Compass 2014 02 web 150 by Profimeedia

AJAKIRI KLIENDILE Nr 6 2014 COMPASS NR6 2014

SIHTKOHT:

Rõõmus Rovaniemi AJAVIIDE:

Armastame ooperit

VINGE SPORT:

Soome jäähoki

Lapimaa,

Soome pärl

KEVAD 2012 1 COMPASS

TELEFONIKESKUS ll HELSINGISSE ŠOPPAMA ll PÕNEVAID SÖÖGIKOHTI ll KAMBAGA REISILE

sisukord

Hea lugeja!

Sisukord 5 6

UUDISED

eljataha jäi edukas suvi, mil lisaks Viking XPRS-ile seilasid Tallinna-Helsingi liinil ka M/S Mariella ja M/S Gabriella. Meil on hea meel, et lisaväljumised olid populaarsed ja õigustasid end tänu Viking Line’i valinud reisijatele täielikult. Peagi saabuvad jõulud, mis on IMBI PATZIG paljudele aasta kiireim aeg. Pühaviking line eesti de ajal soovime ju kõik oma lähekontaktkeskuse juhataja dasi üllatada, sõprade ja perega kohtuda ning mõnusalt aega veeta. Seda kõike saab teha mugavalt meie laevadel.

SIHTKOHT Reis Lapimaale Talvine Lahti pakub elamusi Kuopio tasub avastamist Kaunis karge Kajaani Suusasõprade lemmikud Kuusamo ja Ruka Romantiline Rovaniemi Haaparantas haarab ostukirg

32 34 36 38 40 43 44 46

TELGITAGUNE Kuidas töötab kontaktkeskus

RISTSÕNA

54 62

KALENDER Sündmused Soomes ja Rootsis

MÕNUS AEG Helsingisse ooperisse RESTORANISOOVITUSED 4 toredat söögikohta Helsingis POODI 4 teistmoodi poodi Helsingis

Sõbralikud ja asjatundlikud reisikonsultandid aitavad alati klientide reisiunistused teoks teha

SIHTKOHT Muinasjutuline Porvoo NUPUTAMIST LASTELE

Seekordses ajakirjas tutvustame meie kontaktkeskust. Paljude klientide jaoks, kes ei kasuta online-broneerimissüsteemi, algab reis just nimelt meie kontaktkeskuses. Iga klient saab valida endale sobiva broneerimisviisi – helistades, e-kirja vahendusel või meie müügiesindust külastades. Sõbralikud ja asjatundlikud reisikonsultandid aitavad alati klientide reisiunistused teoks teha.

SPORTLIK ELAMUS Võimas Soome hokiliiga LAEVAKÖÖK SOOVITAB Kolm nauditavat retsepti kodus valmistamiseks

Tere tulemast meie punastele laevadele! Kohtumiseni pardal!

VIKING LINE’I INFO

AJAKIRI KLIENDILE Nr 6 2014 COMPASS NR6 2014

Ajakirja annab välja VIKING LINE EESTI Tootja: PROFIMEEDIA Trükk: PRINTALL Trükiarv: 22 000

SIHTKOHT:

Rõõmus Rovaniemi AJAVIIDE:

Armastame ooperit

VINGE SPORT:

Soome jäähoki

Lapimaa

Soome pärl

COMPASS

TELEFONIKESKUS ll HELSINGISSE ŠOPPAMA ll PÕNEVAID SÖÖGIKOHTI ll KAMBAGA REISILE

COMPASS 1 NR 6, 2014

uudised

Vanusepiirangud liinireisidel

Jaanuarist uus väävlidirektiiv

Tallinna-Helsingi liinil ei ole alla 16-aastastel lubatud reisida üksinda. Alaealise reisija eest peab vastutama vähemalt 18-aastane saatja, kellega koos vormistatakse check-in’is pardakaardid ja kelle vastutusel on alaealine kogu reisi vältel, kuni laevast lahkumiseni. Reisija peab vajadusel tõestama oma isikut ja vanust. Selleks sobib pass või

ID-kaart. Nõutud andmed tuleb reisi broneerides kanda reisijate nimekirja. Soome-Rootsi liinidel võivad alla 16-aastased üksinda reisida vaid lapsevanema või hooldaja kirjalikul loal, millele on märgitud lapsevanema või hooldaja kontakttelefon ja isikukood. Laeva meeskond ei vastuta üksi reisivate noorte eest.

Euroopa Liidus vastu võetud väävlidirektiivi (2012/33/EL) tulemusena karmistuvad alates 1. jaanuarist 2015 Läänemerel, Põhjamerel ja La Manche’i väinas ehk nn väävliheite kontrolli piirkonnas (SECA ehk Sulphur Emission Control Area) laevade vääveloksiidiheitmetele seatud piirangud. Viking Line jätkab ka pärast väävlidirektiivi jõustumist regulaarset laevaliiklust praeguses mahus ja olemasolevatel liinidel. Juba tehtud investeeringud ja üleminek uuele kütusele, mis vastab direktiivis sätestatud nõuetele, tähendavad aga suuri lisakulutusi, mis ilmselgelt mõjutab ka piletihindu. Euroopa Liidu uutele heitgaasinõuetele vastab meie laevadest hetkel ainult M/S Viking Grace ja seda tänu investeeringutele, mis on tehtud veeldatud gaasi (LNG ehk liquefied natural gas) seadmete kasutusele võtmiseks. Teiste laevade puhul on ettevõtte arvutuse kohaselt kõige kulutõhusam minna alates jaanuarist üle madalama väävlisisaldusega MGO-kütusele (MGO ehk marine gas oil).

Täname, et hoolid! Viking Line Eesti toetab Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse jõulukampaaniat ja innustab kõiki doonoreid verd loovutama. Detsembrikuine jõulukampaania kestab viis nädalat. Iga nädal toimub loosimine, kus kõigi doonorite vahel loositakse välja Viking Line’i kinkekaart. Lisaks loositakse kampaania peaauhinnana viienda nädala lõpus välja kruiis Stockholmi. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ja vaeva. Ärgem unustagem, et õnnetuste ja ootamatute saatusekäänakute eest ei ole kaitstud meist keegi. Abivajaja rolli võivad sattuda meie sõbrad, lähedased NR 6, 2014 1 COMPASS

ja tuttavad ning doonorivere olemasolust võib ühel päeval sõltuda ka meie enda elu. Euroopa riikide statistika järgi vajab vereülekannet oma elu jooksul iga neljas inimene. Doonoriverest valmistatud preparaadid aitavad elusid päästa iga päev ning verd loovutades saame olla kindlad, et verevarud Eestis on piisavad. 2013. aastal külastas Eesti verekeskusi kokku 37 191 doonorit, kes loovutasid 60 929 veredoosi. Neist tehti üle 85 000 doosi erinevaid verekomponente, mida kanti haiglates üle ligi 19 000 patsiendile.

sihtkoht

Kosutav Lapimaa Eks igaühel meist on oma ettekujutus Lapimaast, kus kesksuvel päike ei looju ning jõulude ajal tuleb leppida pilkase pimedusega. Üks on aga selge – Lapimaad iseloomustab ürgne loodus, kus suvel võimutseb soojus, sügisel värvikirev loodus ja talvel rinnuni ulatuv lumi. See on paik, mis väärib põhjalikumat avastamist. TEKST: TIIT EFERT FOTOD: TIIT EFERT JA VISITFINLAND

apimaa peamine turismimagnet on teadagi jõuluvana, kes ootab külalisi põhjapolaarjoonel asuvas majakeses aasta läbi. Meiegi külastame seda kaunist muinasjutulist paika, ent võtame endale eesmärgiks avastada oma reisil ka Soomet ja Lapimaad laiemalt ning tutvuda sealse eluga ja võimalustega sellest osa saada. Selleks, et Lapimaale jõuda, külastasime tervet rida kauneid Soome linnu, mida kõiki teile järgnevatel lehekülgedel ka tutvustame, ja loomulikult ei saa me üle ega ümber sealses ürgses looduses elavaist põhjapõtradest. Tutvustame ka Lapimaale kolinud eestlannat Annekreet Heinlood, kelle

igapäevane tegevus on korraldada Lapimaa kaunis looduses tõeliselt põnevaid reise turismihuvilistele kogu maailmast. Lapimaal on tegelikult kaks tähendust. Kitsamas mõttes on see Põhja-Soomes asuv maakond, mille pealinn on Rovaniemi. Laiemalt moodustab Lapimaa hõredasti asustatud vööndi PõhjaSoomes, Norras, Rootsis ja Venemaal (Murmanski oblastis). Lapimaa põlisrahvaks on eesti sugulasrahvas – laplased ehk saamid. Maastikud, haruldane ja väga mitmekülgne loodus, rahu ja eksootilisus on see, mis inimesi köidab. Lapimaa elu on suurlinnade meluga võrreldes tempolt ja olemiselt

COMPASS 1 NR 6, 2014

sihtkoht

rahulik – Lapimaal on inimestel aega teiste inimeste jaoks, Lapimaal võib jääda seisma ja kuulata iseennast ning vaadelda loodust. Viimastel aastatel on Lapimaa suved olnud äärmiselt soojad, eriti just juunis, mil piirkond on olnud vaat et Euroopa kõige suvisem. Talvel võib siin aga külma olla koguni 40 miinuskraadi. Sellegipoolest tasub Lapimaad külastada igal aastaajal ja Lapimaal on tõepoolest neli õiget ja korralikku aastaaega. Kevadel tulevad siia mäesuusatajad, kalamehed suunduvad tundrasse kalale ning kullakaevajad viivad viimaste lumehangede ajal kraami oma laagritesse. Suvi on taas kalastajate paradiis, kuid Lapimaale tullakse ka marju ja seeni korjama rahateenimise eesmärgil. Jaanipäeva aegu on Lapimaal aga nii, et päike ei looju sekundikski. See on öötute ööde aeg ehk teisisõnu polaarpäev, mis algab sealpool polaarjoont ehk Napapiiri (Rovaniemit) 6. juunil ja lõpeb 7. juulil. Sügisel, eriti sügise alguses, on Lapimaa täis värve. Puud ja maastik saavad hoopis teise kuue kui suvel ning seda värvide maailma tasub tulla imetlema septembris. Talvel on siin polaaröö. Polaarjoonel kestab see jõulude ajal vaid nädalakese, ent Soome kõige põhjapoolsemas punktis Nuorgamis kestab see üle pooleteise kuu. Lapimaa on ilmselt kõige müstilisem piirkond Soomes ja mõõtkava läheb siin nihkesse – mäed võivad olla kilomeetrikõrgused ning vahemaad asustatud punktide vahel ulatuda sadadesse kilomeetritesse. Siin asub ka Soome pikim jõgi Kemijoki, mille pikkus on 483 kilomeetrit. Kui paljud lähevad hingekosutust otsima Indiasse, siis tegelikult pakub omal moel sarnast elamust ka Lapimaa. Ürgne Lapimaa ootab kõiki ennast avastama!

NR 6, 2014 1 COMPASS

Lapimaal on inimestel aega teiste inimeste jaoks, Lapimaal võib jääda seisma ja kuulata iseennast ning vaadelda loodust

MITMEKESINE MAA: Lapimaa erinevad aastaajad pakuvad mitmekesiseid elamusi. Talvel võid autoaknast kohata põhjapõtru, suvel aga korjata metsas murakaid või püüda jõgedest kala.

sihtkoht

TEKST: TIIT EFERT FOTOD: VISITFINLAND JA LAHTI REGION

Tuhanded tugitoolisportlased tunnevad Lahtit eelk천ige suusaspordikeskusena. Tegelikult on linn palju mitmekesisem ja uudistamist siin jagub.

L천bus Lahti

COMPASS 1 NR 6, 2014

sihtkoht

õhjamaine kliima pakub palju kontraste ja see väljendub nii Soome linnades kui ka looduses, mis on suvel lopsakalt roheline ja talvel kaetud paksu lumekihiga. Ka ajaviitmisvõimalusi turistile on siin servast serva.

Ikkagi talv Lahti on Soome linn, mida tasuks külastada pigem talvel kui suvel. Loomulikult on suvehommikul ülimõnus alustada päeva turuväljaku ääres kohvikus (Kirkkokatu 14) kuuma kohvi ja võileivaga. Linn on siis veel vaikne, inimesi liigub vähe ning vabas õhus on õdus istuda ja jälgida, kuidas turuplats ärkab vaikselt elule. Seejärel võib minna jalutama väikestele Hämeenkatu ja Rautatienkatu tänavatele, külastada vahepeal Trio ostukeskust ja Sokose kaubamaja ning pärast moemaailmas tuuseldamist suunduda Lahti sadamasse laevakruiisile, mis viib Vesijärvile ja Vääksy kanali kaudu ka Päijänne järvistusse. Lastega tasub külastada kesklinnast lõunasse jäävat Laune parki (Kaarikatu 26). Kümnel hektaril laiuvas, mitmekesiseks ajaveetmiskohaks ehitatud pargis tegevusetust ei kohta. Külastajaid ootavad ees dendropark, minigolf, rulluisurajad ja tiik. Siin saab ka grillida, turnida ja lastele on ehitatud tasuta liikluspark. Et seda kõike nautida, tuleb siia tulla suvisel päeval. Siiski on Lahti eeskätt talvelinn. Laune pargiski saab tiigist liuväli ja ka liumäed jäätatakse. Talvelinna staatust kroonivad linna kohal kõrguvad suusahüppetornid. Tõsi küll, suvel on kõrgeima torni jalamil avatud ujumiseks täismõõduga bassein, mis toob kokku hulganisti suvitajaid, ning suusahüppetorn ise avaneb vaateplatvormile, kus saab uudistada linna ja ümbruskonna loodust kõrgelt ülevalt. Lisaks räägib talve kasuks Sibeliuse keskus, mida tasub külastada eelkõige just suvepuhkuste välisel ajal.

Noor linn Lahti on tegelikult üsna noor linn, mis sai kasvuhoo sisse alles seejärel, kui 1870. aastal valmis Riihimäe-Lahti raudtee. Linnaõigused saadi 1905. aastal ning praeguseks on elanike arv tõusnud üle 100 000. Linn laienes oluliselt pärast II maailmasõda, kui siia tuli elama ligikaudu 10 000 sõjapõgenikku Karjalast, mis kasvatas linna elanike arvu veerandi võrra. Esimest korda mainiti Lahtit aga juba 1445. aastal. Lahti küla kuulus siis Hollola kihelkonda, mis asus Hämeenlinnast Viiburisse kulgenud kaubatee ääres. 1877. aasta juunis põles terve küla peaaegu maani maha. Kuid rattad olid pöörlema läinud ja arengut linnaks saamise suunas see ei takistanud. Juba 1878. aastal anti Lahtile aleviõigused, tol ajal oli seal vaid paarsada elanikku. Uus linn loodi moodsa, sirgete ja täisnurkselt ristuvate tänaNR 6, 2014 1 COMPASS

ALATI LÕBUS: Talispordilinnana tuntud Lahti suvised tõmbenumbrid on turuplats ja rand.

vatega plaani järgi, mis hõlmas laiu alleesid ja suurt turuväljakut. Tänapäevani vastavad Lahti keskuse tänavad sellele plaanile, ehkki esialgsed madalad puumajad on nüüdseks lammutatud. Linna noorus väljendubki selgelt arhitektuuris, mis on mõnusalt moodne. 1904. aastal kinnitas senat kauaoodatud otsuse, millega Lahti eraldus Hollolast. Selle otsuse pidi kinnitama Vene tsaar Nikolai II, kes aga mingil põhjusel venitas oma nõusolekuga poolteist aastat. Nii saigi Lahtist iseseisev linn alles järgmisel aastal. Tol ajal elas linna tänapäevasel maa-alal juba 8200 inimest, neist 3000 linnas. Järgmise 10 aastaga rajati kõik vajalikud asutused, kaasa arvatud haigla ja raekoda, mis on omaette põnev vaatamisväärsus. Linna ellu on oma jälje jätnud ka hilisem, II maailmasõja järgne president Juho Kusti Paasikivi, kes pani aluse sõbralike suhete poliitikale Nõukogude Liiduga. Ta ei ole Lahtis küll sündi-

sihtkoht

Suvel on kõrgeima torni jalamil avatud ujumiseks täismõõduga bassein, mis toob kokku hulganisti lõbusaid suvitajaid nud ega ka surnud, aga töötas siin Helsingi ülikooli õpingute ajal kohtutäituri, advokaadi ja õpetajana. Tema mälestuseks on linnas püstitatud ausammas ja ühele tänavale on antud tema nimi.

Suusaspordi pealinn Eesti spordisõbrad mäletavad Andrus Veerpalu legendaarset 0,2-sekundilist võitu Norra suusataja Frode Estili ees 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlustel. See oli Veerpalu esimene kuldmedal, mis kinnistas Lahti kõigi Eesti suusasõprade südamesse. Soomlaste jaoks olid need võistlused aga tõeline katastroof. Soome suusakoondis soovis iga hinna eest kodupubliku ees suurepäraseid tulemusi näidata ja alguses oligi kõik ilus, kuni meeste vereproovid jõudsid laborisse. Sealt hakkas järjepanu tulema kurjakuulutavaid uudiseid. Soome koondis oli abiks võtnud verevedeldusravimi Hemohes ja siitpeale algas soome suusatajate allakäik – tänaseks on sellest ehk välja tuldud, sest Sotši olümpiamängudel olid soomlased edukad. Aga seda tänu uuele põlvkonnale, sest vanad kas katkestasid karjääri (Harri Kirvesniemi),

üritasid edutult tippsporti tagasi tulla (Jari Isometsä) või siis algas allakäik isiklikus elus (Mika Myllylä on tänaseks meie hulgast lahkunud). Lahti on korraldanud maailmameistrivõistlusi ka varem: aastatel 1926, 1938, 1958, 1978 ja 1989. Ükski teine linn pole nii palju võistlusi korraldanud. Vaatamata suusatajate madalseisule ja Soome publiku pettumusele ei saanud 2001. aasta Lahtile saatuslikuks ning Salpausselkä suusamängud jäid maailmakarikaetapina kestma. Antud etapi võit on sarjas ka üks ihaldusväärsemaid. Nimelt peetakse seda etappi alati nädal pärast suurvõistlusi – iga nelja aasta tagant pärast taliolümpiat või iga kahe aasta tagant pärast MM-i. Kõik, kes on oma tippvormi ajastamisega hiljaks jäänud, saavad oma võimeid näidata, ja motivatsioonist ei tule puudu ka neil, kes on äsja suurtiitleid võitnud. Seega on siin kohal kogu maailma paremik. Lahti jätkab ka ise suurvõistluste korraldamist ning järgmine suusatamise MM toimub siin juba 2017. aastal. Linn on taotlenud ka taliolümpiamängude korraldamise õigust, kuid saatuslikuks on saanud mäesuusatamiseks vajalike tingimuste COMPASS 1 NR 6, 2014

sihtkoht jaoks sobiva varustuse – kas 1920. aastate või 1990. aastate komplekti. Kes soovib, võib treenida biatloni (laskmine ja suusatamine plastikrajal) või proovida oma osavust kiirlaskumisel arvutimängus. Suurema seltskonnaga saab suusamuuseumis korraldada suisa oma võistlused – iga osaleja sooritab simulaatoril üks või kaks suusahüpet ja pealtvaatajad annavad stiilipunkte. Seejärel võib läbida biatloni plastikrajal, laserrelv käes, ja võistelda ka kiirlaskumises. Kõigil osalejatel on võimalus saada diplom ja hankida muuseumipoest sobiv medal. puudumine. Sobilik mägi on olemas Kuopios Tahkovuori näol, ent siis võiks Kuopio korraldada ka teised suusaalad. Jääalad jääksid aga kõik Helsingisse. Soome endine ja pikaaegne olümpiakomitee peasekretär Jouko Purontakanen on sellisele võimalusele ka viidanud, ent teoks pole see saanud.

Võida ise medal Kus siis veel kui suusahüppemägede kõrval asub Lahti suusamuuseum, mis avati juba 1926. aastal. Tänane hoone valmis 1989. aastal ja pakub lisaks tavapärasele väljapanekule ka aktiivseid isetegemise ja isekogemise võimalusi. Suusasimulaator annab ettekujutuse, mis tunne oleks 114 meetri kõrgusest tornist hüpata. Suusatada võib ka plastikrajal, valides enda

Sibeliuse keskus Kui olete juba Lahtis, siis tasub kindlasti uurida, mis on toimumas Sibeliuse keskuses. Nagu nimest võib mõista, on 2000. aastal eurorahade toel valminud 1250-kohaline kontserdisaal nimetatud kuulsa soome helilooja Jean Sibeliuse järgi. Tegemist on vana tööstushoone külge ehitatud õhulise risttahukakujulise klaasist hoonega. Igapäevaselt Lahti sümfooniaorkestrit võõrustav kontserdisaal korraldab ka Sibeliusele pühendatud festivali. Järgmisel aastal möödub suure helilooja sünnist 150 aastat ning septembri alguses on tulemas nädalane üritustesari, mis ei tohiks jätta ükskõikseks ühtegi klassikalise muusika austajat.

