http://www.profimeedia.ee/upload/docs/reform-ajakiri-erakonna-liikmele by Profimeedia

erakond ı peasekretär ajakiri

erakonna liikmele

Kuidas Andrus Ansipist sai peaminister? Siim Kallase süda on rahul Noortekogu ootab uusi sõpru Liikmetest, erakonnast, valitsemisest

Too uus liige erakonda!

Kui tood erakonda ühe uue liikme, siis kumbki teist ei pea tasuma tänavu liikmemaksu Kui tood 1. augustiks kolm uut liiget, pääsed erakonna suvepäevadele tasuta. Kui tood 1. detsembriks viis uut liiget, pääsed erakonna jõuluballile tasuta. Kui tood 1. detsembriks vähemalt kümme uut liiget, saad tasuta reisi Brüsselisse. Kui tood vähemalt 15 uut liiget, avaneb sul võimalus õhtusöögiks erakonna esimehe Andrus Ansipiga.

sisukord ı eessõna

Sisukord 4 6 7 8 9 10 11 12 14 16 17 18 19 20 22 24 26 27 28 29 30 32 34 36 38 39 40 48

Miks ma kuulun Reformierakonda? Küsimusele vastavad erakonna liikmed. Vabaduse filosoofia. Kalev Kallemets tutvustab liberaalset maailmavaadet. Vabade mõtete akadeemia. Allan Allmere kirjutab Liberalismi Akadeemiast. Aukohus ja revisjonitoimkond. Liikme õigused ja kohustused. Koht, kus pidada laiemalt nõu. Küsimustele vastab volikogu esimees Rain Rosimannus. Tuba täis vaidlusi. Õhkkonnast juhatuses. Teekond peaministriks. Andrus Ansip soovis olla ettevõtja, kuid elu läks teisiti. Erakonna süda. Tutvustame erakonna peakontorit. Hobi ja töö üheskoos. Tartu- ja Jõgevamaa arendusjuht Terje Trei räägib oma põnevast tööst. Sära on silmis. Saaremaa MKO juht Jüri Kuusk seab kõrgeid eesmärke. Võru PKO tunneb toetust. Reformierakond on Võrus populaarne. Tuhandeid ühendav sõpruskond. Noortekogu liidab aktiivseid noori. Ärksate naiste ühendus. Maie Urbas tutvustab NaiRe tegemisi. Riigikogu suurim meeskond. Riigikogu liikmed räägivad oma fraktsioonist. Ministrid nõunike pilgu läbi. Nõunikud iseloomustavad oma ministreid. Erakonna struktuur. Ülevaade kogu Reformierakonnast. Töö peaministri kõrval. Oma ülesannetest räägib Gerli Aarma. Euroopa Parlament mõjutab kõiki. Tutvustab Silver Meikar. Erakordselt põnev amet. Tartu linnapea Urmas Kruuse vaheldusrikas töö. Maaelu edendaja. Aivar Rosenberg edendab Sõmerpalu elujärge. Reformierakonna infokanalid. Info liikumiseks on loodud hulk viise. Meeltlahutavad ja õpetlikud üritused. Ülevaade erinevatest tegemistest. Pilk minevikku. Kronoloogiline ülevaade erakonna ajaloost. Tervikpildi kokkupanek. Annika Arras tutvustab valimiskampaania korraldamist. Asutaja süda on rahul. Siim Kallas on erakonna arenguga rahul. Sõbrad laias maailmas. Tutvustame Reformierakonna partnereid välismaal. Eesti Reformierakonna programm. Kõigest, millele soovime tähelepanu pöörata. Kontaktid. Inimeste ja ühenduste kontaktandmed.

w w w.r efo r m.e e

Ajakiri erakonna liikmele Reformierakond on tegusid vaadates olnud kahtlemata üks Eesti mõjukamaid organisatsioone. Heitke pilk Eesti lähiajalukku ja näete, milliseid otsuseid oleme koos partneritega aja jooksul teinud ning milliste tähtsate sündmuste juures oma ideedega alusepanijad olnud: vanemahüvitis, ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastus, maksusüsteem, Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumine ning palju muud. Erakond ei ole kindlasti asi iseeneses. Erakonna moodustavad selle liikmed. See väljaanne ongi neile pühendatud. Lugeda saab nii mitmesuguste tööde tegijatest erakonnas kui ka erakonna liikmete osalemisest Eesti juhtimisel alates omavalitsusest kuni peaministri toolini. Iga artikli taga peituvad inimesed – erakonna liikmed, kes soovivad midagi Eesti heaks ära teha. Erakonda kuulumine annab selleks suurepärase võimaluse. Reformierakond on väga mitmekülgne organisatsioon, kust enda jaoks huvitavat leiab ilmselt igaüks. Meil leidub klubilist tegevust nii noortele kui ka vanematele, harivaid koolitusi ning meelelahutusüritusi. Kui küsida reformierakondlastelt, miks nad on meie erakonda astunud, saame loomulikult erinevaid vastuseid. Kuid üks on selge: meid ühendab liberaalne maailmavaade. Nende kaante vahel tutvustame ka liberalismi põhiseisukohti, mille saab võtta kokku loosungiga „Ela ise ja lase teistel elada”. Me oleme ikka – keerulistel ja lihtsamatel aegadel – olnud selgeima näoga erakond Eestis. Erakond, mille liikmetel on sarnased põhiväärtused: töökus, julgus edasi minna, rikkumatus ning soov ise kaasa lüüa, kui tegemiseks läheb. Mul on hea meel, et oled just meie meeskonna liige. Loodan, et leiad kaasalöömiseks võimaluse, ja kui ei leia, siis lood selle ise, nagu üks reformikas seda teeb. Peatse kohtumiseni, Kristen Michal, Reformierakonna peasekretär

er akon

Väljaandja: Reformierakond Aadress: Tõnismägi 9, Tallinn 10119 Tel 680 8080, faks 680 8081 info@reform.ee, www.reform.ee Tootja: Profimeedia info@profimeedia.ee, www.profimeedia.ee Trükk: PrintBest Trükikoda

as ek d ı pe

AJAK

IR I

ret är ER AKON NA LII KM

EL E

peami ist sai s Ansip da on rahul Andru sü Kuidas im Kallase tab uusi sõp Si m oo valitse ekogu Noort erakonnast, est, Liikmet

erakond ı liberalism

Vabaduse filosoofia

Liberalism on arusaam, et kõik inimesed on sündinud võrdsete ja vabadena ning on oma elu peremehed, kirjutab Liberalismi Akadeemia nõukogu liige Kalev Kallemets. teistel „Elaiseelada”ja onlaseliberalis-

mi piisav kokkuvõte. Kui ma olen oma olemuselt vaba ja võrdne kõigi teistega, siis ei ole ju kellelgi õigust mind ülekohtuselt karistada, mul on õigus ausale ja võrdsele õigusemõistmisele. Samuti ei tohi keegi mind kui vaba inimest orjastada või maksudega koormata minu tahte vastaselt, järelikult peab mul olema sõnaõigus – kas või kaudselt va-

litud esindaja kaudu – määrata oma koormisi selle kohaselt, mida ma riigi kui terviku huvides õigemaks pean. Et Suurbritannia ei andnud Ameerika kolonistidele sõnaõigust nendele pandava maksukoormuse teemal, tõusid ameeriklased üles ning asutasid Ameerika Ühendriigid.

Maksud madalaks Kuna üldiselt on liberaalid skeptilised selle suhtes, et keegi suudaks öelda, mis on teise inimese jaoks hea ja õige, siis pooldavad nad madalaid makse, et inimesed saaksid ise otsustada, mida oma raha ja eluga teha. Liberaalid saa-

vad aru, et riigil pole midagi, mida ta varem poleks kodanikelt ära võtnud. Ka välispoliitiliselt ei soovi liberaalid teiste riikide siseasjadesse sekkuda ning peavad sõdasid kohutavaks eksituseks. Igal rahvusel nagu igal inimesel on loomulik õigus vabadusele ja enesemääramisele. Kellelgi pole õigust ühtki inimest ega rahvust tema tahte vastaselt orjastada või survega tema seisukohti mõjutada. Liberalism aitab elu edendada, sest igaühe vabadust pooldades on igal inimesel võimalus leida oma tunnete ja elukogemuse kujunemisele vastavalt eluvaldkond, mille vastu ta tunneb kõige suuremat kirge ja teotahet. Üldjuhul on inimene edukas ja õnnelik just selles valdkonnas, mis talle enim rahuldust pakub. Pooldades eraomandit, loob liberalism võimaluse turumajanduse arenguks ja tohutuks spetsialiseerumiseks ning eri asjade tootmise efektiivsuse kasvuks üle kogu maailma. Eraomand loob ühtlasi eeldused selleks, et inimesed on valmis nägema tohutult vaeva oma leiutiste teiste inimesteni toomise nimel, olgu selleks iPod, külmutusw w w.r efo r m.e e

liberalismi akadeemia ı erakond

Vabade mõtete akadeemia Liberalismi edendamiseks ja tutvustamiseks ühiskonnas on reformierakondlased loonud Liberalismi Akadeemia, kirjutab projektijuht Allan Allmere.

Kui

Reformierakond tegeleb päevast päeva päevapoliitiliste küsimustega, siis akadeemia vaatab üldist pilti laiemalt. Liberalismi Akadeemia eesmärk on edendada liberaalset maailmavaadet seismaks vastu sotsialistlike meeleolude tõusule ühiskonnas.

Raamat ja film kapp või odavlennud. Kusjuures on tähelepanuväärne, et liberaalsetes riikides on heaolu ühiskonnas palju ühtlasemalt jaotunud kui sama arengutasemega riigikesksetes riikides.

Teistest tuleb lugu pidada Kui inimene ei tunne erilist kirge teisi inimesi kamandada ja talle ei meeldi ka tema enda kamandamine, siis on suur tõenäosus, et inimene on hingelt liberaal. Liberaalses ühiskonnas peab pidama lugu teistest inimestest – nad kõik on ühel või teisel moel erilised, kummalised, naljakad või isegi võõrad. Ei ole mõistlikku põhjust, miks suhtuda halvasti teisest rahvusest, rassist, muusikamaitse või riietusega inimestesse – see teeb elu üksnes palju ebameeldivamaks. Liberalism ei tähenda anarhismi; vabadus on alati seotud vastutusega oma tegude eest. Liberaalid naudivad vabaduse tunnet nii looduses, näiteks mägedes, tunnetes muusika kaudu kui ka mõtetes suurepäraste raamatute ja ajaloo kaudu. w w w.r efo r m.e e

Akadeemia on loonud Reformierakonna liikmed, kes on tuntud kui liberaalsete mõtete eest seisjad erakonna sees. Akadeemia nõukokku kuuluvad Arto Aas, Igor Gräzin, Kalev Kallemets, Heiki Kranich, Kalev Kukk, Rein Lang, Jürgen Ligi ja Kristen Michal. Igapäevatöös korraldab akadeemia koolitusi üle Eesti, kus käivad esinemas tuntud liberaalid Eestist, ning haldab liberalismiportaali www.liberalism.ee. Peale seminaride on akadeemia välja andnud Ludwig von Misesi kirjutatud raamatu „Liberalism”, mida saab osta raamatupoodidest, ja filmi „Võitlus maailma majanduse pärast”. Need teosed aitavad selgitada inimestele liberalismi võlusid läbi aegade. Järgmise raamatuna tõlgiti eesti keelde Johnny Munkhammari „Reformide teejuht”, mis annab taas kord hea võimaluse avardada koolitustele lisaks oma silmaringi ka ise.

Seisame sotsialismile vastu Täna, kus nii mõneski Euroopa Liidu riigis valitsevad vasakpoolsed jõud ning nende tegutsemise tagajärjeks on kõrge

maksukoormus ja aeglane majanduskasv, peame olema valvsad. Eesti eeskujuliku maksusüsteemi ja inimeste üldise heaolu tagamisel on Liberalismi Akadeemia ülesandeks ühiskonnas oluline ja kandev roll. Mida rohkem me teame liberalismist, seda kergem on meil vastu seista sotsialistlike meeleolude tõusule Eesti ühiskonnas. Loe lähemalt www.liberalism.ee

erakond ı liikmed & üldkogu

Miks ma kuulun Reformierakonda? Reformierakonda on astutud erinevatel põhjustel, kuid üks, mis ühendab kõiki liikmeid, on ühine maailmavaade, selgub reformierakondlaste vastustest. Andrus Ansip, 52, Eesti Vabariigi peaminister Me kõik tahame olla oma riigi väärikad kodanikud. Me tahame tugevat Eestit. Kõik, kellele isikuvabadus ja vaba turumajandus on olulised, võiksid liituda Reformierakonnaga. Koos teeme Eesti tugevamaks.

Paul-Eerik Rummo, 67, Riigikogu liige Tulemuslikku poliitikat saab teha vaid meeskondlikult ja neid meeskondi

nimetataksegi erakondadeks. Eri erakondadel on erinevad arusaamad ja ka erinevad põhimõttelised alused, millest need arusaamad välja kasvavad. Elu on näidanud, et erinevad on ka viisid oma arusaamu levitada ja ellu viia, s.o erinev poliitiline kultuur. Et poliitika pakub mulle huvi ja ma tahan sellega tegeleda, olen valinud meeskonna, mille põhimõtteline alus, arusaamad ja kultuur on mulle kõige lähemad. Selle meeskonna nimi on Reformierakond.

Üldkogu ühendab kõiki Üldkogu koosneb erakonna kõikidest liikmetest ja on erakonna kõrgeim juhtorgan. Korraline üldkogu kutsutakse kokku vähemalt kord ühe aasta jooksul, teatades sellest vähemalt üks kuu ette. Üldkogu:  kinnitab erakonna põhikirja ja programmi,  kuulab ära erakonna esimehe, revisjonitoimkonna ja erakonna Riigikogu fraktsiooni aruanded,  otsustab ühinemise teiste erakondadega,  määrab erakonna juhatuse ja revisjonitoimkonna liikmete arvu,  valib erakonna esimehe, juhatuse ja revisjonitoimkonna,  valib erakonna auesimehe,  kinnitab erakonna aastaaruande,  kinnitab erakonna valimisnimekirja Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimisteks.

Igor Gräzin 56, Riigikogu liige Kallas kutsus. Ütles nagu peategelane Oskar Lutsu följetonis „Partei” (kohustuslik lektüür kõigile!): tead, on asutamisel uus erakond ... Elasin tol ajal (1994) Ameerikas, aga teadsin, millised on Siimu vaated – olime neid omavahel testinud NSVL ülemnõukogus aastail 1989–1990 – ja seda, et Siim Kallase erakond sobib mulle igal ajal ja igas kohas. Ja nii oli ja ongi.

Vello Talviste, 56, Paide Gümnaasiumi direktor 1990. aastal valiti mind Eesti Kongressi saadikuks. Kahe tegevusaasta jooksul sain lähedalt tuttavaks erinevate maailmavaadete ja erinevate erakondade-parteide programmidega. Võtsin neist omaks liberaaldemokraatliku maailmavaate. 1993. aastal asutasin Paides liberaaldemokraatliku rühmituse, et osaleda samal aastal toimunud kohalike omavalitsuste valimistel. Olime edukad. Septembris 1995 astusid paljud selle rühmituse liikmed Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) liikmeteks, nende hulgas ka mina. Sama aasta novembris asutati ELDP programmilisel baasil Reformieraw w w.r efo r m.e e

liikmed & üldkogu ı erakond

kond ning sel moel sai minust kohe ka Reformierakonna asutajaliige. Olen tänaseni oma valikus kindel.

Andrus Arro, 53, rindkerekirurgvanemarst Kuulun Reformierakonda, sest jagan erakonna maailmavaadet. Osalesin aktiivselt juba erakonna asutamises Tartus, seega tunnen pikemat aega paljusid asutajaliikmeid. Reformierakonda kuuluvad ka minu kaks täisealist poega ning mõned mu poegade sõbrad on juba parlamentigi jõudnud. Rõõmu teeb asjaolu, et sisulistes aruteludes vanusevahet ei tunnetata. Nii erakonda astudes kui ka nüüd on mu oluliseks motiiviks ikka Eesti elu paremaks muuta. Mu igapäevatööd ja eraelu erakonda kuulumine peaaegu ei mõjuta, sest ma olen õnnelik inimene – pere on tore ja töö südamelähedane.

Tarmo Noop, 40, AS-i A. Le Coq juhataja Miks ma olen Reformierakonnas: et toetada nii aktiivselt kui ka passiivselt liberaalse maailmavaate ja majandusvabaduse arengut Eestis, sest usun, et sellele alternatiivi pole. w w w.r efo r m.e e

Airis Meier, 31, Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni nõunik Euroopa Parlamendis Esimene põhjus on kindlasti see, et ma lihtsalt usun nendesse väärtustesse, mida Reformierakond endas kannab. Teiseks põhjuseks on aga asjaolu, et selle organisatsiooni sees hinnatakse inimesi nende tahte ja tegude järgi. Igaüks, kes tahab särasilmil kaasa aidata Reformierakonna missioonile – parema Eesti nimel –, selle võimaluse ka saab. Nii minagi.

Priit Kallakas, 23, Reformierakonna Tartu piirkonna arendusjuht Enne Reformierakonda astumist tegelesin Pärnus pikemat aega mitmesuguste noorteorganisatsioonidega. Tartusse õppima siirdudes otsisin organisatsioone, mille tegevuses kaasa lüüa. Siis nägingi Reforminoortes meeskonda, kus oma energiat rakendada ja kus on võimalik midagi korda saata. Pikemalt on mind erakonnaga sidunud eelkõige positiivsed inimesed ja suurepärane meeskond, kuid ka võimalus näha, et otsused, mida Reformi-

erakonnas tehakse, realiseeruvad meie ümber päevast päeva, muutes meie kõigi elu paremaks.

Vladimir Hazinski, 60, õppetooli juhataja Osalemisega erakonna tegevuses soovib inimene kinnistada oma maailmavaadet oma riigi poliitikas. Olles valinud Reformierakonna, toetan ma nii erakonnale kui ka mulle endale tähtsat liberaalset ideoloogiat ja majandusmudelit. Avatud diskussioonid ja jäiga struktuuri puudumine on selle erakonna suureks eeliseks loomeinimeste jaoks.

Jaana Kalinistova, 21, üliõpilane Alustasin Reformierakonna noortekogust, seejärel astusin ka erakonda, sest see aitab saada paremini aru ühiskonnas toimuvast, samuti väljendada oma positsiooni ning osaleda sellisel viisil meie keskkonna loomises. Pooldan Reformierakonna liberaalset suunitlust, mis võimaldab rohkem tegutseda inimesel endal ja mitte sõltuda riigistruktuuridest niivõrd palju, kui mõne muu tänapäeva poliitilise korral puhul.

erakond ı aukohus ja revisjonitoimkond

Erakonna au ja südametunnistus Aukohus on erakonna moraali ja südametunnistuse indikaator, kohtumõistja ja lepitaja. Aukohus arutab erakonnasisese solidaarsuse rikkumisi ning annab hinnanguid erakonna maine kahjustamise kohta.

Samas

on aukohtul on õigus esitada erakonna juhatusele ettepanek arvata erakonna väärtuste ja põhikirjaga vastuollu läinud liige erakonnast välja. Aukohtu liikmed valib erakonna volikogu. Aukohus koguneb nii tihti, kui vajalik, ja nii harva, kui võimalik. Reformierakonnas on aukohtul seni vähe tööd olnud. Aukohtu juhtimine tähendab eelkõige tohutut vastutust – seda nii nende

erakonnaliikmete ees, kes on sunnitud aukohtu ees seisma, kui ka kõikide teiste erakonnakaaslaste ees. Aukohtu juhtimisega kaasnevad lisakohustused hetkest, kui aukohtule on esitatud menetluse algatamise avaldus. Peale esimehe kuuluvad Aukohtusse veel Uno Mereste, Paul-Eerik Rummo, Erik Salumäe ja Heli Suvi Andrus Umboja, Aukohtu esimees

Et kõik klapiks Selleks, et järgitaks reegleid ja kõik oleks seaduspärane, on Reformierakonnas moodustatud revisjonikomisjon.

Revisjoni

toimkond kontrollib erakonna rahaliste vahendite ja varade kasutamise seaduspärasust. Samuti on toimkonna tööks kontrollida volikogu delegaatide volituste õigsust ning juhatuse, volikogu ja erakonna maakondlike ja piirkondlike organisatsioonide juhatuste tegevuse vastavust erakonna põhikirjale. Et hindamine oleks erapooletu, ei tohi revisjonitoimkonda kuuluvad reformierakondlased kuuluda erakonna juhatusse ega olla erakonna palgalised töötajad. Tegemist on kolmeliikmelise inimeste rühmaga, mille valib erakonna üldkogu kuni kaheks aastaks.

Revisjone tehakse vähemalt kord aastas, vajaduse korral sagedamini. Kuna revisjonitoimkond allub vaid üldkogule, koostab ja esitab toimkond erakonna varade kasutamise ja kontrolli aruande üldkogule. Enne seda esitab revisjonitoimkond oma ettepanekud juhatusele läbi arutamiseks. Revisjonitoimkonna liikmeks olemine tähendab nii vastutusrikast funktsiooni erakonna toimimise tagamisel kui ka erakonnapoolset usaldust. Lisaks esimehele kuuluvad toimkonda Ene Kaups, Lennart Liba ja Mati Raidma. Mati Raidma, revisjonitoimkonna esimees

Liikme õigused ja kohustused Reformierakonna liikmeks sobib iga vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik või püsivalt Eestis elav Euroopa Liidu kodanik, kes tunnistab erakonna programmi ja põhikirja ning ei kuulu ühtegi teise erakonda.

Erakonna liikmel on õigus: zz valida erakonna juhtorganeid ja olla neisse valitud; zz saada täielikku informatsiooni erakonna tegevuse kohta; zz esitada ettepanekuid kõigi erakonna tegevust puudutavateküsimuste kohta; zz olla eriarvamusel erakonna jooksva poliitika suhtes, erakonna tegevusvormide ja meetodite valiku otsustamisel vähemusse jäädes nõuda oma ettepaneku läbiarutamist ja protokollimist; zz olla soovitajaks erakonna liikmekandidaadile; zz peatada liikmeksolek erakonnas; zz astuda erakonnast välja.

