Compass 1/2014

AJAKIRI KLIENDILE Nr 5 2014 COMPASS NR5 2014

SUUR REIS:

Sõit ümber kauni Saimaa

SIHTKOHT:

Sellel suvel suundume Stockholmi

LAEVAKÖÖGIST:

Parimad palad peakoka paunast KEVAD 2012 1 COMPASS

Suvi punastel laevadel

1

PÕNEV PIPIMAA ll SAVONLINNA OOPERIPÄEVAD ll REISIAPTEEK ll PARIM LAEVAPOEST

eess천na

2

COMPASS 1 NR 4, 2013

sisukord

Hea lugeja!

Sisukord 5 8 13

UUDISED

14

MÕNUS AEG Mölla koos Astrid Lindgreni loomingu kangelastega

16 18 19 20

ÖÖBIMISSOOVITUS STOCKHOLMIS

22

SIHTKOHT Ring ümber kauni Saimaa järve

36

ÖÖBIMIS- JA RESTORANISOOVITUSED Ideid, kus ööbida ja süüa Lappeenrantas, Savonlinnas, Joensuus ja Mikkelis

44 46 48 54 56 58 62

MUUSEUM Legendaarne laev Vasa

RESTORANISOOVITUS STOCKHOLMIS MÕNUS AEG Skandinaavia suurim veepark PUNASED LAEVAD Selle suve staarid on Mariella ja Gabriella

Sel aastal saab esimest korda puhkuste tipphooajal sõita Tallinnast Helsingisse lausa kolm korda päevas Kui aga soovite minna Stockholmi-kruiisile otse Tallinnast, siis Viking Line’i Gabriella ja Mariella laevadega saab ka see soov täidetud.

Kõigi 20 aasta jooksul on punased laevad olnud peresõbralikud ning sellele traditsioonile jääme truuks ka tulevikus. Kui kõik alla 12-aastased lapsed sõidavad koos vanematega Viking Line’i laevadel aastaringselt tasuta, siis suvel muudetakse laevade konverentsikeskused laste mängumaadeks. Suvi läbi toimub laevadel ka spetsiaalne lasteprogramm.

Suvel on uudiseid ka suuremaile reisijaile: Viking XPRS-i üheksandal tekil avatakse taas päikesetekk – suvine restoran, kus otse laevalael võib mugavalt nautida hõrgutavaid sööke-jooke, päikest ning mere ja ümbritseva saarestiku ilu.

Selleks, et parimad pakkumised ja uudised jõuaksid teieni ikka ja alati esimesena, astuge Viking Clubi liikmeks, sest püsiklient saab soodustusi nii maal kui merel. Viking Clubi liige tasub olla!

HEA NÕU Kuidas komplekteerida reisiapteeki MÕNUS AEG Muumimaa eriline suvi KALENDER Sündmused Soomes ja Rootsis NUPUTAMIST LASTELE LAEVAPOE PAKKUMISED LAEVAKÖÖK SOOVITAB

Tere tulemast meie punastele laevadele!

Kohtumiseni pardal!

VIKING LINE’I INFO AJAKIRI KLIENDILE Nr 5 2014 COMPASS NR5 2014

Ajakirja annab välja VIKING LINE EESTI Tootja: PROFIMEEDIA Trükk: PRINTALL Trükiarv: 22 000

SUUR REIS:

Sõit ümber kauni Saimaa

SIHTKOHT:

Sellel suvel suundume Stockholmi

LAEVAKÖÖGIST:

4

M

eil on hea meel tõdeda, et 55-aastane Viking Line on Eesti ja Soome vahet sõitnud juba 20 aastat, mille jooksul on nii mõndagi muutunud.

Kui 18. juunil 1994. aastal alustas Viking Line regulaarset laevaühendust Tallinna ja Helsingi vahel Inglise firmalt Cordon Ferries renditud 450-kohalise katamaraaniga Condor, siis praegu teenindab Tallinna-Helsingi liini 2500 reisijat pardale võttev Viking XPRS, mis ühendab endas traditsioonilise reisiparvlaeva ja kiirreisilaeva parimad omadused.

INNO BORODENKO Juubeliaasta algas meile väga olulise ja viking line eesti tegevjuht südantsoojendava sündmusega. Viking XPRS saabus 24. jaanuaril Helsingist Tallinna sadamasse esimest korda sinimustvalge lipu all ja Eesti meeskonnaga – see näitab meie emafirma usaldust siinsesse organisatsiooni ja inimestesse.

Sel aastal saab esimest korda puhkuste tipphooajal sõita Tallinnast Helsingisse lausa kolm korda päevas. Nimelt teevad ajavahemikul 12. juunist kuni 31. augustini Helsingi-Stockholmi liinil sõitvad Viking Line’i parvlaevad Gabriella ja Mariella kumbki Tallinna-Helsingi liinil ühe edasi-tagasi lisareisi päevas.

SIHTKOHT Suvine Stockholm kutsub

Parimad palad peakoka paunast KEVAD 2012 1 COMPASS

Suvi punastel laevadel

1

PÕNEV PIPIMAA ll SAVONLINNA OOPERIPÄEVAD ll REISIAPTEEK ll PARIM LAEVAPOEST

COMPASS 1 NR 5, 2014

uudised

Lisateenused autoga reisijatele Broneerides parema asukoha autotekil, saate kindlustada laevast väljasõidu eelisjärjekorras.

Kuigi mõnikord laaditakse kaubavedu teostavad sõidukid maha esimesena, garanteerime parema asukoha tellinud sõidukitele maalepääsu nii kiiresti kui võimalik. Lisateenuse hind on 10 eurot auto kohta.

Broneerides hilise check-in’i, kindlustate broneeringu säilimise ka siis, kui saabute sadamasse soovituslikust ajast hiljem. Palume tähele panna, et auto peab olema laevasõiduks valmis hiljemalt 20 minutit enne reisi algust. Lisateenuse hind on 5 eurot auto kohta.

Parema asukoha ja hilise check-in’i teenust ei saa kombineerida.

Muutub reisi eest tasumise kord Alates maist tuleb broneeringu eest tasuda hiljemalt 30 päeva enne reisi. Juhul kui broneerimise hetkel on väljumiseni jäänud vähem aega, tuleb broneeringu eest tasuda koheselt.

Giidiga Suomenlinna Kuni augusti lõpuni on võimalik osta ekskursioonipileteid Suomenlinna merekindlusse.

Ekskursiooni käigus saab teada kaitserajatiste saladustest ning Suomenlinna värvikatest ajalooetappidest.

Mälestused Rootsi ja Vene võimust räägivad elust merekindluses nii sõja kui ka rahu ajal. Miks rajati suur kindlus just saartele, kes oli õnnetu Carl Olof Cronstedt ja millal ehitati kiriku torni majakas? Tule ja selgita välja ning veeda

mõnus päev Suomenlinnas! Kuni 31. maini toimuvad ekskursioonid nädalavahetuseti kell 12.30 vene keeles ja 13.30 inglise keeles. Suveperioodil toimuvad ekskursioonid iga päev kell 11.00, 12.30 ja 14.30 inglise keeles, kell 12.00 rootsi keeles, kell 12.30 vene ja kell 13.30 soome keeles. Hind täiskasvanule on 9 eurot ja kuni 17-aastastele 2 eurot.

Ekskursiooni hinnale lisandub laevasõidu hind 5 eurot (edasi-tagasi Kauppatorilt Suomenlinna).

Tühistamiskindlustus Kui kindlustate oma reisi tühistamiskindlustusega, tagastatakse teile reisi ärajäämise korral reisi maksumus täielikult.

Lisakuludeta reisi tühistamiseks soovitame osta tühistamiskindlustuse, mille hind on 5 eurot broneeringu kohta. Reis peab olema annulleeritud hiljemalt 24 tundi enne laeva väljumist. Tühistamiskindlustusega tagastatakse reisi maksumus täielikult.

Arstitõendit pole esitada tarvis. Tühistamiskindlustuse maksumust ei tagastata.

Tühistamiskindlustuse saate broneeringule lisada meie online-broneerimissüsteemis, klienditeeninduse kaudu telefonil 1719 või meilitsi aadressil booking. estonia@vikingline.com. Reisibüroode kaudu pole tühistamiskindlustust osta võimalik. Kindlustuse saab lisada vaid tasumata reisidele. Tühistamiskindlustuse saab osta ka hotellipakettidele, kuid mitte rühmareisidele ja majutusele suvemajades.

NR 5, 2014 1 COMPASS

Üks pael, kaks parki Park Hopperi käepaelaga saab külastada nii Tykkimäki lõbustusparki (Kanuunakuja 2, 45200 Kouvola) kui ka veeparki Aquapark (Käyrälammentie 20, 45200 Kouvola).

Käepaelaga saate lustida mõlemas pargis nii palju, kui soovite, ja seda käepaela kehtivusaja lõpuni. Aquapark ja Tykkimäki pakuvad põnevaid seiklusi, närvikõdi ja lõbusaid tegemisi

kogu päevaks. Lõbustuspargi parklas on parkimine tasuta. Müügil on nii ühe kui ka kahe päeva piletid. Lisainfo ja hinnad: www.vikingline.ee.

5

sihtkoht

Suvine Stockholm TEKST: TIIT EFERT FOTOD: VISITSTOCKHOLM, SHUTTERSTOCK

8

Sellel suvel pakub Viking Line unustamatut v천imalust s천ita suurep채rase punase laevaga otse Tallinna sadamast l채hima suurlinna Stockholmi kesklinna.

COMPASS 1 NR 5, 2014

sihtkoht

O

ma väärika ajaloo, kireva restoranikultuuri, ärikeskuste ja maailmatasemel meelelahutusvõimalustega on Stockholm meile lähim koht, kus saab kogeda suurlinna melu. Rootsi kuninglikku pealinna on eriti mugav saabuda just Viking Line’i laevaga, sest sadam asub otse kesklinnas.

Ainulaadne võimalus Sel suvel on esmakordne võimalus suunduda punastel laevadel Stockholmi ilma ühegi vahepealse väljumise ja ümberistumiseta. Kui kellelgi on huvi, võib väljuda ka varahommikul Ahvenamaal ja nautida ühte või kahte ööpäeva ülimõnusal ja kaunil saarestikul ning seejärel siirduda kas Stockholmi edasi või kodumaale tagasi. Meie sihtkoht on seekord ikkagi Stockholm ja põõname sel ajal mõnusalt kajutis, kui kapten laeva Marienhamni sadamasse manööverdab ja seal reisijad peale korjab.

Stockholmi jõudes tuleb kellal tunnike tagasi keerata ja see annab võimaluse laevas hommikut veidi kauem nautida. Kes on varajasema ärkamisega, võib soojal suvehommikul juba aegsasti tekile minna, sest Rootsi rannik on oma saarekeste ja sopikestega äärmiselt nauditav vaatepilt.

Igal saarekesel on ka suvila ja väike paadisadam – vaade on kaunis ja kadestamisväärt.

Stiilne linn End Skandinaavia pealinnaks tituleeriv Stockholm on kahtlemata üdini stiilne ja ilus linn. See laiub erinevate saarekeste peal, nii et veepiir on piiriks ka linnajagudeNR 5, 2014 1 COMPASS

9

sihtkoht

Üks, mis muudab Stockholmi tõeliseks maailmalinnaks, on rahvusvaheline söögikultuur le. Rootslaste jõukus on võimaldanud vanu, juba alates 13. sajandist pärit linnahooneid kenasti korras hoida. Kahesajaaastane rahuaeg on selle ka võrdlemisi lihtsaks teinud. Majade vahel tukslev liiklus toimib enamasti hästi, metrooga on probleeme ainult kõige suuremate lumesadude ajal ning ka jalgrattaga liiklemine on detailideni läbi mõeldud ja mugavaks tehtud.

Oma organiseerituse, puhtuse ja hea stiili juures võib Stockholm nii mõnelegi tunduda kõleda- või tuimavõitu. Kõneldakse ju igavast Põhjalast, kuhu alla tihti liigitatakse ka Stockholm. Tegelikult aitab väike eeltöö avastada Rootsi pealinna hoopis uuel moel.

Stockholmi nö kohustuslikud vaatamisväärsused on muidugi kuningaloss ja selle selja taga peituv vanalinn (rootsi keeles Gamla Stan). See on aga üks turistide meelispaiku, seega kui loss ja vanalinn on varasematest reisidest tuttavad, tasuks Stockholmi tundma õppida teiste linnajagude kaudu.

Seadke sammud näiteks kesklinnast lõu-

10

COMPASS 1 NR 5, 2014

sihtkoht

nas asuvasse Södermalmi.

Veel mõnikümmend aastat tagasi polnud jõukas stockholmlane oma jalga sellele saarele tõstnud, sest siin elasid peamiselt tehaste töölised ja piirkonda tunti kui agulit.

Viimaste aastatega on sellest aga kujunenud üks popimaid linnaosasid ja vastupidiselt lähiajaloole tahavad kõik trendikad stockholmlased osta endale korteri just siia – põhjuseks linnajao nooruslik ja kergelt boheemlaslik õhkkond oma kohvikute, baaride ja ööklubidega.

Stockholmi linn ise on asunud Södermalmi reklaamima eelkõige seal asuva nn SoFo kvartali kaudu. Selles Södermalmi piirkonnas, mis paikneb Folkungagatanist lõuna pool, on avatud noorte rootsi moedisainerite butiigid, vintage riiete- ja mööblipoed, ökopoed, toredad kohvikud ja baarid. Üldine õhkkond on siin hubasem ja kodusem kui mujal Stockholmis, sest siin pole turistide horde ega stressi tekitavaid ostukeskusi.

Södermalmis käib küll turiste järjest rohkem, kuid tänavatel liiguvad peamiselt ikka rootslased, kelle trenditeadlikku outfit’i võib pikalt imetlema jääda.

Ikka maailmalinn Üks, mis muudab Stockholmi maailmalinnaks, on rahvusvaheline söögikultuur. Siin on suurepäraseid India, Hiina, Etioopia, Kreeka jm söögikohti, kus toimetavad kokad on oskused ja traditsioonid kaasa võtnud kodupäikese alt.

Restoranides on alati rahvast, sest kuigi hedonismi võiks pidada iseloomulikuks vaid lõunaeurooplastele, oskab siinne põhjamaine rahvas elu nautida.

Rootslaste nautlemine väljendub ka nädalavaNR 5, 2014 1 COMPASS

hetuste hilistes hommikusöökides, pühapäeva brunch’i pakub pea iga endast lugupidav kohvik ja populaarsemates kohtades tuleb isegi laud eelnevalt kinni panna. Kes satub pühapäeva hommikul olema Stockholmis, peaks kindlasti ära proovima nn jazz brunch’i Södra Teaternis – rikkaliku hilise hommikusöögi elava džässmuusika taustal.

Maitsmist väärivad ka rootslaste endi traditsioonilised toidud ja küpsetised, näiteks safranisaiad (rootsi keeles lussekatter)) ja kaneelirullid. Rootslase tööpäevas on

LAI VALIK: Stockholmist leiab nii suuri kaubanduskeskusi kui ka põnevaid butiike.

Sigtuna Legend eestlaste röövretkest Sigtunasse on teinud selle linna Eestis kuulsaks.

Rootslaste jaoks on see eelkõige väike vaikne Stockholmi eeslinnake, mis elavneb jõulude eel, kui seal peetakse jõululaata. Siis sõidab pool Stockholmi Sigtunasse ostma jõulukinke, sööma piparkooke ja jooma glögi. Laada ajal on linnakeses rahvast tohutult palju – on tegemist, et väikeste majade vahele ära mahtuda. Kuid omaette elamus seegi. Kes soovib tutvuda Sigtuna põhiliste vaatamisväärsuste, piparkoogimajakesi meenutavate väikeste puitelamute ja tillukese puidust raekojaga, võiks jõululaata vältida, sest siis ei pruugi majakesed rahvahordide vahelt välja paista.

11

sihtkoht

Uppsala Sõites Stockholmist Uppsalasse, on tunne, nagu jõuaksite Tallinnast Tartusse: elutempo on rahulikum, inimesed on sõbralikumad ja meelsus vaimsem.

Võrdlus Emajõe Ateenaga on kohane ka seepoolest, et nii Stockholm kui Tallinn on mõlemad pealinnad ja ärikeskused, Tartu ja Uppsala aga omas rütmis tukslevad ülikoolilinnad.

Niisiis sobib Uppsala kenaks vahelduseks Stockholmi metropolielule.

Erinevalt Tartust asub Uppsala peaaegu pealinna külje all. Stockholmist sõidab rong sinna 40 minutit, mis tähendab, et Uppsalas võib vabalt ära käia ühe päevaga. See on ka piisav aeg, et teha tutvust peamiste vaatamisväärsustega: Skandinaavia suurima toomkirikuga ning kindlusega. Loomulikult tasub vaadata ka ülikooliga seotud hooneid: uhket peamaja ja 19. sajandist pärit raamatukogu. Uppsala kesklinn asub Fyrise jõe kallastel: ühel pool ajalooline keskus, teisel pool uuem südalinn. Jalutada on mõnus jõe kummalgi küljel – ilusa ilma korral saab istuda ka vee kohale rajatud puitplatvormidel.

Göteborg Göteborg vääriks omaette artiklit, sest tegu on Stockholmist niivõrd erineva atmosfääriga linnaga. Kui Stockholm on pigem külm ja karge Põhjala, siis Göteborgis on aimata midagi ühist Norra ja Taani ranniku ning üle Põhjamere asuvate Inglise merelinnadega. Tegu on vana ja rikka tööstus- ning sadamalinnaga, mis asub merelahes paiknevatel kõrgendikel, nii et igalt kõrgendikult avaneb uhke vaade linnale, sadamale ja kõrvalasuvatele tippudele. Kõige selle keskmes on ilus ajalooline südalinn.

Kes soovib nuusutada õiget merelõhna ja maitsta värskeid meresaadusi, võtku ette tee Göteborgi.

12

tihedalt kohvipause ning seetõttu ei peaks kuskil hätta jääma kohviku või pagaritöökoja leidmisega.

Samuti teevad rootslased suurepäraseid krevetivõileibu, mille nautimiseks võib sisse põigata linna äripiirkonna – Stureplani – nurgataguses asuvasse Sturekatteni kohvikusse (Riddargatan 4). Kohviku pidajad ise väidavad, et tegemist on linna vanima kondiitriäriga ning sealne nostalgiline õhkkond lubab seda ka uskuda. Peale selle kuulub Rootsi köögi klassikasse muidugi heeringas ja hea ettekujutuse rootslaste oskusest heeringat maitsvalt serveerida saab Slusseni väljakul aastaringselt avatud välimüügikioskist, kus pakutakse imehäid heeringavõileibu.

Tagasitee sadamasse Tee laevale viib mööda fotograafiamuuseumist Fotografiska, millel on maailma parimad lahtiolekuajad: suvel iga päev hommikul kella seitsmest kuni õhtul kella üheksani. Siin on olnud vaatamiseks väljas tööd sellistelt maailmakuulsustelt nagu Robert Mapplethorpe, Albert Watson, Helen Levitt ja Annie Leibovitz. Muuseumi sissepääsu ees on koha leidnud üks mõtlemisainet pakkuv skulptuur, mida igaüks näeb vastavalt oma fantaasiale. Suvisel ajal on fotograafiamuuseumi juures avatud välikohvik ja laste ronimissein.

COMPASS 1 NR 5, 2014

sihtkoht

Avastame

Vasa

Vasa on maailma ainuke 17. sajandist pärinev laev, mille enamik originaalosasid ja suurem osa sadadest puitskulptuurornamentidest on säilinud. Vasa kujutab endast unikaalset kunstiväärtust.

TEKST: TIIT EFERT FOTO: VISITSTOCKHOLM

L

aeva eksponeeritakse muuseumis, kus asub veel üheksa temaatilist väljapanekut, rikkaliku valikuga kauplus ja kõrgema kvaliteediklassiga restoran. Põhjust külastamiseks on küllaga.

Vasa lugu Suur sõjalaev Vasa väljus Stockholmi sadamast 10. augustil 1628. aastal. Äsja valminud laev oli saanud nime valitseva Vasa dünastia järgi. Kui võimas laev hakkas sadamast aeglaselt välja sõitma, tuli ootamatult tugev tuuleiil. See kõigutas suurt laeva, ent ei saanud saatuslikuks. Järgmine tuuleiil kallutas laeva juba tugevamini ning vesi paiskus sisse kahuriluukidest, mis olid avatud aupaukude laskmiseks. Vasa vajus põhja ja viis endaga hauda vähemalt 30 laeva 150 meeskonnaliikmest. 1950. aastate alguses alustas eraettevõtjast uurija Anders Franzén Vasa laeva otsinguid. Juba lapsepõlvest alates olid teda huvitanud laevavrakid, mida leidus Stockholmi saarestikus, kus asus Franzéni vanematekodu, küllaga. 1956. aastal avastaski ta Vasa asukoha.

Oma aja kohta liiga suur Vasa ehitati kuningas Gustav II Adolfi käsul Stockholmis. Ehitustööd kestsid umbes kaks aastat. Kolmemastiline kümne purjega laev oli mõõtmetelt 52 meetrit mastitipust kiiluni ja 69 meetrit vööritäävist ahtrini ning kaalus 1200 tonni. Valmimishetkel oli see üks maailma võimsamaid laevu. Kuningas soovis, et laeval oleks rohkem kahureid kui tavaliselt. See aga tähendas, et laeva jaoks valitud mõõtmed enam ei sobinud. Ehitati kaks kahuritekki, mis muutsid laeNR 5, 2014 1 COMPASS

LAHTIOLEKUAJAD KEVADEL KUNI 31. MAINI JA 1. SEPTEMBIST KUNI 30. DETSEMBRINI KL 10–17, KOLMAPÄEVITI KL 10–20 (RESTORAN VASA ON AVATUD KL 10–16).