RAADIOMASTID: Üks Lahti omapärasemaid vaatamisväärsusi on kesklinnast mõne kilomeetri kaugusel asuvad raadiomastid, mille jalamil paiknev raadiomuuseum esitleb juba 1920. aastatest pärit raadiotehnikat. Kunagi asus siin Soome raadiokeskus ja Lahti raadiojaama kuulati hoolega ka Eestis. Merepinnast 300 meetri kõrgusele ulatuvatel punavalgetel mastidel on kandev roll Soome ringhäälingu ajaloos. Need ehitati 1927. aastal, et parandada samal ajal tegevust alustanud ringhäälingu kuuldavust pealinnast väljaspool. Mastid hakkasid hästi tööle ja kanalid levisid üle kogu LõunaSoome kuni Jyväskyläni välja. Mastid ehitati rekordkiirusel – kahe ja poole kuuga – ja püsivad tänaseni. Tähelepanuväärne on seejuures, et neil puuduvad tugikaablid.

Cumulus Lahti Hotell Cumulus Lahti on mugav ja hubane hotell, mis asub südalinnas kaubanduskeskuse Trio vastas. Restoranid, baarid ja ööklubid on hotellist vaid jalutuskäigu kaugusel. Lahti spordikeskus, kus on jooksu- ja suusarajad ning võimalus jäähokit mängida, asub hotellist 2 km kaugusel, Messilä puhkekeskus 8 km ja Tiirismaa talispordikeskus 10 km kaugusel. Hotellis on 171 tuba, millest 150 on mittesuitsetajatele. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Hotelli on lisatasu eest lubatud kaasa võtta lemmikloomi (10 eurot öö). Hotellist on bussijaama 750 m, lennujaama 90 km, sadamasse 1,8 km ja raudteejaama 1 km. Standardtubades on dušš, WC, telefon, raadio, TV, föön, osades tubades ka minibaar, padjamenüü. Restoranid, baarid: restoran, lobby-baar. Lastele: mängutuba. Teenused: tasuline parkimine parkimismajas, 2 sauna, jalgrattalaenutus, traadita internet, konverentsiruumid, toateenindus, pagasihoid, keemiline puhastus, triikimistuba. www.cumulus.fi kauppakatu 10, 15140 lahti, finland NR 6, 2014 1 COMPASS

sihtkoht

Peidetud TEKST: TIIT EFERT FOTOD: KUOPIO LINN

Kuopio

Ida-Soome suurim linn Kuopio pakub põnevaid hetki nii vahepeatuse tegijale kui ka pikemalt peatujale.

iirtee lummuses kihutame esiti Kuopio teeotsast mööda. Linn ei paikne vahetult kiirtee ääres, vaid eemal Kallavesi järve keskel asuva poolsaare peal. Mõttes tagasi kerides võime küll aimata, kus õige teeots oli, aga oleme sellest juba 10 kilomeetri kaugusel. Suurel teel viitavad sildid juba uutele keskustele ja see ongi peamine põhjus kahtlustamiseks. Polegi muud teha, kui ühes bensiinijaamas ringi keerata. Õnneks näitab silt väikese tee otsas otse Kuopio poole. Pööramegi käänulisele külavaheteele, mis viib meid sellesse kaunisse linna.

Pigem suvi kui talv Oleme siin talvehakul, kuid Kuopiot soovitatakse külastada ka suvel, sest siinne loodus ja Kallasvesi järv koos kaunite saarekestega pakub võrratuid elamusi ning laevakruiisid algavad linna sadamast suvel iga päev. Suveööd on siin valged ja linna noorus kasutab seda aega mõnusaks pidutsemiseks. Suviti on siin mitmeid üritusi, mida peab kindlasti külastama. Näiteks peetakse Põhjamaade suurimat tantsufestivali, mis toob kokku rahvusvahelisi kuulsusi nii balleti, rahvatantsu kui moderntantsu alalt. Suvel toimub ka piirkonna suurim veinifestival, mis on aastatega muutunud järjest põnevamaks ja informatiivsemaks ning kus pelga veinijoomise kõrval tutvustatakse erinevate veinipiirkondade toitu ja kultuuri laiemalt. Augustis ootab linn külla kõiki raudseid sportlasi, sest peetakse maha üks võimas triatlon. Tänavusest, arvult juba 25. võistlusest võttis osa ligi 700 sportlast. Järgmine võimalus osaleda on juba 8. augustil 2015. aastal.

Talvel pole ka häda midagi Tegelikult on Kuopios ka kõik talveks olemas. Jäätunud järv pakub võimaluse maha pidada üks korralik uisutamisvõistlus ja nii toimubki siin 2015. aasta 18.–21. veebruaril järjekordne Soome uisumaraton, mille distantsid jäävad vahemikku 12,5–200 kilomeetrit. Oluline vaatamisväärus on Puijo mäel asuv vaatetorn, kus asub Põhjamaade esimene pöörlev restoran. Lummav vaade linnale ja kaugemalegi on garanteeritud. 1963. aastal ehitatud torn on 75 COMPASS 1 NR 6, 2014

sihtkoht

meetri kõrgune, aga merepinnast ulatub see koguni 306 meetri kõrgusele. Torn koos restoraniga on tõeline tõmbenumber ja seda on külastanud miljonid turistid. Tegemist on juba kolmanda ehitisega samal asukohal. Esimene torn ehitati 1856. aastal. Torni jalamile on ehitatud suusahüppetornid, kus igal aastal peetakse maailmakarikavõistluste etapp. Kuopiost on pärit ka mitmed soome olümpiavõitjatest suusahüppajad.

Turuplats Omaette elamuse jätab Kuopio turuplats, mis täitub turupäevadel nii müüjate kui ka ostjatega. Siit võib leida kõikvõimalikke kaupu, ka vanakraami kohalikelt, kes on leidnud oma kodust midagi, millest soovivad lahti saada. Turg tegutseb küll aastaringselt, kuid suurem kauplemine käib ikka kevadest sügiseni. Kindlasti leiab turult ka kohalikke hõrgutisi. Turuplats on tõeline linnasüda, sest selle ümber on koondunud ka kogu moodsam kaubandus koos oma ostukeskuste ja

LINNA SÜDA: Turuplats, mille ääres on ka Kuopio raekoda (pildil vasakul).

kaubamajadega. Aga siit leiab ka sajandivanuse kaubahalli. Nagu igas linnas, on ka Kuopios terve rida muuseume, fotonäitusi ja kunstigaleriisid. Kuopio kontserdihalli peetakse üheks Soome kuulsamaks. Autosõpradele võib huvi pakkuda automuuseum, kust leiab ka mootorrataste kollektsiooni. Kuopiot võib pidada ka ülikoolilinnaks, linna ülikoolis on suur osakaal tervishoiutöötajate koolitamisel. Üldse oli Kuopio üks esimesi linnasid, kus 19. sajandil hakati andma soomekeelset haridust. Ja muide, ka meie esimene „Kalevipoeg”trükiti Kuopios. Kuopios asub Soome õigeusu kiriku peakorter ning seal resideerib Soome ja Karjala peapiiskop Leo. Soome õigeusu kirik allub Konstantinoopoli patriarhaadile.

Hotell Atlas

Moodne 2012. aastal renoveeritud hotell asub Kuopio kesklinnas Kauppatori väljaku ääres. Kuopio kultuuriloomuuseum ja toomkirik paiknevad 750 meetri kaugusel, Puijo vaatetorn jääb 2,5 kilomeetri kaugusele. Hotell on ideaalne peatuspaik inimestele, kes eelistavad kõikide teenuste lähedalolu. Hotellis on 131 suitsuvaba tuba. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Hotellist on bussijaama 1,1 km, lennujaama 17,2 km, sadamasse 1,1 km ja raudteejaama 700 m. Standardtubades on dušš, WC, telefon, TV, föön, minibaar, triikraud ja triikimislaud, kohvi ja tee valmistamise vahendid, seif. Restoranid, baarid: restoran, baar. Teenused: maa-alune tasuline parkimismaja, saun, suveniiripood, traadita internet, konverentsiruumid, toateenindus, pagasihoid, keemiline puhastus, triikimistuba. www.hotelatlas.fi haapaniemenkatu 22, 70110 kuopio, finland NR 6, 2014 1 COMPASS

sihtkoht

Iisalmi Kajaani

Suundume Kuopiost taas kiirteele ja suunaviidad hakkavad üsna pea näitama Iisalmi linnale. Läbida tuleb vaid 80 kilomeetrit põhja suunas.

ealt 20 000 elanikuga Iisalmi, Võru sõpruslinn, väärib vähemalt põgusat vahepeatust. Kohaliku kiriku ümber moodustunud küla ajalugu ulatub 17. sajandi algusesse, kuid linnaõiguse sai Iisalmi alles les 1891. aastal.

Maailma väikseim restoran IISALMI PILDID: Parajalt pisike restoran ning paremal üleval Olvi vabrik.

TEKST: TIIT EFERT FOTOD: TIIT EFERT JA SHUTTERSTOCK

Vahepeal oli piirkond 19. sajandi alguses lahingutandriks Vene ja Rootsi vahelises sõjas. Siin peeti maha kuulus Koljonvirta lahing, mis jäi rootslaste viimaseks suureks võiduks Soome pinnal. Juba 1809. aastal pidi Rootsi loovutama Soome Venemaale. Iisalmi linnas leiab mälestusmärgi Koljonvirta lahingus langenud vene vürstile Mihhail Dolgorukile ning ka siitkandist pärit soome kirjandus-

klassiku Juhani Aro majamuuseumi. Kuigi piirkonnas tegeldakse valdavalt põllumajandusega, on siin ka mitmeid tööstusettevõtteid, millest eestlaste jaoks tuntuim on ilmselt A. Le Coqi emafirma, Soome joogitootja Olvi. Iisalmi on maailmakaardil ka ühe nutika seiga poolest. Nimelt tegutseb suvisel ajal linna sadamas maailma väikseim restoran Kuappi. Tõsi küll, tegemist on suurema restorani Olut Mestari filiaaliga, sest kogu menüü tuleb suure venna käest. Väike restoran ise on 8 ruutmeetri suurune ja sisse mahub ka vinge minipudelitest koosnev baarilett, seega jääb restoranisaalile vaid 3,6 ruutmeetrit ja teenindama mahub kahte klienti. Päikeselise ja sooja ilmaga teenindatakse kliente ka restorani terrassil.

COMPASS 1 NR 6, 2014

sihtkoht

Tagasihoidlik Kajaani Ligi 40 000 elanikuga Kajaani näol on tegemist Põhja-Soome ühe suurema linnaga ja mäletatavasti lendas siia hiljuti ka Estonian Air. Metsarikka Kainuu piirkonna keskuses Kajaanis on arenenud puidutööstus. 2004. aastal tähistas Kajaani oma 400. sünnipäeva. Linna ajalugu ulatub 17. sajandisse, kui Ämmäkoski ja Koivukoski vahelisele laiule ehitati Karl IX käsu kohaselt linnus. Linnaõigused sai Kajaani 1651. aastal. Linnus hävitati kahjuks Põhjasõja käigus 1716. aastal. Omapärane vaatamisväärsus on linna Nutumüür – 1930. aastate suure majanduskriisi ajal ehitasid selle töötud, kellele maksti töö eest jahu ja silkudega. Kajaaniga on seotud mitmed kuulsad soomlaNR 6, 2014 1 COMPASS

sed. Siin on hariduse omandanud Soome kauaaegne president Urho Kaleva Kekkonen. Suviti käis siin rahvaluulet kogumas Elias Lönnrot, kes sai siit ainest eepose „Kalevala” kirjutamiseks. Linna lähedal Oulujärvi ääres sündis poeet Eino Leino – tänaseks on Paltaniemi piirkond saanud osaks Kajaani linnast. Algupärane Leino kodutalu on lammutatud, ent siiski taastatud täpselt jooniste järgi. 6. juulil ehk Leino sünniaastapäeval meenutatakse suurt poeeti sõnakunstifestivaliga, mis toob kokku tuhandeid inimesi. Suvisel ajal tasub kindlasti ära käia ka Oulujärvi ääres, kus on imekaunid liivarannad. Talvehakul on siit linnast edasi sõites metsades ja mäekuplitel tunda juba tõelist Põhja-Soome hingust.

KAJAANI PILDID: Üleval vasakul linna vana raekoda ning mälestusmärk president Kekkosele.

sihtkoht

Suusahul Kuusamo koos Ruka suusakeskusega on Soome üks populaarsemaid turismimagneteid, mis tõmbab ligi hordides talvespordisõpru ja -harrastajaid. TEKST: TIIT EFERT FOTOD: KUUSAMO-RUKA TURISMIEDENDUSÜHING

leme jõudnud Helsingist 800 kilomeetri kaugusele. Õhk väljas muutub järjest kargemaks ja autotee kattub lumega. lumega. Tegemist pole veel Lapimaaga, aga loodus annab märku, et oleme lähedal – tee ääres võib näha juba esimesi põhjapõtru. Kuusamo asetseb piisavalt lõunas selleks, et peituda suvel lopsaka roheluse ja ürgmetsade rüppe, aga samas ka küllalt põhjas, et pakkuda põhjala eksootikat – suvel peaaegu loojumatut päikest ja talvel ööpäevaringset virmaliste mängu. Kuusamo sai linnaõigused alles sajandivahetusel ja linna elanike arv on vaid 16 500. Venemaa piiri ääres asuva Kuusamo piirkonnas on kokku loendatud 5000 mitmesugust veekogu. Siin leiab kirka veega järvesid, kiireid kärestikulisi jõgesid ja juba ka massiivseid, Lapimaale omaseid kuppelmägesid. Võimsa loodusliku

elamuse pakub linnast vasakule jääv 1956. aastal rajatud Oulanka rahvuspark, mis on ajapikku kasvanud 270 ruutkilomeetri suuruseks. Seal mühiseb 600 meetri pikkune ja ligi 14-meetrise langemiskõrgusega kärestik Kiutaköngäs, mis on ümbritsetud kõrgetest kaljuseintest, lisaks ka Jyrävä kosk, mille langemiskõrgus on 9 meetrit. Tegemist on Soome ühe populaarsema rahvuspargiga, kus käiakse matkamas. Pikima matkaraja, 80 kilomeetri pikkuse Karhunkierrose läbimiseks tuleb arvestada nelja kuni kuue päevaga. Seejuures ei pea muretsema ööbimise pärast, sest matkaraja äärde on ehitatud vastavad onnikesed. Võib vaid ette kujutada, kui mõnusa elamuse ja võimaluse kaduda tsivilisatsioonimuredest see matk annab. Nagu Põhja-Soome loodusele omane, on ka Kuusamo kandis kõige värvirikkam periood sügis, mis algab juba augusti lõpus, ja ka talv algab meie jaoks siin küllaltki vara – oktoobri lõpus. Pikk talv on edukalt rakendatud turismivankri etteotsa. Varajane talv on ka üks põhjus, miks Kuusamo kesklinnast 30 kilomeetri kaugusel asuvas Ruka suusakeskuses on viimastel aastatel juba novembris alguse saanud suusatamise maailmakarikasari. Rukat peetakse looduslikult Soome lumerohkeimaks suusakeskuseks ja tavaliselt avatakse siinsed nõlvad Soomes esimestena. Paljude arvaCOMPASS 1 NR 6, 2014

sihtkoht

ullude meka tes on tegemist Soome parima suusakeskusega, kus on kokku 28 nõlva, millest 23 on valgustatud. Hooldatud nõlvade kogupikkus on 20 kilomeetrit. Kõrgused vahelduvad 30 meetrist 201 meetrini ning nõlvade pikkused on 150 meetrist 1,3 kilomeetrini. Ruka on Soome freestyle’i-koondise ametlik treeningupaik. Kes soovib lihtsalt suusatada, leiab eest ligi 500 kilomeetrit suusaradu, millest osa on ka valgustatud. Kui suusatamiseks vajalikku varustust pole kaasas, siis muretsemiseks pole põhjust, sest kõike saab laenutada kohapeal. Alpi-tüüpi hotell Rantasipi Rukahovi asub kohe nõlvade jalamil.

LIBE TEE: Mida rohkem põhja poole, seda lumisemaks tee muutub. Alumisel pildil Kuusamo kirik virmaliste säras.

Rantasipi Rukahovi Hotell Rantasipi Rukahovi valiti 2013. aasta World Ski auhinnagalal Soome parimaks suusahotelliks. Hotell asub Ruka suusakeskuse südames, 28 suusanõlva ja 500 km murdmaasuusaradasid jäävad vaid 100 meetri kaugusele. Hotellis on 180 tuba, millest 127 on mittesuitsetajatele. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Hotelli on lisatasu eest lubatud kaasa võtta lemmikloomi (10 eurot öö). Hotellist on kesklinna 25 km, bussijaama 25 km, Kuusamo lennujaama 30 km ja raudteejaama 120 km. Standardtubades on dušš, WC, telefon, TV, föön, osades tubades minibaar, kuivatuskapp riietele. Restoranid, baarid: restoran, Tanssiravintola Rukahovi restoran, baar. Lastele: mängutuba. Teenused: parkimine, suusavarustuse rent, suusakool, suuskade hoiuruum, ööklubi, 2 sauna, saunajooga, jõusaal, tenniseväljakud, traadita internet, konverentsiruumid, ilusalong-päevaspaa, toateenindus, pagasihoid, keemiline puhastus, triikimistuba. www.rantasipi.fi rukankyläntie 15, 93825 rukatunturi, finland

NR 6, 2014 1 COMPASS

sihtkoht

Lapima TEKST: TIIT EFERT FOTOD: VISITROVANIEMI

Rovaniemi on kahtlemata Põhja-Soome tähtsaim keskus ja tõmbenumber ning sihtkoht, kuhu tulla. Vaadates kaarti mõistame, et Kuusamo ongi viimane suurem paik enne sihtkohta jõudmist.

uusamos peatudes on mitu valikut, kus suunas edasi liikuda ja milliseks oma reis kujundada. Võimalus on jätkata liikumist põhja poole mööda maanteed E63, mille kaudu jõuab peagi polaarjoont ületades Kemijärvile. Vahemaad on siin Eesti mõistes muidugi suured. Kuusamost Kemijärvile jõudmiseks tuleb otseimat teed pidi läbida 140 kilomeetrit.

Palju valikuid Kemijärvi on linn, mis on ümbritsetud mägede ja suurte metsadega. Linna lähedal saab tegeleda matkamise, suusatamise, jahipidamise ja kalapüügiga. Kaladest võib seal leida haugi, forelli ja ahvenat. Pindala on linnal tohutu – 3931 ruutkilomeetrit –, aga seal elab vaid 8100 inimest, kellest enamus on koondunud siiski keskusesse. Aga seda hõredam on muu asulaväline asustus. Erilise turismiatraktsioonina võib välja tuua mootorsaanide ja -kelkude muuseumi, kus leiab sadu põnevaid eksponaate nende tootmise algusest kuni tänapäevani. Muuseum on tõeliselt lahe, sest seda peavad kohalikud fanaatikutest motomehed. Nüüd tuleks taas otsustada edasiste liikumissuundade osas. Võimalus on minna endiselt põhja suunas Lapimaa sügavustesse läbi Sodankylä ja Ivalo, sealt edasi Karigasniemist üle Norra piiri ning teha ring Norras, kus saab sõita kasvõi Põhja-Jäämereni välja. Seejärel saab tulla Palojärvilt COMPASS 1 NR 6, 2014

sihtkoht

aa süda tagasi Soome ja jätkata teekonda lõuna poole. Selline ring Kemijärvilt Lapimaa pealinna Rovaniemisse tähendaks umbes 1400-kilomeetrist automatka. Suvisel ajal on see marsruut väga populaarne. Tee on turvaline ja asulates leiab kõik vajalikud teenused, mida ühel autoreisil võib vaja minna. Sügistalvisel ajal kulgeb suurem osa reisist pimeduses ning arvestama peab, et teeolud on talvised. Kuigi lund lükatakse Lapimaa teedel hoolikalt, on lumerohkust arvestades need siiski libedad. Kemijärvilt otse Rovaniemisse on 87 kilomeetrit. Meie võtame Kuusamost siiski suuna otse Rovaniemi poole. Teele jäävad vapustavalt kaunis Korouoma kanjon, kus talvel harrastatakse külmunud kosel jääseinast ülesronimist, ning matkasõbrale mõeldud Auttiköngase matkarajad lummava puutumatu looduse rüpes. Loomasõber võib teha veel põike lõuna poole ja külastada Ranua loomaparki, mis asub Rovaniemist 80 kilomeetri kaugusel (Lapimaal liikudes ei tähenda sellised vahemaad midagi). Ranua on Soome kõige põhjapoolsem loomaaed, kus on rohkem kui 200

NR 6, 2014 1 COMPASS

TALVISED KATSUMUSED: Lapimaal saab nii mootorsaanidega ringi kihutada kui ka proovida jääseinast ülesronimist Korouoma kanjonis.

sihtkoht

Tuhandeid aastaid oli Rovaniemi peatuspaik jahimeestele-kaluritele ning kaupmeestele, kes eksportisid karusnahku põhjast lõunasse erinevat looma ja kohata võib pea kõiki arktilisi metsloomi, nende hulgas jääkaru, pruunkaru, ilvest, hunti jne.