Erakonna liige on kohustatud: zz kinni pidama põhikirjast ja täitma erakonna juhtorganite otsuseid; zz maksma liikmemaksu, mille suuruse kehtestab erakonna volikogu; zz erakonna juhtorganitesse valituna võtma nende tööst aktiivselt osa; zz aitama oma igapäevase tegevusega kaasa erakonna maine tõusule; zz mitte osalema mis tahes grupi, ühenduse või organisatsiooni töös, mille eesmärgid või tegevus on vastuolus erakonna programmiliste põhimõtetega. w w w.r efo r m.e e

volikogu ı erakond

Koht, kus pidada laiemalt nõu Reformierakonna volikogu esimehe Rain Rosimannuse sõnul koguneb volikogu siis, kui juhatusest jääb väheks. Enda jaoks peab ta volikogu juhtimist auasjaks. Kui tihti volikogu koos käib? Põhikirja järgi peab volikogu kogunema vähemalt kaks korda aastas. Tegelikult juhtub see umbes iga kahe kuu tagant. Väga palju sõltub poliitilisest olukorrast – kas on vajadus erakonnaga laiemalt nõu pidada või mitte. Volikogu koguneb enamasti siis, kui juhatuses arupidamisest üksi jääb väheks, kuid samas ei ole asi nii tähtis, et peaks üldkogu kokku kutsuma. Kuidas muutub volikogu koosseis? Volikogu koosseis muutub jooksvalt ja muutumise põhjuseks on valimised. Olgu nendeks kas Riigikogu, erakonna maakonna või piirkonnaorganisatsioonide juhtide valimised. Sest volikogusse kuuluvad Riigikogu fraktsioon ja erakonna ministrid ning maakondade ja piirkondade liidrid. Sellised muutused on üldjuhul sujuvad ning mõjutavad volikogu tööd sama palju, kui erakonna näo üldist muutumist mõjutab uute inimeste esilekerkimine või kellegi jäämine tagaplaanile. Otse loomulikult moodustab volikogu ühe suure meeskonna, sest volikogu näol on tegu erakonna tipp- ja keskastmejuhtide koguga, mis ajab ühte, Reformierakonna asja. Mis on põhilised teemad, millega volikogu tegeleb? Volikogu otsustada on jäetud terve hulk erakonna otsuseid, näiteks koalitw w w.r efo r m.e e

sioonilepingute heakskiitmine ja erakonna valitsusse mineku või sealt äratuleku otsustamine, aukohtu moodustamine, ministrite tegevusele hinnangu andmine, liikmemaksu suuruse kinnitamine – kui nimetada vaid kõige olulisemaid. Igapäevases praktikas võtab suurema osa volikogu tööst poliitilise olukorra arutamine ja hindamine ning töö erakonna programmi kallal. Pidevalt tehakse tööd uute ideede otsimise nimel, et parandada erakonna programmi ja panna kokku valimisplatvorme. Selleks otstarbeks on volikogu moodustanud alalised programmikomisjonid. Millised olulised otsused esmaselt meenuvad? Neid on omajagu: esimese valitsuse moodustamine Keskerakonnaga 2002. aastal, valitsusse minek Res Publica ja Rahvaliiduga pärast 2003. aasta valimisi, jättes kõrvale Keskerakonna ja Isamaaliidu. Ja nii edasi. Millised teemad tekitavad erakonna volikogus enim vaidlusi?

Eks ikka need samad kõige suuremad valikud: millise erakonnaga moodustada valitsus? Kas teha partneritega poliitilisi kompromisse ja kui kaugele nendega minna? Üks kõige pingelisemaid ja põhjalikumaid volikogu arutlusi oli omal ajal teemal, kas ühineda Res Publicaga või mitte. Miks oled volikogu esimees? Mida see amet Sinu jaoks tähendab? See on suuresti auasi ja tähendab ennekõike erakonnakaaslaste suurt usaldust. Koosoleku juhtimine ise ei ole ju kuigi raske, kui erakonna esimehe ajalimiidi piires püsimine välja arvata.

Reformierakonna volikogu Reformierakonna volikokku kuuluvad maakondlike ja piirkondlike juhatuste esimehed, erakonna juhatuse liikmed, erakonna Riigikogu fraktsiooni liikmed, erakonda Vabariigi Valitsuses esindavad ministrid ning Euroopa Parlamenti valitud erakonna liikmed.

erakond ı juhatus

Tuba täis vaidlusi

Reformierakonna juhatusse kuuluvad värvikad isiksused. Juhatuse otsused sünnivad erinevate vaatenurkade kaalumise, vaidluste ja kirglike arutelude tulemusena.

Sellest

hoolimata valitseb juhatuses selge arusaam, mille nimel tegutsetakse – see on võimalikult väheste piirangutega majanduslikult tugev Eesti. „Selle eesmärgi nimel minnakse ühtse meeskonnana ka läbi halli kiviseina, kui vaja,” kinnitab juhatuse liige Keit Pentus. Parlamendi fraktsiooni kõrval on erakonna juhatus koht, kus kujundatakse poliitika, mida Eesti suurim parlamendierakond riigis ellu viib.

Erinevad vaatenurgad „Erakonna aseesimehena on juhatuses osalemine suur vastutus, aga ka suur võimalus mõjutada riigis toimuvat just selles suunas, mida sisemiselt õigeks pean,” kinnitab Pentus. Lauri Luige sõnul kandideeris tema juhatusse seepärast, et peab vajalikuks, et ka noorte hääl oleks erakonna juhtorganis esindatud.

Jürgen Ligi kinnitusel annab juhatuse liikmeks olemine talle võimaluse osaleda ja panustada ning muidugi ka au. „Mul on jultumust mõelda, et mu panus juhatuse otsustesse ja aruteludesse võib nende sisukust toetada,” nimetab ta oma kandideerimise põhjusena. Enim kirgi on juhatuses tekitanud majandusteemad. „Ma ei nimetaks seda mitte niivõrd vaidluseks, kuivõrd energiliseks aruteluks, kus ideid ja ettepanekuid põhjendatakse väga tuliselt,” selgitab Pentus.

Liigagi ühtsed Lauri Luige sõnul kiputakse vahel juhatuses liberaalsetest aadetest kaugenema. Sellistes olukordades ärkab enamasti aga erakonna südametunnistus ja asjad loksuvad paika. „Eks kõige

Mis on juhatus? Reformierakonna juhatusse kuulub 11–15 liiget, kelle on valinud erakonna üldkogu salajasel hääletusel. Juhatus koguneb üle nädala kolmapäeviti. Juhatuse ülesanne on kinnitada erakonna eelarve, panna poliitilisteks läbirääkimisteks kokku delegatsioonid, nimetada ministrikandidaadid ja peasekretär ning vajaduse korral arvata erakonna liikmeid erakonnast välja.

suuremaid emotsioone tekitavad ikka suuri summasid puudutavad tundlikud ja rasked teemad,” lisab Luik. Ligi sõnul leidub juhatuses jutukamaid ja kirglikumaid liikmeid, kuid kunagi ei ole moodustatud fraktsioone. „Oleme ehk liigagi ühtsed,” sõnab Ligi. Luige sõnul peab igas eluterves organisatsioonis valitsema tasakaal. „Loomulikult tuleb meil eriarvamusi ette, kuid see ongi poliitika võlu. Poliitika on ju teatavasti kompromisside ja koostöö kunst. Reformierakonna juhatus kujutab endast ühtset meeskonda, kus otsused võetakse üldjuhul vastu konsensuslikult,” kinnitab Luik.

w w w.r efo r m.e e

esimees ı erakond

Asutajaliikmest Reformierakonna esimeheks ja peaministriks tõusnud Andrus Ansip mõtles jätkata ettevõtjana, ent saatusel oli oma soov.

Teekond peaministriks Kuidas sattusite Reformierakonda? Minu jaoks autoriteetsed inimesed eesotsas Siim Kallasega lõid 1995. aastal uut erakonda. Tulemas olid kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Seda, mida Tartus oleks tahtnud näha teistmoodi, oli palju. Soov oli muuta liberaalsest maailmavaatest lähtudes elu Tartus paremaks. Vajadus oli tugeva, isikuvabadust austava, vaba turumajanduse reegleid järgiva erakonna järele. Otsustasin kaasa lüüa. Miks suundusite poliitikasse? Erakonna loomise ajal ei pidanud ma silmas, et minust saab poliitik. Soovisin jätkata ettevõtjana ja tahtsin, et Eestis koheldaks kõiki ettevõtjaid ühtemoodi, et ettevõtluskeskkond oleks soodne ja stabiilne. Siis tulid kohalikud valimised ning osalesin valimisplatvormide koosw w w.r efo r m.e e

tamises ja muud moodi erakonna töös. 1996 sattusin autoavariisse, misjärel olin algul voodis ja hiljem ratastoolis. Ühel päeval olin jälle terve ja tugev ning parasjagu läks Tartu linnal vaja linnapead. Nii oligi, et 1998. aasta 10. septembril valiti mind Tartu linnapeaks. Kuidas sai teist Reformierakonna esimees ja peaminister? Linnavalitsuses langetasime otsuseid, mida tulnuks teha juba märksa varem, ja linlastele need otsused meeldisid. Pool aastat pärast mu linnapeaks saamist olid Riigikogu valimised, kus ma kandideerisin erakonna nimekirjas selleks, et erakonnale hääli tuua. Andsin valijatele teada, et ma ei kavatsegi linnapea kohalt lahkuda ja Riigikokku minna, kui nad ka peaksid mulle palju hääli andma. Osutusin valituks, kuid

jätkasin linnapea ametis. Ja sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel sain ma hääli rohkem, kui keegi varem Tartus saanud oli. Mingit imet või midagi erilist me Tartus ei teinud – arutasime, langetasime otsuseid. Võib-olla efektiivne otsustamine ongi see märksõna, mille pärast meid toetati. 2002 tulid järgmised kohalike omavalitsuste valimised ja jälle sain rohkem hääli, kui keegi varem saanud oli. 2004. aastal otsustas Siim Kallas minna Brüsselisse Euroopa Komisjoni. Sain erakonna ühe aseesimehena volitused juhtida erakonda sel ajal, kui esimees on Brüsselis. Tartust erakonda juhtida on aga suhteliselt keerukas, eriti Riigikogu fraktsiooniga suhelda. Seetõttu võtsin vastu majandus- ja kommunikatsiooniministri koha. Kui Siim Kallas ei mõelnudki Brüsselist tagasi tulla ja erakonna esimehe koht jäi vabaks, valiti mind erakonna esimeheks. Pärast poolt aastat majandusministrina sai minust peaminister. 2007. aastal võitis Reformierakond esmakordselt valimised ning võitnud erakonna esimehest sai uuesti peaminister. Olen selles ametis olnud juba pea neli aastat.

erakond ı peasekretär

Erakonna süda Reformierakonna peakorteris töötavad mõnusad inimesed ning töö on seal huvitav, kinnitab peasekretär Kristen Michal.

Michali

sõnul on igal organisatsioonil, kes tahab olla pikaajaliselt efektiivne, vaja meeskonda. „See tagab nii põhiväärtuste püsimise kui ka uute tulijate väljaõppe, aitab taustajõuna muresid lahendada ning vajaduse korral loob uusi lahendusi nii sisus kui ka vormis,” räägib Michal. „Selleks ongi meil peakontor, inimesed riigi- ja kohalikes ametites ning ülejäänud meeskond maakondades.”

Mõnus seltskond Michali sõnul tehakse kontoris ära kõik tööd, mida erakond vajab. „Eeskätt aitame liikmeid, piirkondi ja aktiivseid poliitikuid. Korraldame nii haldusasju, IT-küsimusi kui ka kommunikatsiooni. Meie töö on alates väljamõtlemisest – loomisest ja arendamisest – kuni elluviimise ja kontrollini,” sõnab Michal. Kontoris töötavad inimesed on peasekretäri hinnangul mõnusad ja töö ise huvitav. Sellise intensiivsusega kogemust ei saa kuskilt mujalt. „Peale selle on meil tõeliselt hea kohv ühest – ja tulevikus ka mustikajook teisest – masinast,” lausub Michal. Meeskonnakaaslaste juures peab ta

oluliseks sädet, soovi oma tööd teha ja võimet areneda. „ Ja seda, et neil õnne oleks. Meile ei võeta tööle inimesi, kes ütlevad, et mingi asi on võimatu,” kinnitab Michal. Kontorisse on leitud inimesi erakonna seest, eriti noorte hulgast otsides. „Mõne pressiinimese, keda on olnud raske leida, oleme palganud Fontese abiga,” lisab Michal. Peasekretäri ülesanne on juhtida erakonna igapäevast eluolu: tagada, et rahaasjad on korras, et poliitiline vanker veereb, et inimesed oleksid olemas ja töötaksid kõik ühes suunas. „Kui kõik sujub, ei näe mind keegi ja see on hea. Siis, kui mind näha ei ole, saan tegeleda uute arengute nuputamisega. Seda peangi kõige vajalikumaks – märgata uusi võimalusi erakonnale. Ja võin öelda, et täna näen neid palju,” räägib Michal. Teda motiveerib töö juures võimalus teha palju asju, mida mujal teha ei

saaks. „Mul on võimalus muuta Eesti Vabariiki ning aidata teisi inimesi. Sellest piisab,” lisab Michal.

Seitse rauda tules Suurimaks väljakutseks on see, et aega on alati vähe, mis tähendab, et tähtis on seejuures eristada olulist ebaolulisest ja olla omade jaoks alati kättesaadav. „See on kõige raskem igapäevaselt, eriti kui umbes seitse rauda on kogu aeg tules,” sõnab Michal. Oma suurimaks saavutuseks peab ta heade inimeste kutsumist meeskonda – ilma nendeta ei saaks ju midagi tehtud. „Selle tulemusena oleme tõenäoliselt edukamad kui kõik teised. Alates 2003. aastast kuni tänaseni oleme nii kohalikul tasandil kui ka riigis päris võimsalt edasi liikunud. Pisut olen ilmselt ka selles saanud kaasa lüüa,” räägib Michal. w w w.r efo r m.e e

peakontor ı erakond

Vasakult ülemine rida: Kristen Michal (peasekretär), Kadri Tamme (koolitusnõunik), Mati Leet (IT-nõunik), Reimo Nebokat (piirkondade divisjoni nõunik), Karl Tamme (noortekogu peasekretär), Kalev Lillo (piirkondade divisjoni juht), Silver Pukk (avalike suhete juht) ja Jevgeni Zurjari-Ossipov (nõunik). Vasakult alumine rida: Annika Arras (kommunikatsioonijuht), Rain Hansen (andmehaldur), Kristi Viitamees (sekretär), Marika Eevel (raamatupidaja), Kristiina Sild (sisekommunikatsiooni nõunik), Martin Kukk (Tallinna arendusjuht), Allan Allmere (Liberalismi Akadeemia projektijuht), Terje Rohi (peakontori juhataja) ja Olesja Aun (projektijuht).

Kommunikatsioonidivisjon Meie divisjon koosneb kindlasti kõige jutukamatest tegelastest. Töö on lihtsalt selline. Selgitame erakonnas toimuvat ajakirjanike kaudu laiemale avalikkusele ja sisekanalite kaudu erakonnaliikmetele. Kõige jutukam on meil Silver, kes avalike suhete juhina suhtleb meediaga. Kõige rohkem kirjatekste vormib Peep, kes peatoimetajana vastutab kõikide ajalehtede ja ajakirjade ilmumise eest. Kõige targem on meil Kadri, sest tema juhib kõikvõimalikke koolitu-

Haldusdivisjon si ja üritusi. Reklaamkingitustest ja postitamisvõimalustest teab kõige rohkem Kristiina. Olesja ja Jevgeni teevad kõike seda, mida teisedki, ainult et vene keeles. Kauneimad fotod teeb meil Katrina, põnevaimad videoklipid miksib kokku ja osa IT-juhtmeid juhib Rain. Ilma patsita patsiga poiss ehk IT-nõunik Mati varustab meid interneti, kodulehekülgede, blogide ja bittidega. Ja sotsiaalvõrgustike spets netis on meil Anni. Annika Arras

Piirkondade arendusdivisjon Peakontorist kuuluvad sellesse divisjoni vaid kaks inimest: divisjoni juht Kalev Lillo ja nõunik Reimo Nebokat. Väljaspool kontorit kuuluvad koosseisu kõikide maakondade arendusjuhid, lisaks Tartu ja Tallinna arendusjuht. Nende kõigiga koos on piirkondade arendusdivisjon Reformierakonna suurim struktuuriüksus. w w w.r efo r m.e e

Kontoris analüüsime arendusjuhtidelt ning maakonna- ja piirkonnajuhtidelt saabuvat teavet. Teine tegevus on suunatud tulevikku: plaanime tegevusi, mis aitavad kaasa erakonna arengule, ja anname asjakohaseid nõuandeid, vahel lausa ülesandeid, arendusjuhtidele ning maakonna- ja piirkonnajuhtidele. Kalev Lillo

Meie esmane ülesanne on olla hea majavaim. Eelkõige hoolitseme selle eest, et kontor oleks korras ning kõik toimiks nagu kellavärk. Sekretär Kristi võtab naeratades külalised vastu ning aitab neil kas telefoni teel või kirjalikult vajalikud kontaktid luua või küsimustele vastused saada. Vahel on vaja inimene lihtsalt ära kuulata. Raamatupidaja Marika peab punktuaalselt raamatut, tema töö sisu on siililegi selge – keeruline, aga samas ülioluline. Kontori juhataja Terje üritab raha, mõtteid ja tegusid ühtseks tervikuks kombineerida. Liikmete jaoks peab toimuma mitmesuguseid harivaid ja huvitavaid üritusi. Erakonna suurüritused olgu võimsad ning läbimõeldud. Terje Rohi

erakond ı arendusjuht

Hobi ja töö üheskoos Oma huvitavast viieaastasest töökogemusest Jõgevamaa ja Tartumaa arendusjuhi kohal räägib Terje Trei. poliitikat enda hobiks, Terjepeab nimetades oma praegust

ametit ühtlasi võimaluseks töö ja hobi ühildada. Arendusjuhiks sai ta tänu oma otsusele sellele kohale kandideerida. „Erakonnas alles loodi arendusjuhtide võrgustikku. Osutusin valituks ja nii ma siis toimetama asusingi,” sõnab ta.

Kaks maakonda, üks ringkond Trei vastutab erandlikult korraga kahe maakonna arengu eest, mis moodustavad ka Riigikogu valimistel ühe ringkonna. „Riigikogu valimistega seoses on hea, kui ringkonna tegevust arendab sama inimene, sest kohalike omavalitsuste valimiste aastal on kahes maakonnas tegutsemine päris suur väljakutse. Samas on see muidugi hea võimalus ennast proovile panna,” ütleb Trei. Tema sõnul on arendusjuhi kõige esmasem ülesanne infovahendus kontori ja maakonna inimeste vahel. „Minu tööks on organiseerida maakonnaorganisatsiooni juhatuse sisesuhtlust ja suhtlust avalikkusega, abistada nii piirkonnaorganisatsioone kui ka aidata uutel liikmetel erakonna tegevusse sisse elada. Lisaks muidugi ürituste korraldamine, liikmete kaasamine erakonna suurüri-

tustele ja palju muud,” räägib Trei, kelle sõnul on kõige pingelisem just valimiste periood. „Arendusjuht vastutab ka kampaania korralduse eest,” lisab ta. Kõige suuremat rõõmu teeb Treile erakonnaliikmete aktiivsus. „Kui kohtud piirkonnas inimestega, kellel sära silmis, siis on see parim innustaja järgmisteks katsumusteks. Võib öelda, et isegi murelike silmadega liikmed teevad rõõmu – kui neil on kaasas mõtted mure lahendamiseks ning minult oodatakse tuge ja innustust. Olemas on oma tahe midagi ära teha ja ei oodata, et keegi teine ära teeks. Selliselt tulevad uued ideed ja jälle on põhjust oodata hommikut, et tööle asuda,” kirjeldab Trei.

Müüt sai murtud Arendusjuhina alustades oli Trei eesmärk murda Jõgevamaal müüt, et Reformierakond on rikkurite partei. „Ma ei ole leidnud liberaalide mõttehiiglaste teostest kohta, kus oleks kirjas, et liberaalse mõtteviisiga isik võib olla vaid see, kes elab dividendidest või kellel on kindlasti mitmekordne keskmine töötasu,” räägib Trei. Küll on tema sõnul õige see, et liberaal on rikas mõttevabaduse poolest. Tänaseks võib Trei hinnangul öelda, et see müüt on suures osas mur-

tud, kuigi vastased ja konkurendid üritavad aeg-ajalt ikka vastupidist tõestada. Trei sõnu kinnitavad 2007. aasta Riigikogu valimistulemused. Tartumaal tuli valimisvõit ning Jõgevamaal parandati tulemust eelmiste valimistega võrreldes oluliselt. „Ees on kohalikud valimised ja mul on 18. oktoobril hea võimalus saada oma tööle hinnang,” sõnab Trei. Arendusjuhi töö on tema sõnul suhtlemine, suhtlemine ja veel kord suhtlemine. „Siit saab järeldada, et Reformierakonna arendusjuhid lihtsalt lobisemise pärast üksteisega ei suhtle, aga kui on vaja nõu oma ala inimeselt, siis näiteks minul on arendusjuhid telefonimälus eraldi rühmana esile toodud ja neile lausa oma helin pandud,” räägib Trei. „Seda helinat kuuldes jätan iga toimingu w w w.r efo r m.e e

lihtliige ı erakond

pooleli ...” Kindlasti on arendusjuhid tema sõnul ühtne seltskond ning suhtlevad omavahel nii rõõmude kui ka murede teemal.

Arendusjuhi töö on suhtlemine, suhtlemine ja veel kord suhtlemine.

Eesmärgid paigas Arendusjuhina on Trei sõitnud Jõgevamaal läbi vist iga tee, mis kaardile märgitud, ja vahel ka mõne sellise tee, mida kaardil polegi. „Ka Tartumaa on saanud kodusemaks. Olen kohtunud paljude inimestega ja saanud üsna hea ülevaate kõigest, mis on ja mida ei ole,” räägib Trei. Trei kandideeris Jõgeva- ja Tartumaa 2007. aasta valimistel. „Tulemus oli positiivne ja andis teadmise, et miski pole võimatu, kui teed oma tööd hingega ja suhtled inimestega avameelselt,” w w w.r efo r m.e e

mõtiskleb Trei. „Mõnikord tuleb kibedat tõdegi edastada, ent just selline see elu ongi: rõõm ja mure käsikäes.”

Arendusjuht on võtnud endale eesmärgiks esindada tulevikus oma ringkonna inimesi Riigikogus. „Selleks peame me aga muidugi erakonnas töötama igal tasandil, et meie head mõtted jõuaksid inimesteni otse meilt ja lihtsas keeles. Peame olema valmis lükkama ümber vastaste ja konkurentide moonutatud sõnumid meie tegemistest,” lisab Trei.

Kes on arendusjuht? Arendusjuhid on Reformierakonna käepikendused maakondades. Nad on aktiivsed erakondlased, kelle töö on korraldada oma maakonnas või piirkonnas üritusi, võtta vastu uusi liikmeid, korraldada juhatuste koosolekuid ja maakondlikke valimiskampaaniaid ning täita paljusid muid ülesandeid, mis tagavad erakonna sujuva toimimise.

erakond ı MKO

Sära on silmis

Saaremaa MKO juht Jüri Kuusk on võtnud eesmärgiks luua Saaremaal selline organisatsioon, millele ei suuda lähema 20 aasta jooksul vastu seista ükski teine erakond. see on väga „Uskugemind, reaalne eesmärk,”

kinnitab Kuusk. „Tehtud on palju ja palju järjepidevat tööd on veel ees. Ega tublisid ja haritud inimesi ei ole kunagi liiga palju, seega tuleb nad üles otsida ja meeskonda kutsuda – vaid nii muutume tugevamaks.”

Liikmete arv kasvab Kuuse sõnul läheb saarlastel hästi. Liikmesus on tõusnud ligi 40%. „See ei ole lihtsalt tuim number, vaid tähendab paljusid aktiivseid, sõbralikke ja ettevõtlikke inimesi. Arvan, et nii mõnelgi tekib healoomuline kadedus, kui ta meie organisatsiooniga tuttavaks saab. Palju leidub noori, kes on oma põlvkonna vaieldamatud liidrid,” räägib Kuusk. Kuusk valiti MKO juhiks värske reformierakondlasena. „Selle ametikoha puhul on oluline eelkõige piirkonnajuhtide usaldus. Mind usaldati ja minu asi on usaldust mitte kuritarvitada. Tundsin, et mul on aeg panustada organisatsiooni arengusse ja seda ma täna

teengi,” räägib Kuusk. Tema sõnul sujub töö tõrgeteta, liigutakse püstitatud eesmärkide poole. Algul tuli selgitada välja, milline on hetkeolukord, ja jälgida organisatsioonisiseseid jõujooni. Kuuse väitel vaatleb ta arengut 10– 15 aasta perspektiivis. „Organisatsiooni ehitamine on lõputu töö ja seda lihtsalt tuleb teha, muidu jääme ajale jalgu ja aeg ei halasta. Kindlasti on tähtis töövõit piirkonnajuhtidest koosneva meeskonna loomine ja seda kõige paremas mõttes. Käitume ja mõtleme meeskonnana,” lisab Kuusk. „Teine oluline töövõit on piirkonna areng – meiega on

liitunud väga paljud suurepärased inimesed.”