1. JUUNIST KUNI 31. AUGUSTINI KL 8.30–18 (RESTORAN VASA ON AVATUD KL 9.30–17.30).

va ülaosa liiga suureks. Ballastiks täideti laeva põhi suurte kividega, kuid 120 tonni ei olnud piisav.

Vasast pidi saama Rootsi laevastiku tähtsaim alus. Laeval oli 64 kahurit, enamik neist 24-naelased (kahurikuulid kaalusid enam kui 11 kg).

Vasa oleks ilmselt purjetanud Poola, mis oli tollel ajal Rootsi vaenlane number üks. Vasa tõsteti üles 24. aprillil 1961. aastal.

Kuidas jõuda Vasa muuseumi?

• Muuseum asub Djurgårdeni saarel, jäädes Djurgårdsbroni sillast paremale.

• Muuseumi aadress on Galärvarvsvägen 14, Stockholm. Muuseum on Stockholmi keskraudteejaamast 30-minutilise ja Karlaplani metroopeatusest 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel.

• Muuseumini viib tramm nr 7 peatusest Sergels torg/Hamngatan, väljumispeatus on Nordiska museet/Vasamuseet.

• Bussiga nr 69 jõuab muuseumini Stockholmi keskraudteejaamast või peatusest Sergels torg, väljumispeatus on Djurgårdsbron.

• Karlaplani peatusest väljuv buss nr 44 viib muuseumini, kui väljuda peatuses Nordiska museet/Vasamuseet.

• Muuseumi saab sõita ka praamiga, mis väljub Djurgårdeni saarele kesklinnast peatusest Slussen/Gamla stan, suvehooajal väljub praam ka peatusest Nybroplan.

13

sihtkoht

Muinasjutumaale!

Kui soovite lehvitada Karlssonile, Pipi Pikksukale ja Vahtramäe Emilile või mängida politseinikega peitust, siis on käes aeg suureks suviseks seikluseks.

TEKST: KRISTINA EFERT FOTOD: ASTRID LINDGRENI MAA

M

ida rohkem olete Astrid Lindgreni raamatuid lugenud, seda suurem on äratundmisrõõm! Käesoleval aastal avatakse külastajatele uksed 14. mail.

Teater ja teemapark Astrid Lindgreni Maa on teater ja teemapark, kus saab omal käel ringi vaadata, kohtuda tema raa-

14

matutegelastega ning osa saada teatrietendustest, mis põhinevad samuti tema raamatulugudel.

Park, mis asutati juba aastal 1981, asub Astrid Lindgreni sünnilinnas Vimmerbys. Astrid Lindgreni Maa on koht, mis peaks innustama lapsi nii lugema kui ka kirjutama. Igal aastal külastab parki umbes 450 000 inimest ja kuna Astrid Lindgreni raamatuid on tõlgitud väga paljudesse keeltesse, siis iga kolmas külastaja on välismaalane.

Kõige arvukamad pargi külastajad on taanlased, sakslased, norrakad, hollandlased ja soomlased.

Park on avatud maist septembrini ning mõned nädalad ka oktoobris ja novembris. Kõrghooajal töötab Astrid Lindgreni Maal üle 400 inimese, kellest umbes 120 on seotud teatriga – see teeb pargist Rootsi suurima suvise vabaõhuteatri.

COMPASS 1 NR 5, 2014

sihtkoht

Selle suve õhtune teatrietendus on „Pipi lõunamerel“ Pipi isa kuningas Eefraimi hoitakse piraatide poolt vangis kaugel Porto Peluse saarel ja temalt püütakse välja uurida, kuhu on peidetud piraatide aare. Kõik näib lootusetu, järv mattub paksu udusse, piraadid laulavad ja aare näib olevat igaveseks kadunud. Kuid siis saab Pipi pudeliposti ja loeb, mis on juhtunud, ning suur seiklus algab! Tulge kaasa Pipi, Annika ja Tommyga, kui nad reisivad Porto Pelusele, et vabastada kuningas Eefraim.

Nad võitlevad piraatidega ja sõidavad kuumaõhupalliga ning, kes teab, äkki leiavad üles ka aarde, enne kui piraadid seda teevad.

Etenduse pikkus on umbes 75 minutit ja seda etendatakse esmaspäevast neljapäevani 28., 29. ja 30. nädalal kell 19.30.

Park asub 180 000 ruutmeetri suurusel maa-alal, mida võib võrrelda 20 jalgpalliväljakuga.

Pipi elu Pipi Pikksukk kutsub teid külla oma toredasse kollasesse majja. Turnida saab Pipi isa laeval ja osta limonaadipudeleid kasvatava puu alt kioskist ehtsat jääkülma mullijooki. Võimalus on osta Pipi kombel koju kaasa 18 kilogrammi komme, parvetada nagu Bullerby lapsed, mängida „Ära puutu maad“ mängu ja lunastada midagi reisilt mälestuseks Pipi-sordimendiga kauplusest. Tembutamas on Karlsson ning röövlitütar Ronja ja röövlipoeg Birk mängivad oma vanemate kiuste.

Omal käel võib käia röövlikindlust vallutamas, külastada Kirsiorus vendasid Lõvisüdameid ja vaadata, kuidas käib elu Vahtramäe Emili kodutalus. Pipimaale võite kaasa võtta oma piknikukorvi või maiustada kohalikes söögikohtades, kus saab oivalistest pannkookidest, lihapallidest ja muust heast-paremast end lausa lõhki süüa.

Kõik puhkuseks vajalik Astrid Lindgreni maal on 250 meetri kaugusel sissepääsust oma puhkeküla ning telkimisplats.

Ruumi on varutud 1000 külastajale nii puhkemajakeste, telkimiskohtade kui ka haagissuvilate parkimiskohtade näol. Olemas on duširuumid, tualetid, köök ning mängu-, minigolfi- ja pallimänguväljak.

NR 5, 2014 1 COMPASS

Kus ja kuna?

Teejuht Kuni Linköpingini tuleb sõita mööda rahvusvahelist E4 kiirteed. Linköpingist saab Vimmerbysse kasutades mahasõitu 111 ja suundudes edasi kohalikule kiirteele 34.

Kohalejõudmiseks kulub keskeltläbi 3 tundi.

Avatud: 16. mai – 5. juuni kl 10–17.

6. juuni – 31. august kl 10–18.

Nädalavahetustel R–P septembris: 5.–7., 12.–14., 19.–21. ja 26.–28. september.

Mängupark septembris (1.–25. september): E–N kl 10–15.

Sügislaat: 25. oktoober – 2. november kl 10–17.

Vaata lisa: www.alv.se

15

ööbimissoovitus

Scandic Hasselbacken Hotell Scandic Hasselbacken asub ajaloolises majas suurepärases asukohas Djurgårdeni saarel. Ligiduses on Vasa muuseum, Skansen, Grona Lund, ABBA muuseum ja muud Stockholmi vaatamisväärsused.

Hotellis on 113 tuba mittesuitsetajatele. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Lisatasu eest on hotelli lubatud kaasa võtta lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga.

Hotellist on kesklinna 3 km, Bromma lennujaama 17 km ning rongijaama 3 km.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, föön, osades tubades istumisnurk.

Restoranid, baarid: restoran, baar, suvel avatud väliterrass.

Lastele: mängutuba, Jamie Oliveri lastemenüü restoranis, saabumiskingitus.

Teenused: tasuline parkimine, traadita internet, jõusaal ja bassein, saun, konverentsiruumid, pesumaja, seif, jalgratta- ning käimiskeppide rent, toateenindus, pagasihoid, kauplus. www.scandichotels.com Hazeliusbacken 20, 100 55 Stockholm

Scandic Norra Bantorget Hotell Scandic Norra Bantorget on väga hea asukohaga Stockholmi südames, Drottningatani ostutänavast vaid 100 meetri kaugusel.

Hotellis on 237 tuba mittesuitsetajatele. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Lisatasu eest on hotelli lubatud kaasa võtta lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga.

Hotellist on kesklinna 0 km, Bromma lennujaama 9 km ning rongijaama 0,5 km.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, föön, kohvi ja tee valmistamise vahendid, seif, triikraud ja triikimislaud.

Restoranid, baarid: restoran, baar, suvel avatud väliterrass.

Lastele: mängutuba, Jamie Oliveri lastemenüü restoranis, saabumiskingitus.

Teenused: tasuline parkimine, traadita internet, keemiline puhastus, pesumaja, seif, jalgratta- ning käimiskeppide rent, toateenindus, pagasihoid, kauplus. www.scandichotels.com Wallingatan 15, 111 24 Stockholm

16

COMPASS 1 NR 5, 2014

ööbimissoovitus

Best Western Premier Hotell Kung Carl Elegantses 20. sajandi alguse hoones asuv hotell asub Stureplani väljaku juures, mida võib pidada Stockholmi kaupluste ja ööklubide piirkonna südameks. Best Western Premier Hotell Kung Carl asub 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel Stockholmi vanalinnast. Humlegårdeni pargi haljasalad jäävad 150 meetri kaugusele.

Hotellis on 143 tuba mittesuitsetajatele. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Hotelli on lubatud kaasa võtta lisatasu eest lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, föön, kohvi ja tee valmistamise vahendid, minibaar, hommikumantlid, triikraud ja triikimislaud.

Restoranid, baarid: restoran, baar, väliterrass.

Teenused: tasuline parkimine, traadita internet, jõusaal, konverentsiruumid, pesumaja, keemiline puhastus, triikimisteenus, seif, jalgratta- ja käimiskeppide rent, toateenindus, pagasihoid. www.bestwestern.se Birger Jarlsgatan 21, 111 87 Stockholm

Best Western Columbus Hotell 1780. aastast pärit hoones paiknev võluv hotell asub Stockholmis SoFo linnaosas – Medborgarplatseni metroopeatusest 300 meetri kaugusel. Hotelli Columbus toad on sisustatud antiikmööbli, Pärsia vaipade ja luksuslike vooditega. Paljudest tubadest avaneb vaade sisehoovi või 17. sajandist pärit Katarina kirikule. Hotell Columbus jääb Stockholmi vanalinnast vähem kui 15-minutilise jalutuskäigu ja Götgatani kaubatänavast vaid mõne kvartali kaugusele.

Hotellis on 40 tuba mittesuitsetajatele. Hotelli ei ole lubatud kaasa võtta lemmikloomi.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, föön, kohvi ja tee valmistamise vahendid, minibaar, triikraud ja triikimislaud.

Restoranid, baarid: restoran, baar, suvel avatud väliterrass, veinikelder.

Teenused: tasuline parkimine, traadita internet, konverentsisaal, pesumaja, triikimisteenus, seif, jalgrattarent, toateenindus, keemiline puhastus, pagasihoid. www.bestwestern.se Tjärhovsgatan 11, Södermalm, 116 21 Stockhkolm NR 5, 2014 1 COMPASS

17

restoranisoovitus

B.A.R Blasieholmens Akvarium O Restaurang B.A.R on mitmete auhindadega pärjatud gastronoomiliste visionääride Henrik Norströmi ja Peter Johanssoni kolmas restoran. Restoranis püütakse pakkuda moodsas võtmes Stockholmi maitsete paletti, kombineerides omavahel kohalikku ja valitud imporditud toodangut. Toidu kontseptsiooni, mis baseerub lihtsusel, hõrkusel ja mereandidel, aitavad luua erinevad aastaajad. Külastajatel on akvaariumist või jää seest võimalus ise valida kala või mereande ning sinna kõrvale laias valikus värskeid köögivilju ja muid lisandeid.

E–R: bar & take away kl 10–01, lõunasöök kl 11.30–14.30, õhtusöök kl 17–01.

L: lõuna, bar & take away kl 16–01.

P: lõuna, bar & take away kl 17–21. www.restaurangbar.se Blasieholmsgatan 4A, 111 48 Stockholm

Fotografiska Fotografiska bistroost avanevad imeilusad panoraamvaated lahele ja Stockholmi linnale. Lõunaajal pakutakse mitmekesist menüüd, valmistatud värskest ja hooajalisest toorainest, mille on kokku seadnud rootsi kokanduseksperdid Paul Svensson ja Peter Jälksäter.

Fotografiska spetsialiteediks on köögiviljatoidud, aga pakutakse loomulikult ka liha ja kala. Lisaks on menüüs kodused küpsetatud saiakesed, koogid ja küpsised, röstitud ja külmad võileivad, salatid, kohv, tee, karastusjoogid ja vein või õlu.

Brunch: L–P kl 11.30–13 või kl 13.30–16.

Bistroo: P–K kl 09–21, N–L kl 09–23.

Soe lõunasöök: E–R kl 11.30–14.

Soe õhtusöök: E–L kl 17–20, P kl 17–21. www.fotografiska.eu Stadsgårdshamnen 22,116 45 Stockholm

18

COMPASS 1 NR 5, 2014

mõnus aeg

Päev vees Astu seikluste ja elamuste maailma ning lase oma sisemisel lapsel hullata Skandinaavia suurimas veepargis Skara Sommarland.

TEKST: KRISTINA EFERT FOTOD: SKARA SOMMARLAND

LAHTIOLEKUAJAD 6.-8. JUUNI: KELL 10-17 13.-30. JUUNI: KELL 10-17 1.-4. JUULI: KELL 10-17 5.-31. JUULI: KELL 10-19 1.-10. AUGUST: KELL 10-19 11.-17. AUGUST: KELL 10-17

P

alaval ja seiklustest tulvil suvepäeval vajame me kõik vaheldust ringitatsamisele – miks mitte valida selleks põnevad elamused tõeliselt uhkes veepargis, kus ootab neli miljonit liitrit sooja vett. Skara pargis on lugematul hulgal populaarseid veeliumägesid ja basseine. Kes hullata ei viitsi, saab lõõgastuda männi all varjus.

Skandinaavia suurima lustipargi tohutu suurel territooriumil on põimunud veepark, tivoli, motopark, vee-show, suve- ja nukuteater. Vahvad veeatraktsioonid – akvatuubid, meeliülendav surfirada ja lustakad veeliumäed – lausa kutsuvad mõnulema. Siin saab sõita Ameerika mägedel, tiirutada karussellidel või kiikuda. Tehnikahuvilisi on ootamas motopark. Neile, kes on kaasa võtnud piknikukorvi, on mahaistumiseks loodud spetsiaalsed piknikusaarekesed ja muru-

Teekond Skara suveparki Pealinnast viib Skara linnakesse kiirtee E20, kust Skara piiril suundub vasakule Skövde poole tee nr 49. Edasi suunavad huvilisi veeparki juba Skara Sommarlandi suunaviidad.

NR 5, 2014 1 COMPASS

platsid. Söögija joogipoolist pakuvad ka kioskid, kiirsöögikohad, kohvikud ja restoranid, mille seast tuleb leida vaid endale sobivam.

Sel aastal on avatud uus ja põnev liumägi, kus saab sõita korraga terve perega.

Tähistamaks veepargi 30. sünnipäeva otsustati ehitada uus üle veepargi kõrguv liumägi, mis sai nimeks Kobra – hiiglaslik liumägi meenutabki välimuselt ründavat madu. Kobra läbimiseks tuleb minna neljakohalisse paati. Atraktsiooni kõrghetk on 13-meetrine langus, mille käigus saab kogeda kaaluta olekut.

Veel suurema langemiselamuse pakub 82 meetri pikkune liumägi nimega Big Drop. Seal tuleb minna punasesse kabiini, tõsta käed üles, sulgeda silmad ja oodata, kuni kabiini põrand avaneb, ning juba järgmisel hetkel kihutadki 21 meetri kõrguselt allapoole kiirusega 60 km tunnis...

Pärast lõõgastavat päeva veepargis võib minna puhkama kodusesse kämpingusse, mis asub pargi vahetus läheduses. Võimalus on püsti panna ka kodust kaasa võetud telk.

19

punased laevad

Selle suve

staarid

Alates juuni keskpaigast väljub Tallinnast igal pärastlõunal punane laev, mis viib teid järgmiseks varahommikuks Ahvenamaale või ennelõunaks Stockholmi.

TEKST: KRISTINA EFERT FOTOD: VIKING LINE

M

ariella ja Gabriella on juba aastaid seilanud Helsingi-Stockholmi liinil, pakkudes peamiselt Rootsi ja Soome reisijatele liikumisvõimalusi kahe suurlinna vahel, aga ka meelelahutust laevakruiisi näol.

Avarad laevad

Mariella • Ehitatud: 1985. aastal Soomes Turu linnas Wärtsila laevatehases • Pikkus: 176,9 m • Laius: 28,4 m • Reisijate arv: 2500 • Voodikohti: 2500 • Autokohti: 430 • Tekke: 10

20

Laevad on tulvil erinevaid võimalusi ajaveetmiseks ja meelelahutuseks, aga ka tervise parandamiseks.

Kuigi laevad erinevad oma vanuselt oluliselt ja on ka ehitatud teineteisest väga kaugel, on needd sarnased.

Mariellal ja Gabriellal on palju erinevaid tüüpe kajuteid. Seaside-klassi kajutid on vaatega merele, inside-klassi kajutid on sisekajutid ja economy-klassi -klassi kajutid asuvad autotekist allpool.

Laevadel leiab mitmeid erinevaid restorane, kus saab mitte ainult keha kinnitada,

vaid ka tõeliselt oivalisi roogasid nautida – menüüd on koostatud igale maitsele ning sisaldavad ka taimseid toite ja laktoosi- ning gluteenivabasid roogasid. Restoranide menüüga saab eelnevalt tutvuda internetis. Food Gardeni restoranis serveeritakse nii hommiku- kui ka õhtusööki.

Restorani krooniks on Food Gardeni buffetlaud, täis hõrgutavaid eelroogi ja magustoite, mille hulgas leidub toite igast maailmanurgast.

Viking Buffet pakub omakorda suurt valikut hõrgutavaid eelroogi, salateid ja põnevaid pastaroogi. Pakutavas valikus on suurepärased pearoad ja loomulikult ka magustoidud.

Ella’s on sobilik söögikoht peredele. Restorani kontseptsioon on pakkuda mõnusas ja sõbralikus keskkonnas Ameerika ja Itaalia köögist inspiratsiooni saanud koduseid toite.

Tapas & Wine’is võib tellida mõnusa valiku suupisteid, süüa enda poolt valitud komponentidest kokkupandud salatit ja nautida häid veine.

Sea Side Cafés saate nautida värske õhu käes tassikest kohvi ning suurepärast valikut võileibadest ja küpsetistest.

COMPASS 1 NR 5, 2014

punased laevad

Sky Café & Club on imelise vaatega mõnus kohvik Gabriellal, kus võite nautida tassikest kohvi laeva üheksandal ja kümnendal tekil.

Ostuhuvilised võivad aega veeta tax-freekaupluses, kus kaubavalik – alates lõhnadest kuni maiustuste ja snäkkideni – on lai. Soovi korral saab tervist kosutada spaas, kus pakutakse 30–90 minutit kestvaid protseduure nii meestele kui naistele.

Mõlemal laeval pakub erinevaid iluteenused Viking Line Travel Spa. Erinevus on selles, et Gabriellal asub tervisekeskus seitsmendal tekil, Mariellal aga kuuendal. Travel Spa kontseptsioon on välja töötatud, arvestades klientide soove ja ilumaailma trende. Kaasaegses ilukeskuses pakutakse iluteenuseid igale maitsele, valikus on hoolitsused kehale, näole, kätele ja jalgadele. Oodatud on nii naised kui mehed. Kasutatakse Itaalia ökotooteid firmalt Comfort Zone, mis on tuntud oma kõrge kvaliteedi ja keskkonnasõbralikkuse poolest.

Mõnusaks vahelduseks pikal merereisil on üks tore saunaskäik – kui liiga kuumaks läheb, saab end jahutada basseinis (lisaks on olemas lastebassein). Gabriella pakub ka aurusauna ja mullivanni.

Pardal on kruiisijuht, kes korraldab eriprogramme lastele. Samuti on olemas mängutuba pallimerega ning Youth Lounge teismelistele. Suvisel perioodil muudetakse konverentsiosakond mängumaaks, kus on palju erinevaid tegevusi perekonna noorimatele.

Ajaloost Mariella sõitis kohe pärast valmimist HelsingiStockholmi liinile. Seoses Cinderella liiniletulekuga 1989. aastal oli küll kindel plaan saata laev Helsingi-Norrköpingi liinile, kus laev oleks pidaNR 5, 2014 1 COMPASS

PUHAS PUHKUS: Mariella ja Gabriella pakuvad sel suvel mõnusat pikka laevakruiisi Läänemerel tervele perele.

Gabriella • Ehitatud: 1992. aastal Horvaatias Spliti linnas Brodospliti laevatehases • Pikkus: 171,2 m • Laius: 27,6 m • Reisijate arv: 2400 • Voodikohti: 2402 • Autokohti: 400 • Tekke: 12

nud teenindama autoga reisijaid, aga sellest plaanist ei saanud asja ning Mariella sõidab visalt edasi Stockholmi liinil. 1996. aastal tegi laev reise ka Tallinnasse.

Mariella on kahel korral läbinud põhjaliku uuenduskuuri Naantalis. 2000. aasta sügisel viidi muude uuendustööde käigus diskoteek kaheksandalt tekilt üle seitsmendale, 2006. aasta septembris ehitati ümber tax-free-pood ja selle parfümeeriaosakond. Samuti uuendati diskoteeki ja restorane.

