http://www.profimeedia.ee/upload/docs/reformierakonna-ajakiri-2010-web by Profimeedia

AJAKIRI ERAKONNA LIIKMELE

Kuidas Andrus Ansipist sai peaminister? Siim Kallase s체da on rahul Noortekogu ootab uusi s천pru Liikmetest, erakonnast, valitsemisest

Kontaktid PEAKONTOR Eesti Reformierakond Tõnismägi 9, Tallinn 10119 Tel 680 8080, faks 680 8081 info@reform.ee Kristen Michal, peasekretär, kristen@reform.ee Haldusdivisjon Terje Rohi, peakontori juhataja, terje@reform.ee Kristi Viitamees, sekretär, kristi@reform.ee Marika Eevel, raamatupidaja, marika@reform.ee Kampaania- ja kommunikatsioonidivisjon Annika Arras, kampaaniajuht, annika@reform.ee Silver Pukk, kommunikatsioonijuht, silver@reform.ee Liina Vahtras, kommunikatsiooniplaneerija, liina@reform.ee Kadri Tamme, koolitusnõunik, kadri@reform.ee Kristiina Sild, sisekommunikatsiooni nõunik, kristiina@reform.ee Mati Leet, IT-nõunik, mati@reform.ee Rain Hansen, andmehaldur, rainh@reform.ee Piirkondade arendusdivisjon Kalev Lillo, divisjoni juht, kalev@reform.ee Reimo Nebokat, divisjoni nõunik, reimo@reform.ee

KONTORID Lääne-Virumaa kontor Tallinna 25, Rakvere 44311 lviru@reform.ee, tel 529 8681 Avatud T kl 12–18 Pärnumaa kontor Rüütli 36 (II korrus), Pärnu 80010 parnu@reform.ee, tel 443 2695 Avatud E, K kl 10–14 ja T, N, R kl 12–17 Raplamaa kontor Viljandi mnt 6, Rapla 79514 rapla@reform.ee, tel 489 2512 Avatud E, N kl 14–18 ja T, K kl 9–13 Saaremaa kontor Tallinna 1, Kuressaare 93811 saare@reform.ee, tel 453 3252 Avatud T, N kl 14–16 Tartu kontor Raekoja plats 11, Tartu 51004 tartu@reform.ee, tel 744 1479, faks 744 1358 Avatud E–R kl 10–16 Viljandimaa kontor Tallinna 19–21, Viljandi 71013 sakala@reform.ee, faks 439 0103 Avatud E kl 15.30–18.30, K kl 16–18 ja N kl 15–18 Võrumaa kontor Jüri 22a, Võru 65608 voru@reform.ee, tel 782 2999 Avatud E, N kl 10–15 ja T, K kl 14–17

MAAKONDADE KONTAKTID Hiiumaa Ene Kaups, ene.kaups@riigikogu.ee Tel 503 0476 Ida-Virumaa Katrin Kuusemäe, iviru@reform.ee Tel 5592 2221

Jõgevamaa ja Tartumaa Terje Trei, jogeva@reform.ee Tel 513 8738 Järvamaa Hele Pärn, jarva@reform.ee Tel 5668 3990 Läänemaa Tõnu Parbus, laane@reform.ee Tel 518 4888 Lääne-Virumaa Taimi Samblik, lviru@reform.ee Tel 529 8681 Põlvamaa Janis Kukk, polva@reform.ee Tel 521 8533 Pärnumaa Erki Melts, parnu@reform.ee Tel 5649 5471 Raplamaa Kalle Palling, rapla@reform.ee Tel 5663 9005 Saaremaa Terje Eimre, saare@reform.ee Tel 5340 9985 Tallinn Ruth Maria Roosi, ruthmaria@reform.ee Tel 5301 0223 Tartu Priit Kallakas, tartu@reform.ee Tel 5556 9899 Valgamaa Harry Mägi, valga@reform.ee Tel 5647 1717 Viljandimaa Marek Tanvald, sakala@reform.ee Tel 520 6149 Võrumaa Aire Mäesalu, voru@reform.ee Tel 5661 1280

MINISTRITE NÕUNIKUD Peaministri büroo Arto Aas, büroo juhataja, arto.aas@riigikantselei.ee Henri Arras, nõunik, henri.arras@riigikantselei.ee Gerli Aarma, nõunik, gerli.aarma@riigikantselei.ee Kalev Kukk, nõunik, kalev.kukk@riigikantselei.ee Justiitsministeerium Kätlin Ots, nõunik, kätlin.ots@just.ee Madis Timpson, nõunik, madis.timpson@just.ee Keskkonnaministeerium Evelin Oras, nõunik, evelin.oras@envir.ee Kultuuriministeerium Moonika Oras, nõunik, moonika.oras@kul.ee Jevgeni Zurjari-Ossipov, nõunik, Jevgeni.zurjari-ossipov@kul.ee Rahandusministeerium Kairi Uustulnd, nõunik, kairi.uustulnd@fin.ee Sotsiaalministeerium Kairi Lutt, nõunik, kairi.lutt@sm.ee Timo Vaarmann, nõunik, timo.vaarmann@sm.ee Välisministeerium Martin Tahvonen, nõunik, Martin.Tahvonen@mfa.ee

RIIGIKOGU FRAKTSIOON Eesti Reformierakonna fraktsioon, Riigikogu Lossi plats 1a, Tallinn 15165 Tel 631 6577 Faks 631 6569 Fraktsiooni liikmed Keit Pentus, keit.pentus@riigikogu.ee Peep Aru, peep.aru@riigikogu.ee Rein Aidma, rein.aidma@riigikogu.ee Erik Salumäe, erik.salumae@riigikogu.ee Hannes Astok, hannes.astok@riigikogu.ee Maret Maripuu, maret.maripuu@riigikogu.eee Harri Õunapuu, harri.ounapuu@riigikogu.ee Helmer Jõgi, helmer.jogi@riigikogu.ee Igor Gräzin, igor.grazin@riigikogu.ee Imre Sooäär, imre.sooaar@riigikogu.ee Ivi Eenmaa, ivi.eenmaa@riigikogu.ee Jaak Salumets, jaak.salumets@riigikogu.ee Jaanus Rahumägi, jaanus.rahumagi@mail.ee Robert Antropov, robert.antropov@riigikogu.ee Kalle Palling, kalle.palling@riigikogu.ee Katrin Karisma-Krumm, katrin.karisma-krumm@riigikogu.ee Lauri Luik, lauri.luik@riigikogu.ee Tõnu Juul, tonu.juul@riigikogu.ee Terje Trei, terje.trei@riigikogu.ee Mati Raidma, mati.raidma@riigikogu.ee Leino Mägi, leino.magi@riigikogu.ee Paul-Eerik Rummo, paul-eerik.rummo@riigikogu.ee Rain Rosimannus, rain.rosimannus@riigikogu.ee Raivo Järvi, raivo.jarvi@riigikogu.ee Silver Meikar, silver.meikar@riigikogu.ee Taavi Rõivas, taavi.roivas@riigikogu.ee Tatjana Muravjova, tatjana.muravjova@riigikogu.ee Tõnis Kõiv, tonis.koiv@riigikogu.ee Urmas Klaas, urmas.klaas@riigikogu.ee Väino Linde, vaino.linde@riigikogu.ee Ene Kaups, ene.kaups@riigikogu.ee Tarmo Mänd, tarmo.mand@riigikogu.ee Fraktsiooni töötajad Katja Ljubobratets, nõunik, katja.ljubobratets@riigikogu.ee Sandra Nuudi, nõunik, sandra.nuudi@riigikogu.ee Õnne Pillak, nõunik-sekretariaadijuhataja, onne.pillak@riigikogu.ee Virge Viruste, konsultant, virge.viruste@riigikogu.ee Toomas Viks, pressinõunik, toomas.viks@riigikogu.ee

KLUBID Noortekogu Karl Tamme, Kalle Palling, info@reforminoored.ee VV-klubi Katrin Karisma-Krumm, Viivi Pinge, vv@reform.ee Naisteühendus NaiRe Maie Urbas, naire@reform.ee Ettevõtlusklubi Valdo Randpere, Martin Kukk, ettevotlus@reform.ee Pereklubi „Meie lapsed” Liina Vahtras, Annika Arras, Tiina Paet, meielapsed@reform.ee Spordiklubi Kaido Kaaberma, spordiklubi@reform.ee

sisukord ı eessõna

Sisukord 2 4 5 6 8 9 10 11 12 13 14 16 18 19 20 21 22 23 24 26 28 30 31 32 33 34 36 38 40 42 43 44

Kontaktid. Inimeste ja ühenduste kontaktandmed. Vabaduse ﬁlosooﬁa. Kalev Kallemets tutvustab liberaalset maailmavaadet. Vabade mõtete akadeemia. Allan Allmere kirjutab Liberalismi Akadeemiast. Miks ma kuulun Reformierakonda? Küsimusele vastavad erakonna liikmed. Erakond tervele Eestile. Reformierakond on Eesti eduloo kandja. Reformierakond laieneb. Martin Kukk räägib erakonna arendamisest. Aukohus ja revisjonitoimkond. Liikme õigused ja kohustused. Koht, kus pidada laiemalt nõu. Küsimustele vastab volikogu esimees Rain Rosimannus. Tuba täis vaidlusi. Õhkkonnast juhatuses. Teekond peaministriks. Andrus Ansip soovis olla ettevõtja, kuid läks teisiti. Erakonna süda. Tutvustame erakonna peakontorit. Hobi ja töö üheskoos. Tartu- ja Jõgevamaa arendusjuht Terje Trei räägib oma tööst. Sära on silmis. Saaremaa MKO juht Jüri Kuusk seab kõrgeid eesmärke. Laeva PKO – noor, aga tubli. Reformierakonnal on Laeva vallas kindel valijaskond. Tuhandeid ühendav sõpruskond. Noortekogu liidab aktiivseid noori. Reformierakonna aktiivne siseelu. Teemaklubide tegemistest. VV-klubi ootab aktiviste. Katrin Karisma räägib klubist eakatele ja aktiivsetele. Ärksate naiste ühendus. Maie Urbas tutvustab NaiRe tegemisi. Erakonna struktuur. Ülevaade Reformierakonnast. Riigikogu suurim meeskond. Riigikogu liikmed räägivad oma fraktsioonist. Ministrid nõunike pilgu läbi. Nõunikud iseloomustavad oma ülemusi. Töö peaministri kõrval. Oma ülesannetest räägib Gerli Aarma. Euroopa Parlament mõjutab kõiki. Tutvustab Silver Meikar. Erakordselt põnev amet. Tartu linnapea Urmas Kruuse vaheldusrikas töö. Maaelu edendaja. Aivar Rosenberg edendab Sõmerpalu elujärge. Reformierakonna infokanalid. Info liikumiseks on loodud hulk viise. Meeltlahutavad ja õpetlikud üritused. Ülevaade erinevatest tegemistest. Pilk minevikku. Kronoloogiline ülevaade erakonna ajaloost. Tervikpildi kokkupanek. Annika Arras tutvustab valimiskampaania korraldamist. Asutaja süda on rahul. Siim Kallas on erakonna arenguga rahul. Sõbrad laias maailmas. Tutvustame Reformierakonna partnereid välismaal. Eesti Reformierakonna programm. Kõigest, millele soovime tähelepanu pöörata.

w w w.r e fo r m.e e

Ajakiri erakonna liikmele

eformierakond on tegusid vaadates olnud kahtlemata üks Eesti mõjukamaid organisatsioone. Heitke pilk Eesti lähiajalukku ja näete, milliseid otsuseid oleme koos partneritega aja jooksul teinud ning milliste tähtsate sündmuste juures oma ideedega alusepanijad olnud: vanemahüvitis, ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastus, lihtne ja selge maksusüsteem, Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumine ning palju muud. Oleme pingutanud, et Eesti saaks ühineda eurotsooniga – otsus, mille majanduslikku mõju on raske üle hinnata. Me oleme töötanud selle nimel, et Eesti oleks parem, tekiks uusi töökohti ja riigiasjad oleks hästi hoitud. Seda töö tuleb jätkata. Erakond ei ole kindlasti asi iseeneses. Erakonna moodustavad selle liikmed. See väljaanne ongi neile pühendatud. Lugeda saab nii mitmesuguste tööde tegijatest erakonnas kui ka erakonna liikmete osalemisest Eesti juhtimisel alates omavalitsusest kuni peaministri toolini. Iga artikli taga peituvad inimesed – erakonna liikmed, kes soovivad midagi Eesti heaks ära teha. Erakonda kuulumine annab selleks suurepärase võimaluse. Reformierakond on väga mitmekülgne organisatsioon, kust enda jaoks huvitavat leiab ilmselt igaüks. Meil leidub klubilist tegevust nii noortele kui ka vanematele, harivaid koolitusi ning meelelahutusüritusi. Ole ainult ise hakkaja ja löö kaasa! Kui küsida reformierakondlastelt, miks nad on meie erakonda astunud, saame loomulikult erinevaid vastuseid. Kuid üks on selge: meid ühendab liberaalne maailmavaade. Nende kaante vahel tutvustame ka liberalismi põhiseisukohti, mille saab võtta kokku loosungiga „Ela ise ja lase teistel elada”. Me oleme ikka – keerulistel ja lihtsamatel aegadel – olnud selgeima näoga erakond Eestis. Erakond, mille liikmetel on sarnased põhiväärtused: töökus, julgus edasi minna, rikkumatus ning soov ise kaasa lüüa, kui tegemiseks läheb. Mul on hea meel, et oled just meie meeskonna liige. Loodan, et leiad kaasalöömiseks võimaluse, ja kui ei leia, siis lood selle ise, nagu üks reformikas seda teeb. Peatse kohtumiseni! Kristen Michal Reformierakonna peasekretär

ir i ajak on na er ak el e lii km

Väljaandja: Reformierakond Aadress: Tõnismägi 9, Tallinn 10119 Tel 680 8080, faks 680 8081 info@reform.ee, www.reform.ee Tootja: Profimeedia info@profimeedia.ee, www.profimeedia.ee Trükk: Aktaprint

er? aminist st sai pe Ansipi Andrus rahul on da Kuidas u llase sü si sõpr Siim Ka ogu ootab uu valitsemisest , ek Noort t, erakonnast es Liikmet

erakond ı liberalism

Vabaduse filosoofia Liberalism on arusaam, et kõik inimesed on sündinud võrdsete ja vabadena ning on oma elu peremehed, kirjutab Liberalismi Akadeemia nõukogu liige Kalev Kallemets.

„E

la ise ja lase teistel elada” on liberalismi piisav kokkuvõte. Kui ma olen oma olemuselt vaba ja võrdne kõigi teistega, siis ei ole ju kellelgi õigust mind ülekohtuselt karistada, mul on õigus ausale ja võrdsele õigusemõistmisele. Samuti ei tohi keegi mind kui vaba inimest orjastada või maksudega koormata minu tahte vastaselt, järelikult peab mul olema sõnaõigus – kas

või kaudselt valitud esindaja kaudu – määrata oma koormisi selle kohaselt, mida ma riigi kui terviku huvides õigemaks pean. Et Suurbritannia ei andnud Ameerika kolonistidele sõnaõigust nendele pandava maksukoormuse teemal, tõusid ameeriklased üles ning asutasid Ameerika Ühendriigid.

Maksud madalaks Kuna üldiselt on liberaalid skeptilised selle suhtes, et keegi suudaks öelda, mis on teise inimese jaoks hea ja õige, siis pooldavad nad madalaid makse, et inimesed saaksid ise otsustada, mida oma raha ja eluga teha. Liberaalid saavad aru, et riigil pole midagi, mida ta va-

rem poleks kodanikelt ära võtnud. Ka välispoliitiliselt ei soovi liberaalid teiste riikide siseasjadesse sekkuda ning peavad sõdasid kohutavaks eksituseks. Igal rahvusel nagu igal inimesel on loomulik õigus vabadusele ja enesemääramisele. Kellelgi pole õigust ühtki inimest ega rahvust tema tahte vastaselt orjastada või survega tema seisukohti mõjutada. Liberalism aitab elu edendada, sest igaühe vabadust pooldades on igal inimesel võimalus leida oma tunnete ja elukogemuse kujunemisele vastavalt eluvaldkond, mille vastu ta tunneb kõige suuremat kirge ja teotahet. Üldjuhul on inimene edukas ja õnnelik just selles valdkonnas, mis talle enim rahuldust pakub. Pooldades eraomandit, loob liberalism võimaluse turumajanduse arenguks ja tohutuks spetsialiseerumiseks ning eri asjade tootmise efektiivsuse kasvuks üle kogu maailma. Eraomand loob ühtlasi eeldused selleks, et inimesed on valmis nägema tohutult vaeva oma leiutiste teiste inimesteni toomise nimel, olgu selleks iPod, külmutuskapp või odavlenw w w.r efo r m.e e

liberalismi akadeemia ı erakond

Vabade mõtete akadeemia Liberalismi edendamiseks ja tutvustamiseks ühiskonnas on reformierakondlased loonud Liberalismi Akadeemia, kirjutab projektijuht Allan Allmere.

ui Reformierakond tegeleb päevast päeva päevapoliitiliste küsimustega, siis akadeemia vaatab üldist pilti laiemalt. Liberalismi Akadeemia eesmärk on edendada liberaalset maailmavaadet seismaks vastu sotsialistlike meeleolude tõusule ühiskonnas.

Raamat ja film

nud. Kusjuures on tähelepanuväärne, et liberaalsetes riikides on heaolu ühiskonnas palju ühtlasemalt jaotunud kui sama arengutasemega riigikesksetes riikides.

Teistest tuleb lugu pidada Kui inimene ei tunne erilist kirge teisi inimesi kamandada ja talle ei meeldi ka tema enda kamandamine, siis on suur tõenäosus, et inimene on hingelt liberaal. Liberaalses ühiskonnas peab pidama lugu teistest inimestest – nad kõik on ühel või teisel moel erilised, kummalised, naljakad või isegi võõrad. Ei ole mõistlikku põhjust, miks suhtuda halvasti teisest rahvusest, rassist, muusikamaitse või riietusega inimestesse – see teeb elu üksnes palju ebameeldivamaks. Liberalism ei tähenda anarhismi; vabadus on alati seotud vastutusega oma tegude eest. Liberaalid naudivad vabaduse tunnet nii looduses, näiteks mägedes, tunnetes muusika kaudu kui ka mõtetes suurepäraste raamatute ja ajaloo kaudu. w w w.r e fo r m.e e

Akadeemia on loonud Reformierakonna liikmed, kes on tuntud kui liberaalsete mõtete eest seisjad erakonna sees. Akadeemia nõukokku kuuluvad Arto Aas, Igor Gräzin, Kalev Kallemets, Heiki Kranich, Kalev Kukk, Rein Lang, Jürgen Ligi ja Kristen Michal. Igapäevatöös korraldab akadeemia koolitusi üle Eesti, kus käivad esinemas tuntud liberaalid Eestist, ning haldab liberalismiportaali www.liberalism.ee. Peale seminaride on akadeemia välja andnud Ludwig von Misesi kirjutatud raamatu „Liberalism”, mida saab osta raamatupoodidest, ja filmi „Võitlus maailma majanduse pärast”. Need teosed aitavad selgitada inimestele liberalismi võlusid läbi aegade. Järgmise raamatuna tõlgiti eesti keelde Johnny Munkhammari „Reformide teejuht”, mis annab taas kord hea võimaluse avardada koolitustele lisaks oma silmaringi ka ise.

Seisame sotsialismile vastu Täna, kus nii mõneski Euroopa Liidu riigis valitsevad vasakpoolsed jõud ning nende tegutsemise tagajärjeks on kõrge maksukoormus ja aeglane majanduskasv, peame olema valvsad. Eesti eesku-

juliku maksusüsteemi ja inimeste üldise heaolu tagamisel on Liberalismi Akadeemia ülesandeks ühiskonnas oluline ja kandev roll. Mida rohkem me teame liberalismist, seda kergem on meil vastu seista sotsialistlike meeleolude tõusule Eesti ühiskonnas.

Loe lähemalt www.liberalism.ee

erakond ı liikmed & üldkogu

Miks ma kuulun Reformierakonda? Reformierakonda on astutud erinevatel põhjustel, kuid üks, mis ühendab kõiki liikmeid, on ühine maailmavaade, selgub reformierakondlaste vastustest.

Andrus Ansip 53, Eesti Vabariigi peaminister Me kõik tahame olla oma riigi väärikad kodanikud. Me tahame tugevat Eestit. Kõik, kellele isikuvabadus ja vaba turumajandus on olulised, võiksid liituda Reformierakonnaga. Koos teeme Eesti tugevamaks.

Paul-Eerik Rummo 68, Riigikogu liige Tulemuslikku poliitikat saab teha vaid meeskondlikult ja neid meeskondi ni-

Üldkogu ühendab kõiki Üldkogu koosneb erakonna kõikidest liikmetest ja on erakonna kõrgeim juhtorgan. Korraline üldkogu kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas, teatades sellest vähemalt üks kuu ette. Üldkogu: z kinnitab erakonna põhikirja ja programmi, z kuulab ära erakonna esimehe, revisjonitoimkonna ja erakonna Riigikogu fraktsiooni aruanded, z otsustab ühinemise teiste erakondadega, z määrab erakonna juhatuse ja revisjonitoimkonna liikmete arvu, z valib erakonna esimehe, juhatuse ja revisjonitoimkonna, z valib erakonna auesimehe, z kinnitab erakonna aastaaruande, z kinnitab erakonna valimisnimekirja Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimisteks.

metataksegi erakondadeks. Eri erakondadel on erinevad arusaamad ja ka erinevad põhimõttelised alused, millest need arusaamad välja kasvavad. Elu on näidanud, et erinevad on ka viisid oma arusaamu levitada ja ellu viia, s.o erinev poliitiline kultuur. Et poliitika pakub mulle huvi ja ma tahan sellega tegeleda, olen valinud meeskonna, mille põhimõtteline alus, arusaamad ja kultuur on mulle kõige lähemad. Selle meeskonna nimi on Reformierakond.

Igor Gräzin 58, Riigikogu liige Kallas kutsus. Ütles nagu peategelane Oskar Lutsu följetonis „Partei” (kohustuslik lektüür kõigile!): tead, on asutamisel uus erakond ... Elasin tol ajal (1994) Ameerikas, aga teadsin, millised on Siimu vaated – olime neid omavahel testinud NSVL ülemnõukogus aastail 1989– 1990 – ja seda, et Siim Kallase erakond sobib mulle igal ajal ja igas kohas. Ja nii oli ja ongi.

Tarmo Noop 42, AS A. le Coq juht Miks ma olen Reformiw w w.r efo r m.e e

liikmed & üldkogu ı erakond

erakonnas: et toetada nii aktiivselt kui ka passiivselt liberaalse maailmavaate ja majandusvabaduse arengut Eestis, sest usun, et sellele alternatiivi pole.

Vladimir Hazinski 61, õppetooli juhataja Osalemisega erakonna tegevuses soovib inimene kinnistada oma maailmavaadet oma riigi poliitikas. Olles valinud Reformierakonna, toetan ma nii erakonnale kui ka mulle endale tähtsat liberaalset ideoloogiat ja majandusmudelit. Avatud diskussioonid ja jäiga struktuuri puudumine on selle erakonna suureks eeliseks loomeinimeste jaoks.

Andrus Arro 53, rindkerekirurgvanemarst Kuulun Reformierakonda, sest jagan erakonna maailmavaadet. Osalesin aktiivselt juba erakonna asutamises Tartus, seega tunnen pikemat aega paljusid asutajaliikmeid. Reformierakonda kuuluvad ka minu kaks täisealist poega ning mõned mu poegade sõbrad on juba parlamentigi jõudnud. Rõõmu teeb asjaolu, et sisulistes aruteludes vanusevahet ei tunnetata. Nii erakonda astudes kui ka nüüd on mu oluliseks motiiviks w w w.r e fo r m.e e

ikka Eesti elu paremaks muuta. Mu igapäevatööd ja eraelu erakonda kuulumine peaaegu ei mõjuta, sest ma olen õnnelik inimene – pere on tore ja töö südamelähedane.