Täis teotahet Kuuse sõnul on organisatsioonis tekkinud sisemine konkurents, mida ta ainult tervitab. Kui mingi ametikoht vajab täitmist, siis valitakse sellele kohale parim kandidaat. Omal ajal astus Kuusk erakonda seetõttu, et Kärla vallas tegutsedes mõistis ta, et erakonda kuulumine on vajalik, sest meeskond on suur tugi. Reformierakonnale tema silmis alternatiivi poliitmaastikul pole, sest sinna kuuluvad toredad, ettevõtlikud ja kogemustega inimesed, kellel on, mida edasi anda. Saaremaa arendusjuhi Terje Eimre sõnul sai Jüri Kuusest MKO juht tänu sellele, et tal oli sära silmis, hulganisti häid mõtteid ning rohkesti teotahet. Tema hinnangul on Kuuse suurimaks saavutuseks eelkõige see, et organisatsioon on oluliselt noorenenud. „Ta on juurde toonud palju noori aktiivseid inimesi. Ta on taganud Saaremaa MKO jätkusuutlikkuse,” kinnitab Eimre.

Maakonnaorganisatsioon (MKO) Kui Reformierakonnal on maakonnas vähemalt kaks piirkondlikku organisatsiooni, võivad nad ühise tegevuse koordineerimiseks luua erakonna maakonnaorganisatsiooni (MKO), mille moodustamise kinnitab erakonna juhatus. Ka maakondlikul organisatsioonil on oma juhatus ja esimees. Maakonna tasandil teatud küsimuste ja tegevuste kooskõlastamise eeliseks on tulusam ühistegevus. Muu hulgas koordineeritakse näiteks Riigikogu kampaaniad. MKOd tegutsevad igas maakonnas. w w w.r efo r m.e e

PKO ı erakond

Võru PKO tunneb toetust Võru PKO juhi Andu Värtoni sõnul näitab Reformierakonna populaarsus Võrus, et erakonda kuuluvad ettevõtlikud, aktiivsed ja positiivsed inimesed. PKO tänavune eesmärk on võita kohaliku omavalitsuse valimised ning jätkata linna arendamist atraktiivseks ja tänapäevaseks elukeskkonnaks.

liikmete kodulinn ning tänu linna parajale suurusele teame-tunneme oma liikmeid piisavalt. See on üks paljudest asjadest, mis teeb selle piirkonna juhiks olemise lihtsaks,” selgitab ta. „Tunneme üksteist ja oskame koondada inimesi kokkusaamistele. Raskused tekivad ainult siis, kui ise olukorra raskeks hindad ega suuda positiivselt mõelda.”

Asjadega kursis

Eesmärgiks võit

PKO juhatus ja volikogu fraktsiooni liikmed käivad koos vähemalt neli korda kuus ning on väga hästi kursis kohalike oludega – midagi ei jäeta kahe silma vahele. „Vajaduse korral küsime abi oma ala spetsialistidelt, kellega teeb erakond pidevat koostööd,” sõnab Värton. Tema hinnangul leidub juhatuse liikmete hulgas häid ideede generaatoreid, näiteks Erki Saarman, Innar Mäesalu ja Meelis Munski. „Arendusjuht Aire on meile väga suur tugi igapäevaste pisiasjade korraldamises. Tema hoolitseb kõigi ürituste ja koosolekute kokkukutsumise ja korraldamise eest,” räägib Värton. Värton ei pea PKO juhi ametit keeruliseks. „Võru on nii minu kui ka meie

Suurimaks saavutuseks Võru PKO juhina peab ta 2005. aasta valimiste võitu ning võimulolemist. Et koalit-

Võru

w w w.r efo r m.e e

sioonipartner on olnud koostöö nimel piisavalt paindlik, on praeguseks juba 90% koalitsioonilepingust täidetud. Piirkonna valupunktiks on Värtoni hinnangul linnaelanike olmeprügiga seonduv. Samuti vajab Võru vastuvõetava teenusega hooldekodu-pansionaati. Lähituleviku eesmärk on saavutada sügisestel valimistel linnavolikogus enamus. Võrumaa arendusjuhi Aire Mäesalu sõnul korraldati oktoobris 2008 Võrus küsitlus, millest selgus, et Reformierakond on kõige populaarsem erakond piirkonnas.

Piirkonnaorganisatsioon (PKO) Piirkonnaorganisatsiooni moodustavad ühes linnas või vallas elavad erakonnaliikmed. Mõnes paigas koondab PKO ka mitme valla reformierakondlasi. PKO tasandil toimub peamine erakondlik tegevus. Iga PKO valib endale juhatuse ja esimehe, kelle volituste aeg on maksimaalselt kaks aastat. PKO koguneb vähemalt kord aastas üldkoosolekuks, kus kinnitatakse eelmise aasta tulude-kulude aruanded ja järgmise aasta eelarved, enne valimisi ka valimisnimekirjad. Peale iga-aastase üldkoosoleku toimuvad piirkondlikud koosolekud, väljasõidud ja muud üritused.

erakond ı noortekogu

Tuhandeid ühendav sõpruskond Eesti Reformierakonna noortekogu ühendab noori vanuses 15 kuni 35 eluaastat, liikmete hulgas on nii kooliõpilasi, üliõpilasi kui ka juba kogemustega poliitikuid.

Üks

on selge, noortekogu liikmeid seob aktiivne ellusuhtumine, liberaalne maailmavaade ja tahtmine oma mõtted teoks teha. Reformierakonna noortekogu on tegelikult 4500-liikmeline sõpruskond, mida iseloomustavad sõnad edukas, terve, tasakaalus ja vaba. Sõpruskonna peamine väärtus on vabadus ning tegevuse eesmärk on tagada inimestele rohkem vabadust ja selle kaudu ka selgem vastutus. Noortekogu liikmel on võimalik näha juba varakult tõelist poliitikat ja selle põhjal otsustada, kas poliitika võiks saada ka tema elukutseks või jääb see hobiks. Reformierakonna noortekogu on ühtlasi Eesti tuleviku kujundajaks ja vaba mõtteviisi edasiviijaks. Noortekogu eesmärk on tagada järelkasv uute ja eeskujulike Reformierakonna liikmete ja poliitikute näol. Samuti püütakse kasvatada liberaalselt, majanduslikult ja iseseisvalt mõtlevate noorte hulka, kellest saavad ühiskonna täisväärtuslikud kodanikud ning liberaalse maailmavaate pooldajad ja propageerijad.

Reformierakonna noortekogu jaoks on igal aastal suursündmuseks suvepäevad, mis on muutunud liikmete seas väga populaarseks. Igal sügisel peetakse noortekogu üldkoosolekut, kus valitakse noortekogule uus juhatus ja esimees. Kuid see pole veel kõik – Reformierakonnal on üle 50 noorteklubi, kes korraldavad oma klubides mitmesuguseid klubikoosolekuid, koosviibimisi ja koolitusi ning valivad oma klubile igal aastal uue juhatuse ja esimehe. Noortekoguga liitumine võib olla esimene samm su pikal ja edukal poliitikukarjääril. Kui sul tekkis meie vastu huvi, siis noortekoguga liitumise avalduse saad täita aadressil www.reforminoored.ee, samuti saad liituda mõnel üritusel, kus reforminoored esindatud on. Hea võimalus selleks on näiteks iga-aastased noortemessid „Teeviit” ja „Intellektika”.

Noororava 10 käsku 1. Ole AUS ja OTSEKOHENE! 2. Ära logele! 3. JULGE pealehakkamine on pool võitu! 4. Jaga oma pähkleid alati teistega! 5. Säästa kallist aega! 6. Julge ELADA! 7. Ole töö ajal tõsine ja peo ajal CRAZY! 8. Ole igas tujus VIISAKAS! 9. Pea meeles, et ükski PÄHKEL pole liiga kõva! 10. Lase erakonnakaaslastel sinu üle UHKUST tunda!

w w w.r efo r m.e e

klubid ı erakond

Ärksate naiste ühendus Reformierakonna naisteklubi NaiRe ühendab neid, kes soovivad midagi enda ja ühiskonna jaoks ära teha.

NaiRe

sse kuuluvad naised eri paigust üle Eesti. Liikmed on erineva taustaga ja erinevatelt elualadelt. NaiResse kuuluvad naised usuvad, et maailma saab tõesti ise paremaks muuta. NaiRe liikmeks saab astuda iga täisealine naine, kes tunnistab NaiRe põhimõtteid, maailmavaadet ja põhikirja. NaiRe liikmeks pürgijal peab olema kaks soovitajat, kes on kuulunud sellesse naisteühendusse vähemalt ühe aasta. NaiRe liikmeks saada soovija ei pea kuuluma Reformierakonda, aga ta ei tohi olla ka mõne teise erakonna liige. NaiRe esinaine valitakse iga kahe aasta tagant üldkoosolekul. NaiRe esinaine juhib ühenduse tegevust ja arendamist.

Tutvus Eestimaaga NaiRe juhiks kandideeriva Maie Urbase sõnul on NaiRe igal aastal korraldanud kaks suurüritust Eestimaa eri paigus, et tutvuda sealse eluoluga ning kasutada saadud teadmisi oma poliitilises tegevuses. „Vähem tähtis pole ka see, et NaiRe

saab ennast ja Reformierakonna poliitilisi põhimõtteid tutvustada piirkonna inimestele,” räägib Urbas. 2006. aasta juunis külastas NaiRe 22-liikmeline delegatsioon Toomas Savi kutsel Brüsselit. „Sel suvel kandideerib Euroopa Parlamenti NaiRe üks säravamaid liikmeid Kristiina Ojuland. Kui meil on oma esindaja Brüsselis, tiheneb kindlasti ka NaiRe side välismaiste organisatsioonidega,” räägib Urbas.

Aitab plaane ellu viia Tema sõnul on peale ühiselt korraldatud ettevõtmiste ühenduse eeliseks see, et naistel on koos tihti lihtsam oma mõtteid ja plaane ellu viia. „Eesti veel küllalt meestekeskses poliitikamaailmas on NaiRe toeks oma liikmetele, kes soovivad tegeleda aktiivse poliitikaga. Samuti on NaiRe heaks hüppelauaks Reformierakonda astumisel,” sõnab Urbas. Tema näeb NaiRet tulevikus Eesti poliitikas tugeva, maineka ja arvestatava organisatsioonina.

Mis on NaiRe? Eesti vanim poliitiline naisteorganisatsioon Naiste Reformiklubi, nüüdse nimega Reformierakonna Naisteühendus NaiRe, moodustati vaid pool aastat pärast Reformierakonna sündi Naumanni fondi korraldatud naiste seminaril Pärnus 30. aprillil 1995. aastal. w w w.r efo r m.e e

NaiRe on liberaalse maailmavaatega poliitikahuviliste naiste elujõuline ühendus. NaiRe peamisteks eesmärkideks on toetada naiste laiemat osalemist poliitilises elus ning korraldada oma liikmetele koolitusi ja kohtumisi.

Maie Urbas

Veel klubisid Seenioride klubi Seenioride klubi ühendab Reformierakonna eakaid liikmeid. Klubi tegevuse eesmärk on aktiveerida eakaid selleks, et Eesti poliitika kujundamisel võetaks arvesse ka vanema põlvkonna arvamust. Klubi organisaatorid korraldavad kohtumisi ja diskussiooniõhtuid erakonna juhtivpoliitikutega. Käiakse ühistel reisidel ja kultuuriüritustel. Seeniorid propageerivad liberaalseid ideid Eesti eakama elanikkonna hulgas. Filmiklubi Kord kuus kogunevad filmihuvilised reformierakondlased erakonna peakontorisse, et vaadata mõnda poliitilise või ühiskondliku alatooniga linateost. Spordiklubi Reformierakonna spordiklubi ühendab erakonna neid liikmeid, kellele on tähtis hea tervis ja sportlik vorm. Üheskoos on ikka toredam sportida kui üksinda.

erakond ı riigikogu fraktsioon

Riigikogu suurim meeskond Reformierakonna fraktsioon töötab 31-liikmelise meeskonnana nii Toompea saalis kui ka väljaspool seda, kinnitavad saadikud. Helmer Jõgi Valitud Tartu linnast Meie fraktsioonis on noorte tarmukust ja tegutsemistahet, vanemate tarkust ja kogemusi. Selline kooslus tekitab positiivset sünergiat ja kindlustunnet, et õigeid asju tehakse õigesti.

Tõnis Kõiv Valitud Järva- ja Viljandimaalt Fraktsioon on suur ja meil on palju erinevaid inimesi. Erinevustest tekib kooslus, mida ühendab liberaalne, inimeste vabadust austav maailmavaade ja usk oma riiki.

Mati Raidma Valitud Pärnumaalt Kui poliitikutest ja suurtest isiksustest koosnevat rühma võib nimetada meeskonnaks, siis Reformierakonna fraktsioon on väga hea meeskond. Samas on meeskonnamudeleid erinevaid. Meid teeb tugevaks meie mõtte- ja arvamusvabadus.

Taavi Rõivas Valitud Tallinna Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosast Meil on ilma liialdusteta parlamendi kõige terviklikum meeskond, kus leidub iga valdkonna asjatundjaid ning abso-

luutselt iga valimisringkond on esindatud. Ühtse meeskonnana käime iga kuu ühes maakonnas, et olla pidevalt kursis igas Eesti nurgas toimuvaga.

Margus Lepik Valitud Valga-, Võru- ja Põlvamaalt Fraktsiooni liikmed on äärmiselt asjatundlikud, tugeva sotsiaalse tunnetusega ja täiesti populismivabad poliitikud. Tänu pidevale koosolemisele on tekkinud tugev meeskonnatunne nii Riigikogu saalis eelnõusid vastu võttes kui ka väljaspool Riigikogu ringi liikudes.

Rain Rosimannus Valitud Harju- ja Raplamaalt Tugev ja mitmekesine tiim. Ja mis peamine – inimestevaheline õhkkond on positiivne ja avatud. Isegi siis, kui me vaidleme. Ja vaidleme küll.

Erik Salumäe Valitud Tallinna Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosast Fraktsioon on ülimalt hea meeskond. Fraktsioonis on väga erinevatel elualadel tegutsenud, erineva poliitilise ja juhtimiskogemusega erinevas eas inimesi. See kõik on meie rikkus ning seda rikkust suudetakse ka täiel määral kasutada ja rakendada, ilma et kellegi arvamust vähem oluliseks peetaks. Ol-

gugi vaidlused fraktsiooni sees sageli väga elavad, suudetakse alati kujundada selline seisukoht, mille taga seisab ühtselt kogu fraktsioon. Suhtlemine fraktsiooni sees on üksteisest ja üksteise arvamustest lugupidav, sõbralik, usalduslik ja väga ühtehoidev.

Igor Gräzin Valitud Tartu- ja Jõgevamaalt Jaak Salumets – suur moraalne õpetaja, treener, meie eetiline etalon. Peep Aru – kirglik, kui vaja, ja alati täis krutskeid ja huumorit; hiilgav Eesti omavalitsuste ekspert, tegelikult ainus riigi peale. Jürgen kajastab oma olekuga meie majanduse torisevat seisu. Ivi Eenmaa – elegantsus ruudus, veidi eelmistest aew w w.r efo r m.e e

riigikogu fraktsioon ı erakond

Vasakult Jaanus Rahumägi, Harri Õunapuu, Rain Rosimannus, Leino Mägi, Raivo Järvi, Hanno Pevkur, Urmas Klaas, Paul-Eerik Rummo, Peep Aru, Igor Gräzin, Margus Lepik, Erik Salumäe, Ivi Eenmaa, Jaak Salumets, Tatjana Muravjova, Imre Sooäär, Keit Pentus, Tõnu Juul, Tõnis Kõiv, Silver Meikar, Hannes Astok, Taavi Rõivas, Mati Raidma, Kalle Palling, Helmer Jõgi, Väino Linde, Ene Kaups, Kristiina Ojuland, Rein Aidma, ja Jürgen Ligi. Pilt tehtud 27. märtsil 2008.

gadest, nondest, kus mehed olid mehed, naised olid naised ja lapsed tegid nende vahel vahet. Nii võtaks kogu laua läbi ja selguks, et olemegi kõik toredad inimesed. Aga kuna ka väga erinevad, siis peavad Keit ja Rain olema nagu kaks noort kõrbelõvi, et seda satsi koos hoida.

kuhu kuulub ka palju suurepäraseid naisi. Olen paremini tundma õppinud paljusid, keda varem teadsin vaid põgusate kokkusaamiste põhjal või teleekraanilt. Palju toredaid inimesi!

suurt ning solistidest koosnevat seltskonda ühtse koorina kõlama. Ometi on see meil oma dirigendi Keit Pentuse juhtimisel õnnestunud. Aitäh kõigile headele kolleegidele!

Peep Aru

Silver Meikar

Ene Kaups

Valitud Järva- ja Viljandimaalt Meie fraktsioon on hea meeskond, luurele läheks koos küll. Vaidlemise ajal vaieldakse, kuid pärast vaidlust võib kõigiga sõbralikult kannu õlu võtta.

Valitud Tartu linnast Eesti Reformierakond propageerib liberaalset maailmavaadet, seega on arutelud ja arvamuste paljusus fraktsioonis igati teretulnud. Erinevad seisukohad ning kompromisside otsimine vaid tugevdavad meeskonda ning niikaua, kui suudame oma igapäevatöös järgida nende ühisväärtuste kaitsmist, mille nimel erakond kunagi loodi, olemegi parim fraktsioon Riigikogus.

Valitud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt Meil on suurepärased inimesed ja tugev meeskond. Luurele võiksin minna nii kõigiga koos kui ka igaühega eraldi.

Hannes Astok Valitud Tartu linnast Fraktsioon töötab hea meeskonnana, w w w.r efo r m.e e

Urmas Klaas Valitud Valga-, Võru- ja Põlvamaalt Meie fraktsioon on Riigikogu suurim, 31 liiget. Keeruline on panna sellist

valitsemine ı ministrid

Ministrid nõunike pilgu läbi Reformierakonna ministreid iseloomustavad nende nõunikud, kellega nad kõige tihedamini oma igapäevatöös kokku puutuvad.

Jagab peensusi

Muhe ülemus

Välisminister Urmas Paet

Peaminister Andrus Ansip

Esma

kordselt puutusin Urmasega kokku 1999. aastal ja seda tööalaselt – tema ülemusena, mina alluvana. Mõningate ajaliste vahedega oleme sellest ajast saati koostööd teinud. Usun, et meil on Urmasega nende pikkade aastate jooksul tekkinud vastastikune usaldus ning teadmine, mida me võime teineteiselt oodata ning millele kindlad olla. Pakun, et hea meeskonna aluseks on mõttemaailmade ja iseloomude sobivus. Tõe kriteerium on praktika ehk reaalse elu tulemused. Urmas on töötanud varem kultuuriministrina ja nüüd juba

Andrus

neljandat aastat välisministrina. Mõlemad ministeeriumid on sellel perioodil väga olulisel määral edasi arenenud, avanenud on uued võimalused, mida varem ei ole suudetud saavutada. Urmas valdab ministrina valdkonna teemasid peensusteni, ta on sõbralik ja koostööaldis. Andrus Umboja välisministri nõunik

Valitsuse sünd 28. märtsil 2007. aastal kirjutasid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ning Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond alla koalitsioonileppe. Sellega sai muu hulgas selgeks uue valitsusliidu koosseis, mille kohaselt kuuluvad Reformierakonnale viis ministriportfelli. Samal päeval kinnitati juhatuse koosolekul erakonna ministrikandidaadid: Andrus Ansip (peaminister), Urmas Paet (välisminister), Laine Jänes (kultuuriminister), Rein Lang (justiitsminister) ja Jaanus Tamkivi (keskkonnaminister). 23. veebruarist 2009 on sotsiaalministriks Hanno Pevkur.

on olnud neli aastat järjest Eesti peaminister – kauem kui keegi teine enne teda. Uskumatult pikk aeg sellise koormusega töö tegemiseks. Ta on suurepärase töövõime ja salapäraste energiavarudega ülemus, sest pärast kaheteisttunnist tööpäeva läheb ta veel jalgrattaga sõitma või suusatama, või loeb hulga lehekülgi tekste läbi ning refereerib järgmine päev sõna-sõnalt sama juttu silmagi pilgutamata. Tal on kadestamisväärselt hea mälu, eriti numbrite peale. Andrus on nõudlik teiste ja veel rohkem enda suhtes. Kui ta on endale midagi põhjalikult selgeks teinud, siis naudib ta hetke – näiteks ei kujutaks ette kedagi teist minemas rõõmuga Riigikogu kõnepulti, et seal neli tundi järjest opositsiooni küsimustele vastata. Väljaspool kaamerate tööulatust ja koosolekuid on Andrus muhe ülemus. Räägib lastelastest ja viskab nalja. Selline on meie peaminister. Gerli Aarma ja Henri Arras peaministri nõunikud w w w.r efo r m.e e

ministrid ı valitsemine

Ennekõike kultuuriinimene Kultuuriminister Laine Jänes

Laine

on ennekõike kultuuriinimene. Ja alles siis poliitik. Temas on, suur annus emotsionaalsust, aga ka enamikule reformierakondlastele omast riigimehelikkust, ratsionaalsust ja populismivaba käitumist. Laine on vahetu ja aktiivne suhtleja ning erakordselt hea esineja. Ta ei jäta kunagi kiitmast asju, mis talle meeldivad, ega unusta tunnustamast inimesi, kes on teinud ära suure töö või pakkunud välja hea idee. Ta märkab alati. Lainega on hea koos töötada. Vaatamata meie totaalselt erinevatele temperamenditüüpidele tekkis meil tööalaselt üsna kiiresti teineteisemõistmine ning vastastikune usaldus. Ja usaldus on töösuhetes, nagu ka muus elus, kõige alus. Mulle ääretult sümpatiseerib Laine tahe teha asju uutmoodi, ärgitada kõiki mõtlema innovaatiliselt, soov kasutada kultuurivaldkonnas senisest enam mitmesuguseid IT- lahendusi. Veelgi enam hindan tema alatist tähelepanu juhtimist sellele, et riiklikke investeeringuid tehes peetaks meeles regionaalset aspekti – inimesed ei ela Eestis vaid linnades, vaid elu on ka maal ja külades. Moonika Oras kultuuriministri nõunik

Järgib põhimõtteid Sotsiaalminister HannoPevkur

Justiitsminister Rein Lang

Rein

on inimene, kes on täis üllatusi. Näiteks ei ole ta kunagi tarbinud alkoholi ja ta on suur laululõvi. Samuti on ta abivalmis sõber ja hoolitsev pereisa. Hannoga on hea koos töötada, sest me mõlemad armastame Nõmmet. Samas ei ole temaga töötamine alati lust ja lillepidu. Kuid mulle meeldib, et meil on eriarvamusi, sest nii sünnivad parimad ideed. Hanno on hea minister, sest tal on üks põhimõte, mida inimesed sageli kipuvad unustama. See on: enne mõtle, siis ütle või tegutse. Kui Hanno nimetati ministriks, sain ma väga palju õnnitlusi. Tegi meele rõõmsaks, et nii paljud inimesed temasse usuvad. Õnne Pillak

Langi näol on tegemist ennekõike ratsionaalse, konkreetse ja otsekohese inimesega. Keerutamist ta väga ei salli ning teemadega tegeleb sügavuti. Rein on ilmtingimata äärmiselt võimekas ning laia silmaringiga minister, kelle suust ei ole imelik kuulda küsimust „Kas sul midagi targemat pole teha?”. Kõige kohta on tal oma visioon ja arvamus. Kui keegi väärib arvamusliidri staatust, siis just tema. Sellise inimese alluvuses töötada on põnev, kuna liidrina motiveerib ta meeskonda oma tööd hästi tegema. Martin Tahvonen