Gabriella minevik on vaatamata nooremale eale palju kirjum. Esiteks on laev ehitatud kaugel – ehitust alustati Jugoslaavia Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis 1989. aastal. Laev pidi valmima 1991. aastal, mil Jugoslaavia lagunes ja puhkes kodusõda ning laeva merrelaskmine venis. 1992. aastal, mil lagunemine sai teoks, oli laeva sünnimaa juba Horvaatia.

Laevale anti nimeks Frans Suell ja see hakkas liikuma Malmö, Travemünde ja Lübecki vahel – liinil, mis ei käivitunud kunagi korralikult. 1994. aastal sai laev nimeks Silja Scandinavia ning hakkas liikuma Turu ja Stockholmi vahel. Laeva vastu tundis kohe huvi ka Viking Line ning 1996. aastal müüski rahalistes raskustes olnud Silja Line oma laeva. Järgmise aasta kevadel seilas laev Vuosaari laevatehasesse, kus see värviti meilegi tuttavalt punaseks ja sai endale kõlava nime Gabriella. 17. aprillil 1997. aastal alustas Gabriella seilamist Helsingi-Stockholmi liinil. 2008. aasta mais läbis laev Rootsis Landskronas põhjaliku uuenduse.

21

sihtkoht

Hoomamatu Soomet peetakse ikka tuhande järve maaks. Neile, kes igatsevad seiklust, mis hõlmab auto aknast paistvat hoomamatus ulatuses vett, kalapüüki, järvekruiisi, vapustavat loodust ja rannas grillimist ning päevitamist, soovitame südamest reisi ümber äärmiselt kauni Saimaa järve.

TEKST: TIIT EFERT FOTOD: VISITFINFLAND

22

R

ääkida Soome puhul tuhandest järvest on ilmselgelt naeruväärne. Isegi Eestis on üle 1400 järve, millest suurim on Peipsi 2611 ruutkilomeetriga. Soome numbrid erinevad kordades, järvi on kokku 187 888, millest suurim ongi Saimaa 4377 ruutkilomeetriga (suuruselt neljas järv Euroopas). Erinevalt naabruses asuvast Laadogast (Euroopa suurim järv pindalaga 18 135 ruutkilomeetrit) ja ka meie kodusest Peipsist pole Saimaa loogilise kujuga nagu mõni porilomp. Saimaad nimetatakse teinekord ka järvistuks, mis koosneb väiksematest järvedest, aga uuringute järgi kindlaks tehtud ühtlane veetase annab talle siiski vaatamata tohutul arvul sopikestele ja 3507 saare olemasolule iseseisva järve tiitli.

Nagu teisedki Soome järved, tekkis ka Saimaa

pärast jääaega ja kogu Soomet katnud igijää sulamist. Lõunast takistas äravoolu Lahti kandis asuv kõrgem pinnas ja põhja pool olid samuti kõrgendikud. Umbes 5000 aastat tagasi moodustus Vuoksi jõgi, mille kaudu osa veest ära voolas ja järve veetase alanes tänapäevaseks.

1850. aastal avati Saimaa kanal, mis ühendab Saimaad Soome lahe ja Läänemerega. Kanal on 42,9 kilomeetrit pikk ja see jõuab merre Venemaal kuulsa piirilinna Viiburi juures. Ligi pool, täpsemalt merepoolne 19,6 km pikkune osa kanalist kuulub tänapäeval Venemaale. Juba üle kahekümne aasta korraldatakse kanalis turistidele ülikauneid looduselamusi pakkuvaid laevareise, mida soovitavad paljud Saimaa ääres tegutsevad reisibürood.

Eestimaalastena peame arvestama, et Saimaa COMPASS 1 NR 5, 2014

sihtkoht

Reis on põnev, elamusi pakkuv, aga ka aeganõudev, kui eesmärgiks on mõnusalt aega veeta, loodust nautida ja puhata PALJU VETT: Saimaad võib pidada oma lugematute saarte, poolsaarte ja sopikestega ka järvistuks.

NR 5, 2014 1 COMPASS

asub meist ikka sadu kilomeetreid põhja pool.

Seetõttu pole mõtet aprillis sinna sillerdavat vett otsima minna. Järv on jäävaba alates maist kuni detsembrini.

Saimaad ümbritsevad paljud asulad ja linnad.

Loodus on kaunis ja vahelduv. Kilomeetreid koguneb kokku üle tuhande. Reis on põnev, elamusi pakkuv, aga ka aeganõudev, kui eesmärgiks on mõnusalt aega veeta, loodust nautida ja puhata.

Võimalusi, kuidas antud reisi korraldada, on miljoneid ning me ei anna teile ühtegi konkreetset soovitust, vaid pigem jagame ideid. Isegi jätsime paaril ristmikul auto seisma ja arutasime, kumb teesuund valida. Meie kogemusest saate osa järgnevatel lehekülgedel. Oma reisil Saimaa rannikule pöörame me kõigepealt Helsingi-Peterburi kiirteelt maha ja külastame Kotka linna.

23

sihtkoht

Kütkestav Kotka TEKST: TIIT EFERT FOTOD: KOTKA

KAUNIS LINN: mereäärne Kotka pakub suvisel ajal mõnusat ajaviidet ja silmailu.

Esimesed mälestused Kotka linnast seostuvad Eesti korvpalli tippajaga, kui iga-aastasel maikuisel turniiril käis Tallinnas mängimas Kotka KTP meeskond ja Laagna teel asus linna moodsaim, Kotka-nimeline kaubanduskeskus.

K

õik see tuleb meelde, kui võtame suuna kiirteelt kõrvale. Hommikusest laeval nauditud kohvist on möödas juba mitu tundi ning Kotka linn oma kohvikute, miljöö ja kauplustega on ootamas. Aga meie teeme siia tõesti vaid kõrvalepõike, sest meid ootab suvine hurmav Saimaa järv.

Vesine linn Aga siiski pisut siinkohal ka Kotkast, mis on küll merelinn, aga kust voolab läbi ka LõunaSoome pikim jõgi Kymijoki. Kotka on eelkõige tuntud tänu oma sadamale, tööstusele ja merepäevadele, kuid siin on ka mitmesuguseid haridus- ja kultuuriasutusi.

Linn on asutatud 1878. aastal ja tänapäeval on siin umbes 55 000 elanikku. Kotka on Helsingist 130 km ja Peterburist 290 km kaugusel. Enamik linna tegevusi ja turismimagneteid on seotud veega. Linna külalistele pakutakse kruiise saarestiku vahel ning kalastamise, purjetamise ja kärestikusõidu võimalusi.

Kotka linn asub tegelikult saarel. Seega, kui olete jõudnud kesklinna, siis ükskõik kuhupoole liikudes jõuate alati mereni. Lõuna pool ootavad jahisadam ja veepark Sapokka, mis on imeline oaas keset linna.

Tosin aastat tagasi valmis Kotkas akvaariumite kogum Maretarium, kus on esindatud kõik siinkandis elavad kalad – looduslikes akvaariumides elab umbes 60 erinevat liiki. Suviti näeb ka

24

vees elavaid putukaid ja väikeloomi ning ka erinevad vähiliigid on kohal. Keskuse südames seisab poole miljoni liitrine klaastünn, kus on esindatud kogu Läänemere elukeskkond. Teemabasseine on kokku 22 ja nende seast leiab näiteks Kesk-Soome järvestiku, Lapi järved ja ka sellesama Kymijoki, mis Kotkas merre suubub.

Meri on, meri jääb Kuus aastat tagasi avas Kotkas uksed uhke merekeskus Vellamo, mis kujutab oma välimuselt tsunamit. Hoones asuvad näituse-, konverentsi- ja tööruumid ning katusel saab kõndida – tsunamiharja alt avaneb suurepärane vaade Kotka linnale.

Keskuse kõrval on kai muuseumilaevade ja sadamakraanadega. Lisaks autoparklale on Vellamo külastajaid ootamas ka kaiäärsed paadikohad.

Keskuse meremuuseumi saalides on üleval püsiekspositsioon merendusest Soomes (ja ka Läänemerel) aegade algusest tänapäevani. Stendid, valitud esemed ja videod vahelduvad elusuuruses eksponaatidega – laevakajutite ja laevade endiga.

Lisaks võib eraldi saalis uudistada piirivalve mereteemalist ekspositsiooni.

Igal aastal juuli lõpus tulevad kõik merehuvilised Kotkasse kokku merepäevi tähistama. Siis linn lausa pakatab erinevatest üritustest: lauldakse, tantsitakse, vaadatakse teatrit, peetakse laatasid, tehakse ka sporti ja võetakse ette palju muud merega seonduvat. Toiduhuvilised saavad elamusi erinevatest kalaroogadest.

Kohv väikese linna peatänaval asuvas kohvikus saab joodud ja me suundume tagasi kiirteele, et keerata autonina Lappeenranta poole.

COMPASS 1 NR 5, 2014

sihtkoht

Lahke Lappeenranta Soome kaarti vaadates võib Helsingist 220 kilomeetri kaugusel asuvat Lappeenrantat lugeda nii Lõuna- kui Ida-Soomes asuvaks linnaks. Aga kui vaadata mitte pelgalt kaarti, vaid ka linna ja piirkonda üldisemalt, siis on siin vägagi tunda Venemaa piiri lähedust.

TEKST: TIIT EFERT FOTOD: TIIT EFERT, VISITFINLAND

NR 5, 2014 1 COMPASS

J

õudes Kotkast tagasi kiirteele, mis ühendab Helsingit ja Peterburi, näeb palju Venemaa numbrimärkidega autosid. Kuigi peagi tuleb suurelt teelt maha keerata Lappeenranta poole, ei kao naaberriigi autod kuhugi. Neid voorib vastu ning rootsikeelsed teeviidad kaovad.

Oleme jõudnud piirkonda, mis on olnud rohkem Vene riigi koosseisus kui ülejäänud Soome.

Venemaa hingus Laupäeva õhtul on Lappeenrantas asuv tex-mexrestoran Gringos Locos paksult kohalikku rahvast täis. Tõeliselt vürtsikate roogade kõrvale naudivad soome mehepojad külma õlut ja jutt käib... päevapoliitikast. Levivad uudised, et vahetus läheduses asuva Venemaa piiri taga käivad sõjaväeõppused ja Soome valitsuse luure ütleb, et vägesid on juurdegi toodud. Maailm käärib Uk-

25

sihtkoht

Vaatepilt on lummav ja veelgi kaunim on vaade, kui tõuseme sadama kõrval asuvale kindlusemäele

ASTUGE SISSE: Kindlusemäel asuv kohvik Marjuska on ehe ajaloohõnguline kohvik, kus võib saada kena toiduelamuse.

raina sündmuste taustal. „Putin ei taha Soomet,“ teatab üks vestleja kõvahäälselt ja enesekindlalt, aga lisab, et Baltimaadega on teine lugu. Teema erutab täisjõus mehi ja juttu jätkub kauemaks, sest piir Venemaast on 25 km kaugusel.

Lappeenranta kohal kõrgub ka vene õigeusu kirik ning paljud hooned on seotud Venemaaga. Linnas kuuleb tihti vene keelt, aga seda mitte põhjusel, et siin palju vene rahvusest inimesi elaks, vaid pigem vene turistide pärast. Kohalikud on viimaste aastate jooksul mõistnud, et turism on mõjus sissetulekuallikas. Turistidega kokkupuutuvatele ametikohtadele ei palgata juba ammu neid, kel vene keelt suus pole. Meidki võtab hotellis vastu küsimus, kas soovime teenindust inglise või vene keeles. Ja hotellitoas näitab televiisor tuntud Vene kanaleid.

Kaunis linn Lappeenrantas puutume esimest korda kokku ka Saimaa järvega. Linna peale minnes võtamegi kõigepealt suuna sadamasse, mis on suvisel ajal linna tuiksoon. Siin on palju laevu, välikohvikuid ja laevadel asuvaid restorane. Vaatepilt on lummav ja veelgi kaunim on vaade, kui tõuseme sadama kõrval asuvale kindlusemäele. Siit saab esimese tõelise pildi järve olemusest – vaadet taevapiiri taha ulatuvast veest ei avane, pigem näib, et järv, mida piiravad rohelised puud, lõpeb siinsamas.

Aga uurime, kuhu me oleme jõudnud. Siin asus vana Saimaa kindlus, mille rajasid rootslased pärast kaotust põhjasõjas, et takistada venelaste edasiliikumist. Linn on kolmest küljest ümbritsetud veega ja seega võib tundu-

26

da, et seda on looduslikult lihtne kaitsta, ometigi suutsid venelased kindluse 1741. aastal vallutada – aastani 1809 oligi Lappeenranta piirilinn.

Kuulsa väejuhi Aleksander Suvorovi juhtimisel tugevdati kindlust 1770. aastatel kui olulist objekti Peterburi kaitsmisel. Aga kui Soomest sai 1809. aastal tervenisti Venemaa osa, kaotas kindlus oma tähenduse, kuigi siia jäi sõjaväeosa. Osasid hooneid hakati kasutama vanglana. Aastatel 1976–2006 tehti siin restaureerimistöid ning praegu asuvad künkaseljakul muuseumid, kohvikud ja käsitööpoed ning ka õigeusu kirik.

Vene teema lõpetuseks – Lappeenrantast saab teha viisavaba kruiisi Viiburisse ja Peterburi mööda 43 kilomeetri pikkust Saimaa kanalit, 1856. aastal valminud veeteed, mis ühendab Saimaa järvistu Soome lahe ja Läänemerega. Autoga sõitjatel on võimalus see kanal ka ületada.

Kuni 1944. aastani kuulus kanal Soomele. Kuigi pärast II maailmasõda jäi kanal tegelikult Nõukogude Liidu valdusse, anti see pikaajalise lepinguga Soomele rendile. Kanalit ümbritseb äärmiselt kaunis loodus ja nimetatud kruiis on populaarne, kuni seda ei sega Venemaa ettearvamatu käitumine.

Lappeenranta on justkui sümbol Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Siit on Helsingisse 200 kilomeetrit ja samapalju ka Peterburisse. Juuniks on Lappeenrantasse planeeritud kõrgetasemeline Euroopa Liidu ja Venemaa rohelise majanduse alane konverents, mille korraldajaks on Lappeenranta ülikool.

Liivalinn Kui meil Eestis on tavaks teha igal talvel jääst ja lumest erinevaid skulptuure ja lumelinnasid, siis Lappeenrantas ehitatakse alates 2004. aastast igal suvel liivalinn. Igal aastal lähtutakse erinevast teemast ning luuakse suurte ja samas hämmastavalt filigraansete liivakujude ja liivakindluste kogum. Ehitamiseks kulub kokku umbes kolm miljonit kilo liiva. Hämmastav on näha, kuidas see kõik koos püsib! Väidetavalt kasutaCOMPASS 1 NR 5, 2014

sihtkoht Myllysaari

takse eriti peent liiva, millesse pole siduvaid aineid segatud. Küll aga valatakse kunstiteosed kaitseks tuule ja vihma eest üle puuliimikihiga.

Sadamas asuv liivalinn on avatud 9. juunist kuni 31. augustini.

Iga päev kella kümnest hommikul (esmaspäeviti alates kl 12) kuni viieni pealelõunal väljub igal täistunnil liivalinna juurest tänavarong linnaringile. Ekskursioonil saab valida koguni kuue keele vahel, mille hulgas eesti keelt kahjuks küll ei ole.

Ülikoolilinn Lappeenranta on rahvusvaheliselt tuntud ka kui ülikoolilinn ja Kagu-Soome ärikeskus, kus elab umbes 72 600 naeratavat inimest, nagu nad ise ütlevad. Neid teeb rõõmsaks just Saimaa järv, mille ääres elades ei saa kunagi igav hakata.

Lappeenrantasse on lihtne jõuda nii lennuki, auto, bussi kui ka rongiga. See on linn, kus pole kunagi liiklusummikuid. Lappeenranta on sobiva suurusega linn, kus veeta perega pikka nädalavahetust, sest lastele on linnas ja parkides piisavalt tegevust.

Imatra kosk Sõidame Imatrasse, mis meelitab turiste kosega, mida käidi imetlemas juba paarsada aastat tagasi ja mis on seega vanim turismiobjekt Soomes. Turistidevoolu algusajaks peetakse aastat 1772, kui koske saabus vaatama Katariina II koos saatjaskonnaga. Kose vaba voogamist üle kärestikukivide saab näha suveõhtul kella kuuest algava spetsiaalse kose-show ajal.

Elamust võimendavad üle kose kõlavad Sibeliuse „Karelia“ helid ja Ekku Peltomäe loodud valgusemäng.

Adrenaliinisõltlastele pakutakse võimalust märatseva kose kohal trossi mööda üle jõe sõita.

Kose jalamil asub keskaegset rüütlilossi meenutav juugendstiilis hoone Valtionhotelli. Lossi ja koske ümbritseb Kruunupuisto (Kroonipark) – 1842. aastal tsaar Nikolai I algatusel rajatud Soome esimene loodusNR 5, 2014 1 COMPASS

Uskuge või mitte, Lappeenrantas on kokku 1000 kilomeetrit rannajoont.

Imearmas Myllysaari koos oma rannaga asub peaaegu kesklinnas. Siin saab mängida rannavõrkpalli, turnida seikluspargis, ujuda või lihtsalt vedeleda liival. Lastele on loodud mänguväljak.

Saarele võib sõita tänavarongiga või minna ka jalgsi, sest see asub sadamast vaid 500 meetri kaugusel. Saarel on ka saun ning talvel võib sealt hüpata otse jääauku. See on tõeliselt mõnus puhkeala, mille ehitamist on toetanud Euroopa Liit 700 000 euroga. Kogu ala valvatakse turvakaameratega. kaitseala endiste vaatepaviljonide ja suveteatriga.

Imatra ja Lappeenranta on jätnud meile reisi esimesel veerandil uskumatu mulje oma kauni looduse, kose ja järvega. Meie eesmärk on edasi liikuda, aga see piirkond väärib kindlasti eraldiseisva sihtkohana kohalesõitmist. Tegevust siin jagub. Lappeenranta äärelinnas võib külastada kalafarmi Lohionginta Korpikeidas, kus keegi ilma saagita ei jää ja ülivärske kala võib kohe ka ära suitsutada. Siit leiab ka loomapargi ning golfihuvilised saavad kohalikel kaunitel maastikel oma lööke harjutada. Kes soovib siinsest loodusest täielikku naudingut saada, võib endale järve ääres üürida suvemajakese. Iga majakese juures on ka saun ja sõudepaat.

Meie aga võtame suuna põhja poole.

VESINE PUHKUS: Saimaa kanali kruiis on lummav ja pakub võimalust külastada viisavabalt Venemaad. Imatra kosk on võimas vaatepilt, mis on toonud siia huvilisi kaugetest maadest.

27

sihtkoht

Suvine

Savonlinna

Kuigi järgmine eesmärk on jõuda õhtuks Joensuusse, ei saa Saimaad külastades jätta vahele järvestiku keskel asuvat imeilusat Savonlinna.

TEKST: TIIT EFERT FOTOD: TIIT EFERT, VISITFINLAND

IN THE MIDDLE OF NOWHERE: Ehk mitte midagi pole lähedal.

Kõik suuremad ja väiksemad linnad on kümnete kilomeetrite kaugusel. Vastu ei tule ka ühtegi autot ning ainsana pakuvad seltsi Karjala kased.

L

appeenrantast sõidame esialgu mööda kiirteed põhja poole edasi. Varem PõhjaVenemaad või Karjalat külastanule muutub loodus järjest tuttavamaks. Tee ääres on peenikeste kasepuude salud, justkui oleks keegi neid tikkudena sinna mulda pistnud.

Aga me oleme ju ka Karjalas ning piir Venemaaga tuleb järjest lähemale. Nimetatud kiirtee riivab 80 kilomeetri kaugusel Lappeenrantast Soome ja Venemaa vahelist piiri 600 meetri kauguselt.

Teeviidad näitavad Svetogorski linnale. Läheks sealt ka läbi, kuid viisakohustus keelab. Mõjub päris müstiliselt, kui mõelda, et siinsamas metsatukkade taga on ka Euroopa suurim, Saimaad neli korda ületav Laadoga järv.

Suund Savonlinnale Varsti pärast Venemaa piiri riivamist tuleb meil kiirteelt maha keerata, et jõuda väga vesisesse piirkonda – Saimaa südames asuvasse Savonlinna. Vahepeal tekitab segadust asjaolu, et tahvelarvuti kaardiprogramm näitab Savonlinna hoopis teises kohas, kui teeäärsed viidad suunavad. Ühel hetkel saab viga sel-

28

geks. Üks neist linnadest on hoopis Savonrantaa, aga see pole probleem, sest viidad viivad kenasti kohale.

Teekond on üpris vesine. Suur osa teest on sildadel ja hüppame järjest ühelt saarelt teisele. Selline reis pakub uskumatuid vaateid ja elamusi.

Midagi sarnast võib kogeda ka Ahvenamaal autoga ringi sõites. Savonlinna keskus asub samuti saare peal – peagi oleme päral ja 157 kilomeetrit autosõitu on seljataga.

Loss keset vett Savonlinnal on paljuski ühist meie koduse Kuressaarega. Mõlema linna sümboliks on väga hästi säilinud keskaegne kindlus. Ja mitte ainult, mõlemas kindluses peetakse keset suve ooperifestivali.

Savonlinna kindluses peetakse 2000. aastast ka mobiiltelefonide viskamise maailmameistrivõistlusi.

Savonlinna kindlus on Euroopa kõige põhjapoolsem keskaegne kivikindlus, mis on ehitatud 1470. aastatel Tallinnast abiks toodud müürimeistrite kätega. Kindlus oli mõeldud kaitsma Rootsit venelaste rünnakute eest. 1743. aastal õnnestus venelastel kindlus siiski vallutada.