Jaana Kalinistova 22, üliõpilane Alustasin Reformierakonna noortekogust, seejärel astusin ka erakonda, sest see aitab saada paremini aru ühiskonnas toimuvast, samuti väljendada oma positsiooni ning osaleda sellisel viisil meie keskkonna loomises. Pooldan Reformierakonna liberaalset suunitlust, mis võimaldab rohkem tegutseda inimesel endal ja mitte sõltuda riigistruktuuridest niivõrd palju, kui mõne muu tänapäeva poliitilise korral puhul.

Mihkel Lees 23, üliõpilane Reformierakond on mõtleva ja edumeelse inimese erakond, kuhu kuulumine annab aktiivsele ja ühiskonnast huvitatud noorele võimaluse areneda, ühiskonnas toimuvat laiemalt mõista ning loomulikult ka meie kodumaa elu kujundamises kaasa rääkida. Tunnen, et Reformierakond arvestab oma liikmete arvamustega!

Eero Merilind 39, perearst Mulle meeldib liberaalne maailmavaade, kus inimene ise saab teha valikuid ning vastutab ise nende valikute eest. Arstina näen pidevalt, et eelkõige peab inimesel endal olema soov midagi oma tervises või käitumises muuta, alles siis on loota tulemust. Vägisi, ainult keeldude ja sõimuga, on väga raske midagi paremaks teha.

Valdo Randpere 52, ettevõtja Olen alati olnud huvitatud ühiskonnas toimuvast ja eriti poliitikast. Praeguseks olen otsustanud, et kõige parem viis ühiskonnas toimuva mõjutamiseks on ise poliitikas aktiivselt kaasa lüüa. Reformierakond seisab väga suures osas nende seisukohtade eest, mida pean õigeks ja mis minu arvates tagavad kõige paremini Eestile jätkusuutliku arengu. Ma toetan liberaalset maailmavaadet ja seda esindab Eestis minu arvates kõige paremini Reformierakond. Lisaks sellele, pean ka ütlema, et ma lausa naudin reformikatega suhtlemist. Sest kellele ei meeldiks lävida nutikate, kompetentsete ja mõnusa huumorimeelega inimestega?

erakond ı liikmed

Erakond tervele Eestile Reformierakond on rohkem kui 15 aastat olnud oma inimeste, olemasolu ja tegevuste läbi Eesti eduloo kandja ning teerajaja. Ja me oleme selle üle uhked!

leme mõttekaaslaste ühendus, me võitleme nii headel kui halbadel aegadel oma ideede eest. Kui poleks ideid, poleks ka Reformierakonda. Reformierakond on liider Eesti poliitikas, kandes juba üle kümne aasta valitsusvastutust. Me oleme teerajajad, sest Reformierakond, kuhu sina kuulud, lahendab täna küsimusi, mis tulevikus ühiskonna lahendada tõstatuvad. Miks me seda teeme? Me teeme seda Eesti tuleviku jaoks, minu ja sinu parema homse nimel! Ja isegi kui vahel on raske, siis aeg on näidanud, et see ohver tasutakse kuhjaga – Eesti demokraatlik areng vaba turumajanduse ja rahva jätkusuutlikkuse teel on tõestus õigetest valikutest, millele on ka aastaid hiljem hea rahulolevalt tagasi vaadata. Me teeme seda parema Eesti nimel.

Reformierakonda iseloomustab pidev areng On maalilisi tiike, mis kasvavad ühtäkki kinni, sest sinna ei tule värsket vett ja ei toimu pidevat läbivoolu. Nii on ka erakonnaga. Erakonna elu ja arengu loomulik osa on muutus – erakonda tulevad uued inimesed ja ideed. Uus vesi on

see, mis hoiab erakonna värskena ja mis ei lase meie ideedel hääbuda. Reformierakond on läbi ajaloo olnud tugev just pideva muutumise tõttu. Meiega on ühinenud uued inimesed ja valijad. Meie meeskonnad, ükskõik millisel tasemel, on alati avatud uuele ja see on üks meie edu pante. Erakonna asutamisest alates oleme saanud iga päev targemaks ja muutunud märksa professionaalsemaks. Meie erakond katab suure osa Eestist ning oma ideede poolest suudame olla liidriteks väga paljudes eluvaldkondades. Mida suuremaks me saame, seda enam on meil võimalust olla kompetentsemad rohkemates valdkondades. Reformierakonnas kuulatakse oma liikmete ettepanekuid, aga ka kriitikat, sest vaid nii suudame lahendada ühiskonna jaoks olulisi küsimusi.

Väärtustab oma omanikke – liikmeid Sinu osalus või toetus tagab meie töö tõhususe. Sinu hääl valimistel, sinu idee

või soov kaasa lüüa võimaldab meil areneda ja uueneda. Reformierakond ei taha tegeleda teemadega, millest kirjutasid eilsed lehed. Me tahame sinu abiga märgata kitsaskohti ja nendele lahendusi leida. Me tahame sinu abiga luua Eestis võimalusi ettevõtluseks, paremaks hariduseks, täisväärtusliku töökoha saamiseks, turvaliseks pereeluks või väärikaks vanaduspõlveks. Me tahame sinuga koos muuta Eesti veel elamisväärsemaks. Täna läheb meil hästi ja on ainult õiglane, kui kutsume endaga kaasa uusi inimesi. Mida enam sarnaseid põhiväärtusi kandvaid ja tulevikku vaatavaid inimesi koos tegutseb, seda parem saab tulevik.

Reformierakond – erakond tervele perele Reformierakond on erakond kõikidele põlvkondadele ja elukutsetele – me oleme võidelnud nii noorte perede, väikeste laste, töötavate inimeste, ettevõtjate kui ka pensionäride heaolu nimel. Meie tegevus on hoidnud Eestit edukana ning meie huvi on, et igal eestimaalasel oleks töö, leib laual, lapsed õnnelikud ja emad-isad või vanavanemad tegusad. Reformierakond on erakond tervele perele. w w w.r efo r m.e e

liikmed ı erakond

Reformierakond laieneb Lisaks Riigikogu valimisteks valmistumisele on erakonna üheks tähtsamaks eesmärgiks laiendada oluliselt liikmeskonda. Miks me seda teeme? 1999. aastal oli erakonnas ca 1300 liiget, täna on meid umbes 7300. Et püsida jätkusuutlikena, oleme vahet pidamata pannud rõhku organisatsiooni arendamisele ja just seetõttu oleme täna nii edukad. Tööd aga tuleb jätkata veelgi sihipärasemalt.

Mais 2010 sai alguse suurim erakonna laiendamise kampaania Reformierakonna ajaloos. Liikmete panus ja initsiatiiv on erakonna jaoks äärmiselt oluline. Igal aastal on meie hulka lisandunud keskmiselt 700 uut mõttekaaslast, mis ei ole kindlasti halb tulemus, kuid me oleme suutelised palju enamaks. Miks just nüüd? Ülemaailmne majanduskriis hakkab läbi saama. Eesti rahanduslik olukord on Euroopas eeskujuks. Seda suuresti tänu meile. Me ei peaks olema eestlaslikul kombel tagasihoidlikud, vaid uhked, et meie oleme kujundanud Eesti edu. Me tahame oma edu jagada, me tahame kutsuda Eesti inimesi liituma meie

erakonnaga ja me ootame kõikide liikmete panust erakonna laiendamisse. Kuidas me seda teeme? Me kutsu me inimesi erakonnaga liituma! Küsi endalt üks lihtne küsimus – kas ma olen kutsunud viimasel ajal kedagi erakonda? Kui vastus on jah, oled tunnustust väärt. Aga tihti kipub eestlane olema suhteliselt häbelik ning mitte liialt pealetükkiv inimene. On palju neid, kes pole meie erakonnaga liitunud pelgalt seetõttu, et keegi pole neid isiklikult kutsunud. Et olla veelgi edukamad ja suuremad oma vaimult ja kogumilt, peame üha rohkem inimesi enda sekka kutsuma. Ja usu, nad tulevad!

2010. aasta ja 10 000 liiget Liikmeskonna laiendamise projektijuht Martin Kukk annab mõned vihjed, kuidas iga liige saaks erakonna arendamises kaasa lüüa. Kõigile avatud Reformierakonna peakontori uksel on silt „Kõigile avatud”. See on meie elustiil – olla avatud uutele ideedele ja inimestele. Kui sul on küsimusi, astu sisse ja me aitame. Samuti tegutsevad maakondades erakonna arendusjuhid, kes sulle samuti abiks on. Nende kontaktid leiad selle ajakirja esikaane siseküljelt. Sõbradtuttavad erakonda Mõtle ja pane kirja oma tutvuskonna ja piirkonna inimesed, kes toetavad küll w w w.r e fo r m.e e

Reformierakonda, aga pole veel meiega liitunud. Paljud ei ole seda teinud, kuna nad ei ole saanud kutset. Kui vajad statistikat oma piirkonna liikmete kohta või tekib muid küsimusi, siis pöördu julgelt minu poole. Miks oled Sina erakonnas? Vasta ka küsimusele, miks sina kunagi Reformierakonnaga liitusid. Seda küsib sinult kindlasti igaüks, keda erakonda kutsud. Mõttetöö tulemusena võib selguda veel palju asju, mida sa võiksid erakonnas ära teha. Anna oma mõtetest ja soovidest mulle teada, et ükski hea idee tähelepanuta ei jääks! Soe vastuvõtt Kui oled uue liikme erakonda toonud, siis hoolitse ka selle eest, et tema sisseelamine erakonna tegemistesse toi-

muks sujuvalt. Küsi julgelt, kas sinu soovitatud inimene on saanud kätte uue liikme paketi, kas ta on saanud kutseid erakonna üritustele. Veendu selles, et ka tema oskab leida positiivseid põhjuseid, miks Reformierakonnas olla ja tegutseda ning teisigi siia kutsuda. Need on mõned lihtsad aga kasulikud soovitused. Tegutseme kõik koos selle nimel, et Reformierakonnas oleks tegevust tervel perel – nii vanavanemal, lapsevanemal, ettevõtjal, tudengil, lapsel, õpetajal, kojamehel, täheteadlasel ja õmblejannal. Me oleme kaasaegsed, edukad, tugevad, tõhusad, täis rõõmu ja tegutsemistahet ning suure kogemustepagasiga seltskond – armastame Eestimaad ja tegutseme oma laste parema tuleviku nimel. Oleme erakond kõigile põlvkondadele, erakond tervele perele. Martin Kukk Kui sul tekkis küsimusi või ettepanekuid erakonna laienemise osas, kirjuta julgelt martin@reform.ee või helista 680 8080.

erakond ı aukohus ja revisjonitoimkond

Erakonna au ja südametunnistus Aukohus on erakonna moraali ja südametunnistuse indikaator, kohtumõistja ja lepitaja. Aukohus arutab erakonnasisese solidaarsuse rikkumisi ning annab hinnanguid erakonna maine kahjustamise kohta.

ukohtul on õigus esitada erakonna juhatusele ettepanek arvata erakonna väärtuste ja põhikirjaga vastuollu läinud liige erakonnast välja. Aukohtu liikmed valib erakonna volikogu. Aukohus koguneb nii tihti kui vajalik ja nii harva kui võimalik. Reformierakonnas on aukohtul seni vähe tööd olnud. Aukohtu juhtimine tähendab eelkõige tohutut vastutust – seda nii nende

erakonnaliikmete ees, kes on sunnitud aukohtu ees seisma, kui ka kõikide teiste erakonnakaaslaste ees. Aukohtu juhti misega kaasnevad lisakohustused hetkest, kui aukohtule on esitatud menetluse algatamise avaldus. Peale esimehe kuuluvad aukohtusse veel Paul-Eerik Rummo, Erik Salumäe ja Heli Suvi Andrus Umboja aukohtu esimees

Et kõik klapiks Selleks, et järgitaks reegleid ja kõik oleks seaduspärane, on Reformierakonnas moodustatud revisjonitoimkond.

evisjonitoimkond kontrollib erakonna rahaliste vahendite ja varade kasutamise seaduspärasust. Samuti on toimkonna tööks kontrollida volikogu delegaatide volituste õigsust ning juhatuse, volikogu ja erakonna maakondlike ja piirkondlike organisatsioonide juhatuste tegevuse vastavust erakonna põhikirjale. Et hindamine oleks erapooletu, ei tohi revisjonitoimkonda kuuluvad reformierakondlased kuuluda erakonna juhatusse ega olla erakonna palgalised töötajad. Tegemist on kolmeliikmelise rühmaga, mille valib erakonna üldkogu kuni kaheks aastaks.

Revisjone tehakse vähemalt kord aastas, vajaduse korral sagedamini. Kuna revisjonitoimkond allub vaid üldkogule, koostab ja esitab toimkond erakonna varade kasutamise ja kontrolli aruande üldkogule. Enne seda esitab revisjonitoimkond oma ettepanekud juhatusele läbiarutamiseks. Revisjonitoimkonna liikmeks olemine tähendab nii vastutusrikast funktsiooni erakonna toimimise tagamisel kui ka erakonnapoolset usaldust. Lisaks esimehele kuuluvad toimkonda Ene Kaups ja Tatjana Muravjova. Mati Raidma revisjonitoimkonna esimees

Liikme õigused ja kohustused Reformierakonna liikmeks sobib iga vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik või püsivalt Eestis elav Euroopa Liidu kodanik, kes tunnistab erakonna programmi ja põhikirja ning ei kuulu ühtegi teise erakonda.

Erakonna liikmel on õigus: zz valida erakonna juhtorganeid ja olla neisse valitud, zz saada täielikku informatsiooni erakonna tegevuse kohta, zz esitada ettepanekuid kõigi erakonna tegevust puudutavate küsimuste kohta, zz olla eriarvamusel erakonna jooksva poliitika suhtes, erakonna tegevusvormide ja meetodite valiku otsustamisel vähemusse jäädes nõuda oma ettepaneku läbiarutamist ja protokollimist, zz olla soovitajaks erakonna liikmekandidaadile, zz peatada liikmeksolek erakonnas, zz astuda erakonnast välja.

Erakonna liige on kohustatud: zz kinni pidama põhikirjast ja täitma erakonna juhtorganite otsuseid, zz maksma liikmemaksu, mille suuruse kehtestab erakonna volikogu, zz erakonna juhtorganitesse valituna võtma nende tööst aktiivselt osa, zz aitama oma igapäevase tegevusega kaasa erakonna maine tõusule, zz mitte osalema mis tahes grupi, ühenduse või organisatsiooni töös, mille eesmärgid või tegevus on vastuolus erakonna programmiliste põhimõtetega.

w w w.r efo r m.e e

volikogu ı erakond

Koht, kus pidada nõu Reformierakonna volikogu esimehe Rain Rosimannuse sõnul koguneb volikogu siis, kui juhatusest jääb väheks. Enda jaoks peab ta volikogu juhtimist auasjaks. Kui tihti volikogu koos käib? Põhikirja järgi peab volikogu kogunema vähemalt kaks korda aastas. Tegelikult juhtub see umbes iga kahe kuu tagant. Väga palju sõltub poliitilisest olukorrast – kas on vajadus erakonnaga laiemalt nõu pidada või mitte. Volikogu koguneb enamasti siis, kui juhatuses arupidamisest üksi jääb väheks, kuid samas ei ole asi nii tähtis, et peaks üldkogu kokku kutsuma. Kuidas muutub volikogu koosseis? Volikogu koosseis muutub jooksvalt ja muutumise põhjuseks on valimised. Olgu nendeks kas Riigikogu, erakonna maakonna või piirkonnaorganisatsioonide juhtide valimised. Volikogusse kuuluvad Riigikogu fraktsiooni liikmed ja erakonna ministrid ning maakondade ja piirkondade liidrid. Sellised muutused on üldjuhul sujuvad ning mõjutavad volikogu tööd sama palju, kui erakonna näo üldist muutumist mõjutab uute inimeste esilekerkimine või kellegi jäämine tagaplaanile. Otse loomulikult moodustab volikogu ühe suure meeskonna, sest volikogu näol on tegu erakonna tipp- ja keskastmejuhtide koguga, mis ajab ühte, Reformierakonna asja. Mis on põhilised teemad, millega volikogu tegeleb? Volikogu otsustada on jäetud terve hulk erakonna otsuseid, näiteks koalitsioonilepingute heakskiitmine ja erakonna valitsusse mineku või sealt äratuleku otsustamine, aukohtu moodustamine, ministrite tegevusele hinnangu andmine, liikmemaksu suuruse kinnitamine – w w w.r e fo r m.e e

kui nimetada vaid kõige olulisemaid. Igapäevases praktikas võtab suurema osa volikogu tööst poliitilise olukorra arutamine ja hindamine ning töö erakonna programmi kallal. Pidevalt tehakse tööd uute ideede otsimise nimel, et parandada erakonna programmi ja panna kokku valimisplatvorme. Selleks otstarbeks on volikogu moodustanud alalised programmikomisjonid.

Millised teemad tekitavad erakon na volikogus enim vaidlusi? Eks ikka needsamad kõige suuremad valikud: millise erakonnaga moodustada valitsus? Kas teha partneritega poliitilisi kompromisse ja kui kaugele nendega minna? Üks kõige pingelisemaid ja põhjalikumaid volikogu arutlusi oli omal ajal teemal, kas ühineda Res Publicaga või mitte.

Millised olulised otsused kõigepealt meenuvad? Neid on omajagu: esimese valitsuse moodustamine Keskerakonnaga 2002. aastal ning valitsusse minek Res Publica ja Rahvaliiduga pärast 2003. aasta valimisi, jättes kõrvale Keskerakonna ja Isamaaliidu. Ja nii edasi.

Miks oled volikogu esimees? Mida see amet Sinu jaoks tähendab? See on suuresti auasi ja tähendab ennekõike erakonnakaaslaste suurt usaldust. Koosoleku juhtimine ise ei ole ju kuigi raske, kui erakonna esimehe ajalimiidi piires püsimine välja arvata.

Reformierakonna volikogu Reformierakonna volikokku kuuluvad maakondlike ja piirkondlike juhatuste esimehed, erakonna juhatuse liikmed, erakonna Riigikogu fraktsiooni liikmed, erakonda Vabariigi Valitsuses esindavad ministrid ning Euroopa Parlamenti valitud erakonnaliikmed.

erakond ı juhatus

Tuba täis vaidlusi Reformierakonna juhatusse kuuluvad värvikad isiksused. Juhatuse otsused sünnivad erinevate vaatenurkade kaalumise, vaidluste ja kirglike arutelude tulemusena.

uhatuses valitseb selge arusaam, mille nimel tegutsetakse – see on võimalikult väheste piirangutega majanduslikult tugev Eesti. „Selle eesmärgi nimel minnakse ühtse meeskonnana ka läbi halli kiviseina, kui vaja,” kinnitab juhatuse liige Keit Pentus. Parlamendifraktsiooni kõrval on erakonna juhatus koht, kus kujundatakse poliitika, mida Eesti suurim parlamendierakond riigis ellu viib.

Erinevad vaatenurgad „Erakonna aseesimehena on juhatuses osalemine suur vastutus, aga ka suur võimalus mõjutada riigis toimuvat just selles suunas, mida sisemiselt õigeks pean,” kinnitab Pentus. Lauri Luige sõnul kandideeris tema juhatusse seepärast, et peab vajalikuks, et ka noorte hääl oleks erakonna juhtorganis esindatud.

Jürgen Ligi kinnitusel annab juhatuse liikmeks olemine talle võimaluse osaleda ja panustada ning muidugi ka au. „Mul on jultumust mõelda, et minu panus juhatuse otsustesse ja aruteludesse võib nende sisukust toetada,” nimetab ta oma kandideerimise põhjuse. Enim kirgi on juhatuses tekitanud majandusteemad. „Ma ei nimetaks seda mitte niivõrd vaidluseks, kuivõrd energiliseks aruteluks, kus ideid ja ettepanekuid põhjendatakse väga tuliselt,” selgitab Pentus.

Liigagi ühtsed Lauri Luige sõnul kiputakse vahel juhatuses liberaalsetest aadetest kaugenema. Sellistes olukordades ärkab enamasti aga erakonna südametunnistus ja asjad loksuvad paika. „Eks

Mis on juhatus? Reformierakonna juhatusse kuu lub 11–15 liiget, kelle on valinud erakonna üldkogu salajasel hää letusel. Juhatus koguneb üle nä dala kolmapäeviti. Juhatuse ülesanne on kinnita da erakonna eelarve, panna polii tilisteks läbirääkimisteks kokku delegatsioonid, nimetada ministri kandidaadid ja peasekretär ning vajaduse korral arvata erakonna liikmeid erakonnast välja.

kõige suuremaid emotsioone tekitavad ikka suuri summasid puudutavad tundlikud ja rasked teemad,” lisab Luik. Ligi sõnul leidub juhatuses jutukamaid ja kirglikumaid liikmeid, kuid kunagi ei ole moodustatud fraktsioone. „Oleme ehk liigagi ühtsed,” sõnab Ligi. Luige sõnul peab igas eluterves organisatsioonis valitsema tasakaal. „Loomulikult tuleb meil eriarvamusi ette, kuid see ongi poliitika võlu. Poliitika on ju teatavasti kompromisside ja koostöö kunst. Reformierakonna juhatus on ühtne meeskond, kus otsused võetakse üldjuhul vastu konsensuslikult,” kinnitab Luik.

w w w.r efo r m.e e

esimees ı erakond

Asutajaliikmest Reformierakonna esimeheks ja peaministriks tõusnud Andrus Ansip mõtles jätkata ettevõtjana, ent saatusel oli oma soov.

Teekond Eesti peaministriks Kuidas sattusite Reformierakonda? Minu jaoks autoriteetsed inimesed eesotsas Siim Kallasega lõid 1995. aastal uut erakonda. Tulemas olid kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Seda, mida Tartus oleks tahtnud näha teistmoodi, oli palju. Soov oli muuta liberaalsest maailmavaatest lähtudes elu Tartus paremaks. Vajadus oli tugeva, isikuvabadust austava, vaba turumajanduse reegleid järgiva erakonna järele. Otsustasin kaasa lüüa. Miks suundusite poliitikasse? Erakonna loomise ajal ei pidanud ma silmas, et minust saab poliitik. Soovisin jätkata ettevõtjana ja tahtsin, et Eestis koheldaks kõiki ettevõtjaid ühtemoodi, et ettevõtluskeskkond oleks soodne ja stabiilne. Siis tulid kohalikud valimised ning osalesin valimisplatvormide koostamises ja muud moodi erakonna töös. w w w.r e fo r m.e e

1996 sattusin autoavariisse, misjärel olin algul voodis ja hiljem ratastoolis. Ühel päeval olin jälle terve ja tugev ning parasjagu läks Tartu linnal vaja linnapead. Nii oligi, et 1998. aasta 10. septembril valiti mind Tartu linnapeaks. Kuidas sai teist Reformierakonna esimees ja peaminister? Linnavalitsuses langetasime otsuseid, mida tulnuks teha juba märksa varem, ja linlastele need otsused meeldisid. Pool aastat pärast mu linnapeaks saamist olid Riigikogu valimised, kus ma kandideerisin erakonna nimekirjas selleks, et erakonnale hääli tuua. Andsin valijatele teada, et ma ei kavatsegi linnapea kohalt lahkuda ja Riigikokku minna, kui nad ka peaksid mulle palju hääli andma. Osutusin valituks, kuid jätkasin linnapea ametis. Ja sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimistel sain

ma hääli rohkem, kui keegi varem Tartus saanud oli. Mingit imet või midagi erilist me Tartus ei teinud – arutasime, langetasime otsuseid. Võib-olla efektiivne otsustamine ongi see märksõna, mille pärast meid toetati. 2002 tulid järgmised kohalike omavalitsuste valimised ja jälle sain rohkem hääli, kui keegi varem saanud oli. 2004. aastal otsustas Siim Kallas minna Brüsselisse Euroopa Komisjoni. Sain erakonna ühe aseesimehena volitused juhtida erakonda sel ajal, kui esimees on Brüsselis. Tartust erakonda juhtida on aga suhteliselt keerukas, eriti Riigikogu fraktsiooniga suhelda. Seetõttu võtsin vastu majandus- ja kommunikatsiooniministri koha. Kui Siim Kallas ei mõelnudki Brüsselist tagasi tulla ja erakonna esimehe koht jäi vabaks, valiti mind erakonna esimeheks. Pärast poolt aastat majandusministrina sai minust peaminister. 2007. aastal võitis Reformierakond esmakordselt valimised ning võitnud erakonna esimehest sai uuesti peaminister. Olen selles ametis olnud juba viis aastat – kauem kui ükski teine minu eelkäijatest.

erakond ı peasekretär

Erakonna süda Reformierakonna peakorteris töötavad mõnusad inimesed ning töö on seal huvitav, kinnitab peasekretär Kristen Michal.

ichali sõnul on igal organisatsioonil, kes tahab olla pikaajaliselt efektiivne, vaja meeskonda. „See tagab nii põhiväärtuste püsimise kui ka uute tulijate väljaõppe, aitab taustajõuna muresid lahendada ning vajaduse korral loob uusi lahendusi nii sisus kui ka vormis,” räägib Michal. „Selleks ongi meil peakontor, inimesed riigi- ja kohalikes ametites ning ülejäänud meeskond maakondades.”

