Puhkus Eestis 2015

KATI TOOTS

Enam kui

«Maal olles aeg seisab!»

URMAS KLAAS Tartu linnapea naudib puhkust Eestis

500

puhkuseideed

Kuidas korraldada unustamatuid suvepäevi S uvised sündmused A utoga mööda Еestit seiklema E esti kaardid M ajutus T oitlustus V aatamisväärsused

MARKO KALDUR

TRIINA TREI

PUHKUS LASTEGA

Matkarõõmu halb ilm ei sega

Surf, meri ja tuul = elustiil

nõuab natuke kavalust

www.puhkuseestis.ee Parimad puhkuseideed Eestis!

 maakondade info  mõisad, hotellid, villad  restoranid ja kohvikud  puhkus kämpingutes ja looduses  ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused  kaardid, asukohtade GPS koordinaadid

Meeldivat puhkust!

PUHKUS LOODUSES Astu läbi RMK looduskeskustest üle Eesti.

Vaata www.loodusegakoos.ee, mida igas looduskeskuses sulle pakume.

OANDU

VIIMSI

NÕVA RISTNA

AEGVIIDU KAUKSI

MATSALU

MUSTJALA ELISTVERE SOOMAA KABLI

KIIDJÄRVE

PÄHNI

Looduskeskustest leiad nii mõndagi põnevat ja kasulikku, sest meil on alati midagi teoksil.

•

• • • • •

Nõval on avatud näitus „Puudest algab mets”, Viimsis „Metsas on väge”, Kauksis „Taastuv või taastumatu?”, Pähnis „Tavad ja kombed, mis püsivad ajas”.

Filmiprogrammid Loodusõhtud Matkad Õppepäevad Igas looduskeskuses on avatud ka meenete pood, kust saab soetada looduse teemalisi meeneid ja suveniine ning RMK matkateede kaarte.

www.loodusegakoos.ee

EMAJÕESUURSOO

Sisukord

PIKTOGRAMMIDE SELETUS

Hea puhkaja 3 Marko Kaldur matkamisest 5-7 Ettevalmistus matkaks 8-9 Autoga seiklema 11-15 Rahvas sportima 16-17 Discgolf 18-19 Ettevõtte suvepäevad 20-23 Persoonilugu 26-29 Seiklus mööda vett 30-31 Suvised sündmused 32-41 Perepuhkus 42-51 Harjumaa 52-59 Tallinn 60-67 Ida-Virumaa 68-79 Lääne-Virumaa 80-87 Järvamaa 88-93 Raplamaa 94-99 Läänemaa 100-107 Hiiumaa 108-113 Saaremaa 114-123 Pärnumaa 124-141 Viljandimaa 142-155 Jõgevamaa 156-165 Tartumaa 166-179 Põlvamaa 180-187 Содержание Valgamaa 188-193 важные номера Võrumaa 194-200 От редакторов Административная карта Эстонии Ratastooliga puhkama 202-203 Об Эстонии Народный отпуск Hea teada 204-205 Персона Известные российские деятели в Эстонии Eesti halduskaart 206-207 Эстония как ностальгический курорт Важно знать!

Liiklusõnnetuse blankett 208 Летние события Летний гриль

СЕВЕРНАЯ ЭСТОНИЯ ХАРЬЮСКИЙ УЕЗД

ИДА-ВИРУСКИЙ УЕЗД

HÄDAABI AUTOABI BUSSIINFO

112 1888 12550

ЛЯЭНЕ-ВИРУСКИЙ УЕЗД РАПЛАСКИЙ УЕЗД

ARSTI NÕUANNE LUKUABI 24H RONGIINFO

Majutus kämpingutes Telkimine

Ujumiskoht

Kalastamine Matkarajad Lõkkeplats Duśś

Ratsutamine

Karavanikohad

WiFi WiFi

Saun

Lemmiklomadega lubatud РАЗЪЯСНЕНИЯ К ПИКТОГРАММАМ

Arvestatud invaliididega Питание Размещение в отеле

Размещение в домиках Lastesõbralik

Размещение в кемпингах

Размещение в палатках Kaardimakse Место для плавания Рыбалка

Kanuusõit Каноэ Походные тропы Душ Discgolf

Места для караванов

WiFi INFOTELEFON 1182 Баня Maanteeinfokeskus 1510

ЙЫГЕВАСКИЙ УЕЗД ПЫЛЬВАСКИЙ УЕЗД

Kirjastaja: Motivation OÜ / “Puhkus Eestis”

Majutus majakeses

Верховая езда

ЗАПАДНАЯ ЭСТОНИЯ

ХИЙУСКИЙ УЕЗД 1220 ЛЯЭНЕСКИЙ УЕЗД 1556 ПЯРНУСКИЙ УЕЗД СААРЕСКИЙ УЕЗД 1667 ЮЖНАЯ ЭСТОНИЯ

Majutus hotellis

Площадка для костра

ЯРВАСКИЙ УЕЗД

Tähtsad numbrid

Toitlustus

ТАРТУСКИЙ УЕЗД ВАЛГАСКИЙ УЕЗД ВИЛЬЯНДИСКИЙ УЕЗД

Kiisa 8, Tallinn, 11313. Tel:+372 683 5145. info@puhkuseestis.ee www.puhkuseestis.ee ВЫРУСКИЙ УЕЗД Издательство и продажа рекламы

Важные номера ПОЛИЦИЯ СКОРАЯ ПОМОЩЬ АВТОПОМОЩЬ ПОМОЩЬ ПО ЗАМКАМ 24h ИНФОТЕЛЕФОНЫ ИНФО О ДВИЖЕНИИ ПОЕЗДОВ АВТОБУСНАЯ ИНФОРМАЦИЯ

110 112 1888 1556 1182, 1188 1447 12550

«Отдых в Эстонии 2012». Издатель OOO Motivation, Kiisa 8, Тallinn, 11313.

Idee autorid: Ariina Süvirand; Rainer Süvirand Тел. +372 683 5145 Toimetajad: Dorris Tiitre; Kati Aasov; Marko Kaldur; Jevgenia Zõbina info@vacationinestonia.com ; www.vacationinestonia.com Редакторы: Виктор Фантанов, Евгения Изотова Kujundaja: Oleg Tereštšenkov Издатель сделал все от него зависящее, чтобы обеспечить точность информации в печатном издании. Размещенные в издании материалы предоставлены Müügijuht: Sven Vaska партнерами проекта, и издатель не несет ответственности за их содержание. m.puhkuseestis.ee NB! Берегите окружающую среду! После прочтения не выбрасывайте книгу в мусорный ящик! СохраProjektijuhid: Annika Aavik, Maarja Kivisild, Maarja Jalas, Kadi Kalamees, Kösler, Mario нитеKarin ее до следующего путешествия или Mölder подарите другу, планирующему отпуск.

2 Esikaas: fotograaf Ardo Kaljuvee/ Kroonika

ISSN 2228-4265

H S

ea puhkaja!

uvi ongi juba käeulatuses ja paljudele meist tähendab see puhkust! Tegusatel inimestel on aga enamasti kiire ning aja mahavõtmine tundub keeruline või mõnikord isegi võimatu. Puhkus Eestis reisijuhi särtsakamaks muutmiseks koostasime palju vahvaid lühiintervjuusid tuntud ning toredate inimestega. Paraku selgus, et paljudel neist ei olegi puhkamiseks mahti, sest töid ja muid tegemisi on lihtsalt liiga palju. Iseenesest on seda natukene kurb tõdeda, sest puhkus on hädavajalik meile kõigile. Hingetõmbeaega vajab nii keha kui hing, et säiliks hea füüsiline ja vaimne tervis.

See, et Sina hoiad käes Puhkus Eestis reisijuhti, on juba päris hea algus! Reisijuht hoolitseb selle eest, et puhkamine läheks hästi ning just siit leiad omale sobivat infot ja rohkesti uusi ideid. Sealjuures ei olegi tähtis, kas sinu käsutuses on kõik suvekuud või saad puhata vaid nädalavahetustel – paeluvaid puhkuseplaane jätkub igaühele.

Raamatu lehekülgedelt leiad Eesti maakondade tutvustused.

Olemas on kõik tähtsaimad vaatamisväärsused, kaasakiskuvad marsruudid, rohkesti toitlustus- ja majutusasutusi, suviste

sündmuste kalender ja palju muud! Avastate siit ka meelelahutuslikku lugemist, sest reisijuhi kaante vahel on mitu põnevat artiklit ning vestlused huvitavate inimestega.

Leidub päris palju põhjuseid, miks valida sel suvel ja järgmistelgi puhkamiseks just Eestimaa. Näiteks on väga vahva, et reisiaeg on enamasti lühike ja nõnda jõuab nautida rohkem kvaliteetaega. Pealegi tunned igas kodumaa paigas, et oled justkui kodus, sest hingel on mõnus ja kehal on samuti hea olla! Eestimaa on küll väike, aga avastamist on meie kodumaal ohtrasti ja ilusatest paikadest naljalt puudust ei tule. Võib-olla leiad just selle reisijuhi abil omale uue lemmikpaiga või põneva ürituse, mille kohta Sa varem midagi ei teadnud. Kui nii, siis on meil selle üle väga hea meel ja just see ongi meie eesmärk.

Soovime, et Sinu suves oleks vähe kiirustamist ja palju unustamatuid hetki, mida rahulikult nautida!

Puhkus Eestis meeskond

Kirjastaja on teinud kõik endast oleneva, et tagada trükises täpne info. Reisijuhis esindatud materjal pärineb projekti partneritelt ning kirjastaja ei vastuta selle õigsuse eest. Reisijuhis avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma kirjastaja kirjaliku loata.

NB! Kaitse keskkonda, ära viska raamatut pärast kasutamist prügikasti! Säilita see järgmise reisini või kingi puhkust planeerivale sõbrale.

PÄEVITUSEMULSIOON GOLDEN TINT SPF 10 Troopiliste taimede ja puuviljade ekstrakte sisaldav kerge emulsioon kaitseb nahka kahjulike UVA-ja UVB kiirte eest. Niisutav emulsioon hoiab ära päikesepõletuse ja naha enneaegse vananemise. Väga veekindel emulsioon on kergelt jumestava toimega ja annab nahale loomuliku kuldse jume.

UUS

SILK HYDRATION PÄEVITUSEMULSIOON NÄOLE SPF 30 Luksuslik siidiproteiine sisaldav emulsioon toidab,hellitab ja niisutab nahka rikkalikult kuni 12 tundi. Emulsioonil on laiaspektriline kaitse UVA-ja UVB kiirte eest. Hoiab ära päikesepõletuse ja naha enneaegse vananemise. Kergesti imenduv väga veekindel emulsioon sisaldab toitvaid antioksüdante ja troopiliste taimede ekstrakte. Rahvusvaheline Nahavähi Organisatsioon soovitab toodet kui efektiivset ja ohutut kaitsevahendit päikesepõletuse eest. Sobib kasutamiseks meigi aluskreemina.

B

eauty of Sun Protection™

Maaletooja: Tibrette Trading OÜ, www.tibret.ee, +372 639 7044

!

M

arko Kaldur matkamisest:

„Ei ole halba ilma ega nõrka füüsist – tähtis on vaid tahe!“

Kui matkamine tundub liialt tülikas või veidi võõras tegevus, siis tasub kindlasti lugeda alljärgnevat intervjuud, kus matkamise teemadest räägib meile Marko Kaldur. Ta on harrastusmatkaja, reisikirjanik ja reisijuhi Puhkus Eestis kaasautor, kes on Eestimaal rännanud juba 15 aastat. Pärast selle vestluse lugemist tekib paratamatult tahtmine ka ise kott pakkida, asuda rännuteele ning minna avastama Eesti põnevaid matkaradasid.

Millist Eestimaa piirkonda võiksid külastada siia tulevad turistid? Kuhu soovitaksite minna neil, kes tulevad autoga ning tahaksid ka jalgsi matkata?

Eestis leidub põnevaid kohti ning huvitavaid matkaradasid kõikjal, nii lihtsamate poolepäevaste väljasõitude tarbeks kui tõsisemate mitmepäevaste matkade jaoks. Kergesti ligipääsetavad ning korralikult tähistatud matkarajad leiduvad näiteks Põhja-Kõrvemaal, Kõrvemaal, Soomaal, Matsalus. Neis paigus pääseb ka autoga matkaraja algusesse ning eri pikkuse ja raskusastmega matkaradade valik on lai. Kagu-Eestis (Tartumaal, Valgamaal, Võrumaal ja Põlvamaal) on rohkem lühemaid matkaradasid, kuhu saab terve perega jalutama minna. Lahemaal leidub kultuuriloolisi ning Ida-Virumaal tööstusmaastikel kulgevaid matkaradasid. Hiiumaal on palju militaarajalooga seotud paiku. Tõsise ning aeganõudva matka huvilistele on rajatud RMK matkateed Lahemaalt Oandust läbi terve Eesti Iklasse ning Kagu-Eestisse.

Millega peaks arvestama inimene, kes kavatseb esimest korda elus keset metsa telgis ööbida? Kas teil endal on matkal olles olnud kokkupuuteid metsloomadega?

Esimest korda telgis ööbides on oluline mitte külmetuda. Abiks on soe magamiskott, samuti tuleks külje alla kindlasti laotada lamamismatt või -madrats. Soovi korral võib end ka hoopis paksudesse tekkidesse mässida – peaasi on, et jahe ei hakkaks ning maapinnalt tulev külm liiga ei teeks. Algajal tasuks alustada telkimist spetsiaalsetel telkimisaladel või laagriplatsidel. Seal on enamasti olemas lõkkease, küttepuud ning samuti kuivkäimla. Matkal viibides satutakse ikka ja jälle metsloomadega kokku.

Ise olen lähemalt või kaugemalt näinud kõiki Eestis esindatud suuremaid metsloomi, koprast kuni karuni. Metsloomi peljata ei tasu, üldjuhul on nad ohutud ning lihtsalt uudistavad teele sattunud inimesi. Vaid siis, kui silmapiiril paistavad ka loomalapsed, võivad suuremad loomad muutuda ähvardavaks. Sellisel juhul tuleks rahulikult nende vaateväljalt kaduda. www.puhkuseestis.ee |

5

Kasuta kogu maailmas!

Autan peletab lisaks sääskedele, puukidele ja parmudele ka eksootilisi putukaid! www.putukahirm.ee

Tõhus ja meeldiva lõhnaga kaitse!

Puhka sääsevabalt!

VÕTA OFF!

Nüüd uued ja efektiivsemad tooted!

www.putukahirm.ee

Kas oskate anda nõu, millist vett Eestimaa looduses tohib juua? Kuidas kontrollida vee puhtust? Või tasub jalgsimatkale kaasa võtta ikkagi mitu pudelit joogivett?

Rüüpan tihti vett mõnest teelejäävast jõest, ojast või allikast.

Siiamaani pole kõht lahti läinud ega mingit soolehaigust külge tulnud. Siiski ei tasu igaühel nii riskialdis olla – mõnes järves võivad vohada vetikad, mõne jõe on reostanud tööstus jne.

Selle tunneb ära ka vee värvusest ja läbipaistvusest – sogane või hägune ning kummalise värviga vesi üldjuhul tervisele head ei tee. Kui spetsiaalseid veepuhastusfiltreid kaasas ei ole, siis on mõistlik vesi vähemalt korra läbi keeta, soovitavalt isegi mitu korda. Samas ei tee kunagi paha ka pudeliga värske joogivee kaasa võtmine, sest alati ei pruugi janu tekkides või laagrisse jäädes veekogu läheduses olla. 2–3 liitrit ööpäevase matka kohta peaks olema täiesti piisav veekogus.

Kuidas peaks füüsiliselt matkaks ette valmistuma? Kontoritöötaja, kes istub terve aasta arvuti taga, ei jõua vist matkal eriti kaugele?

Matkama minnes on kõige olulisem tahe! Pole olemas halba ilma, pole olemas kehva varustust, pole olemas nõrka füüsist – matka nautimine sõltub eelkõige soovist ja tahtest. Matkamine on jõukohane igaühele, varustuse saab vajadusel sõprade käest kokku laenutada, spetsiaalset trenni ei pea enne tegema. Oluline on matkaseltskonna kokkupanekul üritada koondada või-

malikult sarnaste huvide ning sarnase füüsilise suutlikkusega inimesi. Siis ei teki olukorda, kus üks trambib ees minema või teine kipub alatasa ülejäänutest maha jääma. Mida ühtsem on seltskond, seda lõbusamalt matk möödub – tähtis pole mitte võimalikult kiiresti punktist A punkti B jõuda, vaid seda teekonda endale sobivas tempos nautida.

Milline oli teie esimene matk? Kas iga kord valite uue marsruudi või oma lemmikuid külastate ka mitu korda?

Minu täiesti esimene matk jääb tõenäoliselt kaugesse lapsepõlve, mil uitasin palju ringi maakodu ümbruse metsades. Hiljem sai koos vanematega Nõukogude Liidu avarused läbi reisitud ja matkatud. Iseseisev aktiivsem rändamine ja matkamine algas vast pärast seda, kui täitus aasta 2000. Siis matkasin lühikese aja jooksul nii Alutaguse põlismetsades, Kagu-Eesti kuppelmaastikel, Soomaa rabades kui väikesaarte rannajoontel.

Seejärel olen terve Eesti läbi rännanud ja matkanud, kuid ikka leidub veel palju matkaradasid ja sihtkohtasid, kuhu jalg pole astuda jõudnud. Üritan iga kord endale uue marsruudi kokku panna, et avastada uusi kohti ning kogeda värskeid elamusi.

Samas on hulk selliseid paiku, mis üha uuesti tagasi meelitavad – näiteks Osmussaar, Hiiumaa, Alam-Pedja, läänerannik, Pakri saared jne. Paljud neist on eri aastaaegadel hoopis isesugused, mistõttu üritan kõikjal käia nii suvel kui talvel, nii ilusate ilmade kui tormi ja rajuga.

www.puhkuseestis.ee |

7

E

ttevalmistus matkaks

Mida matkavarustusest rentida ja mis osta?

Jalgsimatka puhul on kõige olulisemad mugavad jalanõud, sellepärast soovitab Nipernaadi Reisiklubi matkainstruktor Heldur Pedajas esmajärjekorras muretseda kvaliteetsed matkajalanõud. Ülejäänud matkavarustuse võib rentida, kui te ei plaani sageli matkata või kasutada neid asju ka tavaelus.

Kuivõrd populaarne on matkavarustuse rent? Kas inimesed eelistavad osta või rentida?

Varustuse rent on üllatavalt populaarne ja seda vist eeskätt põhjusel, et Eestis keegi teine rendiga eriti mässata ei viitsi. See on ka mõistetav, sest “suure äri” jaoks on Eesti liiga väike turg ja jändamist on rendiprojekti elus hoidmisega palju. Rendivarustus kipub ikka väga katki minema. See on vist inimeste loomuses, et laenatud asju ei hoita nii nagu oma varustust. Nipernaadi klubis on projekt elus vaid seetõttu, et sellega tegeletakse n-ö ühiskondlikus korras, pole palgalisi töötajaid. Samas on klubile väga vajalik, et meiega koos matkal käivatel inimestel oleks kättesaadav varustus, mis võimaldab looduses viibimist ka nautida.

Kes tavaliselt rendib matkavarustust: kogenud matkaja või algaja?

Mõistagi on rentijate hulgas algajaid rohkem. Varustuse maailm on tänapäeval piisavalt keeruline ja ka kallis, et kohe omale kõike soetama hakata, kui on soov matkamist proovida. Aja jooksul saab inimestele selgeks, mida nad täpselt vajavad ja neil tekivad selle soetamiseks ka võimalused. Mõned renditavad asjad on aga sellised, mida ka kogenud matkajal, kes lausa igapäev ringi ei rända, ei tasu soetada. Nagu näiteks kallid sulemagamiskotid, mägimatkaks sobiv telk või ka korralik anatoomiline seljakott.

Millist matkavarustust suvel kõige rohkem renditakse?

Suvisel perioodil on kõige suurem nõudlus just mäkke sobivate telkide, korralike suurte seljakottide ja magamiskottide järele, aga hinnas on ka spetsiaalvarustus nagu kirkad, kassid, julgestusvööd ja muu selline kraam, mida on vaja alpinistlikel tõusudel

8 | www.puhkuseestis.ee

ja keerulistel mägimatkadel. Kuna suvi on pereürituste aeg, siis ka suur peretelk on pea igal nädalavahetusel kuskil tuuritamas.

Kas rentida on otstarbekas? Või kaugemas perspektiivis on odavam osta? Mida soovitate ostmise asemel rentida?

Osta või rentida? See teema on ja jääb aktuaalseks ja paraku pole sellele ühest vastust. Kõik sõltub sellest, millega tegeled või tegeleda plaanid ja kui sageli, ning ka sellest, millised on su võimalused. Mõned reeglid siiski on. Kindlasti ei tasu rentida saapaid ja sokke. Korralikud matkasaapad võtavad kandja jala kuju ja kui need on kellegi teise jalas, siis on villioht väga reaalne, rääkimata hügieenist. Sokk ja saabas moodustavad ühtse terviku ja see on matka õnnestumise seisukohalt kriitiliselt tähtis, kuna jalgsimatkaja kõige vajalikumad tööriistad on ju jalad. Sisuliselt kõike muud, ka riideid, kannatab laenata tuttavatelt või rentida. Kui on, kes neid rendib/laenab.

Tavaliselt soetatakse järgmisena endale korralikud matkariided, mis on kasutatavad ka tsiviilriietena Eesti “kehva suusailma“ korral. Edasi tuleb kas magamiskott (või kotid, kui käid väga erinevates oludes) ja seljakott.

Kõige tüüpilisem rendiasi on aga spetsiaalvarustus, mis on kallis ja mida igapäevases elus ega igal matkal vaja ei lähe.

Kas välisturistil on ka võimalik rentida matkavarustust? Mida on selleks vaja näiteks Nipernaadi klubis?

Kuigi Nipernaadi klubi rendiprojekt on loodud eelkõige klubiliikmete vajaduste rahuldamiseks, siis ei jäta me hätta ühtegi matkahuvilist Eestist või väljastpoolt, kellel on looduse nautimiseks varustust vaja. Tuleb vaid vaadata, kas klubi rendivalikus on tarvilikud asjad olemas ja võtta rendiprojektiga ühendust, et välja selgitada, kas soovitud perioodil on asi vaba. Info rendihindade ja tagatisraha kohta on kodulehel olemas. Jooksvalt lepitakse kokku, kust asja kätte saab. Viimasel ajal on üha populaarsem ka Smartposti või Omniva kasutamine.

Heldur Pedajas.

Matkakogemust on mul enam kui kolmkümmend aastat. Matkanud olen mägedes ja kõrbetes, nii suvel kui talvel. Võõras pole ei ratta- ega veematk. Kodus tunnen ennast ka veealuses maailmas. Vahel on ka mõni mäetipp teele jäänud, neist kõrgeim hetkel Island Peak Himaalajas. Armastan ise suuskadega mäest alla kihutada, õpetan ka algajaid. Matkadel olen enamasti grupijuhi rollis. Palju aega olen pühendanud matkavarustuse tundmaõppimisele, testimisele ja arendamisele koos tootjatega.

Infoallikas: www.nipernaadi.ee

www.puhkuseestis.ee |

9

A

utoga Peipsi äärde ja Liivimaale seiklema!

Peipsiveer on üks põnev ja unikaalne paik. Pikad tänavkülad, ajaloolised traditsioonid, iseäralik elustiil, otsatud sibulapeenrad ja teistsugune keelestiil. Nendes külades võite tunda end hetkeks otsekui Venemaal viibivat. Ka endise Liivimaa valduste külastamine pakub erilisi kogemusi – nii kultuurielamusi kui puhkust ürgsete metsade rüpes.

Kõige mugavam on Peipsi-äärseid alasid ning Liivimaa marsruuti avastama minna sõiduautoga. Altpoolt leiategi mainitud reisimarsruudid, mis sobivad sõidukiga matkasellidele suure-

päraselt. Ühe marsruudi läbimiseks tasub aega varuda umbes 3–4 päeva, nii jõuab tutvuda tähtsamate vaatamisväärsustega, nautida loodust ning mõnusaid ujumiskohti ja veidike ka jalgsi matkata.

Kui soovite ööbida hotellis, kämpingus või külalistemajas, siis tuleks igaks juhuks sobivad kohad varem broneerida, sest suvel kipuvad majutusasutused rahvast täis olema. Spontaansemad reisijad, kes rohkem vabadust ihkavad ning reisi liiga üksikasjalikult ette planeerida ei soovi, võivad ööbimiseks kaasa võtta telgi.

P

eipsiveer:

Vasknarvast Värskani

Peipsi-äärsed alad on aastasadu olnud mitme kultuuri kohtumispaigaks.

lagunevad müürid kõrguvad vaid mõne meetri kaugusel Narva jõest ja Eesti-Vene piirist.

Vanausuliste ja setode traditsioonid segunevad seal Kalevipoja müütide ning tänapäevaste legendidega. Rannaäärseid teid mööda vurades näeb palju põnevat, millest maanteel kihutades ei oleks aimugi. NB! Vaata ka Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Tartumaa ja Põlvamaa tutvustusi!

Vasknarva klooster kuulus Kuremäe kloostri alluvusse ja rajati väidetavalt nunnadele, kes rohkem üksindust ning privaatsust otsisid. Linnalegendide kohaselt paiknes kloostri ühes tornis omal ajal KGB raadioside keskus.

14. sajandil Peipsi ja Narva jõe veeteid kaitsma määratud Vasknarva linnus kuulub kunagise Liivimaa väiksemate linnuste hulka. Alates Põhjasõjast on ehitis olnud varemetes, linnuse

Smolnitsa luited on kõrgeimad Eestis, ulatudes kohati kuni 15 meetrini. Vaiksetel, kuid kerge tuulega päevadel võib kuulda, kuidas Smolnitsa luiteliivad “laulavad”. Maagiline heli tekib liivaterakeste hõõrdumisest. www.puhkuseestis.ee |

11

Tähelepanelikult jalge ette vaadates märkab liiva sees väikeseid mõnesentimeetrise sügavuse ning läbimõõduga lehtreid, mille põhjas varitsevad sipelgalõvid oma saaki.

Üheks omapäraseks ehitiseks on Raja küla vanausuliste palvemaja, millest on säilinud vaid kellatorn. Ülejäänud ehitis hävines teise maailmasõja ajal.

Smolnitsast kuni Rannapungerjani ongi Peipsi rannajoon valdavalt liivane. Mõnusaid ujumiskohtasid või päikese käes peesitamise paikasid leiab seal kõikjalt. Populaarseim rand on Kauksi, kus asub ka rannahoone ning suvel on turvalisust tagamas vetelpääste. Veidi maad Tartu suunas liikudes leiate Kauksi telkimisala kümnete piknikukohtade ning laagriplatsidega.

Omanäolise arhitektuuriga vanausuliste kirikuid ja palvelaid leidub arvukalt nii Raja külas kui mujal Peipsi rannikul.

Rannapungerja tuletorni jalamil korraldatakse igal aastal Tuletorni festival. Päikeseloojangul kajavad arvukate esinejate romantilised viisid luidete vahel ja kõlavad kaugele üle järvevee. Rannapungerja jõe lähedale luiteliiva sisse olevat revolutsiooni ajal vaenlase eest peidetud ristleja Aurora kahurid.

Statistiliselt paikneb Mustvee linnas 1000 elaniku kohta kõige rohkem kirikuid. Kunagisest seitsmest kirikust tegutseb Mustvees praeguseni viis.

Peipsi järve kaldal seisab sõjaaegse massihaua asukohal “Leinava ema” mälestusmärk.

Eesti pikim tänavküla Raja küla koosneb tegelikult mitmest eraldi külakesest, mis on omavahel kokku kasvanud. Rahuliku tempoga piki külatänavat kulgedes näeb ehedalt kohalike eluolu. Paljudes hoovides paistavad kõrged sibulapeenrad, pea iga teise majapidamise väraval müüakse sibulaid või suitsukala, kalasuitsutamise lõhn täidab kopsud kogu teekonna vältel. Nädalavahetustel tunneb veel arvukate suitsusaunade kütmisaroomi.

Raja tänavkülas liikudes tekib tunne otsekui oleks satutud teise ajastusse ning kultuuri.

Kallastelt algab turismimarsruut nimega Sibulatee. Praegu veel loomisjärgus ettevõtmine tutvustab tulevikus nii kohalikku kultuuri kui ka sibulakasvatamist (nagu nimigi ütleb).

Kes talvel Kallastele satub, näeb sealsetel tänavatel ringi veeremas kummalisi suurerattalisi sõidukeid. Karakatitsad ehk kummijukud on spetsiaalselt talvisel järvejääl liikumiseks mõeldud sõiduvahendid, millele on maismaal sõitmise luba antud vaid Peipsi-äärsetes valdades.

Lumivalge Alatskivi loss paistab silma juba kaugelt. Maalilise oru nõlvale püstitatud loss jäljendab Šotimaa Balmorali lossi, jäädes tollele siiski mõõtudes alla. Lossimuuseum on pühendatud helilooja Eduard Tubina mälestusele.

Kevadise jääsulamise ajal juhtub tihtipeale, et Nina küla juures tungivad suured rüsijää mäed maismaale. Jäämäed on otsekui liustikud ning pühivad oma teelt kõik, nii õunapuuaiad kui kalmistu ristid. Need mäed võivad ulatuda üle majakatuste ning vaid õnn on seni säästnud kohalikke elamuid hävingust. Tähelepanelikul vaatlemisel näeb jää purustusjälgi mitmel pool külaserval ning järvekaldal seisva Nina kiriku lähistel.

Ka Kolkja, Kasepää ning Varnja on traditsioonilised tänavkülad, mis läbisõitja hetkeks taas teise kultuuriruumi viivad.

Nüüd lõikab edasi liikumise piki Peipsiveert läbi Emajõe-Suursoo. Kel paati või muud veesõidukit käepärast pole, peab pöörduma sisemaale, et Kavastus Eesti ainsa autoparvega üle Emajõe loksuda.

Enne veel aga tasub läbi põigata Emajõe-Suursoo külastuskeskusest, mis on rajatud omaaegse Uus-Kastre linnuse ning kõrtsi asukohale.

Emajõe-Suursoo pakub soojematel aastaaegadel elamusi peamiselt veematkajatele, kes arvukatel harujõgedel ja järvekestel ringi seiklevad. Pakaselistel talvedel pääseb aga jäätunud soomaastikele ka jalgsi või räätsadel liikuma.

Taas Peipsi kallastele jõudes avaneb Laaksaare sadamast võimalus laevaga Piirissaarele sõita. Peipsi järve suurim saar on läbi ajaloo olnud pelgupaigaks nii Venemaalt pagenud vanausulistele kui sõjaväeteenistusest kõrvale hoidnud meestele.

Saare kolm küla asuvad kõrgematel liivakühmudel, ülejäänud territoorium on valdavalt soine ja võssakasvanud.

Peipsi ehk Lämmijärv on Mehikoorma juures vaevalt paar kilomeetrit lai. Mehikoorma tuletorni juures toimusid nõukogude ajal üle Peipsi järve ujumise võistlused, mis Eesti taasiseseisvudes katkesid.

Räpina ehk Rappini paberivabrik on Eesti vanim järjepidevalt tegutsev tööstus. 1734. aastast töötava vabriku kvaliteettoodang oli monopoolne paljudes Vene keisririigi piirkondades; seal trükiti iseseisvusaja alguses eestikeelseid ajalehti Postimees, Sakala ja Olevik. Hiljem ka Eesti Vabariigi rahatähti.

Paberivabriku tarbeks paisutati Räpinas üles Võhandu jõgi.

Tekkinud järve kaldal seisab uhke Räpina mõis ehk Sillapää

loss, mida ümbritseb kaunis park jalgteede ning paviljonidega.

Räpinast korraks sisemaa poole põigates hakkab Leevakul tee ääres silma kõrge korsten. Muidu tavalise tööstusobjekti muudab ainulaadseks asjaolu, et tegu on tõenäoliselt maailma kõrgeima saunakorstnaga – korstna allosas paikneb saun, mille suits suunatakse 50-meetrisesse korstnasse.

Võõpsust saab alguse teine Peipsi-äärne turismimarsruut: Seto Külavüü. See rada lookleb läbi Setomaa olulisemate kohtade nagu kirju rahvamustriga vöö.

Hilissuvine Lüübnitsa sibula- ja kalalaat on populaarne ja mitte ainult kohalike seas. Kohalikke aiasaadusi ning järvesaaki saab Lüübnitsas soetada ka muul ajal.

Setomaa omapäraks on õigeusu kabelid ehk tsässonad. Kohalikele palvetamiseks ning väsinud rändurile peatuspaigaks mõeldud väikeseid kabeleid leidub sealkandis palju. Iga tsässon on pühendatud konkreetsele pühakule, kelle nimepäeval kabeli juures pidutsetakse.

Mikitamäe vana tsässon pärineb 17. sajandi lõpust. Tegu on vanima tsässonaga Eestis ning samas ühe vanima Eesti palkehitisega.

Värska tundub Peipsiveert mööda reisijaile loogilise lõpuna.

Ent kui Seto Talumuuseumis käidud ning pilk kaardile heita, siis selgub, et kaugemal järve ääres ootab külastamist veel üks punkt.

Peaaegu Vene piiri ääres asub tilluke Podmotsa küla, mida naaberriigist lahutab vaid kitsas veeriba. Sealtki leiab õdusa tsässona, mille ukse kohale on jäädvustatud ehitise rajamise ja renoveerimiste aastaarvud: 1760, 1893, 1932, 1995, 2003.

L

iivimaa:

Koidulast Iklani

Ajaloolise Liivimaa piirid on sajandite jooksul ning riigikordade vahetudes mitu korda muutunud. Siiski võib Eesti aladel lugeda enim Liivimaaga seotuks just Eesti-Läti piiri äärseid alasid.

Ringsõit mööda Liivimaa valdusi kulgeb peamiselt metsateedel, kus on kaunis loodus ning lootus näha ulukeid. Tasapisi kulgedes kogeb seal kultuurielamusi ning hing puhkab ürgsete metsade rüpes. NB! Vaata ka Võrumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Pärnumaa tutvustusi!

Obinitsa Seto Muuseumitarõ on paras paik, kus end Setomaa kultuuri ja traditsioonidega kurssi viia. Käsitöö kõrval tutvustatakse seal palju muudki, mis on omane vaid sellele piirkonnale.

Setomaa üheks tunnuseks on tsässonad – väikesed teeäärsed kabelid, millest igaüks on pühendatud kindlale pühakule.

Obinitsa kandist leiab taolisi tsässonaid arvukalt – nii terveid kui purunenuid.

Rokina, Tobrova, Uusvada, Serga jpt – iga tsässon on omamoodi ning vaatamist väärt.

Meremäe vaatetorni tippu tõustes võib julgelt ühe tõsielusarjas osaleja eeskujul õhata: “Kas tõesti on Eesti nii ilus?” Sealt avaneb tõepoolest maaliline vaade kümnete kilomeetrite kaugusele, üle Setomaa, otsaga Venemaalegi.

Tänapäeval Vastseliina linnuse külastajatele enam indulgentse (patukustutuskirjasid) ei jagata, aga too majesteetlik ehitis väärib endiselt uudistamist. Peale selle tasub läbi astuda linnuse Neuhauseni maja muuseumist.

Misso kandis pääseb palava suvepäeva eest jahutust otsima Pullijärve või Hino järve voogudesse. Järvi on sealkandis teisigi, avalikke ja privaatsemaid, teiste hulgas sügavuselt Eestis teine Väike-Palkna järv.

Rogosi mõis väärib vaatamist omapärase arhitektuuri tõttu.

Kastell-tüüpi rajatises asub muu hulgas ka muuseum ning veinikelder, kust saab soetada kohapeal valmistatud veinisorte.

Piki piiriäärseid kruusateid jõuab peagi Luhasoo kanti. Sealsel matkarajal jalutades kulub julgelt mitu tundi, et pääseda rabasaartele, kus kunagi metsavennad pesitsesid ning praegu on sinna püstitatud matkajate tarbeks hubane onnike.

Mõned kilomeetrid edasi leiate end Paganamaalt, mis on legendide- ning müütiderohke maastikukaitseala, mille pinnavormid olevat Vanapagana enda kätetöö.

Piiriäärne Metsavenna talu tutvustab huvilistele metsavendade elu – põhjuseid, miks üldse metsa varjuti ning kuidas seal elati ja võideldi. Soovijad saavad siseneda ehedasse metsavendade punkrisse.

Läbi Koiva männikute viib tee edasi Valga suunas.

Kümmekond kilomeetrit enne Valga linna piiri ei maksa enam liialt kiirustada. Ühelt poolt on tegu omapärase teelõiguga, kus riigipiir pikalt maanteega paralleelselt kulgeb. Teisalt aga annab see maanteejupp kõigile kruusateedele silmad ette – nii auklikku ja autosid lõhkuvat kuumaastikku naljalt mujal Eestis ei kohta.

Koorküla Põrguhaud oli minevikus osa suuremast koobas-

tikust, mis praeguseks on valdavalt suletud või varisenud.

Põhjuseks peetakse neis koobastes elanud tontide liigset lärmakust, mistõttu nüüd on avatud vaid üks koopasuu, kuhu tohib sisse ronida.

Vaheldust tontlikele elamustele pakub Holdre mõis. Tihtipeale nimetatakse Holdret lähedalasuva Taagepera lossi väikeseks õeks – kui Taagepera on massiivne ja maskuliinne, siis Holdre pigem naiselikult õrn ja kaunis.

Tündre järve äärde võivad kalapüügihuvilised end unustadagi, matkasellid aga saavad Teringi rabarajal jalgu sirutada.

Mõlemas kohas leiduvad ka laagriplatsid, et väsinud konte puhata või lõkke peal värskelt püütud kalast uhhaad keeta.

Eesti-Läti piiril Lillis kõrgub Balti keti mälestusmärk. Metallist välja lõigatud inimfiguurid sümboliseerivad 1989. aastal toimunud rahvaüritust, kus inimkett ulatus Tallinnast läbi Riia kuni Vilniuseni.

Penuja Kõikide Pühakute kirik on praeguseks hüljatud ning varemeis, ent kirikuseinte vahel jalutades võib endiselt aimata kunagist hiilgust ning imetleda loodusjõudude kiuste veel säilinud laemaale ja seinakaunistusi.

Mõisaküla on rahvaarvult Eesti väikseim linn, mis oli kunagi tähtis raudteesõlm, tänapäeval aga unine väikeasula. Hiilgeaegu meenutab Mõisaküla raudteejaamas säilitatud mõnesajameetrine raudteelõik koos reisivaguniga.

Piiriäärne Saarde vald tekitab paljudes eksiarvamust, nagu oleks tegu Saaremaaga. Väike seos seal siiski eksisteerib – nimi “Saarde” tulenevat soosaartest, mille peale rajati talud ja külad. Ülejäänud ala oli aga läbipääsmatu mädasoo, mis ulatus kaugele Lätti. Tänapäeval pääseb piki teid ja radu siiski liikuma sinnagi – Sookuninga looduskaitsealalt Nigula rabasse ja edasi ranniku suunas.

Peagi tungibki sõõrmeisse sookailu imala aroomi asemel soolane mereõhk.

Kablist Iklasse kulgeb rannaäärne vana Riia maantee läbi rannakülade ja mereäärsete männikute. Pikk teekond läbi Liivimaa on otsa saanud ja RMK puhkealad sobivad ideaalselt selleks, et end välja puhata.

R

ahvaspordiüritused

ehk RAHVAS SPORTIMA!

Möödunud aasta oli liikumisaasta, mis aga ei tähenda, et see tore ja tervislik traditsioon ei võiks jätkuda ka sel ning järgmistel aastatel. Eesti on kahtlemata spordiriik, sest rahvaspordiüritusi toimub igal aastal rohkesti ja osavõitjate arv lööb üha uusi rekordeid.

Kindlasti huvitab paljusid spordihuvilisi, milliseid suuremad rahvaspordiüritused toimuvad just soojal ajal ehk 2015. aasta suvel ning ka sügise hakul. Valik on tõeliselt lai.

On sündmusi, millest saab osa võtta kogu pere, sealhulgas ka pere pisemad, ja on spordivõistlusi, kus saab jälgida ka tippsportlaste pingutusi.

Juba viiendat korda toimuv Narva energiajooks toob selle aasta 13. juunil piirilinna tuhanded tervisesportlased ning pakub linnaelanikele ka toredat kultuuriprogrammi. Rahvaspordivõistlused leiavad aset 7 km ja 21,1 km pikkustel distantsidel, peale selle toimuvad ka tasuta lastejooksud. Narva energiajooksule oodatakse osalema kogu perega, sest distantse ja tegevusi jätkub kõigile. Võistluskeskus asub Narva kesklinnas Peetri platsil. Sel aastal lubatakse veelgi põnevamat ja ilusamat võistlusrada, kui on olnud eelmistel aastatel. Kuna võistluse asukoha näol on tegu Euroopa Liidu idapiiriga, siis on üritus huvipakkuv ka välismaa jooksuturistidele. Loodetakse, et osavõtjate arv ulatub seekord lausa 4000 inimeseni.

Rohkem infot leiate: www.jooks.ee/narva Südasuve maratoni näol on tegemist omailmelise spordisündmusega, mida saavad samuti nautida nii algajad kui kogenud sportlased. Võistlus toimub seekord 11. juulil Vihula vallas Võsul. Maratoni peamine eesmärk on Võsu piirkonna tutvustamine ja linnavälises keskkonnas suurepärase tervisespordi sündmuse korraldamine. Soovitakse pakkuda võimalikult paljudele liikumishuvilistele nende jaoks sobilikke väl-

16 | www.puhkuseestis.ee

jakutseid ja toredat elamust. Maratoni raja pikkus vastab ettenähtud 42,2 kilomeetrile. Osaleda saab ka lühikesel distantsil, mis on 7,7 km pikkune, ning keskmisel 15,4 km pikkusel rajal. Rada läbitakse joostes, kõndides, kepikõndides või sörkides. Kõikidel distantsidel toimub ka elektrooniline ajavõtt. Südasuvine sporditegevus ei puudu ka pere kõige väiksemate jaoks, nimelt saavad nemad võtta osa lastejooksudest. Lisainfo: www.sydasuve.eestimaraton.ee

Teistest rahvaspordiüritustest eristub selgesti Eesti ööjooks, mis toimub 15. augustil Rakvere linnas. Ühisstart antakse kell 21.30 Rakvere keskväljaku küljelt. Möödunud aastal pakkus ööjooksu start tõeliselt võimast vaatepilti, osalejaid oli üle 6000 ning enamik neist kandis seljas punast võistlussärki, mistõttu värvusid Rakvere peatänavad stardi ajal lausa üleni punaseks. Jooksul on kaks põhidistantsi, milleks on 5 km ja 10 km. Ka tänavu sisaldub mõlema distantsi registreerumishinnas Eesti ööjooksu teemaline hingavast materjalist võistlussärk. Registreerumisel tuleb vaid valida sobiv suurus. Niisiis, kui soovite teistmoodi ning erilist liikumiselamust, siis just seda pakub Eesti ööjooks. Start üht-

ses särgis pakub unustamatut tunnet, sest nii saavad osalejad kogeda ühtekuuluvust, energiat ja jõudu. Muidugi on Eesti augustiööd enamasti tumedad ning romantilised, mis annab omakorda sellele spordiüritusele unikaalsust juurde.

Vaadake lisainfot: www.ööjooks.ee 29. augustil toimub juba 43. korda traditsiooniline jooks ümber Ülemiste järve. Raja pikkus on 14 kilomeetrit. Ümber tallinlaste joogiveeallika võivad lipata kõik jooksuhuvilised, kes on selle distantsi läbimiseks piisavalt treenitud. Tegelikult kuulub Ülemiste järve jooks järvejooksude sarja ning on selle viimane ehk 4. osavõistlus, mis on enamasti kõige osavõtjaterohkem. Joosta saab sel suvel veel ümber Harku järve (16. mail), Pühajärve (4. juulil) ning Saadjärve (25. juulil). Niisiis minge nautima Eesti kauneid järvi ning saage ühtlasi rõõmu spordist!

Rohkem teavet veebilehelt: www.stamina.ee/jarvejooks Pärnu üks tuntumaid rahvaspordisündmusi on sõudelegendi nime kandev Jüri Jaansoni kahe silla jooks, mis toimub 6. septembril Pärnu linnas. Võistluskeskus asub Endla teatris ning teatri ees Vaasa pargis. Möödunud aastal tõi kahe silla jooks peale kodu- ja välismaiste tippude rajale mitu tuhat spordisõpra. See ei ole üksnes võistlus, vaid aktiivset elustiili toetav liikumissündmus, kuhu olenemata east ja sportlikust vormist on oodatud sportima terve pere. Rada kulgeb valdavalt kergliiklusteedel ning selle pikkus on 2015. aastal esimest korda täpselt 10 kilomeetrit. Tänavune jooks peab juba 15. juubelit. Lisaks jooksule toimuvad ka käimisretk ning ratastoolisõit. Seega on kahe silla jooks Eestis üks vähestest, mis pakub tegevust ja liikumisrõõmu nautimist ka invasportlastele. See jooks aga ei ole Pärnus kaugeltki mitte ainus spordisündmus. Infot kahe silla jooksu ning paljude teiste Pärnu spordiürituste kohta leiab infot veebilehelt: www.2silda.ee

korvpalli põrgatanud Joosep Mooses jõudis finišisse ajaga, mis vääris kandmist Guinnessi rekordite hulka. Infot SEB Tallinna maratoni ja teiste linnajooksude kohta saab vaadata veebilehelt: www.jooks.ee Rattasõidu harrastajaile võiks huvi pakkuda rattamaratonide sari Estonian Cup, mis on Eesti esimene ja suurim maastikurattasari ning on ilmestanud spordiürituste kalendrit juba 15 aastat. Suured ja väikesed rattasõbrad saavad end proovile panna kaheksal etapil, mis toimuvad eri paikades üle Eesti (25. aprillist kuni 5. septembrini). Rattamaratonide sarjas saavad võistlejad valida maratoni ja poolmaratoni distantsi vahel ning need, kes võistelda ei taha, saavad looduskauneid radasid nautida matkasõitudel. Veel toimuvad traditsioonilised lastesõidud – Estonian Cup on spordiüritus kogu perele. 2015. aastal on sarjas mitu toredat uuendust. Rattasõpradel on võimalus avastada uusi põnevaid rattaradasid Alutagusel, Valgehobusemäel, Kuusalus, Vooremäel, Raplamaal ja Lähtes. Matkasõidusõpradel ja rattasõpradel, kes on siiani peljanud maratonirajale tulla, on võimalus läbida distants koos grupijuhiga, kes aitab matkasõidul sõitjad nõu ja jõuga. Kogu info rattamaratonide sarja kohta leiate siit: www.estoniancup.ee Rõõm on tõdeda, et iga aastaga muutuvad rahvaspordisündmused Eestis üha suurejoonelisemaks, osavõtuhuvilisi on aina rohkem ja paljud üritused on loodud mõeldes kogu perele.

Liikumistegevust leidub kõigi jaoks, ükskõik, milline on parasjagu füüsiline vorm. Loomulikult pole eespool mainitud rahvaspordiüritused kaugeltki ainsad, neid leidub üle Eesti veel palju-palju rohkem ja tuleb muudkui juurde. Niisiis, lähme koos sportima, sest liikumine on hea tervise alus!