Lossis on kaks püsinäitust, millest üks käsitleb lossi ajalugu ja teine on usuteemaline, käsitledes nii Soome kui ka Venemaa ajalugu.

Savonlinna, kus elab üle 36 000 inimese, on Eesti mõistes päris pirakas linn, aga Soomes ta sellisena ei mõju. Mis veelgi põnevam, linn laiub COMPASS 1 NR 5, 2014

sihtkoht

3598 ruutkilomeetril, millest 1358 ruutkilomeetrit katab vesi.

Savonlinna piirkond on õigustatult saanud maine kohana, kus elu on ilus – siin on pikk ajalugu ning kultuur ja kunst on kõrgeimal tasemel, äri on hea ajada ning elukeskkond on puhas ja turvaline. See on atraktiivne koht nii elamiseks, puhkamiseks kui ka õppimiseks – siin asub IdaSoome ülikooli linnak. Ülikoolis omandatakse peamiselt õpetaja elukutset.

Suvisel ajal on linna keskväljakul turg, kus kohalikud tootjad pakuvad oma toodangut.

mil sündmust austas president Urho Kekkonen ja festivalilt tehti ka teleülekanne.

Aastatega on üritusest kasvanud rahvusvaheline kuu aega kestev festival, mis tänavu toimub 4. juulist kuni 2. augustini. Viimastel aastatel on seda külastanud ligi 60 000 huvilist, kellest kümnendik on tulnud kohale välismaalt. Savonlinna ooperifestival pakub publikule äärmiselt kõrgetasemelisi ooperietendusi ja kontserte ainulaadse keskaegse kivikindluse miljöös.

Savonlinna puhul ei saa üle ega ümber Olavinlinna kindlusest ja seal peetavatest ooperipäevadest

Rannad Savonlinnas on nii suuremaid kui väiksemaid avalikke randu. Suuremad on need, kus käib päevas üle saja inimese. Sellised on Karkulahti, Koulukatu ja Heikinpohja. Randade eest hoolitsetakse regulaarselt, siin on riietuskabiinid ja prügikastid, Koulukatu ja Heikinpohja randades ka tualetid. Väiksemaid avalikke randu koristatakse kord nädalas.

Savonlinna veega harjunud elanikele on ehitatud ka ujula, kus on kuue rajaga bassein (suurusega 12,5 x 25 m), lastebassein (5 x 10 m), mullivann, 3,5 meetri kõrgusel asuv vettehüppelaud ja 37 meetri pikkune liumägi. Ujula kõrval on kaks tenniseväljakut ja rand.

Ooperipäevad Savonlinna puhul ei saa üle ega ümber Olavinlinna kindlusest ja seal peetavatest ooperipäevadest, millest on kujunenud rahvusvaheliselt kõige tuntum Soome kultuurisündmus ja juhtiv turistide meelitaja meie põhjanaabrite juurde.

Savonlinna ooperipäevade sünd on otseselt seotud Soome iseseisvumisega 20. sajandi alguses. Nimelt korraldati kindluses 1907. aastal poliitiline kohtumine, kus osales ka maailmakuulus soome sopran Aino Ackté. Ta mõistis kohe, et kindlus on suurepärane koht ooperi esitamiseks.

Esimene festival sai teoks 1912. aastal. Festivali plaanid lõi sassi suur sõdade periood ning alles 1960. aastate alguses tehti plaane ooperifestivali taaskorraldamiseks. Plaan sai teoks 1967. aastal, NR 5, 2014 1 COMPASS

OOPERIRAHVAS: Kuigi Kuressaare kindlus on suvel ooperihuvilisi soomlasi täis, jagub neid ka Olavinlinna müstiliste müüride vahele.

Ooperipäevade raames on ette kantud maailma kuulsamaid teoseid ja esinejaid on käinud maailma tuntumatelt ooperilavadelt. Võib vaid arvata, kui palju on siin aastatega käinud erinevaid esinejaid ja kuivõrd paljud on siin ooperielamusi kogenud.

Tänavuste ooperipäevade eelarve on 8,3 miljonit eurot, millest 80 protsenti teenitakse tagasi piletimüügist ja 20 protsenti tuleb toetusena Soome riigilt ning Savonlinna linnaeelarvest.

Edasi Aga lähme edasi. Savonlinnast põhja poole liikudes võib valida kahe tee vahel – kas kihutada tagasi kiirteele või sõita mööda väiksemaid külateid, mis meenutavad ka meie Eesti metsavaheteid.

Liiklus pole siin väga tihe ja kilomeetrite viisi ei pruugi kaasautosid kohata. Kiirtee suunas sõitjatele jääb linnast 23 kilomeetri kaugusele Kerimäki kirik, mis on maailma suurim puukirik. Siin esitatakse sel suvel ooperipäevade raames Mozarti „Reekviemi“. Kirikus on 3000 istekohta, koos seisjatega mahub siia kuni 5000 inimest.

Meie aga keerame väiksematele metsavaheteedele.

29

sihtkoht

Julgustav

Joensuu Oleme jõudnud Joensuusse, 529 kilomeetri kaugusele kodust, ja sees on julge tunne – reis on siiani kulgenud suurepäraselt ja miks see ei peaks nii ka jätkuma.

L

äbisime korralikke külateid, aga ka vägagi vesiseid piirkondi ning sõita tuli päris tihedate metsamassiivide vahel. Meie eesmärk oli jõuda õhtuks Saimaa põhjapoolseimasse linna Joensuusse, mis asub Saimaa südamest Savonlinnast 133 kilomeetri kaugusel. Ligi 75 000 elanikuga Joensuud peetakse Põhja-Karjala pealinnaks.

Karjala on põnev piirkond väga eripärase maastikuga. Leiab nii kaljuseid kõrgendikke ja mägesid kui ka madalaid soid, jõgesid oma liivaste randadega ning palju saari. Siin on lisaks Saimaale tohutult järvesid ning kaks kolmandikku maastikust on kaetud metsaga. Peaks sügisel siia tagasi seenele tulema.

Koli rahvuspargis on tore matkata ja puhata.

30

TEKST: TIIT EFERT FOTOD: JOENSUU LINN, SHUTTERSTOCK

Karjalaste jaoks on mets midagi palju enamat kui lihtsalt elatusallikas. Siinne rahvas on alati uskunud metsa- ja vetejõududesse, millega inimene pidi elama harmoonias.

Loodus on tõeliselt rikkalik ja pakub tohutuid elamusi nö metsikult matkajaile. Samas on rajatud ka tähistatud matkaradasid, kust leiab ka telkimisvõimalusi ja kämpinguid.

Joensuust põhja poole jääb Koli rahvuspark, mis oma suurepäraste vaadetega tõmbab ligi rohkem turiste kui ükski teine rahvuspark Soomes.

On imeline tunne seista kõrgel kaljunukil ja vaadata alla Pielineni järvele. Seda vaadet, mis on inspireerinud mitmeid soome kuulsaid heliloojaid ja kunstnikke, peab ise kogema. Talvisel ajal töötab 30 ruutkilomeetri suuruse rahvuspargi territooriumil kaks suusakuurorti.

Kohalik köök Soomlase söögilauda ja maitse-eelistusi on mõjutanud siinne ajalugu ning piirkonnas valitsenud võim ja usk. Karjala toidutraditsioone on mõjutanud vene õigeusk – siinkandis on isegi leib erinev. Karjala köök on unikaalne kombinatsioon lääne köögist, millel on mõjutused Vene köögist ning ortodoksi traditsioonidest. Mitmekesisus, rikkus ja nüanss on kolm võtmesõna ning toiduvalmistamine baseerub kohalikul toorainel, nagu kala ja metsloomaliha, marjad ja seened.

Karjala restoranides, mis kannavad Karelia à la Carte märki, on garanteeritud autentne Karjala toit. Karelia à la Carte on Põhja-Karjala võrgusCOMPASS 1 NR 5, 2014

sihtkoht Joensuu vaatamisväärsused

Joensuu raekoda, mis valmis 1914. aastal, on sellest ajast alates olnud oluline osa linna panoraamist.

Tänapäevalgi töötab hoones linnavalitsus, aga siin tegutseb ka Joensuu linnateater ja uksed on avanud Teatri restoran.

tik, kuhu kuulub üle 80 ettevõtte (restoranid, turismi-, toiduainete- ning käsitööettevõtted). Karelia à la Carte laualt võib leida hautatud metssealiha, siiga ja teisi järvekalasid, lamba- ja Karjala pajaroogasid, shiitake- ja metsaseeni ning rukkileiba, mida on maitsestatud näiteks erinevate meede, sinepite, marjamahlade, mooside, marjapulbrite ja kasemahlaga. Hämmastavalt maitsvad on traditsioonilised pirukad – sultsinad, olandjad, kukkosed, sulhaspiirakad ja vatruškad.

Karjalas kohapeal olles ei saa üle ega ümber ka Karjala pirukatest. Juuni algusest kuni augusti esimese nädala lõpuni korraldab Joensuu turuväljaku ääres asuv Martta Café lastele kokanduskursuseid, kus jagatakse Karjala piruka tegemise nippe. Koolitused toimuvad teisipäeviti ja neljapäeviti (juulis ka kolmapäeviti) kell 13–14.

Ajalugu Oleme küll vaikselt ja järjepidevalt Venemaa piirist kaugenenud, kuid suurriigi mõju pole kuhugi kadunud. Joensuu asutas 1948. aastal Vene tsaar Nikolai I. 19. sajandil oli Joensuu tööstus- ja kaubanduslinn ning kui 1860. aastal anti linnale eriõigused, hakkasid arenema ka kohalikud saekaatrid. Ehitati Saimaa kanal, mis hõlbustas kaubavahetust Joensuu, Peterburi ja Kesk-Euroopa vahel. 19. sajandi lõpus oli Joensuu üks suurimaid Soome sadamalinnu.

Tänapäeval on Joensuu ka ülikoolilinn, kus üle 15 000 üliõpilase õpib Joensuu ülikoolis ja 4000 Põhja-Karjala polütehnikumis NR 5, 2014 1 COMPASS

Joensuus võib külastada ka varjendite muuseumi, mis on osa Salpalinja kaitseliinist, mille ehitamist alustati kohe pärast talvesõda 1940. aasta kevadel. Salpalinja oli mõeldud kaitsma tervet Soome idapiiri ning plaanide kohaselt pidi selle pikkuseks tulema 1200 kilomeetrit. Salpalinja on ülekaalukalt kõige kallim ehitusprojekt, mis Soomes on kavandatud, aga mis ei leidnud kunagi rakendust.

Linnas saab ka head muusikat nautida. Kõigile muusikahuvilistele pakub elamusi Joensuu linnaorkester, nooremate jaoks on kohustuslik festival Ilosaarirock, mis toimub sel aastal 11.–13. juulini.

Lisaks rohkel arvul esinejatele on tänavu peaesinejaks Alice In Chains Ameerika Ühendriikidest.

Kultuuri- ja ajaloohuvilised võiksid külastada Joensuu kunstimuuseumi, mis asub Kirkkokatul. See on tõeline aardelaegas oma püsikollektsiooni ja vahelduvate näitustega.

Turuväljaku kõrval asuv Carelicum on kultuuri-, muuseumi- ja turismikeskus, kust leiate PõhjaKarjala muuseumi väljapaneku ja turismiinfopunkti. Siin on ka Laste tänav – tõeline muinasjutulinn, kus saab mängida ja perega aega veeta.

Laste tänaval on puidust majakesed, turuplatsid ja sadamad ning siin leiab palju tegevust.

Lisaks asub Joensuus päris kena botaanikaaed koos troopiliste liblikate aiaga. Botaanikaaia kollektsioonis on üle 700 erineva liigi taimi ning kasvuhoonetes on esindatud neli makrokliimat: troopika, suvine subtroopika, talvine sademeterikas subtroopika ja kõrb. Botaanikaaia väliaias on kollektsioonid söödavatest, mürgistest ja ravimtaimedest ning ka vürtsi- ja ilutaimedest.

Kes ei soovi Saimaa järves ujuda, võib minna Vesikko ujulasse, kus on erinevad basseinid, liumäed, saunad, jõusaal ja kohvik.

Juuni algusest kuni augusti keskpaigani liigub linnas hommikul kella kümnest kuni kella neljani pealelõunal tänavarong, mille pilet maksab täiskasvanutele 4 eurot ja kuni 12-aastastele lastele 2 eurot.

Rong ei liigu kahjuks vihmase ilmaga.

31

sihtkoht

Vahepeatus

Valamo ja V

Pool reisist on läbi saanud ja me võtame suuna Mikkeli poole ehk siis tegelikult kodu poole, sest reisi kaugeim punkt jääb seljataha ja kilomeetrid kodu suunas hakkavad taas vähenema.

TEKST: TIIT EFERT FOTOD: TIIT EFERT, VISITFINLAND

E

sialgu liigume päris kiiresti, sest oleme jälle kiirteel. Kuid meie eesmärk pole autoga mööda kiirteid kihutada, vaid uusi ja huvitavaid paiku avastada. Seetõttu keerame 53. kilomeetril pärast Joensuud Vallantielt maha Valamontiele, et külastada ühte huvitavat paika.

Uus ja vana

AEG ELU ÜLE JÄRELE MÕELDA: Uus-Valamo klooster on sobiv paik iseenda sisse vaatamiseks ja mõtete kogumiseks.

32

Kümnekonna minuti pärast jõuame Uus-Valamo kloostri juurde, mis on ainuke õigeusu mungaklooster Soomes. Valamo on teatavasti 25 ruutkilomeetri suuruse peasaarega 50 saarest koosnev saarestik Laadoga põhjaosas, mis on kuulus selle poolest, et mitmel Venemaa prominendil, kaasa arvatud president Vladimir Putinil, on seal suvila.

Enne II maailmasõda aga kuulusid saared Soomele. 10. sajandil rajati saarestiku suurimale saarele samanimeline õigeusu klooster. Vahetult pärast talvesõja puhkemist 1939. aastal okupeerisid saarestiku ja sealhulgas kloostri Nõukogude Liidu sõdurid. Kloostris elanud 190 munka evakueeriti Soome sisemaale ja nii nad jõudsidki siia

Heinävesile ja rajasid uue kloostri. Kohavalik oli seotud ka jumaliku ilmutusega, aga las see olla.

Mis puudutab vana kloostrit, siis pärast Nõukogude Liidu lagunemist tegutseb saarel oma algses kohas uuesti mungaklooster ning nüüd on sinna rajatud ka nunnaklooster.

Uus-Valamo kloostrikompleks sisaldab palju huvipakkuvat, seda ümbritseb rahu ja kaunis loodus. Külalisi oodatakse kloostrisse aastaringselt.

Kõigil on lubatud tutvuda kloostriga ja ümberkaudse loodusega ning osaleda jumalateenistustel. Siin võib viibida hetke või veeta aega ka pikemalt. Turism ongi peamine sissetulekuallikas – igal aastal külastab kloostrit üle 160 000 turisti ning 2012. aastal sai klooster parima kodumaise turismiatraktsiooni tiitli.

Kloostris asuvas restoranis saab einestada ning kingipoest osta endale kaasa mälestusesemeid.

Kel huvi, võib kaasa osta ka mõne kloostris valmistatud veini, valikust leiab nii dessert-, punase, valge kui ka vahuveini ning likööri. Vein ja kloostrielu on teadupärast alati kokku sobinud.

Kloostris valitsev rahu ja vaikus on tõeliselt mõnus vaheldus igapäevasele närvilisele elule.

Soome avastamine jätkub Suundunud tagasi kiirteele, jätkame sõitu Mikkeli poole ja leiame end ühtäkki linnast, kus meid võtab vastu võimas tööstuskompleks. Oleme jõudnud Varkausi, kus asub suur paberivabrik Stora Enso.

COMPASS 1 NR 5, 2014

sihtkoht

Varkaus Kuna antud linn on üks viimaseid kokkupuuteid Saimaa järvega, siis tundub see piisavalt põnev, et teha väike vahepeatus. Kindlasti väärib koht ka põhjalikumat tutvumist, ent meie peatusime siin päeva ja sõitsime õhtul edasi. Seetõttu ei oska me teile ka jagada soovitusi Varkausi ööbimiskohtade ja restoranide osas.

Varkaus on tegelikult 23 000 elanikuga väike linn, mis asub järvistu keskel. Linna süda asub saarel, sildadega ühendatud elukeskkond on kompaktne ja kõik on ühe väikese jalutuskäigu kaugusel.

Kohalikud on uhked oma tööstuste ja vabrikute üle. Lisaks puidu- ja paberitööstusele avati hiljuti biodiislitehas ning liitiumakude vabrik. Peale rasketööstuse on linnas ka tuurakalafarm ning Varkausi nimetatakse ka kaaviaripealinnaks.

Loodus oma veekogudega on siin lummav. Suvel saab nii ujuda kui ka paadiga sõita, samuti võib püüda kala või käia järvel kruiisitamas. Elektrilaevaga, mille nimi on Lady of the Lake, korraldatakse ökokruiise.

Veetorni tipus on Satenkaari vaateplatvorm, kust saab kaunist linna ja selle ümbrust imetleda.

Linnas on mitmeid kirikuid, muuseume ja kultuuriasutusi, millest populaarseim on mehaanilise muusika muuseum. Vahvaid eksponaate, millest vanimad ulatuvad üle-eelNR 5, 2014 1 COMPASS

MITMEKÜLGNE LINN: Lisaks raskele tööstusele asub linnas ka mehaanilise muusika muuseum ja tuurakalakasvandus, mille tõttu kutsutakse Varkausi ka kaaviaripealinnaks.

mise sajandi keskpaika, leidub maja kahel korrusel hulgi. Ruumid on kujundatud vastavalt ajastule, kust muusikariistad on pärit. Enamik eksponaate on muuseumitöötajate endi restaureeritud – see tegevus jätkub järjepidevalt ja seega kollektsioon kasvab pidevalt.

Külastusele annab lisaväärtuse humoorikas giid ning ainulaadne muuseum on märgitud kui esikümnesse kuuluv sihtkoht Soomes.

Seega, Varkausi tasub tulla.

33

sihtkoht

Mõnus

Mikkeli

K

Järgmine ja viimane sihtkoht meie reisil ümber Saimaa järve on Mikkeli linn. Tunne on juba päris kodune, kaarti vaadates ei tundugi meile linn enam nii kaugel põhjas asuvat ja Helsingisse on vaid 230 kilomeetrit.

ui veel kilomeetritest rääkida, siis Varkausist Mikkelisse on ligi 90 kilomeetrit ja selle maa läbimine võtab aega natuke üle tunni.

MARSSAL: Carl Gustaf Emil Mannerheim pidas erinevate sõdade vältel Mikkelit oma kodukantsiks, kus ta juhtis edukalt Soome kaitsmist.

TEKST: TIIT EFERT FOTOD: TIIT EFERT, SHUTTERSTOCK

34

Pisike linn

Linna jõudes tuleb jällegi ületada sild. Saimaa siia enam ei ulatu, järve lähim kallas jääb poole kilomeetri kaugusele. Linna ümber ja linnas sees on aga mitmeid järvi – idaosas asuvad järved kuuluvad Vuoksi jõe vesikonda, idaosa ise aga ulatub Puula järveni, mis kuulub sellesama Kymijoki vesikonda, millega me puutusime kokku reisi esimesel päeval Kotkat külastades (seal suubub jõgi Soome lahte).

Mikkelis elab kokku ligi 55 000 inimest, mis pole tegelikult üldse väike number. Tõsi küll, linna keskuses elab 34 000 inimest, aga ka see pole Eesti mõistes just asula. Ometigi tundub linn kompaktne ja kõik on väikese jalutuskäigu kaugusel. Linna servas asuvasse kaubanduskeskusesse tuleb siiski minna autoga.

Mikkelis on ka lennujaam siseriiklike lendude

teenindamiseks, raudteejaam ja maailmatasemel kontserdimaja, mis ehitati 1988. aastal linna 150. sünnipäevaks. Kontserdimaja on koduks Mikkeli linnaorkestrile ja ka Mikkeli rahvusvahelise muusikafestivali pealava. Festival meelitab igal aastal muusikuid ja pealtvaatajaid kogu Euroopast.

Linna suurim tööandja on rakenduskõrgkool, kus töötab üle tuhande inimese.

Kena ülevaate linnast saab Naisvuori mäelt, kus asub vaatetorn. Torn ehitati sõja ajal vaatlustorniks ning siis asus tornis ka sõjaväe raadiosidesaatja.

Linn täis sõjaajalugu Kuigi Mikkeli piirkonda on ürikutes mainitud juba 14. sajandil, sai linn oma praeguse nime peaingel Miikaeli järgi alles 16. sajandi alguses.

Soome verises kodusõjas, kus aastatel 1917– 1918 hukkus ligikaudu 37 000 inimest, oli Mikkeli selgelt valgete linn. Mikkeli oli tol ajal põllumajanduspiirkond ja valgete poolel. Piirkonnas asunud Vene garnison pooldas punaseid. Mäntyharju rongijaama juures, mis asub umbes 20 kilomeetrit linnast lõunas, peeti maha lahing ja valCOMPASS 1 NR 5, 2014

sihtkoht

ged kaitsesid linna edukalt. Kuovolast tulnud punaste jõud tõrjuti tagasi. See oli keeruline periood Soome ajaloos – oma riiki veel polnud ja Soome ala oleks võinud minna Nõukogude Venemaa võimu alla.