Riigikogu fraktsiooni nõunik

justiitsministri nõunik

Hanno

Meremeelne mees Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi iseloomustada Jaanustsaan vaid ülivõrdes – tema

kohta sobivad küll kõik omadussõnad, mis ühe hea inimese kohta öelda võib. Kui keegi tulebki ministri juurde halva tujuga, siis kostitatakse teda hea sõna ja rõõmsa meelega ning päev läheb rõõmsamalt edasi. Temaga on hea arutleda ja vaielda. Me näeme probleeme erineva nurga alt ja see annab lahenduste leidmiseks parima põhja. Nii mõnigi suur probleem muutub pärast lühikest arutelu olematuks vaid seetõttu, w w w.r efo r m.e e

Visionäärist ratsionalist

et Jaanus on oma otsustes kiire ja konkreetne. Ka ebamugavad olukorrad lahendab ta tempokalt. Ta ei lükka raskeid otsuseid teiste kaela ega ka kaugusesse. Üllatusterohke ja lõbus on elu keskkonnaministeeriumis pidevalt. Jõulupuhkuse ajal käis minister merel kalal ja maja peal räägitakse, et ta sai 4,7-kilose haugi. Evelin Oras keskkonnaministri nõunik

erakond ı struktuur

PIIRKONDLIK ORGANISATSIOON (PKO)

VOLIKOGU

zz PKO moodustatakse, kui omavalitsuse haldusterritooriumil elab alaliselt vähemalt viis erakonna liiget zz PKO moodustamise kinnitab erakonna juhatus zz Valib salajasel hääletusel kolme- kuni üheksaliikmelise piirkondliku juhatuse ja esimehe

zz Koosneb maakondli esimeestest, erakon erakonna Riigikogu Vabariigi Valitsuses ministritest zz Koosolekud toimuva aastas zz Valib salajasel hääle zz Otsustab erakonna zz Valib aukohtu liikme zz Kinnitab liikmemaks zz Moodustab alalised põhikirja- jm komisj

MAAKONDLIK ORGANISATSIOON (MKO) zz MKO moodustamise kinnitab erakonna juhatus zz Koondab enda alla piirkondlikud organisatsioonid zz Valib salajasel hääletusel vähemalt kolmeliikmelise maakondliku juhatuse ja esimehe zz Erakonna peasekretär valib igale MKO-le arendusjuhi, kes vastutab MKO igapäevase toimimise ja valimiskampaaniate korraldamise eest

RE LIIKMED zz Liitumiseks vajalik ühe erakonnaliikme soovitus zz Liikmekandidaat peab olema täisealine teovõimeline Eesti kodanik

KLUBID zz Moodustatakse aktiivsete erakonnaliikmete poolt zz Täna tegutsevad Reformierakonna Naisteühendus NaiRe, seenioride klubi, diskussiooniklubi, filmiklubi ja spordiklubi

ÜLDKOGU

zz Erakonna kõrgeim ju zz Koosneb kõikidest er zz Korraline üldkogu ko zz Kinnitab erakonna põ ja valimisnimekirja R zz Valib erakonna esim ja revisjonitoimkonna

RE NOORTEKOGU zz Ühendab liberaalse maailmavaatega noori alates 16. eluaastast zz Noortekogul on oma juhatus, esimees, peasekretär ja piirkondlikud klubid

REVISJONITOIMKOND zz Liikmete arvu määrab ja liikmed valib üldkogu kaheks aastaks zz Liikmed ei tohi olla samal ajal erakonna juhatuses ega erakonna palgalised töötajad zz Kontrollib erakonna rahaliste vahendite ja varade kasutamise seaduspärasust w w w.r efo r m.e e

struktuur ı erakond RIIGIKOGU FRAKTSIOON

ike ja piirkondlike juhatuste nna juhatuse liikmetest, fraktsiooni liikmetest ja erakonda esindavatest

zz Riigikokku kandideerijate nimekirja kinnitab volikogu zz Reformierakonna nimekirjas Riigikokku pääsenud erakonnaliikmed moodustavad erakonna fraktsiooni zz Fraktsioon valib endale esimehe ja aseesimehed zz Viib ellu Reformierakonna poliitikat Riigikogus

MINISTRID zz Ministrikandidaadid nimetab juhatus zz Ministrid viivad ellu Reformierakonna poliitikat Vabariigi Valitsuses

ad vähemalt kaks korda

etusel volikogu esimehe osalemise Vabariigi Valitsuses ed su suuruse programmi-, jonid

ESIMEES zz Valitakse üldkogu poolt salajasel hääletusel kaheks aastaks zz Õigus esindada erakonda kõigis õigustoimingutes

JUHATUS

uhtorgan rakonnaliikmetest oguneb kord aastas õhikirja, programmi Riigikogu valimisteks mehe, juhatuse a

zz Valitakse üldkogu poolt salajasel hääletusel kaheks aastaks zz Liikmeid 11 kuni 15 zz Kõrgemalseisev organ kõigi maakondlike ja piirkondlike organisatsioonide jaoks zz Kinnitab erakonna eelarve zz Nimetab delegatsioonid, kes esindavad erakonda poliitilistel läbirääkimistel, ministrikandidaadid ja erakonna peasekretäri zz Otsustab erakonnaliikme erakonnast väljaarvamise

PEASEKRETÄR zz Valitakse juhatuse poolt kaheks aastaks zz Vastutab erakonna igapäevase toimimise eest zz Juhib peakontori meeskonna tööd

PEAKONTOR

AUKOHUS zz Valitakse volikogu poolt kaheks aastaks zz Arutab erakonnasiseseid solidaarsuse rikkumisi

w w w.r efo r m.e e

zz Peakontori töötajad valib peasekretär zz Korraldab erakonna üritusi, koolitusi ja valimiskampaaniaid zz Tegeleb erakonna avalike suhete ja sisekommunikatsiooniga zz Haldab erakonna rahalisi vahendeid ja vara

valitsemine ı peaministri nõunik

Töö peaministri kõrval Eesti Vabariigi peaministri nõuniku amet on vastutusrikas ja pingeline, ent annab erakordse võimaluse olla tähtsate otsuste tegemise juures. Oma tööst peaministri büroos räägib Gerli Aarma.

Gerli

vastutada on justiits- ja siseministeeriumi valdkond. „Hoian end valdkonnas toimuvaga kursis, analüüsin valitsuse menetluses olevaid regionaal- ja rahvastikupoliitikat puudutavaid eelnõusid ning valmistan ette kirjavastuseid. Samuti aitan korraldada peaministri maakonnavisiite ja poliitilisi kohtumisi, nõupidamisi,” räägib Gerli oma igapäevatööst.

Vähe rutiini Nõuniku töös peab ta kõige huvitavamaks võimalust olla hästi informeeritud ning rääkida kaasa riiklike tähtsusega otsuste sündimises. „Samuti on peaministri büroos suhteliselt vähe rutiini – erinevad kohtumised, visiidid. Ehkki ettevalmistusprotsessi sammud on enamasti küllalt sarnased, on iga kohtumine huvitav, sest kord on teema uus, siis jällegi inimesed erinevad või

lahendused üllatavad,” sõnab Gerli Aarma. Ta peab suureks väljakutseks ka valitsuse menetluses olevate eelnõudega tutvumist. „Analüüs on põnev osa tööst – palju huvitavat ja kasulikku teavet,” lisab ta. Peaministri büroosse tööle jõudis Gerli Reformierakonna kaudu. 2004. aastal vajas ta avaliku halduse tudengina kohta, kus teha praktikat. Gerli läks Reformierakonna kampaaniajuhina töötanud Arto Aasa jutule. Praktikale sattus ta siiski rahandusministeeriumisse, kuid erakonnas sai ta võimaluse aidata Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniameeskonda Nõmme-Mustamäe piirkonnas. Kui samal suvel sai Rein Langist Riigikogu aseesimees, asus Gerli tema juurde juba abina tööle. „Sealt läksin edasi tööle Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunikuks. Kui 2006. aastal vabanes peaminister Andrus Ansipi abi ametikoht, tek-

kis mul meeldiv võimalus ise seda tööd tegema hakata, ning läinud suvel sai minust peaministri nõunik,” kirjeldab Gerli teekonda oma praegusesse ametisse.

Veel ei kandideeri Peaministri büroos töötab seitse nõunikku, kellest neli on poliitilised nõunikud. „Igaüks meist vastutab kindla valdkonna eest. Kahtlemata moodustab peaministri meeskond ühtselt toimiva terviku, mille igapäevatööd ilmestavad omavahelised arutelud, tihe infovahetus ja soov tegutseda ühiste eesmärkide nimel,” räägib Gerli. Mis võiks olla järgmine ametikoht? „Sõltub nõunikust – kes soovib saada valla- või linnavolikogu liikmeks, kes Riigikogu liikmeks, kes unistab hoopiski tööst Brüsselis,” räägib Gerli ning lisab, et tema tänavustel valimistel veel ei kandideeri. w w w.r efo r m.e e

europarlament ı valitsemine

Euroopa Parlament mõjutab kõiki Euroopa Parlamendi ülesandeid ja olulisust tavainimeste jaoks selgitab Reformierakonna välissekretär Silver Meikar. Mis on europarlamendi funktsioon? Euroopa Parlament on otsevalitav Euroopa Liidu kodanike esinduskogu, mille ülesandeks on Euroopa Komisjoni seadusandlike algatuste menetlemine üheskoos Euroopa Liidu Nõukoguga, Euroopa Komisjoni koosseisu ja Euroopa Liidu eelarve kinnitamine ning demokraatliku järelevalve teostamine täidesaatva võimu üle. Kui Euroopa Liitu võrrelda rongiga, võib Euroopa Parlamenti nimetada rongi vileks. Euroopa Parlamendi moraalne ülesanne on teavitada liidu kodanikke sellistest poliitilistest arengutest Euroopa Liidu tasandil, millel on otsene või kaudne mõju kodanike igapäevaelule, ärgitada arutelu ning suurendada kodanike teadlikkust. Olulised otsused, mis langetatakse riikideülesel tasandil, ei tohi liidu kodanikele jääda millekski kaugeks ja abstraktseks. Oleks väga nukker, kui kogu aur kuluks vile peale, ja seetõttu peab Euroopa käituma ka rongi katlakütjana,

andes impulsi Euroopa Liidu institutsionaalseks edasiminekuks. Alates Prantsusmaa ja Hollandi „ei”-st Euroopa Liidu põhiseaduse lepingule 2005. aastal on viibinud hädavajalik institutsionaalne reform, mis tuleb Lissaboni lepingu toel kiiremas korras ellu viia. Kuidas europarlament moodustatakse? Euroopa Parlament moodustatakse otsevalimistel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Kuidas mõjutab europarlament lihtsa inimese elu? Rohkem, kui paljud võivad arvata. Euroopa muutub iga aastaga üha lõimitumaks ning juba praegu moodustavad Euroopa Parlamendis menetletavad Euroopa Liidu seadused umbkaudu 60% liikmesriikide seadustest. Mida peaksime Euroopa Parlamendi tegemistest teadma?

Kindlasti peaks iga kodanik teadma, kuidas temal on võimalik mõjutada Euroopa Parlamendis langetatavaid otsuseid. Valimistel osalemisele lisaks peab iga saadik looma võimaluse, et tema valijad saaksid otse tema käest teavet Euroopa Parlamendi tegevuse, käimasolevate arutelude ning võimalike muudatuste kohta. Mida saavad Eesti saadikud korda saata? Eestist valitud saadikud kuuluvad oma maailmavaatele vastavasse Euroopa Parlamendi fraktsiooni. Küsimus ei ole niivõrd nende fraktsioonide suuruses, kuivõrd mõjus ning selles, kui palju suudavad saadikud fraktsioonis oma sõna maksma panna. Väikeriigi esindajale on oluline ennast kuuldavaks teha, toetudes asjatundlikkusele ja tõsiseltvõetavusele.

Esimene eurosaadik 2004. aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimistel toetas Reformierakonda 28 372 valijat ehk 12,2%. Sellest piisas, et saada üks kuuest Eesti europarlamendi kohast meile ja Reformierakonna esimeseks esindajaks Euroopa Parlamendis sai Toomas Savi.

w w w.r efo r m.e e

valitsemine ı linnavalitsus

Erakordselt põnev amet Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul on tema amet erakordselt põnev ja mitmekesine. Linnapea positsioon pakub iga päev uusi nüansse ja kohtumisi erinevate inimestega. tähendab linna„Minujaoks pea amet 100% linna-

kodanike teenistuses olemist. Linnapea ei saa olla ainult kaheksa tundi päevas, vaid peab arvestama sellega, et esindad rahvast 24 tundi ööpäevas,” räägib Kruuse. „Ennekõike tähendab linnapeaks olemine avatust ja vastutust ning keskendumist eesmärkidele. Sa pead julgema võtta vastu otsuseid ja sa pead olema ka väga hea suhtleja.”

Mitmekordne linnapea Enne Tartu linnapea ametisse asumist juhtis Kruuse Elva linnavalitsust. Tartu

linnapea kohale hakkas Kruuse mõtlema alles siis, kui Reformierakond oli 2007. aasta Riigikogu valimistel saanud palju hääli ja senine linnapea siirdunud kultuuriministri ametipostile. „Seejärel tehti mulle ettepanek olla üks kandidaatidest. Kaalusin seda võimalust oma perega väga kaua, enne kui andsin nõusoleku,” räägib Kruuse. Linnapeaks saamine ei saa tema sõnul olla eesmärk omaette. Linnapeaks pürgijal peab olema kindel visioon kodulinna tuleviku kohta ning soov parandada linlaste elukeskkonda. Sihikindel ja läbipaistev tegutsemine kas volikogu liikmena või erasektoris tagab päeva lõpuks rahva

usalduse ning avab võimaluse pürgida linnavalitsuse juhiks. Kruuse sõnul motiveerib teda linnapeana ühelt poolt rahva usalduse väljateenimise võimalus ja teiselt poolt eesmärgistatud tegevus. Selle tulemusi võib näha ja kogeda iga päev linnapildis, lõpliku hinnangu tehtule annavad aga valimistulemused. Urmas Kruuse peab üheks oma suuremaks saavutuseks linnapeana seda, et lasteaiapedagoogid on tõstetud õpetajate väärikasse rivvi ka tasustamise poolest. Peale selle nimetab ta asjaolu, et nii mõnigi soiku vajunud terviserada on saamas uut hingamist. „Investeeringud Tamme staadionisse muudavad selle tasemel sportimiskohaks nii tippsportlaste kui ka tervisesportlaste jaoks. Tartu tennis on saanud linnalt olulist tuge. Otsus ehitada välja ligi 10 km täiesti uusi jalgrattateid loob inimestele paremad liikumisvõimalused,” loetleb Kruuse tehtut.

Kaldad avatuks Väga suureks väljakutseks peab linnapea Emajõe kallaste väljaarendamist kogu linna piires nii, et inimestel oleks võimalus veeta seal meeldivalt oma vaba aega. Oluline ülesanne on toimiva ühistranspordisüsteemi loomine. „Piiratud rahalisi võimalusi arvestades tuleb saavutada parim võimalik teenuse kvaliteet, millega jääksid rahule nii vanemad kui ka nooremad bussiga sõitjad,” sõnab ta. Kui Tartusse hakkab saama lennuki ja kiirrongiga ning TallinnaTartu maantee muutub neljarealiseks, siis on seegi Kruuse sõnul üks osa Tartu märkimisväärsest arengust. Kruuse võrdleb linnapea ametit maratonijooksjatega, kes aeg-ajalt teatepulki edasi annavad, ikka selleks, et jõuda finišisse, aga alati jääb neil natuke puudu. Igaühel neist on oma vääramatu panus. Reformierakonna ideed meeldivad Urmas Kruusele seepärast, et ta on ka ise alati hinnanud isikuvabadusi ja ise otsustamist. „Samas tähendab vabadus ennekõike vastutust,” kinnitab Kruuse. w w w.r efo r m.e e

vallavolikogu ı valitsemine

Maaelu edendaja Vallarahvas tunneb Sõmerpalu volikogu esimeest Aivar Rosenbergi kui ettevõtlikku ja sõbralikku meest, kellel on oma visioonid valla arengu kohta.

Võru

piirkonna arendusjuhi Aire Mäesalu sõnul tunneb Rosenberg oma kogukonda hästi, osates teistega arvestada. See teeb temast hea vallavolikogu esimehe. „Tal on ka suurepärane majandamisoskus,” lisab Mäesalu. Ta nimetab Rosenbergi tehtust tähelepanuväärsematena Sulbi mihklipäevalaata ja talvist lumerajasõitu. „Ta on külaseltsi innukas eestvedaja,” sõnab Mäesalu. „Rosenberg on mees, kes enne mõtleb ja siis ütleb.” Maailmavaatelt peab Rosenberg end parempoolseks. „Kui Mait Klaassen tegi mulle ettepaneku liituda Reformierakonnaga, siis tundus see loomulik,” vastab Rosenberg küsimusele, miks ta on erakonnaga liitunud. Suurimaks väljakutseks peab ta haldusreformi, mille eesmärgiks on, et Võrumaast saaks üks omavalitsus. Sõmerpalu volikogu esimehe töös motiveerib teda soov, et elu maal jääks kestma. „Kuna seni oleme olnud ettevõtluse alal tugev vald, siis on esmatähtis selle püsimajäämine,” sõnab Rosenberg. Teda kannustab ka see, et ta saab olla otsuste tegemise juures ning oma mõtete ja tegudega abiks. Rosenbergi initsiatiivil on Sõmerpalu vallas valminud Osula Põhikooli juurw w w.r efo r m.e e

deehitus. „Olen taastanud ka vana Sulbi koolimaja külakeskuseks, tõestades nii, et hea tahtmise juures on elu külas võimalik elama panna,” lisab Rosenberg. Oluliseks peab ta ka sportimise hoogustamist vallas ja tööd noorema põlvkonnaga. „Noortelaagritega vene ja eesti lastele oleme andnud oma panuse integratsiooni,” sõnab Rosenberg. Mees ise võtab osa kohaliku näiteringi, laulukoori ja külaseltsi tegevusest.

Rosenbergi lähituleviku eesmärk on hoida käigus kõik Sõmerpalu valla praegused tegevused. Reformierakonna Võru piikonnaorganisatsiooni juhi Andu Värtoni sõnul on Aivar Rosenberg positiivse ellusuhtumisega Reformierakonna liige. „Hea volikogu esimees teab ja tunneb oma valda nagu oma viit sõrme. Aivar tunneb. Siit ka edukus volikogu juhtimisel,” lisab Värton.

Kuidas saada omavalitsuse juhiks? Kõige tähtsam eeldus on soov oma kodukandis midagi muuta ja ära teha. Seejärel kandideerid kohaliku omavalitsuse valimistel Reformierakonna nimekirjas ja tutvustad kampaania ajal valijatele oma seisukohti. Kui sa kogud piisavalt hääli, saad volikogu liikmeks. Eriti hea tulemuse korral valitakse sind volikogus vallavanemaks või linnapeaks. Nagu kõrvalolevad lood näitavad, on tegemist pika ja pideva tööga, kuid kui eesmärk on selge ja aktiivsust jätkub, on kõik võimalik.

erakond ı infokanalid

Reformierakonna infokanalid Reformierakond on info levitamiseks loonud terve rea kanaleid alustades erakonna sisevõrgust kuni üleriigilise ajaleheni. Kodulehekülg www.reform.ee Pressiteated, meediakajastused, erakonna seisukohad, kontaktandmed … Kui sõbradtuttavad tahavad erakonna kohta infot saada, on see õigeim koht, kuhu nad suunata.

Oravavõrk Oravavõrk on loodud erakonna sisesuhtluse arendamiseks ja mõeldud ainult erakonna liikmetele. Sisevõrk on teabe saamiseks sobiv alternatiiv neile, kes e-kirju ei armasta – vabalt valitud hetkel ja omal soovil saab siseneda erakonna suhtluskeskkonda ja lugeda mõttekaaslaste kommentaare mitmesuguste sündmuste kohta poliitikas, kirjutada ise mõni artikkel, vaadata pilte üritustest, kontrollida oma isikuandmeid, maksta liikmemaksu jne. Siit leiad ka teavet erakonna liikmete ja organisatsioonide ning üle Eesti toimuvate erakondlike ürituste kohta. Sisevõrgu parooli saamiseks saada e-kiri aadressile abi@reform.ee.

w w w.r efo r m.e e

infokanalid ı erakond

Laiale avalikkusele suunatud väljaanded

Meililistid

Eesti Teataja

Aktiivne suhtlus ja infoedastus käib ka erakonna meililistides. Igal maakonnal ja piirkonnal on oma list, samuti klubidel. Meililistidega saad liituda ise sisevõrgus (su isikuandmete all on vajalik teave) või kirjuta sellest soovist aadressile abi@reform.ee.

Mida toob xxx alanud aasta?

õige olulisemad on lapsed. Möödunud aastal sündis Eestis lapsi rõõmustavalt palju. Suure sündide arvuga paistis Eesti silma kogu Euroopa Liidus. Kuid iive jäi möödunud aastal veel negatiivseks. Viimati oli iive Eestis positiivne 1990 aastal. Alanud aastast ootame, et iive muutuks Eestis jälle üle pikkade aastate positiivseks . Küllap on sündimuse suures kasvus osa ka meie vanemahüvitisel, mis on andnud kindlustunde noortele peredele.

Eesti on halbadeks aegadeks valmistunu d

Aktuaalne Jõelähtmel uus võimuliit

Tähtpäev

Harju- ja Raplamaa

Viis aastat vanemahü vitist

NR 1. JAANUAR 2009

Kõigile oluline Selgitame uut töölepinguseadust

Minu kodukoht

Eesti Teataja jagab kord kuus elupiirkonda puudutavaid arvamusi ja uudiseid, juhib tähelepanu kohalikul tasandil vajalikule teabele ja kajastab kogu riiki puudutavaid küsimusi. Eesti Teataja toimetust huvitab ka sinu arvamus. Selleks kirjuta meile küsimuste – või hoopis vastuste – tekkides aadressil info@eestiteataja.ee. Eesti Teataja artikleid on nüüdsest võimalik lugeda ja kommenteerida ka veebiaadressil www.eestiteataja.ee.