Pime öö Jõuame Rovaniemisse juba pimeduses. Kuigi taevas on selge ilma tõttu tähti täis, valitseb metsavahelisel teel selline pilkane pimedus, et raske on endast meetrigi kaugusele näha. Aga Soome linnad on kenasti valgustatud ja nende kuma paistab juba kaugele. Erilist tähelepanu tõmbavad Rovaniemi linnapiiril asuvad kenasti valgustatud suusahüppetornid, mis on talispordisõpradest soomlastele paljude linnade kaugele paistvaks sümboliks. Suundume ööbima linnast pisut eemal asuvasse metsamajja (vt lk 25). Lapimaa öös on teatav süngus, mis kulmineerub samal ajal, kui kohale jõuame. Maja terrassilt kostub võimas mühin, mis tekitab imestust, sest väljas pole tuult, mis paneks metsa sellist häält tegema. Süütame maja terassil kodust kaasa võetud, reisisõbraliku grillahju ning pärast pikka

autoreisi maitseb liha klassikalises grillmarinaadis suurepäraselt. Tunda on talve hõngust, mis päädib lumesajuga. Seda aitab nautida kaminas süüdatud õdus tuli. Jõuame mõelda veel rühkimisele mööda matkaradasid, kalapüügile, suusatamisele, kelgukoertele ja põhjapõtradele, võimalusele kuivatada oma riideid vajaduse korral kuivatuskapis ning nautida ööbimiskoha saunamõnusid, kui juba uinumegi sügavasse unne. Hommikul selgub tõde ka saladusliku mühina osas – asume laia kärestikulise jõe kaldal, mida öises pimeduses polnud kuidagi võimalik märgata. Hommikuvalguses suundumegi linna. Tuleb olla aktiivne, sest päevavalgust on napilt.

Ihaldatud linn Tegelikult viivad kõik Lapimaa teed Rovaniemisse. Tuhandeid aastaid oli Rovaniemi lihtsalt peatuspaik jahimeestele-kaluritele ning kaupmeestele, kes eksportisid karusnahku põhjast lõunasse. Alles 19. sajandil hakkas Rovaniemi kasvama Lapimaa haldus-, kultuuri- ja kaubanduskeskuseks. Linna ajaloos mängib äärmiselt suurt rolli II maailmasõda. Paljud Soome linnad on oma ajaloo jooksul peaaegu täielikult hävinud, aga mitte ükski neist nii põhjalikult kui Rovaniemi. Soome oli sunnitud Nõukogude Liidu survel ründama Lapimaal viibinud Saksamaa väeüksusi ning puhkenud lahingutegevuse käigus kasutasid sakslased põletatud maa taktikat. Seetõttu puudub Rovaniemis selline ajalooline puitehitistest linnaosa, nagu seda on võimalik näha Porvoos, Naantalis või Poris. Ometigi võib kurvas loos COMPASS 1 NR 6, 2014

sihtkoht olla ka mitte, on Rovaniemi äärmiselt nooruslik ja elav linn, kus külmast kliimast hoolimata on jalgrattad igati arvestatav liikumisvahend. Linn kihab noortest. Imestamiseks pole põhjust, sest linnas asub 10 000 tudengiga ülikool, mis on piirkonna elanike arvu arvesse võttes päris suur. Ülikool hoiab paljusid noori ka Lapimaalt ära kolimast. Tegelikult ongi siinkandis nii, et kui ka minnakse, siis tullakse ikka tagasi. Ääremaastumise probleemi Lapimaal ei ole.

Tegelikult väike linn näha ka positiivset poolt, sest tekkis võimalus rajada täiesti uus kaasaegne elukeskkond. Selleks kutsuti kohale Soome kuulus arhitekt Alvar Aalto, kes lõi praktiliselt uue linna, kuna vanast oli 90 protsenti hävinud. Legendi järgi peaks linna tänavad olema projekteeritud põhjapõdrasarvede kujuliselt. Lennukiga linnale lähenedes võib ehk teatud seoseid leida, ent tänavatel jalutades või autoga sõites on see keeruline. Uue ja moodsa linna rajamise tõttu, aga võib-

Rovaniemi südalinn on suhteliselt väike, vaid ruutkilomeetrisuurune ala, mille igasse punkti jõuab kenasti ka jalutades. Kindlasti tasub külastada kesklinnast umbes kilomeetri kaugusel Oulanjoki kaldal paiknevat Arktikumi, kus asuvad rahvusvaheline arktiline uurimiskeskus ning Lapi kunstimuuseum, mille väljapanekud on keskendunud elule Lapimaal ja arktilistes piirkondades. Arktikumi 172 meetri pikkust klaaskoridori pole võimalik märkamata jätta.

LORDI SÜNNILINN: 2006. aastal võlus Soome oma koletiste ansambli Lordi esitatud muusikapalaga tervet Euroopat ning võitis Eurovisioni laulukonkursi. Bändi laulja Tomi Putaansuu on pärit Rovaniemist ja linna elanikud on selle üle äärmiselt uhked. Linna keskväljak nimetati Lordi väljakuks.

Pure Burger Rovaniemi kahtlemata kõige maitsvamad burgerid leiab Pure Burgerist. Burgeripihvid on valmistatud 100% Lapimaa veiselihast ning mitmevilja-burgerisaiad küpsetatakse käsitsi kohalikus pagariäris vastavalt Pure Burgeri enda retseptile. Valikus on klassikaline Pure Burger, tšilli-, rameni-, taimetoidu- ja rebitud sealihaga burger. Otse loomulikult ei puudu valikust ka põhjapõdralihaga burger. Proovige ja te ei kahetse! Kõiki burgereid saab tellida gluteenivabalt ning taimse burgeripihviga. Võimalus on ka söögipoolis kaasa osta. avatud: k–n kell 11–21, r kell 11–23, l kell 12–23, p kell 12–21. valtakatu 24, rovaniemi, finland lisainfot facebookist

Restoran Sky Ounasvaara Panoraamvaatega restoran Sky Ounasvaara on tuntud kui üks parimaid Soomes. Menüü sisaldab nii Lapimaa kui ka rahvusvahelisi hõrgutisi, et külastajad saaksid unustamatu gastronoomilise kogemuse. Valikus on kolm erinevat menüüd: klassikaline menüü, Ounasvaara erimenüü ja maitsmismenüü. Lisaks muljetavaldav veinivalik. köök on avatud: e–l kell 18–21. juhannuskalliontie, 96400 rovaniemi, finland www.laplandhotels.com NR 6, 2014 1 COMPASS

sihtkoht

Lähme külla

Jõuluvanale! Kui käes on jõulueelne aeg, võib sussi aknale asetades nii mõnelgi meist kripeldada hinges küsimus „kas jõuluvana on ikka olemas?”.

TEKST: KRISTINA EFERT FOTOD: VISITROVANIEMI JA TIIT EFERT

illest selline küsimus? Loomulikult on jõuluvana olemas! Ta elab Lapimaa pealinna Rovaniemi lähistel – kes ei usu, mingu ise vaatama. Lapimaa on ainuke koht maailmas, kus jõuluvana nägemiseks ei pea ootama jõuluaega. Rovaniemi kuulsaim elanik jõuluvana võtab külastajaid vastu aasta igal päeval. Koos oma päkapikkudega tegutseb ta polaarjoone lähedal asuvas Jõuluvana külas (Joulupukin pajakylä).

Ajamasin Jõuluvana elab Rovaniemi kesklinnast kaheksa kilomeetri kaugusel suure nelinurkse torniga majas, millest kostub aasta läbi sulnist jõulumuusikat. Ning aasta läbi on jõuluvanal seal ka külalisi.

Kogu jõuluküla territooriumil on lubatud pildistada, välja arvatud jõuluvana majakeses koos tema endaga. Selle foto võib teha eritasu eest. Jõuluvana juurde jõudmiseks tuleb astuda sisse suurest uksest, misjärel avaneb muinasjutumaailm, kus on hämar valgus, kõlavad looduse helid ning minna tuleb üle allika viiva silla. Vanal on seal suur hammasratastega masinavärk, millega ta saab väidetavalt aja kulgu aeglustada, et jõuda jõuluõhtul kõikide laste juurde maailmas. Iga laps ju teab, kui aeglaselt läheb jõuluvana oodates jõuluõhtul aeg. Jõuluvana tuba on teisel korrusel ja tema juurde jõudmiseks tuleb ära oodata järjekord, mille pikkus sõltub hooajast. Jõuluvana külastab aastas pool miljonit inimest. COMPASS 1 NR 6, 2014

sihtkoht

Lapi ehted ja noad

Postkontor Jõuluvana külas asub ka jõuluvana peapostkontor, kust saab saata jõuluvana templi ja margiga tervituskirju oma sõpradele. Postkontori riiulid on lahterdatud riikide järgi ja päkapikud sorteerivad kirju sealsamas riiulite kõrval. Lapsed üle terve maailma saadavad siia oma kingisoove ja kirju. Jõuluvanal ja päkapikkudel on tohutu töö, sest kirju saabub postkontorisse iga aasta lõpul umbes 30 000 tükki päevas ning välja ei lähe neid mitte vähem. Talvel seisavad õues hiigelsuured lumememmed ja muud lumest kujud, lastele on tehtud liurajad. Päris vahva on ka teadmine, et seista saab 66 kraadi, 32 kaareminuti ja 35 sekundi peal ehk otse polaarjoonel. See on piir, kus suvisel pööripäeval on polaarpäev ja talvel polaaröö – päikeseserv kas ulatub või ei ulatu üle horisondi. Jõuluvana külas on mitmeid väikesi poekesi. Tootevalikus on palju kohalikku käsitööd, suveniire, keraamikat, mänguasju, tekstiilitooteid, rõivaid, põhjapõdranahku ning lapimaist toidukaupa. NR 6, 2014 1 COMPASS

Külas asuvad ka Iittala ja Marimekko outlet’id. Eraldi mainimist väärivad Taigakoru ja Marttiini poekesed. Taigakoru on Lapimaa kullassepatöökoda, mis tegutseb Rovaniemis 1981. ja Sodankyläs 1983. aastast. Taigakoru valikust leiab kauneid kuld- ja hõbeehteid, mis on inspireeritud saami kultuurist ja siinsest loodusest. Marttiini kauplusest leiab muljetavaldava kollektsiooni Lapi nugadest, mis on maailmakuulsad oma teravuse poolest ja mida toodetakse juba aastast 1928. Tootevalikust leiab nuge jahija kalameestele, matkajatele, kollektsionääridele ning kodu- ja profikokkadele. Jõulukülas on mitmeid kohvikuid ja restorane, kus puhata ja keha kinnitada. Santamuse elamusrestoran on Lapimaa üks romantilisemaid paiku nii suvel kui talvel – väga privaatne, eriline ja südamesoojusest tulvil. Üliromantilise atmosfääriga Santamuses (www.santamus.fi) ootab külastajaid isegi suvel küünla- ja kaminatuli, veesulin, jõuluhõng ja vaikne muusika – esitatud maitsekal ja sugugi mitte ülepakutud viisil.

JÕULUKÜLA ON AVATUD 8.01 – 31.05 kell 10–17 1.06 – 31.08 kell 9–18 1.09 – 30.11 kell 10–17 1.12 – 7.12 kell 9–19 RIIKLIKEL PÜHADEL: 30.04 kell 10–15 1.05 kell 12–15 24.12 kell 9–15 25.12 kell 12–17 31.12 kell 9–17 1.12 kell 12–17

Ameerika esileedi panus Turismile põhjapolaarjoonel pani aluse Ameerika esileedi Eleanor Roosevelt 1950. aastal, kui ta tuli siia selleks, et näidata oma kodumaa toetust sõjajärgsetele ülesehitustöödele. Visiidi auks ehitati väike palkmaja ning aastaaastalt muutus peatuspaik turistide seas üha populaarsemaks. Antud majakene on külas tänagi kõigile huvilistele näha. Üldiselt on küla väike ja kompaktne ning tegevust leiab siin keskmiselt neljaks tunniks.

persoon

Lapimaa hulluses TEKST: ANNEKREET HEINLOO FOTO: ERAKOGU

Eestlanna Annekreet Heinloo on leidnud endale sobiva paiga Lapimaa näol, kus ta naudib sealset loodust ja pakub ka turistidele võimalust sellest osa saada.

apimaa on õpetanud mulle kõiksugu praktilisi ellujäämisoskusi. Näiteks, et autos peavad alati kaasas olema otsmikulamp, labidas, kirves ja veoköis. Neid võib vaja minna igasugustes ootamatutes olukordades. Kord jääb auto metsateel lumme kinni, kord on vaja kedagi teist kraavist välja tõmmata, lõkke jaoks puid raiuda või pimedas lume seest kliendi kuldketti otsida. Tore on vaadata, kuidas poromehed (põdrakasvatajad) vahel „tööriietega” linna vahele või toidupoodi satuvad – päevi näinud kaftanid üll, karvamütsid peas ning vööl lai neetidega kaunistatud vöö, mille küljes ripub üks või mitu hiiglaslikku pussnuga. Mõnes muus

kontekstis võiks seda täiesti kohatuks pidada, ent siin on see pigem meelerahu pakkuv vaatepilt – töö käib, traditsioonid säilivad. Pärast seda, kui mu ellu sugenes isiklik mootorsaan, saavad nädalavahetused sageli sisustatud pikemate või lühemate matkadega. Mõnetunnine mootorsaanitamine päädib tavaliselt piknikuga kusagil looduskaunis kohas asuval „laavul” – metsamajandi rajatud lõkkeplatsidel, mida kohalikud heameelega ja aktiivselt kasutavad. Pühapäevane väljasõit perega on talviti tavaline nähtus. Vanemad teevad tuld ja keedavad kohvi, lapsed grillivad lõkkel vorste. Ning kevade poole lisandub sellele jääl kalapüüdmine. Pikemate sõitudega jõuab põnevamatesse kohtadesse, Lapimaa kolgastesse ja nurgatagustesse, kuhu autoga ei satuks või ligi ei pääseks. Soomes tohib mootorsaaniga sõita märgistatud radadel ning kõige põnevamad on vähekasutatavad marsruudid, kus puuderlund ulatub üle puusade ning rajamärgistusi tuleb lumest otsida nagu geopeitust. Kuigi ma armastan soojust, on öösel palju mõnusam magada aken lahti, ka siis, kui õues praksub kõva pakane. Elukaaslane käib ka kangemate miinuskraadidega posti toomas ja koeri pissitamas bokserite väel. Talvel on meil number üks riietusese soe aluspesu. Naljaga pooleks võib suve saabumist tähistada sellega, et koorid kaitsva pesukihi maha. Saapad ostan ma juba mõnda aega kaks numbrit suuremad – et sokid ära mahuks ja jääks piisav õhupuhver temperatuuri hoidmiseks. Kord küsis 8-aastane tütar oma isalt: „Issi, kas ma olen sinu arvates hull?” „No ei, sa oled lihtsalt Lapimaalt,” tuli isalt kõiketeadev vastus. annekreet tegutseb ekstreem- ja elamusreise korraldavas firmas, mis alles käesoleval sügisel vahetas nime ning esindab nüüd soome legendaarset turismibrändi villi pohjola/ wild nordic finland.

COMPASS 1 NR 6, 2014

ööbimissoovitus

Rantasipi Pohjanhovi Rovaniemi Rantasipi Pohjanhovi paikneb Rovaniemi kesklinnas kaunis jõeäärses kohas. Läheduses on Ounasvaara suusanõlvad, jõuluvana küla ning Arktika muuseum ja teaduskeskus. Piirkonnas saab talvel sõita nii mootorsaani kui koerarakendiga ning uisutada ja murdmaasuusatamisega tegeleda. Suvel saab osaleda paadisafaril, sõita kanuuga, matkata ja kala püüda. Hotellis on 212 suitsuvaba tuba. Olemas on toad erivajadustega inimestele ja allergikutele. Hotelli on lisatasu eest lubatud kaasa võtta lemmikloomi (10 eurot öö). Hotellist on bussijaama 1 km, lennujaama 9 km ja raudteejaama 1 km. Standardtubades on dušš, WC, telefon, raadio, TV, föön. Restoranid, baarid: restoran kauni vaatega Kemijoki jõele, karaokebaar, lobby-baar. Lastele: mängutuba. Teenused: tasuta parkimine, 4 sauna, sisebassein, traadita internet, ööklubi, konverentsiruumid, toateenindus, pagasihoid, keemiline puhastus, triikimisruum, ilusalong. pohjanpuistikko 2, 96200 rovaniemi, finland www.rantasipi.fi

Arctic Circle Wilderness Lodge Arctic Circle Wilderness Lodge pakub traditsioonilist majutust Soome palkmajades, mida ümbritseb kaunis kärestikuline Raudanjoki jõgi, lopsakas mets ja puutumata loodus. Romantiline atmosfäär, vaikusehelid ja suurepärane köök muudavad puhkeküla ideaalseks neile, kes soovivad nautida puhast loodust. Puhkeküla kõrval asub mitmekesine matkaradade võrgustik. Puhkeküla asub Rovaniemi lennujaamast 15-minutilise ning kesklinnast 20-minutilise autosõidu kaugusel. Arctic Circle Wilderness Lodge pakub majutust nii gruppidele kui ka üksikturistidele. Külas on olemas restoran, konverentsikeskus ja saun. Pakutakse kolme erinevat tüüpi majutust.

Jõeäärse maja Paju ja Haapa apartemendid

vaattunkikönkääntie 219, 96939 arctic circle, finland www.wildnordic.fi

NR 6, 2014 1 COMPASS

põhjapõder

Lapi uhkus Põhjapõder on Lapimaa põlisasukana tõeline turismiatraktsioon. Põhjapõtradega korraldatakse saanisõite ja neid käiakse farmides uudistamas. TEKST: TIIT EFERT FOTOD: TIIT EFERT JA VISITROVANIEMI

eil on erakordne võimalus külastada täiesti ehedat, kohalike põdrakasvatajate korraldatud põdraloendust. See toimub sügaval lumises metsas, Rovaniemist 40 kilomeetrit põhja poole.

Keset metsa Sügaval metsas asub laudadest kokku löödud aedik. Kohal on kümneid kohalikke mehi, nooremaid ja vanemaid. Aedik on täis sadu põhjapõtru. Iga põhjapõder on kellegi oma ja mehed on tulnud oma kasvandikke üle lugema. Selleks, et kõik põdrad ühte aedikusse kokku ajada, on tööd tehtud juba mitu päeva – põdrad ise ei tule ju kindlaks päevaks kokku lepitud kohta vabatahtlikult, vaid neid peab suurelt maa-alalt taga otsima. See on massiivne üritus, mille

käigus kasutatakse karjade avastamiseks ka helikoptereid. Kui kari on leitud, sõidavad mehed ATV-dega metsa ja hakkavad karja suunama, kasutades selleks ka koerte abi. Et kõik õnnestuks, on vaja sobivat ilma ja tuulesuunda. See, et meie kohaloleku ajal just selline sündmus aset leidis, on suur juhus. Loendusi korraldatakse kaks korda aastas. Esimene kord on juunis, pärast põdravasikate sündi. Kuna igal põhjapõdral on omanik, siis loendataksegi kevadel üle, kui palju kellegi kari on kasvanud. Meetod on lihtne – vasikad hoiavad oma ema lähedusse ja emase looma järgi on lihtne määratleda, kes on omanik. Põhjapõdrakari on mitmekesine. On näha suurte sarvedega isaseid, väiksemaid emaseid ja noorloomi, ilmselt sel kevadel sündinuid. Karjas jalutab ringi ka üks väike valge põhjapõder. Statistika järgi on põhjapõtradest valge karvaga vaid iga tuhandes isend.

Põdrakasvataja elu Põdrakasvatajad on kohalikud mehed, kellele see on tulusaks hobiks või põhiliseks sissetulekuallikaks. Igal mehel on vööl nuga. Kui meil sellise relvaga tänavale minna, siis tuleb ilmselt tegemist politseiga, aga Lapimaal on noa vööl kandmine tavapärane. Üldiselt ongi nii, et mida võimsam on nuga, seda kõvema mehega on tegu, aga nuga kannavad kaasas ka naised. Noal on siinses elus COMPASS 1 NR 6, 2014

põhjapõder

eeskätt praktiline väärtus, sest metsikus looduses elades võib seda igal hetkel vaja minna, näiteks võid autoga kogemata põhjapõdrale otsa sõita, misjärel tuleb aidata loomal piinad lõpetada. Lapimaa mehed peavad olema rikkad. Kui meil piisab staatuse näitamiseks korralikust autost, siis Lapimaa mehel peab lisaks olema ATV, mootorsaan, paat ja paadi transportimiseks treiler. Kõige levinum sõiduk kohalike seas on Toyota Hiace.

Märgistamine Ühel hetkel kerivad mehed lahti suure ja pika riide. Sellega piiratakse sisse osa karjast ja aetakse väiksemasse aedikusse. Seal võetakse iga põhjapõder paari mehe poolt jõuga kinni ja tehakse märgistus. Põtrade sarvedele tõmmatakse helendavat ainet, mis aitab neid pimedal maanteel autotulede valguses märgata. Siis lõigatakse suure jahinoaga karva sisse märgid, mille abil loomi taas kevadel tuvastada. Üksikud põhjapõdrad saavad kõrva sisse NR 6, 2014 1 COMPASS

Fakte põhjapõdrast Levialad on Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa. Ainus hirvlane, kelle emasloomal kasvavad sarved. Põhjapõder ja muskusveis on ainsad sõralised, kes suudavad toituda ainult samblikest. Haistmine on suurepäraselt arenenud ja selle abil leiab ta kuni meetrise lumekihi alt üles mitte ainult samblikud, vaid ka marjad ja seened.