Aga läks teisiti ja Soomel õnnestus luua Euroopa riikide eeskujul demokraatlik riik ning lükata käima areng, mida ei suutnud väärata ka Stalini II maailmasõja aegsed katsed Soomet vallutada. Kui Soome linnades ringi jalutada, siis on tunda, et soomlased on oma riigiga rahul. Linnad on puhtad ja hooldatud, inimesed rõõmsad.

Valgete ülemjuhataja Carl Gustaf Emil Mannerheim, olles talvesõja ajal Soome kaitsejõudude juhataja, valis Mikkeli oma peastaabi asukohaks.

Peastaap jäi siia ka jätkusõjaks ja asus kohalikus

Siin on puhkamiseks kõik vajalik olemas – kaunis loodus, veekogud ja vajalikud linnateenused. algkoolis, mis tänapäeval kannab Päämajakoulu ehk Peastaabi kooli nime. Nagu te arvata võite, asub kooli ruumides muuseum, kus saab ajalooga täpsemalt tutvuda.

Tänu peastaabile langes Mikkeli tugeva pommitamise alla. Linnas ei olnud ühtegi kõrghoonet ja kahjustused parandati kiiresti, kuid arhitektuuriliselt pole sõjaeelsest linnast midagi säilinud. Mikkeli kuulsusrikas minevik kajastub ka linna vapil, millel on kaks marssalikeppi, ja linna on tunnustatud Soome Vabadusristi ordeniga.

NR 5, 2014 1 COMPASS

MARSRUUT: punasega on joonistatud ring, mis sai autoga läbitud. Paremal alumisel pildi on koolihoone, kus Mannerheim tegutses.

Suvilate piirkond Kõik sõjaaegsed kannatused on ammu unustatud ning rõõmsameelne Mikkeli on äärmiselt populaarne puhkepaik Soomes. Siin on puhkamiseks kõik vajalik olemas – kaunis loodus, veekogud ja vajalikud linnateenused –, samas on tegu küllaltki üksildase kohaga, kus saab ennast muudest asjadest välja lülitada. Ja see teebki Mikkeli mõnusaks.

Kõik teenused, millega oleme ümber Saimaa sõites kokku puutunud, on igas sihtpunktis olnud enam-vähem samad. Kui on veekogu, siis on ka rand ning võimalus endale ööpäevaks, nädalavahetuseks või ka pikemaks perioodiks suvila rentida, saab kalale minna ja paadiga sõita või Saimaal kruiisitada.

Meie oleme edukalt Saimaale tiiru peale teinud. Õhtuks tuleb jõuda Tallinnasse väljuvale laevale. Auto spidomeeter näitab, et kokku sai läbitud korralikult üle tuhande kilomeetri.

35

ööbimissoovitus

Scandic Patria Hotell Patria asub kesklinnas – vaid 400 m kaugusel 17. sajandist pärinevast Lappeenranta kindlusest ning sadamast.

Hotellis on 133 tuba mittesuitsetajatele. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Lisatasu eest on hotelli lubatud kaasa võtta lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga.

Hotellist on kesklinna 0,2 km, Lappeenranta lennujaama 2,5 km ning rongijaama 2 km.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, föön, triikimislaud ja triikraud, seif, minibaar, osadel tubadel on olemas rõdud.

Restoranid, baarid: restoran, baar.

Lastele: mängutuba, saabumisel kingitus, restoranis lastemenüü ja lastetoolid.

Teenused: tasuline parkimine, traadita internet, saun, mullivann, jõusaal, konverentsiruumid, keemiline puhastus, seif, jalgratta- ja käimiskeppide rent, toateenindus, pagasihoid, kauplus. www.scandichotels.com Kauppakatu 21, 53100 Lappeenranta

Cumulus Lappeenranta Hotell Cumulus asub kesklinnas peatänava ligiduses.

Lappeenranta linna nimetatakse Saimaa pärliks ja linn on eriti populaarne peatuspaik suvisel perioodil.

Lappeenrantast on väga mugav teha päevakruiise Saimaale või kaubareise Viiburisse.

Hotellis on 95 tuba, millest 67 on mittesuitsetajatele.

Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Lisatasu eest on hotelli lubatud kaasa võtta lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga. Hotellist on kesklinna 0 km, Lappeenranta lennujaama 3 km ning sadamasse 1 km.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, tasuline filmikanal, föön, osades tubades on minibaar, padjamenüü.

Restoranid, baarid: restoran, baar.

Teenused: tasuline parkimine, 30 tasuta parkimiskohta katuseparklas hotelli külalistele (vajalik parkimisloa saamine hotelli vastuvõtulauast), traadita internet, saun, piljard, sisebassein, konverentsiruumid, pesumaja, keemiline puhastus, triikimisteenus, seif, toateenindus, pagasihoid. www.cumulus.fi Valtakatu 31, 53100 Lappeenranta

36

COMPASS 1 NR 5, 2014

restoranisoovitus

Linnoituksen Krouvi Rahuliku atmosfääriga restoran, kus kogu pere saab nautida klassikalise muusika saatel kohalikust toorainest inspireeritud à la carte menüüd. Restoranis pakutavad veinid on valitud enamasti väiketootjatelt. Tooraine pärineb ligidal asuvatest järvedest ja metsadest, näiteks marjad ja metsaseened korjab tädi Oili, rääbised püüab Saimaa järvedest kalur Häkkinen.

Restoranis on lisaks ka näitus, kus eksponeeritakse nii kodu- kui välismaiste kunstnike töid.

Restoran on avatud: 1. mai–19. juuni: K–N kl 15–20, R–L kl 14–21, P suletud.

20.–22. juuni: suletud.

23. juuni–11. august: E–N kl 12–21, R–L kl 12–22, P suletud.

12. august–1. september: T–N kl 14–20, R–L kl 14–21, P suletud. www.linnoituksenkrouvi.fi Vesiportinkuja 5, Lappeenrannan linnoitus

Wolkoffi restoran & veinikelder Restoran Wolkoff pakub innovaatilist Euroopa stiilis toitu. Idülliline pererestoran on eksisteerinud Wolkoffi majamuuseumi kõrval juba alates 1998. aastast. Üle 160 aasta vanune restoranihoone on üks vanimaid Lappeenrantas. Restoranis panustatakse palju toidu kvaliteeti ja välimusse ning teenindusse. Valikus on üle 60 kvaliteetveini.

Veinikelder asub Wolkoffi restorani hoovis ja keskendub muuhulgas Euroopa väiketootjate veinitoodangu tutvustamisele. Kvaliteetse joogipoolise kõrvale pakutakse erinevaid snäkke. Samuti on asjahuvilistel toidu ja joogi kõrvale võimalus lugeda erialast kirjandust.

Restoran on avatud: E–R kl 11–23, L 16.30–23, P suletud.

Köök on avatud kuni kella kümneni õhtul.

Lõunapakkumised kl 11–14.

Veinikelder on avatud: T–N kl 17–22, R–L kl 17–01, P–E suletud. www.wolkoff.fi Kauppakatu 26, 53100 Lappeenranta

NR 5, 2014 1 COMPASS

37

ööbimissoovitus

Best Western Spahotel Casino Hotell Best Western Spahotel Casino asub väikesel Saimaa järve laiul Savonlinna keskuses. Jalutuskäigu kaugusel on linna turuplats ning keskaegne Olavinlinna loss. Hotellis on 81 tuba mittesuitsetajatele, olemas on ka toad erivajadustega inimestele. Hotelli on lubatud kaasa võtta lisatasu eest lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga. Hotellist on kesklinna 0 km, lennujaama 15 km, raudteejaama 0,1 km, bussijaama 1 km ning sadamasse 50 m.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, tasulised kanalid, minibaar, föön, kohvi ja tee valmistamise vahendid, hommikumantlid, rõdu.

Restoranid, baarid: restoran, baar, suveterrass.

Lastele: mängutuba, restoranis lastemenüü.

Teenused: tasuta parkimine, traadita internet, spaa, saunad, bassein, jõusaal, konverentsiruum, pesupesemisteenus, seif, toateenindus, piljard, jalgrattalaenutus, pagasihoid. www.spahotelcasino.fi Kylpylaitoksentie 7, 57130 Savonlinnaa

Original Sokos Hotel Seurahuone Original Sokos Hotel asub Savonlinna kesklinnas turuväljaku ja sadama vahetus läheduses. Keskajast pärit Olavinlinna on hotellist vaid mõnesaja meetri kaugusel.

Hotellis on 84 tuba mittesuitsetajatele, olemas on ka toad erivajadustega inimestele. Hotelli on lubatud kaasa võtta lisatasu eest lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga.

Hotellist on kesklinna 0 km, lennujaama 15 km, raudteejaama 0,1 km, bussijaama 1 km ning sadamasse 50 m.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, tasulised kanalid, minibaar, föön, triikraud, triikimislaud.

Restoranid, baarid: 3 restorani, baar, katuseterrass suvel, ööklubi.

Teenused: tasuline parkimine, traadita internet, 3 sauna, konverentsiruum, pesupesemisteenus, seif, toateenindus, pagasihoid. www.sokoshotels.fi Kauppatori 4–6, 57130 Savonlinna

38

COMPASS 1 NR 5, 2014

restoranisoovitus

Waahto Waahto on meeldiv restoran Savonlinna keskuses Saimaa järve ääres. Restorani ümbritsevat maastikku saab nautida aastaringselt, sest soojendusega terrass on avatud isegi talvel.

Toidud on valmistatud kohalikust värskest toorainest.

Lisaks korraldatakse restoranis erinevaid teemanädalaid ja pakkumises on ka degustatsioonimenüü ning Waahto ja Saimaa erimenüüd. Kuna Waahtos on ka lastemenüü, siis sobib restoran ideaalselt perekülastuseks.

Restoran on avatud: E–N kl 11–22, R kl 11–23, L kl 12–23, P kl 12–22.

Lõunapakkumised: E–R kl 11–14.30. www.ravintolawaahto.fi Satamapuistonkatu 5, 57100 Savonlinna

Huvila Õlletehase 11 aasta vanune restoran Huvila asub Saimaa järve kaldal pargis – 1912. aastal ehitatud vaimuhaigla ruumides. Huvila köögimenüü alustala on kohalik tooraine ning ümberringi asuvatest järvedest püütud kala. Märksõnadeks on kvaliteet ja värskus.

Toidu kõrvale pakutakse hoolega valitud ja restorani enda poolt maale toodud veine ning kohapeal valmistatud kuute erinevat sorti õlut ja kuiva õunasiidrit, mida saab mekkida vaid Huvila restoranis.

Restorani teisel korrusel paiknevad 2 kaheinimesetuba, pakutakse B&B majutust. www.panimoravintolahuvila.fi Puistokatu 4, 57100 Savonlinna

NR 5, 2014 1 COMPASS

39

ööbimissoovitus

Cumulus Joensuu Hotell Cumulus Joensuu avas külastajatele oma uksed Joensuu kesklinnas 2009. aastal.

Hotellis on 80 tuba mittesuitsetajatele. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Lisatasu eest on hotelli lubatud kaasa võtta lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga.

Hotellist on kesklinna 0 km, lennujaama 9 km, raudteejaama 800 m, bussijaama 1 km ning sadamasse 500 m.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, tasuline filmikanal, föön, minibaar, padjamenüü, kohvi ja tee valmistamise vahendid.

Restoranid, baarid: restoran, baar.

Teenused: tasuline parkimine, tasuta parkimiskohad hotelli külalistele hoovis (vajalik parkimisloa saamine hotelli vastuvõtulauast), traadita internet, 2 sauna, konverentsiruum, pesupesemisteenus, seif, toateenindus, pagasihoid. www.cumulus.fi Kirkkokatu 20, 80100 Joensuu

Sokos Hotel Kimmel Sokos Hotel Kimmel on kõrgetasemeline hotell Pielisjoki jõe kaldal asuvas kaunis Sirkkala pargis. Hotelli restoranid pakuvad mitmekülgset valikut ning hotellis on ka 11 hiljuti renoveeritud moodsat ja valgusküllast konverentsiruumi.

Hotellis on 230 tuba. Olemas on toad mittesuitsetajatele ja erivajadustega inimestele. Lisatasu eest on hotelli lubatud kaasa võtta lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga.

Hotellist on kesklinna 1 km, lennujaama 11 km, raudteejaama 0,2 km, bussijaama 0,2 km ning sadamasse 0,5 km.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, minibaar, föön, triikraud, triikimislaud.

Restoranid, baarid: restoran, baar.

Lastele: mängutuba, restoranis lastemenüü.

Teenused: parkimismaja, traadita internet, saun, bassein, jõusaal, konverentsiruum, pesupesemisteenus, seif, toateenindus, pagasihoid. www.sokoshotels.fi Itäranta 1, 80100 Joensuu

40

COMPASS 1 NR 5, 2014

restoranisoovitus

Kielo Restoran Kielo ootab kõiki nautima unustamatuid restoranielamusi. Toiduvalmistamisel kasutatakse kõrgekvaliteedilist toorainet ning roogasid valmistatakse tõelise kirega. Menüü on inspireeritud Karjala loodusest ja traditsioonidest. Restoranis on 42 istekohta, suvel on avatud 30 kohaga päikeseline terrass.

Hinnad jäävad vahemikku 9–30 eurot ning proovida saab ka kahte erinevat degustatsioonimenüüd.

Restoran on avatud: E–R 16–22, L 12–22. www.ravintolakielo.fi Suvantokatu 12, 80100 Joensuu

Teatteriravintola Restoran Teatteriravintola asub unikaalses paigas kesklinnas – raekojahoones, mille projekteeris Eliel Saarinen ja mis valmis 1914. aastal. Pakutakse suurepärast toitu ning kvaliteetset teenindust.

Toiduvalmistamisel kasutatakse Põhja-Karjalast pärit toorainet. Restoranis on suur saal 80 külastajale, 3 väiksemat privaatsemat söögisaali, kohvibaar, klaasterrass ning väliterrass.

Restoran on avatud: E–T 10.30–(22), K–N 10.30–(23), R 10.30–(24), L 11.30–(24), P suletud. teatteriravintola.fi Rantakatu 20, 80100 Joensuu

NR 5, 2014 1 COMPASS

41

ööbimissoovitus

Cumulus Mikkeli Hotell Cumulus Mikkeli asub kesklinnas suurima kaubanduskeskuse Akseli kõrval. Mitmed kauplused, kohvikud ja restoranid asuvad hotelli lähiümbruses.

Soome jalaväemuuseum on 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Hotellis on 136 tuba , millest 134 on mittesuitsetajatele. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Hotelli on lubatud kaasa võtta lisatasu eest lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga. Hotellist on kesklinna 0 km, lennujaama 3 km, raudteejaama 500 m, bussijaama 500 m ning sadamasse 500 m.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, tasuline filmikanal, föön, minibaar, seif, padjamenüü.

Restoranid, baarid: restoran, baar, terrass.

Lastele: mängutuba.

Teenused: tasuline parkimine, tasuta parkimiskohad katuseparklas hotelli külalistele (vajalik parkimisloa saamine hotelli vastuvõtulauast), traadita internet, 2 sauna, bassein, lauatennis, jõusaal, konverentsiruumid, triikimisteenus, keemiline puhastus, pesupesemisteenus, seif, toateenindus, pagasihoid. www.cumulus.fi Mikonkatu 9, 50100 Mikkeli

Original Sokos Hotel Vaakuna Mikkeli Original Sokos Hotel Vaakuna asub Mikkeli südalinnas – keset linnamelu, vaid 600 meetri kaugusel Mikkeli katedraalist. Hotellis on 176 tuba. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Hotelli on lubatud kaasa võtta lisatasu eest lemmikloomi, esitades vastava päringu koos broneeringuga. Hotellist on kesklinna 0 km, lennujaama 5 km, raudteejaama 300 m, bussijaama 300 m ning sadamasse 700 m.

Standardtubades on dušš/vann, WC, telefon, raadio, TV, tasuline filmikanal, föön, minibaar, seif, triikraud, triikimislaud, osades tubades hommikumantlid ning kohvi ja tee valmistamise vahendid.

Restoranid, baarid: 2 restorani, baar.

Lastele: mänguväljak.

Teenused: tasuline parkimine parkimismajas ning tasuta parkimiskohad katuseparklas, traadita internet, saun, mullivann, massaažiteenus, ilusalong, jõusaal, konverentsiruumid, jalgrattalaenutus, pesupesemisteenus, seif, toateenindus, pagasihoid. www.sokoshotels.fi Porrassalmenkatu 9, 50100 Mikkeli

42

COMPASS 1 NR 5, 2014

restoranisoovitus

Gastropub Eino Legend räägib, et Lõuna-Savomaal, kesk rohetavaid metsi ning selgeid kalarikkaid järvi, elas kord mees nimega Eino. Suur loodusearmastaja Eino elas omaette, suurtest rahvahulkadest eemal. Samal ajal ringlesid põhja pool jutud Savomaa mehest, kes kostitas kõiki sinnakanti sattunud reisijaid maitsvate hõrgutistega.

Mikkeli kesklinnas asuv Eino pubi pakub ajaloolises keskkonnas Skandinaavia-pärast menüüd. Pubi peamised võlud on pingevaba õhkkond ning suurepärane toit ja jook. Eino köögist leiab maitsvaid suppe, kergeid kala- ja kanaroogi ning unustatud ei ole ka pubile sobivaid snäkke.

Pubi teisel korrusel asub baar Vintti.

Restoran on avatud: E–N kl 11–22 (köök suletakse kl 21.30), R–L kl 11–24 (köök suletakse kl 23), P kl 12–21 (köök suletakse kl 20.30) www.kattaasavon.fi/ravintolat/ gastropub-eino-mikkeli Hallituskatu 3, 50100 Mikkeli

Kekkola mõisa restoran Kekkola mõisa restoran on tuntud hea toidu poolest.

Kekkola köögis valmivad nii gurmeeõhtusöögid kui ka traditsioonilised kodusemad road kohalikust toorainest. Kogu söögipoolis valmistatakse ise, ilma igasuguste lisa- ja säilitusaineteta. Restorani eestvedajad on tõelised kohaliku toidu patroonid. Kõik koostisained tulevad Lõuna-Savomaalt, marjad ja seened korjatakse ise ning leivad ja küpsetised küpsetatakse naaberaladelt ostetud jahust. www.kekkolankartano.fi Vanhamäentie 36, 50600 Mikkeli

NR 5, 2014 1 COMPASS

43

tervis

Tõhus reisiapteek Talv on jäänud seljataha ja kindlasti mõlguvad enamusel meist juba mõttes saabuvad kevad-suvised puhkused. Kuidas tagada, et väljateenitud puhkust saaks nautida täiel rinnal?

V TEKST: TRIINU ENTSIK-GRÜNBERG SÜDAMEAPTEEKIDE NÕUSTAMISTEENUSTE JUHT FOTOD: PIRET PAKLER

44

iimane, mida keegi meist kogeda tahaks, on see, et reisiplaanid mõne haiguse või kergema trauma tõttu lörri lähevad. Üheks võimaluseks seda vältida on võtta endaga reisile kaasa korralik reisiapteek.

Reisiapteeki ravimeid ja esmaabikaupu valides tuleks lähtuda reisiva pere suurusest. Arvesse tuleb võtta seda, kas reisile minnakse koos lastega (ja kui, siis mis vanuses nad on), kas reisijate hulgas on eakamaid inimesi, kuhu reisile minnakse ja

mis on reisi eesmärk ehk mida plaanitakse reisil teha.

Esmajärjekorras peaksid krooniliste haigustega inimesed kontrollima, et kaasa saavad kõik igapäevaselt kasutatavad ravimid.

Allergiaravimid Need on suured abimehed suvisel ajal või puhkuse nautimisel võõras keskkonnas, kus erinevad taimed, marjad ja toiduained võivad tekitada allergiat. Samuti on sagedased allergeenid COMPASS 1 NR 5, 2014

tervis kui ka keemiliste reaktsioonide põhjustatud põletuste ning kergemate marrastuste ja ka näiteks putukahammustuste korral.

Kergema põletuse puhul võib appi võtta pantenooli sisaldava vahu või kreemi, mida sobib määrida ka kriimustustele ja marrastustele.

erinevate putukate (sääsed, parmud, mesilased) hammustused. Täiskasvanute jaoks on olemas erineva toimeainega tablette, mida saab manustada 1–2 korda päevas, lastele sobib paremini siirup.

Putukahammustuste või nõgesekõrvetuse korral pakub leevendust ka kiheleva naha tupsutamine aaloegeeli, teepuuõli või saialilletinktuuriga.

Seedeprobleemid Kõhulahtisuse puhul sobivad hästi söetabletid, mis absorbeerivad organismist mürke. Müüakse ka kummeliga söetablette, millel on lisaks põletikuvastane toime. Söetablette võiks kaasas olla mitu lehte, sest ägeda mürgistuse puhul tuleb korraga sisse võtta 8–10 tabletti. Ägeda kõhulahtisuse puhul võib kasutada ka loperamiidi sisaldavaid tablette ja Smecta pulbrit. Lastele sobib nii söetablett, mille võiks manustamise lihtsustamiseks purustada ja vähese veega sisse anda, kui ka lahustatud Smecta pulber. Kaasas võiksid olla ka soolestiku normaalse mikrofloora taastamiseks probiootikumid – lastele pulbrina ja täiskasvanutele kapslitena.

Valuvaigistid ja palavikualandajad Täiskasvanutele sobivad paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavad tabletid, millel on nii valuvaigistav kui ka palavikku alandav toime. Lastele sobivad paratsetamoolisiirup või -küünlad ja ibuprofeeni sisaldav siirup.

