipäevaks olid kevadised tööd tehtud, suvi oma kauneimas vormis ja käes aasta valgeim aeg ning lühim öö. Varasemalt oli juhannus tähtis ka kirikupühana, nüüdsel ajal märgib see tööl käivale soomlasele pigem suvepuhkuse algust.
NR 3 2013 1 cOMPASS
Üle 30 aasta Soomes elanud ameeriklasest ajakirjanik Eddy Hawkins (61) meenutab muiates oma esimest jaanipäevakogemust. „Absoluutselt kõik soomlased, kellele rääkisin, et tulen suvel siia, küsisid nagu ühest suust: kas sa oled siin jaanipäeval? Paistis, et see on kõigi jaoks tohutult tähtis püha, õhus oli meeletu ootus ja entusiasm.“ Kui siis juhannus kätte jõudis, tundus valge öö Hawkinsile tõeliselt sürreaalse kogemusena. „Tõesti, sisuliselt ei läinudki pimedaks. Olin täiesti segaduses.“ Nüüdseks on Hawkinsil selja taga juba kümneid ja kümneid jaanipäevi Soomes. Väga traditsiooniliselt: pere ja naabrite ringis, hästi süües ja saunatades ning õhtu saabudes nautides lõkke peegeldust järvel. „Kui meil on olnud külalisi Ameerikast, on nad jaanipäeva kontseptsioonist
39
sündmus
ikka veidi segaduses, et mida täpselt tähistatakse – mis sellel päeval on juhtunud?“ naerab Hawkins.
Saun ja seltsielu Pea kõik soomlased, kellelt jaanipäeva kohta küsin, nimetavad neidsamu läbivaid elemente, mis tuttavad eestlastelegi: minnakse maale suvilasse, vabaõhupidustustele, vee äärde... Programmi „sammasteks“ on lõke, saun, seltsielu, head söögid ja alkohol, alkohol, alkohol. Piirkonniti on Soomes tavakohaselt püstitatud ikka väga uhkeid, tornilaadseid jaanitulesid, lõkke ehitamisel on kasutatud näiteks vanu paate. Õpetajaks õppiv Tiina Koistinen (30) ütleb, et jaanipäeva veetmine maal, eelistatult järveäärses suvilas on Soomes tõesti pea „kohustuslik“. „Ma ise pole iial jaanipäeval linnas olnud, välja arvatud üks kord, mil olin Helsingis ja sündis mu tütar. Mäletan, et linn oli täielikult välja surnud.“ Ka Eddy Hawkins on kogenud jaaniaegse Helsingi lausa kummituslikku tühjust. „Sõitsin mööda Mannerheimintied ja seal ei olnud mitte ühtegi autot! Seda ei juhtu kunagi! Linn meenutas filmirekvisiiti ja oli lausa hirmutavalt vaikne.“ Hawkinsi arvates erineb jaanipäev Soomes argipäevast isegi rohkem kui jõulud. „Tänapäeva jõulud kipuvad olema üsna stressirohked, inimesed rabelevad mööda poode ja pidusid. Jaanipäeval tõmmatakse n-ö stepsel ikka täiesti seinast.“ Mõnigi jaaniskeptik leiab internetifoorumites kommenteerides selle püha miinuseid veelgi, nimetades jaani julmalt aasta „igavaimaks ajaks“: lehed ei ilmu mitu päeva, paljud teenindus asutused on suletud ja kõik inimesed justkui õhku haihtunud.
40
Tiina Koistinen aga lisab ujumisele-saunatamisele-grillimisele-söömisele-joomisele oma sõpruskonna jaaniaegse lemmiktegevuse – sportmängud. „Oleme orienteerunud, mänginud pesapalli, rannavollet, kriketit, petanki jne.“ Mis puudutab saunakombeid, siis jaaniajal on alati kasutuses värsked kasevihad. „Lõhn, mis nendest tuleb, on meeletult hea ja vereringele mõjub vihtlemine väga hästi,“ muljetab Koistinen. „Meil oli kunagi saunaseltskonnas inglasi, nemad olid muidugi meie vihtlemiskommetest täiesti hirmunud.“ Koistinen tunnistab, et kevade hakul jaanipäe-
Piirkonniti on Soomes tavakohaselt püstitatud ikka väga uhkeid, tornilaadseid jaanitulesid, lõkke ehitamisel on kasutatud näiteks vanu paate.
Tänapäeva jõulud kipuvad olema üsna stressirohked, inimesed rabelevad mööda poode ja pidusid. Jaanipäeval tõmmatakse n-ö stepsel ikka täiesti seinast. vast rääkides tekib tal kohe tohutu suveigatsus. „Jaanipäev on just see imeline hetk, kus tead, et suvi on alles alanud ja ees on veel nii mõnigi mõnus valge õhtu sõpradega grillides...“
Vanad tavad au sees Nagu eesti rahvapärimuses, nii on ka soome jaanipäevalegendid peamiselt seotud armuasjadega. Vanad soomlased uskusid samuti, et jaaniööl õitseb sõnajalg. Uskumuste kohaselt saab sõnajala seemne leidja võluvõimed; ka olid vanad soomlacOMPASS 1 NR 3 2013
sündmus Jaanifestivalid igale maitsele
Soome jaanipäeva laualt leiab kombekohaste toitude kõrval alati värskeid kartuleid kalaga.
NR 3 2013 1 cOMPASS
sed kindlad, et jaaniööl muutub allikavesi veiniks. Kõige levinum jaanipäevauskumus on aga see, et kui noppida vaikides seitse (üheksa) erinevat lille ja panna padja alla, läheb soov täide. Vana komme on korjata ka tuppa põllulilli ja tuua sisse noored kased – näiteks kummalegi poole välisust pannakse üks kask. Silmailule lisaks levitavad oksad ja lilled võrratut lõhna. Kaskedega kaunistatakse isegi paate. Kodu ehtimisele on traditsiooniliselt eelnenud suurpuhastus, mille loogiliseks jätkuks on saunaskäik. Tänapäevase, suvilas veedetud jaanipäeva puhul võib saunaskäimine olla õhtu põhitegevus. Soome jaanipäev ei ole jõuludega võrreldav söömapüha. Kombekohased jaanipäevatoidud on munapiim, piimakissell, jaanijuust ja pannkoogid. Nüüdsel ajal oodatakse jaanipäevaks alati värskeid kartuleid, millega koos süüakse näiteks heeringat või lõhet ja muidugi grillvorste. Söögi kõrvale võetakse õlut, õhtu edenedes minnakse üle kangematele jookidele. Jaanilaupäevale järgneval päeval ehk jaanipäeval magatakse tavalisest kauem ja päev veedetakse eelmise päeva möllust toibumise tähe all.
Tänapäevaste jaanipidustuste üks vorm on ka suured (noorte)festivalid kuulsate esinejatega. ● Soome suurim jaanifestival on Himose festival, mis tänavu peetakse 20.–22. juunil Himosparkis Jämsäl. Festivali korral datakse tänavu juba 15. korda ja üks peaesineja on Eestiski kontserte andnud Saksa bänd Scooter. Soome staaridest astuvad lavale näiteks Von Hertzen Brothers, J. Karjalainen, Apulanta ja Haloo Helsinki. Festivalil on vanusepiirang – 18 aastat. (www.himosfestival.com) ● Teine tuntuim jaanifestival on Kalajoe juhannus, mis toimub samal ajal Himose festivaliga. Paik on suurte jaanipidustuste toimumiskohaks olnud juba 1930. aastatest alates, mullusel peol oli kokku 46 000 osalejat. Kalajoe festivali magnetiks on 3,5 km pikkune liivarand. (www.kalajoenjuhannus.com) ● Need, kes pop- ja tantsumuusika eest pigem põgenevad ja karmimat muusikat hindavad, kogunevad Kauhajoki Nummirockile. Paarikümneaastase ajalooga metal-festival toimub teiste suuremate pidudega samadel kuupäevadel (20.–22.06), terve rida esinejaid on aadressil www.nummirock.fi juba ka välja kuulutatud. ● Pika tavaga võib uhkeldada ka Sastamalas peetav Rock’n’Roll Jamboree, infot leiab www.junglerecords.fi kaudu. ● Helsingi kõige kuulsam jaanipeo koht on Seurasaari, kus on hiiglasliku lõkke äärde kogunetud juba aastast 1954. Jaanilaupäeval saab Seurasaaril muu hulgas nautida tradit sioonilise käsitöö tegijate näitusi. Programm täidab terve õhtu, lastele õpetatakse kombekohaseid mänge, sõidutatakse hobusega ja pakutakse nukuteatri etendust. Lastele on Seurasaaris oma lõke. Täpsemat infot saab www.seurasaarisaatio.fi. ● Tavapärasest erinevat jaanimeeleolu leiab Ähtäri loomapargist – sealsed pidustused on mõeldud eelkõige lastega peredele: www.ahtarinelainpuisto.fi. ● Kaunis tundralooduses võib jaanipühad veeta Levil. Info: www.levi.fi.
41
ajaviide TEKST: Kristina Efert FOTOD: POED
Butiikides peitub
põnevat
Okra
Isikupärane kunsti- ja disainipood asub Helsingi südalinnas. Eksponeeritud on kümne Soome kunstniku unikaalne looming. Valikus on nii ehted kui ka dekoratiiv- ja tarbeesemed klaasist, puidust, savist, vildist ja taaskasutatavatest materjalidest. Aleksanterinkatu 26, 00170 Helsingi esmaspäevast reedeni 10–18 laupäeval 10–16 www.okra.fi
SOFiNAH
Pood asub disainirajooni südames ja nende tunnus lause on „Fine Fashion Stories“. Pakkumiste seast leiate valitud disainerrõivaid, aksessuaare ning kosmeetikatooteid. Iga unikaalne kaubamärk on siin hoolikalt läbi mõeldud, keskendudes huvitavatele lõigetele ning materjalidele, heale kvaliteedile ning eetilistele väärtustele. SOFiNAHi tooted peegeldavad isiklikku stiili, lusti ning mugavust. Oma suurepärase atmosfääriga muudab poeke iga külastuse ainulaadseks. Uudenmaankatu 17, 00120 Helsingi esmaspäevast reedeni 11–18, laupäeval 11–16 www.sofinah.fi
10% soodustust normaalhinnaga toodetest Viking Clubi liikmetele.