Karjas jalutab ringi ka üks väike valge põhjapõder. Statistika järgi on põhjapõtradest valge karvaga vaid iga tuhandes isend klambri. Need isendid kahjuks talve üle ei ela ja rikastavad jõululauda. Kõige suurema löögi all on noored isased põhjapõdrad, sest neil puudub võimalus järglasi tuua – see ülesanne jäetakse karjapealikest suurtele põhjapõdrapullidele. Põhjapõdrast kasutatakse ära kõik, järele jäävad ainult kabjad. Kõik loendatud põhjapõdrad kantakse registrisse. Kui loendamisele peaks juhuslikult sattuma võõra karja isend, siis antakse loom õigele omanikule üle. Lisaks autoõnnetustele ohustavad põhjapõtru ka üksikud kiskjad. Lapimaal on nendeks karud, ahmid ja hundid. Kui mõni kiskja peaks põhjapõdra maha murdma, siis antakse jahimeestele luba see kiskja maha lasta.

põhjapõder

Põhjamaiselt

tervislik

Lapimaa toiduaidas on oluline tooraine põhjapõdraliha, millel on unikaalne maitse. Kuna on teada, et põhjapõder valib oma toitu väga hoolikalt, on ilmselge, et tema liha on väga hea. TEKST & RETSEPT: KRISTINA EFERT FOTOD: CATHY EFERT

aldrikule jõudes on põhjapõdrapraad midagi enamat kui pelgalt liha – see on kui sügisvärvides leegitsev oja, vaevakaskedes heitlev tuul ja vabadus, milles peegeldub arktiline maailm ja

kultuur. Põhjapõdraliha on üks vähestest poes müüdavatest lihadest, mille puhul on tegu looduses vabalt kasvanud looma lihaga. Rasvavaene liha on

väga tervislik ja mitmekülgne, sisaldades rohkesti rauda, valku, seleeni ja vitamiine. Põdralihas ja -siseelundites on ka rohkesti asendamatuid aminohappeid ning lisaks sisaldab 100 grammi liha soovitatava ööpäevase koguse oomega-3- ja -6-rasvhappeid. Peale liha kasutatakse toorainena ka maksa, keelt, südant ja verd. Põhjapõdraliha struktuur on peenekoeline, seega on liha väga õrn, kiirelt küpsev ja kerge seedida. See sobib ideaalselt nii argiroaks kui ka peolauale. Põhjapõdraliha grillitakse, praetakse, keedetakse, kuivatatakse ja suitsutatakse. Et liha ainulaadne maitse säiliks, piisab selle maitsestamiseks tegelikult vaid soolast, kuid lisada võib ka musta pipart ja ürte. Ahjus küpsetamisel piisab vaid 125 soojakraadist – valmis liha sisetemperatuur peaks olema 60–65 kraadi. Põdraliha juurde sobib imehästi pakkuda ahjus röstitud juurvilju, kartuliputru ja tumedamaid kastmeid. Hästi sobivad ka koore baasil valmistatud kastmed (näiteks seenekaste) ja metsamarjad. Joogiks sobib väga hästi vesi, aga ka õlu ja vein. Veini valikul tasub meeles pidada, et kui liha on küpsetatud medium-küpsusastmeni, tuleb valida tanniinisem vein, küpsele hapukam vein ning suitsutatud lihale tammisem vein. Valgetest veinidest sobivad hästi Sauvignon Blanc ja Riesling.

Põhjapõdracarpaccio (kuuele) • 300 g põhjapõdra sisefileed • oliiviõli • helbesoola • musta pipart • kappareid • Parmesani juustu

Kaste: • mahedamaitselist majoneesi • Dijoni sinepit • sidrunimahla • musta pipart • serveerimiseks rukolat

Keera sisefilee tihedalt toidukilesse ja aseta vähemalt 4 tunniks sügavkülma. 20–30 minutit enne serveerimist võta filee külmkapist välja, lõika sellest paberõhukesed viilud ning lao need ühekordse kihina serveerimistaldrikule. Nirista peale oliiviõli ning maitsesta soola ja musta pipraga. Lõika Parmesanist õhukesed laastud ning raputa koos kapparitega fileeviiludele. Sega kokku kastmekomponendid, kontrolli maitset ja tilguta kaste lihale. Puista peale rukolalehed ning serveeri koos röstsaiaga.

COMPASS 1 NR 6, 2014

promo

Kamp kokku

ja reisile

Seltskonnas on ikka segasem, ütleb vanarahvatarkus. See kehtib ka reisimise kohta, sest lõbus seltskond muudab põneva reisi eriti mõnusaks.

I FOTOD: VIKING LINE

NR 6, 2014 1 COMPASS

gaüks teab ju, et koos heade kolleegidega muutub ka raske tööreis lõbusaks ja meeldejäävaks ettevõtmiseks. Ehk just sel põhjusel oleks aeg koguda töökaaslased või sõbrad kokku ja põgeneda argipäevast punastele laevadele ning sealt edasi meedlivale bussireisile põnevatesse paikadesse teispool merd, mida oleme ka siin ajakirjas rohkelt tutvustanud. Viking Line pakub bussipakette TallinnHelsingi, Helsingi-Stockholm ja Turu-Stockholm liinil. Tegelikult on kõik väga lihtne: koguge seltskond kokku, tellige buss ning küsige pakkumine laevapiletitele. Loomulikult on need soodsamad, kui üksikult ostes. Oma hinnapäringus palume teatada reisi kuupäev, väljumise kellaaeg, reisijate arv, kajutite ja söökide soov. Reisijate nimekirja palume saata hiljemalt 2 nädalat enne reisi. Bussipakette võib küsida nii tööreisiks, klassiekskursiooniks kui ka meeskonnaga spordivõistlusele minekuks. Kohtumiseni laeval!

sihtkoht

Ostuparadiis Kui olete Lapimaal ja soovite külastada Rootsit ning sooritada ka mõned head ostud, siis on ilmselge soovitus külastada piirilinna Haaparantat. TEKST: TIIT EFERT FOTOD: TIIT EFERT JA TORNIO LINN

ui plaanite Lapimaalt lahkuda Oulu suunas, siis jääb kõrvalepõige vaid 50 kilomeetri pikkuseks (edasi-tagasi), mis on tühine võrreldes sellega, kui tulla linna spetsiaalselt Rovaniemist. Siis on vaid ühe otsa pikkus 125 kilomeetrit. Aga ometigi Rovaniemi inimesed seda teevad.

Üks reis, kaks riiki Tegelikult me räägime juba kolmandast riigist, sest reisi alguses oli võimalus sõita põhja suunas kuni Norrani, mis jäi liiga kaugeks. Seekord on vahemaad mõistlikumad ja nii me keeramegi autonina Rootsi suunas. Soomel ja Rootsil on tervelt 590 kilomeetrit ühist maismaapiiri ja see kõik jääb Lapimaa territooriumile. Tähtsaim piiriületuspunkt on Botnia lahe tipus asuv Tornio linn. Tegemist on tegelikult Valga-Valka sündroomiga, sest Tornio ja Tornionjoki teisel kaldal, üle silla paiknev Haaparanta on sisuliselt kaksiklinnad. Kuid juba silda ületades peame arvestama, et siseneme teise ajavööndisse ja valuutatsooni. Ilmselt on sellega siin segadust palju, sest kaupluste lahtiolekuajad on valdavalt mõlema riigi ajatsoonide järgi. Sama ei saa aga öelda valuuta kohta. Juba esimese poe uksel, millest sisse astume, on suur silt Vene rubla ja Rootsi krooni kursi kohta. Järelikult käib siin palju turiste Venemaalt. Osadel kaupadel on hinnad nii kroonides

kui ka eurodes, kuid valdavalt tuleb ikka ise arvutada. Õnneks ei pea me mõtlema valuutavahetuse peale, sest maksame kaardiga ja kõik toimib.

Ikkagi Rootsi Kuigi Tornio ja Haaparanta on ajalooliselt läbi põimunud ja linnade (riikide) vahel liikumine on (kontrolli)vaba, on õhus siiski tunda, et oleme teises riigis. Suundume kõigepealt tutvuma linnaga. Tegemist on pühapäeva lõunaga ja linnatänavad on tühjad. Silma torkab Soome linnadest pisut erinev arhitektuur. Otsustame sukelduda kaubandusse. Suured COMPASS 1 NR 6, 2014

sihtkoht

Kui soovite midagi magusat kaasa osta, siis tuleks otsejoones suunduda Candy Worldi. Umbes pooleteise korvpalliväljaku suurune pood on maiustustest pungil valgustatud kaubanduskeskused hakkavad linna sisenejale silma juba sillal – need on esimesed hooned, mis Rootsi riigis külalisi vastu võtavad. Siin on igal nurgal mingi keskus, suurem kauplus või tuntud kaubamärke müüv outlet. Ka soomlased käivad siin oste tegemas, sest siin olla hinnad soodsamad kui nende maal. Isegi legendaarne IKEA kaup on siin soodsam kui Soomes ning autoga reisijale hakkab kiire kursiarvutuse järel kohe silma, et ka kütuse hind on tunduvalt odavam. Mitte ainult hindadest innustatuna suundume toidupoodi ICA, mis on tegelikult ka meile tuntud Rimi emafirma. Eriti köidab teistsugune ja laiem valik kui Soome poodides, näiteks Rimiski pakutav I Love Eco sari on Rootsis palju suurem ja laiem.

MAGUS MAAILM: Suur magusapood köidab eeskätt lapsi.

Kommi, kommi, kommi Kes soovib osta soodsalt köögitarvikuid või nõusid, siis Iittala ja Fiskarsi väljamüük oma soodsate pakkumistega sobib suurepäraselt. Aga kui olete reisil koos lastega või soovite laste jaoks midagi magusat kaasa osta, siis tuleks otsejoones suunduda Candy Worldi. Umbes pooleteise korvpalliväljaku suurune pood on maiustustest pungil. Tõsi, siit leiab meilegi tuttavaid kaubamärke, aga üllatada võib näiteks pakendi suurus (mitmekilone šokolaaditahvel). Poes on ka kohvik ja lastele mängunurk – kui põngerjad on vastavas eas, võib poest lahkumine osutuda päris keeruliseks. Pärast kaubandusvõrgust pääsemist teeme väikese pöörde ringteel, sõidame seejärel üle silla ja olemegi tagasi Soomes. NR 6, 2014 1 COMPASS

telgitagune

Kõnekas keskus

Kui helistate numbril 1719, siis heliseb Viking Line’i kontaktkeskuses telefon ja te saate oma küsimusele vastuse. Tegelikult jõuavad siia kõned ka teistest riikidest. TEKST: TIIT EFERT FOTOD: TRIIN RAA

allinnas Hobujaama tänaval asuv kontaktkeskus on osa Viking Line’i klienditeeninduse organisatsioonist, kuhu lisaks Eestile kuuluvad ka Soome ja Rootsi klienditeenindused. Eesti kontaktkeskus jaguneb omakorda mitmeks osakonnaks. Rühmaosakond tegeleb Eestist, Baltikumist ja Soomest tulevatele rühmadele teenuste pakkumisega, nagu näiteks konverentside korraldamine või restoranide ja muuseumide külastamine, ning Läti ja Leedu reisibüroode tellimustega.

Rahvusvaheline müügiosakond teenindab kõiki ülejäänud riike (välja arvatud Balti ja Skandinaavia riigid). Kliente teenindatakse vene, inglise ja saksa keeles. Individuaalklientide teenindusosakonnas vastatakse klientide kõnedele ja e-kirjadele eesti, inglise ja vene keeles, ka soomekeelseid kliente teenindatakse telefoni teel. Siia osakonda kuulubki müügiesindus Hobujaama 4 asuva ärihoone esimesel korrusel, kuhu kliendid võivad ise ka kohale tulla. Rühmaosakond ja rahvusvaheline müügiosakond on avatud esmaspäevast reedeni. COMPASS 1 NR 6, 2014

telgitagune Individuaalkliente teenindatakse telefoni teel ka nädalavahetusel. E-kirjadele nädalavahetusel vastust oodata ei tasu, vajaduse korral tuleks siis helistada.

Mitmekeelne töö Juhul kui klient helistab näiteks eesti numbrile, aga soovib teenindust saksa või soome keeles, suunatakse kõne edasi vastavat keelt oskavale töötajale. „Kui tahta teenindust kindlas keeles, siis kõige parem oleks helistada vastava maa telefoninumbrile,” selgitab kontaktkeskuse juhataja Imbi Patzig. Kontaktkeskuses on kokku 43 töötajat, kellest 38 on reisikonsultandid ja 5 administratiivtöötajad. Kuna töökoormus on eri nädalapäevadel erinev, siis kõige rohkem töötajaid on tööl nädala

Oluline on mõista võõrast kultuuriruumi, sest teenindada tuleb reisijaid erinevatest riikidest KLIENTIDE HEAKS: Telefonikeskuse töö eelduseks on empaatiavõime ja klientide soovide mõistmine ning probleemide lahendamine. Keskmisel pildil jälgib oma meeskonna tööd Imbi Patzig.

Kontaktkeskuses on töötajaid, kes oskavad viit võõrkeelt: vene, soome, rootsi, saksa ja inglise keelt. On ka neid, kes oskavad soome, rootsi, eesti ja inglise keelt. Keeleoskust testitakse kirjalikult ja suuliselt ning töötajatele korraldatakse ka soome ja rootsi keele kursuseid. „Aga tihti ei olegi oluline tulevase töötaja perfektne keeleoskus, vaid just empaatiavõime ja viisakus, oskus klienti esile tõsta. Ühtlasi on oluline mõista võõrast kultuuriruumi, sest teenindada tuleb reisijaid erinevatest riikidest,” sõnab Imbi Patzig. „Meie kollektiiv on väike ja mitmekülgne. Osa töötajaid on alustanud juba kooliajal suvel abiks olles.”

Kõnede arv väheneb

alguses ja kõige vähem nädalavahetusel. Töö on graafiku alusel ja graafikud koostatakse vastavalt prognoosile, kui palju kõnesid ja e-kirju võiks ootuspäraselt sisse tulla. Ühe päeva jooksul on olenevalt kellaajast tööl ka erinev arv inimesi. Tööpäevad on üheksatunnised. Kontaktkeskusesse tööle saamiseks tuleb kindlasti olla sõbralik, et pakkuda kõrgel tasemel klienditeenindust, ja osata kasutada arvutit. Samuti ei saa hakkama ilma võõrkeelte oskuseta. Eelduseks on, et osataks vähemalt eesti, inglise ja vene keelt. Paljud on ka ise juurde õppinud. NR 6, 2014 1 COMPASS

Kõnede arv oleneb hooajast ja nädalapäevast. Suvisel kõrghooajal, enne pühi ja nädala alguses on kõnesid alati rohkem. Samas on kõnede arv langevas trendis, sest paljud kliendid eelistavad kasutada broneerimiseks online-iseteenindust. Peamiselt helistataksegi sooviga reisi broneerida, küsitakse hinnapakkumisi ja vabade kohtade olemasolu ning muudetakse juba vormistatud broneeringuid. Sageli pöördutakse keskuse poole ka siis, kui info kodulehel jääb arusaamatuks. Kas kõnekeskuses on reegel, kui kaua võib klient ooteliinil olla? „Sellist reeglit ei ole,” kinnitab Imbi Patzig. Viking Line’i jaoks on oluline teenindada kõiki kliente ühtmoodi põhjalikult ja kiirustamata. Liinil ootamise aeg oleneb kindlasti ka inimesest. „Paljud katkestavad kõne kohe, kui saavad aru, et on jäänud ootejärjekorda. Soovitame siiski pisut pikemalt oodata, sest tegelikult ei ole järjekorrad pikad,” lisab juhataja.

mõnus aeg

Helsingisse

ooperisse!

Soome Rahvusooper on rahvusvahelise haardega oopereid ja ballette lavastav teater, mille repertuaar on lai ja mitmekesine. Miks mitte minna seda pere või töökaaslastega nautima? TEKST: TIIT EFERT FOTOD: SOOME RAHVUSOOPER

ahvusooper on ainus Soome professionaalne ooperi- ja balletiteater. Seal töötab ka Soome ainus professionaalne koor ning Soome suurim sümfooniaorkester. Etendatakse nii klassikalisi kui moodsaid tükke nii kodu- kui välismaalt. Hooaeg kestab augustist juunini. Igal aastal antakse umbes 300 etendust, millest 190 on pealaval. Ühe hooaja jooksul kantakse pealaval ette keskmiselt 15 ooperit ja 9 balletietendust, millest pooled on uued tükid. Aastas esietendub neli või viis ooperit ja kolm või neli balletti. Ooper korraldab ka sümfooniakontserte ning tasuta sissepääsuga päevaseid kontserte lastele ja noortele. Soome rahvusooper on põhjanaabrite juures oluline tööandja, sest kvaliteetse ooperi- või balletilavastuse loomine ja etendamine eeldab suure hulga inimeste panust. Töötajaid on kokku üle 500, kellest 111 on orkestri liikmed ja 50 koorilauljad. Soliste on 17, tantsijaid 73 ning 53 inimest on seotud kunstiliste lahenduste ja produktsiooniga. Tehnilist tuge pakub 168 töötajat, administratsioonis aga töötab 42 inimest. See on tõeliselt rahvusvaheline seltskond, esindades 27

eri rahvust. Lisaks sellele palgatakse hooaja jooksul ka välistööjõudu ning tööd pakutakse seega ligi 1000 inimesele. Ooperi juures tegutseb ka balletikool, kus õpib 180 õpilast, neist 30 pürgivad professionaalideks.

Moodne teater Loomulikult kasutab teater kõige kaasaegsemat tehnoloogiat, mis vastab rahvusvahelistele standarditele ja võimaldab koostööd teha teiste ooperimajadega välismaalt. Peasaal mahutab 1350 külalist ning Almi hall kuni 500 pealtvaatajat. Pealava on 500 ruutmeetri suurune ja lavatorni kõrgus on 28 meetrit. Lava kõrgust saab vastavalt lavastaja soovidele nii langetada kui tõsta. Lava koosneb neljast eri osast, mida saab iseseisvalt liigutada. Samuti saab mängida orkestriaugu suuruse ja kõrgusega – vastavalt sellele, kui suur on orkester või milliseid heliefekte soovitakse tekitada. Lava ja orkestriauku uuendati viimati 2007. aastal. Oopereid etendatakse originaalkeeltes, nii nagu näeb ette rahvusvaheline praktika. Soome-, rootsi- ja ingliskeelne tõlge kuvatakse subtiitritena lava kohal.

Traditsioonid Ooperit on etendatud Soomes alates 19. sajandist. Kodumaine ooperiteater (hilisem Soome Ooper) asutati 1911. aastal ja Soome balletiteater 1922. aastal. Nimi Soome Rahvusooper võeti kasutusele 1956. aastal. 1918. aastal kolis teater ajutiselt vanasse Vene COMPASS 1 NR 6, 2014

mõnus aeg

Boheem

Nahkhiir

teatrisse (tuntud ka kui Aleksandri teater) Helsingis Bulevardi tänaval. Projekt uue maja ehitamiseks käivitati 1920. aastatel, kuid ajutine periood kestis teatri jaoks vägagi pikalt ja lõppes alles 1993. aastal, kui Töölönlahti lahe ääres avati Soome esimene ooperimaja. Uue ooperimaja projekteeris büroo Hyvämäki-Karhunen-Parkkinen 1977. aastal. Maja on ehitatud looduslikust kivist, siseruumides on kasutatud Carrara marmorit ja punast pööki. Fuajee suur klaassein avaneb Töölönlahti lahele ja Hesperia parki. Peaaegu kogu mööbel ja valgustid on disainitud spetsiaalselt ooperimaja tarbeks. Suurejoonelise maja ehitus läks erinevatel andmetel maksma üle 126 miljoni euro.

Palju huvitavat Ooperimaja asub aadressil Helsinkinkatu 58. Peasissekäik on Mannerhiemintielt. Almi saali pääseb Töölönlahti poolt, seal on ka piletimüük, eraldi sissepääs ratastooliga külalistele ning ooperipood, kust leiab suveniire, raamatuid, heliplaate ja palju muud huvitavat. Loomulikult asub ooperimajas ka kõrgetasemeline restoran. Kui viibida Soomes suurema seltskonnaga, võib tellida majas ka ekskursiooni, mis on soome keeles, ingliskeelne ekskursioon tuleks eelnevalt kokku leppida. Ka hinnad lepitakse iga ekskursiooni puhul kokku eraldi.

Don Quijote

Nahkhiir Johann Strauss

Boheem Giacomo Puccini

Suurepärase muusikaga klassikaline ooper. Gabriel von Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Maskeerudes Ungari krahvinnaks, läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust…

Noored, rõõmsameelsed, muretud ja kirgedest pakatavad boheemlased naudivad täiel rinnal elu ja selle keerdkäike, mida vürtsitavad armastus, lootus, meeleheide ning Pariisi pöörane elurütm. 20. sajandi ühe suurema meloodiameistrina on Puccini loonud oma tegelastele värvikad ja haaravad muusikalised portreed ning maalinud Pariisist julgeid kõlavärvinguid ja meeldejäävaid meloodiaid kasutades kauni ja romantilise pildi.

Don Quijote Koreograafia: Patrice Bart Muusika: Ludvig Minkus „Don Quijote” on klassikalise balleti tippteos, mis viib publiku põhjamaisest Helsingist päikeselisse Hispaaniasse. Virtuoosne tants ja kaunis muusika toovad vaatajateni hispaaniapäraselt temperamentse elurõõmu, don Quijote’i ja tema lihtsameelse teenri võitluse õigluse jaluleseadmise nimel ning seiklused unistuste ja armastuse otsinguil. Sündmusterohke tegevustikuga põimub külanoorte Basilio ja Quiteria lüüriline armastuslugu.