Haavaravi Aktiivset sportlikku puhkust veetes või koos lastega reisides ei saa üle ega ümber väiksematest või suurematest õnnetustest, kus vaja hoolt kanda haavade eest. Haavapuhastusvahendina soovitame kasutada pihustatavat antiseptilist vedelikku või aerosooli. Vesinikperoksiidilahust enam haavahoolduseks kasutada ei soovitata.

Antiseptikumidega käivad käsikäes kõikvõimalikud plaastrid ja sidumisvahendid, millega puhastatud haavapind katta. Lastega peredele soovitame erineva suuruse ja laiusega plaastreid ja sidemeid. Mugav on kasutada isekleepuvaid sidemeid. Plaastrite valikus on nii antibakteriaalseid hõbedaioonidega plaastreid kui ka kiletatud pinnaga veekindlaid plaastreid. Geelplaastrid püsivad nahal kõige paremini, on pehmed ja sobivad ka villile. Samuti on apteekides saadaval aerosool-haavaliim, mis on ühtlasi veekindel.

Kuna suvisel ajal on rohkem tegemist ka villidega, siis on soovitatav kaasa varuda spetsiaalseid villiplaastreid ja abiks võib olla ka villipulk.

Päikesekaitse ja -põletus Päikesel on soodumus hoolimatule puhkajale liiga teha nii soojal suvepuhkusel kui ka varakevadisel suusareisil. Naised oskavad end selles suhtes reeglina paremini hoida, aga lapsed ja mehed vajavad kindlasti erilisemat hoolt.

Päikesepõletuse vältimiseks tuleks päikesekreem valida vastavalt oma nahatüübile. Samas ei tohiks kreem olla nõrgema kaitsefaktoriga kui SPF15 ja laste puhul SPF30, ka näonahal, kus nahk on õrnem, tuleks kasutada tugevama kaitsefaktoriga kreemi (nt SPF30).

Kui päikese nautimisega on liiale mindud, võib päikesepõletusele määrida teepuuõli sisaldavat hüdrogeeli. Geel sobib nii lastele kui täiskasvanutele, sellel on desinfitseeriv ja põletusnähte leevendav toime, tänu millele saab põlenud nahk leevendust vähem kui viie minutiga. Lisaks sobib geeli kasutada nii kuuma vee, tule, kuuma pinna NR 5, 2014 1 COMPASS

Viimane, mida keegi meist kogeda tahaks, on see, et reisiplaanid mõne haiguse või kergema trauma tõttu lörri lähevad

Lisaks võib reisitalumatuse leevendamiseks vaja minna ingveritablette või nö reisikapsleid. Oluline on teada, et need tuleks kindlasti sisse võtta juba 30 minutit enne reisi algust. Igaks elujuhtumiks võiksid kaasas olla rahustava toimega südametilgad ning palderjanitilgad või -tabletid.

Kui puhkus on kenasti läbi mõeldud ja reisiplaane silmas pidades on eelmainitute hulgast kaasa varutud tarvilikud ravimid ning esmaabikaubad, on tõenäosus, et puhkus kulub tarbetu põdemise peale, tunduvalt väiksem.

Oma tervist on soovitatav jälgida ka pärast reisi, kuna paljudel haigustel esineb peiteperiood ja probleem võib tekkida alles siis, kui on koju tagasi jõutud. Vajadusel tuleb pöörduda perearsti poole, keda tuleks kindlasti ka äsjasest reisilt saabumisest teavitada.

Ägeda kõhulahtisuse ja oksendamisega kaasneva viiruse puhuks võiks varuda mõne mineraalide kaotust vältiva preparaadi.

Ebaharilik toit võib tekitada kõhupuhitust, mida aitavad leevendada simetikooni sisaldavad kapslid. Samuti võib harjumatu söögivalik kõhu kinni panna. Selle tarbeks võiks kaasas olla Microlax.

Kergemad traumad ja kukkumised Soovitame kaasa varuda külmageeli või -aerosooli ning mõne põletiku- ja valuvastase geeli või kreemi. Valutavatele ja tursunud jalgadele sobib hepariini sisaldav geel, mis värskendab pikast bussireisist või loodusmatkast väsinud jalgu.

Sääse- ja putukahammustuste vastu On riike, kuhu reisides tuleks kaasa võtta putukatõrjevahendeid, mille valikul võiks eelistada toodet, mis aitab nii sääskede, parmude kui puukide vastu. Lastele mõeldud vahendid võiksid pigem sisaldada looduslikke komponente.

Putukahammustustele võib määrida jahutavat teepuuõli sisaldavat hüdrogeeli, mida sobib kasutada ka päikesepõletuse korral, ning mentoolpiiritust või saialilletinktuuri. Sügelust ja punetust aita-

45

mõnus aeg

Hei, muumid!

TEKST: KRISTINA EFERT FOTOD: MUUMIMAA

E

Tänavu on Muumimaal eriline põhjus pidutsemiseks, sest tähistatakse muumide autori, soome-rootsi kirjaniku ja kunstniku Tove Janssoni 100. sünniaastapäeva.

simene raamat muumidest ilmus 1945. aastal ja juba kolmanda raamatuga tuli rahvusvaheline läbimurre. Tove Janssoni teoseid võib lugeda enam kui neljakümnes keeles.

Muumitrollid on ühe Skandinaavia trollipere liikmed. Välimuselt on nad valged, ümarad ja karvased ning oma suurte ninadega meenutavad nad pisut jõehobu.

Muumide kodu Muretu ja seikluslik pere elab Muumiorus Muumimajas, kuigi varasemad ajutised peatuspaigad on neil asunud ka ujuvas teatris ning tuletornis.

Mustika-värvi majas on lubatud külastada kõiki

Muumimaa piletid Pileteid Muumimaale saab osta Viking Line’ilt koos Tallinna-Helsingi laevapiletitega. Viking Line müüb ainult kahe päeva pileteid (ühe päeva pileti hinnaga). Pileti hind on 26 eurot, kuni 2-aastastele lastele on sissepääs tasuta. Muumimaa kahe päeva piletid kehtivad järjestikustel päevadel, kuid ei sisalda sissepääsu Väski seiklussaarele. Muumimaa piletile lisandub laevapileti hind.

Vaata lisa: www.vikingline.ee.

46

viite korrust. Muumimaja kõrval asub Koduvana kollane maja. Uudistada võib ka Muumimamma kööki, Nuuskmõmmiku telki, tuletõrjejaama, nõia maja, Urri koobast, Muumipapa paati ja palju muud. Külastajad saavad kohtuda ka kõikide tegelastega.

Tänavune Muumimaa teema on „Muinasjutt elab“. Muinasjutumetsas saavad lapsed kuulata lugusid muumidest. Emma teatris etendatakse kahte erinevat etendust: „Head ööd muumitroll“ ja „Muumimaa lood“. Tähistamaks autori 100. sünniaastapäeva, annetatakse tänavu osa piletitulust ülemaailmsele lastekaitseorganisatsioonile UNICEF.

Nunnu Naantali Kindlasti tuleks aega võtta, et jalutada idüllilises suvituslinnas Naantalis, kus on õhkamapanevalt kaunid ja ülemöödunud sajandist pärit puitpitsiliste suverestoranidega ääristatud rannapromenaadid, vanalinn, mille vanimad puitmajad on elu näinud 1700. aastatest saati, ning jahisadamasse viiva peatänava ääres õdusad käsitöö- ja kunstipoekesed, suurepärased restoranid ja hubased kohvikud. Naantalis paikneb ka Soome presidendi suveresidents Kultaranta, mille aed on hingematvalt kaunis.

Muumimaa loodi Kailo saarele „Muumide“ COMPASS 1 NR 5, 2014

mõnus aeg Õnnestunud päeva meelespea Planeeri piisavalt aega Kõigepealt tutvu Muumimaa kaardiga – see aitab hinnalist aega kokku hoida. Muumimaa avastamisega tasub algust teha kohe hommikul, et ära näha Emma teatri etendused, tutvuda kõikide tegelastega ning lihtsalt jalutada saare kaunis looduses.

Õige varustus Võta kindlasti kaasa ujumisriided, sest Muumimaal on armas rand. Riietu vastavalt ilmale, kanna mugavaid jalanõusid. Muumid armastavad elu lahtise taeva all, päikeses ja vihmas.

joonisfilmisarja tootja Dennis Livsoni initsiatiivil. Looduskaunis Kailo saar asub Turust 16 km ja Helsingist 180 km kaugusel. Sinna on hea ühendus nii auto, bussi, rongi, laeva kui ka lennukiga.

Majutus Veeta mitu päeva Muumimaal pere seltsis on imelihtne. Majutus tuleb kindlasti ette broneerida, eriti suvisel ajal. Selleks on palju võimalusi: lähedal asuvad spaad, hotellid, hostelid. Majutuse võib mugavalt broneerida ka Viking Line’i kaudu.

MUUMIMAA LAHTIOLEKUAJAD 7. JUUNI–10.AUGUST: IGA PÄEV KELL 10–18.

11.–24. AUGUST: IGA PÄEV KELL 12–18.

Muumi nänn Armsad unejutud, pehmed mänguasjad, mida kaissu võtta, ning magusad maiused jäävad meenutama sinu puhkuse kõige vahvamaid hetki.

Sniffi pood Muumimaal Kailo saarel, avatud Muumimaaga samadel aegadel.

Muumipood Naantali vanalinnas, Mannerheiminkatu 3, avatud Muumimaaga samadel aegadel.

Muumimaa pood netis www.moominworldshop.fi.

NR 5, 2014 1 COMPASS

Kibekiire aeg Muumimaal on juulis. Juuni ja august on rahulikumad kuud.

Muumimaal on mitmed hästi varustatud toad väikelaste hoolduseks. Restoranides on olemas mikrolaineahjud, kus saab soojendada toitu kõige pisematele.

Laste ja isiklike asjade kaasaskandmiseks võib rentida käru Väski piletikassast (hinnaga 5 eurot päev). Väski piletikassa asub Naantali vanalinnas, Muumimaale viiva silla läheduses.

Infokeskus asub postkontori ja Sniffi poe vahel. Sealt leiad oma kaotatud asjad ja kohal on ka inimene, kes annab esmaabi.

Muumimaa söögikohad kasutavad kohalikku orgaanilist toorainet nii palju kui võimalik.

Restoranide menüüde koostamisel on arvestatud ka enamlevinud allergiate ja erinevate toidupiirangutega.

Restoranides, Sniffi poes ning vanalinna Muumipoes aktsepteeritakse enamikku tuntud deebet- ja krediitkaarte. Sularaha on vajalik ostude tegemiseks väiksemates kioskites. Lähim sularahaautomaat asub Naantali kesklinnas.

Reisi planeerides tuleb arvestada, et lemmikloomi Muumimaale ei lubata. Kui reisid koos loomaga, saad jätta ta Muumimaa külastuse ajaks loomade hostelisse Gomak. Vaata lisa: www.gomak.fi.

Muumimaa metsarajad sobivad ka ratastoolis liikujatele. Kuna rajad on eri tasanditel, tasub liikumisvõimalustega eelnevalt tutvuda, vajaduse korral on Muumimaa personal valmis lahkelt abistama. Muumimaja ümbrus on sillutatud, et lihtsustada liikumist. Puudega inimese saatjale on Muumimaa külastamine tasuta. Invatualetid asuvad Emma teatri ja Muumimamma köögi läheduses.

47

kalender

Kuhu minna

Soomes Sündmus

Riverdance’i 20. aastapäeva tuur

süütamine vaid Ida-Soome traditsioonide hulka, nüüd süüdatakse lõkked üle terve Soome kell 18.00–01.00. www.seurasaarisaatio.fi

3.–5. juunil Helsingis Hartwall Arenal 6.–8. juunil Turus Iiri tants sai kuulsaks aastal 1994, kui Dublinis Eurovisiooni lauluvõistlusel esitati tantsu „Riverdance“. Sellest kasvas välja terve show, mis saavutas kohe ka ülemaa-

sega – parimate etteastest võtab osa üle 300 hobuse. Helsingi hobustesõu on tuntud oma sõbraliku õhkkonna poolest. www.helsinkihorseshow.fi

FCI World Dog Show

ilmse kuulsuse ja tähistab sel aastal oma 20. sünnipäeva. Show kombineerib iiri traditsioonilise tantsu, muusika ja laulu ning on inspireeritud Iirimaa kaunist loodusest.

Muusika on kirjutanud Bill Whelan. www.riverdance.com

8.–10. augustil Helsingi messikeskuses Soome Kennelliidul, mis tähistab sel aastal oma 125. sünnipäeva, on suur au korraldada FCI 2014. aasta rahvusvaheline tõukoertenäitus. Kolmepäevane üritus leiab aset Helsingi messikeskuses ning kulmineerub parima koera valimisega. www.worlddogshow2014.fi

Finland International Airshow 16.–17. augustil Rahvusvaheline lennu-show toimub Helsinki-Malmi lennuväljal, kus leiavad aset nii Soome kui ka rahvusvaheliste lennukite ja helikopterite vigurlennuetendused. www.finlandairshow.fi

Kunstide Öö Jaanipäevapidu Seurasaaril 20. juunil Jaanipäevapidu on suve tähtsaim pidu, mida tähistavad ühel või teisel viisil kõik soomlased. Jaanipäevapidu märgib kevade lõppu ja suve algust. Jaaniöö kõrghetk on jaanitule süütamine. Algselt kuulus jaanitule

48

29. augustil Helsingis Kunstide Öö programmist leiab üle 100 erinäolise sündmuse. Linna kunstigaleriid, raamatukogud ja -poed on sel õhtul avatud hiliste tundideni.

Helsingi rahvusvaheline hobuste-show 23.–26. oktoobril Helsingi jäähallis Tegu on Soome suurima välispordivõistlu-

Kontsert

Justin Timberlake 12. mail Hartwall Arenal Poplaulja Justin Timberlake külastab Helsingit The 20/20 Experience World Touri raames. Aastal 2013 ilmusid tema kolmas ja neljas album „The 20/20 Experience“ ja „The 20/20 Experience – 2 of 2“, mis mõlemad olid väga edukad. www.justintimberlake.com

Robbie Williams 18.–19 mail Hartwall Arenal Briti popstaar Robbie Williams tuuritab Swings Both Ways Touriga ja annab ka kaks kontserti Helsingis.

COMPASS 1 NR 5, 2014

kalender Robbie sai tuule tiibadesse poistebändist Take That. Viimasel albumil, mis ilmus novembris, saab kuulda tema duette koos Olly Mursi, Lily Alleni, Michael Bublé, Kelly Clarksoni ja Rufus Wainwrightiga. www.robbiewilliams.com

Miley Cyrus

Peter Gabriel 20. mail Hartwall Arenal Briti rock-staar Peter Gabriel esineb Hartwall Arenal tuuri Back To Front käigus, mis tähistab tema 1986. aastal väljaantud albumit „So“. Albumilt pärinevad hitid nagu „Sledgehammer“, „Don’t Give Up“, „Red Rain“ ja „In Your Eyes“. www.petergabriel.com

Ameerika popstaare, külastab Soomet Bangerz World Touri raames. Tema uusimad hitid on „Wrecking Ball“ ja „We Can’t Stop“. 21-aastane Miley on jõudnud teha karjääri ka filmi- ja telenäitlejana. www.mileycyrus.com

Aerosmith 30. mail Hartwall Arenal Steven Tyler toob Aerosmithi Hartwall Arenale ning seekordne kontsert on osa nende Global Warming World Tourist.

Aerosmith on maailma üks kuulsamaid rock-bände, mis alustas oma karjääri juba seitsmekümnendatel. Müüdud on üle 150 miljoni plaadi. Nende uusim stuudioalbum „Music From Another Dimension!“ nägi ilmavalgust 2012. aastal. www.aerosmith.com

The Queen Extravaganza 31. mail The Circuses Austusavaldus Queenile, suurejooneline show, mis ülistab Queeni muusikat ja legendaarseid kontsertetendusi, on olnud Suurbritannias ja Põhja-Ameerikas väga menukas. Queeni trummari Roger Taylori produtseeritud etendus toob bändi muusika lavale sellisena, nagu see algupäraselt kontsertidel kõlada võis. www.thecircus.fi

Miley Cyrus 1. juunil Hartwall Arenal Miley Cyrus, kes on hetkel maailma kuumimaid ja enim jutuainet pakkuvaid NR 5, 2014 1 COMPASS

Manowar 21. augustil Helsingis Suvilahtis Raskeima rock’i sünonüüm Manowar on tulemas Soome oma etendusega „Magic Circle Festival“. www.helsinginjuhlaviikot.fi

Il Divo 10. septembril Hartwall Arenal Rahvusvahelise kuulsusega meeskvartett Il Divo saabub Soome oma uue programmiga, mis kannab nime „The Greatest Songs of Broadway Live“. Tegemist on ainulaadse ooperi-popansambliga, mille moodustas nimekas muusikatööstur ja populaarse telesaate „American Idol“ karm kohtunik Simon Cowell, kes on ka kvarteti impressaario. Il Divot peetakse tänase muusikamaailma üheks suuremaks imeks ja

sensatsiooniks. Suhteliselt lühikese karjääri jooksul on nad suutnud müüa üle 12 miljoni albumi ja pälvinud üle 80 kõrge tunnustuse. www.ildivo.com

Accept 28. septembril The Circuses Saksa heavy metal bändi Accept kontsert on kohustuslik kõigile muusikasõpradele, kes on üles kasvanud lugude „Metal Heart“ ja „Balls to the Walls“ saatel, sest siiani pole need lood puudunud bändi kontserdirepertuaarist.

Accept on üks edukamaid metal-bände Euroopas üle 17 miljoni müüdud albumiga ja ka oma turneede arvu poolest. Juulis 2014 ilmub bändil album „Blind Rage“, mis on alates 2010. aastast nende kolmas kauamängiv. www.thecircus.fi

Brit Floyd Discovery World Tour 8. oktoobril Hartwall Arenal Inglismaa ansambli Brit Floyd live-esinemist peetakse maailma parimaks Pink Floydi loomingule pühendatud tribuut-show’ks.

Kontserdi raames kõlavad palad kõigilt neljateistkümnelt Pink Floydi stuudioalbumilt aastatest 1967–1994. Kolmetunnine kontsertetendus sai nime hiljuti avaldatud Pink Floydi samanimelise albumite kogumiku järgi. Brit Floydi esinemist saadavad originaalvideod koos spetsiaalselt uue kava jaoks loodud animatsioonidega, mis on innustust saanud Storm Thorgersoni käe all valminud Pink Floydi plaadiümbristest. www.britfloyd.com

49

kalender ZZ Top

Festival Sonisphere Festival 2014 28. mail Hietaniemi rannas Festivalisuvi algab hevihõngulise üritusega Hietaniemi rannas. Publiku ette astuvad tippklassi bändid, nagu Metallica ja Slayer, Rootsist pärit Ghost, Prantsusmaalt Gojirat ning USAst Mastodon. Kõik, kes ostavad endale festivalipileti internetist, saavad

Rockin’ Hellsinki Metallica

osaleda esitamisele tulevate Metallica laulude valimisel, millest kantakse ette 17 enim hääli saanud lugu. fi.sonisphere.eu

14. juunil Kaisaniemi pargis Bluusroki ning kõige pikemate habemetega meeste bänd ZZ Top annab kontserdi Rockin’ Hellsinkil. Bänd, mille koosseis on püsinud muutumatuna, on rohkem kui 40-aastase karjääri jooksul välja andnud 15 albumit, mida on müüdud üle 50 miljoni. www.rockinhellsinki.fi

Helsinki Pride 23.–29. juunil Helsinki Pride on suurim seksuaalvähemuste festival Soomes, mis toimub igal aastal juunikuu viimasel nädalal. Üle 10 000 külastajaga festival on üks suurimaid nädalapikkusi sündmusi Helsingis. Helsinki

Helsingi sambakarneval 7. juunil Taas kord puhub üle Helsingi tänavate värskendav briis Brasiiliast. Inimesed igas vanuses on oodatud vaatama, kuidas Esplanaadi park täitub toretsevates kostüümides tantsijate ja muusikutega ning vapustavate karnevalivagunitega. Karneval on üks Helsingi suurimaid vabaõhuüritusi, millest võtab osa üle 20 000 inimese. www.helsinkisambacarnaval.fi

Helsingi Maitse (Taste of Helsinki) 12.–15. juunil Kansalaistori pargis Sooviksite osa saada mõne Helsingi parima restorani menüüst ja seda nii, et päike paistab peade kohal, sõpradega jagamiseks on pudel šampanjat ning taustal mängivad särtsakad rütmid? Helsingi Maitse on üks suur piknik, kus linna parimad restoranid valmistavad teile toitu. Sissepääs parki on Musiikkitalo tagant, lühikese jalutuskäigu kaugusel bussi- ja pearaudteejaamast. www.tasteofhelsinki.fi

50

Helsinki Classic Festival: Stevie Wonder 9. juulil Kaisaniemi pargis Helsingi klassikafestivalil Kaisaniemi pargis astub üles üks R&B ja soul’i tunnustatumaid staare Stevie Wonder. Tema sulest on ilmunud suur hulk armastatud soul’i-hitte muusikaajaloos nagu „Superstition“, „I Just Called To Say I Love You“, „Isn’t She Lovely“, „You Are The Sunshine Of My Life“ ja „Happy Birthday“. Kuulda saab ka Ameerika soul’i ja rütmibluusi artisti Cody ChesnuTT’i ning kahte soome tuntud tegijat – Ricky-Tick Big Band & Julkinen Sana ja Nicole Willis & The Soul Investigators. www.livenation.fi

Hõrgutiste Soome & Syystober Pride koosneb pidudest, kohtumistest, aruteludest ning selle kõrghetk on paraad, mis leiab aset Helsingi kesklinnas. www.helsinkipride.fi

Suured õlled – väikesed pruulikojad 26.–28. juunil Lahtis 24.–26. juulil Helsingi pearaudteejaama väljakul Suurimad üritused sarjast „Suured õlled – väikesed pruulikojad“ toimuvad juunis Lahtis ja juulis Helsingis. Festival pakub tervikliku valiku kodumaiste väikeste pruulikodade kvaliteetsetest õlledest ja siidritest. Terviseks! www.pienpanimoliitto.fi

21.–23. augustil Toidu- ja õllefestival toimub Rautatientori väljakul. Festival toob kokku kõikide Soome maakondade tootjad, sh ka mahetootjad. Hõrgutisi saab maitsta Syystoberi paviljonis, aga kes soovib, võib neid ka kaasa osta. Toidufestival Delicacies of Finland toob Helsingisse provintsimaailma ja Soome köögi maitsed. Õllefestival Syystober tutvustab väikeste pruulikodade koduseid õllesid. www.mtk.fi

Me armastame 90ndaid 29.–30. augustil Suvilahtis Laval on paljud 90. aastate staarid – Thomas Anders, Bad Boys Blue, Mr President, DJ Sash, E-Rotic ja Captain Hollywood Project, Rootsist tulevad Dr Alban, E-Type, COMPASS 1 NR 5, 2014

kalender Rednex

antakse Töölö spordihalli juurest, mis asub olümpiastaadioni ligidal. www.naistenkymppi.fi

EM purjetamises

Pandora, Basic Element, Rednex ja Gunther, Itaaliast Alexia ja Cappella, lisaks esinevad ka mitmed Soome artistid. www.tiketti.fi

Rahvusvaheline filmifestival 19. septembril Helsingis Iga-aastane Helsingi rahvusvaheline filmifestival toob linna kinoekraanidele üle 40 000 filmi. Üritusel osalevad filmitegijad üle maailma. Vaatajatel on võimalus näha lühi-, täispikki, dokumentaal- ja multifilme nii tuntud tegijatelt kui ka talendikatelt uustulijatelt. www.hiff.fi

Mess Habitare, ValoLight, Salon, ArtHelsinki 10.–14. septembril Helsingi messikeskuses Soome suurim mööbli-, sisekujundus- ja disainimess pakub ohtrasti värve, vorme ja ideid!