Mõnus seltskond Michali sõnul tehakse kontoris ära kõik tööd, mida erakond vajab. „Eeskätt aitame liikmeid, piirkondi ja aktiivseid poliitikuid. Korraldame nii haldusasju, ITküsimusi kui ka kommunikatsiooni. Meie töö on alates väljamõtlemisest – loomisest ja arendamisest – kuni elluviimise ja kontrollini,” sõnab Michal. Kontoris töötavad inimesed on peasekretäri hinnangul mõnusad ja töö ise huvitav. Sellise intensiivsusega kogemust ei saa kuskilt mujalt. „Peale selle on meil tõeliselt hea kohv ühest – ja tulevikus ka mustikajook teisest – masinast,” lausub Michal. Meeskonnakaaslaste juures peab ta oluliseks sädet, soovi oma tööd teha ja võimet areneda. „Ja seda, et neil õnne

oleks. Meile ei võeta tööle inimesi, kes ütlevad, et mingi asi on võimatu,” kinnitab Michal. Kontorisse on leitud inimesi erakonna seest, eriti noorte hulgast otsides. „Mõne pressiinimese, keda on olnud raske leida, oleme palganud Fontese abiga,” lisab Michal. Peasekretäri ülesanne on juhtida erakonna igapäevast eluolu: tagada, et rahaasjad on korras, et poliitiline vanker veereb, et inimesed oleksid olemas ja töötaksid kõik ühes suunas. „Kui kõik sujub, ei näe mind keegi ja see on hea. Siis, kui mind näha ei ole, saan tegeleda uute arengute nuputamisega. Seda peangi kõige vajalikumaks – märgata uusi võimalusi erakonnale. Ja võin öelda, et täna näen neid palju,” räägib Michal. Teda motiveerib töö juures võimalus teha palju asju, mida mujal teha ei saaks. „Mul on võimalus muuta Eesti Vabariiki

ning aidata teisi inimesi. Sellest piisab,” lisab Michal.

Seitse rauda tules Suurimaks väljakutseks on see, et aega on alati vähe, mis tähendab, et tähtis on seejuures eristada olulist ebaolulisest ja olla omade jaoks alati kättesaadav. „See on kõige raskem igapäevaselt, eriti kui umbes seitse rauda on kogu aeg tules,” sõnab Michal. Oma suurimaks saavutuseks peab ta heade inimeste kutsumist meeskonda – ilma nendeta ei saaks ju midagi tehtud. „Selle tulemusena oleme tõenäoliselt edukamad kui kõik teised. Alates 2003. aastast kuni tänaseni oleme nii kohalikul tasandil kui ka riigis päris võimsalt edasi liikunud. Pisut olen ilmselt ka selles saanud kaasa lüüa,” räägib Michal.

w w w.r efo r m.e e

peakontor ı erakond

Foto on tehtud veebruaris 2009. Ülemine rida (vasakult): Kristen Michal (peasekretär), Kadri Tamme (koolitusnõunik), Mati Leet (IT-nõunik), Reimo Nebokat (piirkondade arendusdivisjoni nõunik), Karl Tamme (noortekogu peasekretär), Kalev Lillo (piirkondade arendusdivisjoni juht), Silver Pukk (kommunikatsioonijuht) ja Jevgeni Zurjari-Ossipov (kultuuriministri nõunik). Alumine rida: Annika Arras (kampaaniajuht), Rain Hansen (andmehaldur), Kristi Viitamees (sekretär), Marika Eevel (raamatupidaja), Kristiina Sild (sisekommunikatsiooni nõunik), Martin Kukk (erakonna laiendamise projektijuht), Allan Allmere (Liberalismi Akadeemia projektijuht), Terje Rohi (peakontori juhataja) ja Olesja Aun (Riigikogu aseesimehe nõunik). Pildilt on puudu Liina Vahtras (kommunikatsiooniplaneerija). Osa inimesi on liikunud uutele ametikohtadele.

Kampaaniadivisjon

Haldusdivisjon

Kõik plakatid, tele ja raa dioreklaamid, bännerid jms valmib meie divisjoni tööna. Kadri koolitab inimesi ja korraldab üritusi, Mati ohjab internetis toimu vat ja Kristiina tegeleb rek laamkingituste ning trükistega. Mina joonistan killud kokku tervikuks ja vastutan kampaania sujuva toimumise eest. Annika Arras

Meie ülesanne on olla hea majavaim – hoolitseme selle eest, et kontor oleks korras ja kõik toimiks nagu kellavärk. Sek retär Kristi võtab naeratades külali sed vastu ning ai tab neil vajalikud kontaktid luua või küsimustele vastused saada. Raamatupidaja Marika peab punktuaalselt raamatut, tema töö on keeruline ja ülioluline. Kontori juhataja Terje üritab raha, mõtteid ja tegusid ühtseks tervikuks kombineerida. Liik mete üritused peavad olema harivad ja huvitavad. Terje Rohi

Erakonna laienemise divisjon Erakonna laiendamisse on kaasatud kõik erakonna liikmed ja oma panuse annavad ka kõik peakontori töötajad. Arendusdivisjoniga seame eesmärke ja suhtleme piirkondadega. Kampaania divisjoniga viime läbi liikmekampaa niaid. Kommunikatsioonidivisjoni abil jõuab info kõikide liikmeteni ning haldusdivisjon hoolitseb selle eest, et kõik uued liikmed saab ka andme baasi kirja pandud. Martin Kukk w w w.r e fo r m.e e

Piirkondade arendusdivisjon Peakontorist kuuluvad sellesse divisjo ni vaid kaks inimest: divisjoni juht Kalev Lillo ja nõunik Reimo Nebokat. Väljaspool kontorit lisanduvad kõi kide maakondade arendusjuhid, lisaks Tartu ja Tallinna arendusjuht. Nende kõigiga koos on piirkondade arendus divisjon Reformierakonna suurim struktuuriüksus. Kontoris analüüsime arendusjuhtidelt ning maakonna ja piirkonnajuhtidelt saabuvat teavet. Teine tegevus on suunatud tulevikku: plaanime tegevusi, mis aitavad kaasa erakonna arengule, ja anname asjako haseid nõuandeid, vahel lausa üles andeid, arendusjuhtidele ning maa konna ja piirkonnajuhtidele. Kalev Lillo

Kommunikatsioonidivisjon Meie tööks on selgitada erakonnas toi muvat ajakirjanike kaudu laiemale ava likkusele ja sisekanalite kaudu erakon naliikmetele. Info sujuvat liikumist korraldan mina, Liina aitab mul seda kõike planeerida ja hoiab silma peal

sotsiaalmeedial, samuti hoolitseb ta erakonna aja lehtede ja ajakirjade ilmumise eest. Kõikide kommunikatsioo nikanalite laitmatu toimimise eest vastutab meil Rain. Silver Pukk

erakond ı arendusjuht

Edu võti on hea meeskonnatöö Oma mitmekesisest ja huvitavast tööst Põlvamaa arendusjuhi kohal räägib Janis Kukk.

eformierakonna Põlvamaa arendusjuhina asus Janis Kukk tööle 4,5 aastat tagasi, kui toonane arendusjuht Kaido Kõiv soovitas seda töökohta, sest ta ise asus Valgjärve vallavanema ametisse. „Töö on olnud algusest peale huvitav, sest ülesanded muutuvad tihti, võimalus on kohtuda erinevate inimestega, ja mis peamine – poliitika huvitab ka,“ selgitab Kukk.

Kõik valimised võidetud Oma töös on Janisel läbi tehtud terve valimistetsükkel. Tema organiseerida on Põlvamaal olnud Riigikogu, presidendi, Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste volikogude valimised. „Selle ajaga on Reformierakond kõik valimised Põlvamaal võitnud ja varasemate aastatega võrreldes oma tulemust parandanud,“ ütleb Kukk. Praegu on Reformierakonna piirkondlikud organisatsioonid kõikides Põlvamaa omavalitsustes ja võimul ollakse neljateistkümnest kuues. Erakonna liikmeid on hetkel maakonnas 314. „2010. aastaga kasvatame liikmeskonna 350ni,“ lubab arendusjuht.

Ühtne meeskond Oma töös hindab Janis head tiimitööd. Juba varasemate arendusjuhtide ja Põlva maakonnaorganisatsiooni juhi Meelis Mälbergi algatusel ning juhtimisel on nad suutnud luua ühtse meeskonna. Janise sõnul pole haruldane kui mõne nädalavahetuse varastel hommikutundidel teevad Riigikogu liige Urmas Klaas ja MKO esimees Meelis Mälberg edasisi plaane või analüüsivad tehtut.

w w w.r efo r m.e e

arendusjuht ı erakond

Harvad pole ka saunaõhtud koos juhatuse liikmetega, kus asju arutatakse vabamas õhkkonnas. „Oma maakonnas pean tähtsaks head sidet kõikide Reformierakonna liikmete vahel, kus võetakse arvesse ka teiste arvamusi,“ sõnab Janis Kukk, lisades veel, et kui on tekkinud mõni probleem või oluline küsimus, siis arutatakse see omavahel läbi, üksteise pihta „mudaga loopimist“ ei toimu ja asjadele leitakse õiged lahendused. Samuti saavad erakonna liikmed kohaliku elu edendamisel kaasa rääkida.

Tegevust eri valdkondades Arendusjuhi töö on andnud Janisele väga suure kogemustepagasi erinevatelt aladelt. Tema jaoks pole probleem korraldada valimiskampaaniaid, suhelda pressiga ja koostada pressiteateid, korraldada üritusi ja Riigikogu või valitsuse liikmete külaskäike, kujundada reklaame, laiendada liikmeskonda ja suhelda inimestega. Tegevuste loetelu on arendusjuhi töös väga pikk. „Väga suur väärtus on need inimesed kellega koos töötan,“ selgitab Janis Kukk. Lisaks mõttekaaslastele maakonnas peab Kukk oluliseks koostööd teiste maakondlike arendusjuhtide ja peakontoriga. Väga vähesed töökohad võimaldavad tutvusi ja töökaaslasi ükskõik, kus Eestimaa punktis. Töökaaslastega läbisaamine on Janise hinnangul väga hea, eriti tihedalt suheldakse naabrite Võru- ja Valgamaa arendusjuhtidega ja paljud ettevõtmised toimuvad maakonnaüleselt. „Reformierakonna tugevus ongi hea meeskonnatöö,“ kinnitab ta.

Eesmärgid paika Janis arvab, et kui oma tööd tahta hästi teha, siis tuleb omale seada konkreetsed eesmärgid ja teinekord peaks need olema natuke suuremad, kui alguses võimalik tundub. Eesmärgi täitmisel suureks abiks on tema jaoks tegevuskava ja sellega kaasnev eelarve, et ka tehtav asi oleks realistlik. Kui need „pisiasjad“ tehtud, tuleb töö kallale asuda ja

kindlasti on iga selline läbimõeldud eesmärk ka teostatav. Janisele tundus kõige keerulisem ja raskem arendusjuhi töös tänaval kampaaniate tegemine, sest inimesed on erinevad – osad kiidavad ja toetavad, teised laimavad ja kohe kindlasti ei toeta. „Tõsiselt hea emotsiooni saab siis, kui selle laimajaga saab jutule ja lõpuks ta meie toetajaks olen saanud,“ räägib Janis. Tema sõnul lähtuvad väga paljud inimesed hetkeemotsioonidest ja seejärel tekib üldistav negatiivne arvamus meie poliitika suhtes. „Teinekord piisab selle murdmiseks viieminutilisest vestlusest,“ lisab ta.

Kodukoha arendaja Võib kindlalt väita, et tänu arendusjuhi tööle on Janis suutnud oma kodukoha Kanepi valla arengusse suure panuse anda. Sinna on õnnestunud luua korralikult toimiv piirkonnaorganisatsioon ja viimastel valimistel pääsesid volikokku kolm Reformierakonna liiget, sealhulgas ka Janis ise. Volikogu töös lööb ta kaasa kultuurikomisjoni aseesimehena.

Reformierakonna liikmena on võimalus väga palju ära teha „Kui inimene on töökas, kohusetundlik ja edasipüüdlik, siis Reformierakonna liikmena on võimalus väga palju ära teha,“ selgitab Janis Kukk. Erakonnas on koos erinevate valdkondade inimesed ja uued tutvused on arendusjuhi jaoks kas just igapäevased, kuid varasemaga võrreldes kordades rohkemad. Osaledes Reformierakonna poolt korraldavatel üritustel on Janise sõnul suurepärane võimalus saada infot otse allikatest või siis lihtsalt meeldivalt aega veeta. „Tegevust jagub siin kõigile,“ kinnitab Kukk.

Kes on arendusjuht? Arendusjuhid on Reformierakonna käepikendused maakondades. Nad on aktiivsed erakondlased, kelle töö on korraldada oma maakonnas või piirkonnas üritusi, võtta vastu uusi liikmeid, korraldada juhatuste koosolekuid ja maakondlikke valimis kampaaniaid ning täita paljusid muid ülesandeid, mis tagavad erakonna sujuva toimimise. w w w.r e fo r m.e e

erakond ı MKO

Sära on silmis

Saaremaa MKO juht Jüri Kuusk on võtnud eesmärgiks luua Saaremaal selline organisatsioon, millele ei suuda lähema 20 aasta jooksul vastu seista ükski teine erakond.

„U

skuge mind, see on väga reaalne eesmärk,” kinnitab Kuusk. „Tehtud on palju ja palju järjepidevat tööd on veel ees. Ega tublisid ja haritud inimesi ei ole kunagi liiga palju, seega tuleb nad üles otsida ja meeskonda kutsuda – vaid nii muutume tugevamaks.”

Liikmete arv kasvab Kuuse sõnul läheb saarlastel hästi. Liikmesus on tõusnud ligi 40%. „See ei ole lihtsalt tuim number, vaid tähendab paljusid aktiivseid, sõbralikke ja ettevõtlikke inimesi. Arvan, et nii mõnelgi tekib healoomuline kadedus, kui ta meie organisatsiooniga tuttavaks saab. Palju leidub noori, kes on oma põlvkonna vaieldamatud liidrid,” räägib Kuusk. Kuusk valiti MKO juhiks värske reformierakondlasena. „Selle ametikoha puhul on oluline eelkõige piirkonnajuhtide usaldus. Mind usaldati ja minu asi on usaldust mitte kuritarvitada. Tundsin, et mul on aeg panustada organisatsiooni arengusse ja seda ma täna teengi,” räägib Kuusk. Tema sõnul sujub töö

tõrgeteta, liigutakse püstitatud eesmärkide poole. Algul tuli selgitada välja, milline on hetkeolukord, ja jälgida organisatsioonisiseseid jõujooni. Kuuse väitel vaatleb ta arengut 10–15 aasta perspektiivis. „Organisatsiooni ehitamine on lõputu töö ja seda lihtsalt tuleb teha, muidu jääme ajale jalgu ja aeg ei halasta. Kindlasti on tähtis töövõit piirkonnajuhtidest koosneva meeskonna loomine ja seda kõige paremas mõttes. Käitume ja mõtleme meeskonnana,” lisab Kuusk. „Teine oluline töövõit on piirkonna areng – meiega on liitunud

väga paljud suurepärased inimesed.”

Täis teotahet Kuuse sõnul on organisatsioonis tekkinud sisemine konkurents, mida ta ainult tervitab. Kui mingi ametikoht vajab täitmist, siis valitakse sellele kohale parim kandidaat. Omal ajal astus Kuusk erakonda seetõttu, et Kärla vallas tegutsedes mõistis ta, et erakonda kuulumine on vajalik, sest meeskond on suur tugi. Reformierakonnale tema silmis alternatiivi poliitmaastikul pole, sest sinna kuuluvad toredad, ettevõtlikud ja kogemustega inimesed, kellel on, mida edasi anda. Saaremaa arendusjuhi Terje Eimre sõnul sai Jüri Kuusest MKO juht tänu sellele, et tal oli sära silmis, hulganisti häid mõtteid ning rohkesti teotahet. Tema hinnangul on Kuuse suurimaks saavutuseks eelkõige see, et organisatsioon on oluliselt noorenenud. „Ta on juurde toonud palju noori aktiivseid inimesi. Ta on taganud Saaremaa MKO jätkusuutlikkuse,” kinnitab Eimre.

Maakonnaorganisatsioon (MKO) Kui Reformierakonnal on maakonnas vähemalt kaks piirkondlikku organisat siooni, võivad nad ühise tegevuse koordineerimiseks luua erakonna maakon naorganisatsiooni (MKO), mille moodustamise kinnitab erakonna juhatus. Ka maakondlikul organisatsioonil on oma juhatus ja esimees. Maakonna ta sandil teatud küsimuste ja tegevuste kooskõlastamise eeliseks on tulusam ühistegevus. Muu hulgas koordineeritakse näiteks Riigikogu kampaaniad. MKOd tegutsevad igas maakonnas. w w w.r efo r m.e e

PKO ı erakond

Laeva PKO: noor, aga tubli Laeva PKO juhi Arvo Pennonenile tuli erakonna suur toetajate arv positiivse üllatusena.

eformierakonna Laeva piirkond asutati alles 3. märtsil 2009 ning juba sügisel saavutati kohalikel valimistel valimisvõit. Praegu on eesmärgiks eelkõige piirkonna liikmeskonna laiendamine ning muidugi edukas tegevus valla juhtimisel.

Tulemus räägib iseenda eest Värske piirkonna juhiks sai oma kodukoha käekäigu pärast muret tundnud Arvo Pennonen, keda innustas uut PKO-d looma naabervalla Puurmanni reformierakondlaste tegutsemine. „Ta on tegude inimene ja suurt juttu puhuda ei armasta. Arvo oskab vajadusel öelda ei, aga kui midagi lubab, siis saab see ka tehtud,“ iseloomustab piirkonnajuhti Reformierakonna Jõgeva- ja Tartumaa arendusjuht Terje Trei. Juba 2007. aasta Riigikogu valimiste põhjal oli selge, et Reformierakonnal on Laeva vallas oma kindel valijaskond. Kuna puudus piirkonnaorganisatsioon ja erakonna liikmeid oli vähe, siis ei saanud vallaelanikud oma toetust kohalikul tasandil väljendada. 2009. aastal see võimalus tekkis ja tulemus räägib iseenda eest.

siis enamik rahvast on tuttavad ja vajalik info liigub kiiresti,” selgitab Pennonen. Palju oli vallas ära tehtud juba enne PKO loomist. Koos Jüri Kosteriga kuulusid nad ka volikogu eelmisesse koosseisu ja seetõttu on neil lihtsam nüüd valla asju edasi ajada. „Ohtralt energiat kulus meil valla teede korrastamisele, külakeskuse soojustamisele ja Laeva kultuurimaja renoveerimisele,” räägib PKO juht.

Eesmärgiks laienemine Laeva PKO on tegutsenud veidi rohkem kui aasta ja traditsioonidega ühisettevõtmisi ei ole veel välja kujunenud. Aktiivselt osaletakse vallas toimuvatel üritustel ning aidatakse võimalusel valla asutusi nii teadmiste ja oskustega kui ka vajaliku tehnikaga. „Tahame võimalikult palju teadvustada, et Reformierakond on Laevas olemas ja meie peale saab loota,” räägib Pennonen. Suurimaks saavutuseks peab ta Laeva PKO juhina loomulikult 2009. aasta valimiste võitu. Laeva vallavolikogu on 9-liikmeline ja neli kohta neist kuulub Reformierakonnale. Eelmisel aastal rahalistesse raskustesse sattunud valla

eelarve saab nüüd korrastatud ja vajalikud tööd tehtud. Piirkonna valupunktiks on Pennoneni hinnangul valla elanike arvu vähenemine. Tuleb tegeleda noorte tagasitoomisega valda, luues neile selleks vajalikud elamistingimused. Eeldus selleks on olemas – suurim tööandja piirkonnas on üle Eesti tuntud Laeva meierei. Lähituleviku eesmärk on liikmeskonna laiendamine ja neile aktiivse ja sisuka tegevuse võimaldamine. Loomulikult tuleb aegsasti hakata valmistuma juba 2013. aasta valimisteks.

Kaua tehtud kaunikene Arendusjuht alustas Laeva piirkonna inimestega suhtlemist juba 2006. aastal, et leida pinnast PKO asutamiseks. Kolme aasta pärast tehti kaua kaalutud tegu ära ja pitseriks löödi alla 2009. aasta edukas valimistulemus. Arvo Pennoneni sõnul on Laeva vallas Reformierakonna piirkonnajuht olla lihtne, kuna ühelgi teisel erakonnal ei ole seal piirkondlikku organisatsiooni moodustatud, meie olime esimesed. „Kuna valla elanike arv jääb alla 900 inimese, w w w.r e fo r m.e e

Piirkonnaorganisatsioon (PKO) Piirkonnaorganisatsiooni moodustavad ühes linnas või vallas elavad erakonnaliikmed. Mõnes paigas koondab PKO ka mitme valla reformi erakondlasi. PKO tasandil toimub peamine erakondlik tegevus. Iga PKO valib endale juhatuse ja esimehe, kelle volituste aeg on maksi maalselt kaks aastat. PKO koguneb vähemalt kord aastas üldkoosolekuks, kus kinnitatakse eelmise aasta tulude-kulude aruanne ja järgmise aasta eelarve, enne valimisi ka valimisnimekirjad. Peale iga-aastase üldkoosoleku toimuvad piirkondlikud koosolekud, väljasõidud ja muud üritused.

erakond ı noortekogu

Tuhandeid ühendav sõpruskond Eesti Reformierakonna noortekogu ühendab noori vanuses 15 kuni 35 eluaastat, liikmete hulgas on nii kooliõpilasi, üliõpilasi kui ka juba kogemustega poliitikuid.

ks on selge, noortekogu liikmeid seob aktiivne ellusuhtumine, liberaalne maailmavaade ja tahtmine oma mõtted teoks teha. Reformierakonna noortekogu on tegelikult 4500-liikmeline sõpruskond, mida iseloomustavad sõnad edukas, terve, tasakaalus ja vaba. Sõpruskonna peamine väärtus on vabadus ning tegevuse eesmärk on tagada inimestele rohkem vabadust ja selle kaudu ka selgem vastutus. Noortekogu liikmel on võimalik näha juba varakult tõelist poliitikat ja selle põhjal otsustada, kas poliitika võiks saada ka tema elukutseks või jääb see hobiks. Reformierakonna noortekogu on ühtlasi Eesti tuleviku kujundajaks ja vaba mõtteviisi edasiviijaks. Noortekogu eesmärk on tagada järelkasv uute ja eeskujulike Reformierakonna liikmete ja poliitikute näol. Samuti püütakse kasvatada liberaalselt, majanduslikult ja iseseisvalt mõtlevate noorte hulka, kellest saavad ühiskonna täisväärtuslikud kodanikud ning liberaalse maailmavaate pooldajad ja propageerijad. Reformierakonna noortekogu jaoks on igal aastal suursündmuseks suvepäe-

vad, mis on muutunud liikmete seas väga populaarseks. Igal sügisel peetakse noortekogu üldkoosolekut, kus valitakse noortekogule uus juhatus ja esimees. Kuid see pole veel kõik – Reformierakonnal on üle 50 noorteklubi, kes korraldavad oma klubides mitmesuguseid klubikoosolekuid, koosviibimisi ja koolitusi ning valivad oma klubile igal aastal uue juhatuse ja esimehe. Noortekoguga liitumine võib olla esimene samm su pikal ja edukal poliitikukarjääril. Kui sul tekkis meie vastu huvi, siis noortekoguga liitumise avalduse saad täita aadressil www.reforminoored.ee, samuti saad liituda mõnel üritusel, kus reforminoored esindatud on. Hea võimalus selleks on näiteks iga-aastased noortemessid „Teeviit” ja „Intellektika”.