Kati Aasov

Viimastel aastatel on Eesti ja Baltimaade suurima osalejaskonnaga jooksu- ja rahvaspordisündmuseks olnud SEB Tallinna maraton. Tänavu toimub Eesti suurim liikumisüritus 13. septembril Tallinna kesklinnas. Kõige vastupidavamad jooksumeistrid saavad valida distantsi, mille pikkuseks on lausa 42,2 kilomeetrit. Võimalik on osaleda ka poolmaratonil, mille distants on täpselt poole lühem ehk 21,1 kilomeetrit. Maratonide juhendites hoiatatakse, et iga jooksule registreeruja vastutab oma tervise eest ise. Korraldajad soovitavad enne maratonile registreerumist kontrollida igaks juhuks oma tervist ka arsti juures. Peale maratoni ning poolmaratoni pakutakse jooksuvõistluseks (ajavõtuga) ka kümnekilomeetrist rada. Kes soovib liikuda päris oma rahulikus tempos, see saab läbida kümme kilomeetrit lihtsalt käies või kepikõndi tehes (ajavõtuta). Pelgalt pealtvaatajateks ei pea jääma ka noored ning lapsed, sest 12. septembril toimuvad lastele Mesikäpa lastejooksud ning noortele NIKE noortejooks. SEB Tallinna maraton on tähelepanuväärne ka seetõttu, et eelmisel aastal püstitati selle raames lausa ametlik Guinnessi rekord – täispikal maratonidistantsil www.puhkuseestis.ee |

17

D

iscgolf – kõigile kättesaadav ja jõukohane spordiala

Discgolf on ala, mis kogub viimasel ajal üha enam populaarsust.

Mängu reeglid on üsna sarnased tavalise golfi reeglitele. Mängijad peavad võimalikult väheste visete arvuga viskama spetsiaalse lendava taldriku discgolfi korvi. Maandunud ketta ette pannakse väikesemõõduline markerketas, mille tagant sooritatakse järgmine vise. Viskab mängija, kelle ketas on korvist kõige kaugemal.

Rada loetakse läbituks siis, kui kõik mängijad on oma ketta korvi visanud. Taldrikugolfi väljakud asuvad tavaliselt parkides, kus on mitmekesine maastik, mis pakub looduslikke takistusi. „Eestisse jõudis discgolf 2002. aastal, mil Tallinnas Pirita metsas toimusid esimesed võistlused. Juba järgmisel aastal rajati Põlvamaale Mäeotsa talu maadele Eesti esimene discgolfi park. 2013. aastal võõrustas Eesti aga Eurotuuri etappi – Tehvandi discgolfi pargis toimus nimelt rahvusvaheline Prodiscus Estonian Open turniir,“ rääkis 2012. ja 2013. aasta discgolfi Eesti meister Rene Mengel.

Erinevalt „pallidega golfist“ on taldrikugolf kättesaadavam ja jõukohasem. Riietus on vaba, inventar mahub seljakotti, peaaegu kõiki mänguväljakuid saab kasutada ilma rahata (tasuda tuleb vaid mänguketaste rendi eest, kui neid endal olemas ei ole). Mängida võivad igas vanuses mehed-naised. Mängu võitjaks on see, kes läbib etteantud raja väikseima visete arvuga. Rada koosneb tavaliselt 9 või 18 korvist.

Discgolfi pargid Eestis on umbes 40 kohta, kus saab taldrikugolfi mängida. Need leiab aadressilt www.discsport.ee/rajad. „Kõige põnevamad rajad asuvad Pärnumaal (Jõekääru ja Jõulumäe), Otepääl (Tehvandi), Kõrvemaal, Mäeotsal ja Alutagusel. Need on pikad rajad, mis on vähemalt 18 korviga ja tehniliselt keerulised. Seetõttu ei ole need kõige paremad algajale, kellel võib raskuste tõttu põnevus kaduda. Värsketel alustajatel on niisiis mõistlikum keskenduda 9-korvilistele radadele, mis asuvad näiteks Hiiumaal, Mõedakul, Paliveres, Pöides ja Värska sanatooriumi juures,“ toob Rene Mengel näiteid. Väljakul saab lisatasu eest tavaliselt kasutada ka personaalse juhendaja abi. Leidub ka eksootilisi pakkumisi – näiteks on Kõrvemaal (www.korvemaa.ee/teenused/discgolf) pimedal ajal võimalik mängida discgolfi kaevurilaternate valgel, kettad ja korvid on varustatud LED-lampidega.

18 | www.puhkuseestis.ee

Kettatüübid Üldjoontes võib erinevad kettatüübid jagada kolmeks, võttes aluseks nende lennuomadused ja põhilised kasutusomadused. Draiverid ehk kaugmaa kettad on kõige teravama äärega ning läbivad õhku kõige kiiremini. Ehkki draiverid lendavad kogenud mängija käes väga kaugele, kaotatakse draiverit visates tihti täpsuses.

Midarid ehk keskmaa kettad on veidi paksema äärega kui draiverid ning ei lenda nii kaugele. Samas on keskmaa kettad täpsemad ning mängijal on kettalendu kergem kontrollida.

Keskmaa kettaid kasutatakse põhiliselt korvile lähenemiseks.

Putterid ehk lähimaa kettad on eelkõige mõeldud viimase viske sooritamiseks ja korvi viskamiseks, millega loetakse rada läbituks. „Algaja mängija ketas maksab 9.90, aga muidugi oleks hea omada kohe kolme eri tüüpi ketast. Algaja komplekti saab osta meie e-poest www.discsport.ee. Oluline on kohe alguses õige mängutehnika selgeks saada, sest hiljem ümber õppida on väga raske. Seetõttu on algstaadiumis vaja kogenud mängija juhendamist. Koolitust saab ka meilt tellida,“ rääkis Mengel.

Veidi ajaloost On võimatu öelda, kes päris esimesena mängis discgolfi. Selle ala algus on tihedalt seotud tavalise taldriku (frisbee) lennutamisega ja usutakse, et esimesed algelise taldrikugolfi mängijad tekkisid juba 1920. aastatel, kui lendava taldrikuna kasutati pirukavorme ja purgikaasi. Modernse discgolfi ajalugu ulatub 1960. aastate lõppu, kui George Sappenfield ja Ed Headrick (elas aastatel 1924–2002) võtsid USA-s kasutusele termini “disc golf ” ning tutvustasid mängu laiemale üldsusele. Discgolfi parke leiab kõikjalt maailmast, suurima niisuguste parkide arvuga riik on discgolfi sünnimaa Ameerika, kus PDGA andmetel on 2012. aasta seisuga 3005 taldrikugolfi parki. Maailma esimeseks discgolfi pargiks loetakse Hahamongna Watershed Parki, mille disainis ja paigaldas 1975. aastal Ed Headrick.

Kus m채ngida?

www.puhkuseestis.ee |

19

K

uidas korraldada ettevõtte suvepäevi õnnestunult?

Firma suvepäevad – selle sõnapaariga seoses võib mõttesse tekkida mitu üksteisest totaalselt erinevat ettekujutlust. Seesugune üritus võib olla tõeliselt vahva, hästi korraldatud ja kõikide asjaosaliste jaoks meeldejääv ning innustav. Samas on kindlasti juhte, kes näevad suvepäevades lihtsalt tüütut ja kohustuslikku kuluartiklit, mis tuleb suve jooksul kuidagi „kaelast ära saada“. Seega oleneb suvepäevade tulemus suuresti suhtumisest ja läbimõeldud korraldamisest. Kuidas aga organiseerida niisugune suurem firmaüritus õnnestunult ja milliseid põnevaid ideesid saaks selle tarbeks kasutada?

Miks on suvepäevi üldse vaja ja mis võiks olla nende eesmärk? Ühel hästi õnnestunud firmaüritusel on palju eeliseid ning positiivseid külgi, sest see on tore võimalus töötajate motiveerimiseks. Inimesi ei rahulda kõigest hea palganumber. Väga tähtsad on ka kollektiivis toimivad suhted ning kaastöötajatega koos läbielatud emotsioonid ja kogemused. Kui kolleegid suhtlevad üksteisega ka väljaspool traditsioonilist tööaega, siis ollakse rohkem motiveeritud töötama sõbralikus ja kokkuhoidvas meeskonnas. Just seepärast on tähtis saada vahelduse mõttes kokku täiesti teistsuguses keskkonnas, tehes midagi tavapärasest tööst hoopis erinevat – põnevamat ning lõbusamat.

Nõnda näeb inimestes niisuguseid külgi, mis traditsioonilises töösituatsioonis ei pruugi välja paistagi.

Muidugi võib üritus välja kukkuda ka hoopis teisiti ja saa-

20 | www.puhkuseestis.ee

da endale külge koguni negatiivse maine. Et seda ei juhtuks, tuleks suvepäevade organiseerimisel näha pisut vaeva ehk mõelda läbi, millised eesmärgid võiks ürituse jaoks püstitada.

Kõige enam infot annab tõenäoliselt vastus küsimusele: „Mida meie kollektiiv vajab?“. Kas on tarvis eelkõige lõõgastuda ja auru välja lasta või oleks vaja üksteist paremini tundma õppida? Võib-olla on meeskonnaliikmete vahel kasulik tekitada sõbralikumaid suhteid ja arendada meelelahutuslikus võtmes meeskonnatöö oskusi?

Selleks, et suvepäevad kukuks kõigi jaoks hästi ning meeldejäävalt välja, tulekski esialgu kaardistada peamised eesmärgid.

Pärast seda on lihtsam asuda detailsemate teemade juurde nagu näiteks: mitu päeva võiks üritus kesta, kas kaasata osalejate perekonnad, milline on eelarve, kas on vaja peojuhti, milliseid tegevusi planeerida, missugune toit või muusika valida ja palju-palju muud sarnast. Need kõik on sellised n-ö tavalised asjad, mis ühe ürituse planeerimise juurde enamasti kuuluvad, kuid vaatamata sellele on neil detailidel ürituse õnnestumisel oluline osa. Näiteks, kui toit ei ole hea või seda on liiga vähe, siis jätab see suvepäevadest paljudele negatiivse mälestuse.

Saamaks teada, mis on firmaürituste puhul eriti oluline ning mida tasub näiteks suvepäevade korraldamisel kindlasti arvesse võtta, vestlesime mitme toreda inimesega, kelle igapäevatöö on tihedalt seotud ürituste korraldamisega ja/või neile lisaväärtuste pakkumisega.

Kuidas korraldada suvepäevi ja muid firmaüritusi eriti meeldejäävalt?

Tahtsime teada, mismoodi on võimalik firmaüritusi korraldada eriliselt ning lausa unustamatult. Selleks vestlesime Blue Drum agentuuri tegevjuhi Olavi Andlaga. Blue Drum on ürituste korraldus- ja motivatsiooniagentuur, kelle organiseeritud üritused ulatuvad “seinast seina” ja põnevatest ideedest teavad nad tõenäoliselt väga palju.

Miks on Teie arvates ettevõtetel tarvis niisuguseid üritusi nagu suvepäevad?

Suvepäevad peaksid motiveerima, innustama, looma meeskonnatunnet, vähendama tööpingeid ja tugevdama firma kuvandit töötajate seas. Suvepäevad peaksid looma emotsioone, mis omakorda rikastavad firma kultuuri ja pikaajalisi traditsioone. Kahjuks on suvepäevadest sageli kujunenud joomapidu või lihtsalt „peab tegema“ üritus.

Miks peaks suvepäevad (või muud suuremad firmaüritused) olema kuidagi erilised, teistmoodi? Kas seda on raske saavutada? Kas alati õnnestub? Üritused peaksid lähtuma firma brändi väärtustest ja korporatiivsest kultuurist. Iga üritus peab olema omamoodi eriline, et järk-järgult üles ehitada firma kultuur. Seda on raske saavutada, sest sageli vaadatakse üritusi ühekordse projektina ning neil puudub seos firma väärtustega, sest alati pole neid välja töötatudki või on nende suhtes erimeelsused. Tihti ongi ürituse õnnestumise mõõdupuuks subjektiivne arvamus. Ühele meeldib üks esineja, koht või idee ja teisele teine. Üritust aga peaks mõõtma brändi väärtuste järgi.

kilomeetrit on läbitud ning mis olid valed ja õiged vastused.  Paadi ehitamine ja ralli. Tünnidest, paberpostidest, riietest tehakse endale paadid ja riided ning rongkäiguga minnakse veekogu äärde, kus toimub ralli. Mõned upuvad, mõned ei upu ja finišisse jõuavad kõige kangemad.  Murumängude rekvisiidid. Blue Drum toodab rekvisiite, mida saab kasutada teambuilding üritusteks ning lõbusaks omavaheliseks jõukatsumiseks. Käruralli, vesi kaela, jenga lammutamine, torni ehitamine, puslede kokkupanemine – need kõik tekitavad elevust.  Porgandiorkester. Osalejad teevad porgandist pillid ning professionaalse muusiku juhendamisel pannakse ka karud ühiselt pilli mängima ning tantsima.  Amazing Race looduses. Võistkonnad kasutavad erinevaid liiklusvahendeid liikumaks punktist A punkti B. Tee peal on takistusi ja meeskonnatööd nõudvaid ülesandeid. Finišisse ei pruugi jõuda kõige kiirem, vaid pigem nutikaim võistkond.  Laulev tort. Saali tuuakse kahemeetrine alus tordiga, millest tuleb välja kostümeeritud laulja või mustkunstnik.

Millised üritused on tavaliselt kõige vahvamad ja populaarsemad?

Kõige vahvamad on sellised üritused, mis on ootamatud ja erilised. Näiteks: röövimised, Amazing Race tundmatusse, Hawaii tants keset talve, Kuuba mehe serenaad töökohal. Kõige populaarsemad on suvepäevad ning jõulupeod, mis sageli on suhteliselt ühes formaadis.

Mida võib oodata, kui usaldada firmaürituse korraldamine agentuurile Blue Drum?

Meie jaoks on oluline idee, mis peab tugevdama brändi. Meie enda väärtused on ausus, loomingulisus ja detailne projektijuhtimine. Püüame nendest väärtustest kinni pidada ning 10 aastat on kliendid rahul olnud. Me toodame ise programme ja pakume out of box ideid.

Milliseid toredaid ideesid üritusteks pakute?

Ideed sõltuvad ürituse formaadist, aastaajast, inimeste arvust ja päritolust, kohast ja muudest teguritest. Ei ole olemas ideed, mis sobib kõikidesse olukordadesse ja igaühele. Meie töö on kui rätsepatöö, kuid mõned ideed suvepäevadeks võiks olla järgmised:  iPad’i põhisel seiklusmatkal liiguvad võistkonnad kontrollpunktist kontrollpunkti looduses, linnas, mõisas, turismitalus või mõnel veekogul. Kontrollpunktides ilmuvad ekraanile ülesanded audio, video, foto või muul huvitaval moel. Meeskonna liikmed peavad tegema midagi koos ning kõike seda jälgib reaalajas kontroller, kes pärast annab ka teada, mitu www.puhkuseestis.ee |

21

Kui keegi pöördub agentuuri sooviga korraldada erilised suvepäevad ja muid tahtmisi välja tuua ei oskagi, siis kuidas teate, kas neile sobiks keskaegne sööming või näiteks hoopis vanglaprogramm, mõni seiklus või midagi muud?

Kõik tahavad erilisi üritusi, kuid lõpuks jäädakse pidama ikka traditsioonilistel ja ka natuke igavatel formaatidel, sest eriline wow-efekt alati maksab ju rohkem ning sageli ei julgeta riskida alternatiivsete ideedega. Meie suur väljakutse ongi aru saada, mida firma soovib ja milline on nende eelarve. Programm peaks sündima koostöös ning põhinema vastastikusel usaldusel.

Kas korraldada firmaüritus ise või usaldada see asjatundjatele?

Meie sooviks väga, et firmaürituse planeerimisel tehtaks juba protsessi alguses koostööd väljavalitud agentuuriga, mitte ei kaasataks seda poole pealt või siis osaliselt. Praegu on tendents, et küsitakse pakkumisi ideede saamiseks võimalikult paljudelt agentuuridelt, kuid idee hindamise kriteeriumiks on väga subjektiivsed arvamused. Sageli püütakse teha programm ise valmis vastavalt agentuuri esitatud pakkumisele või siis proovitakse „oma jõududega“ hakkama saama. Arvatakse, et ürituse korraldamine on ju lihtne, põnev ja ei nõua erilisi kogemusi. Jah, üritusi on ju väga mitmesuguseid ja erineva tasemega, kuid nagu iga ameti puhul, nõuab ka ürituse korraldus kogemusi, teadmisi ja võimeid. www.bluedrum.eu

Hea toit võib ka keskpärase ürituse muuta meeldejäävaks Armastus käib kõhu kaudu – ütleb vanasõna. Sageli peab see ka täielikult paika. Uurime sündmuste korraldaja ning hea toidu austaja Margit Kirsipuu käest, mida toitlustuse puhul tuleks kindlasti silmas pidada ja kui oluline osa on heal toidul ürituse õnnestumise jaoks.

Palun kirjeldage natuke Mozart Cateringi tegevust. Kuidas sai see ettevõte alguse ja milline on eesmärk?

22 | www.puhkuseestis.ee

Eestis ja ka Soomes parima hinna ja kvaliteedisuhtega catering-teenust pakkuv Mozart Catering on BBQ Cateringi bränd. 2008. aastal, süvenevast majanduskriisist hoolimata, alustas BBQ Catering aktiivset tegevust ja tõi turule Põhjamaades unikaalse liikuva köögi. Eesmärgiks on pakkuda oma klientide sündmustel toiduelamusi ja -emotsioone sõltumata ajast ja kohast. Soe toit valmib meil alati kohapeal klientide silme all mobiilselt liikuvas köögis. Vahet pole, kas tegu on pulmade, grillipeo, juubeli või gurmeeõhtusöögiga. Suudame tippkvaliteeti pakkuda ekstreemsetes oludes aga ka massiüritustel nagu tegime seda näiteks 2009. ja 2014. aastal toimunud üldtantsupidudel.

Mis Te arvate, miks on firmadel tarvis niisuguseid üritusi nagu näiteks suvepäevad?

Hästi läbimõeldud ja -viidud suvepäevad on suurepärane moodus liita ja motiveerida kollektiivi, lasta ühiselt aur välja.

Organisatsiooni sisekliimale lisavad ühised harjumuspärasest keskkonnast väljas toimuvad üritused tubli annuse positiivsust.

Kui oluline on selliste suurte firmaürituste puhul toitlustus ja toitlustamise hästi õnnestumine?

Nii suuremate kui väiksemate ürituste puhul on toitlustusel märgiline tähendus. Ka keskpärase ürituse saab suurepärase toiduga meeldejäävaks muuta nagu ka toiduga koonerdamisel hea ürituse pettumuseks pöörata.

Kuidas saab toitlustamist korraldada erilisel/kordumatul viisil?

Hea tooraine, toidu värskus ja temperatuur ning teeninduse meisterlikkus on edu valemiks. Üllatada saab näiteks keset metsa või mereranda kaetud rikkaliku piknikulauaga, mida osalejad oodatagi ei osanud. Gurmeeõhtusöök asustamata saarel, kus kadakate vahele kaetud peolauale serveerivad mereande valgetes kinnastes kelnerid – see kõik on kindlasti kordumatu.

Mida tuleks firma suvepäevadel pakutava toidu puhul silmas pidada?

Suvepäevi pidava ettevõtte puhul on oluline eeltöö, et ootused ja soovid oleks selgeks räägitud. Tähtis on kooskõlastada ajagraafik , et värske toit sooja naeratuse saatel kõigile korraga kätte jõuaks.

Miks võiks mõelda liikuva köögi valimisele?

BBQ Cateringi liikuv köök on ideaalne suvepäevade või firmaürituse korraldamiseks, mobiilne kaaslane ühe- ja mitmepäevastel elamusreisidel vastavalt klientide soovidele ja valikutele.

Meilt saab tellida toitlustust ning lisategevusi suvepäevade põnevamaks muutmisel. Sobiva kuupäeva broneerimiseks soovitame suvepäevade korraldamist alustada võimalikult varakult.

Soodsamaid pakkumisi lubame nädala sees! www.mozartcatering.ee

Läbimõeldud ja praktiline kingitus annab firmaüritusele palju juurde

kantavaid grille ja kõike muud, millega on võimalik üritus lõbusamaks teha.

Millega peaks kinkide tellimisel arvestama?

Kingituse juures on kõige olulisem kvaliteet ja personaalsus, reklaamtoode on justkui ettevõtte teine visiitkaart. Kingituse puhul ei tohi mööda vaadata ka sellest, mida on tehtud eelmistel aastatel. Meie praktikas turundusjuhid tihti lihtsalt „korjavad“ pakkumisi reklaamettevõtetelt, pikemalt süvenemata. Siinkohal soovitame kliendihalduriga koostööd teha ja vestelda mõtetest, mis teil endal on – kindlasti ei taha töötaja või koostööpartner saada igal aastal samasugust kruusi või mälupulka.

Kingituste tellimisel peab arvestama ka tarneajaga, seetõttu tasub kingituste otsimisega tegelema hakata juba paar kuud enne oodatavat sündmust. Nii on piisavalt aega panna paika kõik detailid, kujundada toode soovikohaseks ja töötada välja parim lahendus – sedasi ei teki stressi, kas kõik ikka oodatud ajaks valmis saab.

Selleks, et anda firmapeole veel midagi ekstra toredat ja meeldejäävat lisaks, sobivad kenasti mitmesugused meened ja reklaamkingitused. Just sellest teemast pajatab äri- ja reklaamkinkidega tegeleva ettevõtte Smile Team OÜ tegevjuht Sirje Veidebaum. Reklaamkingituste alal tegutsevad nad juba kuus aastat. Firma töötajatel on kogemusi aga juba enam kui 15 aastat – ajast, kui reklaamiteenuseid meenete näol Eestis pakkuma hakati. Rondemor on seadnud eesmärgiks pakkuda oma klientidele personaalselt just neile sobivaid tooteid, mis kannaksid edasi ettevõtte omapära ja aitaksid meelde jääda nii klientidele kui ka koostööpartneritele.

Millised on olnud kõige erilisemad/meeldejäävad kingitused?

Mida annavad suvepäevadele ja muudele suurtele firmaüritustele juurde kingitused?

Kui on vaja leida kingitusi töötajatele, siis soovitame suhelda meie müügiesindajatega, kes on just orienteeritud ettevõttele sobiva toote leidmisele. Iga hinnapakkumine saadetakse välja personaalselt, mõeldes just konkreetsele kliendile. Kindlasti on igaühel ka olemas algsed ideed, mille peale mõeldakse – ka need tasub müügiesindajale edastada. Aitame valida välja kingitused igale sihtgrupile. Kõik head ideed sünnivad alati koostöös!

Kingituste kinkimiseks ettevõttesiseselt ei ole tingimata vaja suurt firmaüritust. Kui kingitusi jagatakse töötajatele, siis kindlasti tõstab see ettevõtte mainet töötaja silmis – ettevõte on inimese peale mõelnud. Siinkohal on aga oluline, et kingitus oleks tõesti läbi mõeldud ja praktiline.

Kõige erilisemad on alati põhjalikult läbi mõeldud kingitused. Tihti on nendeks eksklusiivsed tooted, mida ei leidu üldlevinud tootekataloogides. Väga populaarsed on ka sublimatsioontrükiga tooted, kus terve toote pind on kujundatud kliendi soovi järgi. Saab teha ka erikujulisi ja erilahendusega tooteid, mis on kordumatud.

Kuidas leida ideed, millised kingitused konkreetse ettevõtte rahva tarbeks sobivad? Kuidas aitate leida kõige parema lahenduse?

Millised kingid kõige paremini sobivad? Milliseid just suvepäevade ning sarnaste ürituste jaoks soovitate?

Mis puhul veel selliseid kingitusi kasutatakse?

Enamlevinud kingituste hulgas on pastapliiatsid, kruusid, termostassid, torusallid, rätikud ja palju muud. Kindlasti tasub aga mõelda laiemalt. Tänapäeval on võimalik pakkuda ka erilahendusega tooteid, mis on kordumatud ja tõesti üllatavad kingisaajat.

Kingitusi teevad lisaks tavapärastele ettevõtetele ka koolid, lasteaiad, suvelaagrid, fänniklubid jne. Reklaamkingitus peaks kandma reklaami edasi, mitte jääma riiulile seisma. Väga heaks reklaamikandjaks on kotid, vihmavarjud, pastapliiatsid, rannamatid, saunalinad, suveplätud ettevõtte logoga ja palju muid tooteid.

Suvepäevadeks võib pakkuda aga kõike muudki – lippe, päikesevarje, rannamatte, täispuhutavaid tooteid, kaasas-

www.rondemor.ee www.puhkuseestis.ee |

23

V채gagi maitsekas ribik체l!

Kui juba linnukesed väljas laulavad, siis on aeg ka grillid õue tuua!

Sel aastal tähistab Rakvere oma 125. sünnipäeva, kuid on paremas vormis kui kunagi varem ning juubeliaasta grillihooaega alustame kuumade uudistoodetega igale maitsele!

Klassikalise sealihašašlõki armastajaid rõõmustab kindlasti kergelt äädikases sibulamarinaadis šašlõkk, nagu ka mõnusalt pehme ja mahlane punases jogurtimarinaadis šašlõkk.

Kvaliteetsetele sealihalõikudele oleme aga peale valanud suviselt värske maitsestuse ning pakume grillisõpradele mahedat klassikalises sibulamarinaadis grill-liha, kergelt suitsust ja magusvürtsikat BBQ-marinaadis grill-liha ning taisest välisfileest suitsuse nüansiga kirsi-rummimarinaadis grill-liha –

kõlab ju isuäratavalt! Erakordse maitseüllatusena esitleme aga American BBQ grill-ribi – pikalt eelküpsetatud ning ehtsa ameerikapärase magusvürtsika barbeque-maitsestusega ülipehme ja hõrk searibi, mis vajab vaid veidi grillil pruunistamist ning nauditav suupiste või piduroog ongi valmis!

Vorstisõpradele ka midagi: naturaalses seasooles kuldpruunid peekonigrillvorstid on mõõdukalt vürtsikad ja hõrgult suitsused, sest sealihale on lisatud paras ports suitsupeekonit – kokku üks mõnus särisev suutäis!

Aeg nautida on käes. Kasuta seda!

Rakvere – kõht täis Eesti moodi juba 125 aastat.

Lohesurf, Frassanito, Itaalia. Foto Mario Parrucini

L

ohesurfar Triina Trei:

„Parim asi maailmas on Eesti suvi!“

Intervjuu tegemise ajal viibib tubli Eesti naislohesurfar Triina Trei parasjagu Panamas ja seetõttu suhtleme temaga internetiavaruste kaudu. Triina räägib, et Panamasse ning Punta Chame nimelisse asulasse viis teda hea tööpakkumine. Nimelt töötab ta Nitro City hotellis lohesurfi instruktorina. Uurin Triinalt, mida huvitavat on ta maailmas ringi rännates näinud ja mida hindab ta kõige rohkem meie kauni kodumaa juures. Loomulikult vestleme ka ekstreemspordist, lohesurfist ja suvest.

Oled maailmas palju ringi rännanud ja näinud nii mõndagi. Milline paik on sulle kõige sügavama mulje jätnud?

Lohesurfiga seoses olen tõesti palju rännata ja mitmel merel seilata saanud, aga tegelikult olen avastanud, et tähtsad ei ole mitte kohad, vaid inimesed. Vahel ei olegi paik ise nii eriline, vaid hoopis inimesed, kes sinuga sel hetkel on. Nagu näiteks Panama. See ei ole just eriti populaarne reisisihtkoht ja jääb paljudele muudele randadele ilu poolest alla, aga eelmisel aastal tutvusin siin tõeliselt erakordsete inimestega ning õppisin väga palju iseennast ja inimesi enda ümber tundma ning katsumusi ületama. Sellepärast tahtsin ka selle talve siin veeta.

Visuaalselt on kõige sügavama mulje mulle jätnud Uus-Meremaa, mis on väga muinasjutuline maa. Nii palju maalilisi vaateid – mäed, meri, järved, liustikud. Koht, kus loodus ja ilm varieerub palju ning ühe päevaga võid kogeda kõiki nelja aastaaega. Populatsioon on seal väike ja vahel ringi

26 | www.puhkuseestis.ee

reisides tunned nagu oleksid täiesti üksi maailma lõpus.

Kus on olnud sinu kõige lahedam surfielamus?

Uus-Meremaal. 2012. aasta suve alguses sinna saabudes olid mäed minu suureks üllatuseks ikka veel lumemütside all. Päris huvitav oli surfata kahekümne kraadi soojuses vees ja samal ajal lumiseid mäetippe imetleda.

Kas lohesurfi jaoks on tarvis ka mingeid eeldusi või saaks piisava soovi ja pingutamise korral igaüks sellega hakkama?

Jah, peale tahtmise muid eeldusi polegi vaja. Selle spordiga saab hakkama igaüks, hoolimata vanusest või soost. Motivatsioon õppida ja kannatlikkus ongi vast kõige tähtsamad.

Kas lohesurfaritel on mingeid kindlaid ühiseid iseloomujooni peale selle, et neile kõigile see ala meeldib?

Lohesurf lainelauaga, Paje, Zanzibar, Tanzania. Foto Wolfram Krause

Puhkusel San Blas saarestikus, Panama.

Foto Ana-Maria Jaramillo

Purjeka Blue Diamond pardal. Gallipoli, Itaalia.

Foto Simone De Tommasi

Olen täheldanud, et surfarid on väga positiivsed ja kogu aeg õnnelikud ning nad näevad oma tegelikust vanusest palju nooremad välja. Paljud spiritualistid väidavad, et veel, eriti mereveel, ei ole mitte ainult füüsiliselt puhastav toime, vaid ka vaimselt puhastav. Vesi suudab imeda palju negatiivset energiat ja annab vastu positiivset. Ehk sellepärast on surfarid nii õnnelikud ja nooruslikud.

Kas mäletad oma päris esimest vetteminekut, kuidas see õnnestus ja kas sattusid kohe sellest alast vaimustusse?

Kui nüüd päris aus olla, siis minu vetteminek oli üks rist ja viletsus! Sel ajal, 2006. aastal, lohesurfi koolitajaid kui selliseid

veel ei eksisteerinud ja nii õppisin koos oma tollase elukaaslasega katse-eksituse meetodil. Kõik võttis palju aega ja nõudis kannatust. Aga alla ma ei andnud, sest tahtsin nii väga lennata.

Mäletan, et esimese sõidu tegin hoopis talvel lumelaua ja lohega. See oli lihtsalt imeline tunne. Peale seda loksus kõik paika ja suvel vees oli juba palju lihtsam Mida inimene tavaliselt tunneb, kui lohesurfi esimest korda ära proovib? Kui paljudele see kohe meeldima hakkab?

Tavaliselt ongi kahte tüüpi inimesi. Enamik neist on sellised, kes kohe selle pisikuga nakatuvad ja on mõned üksikud, kes ka pärast proovimist asjast eriti midagi ei arva. www.puhkuseestis.ee |

27

Surf oktoobris, Häädemeeste, Eesti. Foto Taavi Aas

Kas sa tead Eesti randadest kõike? Millises neist on kõige mõnusam surfata ja miks?

Olen Eestis surfanud nii siin kui seal, aga kõige rohkem meeldib mulle oma kodurand Häädemeestel. Ma ei liialda absoluutselt, kui ütlen, et see on üks ideaalseimaid kohti lohesurfiks Eestis! Kuna lohesurfi populaarseimaks distsipliiniks on vaba stiil ja trikid, mida harrastatakse madalas ja siledas vees, siis Häädemeeste pakub just seda! Piiritult siledat vett ja laguune, kus on mõnus harjutada.

Mida teed sa siis, kui parasjagu surfiga ei tegele?

Tuuletute ilmadega tavaliselt tegelen muude veespordialade või tegevustega. Oleneb asukohast või olukorrast. Mehhikos näiteks harrastasin palju aerusurfi ja snorgeldamist. Siin Panamas on kaablipark, skatepark ja krossirada, mis pakuvad head alternatiivi aktiivseks tegevuseks, kui parasjagu tuult ei ole.

Eestisse tulengi hooaegade vahel paariks kuuks puhkama ja energiat koguma ning Häädemeeste on selleks väga hea koht.

Vaikne ja armas kalurikülake! Samuti meeldib mulle Eestis rannikut mööda või saartel lohetada/reisida.

Kas lohesurf võib olla ka ohtlik? Milline on sinu kõige hullem trauma sellega seoses olnud?

Kuna tegemist on ekstreemspordiga, siis vahel õnnetusi ikka juhtub. Eriti inimestega, kes ei ole saanud head koolitust. Lohe võib tuule tõttu tekitada väga suurt jõudu ja kui seda käsitseda ei oska või turvalisusele piisavalt rõhku ei pane, siis võib kõik

28 | www.puhkuseestis.ee

väga halvasti lõppeda. Minul on kõik suhteliselt hästi siiamaani läinud, kõige suurem trauma oli mõned aastad tagasi rindkere lihaste rebestus ja mõrad ribides.

Mis sulle Eestis kõige rohkem meeldib?

Konkurentsitult parim asi maailmas ongi Eesti suvi! Kõige rohkem kriibib hinge, kui pean suvel ära olema. Kõik see rohelus ja enda kasvatatud maasikad, tomatid ja muud viljad.

Emaga metsas marjul käimine, õunad augustis. Sellest ei taha ilma jääda!

Eriti kurb on siis, kui satun riiki, mis on suvel nii kuum, et kogu loodus muutub kollaseks kõrbeks ja mitte miski ei kasva.

Veel on kahju näha, et muudes riikides tegeletakse aina vähem ja vähem korilusega. Keegi ei tea enam puudest ega taimedest midagi ja kui põõsast marja nopid või puu alt õuna leiad, siis vaadatakse sind kui imelikku. Kogu elu käib seal ainult supermarketi ümber.

Oled palju võtnud osa ka võistlustest ning võitnud. Milline neist on olnud sinu jaoks kõige suurem triumf?

Kõige suurem triumf oli eelmise aasta veebruaris Panamas, kus võtsin osa lohesurfi MM tuurist PKRA. Eneselegi üllatusena maandusin kuuendal kohal!

Teiseks triumfiks võiks lugeda ülemöödunud suve Bravo Village Kitecupi, mis toimus Itaalias. Võistlesin aasadeta surfilaua vabastiili distsipliinis ning saavutasin esikoha. Triumf oli see seetõttu, et võistlesin meeste arvestuses.

Mägironijad, Lõunasaar, Uus-Meremaa. Foto Toomas Krivonogov

Kas varustus on kallis ja keeruline soetada?

Tavaliselt on soodsam osta kasutatud varustus, mis maksab pea poole vähem kui uus. Ametliku koolituse puhul on see pluss, et varustus on instruktori poolt ja sa ei pea alustuseks väga suuri summasid välja käima. Kui koolitus juba läbitud, siis saad otsustada, kui palju sulle see ala meeldib ning kui palju oled nõus oma isikliku varustuse peale kulutama.

Kas sa praegu võistled või oled seda teinud viimasel ajal?

Viimasel ajal ei ole ma ühestki võistlusest osa võtnud. Möödunud suvel võistlesin Itaalias Askalpro Kitecupil. Jällegi meeste arvestuses, aga tulin kolmest distsipliinist kahel medalikohale.

Oletame, et ühel tavalisel Eesti noorel tekib huvi lohesurfi vastu. Mida ta peaks tegema ja kuskohast alustama?

Lohesurfi õppimiseks soovitan kindlasti hankida litsentseeritud koolitaja. Telefonikõne või külastus Eesti suurimasse surfipoodi www.surfhouse.ee ja sealt edasi on juba lihtne.

Kui Eestis olen, koolitan ka ise Surfhouse’i kaudu.

Millised tulevikuplaanid sul on? Lohesurf on su elust täitnud nii palju, et sellest vist ei loobu?

Raske oleks tõesti oma tulevikku ette kujutada ilma surfi, mere ja tuuleta. Tahaksin seda elustiili jätkata nii kaua, kui võimalik ning juurde õppida ka muid mereteemalisi oskusi.

Näiteks sukeldumine, lainesurf, windsurf ja purjetamine. Kui need lahtrid on täidetud, siis on vaja vaid oma isikliku saart, kus kand kinnitada.

Kas on naisi, kes sinust paremini ka seda ala oskavad?

Eelmisel aastal võistlesin Panamas maailma parimate naislohesurfaritega, nii et ekstreemseid naisi on küll ja veel!

Triina tegemistel saab silma peal hoida Facebooki lehe kaudu: triinatreikitesurfing Aitäh ja tuult lohesse!

Kati Aasov www.puhkuseestis.ee |

29

Livonia Matkad – matkad liivastel jõgedel!

Tallinn

Kilingi-Nõmme

Pärnu Livonia Matkad Võhandu

Salatsi

Koiva

Riga

Urve 5, Kilingi-Nõmme, Pärnumaa

Põhja-Läti jõgedele läbi Livonia Matkade! www.livoniamatkad.ee • +372 5669 1318 • info@livoniamatkad.ee • www.facebook.com/LivoniaMatkad

Lisaks lubadele ka oskused Meri paberit ei küsi, merel maksavad oskused. Meilt saad koos lubadega reaalse paadijuhi kogemuse ning praktilised meretarkused, mida jagavad maailmameredel seilanud mehed.

Paadiluba.ee meeskond koolitab väikelaeva juhte juba aastast 2007.

Meil on kogemus ligi 100 väikelaevajuhi-kursuse viimisel eduka eksamisooritamiseni - me teame, mis on alustajale raske ja aitame luua meeldejäävad seosed kõigi nende tulede-lippude-märkide-mõistete vahel. Ühist ja kodus-õppimist toetab testikeskkond, mida kasutame eksamitel, sarnaseid teste kasutab ka veeteede amet.

Esimesena Eestis pakume just väikelaevnikule mõeldud raadiokoolitust.

Korralikku väljaõpet pakuvad asjatundjad, kes igapäevaselt meresidega eetris tööd teevad. Meie koolitused toimuvad Tallinnas ja tellimisel üle Eesti.

Kiili 10, Tallinn • +372 504 3130 • info@paadiluba.ee • paadiluba.ee

30 | www.puhkuseestis.ee

S

eiklus mööda vett – kas oled juba proovinud?

Vesi annab head energiat ning mööda vett seiklemine pakub tõepoolest erilisi ning teistmoodi elamusi. Eesti jõed ning järved sobivad veeseiklusteks suurepäraselt ja korraldajaid, kes niisuguste matkade organiseerimisega tegelevad, leidub kõikjal Eestis rohkesti. Enamasti abistavad nad ka varustusega ja õpetavad algajaid õigel ning turvalisel viisil tegutsema.

Liikudes paadi või kanuuga mööda meie kodumaa jõgesid, saate kindlasti unustamatu elamuse, sest jõelt avanevad omanäolised vaated metsadele, liivakivipaljanditele ja rabadele. Kanuumatka jaoks parimateks jõgedeks peetakse Ahja, Võhandu ja Piusa jõge.

Kindlasti leidub aga häid kohti ka mujal.

Kanuumatkadest rääkides ei saa üle ega ümber Soomaa rahvuspargist, mis kevadel pärast lume sulamist ning üleujutuse tõttu pakub tõeliselt huvitavat vaatepilti ja kutsub suurveel kanuu või süstaga seiklema. Nõnda saab „viiendal aastaajal“ liikuda mööda metsi, heinamaid, teid ja muid kohti.

Kevadiste üleujutuste ajal muutuvad paljud Eesti jõed leebest olekust karmiks, nimelt moodustuvad siis kärestikud, kus julgemad seiklejad saavad proovida ekstreemset laadi kärestikusõitu kummipaadiga. Sellist sõitu nimetatakse raftinguks ja selle alaga on võimalik kevadel edukalt tegeleda Tallinna kõrval asuval Jägala jõel. Tuleb vaid jälgida, et põnevaid suurvee aegu maha ei magaks – üleujutuste periood kestab ju üsna vähe aega, kuid seda magusam kärestikusõidu elamus olema saab!

Rafting võib esmapilgul tunduda ohtlik või siis sobilik ainult ehtsatele ekstreemsportlastele, aga see mulje on petlik. Tegelikult sobib kärestikuline seiklus suurepäraselt ka algajaile ning eelnev vee peal kulgemise kogemus ei ole oluline. Enne starti läbivad

Livonia matkad kõik huvilised põhjaliku koolituse ja oluline info räägitakse kohapeal ära. Parvega jõel olles tuleb täita parvekapteni korraldusi.

Märjaks saamisest ei pääse ilmselt keegi, aga see on tühiasi, sest elamus ja adrenaliinisüst on kahtlemata kõike väärt. Jälgige vaid, kas kärestikusõidu korraldajad pakuvad pärast seiklust võimalust end soojas saunas turgutada. Teadagi on kevadise üleujutuse ajal vesi jääkülm ning ka ilmaga ei pruugi olla paremad lood.

Jõed ja järved pole meie maal ainsad veematkaks sobivad kohad.

Eesti rannik sobib süsta- ehk kajakimatkaks väga hästi ja nõnda on mõnus tutvuda nii rannajoone kui ka väikeste laidude ning saarekestega. Merel sõudmine on jällegi midagi erilist, mis pakub huvitavaid elamusi, sest näha võib paljusid eri linnuliike, maalilisi rannavaateid ning kui eriti hästi veab, siis ehk hülgeidki. Pikemaid süstamatku saab teha nii põhja- kui ka läänerannikul. Lühemaid veematku on võimalik ette võtta Saare- ja Hiiumaa kandis, siseveekogudes ja Peipsi järvel. Tuleb vaid teha veidi uurimistööd ning mõelda, milline paik kõige enam huvi pakuks. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et päris igal ajal ei ole süsta- või kanuumatk võimalik, sest näiteks lindude pesitsusperioodi ajal (15. aprillist kuni juuli keskpaigani) on nende häirimine keelatud. Seda on tähtis teada juhul, kui on plaanis minna seiklema laidudele.

Süsta-, kanuu- ja paadimatkad sobivad kõigile, sest tavaliselt hoolitsevad korraldajad varustuse ja juhendamise eest. Unustage eelarvamus, et inimene on loodud käima kahe jalaga kuival maal, mööda vett kulgemine – ükskõik kas rahulikul või ekstreemsel viisil – pakub igal juhul värskendavat elamust ning muudab puhkuse meeldejäävaks!

Kati Aasov

www.puhkuseestis.ee |

31

R

annapeod kutsuvad meelt lahutama!

Mis oleks kaunis Eesti suvi ilma rannaliiva, päikese, tantsu ja hea muusikata? Vaatame õige lähemalt, milliseid rannapidusid tasub just sellel suvel nautima minna. Loodame, et ka ilm teeb peohuvilistega koostööd ja annab rannapidudele maksimaalselt just seda, mida on tarvis – päikest, kuumust ja hingematvalt kauneid loojanguid.

Suvi algab seekord üritusega, mil nimeks Võrtsjärve suvefest 2015. Korraldajad nimetavad seda vabariigi suurimaks kahepäevaseks suve alguse festivaliks, mis toimub 29.–30. maini Võrtsjärve ääres, looduskaunil Ulge puhkealal. Peaesinejaks on koguni Dr. Alban. Kes ei teaks tema hitte – It’s My Life, Sing Hallelujah, Hello Africa, No Coke, Let The Beat Go One, Long Time Ago, Papaya Coconot – mille järgi tantsis 90ndatel terve maailm.

Peale selle saab Võrtsjärve suvefestivalil nautida kogu Eesti paremiku muusikat, sest täispika kontserdi annavad: Anne Veski, Ivo Linna & Rock Hotel, Singer Vinger, Koit Toome & live bänd, Smilers, Terminaator, 2 Quick Start, Hellad Velled, Respekt, Ott Lepland & bänd, Karl Erik – Taukar & bänd. Seega leiab iga suve-, peo- ning muusikasõber endale Võrtsjärve suvefestilt midagi meelepärast.

Kus on aga tavaliselt kõige toredamad peod ja eriti sõbralik

32 | www.puhkuseestis.ee

rahvas? Õigus! Just Saaremaal, kus siis veel. Saaremaa rannapidu toimub tänavu Mändjala rannas ja kämpingus 10.–11. juulini. Eelmisel aastal tõi rannapidu Mändjalale kokku umbes 6000 pidutsejat. Selge on see, viimastel aastatel on Saaremaa rannapidu muutunud üha populaarsemaks ning esinejatest kohe kindlasti puudust ei ole. Eelmisel aastal oli artiste nii Eestist kui välismaalt kokku ligi 30. Sel aastal saab teiste põnevate esinejate seas näppu viskama minna näiteks Shanonile ning Tanel Padar & The Sunile (10. juulil). 11. juuli hilisõhtul astub lavale tuntud räpimees Suur Papa. Peo kava ja täpset infot selle populaarse rannapeo kohta saab vaadata veebilehelt: www.rannapidu.ee Kabli päikeseloojangu festival & Kabli rannapidu toimub suve südames ja vältab tervelt neli nädalat ehk 2.–31. juulini.

Festival meelitab Kablisse puhkust veetma Eesti parima muusikavaliku, põnevate kohtumiste, lummava päikeseloojangu ja mõnusa atmosfääriga. Programmis on oma kindla koha leidnud kontserdid džässist folgini, õdusad salongiõhtud, ehedad külasimmanid, kirjandus- ja filmisündmused. Legendaarsed Jüri Aarma vestlusõhtud pakuvad avastamis- ja kohtumisrõõmu põnevate Eesti inimestega ning tantsuhimulistele toimuvad suvised rannapeod Kabli rannas. Festivalipaikadeks on kõige kaunimad paigad Lõuna-Pärnumaa päikeseloojangu rannikul.

Selle suve Kabli rannapidu ja päikeseloojangu festival pakub külastajatele kuuma suve naudinguid spordimõnust silmailuni ning tuntud Eesti live-artistid ja DJ-d toovad teieni parimad hitid. Kabli liivarand koos lummavate päikeseloojangutega on olnud ajast aega üks suvitajate lemmikpaikadest Eestimaal. Kes sinnakanti veel sattunud ei ole, peaks nüüd kindlasti minema! Rannalaval astuvad sel suvel üles: Genka & Paul Oja (4. juuli), Traffic (11. juuli), Vennaskond (18. juuli), Terminaator (24. juuli), Svjata Vatra (31. juuli).

Pärast kõiki neid kontserte lubatakse õhtut jätkata meeletu rannapeoga!

Tuisuliiva puhkealal saab kuulama ja vaatama minna ansamblit Curly Strings (2. juuli) ning Indrek Kaldat koos pojaga (23. juuli).

Võsu rannafestina kuulsaks saanud rannafestival toimub juba kolmandat aastat järjest ning leiab aset sel aastal Valkla rannas 1.–2. augustini! Üles astuvad parimad Eesti artistid ning päikeselisel rannal jagub meelelahutust nii noorematele kui ka vanematele.

Valkla rannafest pakub parimat muusikat suurel rannalaval, head seltskonda ning rohkelt tegevust. Kuuma päikese käes on

võimalik nautida rütmikat zumbat, ka lastele leidub rikkalikult tegevusi lastealal ning jahutust annab mõnus merevesi.

Silmailu pakuvad kaunid Brilliance tantsutüdrukud ning kui õhtu saabudes läheb pimedamaks, süüdatakse rannal hubased lõkked.