Peetakse palju seminare ning avatud on ka erinevad töötoad. www.habitare.fi; www.arthelsinki.com; www.salonki.com; www.valotapahtuma.fi; www.messukeskus.com

Tervise-, ilu-, moe- ja aksessuaaride mess

06.–13. juulil Klassi 49er purjekad võistlevad juulis Helsingi saarestikus toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel. Üritus toimub Hernesaari piirkonnas – kruiisilaevade terminali ja populaarse Merisatama vahetus läheduses.

Osa võtma oodatakse umbes 110 kaheliikmelist mees- või naiskonda. 49er on kiire ja atraktiivne purjekaklass ning vilunud meeskonnad suudavad saavutada keskmistes tuultes kiiruse üle 20 sõlme (10 m/s) ja tugevates tuultes üle 30 sõlme (15 m/s). www.49er.org

17.–19. oktoobril Helsingi messikeskuses Tegemist on suurima tervise- ja ilumessiga Põhja-Euroopas. Lisaks saab sama piletiga külastada moe- ja aksessuaaride messi. www.iloveme.fi

Glasgow Celtic

Helsingi raamatumess, muusikamess, veini- ja toidumess ning Art Forum 23.–26. oktoobril Helsingi raamatumess on kirjandushuviliste ning raamatuäri professionaalide tähtsaim sündmus. Messist on saanud tähelepanuväärne kultuurisündmus, kus meie aja probleeme ja nähtusi arutatakse kirjanduslikus võtmes. Messi raames toimub ka antiikraamatute mess, mida korraldab Soome antikvaaride liit. Samal ajal toimuvad messikeskuses ka Helsingi muusikamess, Art Forum Helsinki ning „Vein, toit & hea elu“ üritused. www.helsinginkirjamessut.fi; www.helsinginmusiikkimessut.fi; www.viiniruoka.fi; www.artforum.fi

Sport

Celtic FC vs Bayeri Leverkusen 2. augustil olümpiastaadionil Celtic FC ja Bayeri Leverkusen peavad sõprusmängu Helsingi olümpiastaadionil. www.stadion.fi

Helsingi maraton 16. augustil Helsingi maraton on suurim jooksuüritus Soomes, millest võtab igal aastal osa üle 6500 jooksja kogu maailmast. Lausa pool marsruudist kulgeb piki Läänemere rannikut. Hommikul oodatakse kõiki lapsi Chiquita minimaratoni starti. www.helsinkicitymarathon.com

Naistejooks

Tour de Helsinki 2014

25. mail Soome suurim spordisündmus naistele, millest osavõtjaid on 15 000 ringis.

Distantsi võib omal soovil läbida kas joostes, sörkides või jalutades. Start

31. augustil Helsingis Tour de Helsinki on 140 km pikkune rattasõit ümber Helsingi ja selle eeslinnade.

Algus ja lõpp velodroomil. www.tourdehelsinki.fi

Helsingi silgulaat 5.–11. oktoobril Helsingi Vanaturu platsil Silgulaat on üks vanimaid Helsingi traditsioonilisi sündmusi, mida peetakse alates 1743. aastast. Kohalikud kalamehed kogunevad turuväljakule, et müüa oma parimaid tooteid.

NR 5, 2014 1 COMPASS

51

kalender

Kuhu minna

Rootsis Kontsert

Distribution ta ka koostööd tegema hakkas. Lady Gagalt on ilmunud neli albumit. www.ladygaga.com

Nine Inch Nails 10. mail Stockholmis Globe Arenal Ameerika industriaalroki bänd Nine Inch Nails on sisuliselt Trent Reznori ühemeheprojekt, mis alustas 1988. aastal. Aastate jooksul on koostööd tehtud erinevate muusikute ja bändidega, sealhulgas ka Marylin Mansoniga. Nende uusim album „Hesitation Marks“ ilmus 2013. aasta septembris. www.nin.com

The Rolling Stones 1. juulil Stockholmis Tele2 Arenal Maailma ühe legendaarsema bändi ilmselt üks viimaseid turneesid (vähemalt selles koosseisus), mille kava on paigas juba järgmise aasta lõpuni.

Kes tahab kuulata otseesituses vanu häid hitte, peab minema kohale – kui seekord ei lähe, siis hilisemat võimalust ei pruugi enam tulla.

Stockholmist lähemale rollingud meile sel korral ei tule, kuigi 16 aastat tagasi külastasid nad ka Tallinna lauluväljakut. www.rollingstones.com

52

Dolly Parton 11. juulil Globe Arenal Laulja, laulukirjutaja ja näitlejanna Dolly Parton kasvas üles tubakafarmis Smoky Mountainsis. Dolly mõtles lugusid välja enne seda, kui ta oskas lugeda ja kirjutada.

Ta on ka nutikas ärinaine, kes oma erakordse isiksuse ja ande abil on loonud saja miljoni dollarilise meediaimpeeriumi Dolly Parton Enterprises. Tema lõbustuspargid Dollywood ja Dollywood Splash Country tõmbavad igal aastal miljoneid külastajaid Pigeon Forge’i Tennessees.

Dolly kirjutab ja lindistab jätkuvalt lugusid, näitleb ja käib tuuridel. www.dollyparton.com

James Blunt 8. oktoobril Globe Arenal James Blunt on briti helilooja ja muusik, kellele tõi tuntuse tema debüütalbum „Back to Bedlam“. Tema muusika on segu džässist, rokist ja soulist. Ülikoolis õppis ta lennukiehitust ja sotsioloogiat, astus seejärel NATO rahutagamisjõududesse Kosovos ning teenis välja kapteni auastme. Ta on öelnud, et tema pihta on tulistatud rohkem kordi kui 50 Centi pihta. www.jamesblunt.com

Lady Gaga 30. septembril Globe Arenal Lady Gaga, pärisnimega Stefani Joanne Angelina Germanotta, on ameerika laulja ja helilooja, kes alustas karjääri New Yorgi kesklinna klubides. Esialgu töötas Gaga eelkõige heliloojana. Oma häälega jäi ta silma Akonile, kelle plaadifirmaga Kon Live COMPASS 1 NR 5, 2014

kalender Festival

Festival

David Guetta

Summerburst 13.–14. juunil Gärdetis Stockholmi staadionil Skandinaavia suurim elektroonilise tantsumuusika festival, mis toimus esimest korda aastal 2011 ning saavutas kohe suure populaarsuse. Sel aastal astuvad üles Calvin Harris, Hardwell, Tiesto, David Guetta, Re3ab, Showtek, Krewella jt. www.summerburst.se

Stockholmi Maitse 4.–8. juunil Stockholmi Maitse on varasuvine festival, mis meelitab igal aastal sadu tuhandeid inimesi, keda ühendab huvi toidu ja joogi vastu. Juuni esimesel nädalal muudetakse kesklinna park Kungsträdgården ehk Kuninga aed kulinaarseks peopaigaks.

Esinevad paljud tuntud artistid ja festivalist võtavad osa umbes 25 Stockholmi põnevamat restorani – pakutakse palju erinevat, alates traditsioonilistest Rootsi roogadest ja lõpetades eksootiliste maitseelamustega mujalt maailmast. www.smakapastockholm.se

Stockholmi džässifestival 10.–19. oktoobril 10 päeva, 20 erinevat lava ja üle 100 kontserdi. Stockholm Jazz on üks Rootsi vanematest festivalidest ning Stockholmi suurim džässiüritus. www.stockholmjazz.com

Sport

Tenniseturniir Skistar Swedish Open 5.–13. juulil Bastadis Juba 1948. aastast peetav turniir toob kokku maailma paremikku kuuluvad mängijaid.

Gran Fondo Stockholm 24. mail Uus suur jalgrattasõit ümber Rootsi kauni pealinna on mõeldud nii proffidele kui ka asjaarmastajatele jalgratturitele. Võimalus on valida kahe distantsi vahel: 150 km (Gran Fondo) või 60 km (Medio Fondo).

Mõlemal distantsil on rohkesti söögi- ja joogipunkte ning olemas on ka tehniline tugi. www.granfondostockholm.se

Stockholmi maraton

Stockholm Pride 28. juuli – 2. august Alates 1998. aastast, mil festival toimus esimest korda, on sellest saanud Põhjamaade suurim ja mõjukaim seksuaalvähemuste üritus. Lisaks paraadile saavad osalejad osa võtta erinevatest seminaridest, kontsertidest, töötubadest ja etendustest. www.stockholmpride.org NR 5, 2014 1 COMPASS

koguneb vaatama üle 100 000 golfisõbra.

Sel aastal peetakse turniir PGA Sweden National Baras. www.nordeamasters.se

31. mail 2014. aasta ASICSi maratoni stardipauk antakse kell 12.00. Registreerunud on juba 21 942 jooksjat 92 riigist. www.stockholmmarathon.se

Nordea Scandinavian Masters 29. mai – 1. juuni Malmös Nordea Masters on üks Euroopa kümnest suurest golfiturniirist, mida

Tenniseturniir Collector Swedish Open 12.–20. juulil Bastadis Sellel turniiril osalevad naistennisistid on oma ala tõelised tipud. Eelmisel aastal võitis turniiri maailma esireket Serena Williams.

Mess Göteborgi rahvusvaheline raamatumess 25.–28. septembril Göteborgi rahvusvaheline raamatumess on suurim Skandinaavias. See on kokkusaamiskoht paljudele kirjanikele, kirjastajatele, agentidele, õpetajatele ja raamatukogutöötajatele, aga ka suurüritus meediainimestele. Raamatumess on õige koht, kus kohtuda nii tuntud autoritega kui ka tutvuda uute nimedega. www.bokmassan.se

53

54 3 4

1

5

6 7

1

9

5 6

3

2

3

7

3

2

6

4

8

4

4

9

3

7

5

8 3

8

3

2 2

5

8

2

3 5

2

7 4

3

4 8

8

5

3

1 2

4

4

7

COMPASS 1 NR 5, 2014

8 4

9

1

1

8

8

9

1

1

4

2

4

1

8

5 8

8

1

3

6 5

7

8

3

7

9

9 5

8

4 8

2 9

6

9 9 3

3

4

5

7 9

7

5 3

6

7

2

1

1

2 3

4

9

8 9

9 5

7

8

8 6

6

6

1

5 2 3 4 5 6 3

6 6

1

7

1 9

4 7 4 6 1

2 1

7

6 7 3 5

4

6 2

4 6

7

4 5

9 7

7 1

7

8

2 7 3 8

1

2 4

8 4

5 1 5 9 2 5 6

4 7

8

8 1

9

4

8

6

9

9

4

5 2

1

LAHENDA SUDOKU 10 erinevust: 1. Taeva värv teine 2. Üks veepiisk puudu 3. Üks vetikas puudu 4. Üks kala roosa 5. Üks mullike puudu 6. Allveelaevniku suu 7. Kalal pole enam hambaid 8. Üks lind taevast puudu 9. Sukelduja-linnu sabasulg puudu 10. Vaatava linnu nokk teist värvi

LEIA 10 ERINEVUST!

nuputamist

nuputamist

Saada õige vastus enne 31.10.2014 aadressile info@vikingline.ee. Vastajate vahel loosime välja vahvat Ville Vikingi nänni.

Eelmise ristsõna õige vastus oli: LÄHME SOOME SUUSATAMA. Võitjaks osutus Cevin Caius Koemets. Palju õnne! ÜHENDA NUMBRID JA VAATA, MIS ELUKAS MEREPÕHJAST VÄLJA ILMUB

NR 5, 2014 1 COMPASS

55

laevapoe pakkumised

NB! Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub.

Laevapoe pakkumised

Modern Muse EdP, 50ml 57,90 eur

Karl Lagerfeld for Women EdP, 45ml 49,90 eur (XPRICE) tavahind 67 eur Karl Lagerfeld for Men EdT, 50ml 45 eur (XPRICE) tavahind 60 eur Karl Lagerfeld for Men Deodorant Stick, 75g 23,20 (XPRICE) tavahind 31 eur

OSTES KAKS ESTĒE LAUDER TOODET, MILLEST ÜKS ON MODERN MUSE EDP, SAAD KINGITUSE. *

OSTES KAKS KARL LAGERFELDI TOODET, MILLEST ÜKS ON EDT VÕI EDP, SAAD KINGITUSE. *

Skin Best Serum In Cream, 30ml 47,90 eur Skin Best Serum In Cream, 50ml 58,30 eur Skin Best Eyes, 15ml 36,90 eur Skin Best Day Cream, 50 ml 49,70 eur Skin Best Night Balm, 50 ml 50,90 eur

OSTES KAKS BIOTHERM`I TOODET, MILLEST ÜKS ON NÄOKREEM VÕI SEERUM, SAAD KINGITUSE. *

56

COMPASS 1 NR 5, 2014

laevapoe pakkumised

Boss Deodorant Spray Boss Deodorant Stick Boss Bottled Night Deodorant Stick Boss Bottled Sport Deodorant Stick

Brit Rhythm EdT, 50ml 42,80 eur Brit Rhythm After Shave Balm, 150 ml 23,90 eur Brit Rhytm for Women EdT, 50 ml 49,80 eur OSTES KAKS BURBERRY TOODET, MILLEST ÜKS ON EDT VÕI EDP, SAAD KINGITUSE. *

NR 5, 2014 1 COMPASS

NB! Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub.

OSTA KOLM TOODET, MAKSA KAHE EEST! HIND 44,60 EUR

Eau De Lacoste Femme EdP, 50 ml 51,80 eur Eau De Lacoste Sensuelle EdP, 50 ml 51,80 eur Eau De Lacoste L. 12.121 Blanc EdT, 100 ml 57,80 eur Eau De Lacoste L. 12.12. Noir EdT, 100 ml 57,80 eur OSTES LACOSTE EDT VÕI EDP SAAD KINGITUSE.*

57

laevaköök soovitab

FOTOD: JAREK JÕEPERA

Praetud lõhe tšillikastmega (neljale) • 400 g külmsuitsulõhet • 100 g rohelise salati ja ürtide segu • 8 kirsstomatit • 100 g paprikat • pool tšillit • värsket basiilikut • 0,5 dl oliiviõli • soola, pipart • 4 sidruniviilu

58

Kastme valmistamiseks küpseta paprika ja tšilli ahjus soola ja oliiviõliga pehmeks. Pane köögikombaini või blenderisse, lisa basiilik ning vurista siledaks kastmeks, kontrolli maitset. Maitsesta salati-ürdisegu soola ja pipraga, nirista peale oliiviõli ning tõsta salat serveerimistaldrikule. Küpseta lõhe kiirelt kuumal pannil ning aseta salati peale.

Lisa tšillikaste, kaunista sidruniviilude ja tomatisektoritega.

COMPASS 1 NR 5, 2014

laevaköök soovitab

Küpsetatud tallekarree rosmariinikastme ja ahjujuurikatega (neljale) • 1 kg tallekarreed • 400 g kartuleid • 150 g pastinaaki • 150 g porgandeid • 150 g sellerijuurt • 5 peeneks hakitud küüslauguküünt • 1 dl hakitud ürte (tüümianit, rosmariini, peterselli, münti) • punase veini kastet • rosmariinioksi

NR 5, 2014 1 COMPASS

Lõika köögiviljad ja kartulid suuremateks tükkideks ning aseta ahjuplaadile. Nirista peale oliiviõli ning maitsesta soola ja ürtidega. Küpseta ahjus 200 kraadi juures umbes 30 minutit või kuni juurikad on pehmed.

Maitsesta karree korralikult soolaga ning kata õhukese kihi Dijoni sinepiga. Seejärel määri peale ürdi-küüslaugusegu ja raputa peale õhuke kiht riivsaia. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 15 minutit (liha sisetemperatuur peaks olema 53 kraadi). Tõsta ahjust välja, kata fooliumiga ja lase vähemalt 15 minutit puhata. Lõika karree luude vahelt lahti. Valmista rosmariinikaste: keeda punase veini kastet vaikselt koos rosmariiniga umbes 0,5 tundi. Tõsta taldrikule ahjujuurikad, aseta peale lahtilõigatud karree, nirista üle punase veini kastmega ning kaunista ürtidega.

Punase veini kaste: • 1 sl jahu • 350 ml punast veini • 300 ml veisepuljongit • 2 tl punasesõstraželeed • võid Sulata pannil või, lisa jahu, sega korralikult.

Lisa vein, puljong ja želee ning keeda, kuni pool kastmest on redutseerunud.

59

laevaköök soovitab

Crème brûlée (neljale) • 4 dl vahukoort • 0,75 dl suhkrut • 1 vanillikaun • 4 munakollast • riivitud sidrunikoort

60

Vala vahukoor väiksesse potti, lisa suhkur ja pikuti poolitatud vanillikaun. Keeda madalal tulel, kuni suhkur on sulanud. Võta vanillikaun välja, kraabi seemned seest ning lisa need kooresegule. Kontrolli maitset: kui vaja, lisa veel veidike suhkrut. Tõsta segu pliidilt, kurna läbi sõela ning lisa pidevalt segades munakollased ja sidrunikoor. Vala segu vormidesse ja küpseta ahjus 95 kraadi juures umbes 60 minutit või kuni segu on hüübinud. Puista peale kiht suhkrut ja karamellista leeklambiga või ahjus grillelemendi all. Serveeri kohe koos värskete marjadega.

COMPASS 1 NR 5, 2014

ristsõna

Saada õige vastus enne 31.10.2014 aadressile info@vikingline.ee. Vastajate vahel loosime välja Viking XPRSi edasi-tagasi pileti kahele. Eelmise ristsõna õige vastus oli: VIKING GRACE VIIB UNELMATE KRUIISILE. Võitjaks osutus Kaupo Lang. Palju õnne!

NR 5, 2014 1 COMPASS

61

Viking Line’i laevastik M/S Viking XPRS

Lyx-kajut

Tallinn-Helsingi Südalinnast südalinna 2,5 tunniga pikkus 169,4 m − laius 27,7 m − reisijaid 2500 − kajutikohti 732 − sõiduautosid 230

LXB-kajut

M/S Gabriella

Helsingi-Mariehamn-Stockholm pikkus 171,2 m − laius 27,6 m − reisijaid 2420 − kajutikohti 2402 − sõiduautosid 400

A2-kajut

M/S Mariella

Helsingi-Mariehamn-Stockholm pikkus 176,9 m − laius 28,4 m − reisijaid 2500 − kajutikohti 2500 − sõiduautosid 430

B2L-kajut

M/S Amorella

Turu-Mariehamn-Stockholm pikkus 169,4 m − laius 27,6 m − reisijaid 2480 − kajutikohti 1946 − sõiduautosid 450

M/S Viking Grace

Premium

Turu -Mariehamn-Stockholm

pikkus 214 m - laius 31,8 m - reisijaid 2800 kahjutikohti 1080 - sõiduautosid 200

Sviit

M/S Viking Cinderella Stockholm-Mariehamni kruiisid

pikkus 191 m − laius 29 m − reisijaid 2560 − kajutikohti 2500 − sõiduautosid 100

C4-kajut

M/S Rosella

Mariehamn-Kapellskär pikkus 136,1 m − laius 24,2 m − reisijaid 1700 − kajutikohti 400 − sõiduautosid 340

62

COMPASS 1 NR 5, 2014

Sõidugraafik Tallinn-Helsingi Esmaspäev−laupäev

Tallinn 08.00 18.00

Helsingi 11.30 10.40 21.30 20.30

Tallinn

Helsingi 11.30 10.40 20.00 19.00

Tallinn

14.00 24.00

Laev Viking XPRS Viking XPRS

14.00 22.30

Laev Viking XPRS Viking XPRS

12.25 13.40 24.00

Laev Viking XPRS Gabriella/Mariella Viking XPRS

Pühapäev

Tallinn 08.00 16.30

Tallinn-Helsingi 12.06.–31.08.2014 Tallinn 07.00 14.25 18.00

Helsingi 10.00 9.15 11.00 17.05 21.30 20.30

Tallinn

Reisijate check-in Tallinnas: Reisisadama A-terminalis.