Noororava 10 käsku 1. Ole AUS ja OTSEKOHENE! 2. Ära logele! 3. JULGE pealehakkamine on pool võitu! 4. Jaga oma pähkleid alati teistega! 5. Säästa kallist aega! 6. Julge ELADA! 7. Ole töö ajal tõsine ja peo ajal CRAZY! 8. Ole igas tujus VIISAKAS! 9. Pea meeles, et ükski PÄHKEL pole liiga kõva! 10. Lase erakonnakaaslastel sinu üle UHKUST tunda!

w w w.r efo r m.e e

klubid ı erakond

VV-klubi ootab aktiviste Katrin Karisma-Krummil tekkis heade mõttekaaslastega idee koguda kokku elukogenud ja aktiivsed Reformierakonna liikmed ja luua nende jaoks võimalus ühiselt aega veeta. Mõeldud-tehtud.

ue Reformierakonna teemaklubi nimeks sai palju tõlgendamisvõimalust andev VV-klubi. Mis on VV? See on Väärikus, Vaimsus, Vabadus, Valgus, hea Vein või Viski ja intelligentne Vestlus. Lühidalt, see on Viiskümmend Viis ehk klubi reformierakondlastele ja nende sõpradele, kel esimesed noorustükid juba tehtud. „Kindlasti pole see väsinud vanadus ega virisemine,” selgitab Karisma-Krumm.

Poliitika ja mõnus ajaviitmine käsikäes Klubi ühendab endas ühelt poolt võimaluse arutleda poliitilistel teemadel, teisalt ei ole vähem oluline ka sotsiaalne läbikäimine ja mõtestatud ajaviitmine. Iga piirkond või seltskond saab ise otsustada, kuidas täpsemalt aega sisustada. Lõbusama poole pealt võib see olla vormel või käsitöö, raamatuklubi või kepikõnd. Tõsisema arutelu austajad võivad näiteks kokku saada ning vahetada mõtteid aktuaalsetel poliitilistel teemadel või kutsuda mõne asjatundja mingit küsimust selgitama. „Peamine, et sarnaw w w.r e fo r m.e e

se mõtteviisi ning aktiivse ellusuhtumisega inimesed jagaksid oma mõtteid ja huvisid ka teistega ning niiviisi leiaksid toreda võimaluse oma vaba aega kvaliteetselt ja seltskondlikult sisustada,” räägib klubi eestvedaja Katrin.

Peakontor toetab Ühiskondlikult oluliste küsimuste arutelu innustamiseks toetab VV-klubi tegemisi erakonna peakontor nõu ja jõuga. „Kui kohalikul klubil tekib soov kohtuda mõne tuntud poliitikuga, külastada Toompead või Stenbocki maja, saada infot hetkel kuumade teemade kohta, siis võib julgesti minu või erakonna kontori poole pöörduda,” ütleb Katrin. Teemadering võiks hõlmata kõike, mis ühiskonnas oluline, olgu selleks mõni loo-

duskatastroof või pensionitõus. VV-klubi on inimestele, kellel jagub uudishimu.

Klubi üle-eestiliseks Katrin Karisma-Krumm loodab, et erakonna inimesed tulevad tema initsiatiiviga kaasa ning õige pea tekib VV-klubisid üle Eesti nagu seeni pätrast vihma. „Korra kuus võiks omakandi tarkade kogenud inimestega ju kokku saada küll,” arvab energiline Katrin. Ning korra-kaks aastas võiks VV-klubi ka üle Eesti kokku tulla. Niisiis, kõik teotahtelised, optimistlikult tulevikku vaatavad ja rikka kogemustepagasiga elutargad inimesed – VV-klubi ootab teid! VV-klubiga liitumiseks ja info saamiseks kirjuta vv@reform.ee

erakond ı klubid

Reformierakonna aktiivne siseelu Viimase paari aasta jooksul on üha aktiivsemalt räägitud kodanikualgatuse olulisusest. Üks väga positiivne areng selles võtmes on ka Reformierakonna sees pead tõstnud.

isaks juba pikemat aega tegut senud noortekogule ja NaiRele on aktiivselt käivitunud veel mitu teemaklubi.

Klubid ühendavad endas kaht olulist poolt – poliitilised diskussioonid ja tegevus ning seltskondlik läbikäimine, mõtestatud ajaviitmine.

Pereklubi „Meie lapsed” Pereklubi eesmärk on muuta Reformierakond kõige lapsesõbralikumaks erakonnaks Eestis.

Valdo Randpere kutsub kõiki ettevõtlusega seotud või sellest huvitatud Reformierakonna liikmeid ühinema 22 ettevõtlusklubiga.

veeta pakub pereklubi „Meie lapsed” ka väljundit, mille kaudu avalikult oma arvamus perekonda puudutavates küsimustes välja öelda, sest ühenduses on jõud. Pereklubi saab kokku vähemalt korra kahe kuu jooksul, aga võimalusel tihedamini. Samuti on „Meie lapsed” esindatud erakonna pere- ja suvepäevadel.

eformierakonna ettevõtlusklubi pakub oma liikmetele võimaluse saada kvaliteetset informatsiooni inimestelt, kes paljuski mõjutavad ettevõtlust puudutavaid küsimusi Eestis. Samas on see suurepärane võimalus heade ideede kaudu mõjutada ja muuta Eesti ettevõtluse arengut. Klubi teemakäsitlus on laiahaardeline ning seotud kõigega, mis puudutab ettevõtlust. Näiteks käsitletakse teemasid nagu maksupoliitika või välisinvestorite meelitamine Eestisse. Klubi püüab ka leida lahendusi ühiskonnas aktuaalsetele probleemidele, näiteks maksundusega või uue valuuta käibelevõtmisega seotud küsimustele. Samas vaatab ettevõtlusklubi tulevikku ning käsitleb ettevõtluses toimuvat ka filosoofilisest aspektist. Ettevõtlusklubi koguneb üle-eestiliselt umbes 3 korda aastas ja Tallinnas kord kahe kuu jooksul.

Pereklubiga liitumiseks kirjuta meielapsed@reform.ee

Kui soovid liituda ettevõtlusklubiga, kirjuta ettevotlus@reform.ee.

uba aastaid on Eestis valitud kõige peresõbralikumat ettevõtet. Reformierakonna pereklubi eestvedajad mõtlevad suurelt ja leiavad, et ka selline organisatsioon nagu erakond võiks nendes kategooriates rinda pista, sest tänu Reformierakonna poolt algatatud ja ellu kutsutud vanemahüvitisele on sündimus märkimisväärselt tõusnud. Ka reformierakondlaste hulgas on palju noori emasid-isasid, kes soovivad oma positiivse eeskujuga näidata, et indiviidi keskne Eesti on eilne päev ja et perekesksus on moes. Pereklubi püüab leida vastuseid nii laste kasvatamist või perekonnaks olemist puudutavatele küsimustele kui ka selles valdkonnas päevapoliitiliselt tõusetuvatele teemapüstitustele. Kõikidele kokkusaamistele on loomulikult ka lapsed oodatud ja neile pakutakse eakohast tegevust. Lisaks võimalusele laste ja erakonnakaaslastest emade-isadega aega

Ettevõtlusklubi kutsub

w w w.r efo r m.e e

klubid ı erakond

Spordi- ja vabaajaklubi Erakonna spordiklubi eestvedajaks on Eesti vehklemisliidu peatreener Kaido Kaaberma. Klubisse on teretulnud kõik tervislikust ja aktiivsest eluviisist huvitatud erakonnaliikmed.

ärksate naiste ühendus Reformierakonna naisteklubi NaiRe ühendab neid, kes soovivad midagi enda ja ühiskonna jaoks ära teha.

aiResse kuuluvad naised eri paigust üle Eesti. Liikmed on erineva taustaga ja erinevatelt elualadelt. NaiResse kuuluvad naised usuvad, et maailma saab ise tõesti paremaks muuta. Liikmeks saab astuda iga naine, kes tunnistab NaiRe põhimõtteid, maailmavaadet ja põhikirja. NaiRe liikmeks saada soovija ei pea kuuluma Reformierakonda, aga ta ei tohi olla mõne teise erakonna liige. NaiRe esinaine ja juhatus, kes juhib ühenduse tegevust ja arendamist, valitakse iga kahe aasta tagant üldkoosolekul.

Tutvus Eestimaaga

eformierakonna spordi- ja vabaajaklubi koondab aktiivse ja sportliku eluviisiga reformierakondlasi, kes soovivad mõne korra aastas ühiselt midagi sportlikku ette võtta. Klubi liikmetel on võimalik ühiselt osaleda erakonna nime all avalikel spordiüritustel üle Eesti ning kohtuda spordi- ja vabaajaklubi poolt korraldatavatel üritustel teiste erakonnakaaslastega. Klubi on esindatud ka erinevatel erakonna üritustel – spordipäev, suvepäevad ja talvepäevad. Spordi- ja vabaajaklubi on mõeldud tervele perele ning üritustele on oodatud nii suured kui ka väikesed.

Spordiklubiga liitumiseks kirjuta spordiklubi@reform.ee w w w.r e fo r m.e e

NaiRe esinaise Maie Urbase sõnul on NaiRe igal aastal korraldanud vähemalt kaks suurüritust Eesti eri paigus, et tutvuda sealse eluoluga ning kasutada saadud teadmisi oma poliitilises tegevuses. „Vähem tähtis pole ka see, et NaiRe saab ennast ja Reformierakonna põhimõtteid tutvustada piirkonna inimestele,” räägib

Urbas. Pidevalt korraldatakse kohtumisi erinevate elualade spetsialistidega ja tuntud poliitikutega. 2006. aasta juunis külastas NaiRe 22-liikmeline delegatsioon Toomas Savi kutsel Brüsselit. „NaiRe üks säravamaid liikmeid Kristiina Ojuland on Euroopa Parlamendi saadik. Kuna meil on oma esindaja Brüsselis, tiheneb ka side välismaiste naisteorganisatsioonidega,” räägib Urbas.

Aitab plaane ellu viia Tema sõnul on peale ühiselt korraldatud ettevõtmiste ühenduse eeliseks see, et naistel on koos tihti lihtsam oma mõtteid ja plaane ellu viia. „Eesti veel küllalt meestekeskses poliitikamaailmas on NaiRe toeks oma liikmetele, kes soovivad tegeleda aktiivse poliitikaga. Samuti on NaiRe heaks hüppelauaks Reformierakonda astumisel,” sõnab Urbas. Tema näeb NaiRet tulevikus Eesti poliitikas tugeva, maineka ja arvestatava organisatsioonina.

Mis on NaiRe? Eesti vanim poliitiline naisteorganisat sioon Naiste Reformiklubi, nüüdse nimega Reformierakonna naisteühen dus NaiRe, moodustati vaid pool aastat pärast Reformierakonna sündi Naumanni fondi korraldatud naiste se minaril Pärnus 30. aprillil 1995. aastal. NaiRe on liberaalse maailmavaate

ga poliitikahuviliste naiste elujõuline ühendus. NaiRe peamisteks eesmär kideks on toetada naiste laiemat osa lemist poliitilises elus ning korraldada oma liikmetele koolitusi ja kohtumisi. NaiRe on Eesti Naiste Koostööketi liige ja 2010. aasta eesistuja.

erakond ı struktuur

PIIRKONDLIK ORGANISATSIOON (PKO)

VOLIKOGU

zz PKO moodustatakse, kui omavalitsuse haldusterritooriumil elab alaliselt vähemalt viis erakonna liiget zz PKO moodustamise kinnitab erakonna juhatus zz Valib salajasel hääletusel kolmekuni üheksaliikmelise piirkondliku juhatuse ja esimehe

zz Koosneb maakondli esimeestest, erakon erakonna Riigikogu Vabariigi Valitsuses ministritest zz Koosolekud toimuva korda aastas zz Valib salajasel hääle zz Otsustab erakonna zz Valib aukohtu liikme zz Kinnitab liikmemaks zz Moodustab alalised põhikirja- jm komisj

MAAKONDLIK ORGANISATSIOON (MKO)

zz MKO moodustamise kinnitab erakonna juhatus zz Koondab enda alla piirkondlikud organisatsioonid zz Valib salajasel hääletusel vähemalt kolmeliikmelise maakondliku juhatuse ja esimehe zz Erakonna peasekretär valib igale MKO-le arendusjuhi, kes vastutab MKO igapäevase toimimise ja valimiskampaaniate korraldamise eest

RE LIIKMED

KLUBID

zz Liitumiseks vajalik ühe erakonnaliikme soovitus zz Liikmekandidaat peab olema täisealine teovõimeline Eesti kodanik

zz Moodustatakse aktiivsete erakonnaliikmete poolt zz Täna tegutsevad Reformierakonna Naisteühendus NaiRe, VV-klubi, ettevõtlusklubi, spordiklubi, Pereklubi “Meie lapsed”

ÜLDKOGU

zz Erakonna kõrgeim ju zz Koosneb kõikidest er zz Korraline üldkogu ko zz Kinnitab erakonna põ ja valimisnimekirja R zz Valib erakonna esime ja revisjonitoimkonna

RE NOORTEKOGU

zz Ühendab liberaalse maailmavaatega noori alates 16. eluaastast zz Noortekogul on oma juhatus, esimees, peasekretär ja piirkondlikud klubid

REVISJONITOIMKOND

zz Liikmete arvu määrab ja liikmed valib üldkogu kaheks aastaks zz Liikmed ei tohi olla samal ajal erakonna juhatuses ega erakonna palgalised töötajad zz Kontrollib erakonna rahaliste vahendite ja varade kasutamise seaduspärasust w w w.r efo r m.e e

struktuur ı erakond RIIGIKOGU FRAKTSIOON

ike ja piirkondlike juhatuste nna juhatuse liikmetest, fraktsiooni liikmetest ja erakonda esindavatest

zz Riigikokku kandideerijate nimekirja kinnitab volikogu zz Reformierakonna nimekirjas Riigikokku pääsenud erakonnaliikmed moodustavad erakonna fraktsiooni zz Fraktsioon valib endale esimehe ja aseesimehed zz Viib ellu Reformierakonna poliitikat Riigikogus

MINISTRID

zz Ministrikandidaadid nimetab juhatus zz Ministrid viivad ellu Reformierakonna poliitikat Vabariigi Valitsuses

ad vähemalt kaks

etusel volikogu esimehe osalemise Vabariigi Valitsuses ed su suuruse programmi-, jonid

ESIMEES

zz Valitakse üldkogu poolt salajasel hääletusel kaheks aastaks zz Õigus esindada erakonda kõigis õigustoimingutes

JUHATUS

uhtorgan rakonnaliikmetest oguneb kord aastas õhikirja, programmi Riigikogu valimisteks ehe, juhatuse a

zz Valitakse üldkogu poolt salajasel hääletusel kaheks aastaks zz Liikmeid 11 kuni 15 zz Kõrgemalseisev organ kõigi maakondlike ja piirkondlike organisatsioonide jaoks zz Kinnitab erakonna eelarve zz Nimetab delegatsioonid, kes esindavad erakonda poliitilistel läbirääkimistel, ministrikandidaadid ja erakonna peasekretäri zz Otsustab erakonnaliikme erakonnast väljaarvamise piirkonna või aukohtu ettepanekul

PEASEKRETÄR

zz Valitakse juhatuse poolt kaheks aastaks zz Vastutab erakonna igapäevase toimimise eest zz Juhib peakontori meeskonna tööd

PEAKONTOR

AUKOHUS

zz Aukohtu nimetab volikogu zz Arutab erakonnasiseseid solidaarsuse rikkumisi

w w w.r e fo r m.e e

zz Peakontori töötajad valib peasekretär zz Korraldab erakonna üritusi, koolitusi ja valimiskampaaniaid zz Tegeleb erakonna avalike suhete ja sisekommunikatsiooniga zz Haldab erakonna rahalisi vahendeid ja vara

erakond ı riigikogu fraktsioon

Riigikogu suurim meeskond Reformierakonna fraktsioon töötab 32-liikmelise meeskonnana nii Toompea saalis kui ka väljaspool seda, kinnitavad saadikud. Helmer Jõgi

Paul-Eerik Rummo

Valitud Tartu linnast Meie fraktsioonis on noorte tarmukust ja tegutsemistahet, vanemate tarkust ja kogemusi. Selline kooslus tekitab positiivset sünergiat ja kindlustunnet, et õigeid asju tehakse õigesti.

Valitud Nõmmelt ja Mustamäelt Reformierakonna fraktsioon on hea seltskond igas mõttes. Minu panus fraktsiooni töösse on olla korrektne ja loominguline. Tihti võtan sõna kultuurija haridusküsimustes, kuuludes ka vastavasse komisjoni. Pean väga oluliseks ka Riigikogu välissuhtlust ehk Eesti välispoliitika parlamentaarset mõõdet. Seda viimast arusaamist realiseerin omalt poolt OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhina, samuti parlamentaarsetesse sõprusrühmadesse kuuludes.

Tõnis Kõiv Valitud Järva- ja Viljandimaalt Fraktsioon on suur ja meil on palju erinevaid inimesi. Erinevustest tekib kooslus, mida ühendab liberaalne, inimeste vabadust austav maailmavaade ja usk oma riiki.

Mati Raidma Valitud Pärnumaalt Kui poliitikutest ja suurtest isiksustest koosnevat rühma võib nimetada meeskonnaks, siis Reformierakonna fraktsioon on väga hea meeskond. Samas on meeskonnamudeleid erinevaid. Meid teeb tugevaks meie mõtte- ja arvamusvabadus.

Taavi Rõivas Valitud Tallinna Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosast Meil on ilma liialdusteta parlamendi kõige terviklikum meeskond, kus leidub iga valdkonna asjatundjaid ning on esindatud absoluutselt iga valimisringkond. Ühtse meeskonnana käime iga kuu ühes maakonnas, et olla pidevalt kursis igas Eesti nurgas toimuvaga.

Rain Rosimannus Valitud Harju- ja Raplamaalt Tugev ja mitmekesine tiim. Ja mis peamine – inimestevaheline õhkkond on positiivne ja avatud. Isegi siis, kui me vaidleme. Ja vaidleme küll.

Erik Salumäe Valitud Tallinna Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinna linnaosast Fraktsioon on ülimalt hea meeskond. Fraktsioonis on väga erinevatel elualadel tegutsenud, erineva poliitilise ja juhtimiskogemusega erinevas eas inimesi. See kõik on meie rikkus ning seda rikkust suudetakse ka täiel määral kasutada ja rakendada, ilma et kellegi arvamust vähem oluliseks peetaks. Olgugi vaidlused fraktsiooni sees sageli väga elavad, suudetakse alati kujundada selline seisukoht, mille taga seisab ühtselt kogu fraktsioon. Suhtlemine fraktsiooni

sees on üksteisest ja üksteise arvamustest lugupidav, sõbralik, usalduslik ja väga ühtehoidev.

Igor Gräzin Valitud Tartu- ja Jõgevamaalt Jaak Salumets – suur moraalne õpetaja, treener, meie eetiline etalon. Peep Aru – kirglik, kui vaja, ja alati täis krutskeid ja huumorit; hiilgav Eesti omavalitsuste ekspert, tegelikult ainus riigi peale. Jürgen Ligi kaj astab oma olekuga meie majanduse torisevat seisu. Ivi Eenmaa – elegantsus ruudus, veidi eelmistest aegadest, nondest, kus mehed olid mehed, naised olid naised ja lapsed tegid nende vahel vahet. Nii võtaks kogu laua läbi ja w w w.r efo r m.e e

riigikogu fraktsioon ı erakond

Vasakult: Jaanus Rahumägi, Harri Õunapuu, Rain Rosimannus, Leino Mägi, Raivo Järvi, Hanno Pevkur, Urmas Klaas, Paul-Eerik Rummo, Peep Aru, Igor Gräzin, Margus Lepik, Erik Salumäe, Ivi Eenmaa, Jaak Salumets, Tatjana Muravjova, Imre Sooäär, Keit Pentus, Tõnu Juul, Tõnis Kõiv, Silver Meikar, Hannes Astok, Taavi Rõivas, Mati Raidma, Kalle Palling, Helmer Jõgi, Väino Linde, Ene Kaups, Kristiina Ojuland, Rein Aidma ja Jürgen Ligi. Pilt tehtud 27. märtsil 2008.

selguks, et olemegi kõik toredad inimesed. Aga kuna ka väga erinevad, siis peavad Keit ja Rain olema nagu kaks noort kõrbelõvi, et seda satsi koos hoida.

Ene Kaups

sid, keda varem teadsin vaid põgusate kokkusaamiste põhjal või teleekraanilt. Palju toredaid inimesi!

Peep Aru

Valitud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt Meil on suurepärased inimesed ja tugev meeskond. Luurele võiksin minna nii kõigiga koos kui ka igaühega eraldi.

Valitud Järva- ja Viljandimaalt Meie fraktsioon on hea meeskond, luurele läheks koos küll. Vaidlemise ajal vaieldakse, kuid pärast vaidlust võib kõigiga sõbralikult kannu õlut võtta.

Hannes Astok

Urmas Klaas

Valitud Tartu linnast Fraktsioon töötab hea meeskonnana, kuhu kuulub ka palju suurepäraseid naisi. Olen paremini tundma õppinud palju-

Valitud Valga-, Võru- ja Põlvamaalt Meie fraktsioon on Riigikogu suurim, 32 liiget. Keeruline on panna sellist suurt ning solistidest koosnevat selts-

w w w.r e fo r m.e e

konda ühtse koorina kõlama. Ometi on see meil oma dirigendi Keit Pentuse juhtimisel õnnestunud. Aitäh kõigile headele kolleegidele!

Silver Meikar Valitud Tartu linnast Eesti Reformierakond propageerib liberaalset maailmavaadet, seega on arutelud ja arvamuste paljusus fraktsioonis igati teretulnud. Erinevad seisukohad ning kompromisside otsimine vaid tugevdavad meeskonda ning niikaua, kui suudame oma igapäevatöös järgida nende ühisväärtuste kaitsmist, mille nimel erakond kunagi loodi, olemegi parim fraktsioon Riigikogus.

valitsemine ı ministrid

Ministrid nõunike pilgu läbi Reformierakonna ministreid iseloomustavad nende nõunikud, kellega nad kõige tihedamini oma igapäevatöös kokku puutuvad.

Hindab tulemusi Välisminister Urmas Paet Olen Urmase nõunikuna töötanud suhteliselt lühikest aega, kuid seni kuuldu ja kogetu põhjal julgen öelda, et Urmase olemuse saab panna ütlu sesse “usalda, aga kontrolli”. Just oma usaldava, sõbraliku, kuid nõudliku ja ratsionaalsusel baseeruva juhtimisstiili ga on ta pannud inimesed enda üm ber ühiste eesmärkide nimel tööle. Koostöö Urmasega tuleb väga loomu likul teel ning selle tõestuseks on prak tika ehk reaalne tulemus. Miks? Sest

tegemist on isikuga, kes hindab tule muslikkust. Urmas on töötanud varem kultuuriministrina ja nüüd juba neljan dat aastat välisministrina. Mõlemad ministeeriumid on sellel perioodil väga olulisel määral edasi arenenud, avane nud on uued võimalused, mida varem ei ole suudetud saavutada. Urmas val dab ministrina valdkonna teemasid peensusteni. Martin Tahvonen välisministri nõunik

Näeb suurt pilti Rahandusminister Jürgen Ligi Kõigepealt on Jürgen liberaal. Väga hea liberaal. See on läbiv tema käitumises, otsuste põhjendamises ning nende seostami ses – olgu see sotsiaalteema elu asemeintresside tulumaksuvabastuse juures, tervisekulud liikluskindlustuse eelnõus või elukestev õpe kaitsevald konnas. Jürgeni maailmapilt on tervik ning riigimehena näeb ta suurt pilti, mille eest ta tulihingeliselt ka võitleb.