42
Liike Liike tähendab soome keeles nii liikumist kui ka äri. Tegutsemist alustati juba 2000. aasta kevadel ning kauplus on Soome uuema moelaine tutvustaja, müües vaid parimate disainerite rõivaid. Kollektsioone esitletakse täpselt selliste komplektidena, nagu disainerid on neid oma vaimusilmas ette näinud. Äri pakub kliendile ja disaineritele ainulaadset võimalust kohtuda ka omavahel. Kaupluses leiate järgmised kollektsioonid: Tikit, vainio.seitsonen, Jaana Haaksiluoto, Tyra Therman naistele ning Nomen Nescio ja Dusty meestele. Yrjönkatu 25, 00100 Helsingi esmaspäevast reedeni 11–18 laupäeval 11–16 www.liike-shop.com cOMPASS 1 NR 3 2013
ajaviide
Helsingis
TEKST: Kristina Efert FOTOD: restoranid
restorani Tutvustame teile põnevaid Helsingi restorane, kuhu tasub kogu perega einestama minna.
La Famiglia Väike Itaalia keset Helsingit. Tooge sõbrad, pere, äripartnerid ja oma „isu“ La Famigliasse. Oodatud on kõik kliendid, kellele pakub huvi restorani nägemus Ameerika-Itaalia köögist. Omanäolist hõngu lisavad ruudulised laudlinad ning perefotod tuntud filmidest, samuti New Yorgi linnaosast Little Italy. Tööpäevadel pakutakse kerget lõuna-buffet’d – pasta, salat, ciabatta. Pühapäeviti on lastele kuni 12. eluaastani road poole hinnaga, kui ka vanemad tellivad. Enne õhtusööki saab baaris nautida värskeid jooke. Noorimate külastajate seas on väga populaarne restorani mängunurk. Keskuskatu 3, Helsingi www.center-inn.fi/lafamiglia
Cantina West
Cantina West on tex-mex-toidukultuuri eestvedaja Helsingis alates 1990. aastast. Kohta iseloomustab hea toit, teenindus, muusika ja mõnus miljöö. Kõiki hõrgutisi valmistab sinne köök vaid värskest toorainest. Arriva-poolehoiuhüüded lisavad meeleolule tõelist latiinopärasust. Restoranis on olemas eraldi menüü lastele ning igapäevased vahetuvad lõunapakkumised. Tere tulemast nautima tõelist Mehhikot! Kasarmikatu 23, Helsingi www.cantinawest.net Viking Clubi liikmetele 10% allahindlust restorani normaalhindadest kogu laudkonnale (kuni kuus inimest). Allahindlus ei kehti alkohoolsetele jookidele ega tubakatoodetele.
Sunn
Restoran Sunn asub otse Helsingi südalinnas, oluliste vaatamisväärsuste piirkonnas. Teise korruse akendest avaneb igal aastaajal uhke panoraam. Restoran tegi uksed lahti ligi kaks aastat tagasi ning on senini soe ja hubane, kuid stiilne koht, kus inimesed saavad nautida nii toitu kui ka teenindust. Põhirõhk on toidu komponentidel ning maitsetel, mitte konkreetsel köögil. Samuti on Sunnil väike pagaritöökoda, kus valmistatud tooteid on võimalik ka kaasa osta. Kindlasti tasub ära proovida nende päevakook. Nädalavahetustel saab Sunnis maitsta üheks linna parimaks tunnistatud värskusest pakatavat buffet-lauda. Aleksanterinkatu 26, Helsingi www.ravintolasunn.fi Viking Clubi liikmetele 10% allahindlust restorani normaalhindadest kogu laudkonnale (kuni neli inimest). Allahindlus ei kehti alkohoolsetele jookidele ega tubakatoodetele.
NR 3 2013 1 cOMPASS
43
ööbimissoovitus
Hotel Seurahuone Helsinki Hotell Seurahuone asub elegantses 1913. aastast pärit juugendstiilis hoones otse Helsingi pearaudteejaama vastas. Hotelli uhkuseks on võluv interjöör ja moodsad toad. Soome rahvusteater asub vaid viieminutilise jalutuskäigu kaugusel. Hotellis on 118 tuba ning ka neli luksuslikku sviiti. Üheski toas ei suitsetata. Standardtubades on dušš, telefon, TV, minibaar, seif, föön, triikimislaud, triikraud, traadita internet (tasuline), traadiga internet (tasuta), vannitoatarbed, kohvi ja tee valmistamise vahendid ning padjamenüü, kust võib valida viie padjatüübi seast sobiva. Restoranid, baarid: restoran Seurahuone, baar Socis. Teenused: banketiruumid, jäämasin, lift, parkimismaja (tasuline). www.hotelliseurahuone.fi Kaivokatu 12, Helsingi
Scandic Hotel Simonkenttä Suurepärase asukohaga hotell sobib hästi Helsingi avastusretkele tulnud reisisellile. Kõik asub käe-jala juures. Hotell jääb 200 m kaugusele Helsingi pearaudteejaamast ja 400 m kaugusele Esplanaadi ostupiirkonnast. Ligiduses on ka moodsa kunsti muuseum Kiasma, loodusmuuseum ning ja Helsingi toomkirik. Hotellis on 360 tuba, 320 neist on suitsuvabad. Olemas on ka toad liikumispuudega inimestele. Keskkonnasõbralikku hotelli on tunnustatud luige märgiga. Standardtubades on dušš, seif, föön, TV, triikimislaud, triikraud, pükstepress, traadita internet, puitpõrand. Restoranid, baarid: restoran, baar. Lastele: kingitus hotelli saabumisel, lastemenüü ja lastetoolid restoranis. Teenused: parkimismaja, pood, konverentsiruumid, traadita internet, toateenindus, jõusaal, kolm sauna, jalgratta ning käimiskeppide laenutus. Simonkatu 9, Helsingi www.scandichotels.com
44
cOMPASS 1 NR 3 2013
ööbimissoovitus
Sokos Hotel Presidentti Täieliku uuenduskuuri läbinud Sokos Hotel Presidentti asub Kamppi kaubanduskeskuse kõrval Helsingi kesklinnas, keset kultuuri ja ostuvõimalusi. Ulatuslikud ümberehitustööd hotellitubades ja restoranis said valmis 2007. aasta kevadel. Kõik külastajad saavad 10% allahindlust Sokose kaubamajas, mis asub viieminutilise jalutuskäigu kaugusel. Hotellis on 494 tuba, neist suitsuvabad 488. On olemas toad liikumispuudega inimestele. Lisatasu eest on lubatud kaasa võtta lemmikloomi. Sadamasse on hotelli juurest 2 km, raudteejaama 0,5 km ning lennujaama 21 km. Standardtubades on dušs, telefon, TV, triikraud, vannitoatarbed, föön, minibaar, puitpõrand. Restoranid, baarid: Hispaania restoran ja baar Sevilla, pubi Adjutantti, ööklubi. Teenused: traadita internet, toateenindus, konverentsiruumid, saun, massaaž, lift, selvepesula, bassein. www.sokoshotels.fi Eteläinen Rautatiekatu 4, Helsingi
Radisson SAS Seaside Radisson Blu Seaside Hotel asub kiiresti kasvavas Ruoholahti ärirajoonis. Hotellist avanevad uhked vaated sadamale ning ligiduses on kaubanduskeskused, vaatamisväärsused ning meelelahutuskohad. Lennujaam jääb 40minutilise autosõidu kaugusele, metroojaam Ruoholahti on 500 meetri kaugusel ning bussi- ja raudteejaamani on vähem kui 2 kilomeetrit. Hotellis on 336 tuba. Lisatasu eest on lubatud kaasa võtta lemmikloomi. Hotell on saanud tunnustuseks luigemärgi kui keskkonnasõbralik hotell.
NR 3 2013 1 cOMPASS
Standardtubades on TV, kohvi ja tee valmistamise vahendid, vann või dušs, föön, triikimislaud, triikraud, telefon, sussid, minibaar, traadita internet (tasuta), Magic Dreamsi® voodi (ekstra Radissoni Blue hotelliketile). Restoranid, baarid: lounge Katto, Coffee House, restoran Viola, buffet Seaside Hall. Teenused: terviseklubi, toateenindus, tasuta internet, parkla, k0onverentsiruumid, pesupesemisteenus, kaks sauna. www.radissonblu.com Ruoholahdenranta 3, Helsingi
45
nuputamiseks
Leia 10 erinevust! 10 erinevust: 1. Päiksekiir puudu 2. Kajakas puudu 3. Lind vaatab mujale 4. Üks mummu kummipardil puudu 5. Ühed lained puudu 6. Kalal suu kinni 7. Kaptenil juuksesalk puudu 8. Trikoo alumine triip puudu 9. Üksik saar on heledam 10. Palmileht puudu
LAHENDA SUDOKU 5 8
6
7
2 3
3 6
9
9
5
1
5
4
9
5 6
8
4 9
1
9
6
7
2
8
4 5
3
6 3
4
2
9 2 6
4 2
6
8
4
7
1
8
9
5 4
1
8
9
9
1
8 3
6
7
2
8
9 7
4
9 2
5
1 4
6
1
8 7
8 3
7
3
5
9
4
6
9 5
2 7
6
1
2 9
1
4
2 5
9
9 1
3 7
5
6
4 1
7
2
6 3
3
3
2
1
8 5
7
5
6 3
8
1
6
4
6
8 2
1
1
7
9
2
9
1 1
46
7
6
4 6
8
5 3
4
7
3 9
5
2
9
9
3 8
8
9
9 1
5
8
1
5
7 5
2 6
5
2
9
4
8
8
8
3
4
4 4
2
2
7
7
8
4
9
6
1
3
7
5 6
1
6 2
cOMPASS 1 NR 3 2013
nuputamiseks
Saada õige vastus enne 31.08.2013 aadressile info@vikingline.ee. Vastajate vahel loosime välja vahvat Ville Vikingi nänni. Eelmise ristsõna õige vastus oli: VILLE VIKING BUFFET. Võitjaks osutus Kristi Rikk. Palju õnne!