Reisijate check-in Helsingis: Katajanokka terminalis, autoga reisijatele u 150 m peale terminalihoonet paremat kätt sissesõit väravast C (portti C).

Tallinn-Helsingi-Mariehamn-Stockholm 12.06.–31.08.2014 Tallinn 14.25 13.40

Helsingi 17.05 17.30 11.00 10.10

Mariehamn 04.30 04.25 23.45 23.40

Stockholm 10.00 16.30

Laevad Gabriella/Mariella Gabriella/Mariella

Helsingi-Mariehamn-Stockholm Helsingi 17.30 10.10

Mariehamn 04.30 04.25 23.45 23.40

Stockholm 10.00 16.30

Laevad Gabriella/Mariella Gabriella/Mariella

Turu-Ahvenamaa-Stockholm

Långnäsi liiklus: Amorella ja Viking Grace saabuvad öösel Långnäsi sadamasse, päeval Mariehamni sadamasse.

Långnäsi sadam asub Mariehamnist 28 km kaugusel.

Turu 08.45 20.55 19.50 07.35

NR 5, 3 2013 2014 11 COMPASS COMPASS

Mariehamn/Långnäs 14.25 14.10 01.10 01.05 14.25 14.10 03.20 03.15

Stockholm 18.55 06.30 07.35 20.00

Laevad Amorella Viking Grace Viking Grace Amorella

63

rubriik

Liitu Viking Club'iga!

Viking Club ühendab Viking Line’i püsikliendid Eestist, Soomest, Rootsist ja Ahvenamaalt.

Viking Club’i liikmeks saad registreeruda meie kodulehel www.vikingline.ee/vikingclub või täites laeva infost saadava registreerumisvormi. Klubikaart jõuab Sinu postiaadressile kuu aja jooksul.

Miks tasub olla Viking Club'i liige?

1.

2.

3.

Sulle kui Viking Club’i liikmele on alati tagatud parim piletihind ning klubi sooduspakkumised Viking Line’i pardal.

Esitades oma Viking Club’i kaardi laeva kauplustes, restoranides ning kohvikutes, kehtivad Sulle eksklusiivsed eripakkumised.

Viking Club’i liikmena naudid eripakkumisi ka paljudes sihtkohtades – mitmed restoranid, muuseumid ja spaad pakuvad märkimisväärseid soodustusi.

4.

Saad esimesena teada Viking Line’i pakkumistest, kui liitud meie elektroonilise uudiskirja saajatega.

5.

Viking Club’i liikmelisus on tasuta ja sellega ei kaasne siduvaid kohustusi.

Ajakohast infot Viking Club’i pakkumiste kohta leiad aadressilt www.vikingline.ee/vikingclub.

Palume Sul reisile minnes klubikaart alati kaasa võtta.

Esita klubikaart piletite registreerimisel ning alati, kui soovid kasutada sooduspakkumisi.

Kliendisoodustused kehtivad vaid klubikaardi esitamisel.

64

COMPASS 1 NR 5, 2014

Viking Line’i sihtkohad SOOME

ROOTSI

Tampere

Parken Zoo, Eskilstuna Skokloster Slott Pelle Svanslösi maja, Uppsala Furuviksparken

Muumimaailm, Naantali Holiday Club Caribia, Turu

Långnäs Marienhamn Kapellskär Uppsala Västerås Gävle

NORRA Oslo

Eskilstuna Södertälje

Kolmården

Stockholm Nynäshamn

LEGOLAND

Oskarshamn

Astrid Lingrens Vårld

Jurmala

Öland

LEEDU Vilnius

Trelleborg Rödby

Sassnitz Rostock

Travemünde

SAKSAMAA

POOLA

Hamburg

NR 5, 3 2013 2014 11 COMPASS COMPASS

LÄTI Riia

Helsingborg

Kolding Odense

Helsingi-Turu Helsingi-Tampere Stockholm-Eskilstuna Stockholm-Kolmården Stockholm-Uppsala Stockholm-Göteborg Stockholm-Helsingborg

Tartu Pärnu

Palanga

Helsingör Kopenhaagen

Puttgarden

Hiiumaa

Gotland

Grøna

Billund

EESTI

Varberg

TAANI Givskud Zoo

Tallinn

Visby

Vimmerby

High Chaparral

Frederikshavn

Narva

Villa Villekulla, Kneippby

Göteborg Skallerup Klit

Helsingi

Saaremaa

Norrköping

Lisebergi lõbustuspark

Turu

Varssavi

160 km 175 km 110 km 130 km 70 km 485 km 571 km

Stockholm-Oslo Kopenhaagen-Odense Kopenhaagen-Kolding Kolding-Fredrikshavn Kolding-Legoland Odense-Legoland

525 km 160 km 235 km 259 km 35 km 60 km

65

rubriik

Reisitingimused VIKING LINE’I MAKSEJA ANNULLEERIMISTINGIMUSED Üksikreisijatele

Maksetingimused • Reisi maksumus peab olema tasutud 10 päeva enne reisi algust. Juhul, kui broneering vormistatakse hiljem, kui 10 päeva enne reisi algust, tuleb reisi maksumus tasuda koheselt.Viking Line Abp jätab endale õiguse annulleerida broneeringud juhul, kui maksumus ei ole tasutud tähtajaks. Osadel pakettidel võivad olla kehtestatud täiendavad maksetähtajad.

Annulleerimistingimused • Reisi saab annulleerida kuni 24 tundi enne reisi algust. Reisi annulleerimisel võetakse kuludeks 10% reisi hinnast.

Reisi annulleerimisel hiljem, kui 24 tundi enne reisi algust, on annulleerimise kulu 100% reisi maksumusest.Viking Line Abp laevabroneeringusse kaasatud kolmandate osapoolte ööbimisteenuste annulleerimise tähtaeg on 7 päeva enne reisi algust. Hilisema annulleerimise puhul võetakse kuludeks 100% annulleeritud kogumaksumusest. Juhul, kui broneeringusse lisatud kolmandate osapoolte teenuste annulleerimistingimused on ulatuslikumad Viking Line Abp poolt kehtestatutest, rakendatakse kolmandate osapoolte poolt määratud annulleerimistingimusi.

• Osadel pakettidel võivad olla kehtestatud täiendavad annulleerimistähtajad.

Rühmadele

Maksetingimused • Rühmabroneeringutele makse- ja annulleerimistingimused sõltuvad grupi suurusest ja tellitud teenuste mahust.

Võimalikud personaalsed, rühma suurusest tulenevad tingimused, määratakse rühmabroneeringu kinnitamisel.

• Reisi lõplik maksumus peab olema täielikult tasutud arvel näidatud kuupäevaks. Sõltuvalt tellitud teenustest ja mahust võib rühmabroneeringu kinnitamisega kaasneda ettemaks.

• Reisipakettide puhul, mille sisse kuuluvad kolmandate osapoolte teenused, rakendatakse tingimusi tulenevalt teenuste osutajate poolt kehtestatud normidele.

• Viking Line Abp jätab endale õiguse annulleerida broneeringud juhul, kui maksumus ei ole tasutud tähtajaks.

VANUSEPIIRANGUD Ühe suuna reisid • Tallinn-Helsingi ja Helsingi/Turu-Stockholm laevaliinidel peab reisija vanus olema vähemalt 16 aastat. Kuni 16-aastane võib reisida ilma vanema või muu täiskasvanud saatjata, kui tal on vanema või hooldaja poolt allkirjastatud luba. Tallinn-Helsingi liinil alla 9-aastane reisida üksi ei saa.Viking Line’l on õigus kontrollida loa vastavust kehtivatele nõuetele vahetult enne laeva väljumist ja reisi ajal kuni laeva sihtkohta jõudmiseni. Alla 16-aastase noore eest vastutab reisil lapsevanem/hooldaja. Laeva meeskond ei vastutada üksi reisiva noore eest.

• Reisilaeval Viking Cinderella on vanusepiirang 21 aastat kõikidel reisidel.

Kruiisid • Kruiisidel on vanusepiirang 21 aastat.

• Ülaltoodud vanusepiirangutest nooremad võivad reisida vanema/ hooldajaga, vanavanemate, tädi või onuga. Üks saatja saab vastutada maksimaalselt ühe kajuti eest.

• Reisija peab vajadusel tõestama oma isikut ja vanust. Isikut tõendava dokumendina aktsepteeritakse kehtivat reisidokumenti.

66

ÜLDINFO

Broneering ja pilet • Broneeringu vormistamisel tuleb teatada kõikide reisijate perekonna- ja eesnimed, sugu, sünniaeg, kodakondsus, telefoninumber ning võimalik puue, millega laeva meeskond teaks arvestada häireolukorras.

• Hotellipakettide broneerimisel tuleb teatada kehtiv postiaadress.

• Kuni 5-aastase lapsega reisides ei saa osta kajutitest üksikuid kohti.

• Kui reisija lunastab pileti terminalist samale väljumisele registreerimise käigus (check-in), tuleb tasuda eelbroneerimistasu väärtuses 3 EUR/broneering Tallinnas või väärtuses 5 EUR/broneering teistes terminalides.

• Kui piletit soovitakse kasutada teisiti, kui see on esialgses broneeringus, siis tuleb see broneering annulleerida ja vormistada uus broneering. Piletile tuleb märkida muutus ja hinnamuutuse korral tasuda hinnavahe.

• Kaotatud pileti asemele tuleb osta uus pilet.

Kui pilet leitakse üles, võib Viking Line selle korvata.

• Kasutamata jäetud pileti hind makstakse tagasi ainult juhul, kui broneering on reeglitekohaselt annulleeritud ja sellekohane märge on piletil.

Antud toimingu kulud vastavalt annulleerimistingimustele.

• Pilet on kehtiv 6 kuud alates ostmiskuupäevast juhul, kui reisi kuupäeva muutmisest reeglitekohaselt teatatud.

• Sõiduki broneerimisel tuleb teatada sõiduki täpsed pikkus- ja kõrgusmõõdud, mis sisaldavad ka võimalikku koormat.

Tallinn-Helsingi liinil reisides tuleb teatada ka auto reg. number. Piletite registreerimise käigus (check-in) mõõdetakse sõidukite pikkust ja kõrgust. Kui broneerimisel on teatatud valed mõõdud, siis tuleb tasuda lisamaks ja võimaluse korral paigutatakse sõiduk laeva, mida aga ei ole võimalik garanteerida.

Piletite registreerimine (check-in) • Piletite registreerimine algab ca. 1,5 tundi enne laeva väljumist.

• Piletite registreerimisel esitatakse pilet ja reisidokumendid, mille alusel väljastatakse pardakaardid. Reisidokumendi esitamise kohustus on kõikidel reisijatel. Juhul, kui reisija keeldub esitamast kehtivat reisidokumenti või kui reisijal ei ole esitada kehtivat reisidokumenti, on Viking Line’i õigus keelduda piletite registreerimisest ja pardale lubamisest.

• Pardakaardi olemasolu kontrollitakse enne laevale pääsemist. Pardakaart kehtib ainult antud reisil. Piletite registreerimise käigus saab ka muud ettemakstud teenuste kupongid nagu söögikupongid, kajutikaardid jms. Kasutamata pardakaarte ja teenuste kuponge ei osteta tagasi. Kaotatud pardakaarte ei hüvitata.

• Piletite registreerimine ja pääs laeva suletakse Tallinnas 20 minutit enne väljumist, teistes sadamates 10 minutit enne väljumist.

• Sõidukiga reisijad peavad olema sadamas hiljemalt 1,5 tundi enne laeva väljumist. Auto peab olema valmis sõiduks laeva hiljemalt 45 minutit enne väljumist. Cargo sõidukid peavad olema valmis sõitma laeva hiljemalt 60 minutit enne väljumist. Hiljem saabunud reisijate ja autode broneeringud ei ole enam kehtivad.

Autotekile reisi ajal ei pääse.

• Autota reisijad peavad olema sadamas hiljemalt 1 tund enne laeva väljumist. Autota reisijad peavad olema valmis pardale minekuks hiljemalt 30 minutit enne väljumist.

Hiljem saabunud reisijate broneeringud ei ole enam kehtivad.

Passi- ja viisaeeskirjad • Reisijal peab olema kaasas kehtiv reisidokument. Piletite registreerimine ja pardale minek toimuvad ainult kehtivate reisidokumentide alusel.

• Eesti, Soome ja Rootsi vahel kehtib viisavabadus. Reisija on ise kohustatud välja selgitama, kas talle kehtib tema reisi puhul viisa- või elamisloa kohustus. Reisija hangib ise reisiks vajalikud dokumendid ja vastutab nende kehtivuse ja õigsuse eest. Kui viisa või muud reisija dokumendid ei ole korras ja reisija saadetakse tagasi, kannab reisija

tekkinud kulutused ise.Viking Line ei hüvita reisijale laevapiletit, kui reis jääb toimumata puudulikult vormistatud või kehtetute reisidokumentide tõttu.

Reisija kohustused • Reisijad peavad järgmina Viking Line’i korranõudeid ja laevakapteni käsklusi, mis puudutavad korda ja turvalisust laeval.

• Viking Line’i esindajad jätavad endale õiguse tagasi saata reisijad, kes on alkoholi või narkootiliste ainete mõju all, kes käituvad häirivalt või ähvardavalt või kes muul viisil ei täida vanuse-, korra- või muid nõudeid. Juhul, kui reisija saadetakse tagasi, vastutab reisija tekkinud kulude eest ise.Viking Line ei hüvita reisijale laevapiletit, kui reis jääb toimumata reisija süül ülaltoodud põhjustel.

Sõidukid • Reisijate sõidukid, mis ei sisalda tollitavat kaupa, broneeritakse Viking Line’i müügipunkti/broneerimiskeskuse kaudu. Kõik muud sõidukid broneeritakse kaubaveo/cargo osakonna kaudu, millele kehtivad eri hinnatariifid.

• Reisija võib olla korraga vaid ühe sõiduki juhiks. Enamatest sõidukitest tuleb informeerida broneerimisel. Neile sõidukitele kehtivad ilma juhita sõidukite hinnad ning neid ei saa ajada ise laevale/laevast välja. Hinnad saadaval Viking Line’i kaubaveo/cargo osakonnas.

Turvalisus • Turvalisust puudutavat infot on võimalik saada laevadel asuvatelt tabloodelt ja stendidelt. Terminalidest saab ka turvaeeskirjade voldiku.

• Laeva kajutites on turvalisusinformatsioon selle kohta, kuidas häireolukorras toimida ja kuhu minna.

• Viking Line’i turvalisussüsteem on Soome ja Rootsi Mereliikluse Ameti poolt kinnitatud.

Süsteem täidab rahvusvahelise turvakoodi ja ISM-koodi nõudmised.Viking Line’le on antud rahvusvaheline ISMC-turvalisussertifikaat, mis näitab, et Viking Line täidab eriti kõrgeid turvalisuse nõudeid, mis saavad tulevikus kõikidele laevafirmadele kohustuslikuks.

Autojuhid peavad arvesse võtma järgmist: • Kõik esemed tuleb autos korralikult kinnitada; • Autos ei tohi transportida tuleohtlikke ega kergestisüttivaid aineid; • Reisi ajal on autotekil viibimine keelatud; • Autotekil on keelatud suitsetamine ja lahtise tule kasutamine; • Vagunelamute gaasiballoonide ventiilid peavad reisi ajal olema suletud.

Force majeure • Viking Line ei vastuta reisigraafikust kõrvalekaldumiste eest, mis on põhjustatud ilmastikutingimustest või muudest vedajast mittesõltuvatest asjaoludest. Reisi ärajäämisel ilmastikutingimuste või muude Viking Line’st mitte olenemata asjaolude tõttu kliendile tekkinud lisakulu, samuti saamata jäänud tulu ei kompenseerita.

Kindlustus • Laevafirma kohustused on sõltuvalt reisi- ja veotingimustest piiratud.Vältimaks ebameeldivusi reisiplaanides ning võimaliku kahju ärahoidmiseks, mis ei kuulu laevafirma vastutusalasse, soovitame teha sobiva reisikindlustuse.

Lemmikloomad • Lemmikloomi ei tohi kaasa võtta kruiisidele.

• Reisija on kohustatud jälgima, et kaasasreisiv loom ei häiriks teisi reisijaid, laeva meeskonda ega ohustaks laeva turvalisust.

• Lemmikloomaga ei ole lubatud minna laeva restoranidesse.

• Reisijal peavad kaasas olema looma kohta nõutavad dokumendid. Reisija on vastutav kehtivate ning ajakohaste dokumentide olemasolu eest.

• Lemmikloomade arv on laeval piiratud.

• Tallinn-Helsingi liinil on võimalik lemmiklooma transportida autos tasuta.

Loom on reisi ajal autotekil autos reisija vastutusel ja teda ei ole võimalik reisi ajal vaatamas käia. Lemmiklooma olemasolust tuleb teatada broneerimise käigus.

Toitlustus • Vähemalt 24 tundi enne reisi algust broneeritud toidukorrad on soodsamad, kui pardalt ostes. Ostetud toitlustuskupongid kehtivad märgitud summa väärtuses kõikides laeva toitlustuspunktides.

Tollireeglid • Kehtivad tollireeglid on toodud Viking Line’i laevadel asuvate Tax Free kaupluste hinnakirjades, samuti võib infot küsida laevapersonalilt.

Rühmad • Rühmaks loetakse seltskonda, kuhu kuulub vähemalt 10 täiskasvanud reisijat, kellel on ühine broneering ja ühine pilet.

SISEKORRA EESKIRJAD • Viking Line jätab endale õiguse alkoholijoobes või kaasreisijaid häirivat inimest laevale mitte lasta või nõuda inimese laevalt lahkumist järgmises sadamas.

• Relvad, seadmed ja esemed, mis võivad olla ohtlikud reisijatele, laevameeskonnale või laevale, on keelatud. Nende laevale toomine on lubatud ainult laevaomaniku loaga ning sellest peab terminalipersonali informeerima pileti registreerimisel. Nende esemete loata laevale toomine või personali informeerimata jätmine on karistatav.

• Toiduainete toomine laevale toiduvalmistamise eesmärgil on keelatud. Turvalisuse tagamise eesmärgil on keelatud toidu valmistamine kajutis või laeva muudes ruumides. Samuti on laeval keelatud kaasatoodud või tax-free kauplusest ostetud alkoholi tarbimine. Reegli rikkumisel on Viking Line’l õigus alkohol konfiskeerida.

Kruiisireisijatel pole lubatud kaasa võtta oma alkoholi. Toiduained, mida võib laeva kaasa võtta on nt. imikutoit ja allergikutele mõeldud eritoiduained. Imikutoitu on võimalik soojendada lastehoiutoas asuvas mikrolaineahjus või kohvikus. Vajadusel peab reisija olema valmis loovutama esemed, mis võivad endast kujutada ohtu kaasreisijatele või ei ole kooskõlas Viking Line sisekorraeeskirjadega. Kui reisija ei ole nõus oma kohvrit avama, on Viking Line’l õigus nõuda inimese laevalt lahkumist järgmises sadamas. Laevalt ära saadetud klientidel ei ole õigus nõuda laevapileti kompensatsiooni.

• Häirivalt ja ähvardavalt käituv reisija vahistatakse laeval.

• Suitsetamine on kajutis keelatud. Keelust üleastumise korral on laeval õigus teha väärteoprotokoll, millega kaasneb rahaline trahv.

• Kajutiosakonnas häirivalt käituvalt reisijalt on õigus ära võtta tema kajut ja on õigus nõuda tema lahkumist kajutosakonnast.

• Oma raadio või maki kuulamine kajutites ei ole lubatud. Laeva turvameestel on õigus need esemed ajutiselt konfiskeerida.

• Kõik laeval tekitatud materiaalne kahju tuleb korvata. Kui laeval kokkuleppele ei jõuta, teavitatakse juhtunust politseid.

• Laeva turva- ja päästeelementide rikkumisel vahistatakse reisija ja antakse politseile üle järgmises sadamas, millega kaasneb ka väärteoprotokoll.

• Vargustest teavitatakse alati politseid. Kui tegemist on alaealisega, teavitatakse ka lapsevanemat või hooldajat.

• Noorterühmade juhid vastutavad kogu rühma eest laeval. Vastutatakse ka ülalmainitud sisekorraeeskirjade täitmise eest. Kui keegi rühma liikmetest rikub korda, peab rühma juht laeva meeskonda sellest teavitama ning tegema koostööd. Rühmajuht peab laeva infopunkti jätma nimekirja rühmaliikmetest ja nende kajutijaotusest.

• Kõik reisijad peavad olema valmis vajadusel esitama isikuttõendavat dokumenti.

• Teiste reisijate ja laeva meeskonnaliikmete pildistamine ilma nende nõusolekuta on keelatud ja karistatav.

COMPASS 1 NR 5, 2014

SU A LIS H

V

E VIS

JU L Ä

S EL

IN

D

SE I M

S GIS

D

E

www.dior.com

THE FRESH NEW ESSENCE OF MISS DIOR