Rapla Gümnaasiumis noorte inseneride klubi

Jüris asub maa a suurim tuulikutilm ehas

Enne jõule külastas Eesti Vabariigi peaminist er Andrus Ansip Jüris tegutseva t ABB tehast, kus toodetaks e viiendik maailma

Ülemaailmne finantskriis suurtest tuulealgas generaatoritest. möödunud aastal. Eesti on halvemateks aegadeks valmistunud. Rahvusvaheline eaministri visiidi Valuutafond, eesmärgiks Maailmapank, Euroopa oli tutvuda ABB Jüri elektriKomisjon ja rahvusvahe masinate tehase lised reitinguja tööstuselektroonika tehasega. agentuurid kiidavad „Täna poEesti valitle kerge kellelgi, sussektori tugevat kuid ABB on siiski finantspositsuutnud olla edukas,” siooni ning meie nentis Ansip. kõige pisemat „Kindlasti peab valitsus valitsussektori võlakoormust andma oma panuse, et sellistel Euroopa Liidus. Headel ettevõtetel aegadel nagu ABB läheks jätkuvalt kogusime ka valitsussekt hästi.” ori reservid. 2007. aastal oli eelarve Tehas, kus tehakse ülejääk meie riigi tööd ajaloo suurim, ABB tegevus jaguneb 6,5 miljardit krooni. Eestis üldjoon2006. aastal tes kolme kategoorias oli ülejääk kuus miljardit se: tootmine krooni (tuulegeneraatorid, ja kolmel eelneval sagedusmuunduaastal igaühel rid, komplektalajaamad 2,5 miljardit krooni. ja elektrikilTänu ettebid), müük (ülekandevõ vaatavusele ning rgu ja jaotusreservide koalajaamade projektid gumisele on meil ning madalpintäna võimalik getooted) ning hooldus täita meie ja selle ja tööstuskoalitsiooni automaatika. ABB üks suuremaid valimisluba Jüri elektrimasinate tehas on tänaseks – viia pensionid kahekordsedusi tõusnud maailks. ma mastaabis omas segmendis suuEuroga liitumine rimaks tuulegenera atorite tootjaks. toetab heaolu „Hea on tutvuda ettevõttega, kus tehakse tööd, mitte Alanud aastal on meie ei räägita töötegeüheks suumisest,” remaks ülesandeks märkis Ansip. Eesti ettevalmistamine liitumiseks eurotsooniga. Liitumine toob siia uusi inHea on tutvuda ettevõtte vesteeringuid ja annab jõudu majanduskasvule, läbi ga, kus tehakse tööd, mille tõusemitte vad omakorda palgad, ei räägita töötegem pensionid isest. ja kõigi eestlaste heaolu. Ma olen kindel, et alanud aasta toob EesABB on ka üks Eesti tile palju head. Me suuremaid väoleme raskelisinvestoreid ja eksportööre teks aegadeks hästi ette valmis. „Oleme viimastel aastatel tunud, paljud riigid reinvesteeri kadestavad sumi tootmise arendamiss nud kameie olukorda. Kui meil on enee. Kindlasti on plaanis jätkata seusku, ettevõtlikku investeeringuid st ja pisut õnka sel aastal. Uuel ne, siis toob see aasta aastal valmib Jüri meile läheelektrimasinate tehase male ka euro. Hoidkem laiendus ning uuel aaspikisilmi oodatud uus laohoone,” räätal üksteist, olgu alakis ABB Balti riikide juht Bo Henriksnud aasta meie son ettevõtte plaanidest. kokku hoidmiRae vallavolikog u esimehe Veigo se aasta. Peaminister Andrus Gutmanni sõnul Ansipile avaldas tuulikutehase on vald teinud kõik Andrus Ansip, külastamine muljet. selleks, et sarnased suurettevõtted oma Eesti Vabariigi ne. Tehase kliendid tootmise just Rae on sagedusmuunvalda tooks, kus kopeaminister tideks on infrastruktu durite kasutajad halikud inimesed igal pool maailmas, uri- ja tööstustööd saaksid. kandevõrkude ja ettevõtted. Sajas üks suuremaid lõpptarbijai ABB Jüri elektrimasin jaotusalajaamade riigis saab ABB-s d on tuuate tehas valprojektide elluviimine tööd kokku ligi 120 leenergia segment. mistab tuulegenera ning täishool000 inimest. ABB on maailmaatoreid mitmele dusteenuse pakkumine turu liider ka sagedusmu maailma juhtivale tööstusklientuulikutootjale. undurite Aasta välisinvestor tidele. 2008. aastal tootmises. ABB Jüri tööstuselek pälvis ABB Eesti patroonika tehase rimale ettevõttele Eestis tegutseb ABB ABB kontsern on tegevuse põhisuund Ettevõtluse Arendaalates 1992. aasülemaailmne on madalapinmise Sihtasutuse tast. Ettevõtte mahukaima tehnoloogialiider geliste sagedusmu poolt antava „Etteenergeetika ja d undurite tootmivõtluse Auhinna”. valdkonnad on tuulegenera tegevusautomaatika valdkonnas, 2007. ja 2008. aasatorite ja mille kliental sai ABB ka „Aasta sagedusmuundurite Välisinvestori” tootmine, üleauhinna. IETI

Tallinna Teataja

ERAKOGU

Nädalakiri Iga nädala algul saadab erakond oma liikmetele kokkuvõtva kirja erakonna poliitikute tegemistest sel nädalal, samuti eelteavet peatselt toimuvate ürituste ja koolituste kohta. Nädalameili saamiseks saada oma e-posti aadress aadressile abi@reform.ee või lisa see Oravavõrgu kaudu ise nimekirja.

Tasakaalustamaks pealinnas keskerakondliku linnavõimu ühekülgset ja hoolikalt valitud tekstidest koosnevat infotulva, mis ainuüksi kiidab võimulolijaid ja kirjeldab, kui hästi Tallinnas kõik on, alustas Reformierakond 2006. aasta augustis oma ajalehe, Tallinna Teataja väljaandmist. Lehes kajastatakse päevakajalisi teemasid ja uudiseid nii pealinnast kui ka mujalt riigist, juhitakse tähelepanu probleemsematele valdkondadele Tallinnas ning pakutakse neile välja omapoolseid lahendusi. Tallinna Teataja ilmub kord kuus nii eesti kui ka vene keeles ning jõuab pealinna kõikide eraisikute postkastidesse. Kui ajaleht mingil

Uus töölepingusea dus oli Eestile sama vajalik, kui värske õhk inimesele.

REFORMIERA

KONNA AJAL EHT

DETSEMBER

Nõmme, Mustamä

Aktuaalne

3 küsimust...

Rahumäe õpetajad käisid Riigikogus

Kõigile oluline

Tähtis Uue majanduskasvu võtmed

Kuidas uuel aastal e pensione makstaks

2008

Arvamus e Positiivne kokkuvõt lõppevast aastast

anib busside Transpordiamet pla di muutmist uu rsr ma A 20 ja 20

KRISTJAN PILLAK

vaTallinna Transpordiametiole ei nemspetsialisti sõnul d, kuiveel lõplikult otsustatu Kuid das liine muudetakse. se ametniku sõnul plaanitak 20A muuja 20 nr bussiliine ta põhjalikult.

aldamiussiliinide ümberkorr seoses Vesse vajadus ilmnes puiestee kimöldre ja Kadaka teenindamise eeselanike parema ordi kava välmärgil uue ühistransp Transpordijatöötamisega. Tallinna osakonna juhataameti sõitjateveo olemasolev ühisja sõnul ei rahulda ja liinide sagedus transpordivõrk Kadaka puiesteega Veskimöldre ja elanike sõiduvajapiirnevate alade kse eelkõidusi. „Praegu teenindata 20 ja 20A, kuid ge autobussiliinidega ressursside piiarvestades rahaliste võimalik parandares. ratust ei ole seda liinide töömanimetatud pelgalt da jõule tähistaütles ametKuidas Sinu peres hu suurendamisega,“ takse? ja nik. rahulikult amet on arutaMeil tähistatakse jõule Tallinna Transpordi Amanda pärast vaikselt. Eks väikese kuidas liinide tuppa tooma nud erinevaid variante, peab ikka kuuseoksa Nende hulgas on Aga midagi vämarsruuti muuta. ja kodu kaunistama. lühendamist Kalevi ajal ei toikaalutud liinide ga erilist küll meil pühade liini avamist peatuses. seda tilu-lilu peatuseni või täiendava ka tuleval aastal Värsi mu. Minu arvates on s Mustamäe ja kas buss nr 20 peatub ning see väsiparemaks ühendusek Praegu on selgusetu, nii palju meie ümber lähedasei ole selge, kui mine piirkonna tab. Pigem on prioriteediks Õismäega. Kuid kuni bussiliini käimapane neile teada, kui bussiliinideanda olla, päev tööl käimiseks vahendeid sest linna sõitmikoos tega palju rahalisi sutavad bussi iga inimesi rõõmustas, bussid nr 20 ja linna minekuks. olulised nad on. lihtsamaks ja mule eraldatakse, jäävad ja muidu Pääskülast ne muutus palju ja vanavapraegugi. nr 20 kaotami20A sõitma nii nagu „Minul elavad vanemad ning negavamaks. Bussiliini jõulusalm? liikme Õnne Pilääres Mis on Sinu lemmik elavate ja ühistransReformierakonna nemad Pärnu maantee ne teeb Pääskülas ühtegi jõulusalbusndat ümberkorralHetkel ei tule mitte tohiks ei inimestele elu kindlaku arvates olen oma kinmad kasutavad kahekümne porti kasutavate unustada Pärmi meelde. Tavaliselt kuidas uue duste tegemise käigus pika pai eest. siliini iga päev. Mäletan, gid kätte saanud ka inimesi, kes kanu mnt ääres elavaid aastaks Kui Sul oleks järgmiseks täide läkolm soovi, mis kindlasti oleks? heks, siis mis need rõõmurohEt mu lähedastel tuleks RENE PRINGI Et mul endal ke ja positiivne aasta. ja positiivne tuleks rõõmurohke ma piirtuleks rõõmuaasta. Et tervel Eestil Tallinna ühe omapärase nüüdon aasta... nagu rohke ja positiivne konna – Nõmme majad maailmas :) ja pildistaLeiutajateküla Lotte seks üles tähendatud

Gerli koos tütre Amandaga.

...Gerli Padarile

on kõiPühade-eelne aeg et kõik gil meil kibekiire, vana toimetused saaks ja võiks aasta sees tehtud jõulud rahulikult pere keskel veeta. Küsisime milPadarilt, lauljalt Gerli pelised on jõulud tema

lisas Pillak. lasti raskemaks,“ valitsus on kinNõmme linnaosa 20 ja 20A jätnitanud, et bussiliinid marssruudil. kavad oma praegusel Kadri Penjam

gu saanud miljööhinnan Nõmme majad on

Pühapäeval, 11. jaanuaril kell 11.00 kuses Salme Kultuurikes

Multifilmide laegas

2009

vaadata Suurelt ekraanilt saab Eesti parimaid multifilme Eelregistreerimisel sissepääs TASUTA! 631 6577 Registreerimine tel või laps@reform.ee

riväärtustud ning ka arhitektuu t hinnatud. likkuse seisukohas Tallinna Selle suure töö tellisid Amet ja LinnaKultuuriväärtuste planeerimise Amet.

Urälisministri ja nõmmeka on Nõmmas Paeti sõnul miljööala me väärtusliku oluline töö. jäädvustamisel tehtud kujunemisaas„Nõmmele on 140 ligi 6000 maja, ta jooksul ehitatud miljööväärtuslimillest paljud on Nõmme pokud ning ilma milleta ta. leks Nõmme,” lisas d saanud 1926. aastal linnaõiguse

liidetud ja 1940. aastal Tallinnaga terviklik suurim Nõmme on Tallinna avalikkuse miljööala. See tähendab säilimiseks ja huvi Nõmme väärtuste ele tagada nenkohustust omavalitsus de väärtuste säilimine.

uslikud ja arehitised on miljööväärt ning rikastavad hitektuurselt põnevad ütles ta. seega Nõmmet veelgi,” ei saagi rääkida Nõmme puhul ikeelest, sest Nõmühtsest arhitektuur iseloomulikud nii mele on ühtviisi ism kui funkthistoritsism, traditsional üks oluline sionalism ning Nõmme on projekteeritunnus on, et majad sobima. metsa ja metsaga tud riajalooline Nõmmel on Nõmme arhitektuu palju ilusaid kõigile majakaardistamine annab maju. tutvuda ka hinomanikele võimaluse ning kindoma maja kohta nanguga võimalike ka 2004. aastal Paeti sõnul sätestab lasti tuleks seda arvestada ehitusmäärus ümberehituskavavastu võetud Nõmme renoveerimis- või ehitamiseks ja põhimõtted Nõmmel de puhul. Toomas Viks „Miljööväärtuslikrestaureerimiseks. ainult aastakümkus ei puuduta aga vaid ka paljud uusneid tagasi ehitatut,

põhjusel sinuni ei jõua, võta palun ühendust aadressil tallinnateataja@reform.ee. Samal aadressil on oodatud kõik kommentaarid, ettepanekud ja kriitika.

NR . 8 (119) D ETSEMBER 20 08

Andrus Ansip

Paremad Uudised

FOTO: LEA TAMMIK

[ KOLUMN ]

Kristiina Ojuland: Eesti majandusedu aluseks jääb liberaalne poliitika

Reformikiri

| lk 4

[ L E N D O R AV ]

Peale Reformierakonna ajalehe Paremad Uudised ilmub kolm korda aastas reformierakondlaste tegemisi ja mõtteid vahendav ajakiri Reformikiri. w w w.r efo r m.e e

Kultuuriminister Laine

Jänes ja Riigikogu

liige Taavi Rõivas

Aasta seitse tippsün dmust Reformierakonna

kontoris jõulukuuse

juures.

Reformierakonna juhatus tegi kokkuv õtte 2008. aasta olulisem Eesti jaoks. Aasta kõige positiivsemate atest sündmustest sündmuste hulka kodanikualgatuse liigitas Reformierakon “Teeme ära!” kui viisavabaduse USAga. d nii võetud uus töölepi Edetabelit juhib äsja nguseadus. vastu

“L

õppev aasta on olnud vastuoluli ne,” kommenteeris Reformiera konna aseesimees Keit Pentus. “Sellest aastast jääb meelde kõigile väga ülevaid emotsioone pakkunud olümpiavõ it ja Eesti juubeliaasta tähtsündm us – öölaulupidu, kuid paraku jääb mööduvasse aastasse ka majanduslangus ja suurenema hakanud tööpuudus. Vastakaid emotsioone mahub 2008. aastasse veel teisigi,” lisas Pentus.

Maret Maripuu: töölepinguseadus võeti vastu

Pentuse sõnul on Reformieravaid reserve,“ kinnitas konnal ühtaegu hea Pentus. meel selle üle, lasti meil kõigil vaja. „Uus aasta ei tule et raskemate aegade On vaja nii ilmselt lihtne. saabumisel selleks, et jätkata Aasta lõpuks soovime, suudeti riigi kulutusi majanduse et kõigil kärpima tervendamisega, jaguks pühade ajal kui selleks, et asuda ja et kokkuhoidl rahulikku ja iku eelarigal Eesti inimesel jaguks järgmivepoliitika oludes suudeti välja võidelda vanemahüv Aasta lõpuks soovime itise süsteemi säilimine ning , et kõigil jaguks pensionite jätpühade ajal RAHULIK kuv tõus. “Kõige tundlikumad KU JA RÕÕMSAT AEGA valdkonnad võivad ennast hooliOMA LÄHEDASTE mata keerulistest SELTSIS. aegadest kindlalt tunda tänu sellele, et riik on rõõmsat aega oma Reformierakonna lähedaste juhtimisel varasel aastal ka isiklikke seltsis. Uuel aastal sematel aastatel kordamineon sel kombel kogunud piisakuid,“ ütles Pentus laetud sisemisi patareisid Reformierakindkonna nimel.

Vaata ka lk 8

Reformierakonna ajaleht jõuab postkastidesse kord kuus. Paremaid Uudiseid saab lugeda ka koduleheküljelt ja sisevõrgust. Paremate Uudiste tellimiseks kirjuta e-kiri aadressile info@reform.ee.

| lk 3

[ SÜNDMUS ]

Uno Mereste sai Kuldorava

| lk 5

[ SELLES LEHES VEEL ] Tuumajaama rajamin e tõsiselt päevakorras | lk 5 Uuring: tartlased hindavad kodulinna väga | lk 6 Lugejakiri: käed eemale vanemahüvitisest! | lk 7

erakond ı üritused

Meeltlahutavad ja õpetlikud üritused Et elu liiga rutiinseks ei muutuks, korraldab Reformierakond oma liikmetele mitmesuguseid üritusi ja koolitusi. Neid kirjeldab ürituste põhikorraldaja Terje Rohi. Suvepäevad

Ball Reformierakonna ball on aasta glamuurseim üritus, kuhu on oodatud nii erakonna liikmed kui ka sõbrad kaaslastega. Ürituse korraldajad teevad kõik, et kohal oleksid Eesti parimad muusikud ja õhtujuhid, et kõik oleks nagu päris ning säraks. Balli olulisim osa on kuldoravate üleandmine.

Ball

Suvepäevad

Erakonna suvepäevad toimuvad iga aasta augustis. Tegemist on terve nädalavahetuse toimuva meeleoluka kogupereüritusega. Kui reede kulub sisseelamiseks ning pühapäev üritusest „väljumiseks”, siis laupäev on tõeliselt sportlik ja tegus. Oma atleetlikke võimeid saab proovile panna nii maakondlikel kui ka individuaalsetel jõukatsumistel. Õhtu lõpuks pannakse parimatele kaela medalid, samuti kuulutatakse välja tublimad maakonnad. Alates 2007. aastast kuulub suvepäevade juurde ka tenniseturniir. Et oleme eelkõige poliitiline organisatsioon, leidub ühtede korralike suvepäevade ajakavas ka poliitikatund, kus arutletakse vabas õhkkonnas päevapoliitilistel teemadel. Pesamunadele on eraldi lasteprogramm, mis kestab kogu päeva. Suvepäevi iseloomustab ka riigikogulaste pannkoogikohvik. See on muhe ettevõtmine, kus meie armsad rahvasaadikud käärivad käised üles, panevad kokamütsid pähe ja põlled

ette ning kukuvad kohalviibijatele kooke küpsetama.

Uue liikme koolitus

Uue liikme koolitus toimub kaks korda aastas ning sinna oodatakse eelkõige hiljuti erakonnaga liitunud inimesi. Räägime sellest, mis asi see Reformierakond siis ikkagi on, samuti tutvustame liberalismi ja selle olemust.

Talvepäevad

Kolmel aastal oleme korraldanud era-

konna talvepäevi. Selle talviselt sportliku ürituse põhirõhk on suusatamisel. Loomulikult käivad asja juurde ka poliitikatund, hea seltskond, saun ja pidu.

Reformi rattaretk

Rattaretk on igakevadine kogupereüritus, mille käigus väisame Eestimaa kaunimaid paiku ja tutvume kohaliku eluoluga. Algul paarikümne inimese üritusest on tänu heale korraldusele kasvanud välja kuni 200 osalejaga sportlik nädalavahetus. w w w.r efo r m.e e

üritused ı erakond

Talvepäevad

Liidrikoolitus

Liidrikoolitus Koolitusprogramm on mõeldud piirkonnaorganisatsioonide liidritele, et anda neile kõikehõlmav teadmistepagas, mis koondab põhjalikke materjale valimiste teemal. Kindlasti on valinud erakond oma piirkondi juhtima leidlikud ja targad inimesed ning koolitusprogrammis sisalduv on abiks igale piirkonnaorganisatsioonile ja kandidaadile. Senised koolitused on sisaldanud väga huvitavaid teemasid, näiteks meeskonna moodustamine ja motiveerimine, valimisnimekirja ja valimisplatvormi koostamine, koalitsioonilepingu koostamine ja läbirääkimised ning valimiskampaaniaga seotud teemad. w w w.r efo r m.e e

Rattaretk

erakond ı ajalugu

Pilk minevikku

Kui vaadata Reformierakonna ajalugu, siis näeme, kui olulist rolli on erakond mänginud Eesti elu kujundamises juba oma loomisest alates. 1994 13. novembril kogunesid Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati ja uue erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril.

1995 8. jaanuaril toimunud Reformierakonna peakoosolekul võeti vastu programm, põhikiri ja valimisnimekiri. Valiti juhatus ning esimeheks jäi Siim Kallas. Erakonna presidendikandidaadiks 1996. aasta valimistel kuulutati senine president Lennart Meri. Parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. Reformierakondlane Toomas Savi valiti ülekaaluka poolehoiuga Riigikogu esimeheks. Sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega. Erakonna esimees Siim Kallas sai välisministriks, valitsusse kuulusid Reformierakonnast veel Andres Lipstok majandus-, Toomas Vilosius sotsiaal-, Jaak Aaviksoo haridus-, Märt Rask sise- ning Kalev Kukk teede- ja sideministrina. 14. oktoobril toimunud peakoosolekul uuendati erakonna põhikirja ja valiti selle alusel uus juhatus. Erakonna esimeheks valiti tagasi Siim Kallas.

1996 Reformierakond oli kohalikel valimistel silmapaistvalt edukas Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Haapsalus, Paides, Jõgeval jm. Reformierakonna nimekirjas valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse 124 inimest

Novembris lahkuti valitsuskoalitsioonist, sest Reformierakonnal puudus võimalus järgida oma valijate huvisid. Siirduti opositsiooni ja loodi koos teiste Riigikogus esindatud reformimeelsete jõududega saadikuühendus „Ühinenud opositsioon”.

1997 10. mail toimus Reformierakonna peakoosolek, kus võeti seoses mittetulundusühingute seaduse jõustumisega vastu erakonna uus põhikiri ja muudeti erakonna programmi. Erakonna esimeheks valiti järgmiseks kaheks aastaks Siim Kallas.

1998 5. detsembril kiideti Reformierakonna üldkogul heaks erakonna valimisplatvorm ning kinnitati erakonna kandidaatide nimekiri Riigikogu valimiseks. 11. detsembril Bonnis toimunud nõukogu istungil võeti Eesti Reformierakond Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühenduse ELDR täisliikmeks.

1999 Märtsis toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus, jagades selle tulemusega Isamaaliiduga teist kohta 17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, erakonna peasekretär Heiki Kranich keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiitsministriks ja Toivo Asmer portfellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati Signe Kivi. Riigikogu esimeheks valiti viiendat korda järjest Reformierakonna aseesimees Toomas Savi. 15. mail toimunud Reformierakonna

korralisel üldkogul valiti erakonna esimeheks taas Siim Kallas. Erakonna peasekretäriks sai Eero Tohver. Sügisel kohalike omavalitsuste valimiste järel sai Reformierakond seitsmes linnas korraga nii linnapea kui ka volikogu esimehe koha, lisaks viies linnas volikogu esimehe positsiooni ja kahes linnas linnapea koha.

2000 1. jaanuarist kaotati Reformierakonna initsiatiivil Eestis tulumaks ettevõtetesse reinvesteeritud kasumilt. Tegemist oli erakonna ühe peamise valimislubadusega 1999. aasta parlamendivalimistel.

2001 Presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond sisevalimiste kampaania erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks. Üle Eesti toimunud presidendituuril osalesid kandidaatidena Siim Kallas, Märt Rask, Toomas Vilosius ja Toomas Savi. Alates sellest ajast on Reformierakonna valimisnimekirjad alati moodustatud erakonnasiseste eelvalimiste tulemusena. Detsembris lahkus Reformierakond Tallinnas valitsuskoalitsioonist, sest linnavalitsus planeeris eelarvet tasakaalust välja viivat hiigellaenu. Jõulude eel moodustati Tallinnas uus koalitsioon Keskerakonnaga, mis põhjustas ühtlasi valitsuse lagunemise.

2002 Jaanuaris peetud koalitsioonikõneluste tulemusena moodustas Reformierakond valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. Reformierakonna esimees Siim Kallas sai peaministriks. Välisministriks sai Kristiina Ojuland, keskkonnaministrina jätkas Heiki Kranich, justiitsministrina Märt Rask, kultuuriministrina Signe Kivi ja w w w.r efo r m.e e

ajalugu ı erakond

2006 1. jaanuaril alanes taas tulumaks, jõudes 23%-ni. Vanemahüvitis pikenes 15 kuuni. Eesti majanduskasv oli II kvartalis 11,8%, olles sellega maailma kiireim. Tööpuudus langes rekordmadalale. 23. septembril valiti 174 valijamehe häälega Eesti Vabariigi presidendiks Reformierakonna poolt üles seatud kandidaat – Toomas Hendrik Ilves.

2007 portfellita regionaalministrina Toivo Asmer. Märtsis kirjutasid Reformierakonna ja Vene Balti Erakonna juhid alla kahe erakonna liitumise kokkuleppele. Oktoobris osales Reformierakond 55 omavalitsuses üle Eesti oma valimisnimekirjaga. Reformierakond sai võimule 54 omavalitsuses, nende hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Paides ja Rakveres.