NR 3 2013 1 cOMPASS
47
kalender
Kuhu minna
Soomes Vaatamist väärt
Sündmus
Tampere lõbustuspark Särkänniemi
Jaanipäevapidu Helsingis
Peale klassikaliste atraktsioonide asuvad Särkänniemis Soome kõrgeim vaatetorn Näsinneula, akvaarium, delfinaarium ja Tornaado supermägirada, mille kiirus ulatub 75 kilomeetrini tunnis. Samuti pakub elamusi 490 meetri pikkune koseseiklus. www.sarkanniemi.fi
21. juunil kell 18–01 Seurasaaril Seurasaari jaanipäevapidu on korraldatud alates aastast 1956 ning see on suurim iga-aastane üritus. Soomlaste jaanipäeva tavadesse kuuluvad tuli ja vesi, muusika ja tants, kiiged ja mängud, Soome lipud ja kased. www.seurasaarisaatio.fi
Kontsert Paul Di’Anno
Helsingi Loodusmuuseum Pohjoinen Rautatiekatu 13 Siin saab tutvuda looduse ajaloo ning väga paljude loomaliikidega. Põneva ülesehituse ga väljapanek tutvustab lugematul hulgal topiseid, skelette, putukaid ja palju muud. Äsja remondi järel taasavatud kultuurikants asub kesklinnas parlamendi hoone ja Kamppi kaubandus keskuse vahel. Loodusmuuseu mi kogu üks hinnatumaid aardeid on meri veise täisskelett. www.luomus.fi
48
9. mail Tamperes Jack the Roosteris 10. mail Helsingis On the Rocksis 11. mail Vaasas Leipätehdases Kui olete Iron Maideni fänn, võib maikuu teid korralikult üllatada. Paul Di’Anno (Paul Andrews) planeerib Soomes kolmepäevast minituuri „Running Free Again“. Aastatel 1978–1981 oli ta Iron Maideni vokalist. Pärast Maidenit on ta mänginud bändides Gogmagog, Di’Anno’s Battlezone, Praying Mantis ja Killers.
Bon Jovi 26. mail Tamperes Ratina staadionil See bänd on andnud rohkem kui 2700 kontserti enam kui 50 riigis vähemalt 35 miljonile fännile. Sel kevadel ilmutas bänd uue albumi – „What About Now“. Aastate jooksul on müüdud üle 125 miljoni albumi. Nende seekordne tuur kannab nime „Because we can“.
P!nk 28. mail Helsingis Hartwall Arenal Alecia Beth Moore, rohkem tuntud lavanime Pink järgi, on Ameerika laulja- laulukirjutaja ja muusik. Tugeva häälega lauljatar ilmutas septembris oma kuuenda stuudioalbumi „The Truth About Love“ ning on kogunud sellega fantastilisi arvustusi üle kogu maailma.
Eros Ramazzotti 29. mail Helsingis Hartwall Arenal Itaalia muusik ning laulukirjutaja Eros Ramazzotti, kelle karjäär on kestnud juba 25 aastat, jõudis rahvusvahelise kuulsuseni aastal 1993, mil album „Tutte storie“ müüs 6 miljonit eksemplari. Sellest ajast saadik on Ramazzotti müünud üle 40 miljoni albumi.
Kiss 3. juunil Helsingis Hartwall Arenal Te tahtsite parimat ning peate seda ka saama: KISS, kuumim bänd maailmas, teeb juunis peatuse Helsingis. KISS alustab oma maailmaturneed, et tutvustada viimast albumit „Monster“. Paul Stanley, Gene Simmons, Eric Singer ja Tommy Thayer on valmis teiega rokkima kogu öö. cOMPASS 1 NR 3 2013
kalender Toto
Muse
6. juunil Helsingi Jäähallis Toto alustab oma 35. aastapäeva tuuriga Belgiast 31. mail ja veedab terve suve Euroopas. Kuna see tuur on bändile eriline, saab kuulda kõiki klassikaks saanud lugusid: „Africa“, „Hold The Line“, „Rosanna“, „I Won’t Hold You Back“, „I’ll Be Over You“. Aastate jooksul on Toto müünud üle 30 miljoni plaadi.
27. juulil Helsingi Olümpiastaadionil Oli aasta 2000 klubis Tavastia, kus Muse andis oma esimese kontserdi Soomes. Nüüd, 13 aastat hiljem, on bändi austajaskond paisunud nii suureks, et nad vajavad kontserdipaigaks staadioni. Välja on antud kuus stuudioalbumit ning nende viimane plaat „The 2nd Law“ ilmus oktoobris 2012.
Midnight Suni filmifestival 12.–16. juunini Sodankülas Aastal 1986 sai alguse ainulaadne Sodan kylä filmifestival, mille asutajaliikmeteks olid Sodankylä vald ja Soome filmitegijad Anssi Mänttäri, Aki Kaurismäki ja Mika Kauris mäki. Sodankylä asub Lapimaal, umbes 120 kilomeetrit üle polaarjoone. Kuna festival toimub suvekuudel, ei looju päike üldse. Festivalil näeb tuntud režissööre, näitlejaid ja filmientusiaste kogu maailmast. www.msfilmfestival.fi
Rihanna
Rush 10. juunil Helsingis Hartwall Arenal Kanada raske rock’i bänd Rush on just alustanud oma tuuri „Clockwork Angels“ Põhja-Ameerikas ning juunis jõuavad nad sellega Helsingisse. Aasta alguses nägi ilmavalgust bändi 19. stuudioalbum „Clockwork Angels“, mille teemaks on noor kutt, kes rändab ringi mööda maailma. Lähiajal on plaanis avaldada ka romaan, mis põhineb just sellel lool.
Lana Del Rey 16. juulil Helsingis Hartwall Arenal Uus kuum popsensatsioon Lana Del Rey jõudis läbimurdeni 2012. aastal albumiga „Born To Die“, mis sisaldab hitte nagu „Blue Jeans“, „Born To Die“, „Summertime Sadness“, „National Anthem“ ning viimast singlit „Ride“.
28. juulil Helsingis Hartwall Arenal Barbadoselt pärit maailmakuulus rhythm & blues’i ja poppi viljelev Rihanna väisab oma ringsõidu „Diamonds World Tour“ k estel ka Helsingit. Tuur sai alguse käesoleva aasta märtsis Ameerika Ühendriikidest n ing kokku esineb ta rohkem kui 28 linnas Põhja-Ameerikas ning Euroopas.
Festival Naantali muusikafestival 4.–15. juunini Naantalis Naantali 34. muusikafestivalil, mis kesken dub kammermuusikale, saab kuulda nii kodumaiseid kui ka välismaiseid artiste. Enamik kontserte toimub linna keskaegses kloostris. Ürituste hulka kuuluvad näiteks ka kontsertreis saarele, vabaõhukontser did, kontsert Naantali spaa kohvikus ja Kaivohuone restoranis. www.naantalinmusiikkijuhlat.fi
Iron Maiden 20. juulil Helsingis Olümpiastaadionil Briti bänd Iron Maiden lisas Soome kontserdi oma Maiden Englandi tuuri kavva. Tuuri setlist ja show põhinevad suuresti bändi 1989. aasta kontsertvideol. Laulja Bruce Dickinson on lubanud uut valgusmängu, teistmoodi lava ja rikkalikult püro tehnikat. Kohal on ka maskott Eddie. Soojendavad Bullet for my Vallentine (UK), Sabaton (SWE) ja Ghost (SWE). NR 3 2013 1 cOMPASS
Kivenlahtirock 2013 7.–8. juunini Espoos Leppävaara spordipargis Festivali tõmbenumber on seekord legendaarne Whitesnake (UK), kes astub üles festivali esimesel päeval. Teiste esinejate hulgas on Rival Sons (USA), Hardcore Superstar (SWE) ja soome bändid Haloo Helsinki!, Notkea Rotta feat. SMC Lähiörotat, Eläkeläiset jpt. www.kivenlahtirock.com
Provinssirock 14.–16. juunini Seinäjoel Törnävänsaaril Soome suvi ilma Provinssirockita poleks see, mis ta on. Õnneks pole seegi suvi erand, nagu ka 34 varasemat. Provinssirock toimub ja üles astuvad Danzig (USA), Blur (UK), Bad Religion (US), Turbonegro (NOR), In Flames (SWE), Down (US), Witchcraft (SWE), Converge (US), Kvelertak (NOR), Sólstafir (IS), Children of Bodom (FIN), The Sounds (SWE) ja Mew (DEN). www.provinssirock.fi
Rock The Beach 26., 28. ja 29. juunil Helsingis Hietaniemi rannal Festival kombi neerib päikse ja ranna rock-muusi kaga. Rock Beach on täiesti uus festival, mille eesmärk on saada üheks suuremaks rahvusvaheliseks suvefestivaliks Euroopas. Üles astuvad Green Day, Queens Of The Stone Age, Stone Sour, Thirty Seconds To Mars, Airbourne, A Day To Remember, Rammstein, Zemfira jpt. www.rockthebeach.fi
Kuopio veinifestival 28. juunist 6. juulini Kuopios Festivalil on juba 16 aastat tutvustatud maailma veini-, toidu- ja muusikakultuuri: läbi on käidud Ungari, Itaalia, California, Hispaania, Kreeka, Saksamaa, Argentina, Edela-Aafrika, Austria, Prantsusmaa, Tšiili, Vahemere saared ja viimasena Brasiilia. Selle aasta märksõna on „mahe“. www.kuopiowinefestival.com
49
kalender Ruisrock 2013
Suurte purjekate võidusõit
5.–7. juulini Turus Ruissalos Üks vanimaid Soome rock-festivale, mille täheks sel korral on HIM, kes annab 2013. aastal vaid kaks kontserti. Kaasa löövad Hurts, Pet Shop Boys, Editors, Michael Monroe, Jessie Ware, Band of Horses jpt. www.ruisrock.fi
17.–20.juulini Helsingis Suurte purjekate võidusõit on vaatemängu line üritus, mida peetakse Läänemerel iga nelja aasta tagant. Sõit koosneb kahest etapist: Aarhusist Helsingisse ning Riiast Szczecinisse. www.tallshipsraceshelsinki.fi
Neste Oil Rally
Sport Jäähoki MM Savonlinna ooperifestival 5. juulist 3. augustini Savonlinna ooperifestival alustab oma teist aastasadat Wagneri ja Verdi juubeli tähistamisega. Nende auks mängitakse Verdi „La traviatat“ ja „Macbethi“ ning Wagneri „Lohengrini“. Välismaise külalise na astub üles Peterburi Mihhailovski teater, mille repertuaarist saab kuulda Tšaikovski „Jevgeni Oneginit“ ja Verdi „Maskiballi“. www.operafestival.fi
3.–16. maini Helsingis Hartwall Arenal Võõrustajamaa Soome koos 2012. aasta maailmameistri Venemaa, hõbedaomaniku Slovakkia ning USA, Saksamaa, Läti, Prantsusmaa ja Austria meeskonnaga alustavad turniiri Helsingis, kus mängitakse 28 eelvoorukohtumist, samuti peetakse nende grupi veerandfinaalid. Ülejäänud meeskonnad mängivad eelvoorumängud ja veerandfinaalid Stockholmis, kus toimuvad ka medalikohtumised. www.iihf.com
Naistejooks 26. mail Helsingis Soome suurim spordisündmus naistele. Distantsi võib läbida soovi kohaselt kas joostes, jalutades või sörkides. Start antakse Töölö spordihalli juurest, mis a sub olümpiastaadioni ligidal. www.naistenkymppi.fi
Summer Soundi festival 26.–28. juulini Helsingi messikeskuses Kõigi aegade suurim elektroonilise tantsumuusika festival Põhja-Euroopas, kus saab nautida maailma parimat tantsumuusi kat ning kohal on kõige kuumemad nimed: DJ Gareth Emery, Axwell, Tiesto, Hardwell jpt. Eelmisel aastal väisas festivali üle 24 000 külastaja. www.summersound.fi
Pori Jazz 13.–21. juulini Pori Jazzi pikk ajalugu ulatub aastasse 1966 ja see on üks Euroopa suurimaid džässifes tivale. Maitsest sõltumata on see vapustav suvesündmus, mis on hinnatud nii noorte kui ka vanade muusikaaustajate seas. www.porijazz.fi
50
Jalgpalli MMi kvalifikatsioonimängud 7. juunil Soome–Valgevene Helsingi olümpiastaadionil 6. septembril Soome–Hispaania Helsingi olümpiastaadionil Varasuvel kohtuvad I alagrupi kaks viimast meeskonda omavahel. Sügisest mängu tasub aga oodata põnevusega, sest märtsikuises kohtumises Hispaaniaga suutis Soome Teemu Pukki väravaga saavutada peaaegu et sensatsioonilise viigi 1 : 1.