Õnneks saab Jürgeniga ka nalja – ja mitte vähe. Uued inimesed vajavad tema huumorisoonega kohanemiseks mõnikord küll veidi aega, kuid ta on alati tabav. Kord kaitseministeeriumi juhtkonnas tegi ta eelmise nädala polii tilise kokkuvõte sellises vormis, et ena mik juhtkonnast pisarsilmil naeris. Siiski on Jürgen loodud rahandus ministriks. See sobib talle imehästi. Kairi Uustulnd rahandusministri nõunik

Muhe ülemus Peaminister Andrus Ansip Andrus on Eesti peaminister olnud neli aastat järjest – kauem kui keegi teine enne teda. Uskumatult pikk aeg sellise koormusega töö tegemiseks. Ta on suurepärase töövõime ja salapäraste energiavarudega ülemus, sest pärast kaheteisttunnist tööpäeva läheb ta veel jalgrattaga sõitma või suusatama, või loeb hulga lehekülgi tekste läbi ning refereerib järgmisel päeval sõna-sõnalt seda juttu silmagi pilgutamata. Tal on kadestamisväärselt hea mälu, eriti numbrite peale. Andrus on nõudlik teiste ja veel rohkem enda suhtes. Kui ta on endale midagi põhjalikult selgeks teinud, siis naudib ta hetke – näiteks ei kujutaks ette kedagi teist minemas rõõmuga Riigikogu kõnepulti, et seal neli tundi järjest opositsiooni küsimustele vastata. Väljaspool kaamerate tööulatust ja koosolekuid on Andrus muhe ülemus. Räägib lastelastest ja viskab nalja. Sel line on meie peaminister. Gerli Aarma ja Henri Arras peaministri nõunikud w w w.r efo r m.e e

ministrid ı valitsemine

Ennekõike kultuuriinimene Kultuuriminister Laine Jänes Laine on ennekõike kultuuriinimene. Ja alles siis poliitik. Temas on suur annus emotsionaalsust, aga ka enamikule reformierakondlastele omast riigimehe likkust, ratsionaalsust ja populismivaba käitumist. Laine on vahetu ja aktiivne suhtleja ning erakordselt hea esineja. Ta ei jäta kunagi kiitmast asju, mis talle meeldivad, ega unusta tunnustamast inimesi, kes on ära teinud suure töö või pakkunud välja hea idee. Ta mär kab alati. Lainega on hea koos tööta da. Vaatamata meie totaalselt erineva tele temperamenditüüpidele tekkis meil tööalaselt üsna kiiresti teineteise mõistmine ning vastastikune usaldus. Ja usaldus on töösuhetes, nagu ka muus elus, kõige alus. Mulle ääretult sümpatiseerib Laine tahe teha asju uutmoodi, ärgitada kõiki mõtlema innovaatiliselt, soov kasutada kultuurivaldkonnas senisest enam mit mesuguseid IT-lahendusi. Veelgi enam hindan tema alatist tähelepanujuhtimist sellele, et riiklikke investeeringuid tehes peetaks meeles regionaalset aspekti – inimesed ei ela Eestis ainult linnades, elu on ka maal ja külades. Moonika Oras kultuuriministri nõunik

w w w.r e fo r m.e e

Põhjalik ja Julgete ideede tasakaalukas generaator Sotsiaalminister Hanno Pevkur Hannot iseloomustab hästi rahvatar kus – üheksa korda mõõda ja ükskord lõika ehk enne mõtle, siis ütle. Tema tasakaalukus ning oskus keerulisi tee masid selgelt argumenteerida on põh justeks, miks temast sai meie erakon na noorim minister valdkonnas, mis igapäevaselt igaüht vast kõige enam puudutab. Hannoga on äärmiselt liht ne koos töötada. Hea kuulamisoskus ning võime kõike lennult haarata jätab talle ning ka nõunikele piisavalt aega end kurssi viia ka pisidetailidega, mis võivad tunduda vähetähtsatena, kuid tegelikult saavad tihti määravaks. Kogu eelnev on siiski vaid üks pool temast. Teine pool: mees nagu tsir kus – laulab, tantsib, mängib pilli ja näit leb ka, kui vaja. Näiteks astus Hanno ministeeriumi töötajate jõulupeo näi dendis peaosatäitjana lavale ning män gis laitmatult oma osa välja. Timo Vaarmann sotsiaalministri nõunik

Justiitsminister Rein Lang Teravalt särav isiksus. Selgelt julged väljaütlemised. Hea juht ja suur delegeerija. Need on omadused, mis esmalt meenuvad. Kui keegi ütleb, et Rein on ülbe, siis vähemalt mina seda näinud ei ole. Pi gem on ta õiglaselt külma kõ huga mees. Ei ole harvad juhused, kus ta probleeme lahendab hoopis nalja visates või temalikult metafooritsedes. Kes aga reinulikku stiili tahab nautida, lugegu tema kõnesid – need on oma ette klass ja sealt on nii mõnelgi kõne mehel õppida. Hea maitse kombinatsioonis huu morimeelega, on ta üks muhe mees, kellele meeldib aeg-ajalt oma sõnavõt te vürtsitada karupoeg Puhhi või Eesti ennemuistseid jutte tsiteerides. Kui ta hate, siis on Rein parajalt paks mees oma parimates aastates, nagu ta ise enda kohta tabavalt öelda tavatseb. Kätlin Ots justiitsministri nõunik

Meremeelne mees Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Jaanust saan iseloomustada vaid üli võrdes – tema kohta sobivad küll kõik omadussõnad, mis ühe hea inimese kohta öelda võib. Kui keegi tulebki mi nistri juurde halva tujuga, siis kostita takse teda hea sõna ja rõõmsa mee lega ning päev läheb rõõmsamalt edasi. Temaga on hea arutleda ja vaielda. Me näeme prob leeme erineva nurga alt ja see annab lahenduste leid miseks parima põhja. Nii mõnigi suur probleem muutub pärast lühikest arutelu olematuks vaid

seetõttu, et Jaanus on oma otsustes kiire ja konkreetne. Ka ebamugavad olukorrad lahendab ta tempokalt. Ta ei lükka raskeid otsuseid teiste kaela ega ka kaugusesse. Üllatusterohke ja lõbus on elu keskkonnaministeeriumis pidevalt. Jõulupuhkuse ajal käis minister merel kalal ja maja peal räägitakse, et ta sai 4,7-kilose haugi. Evelin Oras keskkonnaministri nõunik

valitsemine ı peaministri nõunik

Töö peaministri kõrval Eesti Vabariigi peaministri nõuniku amet on vastutusrikas ja pingeline, ent annab erakordse võimaluse olla tähtsate otsuste tegemise juures. Oma tööst peaministri büroos räägib Gerli Aarma.

erli vastutada on justiits- ja siseministeeriumi valdkond. „Hoian end valdkonnas toimuvaga kursis, analüüsin valitsuse menetluses olevaid regionaal- ja rahvastikupoliitikat puudutavaid eelnõusid ning valmistan ette kirjavastuseid. Samuti aitan korraldada peaministri maakonnavisiite ja poliitilisi kohtumisi, nõupidamisi,” räägib Gerli oma igapäevatööst.

Vähe rutiini Nõuniku töös peab ta kõige huvitavamaks võimalust olla hästi informeeritud ning rääkida kaasa riiklike tähtsusega otsuste sündimises. „Samuti on peaministri büroos suhteliselt vähe rutiini – erinevad kohtumised, visiidid. Ehkki ettevalmistusprotsessi sammud on enamasti küllalt sarnased, on iga kohtumine huvitav, sest kord on teema uus, siis jällegi inimesed erinevad või lahendused ül-

latavad,” sõnab Gerli Aarma. Ta peab suureks väljakutseks ka valitsuse menetluses olevate eelnõudega tutvumist. „Analüüs on põnev osa tööst – palju huvitavat ja kasulikku teavet,” lisab ta. Peaministri büroosse tööle jõudis Gerli Reformierakonna kaudu. 2004. aastal vajas ta avaliku halduse tudengina kohta, kus teha praktikat. Gerli läks Reformierakonna kampaaniajuhina töötanud Arto Aasa jutule. Praktikale sattus ta siiski rahandusministeeriumisse, kuid erakonnas sai ta võimaluse aidata Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniameeskonda Nõmme-Mustamäe piirkonnas. Kui samal suvel sai Rein Langist Riigikogu aseesimees, asus Gerli tema juurde juba abina tööle. „Sealt läksin edasi tööle Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunikuks. Kui 2006. aastal vabanes peaminister Andrus Ansipi abi ametikoht, tekkis mul

meeldiv võimalus ise seda tööd tegema hakata, ning läinud suvel sai minust peaministri nõunik,” kirjeldab Gerli teekonda oma praegusesse ametisse.

Veel ei kandideeri Peaministri büroos töötab seitse nõunikku, kellest neli on poliitilised nõunikud. „Igaüks meist vastutab kindla valdkonna eest. Kahtlemata moodustab peaministri meeskond ühtselt toimiva terviku, mille igapäevatööd ilmestavad omavahelised arutelud, tihe infovahetus ja soov tegutseda ühiste eesmärkide nimel,” räägib Gerli. Mis võiks olla järgmine ametikoht? „Sõltub nõunikust – kes soovib saada valla- või linnavolikogu liikmeks, kes Riigikogu liikmeks, kes unistab hoopiski tööst Brüsselis,” räägib Gerli ning lisab, et tema veel lähiajal valimistel kandideerida ei plaani. w w w.r efo r m.e e

europarlament ı valitsemine

Euroopa Parlament mõjutab kõiki Euroopa Parlamendi ülesandeid ja olulisust tavainimeste jaoks selgitab Reformierakonna välissekretär Silver Meikar. Milline on europarlamendi funktsioon? Euroopa Parlament on otsevalitav Euroopa Liidu kodanike esinduskogu, mille ülesandeks on Euroopa Komisjoni seadusandlike algatuste menetlemine üheskoos Euroopa Liidu Nõukoguga, Euroopa Komisjoni koosseisu ja Euroopa Liidu eelarve kinnitamine ning demokraatliku järelevalve teostamine täidesaatva võimu üle. Kui Euroopa Liitu võrrelda rongiga, võib Euroopa Parlamenti nimetada rongi vileks. Euroopa Parlamendi moraalne ülesanne on teavitada liidu kodanikke sellistest poliitilistest arengutest Euroopa Liidu tasandil, millel on otsene või kaudne mõju kodanike igapäevaelule, ärgitada arutelu ning suurendada kodanike teadlikkust. Olulised otsused, mis langetatakse riikideülesel tasandil, ei tohi liidu kodanikele jääda millekski kaugeks ja abstraktseks. Oleks väga nukker, kui kogu aur kuluks vile peale, ja seetõttu peab Euroopa

käituma ka rongi katlakütjana, andes impulsi Euroopa Liidu institutsionaalseks edasiminekuks. Alates Prantsusmaa ja Hollandi „ei”-st Euroopa Liidu põhiseaduse lepingule 2005. aastal on viibinud hädavajalik institutsionaalne reform, mis tuleb Lissaboni lepingu toel kiiremas korras ellu viia. Kuidas europarlament moodusta takse? Euroopa Parlament moodustatakse otsevalimistel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Mida peaksime Euroopa Parla mendi tegemistest teadma? Kindlasti peaks iga kodanik teadma, kuidas temal on võimalik mõjutada Euroopa Parlamendis langetatavaid otsuseid. Valimistel osalemisele lisaks peab iga saadik looma võimaluse, et tema valijad saaksid otse tema käest teavet Euroopa Parlamendi tegevuse, käimasolevate arutelude ning võimalike muudatuste kohta.

Kuidas mõjutab europarlament lihtsa inimese elu? Rohkem, kui paljud oskavad arvata. Euroopa muutub iga aastaga üha lõimitumaks ning juba praegu moodustavad Euroopa Parlamendis menetletavad Euroopa Liidu seadused umbkaudu 60% liikmesriikide seadustest. Mida saavad Eesti saadikud korda saata? Eestist valitud saadikud kuuluvad oma maailmavaatele vastavasse Euroopa Parlamendi fraktsiooni. Küsimus ei ole niivõrd nende fraktsioonide suuruses, kuivõrd mõjus ning selles, kui palju suudavad saadikud fraktsioonis oma sõna maksma panna. Väikeriigi esindajale on oluline ennast kuuldavaks teha, toetudes asjatundlikkusele ja tõsiseltvõetavusele.

Meie eurosaadikud 2004. aastal toimu nud Euroopa Parla mendi valimistel toe tas Reformierakonda 28 372 valijat ehk 12,2%. Sellest piisas, et saada üks kuuest Eesti eurosaadiku kohast meile ja Reformierakonna esi meseks esindajaks Euroopa Parlamendis sai Toomas Savi. w w w.r e fo r m.e e

2009. aastal toimusid järgmised valimised, kus Reformierakond sai kaks korda rohkem hääli kui viis aastat ta gasi. Meid toetas 60 877 valijat ehk 15,3% ning Reformierakonna teiseks esinda jaks Euroopa Parlamendis sai Kristiina Ojuland.

valitsemine ı linnavalitsus

Erakordselt põnev amet Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul on tema amet erakordselt põnev ja mitmekesine. Linnapea positsioon pakub iga päev uusi nüansse ja kohtumisi erinevate inimestega.

„M

inu jaoks tähendab linnapea amet 100% linnakodanike teenistuses olemist. Linnapea ei saa olla ainult kaheksa tundi päevas, vaid peab arvestama sellega, et esindad rahvast 24 tundi ööpäevas,” räägib Kruuse. „Ennekõike tähendab linnapeaks olemine avatust ja vastutust ning keskendumist eesmärkidele. Sa pead julgema võtta vastu otsuseid ja sa pead olema ka väga hea suhtleja.”

Mitmekordne linnapea Enne Tartu linnapea ametisse asumist juhtis Kruuse Elva linnavalitsust. Tartu

linnapea kohale hakkas Kruuse mõtlema alles siis, kui Reformierakond oli 2007. aasta Riigikogu valimistel saanud palju hääli ja senine linnapea siirdunud kultuuriministri ametipostile. „Seejärel tehti mulle ettepanek olla üks kandidaatidest. Kaalusin seda võimalust oma perega väga kaua, enne kui andsin nõusoleku,” räägib Kruuse. Linnapeaks saamine ei saa tema sõnul olla eesmärk omaette. Linnapeaks pürgijal peab olema kindel visioon kodulinna tuleviku kohta ning soov parandada linlaste elukeskkonda. Sihikindel ja läbipaistev tegutsemine kas volikogu liikmena või

erasektoris tagab päeva lõpuks rahva usalduse ning avab võimaluse pürgida linnavalitsuse juhiks. Kruuse sõnul motiveerib teda linnapeana ühelt poolt rahva usalduse väljateenimise võimalus ja teiselt poolt eesmärgistatud tegevus. Selle tulemusi võib näha ja kogeda iga päev linnapildis, lõpliku hinnangu tehtule annavad aga valimistulemused. Urmas Kruuse peab üheks oma suuremaks saavutuseks linnapeana seda, et lasteaiapedagoogid on tõstetud õpetajate väärikasse rivvi ka tasustamise poolest. Peale selle nimetab ta asjaolu, et nii mõnigi soiku vajunud terviserada on saamas uut hingamist. „Investeeringud Tamme staadionisse muudavad selle tasemel sportimiskohaks nii tippsportlaste kui ka tervisesportlaste jaoks. Tartu tennis on saanud linnalt olulist tuge. Otsus ehitada välja ligi 10 km täiesti uusi jalgrattateid loob inimestele paremad liikumisvõimalused,” loetleb Kruuse tehtut.

Kaldad avatuks Väga suureks väljakutseks peab linnapea Emajõe kallaste väljaarendamist kogu linna piires nii, et inimestel oleks võimalus veeta seal meeldivalt oma vaba aega. Oluline ülesanne on toimiva ühistranspordisüsteemi loomine. „Piiratud rahalisi võimalusi arvestades tuleb saavutada parim võimalik teenuse kvaliteet, millega jääksid rahule nii vanemad kui ka nooremad bussiga sõitjad,” sõnab ta. Kui Tartusse hakkab saama lennuki ja kiirrongiga ning Tallinna-Tartu maantee muutub neljarealiseks, siis on seegi Kruuse sõnul üks osa Tartu märkimisväärsest arengust. Kruuse võrdleb linnapea ametit maratonijooksjatega, kes aeg-ajalt teatepulki edasi annavad, ikka selleks, et jõuda finišisse, aga alati jääb neil natuke puudu. Igaühel neist on oma vääramatu panus. Reformierakonna ideed meeldivad Urmas Kruusele seepärast, et ta on ka ise alati hinnanud isikuvabadusi ja ise otsustamist. „Samas tähendab vabadus ennekõike vastutust,” kinnitab Kruuse.

w w w.r efo r m.e e

vallavolikogu ı valitsemine

Maaelu edendaja Vallarahvas tunneb Sõmerpalu volikogu esimeest Aivar Rosenbergi kui ettevõtlikku ja sõbralikku meest, kellel on oma visioonid valla arengu kohta.

õru piirkonna arendusjuhi Aire Mäesalu sõnul tunneb Rosenberg oma kogukonda hästi, osates teistega arvestada. See teeb temast hea vallavolikogu esimehe. „Tal on ka suurepärane majandamisoskus,” lisab Mäesalu. Ta nimetab Rosenbergi tehtust tähelepanuväärsematena Sulbi mihklipäevalaata ja talvist lumerajasõitu. „Ta on külaseltsi innukas eestvedaja,” sõnab Mäesalu. „Rosenberg on mees, kes enne mõtleb ja siis ütleb.” Maailmavaatelt peab Rosenberg end parempoolseks. „Kui Mait Klaassen tegi mulle ettepaneku liituda Reformierakonnaga, siis tundus see loomulik,” vastab Rosenberg küsimusele, miks ta on erakonnaga liitunud. Suurimaks väljakutseks peab ta haldusreformi, mille eesmärgiks on, et Võrumaast saaks üks omavalitsus. Sõmerpalu volikogu esimehe töös motiveerib teda soov, et elu maal jääks kestma. „Kuna seni oleme olnud ettevõtluse alal tugev vald, siis on esmatähtis selle püsimajäämine,” sõnab Rosenberg. Teda kannustab ka see, et ta saab olla otsuste tegemise juures ning oma mõtete ja tegudega abiks. Rosenbergi initsiatiivil on Sõmerpalu vallas valminud Osula Põhikooli juurdeehitus. „Olen taastanud ka vana Sulbi koolimaja külakeskuseks, tõestades nii, w w w.r e fo r m.e e

et hea tahtmise juures on elu külas võimalik elama panna,” lisab Rosenberg. Oluliseks peab ta ka sportimise hoogustamist vallas ja tööd noorema põlvkonnaga. „Noortelaagritega vene ja eesti lastele oleme andnud oma panuse integratsiooni,” sõnab Rosenberg. Mees ise võtab osa kohaliku näiteringi, laulukoori ja külaseltsi tegevusest. Rosenbergi lähituleviku eesmärk on

hoida käigus kõik Sõmerpalu valla praegused tegevused. Reformierakonna Võru piikonnaorganisatsiooni juhi Andu Värtoni sõnul on Aivar Rosenberg positiivse ellusuhtumisega Reformierakonna liige. „Hea volikogu esimees teab ja tunneb oma valda nagu oma viit sõrme. Aivar tunneb. Siit ka edukus volikogu juhtimisel,” lisab Värton.

Kuidas saada omavalitsuse juhiks? Kõige tähtsam eeldus on soov oma kodukandis midagi muuta ja ära teha. See järel kandideerid kohaliku omavalitsuse valimistel Reformierakonna nimekirjas ja tutvustad kampaania ajal valijatele oma seisukohti. Kui sa kogud piisavalt hääli, saad volikogu liikmeks. Eriti hea tulemuse korral valitakse sind volikogus valla vanemaks või linnapeaks. Nagu kõrvalolevad lood näitavad, on tegemist pika ja pideva tööga, kuid kui eesmärk on selge ja aktiivsust jätkub, on kõik võimalik.

erakond Äą infokanalid

Reformierakonna infokanalid Reformierakond on info levitamiseks loonud terve rea kanaleid, alustades erakonna sisevĂľrgust kuni Ăźleriigilise ajaleheni.

w w w.r efo r m.e e

infokanalid ı erakond

Meililistid

Kodulehekülg www.reform.ee

Aktiivne suhtlus ja infoedas tus käib ka erakonna meili listides. Igal maakonnal ja piirkonnal on oma list, sa muti klubidel. Meililistidega saad liituda ise sisevõrgus (su isikuandmete all on vaja lik teave) või kirjuta sellest soovist aadressile abi@reform.ee.

Pressiteated, meediakajastused, era konna seisukohad, kontaktandmed … Kui sõbradtuttavad tahavad erakonna kohta infot saada, on see õigeim koht, kuhu nad suunata.

Paremad Uudised Reformierakonna ajaleht jõuab postkastidesse kord kuus. Paremaid Uudiseid saab lugeda ka kodulehelt ja sisevõrgust. Paremate Uudiste tellimiseks kirjuta ekiri aadressile info@reform.ee.

Oravavõrk www.reform.ee/intra Oravavõrk on mõeldud ainult erakonna liikmetele erakonna sisesuhtluse elavda miseks. Lisaks suhtlemisele on sisevõrk teabe saamiseks esmane kanal. Sise veebist saad: z lugeda mõttekaaslaste kommentaare erinevatel päevapoliitilistel teemadel, z kirjutada ise mõne artikli, z vaadata pilte üritustest, z kontrollida oma isikuandmeid, z maksta liikmemaksu, z registreerida end suvepäevadele või muudele erakondlikele üritustele jne. Oravavõrku www.reform.ee/intra saad siseneda IDkaardiga, mobiilID vahen dusel või kasutajanime ja salasõnaga. Paroolide saamiseks saada ekiri aadressile abi@reform.ee. w w w.r e fo r m.e e

Nädalakiri Iga nädala algul saadab erakond oma liikmetele kokkuvõtva kirja erakonna poliitikute tegemistest sel nädalal, samuti eelteavet peat selt toimuvate ürituste ja koolitus te kohta. Nädalameili saamiseks saada oma eposti aadress aad ressile abi@reform.ee või lisa see Oravavõrgu kaudu ise nimekirja.

Reformikiri Lisaks Reformierakonna ajalehele Paremad Uudised ilmub kolm korda aastas reformierakondlaste tegemisi ja mõtteid vahendav aja kiri Reformikiri.

erakond ı üritused

Meeltlahutavad ja õpetlikud üritused Et elu liiga rutiinseks ei muutuks, korraldab Reformierakond oma liikmetele mitmesuguseid üritusi ja koolitusi. Neid kirjeldab ürituste põhikorraldaja Terje Rohi. Suvepäevad

Ball Reformierakonna ball on aasta glamuurseim üritus, kuhu on oodatud nii erakonna liikmed kui ka sõbrad kaaslastega. Ürituse korraldajad teevad kõik, et kohal oleksid Eesti parimad muusikud ja õhtujuhid, et kõik oleks nagu päris ning säraks. Balli olulisim osa on kuld oravate üleandmine.

Ball

Suvepäevad

Erakonna suvepäevad toimuvad iga aasta augustis. Tegemist on terve nädalavahetuse pikkuse meeleoluka kogupereüritusega. Kui reede kulub sisseelamiseks ning pühapäev üritusest „väljumiseks”, siis laupäev on tõeliselt sportlik ja tegus. Oma atleetlikke võimeid saab proovile panna nii maakondlikel kui ka individuaalsetel jõukatsumistel. Õhtuks pannakse parimatele kaela medalid, samuti kuulutatakse välja tublimad maakonnad. Alates 2007. aastast kuulub suvepäevade juurde ka tenniseturniir. Et oleme eelkõige poliitiline organisatsioon, leidub ühtede korralike suvepäevade ajakavas ka poliitikatund, kus arutletakse vabas õhkkonnas päevapoliitilistel teemadel. Pesamunadele on eraldi lasteprogramm, mis kestab kogu päeva. Suvepäevi iseloomustab ka riigikogulaste pannkoogikohvik. See on muhe ettevõtmine, kus meie armsad rahvasaadikud käärivad käised üles, panevad kokamütsid pähe ja põlled ette ning kukuvad kohalviibijatele kooke küpsetama.