Rääkides suvest, päikesest ja rannast, ei saa me kuidagi mööda minna Pärnust – meie kaunist suvepealinnast, kus sel suvel saab toimuma midagi eriti suurejoonelist! Nimelt kolib Eestisse Põhjamaade suurim tantsumuusikasündmus Weekend Festival, mis toimub 6.–8. augustini Pärnu rannas. Festivali ajal suletakse Pärnu rannas umbes 35 000 ruutmeetrine ala, mis peaks ürituse turvameeskonna hinnangul mahutama kuni 30 000 inimest. Weekend Festivali eesmärk on pakkuda publikule värskeid pop- ja tantsumuusika tippe. Oma kohaolekust on andnud teada nii tantsumuusikamaailma üks suuremaid staare David Guetta, hetkel maailma parima DJ tiitlit hoidev Hardwell kui ka tantsumuusika legend ning üks suuremaid artiste maailmas – Tiesto. Programmi saab nautida mitmel laval, olemas on erinevad atraktsioonid ning spetsiaalsed telkimisalad. Seega on augusti alguses Pärnus oodata tõeliselt metsikut ja lausa rahvusvahelist rannapidu! Vaata rohkem infot veebilehelt: www.weekendbaltic.com www.puhkuseestis.ee |

33

S Kuupäevad

Foto: Corelli Music, Harri Rospu

uvesündmuste kalender Üritus. Kirjeldus

Kus toimub?

mai

22.05–27.05

Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest. Festival ooperimuusika sõpradele.

Festivali kava keskendub peamiselt noortele lauljatele ja publikule.

Pärnu

29.05–30.05

Võrtsjärve suvefest 2015. Vabariigi suurim suve alguse festival!

Peaesineja on dr Alban. Kohal on kogu Eesti muusika paremik.

Kaks päeva täispikki live kontserte koos parimate sõpradega imekauni looduse keskel.

Ulge puhkeala, Viljandimaa

29.05–30.05

Barokksepis. Rahvusvaheline seppade festival.

Narva

30.05–06.06

Tallinna vanalinna päevad

Tallinn

30.05–28.06

Haapsalu graafilise disaini festival 2015. Iga-aastane festival keskendub autori loomekäekirjale graafilises disainis. Eksponeeritakse 100 parimat kultuuriplakatit ja valitakse 10 parimat plakatikujundajat.

Haapsalu

03.06–07.06

Kaksiklinna Valga-Valka festival "Helisev Liivimaa". Festivali ajal toimub linnas palju huvitavat igale eale: traditsiooniline paadiralli Pedeli jõel, Liivimaa laat, maakonna tantsupidu ja simman on vaid mõned näited sündmuste pikast reast.

JUUNI

34 | www.puhkuseestis.ee

Valga/Valka

04.06–11.06

Kaunid kontserdid Käsmus. 4.–11. juunini 2015 on Käsmus võimalik osa saada kuuest kaunist varasuvisest õhtust koos hingematva muusikaga.

Algus iga päev kell 20.

04.06–07.06

Tallinn Treff festival. Rahvusvaheline visuaalteatrifestival, mis tutvustab nüüdisaegset nukukunsti ning üllatab teatrivormidega.

Tallinn

04.06–07.06

Rahvusvahelised hansapäevad Viljandis.

Terve linn saab melust haaratud - toimuvad kontserdid, näidendid, õpitoad ja palju muud.

Viljandi

05.06–07.06

Türi kevadfestival. Türi kevadfestival pakub oma külastajatele muusika ja looduse sümbioosi. Loodus muusikas ja muusika looduses, loodus ja muusika meis ja meie ümber.

Türi, Järvamaa

05.06–07.06

Haapsalu veinipidu. Itaalia kultuuri- ja veinipäevadel maitstakse ning hinnatakse Itaalia veine, toimub koduveinikonkursi finaal ning tuju loovad erinevad muusikud ja lauljad.

Haapsalu

06.06

Põhja-Liivimaa festival. Festivali eesmärk on olla piiriülene nn kaksiksündmus Lätiga. Traditsiooniliselt toimub suur laat, esinevad erinevad kollektiivid ja avatud on töötoad.

Häädemeeste, Pärnumaa

06.06–07.06

Meeste tantsupidu "Kolm". Üle-eestilisel meeste tantsupeol tantsib 3000 meest spetsiaalselt selleks ürituseks loodud autoritantse, mis sisaldavad nii pärimus- kui popkultuuri elemente.

Rakvere

10.06–13.06

Soome-ugri filmifestival "FUFF". FUFF on lühifilmide festival, mille eesmärk on tekitada huvi soome-ugri mängu- ja eksperimentaalfilmide Tsiistre, Võrumaa vastu, mille autorid on soome-ugri filmitegijad või mis käsitlevad soomeugri teemasid.

12.06–14.06

Rakvere linna päevad

Rakvere

12.06–13.06

Hea Toidu Festival - Grillfest. Toimub laat, rahvalik kalapüügivõistlus ja toiduvalmistamise suurvõistlused. Avatud on suured ja väikesed restoranid ning kohvikud.

Pärnu Vallikäär

13.06

Laste leiutiste laadapäev.

Maria Talu. www maria.ee, +372 447 4558

Tõstamaa vald, Pärnumaa

13.06

Hiiumaa lastefestival. Sellest sündmusest on kujunenud välja iga-aastane Hiiumaa suve avaüritus. Sündmuse kava on väga mitmekesine: kohale Kärdla, Hiiumaa on kutsutud laste poolt armastatud tegelaskujud ning esinejad, samuti toimuvad mängud ja põnevad ettevõtmised.

13.06–14.06

Nargenfestivali Kreegi päevad. Nargenfestival on 2006. aastast olnud üks meeldejääv meretagune ja mereäärne suvepidu, mis peab oluliseks eesti Haapsalu muusika, sealhulgas C. Kreegi pärandi esiletoomist.

17.06–21.06

Rahvusvaheline poistekooride festival "Estonia 2015". Rahvusvaheline poistekooride festival hõlmab kontserte, õpitubasid, avatud proove, Üle Eesti dirigentide koolitust ja palju muud, mis toimuvad Tartu, Tallinna, Pärnu ja Jõhvi parimates kontserdisaalides ja kirikutes.

17.06–23.06

Suure-Jaani muusikafestival. Sündmus on pühendatud heliloojatele Kappidele.

19.06–21.06

Sõru Jazz. Ennejaanine kohtumine rannaniitude ja kadakatega, sõprade ja Hiiumaa tuttavatega ning suure hulga heliseva muusikaga.

19.06–21.06

Veefestival Watergate. Traditsiooniline veefestival liidab ühte mitu suuremat ja väiksemat sündmust ja kutsub kõiki Pärnusse uhket kontserdiprogrammi nautima!

Pärnu

20.06–21.06

XXI Maarahva laat. Laat Vastseliina alevikus pakub meelelahutust, erinevaid atraktsioone, kauplemislusti ja mitmekülgset kultuuriprogrammi nii suurtele kui väikestele.

Vastseliina, Võrumaa

Suure-Jaani, Viljandimaa

www.puhkuseestis.ee |

35

20.06

III Vargamäe võistutantsimine. Võistutantsimine toob kohale segarahvatantsurühmi üle Eesti.

A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel, Järvamaa

22.06–23.06

Pühajärve jaanituli. Rannas ja lauluväljakul peetav kahepäevane lõbus suvepidu.

Pühajärve küla, Valgamaa

23.06

Jaanipäev Eesti Vabaõhumuuseumis. Süttivad lõkked, kõlavad pillilood, kriuksuvad külakiiged ja kilkavad lapsed.

Pidumeeleolu aitavad luua armastatud ansamblid.

Algus kell 19.00. www.evm.ee

Tallinn

26.06–28.06

Seto Folk 2015. Folk toob kokku seto pärandkultuuri, folk- ja autorimuusika tipptegijad.

Värska laululava, Põlvamaa

26.06–28.06

Pärnu hansapäevad 2015. Keskaja ja pärandi festival.

Pärnu kesklinn

27.06

Popkooripidu 2015. Valik parimaid laule Eesti estraadi-, pop- ja rokkmuusika varasalvest ning tänavu üllatusena Eestit Eurovisioonil esindanud hitid. Algus kell 19.

Tartu

27.06-30.06

Kuressaare Linnateater "Testamenditäitjad".

Algus kell 19.00

Sadamaait/ Kuressaare

JUULI 01.07–04.07

Õllesummer 2015. Nelja päeva jooksul esinevad enam kui 7 laval ligi 100 Tallinna lauluväljak esinejat Eestist ja välismaalt, meelelahutust on igale vanusele.

01.07–05.07

Haapsalu vanamuusikafestival. Festivali eesmärk on viia nii eesti kutselisi muusikuid kui ka publikut kõrgetasemeliste ettekannete kaudu lähemale Haapsalu muusikakultuuri tippteostele.

02.07–04.07

Muhu tulevikumuusika festival ‘’Juu jääb 2015’’. Juba 19. korda maalilisel Muhumaal ja Saaremaal toimuv oodatuim suvesündmus.

Muhu saar, Saare maakond

American Beauty Car Show

36 | www.puhkuseestis.ee

03.07–02.08

Kabli päikeseloojangu festival. Suve südames toimuv neljanädalane festival on segu Eesti parimast muusikast, põnevatest kohtumistest, mõnusast atmosfäärist, kaunitest paikadest.

Kabli küla, Häädemeeste vald, Pärnumaa

03.07–04.07

Hard rock laager 2015

Vana-Vigala, Raplamaa

04.07

Linnuse öömuusika. Traditsiooniline suvine kontsertõhtu, mil kaunis Piusa Ürgoru looduses ning Vastseliina linnuse ajalooliste varemete taustal saab nautida mõnusat muusikat. 2015. aastal esineb öömuusikal ansambel Kõrsikud.

Vastseliina linnus, Võrumaa

06.07–12.07

Seitsme linna muusikafestival. Kontsertidel saab kuulda nii klassikalist kammermuusikat, vanamuusikat, džässi kui ka levimuusikat. Kontserdid toimuvad mõisates, kirikutes, kontserdi- ja vabaõhulavadel.

Ida-Virumaa

07.07

C-JAM-i päikeseloojangu kontserdid - "Crazy Cellos".

C-JAM koosseisus Pärt Tarvas, Tõnu Jõesaar, Margus Uus ja Levi-Danel Mägila ootavad oma kontsertidele avatud meelega toredaid inimesi igas vanuses, kellega koos meeldivalt õhtut veeta. Algus kell 22

Tallinna Botaanikaaed

07.07

Jaanipäiv ja Ivan Kupala Eesti Vabaõhumuuseumis Tähistame aasta valgeimat ööd õigeusklike setude ja Peipsi ääres elavate vanausuliste kombe kohaselt. Süüdatakse Tallinn ühine lõke, tutvutakse setude ja vanausuliste laulude, tantsude, mängude ja kokakunstiga. www.evm.ee

07.07–11.07

Klassikalise muusika festival "Helisevad Saaremaa orelid 2015"

Kontserdid Saaremaa kirikutes

07.07–12.07

Viljandi vanamuusika festival. Vanim eesti vanamuusikafestival, mille traditsioon sai alguse 1982. aastal. Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja muudes põnevates paikades.

Viljandi

09.07–14.07

Festival "Klaaspärlimäng 2015"

Tartu

10.07–12.07

Kihnu mere pidu. Festival lähtub vanast heast kaluritepäeva traditsioonist, kuid hõlmab laiemalt kõike, mis Kihnu kultuuri ja eluolu puudutab: laul, tants, pillimäng, käsitöö, rahvariided ning rahvuslikud toidud.

Kihnu saar

10.07–12.07

American Beauty Car Show

Haapsalu

10.07–11.07

Punk’n’Roll Festival 2015. Eesti suurim ja vanim punkrokkmuusikale pühendatud festival.

Raadi mõisa park, Tartu

10.07–10.08

Suveaaria. Kunstide süntees. Kõigile neile, kes otsivad sumedal suveõhtul eredaid ja inspireerivaid kunstilisi naudinguid ning sügavaid muusikaelamusi.

Pärnu Eliisabeti kirik

11.07

Kunda mere- ja perepäev

Kunda linn

11.07–12.07

Tartu hansapäevad 2015. Hansapäevad teevad Tartu kesksuvise linna elavaks, täites selle laada, kontsertide ja hariva tegevusega. Tavapäraselt on avatud ka rikkalik hansalaat.

Tartu linn

14.07–19.07

Rahvusvaheline Pärnu muusikafestival Järvi Akadeemia. Pärnu muusikasuve üks olulisemaid sündmusi pakub kõrgetasemelisi kontserte.

Pärnu Tippmuusikud Eestist ja välismaalt esinevad orkestri- ja kammermuusikakooslustes.

16.07–19.07

Hiiu Folk 2015. Esinejad: Daniel Wikslund ja Tulipalo (Rootsi), Rüüt, Sannalise, Lepaseree, Ummamuudu, Robirohi, Oort, Vinland ja Triinu Taul, Eva Mitreikina, Sild (Eesti-Wales) jpt.

Hiiumaa

17.07–18.07

Ostrova festival. Esinejad: Traffic, Metsatöll, L ‘Dorado, Ott Lepland ja bänd ning paljud teised. NB! Suur simman: Väikeste Lõõtspillide Ühing ja Marko Matvere. Festivali juhivad Tarvo Krall ja Anne Veesaar!

Ostrova küla, Võrumaa

17.07–19.07

Tallinna merepäevad. Eesti suurim tasuta mere- ja perepidu.

Tallinn www.puhkuseestis.ee |

37

38 | www.puhkuseestis.ee

18.07

Mihkli laat

Mihkli küla, Pärnumaa

18.07–19.07

Roosipäevad

Tallinna Botaanikaaed

19.07

Üle-eestiline avatud talude päev 2015. Esmakordsel üle-eestilisel avatud talude päeval saab näha nii suuremaid farme kui ka väiksemaid talusid, Üle Eesti põnevat põllumajandustehnikat, suuri ja väikesi loomi ning taimi. Külalisi ootavad enam kui 100 talu.

20.07–26.07

Saaremaa ooperipäevad 2015. Kavas on: Giuseppe Verdi "Rigoletto", Giacomo Puccini "Madame Butterfly", Gioachino Rossini "Sevilla habemeaja", "Alexela ooperigala" ning balletietendus "Viva Verdi".

Saaremaa

23.07–26.07

Heategevuslik kontserdisari "Eesti mõisad 2015".

Toetame koos Rogosi mõisakooli laste pillifondi!

Barokkansambel Corelli Consort ja Imbi Tarum (klavessiin).

Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.Kavas barokkmuusika pärlid ja Rein Rannapi Klavessiinikontserdi esiettekanded. Lisainfo: www.corelli.ee

Kõue/Triigi, Moe ja Esna mõisates ning Rogosi mõisakoolis

23.07–26.07

XXIII Viljandi pärimusmuusika festival

Viljandi

24.07–26.07

Söödavad ja ravivad õied

Tallinna Botaanikaaed

25.07

Uulu lamba vest 2015. Toimuvad Eesti meistrivõistlused lambaliha grillimises ning käsitöö- ja toidulaat.

Uulu küla, Tahkuranna vald, Pärnumaa

25.07–26.07

Eesti talupäevad 2015. Tehnika- ja tõuloomade näitused, demoesinemised, mitmekesine kultuuriprogramm. Külastajaid on igal aastal üle kümne tuhande, kauplemas on sadu ettevõtteid.

Jäneda, Lääne-Viru maakond

28.07–01.08

Kuressaare kammermuusika päevad.

Kuressaare

30.07-31.07

Kuressaare Linnateater "Ekke Moor". Algus kell 19.00 EMTA Lavakunstikooli 27. lennu bakalaureuselavastus valmis Kuressaare Linnateatri ja VAT Teatri koostöös.

Sadamaait/ Kuressaare

31.07–01.08

Pärnu XVIII gildipäevad. Gildipäevad pakuvad linlastele ja linna külalistele ehedat ja ausat käsitööd ning tutvustavad gildilaadseid ühendusi üle Eesti. Avatud on käsitööturg. Lisaks muusikalised etteasted ja programm.

Pärnu

31.07–01.08

Leigo järvemuusika 2015. Leigo järvemuusika pühendab oma 18. toimumisaasta klassikalisele muusikale. Just klassikaprogrammiga sai Leigo järvemuusika traditsioon ka aastal 1998 oma alguse.

Leigo talu, Valgamaa

31.07–01.08

Intsikurmu muusikafestival 2015

Põlva linn

AUGUST 01.08,03.0808.08, 10.08, 11.08

Kuressaare Linnateater "Ekke Moor". Algus kell 19.00 EMTA Lavakunstikooli 27. lennu bakalaureuselavastus valmis Kuressaare Linnateatri ja VAT Teatri koostöös.

01.08

XXII Seto Kuningriik. Seto Kuningriigi päev toimub tavapärases hiilguses ja välja kujunenud rütmi järgi: lauldakse seto hümni, rahvas valib Mikitamäe, Põlvamaa meistrid ja uue sootska, võistlevad sõnolised ja karguse tantsijad, tehakse seto toitu ja käsitööd, saab näha seto sõjaväge.

02.08

Pähklilinna käsitöö- ja rahvakunstipäev. Traditsiooniline käsitöölaat Otepää kultuurikeskuse pargis. Kultuurikeskuse terrassil esinevad rahvamuusikud, huvilistele on avatud käsitöö õpitoad. Toimumisaeg: 10.00 - 17.00

Sadamaait/ Kuressaare

Otepää

www.puhkuseestis.ee |

39

03.08–08.08

Tartu armastusfilmide festival "tARTuFF 2015". Kuue päeva jooksul tuleb Tartu raekoja platsil näitamisele 12 filmi, millest igaüks kõneleb otseselt või kaudselt armastusest.

Tartu

05.08–09.08

Tõrva loits 2015. Suurim tule, vee ja muusika vabaõhuvaatemäng.

Veskijärve, Tõrva, Valgamaa

07.08–08.08

XIX Kuressaare merepäevad. Mõnusad sadamapeod, vanad ja uued laevad Saaremaa ning suur mereline kultuuri- ja spordiprogramm kogu perele.

07.08–09.08

Smokie – The Best Of Tour. Legendaarne rokiklassik Smokie: 7. augustil Viljandi lauluväljakul 8. augustil Hauka laada staadionikontsertidel 9. augustil Haapsalu Piiskopilinnuse hoovis

Viljandi, Antsala, Haapsalu

07.08–09.08

Narva ajaloofestival "Narva lahing"

Narva

07.08–09.08

Viru Folk 2015. Põhjamaine muusikafestival "Viru Folk" on sel korral pühendatud taani kultuurile.

Käsmu, Lääne-Virumaa

07.08–16.08

Birgitta festival 2015. Birgitta festival ühendab keskaegse kloostri hämara võlu tänapäeva muusikateatri viimase sõnaga.

Pirita kloostri varemed, Tallinn

08.08

Rahvusvaheline väntorelifestival Paides. Euroopa parimad väntorelimängijad annavad kontserte, kus esitatakse väntorelitele seatud Paide muusikat, väntoreliga saadetavaid šansoone, pantomiime, klounaade.

14.08–16.08

Rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival. Ettevõtmine pakub 2 päeva jooksul reaalseid tegevusi ja põnevust kogu perele: militaarlaat, jõustruktuuride esitlused, sõjameeste marss läbi linna, näidislahing II maailmasõja ajast, lisaks erinevad kontserdid.

Valga

15.08

Tänavafestival “Augustiunetus”. Kunstide öö Pärnus. Tänavafestivali keskne trajektoor on kesklinna rannaga ühendav Supeluse tn, kus ühe augustiõhtu jooksul leiab vabas õhus erilisi elamusi: tänavamuusikat, öökino, tantsu- ja teatrietendusi, kirjanduskohtumisi, pargikontserte, näitusi ja üheõhtukohvikuid.

Pärnu

15.08

V Lestafest. Kogu perele mõeldud kalapidu, kus propageeritakse kala ja kalandust ning merd ja merendust.

Kõrgessaare, Hiiumaa

16.08

Põltsamaa kohvikute päev. See on päev, mil hõrgud kohvi- ja küpsetiste aroomid meelitavad külastajaid sisse põikama koduaedadesse ja asutuste Põltsamaa hoovidesse.

19.08

Käravete järvemuusika 2015. Algus kell 19.30

20.08

Hapukurgifestival. Festivali märksõnadeks on rannarahva olulised elatus- Külakeskus Tahku tare, allikad: kurk, kala ja käsitöö.

Tahkuranna, Pärnumaa

20.08, 22.08

Vaba rahva laul. 20. augustil 2015 möödub Eesti iseseisvuse taastamisest 24 aastat. Selle tähistamiseks toimub juba neljas iga-aastane vabaõhuKuressaare ja Tartu kontsert Kuressaare lossihoovis ja sel aastal 22. augustil esimest korda ka Tartu lauluväljakul.

21.08–22.08

III punklaulupidu. Sel korral kannab üritus pealkirja “Aju puudutus”. Kohal on paar tuhat koorilauljat, kes esitavad pungiklassikat.

Rakvere

21.08–23.08

Elulõngad ja püsililled

Tallinna Botaanikaaed

21.08–28.08

XI Tallinna kammermuusika festival

Tallinn

26.08–29.08

Festival "Tallinna tornid". Stiilsed kontserdid ja kaunis muusika, muusikalised jalutuskäigud, vabaõhu ühislaulmised, suvelõpu päikeseloojakud, hurmavad vaated nii Tallinna linnale kui ka kaugele üle mere - põnevad ettevõtmised läbi kolme päeva ja osalemisrõõm kõigile!

Tallinna kuulsa "kilukarbisilueti" erinevad tornid

40 | www.puhkuseestis.ee

Käravete järve ääres, Järvamaa

28.08–30.08

Rahvusvaheline autorilaulu- ja luulefestival "Narva sadamakai"

Narva

28.08–30.08

Valge Daami aeg. Augusti täiskuule kõige lähemal oleval nädalalõpul muutub Haapsalu vanalinn sumisevaks laadaplatsiks, kirev kultuuriprogramm kestab hommikust õhtuni ning pimeduse saabudes mängitakse piiskopilinnuses Valge Daami vabaõhuetendusi.

Haapsalu

29.09

Muinastulede öö üritused kõikjal Eesti rannikuäärsetes paikades

05.09

Türi õunafestival ja XXX Türi sügislaat. Raske on Türilt leida mõnda koduaeda, kus ei kasva ühtegi õunapuud, ja Türi kandi rahvas juba teab, mida Türi, Järvamaa õuntega teha!

06.09

Leivapäev ja sügislaat Eesti Vabaõhumuuseumis Tutvustame rukkileiva saamislugu rehepeksust värske leiva maitsmiseni. Sügislaadalt saab kaasa osta hääd eesti toitu ja ehedat käsitööd. www.evm.ee

Tallinn

20..09

Päkapiku kool www maria.ee, +372 447 4558

Maria Talu, Tõstamaa vald, Pärnumaa,

SEPTEMBER

Tähelepanu! Ülaltoodud suviste sündmuste ülevaade ei ole lõplik ja on koostatud 25.04.2015 seisuga. Puhkus Eestis meeskond ei vastuta sündmuste toimu­mise eest.

Soovitame täiendava info saamiseks pöörduda kohalike turismiinfopunktide poole või otsida lisain­formatsiooni omavalitsuste kodulehekülgedelt!

www.puhkuseestis.ee |

41

L

ähme koos lastega puhkusele!

„Puhkusele lastega? See pole ilmselgelt mingi puhkus,“ poriseb pereisa pahuralt. Jah, eks igal lapsevanemal on momente, kus kõik alati nii värviline ja imetore ei tundugi. Pereisa arvatavasti just selliselt hetkelt tabatud saigi. Olgem ausad, lastega ringi rändamine võib mõnikord üsna parajalt ema-isa kannatuse proovile panna. Aga tavaliselt laabub kõik lõpuks ikka kenasti ja tervel perel on jälle juures palju meenutamisväärseid hetki. Isegi äpardused ja muud ootamatused tunduvad tagantjärgi vahvad. Äsja nelja-aastaseks saanud kaksikud Kertu ja Kasper juba mõistavad, mida Eestimaal reisimine tähendab. „Mina tahan laevaga sõita,“ ütleb Kertu kindlameelselt, kui temalt küsida, mida ta suvel teha sooviks. „Aga ainult väikese laevaga. Sellega, mis on laste jaoks tehtud, siis ma ei kuku sealt välja,“ teab tüdruk.

Peale selle tahab ta näha losse ning kohtuda printsiga. Lossi tõenäoliselt tema jaoks ju leiaks, aga printsi trehvamisega tuleb vist kodumaal veidi raskusi. „Mina tahan suurt mänguautot näha ja tuuleveskit,“ hüüab Kasper vahele. Tema õde on sellega vägagi nõus, ainult et tuuleveski võiks tema meelest hästi ilus ja lilleline olla. „Aga mis aastal see suvi siis tuleb?“ tahab Kasper lõpetuseks siiralt teada. Niisuguse küsimuse peale sulavad vanemate peast ära kõik pahurad mõtted. Pärast väikest naeruteraapiat tekib soov hakata kohe perepuhkust planeerima.

Laev, loss ja tuuleveski – kas ei kõla see mitte Saaremaa reisi moodi? Lapsesuu võib mõnikord ehmatavalt täpne olla. Miks mitte teha koos lastega reis Saaremaale? Nõnda saavad nad tõesti proovida laevasõitu, näha Kuressaare lossi ja ehk ka tuuleveskit. Või isegi mitut. See kõik oleks nende jaoks väga suur asi!

Ja pole midagi vahvamat, kui vaadata laste silmis siirast rõõmu ning vaimustust, kui nad saavad päriselus esimest korda näha või kogeda midagi sellist, mida nad seniajani on ainult jutuna kuulnud või multifilmist näinud. Nelja-aastased on just parajasti sellises vanuses, et toredad reisikogemused võivad neile juba väga kauaks meelde jääda, võib-olla isegi terveks eluks.

42 | www.puhkuseestis.ee

Mängumaad ja teemapargid on laste lemmikpaigad Kuigi on tore pakkuda lastele uusi kogemusi nagu laevasõit või lossikülastus, on ikkagi väga teretulnud ka kõiksugused mängumaad, teemapargid ja muud laste lemmikpaigad. Eelmise suve Lottemaa külastus jättis kaksikutele mällu samuti kordumatuid muljeid. Kui küsida neilt, mis neile kõige rohkem meeldis, siis hüüavad lapsed nagu ühest suust, et kõige lahedam oli liugu lasta. Pikkade liuradade juures seisis tõesti pidevalt hulk põnne, kes oma järjekorda ootasid. Lapsevanemad olid all ning püüdsid oma mudilased kinni või tegid neist pilti. Sinna tahtsid kõik lapsed ikka ja jälle tagasi minna. Ja kui veel Lotte isiklikult kohale ilmus, et väike liug teha, siis jooksid vist küll kõik väikesed inimesed sel platsil ruttu kokku, et koos koeratüdrukuga üks lõbus sõit teha. Avastamist ja nalja Lottemaal tõesti jätkus!

Kuidas autosõit hõlpsamaks muuta?

Kas me juba kohale ei jõua? Millal me jõuame? Kas nüüd oleme kohal? Need küsimused on tuttavad igale lapsevanemale ja taoline pommitamine algab enamasti juba paar minutit pärast autosõidu algust ning lõpeb siis, kui mõne tunni möödudes tõepoolest sihtpunkti jõuate. Aga selleks ajaks on kõik väsinud ja tüdinenud. Sõitu tuleks planeerida kavalalt, et toredate paikadeni jõuda võimalikult väheste sekeldustega. Eesti on väike ja vahemaad ei ole õnneks väga pikad, kuid ka lühike teekond tundub veidi pahura mudilase jaoks üüratult pikk.

Kaval meetod on sättida sõit laste uneajale. Juhul, kui magamine ei õnnestu, siis saab ehk mudilase tähelepanu mingite abivahenditega köita. Tahvelarvutiga mängimine ja snäkkide söömine on tegevused, mis igapäevaelus on laste jaoks enamasti piiratud, kuid pikal autosõidul võib teha väikese erandi. Pealegi saab pisiperele pakkuda ka tervislikke suupisteid, näiteks puuvilju või juustukuubikuid.

Väikeste rüblikutega võib autos ka nutikaid mänge mängida.

Näiteks paluge lapsel valida üks kindel värv (roosa ei sobi) ning soovitage tal üle lugeda kõik seda värvi autod, mis vastu sõidavad.

Mängige seda mängu ka kogu perega, valige igaüks oma värv ja leppige näiteks kokku, et kes kõige esimesena loeb üle kümme autot, see võidab. Et mäng kestaks kauem kui mõned minutid, ei ole otstarbekas valida musta ning hõbedast värvi.

Loovaid mänge, mis aitavad autosõitu lõbusalt mööda saata, leidub rohkesti. Pisut suuremate lastega, kes tunnevad juba tähti ning oskavad ehk lugedagi, saab mängida näiteks sõnamängu. Paluge lastel kordamööda mõelda välja sõnu, mis algavad sama tähega, millega eelmine sõna lõppes. Nõnda tekivad näiteks sõnaread: küla – auto – oinas – siil – liblikas. Täpselt samamoodi võib nuputada ka nimesid: Mari – Ilse – Endel – Liisi.

Mis lastele üle kõige meeldib? Muidugi poes käia! Paluge lastel lugeda üle kõik poed ja muud müügikohad, mida nad autoaknast näevad. Leppige omavahel kokku, mitmenda juures neist teete peatuse ja ostate midagi head. Nii on garanteeritud, et põnnid vaatavad õhinaga aknast välja ning ootavad, millal jälle uus kauplus nähtavale ilmub.

Peatused ja ajavaru Põngerjatega reisides ei saa aega väga rangelt ette planeerida ja alati on kasulik jätta kõige jaoks piisavalt ajavaru. Ikka juhtub äpardusi ja tuleb ette pissipeatusi näiteks otse maantee ääres. Mis siis, et just viis minutit tagasi olite korraliku tualettruumiga kohas ja laps ütles, et tal ei ole häda. Kui sõit kestab eriti kaua, näiteks kaks või kolm tundi, siis on mõistlik teha peatusi igal juhul. Sirutamist ja väikest puhkust vajavad nii lapsed kui täiskasvanud.

Kati Aasov www.puhkuseestis.ee |

43

P채rnu

Tallinn

Tartu

Narva

V

eedame mõnusa päeva koos perega

Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt. 145, Tallinn +372 6943 300 www.loomaaed.ee

Avatud: mai-august 9-19 Perepilet 9 €

Polli talu, Kata küla, Kose vald, Harjumaa +372 5698 2260 www.polliloomaaed.ee

Avatud: mai-september 11-19 Perepilet 15€

Keskuse tee 2, Kurtna, Saku vald , Harjumaa +372 671 9155 www.vembu-tembumaa.ee

Avatud: juuni-august 10-19 Lapsed ja täiskasvanud 17 €/ in Alla 1 meetrised lapsed tasuta

Hingu küla, Kernu vald, Harjumaa +372 671 6067 www.laitserallypark.ee

Hobikardirada: E–N 15-22, R–P 12-22.

Mängudemaja: E-R 11-18, L 11-19, P 12-18

Palade küla, Pühalepa vald, Hiiumaa +372 5666 6895 www.soeratalumuuseum.eu

Avatud: mai-august 12-18 Pilet täiskasvanud 2€, lapsed 1€

Lossihoov 1, Kuressaare, Saaremaa +372 455 4463

Avatud: mai-august 10-19 Perepilet: 2 täiskasvanut 10.00 € + iga laps 1.00 € Ülejõe 1, Lavassaare, Pärnumaa +372 527 2584 www.museumrailway.ee

Avatud: juuni-august 11-18, pühapäev 11-17 Pilet: täiskasvanu 5€, laps 3€

Muuseumi 1, Juuru, Raplamaa +372 484 4199 www.mahtramuuseum.ee

Avatud: mai-september T-L 11-18, Perepilet 5€ 

Kooli 5, Haapsalu, Läänemaa +372 58362803 www.ilon.ee

Avatud: juuni-august 11-18 Täispilet 6 €, sooduspilet 5€ 2 a ja nooremad tasuta

Elbiku, Noarootsi vald, Läänemaa +372 525 6699 www.roosta.ee

Avatud: juuni-august 10-19 Perepilet 33€





Vetepere küla, Albu vald, Järvamaa +372 385 9020 www.tammsaare.albu.ee

Avatud: juuni - august T-P 11-18 Perepilet 6€

Rakvere Vallimägi, Lääne-Virumaa +372 322 5502 www.rakverelinnus.ee

Avatud: juuni - september 10.00-19.00 Perepilet 14€, koolieelikud tasuta www.puhkuseestis.ee |

45

Vembu-Tembumaa on lõbustuspark, mis on mõeldud kogu perele!

Meil jätkub tegevust terveks päevaks lastest vanavanemateni. Külastajate käsutuses on basseinid, vesiliumäed, saunad, batuudid, minigolf, kart-, ATV- ja elektriautorada, mängudemaja ja palju muud.

Pargis on mitu toitlustuskohta, kui aga on soov ise midagi kaasa tuua ja grillida, siis palun! Meil on olemas palju grillimiskohti koos laudadega üle territooriumi. Saate pidada sisuka peo oma seltskonnaga.

Pakume karavan-parkla teenust ja majutust kuni 12 inimesele meie uutes kämpingutes.

Tule veeda meil mõnus suvepäev kas pere või sõpruskonnaga!

Park on avatud 01.06 - 31.08 iga päev 10-19 Keskuse tee 2, Kurtna, Saku vald, Harjumaa GPS: 59° 13' 42" N, 24° 42' 45" E; +372 671 9155 info@vembu-tembumaa.ee; www.vembu-tembumaa.ee

46 | www.puhkuseestis.ee

Tartu mnt. 58, Iisaku, Ida-Virumaa +372 339 3036 www.iisakumuuseum.ee

Avatud: juuni - august E-R 10-18, L 10-16 Perepilet 5€

Pikk 16, Valga +372 767 1127 www.isamaalinemuuseum.ee

Avatud: E-R 8-16, L 9-15 (mai-august) Pilet: täiskasvanud 3€, lapsed 2€

 Pikajärve küla, Valgjärve vald, Põlvamaa +372 5340 3523 www.cantervilla.ee

Avatud: juuni -august T-P 10-19 Perepilet 40€ 

Sadama 1,Tartu +372 745 6789 (kassa) www.ahhaa.ee

Avatud: P-N 10-19, R-L 10-20 Perepilet 26€



Kaiavere küla, Tabivere vald, Jõgevamaa +372 5822 4224 www.vudila.ee

Avatud: 25 mai-23 august 21.mai T-P 10-19 Pilet alla 1 a tasuta, kuni 3 aastat 6€, 4-17 a 16€ ja täiskasvanud 12€

Kääpa küla, Saare vald, Jõgevamaa +372 773 4867; +372 773 4896 www.kalevipojakoda.ee

Kalevipoja muuseum Avatud aprill-oktoober T-L 10-16

Piusa küla, Orava vald, Põlvamaa + 372 5304 4120 www.piusa.ee

Krati seikluspark Avatud: Ettetellimisel

Urvaste küla, Urvaste vald, Võrumaa +372 5342 5054 www.pokumaa.ee

Valma küla, Viiratsi vald, Viljandimaa +372 503 6906 www.valma.ee

Avatud: mai -15. september 10-18 Perepilet 10€

Avatud: juuni-august T-P 11-18 Perepilet 14€

Turu 10, Tartu +372 730 0280 www.aurakeskus.ee

Avatud: E-R 10-22, L-P 9-22 Perepilet 23€

Avatud: mai-oktoober T-P 12-20 Pilet alates 5€

Nüpli küla, Otepää vald, Valga maakond +372 505 2282 www.tobrahobused.ee

Korraldame 1- ja 2-tunniseid ratsamatku.Võimalus matkata ka vankriga ning talvel saanidega.

Tule pea lapse sünnipäev meil! www.puhkuseestis.ee |

47

Meil pole aega tudida, meid ootab vuti Vudila!

Meil pole aega tudida, meid ootab vuti Vudila!

Meil pole aega tudida, meid ootab vuti Vudila!

V

udinal Vudilasse!

Jõgevamaal ootab lapsi ja lapsemeelseid kogu pere mängumaa Vudila, mis asub umbes 7 hektarilisel maa-alal, Tartust 27 km kaugusel, olles mõnusaks vaba aja veetmise kohaks nii suurtele kui väikestele.

Vudila mängumaa pakub väga palju mitmesugust tegevust.

Mängumaa asub maalilise Kaiavere järve ääres, mille vaadet on võimalik nautida paadi või vesijalgrattaga. Siin saab vaadata paljusid vahvaid koduloomi, ratsutada hobusega või sõita koguni hobuvankriga.

Vudila väliterritooriumile on paigutatud palju erinevaid batuute, väikelaste mänguala koos kiikede ja turnimisatraktsioonidega ning populaarsust kogunud sky-jump, millega saab ennast taevale lähemale lennutada. Atraktsioonide seas on ka vaateplatvorm ja forellitiik, kust saab endale ise kala püüda ning selle kokkadele suitsutamiseks anda. Rohkelt tegevust leiab ka mängutoas, kus on võimalik teha ise nukuteatrit, mängida koroonat, lauatennist, hullata suures pallimeres või niisama jalga puhata ja ajakirju sirvida. Siseruumidesse on paigutatud ka lasketiir ja mänguautomaadid ning sel hooajal avatav liikluslinnak. Suurt huvi nii suurte kui väikeste seas on tekitanud Vudila motorajad, mis on kolme eri raskustasemega.

Vudila kõige suurem ja uhkem atraktsioon on väliveepark koos kolmetasandilise liumäe ja voolava jõega. Iga päev on avatud ka iseteenindusega torusaun.

Päikese käes saab kümmelda nii päevitusalal kui mitmel järveäärsel piknikuplatsil. Teatrisõpru rõõmustame kahel nädalapäeval kogu pere lavastusega, mida saab näha Vudila grillmajas. Igaks suvehooajaks lavastatakse uus etendus, mille üheks

peategelaseks on Vudila maskott Vuta. Grillmaja läheduses ootab kõiki lapsi sellel hooajal ka madalseikluspark.

Toitlustust pakub suvehooajal bistroo, jäätise- ja pannkoogikohvik ning häid maitseelamusi serveerib ka Vudila forell.

Bistroo mahutab kuni 100 inimest ning valikus on lihtsamad praed, supid, salatid ja magustoidud. Müügis on ka külmad ja kuumad joogid, saiad-pirukad ning väikelaste toidud.

Loomulikult on võimalik Vudilasse tulla ka oma söögi- ja joogikorviga. Bistroos asub ka väikelaste mänguala, kus päeval tehakse kõikidele soovijatele näomaalinguid. Nii bistroos kui teise korruse mängutoas on olemas väikelaste mähkimisruum. Vudila päevapiletid sisaldavad kõikide mängumaa atraktsioonide kasutamist (v.a hobusõidud ja toitlustamine).

Muidugi on oodatud Vudilasse kõik need, kes soovivad pidada sünnipäevi, suvepäevi ja muid üritusi. Detsembris on Vudilas avatud meeleolukas jõulumaa, kus pakume külastajatele kahetunnist programmi, mille vältel saab tutvust teha Vudila loomaperega, vaadata jõuluetendust, mängida ja meisterdada koos päkapikkudega, kohtuda jõuluvanaga ning teha saanisõitu. Veebruaris toimub pere- ja kalapäev Vudila Hõbekala, kus lisaks kalapüügivõistlusele toimub palju vahvaid ettevõtmisi ja mänge tervele perele. Päeva lõpetame uhke auhinnatseremooniaga.

Vudila asub Jõgevamaal Tabivere vallas, maalilise Kaiavere järve ääres ja Tartust vaid 27 km kaugusel. Vajaliku info leiab kodulehelt www.vudila.ee või Facebookist.

Kohtumiseni Vudilas!

www.puhkuseestis.ee |

49

Lõbutse OLENEMATA VANUSEST kas üksi, heade sõprade või terve perega!

Võimalus tellida:

• Lasteaia ja kooli lõpupeod • Teadus-labor show • Sünnipäevad • Teematoad • Mustkunst • Kokkutulekud • Asutuste laste jõulupeod (kuni 300 last) • Üritused jms.

Grupikülastused alates 15 last kella 12–18ni

3h = 1h hind (3.50€)

Happy Fly Batuudikeskus

Vilde tee 150 Tallinn telefon 552 1510

www.happy-fly.ee

Oleme avatud E-N 1200 - 2100 R 1200 - 2200 L-P 1000 - 2200

-1

L A ST E M A A I LM

0%

Kauplus Laste Maailm on tegutsenud üle 60 aasta.

Müüme laias valikus lasterõivaid, jalanõusid ja aksessuaare, mänguasju ja muid kaupu vastsündinule.

Meeldivaid sisseoste!

Pärnu mnt 6, Tallinn E-R 9-19 L 9-17, P 9-15

NB! Avatud kauplus Rocca al Mare kaubanduskeskuses!

www.lastemaailm.ee

REIMA TUTTA GEOX TOMMY HILFIGER Top MODEL DIRKJE LENNE

www.puhkuseestis.ee |

51

52 | www.puhkuseestis.ee

12 32

2

PALDISKI

3

35

21

16

25

34

31

22

29

4

1

5

37

23

19 18

15 30 3

6

27

13 14 3

36

20

7

17

9

28

11

24

8

33 26

10

Harjumaa

· Jõelähtme, Kivisilla tee 1 · Maardu, Keemikute 1 · Saue, Tule 51 · Muraste kiirtankla, Lee tee 1A · Mõigu kiirtankla, Peetri alevik, Rae vald · Viimsi, Muuli tee 2/Ranna tee 15, Miiduranna küla

Harjumaa

Harju

maakonna tutvustus

Padise klooster

Türisalu pank

Tallinna Turismiinfokeskus: Niguliste 2, Tallinn. Tel: +372 645 7777

H

arjumaa meenutab yin-yang’i – sedavõrd vastandlik on see maakond külastajate jaoks.

Ühelt poolt Tallinn (1) ja pealinna lähiümbrus. Pidevalt keev linnamelu ning sajad huvitavad kohad, kus varahommikust hilisõhtuni aega veeta. Elu ei katke seal hetkekski ja põnevat tegevust leidub pea igaühele.

Tallinnast vaid paarikümne kilomeetri kaugusele jäävad ürgse maastikuga paigad, kaitsealad, imeilusad vaated. Vähe on tsiviliseeritud maailmas pealinnasid, mille külje all metsik loodus samamoodi laiutab.

Linnapuhkuse eelistajatele pakub Tallinn arvukalt võimalusi.

Tallinna vanalinna majade vahel jalutades võib kujutleda end aastasadade tagusesse keskaja perioodi. Mõneski müürikäigus või sisehoovis tekib tunne, otsekui poleks aeg vahepeal edasi liikunudki. Toompea vaateplatvormidelt avanevad vaated merele – seal näeb kümneid laevu vilkalt edasi-tagasi liikumas. Need toovad Tallinnasse üha uusi külastajaid. Kirikute sihvakad tornid kõdistavad pilvesid, teiste seas ka 16–17. sajandil maailma kõrgeima ehitise tiitlile pretendeerinud Oleviste kirik.

Muuseume leidub nii vanalinnas kui üle terve Tallinna. Rocca al Mare Eesti vabaõhumuuseum annab ülevaate eestimaalaste elustolust läbi paljude sajandite. Lagedil asuv Eesti Vabadusvõitluse muuseum (23) tutvustab sõjaajalugu ning Meremuuseumis saab uudistada suisa tervet allveelaeva. Niisuguseid eripalgelisi ja huvitavaid muuseume jagub Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse veel kümneid.

Kui kultuurielamused kogetud, võib aega veeta Tallinna kaubanduskeskustes ja butiikides, mis muudavad linna ostlejate paradiisiks. Kümned toitlustuskohad pakuvad mitmesuguseid maitseelamusi – nii eesti rahvusliku köögi kui erinevate võõramaiste köökide hõrgutisi. Üritusi ja sündmusi toimub Tallinnas aasta ringi, nii noortele kui vanematele, süvakultuurist kuni kerge tänapäevase meelelahutuseni.

Linnakära võib jätta ka sootuks selja taha ning suunduda avastama hoopis Harjumaa looduskauneid kohti.

Harjumaa pärliteks võib vaieldamatult lugeda arvukaid väikesaari, mis kaunistavad maakonna merepiiri.

Suur-Pakri (2) ja Väike-Pakri (3) olid Nõukogude ajal pommituslennukite polügoonideks. Pidev pommirahe tegi maatasa suurema osa kunagisest rannarootslaste elupaigast – tasapisi laastamistööst taastuvas looduses näeb endiselt sadu suuremaid ja väiksemaid plahvatuslehtreid ning militaarkola.

Juba tsaariajal massiivsete rannakindlustuspatareide asupaigaks valitud Naissaar (4)kogub tänapäeval kuulsust kultuurifestivaliga Nargen, mis toob saarele kuulsaid esinejaid nii Eestist kui välismaalt. Infot festivali koha saab vaadata veebilehelt: www.nargenfestival.ee Kurioosumina paikneb tükike Tallinnast eemal merel – nimelt kuulub väike Aegna saar (5) ametlikult Tallinna kesklinna koosseisu.

Veelgi kaugemal põhja pool asuv Keri saar (6) ja arvukad Kolga lahe väikesaared (7) on aga kajaki- ning paadimatkajate meelissihtpunktideks.

www.puhkuseestis.ee |

53

Harjumaa

Keila-Joa juga

Nõukogude ajal paiknes Loksa lähedal Hara lahes (24) suur allveelaevade baas. Massiivsed ehitised ulatuvad endiselt kaugele merre, meelitades neid uudistama militaarajaloost huvitatuid.

Põnevust ja närvikõdi pakub ka kunagise Rummu vangla (25) territoorium. Vangla karjäärist on saanud sukeldujate ja suplejate meelispaik. Seal samas on ka kõrge tuhamägi, mille tipus olles saab kiigata veel tegutseva vangla siseaeda.

Purekkari (8) neem Pärispea poolsaare tipus on Mandri-Eesti põhjapoolseim punkt. Nii Pärispeale kui Juminda neemele (9) on rajatud hulgaliselt lõkkekohtasid, kus peatuda või laagrisse jääda.

Tõsisematele matkasellidele pakub ohtralt elamusi Põhja-Kõrvemaa (10). Tänapäeval looduskaitsealune maalahmakas oli sarnaselt Pakri saartele kasutusel polügoonina. Hiiglaslikud nõmmemaastikud ning kümned järvesilmad loovad võimaluse veeta päevi looduse rüpes matkates.

Põhja-Kõrvemaad läbib ka RMK matkatee – Eesti pikim matkarada, mis Aegviidus (11) hargneb Edela- ja Kagu-Eesti suundadeks.

Lühemateks matkadeks sobib Viru raba (26), kus pääseb laudteele sõitma isegi ratastooliga. Palavate suveilmade eest leiab varju Maardu lähedal asuvatest Ülgase koobastest (27), mis koosnevad kunagise fosforiidikaevanduse tänaseni avatud käikudest ja tunnelitest.

Harjumaa edelaosas asuvad Suursoo (12) piirkonnad on inimtühjad. Vaid poolesaja kilomeetri kaugusel linnamelust uitavad inimjalale läbimatutel Suursoo maastikel ringi põdrad, hundid, ilvesed, karud ja paljud teised väiksemad ning suuremad ulukid.

54 | www.puhkuseestis.ee

Kiiu torn

Ülgase koopad

Asjaolust, et Harjumaa on asustatud juba ammustest aegadest alates, annavad tunnistust Rebala muinsuskaitsealal (13) paiknevad Jõelähtme kalmed (14). Mälestisi muinasajast leidub sealkandis rohkesti mujalgi. Muuksi linnamägi (28) on Eestis üks võimsamaid, selle tipult avaneb vaade kaugele sisemaale ning avamerele.