Naisekandmise MM 5.–6. juulini Sonkajärvil 18. naisekandmise MMil tuleb teatejooksul läbida meestel, naised õlgadel, 250meetri ne rada, mis sisaldab mitmeid takistusi. Võistlusest võtab osa 34 tiimi. Jooksu võitja saab auhinnaks naise kaalu jagu õlut. www.eukonkanto.fi
31. juulist 3. augustini Jyväskyläs Rallit võib pidada Soome rahvusspordialaks ning seepärast on Jyväskylä ümbritsevatel teedel kulgev Neste Oil Rally üks kirgliku malt toetatud spordisündmusi Soomes. www.nesteoilrallyfinland.fi
Helsingi maraton 17. augustil Helsingi maraton on Soome suurim jooksusündmus, mis meelitab kohale rohkem kui 6500 jooksjat üle kogu maailma. Jooks kulgeb piki kaunist Helsingi rannikut. Lapsed on selle sündmuse raames oodatud läbima Chiquita minimaratoni. www.helsinkicitymarathon.com
Messid Forma 13 23.–25. augustini Helsingi messikeskuses Messil saab tutvuda kõikvõimalike sisustus tarvikute, tervise- ja loodustoodete, moekaupade ning kingitustega. www.finnexpo.fi
Habitare 18.–22. septembrini Helsingi messikeskuses Habitare on tuntud oma mitmekesise programmi poolest, siit leiavad inspirat siooni nii professio naalid kui ka tava tarbijad. Viie päeva jooksul peetakse palju seminare ning on avatud töötoad. Messi raames toimuvad Salonki-Helsingi antiigimess, kaasaegse kunsti mess ArtHelsinki ning valguse ja valgustusala erialamess ValoLight. www.finnexpo.fi cOMPASS 1 NR 3 2013
kalender
Kuhu minna
Rootsis
Vaatamist väärt
võimalus tutvuda loomapargiga õhust, rippteel sõites. Ripptee kabiinis olles pääseb loomadele päris lähedale ning nii saab uurida ka lõvisid, karusid, hunte ning teisigi maailma eri paigust pärit loomi. www.kolmarden.com
Auvahtkonna vahetus Stockholmis Kuningliku auvahtkonna vahetus Stockhol mis on ainulaadne elamus! Pidulik vaate mäng kestab 40 minutit. Maist augustini saab seda jälgida iga päev kl 12.15 (püha päeviti ja pühadel kl 13.15) ning aprillis, samuti septembris–oktoobris kolmapäeviti ja laupäeviti kl 12.15, pühapäeviti kl 13.15.
Kolmårdeni loomapark lahtiolekuajad: 28. aprill – 1. mai kl 10–17 4.–6. mai kl 10–17 11.–13. mai kl 10–17 17. mai – 24. juuni kl 10–17 25. juuni – 12. august kl 10–19 13.–26. august kl 10–17 septembris nädalavahetustel kl 10–17 Põhjamaade suurim loomapark Kolmården pakub põnevaid elamusi nii täiskasvanutele kui ka lastele. Stockholmist 160 km lõuna pool on hea võimalus tutvuda 750 isendiga metsikust loodusest – siin leidub neid igast džunglist, savannist ja merest. Tunamullu avanes külastajatel esimest korda maailmas NR 3 2013 1 cOMPASS
Sündmus
ABBA muuseumi avamine 7. mail stockholmis djurgårdsvägen 68 Rootsi superbänd ABBA saab kodumaal uue omanimelise muuseumi. ABBA liikmed on muuseumile annetanud hulgaliselt reliikviaid, kostüüme, pille ja plaate. Muuseum on varustatud interaktiivse tehni kaga ja pakub külastajatele muu hulgas vōimalust holograafilisel laval virtuaalses esinemiskostüümis ise üles astuda. www.abbathemuseum.com
Astrid Lindgreni maailm Vimmerbys lahtiolekuajad: 9. mai – 5. juuni kl 10–17 6. juuni – 1. september kl 10–18 septembris avatud nädalavahetustel (r, l, p) kl 10–17 mängupark avatud septembris e–n kl 10–15 sügislaat 26. okt 3. nov kl 10–17 Lindgreni maailm on kui elav teater, kus leiate end keset muinasjuttu. Siin tembutab Karlsson ning röövlitütar Ronja ja röövli poeg Birk mängivad oma vanemate kiuste koos. Saate minna külla vendadele Lõvisüdametele ning vaadata, kuidas näeb välja elu Vahtramäe Emili kodutalus ... Loomulikult ei puudu Lindgreni maailmast ka Segasumma suvila. Mida rohkem Astrid Lindgreni teoseid oled lugenud, seda kauemaks jätkub äratundmisrõõmu! www.alv.se
Printsess Madeleine’i ja mr Christopher O’Neilli kuninglik laulatus 8. juunil stockholmis Laulatus leiab aset Stockholmi kesklinnas kuningapalee kabelis. Kuningas Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silvia noorim laps Madeleine kihlus 2012. aasta 25. oktoobril Briti päritolu 38aastase New Yorgi pankuri Christopher O’Neilliga. 30aastane Madeleine on troonipärimise järjekorras neljandal kohal. www.kungahuset.se
51
kalender
Suvise pööripäeva tähistamine 21.–23. juunini stockholmis skansenis Suvine pööripäev on üks Skanseni ürituste tipphetk. Pidustused kestavad lausa kolm päeva. Külastajad aitavad valmistada lilledest vanikuid jaanisamba e meiupuu jaoks, mis püstitatakse Skanseni rahvatant surühma jõul. Jaanisammas on rootslaste jaanipäeva sümbol, mis enamasti kaunista takse kaseokstega, lisades lillevanikuid, vimpleid, värvilisi linte jne. www.skansen.se
Kroonprintsess Victoria sünnipäev 14. juulil ölandil Tere tulemast tähistama Rootsi kroonprint sessi Victoria 36. sünnipäeva! Ölandil asub printsessi suvekodu ja kohalike jaoks on iga-aastane tipphetk kogu kuningliku perekonna viibimine saarel. Pidustusteks on valitud Borgholmi spordiväljak, kus tähistatakse suurejooneliselt Victoria päeva.
Sügismess Skansenis
Swedish Open Tennis
28.–29. septembrini Sügismess Skansenis leiab aset iga aasta septembrikuu viimasel nädalal. Messi korraldab Skansen’s Village Institute ning see annab aimu elust maal vanadel aegadel. Siit saab endale soetada nii käsitööd kui ka varuda toidupoolist talvekuudeks. www.skansen.se
SkiStar Swedish Open 6.-14. juulini båstadis Juba 1948. aastast peetav SkiStar Swedish Open ATP World Tour 250 toimub traditsiooniliselt juulis ka tänavu. Läinud aastal võitis liivaväljakuturniiri maailma esikümnesse kuuluv hispaanlane David Ferrer. Collector Swedish Open 13.-21. juulini båstadis Meeste turniirile järgneb WTA turniir, millest on tänavu lubanud osa võtta ka tänavu vanima sportlasena maailma esireketiks tõusnud Serena Williams. www.swedishopen.org
Sport
Jäähoki MM 2013 3.–19. maini stockholmis ericsson globe arenal Tänavu jagavad jäähoki MMi korraldamist kaks Euroopa pealinna: Stockholm ja Helsingi. Stockholmis mängitakse alagrupi turniiridest kuni medaliheitlusteni välja. Samuti kulmineerub aasta suurimaid talispordisündmusi 19. mail seal peetava finaaliga. www.iihf.com
Nordea Scandinavian Masters 30. maist 2. juunini stockholmis Nordea Masters on üks Euroopa kümnest suurest golfiturniirist, mida mängitakse Bro Hof Slotti golfiklubis. www.nordeamasters.se
Mess
26.–29. septembrini Göteborgi raamatumess on suurim omasugune Skandinaavias ning kujunenud aja jooksul kirjanike, kirjastajate, agentide, õpetajate ja raamatukogutöötajate kokkusaamiskohaks. See on suursündmus ka meediaasjatundjatele. Raamatumess on õige paik, kus kohtuda nii tuntud autorite kui ka uute tulijatega. www.bokmassan.se
52
27.- 29. septembril stockholmis Tere tulemast maailma suurimale murd maajooksule, mille põhidistants on 30 km. Lidingöloppet on kahtlemata väljakutse enamus osavõtjatele, olenemata sellest milline distants on jooksuks valitud. www.lidingoloppet.se
Kontsert
Bon Jovi
24. mail stockholmi staadionil Bon Jovi on USA rock-bänd, mis tegutseb aastast 1983 ning on suutnud rohkem kui 20 aasta jooksul müüa juba üle 100 miljoni plaadi, mille hulgas on üheksa stuudioplaati ning hulgaliselt kontsertlindistusi ja kogumikke.