Talvepäevad Mõnus seltskond reformikaid koguneb ka talvel spordirõõme nautima. Viimati saadi kokku Pärnumaal Jõulumäel, kus võisteldi jääkeeglis, kelgutamises ja suusatamises. Talisporti tulevad nautima nii suured kui ka väikesed ja talvepäevade pidamise traditsiooni jätkame kindlasti ka järgmistel aastatel.

Spordipäev Reformierakond on alati olnud tervislike ja sportlike eluviiside propageerija. Igal aastal saavad aktiivsed erakondla-

sed kokku, peavad maha ühe põneva jalgpalliturniiri ja tennisevõistluse ning katsuvad jõudu ka muudel aladel. Rõõmu ja tegevust jätkub nii tõsistele sportlastele kui ka niisama harrastajatele ning tervele perele.

Reformi rattaretk

Rattaretk on igakevadine kogupereüritus, mille käigus väisame Eestimaa kaunimaid paiku ja tutvume kohaliku eluoluga. Algul paarikümne inimese üritusest on tänu heale korraldusele kasvanud välja kuni 200 osalejaga sportlik nädalavahetus. w w w.r efo r m.e e

üritused ı erakond

Talvepäevad

Liidrikoolitus

Koolitused Reformierakond, Liberalismi Akadeemia ja meie teemaklubid korraldavad erinevaid harivaid üritusi, kus on tihti võimalik kuulata oma ala spetsialiste rääkimas päevakajalistel teemadel. Valimisteks valmistumisel viime läbi koolituseprogramme meie kandidaatidele ja nende meeskondadele – viimati toimus selline ettevõtmine nimetuse Liider 2009 all, mis oli koolitustesari piirkonnaorganisatsioonide liidritele, et anda neile põhjalik teadmistepagas ja materjalidekogu kohalike valimiste teemal. Lisaks toimuvad uue liikme koolitused, kuhu ootame eelkõige hiljuti erakonnaga liitunud inimesi. Räägime sellest, mis asi see Reformierakond siis ikkagi on, samuti tutvustame liberalismi ja selle olemust. w w w.r e fo r m.e e

Rattaretk

erakond ı ajalugu

Pilk minevikku

Kui vaadata Reformierakonna ajalugu, siis näeme, kui olulist rolli on erakond mänginud Eesti elu kujundamises juba oma loomisest alates. 1994 13. novembril kogunesid Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati ja uue erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril.

1995 8. jaanuaril toimunud Reformierakonna peakoosolekul võeti vastu programm, põhikiri ja valimisnimekiri. Valiti erakonna juhatus, esimeheks jäi Siim Kallas. Erakonna presidendikandidaadiks 1996. aasta valimistel kuulutati senine president Lennart Meri. Parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis 19 kohta Riigikogus. Reformierakondlane Toomas Savi valiti ülekaaluka poolehoiuga Riigikogu esimeheks. Sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega. Erakonna esimees Siim Kallas sai välisministriks, valitsusse kuulusid Reformierakonnast veel Andres Lipstok majandus-, Jaak Aaviksoo haridus-, Toomas Vilosius sotsiaal-, Märt Rask sisening Kalev Kukk teede- ja sideministrina. 14. oktoobril toimunud peakoosolekul uuendati erakonna põhikirja ja valiti selle alusel uus juhatus. Erakonna esimeheks valiti tagasi Siim Kallas.

1996 Kohalikel valimistel oli Reformierakond silmapaistvalt edukas Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Haapsalus, Paides, Jõgeval jm. Reformierakonna nimekirjas valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse 124 inimest Novembris lahkuti valitsuskoalitsioonist, sest Reformierakonnal puudus võimalus järgida oma valijate huvisid. Siir-

duti opositsiooni ja loodi koos teiste Riigikogus esindatud reformimeelsete jõududega saadikuühendus „Ühinenud opositsioon”.

1997 10. mail toimus Reformierakonna peakoosolek, kus võeti seoses mittetulundusühingute seaduse jõustumisega vastu erakonna uus põhikiri ja muudeti erakonna programmi. Erakonna esimeheks valiti järgmiseks kaheks aastaks Siim Kallas.

1998 5. detsembril kiideti Reformierakonna üldkogul heaks erakonna valimisplatvorm ning kinnitati erakonna kandidaatide nimekiri Riigikogu valimiseks. 11. detsembril Bonnis toimunud nõukogu istungil võeti Eesti Reformierakond Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühenduse ELDR täisliikmeks.

1999 Märtsis toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus, jagades selle tulemusega Isamaaliiduga teist kohta 17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, erakonna peasekretär Heiki Kranich keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiitsministriks ja Toivo Asmer portfellita ministriks, kultuuriministriks kinnitati Signe Kivi. Riigikogu esimeheks valiti viiendat korda järjest Reformierakonna aseesimees Toomas Savi. 15. mail toimunud Reformierakonna korralisel üldkogul valiti erakonna esimeheks taas Siim Kallas. Erakonna peasekretäriks sai Eero Tohver. Sügisel kohalike omavalitsuste valimis-

te järel sai Reformierakond seitsmes linnas korraga nii linnapea kui ka volikogu esimehe koha, lisaks viies linnas volikogu esimehe positsiooni ja kahes linnas linnapea koha.

2000 1. jaanuarist kaotati Reformierakonna initsiatiivil Eestis tulumaks ettevõtetesse reinvesteeritud kasumilt. Tegemist oli erakonna ühe peamise valimislubadusega 1999. aasta parlamendivalimistel.

2001 Presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond sisevalimiste kampaania erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks. Üle Eesti toimunud presidendituuril osalesid kandidaatidena Siim Kallas, Märt Rask, Toomas Vilosius ja Toomas Savi. Alates sellest ajast on Reformierakonna valimisnimekirjad alati moodustatud erakonnasiseste eelvalimiste tulemusena. Detsembris lahkus Reformierakond Tallinnas valitsuskoalitsioonist, sest linnavalitsus planeeris eelarvet tasakaalust välja viivat hiigellaenu. Jõulude eel moodustati Tallinnas uus koalitsioon Keskerakonnaga, mis põhjustas ühtlasi valitsuse lagunemise.

2002 Jaanuaris peetud koalitsioonikõneluste tulemusena moodustas Reformierakond valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. Refor mierakonna esimees Siim Kallas sai peaministriks. Välisministriks sai Kristiina Ojuland, keskkonnaministrina jätkas Heiki Kranich, justiitsministrina Märt Rask, kultuuriministrina Signe Kivi ja portfellita regionaalministrina Toivo Asmer. Märtsis kirjutasid Reformierakonna ja Vene Balti Erakonna juhid alla kahe erakonna liitumise kokkuleppele. Oktoobris osales Reformierakond 55 omavalitsuses üle Eesti oma valimisw w w.r efo r m.e e

ajalugu ı erakond

nimekirjaga. Reformierakond sai võimule 54 omavalitsuses, nende hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Paides ja Rakveres.

2003 Märtsis sai Reformierakond Riigikogu valimistel 87 551 häält. See moodustas 17,7% kõikidest antud häältest ning andis 19 kohta parlamendis. Aprillis sõlmis Reformierakond valitsusleppe Res Publica ja Rahvaliiduga. Valitsuses asusid reformierakondlastena tööle majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, välisminister Kristiina Ojuland, kultuuriminister Urmas Paet, kaitseminister Margus Hanson ja rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. Erakonna üldkogu valis esimeheks taas Siim Kallase. Erakonna aseesimeesteks valiti Meelis Atonen, Märt Rask ja Andrus Ansip. Reformierakonna peasekretäriks sai Kristen Michal.

2004

1. jaanuaril jõustus vanemahüvitise seadus. Tegemist oli Reformierakonna ühe olulisema valimislubadusega 2003. aasta Riigikogu valimistel. Mais asus Siim Kallas tööle Eesti volinikuna Euroopa Komisjonis. Sügisel sai temast Euroopa Komisjoni uues koosseisus komisjoni asepresident. Juhatuse otsusega sai Andrus Ansipist Reformierakonna esimene aseesimees, kes vajaduse korral täidab erakonna esimehe ülesandeid. Juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel valiti üheks kuuest Eesti saadikust Reformierakonna kandidaat Toomas Savi. Sügisel lahkus Reformierakonnast Märt Rask, kelle Riigikogu nimetas Riigikohtu esimeheks. Erakonna aseesimeheks valiti tema asemele Kristiina Ojuland. w w w.r e fo r m.e e

Oktoobris sõlmis Reformierakond Tallinnas uue võimuliidu Res Publica ja Rahvaliiduga. Novembris valiti erakonna 10. sünnipäevale pühendatud üldkogul uueks esimeheks Andrus Ansip. Siim Kallasest sai erakonna auesimees

2005 1. jaanuaril jõustus üksikisiku tulumaksumäära alanemine 2% võrra. Märtsis läks Reformierakond Tallinnas opositsiooni. Linna asusid juhtima Keskerakond ja Res Publica. Märtsis lagunes ka peaminister Juhan Partsi tagasiastumise tõttu valitsus. Andrus Ansip sai 12. aprillil Keskerakonna ja Rahvaliiduga moodustatud valitsuse peaministriks. Kohalikel valimistel sai Reformierakond kõigi aegade parima tulemuse. 2113 kandidaadiga valimisnimekirjad olid väljas 151 omavalitsuses ja volikogudesse pääseti 127 omavalitsuses. Kokku sai erakond 83 953 häält ehk 16,9% antud häältest. Oktoobris astus ametist tagasi kaitseminister Jaak Jõerüüt, ministrikohused võttis enda kanda kauaaegne Riigikogu liige ja üks erakonna asutajaid Jürgen Ligi.

2006 1. jaanuaril alanes taas tulumaks, jõudes 23%-ni. Vanemahüvitis pikenes 15 kuuni. Eesti majanduskasv oli II kvartalis 11,8%, olles sellega maailma kiireim. Tööpuudus langes rekordmadalale. 23. septembril valiti 174 valijamehe häälega Eesti Vabariigi presidendiks Reformierakonna poolt üles seatud kandidaat Toomas Hendrik Ilves.

2007 1. jaanuaril jätkus maksureform, mis langetas tulumaksumäära taas 1% võrra. 13. jaanuaril selgus üldkogul sisevali-

miste teel reastatud üleriigiline valimisnimekiri. Kolm esinumbrit olid Andrus Ansip, Urmas Paet ja Meelis Atonen. Riigikogu valimised võitis Reformierakond 153 041 hääle ehk 27,8% rahva toetuse ja 31 mandaadiga. Koalitsiooniläbirääkimiste alustamiseks tehti kirjalik ettepanek Isamaa ja Res Publica Liidule, Eesti Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Erakonnale Eestimaa Rohelised. 2. aprillil sõlmisid Reformierakond, IRL ning Sotsiaaldemokraadid koalitsioonilepingu. 3. juunil kogunenud üldkogu valis erakonnale uue juhatuse ja kinnitas järgmiseks kaheks aastaks ametisse erakonna senise esimehe Andrus Ansipi. Oktoobri keskel Berliinis toimunud kongressil valiti Riigikogu I aseesimees Kristiina Ojuland Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformipartei asepresidendiks.

2008 Aprillis esitas aktiivsest poliitikast taandunud Meelis Atonen avalduse lahkumiseks Reformierakonna aseesimehe kohalt. Ühehäälselt valiti erakonna uueks aseesimeheks Jürgen Ligi. Novembris toimus majanduskonverents „Restart”, kus Reformierakonna kutsel esinenud Eesti majanduse suurkujud ja ülemaailmselt tuntud finantsspetsialistid jagasid oma pikaajalist kogemust ja aitasid otsida lahendusi muutunud maailmamajanduse väljakutsetele. Konverentsi järel tutvustati tegevuskava „Seitse sammu uue majanduskasvuni”.

2009 Juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel osutus Reformierakonnast valituks Kristiina Ojuland. Kohalikel valimistel saavutas Reformierakond läbi aegade parima KOV valimiste tulemuse, võites üle Eesti kogutud 110 275 häälega valimised paljudes suuremates linnades ja maakondades. 13. novembril täitus Reformierakonnal 15 aastat, mida erakond tähistas Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimunud üldkogu ja piduliku juubeliballiga. Üldkogul valiti erakonna esimeheks ligi tuhande häälega tagasi Andrus Ansip. Erakonna juhatuse koosseis uuenes poole võrra.

erakond ı valimiskampaaniad

Tervikpildi kokkupanek Valimiskampaania on nagu pusle kokkupanemine: algusest peale on selge, millistest juppidest pilt koosneb, kuid töö ei pruugi olla just väga lihtne. Täpsemalt räägib kampaaniajuht Annika Arras.

sa kildude ühendamine läheb kiiresti, osaga kulub rohkem aega, teistega tuleb pikemalt pead murda ning mõni paigutub ajutiselt valessegi kohta. Aga päeva lõpuks on pilt ikkagi koos ning valimised võidetud. Valimiskampaanias on laias laastus kolm taset: poliitilise sisu loomine, katuskampaania ning rohujuurekampaania. Esimese eest vastutavad kõik erakonna poliitikud ja nõunikud ning seda nii riigi kui ka kohaliku võimu tasandil. Ei saa mainimata jätta, et Reformierakonna poliitika saab alguse liberaalsest maailmavaatest.

Katuskampaania Hea kampaania eelduseks on tugeva ja vettpidava poliitilise sisu olemasolu. Kui see on loodud, asuvad erakonna peakontoris ja reklaamiagentuuris tööle kampaaniameistrid ning sellest kooslu-

sest sünnivad tele- ja raadioreklaamid, voldikud ja reklaamkingitused, plakatid ja ﬂaierid, mida nimetataksegi katuskampaaniaks. Reformierakonna katuskampaania eesmärk on tõsta erakonna mainet ja tutvustada valimiste põhilubadusi laialdaselt massimeedias. Suhteliselt väiksem osa katuskampaaniast kulub üksikkandidaatide reklaamile, mille käigus tutvustame eelkõige valimisringkondade esinumbreid. Samuti valmivad kampaaniameeskonnas juhendmaterjalid rohujuurekampaania tegemiseks.

sobivad tuntuse suurendamiseks, üleüldise maine loomiseks, aga nende põhjal ei tee valija oma lõplikku otsust kellegi poolt hääletamiseks. Otsus sinu, minu või Reformierakonna poolt hääletamiseks sünnib kaheksal juhul kümnest just tänu valijale silmavaatamisele, tema mure ärakuulamisele ja sellele lahendu-

Kuidas saab igaüks panustada?

Kõige paremad sõnumi edasiviijad on inimesed, kes suhtlevad omavahel näost näkku.

Rohujuurekampaania on kõige olulisem osa kampaaniast üldse. Ilma juurteta rohi ei kasva. Ilma liikmeteta erakonda pole. Kõige paremad sõnumi edasiviijad on inimesed, kes suhtlevad omavahel näost näkku. Plakatid ja telereklaamid

se pakkumisele. Nii võidetakse usaldust, nii kogutakse toetust. Ning seda usaldust ei tohi kuritarvitada – kaotatud usaldust tagasi võita on väga keeruline. w w w.r efo r m.e e

Tallinlane, ülbe ja lar linnavõim sülitab Sulle istnäavkku

Juba kolm aastat võimutsevad Tallinna s korralagedus ja Sina elad säästlik kuritegevus. ult. Linnavõim laristab . Linnavõim võtab võlgu. Sina maksad . Sinu lapsed maksav Sinu linnavara parseld ad. ab linnavõim odavalt maha. Sa tahad linnaval itsuse jutule? Sa tahad sahkerd amata asju ajada? Sa andsid kesktur u ärastamise vastu üle 5000 allkirja? Kelle asi, ütlevad need, kes Tallinna s võimul.

Brand Sellers DDB / Foto: Toomas Volkman

valimiskampaaniad ı erakond

Lase end juhtida kainel peal.

Sina maksad makse. Sul on võimalus Sinu hääl maksab valida parem Tallinn. . Juba sügisel.

www.reform.ee

Pole pähklit, mida me

katki ei hammusta

Kampaanialoosungid Seepärast on ka Reformierakond alati kõikides vaidlustes ja läbirääkimistes oma valimislubadustest tugevasti kinni hoidnud. Valimislubadused lähtuvad maailmavaatest, tegemist on põhimõtteliste küsimustega. Ning nagu juba president Lennart Meri ütles, põhimõtetega ei kaubelda.

Logo ja tunnuslaused Reformierakonna logo all on tunnuslause, mis on aegade jooksul erakonna nägu ilmestanud. Parem jõud, Tegija nagu sinagi – tuleb tuttav ette? Reformierakond on pidevas arenemises. Nii muutub ka meie tunnuslause ning samuti on igal valimiskampaanial oma loosung, mis peaks kokku võtma just käimasoleva kampaania põhisõnumi. Täna on Reformierakonna logo all kirjas Parem Eesti kõigile. Meie tunnuslausetes ja loosungites domineerib sõna paw w w.r e fo r m.e e

rem. Miks? Tegemist on mitmetähendusliku sõnaga, mis ilmestab Reformierakonda kõige paremini. Liberalism on parempoolne maailmavaade ning erakonna igapäevase tegevuse kaudu peaks elu Eestis ühel, teisel või kolmandal moel ikka paremaks minema. Kahe poole sünergiast (katuskampaania ja rohujuurekampaania) sobituvad pusletükid kokku ning nii me võidamegi valimisi ja saame võimaluse jätkuvalt juhtida Eestit veelgi parema elu poole. Selleks on vaja iga erakonnaliikme panust – meie sinuga koos oleme kõige paremad sõnumi levitajad. Sind usub sinu naabrimees ja mind minu koolivend ja lapsepõlvesõber. Need suhtevõrgustikud loovad lisaväärtust ja võimaldavad selgitada inimestele Reformierakonna poliitika tõelist sisu, mida massimeedia loosunglikes reklaamides teha ei saa.

1995 RK: Arukus ausse, jõukus majja 1996 KOV: Meie muudame 1999 RK: Tugev majandus, kindel tulevik 1999 KOV: Pole pähklit, mida me katki ei hammusta 2002 KOV: Edasi! 2003 RK: Vali parem tulevik 2004 EP: Hoia Eesti edu! 2005 KOV: Teeme Eesti paremaks 2007 RK: Viime Eesti 5 jõukama Euroopa riigi hulka 2009 EP: Euroopa tasemel tegijad! 2009 KOV: Ma armastan Eestimaad *RK – Riigikogu valimised *KOV – kohalike omavalitsuste volikogude valimised *EP – Euroopa Parlamendi valimised

Logo tunnuslaused 2002: Tegija nagu sinagi 2002-2007: Parem jõud 2007: Parem Eesti kõigile

erakond ı auesimees

Asutaja süda on rahul Reformierakonna asutaja ja auesimees Siim Kallas andis 2004. aastal erakonna juhtimise üle rahuliku südamega. Enamik erakonna asutamisel püstitatud eesmärke olid juba siis täidetud. Miks lõite Reformierakonna? Tollal tundus, et majanduspoliitikale, turumajandusele ja vabadustele suunatud poliitika vajab hädasti tugevdamist. Oli rühm inimesi, kes arvas, et suudab seda tühimikku hästi täita, ja nii see kõik algas. Millist tulevikku Reformierakonna le ette kujutasite? Kuivõrd on see vastanud sellele, kuidas siiani tegelikult on läinud? Tahtsime luua erakonna, kes edendab vaba turumajandust ja avatud majanduspoliitikat, kes kaitseb liberaalseid vabadusi ja hoolitseb nende eest. Teisalt tundsime muret, kuidas selliste eesmärkidega valimisi võita, sest me tahtsime kindlasti kujundada Reformierakonnast otsustava poliitilise jõu riigis. Tagasi vaadates tundub, et mõlemad eesmärgid said enam-vähem täidetud. Milline oli Reformierakonna kõige suurem saavutus Teie juhtimise ajal? Reformierakonda seostatakse kõige rohkem ikkagi rahanduspoliitikaga. Sestap pean ka suurimateks saavutusteks madalaid ja lihtsaid makse ning ettevõtluse soodustamist, investeeringute

vabastamist tulumaksust ning arusaama tasakaalus eelarve tähtsusest. Milliste tunnetega andsite üle erakonna juhtimise? Tegin seda rahuldustundega. Kümme aastat oli selleks hetkeks täis saanud, erakond välja kujunenud ja lahinguvalmis ning ma tundsin, et aeg on küps tegevjuhi kohalt kõrvale astumiseks. Pärast seda ei ole erakonnal ju halvasti läinud! Kuivõrd olete praegu Reformiera konna tegemistega kursis? Enda arvates olen hästi kursis, kuid muidugi ei osale ma aktiivselt erakonna poliitika kujundamises. Milline on auesimehe roll erakon nas?

Eks see auesimehe nimetus on rohkem tiitel ja ma ei näe siin enda seisukohast vahet, kas ma olen auesimees või lihtliige – tegutseksin ja kaasa lööksin ikka samamoodi. Millisena näete Reformierakonna tulevikku Eesti poliitikas edaspidi? Ennustamine on alati tänamatu. Loomulikult soovin, et Reformierakond jääks oma seniste põhimõtete juurde ja mängiks jätkuvalt olulist rolli otsuste tegemises, ning arvan, et erakond jääb nähtavas tulevikuski oluliseks tegijaks, olles tihti valitsuses. Teisalt võim kulutab ja väsitab erakonda. Mõnikord võib natuke aega ka kõrvalrollis olla. Iga hinna eest ei tasu võimul püsida, kuigi vabatahtlikult ei ole muidugi mõistlik kõrvale astuda.

w w w.r efo r m.e e

partnerid ı erakond

Sõbrad laias maailmas Reformierakond teeb aktiivselt koostööd mitme rahvusvahelise organisatsiooniga, kellega jagatakse sarnaseid vaateid. Allianssi Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest, ALDE ALDE (The Alliance of Liberals and Democrats for Europe) pooldab vastuvõtlikku ja ettenägelikku lähenemist EL-i poliitika tele, ühildades üksikisiku vabadusi, vaba ja dünaamilist ärikultuuri, majan duslikku ja sotsiaalset solidaarsust, keskkonnakaitse tulevikusuundi, aus tust ja tolerantsi kultuuriliste, religioos sete ja keeleliste erinevuste suhtes. ALDE on Euroopa Parlamendi suuru selt kolmas poliitiline fraktsioon, mis koondab Euroopa Parlamendi liikmeid liberaalsetest reformiparteidest ja tsentristlikest parteidest kõikjalt Euroo pa Liidus ning tal on Euroopa jaoks ühine visioon ja püüdlus – koos suu dame saavutada enamat. Vaata lähemalt: http://www.alde.eu

Liberaalne Internatsionaal, LI Liberaalne Internat sionaal LI (Liberal In ternational) on libe raalsete ja progressiivsete de mokraatlike erakondade maailmaföde ratsioon. LI asutati 1947. aastal, et tugevdada liberaalide kaitset totalita rismi, fašismi ja kommunismi vastu. On w w w.r e fo r m.e e

suur hulk ühiseid põhimõtteid, mis ühendavad kõiki liberaalseid erakondi Aafrikast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, Aasiast ja Euroopast: inimõigused, vabad ja õiglased valimised ning mitmeparteiline demokraatia, sotsiaal ne õiglus, sallivus, sotsiaalne turuma jandus, vabakaubandus, keskkondlik jätkusuutlikkus ja tugev rahvusvahelise solidaarsuse tunnetus. Vaata lähemalt: http://www.liberal-international.org/

Euroopa Liberaalne, Demokraatlik ja Reformipartei, ELDR ELDR (The Euro pean Liberal De mocrat and Reform Party) toob kokku ühiste liberaalsete, demokraatlike ja re formimeelsete ideaalidega erakondi enam kui 30 Euroopa riigist. ELDR on rahvusvaheline mittetulundusühing asukohaga Brüsselis. Vaata lähemalt: http://www.eldr.org

Euroopa Liberaalsed Noored, LYMEC LYMEC on üleeuroo paline noorteorgani satsioon, mille ees märk on edendada liberaalseid väärtusi kõikjal Euroopa Lii dus, olles ELDR-i ja selle Euroopa

Parlamendi fraktsiooni ALDE noorteor ganisatsioon. LYMEC hõlmab 210 000 liiget 59 liikmesorganisatsioonist 37 riigis, olles aktiivne kõikjal suures ja mitmekesises Euroopa maailmajaos. Vaata lähemalt: http://www.lymec.org

Friedrich Naumanni Fond Friedrich Naumanni Fond (Friedrich Naumann Foundation) on sõltumatu mittetulunduslik valitsusväline organi satsioon, kes on pühendunud liberaalsete poliitikate edendamisele. Asudes Saksamaal, on fond saavutanud hea maine, toetades vabadust inimvääriku ses kui ülimat eeltingimust vaba ja rahumeelse ühiskonna toimimiseks. Fond lähtub avatud ühiskonna loomi sel liberaalsetest põhimõtetest ning sallivuse ja mitmekesisuse tunnustami sest. Fond teeb intensiivset tööd polii tilise hariduse, nõustamise, väljaõppe ja dialoogi alal. Aafrikas toetab fond paljusid koostööprojekte partnerorga nisatsioonidega, samamoodi nagu ka enam kui 50 riigis üle kogu maailma. Vaata lähemalt: http://www.fnst-freiheit.org

programm ı peasekretär

Eesti Reformierakonna programm Eesti Reformierakonna eesmärgiks on Eestis jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimeste vaba loomevõime rakendamise teel.  Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Meie taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale. Inimene peab olema vaba oma valikutes ja valmis vastutama oma tegude eest. Soodne keskkond ettevõtlike ja otsustusvõimeliste inimeste eneseteostuseks annab võimaluse toetada ka neid, kes vajavad abi. Reformierakond pooldab liberaalset ühiskonnakorraldust, mis rajaneb vabaduse ja humanismi põhimõtetel.