2003 Märtsis sai Reformierakond Riigikogu valimistel 87 551 häält. See moodustas 17,7% kõikidest antud häältest ning andis 19 kohta parlamendis. Aprillis sõlmis Reformierakond valitsusleppe Res Publica ja Rahvaliiduga. Valitsuses asusid reformierakondlastena tööle majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, välisminister Kristiina Ojuland, kultuuriminister Urmas Paet, kaitseminister Margus Hanson ja rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. Erakonna üldkogu valis esimeheks taas Siim Kallase. Erakonna aseesimeesteks valiti Meelis Atonen, Märt Rask ja Andrus Ansip. Reformierakonna peasekretäriks sai Kristen Michal.

2004

1. jaanuaril jõustus vanemahüvitise seadus. Tegemist oli Reformierakonna ühe olulisema valimislubadusega 2003. aasta Riigikogu valimistel. Mais asus Siim Kallas tööle Eesti volinikuna Euroopa Komisjonis. Sügisel sai temast Euroopa Komisjoni uues koosseisus komisjoni asepresident. Juhatuse otsusega sai Andrus Ansipist w w w.r efo r m.e e

Reformierakonna esimene aseesimees, kes vajaduse korral täidab erakonna esimehe ülesandeid. Juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel valiti üheks kuuest Eesti saadikust Reformierakonna kandidaat Toomas Savi. Sügisel lahkus Reformierakonnast Märt Rask, kelle Riigikogu nimetas Riigikohtu esimeheks. Erakonna aseesimeheks valiti tema asemele Kristiina Ojuland. Oktoobris sõlmis Reformierakond Tallinnas uue võimuliidu Res Publica ja Rahvaliiduga. Novembris erakonna 10. sünnipäevale pühendatud üldkogul valiti uueks esimeheks Andrus Ansip. Siim Kallasest sai erakonna auesimees

2005 1. jaanuaril jõustus üksikisiku tulumaksumäära alanemine 2% võrra. Märtsis läks Reformierakond Tallinnas opositsiooni. Linna asusid juhtima Keskerakond ja Res Publica. Märtsis lagunes peaminister Juhan Partsi tagasiastumise tõttu valitsus. Andrus Ansip sai 12. aprillil Keskerakonna ja Rahvaliiduga moodustatud valitsuse peaministriks. Kohalikel valimistel sai Reformierakond kõigi aegade parima tulemuse. 2113 kandidaadiga valimisnimekirjad olid väljas 151 omavalitsuses ja volikogudesse pääseti 127 omavalitsuses. Kokku sai erakond 83 953 häält ehk 16,9% antud häältest. Oktoobris astus ametist tagasi kaitseminister Jaak Jõerüüt, ministrikohused võttis enda kanda kauaaegne Riigikogu liige ja üks erakonna asutajaid Jürgen Ligi.

1. jaanuaril jätkus maksureform, mis langetas tulumaksumäära taas 1% võrra. 13. jaanuaril selgus üldkogul sisevalimiste teel reastatud üleriigiline valimisnimekiri. Kolm esinumbrit olid Andrus Ansip, Urmas Paet ja Meelis Atonen. Riigikogu valimised võitis Reformierakond 153 041 hääletaja ehk 27,8% rahva toetuse ja 31 mandaadiga. Koalitsiooniläbirääkimiste alustamiseks tehti kirjalik ettepanek Isamaa ja Res Publica Liidule, Eesti Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Erakonnale Eestimaa Rohelised. 2. aprillil sõlmisid Reformierakond, IRL ning Sotsiaaldemokraadid koalitsioonilepingu. 3. juunil kogunenud üldkogu valis erakonnale uue juhatuse ja kinnitas järgmiseks kaheks aastaks ametisse erakonna senise esimehe Andrus Ansipi. Oktoobri keskel Berliinis toimunud kongressil valiti Riigikogu I aseesimees Kristiina Ojuland Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformipartei asepresidendiks.

2008 Aprillis esitas aktiivsest poliitikast taandunud Meelis Atonen avalduse lahkumiseks Reformierakonna aseesimehe kohalt. Ühehäälselt valiti erakonna uueks aseesimeheks Jürgen Ligi. Novembris toimus majanduskonverents “Restart”, kus Reformierakonna kutsel esinenud Eesti majanduse suurkujud ja ülemaailmselt tuntud finantsspetsialistid jagasid oma pikaajalist kogemust ja aitasid otsida lahendusi muutunud maailmamajanduse väljakutsetele. Konverentsi järel tutvustati tegevuskava “Seitse sammu uue majanduskasvuni”.

erakond ı valimiskampaaniad

Tervikpildi kokkupanek Valimiskampaania on nagu pusle kokkupanemine: algusest peale on selge, millistest juppidest pilt koosneb, kuid töö ei pruugi olla just väga lihtne. Täpsemalt räägib kampaaniajuht Annika Arras.

Osa

kildude ühendamine läheb kiiresti, osaga kulub rohkem aega, teistega tuleb pikemalt pead murda ning mõni paigutub ajutiselt valessegi kohta. Aga päeva lõpuks on pilt ikkagi koos ning valimised võidetud. Valimiskampaanias on laias laastus kolm taset: poliitilise sisu loomine, katuskampaania ning rohujuurekampaania. Esimese eest vastutavad kõik erakonna poliitikud ja nõunikud ning seda nii riigi kui ka kohaliku võimu tasandil. Ei saa mainimata jätta, et Reformierakonna poliitika saab alguse liberaalsest maailmavaatest.

kooslusest sünnivad tele- ja raadioreklaamid, voldikud ja reklaamkingitused, plakatid ja flaierid, mida nimetataksegi katuskampaaniaks. Reformierakonna katuskampaania eesmärk on tõsta erakonna mainet ja tutvustada valimiste põhilubadusi laialdaselt massimeedias. Suhteliselt väiksem osa katuskampaaniast kulub üksikkandidaatide reklaamile, mille käigus tutvustame eelkõige valimisringkondade esinumbreid. Samuti valmivad kampaaniameeskonnas juhendmaterjalid rohujuurekampaania tegemiseks.

omavahel näost näkku. Plakatid ja telereklaamid sobivad tuntuse suurendamiseks, üleüldise maine loomiseks, aga nende põhjal ei tee valija oma lõplikku otsust kellegi poolt hääletamiseks. Otsus sinu, minu või Reformierakonna poolt hääletamiseks sünnib kaheksal juhul kümnest just tänu valijale silmavaatamisele, tema mure ärakuulamise-

Katuskampaania

Kuidas saab igaüks panustada?

Kõige paremad sõnumi edasiviijad on inimesed, kes suhtlevad omavahel näost näkku.

Hea kampaania eelduseks on tugeva ja vettpidava poliitilise sisu olemasolu. Kui see on loodud, asuvad erakonna peakontoris ja reklaamiagentuuris tööle kampaaniameistrid ning sellest

Rohujuurekampaania on kõige olulisem osa kampaaniast üldse. Ilma juurteta rohi ei kasva. Ilma liikmeteta erakonda pole. Kõige paremad sõnumi edasiviijad on inimesed, kes suhtlevad

le ja sellele lahenduse pakkumisele. Nii võidetakse usaldust, nii kogutakse toetust. Ning seda usaldust ei tohi kuritarw w w.r efo r m.e e

Tallinlane, ülbe ja lar linnavõim sülitab Sulle istnäavkku

Juba kolm aastat võimutsevad Tallinna s korralagedus ja Sina elad säästlik kuritegevus. ult. Linnavõim laristab . Linnavõim võtab võlgu. Sina maksad . Sinu lapsed maksav Sinu linnavara parseld ad. ab linnavõim odavalt maha. Sa tahad linnaval itsuse jutule? Sa tahad sahkerd amata asju ajada? Sa andsid kesktur u ärastamise vastu üle 5000 allkirja? Kelle asi, ütlevad need, kes Tallinna s võimul.

Brand Sellers DDB / Foto: Toomas Volkman

valimiskampaaniad ı erakond

Lase end juhtida kainel peal.

Sina maksad makse. Sul on võimalus Sinu hääl maksab valida parem Tallinn. . Juba sügisel.

www.reform.ee

Pole pähklit, mida me

katki ei hammusta

Kampaanialoosungid vitada – kaotatud usaldust tagasi võita on väga keeruline. Seepärast on ka Reformierakond alati kõikides vaidlustes ja läbirääkimistes oma valimislubadustest tugevasti kinni hoidnud. Valimislubadused lähtuvad maailmavaatest, tegemist on põhimõtteliste küsimustega. Ning nagu juba president Lennart Meri ütles, põhimõtetega ei kaubelda.

Logo ja tunnuslaused Reformierakonna logo all on tunnuslause, mis on aegade jooksul erakonna nägu ilmestanud. Parem jõud, Tegija nagu sinagi – tuleb tuttav ette? Reformierakond on pidevas arenemises. Nii muutub ka meie tunnuslause ning samuti on igal valimiskampaanial oma loosung, mis peaks kokku võtma just käimasoleva kampaania põhisõnumi. Täna on Reformierakonna logo all kirjas Parem Eesti kõigile. Meie tunnuslauw w w.r efo r m.e e

setes ja loosungites domineerib sõna parem. Miks? Tegemist on mitmetähendusliku sõnaga, mis ilmestab Reformierakonda kõige paremini. Liberalism on parempoolne maailmavaade ning erakonna igapäevase tegevuse kaudu peaks elu Eestis ühel, teisel või kolmandal moel ikka paremaks minema. Kahe poole sünergiast (katuskampaania ja rohujuurekampaania) sobituvad pusletükid kokku ning nii me võidamegi valimisi ja saame võimaluse jätkuvalt juhtida Eestit veelgi parema elu poole. Selleks on vaja iga erakonnaliikme panust – meie sinuga koos oleme kõige paremad sõnumi levitajad. Sind usub sinu naabrimees ja mind minu koolivend ja lapsepõlvesõber. Need suhtevõrgustikud loovad lisaväärtust ja võimaldavad selgitada inimestele Reformierakonna poliitika tõelist sisu, mida massimeedia loosunglikes reklaamides teha ei saa.

1995 RK: Arukus ausse, jõukus majja 1996 KOV: Meie muudame 1999 RK: Tugev majandus, kindel tulevik 1999 KOV: Pole pähklit, mida me katki ei hammusta 2002 KOV: Edasi! 2003 RK: Vali parem tulevik 2004 EP: Hoia Eesti edu! 2005 KOV: Teeme Eesti paremaks 2007 RK: Viime Eesti 5 jõukama Euroopa riigi hulka *RK – Riigikogu valimised *KOV – kohalike omavalitsuste volikogude valimised *EP – Euroopa Parlamendi valimised

Logo tunnuslaused 2002: Tegija nagu sinagi 2002-2007: Parem jõud 2007: Parem Eesti kõigile

erakond ı auesimees

Asutaja süda on rahul Reformierakonna asutaja ja auesimees Siim Kallas andis 2004. aastal erakonna juhtimise üle rahuliku südamega. Enamik erakonna asutamisel püstitatud eesmärke olid juba siis täidetud. Miks lõite Reformierakonna? Tollal tundus, et majanduspoliitikale, turumajandusele ja vabadustele suunatud poliitika vajab hädasti tugevdamist. Oli rühm inimesi, kes arvas, et suudab seda tühimikku hästi täita, ja nii see kõik algas. Millist tulevikku Reformierakonnale ette kujutasite? Kuivõrd on see vastanud sellele, kuidas siiani tegelikult on läinud? Tahtsime luua erakonna, kes edendab vaba turumajandust ja avatud majanduspoliitikat, kes kaitseb liberaalseid vabadusi ja hoolitseb nende eest. Teisalt tundsime muret, kuidas selliste eesmärkidega valimisi võita, sest me tahtsime kindlasti kujundada Reformierakonnast otsustava poliitilise jõu riigis. Tagasi vaadates tundub, et mõlemad eesmärgid said enam-vähem täidetud. Milline oli Reformierakonna kõige suurem saavutus Teie juhtimise ajal? Reformierakonda seostatakse kõige rohkem ikkagi rahanduspoliitikaga.

Sestap pean ka suurimateks saavutusteks madalaid ja lihtsaid makse ning ettevõtluse soodustamist, investeeringute vabastamist tulumaksust ning arusaama tasakaalus eelarve tähtsusest. Milliste tunnetega andsite üle erakonna juhtimise? Tegin seda rahuldustundega. Kümme aastat oli selleks hetkeks täis saanud, erakond välja kujunenud ja lahinguvalmis ning ma tundsin, et aeg on küps tegevjuhi kohalt kõrvale astumiseks. Pärast seda ei ole erakonnal ju halvasti läinud! Kuivõrd olete praegu Reformierakonna tegemistega kursis? Enda arvates olen hästi kursis, kuid muidugi ei osale ma aktiivselt erakonna poliitika kujundamises.

Milline on auesimehe roll erakonnas? Eks see auesimehe nimetus on rohkem tiitel ja ma ei näe siin enda seisukohast vahet, kas ma olen auesimees või lihtliige – tegutseksin ja kaasa lööksin ikka samamoodi. Millisena näete Reformierakonna tulevikku Eesti poliitikas edaspidi? Ennustamine on alati tänamatu. Loomulikult soovin, et Reformierakond jääks oma seniste põhimõtete juurde ja mängiks jätkuvalt olulist rolli otsuste tegemises, ning arvan, et erakond jääb nähtavas tulevikuski oluliseks tegijaks, olles tihti valitsuses. Teisalt võim kulutab ja väsitab erakonda. Mõnikord võib natuke aega ka kõrvalrollis olla. Iga hinna eest ei tasu võimul püsida, kuigi vabatahtlikult ei ole muidugi mõistlik kõrvale astuda. w w w.r efo r m.e e

partnerid ı erakond

Sõbrad laias maailmas

Reformierakond teeb aktiivselt koostööd mitme rahvusvahelise organisatsiooniga, kellega jagatakse sarnaseid vaateid. Allianssi Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest, ALDE ALDE (The Alliance of Liberals and Democrats for Europe) pooldab vastuvõtlikku ja ettenägelikku lähenemist EL-i poliitikatele, ühildades üksikisiku vabadusi, vaba ja dünaamilist ärikultuuri, majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust, keskkonnakaitse tulevikusuundi, austust ja tolerantsi kultuuriliste, religioossete ja keeleliste erinevuste suhtes. ALDE on Euroopa Parlamendi suuruselt kolmas poliitiline fraktsioon, mis koondab Euroopa Parlamendi liikmeid liberaalsetest reformiparteidest ja tsentristlikest parteidest kõikjalt Euroopa Liidus ning tal on Euroopa jaoks ühine visioon ja püüdlus – koos suudame saavutada enamat. Vaata lähemalt: http://www.alde.eu

Liberaalne Internatsionaal, LI Liberaalne Internatsionaal LI (Liberal International) on liberaalsete ja progressiivsete demokraatlike erakondade maailmaföderatsioon. LI asutati 1947. aastal, et tugevdada liberaalide kaitset totalitarismi, fašismi ja w w w.r efo r m.e e

kommunismi vastu. On suur hulk ühiseid põhimõtteid, mis ühendavad kõiki liberaalseid erakondi Aafrikast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, Aasiast ja Euroopast: inimõigused, vabad ja õiglased valimised ning mitmeparteiline demokraatia, sotsiaalne õiglus, sallivus, sotsiaalne turumajandus, vabakaubandus, keskkondlik jätkusuutlikkus ja tugev rahvusvahelise solidaarsuse tunnetus. Vaata lähemalt: http://www.liberal-international.org/

Euroopa Liberaalne, Demokraatlik ja Reformipartei, ELDR ELDR (The European Liberal Democrat and Reform Party) toob kokku ühiste liberaalsete, demokraatlike ja reformimeelsete ideaalidega erakondi enam kui 30 Euroopa riigist. ELDR on rahvusvaheline mittetulundusühing asukohaga Brüsselis. Vaata lähemalt: http://www.eldr.org

Euroopa Liberaalsed Noored, LYMEC LYMEC on üleeuroopaline noorteorganisatsioon, mille eesmärk on edendada liberaalseid väärtusi

kõikjal Euroopa Liidus, olles ELDR-i ja selle Euroopa Parlamendi fraktsiooni ALDE noorteorganisatsioon. LYMEC hõlmab 210 000 liiget 59 liikmesorganisatsioonist 37 riigis, olles aktiivne kõikjal suures ja mitmekesises Euroopa maailmajaos. Vaata lähemalt: http://www.lymec.org

Friedrich Naumanni Fond Friedrich Naumanni Fond (Friedrich Naumann Foundation) on sõltumatu mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, kes on pühendunud liberaalsete poliitikate edendamisele. Asudes Saksamaal, on fond saavutanud hea maine, toetades vabadust inimväärikuses kui ülimat eeltingimust vaba ja rahumeelse ühiskonna toimimiseks. Fond lähtub avatud ühiskonna loomisel liberaalsetest põhimõtetest ning sallivuse ja mitmekesisuse tunnustamisest. Fond teeb intensiivset tööd poliitilise hariduse, nõustamise, väljaõppe ja dialoogi alal. Aafrikas toetab fond paljusid koostööprojekte partnerorganisatsioonidega, samamoodi nagu ka enam kui 50 riigis üle kogu maailma. Vaata lähemalt: http://www.fnst-freiheit.org

programm ı peasekretär

Eesti Reformierakonna programm Eesti Reformierakonna eesmärgiks on Eestis jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimeste vaba loomevõime rakendamise teel.  Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Meie taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale. Inimene peab olema vaba oma valikutes ja valmis vastutama oma tegude eest. Soodne keskkond ettevõtlike ja otsustusvõimeliste inimeste eneseteostuseks annab võimaluse toetada ka neid, kes vajavad abi. Reformierakond pooldab liberaalset ühiskonnakorraldust, mis rajaneb vabaduse ja humanismi põhimõtetel.

Inimene & perekond zz Igal inimesel on õigus elule ja vabadusele. zz Inimene on vaba piirideni, mille seab talle iga teise inimese samaväärne õigus vabadusele. zz Inimese vabadus ja loovus on ühiskonna arengu ja heaolu peamine allikas. zz Inimese kohustused tulenevad tema õigustest. zz Inimese eraeluvabadus seisneb tema õiguses kujundada oma elulaadi ja suhteid ligimestega vastavalt oma huvidele ja eeldustele, mis tahes vägivaldse sekkumiseta.

zz Riigi kohustus on tagada kõigile võrdsed võimalused oma sünnipäraste eelduste vabaks väljaarendamiseks. Vastutus nende võimaluste rakendamise eest jääb igale inimesele endale. zz Perekond on inimese emotsionaalse heaolu ja enesekindluse tähtsaim tagaja. Perekond toetub armastusele, pereliikmete vastastikusele lugupidamisele ning hoolitsusele, eriti laste ja vanurite eest.

Avatud ühiskond – kodanke riik zz Reformierakond lähtub ühiskonnakorralduses üksikisiku vabaduse

ülimuslikkusest. Vabad kodanikud realiseerivad oma eesmärke ja kaitsevad oma huve omavahelises avatud koostöös. zz Ühiskonna toimimiseks loovad vabad üksikisikud kodanikeühendusi ja ühinguid, mis suudavad riigi sekkumiseta lahendada suure osa ühiskonnaelu küsimusi. zz Eesti riik on vajalik eesti rahvuse ja kultuuri säilimiseks ning arendamiseks. Kõigile Eesti kodanikele ja Eestis seaduslikul alusel elavatele isikutele tuleb tagada isikuvabadused ja inimõigused. Riik sekkub üksikisikute vabasse enesekorraldusse ainult seal, kus see on eeltooduks möödapääsmatu. zz Nii kodanikeühendused kui ka riik peavad tegutsema avatult, kõigile arusaadavalt ja põhjendatult ning võimaldama oma tegevuses osaleda neil, kes seda soovivad. w w w.r efo r m.e e

programm

zz Avatud ühiskond eeldab kõigi tema liikmete informeeritust, sõltumata nende elukohast ja sotsiaalsest seisundist. Igaühel, kes soovib saada avalikuks kasutamiseks loodud teavet, peab olema võimalus seda saada. Ligipääsu Internetile käsitab Reformierakond XXI sajandi inimõigusena. zz Reformierakond leiab, et sõnavabadus peab olema tagatud igaühele võrdselt. Lubamatud on mis tahes riiklikud eelised või takistused tegelemiseks infoleviga. Reformierakond rõhutab põhiseaduslikult tagatud sõnavabaduse ülimat tähendust kodanike riigi toimimisel.

riik & omavalitsus zz Riik on kodanike vabal kokkuleppel loodud ühendus. Riigil ei tohi olla võimu, mis on vastuolus inimeste põhiõigustega. zz Ainult õigusriik suudab tagada inimese vabadused. Sallitavad on kõik poliitilised suundumused, mis ei vastandu vabadusele ja inimõigustele ega kutsu vägivallale. zz Riigi stabiilse arengu suudab tagada parlamentaarne riigikord, kus kehtib demokraatia ja seaduste ülimuslikkus ning kus austatakse inimeste vabadusi ja õigusi. zz Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus peab lähtuma üldistest huvidest. zz Vastutus kohalike omavalitsuste juhtimise eest peab olema järjepidev ning seda saavad kanda vaid erakonnad või üksikisikud. zz Omavalitsuste tegevuse mõõdupuu on haldussuutlikkus ning avaliku teenuse kvaliteet ja kättesaadavus. zz Reformierakond peab vajalikuks omavalitsuste volituste ja vastutuse suurendamist. Ainult tugevad ja iseseisvad omavalitsused, kelle tulubaas on seadusega määratud ja riigieelarvest lahus, suudavad eeskujulikult täita kohaliku elu korraldamisega seotud ülesandeid ja kanda valijate ees vastutust kohalike eelarvekulutuste otstarbekuse eest.

w w w.r efo r m.e e

Õiguskord zz Õiguskord peab tuginema ühiskonnas tunnustatud väärtustel. Avalikku võimu tuleb teostada täpses vastavuses seadustega, välistades riikliku omavoli isikute üle. zz Eraõiguslike suhete arengus luuakse eeldused, et:  kõik isikud on õiguslikult võrdselt kaitstud;  majandussuhete aluseks on isikute vaba kokkulepe, mitte riiklik regulatsioon või sund;  õiguskord tagab ja väärtustab vaba ning ausa ettevõtluse arengu. zz Reformierakond peab oluliseks kodanike õigusteadvuse ja iseotsustamise võime arendamist ja seaduskuulekuse väärtustamist.