Veidi hilisema ajaloo tummadeks tunnistajateks on Saha kabel (15) ning Padise klooster (16). Arvatakse, et Eesti vanimate maakabelite hulka kuuluv Saha kabel oli just selleks paigaks, kus süüdati Jüriöö ülestõusu esimene märgutuli.

Sama ülestõusu käigus põletati maatasa Padise klooster, mis küll hiljem korduvalt üles ehitati kuid taas ka purustati. Praegu on võimalik ringi uidata mõlema rajatise minevikuhõngulistes varemetes.

Sõdaderohket keskaega meenutavad veel mitu kindlusehitist kõikjal Harjumaal, teiste seas Eesti väikseim linnusehitis Kiius ehk nn Kiiu torn (17).

Harjumaa mõisad ja lossid on uhked ning väärikad. Laitse (29), Maardu (30), Riisipere (31), Vihterpalu (32), Kolga (33), Vasalemma (34) – need on vaid mõned näited omapärastest ning silmatorkavatest mõisaarhitektuuri esindajatest.

Kirikutest vääriks ära märkimist Harju-Risti kirik (35) oma pooliku torniga, hiiglaslik Kose kirik (36), omapärase välimusega Jüri kirik (37) ning sihvakas Jõelähtme kirik (38).

Ajal, mil vaenuväed uuesti ja uuesti üle Eestimaa pinna liikusid, vajasid kohalikud elanikud turvalist peidupaika. Neile, kelle ees kindluste väravad suletuks jäid, pakkusid varju kars-

Harjumaa

Kirjanik Andrus Kivirähk on põline tallinlane, kes naudib linnaelu kogu hingest.

Kuidas Teie suvel puhkate?

Minu jaoks ei tähenda suvi alati sugugi puhkust, olen mitmed oma raamatud kirjutanud just nimelt suvekuudel, kui pere on maal ja mina üksi linnas. Üldse pole minu jaoks tööl ja puhkusel kuigi suurt vahet – töötan ju nagunii enamasti kodus, kus on alati võimalus arvuti tagant püsti tõusta ja diivanile magama kobida. Ka ei ole mul harjumust oma kodunt pikemaks ajaks kusagile suvilasse kolida – ausalt öeldes mul polegi suvilat. Nii et veedan oma vaba aja enamasti ikka Tallinnas.

Millised on Teie lemmikpaigad Tallinnas?

Elan Tallinna kesklinnas ja naudin seda, eriti vanalinna. Suvel, kui turistid saabuvad, läheb seal muidugi pisut liiga rahvarohkeks, aga kohalik leiab ka siis need õiged kohad üles, kuhu turist ei satu. Mulle meeldib jalutada, kõnnin vahel kesklinnast Piritale ja tagasi, läbi Kadrioru. Viimasel

ajal olen hakanud avastama ka Kalamaja kanti.

Kui peaksite elamiseks valima mõne muu koha Eestis, siis kus see oleks?

Ma arvan, et koliksin Tallinnast ära ainult relva ähvardusel, ja ka siis üritaksin pääseda mõnda suuremasse linna, näiteks Tartusse. Seal ma olen ülikooli ajal elanud ja seal on tore. Päris maal, põldude ja metsade vahel, ei oskaks ma midagi peale hakata.

Millised Eestimaa paigad on veel Teie jaoks erilised?

Mulle meeldib väga Lahemaa.

Lapsepõlves käisin koos vanematega seal puhkamas ja nüüdki üritan igal suvel veeta paar nädalat Käsmus, kus asub kirjanike loomemaja. Samuti katsun igal suvel jõuda korra Hiiumaale, Kärdlasse. Hiidlased on väga lahe rahvas ja nendega on alati lõbus.

tikoopad. Virulase koobas (18) Tuhala maastikukaitsealal on Eesti pikim teadaolev karstikoobas, kuhu sõdade ajal peituti.

Mitte kaugel koopast asub Tuhala nõiakaev (19). Suurvete aegu purskuvad maa-aluste jõgede veed kaevu kaudu välja, vanarahva pärimuse järgi vihtlevat sel ajal nõiad maa all koobastes.

Veelgi rohkem vett valgub alla Jägala joast (20). Tegu on suurima loodusliku joaga Eestis. Värskelt abiellunutel on kombeks külastada ka Keila juga, mille salapärane kohin kostab Keila-Joa lossis (39) (mis on äsja renoveeritud) peatuvate külalisteni.

Veidi tagasihoidlikumad joakesed langevad Pakri pankrannikult (21) ning Türisalu pangalt (22), mille 25–30 meetri kõrgune sein moodustab otsekui Harjumaa merepoolse kaitsemüüri.

Keila-Joa loss

www.puhkuseestis.ee |

55

l, Ära RALLITA tänava tule tee seda MEIL !

LaitseRallyPargis on elamused garanteeritud!

• rallisõit BMW või Lada ralliautodega • aastaringselt avatud väli hobikardirada • eksklusiivsete vanaautode expo • slaalomrada vigurautosõiduks • kiiruskatsed kogenud piloodi kõrval • seminariruumid kuni 100 külalisele • saunaga palkmajade rent • lastele ja peredele suunatud liikluslinnak (elektriautode, pedaalkartide, jalgrataste ja bensiinimootoril autode rent) ja mängudemaja (rallisimulaator, PS3 konsoolid, SlotCar rada, kinotuba, Lego-nurk, mängualad)

+372 671 6067 info@laitserallypark.ee www.laitserallypark.ee

Hingu küla, Kernu vald, Harjumaa GPS: 59° 10’ 27” N, 24° 21’ 58” E

Harjumaa

Männiaru Puhkemajad

Männiaru Puhekmaja on looduslikult kaunis kohas, Tuhala karstiala läheduses paiknev, WiFi puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks mõeldud puhkekompleks, kus on olemas kõik võimalused vaba aja veetmiseks. Puhkemaja territooriumil on suur peomaja kahe suurema ruumiga ning magamistubadega teisel korrusel, väike saunamaja, kuus kämpingut ning bassein.

Kompleks mahutab ca 80 inimest.

Pähklimetsa 8, Oru küla. GPS: 59° 11’ 47” N, 24° 58’ 30” E Kose vald. +372 539 94998; info@hotsaun.ee; www.männiaru.eu

WiFi

WiFi

Nelijärve Puhkekeskus

WiFi

Каноэ Puhkekeskus asub Harjumaal, Tallinnast 60 km kaugusel Piibe maantee ääres. Majutuskohti on WiFi hostelis 158, palkmaja tubades 80, Pääsu villas 20 ja järvemajas 20. Kokku 278 inimesele. Kauni WiFi metsajärve kaldale 1938. a rajatud puhkekeskus sobib perepuhkuseks, seminaride, koolituste, pulmade ja muude ürituste läbiviimiseks nii suvel kui ka talvel. 11 erineva suurusega saali, toitlustamiWiFi ne, saunad, suve- ja talvepäevad, vaba aja veetmise võimalused. Каноэ Nelijärve 4, Aegviidu vald. GPS: 59° 15’ 60” N, 25° 38’ 59” E Каноэ +372 605 5940; +372 5646 7750. myyk@nelijarve.ee ; www.nelijarve.ee

WiFi

WiFi Каноэ

WiFi

Каноэ Каноэ

Võtikmetsa Puhkekeskus WiFi

Каноэ

WiFi

Puhkekeskus asub Tallinnast 40 min autosõidu kaugusel vaikses WiFi looduskaunis kohas Tartu mnt läheduses. Väike puhekeskus koosWiFi Каноэ neb saunamajast ja käsitöömajast. Meil on suur õueala, ujumiseks väike tiigike ja saunast saab hüpata otse kümblustünni. Õues istuКаноэ miseks on kaminaga katusealune, kus on mõnus grillida ja suurel vokkpannil maitsvaid roogi valmistada.

WiFi Saunamaja esimesel korrusel on väike kaminaruum, kööginurk ja saun, teisel korrusel paiknevad ööbimiskohad WiFi 7 inimesele.

Seminariruumid asuvad käsitöömajas, Каноэ kus on kõik vajalik koosoleku pidamiseks. Saal mahutab kuni 30 inimest. Majas on ka köök ja suur puhkeruum koosКаноэ TV-ga. Suvisel ajal saab 8 inimest ööbida WiFi kahes kämpingus ja võimalus on ka telkida. Каноэ Каноэ

Võtikmetsa talu, Lööra küla, Kose vald. GPS: 59° 7’ 41” N, 25° 9’ 44” E WiFi Каноэ +372 525 9433 • annely@votikmetsa.ee • www.votikmetsa.ee

WiFi Käsitöömaja Võtikmetsa

WiFi

WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

Каноэ

www.puhkuseestis.ee |

57

Harjumaa

Trahter Hüüru Veski Forelligrill kutsub Teid külla!

Meil võite: • uudistada sajandite vanust veskit ja selle masinaid • ammutada elujõudu vana veski müüridest ja jõe vulinast • proovida kätt forellipüügis • täita kõhtu väga maitsvate, suurte ja taskukohaste roogadega • maitsta joovastavaid jooke • nautida elavat tuld ja kaminasooja

Trahter Hüüru Veski on stiilne koht ja sobib kõikvõimalike tähtpäevade pidamiseks.

Soovi korral saate veski kinni panna kas tervikuna, teise korruse eraldi või siis laudade kaupa. Teise korruse saal mahutab kuni 100 inimest, alumine 35 inimest.

Asume Paldiski maanteel, vaid 7 km kaugusel Tallinna piirist.

GPS: 59° 22’ 46” N, 24° 32’ 21” E Tel: +372 607 1430; +372 5691 1278 info@hyyruveski.ee; www.hyyruveski.ee

58 | www.puhkuseestis.ee

Harjumaa

Valkla Forell

Meile jõuab poole tunniga pealinnast ja edasi sõites on 1,5 km kaugusel imeilusad Valkla ja Salmistu liivarannad. Meil saab kala püüda ja seda kohapeal nautida: valmistame grillitud/suitsutatud/soolatud forelli, kaasa saab osta värsket kala. Võimalus pidada sünnipäevi, kokkutulekuid ja firmaüritusi. Lastele mänguväljak. Lisaks 50-kohalisele baariruumile on võimalus toitu nautida ka õue territooriumil varjualustes, kuhu mahub ca. 5- 20 inimest.

Oleme avatud aastaringselt. Sügisel/kevadel kella 11 - 20. Suvel 11- 22. Talvel helistage!

Valkla, Kuusalu vald. GPS: 59° 28’ 13” N, 25° 20’ 24” E +372 607 3231; +372 505 0043; valklakala@hot.ee; www.valklaforell.ee

Rätsepa Turismitalu Parim paik, kus veeta mõnus päev või nädal, pidada pulmi, suve- ja talvepäevi või sünnipäeva.

Siin elavad paabulinnud, jaanalinnupere, lambad ja kaks taksikoera. Puhkemajas on kaminasaal 60 inimesele, köök, puuküttega Soome saun. Majutus 22 pidulisele. Pakume ka toitlustust. Õues köetav kümblustünn, tiik, grillimispaik, palliplats, kiiged, batuut jpm.

Sõida Keilast Vasalemma poole. Peale Vasalemmat võtke suund Harju-Ristile. Enne kirikut teeviit vasakule (Pae 3km). Rätsepa talu sildi juurest paremale!

GPS: 59° 13’ 37’’N, 23° 59’ 50’’ E +372 529 9848; +372 5330 WiFi 8342; info@ratsepa.ee; www.ratsepa.ee

WiFi Каноэ Nõmmeveski Puhketalu

Asume Kuusalu vallas, Valgejõe kaldal. Sobilik paik korraldamaks firmapidusid, pereüritusi või lihtsalt sõpradega ajaveetmiseks kauWiFi nis looduses. Tule ja veendu selles ise.

Puhkemaja - alumisel korrusel saun ja kaminaruum, ülemisel korWiFi rusel magamisvõimalus. Maja mahutab umbes 15 inimest.

Külalistemaja - alumisel korrusel kaminasaal, kööginurk ja saun. Ülemisel korrusel on kolm tuba, vastavalt: sinine, WiFi punane ja kolКаноэ lane. Tubadesse mahutab magama ca 25 inimest.

Kanuumatkad - toimuvad Põhja-Eestis, Valgejõel ja Loobujõel. Kingi endale ja oma sõpradele üks meeldejääv sündmus ja tule seikle WiFi Lahemaa kaunites paikades. Meil on sobilikud kanuumatkad kõigile.

Väikevälja tee, Nõmmeveski küla, Kuusalu vald +372 503 8915; nommeveski@turismiweb.ee; www.nommeveski.ee

Каноэ

Каноэ

www.puhkuseestis.ee |

Каноэ

59

VÄIKE PÄRL VANALINNA VEEREL, KALAMAJAS

Hind alates

20€ tuba

Soovid soodsamalt?

Kasuta kampaaniakoodi "save10"*

* kampaaniakood "save10" annab soodustust 10 eur * kampaaniakood kehtib vaid economyhotel.ee kodulehel tehtud broneeringutel * kampaaniakoodiga tooteid piiratud kogus * hotell jätab endale õiguse teha hinnakirjas muudatusi * pakkumine kehtib kuni 2015 aasta lõpuni

Kopli 2c, Tallinn  +372 667 8300  www.economyhotel.ee

T

allinn

Harjumaa

Kadrioru loss

Restoran Kolm Õde

Tallinna Turismiinfokeskus: Kullassepa 4, Tallinn. Tel: +372 645 7777 Tallinn, meie pealinn, seostub paljudele kiiruse, sagimise, tormavate inimeste, trammide, trollide, hulluksajava liikluskultuuri ja kõrgete ehitistega. Tegelikult on Tallinnal pakkuda palju rohkemat ja ei tasu väga kergesti langeda eelarvamuste küüsi.

Meie pealinnal on mitu omanäolist linnaosa: Näiteks Pirita on oma kauni liivaranna ja parkmetsaga nii kohalike kui külaliste lemmikpaik; Nõmme võlub mõnusa ning rahuliku männimetsaga; Põhja-Tallinn pakub boheemlaslikku aguliromantikat; Mustamäe, Lasnamäe ja Haabersti on aga nõukogudeaegse elamuarhitektuuri elavad templid.

Tallinna atmosfääri muudab täiuslikuks vanalinn. Selle eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Keskaegsete müüride vahel jalutades tunnetad ajalugu oma nahal üsna selgesti. Saginat leidub vanalinnas kogu aeg, kuid eriliselt kihama lööb elu suvel, kui on avatud tohutu hulk välikohvikuid, tegutsevad tänavamuusikud ja kauplevad Eesti käsitöömeistrid.

Tallinna teeb armastusväärseks veel üritusterohkus ja palju ajaveetmise ning kultuuri nautimise võimalusi – alati on

Pikk Hermann

kuhugi minna ja midagi teha! Näiteks on Tallinn täidetud eriilmeliste muuseumitega. Nende krooniks on loomulikult KUMU ehk Eesti Kunstimuuseum, mis on suurim ja väärikaim näitusepaik Eestis. Peale selle tasub külastada kindlasti ka Kiek in the Köki ja Bastionikäike, Lennusadamat, Tallinna teletorni, Niguliste muuseumit ja Kadrioru lossi kunstimuuseumit. See on vaid väike valik põnevatest näitusepaikadest Tallinnas. Üle ega ümber ei saa Tallinna puhul ka loomaaiast, kus lapsed näevad esimest korda huvitavaid loomi ja koguvad uusi teadmisi. Täiskasvanud saavad aga looduslähedases keskkonnas puhata, kohvikutes lõõgastuda või samuti looma-, linnu- ja putukaliike uudistada. Tallinna loomaaias on maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste väljapanek, märkimisväärne hulk kotkaid ja raisakotkaid ning arvestatav valik kaku- ja kureliike.

Tere tulemast Tallinna! Nautige hõrgutavaid roogasid restoranides või välikohvikutes, ostelge kaubanduskeskustes, seigelge vanalinnas, külastage loomaaeda, muuseume või võtke ette midagi muud põnevat, sest tegevustest ning üritustest pealinnas puudust ei ole! www.puhkuseestis.ee; www.tourism.tallinn.ee www.puhkuseestis.ee |

61

Tere tulemast

Harjumaa

Eesti Vabaõhumuuseumisse!

Tule ja tutvu Eesti 18. - 20. sajandi maa-arhitektuuri ja külamiljööga! Muuseumi 14 talus saab ülevaate sellest, kuidas elasid endistel aegadel erineva jõukuse ning oskustega pered.

23. mail avasime uued hooned – setu talu ja peipsivene vanausulise elamu! Teemapäevad, kontserdid, üritused ja näitused – iga päev midagi põnevat nii suurtele kui väikestele. Lisainfo www.evm.ee.

Eesti Vabaõhumuuseum on avatud aastaringselt iga päev (v.a. 24. 06, 24.–25. ja 31. 12).

Suvehooajal (23. 04– 28. 09) ootame teid kell 10–20, talud on lahti kell 10–18.

Suvehooaja piletihinnad: üksikpilet 7 € / sooduspilet 3,5 € / perepilet 14 €.

Vabaõhumuuseumi tee 12, Tallinn.

GPS: 59° 25’ 53” N, 24° 38’ 10” E Tel: +372 654 9100 info@evm.ee; www.evm.ee

Eesti Tuletõrjemuuseum Eesti Tuletõrjemuuseum asub 1939. aastal valminud tuletõrjehoones, kus tegutsevad ka päästeamet ja kesklinna tuletõrjekomando. Ekspositsioon tutvustab pritsumeeste eluolu esimestest seltsidest kuni 1940. aastani. Tuletõrjemuuseumi vanatehnika näitust saab külastada Saku operatiivkeskuses.

Külastusaeg palume broneerida telefonil : +372 5302 8404 Avatud: E-N 9-17; R 9-15.30 Raua tn 2, Tallinn. GPS: 59° 26’ 7” N, 24° 45’ 51” E muuseum@rescue.ee; www.tuletorjemuuseum.ee www.puhkuseestis.ee |

63

Harjumaa

64 | www.puhkuseestis.ee

Harjumaa

www.puhkuseestis.ee |

65

B

alloon Tallinna tegevjuht Sigre Luts kutsub kõiki elamusterohkele õhusõidule heeliumpalli või helikopteriga Mis on Balloon Tallinn? Kuidas see erineb tavalisest kuumaõhupallist?

Balloon Tallinn on hiiglaslik maa külge ankurdatud heeliumiga täidetud pall, mille vabaõhu vaategondlisse mahub kuni 30 reisijat. Eemalt vaadates võib see paista nagu kuumaõhupall, kuid Balloon Tallinn heeliumpall on sellest üsna oluliselt erinev. Esiteks tõuseb ja maandub Balloon Tallinn alati ühes ja samas kohas ning lendab üles-alla, kuna vintsisüsteem toob trossiga taevas hõljuva palli alati samasse kohta tagasi. Kuumaõhupalliga aga starditakse ühest, kuid maandutakse teises kohas. Oleneb, millises suunas tuul parasjagu palli kannab.

Lend Balloon Tallinnaga on alati kindla kestusega ja külastaja saab lennule kuluvat aega hõlpsasti planeerida – eriti, kui pilet on kindlaks ajaks ette ostetud meie kodulehekülje kaudu.

Heeliumit, millega Balloon Tallinn on täidetud, nimetatakse „kuninglikuks gaasiks“. Kuninglik seetõttu, et ta on kõige ohutum, kuna ei sütti ega plahvata – sellest on tingitud heeliumi väärikas hind ja palliga lendamise ohutus. Heeliumi jõud tõstab palli taevasse ja selle maale tagasisaamiseks kasutatakse spetsiaalset vintsisüsteemi, mis tõmbab jõuga palli tagasi ja heelium ise jääb alati palli sisse alles. Kui kuumaõhupalli piloot on palli korvis, siis Balloon Tallinna palli juhib tegelikult piloot, kes asub maa peal. Gondlis on küll kaasas lennuoperaator reisijate turvalisuse tagamiseks. Veel üks oluline erinevus kuumaõhupallist on see, et tänu suurusele ja tehnoloogiale saab Balloon Tallinnaga lennata rohkem kui kaks korda tugevama tuulega kui kuumaõhupalliga. See teeb atraktsiooni turvaliseks ja kergesti kättesaadavaks paljudele inimestele.

Kuidas tuli idee, kust sai Balloon Tallinn alguse?

Idee sai alguse kohtumisest Per Lindstrandiga, kes koos Ric-

66 | www.puhkuseestis.ee

hard Bransoniga purustas rekordid kuumaõhupalliga lendamises üle Atlandi ja hiljem üle Vaikse ookeani. Lindstrandi inspireerivad lendamise kogemused panid aluse unistusele tuua selline pallilennu võimalus Hiflyer nimelise tehnoloogiaga (Balloon Tallinn tehniline nimetus) ka meie pisikesse Eestisse. Tehnoloogia ise on pärit just nende ülikeeruliste rekordlendude kogemustest ning maailmas on niisugune lennuvõimalus väga unikaalne – vaid orienteeruvalt 20 maailma paigas on võimalik lennata sarnase lennuatraktsiooniga, Balloon Tallinn on neist põhjapoolseima asukohaga.

Miks tasub selline lend ette võtta ja kuidas see täpsemalt toimub?

See on elamus, see on emotsioon – sa hõljud vabas õhus nagu lind, tuul kergelt puhumas. Kuna lennud toimuvad just Tallinna vanalinna kõrval mere ääres, siis näed ilusaid vaateid muinasjutuliselt kaunile vanalinnale, merele ja kogu linnale.

Selge ilma ja terava silmanägemise korral näeb kuni 40 km kaugusele. See on midagi nii siirast, rõõmsat ja põnevat, et toob naeratuse suule nii pisikesele kui suurele.

Balloon Tallinn stardib lennule iga 15 minuti tagant ja kogu õhulend kestab orienteeruvalt 12–13 minutit. Kogu lend on hästi sujuv ja lennu ajal saab vabalt gondlis ringi liikuda ning kõikidesse suundadesse vaadata. Nagu pall ikka, hõljub ta õhus tuulega kaasa ja tema kõikumine keskpunktist on kuni 35 kraadi, kui ta on tipus – 120 meetri kõrgusel. Lennul on alati kaasas ka lennuoperaator.

Kas (natuke) kõrgust pelgaval inimesel tasuks pigem eemale hoida? Või on just vastupidi?

Enamik inimestest on alguses natuke kartlikud, sest kui paljud

meist ikka omavad pallilennu kogemust? Need, kelle kartus on suur, saavad pisut aega kõrvalt jälgida, kuidas pall üles-alla lendab ja mismoodi inimesed end lennult tulles tunnevad.

Pärast seda tahetakse ikka julgus kokku võtta ja ise ka ära proovida. Enamasti ollakse pärast üliõnnelikud, sest elamus oli seda väärt. Eelmisel suvehooajal tegime üle 2000 lennu ja ainult ühel korral pidime lennu poole pealt katkestama, kuna inimene siiski kartis ja palus tagasi alla viimist. Nii et tasub kindlasti uurida ja proovida.

Kui turvaline niisugune lend on ja millised muljed enamasti tekivad? Kas tullakse ka mitu korda?

Kuna tegemist on sertifitseeritud lennumasinaga ja lendamine on korraldatud lennundusregulatsioonidega, siis nii tehnoloogia kui ka lennuohutuse aspekt on kõrgeima turvalisuse astmega. Kõik konstruktsioonid, kinnitused ja trossid on testitud ja enne lennupäeva viiakse läbi tehnilised kontrollid ning katsetatakse, kas kogu lennumasin funktsioneerib korrektselt. Enne reisijate lennutamist tehakse ka testlend. Lende teenindav personal on kõik eriväljaõppega lennumasina tootja sertifitseeritud töötajad. Gondel on ümbritsetud kaitsevõrguga ning kõige peale on mõeldud. Inimeste näod on pärast lendu naerul, ma usun, et see ongi kõige olulisem emotsioon – see on rõõm ja elevus üheskoos. Suur osa meie külastajatest on välismaalased, kuid on loomulikult neid, kes tulevad ka mitu korda – erilised fanaatikud soovivad näha nii päeva kui öö vaateid, samuti lennata tuulevaikse ja tuulisema ilmaga, selge ja pilvisema ilmaga.

Kas pallilennu tegijatele on mingid piirangud?

Lendamise võimalikkus ja inimeste hulk, mis lubatakse gondlisse igal lennul, sõltub ennekõike tuule kiirusest, kuid mõju avaldavad ka näiteks tihe udu või äikesepilved. Mida suurem on tuul, seda vähem reisijaid gondlisse läheb. Me kõik teame, kui muutlik on meie ilm, nii et sellega tuleb meil kõigil kannatlik ja paindlik olla. Reisijatele piiranguid ei ole, võivad lennata nii imik kui eakas inimene, küll aga on piiratud pardale kaasa võetavad esemed ja näiteks lemmikloomad. Fotoaparaat on siiski lubatud. Tegemist pole ekstreematraktsiooniga – see sobib nautimiseks tervele perele! Meie gondlisse on võimalik pääseda ka kergratastooliga.

ei ole vaid lubatud jookide ja söökide võtmine lennule. Kuna pall võib lennu ajal hõljuda kokku 70 kraadi ulatuses, siis on maa peal olevate reisijate turvalisuse huvides on keelatud klaaside, pudelite jms esemete kaasavõtmine pardale.

Millisel ajal on pallilennud enamasti kõige muljetavaldavamad?

Igal ajal võib üllatuda – vaheldumisi vihma ja pilvedega lennates on võimalik näha täisringi suuruses näiteks vikerkaart.

Romantikutele muidugi meeldib päikeseloojang, mis võib ka igal korral olla täiesti erinev. Niisiis avaldab loodus oma ehtsuses ja ootamatuses alati muljet.

Mida kohapeal veel teha saab?

Peale palliga lendamise saab proovida ka kopterilendu, nimelt teeme koostööd elamuslende pakkuva lennuettevõttega, kes teeb lende kopteriga Robinson R44. Lisaks piloodile võtab kopter peale kolm reisijat ja lend kestab orienteeruvalt viis minutit. Kopterilend on omakorda oluliselt erinev elamus nii pallist kui lennukist ja see on ainulaadne võimalus lennata Tallinna vanalinna kohal. Peale selle on meil mõnus kohvik ja grill, kus valmivad kerged ning värsked toidud. Avar terrass pakub erilisi vaateid nii pallile kui merele. Aeg-ajalt toimuvad meil ka temaatilised üritused, mille kohta saab värskeimat infot meie kodulehelt. Seega tasub tulla uudistama. Ligi pääseb meile näiteks City Tour punaste bussidega ning meil on klientide tarbeks tasuta 2000 ruutmeetrine autoparkla. Kohale tulles tasub varuda natuke aega, et nautida päeva nii lennates kui ka kohvikus olles. Meie kompleks on avatud alates 1. maist kuni septembri lõpuni iga päev vahemikus 8–20, ilusa ilma korral õhtul päikseloojanguni.

Küsi lisa: www.balloontallinn.ee, info@balloontallinn.ee, +372 526 6979 www.summukas.ee, info@summukas.ee, +372 5456 6866

Millised võimalused veel lisaks on, et lend veelgi meeldejäävamaks muuta?

Tegelikult on lend piisavalt nii pikk kui ka lühike, et selle jooksul ongi ta juba meeldejääv. Tähelepanu millegi muuga hõivata pole üldse vajalik. Muidugi tõelised fanaatikud võiksid näiteks binokli kaasa võtta.

Kas on vahel esitatud ka mingeid erilisi soove õhupallilennu jaoks? Abiellumine lennu ajal või midagi muud eriskummalist?

On ikka erisoove, soovitakse ikka oma kallimat üllatada või näiteks abieluettepanekut üleval teha. Turvalisuse seisukohast www.puhkuseestis.ee |

67

Ida-Virumaa

31

15 16 3 2 4 27 5 3

29

13 14 3

6

26 1

21

12

3

7

10 11 3

22

23 24 25

28

19 30

8 9 3

20

37

17

18

32 35

34

33

36

68 | www.puhkuseestis.ee

· Aseri, Aia 2, Aseri vald · Iisaku, Tartu mnt. 67 · Jõhvi kiirtankla, Tartu mnt. 15B · Kiviõli, Vabaduse pst. 25 · Sillamäe, Tallinna mnt. 9

Ida-Virumaa

I

da-Viru

maakonna tutvustus

Kuremäe klooster

Kukruse polaarmõis Narva Külastuskeskus: Peetri plats 3, Narva. Tel: +372 359 9137 Jõhvi Turismiinfokeskus: Rakvere 13A, Jõhvi. Tel: +372 337 0568

P

õlevkivimaakond Ida-Virumaa pakub külastajatele eripalgelisi elamusi.

Piirkonnas, kust pärineb suur osa Eesti energiast, leidub tegevust nii ekstreemsete elamuste otsijaile kui rahuliku loodus- ja kultuuripuhkuse nautijatele. Šokituristide lemmikpaladeks on Ida-Virumaa hüljatud ja lagunenud tööstuspiirkonnad.

Tänased kummituslinnad Sirgala (1), Oru (2) ja Viivikonna (3) olid veel Nõukogude Liidu lagunemise järel tuhandete elanikega õitsvad ning elujõus asulad. Põlevkivikarjääride ja tööstuste sulgemine viis aga olukorrani, kus suurem osa elanikkonnast monofunktsionaalsetest asulatest lahkus. Nüüd seisavad kümned sealsed kortermajad ja elamud tühjalt, akendest vastu vaatamas pimedus ja seinad-katused varisenud.

Tuha- ja aherainemägesid leidub kaevandusmaakonnas arvukalt. Osa neist on ammu metsa kasvanud, paljud laiali tassitud.

Omapärane on nn Kukruse vulkaan (4) – seestpoolt aktiivselt

põlev tuhamägi otse Tallinn-Narva maantee ääres. Nagu vulkaanile kohane, on mäenõlval arvukalt põlenud laike, sissevarisenud kohti ning suitsevaid pragusid. Iga hetk võib mäetippki suitsupilvedesse ja leekidesse mattuda.

Sinivoore mäe (5) tipult avaneb kummastav vaade Kohtla-Järvele ning linnatagusele “mäeahelikule”. Viimase platoodel lainetavad erivärvilised järved ja veesilmad (6) – sõltuvalt keemilisest koostisest võib näha nii rohelisi, valgeid, punaseid kui lillakaid järvekesi. Sõrme neisse järvedesse arvatavasti pista ei maksa.

Neoontoonides järved (28), mis asuvad Eesti soojuselektrijaama taguste tuhaplatoode jalamil, mõjuvad kohati suisa sürrealistlikult ning ebamaiselt – otsekui pärinedes mõnelt Salvador Dali sürrealistlikult maalilt.

Paljud kunagised kaevandused on praeguseks suletud ning põhjavett täis valgunud. Suuremate sademete või sulailmadega valgub maa alla rohkem vett kui sinna mahub ning kaevandustest väljapressiv vesi tungib Kose nõiakaevudest (7) maapinnale. www.puhkuseestis.ee |

69

Ida-Virumaa

Sinivoore mägi

Narva linnus

Toila Oru park

Veel töötavatest kaevandustest tuleb samamoodi maapinnale soe aur ja lõhkamisgaasid, tekitades Selisoo (8) ja Väike-Pungerja (9) kandis hiigelsuuri auravaid nõiaahjusid.

Paljud tööstusmaastikud on korrastatud või rekultiveeritud ning muudetud uuteks külastuspaikadeks ja vaba aja keskusteks.

Aidu karjäärialal (10) võib näha, kuidas kunagistest karjääridest on kujunemas hiiglaslik veespordikeskus koos sõudekanalite ja basseinidega. Juba praegu saab seal korraldada kanuu- ja süstamatkasid või siis omal käel karjääriterritooriumil ringi seigelda.

Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseum (11) laieneb iga aastaga, täieneb nii maa-alune väljapanek kui suureneb maapealsete tegevuste hulk. Mäetipul paiknev kivihiis on paik, kuhu viia oma ohvriand kaevandamisega tekitatud keskkonnakahjude leevendamiseks. Talvine tuhamägede tantsupidu, mis toimub kaevandusmuuseumis, on kujunenud populaarseks ürituseks nii tantsijate kui kultuurihuviliste seas.

Nagu Kohtla-Nõmmel, on ka Kiviõli seikluskeskus (12) rajatud tehismäe otsa – talvel avatakse siin Eesti kõrgeimad suusanõlvad, suvel krossirajad ja ekstreemspordimaastikud. Võistlusi toimub Kiviõlis aasta ringi, muu hulgas rahvusvahelised lumelauasõidud ning suvised motokrossid.

70 | www.puhkuseestis.ee

Narva-Jõesuu sanatoorium

Vastukaaluks tehismaastikele ning rikutud loodusele leidub Ida-Virumaal palju kaunistki.

Maakonna põhjakülge piirav pankrannik saavutab Saka-Ontika-Toila lõigul (13) suurima kõrguse, tõustes enam kui poolesaja meetrini merepinnast. Pankrannikult langevad alla kümned joad, millest kõige paremini jälgitav on Kivisilla juga (14) Saka mõisa juures. Suurveega pakuvad kauneid vaatepilte hiljuti avastatud Eesti kõrguselt teine Toilamõisa juga (15) ning samuti kõrgeimate hulka kuuluv Karjaoru juga (16). Kes talvepakasega Ida-Virumaale seiklema satub, sel tasuks jalutada piki mereranda kuni Valaste joani (29). Jäälossid, mis moodustuvad tuule, vee ning pakase koosmõjul, on joa ümbruses võimsad ja suurejoonelised.

Sisemaa poole liikudes võib päevi ekselda Alutaguse laante ja rabade rüpes. Matkarajad Selisoos (17) ning Rüütli rabas

Ida-Virumaa

Ida-Virumaalt pärit poliitik Kristiina Ojuland naudib suvel kodus olemist, puhast loodust ning privaatsust

Kui tihti saate praegu aega veeta oma sünnikohas? Millised kohad on Teie jaoks seal kõige südamelähedasemad?

Ida-Virumaal käin korra või paar kuus. Seal elavad mu vanemad ja seal on mu vanavanemate hauad.

Kõige südamelähedasemad paigad on seotud noorusega – Ontika kandis olin kunagi EÕM-is, samuti on meeles Toilas toimunud lauluja tantsupeod. Toila Oru pargis meeldib mulle siiani jalutada.

Kuidas Teie suvel puhkate?

Suviti olen Eestimaal. Eeskätt naudin kodus olemist, merd ja metsa. Suvel saab külastada Eestimaa kauneid kohti – käia (18) hoiavad sihi silme ees, lõõgastav on matkata ka Kurtna järvistu (19) radadel. Ühtekokku asub Kurtnas 42 väikest järvesilma, mille ääres on mõnus peesitada ja laagris olla, kala püüda või ka lihtsalt suvekuumuse eest jahedas vees värskendust otsida. Pannjärve (30) spordiradadel korraldatakse nii jooksu- kui suusamaratone, peale selle saab aktiivselt aega veeta ka seikluspargis.

Kuremäe Pühtitsa klooster (20) on Eestis suurim omataoline, külaskäik sinna on eriti meelejääv õigeusu kirikupühade aegu.

Terve aasta jooksul suundub Kuremäele tuhandeid palverändureid, kes mäepealsetes kirikutes patte lunastavad ning püha allika vett rüüpavad. Julgemad kastavad end suisa üle keha jääkülma allikasse, mis pidavat aitama paljude tervisehädade vastu.

Jõhvi kindluskiriku muuseum (21) rajati põhjamaades ainulaadsesse linnuseks ehitatud kirikusse; tõelise keskaegse elamuse saab Narva Hermanni linnuses (22), mis oli omal ajal ka Rootsi riigi teiseks pealinnaks. Narva linnusehoovil korraldatavad keskaegsete lahingute simulatsioonid on suurimad Eestis, seda nii lahinguid imiteerivate rahvusvaheliste osalejate kui pealtvaatajate poolest.

saartel, Lõuna-Eestis, Peipsi ääres. Satun tihti ka Lahemaa mõisatesse ja nende ümbrusesse.

Millised Eestimaa kohad Teile kõige rohkem meeldivad?

Minu lemmikkoht on Koipsi saar – seal on kõik, mis on mulle hingelähedane: puhas loodus ja privaatsus.

Millist paika Teie soovitaksite Puhkus Eestis reisijuhi lugejatel kindlasti külastada?

Kui võimalik, võtke ette mereretk ja külastage Soome lahe saari. Nad on kõik isemoodi, ehkki geograafiliselt asuvad lähestikku.

Narva-Jõesuu tasapisi oma ajaloolist kuulsust taastamas, seal tegutsevad arvukad spaad ja tervisekeskused. Narva-Jõesuu liivarand on pikim Eestis, mis ulatub peaaegu silmapiirini.

Peipsiäärsed liivarannad võib lugeda kahtlemata üheks populaarseimaks suvituspiirkonnaks Eestis, Vasknarvast (33) ja Smolnitsa kõrgetest luidetest (34)kuni Alajõe (35) ning Kauksini (36).

Rohkete sõdade käigus on just Sinimäed (23) olnud viimaseks kaitseliiniks enne Eesti vallutamist. Sinimägedes peeti ohvriterohkeid lahinguid, mille järel Eesti okupeeriti.

Lastekodumäe vaatetornist (24) haarab silm kunagisi lahinguväljasid, Sinimägede muuseumis (25) avatud väljapanek annab ülevaate relvakonfliktidest läbi aegade. Ägedad lahingud leidsid aset ka Narva jõe kallastel. Poruni ürgoru (37) matkarajal sammudes näeb iga natukese aja tagant punkreid ja kaevikuid ning võib silmata mõne sõjaaegse tehnika roostetanud jäänuseid.

Narvat külastades tasub heita pilk üle jõe Venemaale, jalutada maalilisel kaldapromenaadil ning imetleda Eesti suurimat pühakoda – Narva Aleksandri kirikut.

Toila Oru pargis (26) asus Konstantin Pätsi suveresidents.

Eesti ühe liigirohkeima pargi nõlvadel jalutajatele avanevad suursugused vaated orupõhjas mäslevale Pühajõele, silmapiiril lainetavale merele ning kõike seda kroonivale rohelusele.

Suvine Oru pargi promenaad (20. augustil) on pärl Ida-Virumaa kultuuriürituste nimekirjas.

Narvast jõekallast pidi mere äärde liikudes jõuab viimaks Narva-Jõesuusse (31) – omaaegsesse kuulsasse kuurortlinna, mida armastas eelkõige vene haritlaskond. Tänapäeval on

Ida-Virumaaga seotud polaaruurijale Eduard von Tollile on pühendatud Kukruse polaarmõis (27). Tema polaarretkedest on Kukrusel avatud esinduslik väljapanek. www.puhkuseestis.ee |

71

AJALOO TAASSÜND KAUBATEEL KAUBANDUSKESKUS

 ROHKEM KUI 70 KAUPLUST   KOHVIKUD JA RESTORANID  RIMI HÜPERMARKET   ILUSALONG  380 KOHAGA TASUTA PARKLA   FITNESS -KESKUS  AUTOPESULA 

Iisaku Muuseum Legend räägib, et pärast laastavat sõda surnud kõik Iisaku elanikud. Ellu jäänud vaid üks Iisaku-nimeline noormees, kes varjanud end terve sõja kuivas kaevus. Ta leidnud valge hobuse ja läinud endale naist otsima. Sirtsi soos kohanud ta üht vanatüdrukut. Noormehe järgi saanud koht nimeks Iisaku ja siinsed elanikud olla kõik tema järeltulijad.

Muuseum talletab ja eksponeerib Ida-Virumaa ajaloopärandiga seotud materjale.

Eksponeeritud on esemeid alates kiviaja leidudest, 13. sajandist pärinevatest inimluustikest ja vadjapärastest ehetest, Iisakumaa poluvernikute traditsioonide-, 20. sajandi talupoja kultuuri- ning Alutaguse looduseni.

Lisaks püsiekspositsioonidele on muuseumis aasta jooksul 5 – 6 ajutist näitust. Pakume ettetellimisel ka hariduslike programme, mis on seotud Eesti rahvakalendri tähtpäevadega ja vanade rahvakommetega. Igal aastal juuni

esimesel pühapäeval toimub traditsiooniline külalaat.

Muuseum on sobiv paik sisustamaks oma aega Eesti kõige eriilmelisemas maakonnas – Ida-Virumaal. Asume 30 km kaugusel Jõhvist ja 100 km kaugusel Tartust maantee ääres. Meie muuseumini jõuab nii isikliku transpordiga, ekskursioonibussiga ja ka ühistranspordiga. Bussipeatus asub muuseumist umbes 200 meetri kaugusel.

Muuseumi juures on korralik asfalteeritud parkla. Maksmine sularahas kohapeal või tellimisel ülekandega.

1.06 kuni 31.08: E-R 10-18, L 10-16, P suletud; 1.09 kuni 31.05: E-R 9-17, L-P suletud Tartu mnt. 58, Iisaku. GPS: 59° 5’ 48” N, 27° 18’ 47” E +372 339 3036; +372 5344 8738; info@iisakumuuseum.ee; www.iisakumuuseum.ee

Ida-Virumaa

S

illamäe linn

Sillamäe – üks Kirde-Eesti kaasaegseid linnu – paikneb Ida-Viru maakonnas, Sõtke jõe suudmes, Soome lahe kaldal, Tallinnast 180 km ja Narvast 25 km kaugusel.

Lõunast läbib linna Tallinn – St. Peterburi mnt, idast piiravad linna Vaivara valla maad, linna läänepoolses osas asuv tööstusrajoon külgneb Toila valla maadega.

Linna kujunemisel on olnud oma huvitav ajalugu: kaunis kuurortasula muutus pärast teist maailmasõda salastatud ja kinniseks Nõukogude sõjatööstuslinnaks. Et Sillamäed ei eksisteerinud pool sajandit kaartidel, ei teata linnast palju.

liste meelispaik. Sillamäe muuseumis saab tutvuda linna ning põlevkivikeemiatehase ajalooga, vaadata endisaja elutarbeesemeid, 20. sajandi 40-50-ndate aastate toa ning mineraalide, nukkude ja helisalvestite kogusid.

Külastajad võivad nautida mere ääres asuvale Balti klindile rajatud tööstuslinna, mis rabab kauni loodusega: maaliline Sõtke jõgi, mis on paisatud erinevatele tasanditele, kasesalu, linna pargid, meri ja mereäärne männik. 18.sajandil oli linn paljude Eesti ja Vene intelligentide suvituspaigaks.

Sillamäe kultuurikeskuse keldris asub linnamuuseumi filiaal.

Esialgu pommivarjendiks ehitatud ruumidesse on kogutud hulk eksponaate, mis kajastavad nõukogude ajajärgu ajalugu Sillamäel aastatel 1946–1990. Muuseum avati aprillis 2014 ning see on eriline ja rohket huvi äratanud koht Sillamäe linnas.

Investorite jaoks on olnud tähtsad linna suurepärane asukoht, vabamajandustsooni eelised, vajaliku maa ja infrastruktuuri olemasolu.

Ka aktiivse puhkuse veetmiseks on Sillamäel mitmeid võimalusi. Kultuurielu teeb ainulaadseks erinevate rahvuskultuuride lõimumine. Sillamäe spordikompleks “Kalev” on regiooni suurim. Sillamäe suurepärased sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi kasutavad ka välisriikide sportlased, kes korraldavad siin regulaarselt oma võistlusi.

Sillamäe vaatamisväärsused on omanäolise arhitektuuriga vanalinn, kus silmailu pakuvad suursugused trepid, millest saab alguse rannapromenaad. Kaunilt kujundatud linnaväljak uhke kultuurikeskuse ja linnavalitsuse hoonega on küla-

sillamae.ee

www.puhkuseestis.ee |

75

Noorus Spa Hotel ****

uusim wellness spaa Eestis

Kaasaegse arhitektuuri ja 114 numbritoaga spaahotell asub liivaranna ääres. See on puhkusekohaks väärikale kliendile, kes saab siin olles tunda lõputut noorust ja rahulolu. Siit leiab külaline sobilikud teenused, hubasuse ja kvaliteedi kõiges, mis ta alati Noorus Spa Hotel`i tagasi toob.

Majutus

 114 õdusat numbrituba: 76 kahekohalist ja 21 peretuba.  6 superior klassi tuba, 2 Double de Luxe, 6 Junior Suite ja 3 Suite klassi tuba.  Sobilikud toad erivajadustega külalistele.  Lisavoodite kasutamise võimalus.  Tubades on dušš või vann, konditsioneer, telefon, televiisor, seif, minibaar, WiFi, hommikumantel  Majutuse hinnas sisaldub hommikusöök, piiramatu veekeskuse ja fitness-keskuse ning lastetoa teenuste kasutamine.

Parkimine sisaldub vabade kohtade olemasolul.  Kuni 12- aastaste laste majutus on tasuta.  Hotelli tubades ei suitsetata.

Three Apples Spa

Meie kolm õuna on kolm tervisliku eluviisi filosoofia suunda: noorus, tervis, ilu, mis on meie keskuse kontseptsiooni aluseks.

Fitness-keskus. Avar jõusaal, rühmatreeningud Veekeskus - ujumisbassein (25 m), atraktsioonidega basseinid, mullivannid, 12 erinevat sauna, lastetuba.

VIP- oaas privaatse puhkealaga, kus on 4 erinevat sauna, bassein lõdvestavate veemassaaži allikatega, jaapani vann, baar ja terrass vaatega merele.

Wellness – keskuses on näo-, keha-, käte- ja jalgadehoolitsused naistele, meestele ja lastele.

TOITLUSTUS JA VABA AEG

Romantic Garden Restaurant Menüü sisaldab roogasid kohalikust köögist ning hoolega valitud palasid naaberriikide toidukultuurist. Restoranis on 150 istekohta ja väliterrassil 45 kohta.

Bowling & piljard Aktiivseks tegevuseks sobib nelja reaga bowlingu saal, kus on võimalik mängida ka piljardit.

Konverentsi- ja üritustekeskus 400 ruutmeetrises konverentsi- ja üritustekeskuses on kolm saali. Suurim saal mahutab 220 inimest.

L.Koidula 19, Narva-Jõesuu • info@noorusspahotel.com • www.noorusspahotel.com

Ida-Virumaa

Saka Mõis www.saka.ee

Kohtla vald, 30103, Ida-Virumaa Tel: + 372 33 64 900 + 372 33 64 906 saka@saka.ee

SPA-hotell ***

Härrastemaja ****

• 12 luksuslikku hotellituba • A´la carte restoran • 4 saali pulmapidude, Saka Manor suurte konverentside ning kliendiürituste läbiviimiseks.

Külastajate käsutuses on luksuslikku majutust pakkuv härrastemaja ja 33 toaga hotell, suvetingimustes ka kämpingumaja, karavani- ja telkimiplats.

• 33 tuba (single, double, twin, deluxe, peretuba) • Basseiniala, leilisaun, aurusaun, infrapunasaun • Wellness-protseduurid

Konverentsikeskus „Meretorn“

• 5 erinevat saali, kuhu mahub kokku üle 100 in

Matkarada • Kämpingumaja • Telkla ja karavaniplats • Suvelava • Tenniseväljak • Laste mänguväljak

www.puhkuseestis.ee |

77

Kohvik Muna:

 A la carte menüü  Grupitoitlustus  Päevapakkumised

Pakume Teile catering-teenust:

 Konverentsidel, seminaridel (kohvipausid, lõunad, pidulikud õhtusöögid)  Firmade kliendisündmustel  Firmade suve- ja talvepäevadel  Perekondlikel sündmustel (pulmad, juubelid, tähtpäevad)

Mozart Catering muudab Teie sündmused eriliseks ja meeldejäävaks.