Inimene & perekond zz Igal inimesel on õigus elule ja vabadusele. zz Inimene on vaba piirideni, mille seab talle iga teise inimese samaväärne õigus vabadusele. zz Inimese vabadus ja loovus on ühiskonna arengu ja heaolu peamine allikas. zz Inimese kohustused tulenevad tema õigustest. zz Inimese eraeluvabadus seisneb tema õiguses kujundada oma elulaadi ja suhteid ligimestega vastavalt oma huvidele ja eeldustele, mis tahes vägivaldse sekkumiseta. zz Riigi kohustus on tagada kõigile võrdsed võimalused oma sünnipäraste eelduste vabaks väljaarendamiseks. Vastutus nende võimaluste ra-

kendamise eest jääb igale inimesele endale. zz Perekond on inimese emotsionaalse heaolu ja enesekindluse tähtsaim tagaja. Perekond toetub armastusele, pereliikmete vastastikusele lugupidamisele ning hoolitsusele, eriti laste ja vanurite eest.

Avatud ühiskond – kodanke riik zz Reformierakond lähtub ühiskonnakorralduses üksikisiku vabaduse ülimuslikkusest. Vabad kodanikud realiseerivad oma eesmärke ja kaitsevad oma huve omavahelises avatud koostöös. zz Ühiskonna toimimiseks loovad vabad üksikisikud kodanikeühendusi ja ühinguid, mis suudavad riigi sekkumiseta lahendada suure osa ühis-

konnaelu küsimusi. zz Eesti riik on vajalik eesti rahvuse ja kultuuri säilimiseks ning arendamiseks. Kõigile Eesti kodanikele ja Eestis seaduslikul alusel elavatele isikutele tuleb tagada isikuvabadused ja inimõigused. Riik sekkub üksikisikute vabasse enesekorraldusse ainult seal, kus see on eeltooduks möödapääsmatu. zz Nii kodanikeühendused kui ka riik peavad tegutsema avatult, kõigile arusaadavalt ja põhjendatult ning võimaldama oma tegevuses osaleda neil, kes seda soovivad. zz Avatud ühiskond eeldab kõigi tema liikmete informeeritust, sõltumata nende elukohast ja sotsiaalsest seisundist. Igaühel, kes soovib saada avalikuks kasutamiseks loodud teavet, peab olema võimalus seda saada. Ligipääsu Internetile käsitab Reformierakond XXI sajandi inimõigusena. zz Reformierakond leiab, et sõnavabadus peab olema tagatud igaühele võrdselt. Lubamatud on mis tahes w w w.r efo r m.e e

programm

riiklikud eelised või takistused tegelemiseks infoleviga. Reformierakond rõhutab põhiseaduslikult tagatud sõnavabaduse ülimat tähendust kodanike riigi toimimisel.

riik & omavalitsus zz Riik on kodanike vabal kokkuleppel loodud ühendus. Riigil ei tohi olla võimu, mis on vastuolus inimeste põhiõigustega. zz Ainult õigusriik suudab tagada inimese vabadused. Sallitavad on kõik poliitilised suundumused, mis ei vastandu vabadusele ja inimõigustele ega kutsu vägivallale. zz Riigi stabiilse arengu suudab tagada parlamentaarne riigikord, kus kehtib demokraatia ja seaduste ülimuslikkus ning kus austatakse inimeste vabadusi ja õigusi. zz Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus peab lähtuma üldistest huvidest. zz Vastutus kohalike omavalitsuste juhtimise eest peab olema järjepidev ning seda saavad kanda vaid erakonnad või üksikisikud. zz Omavalitsuste tegevuse mõõdupuu on haldussuutlikkus ning avaliku teenuse kvaliteet ja kättesaadavus. zz Reformierakond peab vajalikuks omavalitsuste volituste ja vastutuse suurendamist. Ainult tugevad ja iseseisvad omavalitsused, kelle tulubaas on seadusega määratud ja riigieelarvest lahus, suudavad eeskujulikult täita kohaliku elu korraldamisega seotud ülesandeid ja kanda valijate ees vastutust kohalike eelarvekulutuste otstarbekuse eest.

Õiguskord zz Õiguskord peab tuginema ühiskonnas tunnustatud väärtustel. Avalikku võimu tuleb teostada täpses vastavuses seadustega, välistades riikliku w w w.r e fo r m.e e

omavoli isikute üle. zz Eraõiguslike suhete arengus luuakse eeldused, et:  kõik isikud on õiguslikult võrdselt kaitstud;  majandussuhete aluseks on isikute vaba kokkulepe, mitte riiklik regulatsioon või sund;  õiguskord tagab ja väärtustab vaba ning ausa ettevõtluse arengu. zz Reformierakond peab oluliseks kodanike õigusteadvuse ja iseotsustamise võime arendamist ja seaduskuulekuse väärtustamist.

Rahvastikupoliitika zz Eesti riigi põhiseaduslikuks eesmärgiks on eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. zz Eesti majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist jätkusuutlikkust ohustab rahvastiku vähenemine ja vananemine. Vastuseisuks sellele tõstab Reformierakond ausse perekondlikud väärtused, mis on aluseks terve ja toimeka järelkasvu kujunemisele. zz Esmatähtis on töö- ja pereelu paindlik sidumine, et vältida laste kasvamist järelevalve ja vanemliku hooleta, lapsevanemate tööalase kvalifikatsiooni raiskuminekut, tööjõupuuduse edasist süvenemist ja perekondade vaesusriski. zz Hüvitades lapsevanemale saamata jääva töötasu, anname noorele perele kindlustunde lastesaamist mitte liialt edasi lükata ja võimaluse kujundada lapsele soodne kasvukeskkond. Seisame oma tõhusust tõestanud vanemahüvitise süsteemi jätkamise eest. zz Tuleb suurendada lapsevanemate valikuvõimalusi töö- ja pereelu ühildamisel. Valikute eelduseks on usaldusväärsete lastehoiuvõimaluste olemasolu ja paindliku töögraafiku või osaajaga töötamise võimaluste laienemine. Oluline on, et laps kasvaks keskkonnas, kus töö kui eneseteostus ja tuluallikas on loomulik asi. zz Kohalikud omavalitsused peavad tagama lastehoiuvõimalused kõigile soovijaile, toetades ka koduhoidu ja

eraalgatusel loodavaid lasteasutusi. Arendame välja kvalifitseeritud lapsehoidjate kutsesüsteemi ja Interneti-põhise võimaluse saada piirkondlikku ja ülemaalist teavet lastehoiuks pakutavatest teenustest. zz Tööturule naasval lapsevanemal peab olema võimalus saada koolitust oma tööalase kvalifikatsiooni taastamiseks ja värskendamiseks. zz Peame õigeks, et ka vanemliku hooleta jäänud lapsed kasvaksid peretingimustes. Eestis on palju hea tahtega peresid, kes võtaksid endale kasulapsi, kuid vajaksid professionaalset nõustamist ning majanduslikku tuge. Tuleb välja arendada hooldusperede koolitus- ja nõustamissüsteem ja lähendada hooldusvanemaile makstava toetuse määra reaalsetele vajadustele. Samas peavad suurenema lastekodude võimalused kanda hoolt vanemliku hooleta raskete puuetega laste eest. Kõik asendushooldusse puutuv peab olema kohalike omavalitsuste otsustada. zz Peame tähtsaks lapsendamise korra lihtsustamist, tagades seejuures laste õigused. zz Oluline on perekonnaõpetuse tugevdamine koolides. Abortide vähendamiseks ja sugulisel teel edasikanduvate haiguste tõkestamiseks tuleb jätkuvalt levitada teadmisi ennetusvahenditest. zz Eesti üheks rängemaks probleemiks on vägivaldsete surmade suur osakaal, seda eriti nooremate meeste seas. Alkoholismi, narkomaania ja AIDSi edasise leviku peatamiseks tuleb rakendada ennetusprogrammid. zz Süveneva globaliseerumise tingimustes peab Reformierakond vajalikuks tõsiselt keskenduda rahvastikurände temaatikale. Võõrtööjõu senisest suurema vajalikkuse ilmnemisel Eestis tuleb selgelt määratleda selle maht ja töösuhete laad ja kestus. Eelistame kõrge kvalifikatsiooniga töötajate (sh akadeemilise personali) sisserännet ning Eestist mujale õppima ja töökogemusi omandama lahkunute tagasirännet Eestisse. Oluliste immigratsioonivoogude võimaldamisel tuleb rakendada intensiivsed kohandamis- ja lõimumisprogrammid. zz Reformierakond rõhutab, et Euroo-

programm

pa Liidu ühtse rahvastikupoliitika kujundamisel tuleb tasakaalukalt arvestada iga liikmesriigi rahvuslikke huve ja seniseid kogemusi.

Turvalisus zz Igaühe elu, tervis ja vara, samuti üksikisikute ja nende seaduslike ühenduste õigused ja vabadused peavad olema kaitstud ebaseaduslike rünnakute vastu. Iga ebaseaduslik rünnak peab vääramatult lõppema ründaja väljaselgitamisega ja tema karistamisega, kui viimane on avalikes huvides vajalik. Reformierakond panustab eelkõige õigusrikkumiste põhjuste ennetusele. zz Reformierakond lähtub eeldusest, et vabad kodanikud suudavad ise ja omavahelises koostöös luua aluse turvalisele elukeskkonnale. Kodanikuühiskonna iseregulatsioon ja sotsiaalne kontrollimehhanism suudab kõige paremini õigusrikkumisi ennetada. zz Riik ja kohalikud omavalitsused osalevad turvalise elukeskkonna loomisel ja tagamisel, täites avalikule võimule seadusega pandud ülesandeid koostöös tulundus- ja mittetulundusühingutega. zz Riiklikul tasandil peavad Eestis toimima ühtsed ning üksnes riigieelarvest rahastatavad politsei ja päästeteenistus. Politsei missiooniks on igaühe abistamine tema seaduslike õiguste kaitsel ja kohustuste täitmisel. Politseile ja päästeteenistusele tuleb kehtestada selged, ühiskonna arengutasemele vastavad tegevusstandardid. zz Politsei ja päästeteenistus peavad olema eetiliseks eeskujuks kogu rahvale. Neile tuleb luua võimalused osalemiseks rahvusvahelises koostöös. zz Eesti riigil peab olema seadusega kehtestatud süsteem õigusrikkumiste ennetamiseks, mis hõlmab sotsiaal-, õigus-, regionaal-, rahvastikuja fiskaalpoliitilisi meetmeid. Vajalik on riiklik kriminaalpoliitika arengukava.

zz Kohaliku omavalitsuse ülesanne on luua oma territooriumil turvaline elukeskkond. Omavalitsus loob sobiliku õigusliku keskkonna, vajaduse korral palkab teenistusse vastava kvalifikatsiooniga inimesed või sõlmib halduslepingud. Kohalik omavalitsus tegutseb turvalisuse tagamisel koostöös erafirmade, mittetulundusühingute ja riigikaitseühendustega, luues selleks vastava koostöövõrgustiku.

keskkonnapoliitika zz Keskkonnahoid on moraalne printsiip, mis pole taandatav vaid inimese heaolu ning loodusvarade küsimusele. Inimkond vastutab kogu looduse ning ka teiste liikide eluõiguse tagamise eest. Reformierakond rõhutab inimese vastutust kogu loodusliku keskkonna säilimise ees. zz Keskkond on muutunud piirini, kus käitumistavade muutmine on tsivilisatsiooni kestvuse eeldus. Suur osa inimkonnast on keskkonna muutumise tulemusena juba kaotanud elukvaliteedis. See protsess on võtmas aina globaalsemat iseloomu ning paljud seni asendamatud loodusvarad on lõppemas aastakümnetega. Säästliku keskkonnamudeli peab neis oludes omaks võtma iga inimene, ettevõte ja rahvas. zz Kooskõla materiaalse heaolu ja keskkonnasäästlikkuse vahel on inimkonna tuleviku seisukohalt võtmeküsimus. Seejuures tuleb puhas õhk ja vesi, risustamata maastikud, vaikus ja eluslooduse mitmekesisus tunnistada hindamatuteks väärtusteks. zz Taastuvate ressursside kasutus ei tohi ületada nende taastootmisvõimet. Taastumatute varude jätkuvus tuleb kindlustada ajani, mil neid on võimalik asendada. zz Riigi roll säästlikus arengus on reguleerimine, eeskuju näitamine ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine. Keskkonnapoliitikat tuleb teha rahvusvahelises koostöös, kaitstes keskkonnasäästlikke majandamis-

meetodeid nii, et keskkonna hävitamine tooks kaasa konkurentsivõime kaotuse, mitte eelise. zz Reformierakond toetab regulatsioone, kus saastaja maksab oma tegevuse ja tootja vastutab oma saaduste jätkuva keskkonnamõju eest. Pooldame jäätmekäitluse reegleid, mis sunnivad käituma loodussõbralikult ja jäätmeid taaskasutama, ning eelistame tarbimise maksustamist sõltuvalt tema mõjust keskkonnale. Soosida tuleb keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ning osata neis näha majanduse ning tööhõive kasvu võimalust. zz Välja tuleb arendada loodusväärtuste säilimiseks vajalik kaitse- ning hoiualade võrgustik. Avalikust huvist lähtuv erahuvide riivamine on seejuures tihti paratamatu, kuid kaitserežiim võib luua omandile ka lisaväärtust. zz Säästva arengu tagamiseks on eelkõige vajalik probleemide teadvustamine, teadusuuringud, seire korraldamine ja inimtegevuse keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnainfo peab olema avalikkusele kättesaadav. Keskkonnaharidus ja -teadlikkuse kasv tuleb tagada süsteemse tulemustele suunatud tegevuskavaga. zz Meie eesmärk on iga inimese isiklik osavõtt tegelikust keskkonnakaitsest ning igaühe jaoks võimaluse ja valmisoleku tagamine nii keskkonnakaitsest otseseks osavõtuks kui ka sellele kaasaaitamiseks. zz Kiirustamise või pealiskaudse suhtumise tõttu tehtud vigade tagajärgi ei tohi lasta kanda oma järeltulijatel. Vastutustundlik ettevaatlikkus on põhimõte, millest me lähtume kõikide keskkonda mõjutavate otsuste puhul.

Majandus- & rahanduspoliitika zz Reformierakond peab turgu ja konkurentsi majanduse kõige tõhusamaks suunajaks ning pooldab riigivõimu võimalikult väikest sekkumist majandusellu. Riigi ülesanne on soodsa majanduskeskkonna loomine, makromajandusliku stabiilsuse w w w.r efo r m.e e

programm

hoidmine ja vaba konkurentsi tagava õiguskeskkonna kujundamine. Nähes majandusvabaduses üht ühiskonna arengu põhieeldust, hindame õigeks ja jätkamist väärivaks Eesti taasiseseisvumisel valitud suunda majanduspoliitikas. zz Liberaalne majanduspoliitika loob ühiskonnaliikmeile võrdsed võimalused, rakendab inimeste loovuse ja initsiatiivi ning tagab suurima võimaliku heaolu. Üldise jõukuse kasv on eeldus ka keskkonnasäästlikele uuendustele tehnoloogiates ja tootmise korraldamises ning tulemuslikule sotsiaalpoliitikale. zz Rikkuse loomist ja ettevõtlikkust peab väärtustama ning inimesele tuleb tagada õigus kasutada oma võimeid vabalt ja loovalt. Tuleb kujundada motiveerivad tingimused ettevõtluse alustamiseks. zz Liberaalse majanduspoliitika põhiprintsiipidena kaitseme:  vaba konkurentsi;  majanduse avatust ja kaubanduspiirangute vältimist;  ühetaolisusele ja proportsionaalsusele tuginevat maksusüsteemi;  madalat maksukoormust;  tööjõuturu paindlikkust;  valuuta stabiilsust;  riigieelarve tasakaalu;  eraomandi puutumatust. zz Peame oluliseks vältida konkurentsi kahjustavaid erisusi, subsiidiume ning soodusrežiime. Seisame Euroopa Liidu siseturu põhjaliku reformimise eest turgude avamise ning reguleerimise vähendamise suunas. zz Reformierakond seisab tollimaksude, kvootide ning muude kaubanduspiirangute vastu, sest need toovad kaasa hinnatõusu, tarbija valikuvabaduse vähenemise, innovatsiooni ja arengu aeglustumise. zz Eesti majanduse kriitilisemaid muresid on saavutada tööjõu ettevalmistuse vastavus vajadustele ning tööturu suurem paindlikkus. Uute töökohtade loomiseks vajab tööandja kindlust, et ebatõhusate töökohtade kaotamine ning sobimatute töötajate vabastamine ei ole ülejõu käivalt raske ning et värbamine ei too kaasa suuri koormisi. Võõrtööjõu rakendamisel tuleb arvestada sellega kaasnevaid sotsiaalseid pingeid, kuid see w w w.r e fo r m.e e

ei tohi sünnitada ebatolerantsust ega ülemääraseid piiranguid kvalifitseeritud tööjõu värbamisel. zz Reformierakonna maksupoliitika lähtekohaks on maksusüsteemi stabiilsus, lihtsus, läbipaistvus ja võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuv ühetaolisus. Peame õigeks maksustada pigem tarbimist kui tulusid, samuti keskkonnale ja inimestele tekitatavat kahju. Me ei poolda maksuerisusi majandus- ega sotsiaalpoliitilise meetmena, kuna see on ebatõhus ja kulukas. zz Reformierakond taotleb Eesti maksukoormuse alandamist ning eelarvepoliitika konservatiivsust. Lubamatu on hetkehüvede nimel koguda võlakoormat tulevaste põlvkondade õlgadele. Eelarvekulude planeerimine peab olema pikaajaline ning avaliku sektori kulutused range kontrolli all. zz Riigi osalust ettevõtetes aktsepteerime vaid üldtunnustatud strateegilistest huvidest lähtuvatel erandjuhtudel ning konkurentsieelduste puudumisel. zz Reformierakond toetab valuuta stabiilsust hoidvat rahapoliitikat. Pooldame krooni võimalikult kiiret asendamist euroga kui märki Eesti kuulumisest arenenud majandusruumi.

Teadmistepõhine majandus zz Eesti majandus tuleb suunata teadmistepõhisele mudelile, kus määrav on loovus ning lisaväärtus on suurim. Vaid sel moel tekib kõrgepalgalisi töökohti, on võimalik püsivalt leevendada demograafilisest olukorrast tulenevaid tööjõuprobleeme. Reformierakond seab strateegiliseks prioriteediks Eesti kompleksse ülemineku uuele arengutasandile. Selleks on vaja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise pikaajalist programmi. zz Teadmistepõhise majanduse telg on innovatsioon, mis ei ole pelgalt tehnoloogiline ega finantsiline, vaid on ka kultuuri ja väärtushinnangute küsimus. Selleks on vajalik ühiskonda läbiva suutlikkuse väljaarendamine.

Esmatähtis on laialdane loovuse ja läbiva innovaatilisuse toetamine Eesti ühiskonnas. zz Reformierakond peab tähtsaks loovkunsti ja ettevõtluse koostöö tihendamist ning loovmajanduse arengu soosimist. Ei ole traditsioonilisi majandusharusid, on vaid traditsiooniline mõtlemine. Reformierakond väärtustab ning propageerib innovatiivse ja mittetraditsioonilise mõtlemise arendamist ning rakendamist kõigis eluvaldkondades. zz Teadmistepõhisele majandusele ülemineku tingimuseks on riigi tippotsustajate teadmistepõhine töökorraldus. Reformierakond rõhutab vajadust kaasata strateegilisse otsustamisse kõrgprofessionaalset ekspertiisi, uurimistööd ja analüüsi. Tähtis on poliitilise ning sotsiaalse koosmeele saavutamine olulistes strateegilistes küsimustes. zz Innovatsiooni toetamiseks on vajalik eelduste loomine riskikapitali arengule.