Beyoncé 29. mail stockholmis ericsson globe arenal
Stockholmi maraton
Göteborgi rahvusvaheline raamatumess
Lidingöloppet
1. juunil ASICSi Stockholmi 35. maratonile antakse stardipauk südapäeval kell 12.00. Marato niks on registreerunud 21 565 jooksjat üle kogu maailma. www.stockholmmarathon.se
Vätternrundan 14.–15. juunil Vätterni järve ümbruses Vätternrundan on maailma suurim rattasõiduüritus. See on ainulaadne võimalus üle 18aastastele rattasõidufänni dele panna end proovile 300kilomeetrisel distantsil. Valikus on ka lühemad distantsid nagu Tjejvättern (100km, ainult naistele), Halvvättern (150 km) ning Minivättern lastele (6- 10 aastastele). www.vatternrundan.se
Maailmakuulsa Beyoncé tuur kestab peaaegu aasta, algab Euroopast, jätkudes Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Aasias. Ta alustas lauljakarjääri bändis Destiny’s Child. See on kõigi aegade suurima müügieduga tüdrukutebänd, mille albumeid on ostetud rohkem kui 50 miljonit. Pärast soolokarjääri algust on Beyoncé müünud üle 25 miljoni albumit.
Rod Stewart 15. juunil stockholmis ericsson globe arenal Suvetuuri „Live The Life“ raames kõlavad hitid nagu „Da Ya Think I’m Sexy“, „Maggie May“, „Baby Jane“, „The First Cut is the cOMPASS 1 NR 3 2013
kalender Deepest” ning paljud teised. Stewarti karjäär on kestnud üle viie aastakümne ning ta on müünud rohkem kui 100 miljonit albumit.
Josh Groban 25. mail stockholmis ericsson globe arenal Ameerika laulja, helilooja, näitleja ja produtsent, kelle esimesed neli sooloal bumit on sertifitseeri tud kui multi-platinum. Praeguseks ta on müünud üle 25 miljoni plaadi.
Mark Knopfler 14. juunil göteborgis trädgårdsföreningenil Knopfler sai kuulsaks 1977. aastal asutatud Briti rock-bändi Dire Straits kitarristi, laulja ja laulukirjutajana. Pärast Dire Straitsi laialiminekut aastal 1995 on ta salvestanud seitse sooloalbumit. Samuti on ta loonud muusika kaheksale mängufilmile. Ajakirja Rolling Stone 100 maailma parima kitarristi seas platseerub ta 27. kohale.
Robbie Williams 20. juulil göteborgis ullevi staadionil Viimase kahe kümnendi edukamaid Briti artiste, kes sai tuntuks poistebändi Take That liikmena. Pärast bändist eraldumist 1995. aastal alustas üliedukat soolokarääri, mida kinnitavad mitmed faktid. Müünud kokku üle 70 miljoni plaadi, sõlminud maailma kalleima plaadilepingu, mille eest sai 80 miljonit naela (u 95 miljonit eurot), ning müünud 2006. aasta kontserttuurile päevaga 1,6 miljonit pääset, millega pääses ka Guinnessi rekordiraamatusse. Rootsi kontsert on täpselt kuu enne Tallinna oma.
Festival
Eurovisiooni lauluvõistlus 14.–18. maini malmö arenal 2013. aasta lauluvõistlus on järjekorras 58. Eurovisioon, mis seekord toimub Malmö Arenal Rootsis. Lauluvõistluse poolfinaalid on 14. ja 16. mail ja finaal 18. mail. Eestit esindab sel aastal Birgit Õigemeel Mihkel Mattiseni lauluga „Et uus saaks alguse“. malmotown.com
15. augustil stockholmis ericsson globe arenal Kanadas Montréalis 21. septembril 1934 sündinud laulja, helilooja, kirjanik ja luuletaja üllatab jätkuvalt maailma. Vanusest hoolimata suudab Cohen pakkuda publikule suurepärase ja omanäolise kontserdielamuse. NR 3 2013 1 cOMPASS
25.–29. juunil Borlänges Festivali peaesinejad on Depeche Mode, Pet Shop Boys, Queen Of The Stone Age, Iggy Pop ja teised. Depeche Mode’i puhul on tegu nende tänavuse kontserttuuri raames ühega vähestest ülesastumistest Eesti naabruses. www.peaceandlove.se
Bråvalla Festival
Sweden Rock Festival 5.–8. juunini sölvesborgis Suurejooneline festival, kus astuvad üles Rush, Status Quo, Kiss, Accept, Krokus, Skid Row, Axxis, Europe ja paljud teised. www.swedenrock.com
Stockholmi maitse (Smaka på Stockholm) 5.–9. juunini Varasuvine maitsefestival meelitab kohale igal aastal sadu tuhandeid toidusõpru. Kesklinna park Kungsträdgården muutub kulinaarsete aistingute peopaigaks, kus astuvad üles paljud tuntud artistid. Festivali raames pakuvad Stockholmi restoranid ka selleks puhuks koostatud erimenüüd. www.smakapastockholm.se
Bergmani nädal
Leonard Cohen
Peace & Love Festival
24.–30. juunini gotlandil fårös Sel nädalal pidutse takse kuue päeva jooksul rootsi filmi- ja teatrilavas taja Ingmar Bergmani kunsti auks. Bergmani peetakse maailma filmiajaloo üheks märkimisväärseimaks suurkujuks. Näida takse tema filme, korraldatakse seminare ning kohale on kutsutud hulk põnevaid külalisi. www.bergmancenter.se
27.–29. juunini norrköpingis Üks suurimaid Rootsi muusikafestivale, kus astuvad tänavu üles Rammstein, Green Day, Avicii, Volbeat, In Flames, Armin van Buuren ja teised. www.bravallafestival.se
Stockholm Pride 29. juulist 3. augustini Alates oma algusest 1998. aastal on Stockholm Pride’ist saanud Põhjamaade suurim ja mõjukaim seksuaalvähemuste festival. Peale värviküllase paraadi pakutak se osalejatele rohkelt seminare, näitusi, etendusi ja kontserte. www.stockholmpride.org
Gotlandi keskajanädal 4.–11. augustini Augustikuu kaheksaks päevaks on keskaeg tagasi. Publikule pakutakse rohkesti muusikat, teatrit ja rüütlitur niire. Keskaja nädalal saab ostelda ajastuhõngulisel turul või tunda end lihtsalt ajarändurina. www.medeltidsveckan.se
Ölands Skördefest 26.–29. septembrini Aastast 1997 peetud lõikuspidu on kasvanud suurimaks ja populaarseimaks Rootsi sügisfestivaliks. Avatseremoonia on Södra Möckleby külas ning järgneva kolme päeva jooksul tähistab kogu saar oma saagirikkust. Festivali raames toimuvad ka kalafestival ja kokandusvõistlused ning restoranid pakuvad erimenüüsid. www.skordefest.nu
53
laevapoe pakkumised
Laevapoe pakkumised Ostes kaks Jean Paul Gaultier’ toodet, millest üks on EdP või EdT, saad kingituse.
Ostes Escada EdT või EdP, saad kingituse.
Cherry in the Air EdT 50 ml XPRICE 46.60 €
Taj Sunset EdT 50 ml XPRICE 46.60 €
NB! Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub.
Ostes kaks YSLi make-up toodet, millest üks on Touche Éclat või Teint Touche Éclat, saad kingituse.
Classique EdT 50 ml XPRICE 55.10 €
54
Touche Éclat 30 ml XPRICE 31.30 €
Le Beau Male EdT 75 ml XPRICE 45.70 €
Le Male EdT 75 ml XPRICE 45.70 €
Lexington Casual Luxury Man Deodorant Stick 75 ml XPRICE 18.70 €
Ostes Lexington EdT, saad kingituse. Le Teint Touche Éclat 30 ml XPRICE 40.20 €
Classique X L’eau EdT 100 ml XPRICE 62.40 €
Lexington Casual Luxury Man EdT 75 ml XPRICE 47.30 €
Lexington Casual Luxury Woman EdT 75 ml XPRICE 51.80 €
Touche Éclat Duo 30 ml XPRICE 59.30 €
cOMPASS 1 Nr 3 2013
laevapoe pakkumised Ostes kaks Kenzo toodet, millest üks on EdP või EdT, saad kingituse.
Ostes Carolina Herrera EdT või EdP, saad kingituse.*
L’eau Par Kenzo Pour Homme Colors Ed. EdT 50 ml XPRICE 44.30 €
L’eau Par Kenzo Pour Femme Colors Ed. EdT 50 ml XPRICE 44.30 €
L’eau Par Kenzo Pour Femme EdT 50 ml XPRICE 44.30 € L’eau Par Kenzo Pour Homme EdT 50 ml XPRICE 44,30
* Pakkumine kehtib 1.–30.06.
CH EdP Sublime 50 ml XPRICE 64.10 €
Ostes kaks Biothermi toodet, millest üks on näokreem, saad kingituse.
Nutritious Night Crème Hudvård 50 ml XPRICE 42.20 €
Advanced Night Repair Synchronised Eye Serum 15 ml XPRICE 49.50 €
Nutritious Radiant Vitallity Energy Lotion 200 ml XPRICE 31.60 € Aquasource Deep Serum 50 ml XPRICE 44.60 €
Ostes kaks Estee Lauderi toodet, millest üks on näokreem (50 ml), saad kingituse.
Aquasource Creme 50 ml XPRICE 29.20 €
Aquasource Gel 50 ml XPRICE 29.20 €
NB! Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub.
Ostes kaks Lancasteri toodet, saad kingituse.
Oral-B TZ500 Cls XPRICE 44.90 €
Sun Beauty Silky Milk Sublime Tan SPF 15 175 ml XPRICE 23.40 €
Nr 3 2013 1 cOMPASS
Sun Beauty Silky Touch Cream Radiant Tan SPF 15 50 ml XPRICE 21.90 €
55
laevapoe pakkumised Osta 3, maksa 2 eest.
3 x Biotherm: Deodorant Cream 75 ml 34.40 € / tavahind 51.60 €
Osta 3, maksa 2 eest.
3 x Clarins: Gentle Care Roll-On Deodorant Roll-On 34.80 € / tavahind 52.20 €
NB! Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub.
Osta 3, maksa 2 eest.