Catering-teenust pakume nii sise- kui välitingimustes, kliendi poolt valitud asukohas.

Personaalse menüü koostab 2014. aasta vabariigi paremuselt 2. kokk Aleksandr Nikoškov.

Tel: +372 5807 0680 info@mozartcatering.ee www.mozartcatering.ee

Tegevjuht

BBQ Catering OÜ Tamme tee 10-6 Keila vald 76613

Ida-Virumaa Asume Jõhvi äärelinnas Tallinn-Narva mnt ääres, kus pakume tõeliseid gruusia maitseid ja võimalust nautida parimaid gruusia veine. Toidud omandavad tõelise maitse tänu maitsestajale ja grillmeistrile Gruusiast. Mimino interjöör meenutab vana Tbilisi tänavat, kust ei puudu terrass, veinitünnid ja tulekolle.

Tule nautima ehtsaid gruusia maitseid Jõhvi linnas!

T-N: 11:30-22:00 R-L: 11:30-23:00 P: 12:00-19:00 E: Suletud

Lääne 1B, Jõhvi +372 337 5750 info@mimino.ee www.mimino.ee

Kuremäe Apteegi kohvik ja Hostel Kuremäel apteegi kohvikus saate keha kinnitada korraliku lõunasöögiga (salatid, supid, praed, magustoidud).

Võtame vastu ka tellimusi gruppidele toitlustamiseks (ettetellimisel). Kohvikus 45 kohta, kaks väliterrassi (60 kohta), parkla, WiFi. Samuti saab Eesti piires tellida toitlustusteenust erinevatele üritustele. Pakume ka majutusteenused Kuremäe hostelis (15+ kohta), kämpingus 2 kohta. Telkimise ja haagissuvilate parkimise võimalus. Meie vahetus läheduses asub Pühtitsa nunnaklooster ja Püha allikas.

Kuremäe küla, Illuka vald. GPS: 59° 12’ 8” N, 27° 32’ 5” E +372 5391 2120; info@copsmax.ee; www.copsmax.ee

Matsu Talu Külalistemaja Põldude ja metsade rüpes asuv külalistemaja on ehitatud endisesse hobusetalli. Endisaegsed maakivist seinad on säilitatud ja taastatudWiFi esimesel korrusel asuvas baaris ja söögisaalis, kus hubasust lisavad kaminad.Kokku on 30 majutuskohta ja olemas ka telkimisvõimalus.

Nautida on võimalik suitsu- ja soomesauna. Kaasaaegne püstkoda võimaldab korraldada grill- ja pannkoogiõhtuid. Aega saab veeta mängides tennist, korv- ja võrkpalli. Korraldame teie soovil ka loodusmatku Muraka rabasse.

Sahargu küla, Tudulinna vald. GPS: 59° 2’ 47” N, 27° 2’ 7” E WiFiwww.matsutalu.eu +372 502 5113; enely@matsutalu.eu;

www.puhkuseestis.ee |

79

Lääne-Virumaa 14

16 2 15 3 2

17 5 4

13

3

21

19 12

1

12 2 3

25

8 9

7

6 20

23 24

10

11

80 | www.puhkuseestis.ee

· Rakvere, Rägavere tee 50 · Rakvere kesklinn, Rägavere tee 2

Lääne-Virumaa

L

ääne-Viru

maakonna tutvustus

Emumägi

Lahemaa joad

Kongla Anni mälestuskivi

Rakvere Turismiinfokeskus: Laada 14, Rakvere. Tel: +372 324 2734

P

õhjaranniku romantilised rannakülad lähevad Lääne-Virumaal sujuvalt üle laiadeks pangapealseteks heinamaadeks, mis edasi lõuna poole liikudes asenduvad lagedate sügavate metsade ja künklike maastikega.

Kunagi kõndisid neil aladel ringi ürgveised ehk tarvad – hiiglasekasvu loomad, kelle järgi nimetati praegune Lääne-Virumaa keskus Rakvere (1) omal ajal Tarvanpääks.

Tänapäevaks on tarvad välja surnud, ent meenutamaks toda majesteetlikku looma seisab Rakvere linnuse (2) mäenõlval hiiglaslik tarvakuju.

Linnuses endas leidub tegevust terveks päevaks – lisaks ajaloo-

liste eksponaatide uudistamisele saab kaeda keskaegseid töötubasid ja turniire, milles külastajatelgi on kaasalöömisvõimalus.

Kuldne mõisakolmnurk – Palmse (3), Sagadi (4), Vihula (5) – on kujunenud Lahemaa rahvuspargi pärliks ja külastusmagnetiks. Renoveeritud mõisaid ümbritsevad mitmekesise loodusega pargid, mille romantilistel radadel võib pikalt jalutada.

Sagadi metsamuuseum ja Palmse mõis-vabaõhumuuseum on vaid ühed vähestest Lääne-Virumaa muuseumidest.

Omapärase arhitektuuriga torkavad silma Lehtse mõis (18) ning Kavastu mõisa tuvitorn (19), mis seisab hüljatuna keset põlde ja metsi. www.puhkuseestis.ee |

81

Lääne-Virumaa

Porkuni paemuuseum (6) on pühendatud Eesti rahvuskivile – paekivile. Omaaegse linnuse väravatornis eksponeeritakse kõike, mis on seotud paekivi ning selle kasutamisega.

mööda, põder piilub põõsaste vahelt või kitsed hüppavad üle teeraja. Hea õnne korral võib seal kohata karusid, hunte ning ilveseidki, rääkimata väiksematest metsloomadest ja lindudest.

Maapõuest murtud paas jõudis otsaga Tamsalu lubjapõletusahjudesse (7), mille hiiglaslikes ringahjudes võib praegu sees kõndida.

Äntu järved (10) olevat tekkinud Kalevipoja ratsu kusest.

Maitse üle ei vaielda – näiteks sukeldujate hulgas on sealsed selge ja karge veega järvekesed väga hinnas. Väidetavalt lebavat ühe järve põhjas isegi sõjaaegne Saksa tank, mida vanemad inimesed olevat läbipaistvas järvevees isegi silmanud.

Öeldakse, et “enne Pariisi käi ära Nuustakul”. Kuid võib alustada ka Neeruti mägedes (8) asuvast Pariisist (9) – vähemalt talisportlaste seas on sealsed suusarajad sama suure au sees kui Nuustaku rajad. Ning matkajadki pääsevad neid radasid mööda kaugele seiklema.

Neeruti mägesid kutsutakse ka looduslikuks jääaja muuseumiks. Mandrijää taandumisel moodustunud pinnavormid tulevad Neerutis eriti hästi esile, tekkinud oosid ja järved kannavad Kalevipoja seiklustest ajendatuna muinasjutulisi-kummalisi nimesid. Muuhulgas võib Neeruti mägedes suisa Kalevipoja põlve peal istuda, nutika siili okkaid silitada või hoopistükkis energiasammastest endale jõudu ja vastupidavust ammutada.

Metsikuma matka saab ette võtta Tudu kandi metsades (20), mida asustavad vaid loomad. Seal pole sugugi üllatav, kui metsa all või rabaserval jalutades juhtub, et metssiga tormab raginal

Veel veidi lõuna pool paikneb Emumägi (11). Põhja-Eesti kõrgeima mäe harjal seisvast tornist avaneb kaunis vaade üle ümbruskonna metsade ja rabade.

Lääne-Virumaa idapiiril paikneval Padaorul (12) on kurikuulus maine. Vaid loetud aastad tagasi jäi seal talvetormi tõttu enam kui ööpäevaks lumevangi üle poolesaja sõiduki ning mitusada inimest. Võib-olla on Padaorul peal suisa needus, sest sealsamas lähedal Viru-Nigulas hukati Eesti viimane nõid, Kongla Ann. Tema surnukeha maeti kirikuaia taha ning hiljem püstitati hauale ka mälestussammas.

Toolse linnus (13) püstitati kaitseks mereröövlite eest, kes keskajal aktiivselt Soome lahel ringi liikusid ning kaubalaevasid ja rannikupiirkondasid rüüstasid.

Mereröövlid ei käinud Eesti aladel mitte ainult saagijahil,

Käsmu muuseum

82 | www.puhkuseestis.ee

Sagadi mõis

Rannakülade arhitektuur

Lääne-Virumaa

Rakvere kultuurikeskuse direktor Keio Soomelt: „Rakvere suvi möödub suursündmuste rütmis!“ Kuidas veedate suve Teie? Üks osa suvest möödub kindlasti Lääne-Virumaal. Lisaks koduaiale ja võrkkiigele külastan siinseid suursündmusi. Traditsiooniliselt olen suvel ka Eestist korraks ära käinud. Sel aastal on plaanis väike puhkus Itaalias ja Maltal.

Nauditavad on nii puhkus Eestis kui ka välisriigis. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Välispuhkuse eelis on kindlasti see, et oled ajutiselt oma igapäevast ja tööst kaugemal. Samas Eestis puhkamise üks eelistest on kindlasti logistiline lihtsus ja teatud mõistmine ühise kultuuriruumi kontekstis.

pis jooksu- ja pungilinnaks – Eesti ööjooks ja punklaulupidu „Aju puudutus“ peaksid linna täitma kõige eripalgelisema publikuga. Sinna vahele mahub kindlasti mitu kohalikule kogukonnale suunatud sündmust, seega saab olema üsna tihe ja minu jaoks ka töine suvi.

Lisaks sündmustele soovitan kindlasti külastada meie rannapiirkonda, eriti Käsmut. Üks asi on minna Käsmusse Viru Folgile, hoopis teise emotsiooni saab aga minnes näiteks suvalisel pühapäeval teenistusele kohalikku kirikusse.

Minu jaoks on need pühapäevad alati väga soojad ja erilised.

Mida toredat on tänavu suvel teha Rakveres ning üldse Lääne-Virumaal? Milliseid kohti ja üritusi soovitaksite külastada?

Suvi möödub Rakveres sel aastal suursündmuste rütmis. Juuni esimesel nädalavahetusel toimub Eesti meeste tantsupidu ja nädal aega hiljem Rakvere linna päevad ning siis jaanipäev rahvaaias. Augusti alguses jõuab Rakverre taaskord rahvusvaheline väntorelifestival ja augusti teises pooles muutub Rakvere hoo-

Millised on veel Teie lemmikpaigad Eestis? Miks?

Kindlasti minu eelmine elukoht Ida-Virumaa – sealne pankrannik, Narva ja Sinimäed. Absoluutselt omamoodi aura on Haapsalul. Lisaks suurte keskuste külastamisele soovitaks vahel inimestel lihtsalt suvalises kohas maanteelt maha keerata – võib juhtuda, et satute totaalsesse võpsikusse aga vahel leiate ka mõne tõelise pärli!

vaid osa neist suisa elas siin. Legendi järgi otsustanud isegi Mohni saare (14) asukad, Ojamaa mungad, ühel hetkel vahetada mungarüü piraadirõivaste vastu. Tänapäeval tol saarel enam piraate ei leidu, küll aga kippuvat mungarüüs vaimud öösiti saarel ringi uitama ja hilja peale jäänud matkajaid ehmatama. Saare kõrval uppus 1941. aastal miinitabamuse tõttu aurik Rasma. Seal paigas korraldatakse nüüd sukeldumisretkesid.

traditsiooniline Viru Folk (7.– 9. august). Siis koonduvad kultuuri- ja muusikahuvilised vaiksesse rannakülla ning panevad sealse elu käima hoopis teisel tempol. Rahu leiab vast ainult Käsmu poolsaare tipus asuval Kuradisaarel (22), kuhu pääsemiseks tuleb kahlata läbi vee. Saarekest asustavad vaid merelinnud ja üksikud pisiulukid.

Lääne-Virumaa rannavetes leidub muudki peale uppunud laevade. Jääajal kandsid liustikud endaga kaasa hiiglaslikke kivimürakaid, mis jäid pidama nii maakonna metsadesse kui rannajoonele. Letipea neeme tipus kõrgub Eesti suurim rändrahn Ehalkivi (21).

1930. aastatel Soomes valitsenud kuiva seaduse ajal käis aktiivne salapiiritusevedu Lääne-Virumaa rannaküladest Soome.

Konterbant (salakaup) oli meresõidu kõrval üks rannakülade rikastumisallikatest ning just sel perioodil kerkisid uhked häärberid kaptenitekülla Käsmusse (15) ning teistesse maalilistesse rannaküladesse.

Rannakülade võlu võimendub eriti suvel, mil Käsmus toimub

Käsmu meremuuseumis (16) näeb kõike, mis on seotud sealse meresõiduajalooga. Altja kaluriküla (17) võrgukuurid meenutavad aga kalapüügi kuldaegu.

Kadila (23) ning Rohu (24) raketibaasid olid Nõukogude okupatsiooni aastatel paikadeks, kus hoiti tuumarakette. Ohu korral olid need valmis silmapilkselt startima, et külvata hukku ja hävingut lääne poole. Tänapäeval on baaside territooriumil säilinud nii rakettide angaarid kui stardiplatsid, samuti mitmesugused abihooned ja sõjaväelaste elamud.

Militaartegevust jagub Lääne-Virumaal tänapäevalgi. Nimelt asub Tapa lähedal Eesti kaitseväe polügoon (25) ning marjule või seenele mineku eel tuleks kindlasti õppuste toimumisajad üle kontrollida. Vastasel juhul võib ühel hetkel sattuda keset suurtükituld või soomustehnika manöövreid. www.puhkuseestis.ee |

83

Lääne-Virumaa

Katariina Külalistemaja Pakume hubast majutust Rakvere linna vanimal tänaval, otse Vallimäe külje all, 5-minutiWiFi on 24 hubast ja kõigi mugavustega tuba kuni lise tee kaugusel kesklinnast. Külalistemajas 54 puhkajale. Majas asub a la carte restoran-baar “Katariina Kelder” (nädalavahetusel elav muusika) ja kunstisalong (avatud 24h). Samuti on võimalik kasutada sauna ja konverentsisaali. 20% sooduskaart AQVA sauna- ja veekeskuse ja Rakvere Linnuse külastamiseks.

WiFi

Pikk 3, Rakvere. GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 14” E +372 322 3943; +372WiFi 504 0320; info@katariina.ee; www.katariina.ee

WiFi

Sushi Tiger

Каноэ Sushi Tiger on Rakveres asuv sushirestoran. Pakume sushit ja idamaiseid roogasid.

Meil on suur teede valik ning palju jaapanipärased jooke. Väikestele sushisõpradele on meil ka lastenurk. Meie maja ees on suur tasuta autoparkla.

Avatud ka sushirestoran Kohtla-Järvel. Каноэ Avatud: E-L 10–22, P 12–22 Tallinna tn 12, RakvereКаноэ . GPS: 59° 23’ 16” N, 24° 41’ 24” E +372 621 8282; info@sushitiger.ee; www.sushitiger.ee

Каноэ Järveküla tee 50, Kohtla-Järve. GPS: 59° 23’ 53” N, 27° 17’ 10” E +372 336 6400, vironia@sushitiger.ee

Virma Pubi Tere tulemast ühte Rakvere vanimasse pubisse! Nüüdseks on Virmast saanud Rakvere suurim pubi üle 130 istekoha ja 6 erineva saaliga. Suviti saab päikeselisi ilmu nautida mõnusal avaral väliterrassil. Neljapäeviti toimub laulusõpradele WiFi karaoke ning nädalavahetuseti vinged peod elava muusikaga hommikutundideni. Kätt saab harjutada ka piljardimänguga.Võimalus reserveerida ruume sünnipäevade,WiFi seminaride, koolituste jm ürituste tarbeks.

Avatud: P-K 12-23; R-L 12-04

Tallinna tn 8, Rakvere. GPS: 59° 21’ 2’’ N, 26° 21’ 20’’ E +372 322 3907; virmamt@gmail.com; www.virma.ee

Slaavi köök 12 kuud Slaavi stiilis restoran Rakvere kesklinnas pakub hubast atmosfääri ning venepärase muusika saatel võib nautida nii Vene köögi roogi kui ka juba tuttavamaid maitseid EuroopaКаноэ köögist. Ukrainapärased küüslauguleivad, käsitsi valmistatud pelmeenid, borš lehttaina kübara all, potiroad lamba- või veiselihaga, tatrajahust valmistatud pliinid Каноэ kalamarjaga – on vaid väike valik meie menüüst. Täidame Teie erisoovid sünnipäevade ja muude pidulike koosviibimiste korraldamisel kuni 40 külalisele.

E-N: 11.30-20.00; E-R 11.30-14.00 soodsad päevapakkumised! R-L: 11.30-22.00 Lai 11, Rakvere. GPS: 59° 20’ 60” N, 26° 21’ 32” E +372 322 2098; info@12kuud.ee; www.12kuud.ee

84 | www.puhkuseestis.ee

Lääne-Virumaa

Lainela Puhkeküla

Lainela puhkeküla asub 3 ha suurusel alal Käsmu mererannas. PuhWiFi keküla sobib nii suuremate sündmuste tähistamiseks kui ka perekonnaga puhkamiseks. Teid ootavad kohvik, saun, väike ja suur saal, spordiplatsid ning WiFi force-kattega tenniseväljakud.

Magamiskohti on 174, nendest 42 asuvad kõigi mugavustega tubades.

WiFi

Neeme tee 70, Käsmu küla, Vihula vald. GPS: 59° 36’ 31’’ N, 25° 55’ 6’’ E +372 508 9110; lainela.puhkekyla@gmail.com; www.lainela.ee WiFi

WiFi WiFi

Pariisi Puhkeküla-Lastelaager

Каноэ Pariisi Puhkeküla asub Lääne-Virumaal Kadrina lähistel maalilisel Neeruti maastikukaitsealal. TalКаноэ vel pakume majutust 45 inimesele ja suvel 70-le. Suvel saabWiFi seigelda matkaradadel, sportida ning ratsutada. Puhkajate käsutuses on hubased toad ning tasemel toitlustamine. Korralik õppeklass Каноэ WiFi Talvel saab võimaldab läbi viia koolitusi. Olemas saun koos välibasseiniga. uisutada ja suustada.

Pakume ka matka-, suusa-ja uisuvarustuse laenutust.

WiFi Каноэ WiFi Pariisi küla, Kadrina vald. GPS: 59° 16’ 9” N, 26° 9’ 11” E +372 523 5726; +372 503 9655; info@pariisi.ee; www.pariisi.ee

WiFi WiFi

WiFi

Каноэ

Каноэ

WiFi WiFi

Каноэ Каноэ

WiFi

WiFi

Каноэ Каноэ

Viitna kõrtsihoone on üks vanemaid ja suuremaid Eestis säilinud samalaadsetest kõrtsidest. WiFi

WiFi

Hoone Narva poolsest tiivas asub kõrts, mis mahutab 120 inimest, suvisel perioodil avatud ka väliterrass, mis mahutab 60 inimest. Kõrts on ühtlasi ka Rahvusrestoran, kus pakutakse ehtsaid Eesti talutoite, aga ka midagi põnevat lääne ja ida toidukultuurist.

WiFi P-N 11-22 /R-L 11-23 (pidude ajal kauem)

Каноэ Каноэ Viitna Kõrtsi kõrval on rookatusega kiirtoidu kiosk, kus Каноэ maitsvat Viitna kebabi ja kiirtoitu. Kioski ja pakutakse bistroo ühine välikohvik mahutab suvel 70 in. Каноэ E-P 8-22

NB! Korraldame meeldejäävaid sünnipäevapidusid või firmaüritusi algusest lõpuni!

WiFi Каноэ Ruumi jagub pidutsemiseks kuni 120 inimesele. Helista ja küsi lisa! Каноэ Maja Tallinna poolses tiivas asub bistroo, mis on avatud juba varahommikul ning mahutab 45 inimest.WiFi Samuti asub siin ka Eesti käsitöö müügilett.

E-P 7-20

Каноэ

NB! Kõrtsist 200m kaugusel asub männimetsas liivarannaga suurepärase ujumisvõimalusega järv, mille ümbruses on ka palju matkaradu. Каноэ

Ehtne Eesti kõrts, kus elu käib kui muiste! Каноэ

Viitna küla, Kadrina vald GPS: 59° 27’ 23” N, 26° 0’ 45” E +372 520 9156 info@viitna.eu www.viitna.eu

Каноэ www.puhkuseestis.ee |

85

Miks tulla?  Tahad olla looduses nii, et midagi muud sa ei kuule ega näe?  Tahad olla eksinud, et ennast leida?  Tahad saada jõudu ja nooruslikkust külmast allikaveest?  Tahad saada kõigest eemale?  Tahad leida väega paiga, kus mäed on väed?  Siin on sulle koht, kus sa teist turisti ei näe!

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud Maaelu Arengu maapiirkondadesse

Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

www.visitpan

www.vis Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse

www.visitpandivere.ee

www.visit

Sagadi mõiS Sagadi Manor · Hotell Hotel · reStoran Restaurant · metSamuuSeum Forest Museum · looduSkool Nature School

Mõisapuhkus Sagadis Sagadi mõis on paradiis romantikutele, peredele ja loodushuvilistele kaunis Lahemaa rahvuspargis.

500 aastat külalislahkust

Suursugune 18. sajandist pärinev Sagadi härrastemaja oli vanasti mõisahärra ja tema pere koduks. Siin võeti vastu külalisi, korraldati külluslikke pidusid ning otsustati mõisa ja talupoegade saatuse üle. Tänasel päeval on härrastemaja külastajatele avatud kui mõis-muuseum ning on armastatud paik ka pulmade, pidulike vastuvõttude ja konverentside korraldamiseks.

Loodusega sinasõbraks

Endises ait-tõllakuuris on end sisse seadnud Eesti ainus metsamuuseum, mille põnevad näitused ning omanäolised väljapanekud tutvustavad metsa kui üht meie suurimat väärtust.

Muuseumipoest leiate ehedat eestimaist puidukäsitööd. lahemaa looduse avastamiseks korraldame retki koos kogenud juhendajatega, rendime jalgrattaid ja kõnnikeppe.

Vaid kolme kilomeetri kauguselt algab RMK matkatee!

Kosutav puhkus

Sagadi mõisa hotellis on 28 avarat tuba, millest 10 toa päikselised terrassid avanevad siseõue roosiaeda. Sauna ja kaminasaaliga hostel asub endises mõisavalitseja elumajas.

Keha kosutab unikaalne metsaürtidega massaaž.

Sagadi à la carte restoran võidab te südame metsaandidest ja ulukilihast valmistatud roogadega. Meie toidud on inspireeritud loodusest ja eelistatult kasutatakse kohalikku toorainet.

Põnevad tegevused

Nii mõisaloo kui loodusega seotud meeskonnamängud pakuvad teadmisi, põnevust ja suurepärast lõõgastumist.

Saabuval suvel on Sagadi külastajatel erakordne võimalus saada osa looduskooli põnevatest tegemistest.

Avastamirõõmu jagub kogu perele!

RMK Sagadi mõis · Sagadi, Vihula vald, 45403 Lääne-Virumaa, Eesti Telefon +372 676 7888 · sagadi@rmk.ee · www.sagadi.ee

Saa osa ka Sagadi suvesündmustest!

Muuseumiöö

16. mail Öös on muusikat.

Pulmamess 17. mail

Öömuuseumid

1., 8., 15., ja 22. juulil Öö hakul on nautimiseks nii huvitav loeng kui ka elav muusika.

Kolme mõisa öömatk

31. juuli Ekskursioon algab kell 17 Palmsest, käib läbi Vihulast ja Sagadist. Öömatk algab kell 20.30 Sagadist ja lõpeb kell 22 simmaniga Altjal.

Puupäevad

1. ja 2. augustil Kaks päeva täis tegutsemist, uurimist, meisterdamist ja proovimist.

Seenenäitus

12. ja 13. septembril koos metsaretkega.

J盲rvamaa 5

6

3

16

4

1 23 2 11 17

14

20

22 19

21

15 8

9 10 3

7

18

12

13

24 25

88 | www.puhkuseestis.ee

路 J盲rva-Jaani, Koeru tee 21 路 Paide, Tallinna mnt. 59

Järvamaa

Järva

maakonna tutvustus

Norra Oostriku allikad

Vallitorn ja Wittensteini ajakeskus

Järvamaa Turismiinfokeskus: Keskväljak 8, Paide. Tel: +372 385 0400

E

estimaa süda tuksub Järvamaal. Seda nii geograafiliselt kui kultuuriliselt – järvedevaene Järvamaa on rikas oma panuse poolest Eestimaa kultuuriellu.

Eesti ühe tuntuima kirjaniku A. H. Tammsaare muuseum (1) on avatud kirjamehe kunagises kodutalus Albu lähedal Veteperes. Endised taluhooned on taastatud ning jalutada võib Tammsaare radadel ümber muuseumikompleksi. Talu lähistel asub kultuurihiis, kuhu istutavad puid kultuuripreemiate laureaadid.

Veidi kaugemal algavad Simisalu matkarajad (2). Lõunapoolne rada viib üle raba Seli järve ja karjäärini, kus kuumal suvepäeval on mõnus keha vette kasta.

Põhjapoolsel rajal jõuab vanu taliteid ning soosildasid pidi viimaks RMK matkateele ning seda pidi põneva nimega Kakerdaja rappa (3). Mööda matkarada saab turvaliselt üle raba

kakerdada, soojärves varbaid leotada ning lõpuks raba põhjaservas Noku laagripaigas (4) puhkama jääda.

Valgehobusemäel (5) keeb elu peamiselt talveperioodil, mil sealsed suusarajad ning laskumisnõlvad talvespordihuvilistest täituvad. Mäeharja vaatetornist avaneb vaade üle Kõrvemaa (6) ning kaugemate soode-rabade, mille loendamatud laukad ongi tõenäoliselt maakonnale nime andnud.

Norra-Oostriku allikate piirkond on Eestis ainulaadne. Maapõuest pulbitsevad seal välja kümned suuremad ja väiksemad allikad.

Neist suurim – Norra allikas (7) – pumpab tunnis üle kahe miljoni liitri vett. Oostriku allika ümbrusesse on tekkinud järvesilm; Sopa allika viiemeetrist sügavust ei suuda inimsilm üliselge vee tõttu hoomata; Värviallika keemiline koostis on ainulaadne terves Baltikumis ning “purskav allikas” toimib suurema veesurve korral nagu purskkaev. www.puhkuseestis.ee |

89

Järvamaa

Vargamäe

Seidla veski

Paides lõpeb mitut maakonda läbiv Nelja Kuninga Tee (8) – matkarada, mis sümboliseerib nelja Eesti kuninga jüriöö ülestõusu aegset teekonda Paidesse rahuläbirääkimistele.

Paide ordulinnuses (9) vangistati rahuläbirääkijad alatult ning hukati kohapeal. Selle ning paljude teiste ajalooliste sündmuste kohta saab põhjaliku ülevaate Paide vallitornis avatud Wittensteini ajakeskuses (10).

Omapäraseid muuseume jagub Järvamaale ohtralt. Enamiku puhul reedab nimigi, millega on tegu – tuletõrjemuuseum (11) Järva-Jaanis, ringhäälingumuuseum (12) Türil; piimandusmuuseum (13) Imaveres; vanatehnika varjupaik (14) Järva-Jaanis.

Teleseriaaliga “Süvahavva” on kuulsust kogunud Ambla. Sarja nimi viitab Kagu-Eestile, kuid filmivõtted toimusid just Ambla külas (16) ning kiriku juures.

Roosna-Alliku mõis (17) on piirkonnas üks kaunimaid ning selle lähistelt allikast saab alguse Pärnu jõgi. Kauneid mõisaid leidub Järvamaal palju – kui kulgeda sealsetel kruusateedel, siis jääb iga natukese aja tagant silma mõni mõisahoone. Paljud paigad on seotud kummaliste legendidega – näiteks Kirna mõis (18) pidavat olema energeetiliselt suure väega paik ning seal nähtavat alailma kummitusmunkasid ringi liikumas. Puidust Esna mõis (19) aga lummab oma välimusega. Kes viitsib

90 | www.puhkuseestis.ee

Kilplala

veidi matkata mööda mõisatagust metsarada, avastab puude vahelt tagasihoidliku Esna kabeli. Nagu mõisaid, jagub mõisate kabeleidki Järvamaale hulgaliselt. Kuksemal (20), Koerus (21), Annal (22) asuvad neist vaid mõned esinduslikumad.

Seidla tuuleveski (23) on üks väheseid Eestis, mis on säilinud koos sisustusega ning täiesti töökorras. Veskis saab ringi vaadata ning kui tuuleolud sobivad ja mölder on lahke tujuga, siis tohib jälgida ka veskitöid.

Müüsleris, Kilplaste teemapargis (15), lähenetakse eestlaste olemusele iroonilises võtmes. Kellele on kilplased kirjandusest tuttavad, need leiavad teemapargis ringi jalutades mõndagi tuttavat ning muigamapanevat.

Tagametsas, Järvamaa edelanurgas, asub mälestusmärk Eesti metsavendadele (24). Selle püstitasid skaudid ja gaidid, kelle püsilaager paikneb mälestusmärgi lähistel.

Vaid mõne kilomeetri kaugusel mälestusmärgist, Tõrvaaugul (25), toimusid omal ajal kultusfilmi “Põrgupõhja uus Vanapagan” võtted.

Türi lillelaat (12)(15.–17. mai) kutsub kevadeti Türile tuhandeid aiandushuvilisi, et hooaja alguses osta ja müüa istikuid ning muid aiatarbeid.

Paide linnapea Priit Värk räägib, miks tasub puhkajal külastada Järvamaad ning milliseid põnevaid üritusi tänavu toimub Miks tasub sel suvel Järvamaale tulla?

Järvamaa on mõnus paik puhkamiseks. Kes soovib vaikset ja rahulikku puhkust, siis siinsetes metsades ja rabades on hulgaliselt matkaradu, kus nautida looduse ilu. Veidi ekstreemsemat elamust pakuvad turismiettevõtjad kanuumatka- ja kiikinguhuvilistele ning langevarjuspordi harrastajatele. Saab ka vibu lasta, disc-golfi mängida, ratsutada, laenutada jalgrattaid jne.

Kindlasti tasub külastada meie kauneid mõisaid. Uus võimalus matkahuvilisele, kes soovivad tutvuda endisaegse raudtee ajalooga, on Türi-Tamsalu matkatee. Seda saab läbida jalgsi või jalgrattaga. Matkatee viib läbi ka Paide linnast, kus raudteeliiklus toimis 1920–1972. aastani. Paide pakub suvel ka palju muid võimalusi puhkamiseks. Kindlasti tasub külastada Paide ordulinnuses asuvat Wittensteini ajakeskust, kus saab ajamasinaga liikuda muinasajast tänapäeva. Külastada tasub Järvamaa muuseumi. Paides on ka kena väike järveke, kus ujuda ja mõnusalt aega veeta.

Mis suvel Paides ja mujal Järvamaal toimub?

Ootame kindlasti kõiki osa saama siin toimuvatest üritustest – aprillis Jürivägi, mai lõpus Järvamaa laulu- ja tantsupidu ning kogupereüritus "Laps vajab perekonda", juulis kreisilinnapäev, augustis Paide arvamusfestival 2015, septembris Pärdi pidunädalad. Rohkem infot nende ja veel paljude teiste kultuuriürituste kohta leiab veebilehelt www.paidekultuurikeskus.ee. Spordihuvilised on samuti oodatud, igal nädalal toimub palju ettevõtmisi, näiteks aprillis seitsme silla seiklus ja neljakuningatee rattaretk, juunis lastele Erika Rattaralli, juulis Paide Triatlon, augustis Paide Rull jpm. Kellel on huvi, siis kogu spordikalender on leitav www.jarva.ee.

Vaieldamatult on aasta suursündmuseks arvamusfestival. Vallimäe nõlvadel arutavad sajad eestlased meie mineviku, oleviku ja tuleviku üle. Nende hulgas on kirjanikke, ettevõtjaid, kodanikuaktiviste, poliitikuid ja arvamusliidreid

Järvamaa

eri valdkondadest, kuid lõviosa moodustavad lihtsalt keskmisest ärksamad kodanikud. Tegemist on justkui meie riigi „suvepäevadega“, mille kandvaks teemaks on arvamuste paljusus ja lõbusateks suvitajateks inimesed, kes tahavad kogeda sisulist mõttevahetust. Arvamusfestivali toel on Paides taasärganud lootus, et meist võib saada tõmbekeskus mitte ainult järvamaalastele, vaid kogu Eesti kontekstis midagi palju enamat.

Mis on viimasel 10 aastal Paides/ Järvamaal muutunud?

Viimase kümne aasta jooksul on Järvamaal alustanud või oma tegevust laiendanud paljud tublid turismiettevõtjad, näiteks Vana-Veski puhkekeskus, Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus, Metsajõe puhkemaja, Eistvere mõisa ait jpt. Paide linnas rekonstrueeriti Paide Vallitorn, mis sai täiesti uue sisu Wittensteini ajakeskuse näol. Mõned aastad tagasi sai valmis uus spordikompleks, mis kannab nime E-Piim spordihall. Selles hoones on võimalik korraldada nii tipptasemel spordiüritusi kui ka suuri kultuuriüritusi. Paide kultuurikeskus on läbinud uuenduskuuri ja teinud suure arenguhüppe, pakkudes kohapeal võimalust nautida kõrgkultuuri ja tegeleda rahvakultuuriga. Kultuurikeskus teeb tihedat koostööd Rahvusooper Estonia ja Eesti Kontserdiga ning paljude teiste kutseliste teatritega üle Eesti. Paide raekoda renoveeriti mõned aastad tagasi täies mahus, siin saab pidada seminare, konverentse, kontserte, tulla ekskursioonile või abielu registreerima. Samuti on läbinud põhjaliku uuenduse Keskväljaku ääres asuv Paide Püha Risti kirik. Majutusvõimalusi pakub linnas 5 majutuskohta – Nelja Kuninga hotell ootab külastajaid värskelt renoveeritud tubadesse, juurde on rajatud Paide ujula hostel ning kaks hubast külaliskorterit, värskendatud on Tõru külalistemaja.

Kindlasti tasub sisse astuda hiljaaegu sisse seatud Wabalinna majja, kus asub kogukonnakeskus ja pakutakse vaba aja sisustamiseks palju võimalusi.

www.puhkuseestis.ee |

91

Järvamaa

Imavere Kõrts Imavere Kõrts on kaasaegsete lahendustega vana Eesti kõrtsi tüüpi toitlustuskoht, kus on WiFi neli eraldi kõrtsiruumi, mis kokku mahutavad 180 inimest. Imavere Kõrts valmis 2004. aastal ja on tänaseks WiFi saanud Kesk-Eesti üheks populaarsemaks kõrtsiks, kus reedeti ja laupäeviti on elav muusika. Kõrtsi teise korruse hostelis on kolm numbrituba, milles on kokku 9 voodikohta.

Imavere küla, Imavere vald. GPS: 58° 43’ 55’’ N, 25° 45’ 51’’ E +372 5646 3044. info@imaveretrahter.ee; www.imaveretrahter.ee

WiFi

Mäeküla KõrtsКаноэ Mäeküla kõrts asub otse Tallinn-Tartu mnt ääres (94.km). Parklas olemas elektriautode laadimispunkt. Каноэ WiFi Kõrtsi kahel korrusel on 60 istekohta, suvel lisaks terrass. Meie rikkalik toiduvalik on värskelt valmistatud ning taskukohane. Kõrtsi kohvi on tunnustatud kui parimat Tallinn-Tartu maanteel ning meie lihapirukaid teatakse tahta kaugemaltki Eesti otsast!

Kiirustavatele külalistele pakume võimalust teel olles söögid ette tellida.

Tere tulemast Mäeküla kõrtsi!

Каноэ

Mäeküla küla, Paide vald. GPS: 58° 52’ 48” N, 25° 41’ 28” E +372 384 0463; +372 527 0414; maekylakorts@gmail.com, www.maekylakorts.ee

A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel

Каноэ A.H. Tammsaare muuseumis asub Eesti kuulsaima kirjandusklassiku sünnikodu. Muuseum avati 1958. aastal, kirjaniku 80. sünniaastapäevaks. Muuseum tutvustab: Eesti talupoegade eluolu 19. sajandil, mida on kirjeldatud romaanis „Tõde ja õigus”. Uudistada saab rehielamut, WiFikarjalauta, aita, elumaja ja saunikute elamist ning kirjaniku elu ja loomingut.

Suvel toimuvad siin mitmesugused üritused ja suure populaarsuse on saavutanud vabaõhuetendused. WiFi Muusemist saavad alguse matkarajad, mis kulgevad läbi Kõrvemaa maaliliste rabade.

Avatud: suvel T-P 11-18; talvel K-P 10-15. Riiklikel pühadel on muuseum suletud.

Vetepere küla. Albu vald. GPS: 59° 6’ 45” N, 25° 35’ 22” E +372 534 03461; tammsaare@albu.ee; www.tammsaare.albu.ee

1930ndate aastate sisseseadega meierei. Каноэ Каноэ

Järvamaal Imaveres www.piimandusmuuseum.ee

92 | www.puhkuseestis.ee

Õppeprogrammid ja kontserdid.

Muuseumi pargis kiigeplats ja naivistlikud müürimaalid 150nel ruutmeetril.

Avatud maist oktoobrini T – L 11.00 – 17.00 Novembrist aprillini T – L 11.00 – 16.00 info@piimandusmuuseum.ee tel: +372 503 3886, +372 389 7533

S

alapära Eestimaa südames...

Sargvere mõis on salapäraste legendide mõis Eestimaa südames Järvamaal. Läbi aegade on mõisal olnud suur hulk erinevaid omanikke. Paljud neist olid naisterahvad, kellest igaüks oli põnev ja omanäoline mõisaproua. Praegugi on mõisal toredad perenaised, kes räägivad veidi nii mõisa ajaloost kui tänapäevastest tegevustest.

Eestis on väga palju mõisaid, mille poolest on eriline ja teistmoodi just Sargvere mõis?

Sargvere mõis (saksa keeles Sarkfer) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Mõisa teeb eriliseks barokkstiilis peahoone, mis ehitati 1765. aastal, mil mõis kuulus Erich Helmich von Kaulbarsile. Edaspidi pärandati mõisa edasi vaid naisliini pidi. Kahekorruselises kivihoones on säilinud ka rokokoostiilis stukklagesid.

Hoone ees oli suur auväljak ja seda ümbritses segapark. Pargis kasvab Eesti jämedaim harilik saar. Mõisakompleksis on säilinud väga palju puitarhitektuuri. Pärast võõrandamist tegutses mõisahoones kool. Hiljem on seal asunud raamatukogu ja praegu Sargvere mõisa muuseum. Muuseum avati aastal 2006 ning see asub Sargvere mõisa härrastemajas. Muuseumis on neli ajalootuba, kust leiab informatsiooni mõisa, kooli ja lähipiirkonna külade ajaloo kohta. Mõisahoone ette on püstitatud mälestusmärk Sargveres sündinud dirigent Verner Nerepile.

Millised põnevad üritused mõisas toimuvad, mida kindlasti tasub külastama tulla?

Sellel aastal tähistatakse Sargvere mõisas 250. juubeliaastat.

Suur juubelipidu toimub 20. juunil 2015. Pakume tegevust ja põnevust nii täiskasvanutele kui ka lastele ning mõisaga tutvumisrõõmu ka kaugemalt tulijatele.

Programm: 13.00–16.00 Võrkpalliturniir “Vanad ja noored” 16.00–17.00 Tegevused lastega (mängud ja käsitöötuba, meisterdamine) 17.00 Sõnavõtud 17.30–18.30 Ründo Mülts räägib kaasahaaravaid lugusid Sargvere mõisa ajaloost.

19.00–20.30 Esietendus mõisa ajaloost nimega “Täisring”, stsenaariumi kirjutas Kati Saara Vatmann.

21.00–24.00 Tantsuks mängib ja laulab Karl Madis.

Terve päeva ja õhtu on avatud suvekohvik, mis pakub suupistet ja keelekastet kõikidele Sargvere mõisa 250. juubelipeost osavõtjatele. Samuti on külastajatele avatud Sargvere mõis ja mõisa muuseum. Esietendus „Täisring“ toimub Sargvere mõisas ja seega pakub huvi laiemale publikule kui ainult kohalik elanikkond. Näidendi sündmustik on seotud selle ajastu ja Sargvere mõisa sündmustega. Näidendis mängivad: Lauri-Kare Laos, Laura-Retti Laos, Kati Saara Vatmann ja vaheldumisi Indrek Taalma ning Margus Prangel. Lavastaja: Eero Spriit.

Suur pidu on tulemas uuel aastal, mis toimub 2. jaanuaril 2016 algusega 20.00.

OLETE KÕIK LAHKELT Sargvere mõisa OODATUD! Milline on kõige põnevam legend, mis on pärit Sargvere mõisa ajaloost?

Kõige põnevam legend on Punahärrast, kes kunagi ammu oli Sargvere mõisavalitseja. Ta olevat olnud väga kuri ja õel inimene. Oma nime sai ta silmatorkavalt punase habeme ja vuntside pärast. Räägitakse, et tal käinud öösiti kummitused. Kesköö paiku tantsinud tihti ta oma koeraga keset saali. Pärast surma maeti ta Sargvere mõisa parki ja ta olevat käinud sageli öösiti kodukäijana teisi kimbutamas. Siis maeti Punahärra uuesti ja pöörati surnukeha kummuli. Pärast seda olevat jäänud ta rahule, ainult üks valge koer käivat ta haua peal leinamas.

Mida Sargvere mõisas veel teha saab?

Sargvere mõisas saab pidada: sünnipäevi, pulmi, kokkutulekuid, seminare, infotunde, koolitusi, laagreid ja muid põnevaid sündmusi. Võimalus on ka ööbida. Hinnakirja leiate Sargvere mõisa kodulehelt: www.sargveremes.ee Meie tegemistega saab tutvuda ka Facebooki lehel: www.facebook.com/SargvereMois Sargvere mõisa toiduteeninduse partner on FIE Katrin Aesma ja temalt saab küsida otsepakkumist: +372 521 6861, mustikas6@gmail.com Muuseumi külastus etteteatamisega: +372 5399 2295, ehamartma1@hot.ee

Sargvere mõis, Sargvere küla, Paide vald, Järvamaa. MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts (MES) MESi tegevjuht Saimi Sapp, +372 514 9619, sargveremes@gmail.com

KIILI

Saku

Kiili

Saue

Kernu

Nissi

Haiba

Riisipere Kuijõe

Risti Ellamaa Piirsalu

Turba

Risti

Kuusiku

Koluvere Kullamaa

Sipa

16

Vigala

19

Vigala

Tõnumaa Kivi-Vigala

JÄRVAKANDI

Enge

Kergu

Libatse Mihkli

5 8°3 0

Lavassaare jv

PÄRNUJAAGUPI

Are

TOOTSI

LAVASSAARE

94 | www.puhkuseestis.ee

Lokuta

Eidapere

Vahastu

Lõõla

15

Käru

Käru Laupa

VÄNDRA

Kurgja

Pärnjõe

Vändra Suurejõe Vihtra

Selja Jõesuu s u

Tori · Märjamaa, Orgita küla, Märjamaa

Kaiu

Lelle

Are

Suigu

Kaiu

5

Kaisma

Halinga Kaisma

Kõima

Koonga Koonga

Lõpe Kalli

11

Ardu

Kuimetsa

13

Kehtna

Valgu

Päärdu Kohtru

Kehtna

Kõue

6

Vändra

Laiküla

VanaVigala

Konuvere

Keava

Purku e lis Raikküla Ve

Kasti Teenuse

14

3

Raikküla

Orgita Tamme

MÄRJAMAA

Üdruma

Valtu 17 4

8

Ingliste

RAPLA

Märjamaa Laukna

Paunküla Habaja

18 Juuru

Alu 12

Kodila

Kasari

Lehetu

Kose Vardja

Kose Järlepa

Rapla Hagudi

Varbola

Ravila

Oru

7 Purila Juuru

2

Alavere

KoseUuemõisa

Kohila

Anija

Rae

10

Kohatu Hageri Kernu

1

Lehtmetsa

Raasiku

Vaida

Prillimäe

KOHILA

KEHRA

Nabala

Kurtna 9

Kiisa

Vasalemma Laitse

Padise

Raasiku Jüri 25°00 Aruküla Pirita

Ääsmäe Vasalemma

Harju-Risti Padise

Rae

Assaku Laagri Kangru Luige

SAUE KEILA Saku

Keila .

59°00

Harku

Kä ru

PALDISKI

Keila- Vääna Joa

u

Pakri ps

Pä rn

2 4 °0 0

Sau ga

Raplamaa

Kaansoo

ti ves Na

Suure-Jaani

Raplamaa

R

apla

maakonna tutvustus

Sutlema mõis

Rapla kirik

Rapla Turismiinfokeskus: Viljandi mnt 4, Rapla. Tel: +372 489 4359

R

aplamaad võib julgelt kutsuda Eesti muinasmaakonnaks. Kui kusagil üldse saab ülevaate muinasaja vabadusvõitlusest, siis just seal.

Nelja Kuninga Tee (1) sümboliseerib omaaegset nelja Eesti kuninga teekonda läbirääkimistele võõrvallutajatega. Padiselt Paidesse kulgev matkarada möödub Raplamaal kõigist toonase vabadusvõitluse olulisematest paikadest.

Muinasaja suurim ning võimsaim maalinn asus Varbolas (2).

“Varblase nokaks” kutsutud linnust ei õnnestunud vaenuväge-

del kunagi vallutada, tänapäeval näeb väljakaevatud linnuseõuel omaaegsete piiramisrelvade rekonstruktsioone.

“Päikese käe” muinaslinnus Keavas (3) kujunes muinasajal omakorda üheks Eesti olulisemaks keskuseks. Tänapäeval näeb seal lahtikaevatud tunneleid ning linnamäe harjalt saab heita pilgu kaugele üle tasase maa.

Raikküla Pakamägi (4) oli hõimujuhtidele kärajate (nõupidamiste) paigaks, ümbritseva sünge metsa all võib praegugi vaimusilmas näha muinaseestlasi ringi hiilimas. www.puhkuseestis.ee |

95

Raplamaa

Paluküla Hiiemäel (5) kummardatakse tänapäevalgi loodusjõudusid. Palukülas leiduvad terviserajad kutsuvad sinna sportima nii suvel kui talvel.

Pikema matka soovijad saavad Palukülas seada sammud RMK matkateele, mis kulgeb üle Loosalu raba (13) ning läbi valdavalt inimtühja Kõnnumaa maastiku (14).

Lõuna poole liikudes viib sama rada viimaks maalilise Mukri rabani (15), kus vaatetornist näeb rabaavarusi ning hiljem võib jahutada end kogunisti laukavees.

Omaette vaatamisväärsuseks on Kuimetsa karstiala (6), kus väikesele territooriumile on loodus kujundanud arvukalt eri-

nevaid karstimoodustisi, koopaid ja tunneleid. Neistki otsiti aastasadade jooksul korduvalt varjupaika maad rüüstanud vaenuvägede eest. Suurema osa aastast on Kuimetsa karstikoopad kuivad ning inimjalale läbitavad, suurvetega valgub maa-aluste jõgede vesi ka karstialale.

Eesti uuema vabadusvõitluse avalöögiks peetakse Mahtra sõda. Mahtra mõisa territooriumil aset leidnud veristest talurahvarahutustest pakub ülevaadet Juurus asuv Mahtra talurahvamuuseum (7).