Rahvastikupoliitika zz Eesti riigi põhiseaduslikuks eesmärgiks on eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. zz Eesti majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist jätkusuutlikkust ohustab rahvastiku vähenemine ja vananemine. Vastuseisuks sellele tõstab Reformierakond ausse perekondlikud väärtused, mis on aluseks terve ja toimeka järelkasvu kujunemisele. zz Esmatähtis on töö- ja pereelu paindlik sidumine, et vältida laste kasvamist järelevalve ja vanemliku hooleta, lapsevanemate tööalase kvalifikatsiooni raiskuminekut, tööjõupuuduse edasist süvenemist ja perekondade vaesusriski. zz Hüvitades lapsevanemale saamata jääva töötasu, anname noorele perele kindlustunde lastesaamist mitte liialt edasi lükata ja võimaluse kujundada lapsele soodne kasvukeskkond. Seisame oma tõhusust tõestanud vanemahüvitise süsteemi jätkamise eest. zz Tuleb suurendada lapsevanemate

valikuvõimalusi töö- ja pereelu ühildamisel. Valikute eelduseks on usaldusväärsete lastehoiuvõimaluste olemasolu ja paindliku töögraafiku või osaajaga töötamise võimaluste laienemine. Oluline on, et laps kasvaks keskkonnas, kus töö kui eneseteostus ja tuluallikas on loomulik asi. zz Kohalikud omavalitsused peavad tagama lastehoiuvõimalused kõigile soovijaile, toetades ka koduhoidu ja eraalgatusel loodavaid lasteasutusi. Arendame välja kvalifitseeritud lapsehoidjate kutsesüsteemi ja Interneti-põhise võimaluse saada piirkondlikku ja ülemaalist teavet lastehoiuks pakutavatest teenustest. zz Tööturule naasval lapsevanemal peab olema võimalus saada koolitust oma tööalase kvalifikatsiooni taastamiseks ja värskendamiseks. zz Peame õigeks, et ka vanemliku hooleta jäänud lapsed kasvaksid peretingimustes. Eestis on palju hea tahtega peresid, kes võtaksid endale kasulapsi, kuid vajaksid professionaalset nõustamist ning majanduslikku tuge. Tuleb välja arendada hooldusperede koolitus- ja nõustamissüsteem ja lähendada hooldusvanemaile makstava toetuse määra reaalsetele vajadustele. Samas peavad suurenema lastekodude võimalused kanda hoolt vanemliku hooleta raskete puuetega laste eest. Kõik asendushooldusse puutuv peab olema kohalike omavalitsuste otsustada. zz Peame tähtsaks lapsendamise korra lihtsustamist, tagades seejuures laste õigused. zz Oluline on perekonnaõpetuse tugevdamine koolides. Abortide vähendamiseks ja sugulisel teel edasikanduvate haiguste tõkestamiseks tuleb jätkuvalt levitada teadmisi ennetusvahenditest. zz Eesti üheks rängemaks probleemiks on vägivaldsete surmade suur osakaal, seda eriti nooremate meeste seas. Alkoholismi, narkomaania ja AIDSi edasise leviku peatamiseks tuleb rakendada ennetusprogrammid. zz Süveneva globaliseerumise tingimustes peab Reformierakond vajalikuks tõsiselt keskenduda rahvastikurände temaatikale. Võõrtööjõu senisest suurema vajalikkuse ilmnemisel Eestis tuleb selgelt määratleda selle maht ja töösuhete laad ja kestus. Eelistame

programm

kõrge kvalifikatsiooniga töötajate (sh akadeemilise personali) sisserännet ning Eestist mujale õppima ja töökogemusi omandama lahkunute tagasirännet Eestisse. Oluliste immigratsioonivoogude võimaldamisel tuleb rakendada intensiivsed kohandamisja lõimumisprogrammid. zz Reformierakond rõhutab, et Euroopa Liidu ühtse rahvastikupoliitika kujundamisel tuleb tasakaalukalt arvestada iga liikmesriigi rahvuslikke huve ja seniseid kogemusi.

zz Eesti riigil peab olema seadusega kehtestatud süsteem õigusrikkumiste ennetamiseks, mis hõlmab sotsiaal-, õigus-, regionaal-, rahvastiku- ja fiskaalpoliitilisi meetmeid. Vajalik on riiklik kriminaalpoliitika arengukava. zz Kohaliku omavalitsuse ülesanne on luua oma territooriumil turvaline elukeskkond. Omavalitsus loob sobiliku õigusliku keskkonna, vajaduse korral palkab teenistusse vastava kvalifikatsiooniga inimesed või sõlmib halduslepingud. Kohalik omavalitsus tegutseb turvalisuse tagamisel koostöös erafirmade, mittetulundusühingute ja riigikaitseühendustega, luues selleks vastava koostöövõrgustiku.

Turvalisus zz Igaühe elu, tervis ja vara, samuti üksikisikute ja nende seaduslike ühenduste õigused ja vabadused peavad olema kaitstud ebaseaduslike rünnakute vastu. Iga ebaseaduslik rünnak peab vääramatult lõppema ründaja väljaselgitamisega ja tema karistamisega, kui viimane on avalikes huvides vajalik. Reformierakond panustab eelkõige õigusrikkumiste põhjuste ennetusele. zz Reformierakond lähtub eeldusest, et vabad kodanikud suudavad ise ja omavahelises koostöös luua aluse turvalisele elukeskkonnale. Kodanikuühiskonna iseregulatsioon ja sotsiaalne kontrollimehhanism suudab kõige paremini õigusrikkumisi ennetada. zz Riik ja kohalikud omavalitsused osalevad turvalise elukeskkonna loomisel ja tagamisel, täites avalikule võimule seadusega pandud ülesandeid koostöös tulundus- ja mittetulundusühingutega. zz Riiklikul tasandil peavad Eestis toimima ühtsed ning üksnes riigieelarvest rahastatavad politsei ja päästeteenistus. Politsei missiooniks on igaühe abistamine tema seaduslike õiguste kaitsel ja kohustuste täitmisel. Politseile ja päästeteenistusele tuleb kehtestada selged, ühiskonna arengutasemele vastavad tegevusstandardid. zz Politsei ja päästeteenistus peavad olema eetiliseks eeskujuks kogu rahvale. Neile tuleb luua võimalused osalemiseks rahvusvahelises koostöös.

keskkonnapoliitika zz Keskkonnahoid on moraalne printsiip, mis pole taandatav vaid inimese heaolu ning loodusvarade küsimusele. Inimkond vastutab kogu looduse ning ka teiste liikide eluõiguse tagamise eest. Reformierakond rõhutab inimese vastutust kogu loodusliku keskkonna säilimise ees. zz Keskkond on muutunud piirini, kus käitumistavade muutmine on tsivilisatsiooni kestvuse eeldus. Suur osa inimkonnast on keskkonna muutumise tulemusena juba kaotanud elukvaliteedis. See protsess on võtmas aina globaalsemat iseloomu ning paljud seni asendamatud loodusvarad on lõppemas aastakümnetega. Säästliku keskkonnamudeli peab neis oludes omaks võtma iga inimene, ettevõte ja rahvas. zz Kooskõla materiaalse heaolu ja keskkonnasäästlikkuse vahel on inimkonna tuleviku seisukohalt võtmeküsimus. Seejuures tuleb puhas õhk ja vesi, risustamata maastikud, vaikus ja eluslooduse mitmekesisus tunnistada hindamatuteks väärtusteks. zz Taastuvate ressursside kasutus ei tohi ületada nende taastootmisvõimet. Taastumatute varude jätkuvus tuleb kindlustada ajani, mil neid on võimalik asendada. zz Riigi roll säästlikus arengus on re-

guleerimine, eeskuju näitamine ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine. Keskkonnapoliitikat tuleb teha rahvusvahelises koostöös, kaitstes keskkonnasäästlikke majandamismeetodeid nii, et keskkonna hävitamine tooks kaasa konkurentsivõime kaotuse, mitte eelise. zz Reformierakond toetab regulatsioone, kus saastaja maksab oma tegevuse ja tootja vastutab oma saaduste jätkuva keskkonnamõju eest. Pooldame jäätmekäitluse reegleid, mis sunnivad käituma loodussõbralikult ja jäätmeid taaskasutama, ning eelistame tarbimise maksustamist sõltuvalt tema mõjust keskkonnale. Soosida tuleb keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ning osata neis näha majanduse ning tööhõive kasvu võimalust. zz Välja tuleb arendada loodusväärtuste säilimiseks vajalik kaitse- ning hoiualade võrgustik. Avalikust huvist lähtuv erahuvide riivamine on seejuures tihti paratamatu, kuid kaitserežiim võib luua omandile ka lisaväärtust. zz Säästva arengu tagamiseks on eelkõige vajalik probleemide teadvustamine, teadusuuringud, seire korraldamine ja inimtegevuse keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnainfo peab olema avalikkusele kättesaadav. Keskkonnaharidus ja -teadlikkuse kasv tuleb tagada süsteemse tulemustele suunatud tegevuskavaga. zz Meie eesmärk on iga inimese isiklik osavõtt tegelikust keskkonnakaitsest ning igaühe jaoks võimaluse ja valmisoleku tagamine nii keskkonnakaitsest otseseks osavõtuks kui ka sellele kaasaaitamiseks. zz Kiirustamise või pealiskaudse suhtumise tõttu tehtud vigade tagajärgi ei tohi lasta kanda oma järeltulijatel. Vastutustundlik ettevaatlikkus on põhimõte, millest me lähtume kõikide keskkonda mõjutavate otsuste puhul.

Majandus- & rahanduspoliitika zz Reformierakond peab turgu ja konkurentsi majanduse kõige tõhusamaks suunajaks ning pooldab riigiw w w.r efo r m.e e

programm ı erakond

võimu võimalikult väikest sekkumist majandusellu. Riigi ülesanne on soodsa majanduskeskkonna loomine, makromajandusliku stabiilsuse hoidmine ja vaba konkurentsi tagava õiguskeskkonna kujundamine. Nähes majandusvabaduses üht ühiskonna arengu põhieeldust, hindame õigeks ja jätkamist väärivaks Eesti taasiseseisvumisel valitud suunda majanduspoliitikas. zz Liberaalne majanduspoliitika loob ühiskonnaliikmeile võrdsed võimalused, rakendab inimeste loovuse ja initsiatiivi ning tagab suurima võimaliku heaolu. Üldise jõukuse kasv on eeldus ka keskkonnasäästlikele uuendustele tehnoloogiates ja tootmise korraldamises ning tulemuslikule sotsiaalpoliitikale. zz Rikkuse loomist ja ettevõtlikkust peab väärtustama ning inimesele tuleb tagada õigus kasutada oma võimeid vabalt ja loovalt. Tuleb kujundada motiveerivad tingimused ettevõtluse alustamiseks. zz Liberaalse majanduspoliitika põhiprintsiipidena kaitseme:  vaba konkurentsi;  majanduse avatust ja kaubanduspiirangute vältimist;  ühetaolisusele ja proportsionaalsusele tuginevat maksusüsteemi;  madalat maksukoormust;  tööjõuturu paindlikkust;  valuuta stabiilsust;  riigieelarve tasakaalu;  eraomandi puutumatust. zz Peame oluliseks vältida konkurentsi kahjustavaid erisusi, subsiidiume ning soodusrežiime. Seisame Euroopa Liidu siseturu põhjaliku reformimise eest turgude avamise ning reguleerimise vähendamise suunas. zz Reformierakond seisab tollimaksude, kvootide ning muude kaubanduspiirangute vastu, sest need toovad kaasa hinnatõusu, tarbija valikuvabaduse vähenemise, innovatsiooni ja arengu aeglustumise. zz Eesti majanduse kriitilisemaid muresid on saavutada tööjõu ettevalmistuse vastavus vajadustele ning tööturu suurem paindlikkus. Uute töökohtade loomiseks vajab tööandja kindlust, et ebatõhusate töökohtade kaotamine ning sobimatute töötajate vabastamine ei ole ülejõu käivalt w w w.r efo r m.e e

raske ning et värbamine ei too kaasa suuri koormisi. Võõrtööjõu rakendamisel tuleb arvestada sellega kaasnevaid sotsiaalseid pingeid, kuid see ei tohi sünnitada ebatolerantsust ega ülemääraseid piiranguid kvalifitseeritud tööjõu värbamisel. zz Reformierakonna maksupoliitika lähtekohaks on maksusüsteemi stabiilsus, lihtsus, läbipaistvus ja võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuv ühetaolisus. Peame õigeks maksustada pigem tarbimist kui tulusid, samuti keskkonnale ja inimestele tekitatavat kahju. Me ei poolda maksuerisusi majandus- ega sotsiaalpoliitilise meetmena, kuna see on ebatõhus ja kulukas. zz Reformierakond taotleb Eesti maksukoormuse alandamist ning eelarvepoliitika konservatiivsust. Lubamatu on hetkehüvede nimel koguda võlakoormat tulevaste põlvkondade õlgadele. Eelarvekulude planeerimine peab olema pikaajaline ning avaliku sektori kulutused range kontrolli all. zz Riigi osalust ettevõtetes aktsepteerime vaid üldtunnustatud strateegilistest huvidest lähtuvatel erandjuhtudel ning konkurentsieelduste puudumisel. zz Reformierakond toetab valuuta stabiilsust hoidvat rahapoliitikat. Pooldame krooni võimalikult kiiret asendamist euroga kui märki Eesti kuulumisest arenenud majandusruumi.

Teadmistepõhine majandus zz Eesti majandus tuleb suunata teadmistepõhisele mudelile, kus määrav on loovus ning lisaväärtus on suurim. Vaid sel moel tekib kõrgepalgalisi töökohti, on võimalik püsivalt leevendada demograafilisest olukorrast tulenevaid tööjõuprobleeme. Reformierakond seab strateegiliseks prioriteediks Eesti kompleksse ülemineku uuele arengutasandile. Selleks on vaja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise pikaajalist programmi. zz Teadmistepõhise majanduse telg on innovatsioon, mis ei ole pelgalt teh-

noloogiline ega finantsiline, vaid on ka kultuuri ja väärtushinnangute küsimus. Selleks on vajalik ühiskonda läbiva suutlikkuse väljaarendamine. Esmatähtis on laialdane loovuse ja läbiva innovaatilisuse toetamine Eesti ühiskonnas. zz Reformierakond peab tähtsaks loovkunsti ja ettevõtluse koostöö tihendamist ning loovmajanduse arengu soosimist. Ei ole traditsioonilisi majandusharusid, on vaid traditsiooniline mõtlemine. Reformierakond väärtustab ning propageerib innovatiivse ja mittetraditsioonilise mõtlemise arendamist ning rakendamist kõigis eluvaldkondades. zz Teadmistepõhisele majandusele ülemineku tingimuseks on riigi tippotsustajate teadmistepõhine töökorraldus. Reformierakond rõhutab vajadust kaasata strateegilisse otsustamisse kõrgprofessionaalset ekspertiisi, uurimistööd ja analüüsi. Tähtis on poliitilise ning sotsiaalse koosmeele saavutamine olulistes strateegilistes küsimustes. zz Innovatsiooni toetamiseks on vajalik eelduste loomine riskikapitali arengule.

Haridus & teadus zz Hea haridus avab inimesele tee oma sünnipäraste eelduste parimaks kasutamiseks nii enda kui ka kogu ühiskonna huvides. Riigi seisukohast on stabiilsetel alustel toimiv haridussüsteem ja sellel põhinev teadus- ning arendustegevus Eesti konkurentsivõime kindlaimaks tagatiseks. zz Igaühel peab olema võimalus omandada oma vajadustele ja annetele vastav kvaliteetne haridus. Inimeste loomingulisust ja elukestvat arengut toetab avatud hariduskeskkond. zz Riigi tähelepanu peab olema haridussüsteemi sidususel, et see suudaks vastu tulla elukestva õppe nõudmistele, adekvaatselt reageerida tööturu vajadustele ja tagada teadus- ning arendustegevuse järjepidevus. zz Riik ja omavalitsus tagavad igale

programm

soovijale tasuta alushariduse. Toetada tuleb ka alternatiivseid võimalusi: koduõpe, erakoolid ja -lasteaiad. zz Põhiharidus kui kohustuslik haridusmiinimum peab olema tasuta ja kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Põhiharidus peaks olema senisest enam diferentseeritud, et arvestada laste erinevaid eeldusi. Eelkutseõppe teemad tuleb lisada põhihariduse õppekavadesse. Põhikoolist väljalangejate arvu vähendamiseks tuleb luua üldhariduskoolides tugisüsteemid. zz Peame õigeks gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste spetsialiseerumist ja neile riikliku õppekava täitmise raames maksimaalse tegevusvabaduse andmist. Gümnaasiumi- ja kutsekeskharidust tuleb korraldada kui tervikut. Reformierakond peab oluliseks õpilaste valikuvabaduse suurendamist keskhariduses. Selleks toetame kohustuslike õppeainete arvu ja mahu vähendamist. zz Kvaliteetse gümnaasiumi- ja kutsehariduse andmiseks peavad riik ja kohalikud omavalitsused looma optimaalse koolivõrgu ja koolitranspordi võimalused. Põhikoolide, gümnaasiumide ja kutsekoolide rahastamine toimugu pearahasüsteemi alusel, kus sisalduvad vahendid ka investeeringuteks. zz Tuleb luua tingimused erasektori oluliselt suuremaks kaasamiseks kutsehariduse ajakohastamisse. zz Reformierakond peab oluliseks huvija üldhariduse tihedamat integreerimist. Peame äärmiselt vajalikuks õpetajakoolituse nüüdisajastamist. zz Erivajadustega laste õpetamisel toetame kaasava hariduse põhimõtete rakendamist. zz Kõiki koole koheldakse võrdselt sõltumata nende omandivormist. Igal koolil peab olema riiklik koolitusluba. zz Täiend- ja ümberõppe võimalused tuleb muuta üldiselt kättesaadavaks. Reformierakond peab oluliseks e-õppe võimaluste avardamist elukestvas õppes. zz Hariduse kvaliteet ei tohi sõltuda kooli õppekeelest. Muukeelsed koolid peavad tagama hea eesti keele oskuse, mis eeldab pedagoogide sihipärast ettevalmistamist. zz Globaliseeruval kõrghariduse maastikul tuleb kindlustada eestikeelse

kõrghariduse jätkumine. Eesti kõrghariduse kvaliteet peab olema Euroopa Liidu ülikoolidega võrreldaval tasemel ja võimaldama akadeemilist koostööd. Ülikoole tuleb perioodiliselt akrediteerida nii õppesuunapõhiselt kui ka institutsionaalselt. zz Ühelgi andekal noorel ei tohi jääda kõrgharidus omandamata majanduslikel põhjustel. Reformierakond soovib kõrghariduse kättesaadavuse tagamiseks paralleelselt stipendiumide ja õppelaenude garanteerimisega välja arendada haridusosakute ja hariduskapitali süsteemi. zz Eesti vajab nii tipptasemel alusteadust kui ka järjest suuremal määral rakendusteaduslikke uuringuid ja nendel põhinevat arendustegevust. Oluline on keskenduda Eesti arengut ja rahvusvahelist konkurentsivõimet tagavatele võtmevaldkondadele (biomeditsiin, materjaliuuringud, informaatika) ning eestluse identiteeti põhistavatele rahvusteadustele. Vajalik on rakendusuuringute tulemuslikkuse tagamine strateegiliselt tähtsates suundades. Eesti teaduse edasise arengu olulise tegurina näeme tihedat lõimumist Euroopa Liidu ja NATO teadusorganisatsioonidega. zz Saabuva globaalse tooraine- ja kütusekriisi tingimustes on edu pandiks üleminek säästlikele innovaatilistele tehnoloogiatele (nanotehnoloogia, alternatiivenergeetika, jäätmevabad tööstuslikud tehnoloogiad). zz Peame väga oluliseks kaasa aidata rahvusliku intellektuaalomandi tekkele tehnoloogilistes võtmevaldkondades. Ettevõtete tehnoloogilise ümberkujundamise ning uute tipptehnoloogiliste ettevõtete tekkimise vältimatuks eelduseks on hästitoimiva innovatsiooni tugistruktuuri (tehnoloogia- ja tööstuspargid, tehnoloogia arenduskeskused) väljaarendamine.

tervishoid zz Reformierakonna tervisepoliitika eesmärk on terve inimene ning tema

võimalikult pikk ja toimekas elu. Lisaks meditsiinile on selle saavutamiseks suured võimalused igaühel endal, mis peaks tervisepoliitikas kajastuma suuremas keskendumises tervislike eluviiside edendamisele. zz Tervisekäitumise parandamiseks tuleb tõsta inimeste teadlikkust ja aktiivsust. See peab algama laste- ja haridusasutustes ning hõlmama avalikke teavituskampaaniaid toitumise, liikumise, puhkerežiimi kohta. Õpija töökeskkonnas peavad kehtima ranged tervisestandardid. Lasteasutustes ja koolides peab olema tagatud tervislik toit. zz Inimesed tuleb varustada täpse ja arusaadava teabega toiduainete, tarbekaupade ja keskkonna terviseriskide kohta. Keskvõimu, omavalitsuste ja kolmanda sektori koostöös tuleb otsida võimalusi tervisliku eluviisi, sealhulgas liikumisharrastuse toetamiseks. zz Reformierakond toetab ohtlike haiguste (südamehaigused, vähk, AIDS jt) vastaste programmide kõrval üldisema pikaajalise terviseedendamise programmi loomist, mis väärtustaks tervislikke eluviise ja igaühe vastutustunnet terviseriskide vältimisel. Rõhuasetus suuremale isiklikule vastutusele aitab tagada ka solidaarsusel põhineva meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkuse ja arengu. zz Haigekassa raha on mõeldud eelkõige ravikindlustatute raviks, mitte töövõimetushüvitisteks. zz Tervishoiuteenuste piirhinnad ja perearstide pearaha peaksid katma kõiki vältimatuid kulusid. Haiglavõrgu kujundamise eesmärk on arstiabi kvaliteet.

Sotsiaalpoliitika zz Heaolu kasv peab suurendama ka sotsiaalset turvalisust ühiskonnas. Tõhus majanduspoliitika on sotsiaalsete probleemide peamine leevendaja ning võimaldab suuremat hoolivust nende suhtes, kes oma tahtest sõltumatult on raskustes. Sotsiaaltoetuste w w w.r efo r m.e e

programm

eesmärk on tegelike abivajajate toetamine. Sotsiaalabi riiklikult kehtestatud miinimumstandardi järgimisel peab kehtima omavalitsuse kontroll. zz Reformierakonna eriline tähelepanu kuulub lastele. Toetame vanemaid lastega kodus olemise ajal, säilitades neile lapsehoolduse tõttu kaotatud sissetuleku. Maksusoodustustele eelistame otseseid toetusi, sest need jõuavad ka kõige vaesemateni. Paljulapselistele peredele tuleb maksta lisatoetust. Toetustest tihti tõhusam abi on laste kasvuks ja arenguks vajalike teenuste pakkumine. zz Koolis peab olema kättesaadav tervislik toit, mis põhikoolis peaks laste tervise ja õigete toitumisharjumuste kujundamise huvides olema tasuta. Õppimise kõrval tuleb toetada ka koolivälist tegevust. zz Piisava toimetuleku tagab peredele vaid töö. Seetõttu on oluline pakkuda lapsevanematele paindlikke töövorme ja mitmekesiseid lastehoiuvõimalusi. zz Parim kasvatusmeetod on perekeskne. Vanemliku hooleta laste puhul ei tohi teha põhjendamatuid takistusi nende lapsendamisele. Hooldusperesid tuleb nõustada ja maksta neile toetust nende lisakulude katmiseks. zz Reformierakond väärtustab põlvkondade ühtekuuluvustunnet. Eeldame noortelt suuremat tähelepanu vanema põlvkonna probleemidele ning tuge oma vanematele. Rahvastiku vananedes tuleb vältida pensionäride huvide vastandamist majandusarengu, laste ja tööealiste vajadustele. zz Pensionisüsteem peab püsima stabiilne. Selle jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb soodustada II ja III pensionisamba arengut. Pensionäride jätkuvaks kaasamiseks ühiskonna ellu, nende toimetuleku parandamiseks ning tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb suurendada nende tööhõivet. Selleks peab vajadusel pakkuma neile koolitust, kaaludes tööandjaile sellega seotud lisakulude hüvitamist. Sotsiaalhoolekandes peab valitsema võimaluste paljusus kodu- ja avahooldusest hoolekodudeni. zz Puuetega inimesed ei pea tundma end kõrvaletõrjutuna. Reformierakond austab puuetega inimeste tahet end arendada, õppida ja elatada end w w w.r efo r m.e e

oma tööga. Igaühe moraalne kohus on aidata suurendada puuetega inimeste toetamise, arengu- ja suhtlusvõimalusi lapseeast peale. Neile ja nende peredele tuleb omavalitsuste abiga pakkuda hädavajalikke tugiteenuseid. Teed, hooned ja ühistransport peavad võimaldama füüsilise puudega inimeste takistusteta liikumist. Tööandjaid tuleb motiveerida kasutama puuetega inimeste tööd.