3 x Hugo Boss: Boss Deodorant Spray · Boss Deodorant Stick · Boss Bottled Night Deodorant Stick · Boss Orange Man Deodorant Stick 75 – 150 ml 44.60 € / tavahind 66.90 €
56
Osta 3, maksa 2 eest.
3 x Elizabeth Arden: Green Tea Deodorant Cream 40 ml 32.80 € / tavahind 49.20 €
Osta 3, maksa 2 eest.
3 x Givenchy: Gentlemen Only · Pour Homme Blue Label · Pi · Pi Neo · Play 75 ml 40.60 € / tavahind 60.90 €
Osta 3, maksa 2 eest.
3 x Ralph lauren: Polo Black · Polo Blue · Polo Sport Deodorant Stick 75 g 47.60 € / tavahind. 71.40 €
cOMPASS 1 Nr 3 2013
rubriik European Museum of the Year Award 2008
KRIITIKA JA KRIISID Kunst Euroopas alates 1945 28.06.–03.11.2013
10.05.–08.09.2013
K U J U N D U S E S K A S U TAT U D D E TA I L E T E O S T E S T : L . H Ö F L I N G E R . P Ü H A J Ä RV H Ä R R A S T E M A J A R Õ D U LT. U 1 8 6 0 . TA RT U Ü L I KO O L I R A A M AT U KO G U ; KADARI K TÜÜR ARH ITEK TID. MAKRORAJOON. 2012. AUTORITE OMAND
K A L J O P Õ L L U . K U U L A J ATA ( VA I K U S ) . 1 9 6 8 . D E TA I L . E E S T I K U N S T I M U U S E U M
KUMU KUNSTIMUUSEUM
AVAT U D :
Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn, Estonia Nr 3www.kumu.ee 2013 1 cOMPASS
mai–september T 11–18, K 11–20, N–P 11–18 oktoober–aprill K 11–20, N–P 11–18
57
ristsõna
Saada õige vastus enne 31.08.2013 aadressile info@vikingline.ee. Õigesti vastanute vahel loosime välja Viking XPRSi edasi-tagasi pileti kahele. Eelmise ristsõna õige vastus oli: PÕNEVAD KINGID LAEVAPOEST! Võitjaks osutus Kristel Hansen. Palju õnne!
58
cOMPASS 1 NR 3 2013
Olematu Rüütel In a spirit of Tallinn's Old Town, our restaurant hall from the Middle Ages and excitingly designed restaurant and wine room welcomes you to hold corporate events. You are invited to enjoy delicious lunches and gala dinners.
Keskajast pärinev restoranisaal ja põnevalt kujundatud veinisaal kutsuvad Teid pidama firmaüritusi ajaloohõngulises Tallinna vanalinnas. Samuti olete oodatud nautima pidulikke õhtusööke ja hõrgutavaid lõunaid.
Toompea, Kiriku Põik 4a, Tallinn www.olematu.ee olematu@olematu.ee Tel +372 631 3827
Viking Line toetab
Üheskoos
jooksma!
Viking Line’i eesmärk on kutsuda inimesi üles harrastama tervisesporti ning premeerida neid selle eest väga soodsa laevareisiga Soome. Tänavu võib esile tuua kolm jooksuüritust. TEKST: TIIT EFERT FOTOD: marko torm ja shutterstock
60
SEB Maijooks Tänavu juba 26. korda toimuv Baltimaade suurim naistele mõeldud rahvaspordisündmus SEB Maijooks toob ühist liikumisrõõmu nautima üle 10 000 tubli naise, neiu ja tütarlapse. Võistluskeskus Tallinna Lauluväljakul avatakse laupäeva, 18. mai hommikul kell 10. Saab tutvuda Maijooksu arvukate partnerite väljapanekutega, kuulda asjatundlikku nõu oma ala spetsialistidelt, testida või osta paljusid spordi- ja tervisetooteid. Sportliku programmi juhatavad sisse kell 11.30 algavad lõbusad Draakoni lastejooksud, milleks registreeritakse kohapeal ja mis on kõigile lastele tasuta. Kell 13 antakse SEB XXVI Maijooksu stardipauk naistele. Esmalt lähevad kõigile jõukohasele seitsmekilomeetrisele rajale ajavõtuga jooksjad, neile järgnevad kümneminutiliste vahedega aja-
võtuta jooksjad, käijad ja keppidega kõndijad. Laulukaare all asuvas finišis ergutab saabujaid Karl Madis ja ansambel Karavan. Maijooks pakub põnevust ka meestele, sest avatud on väga populaarne Viking Line’i Meestehoid, kus jagub tegemisi terveks päevaks. Võimalus on kaasa lüüa paljudes mehelikes tegevustes ja sportlikes mõõduvõtmistes või lihtsalt niisama meeldivalt aega veeta. Meeste peamine ülesanne sel päeval on aga naistele kaasa elada. Sportliku päeva lõpetab Maijooksu kontsert, kus esinevad Ivo Linna ja Rock Hotel. „Naised väärivad kiitust! Statistika põhjal on Eesti jooksu- ja käimisüritustest osavõtjatest tervelt 60% naised! Naised on tublid ja armastavad liikuda ning pealegi: sport teeb ilusaks,“ kinnitab Spordiürituste Korraldamise Klubi juhatuse liige Mati Lilliallik. Tema sõnul võib mulluse info põhjal eeldada, et Maijooksule tullakse igast Eestimaa nurgast, sest esindatud olid kõik maakonnad. Jooksjaid oli kohal kümmekonnast riigist, suurim arv külalisi tuli Soomest.
Eesti Ööjooks Maailmas on ööjooksud ammu väga populaarsed. Valdavalt on tegu eriliste jooksudega, kuna cOMPASS 1 NR 3 2013
Viking Line toetab
suur rõhk on meelelahutuslikul poolel ja lõviosa kaasalööjaid ei võistle, vaid leiab rõõmu pelgalt osalemisest ja liikumisest. Ehk siis säravad silmad ja punased põsed... mitte higi, veri ja pisarad. Samas on korraldajal väga oluline pakkuda ka head võistluselamust, kiiret ja korraliku rajateenindusega trassi, et ka eneseteostuse otsijad ja hea aja järele janunejad ei peaks pettuma. Formaat on meie inimeste poolt üllatavalt hästi vastu võetud – mullu, teisel korraldusaastal, osales Rakvere linnatänavatel juba üle 6000 inimese. „Tundub, et see, mida oleme koos toetajate ja vabatahtlike meeskonnaga püüdnud piirkonnas käivitada – tõelist liikumisvaimustust –, on õnnestunud. Liigume selgelt selle suunas, et tuua Rakverre tagasi ka täispikk maraton, ning loodetavasti on 2014. aasta selleks küps,“ sõnab peakorraldaja Marko Torm. Ööjooksul on kavas 15 meelelahutuspunkti ja nii mõndagi üllatusena varuks. Kõik selleks, et varasuvine jooksuring Rakveres poleks lihtsalt jooks, vaid üks suve toredamaid elamusi, soovivad korraldajad. Eesti Ööjooksul on kahel aastal osalenud üheksa välisriigi esindajad, näiteks Kanadast, NR 3 2013 1 cOMPASS
SEB Maijooks 18. mail Tallinnas. Start on Lauluväljakult. www.jooks.ee/ maijooks Eesti Ööjooks 7. juuni hilisõhtul Rakveres. Start antakse keskväljakult. www.ööjooks.ee või Ööjooksu Facebooki lehelt Narva Energiajooks 10. augustil Narvas. Start on Peetri platsilt. www.jooks.ee/narva
Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt, Etioopiast, Rootsist jne. Sel aastal on registreerunud juba osalejaid Portugalist ja Hollandist. Suurt huvi osalemise vastu tunneb ratastoolis sportlane Türgist. Üle ootuste kiirelt on populaarsus kasvanud lõunanaabrite lätlaste ja loomulikult soomlaste ning venelaste seas. Sel aastal alanud koostöö Soome populaarse jooksuportaaliga mynextrun. com aitab tuntust suurendada kindlasti ka tulevikus.
Narva Energiajooks 10. augustil toimuv Narva Energiajooks paneb Ida-Virumaa aasta suurima rahvaspordisündmusena liikuma üle 3000 inimese. Arvukalt osalejaid oodatakse nii Ida-Virumaalt kui ka paljudest teistest Eesti maakondadest, samuti kümmekonnast välisriigist. Peale sportliku tegevuse on kavas kontsert ning koostööpartner Narva Muuseum korraldab ulatusliku kultuuriprogrammi raames ajaloofestivali „Narva lahing“. „Narva Energiajooksu näol on tegemist hea näitega, kuidas ühistegevused seovad inimesi eri kultuuriruumist ja elukohast sõltumata,“ sõnab korraldaja Mati Lilliallik.
61
Viking Line’i laevastik M/S Viking Xprs
Lyx-kajut
Tallinn-Helsingi Südalinnast südalinna 2,5 tunniga pikkus 169,4 m − laius 27,7 m − reisijaid 2500 − kajutikohti 732 − sõiduautosid 230
M/S Gabriella
LXB-kajut
Helsingi-Mariehamn-Stockholm pikkus 171,2 m − laius 27,6 m − reisijaid 2420 − kajutikohti 2402 − sõiduautosid 400
M/S Mariella
A2-kajut
Helsingi-Mariehamn-Stockholm pikkus 176,9 m − laius 28,4 m − reisijaid 2500 − kajutikohti 2500 − sõiduautosid 430
M/S Amorella
B2L-kajut
Turu-Mariehamn-Stockholm pikkus 169,4 m − laius 27,6 m − reisijaid 2480 − kajutikohti 1946 − sõiduautosid 450
M/S Viking Grace
Premium
Turu -Mariehamn-Stockholm*
pikkus 214 m - laius 31,8 m - reisijaid 2800 kahjutikohti 1080 - sõiduautosid 200
M/S Viking Cinderella
Sviit
Stockholm-Mariehamni kruiisid
pikkus 191 m − laius 29 m − reisijaid 2560 − kajutikohti 2500 − sõiduautosid 100
C4-kajut
M/S Rosella
Mariehamn-Kapellskär pikkus 136,1 m − laius 24,2 m − reisijaid 1700 − kajutikohti 400 − sõiduautosid 340
62
cOMPASS 1 NR 3 2013
Sõidugraafik Tallinn-Helsingi Esmaspäev−laupäev
Tallinn 08.00 18.00
Helsingi 10.40 11.30 20.30 21.30
Tallinn 14.00 24.00
Laev Viking XPRS Viking XPRS
Tallinn 14.00 22.30
Laev Viking XPRS Viking XPRS
Pühapäev
Tallinn 08.00 16.30
Helsingi 10.40 11.30 19.00 20.00*
Reisijate check-in Tallinnas: Reisisadama A-terminalis. Reisijate check-in Helsingis: Katajanokka terminalis, autoga reisijatele u 150 m peale terminalihoonet paremat kätt sissesõit väravast C (portti C). * Ajavahemikus 06.05.–01.09.2013 väljub Viking XPRS Helsingist iga päev kell 21.30 (saabumine Tallinnasse kell 00.00).