Kaiu lähedane Kolgu raba (8) on müstiline ning salapärane.

Rohked paranormaalsed nähtused ning kummalised juhtumised kohalike elanikega on kohale andnud hüüdnime “UFO-raba”.

Jäneda

96 | www.puhkuseestis.ee

Hõreda mõis

Pakamägi

Raplamaa

Kirjanik ning Raplamaal asuva Soone talu perenaine Kati Saara Vatmann tunneb end kogu Eestis nagu oma enese toas.

Lühike tutvustus Soone talust ehk neile, kes sellest veel midagi ei tea?

Soone talu on põlises Kumma külas asuv vana ja pika ajalooga talu – www. aabramihobulausujad.ee – kus kirjanik Kati Saara Vatmann koos väikese tütre Maria Indira Murutariga kasvatab kihnu maalambaid, erinevat tõugu ratsahobuseid, kodulinde, kasse ja koeri. Peale selle kirjutab ta paari-kolme raamatut aastas. Ajakirjanikuna maksab Kati oma arved, kirjaniku ja ettevõtjana tagab arenduse. Sel kevadel rajatakse talukohta uus tall, et vana talli lammutamise järel püstitada järgmiseks aastaks ruumikas varjualune. Seal tantsitakse ja tegeletakse hobustega, tervendatakse ja tuunitakse inimesi veel enne, kui nad päris haigeks jäävadki. Tehakse ka teatrit, mis on rohkem elu kui elu ise.

dele Eestimaa hetkelavadele mõisatesse ja puhkeküladesse näidend „Täisring“, mis etendab mõisahärra ja indiaanlase kohtumist 21. sajandi Eestis. Mängime seda nii Sargveres, Alatskivil, Kõuel, Atlas, Ohtus kui siinsamas Soone talus.

Puhkan loomade lasteaiale emmeks olemisest näitemänguga tuuritades. Tuuritamisest puhkan kodus ekskursioone ja tseremooniaid juhatades. Nendest puhkan oma uusi raamatuid kirjutades.

Kirjutamisest puhkan noori hobuseid õpetades.

Foto: Peter Murdmaa

Kuidas veedate suve? Millist puhkust kõige enam naudite?

Sel aastal lähen suvele vastu oma mõlema alaga – loovus ja loomad – täiskäigul. Aprillis poegivad lambad ja koer, mais üks hobustest ning teine läheb täku juurde, et igal kevadel oleks ikka vähemalt ühe varsa ootamise ülevat pinget. Lauri-Kare Laose ja teiste sõpradega tuleb meil võimalikult palju-

Miks võiks puhkaja tulla sel suvel Raplamaale?

Raplamaa on mugavalt keset Eestit – kui juba läbi sõita, siis tuleb ka sisse astuda.

See pole turismipiirkond, ent mul on välja kujunenud võrgustik inimestest, kelle juures peatumine jääb eluks ajaks meelde. Terje Luik ja tema imeline aed Mahtras, Margot Torn ja tema kitsefarm Ohekatkus, Ene Laur ja tema meeravitalu Lõpemetsas. Me kõik oleme oma elulaaditaludega külastajatele avatud. Ma ise tunnen end nii Raplamaal kui kogu Eestis nagu oma enese toas. Kõik on tuttav ja oma ning ma tean, kelle või mille leiab peateelt ära metsateedele keerates. See on väga oluline. Siis ongi kodutunne.

Paljusid endisel ajal aset leidnud ebatavalisi juhtumeid selgitab tegelikult nõukogude raketibaasi olemasolu Pahklas (9). Ent praegugi, mil võõrväed on ammu maalt lahkunud ning raketibaasis saab taas vabalt mürakat rändrahnu ehk Eestimaa kivide kuningat (10) külastada – räägitakse Raplamaa põhjaosas jätkuvalt aset leidvatest müsteeriumidest.

Järvakandi klaasimuuseum (11) on paik, kus saab lisaks klaasitööstuse ajalooga tutvumisele ka ise klaasist nipsasjakeste valmistamisel kätt proovida.

Rapla kirik (12) on aga üks kahest Eesti kahetornilisest kirikust – teine sarnane on Kaarli kirik Tallinnas.

Mõisaarhitektuuri austajaile leidub Raplamaal mitu kaunist ja omapärast mõisa: Teenuse(16), Kehtna (17), Hõreda (18), Vana-Vigala (19) ja paljud teised.

Paluküla hiiemägi

www.puhkuseestis.ee |

97

Raplamaa

J

uuru vald

Valla- ja kihelkonnakeskus Juuru asub Tallinnast lõuna suunas, kolmveerandtunnise autosõidu kaugusel. Rikkaliku kultuuripärandiga Juuru valla praegustest küladest enamikku on esmakordselt mainitud 1241. aastal. Vähe on Eestis paiku, kus on nii tihe mõisate asustus. Sookurg valla vapil meenutab, et valla territooriumil on laialdased sooalad, teibad sümboliseerivad siinmail toimunud Mahtra sõja sündmusi, kus teibad olid talumeeste peamised relvad. Selle sõja mälestuseks avati Juurus 1970. aastal Mahtra Talurahvamuuseum.

Tel.: +372 484 1000; juuru@juuru.ee; www.juuru.ee

Atla mõis

Atla mõisas asub Mõisakeraamika tehas, kus valmistatakse käsitööna suures valikus kaunist keraamikat. Meie pood on alati avatud! Äsja valminud Atla Mõisa Kunstikoolis saab nii voolida, maalida kui osa võtta erinevatest meistriklassidest. Võimalik on rentida ka kooli ruume ning tellida Atla mõisa ekskursiooni.

Tel.: +372 504 0563, +372 55 58 3282; www.keraamika.ee

Mahtra seltsimaja Pakume ruume koolitusteks, seminarideks ja tähtpäevadeks.

Majutus 2-5-kohalistes tubades 21 inimesele.

Tellimisel hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid, kohvipausid.

Mahtra küla, Juuru vald; tel.: +372 56 49 2577; edykirjad@hot.ee

98 | www.puhkuseestis.ee

Mahtra Talurahvamuuseum Muuseumi 1, Juuru alevik GPS: 59° 3’ 26” N, 24° 57’ 56” E; tel. +372 484 4199 info@mahtramuuseum.ee; www.mahtramuuseum.ee

Mahtra muuseumi püsinäituse vahendusel tutvustame peamiselt Eesti talurahva elu 19. sajandil ja 19. sajandi tuntuimat talurahva vastuhakku baltisaksa mõisnike ülemvõimule Eestis – Mahtra sõda 1858. aastal. Muuseumile kuulub 1811. aastal ehitatud rehehoonesse rajatud Eeru kõrts, mis on ainus Eestis säilinud talupojakõrts ja kus muuseum korraldab erinevaid üritusi. Lisaks ajutistele näitustele korraldame ekskursioone Mahtra sõjaväljale ning lastele ja täiskasvanutele mõeldud muuseumiprogramme (kuni 50-liikmelistele gruppidele).

Teenindame gruppe ja üksikkülastajaid: T-L 11-18 mai-sept, T-L 11-16 okt-aprill

EELK Juuru Mihkli kirik

13. sajandi lõpul rajatud kivikirik.

1895. a valmis pikihoone neogooti stiilis ümberehitus.

Pühitsetud peaingel Miikaelile. Kirikus on barokne kantsel ja altar, sakramendinišš (15. saj), vitraažaknad (1895), orel (1897, restaureeritud 2007), kirikuaias ratasristid ja maltarist (17. saj).

Kirikus toimuvad Juuru Orelisuve igasuvised kontserdid, kus esinevad interpreedid kodu- ja välismaalt.

Avatud suvekuudel R-P kl. 12-18, muul ajal ettetellimisel.

Tel.: +372 484 4158, +372 53 32 8638; www.juurukirik.ee

Raplamaa

WiFi

Valtu Spordimaja Pakume majutust. Majutame ka laagrigruppe.

WiFi Lisaks on olemas 3 rannavolle väljakut, jalgpalliväljakud, miniarena, staadion, valgustatud suusarada, valgustatud liuväli, bassein 4x25m, massaažibassein, WiFisolaarium, juuksur, toitlustamine, tenniseväljak, võimla, jõusaal, saunad, infrapunasaun, massaažitool. Avatud internetipunkt, WiFi. Läheduses raudteejaam.

WiFi Saare 11, Kaerepere alevik, Kehtna vald. GPS: 58°57’45’’N 24°50’12’’E Каноэ +372 489 2490; www.valtuspordimaja.kehtna.ee

WiFi

WiFi

Toosikannu Puhkekeskus Каноэ

Mis oleks veel parem kui korraldada Toosikannul töökas seminaripäev, harjutada kätt lasWiFi ketiirus, päikseloojangul vaadata tõtt metsloomadega ning Каноэ WiFilõpetada sisutihe päev kosutava saunaõhtuga? Teie päralt on avarad ruumid, mugav majutus, suurepärane toitlustus ning WiFi nii suurematele kui mitmekesine valik vaba aja veetmise võimalusi. Siin on lahe puhkekoht Каноэ ka väiksematele seltskondadele.

WiFi Saunad • Lasketiir • ATV- ja mootorsaanimatkad •Каноэ Hobused • Ulukisafarid • Loomapark Jõeküla küla, Käru vald. GPS: 58° 48’ 28’’ N, 25° 4’ 15’’ E WiFiwww.toosikannu.ee +372 5693 5465; info@toosikannu.ee;

WiFi

Каноэ

WiFi www.puhkuseestis.ee |

99

Läänemaa

2 3

1 7

8

12 6

9

10 11 3 27 16 13

14 15 3

24

18

21

25

4

22 5

23

26

20 17

100 | www.puhkuseestis.ee

· Lihula, Hälvati küla, Lihula vald

19

Läänemaa

L

ääne

maakonna tutvustus

Nõva

Haapsalu linnus

Haapsalu Turismiinfokeskus: Karja 15, Haapsalu. Tel: +372 473 3248

L

äänemaal laulavad nii rändlinnud kui rannaliivad.

Igal aastal külastavad sealseid alasid miljonid rändlinnud, ent ruumi jagub piisavalt ka looduspuhkust ihkavatele inimestele.

Nõva pikkadel liivarandadel (1) võib tuulise ilmaga kuulda harukordset häält – liivaluidete laulu. Tuules liikuvate liivaterakeste hõõrdumisest tekkivat heli pidasid rannakalurid minevikus näkilauluks ning mõnigi laevaõnnetus võis juhtuda just selle legendi tõttu.

Palju suurem oli aga katastroof, mis räsis miljoneid aastaid tagasi Läänemere eelkäijat. Meteoriiditabamuse tulemusel tekkis merepõhja Neugrundi kraater (2). Kokkupõrke käigus sulanud ja kraatrist välja paiskunud sulanud kivimeid – bretšasid – võib hoolikalt otsides leida tänapäeval nii Nõva randadel kui Osmussaarele kaldajoonel.

Maalilise Osmussaare (3) rannal vedeleb lisaks bretšadele hulgaliselt kahjutuks muudetud mürsukestasid. Nimelt oli viikin-

gite peajumala Odini hauakohaks peetav Osmussaar (Odensholm) nõukogude ajal üks olulisemaid militaarseid tugipunkte Läänemerel. Sinna rajati mitu suurtükipatareid, mille hüljatud katakombidesse julgemad praegugi laskuda saavad.

Rahu ning vaikuse otsijaile on see väike avamere maalapike aga ideaalne pelgupaik – kui välja arvata saarel ringi liikuvad lambakarjad, võib Osmussaarel päevi või suisa nädalaid täielikus üksinduses veeta.

Vaid lühikeseks perioodiks igal kevadel ning sügisel muutub Läänemaa tõeliselt lärmakaks kandiks.

Lindude rändeajal ületavad tuhanded parved oma teel Läänemaa rannajoone suunal põhjast lõunasse või vastupidi.

Euroopa üks hinnatumaid linnuvaatluspiirkondasid Matsalu rahvuspark (4) pakub ülelendavate lindude jälgimiseks erinevaid võimalusi. Arvukad vaatlustornid Matsalu lahe kallastel, linnuvaatlusretked kogenud giidide juhendamisel, harivad väljapanekud ja seminarid Matsalu looduskeskuses (5) – sobiva ajaviite leiavad nii algajad linnuvaatlejad kui kogenud ornitoloogid. www.puhkuseestis.ee |

101

Läänemaa

Koluvere loss

Matsalu

Läänemaa rannad on ajalooliseks elupaigaks rannarootslastele. Juba keskajast saati asustasid Rootsi aladelt Eestisse kolinud rannarootslased Nõvast Noarootsini (6) jäävaid rannakülasid.

Kuigi enamik rannarootslastest põgenes 1944. aastal tagasi Rootsi, jäi neid meenutama rootsipärane arhitektuur ning topeltkohanimed: näiteks Dirhami/Derhamn (7), Riguldi/ Rickul (8), Pürksi/Birkas (9) jne.

Haapsalu romantilisel rannapromenaadil jalutajad saavad imetleda merevaateid, kaunist puitpitsilist kuursaali ning uudistada jääkaru Aafrika rannas.

Vormsi saargi (10) oli rannarootslaste elupaigaks. Vormsi Olavi kiriku (11) naabruses surnuaial asub maailma suurim rõngasristide kogu. Säilinud ristidest vanimad pärinevad 18. sajandi algusest, ent kasutama hakati taolisi omapäraseid hauatähiseid seal juba mitu sajandit varem.

Haapsalu lähedal Pullapääl seisab omapärane mälestusmärk Vene tsaar Aleksander III-le (16), kes Haapsalus ning Pullapääl tihti suvitamas ja puhkamas käis.

Vormsi "prillideks" või "kaheksaks" kutsutav külatee viib mööda kõigist olulisematest saare vaatamisväärsustest, ringsõidu lõppedes aitavad väsimusest võitu saada Saxby tuletorni (12) lähistel rannajoonele püstitatud sajad energiasambad (13).

Talveperioodil ei pea Vormsile pääsuks praamijärjekorras ootama. Sõltuvalt merejää paksusest avatakse mandri ja Vormsi vahel jäätee. Samasugused sõiduvõimalused üle jää avanevad ka Noarootsist Haapsallu suundujaile, pakaselisematel talvedel rajatakse Euroopa pikim jäätee Haapsalust Hiiumaale ning vahel harva Virtsust Muhumaalegi.

Haapsalu piiskopilinnuse (14) ristimiskabeli aknal näeb augustikuu täiskuuöödel kummitamas Valget Daami, kellele pühendatakse samal ajal arvukalt vabaüritusi ja etendusi.

Teisele kuulsale Haapsalu daamile – paljude Astrid Lindgreni raamatute illustreerijale Ilon Wiklandile – on Haapsalus pühendatud Iloni Imedemaa (15). Seal saavad lapsed veeta päeva meisterdades, mängides ning tutvuda kuulsate raamatutegelastega.

102 | www.puhkuseestis.ee

Vaid tormistel päevadel tasuks olla ettevaatlik, kuna tihtipeale kipub merevee tase sedavõrd kõrgele tõusma, et ujutab üle nii promenaadi kui rannapargi.

Puhtu-Laelatu kaitsealal (17) asuvale Puhtulaiule püstitas tollane mõisnik 1813. aastal mälestusmärgi Saksa luuletajale Friedrich Schillerile.

Rohuküla sadamasse viiva tee äärde jäävad Ungru lossi (18) varemed on kahtlemata kõige majesteetlikumate hulgas Eestis.

Lossi ennast ei jõutudki kunagi lõpuni valmis ehitada.

Mõis ja linnusevaremed Lihulas (19) olid muistse Läänemaa keskuseks. Mõisas tegutseb Läänemaa muuseum, linnuse varemetelt näeb soodsate ilmaolude korral merelegi.

Virtsu vasallilinnuse (20) peremees olevat tegelenud keskajal piraatlusega ning röövinud mööduvaid kaubalaevasid. See viis konfliktini, mille käigus tegid sõjalaevad vasallilinnuse maatasa. Alles tänapäeval on asutud Virtsu linnuse müüre konserveerima ja taastama.

Värskelt restaureeritud Koluvere kastell-linnus (21) pakub väljast vaadates silmailu. Linnusehoovile kahjuks turiste ei lubata.

Kasari raudbetoonsild (22) oli valmimise järel 1904. aastal Euroopa ning Venemaa pikim sild. Tänapäeval seal enam autoliiklust ei toimu, küll aga saab pikal sillal jalutada ning jälgida jõekaldal tegutsevaid kalamehi.

Läänemaa

Näitleja Karin Rask tunneb, et tema jaoks on Haapsalu kõige armsam paik, sest sel on rahulik ja soe aura, mis tulija endasse mähib.

Milline on ideaalne suvi ja puhkus?

Minu jaoks on ideaalne suvi selline – päike paistab kuumalt, lapsed ehitavad rannas liivast torne ning kui taamal mööduvad laevad, siis jooksevad lapsed vette kõrgetesse lainetesse hüppama.

Pärastlõunal sõidame ratastega turule ning naaseme korvitäie värskete maasikate, salatite, türgi ubade ja räimedega. Sõpradega koos valmistame vitamiinidest kubiseva maitsva õhtusöögi ning mängime seejärel lauamänge. Ja võib-olla esineb veel kuskil mõni hea bänd, mille kontserdile lausa peab minema?

Kuidas kirjeldaksid Haapsalu olemust?

Haapsalul on mu südames eriline koht.

Imeline lindgrenlik väikelinn, kus Väikese viigi ääres tukuvad ilusad pitsilised puumajad, peatänaval võid jalutada läbi Evald Okase muuseumist ning Epp Maria Kokamäe galeriist, seejärel istuda mõnes hubases kohvikus ja süüa kooki. Minu laste Kõmsi tarandkalmed (23) on enam kui 2500 aastat vanad ning asuvad maateest mõnesaja meetri kaugusel. Taastatud kalmed annavad aimdust ammustest matusekommetest ning ajaloo hämaruses toimunust.

Ridala kiriku (24) aias seisavad massiivsed kiviristid, mis aja jooksul on jõudnud juba pooleldi maapõue vajuda. Riste kutsutakse ka patukahetsusristideks, mille juures saab oma tegude üle järele mõelda.

Martna kiriku (25) altariruumis avastati 2004. aastal keskajast

Haapsalu kuursaal

lemmikpaigad on Ilon Wiklandi muuseum ning ägedad mänguväljakud Aafrika rannas ning lossivaremetes. Alati, kui Haapsallu satume, käime jalutamas ka promenaadil.

Haapsalul on selline mõnus rahulik soe aura, mis võtab tulija vastu ning mähib endasse. Kes kord on Haapsallu sattunud, tuleb siia ikka ja jälle tagasi.

Milline on veel sinu lemmikpaik Eestis, mis on mõjunud kuidagi eriliselt?

Eesti on palju erilisi ning väge täis kohti.

Peipsiäärsed sibulakülad muinasjutuliste tarekestega ning vägevate sibulavanikutega.

Foto: Hele-Mai Alamaa Kihnu oma ilusate kadakate ning mootorratastel sõitvate rahvariides memmedega. Imelised valged rannad Nõval või Kaberneeme kandis. Suvine Viljandi järv toredate kohvikute ning vaatega lossivaremetest. Kuid kõige-kõige armsamaks jääb mulle ikka Haapsalu! pärit seinamaalingud, võimalik, et tegu on ühe olulisima ajaloolise leiuga Eestis.

Kiviplaadid Karuse kiriku (26) ümbruses kannavad endal paganlikke sümboleid ning neid peetakse vanimateks teadaolevateks raidkunsti teosteks Eestis.

Päikeseloojangu eel tasub seada sammud Marimetsa raba (27) matkarajale. Mõnekilomeetrisel matkal jõutakse soo servale, kus vaatetornist saab jälgida päikese kadumist silmapiiri taha ning kuldkollaste ja veripunaste valguskiirte mängu rabamaastikel ning laukaveel.

Penijõe mõis

www.puhkuseestis.ee |

103

Tere tulemast meie sadamatesse!

104 | www.puhkuseestis.ee

www.slmarinas.ee

Läänemaa

Haapsalu Spordikeskus, Veekeskus ja Hostel * Veekeskus – WiFi, kohvik, WiFi spordiklubi, ilusalong * Hostel – internet, tv, wc ja dušš tubades * Jõusaal – kaasaegne jõusaal soodsate hindadega

* Tennise sise- ja väliväljakud, sulgpall * Spordisaalid ja -väljakud – korvpall, võrkpall, jalgpall * Saunakompleksi rent * Spordilaagrite korraldamine

Lihula mnt 10, Haapsalu. GPS: 58° 56’ 15” N, 23° 32’ 30” E +372 472 5060; veekeskus +372 472WiFi 5065; bronn@spordibaasid.ee; www.spordibaasid.ee

WiFi

MüüriääreКаноэ kohvik – romantiline kohvik Haapsalu vanalinnas.

Müüriääre kohvikust on saanud WiFiüks Haapsalu tuntumaid söögikohti.

Eriliseks teeb selle koha sümbioos kõigest heast, milleks on: suurepärane toit, omanäoline interjöör, hea aura, lilleline tagahoov, „miljoni dollari vaade“ linnusele ja kellatornile, imelised koogid, kohvilõhn, muusika, tuttavad-sõbrad, keda juhuse Каноэ tahtel kohtad just Müüriääres.

Maitsta tasub meie kohviku hitt-toodet – vaarika-beseerulli. Каноэ

Karja 7, Haapsalu. GPS: 58° 56’ 52” N, 23° 32’ 12” E +372 473 7527; kohvik@muuriaare.ee; WiFi www.muuriaare.ee

Wiigi Kohvik

Каноэruumid 25 või 10 istekohaga, mis sobivad nii peTalveperioodil on Sinu käsutuses rekondlike kui äriürituste korraldamiseks. Suvel pakub 40 kohaga ning merevaatega terrass silmailu päikeseloojanguni.

Wiigi Kohvik WiFi on koht, kus kohtuvad mõnus toit ja võluva vaatega kohviku miljöö.

WiFi

P-K 12-22, N-L 12-23 Каноэ

Suur-Lossi 25, Haapsalu. GPS: 58° 57’ 1” N, 23° 32’ 1” E +372 473 3112; +372 5552 2228. info@wiigikohvik.ee; www.wiigikohvik.ee

Talumehe Kõrts • Eesti toit • Asume Haapsalu vanalinnas • Avar terrass Каноэ(suvel) • Lastele mängunurk • Grupitoitlustus Каноэ Olete kõik oodatud, oma silm on kuningas!

Avatud P-N 10.00-24.00 ja R-L 10.00-02.00, maist kuni septembrini IGA PÄEV 8.00-02.00 Karja 2, Haapsalu. GPS: 58° 56’ 54’’ N, 23° 32’ 12’’ E +372 5306 2755; talumehe@ehejaehtne.ee; www.talumehe.ee www.puhkuseestis.ee |

105

Läänemaa

Läbi sajandite!

Haapsalu raekoda

Raudtee-ja Sidemuuseum

Raudtee 2, Haapsalu +372 4734574 raudtee@jaam.ee; www.jaam.ee

Huvirong “Peetrike” +372 473 4574; raudtee@jaam.ee Aurulaev “Kallis Mari” +372 5396 1396

Iloni Imedemaa

Ants Laikmaa majamuuseum

Haapsalu piiskopilinnus

Kooli 2, Haapsalu +372 473 7065 info@salm.ee; www.salm.ee

Kooli 5, Haapsalu +372 583 628 03 imedemaa@salm.ee www.ilon.ee

Kadarpiku küla, Lääne-Nigula vald +372 472 9756 laikmaa@salm.ee; www.salm.ee

Lossiplats 3, Haapsalu +372 518 4664 info@haapsalulinnus.ee www.haapsalulinnus.ee

Metskapteni Turismitalu Metskapteni talu on tore koht puhkamiseks eelkõige peredele ja väikestele sõpruskondadele. Puhkuse kõrvale pakume ka WiFi erinevaid võimalusi vaba aja sisustamiseks: saun, kalastamine, tünnisaun, võrkpall rannal, batuut lastele. Õueüritusteks on olemas väliköök, kus saab grillida ja süüa teha. Süüa on võimalus ka toas teha, kus on elektri- ja gaasipliit. Majutust pakume 9 inimesele + 2 väikelast, kes veel mahuvad reisivoodisse.

Spithami küla, Noarootsi vald. GPS: 59° 13’ 2’’ N, 23° 31’ 56’’ E WiFi +372 5348 5596. info@metskapteni.ee; www.metskapteni.ee

Arnoldi Suveresidents

Каноэ Vaikuse ja rahu rannas, Vormsi saarel asuv Arnoldi Suveresidents on kaunis ja mugav WiFi koht puhkajatele perega, sõradega või firma nõupidamiste ja suvepäevade korraldamiseks. Majutus kahes majas-Kapteni Villas ja saunahoones. Telkimisplatse on 3. Toitlustamine toimub kokkuleppel. Võimalus meeldivalt aega mööda saata lõkketule ääres grilliWiFikümblustünn ning kauni merevaatega leiliruum. des ja kirglikele saunatajatele on olemas Hoovis asub väike liivane sportimisplats, lastele mängimiseks batuut. Каноэ Rälby küla, Vormsi saar.

GPS: 59° 1’ 23” N, 23° 16’ 40” E +372 553 7039; info@suveresidents.ee; www.suveresidents.ee WiFi

WiFi

WiFi

WiFi

106 | www.puhkuseestis.ee

Каноэ

Läänemaa

Villa Nõva asub Läänemaal, Tallinnast 78 km ja Haapsalust 50 km kaugusel.

PEAMAJA

SAUNAMAJA

• suur saal mahutab kuni 70 külalist • avarad toad koos kõikide lisakohtadega • suur ja avar köök • majutus kuni 60 inimesele, telkimisvõimalus • kaminasaal koos trepihalliga

• kaminasaal • puuküttega saun; ujumisvõimalus • magamistoad • väliterrass koos grilliga • suur õueala, võimalus pidada pidu õues, korraldada erinevaid sportmängusid.

• terrass bändi jaoks

Oleme avatud igal aastaajal.

Söödi talu, Vaisi küla, Nõva vald, Läänemaa.

GPS: 59° 12’ 2” N, 23° 42’ 17” E. +372 5657 1710  info@villanova.ee  www.villanova.ee

Roosta – parim valik puhkuseks! Õnnestunud seminarid ja konverentsid, lõõgastavad puhkused ja meeldejäävad seiklused toimuvad siin, sest meie teame, kuidas teie unistused teoks teha. Meil olete alati oodatud, sest Roosta Puhkeküla on heade mõtete kohtumispaik!  seminarid ja koolitused

 peod ja sünnipäevad

 firmade suve- ja talvepäevad

 seikluspark ja surf

 restoran ja catering

 palju muud põnevat

 puhkusepaketid Roosta Puhkeküla, Elbiku, Noarootsi vald + 372 472 5190  +372 525 6699  roosta@roosta.ee  www.roosta.ee GPS: 59° 9’ 26’’ N, 23° 31’ 11’’ E

www.puhkuseestis.ee |

107

108 | www.puhkuseestis.ee

Kõpu ps

32

25 23

34 7

Mardihansu laht

Kõpu

8

.

24

· Käina, Mäe tn. 2 · Kärdla, Kõrgessaare mnt. 45

17

10

11

2

28

.

S o el a vä i n

Emmaste

Harju

Jausa

31

37

Orjaku

.

44

Käina

Nõmba

26

.

Kassari

rk

.

.

.

E

Nõmmküla

M

R

I

Vormsi

Saxby

Heltermaa

.

Salinõmme

30

36

Pühalepa 39

N A I V Ä

Kassari s

40

38

ku

Hellamaa

15 42

Suuremõisa

Palade

Pühalepa

1 18 3

KÄRDLA

Lehtma

35

Tubala

Käina

Emmaste

Nurste

Sõru .

9

Kõrgessaare 27 33

Lauka

Männamaa

29

Reigi

4 22 41 3

.

16

27

i

.

3

43

Kõrgessaare

45

14

Tahkuna ps

ar

20 6 28

Kalana 19 5

Ä

E

M

E

N

Ä

12 13 21

H

L

Hiiumaa

Hiiumaa

Hiiu

maakonna tutvustus Hiiumaa rannad

Eiffeli torni valvur

Hiiumaa Turismiinfokeskus: Keskväljak 1, Kärdla. Tel: +372 462 2232

P

äevasaar ehk Dagö – nii kutsusid sajandite eest läänepoolsed naabrid Hiiumaad.

Põhjuseid selleks võis olla mitu. Hiiumaa tekkis aastatuhandeid tagasi Kärdla meteoriidi (1) plahvatuse tõttu, mis muutis taevalaotuse päevavalgusest eredamaks. Läänemerel seilanud skandinaavia viikingite jaoks tõusis päike ja algas päev just selle väikesaare poolt. Hämaratel suveöödel tõrjuvad Hiiumaa arvukate tuletornide valgusvihud pimeduse eemale.

Pakaselistel ja selgetel talveöödel muudab virmaliste veiklemine saarekese rannad keskpäevaselt heledateks.

Hiidlased ise eelistavad endid päevasaarlaste asemel kutsuda pigem odratolgusteks, kohvilähkriteks, pätakavallameesteks, tõrvakõplasteks, märahiidlasteks ning vandiraiujateks.

Need nimed on ajalooliselt seotud konkreetsete piirkondadega Hiiumaal ning naabersaare Saaremaa elanikud ei jäta põlise saartevahelise rivaliteedi tõttu kunagi kasutamata võimalust hiidlaste koomiliste hüüdnimede kallal nokkida.

Aastakümneid oli Hiiumaa Eesti üks militariseeritumaid piirkondasid. Hiiumaale rajatud kindlustused olid osa Peeter Suure merekindlusest, mille eesmärk oli sulgeda Soome lahe suue ning kaitsta vaenlase laevastike eest Peterburi.

Rohked rannakindlustused, suurtükipatareid, piirivalvetsoonid sulgesid ligipääsu kaunitele liivarandadele ja männimetsadesse. Nõukogude Eesti piirivalve eesmärk ei olnud kusjuures mitte niivõrd väljast tulijate eemale hoidmine kui kohalike elanike läände põgenemast hoidmine.

Tahkuna (2) ja Kõpu poolsaartel (3) ning Tohvris (4) kõrguvad endiselt nõukogudeaegsed tulejuhtimistornid, suurtükipa-

tareide katakombid ulatuvad sügavale maa alla ning massiivsed betoonist punkrid püsivad looduses veel aastasadu. Kottpimedad ning sünged maa-alused käigud pakuvad kõvasti närvikõdi, sinna minnes tuleb kindlasti kaasa haarata taskulamp või muu vastupidav valgusallikas.

Hiiumaa Militaarmuuseum (27) annab põhjaliku ülevaate just viimase sajandi jooksul Hiiumaal toimunud sõjategevusest ning nõukogudeaegsest tavakodanikele raskesti ligipääsetavast piiritsoonist.

Kogu Hiiumaa militaarmaastikku raamivad aga imelised rannajooned – Kalestes (5), Ristnas (6), Luidjal (7) ning Kõpu (8) ja Tahkuna poolsaarte põhjakülgedel (9), kus võib inimhingegi kohtamata kõndida tunde. Seda isegi südasuvel, kuumade ning rannapuhkusele meelitavate ilmadega. Kaunid päikesetõusud ja -loojangud merel, tuulte ning merelainete müha, pikad jalutuskäigud merejääl ja valgeid karvapalle meenutavate hülgepoegade jälgimine – need on vaid mõned näited sellest, mida Hiiumaa pikkadel randadel (kokku rohkem kui 300 km jagu) puhates kogeda saab.

Kõpu poolsaare läänetipus (28) asuvad Eesti ühed parimad surfirannad, kus lained omandavad tihti rekordkõrguse.

Hiiumaa on Eesti kõige metsakasvanum piirkond. Ligi 70% saarest on kaetud metsade ja võsaga. Kesk-Hiiumaa männimetsade sügavuses müristasid kunagi õppesõite tegevad tankid. Nende tegevuse tulemusena tekkis Eestis ainulaadne, poolkuu kujuline Kaibaldi liivanõmm (10). Erinevalt lärmakast ning loodust lõhkunud minevikust valitseb Kaibaldis nüüd müstilise rahu ja vaikuse atmosfäär. www.puhkuseestis.ee |

109

Hiiumaa

Kõpu tuletorn

Ristimägi (11) Kärdla-Kõrgessaare teel on paik, kus mälestatakse kunagi sealsamas aset leidnud ohvriterohket pulmarongide kokkupõrget, aga ka saarelt lahkuma sunnitud hiiurootslasi. Ristimäele ristide püstitamise legendi algupära on keeruline kindlaks teha, ent Hiiumaale esimest korda saabujatel soovitatakse hea õnne tagamiseks endagi pisike rist kohapeal valmis meisterdada. Olgu siis puust, kividest või kaasavõetud materjalist – sinna püstitatud ristid peaksid tooma nii üldist õnne kui edu abielus.

Kurva saatusega inimesi meenutab Tahkuna poolsaarel paiknev parvlaeva Estonia mälestusmärk (12), mille tipus rippuv kirikukell kõmiseb suuremate tormidega hoiatavalt. Paljudele kohalikele kalameestele on kellakõmin teejuhatajaks, mis aitab läbi vihma, udu ning tuulte tagasi koduranda jõuda.

Tahkuna tuletorni jalamile on kividest moodustatud keerukas spiraaljas kujund. Tegu on Tahkuna kivilabürindiga (13), moodsa koopiaga mõnekümne kilomeetri kaugusel paiknevast muistsest Kootsaare kivilabürindist (14) ning ida poole jäävast Suuresadama kivilabürindist (15). Muinasajal tähistasid kivilabürindid nii kultusepaikade kui salajaste noortemängude asukohtasid.

Hiljuti renoveeritud Malvaste kirik (16) Tahkunas tundub ehitise juurde jalutajaile nagu nukumajake keset männimetsasid. Mänspe kirik (17) läänerannal rajati sajandi eest paika, kuhu hukust pääsenud meremehed olid tänutäheks püstitanud väikese kabeli. Paluküla kiriku (18) torn omakorda oli pikka aega meremärgiks, mille järgi orienteerusid laevad ning kalamehed. Praegugi avaneb tornist avar vaade nii merele kui saare sisemaale.

Kaugele kiigata saab Hiiumaal mujalgi. Näiteks on kohaliku mehe initsiatiivil püstitatud Hiiumaale Eiffeli torni puidust koopia (29). Selle otsa ronimine on võimalik vaid omal riskil, ent tornist avanev vaade on hingemattev.

110 | www.puhkuseestis.ee

Rannajoon

Ristna militarrajatised

Salinõmme linnuvaatlustornist (30) ei näe mitte ainult Hiiumaa kümneid laidusid pärlikeena merre kadumas, seal saab kevadeti-sügiseti jälgida ka tuhandete lindude rännet. Orjaku vaatlustorn (31) Kassaris on samuti linnuvaatlejate üks lemmikpaikasid.

Hiiumaa tuletornide pärl – Kõpu tuletorn (19) – kuulub maailma vanimate püsivalt valgustatud tuletornide hulka. “Tuletornide ring” viib huvilised teistegi uhkete tuletornide juurde Ristnas (20), Tahkunas (21) ja Tohvris (22).

Rebastemäe (23), Leemeti (24), Neljateeristi matkarajad (25) ning jalutuskäik Kassaris paiknevale Sääre tirbile (26) võimaldavad sisustada päevi füüsiliselt aktiivsete tegevustega.

Kui usute legende, siis tasuks tirbile sammuma minnes võtta kaasa ka väike kivike, et heita see vee ja mere piiril asuvatesse õnnekivihunnikutesse.

Paljud metsaonnid ja laagriplatsid Hiiumaa keskosas ning randades pakuvad mõnusaid ööbimiskohtasid pikkade reisipäevade lõpetuseks. Kellele telkimisplats, kellele matkaonn – Kaleste (32), Kapasto (33), Palli (34), Lehtma (35) ja paljud teised paigad võimaldavad nautida mitmekesist looduspuhkust.

Hiiumaal olles tasub heita pilk peale veel Suuremõisa lossile (36), mis on üks suuremaid mõisakomplekse nii Hiiumaal kui Eestis.

Kirikuid jagub väikesele saarele samuti küllaga, tähelepanu väärivad Käina kiriku (37)varemed, Kassari kirik (38) ning Pühalepa kirik (39). Hiiumaal leidub palju varemeis kirikuid, mis on juba aastakümneid seisnud valla loodusjõududele.

Kärdla meteoriidikraatrisse (1) on uuristatud Eesti sügavaim puurauk. Samast kraatripõhjast ammutatakse Kärdla mineraalvett, mis kõlbab nii joogiks kui raviprotseduurideks.

Hiiumaa

Hiiu maavanema Riho Rahuoja meelest on Hiiumaa paik, kus alati midagi toimub, kuid samal ajal on piisavalt ruumi ka inimtühje randu nautida Kas Hiiumaal on viimase 10 aasta jooksul midagi muutunud?

Hiiumaa pole vaid looduskaunis saar, mida sageli arvatakse, vaid paik, kus pidevalt midagi toimub. Hiiumaa on muutunud lausa festivalide saareks. Suurüritused on tuntud terves Eestis, näiteks Kärdla kohvikutepäev või alkoholiprii Hiiu Folk, suured spordiüritused nagu võrkpalliturniir, maratonid ja ratsavõistlused. Hiiumaal on sportimisvõimalused jalgpalli mängimiseks, on tenniseväljakud ja Käina ujula.

Mainimata ei saa jätta ka purjetamisvõimalusi nii suvel kui talvel. Hiiumaale on toonud kuulsust meie juurtega sportlased. Oleme uhked Heiki Nabi, Eveli Saue ja teiste tublide hiidlaste üle. Meie väikesadamate võrgustik on uut nägu ning selle areng tipnes möödunud aastal Kärdla sadama taastamisega, kuhu rajati jahtide hooldus- ja remondihall ning sel suvel teevad uksed lahti ka sadamakohvik ja -kauplus. Juba teist suve stardib sadamast Muhu väina regatt.

Toitlustajad panevad üha rohkem rõhku kohaliku (mahe)toidu pakkumisele. Eraldi võiks välja tuua naudingut pakkuvad uued külastuskohad, milleks on Roograhu sadam koos mõnusa toitlustuse ning majutusega, Kalana sadam kuulsa Kalana suverestoraniga ja Vahemere-äärset meeleolu loov Hõbekala kohvik. Kümne aastaga on saarele sõitmine muutunud oluliselt mugavamaks.

Parvlaevaliiklus on tihe, laev on mugav ja pileti saab osta internetist. Iga päev lendab Tallinnast 30 minutiga Kärdlasse lennuk.

Miks tasub puhkajal sel suvel Hiiumaale tulla?

Esimest korda ajaloos toimub Hiiumaal võidupüha paraad, millega kaasneb suur rahvapidu koos rohkete muusikaüritustega ja ehtsa hiiu toidu degusteerimisega. Usun, et kõik Hiiumaaga seotud inimesed tulevad seda vaatama ja selle ümber toimuvatest kultuurisündmustest osa saama. Loodan, et ka külalistele jätkub sel ajal veel ruumi, et nautida saarel toimuvat melu. Loomulikult toimub ka Hiiumaa Kärdla kohvikutepäev, mis ei ole sel aastal kõigest üks päev, vaid vältab neljapäevast pühapäevani ja sisaldab endas palju kohvikuelamusi. Ja ikka tasub tulla festivalidele, olgu see siis lastefestival, Hiiu Folk, tuulekala- või lestafest. Palju on juurde tulnud ka uusi üritusi. Kvaliteetset muusikat saab nautida kammermuusika päevadel, Pühalepa muusikafestivalil ja „Hiiumaa Homecomingul“. Suveetendusena toimub Soera talumuuseumis August Kitzbergi „Hundimõrsja“. Teist hooaega avatakse Kassaris Hiiu õllekoda, kus saab maitsta ehtsat hiiu koduõlut.

Kõige selle möllu kõrval jääb Hiiumaal siiski palju ruumi inimtühjadele randadele ja muudele looduskaunitele kohtadele, kus üksi või kaaslastega rahu ning vaikust nautida.

Sügavale emakese maa põue olevat löödud ka Tubala vai, mis hoiab Hiiumaad paigal ega luba sel avamerele triivida.

ral avatakse autosõiduks trassid, mis suunduvad nii mandrilt Hiiumaale kui Hiiumaalt Saaremaale.

Räägitakse, et kes suudab Kassaris asuva muinaskangelase Leigri kuju (40) jalge vahelt läbi pugeda, seda ootab ees rikkus.

Kõrgessaarest loodesse jääv Hiiu madal (ehk Näkimadal) (45) on kohati vaid meetrisügavune mereala, mis on saanud saatuslikuks kümnetele laevadele. Sestap kutsutakse piirkonda tihti ka laevade kalmistuks. Tuntuim ohver on madalikule nime andnud tulelaev Hiiumadal, mille uputas teise maailmasõja esimestel päevadel saksa torpeedo.

Hiiumaa ongi rikas paljude kultuuriürituste poolest. Hiiu Folk (16.–19. juuli), Sõru Jazz (19.–21. juuni), Kärdla kohvikutepäev (31. juuli – 2. august) – see on vaid väike nimekiri saarel aset leidvatest sündmustest.

Saarele pääseb nii praamiga kui väiksemate veesõidukitega, millega saab randuda sadamatesse nagu Sõru (41), Suuresadam (42), Kõrgessaare (43) või Orjaku (44). Alternatiivse viisina saab pakaselistel talvedel sõita Hiiumaale mööda jääteed – piisavalt külmade ilmade ning sobivate jääolude kor-

Kuidas teile meeldib puhkust veeta?

Oma puhkuse veedan enamasti Hiiumaal. Suur osa ajast kulub toredate külaliste vastuvõtmiseks, keda meil on suveajal rohkesti ning erinevate ürituste külastamiseks. Suvi on aeg, kus saan perega koos rohkem aega kulutada meie metsatalu arendamiseks, mis ka pere suurimaks hobitegevuseks on kujunenud. Mõnikord jõuame suve jooksul ka mõnda teist ilusat Eesti paika külastada.

2015. aasta 23. juunil toimub Hiiumaal traditsiooniline võidupüha paraad. Uhket militaartehnika paraadi kogunevad vaatama inimesed kõikjalt Eestist ning muidugi on kohal ka president. Teiste seas jälgib Kärdla kesklinnas paraadi ka üks vähestest Eestis säilinud ning nõukogude sõduritele pühendatud massiivsetest monumentidest: Kivi-Jüri. www.puhkuseestis.ee |

111

Hiiumaa

H

iiu vald

Hiiu vald moodustati 30. oktoober 2013 Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisel.

Vald paikneb Hiiumaa põhja- ning lääneosas ja piirneb meritsi Eesti Vabariigi riigipiiriga, Tareste lahega, maismaal Pühalepa, Käina ja Emmaste vallaga. Rannajoone pikkus moodustab poole valla piirist. Valla territooriumi pindala on 384 ruutkilomeetrit, mis moodustab 38,45% Hiiu maakonna territooriumist.

Vallas asub maakonnakeskus Kärdla linn, Kõrgessaare alevik ning 58 küla. Külapiirkondadest on tihedamalt on asustatud Kõrgessaare, Lauka, Kalana ja Luidja piirkond, hõredamalt Kõpu ja Tahkuna poolsaar ning Hüti- Leigri piirkond. Hiiu valla elanike arv moodustab 49% Hiiumaa elanikkonnast.

Valla territooriumil asub mitmeid väga erinevaid turismiobjekte.

Hiiu vallas on palju RMK puhkekohti, telkimisplatse, matkaja õpperadasid. Valla territooriumil asub Ristna teabepunkt ja kaks metsaonni.

Lisainfo: www.hiiuvald.ee

Daniel Wikslund ja TULIPALO (Rootsi),

Vinland ja Triinu Taul,

Hainsoo Sannalise, Oort,Meelika ja Lepaseree, Aparaat,

Kruuv, Angus,SILD Lüü-türr,

Robirohi, Ummamuudu,

Pööriöö,

Johansonid ja Krista Citra Joonas,

www.hiiufolk.ee 112 | www.puhkuseestis.ee

(Eesti/Wales),

Estonian Rüüt,Voices

jpt.

Hiiumaa

Padu Hotell

Hotellis on kokku 18 kahekohalist tuba, neist 8 on uued apartemendid eraldi majas.

Tubade juurde kuulub WC, dušš, rõdu, SAT-TV. Apartementide toad sisaldavad lisaks diivan-voodit, veekeetjat, mikrolaineahju ja külmikut. Neljas apartemendis on ka saunaboks. Hommikusööki pakume hubases kohvik-baaris. Kohvik on ka sobiv koht seminaride ja presentatsioonide korraldamiseks (40 kohta). Vaba aja veetmiWiFi seks pakume hotelli klientidele jalgrattalaenutust ning soovi korral ka autorenti.

Heltermaa mnt. 22, Kärdla. GPS: 58° 59’ 26” N, 22° 45’ 23” E +372 463 3037; +372WiFi 505 1671. info@paduhotell.ee; www.paduhotell.ee

WiFi

Prema Haus Hostel ja 3 puhkemaja asuvad suure pargi ääres - roheluses ja vaikuses. Mereranda, WiFi kesklinna ja bussijaama on 10 min teekond.

Renoveeritud majades on ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad. Kõikides majades olemas köök koos vajalike kodumasinate ja nõudega söögi valmistamiseks. Puuküttega Каноэ saun, 2 grillimisala.

Oleme avatud aastaringselt.

WiFi КаноэWiFi

Posti 13, Kärdla. GPS: 59° 0’ 12” N, 22° 45’ 3” E +372 5331 1860; premahaus@gmail.com; www.premahaus.ee WiFi

Каноэ

WiFi

Pihla turismitalu

Каноэ Asume Hiiumaal Kõpu poolsaarel, Kõpu tuletornist 1 km kaugusel lõunasuunas.

WiFi Majutamiseks on Pihla talus 2 puhkemaja, kokku 10 tuba. Voodikohti on kokku 45 inimesele, vajadusel lisavoodite võimalus. Oodatud on telkijad ja karavaniauWiFi tod. Toitlustamiseks on Pihla talus Каноэ 40-kohaline toidutare. Toitlustame hooajal (juuWiFia´la carte menüüКаноэ ni-august) alusel, aastaringselt ettetellimisel.Viime läbi erinevaid üritusi. Hobid: marjakasvatus, käsitöö. Каноэ

WiFi Kõpu küla, Kõrgessaare vald. GPS: 58°54’22”N, 22°12’58”E +372 5647 0091; pihla@hot.ee; www.hot.ee/pihla Каноэ

WiFi

WiFi

WiFi

Kõpu Tuletorni kohvik

Каноэ Kõpu Tuletorni jalamil on mõnus ja hubane kohvik, mille sõbralik pere ootab lahkesti keha kinnitama. Каноэ WiFi Pakume väsinudWiFi rändajaile head-paremat söögipoolist, janustele kosutavaid jooke. Ja Каноэ mis oleks üks kohvik ilma kohvi ja koogita?

WiFi

Kiiremal rännumehel on võimalus oma eine ka teele kaasa haarata. Tasumine sularahas. Каноэ Каноэ Avatud 1.05 kuni 15.09 iga päev kell 10-20.