Haridus & teadus zz Hea haridus avab inimesele tee oma sünnipäraste eelduste parimaks kasutamiseks nii enda kui ka kogu ühiskonna huvides. Riigi seisukohast on stabiilsetel alustel toimiv haridussüsteem ja sellel põhinev teadus- ning arendustegevus Eesti konkurentsivõime kindlaimaks tagatiseks. zz Igaühel peab olema võimalus omandada oma vajadustele ja annetele vastav kvaliteetne haridus. Inimeste loomingulisust ja elukestvat arengut toetab avatud hariduskeskkond. zz Riigi tähelepanu peab olema haridussüsteemi sidususel, et see suudaks vastu tulla elukestva õppe nõudmistele, adekvaatselt reageerida tööturu vajadustele ja tagada teadus- ning arendustegevuse järjepidevus. zz Riik ja omavalitsus tagavad igale soovijale tasuta alushariduse. Toetada tuleb ka alternatiivseid võimalusi: koduõpe, erakoolid ja -lasteaiad. zz Põhiharidus kui kohustuslik hari-

programm

dusmiinimum peab olema tasuta ja kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Põhiharidus peaks olema senisest enam diferentseeritud, et arvestada laste erinevaid eeldusi. Eelkutseõppe teemad tuleb lisada põhihariduse õppekavadesse. Põhikoolist väljalangejate arvu vähendamiseks tuleb luua üldhariduskoolides tugisüsteemid. zz Peame õigeks gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste spetsialiseerumist ja neile riikliku õppekava täitmise raames maksimaalse tegevusvabaduse andmist. Gümnaasiumi- ja kutsekeskharidust tuleb korraldada kui tervikut. Reformierakond peab oluliseks õpilaste valikuvabaduse suurendamist keskhariduses. Selleks toetame kohustuslike õppeainete arvu ja mahu vähendamist. zz Kvaliteetse gümnaasiumi- ja kutsehariduse andmiseks peavad riik ja kohalikud omavalitsused looma optimaalse koolivõrgu ja koolitranspordi võimalused. Põhikoolide, gümnaasiumide ja kutsekoolide rahastamine toimugu pearahasüsteemi alusel, kus sisalduvad vahendid ka investeeringuteks. zz Tuleb luua tingimused erasektori oluliselt suuremaks kaasamiseks kutsehariduse ajakohastamisse. zz Reformierakond peab oluliseks huvija üldhariduse tihedamat integreerimist. Peame äärmiselt vajalikuks õpetajakoolituse nüüdisajastamist. zz Erivajadustega laste õpetamisel toetame kaasava hariduse põhimõtete rakendamist. zz Kõiki koole koheldakse võrdselt sõltumata nende omandivormist. Igal koolil peab olema riiklik koolitusluba. zz Täiend- ja ümberõppe võimalused tuleb muuta üldiselt kättesaadavaks. Reformierakond peab oluliseks e-õppe võimaluste avardamist elukestvas õppes. zz Hariduse kvaliteet ei tohi sõltuda kooli õppekeelest. Muukeelsed koolid peavad tagama hea eesti keele oskuse, mis eeldab pedagoogide sihipärast ettevalmistamist. zz Globaliseeruval kõrghariduse maastikul tuleb kindlustada eestikeelse kõrghariduse jätkumine. Eesti kõrghariduse kvaliteet peab olema Euroopa Liidu ülikoolidega võrreldaval

tasemel ja võimaldama akadeemilist koostööd. Ülikoole tuleb perioodiliselt akrediteerida nii õppesuunapõhiselt kui ka institutsionaalselt. zz Ühelgi andekal noorel ei tohi jääda kõrgharidus omandamata majanduslikel põhjustel. Reformierakond soovib kõrghariduse kättesaadavuse tagamiseks paralleelselt stipendiumide ja õppelaenude garanteerimisega välja arendada haridusosakute ja hariduskapitali süsteemi. zz Eesti vajab nii tipptasemel alusteadust kui ka järjest suuremal määral rakendusteaduslikke uuringuid ja nendel põhinevat arendustegevust. Oluline on keskenduda Eesti arengut ja rahvusvahelist konkurentsivõimet tagavatele võtmevaldkondadele (biomeditsiin, materjaliuuringud, informaatika) ning eestluse identiteeti põhistavatele rahvusteadustele. Vajalik on rakendusuuringute tulemuslikkuse tagamine strateegiliselt tähtsates suundades. Eesti teaduse edasise arengu olulise tegurina näeme tihedat lõimumist Euroopa Liidu ja NATO teadusorganisatsioonidega. zz Saabuva globaalse tooraine- ja kütusekriisi tingimustes on edu pandiks üleminek säästlikele innovaatilistele tehnoloogiatele (nanotehnoloogia, alternatiivenergeetika, jäätmevabad tööstuslikud tehnoloogiad). zz Peame väga oluliseks kaasa aidata rahvusliku intellektuaalomandi tekkele tehnoloogilistes võtmevaldkondades. Ettevõtete tehnoloogilise ümberkujundamise ning uute tipptehnoloogiliste ettevõtete tekkimise vältimatuks eelduseks on hästitoimiva innovatsiooni tugistruktuuri (tehnoloogia- ja tööstuspargid, tehnoloogia arenduskeskused) väljaarendamine.

tervishoid zz Reformierakonna tervisepoliitika eesmärk on terve inimene ning tema võimalikult pikk ja toimekas elu. Lisaks meditsiinile on selle saavutamiseks suured võimalused igaühel en-

dal, mis peaks tervisepoliitikas kajastuma suuremas keskendumises tervislike eluviiside edendamisele. zz Tervisekäitumise parandamiseks tuleb tõsta inimeste teadlikkust ja aktiivsust. See peab algama laste- ja haridusasutustes ning hõlmama avalikke teavituskampaaniaid toitumise, liikumise, puhkerežiimi kohta. Õpi- ja töökeskkonnas peavad kehtima ranged tervisestandardid. Lasteasutustes ja koolides peab olema tagatud tervislik toit. zz Inimesed tuleb varustada täpse ja arusaadava teabega toiduainete, tarbekaupade ja keskkonna terviseriskide kohta. Keskvõimu, omavalitsuste ja kolmanda sektori koostöös tuleb otsida võimalusi tervisliku eluviisi, sealhulgas liikumisharrastuse toetamiseks. zz Reformierakond toetab ohtlike haiguste (südamehaigused, vähk, AIDS jt) vastaste programmide kõrval üldisema pikaajalise terviseedendamise programmi loomist, mis väärtustaks tervislikke eluviise ja igaühe vastutustunnet terviseriskide vältimisel. Rõhuasetus suuremale isiklikule vastutusele aitab tagada ka solidaarsusel põhineva meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkuse ja arengu. zz Haigekassa raha on mõeldud eelkõige ravikindlustatute raviks, mitte töövõimetushüvitisteks. zz Tervishoiuteenuste piirhinnad ja perearstide pearaha peaksid katma kõiki vältimatuid kulusid. Haiglavõrgu kujundamise eesmärk on arstiabi kvaliteet.

Sotsiaalpoliitika zz Heaolu kasv peab suurendama ka sotsiaalset turvalisust ühiskonnas. Tõhus majanduspoliitika on sotsiaalsete probleemide peamine leevendaja ning võimaldab suuremat hoolivust nende suhtes, kes oma tahtest sõltumatult on raskustes. Sotsiaaltoetuste eesmärk on tegelike abivajajate toetamine. Sotsiaalabi riiklikult kehtestatud miinimumstandardi järw w w.r efo r m.e e

programm

gimisel peab kehtima omavalitsuse kontroll. zz Reformierakonna eriline tähelepanu kuulub lastele. Toetame vanemaid lastega kodus olemise ajal, säilitades neile lapsehoolduse tõttu kaotatud sissetuleku. Maksusoodustustele eelistame otseseid toetusi, sest need jõuavad ka kõige vaesemateni. Paljulapselistele peredele tuleb maksta lisatoetust. Toetustest tihti tõhusam abi on laste kasvuks ja arenguks vajalike teenuste pakkumine. zz Koolis peab olema kättesaadav tervislik toit, mis põhikoolis peaks laste tervise ja õigete toitumisharjumuste kujundamise huvides olema tasuta. Õppimise kõrval tuleb toetada ka koolivälist tegevust. zz Piisava toimetuleku tagab peredele vaid töö. Seetõttu on oluline pakkuda lapsevanematele paindlikke töövorme ja mitmekesiseid lastehoiuvõimalusi. zz Parim kasvatusmeetod on perekeskne. Vanemliku hooleta laste puhul ei tohi teha põhjendamatuid takistusi nende lapsendamisele. Hooldusperesid tuleb nõustada ja maksta neile toetust nende lisakulude katmiseks. zz Reformierakond väärtustab põlvkondade ühtekuuluvustunnet. Eeldame noortelt suuremat tähelepanu vanema põlvkonna probleemidele ning tuge oma vanematele. Rahvastiku vananedes tuleb vältida pensionäride huvide vastandamist majandusarengu, laste ja tööealiste vajadustele. zz Pensionisüsteem peab püsima stabiilne. Selle jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb soodustada II ja III pensionisamba arengut. Pensionäride jätkuvaks kaasamiseks ühiskonna ellu, nende toimetuleku parandamiseks ning tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb suurendada nende tööhõivet. Selleks peab vajadusel pakkuma neile koolitust, kaaludes tööandjaile sellega seotud lisakulude hüvitamist. Sotsiaalhoolekandes peab valitsema võimaluste paljusus kodu- ja avahooldusest hoolekodudeni. zz Puuetega inimesed ei pea tundma end kõrvaletõrjutuna. Reformierakond austab puuetega inimeste tahet end arendada, õppida ja elatada end oma tööga. Igaühe moraalne kohus on aidata suurendada puuetega iniw w w.r e fo r m.e e

meste toetamise, arengu- ja suhtlusvõimalusi lapseeast peale. Neile ja nende peredele tuleb omavalitsuste abiga pakkuda hädavajalikke tugiteenuseid. Teed, hooned ja ühistransport peavad võimaldama füüsilise puudega inimeste takistusteta liikumist. Tööandjaid tuleb motiveerida kasutama puuetega inimeste tööd.

Kultuur & sport zz Kultuur on rahvuse eneseteadvustamise ja -kehtestamise aluseid. Reformierakond arendab kultuuripoliitikat, mis aitab kaasa rahva ja riigi püsimisele ning arengule. zz Mida avatumas maailmas Eesti toimib, seda kindlam peab olema eesti keel meie riikluse ja kultuuri alusena. Reformierakond peab vajalikuks eesti keele rikkalike eelduste pidevat edasiarendamist kõigil elualadel. zz Reformierakond peab oluliseks nii professionaalse kui ka rahvakultuuri edenemise riiklikku toetamist, sealhulgas toetust kultuuriväljaannete, eesti keele teatmeteoste ja väärtkirjanduse väljaandmisele. Vajalikud on riiklikud programmid Eesti kultuuripärandi hoidmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. zz Erksas kultuurikeskkonnas arenevad inimeste parimad omadused. Riigi- ja kohaliku võimu ülesanne on kultuuri ja spordi arenguks vajaliku infrastruktuuri loomine ning loovisikutele majandusliku kindlustunde andmine. Tähtsustame mittetulundussektori osatähtsust kultuurija spordielu edendamisel. zz Raamatukogudel on tähtis roll demokraatliku infoühiskonna arengus ja kohalikus kultuurielus. Selle rolli täitmiseks tuleb tagada raamatukogude kaasamine riiklikusse infopoliitikasse ning piisavad võimalused teavikute soetamiseks. zz Reformierakond toetab Eesti kultuuri aktiivset tutvustamist välisriikides. Eesti osavõtt rahvusvahelistest kultuurikoostööprogrammidest suurendab oluliselt meie kunstiinimeste

loomingulisi ja enesearenduslikke võimalusi. zz Reformierakond toetab Eesti tippspordi rahastamist spordialaliitude kaudu. Oleme seisukohal, et rahva tervena püsimise tagamiseks on väga oluline suurendada tuge harrastus- ja noortespordile. Laste ja noorte vaba aja sisustamine kultuurija spordiharrastusega on kindlamaid vahendeid alkoholismi ja narkomaaniaprobleemide ennetamiseks. zz Riik peab looma võimalusi erakapitali kaasamiseks kultuuri ja spordi toetamisse ning ettevõtjate huvi ja kindlustunde suurendamiseks üldsusele olulistesse kultuurija spordiobjektidesse investeerimisel.

Regionaalpoliitika & maaelu zz Eesti areng peab hõlmama kõigi tema piirkondade arengut ja sotsiaalset mitmekesisust. Reformierakonna regionaalpoliitiline eesmärk on terviklik ja territoriaalselt tasakaalustatud Eesti. zz Regionaal- ja maaelupoliitika peab tagama elanikele mitmekülgse tegutsemise võimalused, turvalisuse, eeldused saada tööd võimalikult elukoha lähedal, teenuste kättesaadavuse, sotsiaalsed garantiid ja tervisliku keskkonna. Riigi otsene sekkumine kohalikku igapäevaellu ei ole õigustatud, kuid riik saab protsesse koordineerida ning kohalike struktuuride haldussuutlikkusele, era- ning kolmanda sektori edenemisele kaasa aidata. zz Regionaalpoliitikat saab ellu viia vaid koostöös omavalitsustega, kodukandi- ja külaliikumisega, mittetulundusühingutega, kogudustega, ettevõtjatega. Kohaliku arengu võti on loov ja tegus inimene, kelle jaoks antud piirkond on koduks. Arengu hoogustamise eeldus on ühistest pingutustest ja koostööst tekkiv sünergia. Reformierakond hindab ja toetab kõigi nende inimeste ja organisatsioonide pingutusi. zz Väga oluline on ettevõtluse propa-

programm ı peasekretär

geerimine ja toetamine maal. Väikeja pereettevõtluse kandepinna laienemine ning uued töökohad ettevõtluses on Eesti regionaalse arengu põhitingimusi. zz Maaelu kiiremaks arenguks peame vajalikuks:  elavat kultuurija hariduselu maal;  infrastruktuuride (teed, telekommunikatsioon, energiavarustus jne) taseme piirkondlike erinevuste vähendamist;  laialdast Interneti-ühendust;  mitmekesist koolitus-, ümberõppe- ja nõustamistegevust maakondlikul ja omavalitsuse tasandil;  omavalitsuste osakaalu suurendamist riiklike funktsioonide täitmisel ning maksutuludes;  haldusterritoriaalse reformi jätkamist ja soodustamist;  tegusaid ja kogukondlikel kokkulepetel põhinevaid kohalikke arengukavu, mille alusel saab riik rakendada regionaalsete investeeringute programmi;  riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd kolmanda sektoriga;  majandustegevuse mitmekesistamist ning alternatiivse ettevõtluse toetamist;  kohalike eelduste ja omapära paremat ärakasutamist ettevõtluses. zz Reformierakond näeb regionaalarengut oluliselt kiirenevat riigi võimaluste suurenemise ning Euroopa Liidu toel. Vaid tugevad kohalikud omavalitsused suudavad Eesti tasakaalustatud arengule kaasa aidata.

Rahvusvähemuste poliitika zz Eesti kui demokraatlik õigusriik tagab kõigile siin seaduslikult elavatele isikutele kõigi põhiõiguste vankumatu järgimise, olenemata kellegi etnilisest päritolust ja emakeelest. zz Eesti pikaajalised rahvastikutrendid ning nendega seotud probleemid mõjutavad ühtemoodi nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste heaolu, arenguvõimalusi ja turvalisust. Nende probleemide lahendamisel on eestla-

sed ja Eesti mitte-eestlastest püsielanikud esmasteks liitlasteks. zz Tuleb kiirendada ja kaasa aidata nende inimeste sügavale integreerumisele Eesti ühiskonda, kes soovivad omandada Eesti kodakondsust või on selle juba omandanud. Tähtsaim tegur selleks on kättesaadav eesti keele õpe, samuti tuleb rohkem rõhku panna Eesti kultuurikeskkonda liitumiseks vajalike teadmiste omandamisele. Mitte-eestlastele eesti keele õpetamise taset tuleb oluliselt tõsta. zz Eesti ühiskonna jätkuva demokraatliku arengu eesmärgiks on stabiilse avatud kodanikuühiskonna väljakujunemine. Reformierakond suunab oma rahvusvähemuste poliitika sellele, et kõigil end Eestiga püsivalt siduda otsustanud inimestel oleks tagatud võimalused edukaks toimetulekuks eestikeelses info-, eluja töökeskkonnas, tundmaks end täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena ning osalemaks aktiivselt Eesti ühiskonna elus. zz Reformierakond peab mitte-eestlaste eduka toimetuleku eelduseks kolme põhisammast, mille ehitamisele ja arendamisele Reformierakond oma tegevuses keskendub:  hea eesti keele oskus;  eestlastega võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele ja informatsioonile;  mitte-eestlaste oma rahvuskultuurilise identiteedi, sh emakeele säilitamine. zz Reformierakond kutsub üles Eestis alalist elamisluba omavaid isikuid, kes soovivad siduda oma elu Eesti Vabariigiga, otsustama Eesti kodakondsuse ja sellega kaasnevate õiguste ja kohustuste kasuks. zz Reformierakond on veendunud, et järjekindel ja edukas naturalisatsiooniprotsess vastab stabiilse ja integreeritud Eesti ühiskonna huvidele. Peame lubamatuks mis tahes bürokraatlikke takistusi Eesti kodakondsuse taotlemisel. Riik peab arendama soodsaid võimalusi, aitamaks kaasa kodakondsuse omandamise eeltingimuste täitmisele, muutmata kehtiva kodakondsuspoliitika põhiprintsiipe. zz Seisame avatud demokraatliku ühis-

konna eest, kus inimeste õigused ja vabadused on ülimuslikud ning loodud on võrdsed võimalused igaühe arenguks ja heaoluks.

Noorsoopoliitika zz Eesti ühiskonna tulevik sõltub meie panusest noortesse ning sellest, mil määral noored kulutavad aega ja energiat enese arengusse. Reformierakonna eesmärk on, et Eesti noor oleks avatud ja kodumaad väärtustav, õppiv ja tervislike eluviisidega, keskkonnateadlik ja vaimsete huvialadega aktiivne ühiskonna liige. Riik ja omavalitsused peavad looma eeldused noorte arengule täisväärtuslikuks kodanikuks. zz Tasakaalustatud kodanikuühiskonna tekkimise tingimus on noorteorganisatsioonide tegevus. Need tuleb kaasata noorte- ja pereprobleemidega seotud otsuste kujundamisse ning vastavate teenuste osutamisse. zz Noore inimese kaitsetahte ja kodumaa-armastuse arenemises on lisaks kodule suur roll koolil. Igal õpilasel peab olema võimalus läbida riigikaitseõpetus. Nii Eesti majanduse kui ka iga noore enda tulevikuperspektiivide seisukohast on oluline ettevõtlusalase koolituse pakkumine koolis. zz Suurim risk noorte tuleviku suhtes on tegevusetus. Koolikohustuse täitmise tagamiseks ja tööharjumuste kujundamiseks peavad jõu ühendama omavalitsus, sotsiaalabisüsteem, haridusasutused ja noorteorganisatsioonid. Ellu tuleb kutsuda kutsenõustamiskeskused. zz Reformierakond leiab, et meelelahutus- ja tarbimiskulutuse asemel tuleb suunata noorte tegevust kultuuri-, spordi- ja teiste harivate ürituste abil. Sihikindel töö on vajalik alkoholismija narkoprobleemide ning AIDSi ennetamisel. Kõigis kohalikes omavalitsustes peavad olema kättesaadavad sportimisvõimalused. Võimalusi vaba aja sisukaks veetmiseks peavad looma avatud noortekesksused. zz Suurendamaks ühiskonna avatust ja w w w.r efo r m.e e

lihtliige ı programm

innovaatilisust, peame oluliseks noorte teavitamist õppimisvõimalustest välismaal.

zz Reformierakond peab vajalikuks, et välis- ja kaitsepoliitika põimuvate eesmärkide saavutamiseks taotleks Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohta.

Julgeoleku- & kaitsepoliitika zz Eesti on valinud NATO kollektiivse kaitse tee. Eesti kui NATO liikmesriigi kaitseväe struktuur peab võimaldama meil olla ka julgeoleku tootjad, mitte ainult selle tarbijad. Meie relvajõud peavad olema valmis ründe- ja kaitselahinguteks vastavalt Eesti sõjalisele strateegiale ja NATO doktriinile ning osalemiseks rahvusvahelistel operatsioonidel, õppustel ning koolitusel. Selle kõige tagamiseks peab Eesti eraldama vähemalt 2% oma sisemajanduse kogutoodangust NATO definitsioonile vastavateks kaitsekulutusteks. zz Peame oluliseks, et Eestis mõistetaks, et lisaks traditsioonilistele ohtudele on tänapäeva maailmas levimas ka uued ohud, mis lähtuvad sageli majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnaprobleemidest ning võivad kasvada julgeolekuprobleemideks. zz Riiki ja rahvast suudavad kaitsta parima võimaliku väljaõppe saanud ja oma elualale pühendunud spetsialistid. Seetõttu peab Reformierakond vajalikuks jätkata liikumist kutselise kaitseväe moodustamise suunas, toetudes inimeste vabatahtlikule kutsevalikule. Ajateenistust mõistame kutseliste kaitseväelaste baasina ja kaitsetahte toetajana. zz Tuleb jätkata ja tugevdada Eesti kaitsekoostööd Läti, Leedu ja teiste Euroopa Liidu ja NATO partnerriikidega nii kahepoolselt kui ka Euroopa Liidu ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames. zz Reformierakond peab oluliseks Kaitseliidu arengut väärika ja töökindla organisatsiooni suunas, mille liikmena on igal Eesti kodanikul võimalus anda oma panus riigi kaitsesse. Kaitseliidu rahu- ja sõjaaegsed ülesanded ja struktuur tuleb täpselt piiritleda, seal antav väljaõpe ühtlustada kaitseväe omaga. w w w.r e fo r m.e e

välispoliitika zz Eesti välispoliitika ideoloogilise alusena näeb Reformierakond demokraatlikul liberalismil põhinevat inimõiguste ja isikuvabaduste väärtustamist. Eesti välispoliitika peab toetama demokraatia ja vaba turumajanduse arengut ning inimõiguste austamist kogu maailmas. zz Eesti välispoliitika peaeesmärk on meie iseseisvuse tagamine ja rahvusliku julgeoleku kindlustamine. Reformierakond peab oluliseks koostööd kõigi Eesti poliitiliste jõududega, et saavutada maksimaalne konsensus ühtse, järjepideva ja jätkusuutliku välispoliitilise kursi elluviimiseks. zz Euroopa Liidus peab Eesti olema aktiivne liikmesriik. Meie huvides on tugev, ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga Euroopa Liit. Eesti peab levitama oma kogemusi liberaalsel turumajandusel põhineva majandusmudeli rakendamisest ja tutvustama selle eeliseid ning seisma konkurentsivõimelise Euroopa eest. Reformierakond soovib Euroopa Liidu ülereguleerituse kõrvaldamist ja õigusliku keskkonna tunduvat lihtsustamist. Reformierakond seisab kindalt turumoonutuste ja ettevõtete subsideerimise ja doteerimise vastu. zz Reformierakond peab Euroopa Liidus oluliseks senisest süvendatumat koostööd sise- ja justiitsküsimustes, eriti võitlust rahvusvahelise terrorismi ja kuritegevuse vastu. Euroopa Liidu eesmärk peab olema vaba ja tervikliku Euroopa tekkimine. zz Ka NATO liikmesriigina peab Eesti olema tegus ja usaldusväärne. Lisaks osalemisele NATO kaitsekoostöös peab Eesti seisma transatlantiliste suhete hoidmise ja tugevdamise eest. zz Eestile on olulised kahepoolsed liit-

lassuhted Ameerika Ühendriikidega. Näeme neis meile omase väärtusruumi ning Eesti riikliku ja rahvusliku iseseisvuse olulist tagatist. zz Eesti peab püüdlema heade suhete saavutamise ja hoidmise suunas kõigi oma naaberriikidega. Peame aktiivselt osalema Euroopa Liidu uute naabrite poliitika kujundamises, jagades demokratiseerumise ja liberaalsele turumajandusele ülemineku protsessi kogemusi riikidele, kes soovivad tihedamat koostööd Euroopa Liiduga või näevad tulevikus ennast selle liikmesriigina. Piiriülene koostöö majandus-, humanitaar- ja keskkonnaküsimustes peab toimuma kõigil tasanditel. Reformierakond näeb Eesti välispoliitikale olulist rolli Läänemere maade koostöös. zz Vajalik on Eesti aktiivne osalus selliste rahvusvaheliste organisatsioonide töös nagu ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE. Seejuures peab Reformierakond eriti oluliseks ÜRO reformimist maailma turvalisuse tagamisel ja rahvastevahelise koostöö edendamisel tõhusalt toimivaks organisatsiooniks. zz Üheks Eesti välispoliitika prioriteediks peab saama aktiivne välismajandus- ja kaubanduspoliitika ning kommertsdiplomaatia, et tagada Eesti majanduse jätkusuutlikkus ja makromajanduslik stabiilsus. Toetame vaba turumajanduse põhimõtete senisest suuremat rakendamist Euroopa Liidu ühises väliskaubanduspoliitikas ning neid põhimõtteid austavate uute riikide liitumist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. zz Reformierakond peab tähtsaks Eesti välisesinduste rolli meie kodanike, ettevõtete ja riigi õiguste ja huvide kaitsjana ning meie ajaloo, looduse ja kultuuri tutvustajana välismaal. Selleks tuleb välja arendada optimaalne ja tõhus välisesinduste võrk. Samal ajal peab Eesti aktiivselt osalema Euroopa Liidu ühise välisteenistuse kontseptsiooni väljatöötamisel ja selle elluviimisel, et tagada Eesti kodanike, ettevõtete ja riigi huvide kaitse ka nendes välisriikides, kus Eestil oma välisesindus puudub.

Too sõbrad erakonda! Reformierakond on alati avatud uutele ideedele ja inimestele. Kui Sul on aktiivseid, optimistlikke, töökaid sõpru või tuttavaid, kes tahaksid osaleda Eesti elu paremaks muutmises, siis kutsu nad erakonda!

Erakonna laiendamine on eelkõige auasi, aga Reformierakond on iga aasta väärtustanud oma tublisid liikmeid, kes on andnud oma panuse erakonna arengusse.

Kui tood erakonda 1-4 uut liiget, oled TEGEVLIIGE 1 uus liige – liikmemaksust vabastus 2 uut liiget – T-särk, kruus või raamat 3 uut liiget – 1 erakonna suurüritus tasuta 4 uut liiget – rannakomplekt või visiitkaardihoidja 5-7 uut liiget, oled HÕBELIIGE 5 uut liiget – saunalina, vihmavari või sulepeakomplekt 6 uut liiget – 2 erakonna suurüritust tasuta 7 uut liiget – fliisist jakk 8-… uut liiget, oled KULDLIIGE 10 uut liiget – erakonna talvejope 20+ liiget – tänuõhtu erakonna juhtkonnaga

Aasta suurimat erakonna laiendajat premeeritakse uusaastaballil Kuldoravaga.

Täpsemaid kampaania tingimusi loe Oravavõrgust www.reform.ee/intra või helista 680 80 80