Helsingi-Mariehamn-Stockholm Helsingi 17.30 10.10
Mariehamn 04.25 04.30 23.45 23.40
Stockholm 10.00 16.30
Laevad Gabriella/Mariella Gabriella/Mariella
Turu-Ahvenamaa-Stockholm Långnäsi liiklus: Amorella ja Isabella saabuvad öösel Långnäsi sadamasse, päeval Mariehamni sadamasse. Långnäsi sadam asub Mariehamnist 28 km kaugusel.
Turu 08.45 20.55 19.50 07.35
Mariehamn/Långnäs 14.10 14.25 01.05 01.10 14.25 14.10 03.20 03.15
NR 3 2013 1 cOMPASS
Stockholm 18.55 06.30 07.35 20.00
Laevad Amorella Viking Grace Viking Grace Amorella
63
rubriik
Liitu Viking Clubiga! Viking Club ühendab Viking Line’i püsikliendid Eestist, Soomest, Rootsist ja Ahvenamaalt. Viking Clubi liikmeks saad registreeruda meie kodulehel www.vikingline.ee. Liikmesus on tasuta. Vajalik on kehtiv e-posti aadress. Kuu aja jooksul peale registreerumist saadame Sulle kaardi posti teel.
Miks tasub olla Viking Clubi liige? Soodustused maal: •• soodushinnaga liinireisid ja kruiisid kõikidel laevadel •• eksklusiivsed eripakkumised laevapiletitele •• soodushinnaga hotellipaketid Soomes või Rootsis •• allahindlused paljudes söögikohtades Tallinnas, Helsingis ja Stockholmis •• soodushinnad ilusalongides Tallinnas ja Helsingis •• soodushinnaga sissepääs paljudesse Helsingi ja Stockholmi muuseumidesse •• soodustused Ahvenamaal Soodustused merel: •• soodustused laevade kauplustes •• eripakkumised laeva restoranides, baarides ja kohvikutes Ajakohast infot Viking Clubi pakkumiste kohta leiad aadressilt www.vikingline.ee Kanna klubikaarti alati kaasas, sest soodustused kehtivad maal kui ka merel ainult kaardi esitamisel. Liitu juba täna! 64
cOMPASS 1 NR 3 2013
Viking Line’i sihtkohad SOOME
ROOTSI
Tampere
Parken Zoo, Eskilstuna Skokloster Slott Pelle Svanslösi maja, Uppsala Furuviksparken
Muumimaailm, Naantali Holiday Club Caribia, Turu
Långnäs Marienhamn Kapellskär Uppsala Västerås Gävle
NORRA Oslo
Eskilstuna Södertälje
Kolmården
Stockholm Nynäshamn
LEGOLAND
Oskarshamn
Astrid Lingrens Vårld
LÄTI Riia Jurmala
Öland
Helsingborg
LEEDU Vilnius
Trelleborg
Kolding Odense Rödby
Sassnitz Rostock
Travemünde
SAKSAMAA
POOLA
Hamburg
Helsingi-Turu 160 km Helsingi-Tampere 175 km Stockholm-Eskilstuna 110 km Stockholm-Kolmården 130 km Stockholm-Uppsala 70 km Stockholm-Göteborg 485 km Stockholm-Helsingborg 571 km
NR 23 2012/2013 2013 1 cOMPASS 1 cOMPASS
Tartu Pärnu
Palanga
Helsingör Kopenhagen
Puttgarden
Hiiumaa
Gotland
Grøna
Billund
EESTI
Varberg
TAANI Givskud Zoo
Tallinn
Visby
Vimmerby
High Chaparral
Frederikshavn
Narva
Villa Villekulla, Kneippby
Göteborg Skallerup Klit
Helsingi
Saaremaa
Norrköping
Lisebergi lõbustuspark
Turu
Varssavi
Stockholm-Oslo Kopenhagen-Odense Kopenhagen-Kolding Kolding-Fredrikshavn Kolding-Legoland Odense-Legoland
525 km 160 km 235 km 259 km 35 km 60 km
65
rubriik
Reisitingimused VIKING LINE’I MAKSEJA ANNULLEERIMISTINGIMUSED Üksikreisijatele
Maksetingimused •• Reisi maksumus peab olema tasutud 10 päeva enne reisi algust. Juhul, kui broneering vormistatakse hiljem, kui 10 päeva enne reisi algust, tuleb reisi maksumus tasuda koheselt.Viking Line Abp jätab endale õiguse annulleerida broneeringud juhul, kui maksumus ei ole tasutud tähtajaks. Osadel pakettidel võivad olla kehtestatud täiendavad maksetähtajad. Annulleerimistingimused •• Reisi saab annulleerida kuni 24 tundi enne reisi algust. Reisi annulleerimisel võetakse kuludeks 10% reisi hinnast. Reisi annulleerimisel hiljem, kui 24 tundi enne reisi algust, on annulleerimise kulu 100% reisi maksumusest.Viking Line Abp laevabroneeringusse kaasatud kolmandate osapoolte ööbimisteenuste annulleerimise tähtaeg on 7 päeva enne reisi algust. Hilisema annulleerimise puhul võetakse kuludeks 100% annulleeritud kogumaksumusest. Juhul, kui broneeringusse lisatud kolmandate osapoolte teenuste annulleerimistingimused on ulatuslikumad Viking Line Abp poolt kehtestatutest, rakendatakse kolmandate osapoolte poolt määratud annulleerimistingimusi. •• Osadel pakettidel võivad olla kehtestatud täiendavad annulleerimistähtajad.
Rühmadele Maksetingimused •• Rühmabroneeringutele makse- ja annulleerimistingimused sõltuvad grupi suurusest ja tellitud teenuste mahust. Võimalikud personaalsed, rühma suurusest tulenevad tingimused, määratakse rühmabroneeringu kinnitamisel. •• Reisi lõplik maksumus peab olema täielikult tasutud arvel näidatud kuupäevaks. Sõltuvalt tellitud teenustest ja mahust võib rühmabroneeringu kinnitamisega kaasneda ettemaks. •• Reisipakettide puhul, mille sisse kuuluvad kolmandate osapoolte teenused, rakendatakse tingimusi tulenevalt teenuste osutajate poolt kehtestatud normidele. •• Viking Line Abp jätab endale õiguse annulleerida broneeringud juhul, kui maksumus ei ole tasutud tähtajaks.
VANUSEPIIRANGUD Ühe suuna reisid •• Tallinn-Helsingi ja Helsingi/Turu-Stockholm laevaliinidel peab reisija vanus olema vähemalt 16 aastat. Kuni 16-aastane võib reisida ilma vanema või muu täiskasvanud saatjata, kui tal on vanema või hooldaja poolt allkirjastatud luba. Tallinn-Helsingi liinil alla 9-aastane reisida üksi ei saa.Viking Line’l on õigus kontrollida loa vastavust kehtivatele nõuetele vahetult enne laeva väljumist ja reisi ajal kuni laeva sihtkohta jõudmiseni. Alla 16-aastase noore eest vastutab reisil lapsevanem/hooldaja. Laeva meeskond ei vastutada üksi reisiva noore eest. •• Reisilaeval Viking Cinderella on vanusepiirang 21 aastat kõikidel reisidel. Kruiisid •• Kruiisidel on vanusepiirang 21 aastat. •• Ülaltoodud vanusepiirangutest nooremad võivad reisida vanema/ hooldajaga, vanavanemate, tädi või onuga. Üks saatja saab vastutada maksimaalselt ühe kajuti eest. •• Reisija peab vajadusel tõestama oma isikut ja vanust. Isikut tõendava dokumendina aktsepteeritakse kehtivat reisidokumenti.