Cosi Fan Tutte

Faust

NR 6, 2014 1 COMPASS

toiduelamus

Helsingisse

TEKST: KRISTINA EFERT FOTOD: RESTORANID

sööma!

Tutvustame kolme küllaltki uut ja huvitavat ning ühte vanemat põnevat toidukohta, mida tasub Helsingis viibides kindlasti külastada.

Kaartin Hodari & Hummeri Pieni Roobertinkatu tänaval avatud restoran soovis taaselustada hot dog’i traditsioone. Ei mingit „kummist” rulli ega viinerit, vaid korralikust toorainest saiad, viinervorstikesed ning isetehtud kreemid ja relish’id. Muu hulgas saab hot dog’i täiteks valida näiteks chorizo-vorsti, hautatud härjalihast osso bucco või taimse täidise. Kuna restorani asutajad leidsid, et Helsingis ei pakuta homaare ning puudus on ka heast hot dog’ist, otsustasid nad need kaks kokku panna ja nii sündiski nende kõige eksklusiivsem toode – hot dog homaariga. Sellest ka restorani nimi. Joogipooliseks pakutakse šampanjat, veini ja õlut. Restoranis on vaid 15 kohta ja reserveerida neid ei saa. pieni roobertinkatu 2, 00100 helsinki avatud: t–n kell 11–19, r–l kell 11–24, p–e suletud. www.hodari-hummeri.fi

Ravintola China Ravintola China on Helsingi esimene Hiina restoran, mis avati aastal 1973. 65-kohaline Kantoni köögile keskendunud restoran asub otse kesklinnas ja pakub oma külalistele muu hulgas dim sum’i, mitmekülgseid taimetoite ning tofust, mereandidest ja pardilihast valmistatud spetsialiteete. Ärge unustage küsida erimenüüd „Typical Chinese Dishes” ja Põhja-Hiina toite, mis on populaarsed just aasialaste seas. Igal tööpäeval pakutakse kell 11–15 lõunabufeed hinnaga 9.70 eurot, mis sisaldab eelrooga, põhirooga ja kohvi või teed. Nädalavahetuse bufeed pakutakse kell 13–17 hinnaga 12.50 eurot. Toitu saab ka hea hinnaga kaasa osta. annankatu 25, 00100 helsinki avatud: e–r kell 11–23, l–p kell 12–23, köök suletakse kell 22.30. www.ravintolachina.fi

COMPASS 1 NR 6, 2014

toiduelamus

Silvoplee Restoran valiti digilehe City.fi hääletusel 2014. aasta parimaks taimetoidurestoraniks Helsingis. Silvoplee restorani bufee koosneb umbes 30 erinevast nimetusest, mis on pidevalt muutumises. Pakkumises on erinevad salatid, puuviljad, hapendatud köögiviljad, võrsed, idud, marineeritud köögiviljad, kastmed, toorpudrud, supid ja soojad toidud. Suppide ja soojade toitude valik vahetub iga päev. Maksmine käib kaalu järgi: lõunasöögid 17.30 eurot/kg ja bufee 22.30 eurot/ kg. Lisaks restoranile saab keha kinnitada ka smuutibaaris, kus kõik smuutid ja supershot’id on valmistatud kohapeal, oma retseptide järgi ja 95% mahepõllunduslikust toorainest. Osta saab ka tooršokolaadist valmistatud kompvekke, toorkooke ja pirukaid. Pakutakse kohvijooke värskelt jahvatatud kohvist, teed, orgaanilist limonaadi, siidrit, veini ja õlut. Silvoplee filosoofia järgib toiduvalmistamisel aastaaegu ja soosib kodumaise päritoluga hooajalist toorainet ning väiketootjaid. 65% toorainest on mahepõllunduslik ja 55% pakutavatest toitudest on elav toit, mida pole kuumutatud üle 40°C. toinen linja 7, 00530 helsinki taimetoidurestoran on avatud: e–r kell 11–20, l kell 11–18. smuutibaar on avatud: e–r kell 8–20, l kell 10–18. www.silvoplee.com

Bryggeri Helsinki Bryggeri Helsinki on 2013. aasta aprillis Senati väljaku läheduses avatud pruulikoda-restoran. Luua Helsingi kesklinna selline kooslus oli väikepruulikodade teerajaja Pekka Kääriäineni pikaaegne unistus. Bryggeri Helsinki valmistab aastas umbes 100 000 liitrit kvaliteetset õlut. Esimese 18 kuu jooksul on valminud 27 õllesorti. Restorani köögimeeskond loob kulinaarseid elamusi nii õllest kui õlle kõrvale. Skandinaavia kööki esindavad road valmistatakse parimast hooajalisest toorainest. sofiankatu 2, 00170 helsinki avatud: e–r kell 11.30–24, l kell 12–24, p suletud. www.bryggeri.fi

NR 6, 2014 1 COMPASS

poodi

Teistmoodi

valik!

TEKST: KRISTINA EFERT FOTOD: KAUPLUSED

Kui minna kodust kaugemale ostlema, siis on ikka eesmärgiks leida teistsugust kraami kui pakub kodulähedane kaubanduskeskus. Siinkohal tutvustame teile selliseid poode.

Galleria Esplanad Hiljuti uuenduskuuri läbi teinud Galleria Esplanadis on üle 50 kaupluse. Sissepääsud kaubamajja on Pohjoisesplanadi, Mikonkatu, Aleksanterinkatu ja Kluuvikatu tänavatelt. Keskusest leiab nii naiste, laste kui meeste moerõivaid brändidelt Gant, Cos, Marina Rinaldi, Marimekko, Schoffa, Filippa K, Tommy Hilfiger, Hugo Boss jpt. Esindatud on Skandinaavia suurim spordirõivaste tootja Peak Performance. Lisaks leiab keskusest hulgaliselt jalatsite ja aksessuaaride kauplusi, Kiehl’si ja L’Occitane’i kosmeetikakauplused ning olmetehnikapoode. Kui osteldes väsimus peale tuleb, saab end turgutada ja jalga puhata keskuse söögikohtades. www.galleriaesplanad.fi Pohjoisesplanadi 33, 00100 Helsingi

Minna Parikka Universum Minna Parikka kaubamärk sündis päeval, mil 15-aastane Minna otsustas, et kingad on tema elu tõeline kutsumus. Alates sellest ajast on Helsingi disaineri looming kaunistanud seikluslike naiste jalgu üle maailma, kingi on kandnud ka sellised kuulsused nagu Lady Gaga, Taylor Swift, Paloma Faith ja Beth Ditto. Lõbus ja julge – see on Minna kaubamärk. Hooaeg hooaja järel võidab tema looming, mis on mänguliselt naiselik, ekstsentriline ja viimse detailini viimistletud, uusi järgijaid. Minna tööd on olnud esindatud ajakirjades Vogue, Elle, Marie Claire, Grazia, Glamour, Collezioni, Harper’s Bazaar jt. Minna Parikka Universum avas Helsingis uksed 2012. aasta novembris. Enam kui 80-ruutmeetrine kauplus on aksessuaaride armastajate imedemaa!. Aleksanterinkatu 36, 00100 Helsinki www.minnaparikka.com

COMPASS 1 NR 6, 2014

poodi

Cubus

Bik Bok Kaubamärgiga Bik Bok alustasid aastal 1973 kaks norralast, kelle eesmärk oli luua moeteksade bränd tüdrukutele. Bik Bok sai kiiresti populaarseks ning peatselt loodigi terve kollektsioon. Bik Bok on alati võtnud oma klientide soove tõsiselt. Täna on neil 200 kauplust üle kogu Norra, Rootsi, Soome ja Taani. Bik Boki eesmärgiks on olla esimene valik moeteadlike tüdrukute seas, kes järgivad moemaailma trende ja keerdkäike. Et rahuldada nende nõudmisi, uuendab Bik Bok oma kollektsioone lausa iga nädal. Helsingis ja Espoos on Bik Bokil kokku viis kauplust.

Tegemist on ühe Skandinaavia suurema moekaupade jaemüügiketiga, mille kauplustest leiab rõivaid ja aksessuaare naistele, meestele ja lastele. Cubuse eesmärgiks on pakkuda kõrge kvaliteediga moerõivaid mõistliku hinnaga. Ketil on rohkem kui 300 kauplust viies riigis – Norras, Rootsis, Poolas, Saksamaal ja Soomes –, kus saavad tööd üle 2500 inimese. Cubuse kaubamajad Soomes pakuvad moeriideid naistele ja lastele, samuti ka aksessuaare ja aluspesu. Esimene kauplus avati aastal 2011 ning nüüdseks on Cubusel 36 kauplust üle kogu riigi. Helsingi piirkonnas on kauplused kesklinnas (Kamppi ja Forum), samuti Kannelmäkis, Itäkeskuses, Vantaas (Jumbo ja Myyrmanni) ja Espoos (Iso Omena, Sello ja Ainoa). Laste kollektsiooni võib leida kahes neist – Ainoa kaupluses Espoos ja Jumbo kaupluses Vantaas. Cubusel on tihti ka suurepäraseid kampaaniaid. Rohkem infot ja inspiratsiooni leiate aadressil www.cubus.com

www.bikbok.com

NR 6, 2014 1 COMPASS

sihtkoht

Muinasjutulinn

Porvoo

COMPASS 1 NR 6, 2014

sihtkoht

Helsingist veidi üle poole tunni autosõidu kaugusel asuv maaliline Porvoo linnake väärib igati tähelepanu eraldiseisva sihtkohana, mille pärast ainuüksi tasub põhjanaabreid külastada. TEKST: TIIT EFERT FOTOD: CATHY EFERT, PORVOO LINN

õtamegi ühel jõulueelsel nädalavahetusel bussireisiga suuna Porvoo poole. Jõulueelne periood on Porvoos legendaarne, sest siin peetakse jõululaata, mis toob kokku nii müüjaid kui tuhandeid huvilisi lähemalt ja kaugemalt, ka pealinnast Helsingist. Jõululaata peetakse vana raekoja esisel platsil ning ka vana raekoda ise on jõulumeeleolus. Iga tunni tagant esitavad lapsed ühes saalis jõululauludest koosneva etenduse. Kaupa on igale maitsele – alates käsitööst kuni jõulumaiusteni –, hinnad on seejuures veidi kõrgemad kui näiteks Tallinna Raekoja platsil peetaval jõululaadal.

Nukumajakesed Porvoo jätab oma puitehitistega äärmiselt romantilise mulje. Majad on kenasti hooldatud ja kohalikel pole midagi ka selle vastu, kui nende stiilsetesse kodudesse akendest sisse piilutakse. Munakivisillutisega kaetud tänavad on kitsad ja neid mööda tuleb ronida ka kõrgele mäkke. Kuigi ilm on krõbe, on teed ja tänavad kuivad ja jääst puhtad. Väidetavalt on talvel siin liikuda äärmiselt keeruline, sest linnaisad lund linnast välja ei vea – see sulab kevadel niikuinii ära! Arvestades linna kitsaid tänavaid ja kõrguste vahet, võib vaid ette kujutada, kuidas siin sadu aastaid tagasi koduloomi üles ja alla aeti. Porvoo ongi Soome üks vanemaid linnu, mis paikneb jõe suudmes, saarestiku ja maismaa piiril. Linna sünniajaks loetakse aastat 1346, mil siia rajatud kiriku juurde oli kasvanud suurem asula. Rootsikeelse nime Borgå (linnusejõgi) sai asukoht linnuse järgi, millest on säilinud vaid vallikraavid Porvoo jõe läänekaldal. 1809. aastal kutsus keiser Aleksander I just Porvoos kokku NR 6, 2014 1 COMPASS

VÄÄRIB KÜLASTAMIST: Johan L. Runebergi majamuuseum on avatud külastajatele juba aastast 1882 ja on seega Soome üks vanemaid majamuuseume.

Kuidas Porvoosse pääseb? Porvoo asub Helsingist 50 km kaugusel ida suunas. Autoga pääseb Porvoosse mööda kiirteed E18 või mööda vana Porvoo teed 170. Suvel on Porvoo ja Helsingi vahel ka laevaühendus. Aurulaev sõidab sinna mitu tundi ja pakub oivalist võimalust tutvuda Soome saarestiku iluga. Porvoosse võib jääda ka öömajale.

maapäeva, millel oli Soome edasisele elule kaugeleulatuv mõju.

Kultuurilinn Porvool on tähtis koht ka Soome kultuurielus. Uusikaupunki rahulepinguga läks Viiburi Venemaale ning Porvoosse toodi Viiburi piiskopkond ja gümnaasium, mis alustas siin tegevust 1725. aastal. Soome vanim avalik raamatukogu avati Porvoo gümnaasiumis 1728. aastal. Märkimisväärset osa etendasid ärkamisajal linnas elanud soome kirjanikud ja kunstnikud. 1837. aastal Porvoosse kolinud kirjanik Johan Ludvig Runeberg kirjutas siin muuhulgas luuletuse „Maamme”, millest said hiljem Soome hümni sõnad, ja „Porilaste marsi”. 19. sajandil alustas Porvoos tegevust üks Soome vanemaid kirjastusi WSOY, mis hakkas välja andma rootsikeelset ja soomekeelset ajalehte. Muide, Porvoo ongi üks Soome kahekeelsetest linnadest, mille ligi 50 000 elanikust räägib kolmandik emakeelena rootsi keelt. Kunstnik Albert Edelfelt (1845–1905) kolis 20 aastat järjest igal suvel Porvoosse Pariisist. Skulptoritest tuntuimad porvoolased on Lennart Segerstråle, Walter Runeberg ja Ville Vallgren. Soome disaini teerajaja Louis Sparre alustas samuti siit. Tehas nimega Iris valmistas tema kavandatud mööblit ning Alfred W. Finchi keraamikat.

Punased majakesed Porvoo jõe vanalt puusillalt avaneb lummav vaatepilt jõerannale ehitatud punastele rannaaitadele. 17. sajandil korrastati linn Rootsi kuninga Gustav III visiidi eel ning aidad värviti punamullaga. Nii on jäänud see tänapäevani ja rannaaitadest on saanud Porvoo linna sümbol. Johan L. Runebergi majamuuseum (Aleksanterinkatu 3) on avatud külastajatele juba aastast 1882 ja on seega Soome üks vanemaid majamuuseume. Muuseumi juurde kuulub ka Runebergi poja Walter Runebergi skulptuurimuuseum, kus saab tutvuda töödega, mille kunstniku pere kinkis Porvoo linnale 1921. aastal. Porvoos on ka huvitav nuku- ja mänguasjamuuseum. Eksponeeritav erakollektsioon pakub võimaluse heita pilgu 19. ja 20. sajandi laste mängumaailma. Vanas raekojas, mis on ehitatud 1764. aastal, asub Porvoo ajaloomuuseum. Kõrval asuvas Edelfelti-Vallgreni muuseumis eksponeeritakse

sihtkoht

Runebergi kook 6 kooki

Hubaseid kohvikuid, restorane ja muid söögikohti leidub linnas rohkesti ja igale maitsele. maalikunsti, skulptuure, Saara Hopea klaasi, Louis Sparre mööblit ja A. W. Finchi keraamikat. Lisaks leiab Porvoos mitmeid galeriisid ja näitusesaale. Külastamist väärivad ka väikesed käsitöö-, küünla-, keraamika- ja muude nipsasjakeste poekesed. Kohvikuid, restorane ja muid söögikohti leidub linnas rohkesti ja igale maitsele. Porvoo tuntuimad hõrgutised on Runebergi kook ja kalasupp. Väidetavalt mõtles Runebergi koogi retsepti välja tema naine Fredrika, kes tegi oma mehele nisujahust, leiva- ja küpsisepurust ning mandlitest koogid, kaunistades need õunamoosi ja suhkruglasuuriga. Räägitakse, et Runebergil tulnud magusaisu, kuid kodus polnud midagi magusat võtta. Nii otsustanudki Fredrika küpsetada koogi käepärastest koostisainetest. Fredrika Runebergi 1850. aastatest pärit retseptiraamatus on koogi retsept olemas, kuid arvatavasti on tegemist mugandatud versiooniga Porvoo kondiitri Lars Asteniuse 1840. aastatel loodud koogist. Tegemist on mandlite ja rummiga maitsestatud silindrikujulise koogiga, mis on tavaliselt kaetud vaarikamoosiga, mis on omakorda ümbritsetud suhkruglasuurirõngaga. Tänaseks on see muutunud kulinaariaklassikaks, mida võib osta Porvoo kohvikutest. Runebergi päeval, mis on 5. veebruaril, on kookide söömine suisa kohustuslik. Kalasupp on Porvoos aga vaat et kurikuulus, sest selle keetmisest sai 1760. aastal alguse suur tulekahju, milles linna 293 majast hävis 202.

Palju kannatanud pühakoda Porvoo toomkirik on armastatud paik nii turistide kui ka abiellujate seas. Aastas külastab kirikut umbes 200 000 turisti, abiellujad aga reserveerivad kiriku tseremooniaks koguni aasta jagu ette. Porvoo toomkirik on ehitatud 13.–14. sajandil, praeguse väljanägemise sai hoone 15. sajandil. Kirik on mitmeid kordi tules kannatanud. 1508. aastal hävitasid kiriku taani mereröövlid, 1571. ja 1590. aastal põles kirik maha venelaste rünnaku tagajärjel. 17. sajandil kirik taastati, kuid põhjasõja ajal hävis kirik 1708. aastal taas tulekahjus. Siis jäid hoonest järele vaid tahmunud seinad ja kooriruum. Jätkusõja ajal ehk 1941. aastal sai kirik pommitabamuse. Viimati sai kirik tulekahjus kõvasti kannatada 2006. aasta mai viimastel päevadel. Tegemist oli süütamisega ja juba päev hiljem tunnistas kolm kohalikku noort end süüdi. Tegu polnud siiski kirikuvastase provokatsiooniga, vaid joobnud noorukite rumalusega. Taastamistöid alustati esimesel võimalusel ja õnneks olid kahjustused minimaalsed. Kirik sai suitsu- ja veekahjustusi, kustutamise käigus purunes üks aken ja põlengus kukkusid laest alla kroonlühtrid. Hävis küll kiriku katus, ent võlvid ja lagi pidasid tulemöllule ja kustutustöödele vastu. Tänaseks on kirik kenasti taastatud.

• 100 g võid • 1 dl suhkrut • 1 muna • 50 g mandlijahu • 1½ dl riivsaia • 1½ dl jahu • 1 tl küpsetuspulbrit • 1 tl kardemoni • 1 dl vahukoort • vaarikamoosi • tuhksuhkrut • vett, sidruni- või apelsinimahla • punši Vahusta või ja suhkur heledaks vahuks, lisa vispeldades muna ja seejärel kuivained. Sega juurde vahukoor ja soovi korral natuke punši. Määri muffinivorm võiga ja vala tainas pesadesse. Küpseta 200 kraadi juures umbes 20 minutit. Valmista veest ja tuhksuhkrust tihe glasuur. Lase kookidel veidi jahtuda, seejärel tõsta igale koogile veidike vaarikamoosi. Pane glasuur kilekotti, lõika kotinurka auk ja pressi ümber moosi glasuurirõngas.

COMPASS 1 NR 6, 2014

nuputamist

Saada õige vastus enne 31.03.2015 aadressile info@vikingline.ee. Vastajate vahel loosime välja vahvat Ville Vikingi nänni. Eelmise ristsõna õige vastus oli: PÕNEV PIPIMAA. Võitjaks osutus Mati Kikerpuu. Palju õnne!

LAHENDA SUDOKU

NR 5, 2014 1 COMPASS

sport

Hoki! Soomlaste

rahvussport

Kui Soome jäähokikoondis 2011. aastal maailmameistriks tuli, vallandas see soomlaste hulgas tohutu rõõmupeo ja koondist tulid Helsingisse tervitama tuhanded fännid. Jäähoki on kahtlemata soomlaste jaoks spordiala number üks. TEKST: TIIT EFERT FOTOD: LEIJONAT.FI

amas ei olnud soomlased väga varmad jäähokit omaks võtma. Põhjamaadest ühe viimasena hakati Soomes jäähokit mängima alles 1920. aastate lõpus, pool sajandit hiljem kui Kanadas. Seni mängiti jääpalli, mis on leiutatud Inglismaal. Jääpallis koosneb võistkond 11 mängijast ja väljak on mõõtmetelt võrreldav jalgpalliväljakuga. Seega saab jääpalli mängida vaid vabas õhus.