WiFi

Mägipe küla, Kõrgessaare vald. GPS: 58° 54' 57"WiFi N, 22° 11' 59" E +372 529 9162; info@tuletornikohvik.ee; www.tuletornikohvik.ee Каноэ

Каноэ

WiFi

WiFi

www.puhkuseestis.ee |

113

35

28 9 31

114 | www.puhkuseestis.ee

15

16 161717 3

5

11 26 3

10

4

8

12

14

7

3

34 13

2

25

19

1

27

32

36

30

23

24

6

33 22

29

18 20 21

Saaremaa

路 Kuressaare, Tallinna 84 路 Leisi kiirtankla, Kuressaare mnt. 20

Saaremaa

S

aare

maakonna tutvustus

Ruhnu rand

Ajaloolised tuulikud

Kuressaare Turismiinfokeskus: Tallinna 2, Kuressaare. Tel: +372 453 3120

S

aaremaa ei ole märkimisväärne mitte ainult eestimaalaste populaarseima puhkusesihtkohana. See väike maalapike Läänemeres omas juba aastatuhandeid tagasi tähtsust, millest tänapäeva Eesti vaid unistada võib.

Umbes 2700 aastat tagasi tuhises üle taevavõlvi meteoriit, mille lend lõppes Saaremaal. Tänapäeval tuntakse seda kohta Kaali kraatrina (1). Antiikajast saati on Kaali meteoriidi langemine leidnud kajastamist paljudes saagades, rahvapärimustes Skandinaaviast Vana-Kreekani, aga ka meie endise presidendi Lennart Meri raamatutes.

Eesti kindlaimaks pangaks loetakse Panga panka (2) Saaremaal, ent saarel leidub hulgaliselt väikepankasid, mis on sama usaldusväärsed ning külastamist väärivad. Piki rannaäärseid teid liikudes pääseb ligi sakilisele Ninase pangale (3), kivisammastega kaunistatud Kuriku pangaalusele (4), millimallikaterohke Undva panga (5) jalamile ja koopaid täis Üügu pangale (6). Mõõna ajal Kaugatoma (7) ning Lõu pankadel (8) seistes

võib kauguses ähmaselt aimata 1980. aastal Saaremaa rannikul karile sõitnud Kreeka kaubalaeva Volare vraki (8) jäänuseid.

Sõrve poolsaarel toimusid teise maailmasõja ajal ühed verisemad lahingud, mis Saaremaa pinnal eales on peetud. Tehumardi öölahingu (9) käigus sattusid omavahel vastamisi saksa ning vene väed. Konflikti muutis eriti kurvaks asjaolu, et mõlemal vaenupoolel sõdisid ka eesti poisid.

Seda ning paljusid teisi Saaremaal aset leidnud lahinguid kajastatakse Sõrve militaarmuuseumis (10).

Militaarmälestisi leiab hästi otsides peamiselt Sõrve säärelt.

Stebeli patarei (11) juhtimispunkt ning suurtükipatarei, Lõpe tankitõrjeliin (12) – kõik omal ajal massiivsed rajatised on praeguseks võssa kasvamas. Karujärve (13) lähistel paiknev Dejevo raketibaas (14), mis omal ajal kandis tähtsat rolli Nõukogude Liidu läänepiiri kaitsel, on praegu kujunemas suusa- ja matkakeskuseks. www.puhkuseestis.ee |

115

Saaremaa

Sõrve tuletorni (26) jalamil asuvas külastuskeskuses näeb väljapanekut tuletornide ning merepääste kohta. Lisaks jagatakse seal turismiinfot ning aega on võimalik sisustada nii lastel kui täiskasvanutel.

Angla tuulikute (27) juurde sattujad peavad aga arvestama, et Saaremaale omased kaunid tuulikud on nüüdseks muudetud tasuliseks. Ajaloolisi tuulikuid leidub saare peal mujalgi ning ringi sõites jääb neid silma mitmes paigas.

Saaremaa looduses leidub kohti, mida teatakse vähe, ent mis kindlasti külastamist väärivad.

Vilsandi saarele (15) pääsemiseks võib kasutada paadi abi või liikuda läbi põlvekõrguse vee traktori/veoauto kastis. Pole harvad juhused, kui traktorikastis Vilsandile loksuvatest inimestest paari meetri kaugusel kõigub lainetel kohalike kalurite paat.

Ka Harilaid (16) kuulub Vilsandi rahvuspagi alla ning sinnagi on ligipääs piiratud. Sellele kaunile maakitsusele, mille ehteks on Kiipsaare tuletorn (17), pääseb vaid jalgsi. Tormituulte ning merelainete mõjul on tuletorn kiiva vajunud. See aga ei takistanud seal filmimast kultusfilmiks saanud “Somnambuuli”.

Rohkem vaeva tuleb näha Ruhnu saarele (18) pääsemiseks.

Kes ei soovi mandri ja saare vahel müütilise Ruhnu karu kombel ujuda, peab kasutama Roomassaare sadamast (19) väljuva reisilaeva teenuseid. Roomassaarest viivad veesõidukid ka tillukesele Abruka saarele (28), mis on mõnus sihtpunkt poolepäevaseks rännakuks.

Ruhnu tuletorni (20) autoriks on maailmakuulus arhitekt, Pariisi Eiffeli torni rajaja Gustave Eiffel.

Ruhnu saar on ainus koht Eestis, kus peaaegu kõrvuti seisab kaks kirikut. Ruhnu Püha Magdaleena kirik (21) on vanim säilinud puithoone Eestis, sellest vaid loetud meetrite kaugusel aga kõrgub uus kivikirik.

Lisaks Vilsandile, Ruhnule ning arvukatele väiksematele saarekestele kuulub Saaremaa maakonda ka Muhu saar (22).

Selle omanäolise saare elu võib näha jalutades Koguva muuseumküla (23) tänavail. Uus kohtub seal vanaga – harv pole vaatepilt igivana paadi kõrval seisvast luksusautost.

Muhu Katariina kirik (24) kuulub Eesti vanimate kirikute sekka. Ristiusu raskest juurdumisest Eesti läänesaartel anna-

Kaali kraater

Muhu Katariina kirik

116 | www.puhkuseestis.ee

Tehumardi mälestusmärk

Saaremaa

Ruhnu vallavanem Jaan Urvet arvab, et parim puhkus on looduses tegutsemine ja suvise Ruhnu nautimine.

Milline on üks hea puhkus?

Parim puhkus on looduses toimetamine – näiteks puude raiumine või ehitustöö. Rahuldustunne nähtavast tulemusest annab jõudu ka rutiinseks tööks. Puhkuseks on ka pikk autosõit, taustaks mõni hariv raadiosaade. Suvine Ruhnus olemine on kindlasti väga hea puhkus. Suvel on saar rahvast tulvil, ka tuntud inimesi võib siis kohata külapoes või metsateel. Olen olnud mitmel korral suvel ka Lõuna-Ameerikas, kus juulis on teatavasti südatalv. Ja siis tekib küll igatsus Eesti suve järele.

Juba teist suve veedan paar nädalat ka Hiiumaal Soera talumuuseumis suvelavastuse proove tehes.

Mida toredat tänavu suvel Ruhnus toimub? Kas on midagi ka teistmoodi ning uut?

Kuna Ruhnu on ajalooliselt seotud Rootsiga, siis tähistame 6. juunil Rootsi rahvuspüha – lipupäeva. 7.–10. juulini “vallutavad” Ruhnu lätlaste jahid. 10. juulil kõlab sadamas puhkpillimuusika ja 11. juulil toimub traditsiooniline suvelaat

vad aimu kirikut ümbritsevate matmispaikade hauakivid, millele on raiutud paganliku sümboolikaga tähised.

Taastatud Pädaste mõis (29) Muhumaal kuulub Eesti mõisate koorekihti. Selles luksushotellis on peatunud isegi maailmakuulsad isikud. Ansambel Pet Shop Boys on kirjutanud Muhu saarest inspireerituna suisa laulu nimega “Between Two Islands”.

Kuressaare linnuse (25) muuseumiekspositsioon pole mitte lihtsalt ajalooline ülevaade Saaremaast. Sealt leiab palju ausaid ning ilustamata fakte selle kohta, kuidas eestlased, eriti aga saarlased, on pidanud aastasadade jooksul kannatama võõrvõimude ikke all, kuid kõigest hoolimata on ikka säilitanud oma identiteedi ning rahvustunde.

Maasilinn (30) on põnev ordulinnus, mille varemetes on võimalik ringi kolada. Keldris ja valgustatud tunnelites liikudes võib end kujutleda varasesse keskaega. Linnuse lähedalt kaldaveest leiti üks Eesti vanemaid laevavrakke.

Kõige vanem Eestist ning tervest Läänemerest avastatud purjelaeva vrakk pärineb samuti Saaremaalt. Salme külas (31)

koos käsitöö õpitubadega. 19.–22. augustini peetakse aga kodumaist Ruhnu regatti. Lisaks kontserdid ja spontaansed ülesastumised küll Liise talu õues või siis rahvamajas. Sel suvel saame pakkuda suvitajaile ja saare külalistele ka töötube, kus teha käsitööd, tegeleda keraamikaga, kuulata esitlusi Ruhnu ajaloost, vaadata vanu dokfilme Ruhnu eluolust ja palju muud.

Mis on Ruhnus viimase 10 aasta jooksul muutunud?

Korda on saanud kolmekilomeetrine sadamat ja küla ühendav “peamagistraal”, kevadel hakkab sadama ja küla vahel kurseerima uus väikebuss, majades on kanalisatsioon, kaunimaks on muutunud koduõued jne. Valmis sai ka suur kuur, mis pakub lisavõimalusi ürituste korraldamiseks. Peamised muutjad on aga uued inimesed, kes on oma elu Ruhnuga sidunud: uus saarevaht, uued suvituspered, uued uudishimulike grupid. Ruhnu elab pidevas muutumises nagu ilmgi, udust päikseselgeni, peegelsiledast merest kõrge lainemölluni. Justnagu inimenegi!

maaparandustööde käigus leitud vrakk pärineb 8. sajandist ning sellega olevat Saaremaale saabunud saadikud Rootsist.

Mingil põhjusel olevat tekkinud tüli ning tapluse käigus Saaremaad laevadega külastanud rootslased hukkusid.

Valjala maalinn (32), Muhu maalinn (33) ning Kärla Lihulinn (34) olid ühed võimsamatest muistsetest kindlustest Saaremaal. Võõrvallutajate survele pidasid nad vastu pikalt, kuni viimaks pidid siiski ristiusustajatele alistuma. Tänapäeval on näha maalinnade võimsad ringvallid ja üksikud taastatud kindlustuselemendid.

Keset Orissaare jalgpallistaadionit kasvav majesteetlik tammepuu (35) võitis 2015. aastal Euroopa aasta puu tiitli! Maailmas pole vist palju jalgpalliväljakuid, mille territooriumil kasvaks puu.

Saaremaa rabadest suurim Koigi raba (36) ning sealne rabajärv peitvat endas aga varandusekoormat. Samuti pidavat Koigis ringi uitama järvevaim, kes hiliseid matkarajal liikujaid ehmatab ning neid koeraks kehastunult jääkülma järvevette kiskuda üritab. www.puhkuseestis.ee |

117

Saaremaa

K

ihelkonna vald

Kihelkonna kirik (14. saj.) on üks suuremaid maakirikuid Eestis, mis koos oma unikaalse kellakojaga (17. saj.) moodustab kauni ansambli tänase Kihelkonna keskel.

Vilsandi Rahvuspargi (VRP) eelkäija Vaika Linnuriik (1910) on kogu Baltikumi ning ilmselt ka kogu Venemaa vanim looduskaitseala. See on Eesti kõige saarerohkem paik – üle 150 saare, teiste hulgas ka Vilsandi. VRP peamised väärtused on linnud, Eesti suurimad hallhülge kolooniad, fossiilsete leidudega pangapaljandid ja looduslikud orhideed.

Meie rannikut ehtivad tuletornid jutustavad loo iidsetesse aegadesse ulatuvatest meresõidutraditsioonidest. Täna töötab neist vaid üks – Saaremaa vanim tuletorn (1809) asub Vilsandil. Kiipsaare majakas on aga hoopis vette kolinud! Tagamõisa poolsaare põhjarannikul asuvad Undva pank ja kaks kaksikpanka Suuriku ja Kuriku.Pankade ees olevad astangud on lõhkunud laevu ja võtnud elusid. Rannarahva elust räägib

Kiipsaare majakas Harilaiu poolsaarel Foto: Anzelika Toll

Mihkli talumuuseum. VRP piirkonna mõisad Pidula ja Loona pakuvad nii turismiteenuseid, kui äratundmisrõõmu ajaloohuvilistele. Läänerannikul on palju pakkuda ka militaarajaloo huvilistele. Unikaalseim objekt selles valdkonnas on kindlasti Papissaare vesilennukite sadam angaaride ja sadamasse viiva munakiviteega(1913-14). Miku metsapargis saab matkata ja proovida vanu metsatöid.

Piirkonna info: www.saaremaanaturetourism.eu

Sõrve Militaarmuuseum Sõrve Militaarmuuseumile kuulub mitu hektarit maad ja sellel on 15 objekti. Lisaks majadele ka vaatlustorn, radarimastid, kütusehoidla.

Sõrve endises piirivalvekordonis asuva militaarmuuseumi väljapanek koosneb Sõrvest leitud erinevatest sõjalistest, merealastest ja ka saartele iseloomulikest taluesemetest. Kordoni peamine hoone, kus nüüdsest asub sõjamuuseum, on jagatud erinevateks temaatilisteks tubadeks. Kokku on neid kuus, lisaks loodav raamatukogu ning abiruumid.

Sääre küla, Torgu vald. GPS: 57° 54’ 45” N, 22° 3’ 27” E +372 513 0921; tonuveldre@hot.ee; www.saarekordon.eu

OÜ Islander – Merereisid Vilsandi Rahvuspargis Pakume võimalust tutvuda kaunite Lääne-Eesti meresaartega ning osaleda linnu- ja hülgevaatlusreisidel. Paadireise Vilsandi saarele ning mere- ja sukeldumisreise viime läbi kahe 7 m pikkuse merekaatriga. Mõlemad kaatrid mahutavad kuni 10 reisijat. Organiseerime ka sukeldumisreise korallidele ja vrakkidele. Korraldame loodusmatku ja pakume majutust Vilsandi saarel. Sõidud algavad: Papisaare sadamast, Kihelkonna vald, Saaremaa.

GPS: 58°21’37” N, 21°59’14” E; +372 515 5100; +372 5667 1555 marko@islander.ee; www.islander.eе

WiFi

118 | www.puhkuseestis.ee

Saaremaa

Meie armsas mereäärses kohvikus ootavad Teid hõrgud road ja imeline vaade.

Tulge nautima! 

Oleme avatud maist septembrini.

+372 45 33 947 • Roomassaare tee 12, Kuressaare roomassaare@soneburg.ee • www.roomassaarekorts.ee

Pub Vaekoda Pubi asub Kuressaare südalinnas, kohe turuväravate kõrval, kus pakutakse nii süüa-juua kui ka võimalust spordiülekandeid vaadata.

Varakevadest hilissügiseni on avatud terrass.

Teeme ettetellimisel erinevaid suupisteid nii sünnipäevadeks, kui ka muudeks üritusteks, samuti gruppide toitlustamise võimalus!

Avatud suvel: P-N 11-23; R,L 11-06.30.

Tallinna 3, Kuressaare. GPS: 58° 15’ 11” N, 22° 29’ 9” E +372 453 3020; pubvaekoda@hot.ee; www.vaekoda.ee

Valge Varese Trahter Pakume lihtsat ja kodust eesti toitu. Toitude valmistamiseks kasutame Saaremaa Lihatööstuse ning kohalike juurviljakasvatajate toodangut.

Trahteril on kaks siseruumi, mis mahutavad korraga einestama kuni 90 inimest, ning suvine väliterrass. Trahteri Mere saali saab tellida peolaua erinevateks tähtpäevadeks kuni 40 inimesele. Soovi korral valmistame teile piknikukorve ning tuleme kohale väliüritustele. WIFI. Avatud: mai-august E-P 08-19, september-aprill E-L 8-17 Kuivastu mnt 31, Orissaare alev.. GPS: 58° 33’ 30’’ N ,23° 4’ 2’’ E +372 453 3299; +372 5648 9189; trahter@valgevares.ee; www.valgevares.ee

www.puhkuseestis.ee |

119

Saaremaa

Kaluri Residents “Kaluri Residents” on külaliskorter, mis pakub suurepärast alternatiivi tavapärasele WiFi hotellimajutusele. Korter asub Kuressaare jahisadama, rannaäärsete spaahotellide ja Kuressaare linnuse vahetus läheduses. Korteris on köögiga ühendatud eluruum, eraldi magamistuba ning lõunapoolne suur terrass. Majutus kuni 4-le inimesele.

Tere tulemast! +372 520 5340 saaremaaresidents@gmail.com · www.saaremaaresidents.ee Kaluri tee 5-2, Kuressaare. GPS: 58° 14’ 46’’ N, 22° 28’ 11’’ E

WiFi Каноэ

Каноэ

WiFi

Paaste Puhkemaja Paaste puhkemaja on romantilise päikeseloojanguga mereäärne privaatne koht TriiWiFi WiFi gi lahe kaldal. Majas on 4 magamistuba, elutuba ja teisel korrusel suur avatud ala (nt lisavooditele), köök, dušš, WC, kamin ja televiisor. Köögivarustusse kuulub kõik söögitegemiseks ja söömiseks vajalik. Mere ääres ootab Sind tünnsaun ja suur grillkoda ning õuealal lastele väike mänguväljak.

WiFi Каноэ Paaste küla, Leisi vald. GPS: 58° 36’ 51” N, 22° 46’ 46” E +372 525 4664. paastepuhkemaja@gmail.com; www.puhkemaja.website.ee

WiFi

WiFi

120 | www.puhkuseestis.ee Каноэ

Каноэ

Saaremaa

Hostel Kalamaja

Hostel asub kauni Suurlahe kaldal, Kuressaarest 3 km kaugusel Laheküla külas Kaarma vallas.

WiFi Keskuse kompleksi kuuluvad: hostel Kalamaja, kaminasaal ja seminariruumid, saun, välipaviljon, mängudeväljak, lõkkeplats, telkimisplats, paadisadam, suuruluki-, kaarraja-ja sportingu lasketiir. Tänu soodsale asukohale pakub hostel Kalamaja palju erinevaid võimalusi kõigile külalistele ja turistidele puhkuse, pidude ja vaba aja veetmiseks.

WiFi

Laheküla küla, Lääne-Saare vald. GPS: 58° 15’ 16’’ N ,22° 26’ 16’’ E +372 517 7182, ainamerisalu@gmail.com; ainakoduleht.webnode.com

WiFi WiFi

WiFi

Kadaka Villa

Каноэ

Kadaka villa on privaatne jaWiFi hubane majutus linna lähedal, kuid ometi eemal linnakärast.

Maja on T-kujuline 8 toa ja 16 voodikohaga. Hommikusöök onWiFi hinna sees.

Maja lähedalt algab valgustatud jalgrattatee, mida mööda võib minna avastama Kuressaaret Каноэ WiFi ja selle ümbrust Kadaka talu, Upa küla, Lääne-Saare vald. GPS: 58° 17’ 11” N, 22° 32’ 27” E WiFi ylle.torn@mail.ee; www.kadakavilla.ee Каноэ +372 523 5737; +372 455 4524.

WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

NinaväravaWiFiPuhkemaja Каноэ WiFi

WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi Lääne-Saaremaal looduskaunis Vilsandi rahvuspargis Каноэ Elda poolsaarel asub puhkemaja, mille ehitamisel WiFi Каноэ on jälgitud ehtsat Saaremaa arhitektuuri. Puhkemaja muudab eksklusiivseks pikk mererannik, kust leiab privaatse väikese liivaranna supluseks. Каноэmõnusaks WiFi Nautida saab ka saunamõnusid ja grillimist. Каноэ

Каноэ

Каноэ WiFi Ninavärava, КаноэLääne-Saare vald.

WiFi +372 517 8216 Каноэ www.ninavarava.ee WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

www.puhkuseestis.ee |

121

L

uscher&Matiesen: taaselustatud traditsioonid

Rohkem kui viis aastat tagasi taaselustati Tallinna vanalinnas veinitehase ajalugu ning 2012. aastal istutati Muhu saarele esimesed sada viinamarjaistikut. Turismitalu Muhus ja Tallinna veinitehas püstitasid ühise eesmärgi – taastada kuulsa Eesti veinibrändi Luscher & Matieseni au ning luua kodumaine veinitoodang. Muhu veinitalu perenaine Ingrid Eloranta pajatab viinamarjade kasvatamisest Muhu saarel ja oma veini tootmise plaanidest.

Kuidas olid omal ajal veinitaluga seotud Luscher ja Matiesen? Või Muhu veinitalu lihtsalt tegutseb selle kaubamärgi all?

Kui Luscher & Matieseni tegevus ja kaubamärgid taas ellu äratati, siis oli meil kohe plaanis ka eestimaine toodang. Et kiiremini sõna levitada ja äritegevusega peale hakata, otsustasime alustada veiniäris esialgu maaletoodud veinidega. Hiljem aga juhuse kaudu, nagu on meie firma loole omane, tekkis võimalus rajada viinamarjaistandused perekonna turismitalu valdustesse Muhu saarele. Nii saigi perekonna lugu ühendatud rohkem kui sada aastat vana Eesti veinilooga ja kevadel 2014. aastal sündis Lõo turismitalu uuesti Luscher & Matieseni Muhu Veinitalu nime ja kontseptsiooni näol.

Kuidas tunnevad ennast istutatud viinamarja taimed? Kas meie kliima lubab viinamarjal kasvada? Millist veini plaanitakse nendest teha?

Osa istutatud taimedest tunneb ennast väga hästi ja osa väga

122 | www.puhkuseestis.ee

halvasti. Palju on tulnud juba õppida, aga on saanud täiesti kindlaks, et meie kliima lubab viinamarju kasvatada ja pinnas on meil Muhul ju ideaalne. Pinnas on nagu Champagne’s, Burgundia teatud piirkondades või sarnane Inglismaale, kus tehakse maailma parimat vahuveini. Küsimus on aga “külma

kliima viinamarjakasvatuses” ja veinid hakkavad olema samuti külma kliima omad. Plaanime valmistada head veini – maitsvat ja omanäolist. Lähiaastad näitavad, millest me veine tegema hakkame. Kindlasti valmivad marja- ja puuviljaveinid ning viinamarja- ja marjaveini segud nagu näiteks maasikariisling. Üsnagi kindlasti hakkame valmistama ka šampanja-meetodiga vahuveine.

Kas talu on avatud ka niisama vaatamiseks? Millised üritused toimuvad sel suvel? Kas talus peetakse ka jaanipäeva?

Luscher & Matieseni Muhu veinitalus on võimalik peale majutuse nautida ka Muhu saare toorainetest ja veinist tehtud käsitöökosmeetikat ning elamustoitlustuse õhtusööke. Eelmisel hooajal oli suur hitt viiekäiguline koopalamba õhtusöök, mis tähendab, et pearoaks oli 11 tundi maa-aluses koopas küpsenud lammas, mille söögihuvilised ise välja kaevasid.

Kordame seda kindlasti 2015. aasta hooajal. Veinitalu korraldab erinevad elamusõhtusööke, kus kõik road seitsmekäigulisel õhtusöögil on musta värvi. Seal süüakse ja lauldakse üheskoos, vaadatakse filmi või nauditakse elavat muusikat.

Kõik on võimalik ja kunagi pole miski lõpuni etteaimatav. Sel suvel on samuti plaanis sündmused, millega tasub end kursis hoida veinitalu kodulehe ja Facebooki kaudu. Jaanipäeva pee-

takse Muhu kommetele vastavalt ja saare legende meelde tuletades, ka rikkalik söömaaeg ei jää olemata. Pealegi toimuvad iga päev veinidegustatsioonid, workshop’id, õpitoad ja tuurid veinipõldudele.

Kas ma sain õigesti aru, et Muhu talus praegu veini ei tehta?

Kust siis pärinevad kõik L&M kaubamärki kandvad veinid?

Müügil olevad Luscher & Matieseni kaubamärki kandvad veinid pärinevad Euroopa parimatest veinipiirkondadest Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Näiteks vahuvein valmistatakse Burgundias ja punane vein Rioja piirkonnas Hispaanias. Muhul on tehtud Luscher & Matieseni esimene katsevein viinamarjadest, aga see on ikkagi veel väga väike partii ja pole müügiks.

Kes on peamine Muhu veinitalu külastaja?

Muhu veinitalu pakub taluluksust viljelevat elustiili, maitseid ja puhkust. Lihtsas vormis kõige isiklikum teenindus ja parim kvaliteet. Vahetu elegants – külaline, kes seda otsib ja hindab, leiab tee Muhumaale. Oodatud on kindlasti ka lastega pered.

Luscher & Matieseni ning Toompeal tegutsenud ühe Eesti suurima veinitehase ajaloo kohta saab rohkem infot lugeda veebilehelt: www.matiesen.ee

Vahtraste küla, Muhu vald. GPS: 58° 38’ 58’’ N ,23° 17’ 56’’ E +372 5363 6574; booking@veinitalu.ee; www.veinitalu.ee www.puhkuseestis.ee |

123

22

17

24

11

5 6

8

20

1

12 13 3

16

7

2 25 3

3 18 3

4 26 3

23

15 21

9 10 3

19

14

Pärnumaa

124 | www.puhkuseestis.ee

· Mai, Mai tn. 6 · Pärnu, Tallinna mnt. 95 · Sindi, Ringi 5C

Pärnumaa

P

Soontagana vaatetorn

ärnu

maakonna tutvustus

Tori Püha Jüri

Pärnu Külastuskeskus: Uus tn. 4, Pärnu. Tel: +372 447 3000

S

uvi, päike, meri – need kolm märksõna iseloomustavad Pärnumaad kõige paremini. Ei tasu aga unustada, et sel maakonnal on lisaks suvisele rannapuhkusele veel palju põnevat pakkuda.

Soojal suveajal täituvad Pärnumaa mererannad loomulikult inimestega. Matsirannast (1) Valgerannani (2), Pärnu lahe äärt (3) mööda läbi Reiu (4), Häädemeeste (5) ja Kabli (6) kuni Iklani (7) – kõikjal leidub lühemaid ning pikemaid liivarandasid. Kümned tuhanded suvitajad võtavad päikeselisest Pärnumaast maksimumi, et järgnevaks üheksa kuu pikkuseks kehvaks suusailmaks energiat koguda.

Kabli päikeseloojangu festival (3. juuli – 2. august) toob rannale musitseerima rohkesti esinejaid ja staare nii Eestist kui välismaalt. Festivali raames leiavad aset mitmesugused

filmi- ja kirjandusüritused kultuurilembesele publikule.

Vahelduseks rannapuhkusele tasub aktiivsematel läbi jalutada Tolkuse-Rannametsa matkarada (8). Kõrgelt liivaluitelt laskub rada rabaavarustele, raja kaugeimas punktis on võimalik end soolaukas värskendada ning luiteharjal vaatetornis jahedatelt meretuultelt kosutust otsida.

Neid, kes ei pelga tüütuid suveputukaid, ootavad arvukad Soomaa matkarajad (9). Näiteks Riisa matkarada (10) on hõlpsalt läbitav ka ratastooliga loodusesse tulnuile, ühtlasi on tegu ainsa Soomaa matkarajaga, mida üleujutused ei häiri.

Soomaa rahvuspark kuulub küll suuremas osas naabermaakonna alla, ent üleujutused ehk “viies aastaaeg” halduspiire ei tunne. Populaarseim kanuumatkade trass kulgebki piki Tõramaa jõge (11) kahe maakonna piiril. www.puhkuseestis.ee |

125

Pärnumaa

Soontagana maalinn

Tori kirik

Mõnetunnine laevareis viib Pärnust või Munalaiult Kihnu saarele (12). Rikkaliku kultuuripärandiga saarekesele teeb vaevata jalgsi või jalgrattal tiiru peale, eksklusiivsem võimalus on mootorratta külgkorvis läbi männimetsade põristada. Üllatav on näha kõikjal inimesi rahvariietes ringi liikumas – sellel saarel osatakse traditsioone hoida.

Päikeseloojangul avanevad imelised vaated Kihnu tuletorni (13) tipust kuldkollases valguses kümblevale saarele ning tasapisi veinipunaseks värvuvale merele.

Kihnu mere pidu (11.–12. juuli) on kultuuriaasta suursündmus väikesaarel. Tutvustatakse kõike, mis puudutab Kihnu saare kombeid ning merega seotud tegevusi. Kontserdid, laadad, kohvikud, näitused – peole saabuvad sajad külastajad naudivad väikesel saarel toimuvat täiel rinnal.

Matsiranna

Hilissuvi ja sügis on harjumuspärane metsa- ning põlluandide kogumise aeg. Tihemetsa seenefestival (19) (10.–13. september) ja Tahkuranna hapukurgifestival (20) (20. august) on meeleolukad üritused, kus lisaks hoidiste tegemisele ja degusteerimisele saab osa ka mitmekesisest kultuuriprogrammist.

Eesti vanim hobusekasvandus asub Toris. Enam kui pooleteise sajandi vanuses kasvatuses säilitatakse ning aretatakse muu hulgas ka eksklusiivseid tori ja eesti tõugu hobuseid.

Tori Eesti sõjameeste mälestuskirik (15) on pühendatud kõigile Eesti sõjameestele, kes on vabaduse eest võidelnud või langenud.

Tori põrgu (21) on koobastik, mis on kiriku lähedal Pärnu jõe kaldapaljanditesse uuristatud. Legendid räägivad, et kunagi olevat viinud sealt käigud suisa Viljandini välja.

Ajaloolisi põllupidamisoskusi viljeletakse ja tutvustatakse Vändra lähistel Kurgja talumuuseumis (14). Ülemöödunud sajandi rahvusliku liikumise suurkuju C. R. Jakobsoni kodutalus näeb vanu karjapidamise ning põlluharimise tegevusi ning saab ka ise käed külge panna.

Allikukivi koopad (22) avastati puhtjuhuslikult, kui maaparandustöid teinud traktor vajus läbi koopalae. Praegu pääseb seal mitmekümne meetri sügavusele mäepõue. Aastavahetuse öödel pidavat koopast niriseva allika vesi asenduma viinaga.

Muul ajal karastab januste kurkusid aga allikavesi.

Rahvakalendri pühade ajal leiavad Kurgjal aset temaatilised üritused ning töötoad, kus tänapäeva inimestele tutvustatakse unustusehõlma vajunud rahvakombeid ning traditsioonilisi tegevusi.

Muinasaegse vabadusvõitluse üheks olulisemaks kantsiks oli Soontagana maalinn (16) Pärnumaa loodeosas. Rabade ja soode keskel paiknevat maalinna piirati korduvalt, kuid pikka

126 | www.puhkuseestis.ee

Pärnumaa

Kihnu vallavanem Ingvar Saare rõõmustab, et Kihnu vald on valitud kauneimaks omavalituseks Pärnumaal!

Kuidas Teile puhata meeldib?

Kuna töö tõttu on palju ringi liikumist, siis pärast kiiret aega puhkan kõige parema meelega kodus, Kihnus. Suvel olen samuti põhiliselt Kihnus – tegelen väikest viisi ettevõtlusega ja suvine Kihnu on väga mõnus, hubane, kogukondlik. Konkreetseid plaane puhkuseks otseselt ei pea, aga vahetevahel võtan aega ka Kihnust välja liikumiseks – liiga paikseks jääda ka ei tohiks. :)

Mida toredat tänavu Kihnus toimub?

Jätkame traditsiooniliste üritustega, eelkõige toimub 10.–12. juulini sadamafestival Kihnu mere pidu. Oleme tegelenud ettevõtjate koondamisega ühise turundusmütsi alla ning hea meel on tõdeda, et juurde on tulemas kohalikus mastaabis uusi teenuseid: loodusmatkad, orienteerumismängud, paadilaenutus. Viimastel aastatel

aega püsis Soontagana vallutamatuna. Alles 1226. aastal ristiti lõplikult vallutatud maalinnas viimased ristiusku astumata eestlased. Maalinna asukohal näeb tänapäeval muistseid taluasemeid, aedasid, kaevusid, keldreid.

Pärnumaa lõputud laaned pakuvad varju kõigile Eestis leiduvatele metsloomaliikidele. Kilingi-Nõmme ümbruse metsades (17) liikudes pole sugugi üllatav näha põtrasid-kitsesid, võsa all ragistavaid metssigu, karuotti üle metsatee loivamas või värskeid hundijälgi teeservas.

Fotojahist huvitatud turistidele on see piirkond üks parimaid Eestis, kus on võimalik metsloomi kaadrisse püüda.

Nigula (23) ja Sookuninga (24) kaitsealad on ürgsed ning mahajäetud. Seal saavad metsloomad segamatult toimetada, aeg-ajalt üle piiri ka Läti riiki põigates. Matkaradasid leidub mõlemal kaitsealal mitu ning kõik on omanäolised.

Pärnumaad läbib kirdest edelasse RMK matkatee , mis saab väärika lõpu (või alguse) Iklas. Kui matkateed täispikkuses (375 km läbi Eesti) läbida ei soovita, siis pakub ainuüksi Pärnumaa lõik väga mitmekesiseid looduselamusi ning kauneid vaateid kõigile matkahuvilistele.

Linnuvaatlejate hulgas on populaarne terve läänerannik. Kablis (6) asuvas 1innujaamas loendatakse kõiki liike, kes Eestist

on uus ja teistmoodi see, et meie tuletorn on 2013. aastast külastajatele jälle avatud.

Mis on Kihnus viimasel ajal veel muutunud?

Kümne aasta jooksul on muutunud palju.

Eriti tooksin välja sadamaala, mis on oluliselt ümber kujunenud, sest oleme kaks kolmandikku kaidest rekonstrueerinud.

Sadamasse on ehitatud tankla ja kaasaegne sadamahoone (ka saun). See muudab sadama kindlasti tunduvalt atraktiivsemaks jahtide ja kaatritega puhkajatele. Kavandame sinna ka sadamaturgu. Riigi toel oleme tegelikult rekonstrueerinud kõik avalikud hooned. Elamuomanikudki on olnud väga hoolsad oma kodu korrastamisel. 2014. aastal nimetati Kihnu vald kauneimaks omavalitsuseks Pärnumaal!

rändeajal üle lendavad. Tavainimestel on võimalik neid tegevusi kõrvalt jälgida ning soovi korral isegi linnuvaatlustornis erinevaid linnuliike tuvastada.

Enda proovile panekuks sobib Valgeranna seikluspark (25), kus nii lapsed kui täiskasvanud saavad pärdikute kombel puulatvades turnida. Äsja avatud Lottemaal (26) näeb aga Eestist pärit maailmakuulsa koeraplika Lotte eluolu. Sealsed ehitised on kujundatud multifilmide stiilis ning põnevaid avastusi jagub kõigile.

Suvepealinn Pärnu (18) aga pakub palju häid ajaveetmisvõimalusi.

Rannarajoon oma parkide, villade ning sanatooriumidega; Vallikäär ja Rüütli tänav kesklinnas; omanäolised toitlustuskohad nagu Kuursaal või Steffani Pizza – Pärnus jalutades tasub aega varuda, et kõik huvitavad kohad ära näha.

Armunute lemmikpaigaks on jõe vasakult kaldalt algav 1,8 km pikkune muul, millel romantilisi jalutuskäike teha; jahisadamast viivad laevad Pärnu lahele lõbusõidule; ööklubid ja pubid hoiavad linnaelu ärksana ööpäev läbi.

Sündmuste poolest on Pärnumaa suvi väga vaheldusrikas ning sobiva ürituse leiab igale maitsele. www.puhkuseestis.ee |

127

Parnu sudames Ma tundsin Su kohe ära.

Oled kuidagi nii oma.

Algusest peale.

Nüüd oledki alati südames.

Pärnu südames.

Pärnumaa

Eesti Muuseumraudtee

Muuseumi fondis on üle 80 ühiku erinevat veeremit, sealhulgas 5 auruvedurit ning rida tehnilisi seadmeid. Enamik neist paikneb välisekspositsioonis. Üks auruvedur ja vagun on eksponeeritud Pärnus endise raudteejaama asukohas südalinnas. Töötavad vedurid seisavad depoos, mis on ehitatud 1924. aastal ja on riiklik mälestis.

Muuseumi välisekspositsioonist võib näha unikaalset Saksa väliraudteede vedurit, 19. sajandi lõpus ehitatud kaubavaguneid, 20. sajandi 20-30ndatel aastatel ehitatud kaubavaguneid ning ainsat Eesti unikaalset reisivagunit aastast 1939. Peaaegu täies mahus on muuseumis esindatud ka Nõukogude ajastu veerem.

Renoveeritud abihoones, mis asub muuseumi territooriumil, on 2011. aasta augustist avatud uus laiendatud siseekspositsioon.

Selles on kajastatud üldajalugu, teemajandus, jaamakontorite sisustus ja aparatuur, militaarraudteede ajalugu, veeremimajandus ja tööstusraudteede ajalugu.

Tähelepanu väärivad: raudtee jalgratas, käsi-tuletõrjeprits, sauaparaadid, esemed ja dokumendid, tööriistad, vanad signaallaternad, mundrid ning vanad fotod. Siseekspositsioonis on ka videosaal, kus korraldatakse videonäitusi.

Muuseumis avaneb teil ainulaadne võimalus osaleda nostalgilises atraktsioonis ning kogeda sajanditagust rongisõitu. Juunist septembrini sõidab igal laupäeval sõiduplaani järgi retrorong. Vastavalt võimalustele korraldatakse ka aurupäevi, kus rongi veab Eesti ainus töötav auruvedur. Info aurupäevade ja muude eripakkumiste kohta leiab muuseumi koduleheküljelt.

Muuseum avatud: mai – Teenindatakse ainult gruppe ettetellimisel juuni-august – Muuseum avatud kõigile.

Gruppidele ekskursioonid giidiga ettetellimisel (laupäeviti giiditeenust ei osutata) esmaspäev-laupäev 11.00-18.00 pühapäev 11.00-17.00 september – Muuseum avatud kõigile, nädala sees külastused ainult ettetellimisel (laupäeviti giiditeenust ei osutata) laupäev 11.00-18.00 pühapäev 11.00-17.00 oktoober – ekskursioonid gruppidele ettetellimisel Ülejõe 1, Lavassaare.

GPS: 58° 31’ 14” N, 24° 21’ 2” E Tel: +372 527 2584 www.museumrailway.ee www.puhkuseestis.ee |

129

Pärnumaa

S

indi Sindi raekoda

Sindi raudteemaja

Sindi asub Pärnu jõe kaldal, 14 km kaugusel Pärnu kesklinnast. Roheline (25 parki ja roheala, mis moodustab ca 1/7 linna territooriumist), rikkaliku ajaloopärandiga linn. Linnas asub 62 riikliku kaitse all olevat mälestist ning 2 miljööväärtusliku ala. Mälestiste hulgas on nii Sindi kalevivabriku hooneid kui „esimese vabariigi“ aegseid ehitisi.

PAIS ja HÜDROELEKTRIJAAM Vabriku asutamisel, 1833. aastal, ehitati paisule tamm.

1930. aastal varustas tammile rajatud hüdroelektrijaam elektriga nii vabrikut kui asulat. Praegune tamm on arvult kolmas ning valmis 1977. aastal. Paisu pikkus on 151 m ja kõrgus 4,5 m.

RAUDTEE KOMPLEKS 1928.–1970. aastani läbis linna Pärnu-Lelle raudteelõik.

Sellest ajast on säilinud silmapaistev raudteejaama hoonete kompleks (jaamahoone, kolm raudteetööliste elamut, pakihoid ning käimla) ja miljööväärtuslikuks alaks tunnistatud osa Raudtee tänavast, kus võib näha 30ndate aastate stiilis puitelamuid. 2014. aastal anti Sindi kompleksile kauni kodu tiitel.

SINDI RAEKODA 1937. aastal valmis Sindi alevi ametimaja, millest sai moodsaim omavalituse residents kogu Eestis. Esindusfunktsiooni rõhutab tänini skandinaavia eeskujudele viitav 20 meetri

kõrgusele ulatuv neljatahuline torn. 2013. aastal paigaldati annetuste toel torni kell, mis kannab presidendi kella nimetust, kuna kella soetamiseks on kunagi andnud raha Konstantin Päts ning nüüd Tooma Hendrik Ilves.

WÖHRMANNI PST, MUUSEUM ja KIRIK Sindi asulat planeerides järgis vabriku rajaja J. Ch. Wöhrmann Riiga rajatud Wöhrmanni pargi põhimõtteid. Pärnad alleede istutamiseks toodi meritsi Hollandist. Wöhrmanni puiestee ääres asusid mitmes reas oskustööliste ja meistrite elamud, millest 8 on säilinud tänini. Wöhrmanni puiestee ühes otsas asub Sindi muuseum, teises riikliku kaitse all olev Kiriku park, kus asub Sindi õigeusu kirik, mis valmis 1899. aastal.

KOOLIMAJA Punastest tellistest kolmekordne hoone valmis 1901. aastal.

Majas paiknesid algselt nii kool, lasteaed ja luteriusu abikogudus. Nüüd asuvad siin Sindi gümnaasium, Karl Rammi nimeline Sindi muusikakool ja spordikompleks.

VABA AEG Sindis on mitmeid vaba aja veetmise võimalusi. Siin on tenniseväljakud, välikorvpalliväljak, väliujula, skatepark ja ronimissein.

Traditsiooniliselt toimuvad siin Sindi spordipäevad, Urumarja velotuur ning Avo Nurme mälestusvõistlused jalgrattakrossis. www.sindi.ee www.puhkuseestis.ee |

131

Villa Andropoff Asume hingekosutavas männimetsas ja imelise liivaranna kaldal Valgerannas, ainult 10 km kaugusel Pärnu kesklinnast.

Majutust pakume apartement tüüpi tubades peamajas ja ridaelamutes.

Voodikohti on kokku 144 inimesele, lisakohtadega kuni 200-le. Einestamiseks on meil 120-kohaline merevaatega à la carte restoran. Pakume ka seminaride ja muude ürituste pidamise võimalust.

Suvel on külastajatele avatud ka väliterrass.

WiFi WiFi

Valgeranna küla, Audru vald.

GPS: 58° 23’ 13” N, 24° 23’ 26” E +372 444 3453 info@andropoff.ee · www.andropoff.ee

Pärnumaa

Golfikeskus White Beach Golf pakub kõigile külastajatele sportlikku ajaviidet ja nauditavaid söögielamusi.

Asume Eesti parimas puhkepaigas Valgerannas, kõigest 10km kaugusel Pärnust.

2015. aastal avatud modernses klubimajas on 75 istekohaga a`la carte restoran, baar, golfikaupade pood, riietusruumid ja saunad.

Pakume klubihoones võimalust korraldada ka tellitud üritusi - tule tähista oma sünnipäev, pulmapidu või muu oluline sündmus meie juures.

+372 442 9930  caddiemaster@wbg.ee  www.wbg.ee

Aasa Puhkemaja Puhkemajas on 9 ning palkmajas 6 magamiskohta. Lisakohtade võimalus. Mõlemas majas on saun ja köök koos varustusega. Õues grill ja võrkpalliplats.

Kärsu küla, Saarde vald. +372 5561 5508; vaigalill8@gmail.com; www.aasapuhkemajad.eu

Sarnakõrtsi Talu 5 magamistoas 12 voodikohta, grillmaja, telkimisplats mere ääres. Eraldi peoplats varjualusega välipidude pidamiseks. Võimalik kaluritega merel käia või ise kala püüda.

Lindi küla, Audru vald. +372 517 9874; sarnakortsi@hot.ee; www.sarnakortsi.ee www.puhkuseestis.ee |

133

Pärnumaa

Viisnurga Puhkemajad Pärnumaal iidse männimetsa all asuvadWiFi puhkemajad sobivad ideaalselt nii puhkuseks kui ka meeldejäävate ürituste korraldamiseks. Puhkekeskusesse kuulub peamaja, WiFi saunamaja ja grillmaja. Toitlustus ettetellimisel.

Majutus • saunaõhtud • firmaüritused • seminarid • sünnipäevad.

WiFi Uulu küla, Tahkuranna vald. GPS: 58° 17’ 17’’ N, 24° 34’ 33’’ E WiFiinfo@viisnurgapuhkemajad.ee; www.viisnurgapuhkemajad.ee +372 5557 5831;

WiFi

Oidrema Saun

Каноэ

Oidrema saun on suurepärane koht, kus igapäevasest linnakärast eemale saada, puhata värskes Каноэ õhus, lõbutseda ja saunamõnusid nautida.

60 aastat tagasi ehitatud külasaunast on saanud suurepärane koht lõõgastumiseks, tähtpäevade tähistamiseks, ettevõtete väljasõiduks või perega puhkamiКаноэ seks. Peolaud mahutab istumaWiFi kuni 25, saunalava korraga 15 inimest. Ülakorrusel 4 tuba, milles on 12 magamiskohta. Suveperioodil on õues ka grillimiskoht. Каноэ Oidrema küla, Koonga vald. GPS: 58° 35' 55" N, 23° 56' 4" E +372 5656 4974. oidremasaun@gmail.com; www.oidremasaun.ee

WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi

Maria talu ja Jõuluvana Korstna talu Каноэ

Pärnust 30 km, majutus, toitlustus, saunad, seminarid. Jõulumemme kohvik, lastele mänguplats ja taluloomad – kassid, jänesed, kitsed, lambad, ponid, hobused, kanad, pardid. Maria Ratsakeskuses Каноэ on teretulnud kõik hobuse- ja ratsutamishuvilised, maneež, vankri-ja reesõit.

Kõpu küla, Tõstamaa vald • GPS: 58° 17’ 50” N, 24° 9’ 35” E • +372 523 6066 • info@maria.ee • www.maria.ee

Каноэ

WiFi

134 | www.puhkuseestis.ee

Pärnumaa

Klaara-Manni Puhkemaja

Puhkemaja on oma nime saanud kahe vanaema järgi, kelle tegemised ja toimetamised on jäänud eelmisesse sajandisse… Klaara-Manni puhkemaja sobib puhkuseks nii peredele kui gruppidele.

Toad liikumisraskustega inimestele. Kohalik toit ja eesti saun. Ruumid seminaride ja konverentside läbiviimiseks. Olete oodatud nautima puhkust KLAARA-MANNIS! majutus * seminarid-konverentsid * firmapeod tähtpäevad * ürituste korraldamine Randivälja küla, Tori vald. GPS: 58° 28’ 0” N, 24° 47’ 2” E +372 564 57745ˇinfo@klaaramanni.ee; www.klaaramanni.ee WiFi

WiFi

Kihnurand

WiFi

WiFi

Pakume oma klientidele erinevaid turismi-, kaubandus- ja toitlustusteenuseid Kihnu saarel.

Rootsikülas avatud uus mugavustega majutuskoht kuni WiFi 8-liikmelisele seltskonnale. Linaküla rannakämpingus on ööbimisvõimalus kuni 43 inimesele, saun, telkimiskohad. Pakume giidiga ekskursioone, ringsõite saarel, toitlustust gruppidele, klassiekskursioone. Suvel on avatud Kurase baar, kus päeval on huvitav menüü, õhtuti toimuvad tantsuõhtud. Aastaringselt on avatud Kurase kauplus. КаноэWiFi WiFi Sääre küla, Kihnu vald. GPS: 58° 8’ 52” N, 23° 59’ 56” E +372 525 5172; info@kihnurand.ee; www.kihnurand.ee Каноэ

WiFi

WiFi

WiFi

Каноэ

Каноэ Каноэ

WiFi

Kihnu Muuseum

КаноэWiFi tänasel päeval: külastaja saab töötubades õppida kihnu paelu Каноэ põimima, kangastelgedel kuduma, kalavõrku rakendama, kihWiFi WiFi nu saia küpsetama jpm.Каноэ Töötoad toimuvad Каноэ ettetellimisel.