66
Üldinfo
Broneering ja pilet •• Broneeringu vormistamisel tuleb teatada kõikide reisijate perekonna- ja eesnimed, sugu, sünniaeg, kodakondsus, telefoninumber ning võimalik puue, millega laeva meeskond teaks arvestada häireolukorras. •• Hotellipakettide broneerimisel tuleb teatada kehtiv postiaadress. •• Kuni 5-aastase lapsega reisides ei saa osta kajutitest üksikuid kohti. •• Kui reisija lunastab pileti terminalist samale väljumisele registreerimise käigus (check-in), tuleb tasuda eelbroneerimistasu väärtuses 3 EUR/broneering Tallinnas või väärtuses 5 EUR/broneering teistes terminalides. •• Kui piletit soovitakse kasutada teisiti, kui see on esialgses broneeringus, siis tuleb see broneering annulleerida ja vormistada uus broneering. Piletile tuleb märkida muutus ja hinnamuutuse korral tasuda hinnavahe. •• Kaotatud pileti asemele tuleb osta uus pilet. Kui pilet leitakse üles, võib Viking Line selle korvata. •• Kasutamata jäetud pileti hind makstakse tagasi ainult juhul, kui broneering on reeglitekohaselt annulleeritud ja sellekohane märge on piletil. Antud toimingu kulud vastavalt annulleerimistingimustele. •• Pilet on kehtiv 6 kuud alates ostmiskuupäevast juhul, kui reisi kuupäeva muutmisest reeglitekohaselt teatatud. •• Sõiduki broneerimisel tuleb teatada sõiduki täpsed pikkus- ja kõrgusmõõdud, mis sisaldavad ka võimalikku koormat. Tallinn-Helsingi liinil reisides tuleb teatada ka auto reg. number. Piletite registreerimise käigus (check-in) mõõdetakse sõidukite pikkust ja kõrgust. Kui broneerimisel on teatatud valed mõõdud, siis tuleb tasuda lisamaks ja võimaluse korral paigutatakse sõiduk laeva, mida aga ei ole võimalik garanteerida. Piletite registreerimine (check-in) •• Piletite registreerimine algab ca. 1,5 tundi enne laeva väljumist. •• Piletite registreerimisel esitatakse pilet ja reisidokumendid, mille alusel väljastatakse pardakaardid. Reisidokumendi esitamise kohustus on kõikidel reisijatel. Juhul, kui reisija keeldub esitamast kehtivat reisidokumenti või kui reisijal ei ole esitada kehtivat reisidokumenti, on Viking Line’i õigus keelduda piletite registreerimisest ja pardale lubamisest. •• Pardakaardi olemasolu kontrollitakse enne laevale pääsemist. Pardakaart kehtib ainult antud reisil. Piletite registreerimise käigus saab ka muud ettemakstud teenuste kupongid nagu söögikupongid, kajutikaardid jms. Kasutamata pardakaarte ja teenuste kuponge ei osteta tagasi. Kaotatud pardakaarte ei hüvitata. •• Piletite registreerimine ja pääs laeva suletakse Tallinnas 20 minutit enne väljumist, teistes sadamates 10 minutit enne väljumist. •• Sõidukiga reisijad peavad olema sadamas hiljemalt 1,5 tundi enne laeva väljumist. Auto peab olema valmis sõiduks laeva hiljemalt 45 minutit enne väljumist. Cargo sõidukid peavad olema valmis sõitma laeva hiljemalt 60 minutit enne väljumist. Hiljem saabunud reisijate ja autode broneeringud ei ole enam kehtivad. Autotekile reisi ajal ei pääse. •• Autota reisijad peavad olema sadamas hiljemalt 1 tund enne laeva väljumist. Autota reisijad peavad olema valmis pardale minekuks hiljemalt 30 minutit enne väljumist. Hiljem saabunud reisijate broneeringud ei ole enam kehtivad. Passi- ja viisaeeskirjad •• Reisijal peab olema kaasas kehtiv reisidokument. Piletite registreerimine ja pardale minek toimuvad ainult kehtivate reisidokumentide alusel. •• Eesti, Soome ja Rootsi vahel kehtib viisavabadus. Reisija on ise kohustatud välja selgitama, kas talle kehtib tema reisi puhul viisa- või elamisloa kohustus. Reisija hangib ise reisiks vajalikud dokumendid ja vastutab nende kehtivuse ja õigsuse eest. Kui viisa või muud reisija dokumendid ei ole korras ja reisija saadetakse tagasi, kannab reisija
tekkinud kulutused ise.Viking Line ei hüvita reisijale laevapiletit, kui reis jääb toimumata puudulikult vormistatud või kehtetute reisidokumentide tõttu. Reisija kohustused •• Reisijad peavad järgmina Viking Line’i korranõudeid ja laevakapteni käsklusi, mis puudutavad korda ja turvalisust laeval. •• Viking Line’i esindajad jätavad endale õiguse tagasi saata reisijad, kes on alkoholi või narkootiliste ainete mõju all, kes käituvad häirivalt või ähvardavalt või kes muul viisil ei täida vanuse-, korra- või muid nõudeid. Juhul, kui reisija saadetakse tagasi, vastutab reisija tekkinud kulude eest ise.Viking Line ei hüvita reisijale laevapiletit, kui reis jääb toimumata reisija süül ülaltoodud põhjustel. Sõidukid •• Reisijate sõidukid, mis ei sisalda tollitavat kaupa, broneeritakse Viking Line’i müügipunkti/broneerimiskeskuse kaudu. Kõik muud sõidukid broneeritakse kaubaveo/cargo osakonna kaudu, millele kehtivad eri hinnatariifid. •• Reisija võib olla korraga vaid ühe sõiduki juhiks. Enamatest sõidukitest tuleb informeerida broneerimisel. Neile sõidukitele kehtivad ilma juhita sõidukite hinnad ning neid ei saa ajada ise laevale/laevast välja. Hinnad saadaval Viking Line’i kaubaveo/cargo osakonnas. Turvalisus •• Turvalisust puudutavat infot on võimalik saada laevadel asuvatelt tabloodelt ja stendidelt. Terminalidest saab ka turvaeeskirjade voldiku. •• Laeva kajutites on turvalisusinformatsioon selle kohta, kuidas häireolukorras toimida ja kuhu minna. •• Viking Line’i turvalisussüsteem on Soome ja Rootsi Mereliikluse Ameti poolt kinnitatud. Süsteem täidab rahvusvahelise turvakoodi ja ISM-koodi nõudmised.Viking Line’le on antud rahvusvaheline ISMC-turvalisussertifikaat, mis näitab, et Viking Line täidab eriti kõrgeid turvalisuse nõudeid, mis saavad tulevikus kõikidele laevafirmadele kohustuslikuks. Autojuhid peavad arvesse võtma järgmist: •• Kõik esemed tuleb autos korralikult kinnitada; •• Autos ei tohi transportida tuleohtlikke ega kergestisüttivaid aineid; •• Reisi ajal on autotekil viibimine keelatud; •• Autotekil on keelatud suitsetamine ja lahtise tule kasutamine; •• Vagunelamute gaasiballoonide ventiilid peavad reisi ajal olema suletud. Force majeure •• Viking Line ei vastuta reisigraafikust kõrvalekaldumiste eest, mis on põhjustatud ilmastikutingimustest või muudest vedajast mittesõltuvatest asjaoludest. Reisi ärajäämisel ilmastikutingimuste või muude Viking Line’st mitte olenemata asjaolude tõttu kliendile tekkinud lisakulu, samuti saamata jäänud tulu ei kompenseerita. Kindlustus •• Laevafirma kohustused on sõltuvalt reisi- ja veotingimustest piiratud.Vältimaks ebameeldivusi reisiplaanides ning võimaliku kahju ärahoidmiseks, mis ei kuulu laevafirma vastutusalasse, soovitame teha sobiva reisikindlustuse. Lemmikloomad •• Lemmikloomi ei tohi kaasa võtta kruiisidele. •• Reisija on kohustatud jälgima, et kaasasreisiv loom ei häiriks teisi reisijaid, laeva meeskonda ega ohustaks laeva turvalisust. •• Lemmikloomaga ei ole lubatud minna laeva restoranidesse. •• Reisijal peavad kaasas olema looma kohta nõutavad dokumendid. Reisija on vastutav kehtivate ning ajakohaste dokumentide olemasolu eest. •• Lemmikloomade arv on laeval piiratud. •• Tallinn-Helsingi liinil on võimalik lemmiklooma transportida autos tasuta.
Loom on reisi ajal autotekil autos reisija vastutusel ja teda ei ole võimalik reisi ajal vaatamas käia. Lemmiklooma olemasolust tuleb teatada broneerimise käigus. Toitlustus •• Vähemalt 24 tundi enne reisi algust broneeritud toidukorrad on soodsamad, kui pardalt ostes. Ostetud toitlustuskupongid kehtivad märgitud summa väärtuses kõikides laeva toitlustuspunktides. Tollireeglid •• Kehtivad tollireeglid on toodud Viking Line’i laevadel asuvate Tax Free kaupluste hinnakirjades, samuti võib infot küsida laevapersonalilt. Rühmad •• Rühmaks loetakse seltskonda, kuhu kuulub vähemalt 10 täiskasvanud reisijat, kellel on ühine broneering ja ühine pilet.
Sisekorra eeskirjad •• Viking Line jätab endale õiguse alkoholijoobes või kaasreisijaid häirivat inimest laevale mitte lasta või nõuda inimese laevalt lahkumist järgmises sadamas. •• Relvad, seadmed ja esemed, mis võivad olla ohtlikud reisijatele, laevameeskonnale või laevale, on keelatud. Nende laevale toomine on lubatud ainult laevaomaniku loaga ning sellest peab terminalipersonali informeerima pileti registreerimisel. Nende esemete loata laevale toomine või personali informeerimata jätmine on karistatav. •• Toiduainete toomine laevale toiduvalmistamise eesmärgil on keelatud. Turvalisuse tagamise eesmärgil on keelatud toidu valmistamine kajutis või laeva muudes ruumides. Samuti on laeval keelatud kaasatoodud või tax-free kauplusest ostetud alkoholi tarbimine. Reegli rikkumisel on Viking Line’l õigus alkohol konfiskeerida. Kruiisireisijatel pole lubatud kaasa võtta oma alkoholi. Toiduained, mida võib laeva kaasa võtta on nt. imikutoit ja allergikutele mõeldud eritoiduained. Imikutoitu on võimalik soojendada lastehoiutoas asuvas mikrolaineahjus või kohvikus. Vajadusel peab reisija olema valmis loovutama esemed, mis võivad endast kujutada ohtu kaasreisijatele või ei ole kooskõlas Viking Line sisekorraeeskirjadega. Kui reisija ei ole nõus oma kohvrit avama, on Viking Line’l õigus nõuda inimese laevalt lahkumist järgmises sadamas. Laevalt ära saadetud klientidel ei ole õigus nõuda laevapileti kompensatsiooni. •• Häirivalt ja ähvardavalt käituv reisija vahistatakse laeval. •• Suitsetamine on kajutis keelatud. Keelust üleastumise korral on laeval õigus teha väärteoprotokoll, millega kaasneb rahaline trahv. •• Kajutiosakonnas häirivalt käituvalt reisijalt on õigus ära võtta tema kajut ja on õigus nõuda tema lahkumist kajutosakonnast. •• Oma raadio või maki kuulamine kajutites ei ole lubatud. Laeva turvameestel on õigus need esemed ajutiselt konfiskeerida. •• Kõik laeval tekitatud materiaalne kahju tuleb korvata. Kui laeval kokkuleppele ei jõuta, teavitatakse juhtunust politseid. •• Laeva turva- ja päästeelementide rikkumisel vahistatakse reisija ja antakse politseile üle järgmises sadamas, millega kaasneb ka väärteoprotokoll. •• Vargustest teavitatakse alati politseid. Kui tegemist on alaealisega, teavitatakse ka lapsevanemat või hooldajat. •• Noorterühmade juhid vastutavad kogu rühma eest laeval. Vastutatakse ka ülalmainitud sisekorraeeskirjade täitmise eest. Kui keegi rühma liikmetest rikub korda, peab rühma juht laeva meeskonda sellest teavitama ning tegema koostööd. Rühmajuht peab laeva infopunkti jätma nimekirja rühmaliikmetest ja nende kajutijaotusest. •• Kõik reisijad peavad olema valmis vajadusel esitama isikuttõendavat dokumenti. •• Teiste reisijate ja laeva meeskonnaliikmete pildistamine ilma nende nõusolekuta on keelatud ja karistatav.
cOMPASS 1 NR 3 2013
rubriik
68
cOMPASS 1 NR 3 2013