Tõeline konkurents Kuigi Soome jäähokiliit, mis loodi juba 1929. aastal, hakkas kohe ka koordineerima hokimänge, läks üle 20 aasta, enne kui jäähoki sai jääpallist populaarsemaks. 1950. aastatel hakati mängijatele pakkuma paremaid mängutingimusi ja

varustust ning 1956. aastal avati esimene kunstjääga väljak Tamperes. Tõelise hoo populaarsuse kasvule andis aga mängu kolimine siseruumidesse. Esimene hall ehitati Tamperesse 1965. aastal võõrustamaks maailmameistrivõistlusi. 1960. aastad oli periood, mil Soome linnad hakkasid kiiresti kasvama. Linnanoored otsisid endale tegevust ja soovisid kuuluda meeskondadesse. Kui mujal Euroopas mängiti valdavalt jalgpalli, siis Soome noored valisid oma lemmikuks jäähoki. 1970. aastatel olid klubid juba nii tugevad, et nende baasil moodustati äriühingud ja parematest mängijatest said elukutselised, mis omakorda innustas noori saama järjest paremateks mängijateks. Täna mängib Soome eliitliigas, mida kutsutakCOMPASS 1 NR 6, 2014

sport

Jäähoki ajaloost Jäähokit hakati mängima Kanadas, kus peeti 1875. aastal ka esimene ametlik võistlus. Esimesed võistlusmäärused pandi kirja 1880. aastal ja sellest ajast on need vähe muutunud. Samal aastal loodi Montrealis McGilli ülikoolis maailma vanim hokiklubi. Euroopasse jõudis jäähoki 19. sajandi lõpus. 1908. aastal asutati Pariisis Rahvusvaheline Jäähokiliit ((Fédération glase). Olümpiainternationale de hockey sur glase mängudele jõudis jäähoki teise talispordialana pärast iluuisutamist 1920. aasta suvel Antwerpenis, neli aastat enne esimest taliolümpiat. Esimesed ametlikud maailmameistrivõistlused korraldati 1930. aastal. mängijana kuulub Liivik klubi põhitegijate hulka ja on abikapteni staatuses. Klubil endal pole sel hooajal kuigi hästi läinud ja ollakse tagumiste hulgas. Seega kulub Eesti hokifännide toetus klubile kenasti ära.

Soome jäähokimuuseum Soome jäähokimuuseum, mis asub Tamperes Vapriikki muuseumikeskuses, on üks kuuest muuseumist maailmas, mis on keskendunud jäähokile. Püsiekspositsioonis on välja pandud Soome hoki ajalugu ja mängu areng rahvusvaheliselt. Samuti korraldatakse muuseumis eriväljapanekuid. Muuseum on avatud: T–P kell 10–18, E suletud. 31.12 kell 10–16, 23.–26.12 suletud.

Maailma tippu

se lihtsalt Liigaks, 14 klubi, kes esindavad 14 Soome linna. Vastasseisud on printsipiaalsed ja publikut mängudele jagub. Samuti ei tule klubidel puudu sponsoritest. Kohalike ettevõtjate jaoks on oma linna klubi toetamine auasi. Hooaja vältel mängivad kõik meeskonnad omavahel vähemalt neli korda ja selle põhjal moodustub edetabel. Kuus esimest pääsevad otse veerandfinaalidesse. Võistkondadel, kes jäävad 7.–10. kohale, tuleb välja selgitada ülejäänud kaks edasipääsejat. Seejärel selgitatakse võitja juba play-off-süsteemis. Soome meistritiitel ja Kanada karika võitmine on mõistetavalt klubile väärikas saavutus. Viimati tuli meistriks Oulun Kärpät. Oulu Cumuluse hotell, kes on meeskonna sponsor, ei jäta seda oma klientidele mainimata – liftiseintel on suured jäähokimängijate pildid ja retseptsioonis müüakse võistkonna nänni. Liigas mängivad ka kaks Eestist pärit mängijat – Siim Liivik ja Robert Rooba. Mõlemad esindavad Espoo Bluesi ja on kutsunud ka eestlasi oma mängule kaasa elama. Vanema ja kogenuma NR 6, 2014 1 COMPASS

Soome rahvusvõistkonna teekond maailma tippu kulges väga vaevaliselt. Esimestel maailmameistrivõistlustel 1939. aastal Šveitsis Baselis kaotati kõik kohtumised. 1952. aasta Oslo olümpial läks pisut paremini ja jõuti seitsmendaks. 1960. aastatel tõusti maailmareitingus kuuendale kohale. Samal kümnendil saadi erinevates kohtumistes jagu kõikidest jäähokimaailma tippriikidest, välja arvatud Nõukogude Liit, kelle võitmiseks tuli oodata 1988. aastani. See oli ka esimene aasta, kui võideti esimest korda suurturniiri medal (hõbe Calgary olümpialt), kuigi maailmameistrivõistluste medalisoosikuks oli oldud juba paarkümmend aastat. 1992. aastal võideti ka maailmameistrivõistlustel esimest korda hõbemedal ja 1995. aasta finaalis alistati Rootsi. Soomest sai jäähoki suurriik, kellele pole enam ükski tiitel kättesaamatu. Alates sellest ajast on igal turniiril võideldud kõrgeimate kohtade eest ja võidetud medaleid. Mitte üheski teises riigis pole ükski spordiala sedavõrd populaarne kui jäähoki soomlaste seas, mis annabki võimaluse ühele väikesele riigile olla võrdväärseks vastaseks endast oluliselt suurematele riikidele.

Fakte Soome jäähokist Jäähokiliit loodi 20. jaanuaril 1929. aastal Jäähoki on Soome kõige populaarsem spordiala, mida harrastab 195 000 soomlast Registreeritud mängijaid 72 176 430 klubi ja 3036 meeskonda Igal hooajal peetakse u 40 000 kohtumist 2237 kohtunikku 223 hallis on kokku 260 jäähokiväljakut Jäähokiliidus töötab täiskohaga 50 inimest

laevaköök soovitab FOTOD: TRIIN RAA

Skagen ehk krevetid röstleival (neljale) • 200 g keedetud kooritud krevette • 10 g hakitud tilli • 10 g hakitud murulauku • 50 g majoneesi • 50 g hapukoort • 2 g riivitud mädarõigast • soola • musta pipart • röstitud leivaviile

Sega kõik komponendid omavahel, lisa krevetid ning lase külmkapis enne serveerimist mõned tunnid maitsestuda. Tõsta segu röstitud leivaviiludele. Serveeri koos siiamarja, hakitud punase sibula ja ürdiõliga ning kaunista värske tillioksakese ja porgandikrõpsudega.

COMPASS 1 NR 6, 2014

laevaköök soovitab

Veisesisefilee duchesse-kartulite, köögiviljade ja Béarni kastmega Arvesta umbes 180 grammi toorest sisefileed sööja kohta. Puhasta filee kelmetest ning aseta see paariks päevaks külmkappi õli ja vürtside-ürtide marinaadi. Tõsta filee paar tundi enne küpsetamist toatemperatuurile.

NR 6, 2014 1 COMPASS

Duchesse-kartulid • 600 g koorimata pudrukartuleid • 3 munakollast • 0,2 dl vahukoort • 30 g võid • riivitud muskaatpähklit • soola • valget pipart

Béarni kaste • 60 ml valge veini äädikat • 60 ml kuiva valget veini • 60 g šalottsibulat, peeneks hakitud • 3 sl värske estragoni lehti ja varsi, peeneks hakitud • 2 sl värske harakputke lehti ja varsi, peeneks hakitud

Küpseta kartulid ahjus 220 kraadi juures pehmeks. Koori, lisa ülejäänud komponendid ja sega hoolikalt läbi. Tõsta segu koogipritsi sisse ning pigista küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile kartulipudrust mütsikesed. Tõsta plaat 225-kraadisesse ahju ja pruunista mütsikesed.

Aseta äädikas, vein, šalottsibul, estragon ja harakputk väiksesse potti ning aja segu kõrgel kuumusel keema. Keeda lahtiselt 5 minutit, kuni segu on poole võrra aurustunud (vaja läheb 2½ sl). Kurna saadud segu läbi tiheda sõela, surudes vedelikku välja nii palju kui võimalik. Viska sibul ja ürdid ära. Lase segul jahtuda alla 60 kraadi. Lisa madalal temperatuuril vispeldades munakollased, jälgides, et temperatuur ei tõuseks üle 80 kraadi. Seejärel lisa väikeste osade kaupa pisikesteks kuubikuteks lõigatud või ning vispelda segu korralikult läbi. Maitsesta soola, musta pipra ja hakitud estragoniga.

• 3 munakollast, toatemperatuuril • 125 g võikuubikuid, toatemperatuuril • 1 sl värske estragoni lehti, peeneks hakitud • soola • värskelt jahvatatud musta pipart

Kuumad köögiviljad Vali endale meelepärased köögiviljad ja lõika need väiksemateks tükkideks. Kuumuta pannil veidike õli ning prae köögivilju mõned minutid, seejärel aseta need kuni serveerimiseni ahju sooja. Pruunista pannil filee igast küljest, seejärel tõsta see 175-kraadisesse ahju küpsema. Kui fileetüki sisetemperatuur on 48 kraadi, võta filee ahjust välja ning lase sel fooliumiga kaetult veidike puhata. Viiluta seejärel ning serveeri kartulite, köögiviljade ja Béarni kastmega.

laevaköök soovitab

Piimašokolaadivaht • 7 suuremat munakollast • 150 g tuhksuhkrut • 0,5 dl magusamat valget veini • 300 g väiksemateks tükkideks murtud piimašokolaadi • 2,5 želatiinilehte • 7,5 dl vahukoort

Leota želatiinilehed külmas vees. Sega kausis omavahel munakollased, tuhksuhkur ja vein. Tõsta kauss keeva veega poti kohale ja sega, kuni segu pakseneb. Lisa šokolaaditükid ja kuivaks pigistatud želatiinilehed, sega korralikult läbi ja aseta külmkappi jahtuma. Vahusta vahukoor ja sega õrnalt sisse šokolaadisegu. Serveerimisel lisa värskeid marju ja kaunista basiilikulehega.

COMPASS 1 NR 6, 2014

promo

Laevale

piknikule Kutsume kõiki kuuetunnisele piknikkruiisile merel, kus saab nautida kõike, mida pakub üks kaasaegne laevareis.

P FOTOD: VIKING LINE

NR 6, 2014 1 COMPASS

iknikkruiis tähendab seda, et maaleminekut Helsingis ei toimu. Valida on nii hommikuse kui ka õhtuse kruiisi vahel. Hommikul on väljumine Tallinnast kell 08.00 ning saabumine tagasi kell 14.00. Õhtupoolikul on väljumine Tallinnast kell 18.00 ning saabumine tagasi kell 00.00. Piknikkruiisi juurde kuulub ka toiduelamus buffet-restoranis Bistro Bella, kus on suur valik hõrgutavaid eelroogi ja salateid. 400-kohaline restoran on laeva suurim. Suurepärase teenindusega Bistro Buffet rootsi lauas leidub laias valikus isuäratavaid roogi igale maitsele. Menüüs on traditsioonilised skandinaa-

via toidud kui ka vahemereäärsete riikide parimad palad. Õhtusöögi kõrvale võib lisatasuta nautida karastusjooke, veini, õlut, kohvi ja teed. Lastele on oma Ville Viking Buffet. Lõunasöögi algus on kell 11.45. Õhtusöögi aeg on alates kell 17.45. Piknikkruiisi ajal on võimalik külastada ka laeva teisi restorane ning teha sisseoste avaras laevapoes. Lisatasu eest on võimalik broneerida ka kajut, kus saab vaikselt omaette puhata. tere tulemast kauneima vaatega piknikule! lisainfo: www.vikingline.ee

promo

Koolitus merel FOTOD: JAREK JÕEPERA JA VIKING LINE

Tänapäeva laevad pole enam pelgalt transpordivahendid, vaid sobivad ka koolituste ja konverentside korraldamiseks. Seejuures on laeval mitmed eelised.

eminaride korraldamist ja puhkust on kruiisilaevadel ühendatud juba aastaid. Nii nagu käiakse perega laeval puhkamas ja meelt lahutamas, nii viivad ka paljud ettevõtted oma töötajaid laevale koolitusele või nõupidamisele. Laev on tegelikult mõnus merel liikuv konverentsikeskus, kus on loodud kõik eeldused sisukate kogunemiste läbiviimiseks.

Teistsugune paik Laevale minek seostub ikka välismaale minekuga, millega kaasneb mõnus reisiärevus – juba

sadamas laeva astumisel tekib tunne, et oled sattunud teise maailma. Laev on koht, mis pakub tõelist vaheldust tavapärastele koosolekuruumidele. Tänu kompaktsusele saab asjalikud nõupidamised kombineerida meelelahutusega laeva kohvikutes, restoranis või ööklubis. Koolitusteks ja uute ideede väljatöötamiseks vajatakse tihti inspireerivat töökeskkonda, mis on vaba välisärritajatest. Pärast seda, kui laev on sadamast väljunud, katkeb ka ühendus segajatega – välistatud on ootamatud külalised, puudub telefonilevi ning igaüks saab keskenduda COMPASS 1 NR 6, 2014

promo B21

B22

B23 S35 S34

KONVERENTSIALA S33

INFO

S32 S31

KONVERENTSILOUNGE Ruum

Sisustus

Kohti

Pindala

B21

Klassiruum Diplomaadistiil Teatristiil

16 14 21

21 m2

B22

Klassiruum Teatristiil

32 37

38 m2

B23

Klassiruum

15,5 m2

Klassiruum Diplomaadistiil Teatristiil Diplomaadistiil Teatristiil Klassiruum Teatristiil Diplomaadistiil Teatristiil Klassiruum Diplomaadistiil Teatristiil

12 16 14 20 22 76 88 20 22 12 16 14

S31 S32 S33 S34 S35

Võimalik ühendada

19,5 m2 22 m2 92 m2

Võimalik ühendada

22 m2 19,5 m2

teemale. Merel toimuv koolitus hoiab rühma koos. Merelt ei saa minema joosta ja tuleb hakkama saada. Isegi siis, kui tüli tekib. Kaasaegselt sisustatud auditooriumid ja konverentsiruumid on tänapäevase õpikeskkonna lahutamatu osa. Ka Viking Line’i laevade konverentsiruumid on sisustatud kogu vajaliku tehnikaga ning keerulisemadki tehnilised lahendused saavad teoks.

Mitmekülgne valik Laevas võib korraldada nii ärikohtumisi, nõupidamisi, koolitusi, sünnipäevapidusid kui tooteesitlusi. Konverentsiruumid lubavad läbi viia ühtaegu nii väikese, kolme inimesega töise nõupidamise kui ka suure messi. Ehitada saab töötubasid, jagada ruume väiksemateks või ühendada töötoad suureks saaliks. Viking XPRS-i konverentsiruumid on akendega ja vaatega merele, mis loob avatud tunde. Laev pakub suurepärase võimaluse korraldaNR 6, 2014 1 COMPASS

Ruumide ühendamine

Konverentsiruumide standardvarustus:

ekraan pabertahvel markeritahvel AV-tehnika markerid wifi kirjutusvahendid märkmepaber dataprojektor

da firma jõulupidu või aastapäevaüritus. Programm algab ühise meeskonnakoolitusega ja lõpeb piduliku õhtusöögiga rikkalikus buffet’ söögilauas, kus on võimalik nautida ka karastusjooke ja veine. Üritusele võib töötajad kutsuda koos peredega. Selline üritus nõuab korraldajalt küll suuremat ettevalmistust ja eeldab tähelepanu kõigile pereliikmetele, ka lastele, kuid laevaelu sobib igale vanusele, pisibeebidest kuni vanuriteni. Isad lähevad nõupidamisele, lapsed aga hullavad samal ajal pallimeres ja lastemaailmas. Konverentsi ette valmistades tasub usaldada Viking Line’i laevade konverentsipersonali professionaalseid nõuandeid. Laevakoolitused annavad võimaluse läbida võimalikult huvitav ja sisukas programm lühikese ajaga. Kruiisilaeva mugavused ja mitmekülgsed vaba aja tegevused pakuvad maksimaalseid töö- ja puhkevõimalusi kõigile.

ristsõna

Saada õige vastus koos oma kontaktandmetega enne 31.03.2015 aadressile info@vikingline.ee. Vastajate vahel loosime välja Viking XPRSi edasitagasi pileti kahele. Võitjaga võtame ühendust. Eelmise ristsõna õige vastus oli: STOCKHOLM KUTSUB. Võitjaks osutus Ede Markus. Palju õnne!

COMPASS 1 NR 6, 2014

kalender

Kuhu minna

Soomes Festival

Sündmus

Aleksanterinkatu jõuluturu avamine

Jõulud Seurasaaril 14. detsembril Seurasaari vabaõhumuuseumis kell 13–17 Jõulueelne päev lastele ja peredele. Üritusel saab piiluda muinasjuttude maailma ja tutvuda vanade soome jõulutraditsioonidega. Saarele toodud jõulupuud ootavad laste omatehtud kaunistusi ning tee äärde peidetud päkapikud ootavad leidjaid. Ringi sebivad metsaelukad, kes jagavad lastele piparkooke ja kaneelisaiu. www.joulupolku.net

Uue aasta vastuvõtt 31. detsembril Helsingis Helsingi elanikud on uut aastat tervitanud Senati väljakul alates 1932. aastast. Programm hõlmab kõrgetasemelisi muusikalisi etteasteid, kõnesid, tervitusi ja kooslaulmist. Öö läbi kestvale pidustusele koguneb kümneid tuhandeid inimesi ja selle haripunkt on võimas kesköine ilutulestik Senati väljakul.

23. novembril Helsingis Jõulutänav avatakse ametliku tseremooniaga, jõulutuled süüdatakse kell 16.05. Sellele eelneb eriprogramm Senati väljakul algusega kell 14.30. Väljaku kioskitest saab osta traditsioonilist jõuluputru või riisipudingit, sooja jooki ja piparkooke. Jõuluvana ja linnapea Jussi Pajunen lülitavad sisse jõulutuled. Pärast seda algab rongkäik Aleksanterinkatul.

HIM

Helldone Tour 2014: HIM 29.–31. detsembril Tavastia klubis Helsingis Rokkbänd Him annab oma iga-aastase jõulukontserdi Tavastia klubis koos soome rokkbändidega 69 Eyes, Children of Bodom ja Reckless Love. www.heartagram.com

DocPoint 2015 Lux Helsinki 4.–8. jaanuaril Helsingi kesklinnas Lux Helsinki sütitab kesklinna kõige pimedamal ajal aastas suurepärase valguskunstiga. Imetleda saab erinevaid muljetavaldavaid valgusinstallatsioone, mille on loonud nii soome kui ka rahvusvahelised kunstnikud. Üritust saab nautida iga päev, kui päike loojub. luxhelsinki.fi

27. jaanuar–1. veebruar Helsingis Dokumentaalfilmifestival DocPoint esitleb aasta parimaid dokumentaalfilme Soomest ja kogu maailmast. Kavas on seminarid, loengud, töötoad ja kontserdid. docpoint.info/en

Musica nova 2015 6.–14. veebruaril Helsingis Musica nova on olulisemaid kaasaegse muusika üritusi Euroopas. Festival toimub iga COMPASS 1 NR 6, 2014

kalender

Zebra Trio

kahe aasta tagant ning esitleb vana ja uue muusika pärlite kooslust, mida esitavad nii soome kui välismaised artistid. Nädalane programm pakub kvaliteetset meelelahutust kogu perele. www.musicanova.fi

Õllefestival 10.–11. aprillil Helsingis Kevadel võtavad kõik õllesõbrad suuna Helsingisse, et pärast aastast pausi osa saada joogifestivalist, kus peale kesvamärjukese ja siidri pakutakse maitsmiseks ka suurepärast viskit. www.helsinkibeerfestival.com

Roxette

Kontsert Roxette

Vaatamist väärt Heureka teaduskeskus Inimesed on uudishimulikud. Meid iseloomustab soov tungida asjade olemusse ning lahendada saladusi. Võimalust selleks pakub teaduskeskus Heureka, kus on põnevaid näitusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuninkaalantie 7, 01300 Vantaa www.heureka.fi

Disney On Ice, Fairytales and Adventure 12.–15. veebruaril Hartwall Arenal Valmistuge suureks seikluseks, kui Disney On Ice esitleb oma uut jääetendust „Muinasjutud ja seiklus”. Koguperesõu pakub maagilisi meeldejäävaid hetki Disney kangelaste seltsis. Etendusel mängitakse nelja armsat Disney lugu: „Lumekuninganna”, „Rapuntsel”, „Väike merineitsi” ja „Kaunitar ja koletis”. www.disneyonice.fi

28. novembril Hartwall Arenal Marie Fredriksson ja Per Gessle tulid 1980. aastate lõpus ansambliga Roxette, et vallutada kogu maailm. 33 hittlaulu ja 75 miljoni müüdud plaadiga võib öelda, et eesmärk sai täidetud. Aga nad ei ole lõpetanud. Pärast laulja Marie Fredrikssoni rasket haigust oli bänd sunnitud tegema pika pausi, ent nüüd on nad teinud uut muusikat ja on taas lavalaudadel. www.roxette.se

Enrique Iglesias

Apassionata 2015, The Golden Trail 7.–8. veebruaril Hartwall Arenal Suurejooneline show, mille peategelasteks on hobused. Saate kogeda seiklust, mis on täis salapära ja fantaasiat. Ratsutamine ja tants, muusika ning põnevad valgusefektid ja maagilised stseenid. www.apassionata.com NR 6, 2014 1 COMPASS

Cirque du Soleil, Quidam

Enrique Iglesias

11.–15. märtsil Hartwall Arenal Cirque du Soleil astub üles oma uue etendusega „Quidam”, mis on lugu tüdrukust nimega Zoe ja tema fantaasiamaailmast. Tüdrukul on igav, tema vanemad on ükskõiksed ja ignoreerivad teda. Seepärast libisebki ta Quidami fantaasiamaailma, kus selle tegelased julgustavad teda vabastama oma hinge. www.cirquedusoleil.com

10. detsembril Hartwall Arenal Popmuusika superstaar Enrique Iglesias esitleb oma uut albumit kontserdiga „Sex and Love Tour”. Albumi kolm hispaaniakeelset singlit „Loco”, „El Perdedor” ja „Bailando” jõudsid Billboardi kuumade ladinaameerika lugude edetabelis esimesele kohale. www.enriqueiglesias.com

kalender

Andrea Bocelli

Andrea Bocelli 25. jaanuaril Hartwall Arenal Maailma üks populaarsemaid tenoreid Andrea Bocelli on müünud oma karjääri jooksul üle 100 miljoni albumi. Helsingi kontserdil tulevad esitamisele kaunimad ooperiaariad ning ka muusika uuelt albumilt „Love in Portofino”. www.lippu.fi

Katy Perry

Joan Armatrading 3. veebruaril Musiikkitalos Helsingis Tunnustatud briti laulukirjutaja, kitarrist ja omapärase häälega laulja sai tuntuks juba 1970. aastatel ja on aktiivne tänaseni. Tema loomingut on hinnatud kolmel korral ka Grammy vääriliseks. www.joanarmatrading.com

peab taas plaani Soomes esineda. 2000. aastate üks edukamaid ameerika artiste on müünud üle 65 miljoni plaadi ning võitnud hulganisti auhindu, mille hulgas ka kaheksa Grammyt. Antud näitajatega võib teda pidada maailma üheks edukamaks artistiks. www.usherworld.com

Katy Perry, The Prismatic World Tour

Slipknot

Slipknot 15. veebruaril Helsingi jäähallis Slipknot on üheksaliikmeline muusikagrupp Ameerika Ühendriikidest, mis tuli kokku 1995. aastal. Nende albumid on saavutanud plaatinum-müügistaatuse. Bänd on nomineerunud ka Grammy auhindadele kategooriates Best Metal Performance (parim metal’i esitus) ja Best Hard Rock Performance (parim hard rock’i esitus). 2006. aastal võitsid nad lõpuks oma esimese Grammy. www.slipknot1.com

Usher, The UR Experience 23. veebruaril Hartwall Arenal Kaks aastat tagasi Euroopa kontserdid tühistanud laulja, näitleja, helilooja ja tantsija

18. märtsil Hartwall Arenal Ameerika superstaar annab oma esimese kontserdi Helsingis. Tema suurimad hitid on „I Kissed A Girl”, „Hot n Cold”, „Waking Up In Vegas”, „Teenage Dream”, „Last Friday Night (T.G.I.F.)”, „Firework”, „Roar” ja „Dark Horse”. www.katyperry.com.