Kultuur & sport zz Kultuur on rahvuse eneseteadvustamise ja -kehtestamise aluseid. Reformierakond arendab kultuuripoliitikat, mis aitab kaasa rahva ja riigi püsimisele ning arengule. zz Mida avatumas maailmas Eesti toimib, seda kindlam peab olema eesti keel meie riikluse ja kultuuri alusena. Reformierakond peab vajalikuks eesti keele rikkalike eelduste pidevat edasiarendamist kõigil elualadel. zz Reformierakond peab oluliseks nii professionaalse kui ka rahvakultuuri edenemise riiklikku toetamist, sealhulgas toetust kultuuriväljaannete, eesti keele teatmeteoste ja väärtkirjanduse väljaandmisele. Vajalikud on riiklikud programmid Eesti kultuuripärandi hoidmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. zz Erksas kultuurikeskkonnas arenevad inimeste parimad omadused. Riigi- ja kohaliku võimu ülesanne on kultuuri ja spordi arenguks vajaliku infrastruktuuri loomine ning loovisikutele majandusliku kindlustunde andmine. Tähtsustame mittetulundussektori osatähtsust kultuuri- ja spordielu edendamisel. zz Raamatukogudel on tähtis roll demokraatliku infoühiskonna arengus ja kohalikus kultuurielus. Selle rolli täitmiseks tuleb tagada raamatukogude kaasamine riiklikusse infopoliitikasse ning piisavad võimalused teavikute soetamiseks. zz Reformierakond toetab Eesti kultuuri aktiivset tutvustamist välisriikides. Eesti osavõtt rahvusvahelistest kul-

tuurikoostööprogrammidest suurendab oluliselt meie kunstiinimeste loomingulisi ja enesearenduslikke võimalusi. zz Reformierakond toetab Eesti tippspordi rahastamist spordialaliitude kaudu. Oleme seisukohal, et rahva tervena püsimise tagamiseks on väga oluline suurendada tuge harrastus- ja noortespordile. Laste ja noorte vaba aja sisustamine kultuuri- ja spordiharrastusega on kindlamaid vahendeid alkoholismi ja narkomaaniaprobleemide ennetamiseks. zz Riik peab looma võimalusi erakapitali kaasamiseks kultuuri ja spordi toetamisse ning ettevõtjate huvi ja kindlustunde suurendamiseks üldsusele olulistesse kultuuri- ja spordiobjektidesse investeerimisel.

Regionaalpoliitika & maaelu zz Eesti areng peab hõlmama kõigi tema piirkondade arengut ja sotsiaalset mitmekesisust. Reformierakonna regionaalpoliitiline eesmärk on terviklik ja territoriaalselt tasakaalustatud Eesti. zz Regionaal- ja maaelupoliitika peab tagama elanikele mitmekülgse tegutsemise võimalused, turvalisuse, eeldused saada tööd võimalikult elukoha lähedal, teenuste kättesaadavuse, sotsiaalsed garantiid ja tervisliku keskkonna. Riigi otsene sekkumine kohalikku igapäevaellu ei ole õigustatud, kuid riik saab protsesse koordineerida ning kohalike struktuuride haldussuutlikkusele, era- ning kolmanda sektori edenemisele kaasa aidata. zz Regionaalpoliitikat saab ellu viia vaid koostöös omavalitsustega, kodukandi- ja külaliikumisega, mittetulundusühingutega, kogudustega, ettevõtjatega. Kohaliku arengu võti on loov ja tegus inimene, kelle jaoks antud piirkond on koduks. Arengu hoogustamise eeldus on ühistest pingutustest ja koostööst tekkiv sünergia. Reformierakond hindab ja toetab kõigi nende inimeste ja orga-

programm ı peasekretär

nisatsioonide pingutusi. zz Väga oluline on ettevõtluse propageerimine ja toetamine maal. Väike- ja pereettevõtluse kandepinna laienemine ning uued töökohad ettevõtluses on Eesti regionaalse arengu põhitingimusi. zz Maaelu kiiremaks arenguks peame vajalikuks:  elavat kultuuri- ja hariduselu maal;  infrastruktuuride (teed, telekommunikatsioon, energiavarustus jne) taseme piirkondlike erinevuste vähendamist;  laialdast Interneti-ühendust;  mitmekesist koolitus-, ümberõppeja nõustamistegevust maakondlikul ja omavalitsuse tasandil;  omavalitsuste osakaalu suurendamist riiklike funktsioonide täitmisel ning maksutuludes;  haldusterritoriaalse reformi jätkamist ja soodustamist;  tegusaid ja kogukondlikel kokkulepetel põhinevaid kohalikke arengukavu, mille alusel saab riik rakendada regionaalsete investeeringute programmi;  riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd kolmanda sektoriga;  majandustegevuse mitmekesistamist ning alternatiivse ettevõtluse toetamist;  kohalike eelduste ja omapära paremat ärakasutamist ettevõtluses. zz Reformierakond näeb regionaalarengut oluliselt kiirenevat riigi võimaluste suurenemise ning Euroopa Liidu toel. Vaid tugevad kohalikud omavalitsused suudavad Eesti tasakaalustatud arengule kaasa aidata.

Rahvusvähemuste poliitika zz Eesti kui demokraatlik õigusriik tagab kõigile siin seaduslikult elavatele isikutele kõigi põhiõiguste vankumatu järgimise, olenemata kellegi etnilisest päritolust ja emakeelest. zz Eesti pikaajalised rahvastikutrendid ning nendega seotud probleemid mõjutavad ühtemoodi nii eestlaste

kui ka mitte-eestlaste heaolu, arenguvõimalusi ja turvalisust. Nende probleemide lahendamisel on eestlased ja Eesti mitte-eestlastest püsielanikud esmasteks liitlasteks. zz Tuleb kiirendada ja kaasa aidata nende inimeste sügavale integreerumisele Eesti ühiskonda, kes soovivad omandada Eesti kodakondsust või on selle juba omandanud. Tähtsaim tegur selleks on kättesaadav eesti keele õpe, samuti tuleb rohkem rõhku panna Eesti kultuurikeskkonda liitumiseks vajalike teadmiste omandamisele. Mitte-eestlastele eesti keele õpetamise taset tuleb oluliselt tõsta. zz Eesti ühiskonna jätkuva demokraatliku arengu eesmärgiks on stabiilse avatud kodanikuühiskonna väljakujunemine. Reformierakond suunab oma rahvusvähemuste poliitika sellele, et kõigil end Eestiga püsivalt siduda otsustanud inimestel oleks tagatud võimalused edukaks toimetulekuks eestikeelses info-, elu- ja töökeskkonnas, tundmaks end täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena ning osalemaks aktiivselt Eesti ühiskonna elus. zz Reformierakond peab mitte-eestlaste eduka toimetuleku eelduseks kolme põhisammast, mille ehitamisele ja arendamisele Reformierakond oma tegevuses keskendub:  hea eesti keele oskus;  eestlastega võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja informatsioonile;  mitte-eestlaste oma rahvuskultuurilise identiteedi, sh emakeele säilitamine. zz Reformierakond kutsub üles Eestis alalist elamisluba omavaid isikuid, kes soovivad siduda oma elu Eesti Vabariigiga, otsustama Eesti kodakondsuse ja sellega kaasnevate õiguste ja kohustuste kasuks. zz Reformierakond on veendunud, et järjekindel ja edukas naturalisatsiooniprotsess vastab stabiilse ja integreeritud Eesti ühiskonna huvidele. Peame lubamatuks mis tahes bürokraatlikke takistusi Eesti kodakondsuse taotlemisel. Riik peab arendama soodsaid võimalusi, aitamaks kaasa kodakondsuse omandamise eeltingimuste täitmisele, muutmata kehtiva kodakondsuspoliitika põhiprintsiipe. zz Seisame avatud demokraatliku

ühiskonna eest, kus inimeste õigused ja vabadused on ülimuslikud ning loodud on võrdsed võimalused igaühe arenguks ja heaoluks.

Noorsoopoliitika zz Eesti ühiskonna tulevik sõltub meie panusest noortesse ning sellest, mil määral noored kulutavad aega ja energiat enese arengusse. Reformierakonna eesmärk on, et Eesti noor oleks avatud ja kodumaad väärtustav, õppiv ja tervislike eluviisidega, keskkonnateadlik ja vaimsete huvialadega aktiivne ühiskonna liige. Riik ja omavalitsused peavad looma eeldused noorte arengule täisväärtuslikuks kodanikuks. zz Tasakaalustatud kodanikuühiskonna tekkimise tingimus on noorteorganisatsioonide tegevus. Need tuleb kaasata noorte- ja pereprobleemidega seotud otsuste kujundamisse ning vastavate teenuste osutamisse. zz Noore inimese kaitsetahte ja kodumaa-armastuse arenemises on lisaks kodule suur roll koolil. Igal õpilasel peab olema võimalus läbida riigikaitseõpetus. Nii Eesti majanduse kui ka iga noore enda tulevikuperspektiivide seisukohast on oluline ettevõtlusalase koolituse pakkumine koolis. zz Suurim risk noorte tuleviku suhtes on tegevusetus. Koolikohustuse täitmise tagamiseks ja tööharjumuste kujundamiseks peavad jõu ühendama omavalitsus, sotsiaalabisüsteem, haridusasutused ja noorteorganisatsioonid. Ellu tuleb kutsuda kutsenõustamiskeskused. zz Reformierakond leiab, et meelelahutus- ja tarbimiskulutuse asemel tuleb suunata noorte tegevust kultuuri-, spordi- ja teiste harivate ürituste abil. Sihikindel töö on vajalik alkoholismi- ja narkoprobleemide ning AIDSi ennetamisel. Kõigis kohalikes omavalitsustes peavad olema kättesaadavad sportimisvõimalused. Võimalusi vaba aja sisukaks veetmiseks peavad looma avatud noortekesksused. zz Suurendamaks ühiskonna avatust w w w.r efo r m.e e

lihtliige ı programm

ja innovaatilisust, peame oluliseks noorte teavitamist õppimisvõimalustest välismaal.

zz Reformierakond peab vajalikuks, et välis- ja kaitsepoliitika põimuvate eesmärkide saavutamiseks taotleks Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohta.

Julgeoleku- & kaitsepoliitika zz Eesti on valinud NATO kollektiivse kaitse tee. Eesti kui NATO liikmesriigi kaitseväe struktuur peab võimaldama meil olla ka julgeoleku tootjad, mitte ainult selle tarbijad. Meie relvajõud peavad olema valmis ründeja kaitselahinguteks vastavalt Eesti sõjalisele strateegiale ja NATO doktriinile ning osalemiseks rahvusvahelistel operatsioonidel, õppustel ning koolitusel. Selle kõige tagamiseks peab Eesti eraldama vähemalt 2% oma sisemajanduse kogutoodangust NATO definitsioonile vastavateks kaitsekulutusteks. zz Peame oluliseks, et Eestis mõistetaks, et lisaks traditsioonilistele ohtudele on tänapäeva maailmas levimas ka uued ohud, mis lähtuvad sageli majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnaprobleemidest ning võivad kasvada julgeolekuprobleemideks. zz Riiki ja rahvast suudavad kaitsta parima võimaliku väljaõppe saanud ja oma elualale pühendunud spetsialistid. Seetõttu peab Reformierakond vajalikuks jätkata liikumist kutselise kaitseväe moodustamise suunas, toetudes inimeste vabatahtlikule kutsevalikule. Ajateenistust mõistame kutseliste kaitseväelaste baasina ja kaitsetahte toetajana. zz Tuleb jätkata ja tugevdada Eesti kaitsekoostööd Läti, Leedu ja teiste Euroopa Liidu ja NATO partnerriikidega nii kahepoolselt kui ka Euroopa Liidu ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames. zz Reformierakond peab oluliseks Kaitseliidu arengut väärika ja töökindla organisatsiooni suunas, mille liikmena on igal Eesti kodanikul võimalus anda oma panus riigi kaitsesse. Kaitseliidu rahu- ja sõjaaegsed ülesanded ja struktuur tuleb täpselt piiritleda, seal antav väljaõpe ühtlustada kaitseväe omaga. w w w.r efo r m.e e

välispoliitika zz Eesti välispoliitika ideoloogilise alusena näeb Reformierakond demokraatlikul liberalismil põhinevat inimõiguste ja isikuvabaduste väärtustamist. Eesti välispoliitika peab toetama demokraatia ja vaba turumajanduse arengut ning inimõiguste austamist kogu maailmas. zz Eesti välispoliitika peaeesmärk on meie iseseisvuse tagamine ja rahvusliku julgeoleku kindlustamine. Reformierakond peab oluliseks koostööd kõigi Eesti poliitiliste jõududega, et saavutada maksimaalne konsensus ühtse, järjepideva ja jätkusuutliku välispoliitilise kursi elluviimiseks. zz Euroopa Liidus peab Eesti olema aktiivne liikmesriik. Meie huvides on tugev, ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga Euroopa Liit. Eesti peab levitama oma kogemusi liberaalsel turumajandusel põhineva majandusmudeli rakendamisest ja tutvustama selle eeliseid ning seisma konkurentsivõimelise Euroopa eest. Reformierakond soovib Euroopa Liidu ülereguleerituse kõrvaldamist ja õigusliku keskkonna tunduvat lihtsustamist. Reformierakond seisab kindalt turumoonutuste ja ettevõtete subsideerimise ja doteerimise vastu. zz Reformierakond peab Euroopa Liidus oluliseks senisest süvendatumat koostööd sise- ja justiitsküsimustes, eriti võitlust rahvusvahelise terrorismi ja kuritegevuse vastu. Euroopa Liidu eesmärk peab olema vaba ja tervikliku Euroopa tekkimine. zz Ka NATO liikmesriigina peab Eesti olema tegus ja usaldusväärne. Lisaks osalemisele NATO kaitsekoostöös peab Eesti seisma transatlantiliste suhete hoidmise ja tugevdamise eest. zz Eestile on olulised kahepoolsed liitlassuhted Ameerika Ühendriikidega.

Näeme neis meile omase väärtusruumi ning Eesti riikliku ja rahvusliku iseseisvuse olulist tagatist. zz Eesti peab püüdlema heade suhete saavutamise ja hoidmise suunas kõigi oma naaberriikidega. Peame aktiivselt osalema Euroopa Liidu uute naabrite poliitika kujundamises, jagades demokratiseerumise ja liberaalsele turumajandusele ülemineku protsessi kogemusi riikidele, kes soovivad tihedamat koostööd Euroopa Liiduga või näevad tulevikus ennast selle liikmesriigina. Piiriülene koostöö majandus-, humanitaar- ja keskkonnaküsimustes peab toimuma kõigil tasanditel. Reformierakond näeb Eesti välispoliitikale olulist rolli Läänemere maade koostöös. zz Vajalik on Eesti aktiivne osalus selliste rahvusvaheliste organisatsioonide töös nagu ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE. Seejuures peab Reformierakond eriti oluliseks ÜRO reformimist maailma turvalisuse tagamisel ja rahvastevahelise koostöö edendamisel tõhusalt toimivaks organisatsiooniks. zz Üheks Eesti välispoliitika prioriteediks peab saama aktiivne välismajandus- ja kaubanduspoliitika ning kommertsdiplomaatia, et tagada Eesti majanduse jätkusuutlikkus ja makromajanduslik stabiilsus. Toetame vaba turumajanduse põhimõtete senisest suuremat rakendamist Euroopa Liidu ühises väliskaubanduspoliitikas ning neid põhimõtteid austavate uute riikide liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. zz Reformierakond peab tähtsaks Eesti välisesinduste rolli meie kodanike, ettevõtete ja riigi õiguste ja huvide kaitsjana ning meie ajaloo, looduse ja kultuuri tutvustajana välismaal. Selleks tuleb välja arendada optimaalne ja tõhus välisesinduste võrk. Samal ajal peab Eesti aktiivselt osalema Euroopa Liidu ühise välisteenistuse kontseptsiooni väljatöötamisel ja selle elluviimisel, et tagada Eesti kodanike, ettevõtete ja riigi huvide kaitse ka nendes välisriikides, kus Eestil oma välisesindus puudub.

Kontaktid PEAKONTOR

ARENDUSJUHID

Eesti Reformierakond Tõnismägi 9, Tallinn 10119 Tel 680 8080, faks 680 8081 info@reform.ee Kristen Michal, peasekretär, kristen@reform.ee

Saaremaa Terje Eimre, saare@reform.ee Tel 5340 9985 Tartu Priit Kallakas, tartu@reform.ee Tel 5556 9899 Hiiumaa Aivo Kriiska, aivo.kriiska@mail.ee Tel 503 4396 Põlvamaa Janis Kukk, polva@reform.ee Tel 521 8533 Tallinn Martin Kukk, martin@reform.ee Tel 5624 2850 Ida-Virumaa Katrin Kuusemäe, iviru@reform.ee Tel 5592 2221 Pärnumaa Erki Melts, parnu@reform.ee Tel 5649 5471 Võrumaa Aire Mäesalu, voru@reform.ee Tel 5661 1280 Valgamaa Harry Mägi, valga@reform.ee Tel 5647 1717 Raplamaa Meelika Männimägi, rapla@reform.ee Tel 5332 7402 Läänemaa Tõnu Parbus, laane@reform.ee Tel 518 4888 Järvamaa Hele Pärn, jarva@reform.ee Tel 5668 3990 Lääne-Virumaa Taimi Samblik, lviru@reform.ee Tel 529 8681 Viljandimaa Marek Tanvald, sakala@reform.ee Tel 520 6149 Jõgevamaa ja Tartumaa Terje Trei, jogeva@reform.ee Tel 513 8738

Haldusdivisjon Terje Rohi, peakontori juhataja, terje@reform.ee Kristi Viitamees, sekretär, kristi@reform.ee Marika Eevel, raamatupidaja, marika@reform.ee Kommunikatsioonidivisjon Annika Arras, kommunikatsioonijuht, annika@reform.ee Silver Pukk, avalike suhete juht, silver@reform.ee Kadri Tamme, koolitusnõunik, kadri@reform.ee Kristiina Sild, sisekommunikatsiooni nõunik, kristiina@reform.ee Mati Leet, IT-nõunik, mati@reform.ee Rain Hansen, andmehaldur, rainh@reform.ee Peep Lillemägi, ajalehtede ja ajakirjade toimetus, toimetus@reform.ee Jevgeni Zurjari-Ossipov, projektijuht, jevgeni@reform.ee Piirkondade arendusdivisjon Kalev Lillo, divisjoni juht, kalev@reform.ee Reimo Nebokat, divisjoni nõunik, reimo@reform.ee

KONTORID Järvamaa kontor Keskväljak 10 (II korrus), Paide 72713 jarva@reform.ee, tel 5668 3990 Avatud T kl 16–18 Lääne-Virumaa kontor Tallinna 25, Rakvere 44311 lviru@reform.ee, tel 529 8681 Avatud T kl 12–18 Pärnumaa kontor Ringi 1 (III korrus), Pärnu 80010 parnu@reform.ee, tel 443 2695 Avatud E, K kl 10–14 ja T, N, R kl 12–17 Raplamaa kontor Viljandi mnt 6, Rapla 79514 rapla@reform.ee, tel 489 2512 Avatud E, N kl 14–18 ja T, K kl 9–13 Saaremaa kontor Tallinna 1, Kuressaare 93811 saare@reform.ee, tel 453 3252 Avatud T, N kl 14–16 Tartu kontor Raekoja plats 14, Tartu 51004 tartu@reform.ee, tel 744 1479, faks 744 1358 Avatud E–R kl 10–16 Viljandimaa kontor Tallinna 19–21, Viljandi 71013 sakala@reform.ee, faks 439 0103 Avatud E kl 15.30–18.30, K kl 16–18 ja N kl 15–18 Võrumaa kontor Jüri 22a, Võru 65608 voru@reform.ee, tel 782 2999 Avatud E, N kl 10–15 ja T, K kl 14–17

MINISTRITE NÕUNIKUD Peaministri büroo Arto Aas, büroo juhataja, arto.aas@riigikantselei.ee Henri Arras, nõunik, henri.arras@riigikantselei.ee Gerli Aarma, nõunik, gerli.aarma@riigikantselei.ee Kalev Kukk, nõunik, kalev.kukk@riigikantselei.ee Justiitsministeerium Martin Tahvonen, nõunik, martin.tahvonen@just.ee Madis Timpson, nõunik, madis.timpson@just.ee Keskkonnaministeerium Evelin Oras, nõunik, evelin.oras@envir.ee Ülle Rajasalu, nõunik, ulle.rajasalu@envir.ee Kultuuriministeerium Moonika Oras, nõunik, moonika.oras@kul.ee Sotsiaalministeerium Kätlin Atonen, nõunik, katlin.atonen@sm.ee Anders Tsahkna, nõunik, anders.tsahkna@sm.ee Kairi Lutt, nõunik, kairi.lutt@sm.ee Välisministeerium Andrus Umboja, nõunik, andrus.umboja@vm.ee

RIIGIKOGU RE FRAKTSIOON Eesti Reformierakonna fraktsioon, Riigikogu Lossi plats 1a, Tallinn 15165 Tel 631 6577 Faks 631 6569 Fraktsiooni liikmed Keit Pentus, keit.pentus@riigikogu.ee Peep Aru, peep.aru@riigikogu.ee Rein Aidma, rein.aidma@riigikogu.ee Erik Salumäe, erik.salumae@riigikogu.ee Hannes Astok, hannes.astok@riigikogu.ee Maret Maripuu, maret.maripuu@riigikogu.eee Harri Õunapuu, harri.ounapuu@riigikogu.ee Helmer Jõgi, helmer.jogi@riigikogu.ee Igor Gräzin, igor.grazin@riigikogu.ee Imre Sooäär, imre.sooaar@riigikogu.ee Ivi Eenmaa, ivi.eenmaa@riigikogu.ee Jaak Salumets, jaak.salumets@riigikogu.ee Jaanus Rahumägi, jaanus.rahumagi@mail.ee Jürgen Ligi, jyrgen.ligi@riigikogu.ee Kalle Palling, kalle.palling@riigikogu.ee Kristiina Ojuland, kristiina.ojuland@riigikogu.ee Lauri Luik, lauri.luik@riigikogu.ee Tõnu Juul, tonu.juul@riigikogu.ee Margus Lepik, margus.lepik@riigikogu.ee Mati Raidma, mati.raidma@riigikogu.ee Leino Mägi, leino.magi@riigikogu.ee Paul-Eerik Rummo, paul-eerik.rummo@riigikogu.ee Rain Rosimannus, rain.rosimannus@riigikogu.ee Raivo Järvi, raivo.jarvi@riigikogu.ee Silver Meikar, silver.meikar@riigikogu.ee Taavi Rõivas, taavi.roivas@riigikogu.ee Tatjana Muravjova, tatjana.muravjova@riigikogu.ee Tõnis Kõiv, tonis.koiv@riigikogu.ee Urmas Klaas, urmas.klaas@riigikogu.ee Väino Linde, vaino.linde@riigikogu.ee Ene Kaups, ene.kaups@riigikogu.ee Fraktsiooni töötajad Katja Ljubobratets, nõunik, katja.ljubobratets@riigikogu.ee Sandra Nuudi, konsultant, sandra.nuudi@riigikogu.ee Õnne Pillak, nõunik-sekretariaadijuhataja, onne.pillak@riigikogu.ee Anni Tooma, nõunik, anni.tooma@riigikogu.ee Toomas Viks, pressinõunik, toomas.viks@riigikogu.ee Marko Välja, nõunik, marko.valja@riigikogu.ee

NOORTEKOGU Karl Tamme, noortekogu peasekretär, karl@reform.ee

KLUBID Reformierakonna Naisteühendus NaiRe www.reform.ee/naire, naire@reform.ee Reformierakonna seenioride klubi seeniorid@reform.ee