Mess ja laat Helsingi jõulumaailm ja jõuluturg 2014 29. november–6. jaanuar Helsingi kesklinnas Jõuluturult leiate tõelise jõulumeeleolu, osta saab kingitusi perele ja sõpradele ning soome käsitööd. Kuum jook ja maitsev söök peletab eemale külma ning toob jõuluhõngu lähemale. Kohtute jõuluvanaga, kuulate mõnusat muusikat ning saate kaunistada piparkooke. Jõuluturg on avatud: 29.11–23.12 ja 27.12–06.01 E–R kell 11–19, L kell 10–18, P kell 11–18. www.joulumaailma.fi

Koira 2014 6.–7. detsembril Helsingi messikeskuses Rahvusvaheline koertenäitus „Koira 2014” on suurim omalaadne Soomes. Lisaks näitusele saab osaleda huvitavatel loengutel, tutvuda koertega seotud hobide ja koertespordiga ning osta oma lemmikule midagi uut ja erilist.

Helsinki Antique, Art & Collector Fair I/2015 10.–11. jaanuaril Cable Factorys Helsingis Erilaadne müügiüritus ning näitus, kus eksponeeritakse vana mööblit, kunsti, portselani, ehteid, münte, kaarte ja vanu mänguasju. www.laatumessut.com

Helsinki Knife Show 9.–10. jaanuaril Scandic Marski hotellis Kuues rahvusvaheline Helsingi nugadeshow leiab aset Scandic Marski hotelli Carl Gustavi kabinetis. Skandinaavia Noameistrite Gildi korraldatud üritus on nugade näitusmüük. www.helsinkiknifeshow.com COMPASS 1 NR 6, 2014

kalender seotud rannaeluga – surfamine, wakeboarding, sukeldumine ja kanuusõit. www.messukeskus.com

õhkkond, 25 000 pealtvaatajat, 10 jõukatsumist, 30 rahvust ja 400 võistlejat. www.rukanordic.com

Helsingi käsitöömess 28. veebruar–1. märts Helsingi vanas sadamas Mess annab ülevaate soome käsitööst, sealhulgas ka interjööridekoratsioonidest, ning tutvustab käsitöötarvikud ja -materjale nii täiskasvanutele kui ka lastele ning hobitööks vajalikke tööriistu ja oskusteavet. www.mediapromessut.fi

GoExpo 6.–8. märtsil Helsingi messikeskuses 2014. aastal külastas jalgratta-, tervisespordi-, matka-, golfi-, jahi-, kalapüügi-, pallimängu- ning foto- ja kaameramessi 48 000 külastajat. www.messukeskus.com

Kevadmess 2015 Turismimess Matka 15.–18. jaanuaril Helsingi messikeskuses Suurim turismimaailma sündmus Põhja-Euroopas esitleb värvikaid reisimisvõimalusi laiale publikule. Samal ajal, 16.–18. jaanuaril, toimub ka haagissuvilate mess. www.messukeskus.com

Mootorrattamess 31. jaanuar–2. veebruar Helsingi messikeskuses Mootorrattad, mopeedid, motorollerid, sõiduvarustus, varuosad ja palju muud – see on suurim motomess Põhjamaades, mis on ka Eesti motosõprade, -fännide ja -klubide vaieldamatu lemmik. Messil on väljas ka tuunitud ja iseehitatud looming ning tutvustatakse töövõtteid ja hooldust. www.messukeskus.com

26.–29. märtsil Helsingi messikeskuses Sel iga-aastasel messil saab kogu vajaliku informatsiooni selle kohta, mida uut osta suvila või kodu ehitamiseks või renoveerimiseks või aia eest hoolitsemiseks. www.messukeskus.com

Sport MK avaetapp Rukal 28.–30. novembril Ruka nädalavahetusega saab alguse suusahooaeg, mis tipneb maailmameistrivõistlustega Rootsis Falunis veebruari lõpus. Võistlevad suusahüppajad, kahevõistlejad ja ka murdmaasuusatajad. Suurepärane

Arctic Lapland Rally 22.–24. jaanuaril Rovaniemis Napapiiril Euroopa 150 parimat rallisõitjat kogunevad igal aastal Lapimaale, et kihutada võrratutel talvistel mägi- ja metsateedel. Sel aastal täitub spordisündmusel 50 aastat. www.arcticrally.fi

Soome suusamaraton 21.–22. veebruaril Lahtis Soome suusamaraton toimub juba 42. korda. Kuna sel aastal tähistatakse suure soome helilooja Jean Sibeliuse 150. sünniaastapäeva, liitub sündmusega ka suusamaraton ning helilooja pilt vormitakse medalitele. Esimesel päeval võisteldakse klassikalises stiilis distantsidel 50 km ja 32 km, teisel päeval vabastiilis ning etapid on pikkusega 50 km ja 20 km. www.finlandiahiihto.fi

Lahti suusamängud 6.– 8. märtsil Kui Lahti ei korralda parasjagu suurvõistlust, on Lahti MK-etapp järgmine oluline mõõduvõtmine. Sel aastal koguneb maailma suusaeliit Soome vahetult pärast Faluni MM-i. Suured võidulootused on neil, kes on oma tippvormi ajastamisega pisut hiljaks jäänud või soovivad revanši. www.lahtiskigames.com

Vene Båt 6.–15. veebruaril Helsingi messikeskuses Soome populaarseim paadimess on kujunenud Põhjamaades suurimaks sündmuseks omataoliste seas. Rahvusvaheline paadimess pakub mitmekesist ja kvaliteetset programmi. Messi keskmes on purjetamine ja hobitegevused, mis on NR 6, 2014 1 COMPASS

kalender

Kuhu minna

Rootsis Kontsert

Sting & Paul Simon

Dropkick Murphys

Dropkick Murphys 7. veebruaril Annexetis Stockholmis Kõik pungi ja iiri muusika fännid, tähelepanu! Siin on midagi teile. Ameerikast pärit bändi loomingus on ühendatud nii iiri folk kui ka Sex Pistolsist tuntud klassikaline punk. Tulemuseks on muusika, mis on jõudnud ka Billboardi edetabelis TOP10 hulka. www.dropkickmurphys.com

Champions of Rock 20. veebruaril Globenis Ansambli Queen legendaarne muusika on endiselt vägagi päevakajaline. Rootslased on ise kokku pannud kava ning esitavad seda Rootsi erinevatel lavalaudadel veebruaris ja märtsis. Kõige mugavam on ilmselt külastada pealinnas antavat etendust. www.championsofrock.se

Lionel Richie 22. veebruaril Globenis Lionel Brockman Richie juunior on Grammy auhinnaga pärjatud USA R&B- ja soulilaulja, helilooja ja plaadiprodutsent, kes väisab Euroopat tuuri „All The Hits All Night Long” raames. Tema plaate on müüdud üle

100 miljoni. Ta on kirjutanud kauni laulu „Say You, Say Me” filmile „White Nights” ning võitnud selle eest Oscari. Samuti on ta teinud koostööd Michael Jacksoniga. www.lionelrichie.com

Sting & Paul Simon 20. märtsil Globenis Oma lauljakarjääri jooksul valdavalt duetis esinenud Paul Simon on otsustanud seekord tuuritada koos legendaarse Stingiga. Või siis valis hoopis Sting seekord lavapartneriks Paul Simoni. Igal juhul tulevad mehed kevadel Euroopasse ja lähim kontsert meile antakse Rootsi pealinnas. www.simonandstingtour.com

Romeo Santos 21. märtsi Hovetis Stockholmis Anthony Santos, tuntud kui Romeo Santos, on ameerika laulukirjutaja, helilooja, produtsent, näitleja ja endine Aventura pundi laulja. Hiljuti ilmus lauljal album „Formula Vol. 2”, millel on duetid selliste superstaaridega nagu Nicki Minaj, Drake, Marc Anthony ja Carlos Santana. www.romeosantosonline.com

The Script

The Script 24. märtsil Annexetis Stockholmis The Script on iiri alternatiivroki bänd Dublinist, mis asutati 2001. aastal. Aastal 2009 avas nende lugu „The Man Who Can’t Be Moved” Victoria Secreti moeshow. Samuti on bändi lood kõlanud teleseriaalides „90210”, „Ghost Whisperer”, „The Hills”, „Waterloo Road”, „EastEnders”, „Made in Chelsea” ja „The Vampire Diaries”. Kontserte on antud kuulsustega U2, Take That ja Paul McCartney. Äsja valmis bändil uus album „No Sound Without Silence”. www.thescriptmusic.com. COMPASS 1 NR 6, 2014

kalender Panorama Greece

Mess ja laat

15.–16. veebruaril Globenis Teine mess, mis on pühendatud Kreekale, reisimisele, toidule ja kultuurile. Parimad reisipakkumised, hotellid, sihtkohad, kinnisvara, toit ja degusteerimised ning palju muud. www.panoramagreece.com

Stockholmi mööbli- ja valgustimess

Stockholm Photo Fair 21.–23. novembril Põhjamaade suurim fotomess, kus kohtab tuhandeid fotograafiahuvilisi. Esimene fotoüritus leidis aset 2006. aastal ning siis oli külastajaid 7000. Nüüd, üheksa aastat hiljem väisab fotomessi umbes 14 000 külastajat. www.fotomassan.se

3.–7. veebruaril Suurim inspiratsiooniallikas disainivaldkonnas – Stockholm Furniture & Light Fair – on rohkem kui 60 aasta jooksul köitnud ostjaid, arhitekte, disainereid ja ajakirjanikke igal aastal veebruaris. www.stockholmfurniturelightfair.se

Viskinäitus 6.–7. veebruaril Linköpingis Proovida saab parimaid rahvusvahelisi tootemarke, rääkida ekspertidega, kuulata seminare ning osta väärt märjukest ka kaasa. Üritused toimuvad mitmes paigas üle linna. www.whiskyexpo.se

Festival Göteborgi rahvusvaheline filmifestival 23. jaanuar–2. veebruar Juhtiv filmifestival Skandinaavias ning 200 000 külastajaga ka üks suurimaid maailmas. Üheteistpäevase festivali raames toimuvad seminarid ja kogunemised põnevates paikades ja kinosaalides. www.giff.se

The Passion for Food

Lisebergi jõululaat

Stockholmi antiigimess

14.november–30. detsember Göteborgis Rootsi ja isegi Skandinaavia suurimaks jõuluturuks peetakse Lisebergi turgu, mis asub lõbustuspargis. Seal võite ehedalt kogeda, kuidas jõule tähistatakse erinevates muinasjuttudes või kuidas neid tähistati ajaloos. See on võimas elamus, kus on ühendatud vastav meeleolu ja muusika. www.liseberg.com/en/home/Amusement-Park/

12.–15. veebruaril Põhjamaade suurim antiigimess, mida korraldatakse aastast 1978, on iga-aastane tipphetk antiigiarmastajatele ja sisekujundajatele. Tutvuda saab uusimate suundadega vintage- ja moderndisainis ning peetakse ka teemakohaseid loenguid. Messist võtab osa ligi 250 eksponenti. www.antikmassan.se

27. veebruar–1. märts Göteborgis Toidufestival, kus toidunautlejad saavad tutvuda põnevate toidu- ja joogitootjatega. Festivali kokakoolis saab kõrva taha panna näpunäiteid ja nippe toiduvalmistamiseks. Samuti toimuvad kohtumised mitmete tippkokkadega, kes jagavad nõu koostisosade ja toiduvalmistamise kohta. Oma osa on ka jookidel, mis toitu täiendavad – vein, õlu, aperitiiv ja šampanja ning uued alkoholivabad alternatiivid. Kindlasti ei tohiks vahele jätta degustatsioone ja miniseminare! www.passionformat.se

Pulmamess 23.–25. jaanuaril Grand Hotelis Stockholmis Sel aastal toimub Stockholmi pulmamess 15. korda. Kolme päeva jooksul osaleb 120 müüjat, kes on valmis pakkuma kõike, aitamaks muuta teie tähtsa päeva veelgi erilisemaks. Valik ulatub stiilsest rõivastusest kuni toitlustuseni. www.brollopsmassan.se NR 6, 2014 1 COMPASS

kalender Sport Saalihoki MM 5.–14. detsembril Göteborgis Saalihoki on siseruumides mängitav jäähokisarnane võistkondlik sportmäng. Kaks võistkonda võistlevad omavahel – kasutatakse plastmassist hokikeppe ja eesmärk on lüüa kerge aukudega plastmasspall vastasvõistkonna väravasse. Turniiril osaleb ka Eesti meeskond. www.wfc2014.com

Iluuisutamise EM 26. jaanuar–1.veebruar Globenis Saate kogeda nii põnevust kui draamat jääl, kui maailma parimad iluuisutajad võistlevad kirkaima medali nimel. Nädala jooksul võistlevad mees- ja naisuisutajad, paarid ning jäätantsupaarid lühi- ja vabakavas.

Sündmus Skanseni jõuluturg Vasaloppet

Vikingarännet 8. veebruaril 80 km pikkune Vikingarännet on uisuvõistlus Uppsala ja Stockholmi vahel asuval Mälareni järvel, kus uisutatakse vanadel viikingite radadel. Osavõtjaid on umbkaudu 8000 ja uudishimulikel soovitatakse rajast eemale hoida. Võistlejad liiguvad kiirusel, mis on tõeliselt ohtlik. www.vikingarannet.com

Faluni MM suusatamises

27. veebruar–8. märts Dalarna maakonnas Suusanädal algab 27. veebruaril erineva pikkusega sõidudistantsidega. Suusapidu kulmineerub 8. märtsil, mil üle 30 000 suusataja koguneb traditsioonilisele 90 km pikkusele sõidule Norra piiri lähistelt Sälenist Morasse. Tipud jahivad auhinda ja kuulsust, tavalised suusasõbrad naudivad lihtsalt finiši poole pürgimist ja enne õhtut kohale jõudmist. www.vasaloppet.se

Tennisekuningad 18.–20. märtsil Waterfronti konverentsikeskuses Stockholmis See on tõeliste suurmeistrite turniir, kus saavad osaleda ainult endised maailma parimad mängijad. Seekord on turniiri tõmbenumbriteks Mats Wilander, Pete Sampras ja valitsev meister Thomas Enqvist. www.kingsoftennis.se

29. november–21. detsember Stockholmis Jõuluturg on avatud Skansenis neljal nädalavahetusel esimesest advendist alates. Skansenis tähistatakse kõiki traditsioonilisi rootsi pühi ning jõuluturgu peetakse seal juba aastast 1903. Külastajad võivad imetleda käsitööd ning osta jõulukaunistusi ja maiustusi või soojendada ennast Rootsi traditsioonilise jõulujoogi – glögiga. Paljudele stockholmlastele algabki jõuluaeg turu külastamisega. www.skansen.se

Aastavahetuse pidu 31. detsembril algusega kell 23.10 Skansenis Stockholmis Muusika ja vaatemäng kuulsas vabaõhumuuseumis on suurepärane võimalus uut aastat tervitada – keskööl loetakse ette lord Tennysoni „Ring Out, Wild Bells”. Selle ettelugemine kuulsate rootslaste poolt on tavaks juba 1895. aastast. Kõlavad ka laulud ja muusika ning loomulikult näeb ilutulestikku. www.skansen.se

18. veebruar–1. märts Falunis Rootsi ühes kuulsamas suusakuurortis peetakse suusapidu, kuhu kogunevad maailma tipud. Sel aastal on Faluni MM-il täiesti uued mõõtmed, mis ületab kõik ootused ja toob suusarõõmu maailmale ligemale. Nagu ikka võisteldakse suusatamises nii sprindis kui ka pikematel distantsidel. Kohal on ka suusahüppajad ja kahevõistlejad. Kindlasti tuleb minna kaasa elama Eesti suusatajatele ja medalilootustele. www.falun2015.com

COMPASS 1 NR 6, 2014

faktid

 Kajutid  Avalikud ruumid: infopunkt, konverentsiruumid, kauplus, mängutuba, Red Rose Bar Café  Meelelahutus: Dance Pavillon ja Pubi Viking’s Inn  Restoranid: Bistro Bella, Café Xpresso, Xpresso Corner, Blue Deli, Red Rose Bar Café

Viking XPRS Ehitatud: 2008 Aker Finnyards, Soome Jääklass: 1 A Super BRT/NRT: 34 000/13 700 Pikkus: 185 m Laius: 27,7 m Sügavus: 6,55 m

Kiirus: 25,0 sõlme Mootori võimsus: 40 000 kW Reisijaid: 2 500 Kajutikohti: 738 Sõiduautod: 230 Sõidurea pikkus: 1000 m Varustatud stabilisaatoritega

Soome Vabariik Faktid

Riiklikud pühad

ELANIKKE: üle 5 400 000 KOGUPINDALA: 338 145 km2 AJAVÖÖND: sama, mis Eestis PEALINN: Helsinki (621 000 elanikku)

1. JAANUAR: uue aasta algus 6. JAANUAR: kolmekuningapäev 1. MAI: maipüha 20. – 26. JUUNI vahele jääv laupäev on jaanipäev 31. OKT – 6. NOV vahele jääv laupäev on kõigi pühakute püha 6. DETSEMBER: iseseisvuspäev 25. – 26. DETSEMBER: jõulud

Geograafia PÕHJAST LÕUNASSE: 1140 km IDAST LÄÄNDE (kõige laiemas kohas): 528 km KÕRGEIM MÄGI: Halti, 1365 m merepinnast JÄRVI KOKKU: 187 888

Valitsemine PRESIDENT Sauli Niinistö (aastast 2012) TÄIDESAATEV VÕIM valitsusel, mida juhib peaminister VALITSUS KOOSNEB 12 ministrist PARLAMENDIKS on Eduskunta, mis koosneb 200 liikmest PARLAMENDIVALIMISI peetakse iga nelja aasta tagant

Liiklus ASULATES on kiiruspiirang 50 km/h, võimalik ka 30, 40 ja 60 km/h MAANTEEDEL üldpiirang 80 km/h, suvel võimalik 100 km/h KIIRTEEDEL üldpiirang 100 km/h, suvel 120 km/h ALKOHOLIPROMILLE võib olla veres 0,5 NR 6, 2014 1 COMPASS

Liikuvad pühad (2015) 3. APRILL: suur reede 5. APRILL: ülestõusmispüha (järgnev esmaspäev on töölt vaba) 14. MAI: taevaminemispüha 24. MAI: nelipühad

Eesti suursaatkond Itäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki; sissepääs asub Kalliolinnantie 18 TELEFON: (+358 9) 62202 88 E-POST: embassy.helsinki@mfa.ee Välisriigis hätta sattunud Eesti kodanik saab töövälisel ajal helistada välisministeeriumi valveametnikule (+372) 530 19 999

Viking Line’i laevastik M/S Viking XPRS

Lyx-kajut

Tallinn-Helsingi Südalinnast südalinna 2,5 tunniga pikkus 185 m − laius 27,7 m − reisijaid 2500 − kajutikohti 738 − sõiduautosid 230

LXB-kajut

M/S Gabriella

Helsingi-Mariehamn-Stockholm pikkus 171,2 m − laius 27,6 m − reisijaid 2420 − kajutikohti 2402 − sõiduautosid 400

A2-kajut

M/S Mariella

Helsingi-Mariehamn-Stockholm pikkus 176,9 m − laius 28,4 m − reisijaid 2500 − kajutikohti 2500 − sõiduautosid 430

B2L-kajut

M/S Amorella

Turu-Mariehamn-Stockholm pikkus 169,4 m − laius 27,6 m − reisijaid 2480 − kajutikohti 1946 − sõiduautosid 450

M/S Viking Grace

Premium

Turu -Mariehamn-Stockholm

pikkus 214 m − laius 31,8 m − reisijaid 2800 − kahjutikohti 1080 − sõiduautosid 200

Sviit

M/S Viking Cinderella Stockholm-Mariehamni kruiisid

pikkus 191 m − laius 29 m − reisijaid 2560 − kajutikohti 2500 − sõiduautosid 100

C4-kajut

M/S Rosella

Mariehamn-Kapellskär pikkus 136,1 m − laius 24,2 m − reisijaid 1700 − kajutikohti 400 − sõiduautosid 340

COMPASS 1 NR 6, 2014

Sõidugraaﬁk Tallinn-Helsingi Esmaspäev−laupäev

Tallinn 08.00 18.00

Helsingi 11.30 10.40 21.30 20.30

Tallinn

Helsingi 11.30 10.40 20.00 19.00

Tallinn

14.00 24.00

Laev Viking XPRS Viking XPRS

14.00 22.30

Laev Viking XPRS Viking XPRS

Pühapäev

Tallinn 08.00 16.30

Reisijate check-in Tallinnas: Reisisadama A-terminalis. Reisijate check-in Helsingis: Katajanokka terminalis, autoga reisijatele u 150 m peale terminalihoonet paremat kätt sissesõit väravast C (portti C).

Helsingi-Mariehamn-Stockholm Helsingi 17.30 10.10

Mariehamn 04.30 04.25 23.45 23.40

Stockholm 10.00 16.30

Laevad Gabriella/Mariella Gabriella/Mariella

Turu-Ahvenamaa-Stockholm

Långnäsi liiklus: Amorella ja Viking Grace saabuvad öösel Långnäsi sadamasse, päeval Mariehamni sadamasse. Långnäsi sadam asub Mariehamnist 28 km kaugusel.

Turu 08.45 20.55 19.50 07.35

NR 6, 3 2013 2014 11 COMPASS COMPASS

Mariehamn/Långnäs 14.25 14.10 01.10 01.05 14.25 14.10 03.20 03.15

Stockholm 18.55 06.30 07.45 20.00

Laevad Amorella Viking Grace Viking Grace Amorella

rubriik

Liitu Viking Club'iga! Viking Club ühendab Viking Line’i püsikliendid Eestist, Soomest, Rootsist ja Ahvenamaalt. Viking Club’i liikmeks saad registreeruda meie kodulehel www.vikingline.ee/vikingclub või täites laeva infost saadava registreerumisvormi. Klubikaart jõuab Sinu postiaadressile kuu aja jooksul.

Miks tasub olla Viking Club'i liige? 1. 2. 3.

Sulle kui Viking Club’i liikmele on alati tagatud parim piletihind ning klubi sooduspakkumised Viking Line’i pardal. Esitades oma Viking Club’i kaardi laeva kauplustes, restoranides ning kohvikutes, kehtivad Sulle eksklusiivsed eripakkumised. Viking Club’i liikmena naudid eripakkumisi ka paljudes sihtkohtades – mitmed restoranid, muuseumid ja spaad pakuvad märkimisväärseid soodustusi.

Saad esimesena teada Viking Line’i pakkumistest, kui liitud meie elektroonilise uudiskirja saajatega.

Viking Club’i liikmelisus on tasuta ja sellega ei kaasne siduvaid kohustusi.

Ajakohast infot Viking Club’i pakkumiste kohta leiad aadressilt www.vikingline.ee/vikingclub. Palume Sul reisile minnes klubikaart alati kaasa võtta. Esita klubikaart piletite registreerimisel ning alati, kui soovid kasutada sooduspakkumisi. Kliendisoodustused kehtivad vaid klubikaardi esitamisel. 64

COMPASS 1 NR 6, 2014

Viking Line’i sihtkohad SOOME

ROOTSI

Tampere

Parken Zoo, Eskilstuna Skokloster Slott Pelle Svanslösi maja, Uppsala Furuviksparken

Muumimaailm, Naantali Holiday Club Caribia, Turu

Långnäs Marienhamn Kapellskär Uppsala Västerås Gävle

NORRA Oslo

Eskilstuna Södertälje

Kolmården

Stockholm Nynäshamn

LEGOLAND

Oskarshamn

Astrid Lingrens Vårld

Jurmala

Öland

LEEDU Vilnius

Trelleborg Rödby

Sassnitz Rostock

Travemünde

SAKSAMAA

POOLA

Hamburg

NR 6, 3 2013 2014 11 COMPASS COMPASS

LÄTI Riia

Helsingborg

Kolding Odense

Helsingi-Turu Helsingi-Tampere Stockholm-Eskilstuna Stockholm-Kolmården Stockholm-Uppsala Stockholm-Göteborg Stockholm-Helsingborg

Tartu Pärnu

Palanga

Helsingör Kopenhaagen

Puttgarden

Hiiumaa

Gotland

Grøna

Billund

EESTI

Varberg

TAANI Givskud Zoo

Tallinn

Visby

Vimmerby

High Chaparral

Frederikshavn

Narva

Villa Villekulla, Kneippby

Göteborg Skallerup Klit

Helsingi

Saaremaa

Norrköping

Lisebergi lõbustuspark

Turu

Varssavi

160 km 175 km 110 km 130 km 70 km 485 km 571 km

Stockholm-Oslo Kopenhaagen-Odense Kopenhaagen-Kolding Kolding-Fredrikshavn Kolding-Legoland Odense-Legoland

525 km 160 km 235 km 259 km 35 km 60 km

rubriik

Reisitingimused VIKING LINE’I MAKSEJA ANNULLEERIMISTINGIMUSED Üksikreisijatele

Maksetingimused • Reisi maksumus peab olema tasutud 30 päeva enne reisi algust. Juhul, kui broneering vormistatakse hiljem, kui 30 päeva enne reisi algust, tuleb reisi maksumus tasuda koheselt.Viking Line Abp jätab endale õiguse annulleerida broneeringud juhul, kui maksumus ei ole tasutud tähtajaks. Osadel pakettidel võivad olla kehtestatud täiendavad maksetähtajad. Annulleerimistingimused • Reisi saab annulleerida kuni 24 tundi enne reisi algust. Reisi annulleerimisel võetakse kuludeks 10% reisi hinnast. Reisi annulleerimisel hiljem, kui 24 tundi enne reisi algust, on annulleerimise kulu 100% reisi maksumusest.Viking Line Abp laevabroneeringusse kaasatud kolmandate osapoolte ööbimisteenuste annulleerimise tähtaeg on 7 päeva enne reisi algust. Hilisema annulleerimise puhul võetakse kuludeks 100% annulleeritud kogumaksumusest. Juhul, kui broneeringusse lisatud kolmandate osapoolte teenuste annulleerimistingimused on ulatuslikumad Viking Line Abp poolt kehtestatutest, rakendatakse kolmandate osapoolte poolt määratud annulleerimistingimusi. • Osadel pakettidel võivad olla kehtestatud täiendavad annulleerimistähtajad.

Rühmadele

Maksetingimused • Rühmabroneeringutele makseja annulleerimistingimused sõltuvad grupi suurusest ja tellitud teenuste mahust. Võimalikud personaalsed, rühma suurusest tulenevad tingimused, määratakse rühmabroneeringu kinnitamisel. • Reisi lõplik maksumus peab olema täielikult tasutud arvel näidatud kuupäevaks. Sõltuvalt tellitud teenustest ja mahust võib rühmabroneeringu kinnitamisega kaasneda ettemaks. • Reisipakettide puhul, mille sisse kuuluvad kolmandate osapoolte teenused, rakendatakse tingimusi tulenevalt teenuste osutajate poolt kehtestatud normidele. • Viking Line Abp jätab endale õiguse annulleerida broneeringud juhul, kui maksumus ei ole tasutud tähtajaks.

VANUSEPIIRANGUD Ühe suuna reisid • Tallinn-Helsingi: Alla 16aastastel ei ole lubatud Tallinn-Helsingi liinil üksinda reisida. Alla 16aastase reisija eest vastutab vähemalt 18aastane saatja, kellega koos vormistatakse check-in'is pardakaardid ning kelle vastutusel on alaealine kogu reisi vältel, kuni laevast lahkumiseni. • Soome-Rootsi liinid: Alla 16aastased tohivad üksinda reisida vaid lapsevanema/ hooldaja kirjalikul loal, millele on märgitud lapsevanema/hooldaja kontakttelefon ja isikukood. • Alla 16aastaste noorte eest vastutab reisil lapsevanem/hooldaja. Laeva meeskond ei vastutada üksi reisivate noorte eest.. Kruiisid • Kruiisidel on vanusepiirang 21 aastat. • Ülaltoodud vanusepiirangutest nooremad võivad reisida vanema/ hooldajaga, vanavanemate, tädi või onuga. Üks saatja saab vastutada maksimaalselt ühe kajuti eest. • Reisija peab vajadusel tõestama oma isikut ja vanust. Isikut tõendava dokumendina aktsepteeritakse kehtivat reisidokumenti.

ÜLDINFO

Broneering ja pilet • Broneeringu vormistamisel tuleb teatada kõikide reisijate perekonna- ja eesnimed, sugu, sünniaeg, kodakondsus, telefoninumber ning võimalik puue, millega laeva meeskond teaks arvestada häireolukorras. • Hotellipakettide broneerimisel tuleb teatada kehtiv postiaadress. • Kuni 5-aastase lapsega reisides ei saa osta kajutitest üksikuid kohti. • Kui reisija lunastab pileti terminalist samale väljumisele registreerimise käigus (check-in), tuleb tasuda eelbroneerimistasu väärtuses 3 EUR/broneering Tallinnas või väärtuses 5 EUR/broneering teistes terminalides. • Kui piletit soovitakse kasutada teisiti, kui see on esialgses broneeringus, siis tuleb see broneering annulleerida ja vormistada uus broneering. Piletile tuleb märkida muutus ja hinnamuutuse korral tasuda hinnavahe. • Kaotatud pileti asemele tuleb osta uus pilet. Kui pilet leitakse üles, võib Viking Line selle korvata. • Kasutamata jäetud pileti hind makstakse tagasi ainult juhul, kui broneering on reeglitekohaselt annulleeritud ja sellekohane märge on piletil. Antud toimingu kulud vastavalt annulleerimistingimustele. • Pilet on kehtiv 6 kuud alates ostmiskuupäevast juhul, kui reisi kuupäeva muutmisest reeglitekohaselt teatatud. • Sõiduki broneerimisel tuleb teatada sõiduki täpsed pikkus- ja kõrgusmõõdud, mis sisaldavad ka võimalikku koormat. Tallinn-Helsingi liinil reisides tuleb teatada ka auto reg. number. Piletite registreerimise käigus (check-in) mõõdetakse sõidukite pikkust ja kõrgust. Kui broneerimisel on teatatud valed mõõdud, siis tuleb tasuda lisamaks ja võimaluse korral paigutatakse sõiduk laeva, mida aga ei ole võimalik garanteerida. Piletite registreerimine (check-in) • Piletite registreerimine algab ca. 1,5 tundi enne laeva väljumist. • Piletite registreerimisel esitatakse pilet ja reisidokumendid, mille alusel väljastatakse pardakaardid. Reisidokumendi esitamise kohustus on kõikidel reisijatel. Juhul, kui reisija keeldub esitamast kehtivat reisidokumenti või kui reisijal ei ole esitada kehtivat reisidokumenti, on Viking Line’i õigus keelduda piletite registreerimisest ja pardale lubamisest. • Pardakaardi olemasolu kontrollitakse enne laevale pääsemist. Pardakaart kehtib ainult antud reisil. Piletite registreerimise käigus saab ka muud ettemakstud teenuste kupongid nagu söögikupongid, kajutikaardid jms. Kasutamata pardakaarte ja teenuste kuponge ei osteta tagasi. Kaotatud pardakaarte ei hüvitata. • Piletite registreerimine ja pääs laeva suletakse Tallinnas 20 minutit enne väljumist, teistes sadamates 10 minutit enne väljumist. • Sõidukiga reisijad peavad olema sadamas hiljemalt 1,5 tundi enne laeva väljumist. Auto peab olema valmis sõiduks laeva hiljemalt 45 minutit enne väljumist. Cargo sõidukid peavad olema valmis sõitma laeva hiljemalt 60 minutit enne väljumist. Hiljem saabunud reisijate ja autode broneeringud ei ole enam kehtivad. Autotekile reisi ajal ei pääse. • Autota reisijad peavad olema sadamas hiljemalt 1 tund enne laeva väljumist. Autota reisijad peavad olema valmis pardale minekuks hiljemalt 30 minutit enne väljumist. Hiljem saabunud reisijate broneeringud ei ole enam kehtivad. Passi- ja viisaeeskirjad • Reisijal peab olema kaasas kehtiv reisidokument. Piletite registreerimine ja pardale minek toimuvad ainult kehtivate reisidokumentide alusel. • Eesti, Soome ja Rootsi vahel kehtib viisavabadus. Reisija on ise kohustatud välja selgitama, kas talle kehtib tema reisi puhul viisa- või elamisloa kohustus. Reisija hangib ise reisiks vajalikud dokumendid ja vastutab nende kehtivuse ja õigsuse eest. Kui viisa või muud reisija dokumendid ei ole korras ja reisija saadetakse tagasi, kannab reisija

tekkinud kulutused ise.Viking Line ei hüvita reisijale laevapiletit, kui reis jääb toimumata puudulikult vormistatud või kehtetute reisidokumentide tõttu. Reisija kohustused • Reisijad peavad järgmina Viking Line’i korranõudeid ja laevakapteni käsklusi, mis puudutavad korda ja turvalisust laeval. • Viking Line’i esindajad jätavad endale õiguse tagasi saata reisijad, kes on alkoholi või narkootiliste ainete mõju all, kes käituvad häirivalt või ähvardavalt või kes muul viisil ei täida vanuse-, korra- või muid nõudeid. Juhul, kui reisija saadetakse tagasi, vastutab reisija tekkinud kulude eest ise.Viking Line ei hüvita reisijale laevapiletit, kui reis jääb toimumata reisija süül ülaltoodud põhjustel. Sõidukid • Reisijate sõidukid, mis ei sisalda tollitavat kaupa, broneeritakse Viking Line’i müügipunkti/broneerimiskeskuse kaudu. Kõik muud sõidukid broneeritakse kaubaveo/cargo osakonna kaudu, millele kehtivad eri hinnatariifid. • Reisija võib olla korraga vaid ühe sõiduki juhiks. Enamatest sõidukitest tuleb informeerida broneerimisel. Neile sõidukitele kehtivad ilma juhita sõidukite hinnad ning neid ei saa ajada ise laevale/laevast välja. Hinnad saadaval Viking Line’i kaubaveo/cargo osakonnas. Turvalisus • Turvalisust puudutavat infot on võimalik saada laevadel asuvatelt tabloodelt ja stendidelt. Terminalidest saab ka turvaeeskirjade voldiku. • Laeva kajutites on turvalisusinformatsioon selle kohta, kuidas häireolukorras toimida ja kuhu minna. • Viking Line’i turvalisussüsteem on Soome ja Rootsi Mereliikluse Ameti poolt kinnitatud. Süsteem täidab rahvusvahelise turvakoodi ja ISM-koodi nõudmised.Viking Line’le on antud rahvusvaheline ISMC-turvalisussertifikaat, mis näitab, et Viking Line täidab eriti kõrgeid turvalisuse nõudeid, mis saavad tulevikus kõikidele laevafirmadele kohustuslikuks. Autojuhid peavad arvesse võtma järgmist: • Kõik esemed tuleb autos korralikult kinnitada; • Autos ei tohi transportida tuleohtlikke ega kergestisüttivaid aineid; • Reisi ajal on autotekil viibimine keelatud; • Autotekil on keelatud suitsetamine ja lahtise tule kasutamine; • Vagunelamute gaasiballoonide ventiilid peavad reisi ajal olema suletud. Force majeure • Viking Line ei vastuta reisigraafikust kõrvalekaldumiste eest, mis on põhjustatud ilmastikutingimustest või muudest vedajast mittesõltuvatest asjaoludest. Reisi ärajäämisel ilmastikutingimuste või muude Viking Line’st mitte olenemata asjaolude tõttu kliendile tekkinud lisakulu, samuti saamata jäänud tulu ei kompenseerita. Kindlustus • Laevafirma kohustused on sõltuvalt reisija veotingimustest piiratud.Vältimaks ebameeldivusi reisiplaanides ning võimaliku kahju ärahoidmiseks, mis ei kuulu laevafirma vastutusalasse, soovitame teha sobiva reisikindlustuse. Lemmikloomad • Lemmikloomi ei tohi kaasa võtta kruiisidele. • Reisija on kohustatud jälgima, et kaasasreisiv loom ei häiriks teisi reisijaid, laeva meeskonda ega ohustaks laeva turvalisust. • Lemmikloomaga ei ole lubatud minna laeva restoranidesse. • Reisijal peavad kaasas olema looma kohta nõutavad dokumendid. Reisija on vastutav kehtivate ning ajakohaste dokumentide olemasolu eest. • Lemmikloomade arv on laeval piiratud. • Tallinn-Helsingi liinil on võimalik lemmiklooma transportida autos tasuta.

Loom on reisi ajal autotekil autos reisija vastutusel ja teda ei ole võimalik reisi ajal vaatamas käia. Lemmiklooma olemasolust tuleb teatada broneerimise käigus. Toitlustus • Vähemalt 24 tundi enne reisi algust broneeritud toidukorrad on soodsamad, kui pardalt ostes. Ostetud toitlustuskupongid kehtivad märgitud summa väärtuses kõikides laeva toitlustuspunktides. Tollireeglid • Kehtivad tollireeglid on toodud Viking Line’i laevadel asuvate Tax Free kaupluste hinnakirjades, samuti võib infot küsida laevapersonalilt. Rühmad • Rühmaks loetakse seltskonda, kuhu kuulub vähemalt 10 täiskasvanud reisijat, kellel on ühine broneering ja ühine pilet.

SISEKORRA EESKIRJAD • Viking Line jätab endale õiguse alkoholijoobes või kaasreisijaid häirivat inimest laevale mitte lasta või nõuda inimese laevalt lahkumist järgmises sadamas. • Relvad, seadmed ja esemed, mis võivad olla ohtlikud reisijatele, laevameeskonnale või laevale, on keelatud. Nende laevale toomine on lubatud ainult laevaomaniku loaga ning sellest peab terminalipersonali informeerima pileti registreerimisel. Nende esemete loata laevale toomine või personali informeerimata jätmine on karistatav. • Toiduainete toomine laevale toiduvalmistamise eesmärgil on keelatud. Turvalisuse tagamise eesmärgil on keelatud toidu valmistamine kajutis või laeva muudes ruumides. Samuti on laeval keelatud kaasatoodud või tax-free kauplusest ostetud alkoholi tarbimine. Reegli rikkumisel on Viking Line’l õigus alkohol konfiskeerida. Kruiisireisijatel pole lubatud kaasa võtta oma alkoholi. Toiduained, mida võib laeva kaasa võtta on nt. imikutoit ja allergikutele mõeldud eritoiduained. Imikutoitu on võimalik soojendada lastehoiutoas asuvas mikrolaineahjus või kohvikus. Vajadusel peab reisija olema valmis loovutama esemed, mis võivad endast kujutada ohtu kaasreisijatele või ei ole kooskõlas Viking Line sisekorraeeskirjadega. Kui reisija ei ole nõus oma kohvrit avama, on Viking Line’l õigus nõuda inimese laevalt lahkumist järgmises sadamas. Laevalt ära saadetud klientidel ei ole õigus nõuda laevapileti kompensatsiooni. • Häirivalt ja ähvardavalt käituv reisija vahistatakse laeval. • Suitsetamine on kajutis keelatud. Keelust üleastumise korral on laeval õigus teha väärteoprotokoll, millega kaasneb rahaline trahv. • Kajutiosakonnas häirivalt käituvalt reisijalt on õigus ära võtta tema kajut ja on õigus nõuda tema lahkumist kajutosakonnast. • Oma raadio või maki kuulamine kajutites ei ole lubatud. Laeva turvameestel on õigus need esemed ajutiselt konfiskeerida. • Kõik laeval tekitatud materiaalne kahju tuleb korvata. Kui laeval kokkuleppele ei jõuta, teavitatakse juhtunust politseid. • Laeva turva- ja päästeelementide rikkumisel vahistatakse reisija ja antakse politseile üle järgmises sadamas, millega kaasneb ka väärteoprotokoll. • Vargustest teavitatakse alati politseid. Kui tegemist on alaealisega, teavitatakse ka lapsevanemat või hooldajat. • Noorterühmade juhid vastutavad kogu rühma eest laeval. Vastutatakse ka ülalmainitud sisekorraeeskirjade täitmise eest. Kui keegi rühma liikmetest rikub korda, peab rühma juht laeva meeskonda sellest teavitama ning tegema koostööd. Rühmajuht peab laeva infopunkti jätma nimekirja rühmaliikmetest ja nende kajutijaotusest. • Kõik reisijad peavad olema valmis vajadusel esitama isikuttõendavat dokumenti. • Teiste reisijate ja laeva meeskonnaliikmete pildistamine ilma nende nõusolekuta on keelatud ja karistatav.

COMPASS 1 NR 6, 2014