Juulis ja augustis toimub igal laupäeval algusega kell 12 muuWiFi Kihnumua. WiFi seumitund folklooriansambliga Muuseumis on olemas kaardimakse võimalus.

WiFi Каноэ Avatud: maist kuni augustini iga päev 10-17 septembris WiFi T-L 10-14, oktoobrist aprillini T-R 10-14 Linaküla küla, Kihnu vald. +372 5818 8094; +372 446 9717; Каноэ muuseum@kihnu.ee; www.kihnu.ee

WiFi Endises koolimajas asuv muuseum tutvustab Kihnu pärimusКаноэ kultuuri kõiki kaasaja võimalusi kasutades – tavapärast, esemelist püsiekspositsiooni täiendab multimeediaekspositsioon, Каноэ mis kujutab endast filmilõike, slaidiprogramme ja helitausta.

WiFi Eestoas on üldine pilt saarest, selle asustusest ja ehitistest.

Siin saab puhata jalgu, juua tassi teed või kohvi, turisti jaoks on siin infopunkt ja lastele mängunurk. Siin asub piletilaud ja muuseumipood. Kihnu muuseumis tehakse väga palju käsitööd ka

WiFi

Каноэ Каноэ Каноэ

Каноэ

Каноэ

fotod: Olev Mihkelmaa

WiFi

Каноэ www.puhkuseestis.ee |

135Каноэ

P

ärnu linn

Pärnumaa

Ammende Villa

Vallikäär Pärnu Külastuskeskus: Uus tn. 4, Pärnu. Tel: +372 447 3000 Pindala: 32 km² Rahvaarv: 42 660 Pärnumaa kaunim pärl on Eesti suvepealinn Pärnu ise. Sauga jõe suudmes paiknev Vana-Pärnu (Perona) on keskaegne linn, mis on mitu korda hävitatud ja ümber ehitatud ning lõpuks liidetud Uus-Pärnuga.

Pärnus, eriti Rüütli tänaval, võib näha palju linnale olulisi ajaloolisi hooneid.

Vanimad ehitised on linnakindlustused: osaliselt säilinud bastion ja vallikraav, samuti linnamüüri osad, milleks on Punane torn XV sajandist ja barokkstiilis Tallinna värav (mis on Baltimaades ainus XVII sajandist säilinud kindlusevärav). Hilisema perioodi hoonete hulka kuulub juugendstiilis Ammende villa (ehitatud aastal 1905) ning palju funktsionalistlikus stiilis ehitisi: näiteks rannahotell (1937) ja rannakohvik (1940).

Raimond Valgre skulptuur

Eriti põnev on Pärnus suvel, kui siin lööb elu kihama.

Pärnus on ilus rannapromenaad ning uuendatud ajaloolises pargis leidub nii tiike, pikniku pidamiseks sobivaid lagendikke kui ka laste mänguväljakuid. Linnas on olemas ka õdusad kohvikud, lõõgastavad spaa- ja saunakeskused. Märtsis 2012 avas Estonia Medical Spa Surnumere veekeskuse ja Surnumere naharavikeskuse, mille basseini ja ravivannide vees võib sarnaselt Surnumerele ilma vaevata pinnal püsida.

Mitmel kilomeetril laiuv Pärnu rand on lastega perede lemmikpuhkepaik: meri on siin madal ja soojeneb seetõttu kiiresti. Kehva ilmaga saab puhata Eesti suurimas veekeskuses Tervise Paradiis või ravispaahotelli Tervis vabaajakeskuses.

Soovitame Sul kindlasti minna ka Pärnu Uue Kunsti Muuseumi, mille kollektsioonis on üle 400 kujutava kunsti teose.

Alates 2012. a mai lõpust on täiesti uuenenud kujul ja uues asukohas taas avatud Pärnu muuseum. Uuenenud muuseumi väljapanek peaks huvi pakkuma igas vanuses ja mitmekülgsete kultuurihuvidega inimestele. Lastelegi, kes kindlasti uurivad huviga metsloomade topiseid või vahakujusid, mis kujutavad varasemate aegade linlasi. www.puhkuseestis.ee |

137

Pärnumaa

Viiking SPAA-Hotell Armastusega Pärnust!

• Hea asukoht • 154 numbrituba – economy- ja standardklassi toad • Saunakeskus • Seminarikeskus • Klassikaline taastusravi • Erinevad terviseuuringud • Lõõgastavad protseduurid • Hotellis restoran, baar, kauplused, apteek, ilusalong jne. • Wifi kõikides tubades

UUDIS 2015 Juulis 2015 avame uue vee- ja saunakeskuse VIIKING SAAGA • 6 erinevat sauna • Suur bassein (ca. 250 m2) erinevate lõõgastavate atraktsioonidega • • Vastuvoolujõgi • Mullivannid • • Lastebassein • Katusel - Viikingite saun

Parimad pakkumised leiad meie kodulehelt www.viiking.ee Spaa Hotell Viiking, Sadama 15, Pärnu Tel: +372 449 0500 • Müügiosakond + 372 449 0505 Faks: + 372 449 0501 • info@viiking.ee

Sinu südame SPAA!

Hotell Hansalinn

WiFi

Asume Pärnu kesklinnas ning enamik kõige huvitavamaid vaatamisväärsusi asub meie läWiFi jalutuskäigu kaugusel. Kõik meie 11 hubast tuba on nimehedal. Ka liivane rand on lühikese tatud erinevate Hansalinnade järgi ning on sisustatud soojade ja naturaalsete materjalidega.

Meie lobby-baaris on võimalik külastajatel nautida erinevaid jooke. Ei ole oluline, kas olete tööreisil või veedate oma puhkust koos perega - Hansalinn on just sobiv koht peatumiseks.

Malmö 15, Pärnu. GPS: 58° 23’ 8’’ N, 24° 29’ 53’’ E +372 444 7400; info@hansalinn.ee; www.hansalinn.ee

WiFi Каноэ

WiFi Hommiku Hostel-Külalistemaja

Каноэ Asume Pärnu südalinnas Rüütli ja Hommiku tänava nurgal. Sisepääs on Hommiku tänavalt WiFi II ja III korrusel on 14 tuba. Ruumides on dušš, WC, kohviku Georg kõrvalt. Külalistemaja külmkapp, elektripliitWiFi ja kööginurk (koos vajalike nõudega), kaabel TV ning WiFi. Ühekohalistes ruumides puudub elektripliit ja kööginurk. Hosteli kahel korrusel on 8 tuba. Kõikides tubades on WC, külmik, elektripliit ja valamuga kööginurk. Lisaks kaabel-TV ja WiFi.

WiFi

Hommiku 17, Pärnu. GPS: 58° 23’ 5” N, 24° 30’ 10” E +372 445 1122; admin@hommikuhostel.ee; www.hommikuhostel.ee

Каноэ

WiFi Каноэ Каноэ

www.puhkuseestis.ee |

139

Pärnumaa

Tere tulemast Pärnu kesklinna hubasesse ajaloolisse hotelli Victoria ja restorani Café Grand!

Hotellis on 23 numbrituba, saun, massaaž, esimesel korrusel kohvik ja restoran Café Grand.

Kuninga 25. Pärnu.

GPS: 58° 23’ 2” N, 24° 30’ 9” E +372 444 3412 info@victoriahotel.ee www.victoriahotel.ee

Green Villa

Green Villa – Vee 21, Pärnu Ringi Apartments – Ringi 8, 18, Pärnu Aare House – Tallinna mnt. 11, Pärnu Rüütli Apartments – Rüütli 33, Pärnu Tel: +372 443 6040; +372 5566 2706 www.greenvilla.ee; nznou@hot.ee

Majutuseks avarad ja mugavad, äsja remonditud apartemendid, peretoad, pehme mööbliga puhketoad.

Green Villa ja Ringi Apartments – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer, hommikusöök (ainult Green Villas), massaaž.

Aare House – TV, WiFi, WC, dušš, konditsioneer. Basseiniga saun, konverentsisaal.

Rüütli Apartments – TV, WC, vann, konditsioneer, köök.

Apartemendid miniköökidega. Vajadusel lisavoodi.

Ringi Apartments

Aare House

140 | www.puhkuseestis.ee

Rüütli Apartments

Ootame kõiki, kes peavad lugu mugavast ja taskukohasest majutusest Pärnu kesklinna lähedal!

Pärnumaa

LOGO

1

LOGO

X

6X

4X

Modern Tex-Mex Margarita restoran-lounge

X

X

13X

Meie restoranis on Teid ootamas uus modernne ja tervislik Tex-Mex menüü, mis on valminud koostöös Juha Rantaneniga.

10X

X

LOGO konstruktsioon on laiusest 13 ühikut ja kõrgusest 4 ühikut.

1 LOGO kaitsetsoon on üks ühik 1

• Suur valik merehõrgutisi: Pil-Pil krevetid, grillitud tahmalõhe, praetud koha cevice’… • Imehead desserdid: shokolaadi marquise, tequila-laimi kreembrülee…

• Tequila Lounges Eesti suurim tequilade ja tequila kokteilide valik • Smuutid ja napsuvabad kokteilid • Suveterass • Lastele mängunurk LOGO konstruktsioon on laiusest 5 ühikut ja kõrgusest 6 ühikut.

2 LOGO kaitsetsoon on üks ühik 2

- Rusticana LT Roman - Berlin Sans FB Demi

Akadeemia 5, Pärnu (sissepääs raamatukogu poolt). GPS: 58° 23’ 6” N, 24° 29’ 45” E +372 666 9667; info@margarita.ee; www.margarita.ee

www.puhkuseestis.ee |

141

X

3X

X

X

2

Viljandimaa 1 18 9 3 30 15 13

29

4 6

26

14

5 3

1 2 3 21

24 25

1 11 2 3 31

22

7 8 3

28

10

27 17 20 16

32

142 | www.puhkuseestis.ee

路 Soe, Viljandi mnt, Tarvastu vald 路 Suure-Jaani kiirtankla/pood, Jaama 31 路 Viljandi, Metsk眉la tee 9

9

Viljandimaa

V

iljandi

maakonna tutvustus

Foto: Jorma Sepp

Pikk tänav. Foto: Viljandi Linnavalitsus

Viljandi Turismiinfokeskus: Vabaduse plats 6, Viljandi. Tel: +372 433 0442

M

ulgimaa oli aastasadu üheks rikkaimaks piirkonnaks Eestis.

Naabrite varanduslik seis tekitanud lätlastes suisa nii palju kadedust, et hüüdnimi mulk tulenevat lätikeelsest sõnast mulkis, mis omakorda tähendab lolli. See väide pärineb küll legendist, ent Viljandimaa on rikas tänapäevalgi, seda nii looduse kui vaimuvara poolest.

Ajaloolise Mulgimaa pealinnas Abja-Paluojas (20) seisab tee ääres Mulgi mehe kuju. Puuskulptuuril seljas olevad rõivad on tolle omapärase Eestimaa piirkonna jaoks traditsioonilised.

Eesti kuulsaim ja külastatuim rabamassiiv – Soomaa Rahvuspark (1) – on populaarne peamiselt “viienda aastaaja” ehk suurte üleujutuste tõttu. See on aeg, mil tõusuvee alla jäänud metsades ning heinamaadel tuleb ringi liikuda kanuudega.

Soomaal leidub arvukalt muudki vaatamisväärset. Ingatsi matkarajal (2) tõusevad huvilised esmalt kõrgele rabarinnakule, misjärel viib laudtee rabaavarustele ning laugaste manu.

Lemmjõe matkarajal (3) märkab igal sammul kobraste tegutsemise jälgi ning vargsi liikudes võib näha neid Soomaa püsiasukaid askeldamas ka vees või maismaal. Hüpassaare matkaraja (4) soosaartel leiab südasuvel aset Päikesetõusukontsert, mis meelitab kohale muusikahuvilisi kõikjalt Eestist.

Soomaal võib veeta põnevaid päevi jalgsi matkates, kanuuga sõites, räätsadega lõpututel rabaavarustel uidates ning ööbides omapärastes laagripaikades nagu näiteks heinaküün(5), muinasasula või rabasaar (6) .

Lisaks Tõramaal asuvale Soomaa külastuskeskusele (21) on Kõpus avatud esinduslik Kõpu külastuskeskus (22), millest kujuneb idapoolne sissepääs Soomaa rahvusparki.

Nii nagu Soomaa üleujutused, meelitab ka Viljandi pärimusmuusika festival ehk Viljandi Folk (23.–26. juuli) igal aastal tuhandeid inimesi Mulgimaa suurimasse linna. Varem vaid rahvamuusika austajaile mõeldud üritusest on välja kasvanud hiiglaslik mitmepäevane kultuurifestival. www.puhkuseestis.ee |

143

Viljandimaa

Eestist pärit heliloojate loomingut kuuleb suvisel Suure-Jaani muusikafestivalil (23) (17.–23. juuni). Sealtkandist on pärit paljud tuntud Eesti kultuuri- ning kunstitegelased, keda muusikafestivali raames mälestatakse ning kelle pärandit suvepäevadel kuuleb.

Viljandi on kogunud tuntust ka igatalvise kalafestivali (13.–15. veebruar) korraldamisega. Tegu on Euroopa suurima kalapüügivõistlusega, mil ligi 10000 inimest koguneb Viljandi järvele kala püüdma ning lõbusast kultuuriprogrammist osa saama.

Viljandis viibides tasub külastada Viljandi ordulinnuse (7) varemeid, jalutada vanalinna maalilistel tänavatel ning laskuda alla järverannale (8).

Viljandimaal puudub merepiir, ent Võrtsjärve kaldajoonel seistes ja järvele vaadates suurt erinevust merega ei märkagi.

Jõesuu vaatetornist (9) avanevad päikeseloojangul romantilised vaated järvele ning ujumiseks soodsaid supelrandasid asub Võrtsjärve põhjarannal mitu: Vaiblas (24), Valmal (25) ja mujal lähinaabruses.

Vette saab end kasta ka Parika rabajärves (26). Parika matkaraja sihtpunktiks olev järveke on pilvepiirilt vaadates südamekujuline.

Heimtali mõisakompleksi kuuluvad restaureeritud ringtallid (11) ning juustukoda (12) (mida ekslikult ka viinaköögiks nimetatakse) on vaatamisväärsused omaette – unikaalsed oma arhitektuuri kui praeguse kasutusala poolest.

Piirkonna esinduslikumate mõisaansamblite hulka kuulub Õisu mõis (27). Uhke peahoone, kaunis park, imelised vaated järvele, terrassid, skulptuurid, omapärased abihooned – Õisus võib jalutada kaua ning nautida mõisaajalugu.

Olustvere mõisa (13) käsitöökodades saab igaüks kätt proovida sepiste, leiva ja keraamika valmistamisega.

Rõika peeglivabrik (14) oli tsaariajal nii Eesti kui Venemaa suurim peegleid tootev ettevõte, tänapäevalgi kõrguvad hüljatud vabrikuhooned Põltsamaa jõe kallastel.

Lõhavere linnust (15) peetakse muinaseestlaste vanema Lembitu linnuseks. Peamiselt puitehitistest koosnenud linnusehoonetest pole midagi säilinud, ent tõusta saab linnuse aluseks olnud kõrge künka harjale ning jalutada kaugemal metsas peituva ohvrikivi juurde.

Võimsast Tarvastu ordulinnusest (28) on püsti vaid müürid.

Linnuse territooriumil ringi uitajad satuvad nõgeste ja kõrge heina vahel ekseldes peagi salapärase kabeli juurde, mille ümbruses pidavat kummitama omaaegsed ordurüütlid ja hukatud maainimesed.

Oluliselt paremini on säilinud Karksi ordulinnus (16), mille müüride vahel korraldatakse tänapäeval erinevaid rahvaüritusi. Linnuse territooriumile jäävat Karksi Peetri kirikut võib nimetada Eesti Pisa torniks – mäenõlvale rajatud ehitise kellatorn on aastasadade jooksul tugevalt viltu vajunud.

Viljandi laululava. Foto: Rein Grünbach

Viljandimaa

Viljandimaalt pärit muusik Sandra Sillamaa naudib kõige enam aktiivset puhkust ning suve tippsündmus on tema jaoks Viljandi pärimusmuusika festival Kuidas veedad suve? Millist puhkust kõige enam naudid?

Ma elan Tallinnas ja reisin palju ringi. Kui ma olen Eestis ja mul on vaba aeg, siis mulle väga meeldib olla oma vanemate juures Viljandimaal Paistu vallas. Ma armastan aktiivset puhkust. Väga meeldib mulle terviserada, mis kulgeb ümber Viljandi järve ja Holstre-Polli tervisekeskus.

Kasutan neid kuivemal ajal nii jooksmiseks, kõndimiseks, rulluisutamiseks kui rattasõiduks. Talvel suusatan. Mulle meeldib väga suvel metsas seenel ning hommikuti vara järves ujumas käia.

Millised paigad/üritused on Viljandimaal kõige erilisemad, mis kindlasti külastamist väärivad?

Suve tippsündmus on minu jaoks kindlasti Viljandi pärimusmuusika festival. Olen 22 aastat seal käinud, alguses olin meeskonnas ning aitasin kontsertpaiku koristada, hiljem juba laval. See toob meelde häid mälestusi, pakub kvaliteeti ning kõige tähtsam – alati üllatab! Paljud inimesed arvestavad aastat selle sündmuse järgi ja esimesel festivali päeval soovitakse alati: “Head uut aastat!”Olles palju ringi reisinud ja elanud välismaal, siis pean fenomenaalseks kohaks ka pärimusmuusika

Ebatavalise musta laega Halliste kirik (17) taastati Eesti taasiseseisvumise esimesel aastal ning see on vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kodukirikuks.

Keset soid ja rabasid asuv Kolga-Jaani oli pikka aega kodukohaks Eesti rahvusliku liikumise ühele juhile, Villem Reimanile. Kolga-Jaani kirikus (29) õpetajana teeninud Reiman pani ka aluse Kolga-Jaani arengule. Kirikus leiduv altarivitraaž on ainulaadne Eestis.

Eesti maakirikutest kõrgeima torniga Pilistvere Andrease kiriku (18) juures asutati 1988. aastal vabariigi taasiseseisvumise üks alusepanijaid – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP).

Kiriku lähedal paikneb ka Pilistvere kivikangur-memoriaal (19), millega mälestatakse nõukogudeaegsete repressioonide

aita. Võib-olla kohalikud võtavad seda juba loomuliku asjana, aga ma ei tea teist kohta, kus pakutaks aasta läbi nii kvaliteetset ja põnevat muusikalist programmi ning lisaks ka erinevaid kursuseid ning õppimisvõimalusi.

Viljandimaal olles tuleks kindlasti külastada armsat ja väikest Viljandit (Rohelist kohvikut, Viljandi lossimägesid jne), Soomaa rahvusparki, erinevaid rabasid ning mõisaid. Minu vanemad on südamega tegelenud juba üle 10 aasta Männiku metsataluga (turismitalu Viljandi lähedal), mis asub metsa sees. Alles eelmisel suvel avastasin, kui ideaalne puhkuse koht see on. Viibisin seal ühe ürituse raames ning sain aru, et see on üks imeline paik ja tõeline looduslik spaa. Näiteks on seal võimalik ujuda suitsusaunast tavalisse sauna.

Millised Eestimaa paigad on veel erilised?

Setomaa, sest minu ema on sealt pärit. Setomaal on teistsugune hingamine ja väga erilised inimesed. Seal nagu aeg tiksub teises rütmis ning toimub väga palju põnevat ka kultuurilises aspektis.

käes kannatanud ning Siberisse saadetud eestimaalasi.

Võhma küünlavabrikus (30) valmistatakse Eesti kõige omapärasemaid küünlaid. Valik on lai, sest näha saab kümneid erineva kuju, lõhna ja värviga küünlaid. Muu hulgas on sealse küünlanäituse tarbeks loodud suured Eesti linnade motiividega küünlad.

Salapärased Sinialliku järved (31) olid muinasajal ohverdamispaikadeks, kus legendide järgi oli suisa inimohvreidki.

Tänapäeval viib maaliliste allikajärvede ning nende põhjas asuvate allikate juurde matkarada.

Eesti-Läti piiril Lillis seisab Balti keti mälestusmärk (32).

Omapärane taies tuletab kõigile meelde kunagist Balti riikide ühtsust ja maailmarekordite nimekirja arvatud ning ligi kaht miljonit inimest ühendanud Balti ketti. www.puhkuseestis.ee |

145

E^YjihZ `ddh :jgddeV ]VchVa^ccVYZ\V

IBOTB WJMKBOEJ FF

IBOTB WJMKBOEJ FF

E^YjihZ `ddh :jgddeV ]VchVa^ccVYZ\V

KVVOJ 3BIWVTWBIFMJTFE )BOTBQ”FWBE 4VVS IBOTBUVSH IPPWJLPIWJLVE LPOUTFSEJE NJUNFM MBWBM LVOTUJ KB UFBUSJIPPW MBTUF¤V NBKBOEVTLPOWFSFOUT OJOH QBMKV QBMKV NVVE

V

alik

kultuurisündmuseid Viljandis 2015 NOTAFE 5.–11. juuli

Tänavu 23. korda toimuva NOTAFE programm sisaldab erinevaid õpitubasid ja etendusi, modereeritud vestlusi, diskussioone ning palju muud. Festival pakub välja tervet nädalat hõlmava tunniplaani, jättes osalejale vabaduse valikuiks. www.notafe.ee

Vanamuusika festival 8.–12. juuli Eesti pikemaajalisim vanamuusikafestivali traditsioon sai alguse 1982. aastal. Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja teistes põnevates paikades.

Viljandi pärimusmuusika festival 23.–26. juuli

Tänavuse festivaliteemaga tahavad korraldajad juhtida tähelepanu vabadusele.

Räägitakse loomevabadusest, aga vaadeldakse ka hetkeolukorda maailmas, kus vabadus ei ole lihtsalt sõnakõlks. www.folk.ee/festival

Viljandi linna sünnipäevanädalavahetus 18.–20. september Varasügisesel reede õhtul Tour d’ÖÖ rattasõiduga alguse saav kultuuriküllane nädalavahetus kätkeb endas Viljandi Music Walki, tänavaturgude päeva, Ugala teatri hooaja avamist ning palju muud. Pühapäeval koguneb linnarahvas pika laua taha, et pidada üheskoos Viljandi sünnipäevapiknikut. facebook.com/viljandimusicwalk www.ugala.ee

Viljandi kitarrifestival 13.–17. oktoober

Festivali eesmärgiks on edendada improvisatsioonilist ja stiiliülest kitarrimängu.

Oluliseks sihiks on ka rahvusvahelise koostöö arendamine. Tavaks on, et festivalinädala esimene pool on pühendatud Eestist ja erinevatest Euroopa kõrgkoolidest kutsutud tudengitele, teine pool aga Eesti ja välismaa muusikutele. www.viljandiguitar.ee

Viljandimaa

Hotell Centrum

Hotell Centrum Asub Viljandi kesklinnas, peatänava ääres, Centrumi ärikeskuse kolmandal korrusel.

Kolme tärni nõuetele vastavas hotellis on 23 kaheinimese tuba ning 2 sviiti.

WiFi Toad on avarad ja valgusküllased.

Hotellis on saun, solaarium ja tasuta WiFi leviala. Olete oodatud meie hotelli!

Tallinna 24, Viljandi linn. GPS: 58° 22’ 5” N, 25° 35’ 52” E +372 435 1100. bron@centrum.ee; www.centrum.ee

WiFi

WiFi

Tallinna 24, Viljandi.

GPS: 58° 22’ 5” N, 25° 35’ 52” E Tel: +372 435 1100 • Hommikusöögid bron@centrum.ee; www.centrum.ee • Lõunaeined

Itaalia restoran Cassata • Õhtunaudingud

Каноэ • Grupitoitlustus

• Peoteenindus • Etiketikoolitused

Каноэ Asub Viljandi kesklinnas Centrumi ärikeskuse Avatud: 7.00-23.00, L, P 8.00-23.00 Tallinna tn 24, Centrumi keskuse 4. korrus, Viljandi linn kolmandal korrusel. Kolme tärni nõuetele vastaКаноэ +372 5885 9447; info@cassata.ee; www.cassata.ee vas hotellis on 25 kaheinimese tuba ning 2 sviiti.

Toad on avarad ja valgusküllased. Hotellis on saun, solaarium ja tasuta WiFi leviala.

Olete oodatud meie hotelli!

WiFi

Männimäe Külalistemaja

Majutus · Saun · Kohvik · Seminarid ja firmapeod · Tenniseväljak, korvpalliväljak, rannavolle, piljard · Bowling · Salong-kino Riia mnt 52d, Viljandi linn. GPS: 58° 20' 41" N, 25° 34' 38" E Каноэ +372 435 4845 · info@mannimaja.ee · www.mannimaja.ee

WiFi

WiFi

WiFi

148 | www.puhkuseestis.ee

Каноэ

Kaalu 9, Viljandi Tel.: 43 45 757 Mob.: 52 42 117

www.jalgrattad.eu Joosepi Jalgrattapood on tegutsenud Viljandis juba üle kümne aasta.

Selle ajaga oleme saanud piisavalt kogemusi ja teadmisi, et pakkuda teile kvaliteetset kaupa ning professionaalset teenindust. Tegeleme uute ja kasutatud jalgrataste müügi, hoolduse ja remondiga ning samuti rendime jalgrattaid. Alates 2015 a. aprillist laienesime märksa suurematesse ruumidesse - nüüd on meie kasutada 200 m2 pinda.

Alates 2015 a. kevadest omandasime Slovakkia suurima rattatootja Kenzeli ja Ungari suurima rattatootja Neuzeri esindusõigused. Valikus suur hulk stiilseid linnarattaid nii naistele kui meestele, samuti pakume soodsaid, kuid kvaliteetseid rattaid lastele erinevas vanuses.

Kogu info meie värske tootevaliku ning rendirataste kohta leiate meie uuelt kodulehelt: www.jalgrattad.eu.

Viljandimaa

Kehakatte Töökoda • Ostukoda • Vitraažikoda • Paberikoda • Kohvik Herr Artur

Koht meistrite töö jälgimiseks Koht meistriks olemiseks Ruumide rentimine ürituste korraldamiseks, keskaegne toitlustus Tel: +372 433 4606, +372 5814 7783 • bonifatiusegild@gmail.com www.bonifatiusegild.ee • Facebook: Bonifatiuse Gild Viljandis

Avatud: E-R 10–18, L 10–15 Väike-Turu 8, Viljandi

Tere tulemast Junsi Puhkekeskusesse!

Soomaal asuv Junsi Puhkekeskus on suurepärane koht, kus korraldada rõõmsaid koosviibimisi ning koguda elamusi adrenaliinirohketest või hoopis rahu ja lõõgastust pakkuvatest tegevustest. Meie teenuseid iseloomustavad kvaliteet, paindlikkus ja privaatsus. Mitmekesine teenuste hulk hõlmab majutust, peo- ja seminariruumide renti, ürituste korraldamist, erinevaid aktiivse puhkuse võimalusi, sauna ning massaaži.

Laane küla, Kõpu vald +372 529 5270; junsi@junsi.ee; www.junsi.ee 150 | www.puhkuseestis.ee

“Mulgi mees“

V

Olete oodatud!

Viljandimaa

Valma puhkelaager-seikluspark

iljandi vald –

Võrtsjärvest Mulgimaani!

Suurepärane 2-3 päevane puhkus Viljandimaal!

Viljandi vallas saab külastaja nautida suurepäraseid võimalusi puhkuseks kaunis looduses, retkeks kalepaatidega Võrtsjärvel angerjasupi ja värske suituskalaga, elamusi kultuuri- ja ajaloohuvilisele. Kohalik kultuurirahvas sisustab reisigruppidele Eestist ja kaugemalt rahvuslikke õhtuid koos ehtsate kohalike toitudega just külalistele sobival ajal ja kohas.

Järveveere puhkekeskus renoveeritud ringtall. Sobiv paik treeninglaagriteks. Pärsti mõisa peahoone on ilusamaid puitmõisaid Eestis.

Loodushuvilist köidavad Viiralti tamm, Siniallikas, Loodi põrguoru paljand, Loodi lehispuistu ja Varesemägede maastikukaitseala. Mitmed huvitavad matkarajad, sh ümber Viljandi järve kulgev rada, pakuvad suvel lusti matkajatele ja talvel suusasõpradele. Viljandi vallas asub Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskus, kus on suurepärased vaba aja veetmise võimalused nii suvel kui talvel ning mis maastikult ei jää alla Otepääle.

Keskuses on palliväljakud, disc-golfi rada, asfaltkattega rullirada, spordivarustuse laenutus. Keskuses on väga head võimalused laste- ja noortelaagrite korralduseks. Keskuse läheduses asuv turismitalu, Männiku metsatalu, on paljude külastajate lemmikpaik puhkuseks.

Võrtsjärve kaldal Valma külas pakuvad majutust 5 turismiettevõtet - Järveveere puhkekeskus, Valma puhkelaager-seikluspark, Vanasauna puhkemaja, Peerna turismitalu ja Päikesekivi turismitalu.

Valma infopunktist saad teada puhkusevõimalustest, osta käsitööd, tellida kalepurjekaga sõidu Võrtsjärvel ja mõnusa õhtu korraldamise suvisel ajal kaluritoas.

Järveveere puhkekeskus on tuntud suve- ning talvepäevade ja pidulike sündmuste korraldamise võimalustega, Valma puhkelaager-seiklusparki küViljandi vallas elab vaibakunstnik Anu Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskus Raud, kelle loodud Heimtali muuseum lastab suvehooajal üle 10 000 igas eas väärib kindlasti külastamist. seiklushuvilise. Raja läbimine on põnev, vajab nuputamist, tasakaalutunnetust ja julgust. Vanasauna Viljandi vallas on sündinud Eesti vägede ülemjuhataja Vabapuhkemaja, Peerna ja Päikesekivi turismistalud sobivad mõ- dussõja päevil kindral Johan Laidoner ja Eesti omariikluse isa, nusaks perepuhkuseks väiksemale grupile nautimaks Võrtsjärve riigivanem Jaan Tõnisson. Nende suurmeeste sünnikohad on tähistatud. ümbruse erilisust.

Viljandi vallas asuvad põnevad mõisad, Heimtali mõisakompleks ja Pärsti. Heimtali mõisas asub kool, kuid külalised saavad kuulda väga hea giidi jutustatud mõisalugu. Koolivälisel ajal saab rentida mõisasaali pidulikeks sündmusteks. Lisaks peahoonele äratavad erilist tähelepanu viinaköök ja spordihooneks

Imeline Viljandi linn ja linna ümbritsev Viljandi vald ootavad külalisi ja pakuvad parimat!

Rohkem infot: viljandivald@viljandivald.ee www.viljandivald.ee

www.puhkuseestis.ee |

151

Viljandimaa

A

bja vald Spordikompleks ja ujula

“Mulgi mees“

Abja-Paluoja Postimaja Andmed Abja kohta pärinevad juba 1504. aastast. Abja mulgid saavutasid oma jõukuse mulgi taludes-linakasvatuses ja linatöötlemises (mis kajastub ka Abja vapil – sinised linaõied).

Abja-Paluoja postimaja on arhitektuurimälestis ja linna kauneim hoone. Hoone valmis 1929.a arhitekt E.J. Kuusiku projekti alusel pangahoonena. Siin asub praegu muuseum.

Abja mõisakompleks on rajatud 16. sajandi lõpul.

Keisrinna Katariina II külastas oma ringsõidul Eesti-ja Liivimaal 05.07.1764 Abja mõisat, kus elasid talle lähedased von Libhart`id (endise nimega Posse`d) ja poeet Aleksander Puškini naise Natalja Gontšarova vanaema. Pärimuse põhjal olevat Katariina II koos saatjatega teel Apja kümmelnud Abja Kariste järves (tulevase Katariina mäe, ehk Kadri mäe jalamil) ja hiljem õhtupäikeses nautinud Abja mõisa aednikumaja eksootiliste puude ja põõsaste vahel istudes kohalikku marjaveini.

Kultuurimälestiste hulka kuuluvad veel Laatre raudteejaama hoone, kivikalmed Abjaku ja Põlde külas, Abja-Paluoja kalmistu, Penuja kalmistu, ohvrikivi Atika külas, ohvrijalakas Räägu külas ja Jaan Jungi mälestuskivi Penuja tee ääres. Penuja kalmistul asub Petseri kloostri ülema piiskop Nikolai Leismani haud.

Tähelepanu väärib Abja gümnaasium ja seda ümbritsev park ning spordi­ kompleks-ujula mitme basseini ja saunadega (sport.abja.ee). Abja-Paluojas on paisjärv oma ujumiskohtadega, valgustatud suusa- ja terviserajad, suusava­ rustuse- ja jalgrattalaenutus, hostel ja toitlustamine.

Looduslikest objektidest on huvipakkuvamad Atika külas asuvad Lopa paljandid – pikim koobastik Eestis, Sarja külas asuv Hendrikhansu põrgu – kõige laiem paljand Eestis jpt. www.abja.ee

152 | www.puhkuseestis.ee

Toitlustus Abja vallas: Mulgi Kõrts – 60 kohta, pakume ka majutust.

Pärnu mnt. 14, Abja-Paluoja. (E-P 11.00-22.00) Tel: +372 502 2121; +372 436 0161 www.mulgikorts.ee

Triinu pubi – 50 kohta, suveterrass.

Jaama tn. 2, Abja-Paluoja. Tel:+372 56 456 703 info@catering24.ee; ormes@catering24.ee www.catering24.ee

Abja Gümnaasiumi söökla – Grupid ettetellimisega kuni 100 kohta.

Abja tee 15, Abja-Paluoja. Tel: +372 436 1282

Majutus Abja vallas: Abja õpilaskodu-hostel – Ettetellimisel kuni 60 kohta, internetiühendus, köögid, toitlustus. Sportimisvõimalus Abja gümnaasiumi uues spordikompleksis (sport.abja.ee).

Staadioni 4, Abja-Paluoja.

Tel:+372 434 7089

Penuja külamaja – Majutus kuni 5 inimesele, lisavoodi võimalus. Kööginurk, külakiik, lõkkeplats, grillimise võimalus, telkimine, saunaning kaminaruumi kasutus.

Penuja küla, Abja vald.

Tel: +372 5360 3905; reet.paju.001@mail.ee

154 | www.puhkuseestis.ee

E

esti mõisakoolide ühendus / mõisatuur Mõisakultuur on Eesti maapiirkondade üks märgilisemaid valdkondi, millest ühte osa arendab Eesti Mõisakoolide Ühendus, kaasates ca 60 kooli, mis asuvad mõisakompleksides. Tutvuda saab nii arhitektuuri-, kunsti- kui isikulugudega. Kui satute mõnda nendest mõisakompleksidest, siis tegelevad Teiega oma ala spetsialistid. Peale selle saab külastada ka eravalduses olevaid mõisaid, milles asuvad hotellid ja spaad. Ajaloost on teada, et Eestit kutsutakse ka 1000 mõisa maaks, sest kunagi oli siin üle 1200 mõisahoone.

Mõisakoolide Ühenduse tegevuse kaasabil on välja arendatud külastuskeskused nagu Olustvere, Mooste, Tõstamaa, Suure-Kõpu, Maidla, Puurmani, Ruila, Kiltsi ja paljud teised. Mõisakomplekside tegevustesse on kaasatud ka piirkondade turismiettevõtted.

Pakume lahendusi ideaalse puhkuse ja tööreisi organi-

seerimiseks nii üksikreisijatele, turismigruppidele kui ka äriklientidele.

Aitame korraldada seminare, konverentse, kontserte, pulmi ja muid tähtpäevi nii mõisakompleksides kui turismiettevõtetes. Populaarne tegevus on ka laste spordi- ja teemalaagrite korraldamine, kus aitame sisustada aega ühest tunnist kuni mitme nädalani.

Meist saab parema ülevaate: www.moisaturism.ee, www.seezon.com, www.lekatek.ee Kontakt: tonu@kopu.ee +372 511 1099 Tõnu Kiviloo Eesti Mõisakoolide Ühendus juhatuse esimees

www.puhkuseestis.ee |

155

· Jõgeva, Estakaadi 1 · Mustvee, Narva mnt. 9· Põltsamaa, Puhu rist, Põltsamaa · Torma kiirtankla, Tartu mnt

Kõo

Koigi

Viiratsi

Lalsi

Laeva

Kärevere

Laeva

Tabivere

Äksi

Vahi

2

A

Lohusuu

.

Luunja

Koosa

Kolkja

Nina

.

Peipsiääre

Alatskivi

KALLASTE Alatskivi

Kodavere Pala

Lümati

Pala

Omedu

Kasepää

Tammistu mis st

Kõrveküla

.

MUSTVEE Pe i p s i j ä r v

Vara

Tartu

Vedu

.

1 Raja 12

Vara

Kääpa

Pataste

Lähte Vasula

7

Maarja14 Magdaleena

Luua

Vorbuse

Puurmani Tabivere

Emaj õ gi

Puurmani

9 10 3

Kudina

Palamuse 16

6

Voore

Palamuse

Kuremaa

13

Lohusuu

Kasepää

Saare

Torma

Võtikvere

Ulvi

Avinurme

.

Kauksi

Rannapungerja

2 7° 00

Avinurme

me m

Saarepeedi

Kolga-Jaani

Kamari

Väike-Kamari Pikknurme

3

Painküla

Laiuse

Tõikvere

Vaiatu

Torma

Laekvere

Venevere

Sadala Jõgeva 4

a Pedj

Käru

Simuna

Saduküla Kaarepere

Siimusti

JÕGEVA

11

Kärde

Kurista

Vaimastvere

Endla jv

15

Salla

Rakke

8

Vägeva

Lustivere

Kalana

PÕLTSAMAA

Kolga-Jaani

Võisiku

Esku

Põltsamaa

Pajusi

5

aa

Ervita

Rakke

Pikevere

Pajusi

tsam Põl

Koeru

Pisisaare

Adavere

Imavere

Vao

Müüsleri

Päinurme

Imavere

Koigi

Peetri

Kareda

Koeru

26 °00 RoosnaAlliku JÄRVA-JAANI

59°00

156 | www.puhkuseestis.ee re lave Kul

58°30

Jõgevamaa

Jõgevamaa

J

õgeva

maakonna tutvustus

Elistvere loomapark

Põltsamaa kirik

Jõgevamaa Turismiinfokeskus: Suur 3, Jõgeva. Tel: +372 776 8520

K

alevipoja legendid ning vene vanausuliste traditsioonid – Jõgevamaal põimuvad kaks ajaloolist teemat, moodustades huvitava kultuurisegu.

sab Peipsi kaldanõlval. Seal töötas maailmakuulus ikoonimaalija Gavriil Frolov, kelle ikoonid on kõrges hinnas. Raja palvemajaski näeb mõnda ta teostest.

17. ning 18. sajandil põgenesid Venemaalt Eestisse sajad tagakiusatud vanausulised koos peredega. Nad rajasid Peipsi äärde arvukalt külasid, kus elasid ja elavad tänini ajalooliste usureeglite kohaselt.

Kasepääl asuvas Peipsi infokeskuses (12) jagatakse teavet nii Peipsi järve kui vanausuliste traditsioonide kohta. Sealsamas lähedal järvejääl toimub igal talvel Kalevipoja uisuvõistlus.

Vanausuliste Raja küla (1) Mustveest lõunas on Eesti pikim tänavküla, mis on 8 km pikk ja kulgeb mööda Peipsi kallast.

Raja vanausuliste pühakojast on järel vaid kellatorn, mis sei-

Peipsiveere pealinnaks kutsutav Mustvee (13) meelitab aasta läbi tuhandeid kalamehi nii kõikjalt Eestist kui ka naaberriikidest. Suvel minnakse järvele paatidega, talvel aga on jää kaetud sadade mustade täpikestega, kes lähemal vaatlusel jääaugu kohal kükitavateks kaluriteks osutuvad. www.puhkuseestis.ee |

157

Jõgevamaa

Kalevipoja Koda

Laiuse linnusevaremed

Sibulapeenrad

Kalamehi jagub teistelegi Jõgevamaa järvedele, populaarseteks sihtkohtadeks on ka Saadjärv, Kuremaa järv ning Kaiu järved.

Sõjameeste hulgas maad võtva igavuse peletamiseks käskis ta neil korraldada tõeline lahingut imiteeriv lumelahing.

Venemaalt tuli ka Kalevipoeg lauakoormaga, kui Peipsi sorts talt mõõga varastas ning selle Kääpa jõkke uputas. Hiljem lõikas seesama mõõk meie rahvuskangelasel jalad alt.

Kääpa külas avatud Kalevipoja kojas (2) saab end proovile panna Krati seikluspargis, näha skulptuure rahvuseepose tegelastest, astuda ämbrisse, kuulata siili nõuandeid ning tutvuda praktikas vanemate ja uute vanasõnadega.

Kassinurme linnus (3) on rekonstruktsioon muinaseestlaste linnustest. Massiivne palkehitis üritab jäljendada võimalikult täpselt aastatuhandetaguseid kaitserajatisi ning seal korraldatakse muinasaja traditsioonidest kantud festivale ja rollimänge. Mütofest on neist üritustest suurim, toimudes tavaliselt augusti teises pooles.

Omalaadse mängulahingu korraldas Rootsi kuningas Karl XII Põhjasõja ajal Laiuse ordulinnuses (4) talvekorteris olles.

158 | www.puhkuseestis.ee

Põltsamaa ordulinnuse (5) omapäraks on lossimüüri sisse ehitatud Niguliste kirik. Varasemast suurtükitornist valmis 17. sajandi ümberehituste tulemusel kiriku torn. Ordulinnuse müüride vahel paiknevad lisaks nii Eesti pressimuuseum kui Põltsamaa muuseum.

Palamuse (6) peaks tänu Oskar Lutsu “Kevade” filmiversioonile olema tuttav igale eestlasele. Asulas ringi jalutades haarab silm paljusid filmist tuttavaid paikasid, apteegist saab osta ehedat punsliõli, muuseumis istuda Tootsi ja Kiire koolipingis ning kooliõuel uudistada tiigil hulpivat parve, mille Tõnisson omal ajal põhja lasi. Suur Paunvere väljanäitus meelitab suviti Palamusele kümneid inimesi aiasaadusi ja käsitööesemeid müüma, tuhandeid neid ostma ning lõbusast kultuuriprogrammist osa saama.

Elistvere loomapargis (7), mis on põnev just laste jaoks, leidub hulgaliselt loomariigi esindajaid. Näha saab nii meie oma kodumaiseid karusid, ilveseid, põtru ja sigu kui ka piisoneid

Jõgevamaa

Jõgevamaalt pärit Diana Lorents teab, et avastamisrõõmu kogemiseks ei ole tarvis minna kaugele.

Kuidas veedate suve Teie?

Suvi ei tähenda alati puhkust, see suvi tõotab tulla igati töine, aga nädalavahetused on ju vabad ja siis sõltub asi ainult iseenda kättevõtmise võimest. Naudin vahvat, lõbusat ja natuke silmiavardavat puhkust, mis on Eestimaal väga võimalik. Selle olen saanud selgeks sõites mitmeid kordi mööda Peipsi rannikut vanausuliste külades või Ida-Virumaal. Ülihuvitavad paigad, kui lihtsalt aega võtta ja asju iseenda jaoks ka erinevate nurkade alt ette võtta. Ja suvi on muidugi ujumise ja rattasõidu aeg! Minu kodukohas Kuremaal on selleks ideaalsed võimalused – Kuremaal järv ja voored – ihule ja hingele kosutust nii et vähe ei ole.

Kui sageli praegu Jõgevamaale satute? Millised paigad Teile seal kõige enam meeldivad ja soovitaksite külastada teistelgi?

Jõgevamaal on mu vanemad, satun juba sellepärast tihti.

Palamuse ja Luts, edasi Luua tee, siis Elistvere, siis edasi Torma ja Jakobson ning Mustvee ja vanausulised. Emumäe vaatetorn, eriti jaaniööl – väga ägedalt paistavad jaanituled sinna üles ära, tasub minna nii kella 22 paiku, siis on lõkked

ja põhjapõtru. Kes reisib lastega, siis Elistvere lähistele jääb ka Vudila mängumaa (14), kus pärast loomapargi külastamist lustida saab.

Metsikumas looduses loomade nägemiseks tasub suunduda Endla looduskaitsealale (8). Erineva pikkusega matkarajad mööduvad inimestele suletud reservaatidest, kulgevad Endla järve kallastel ning läbivad suuri sooalasid.

Endla järve ääres asuv Juta kivi on pühendatud müütilise kangelase Vanemuise kaunile tütrele, kes kivil istudes oma armsamat leinas. Juta kaitse all olid nii linnud, loomad kui vee-elanikud.

Kärde külakese keskelt tasub üles otsida Kärde rahumajake (15). Just seal olevat sõlmitud 1661. aastal rahuleping Venemaa ning Rootsi vahel.

Kärde mäe tipus asub Preilikivi. Sellega mälestatakse traagiliselt hukkunud mõisapreilit Rita Stackelbergi, kes armus kohalikku talupoissi ning armastuse lootusetust mõistes uputas end lähedalasuvasse Linajärve.

eriti hästi näha. Üks mu lemmikkohti on Laiuse mäel, kus silmapiiril paistab Emumägi. Isa ükskord ammu näitas ja nüüd vahin iga kord, et kuidas ilmaga on, kas paistab.

Millised Eestimaa paigad on veel Teie jaoks erilised?

Eelkõige on paigad mulle armsad inimeste pärast, kellega koos ma sinna satun või kes seal juba ootamas on. Üks tõesti eriline paik on näiteks metsatalu Viljandi lähedal. Kes on käinud, see teab.

Eriline paik on Hiiumaa – no keda ma üllatan, aga mul on seal head armsad inimesed. Ja käigud Ida-Virumaale ja Peipsi kaldale on teinud jälle need kohad iseenesest väga eriliseks.

Võtke aga raamat kätte (veidi võib ikka enne paiga kohta lugeda ka) ja minge rahulikult avastama. Kaks sammu tavalisest trajektoorist eemale ja võib ette tulla selliseid avastamisi, et tõded taaskord – ei ole vaja minna kaugele, et kogeda avastamisrõõmu!

Saarjärve (16) lähistel metsas asub Manteuffelite kalmistu. Õhtu hakul sinna sattumine on üsna kõhe. Sinnagi on maetud õnnetu armastuse tõttu enesetapu teinud mõisapreili, keda tegelikult pühasse mulda sängitada ei tohtinud. Mõisapreili Olga hauale on püstitatud marmorrist, aluseks järvekivi, mille juurde Olga end uputas. Kummalisel kombel olevat välk korduvalt purustanud ta hauaplaadi, mis võib olla märk kõrgemate jõudude pahameelest.

Alam-Pedja kaitsealal Kirna matkarajalgi (9) on suur šanss näha metsloomi loomulikus elukeskkonnas toimetamas. Indiaanisõdade fortressi meenutavas Altmetsa vahitornis (10) saab vajaduse korral nii jalgu puhata kui matkavarustuse olemasolul ka ööbida.

Jõgevat (11) kutsutakse Eesti külmapealinnaks, sest seal püstitab talvekülm pea igal aastal pakaserekordeid. Eesti kõigi aegade külmarekord on samuti mõõdetud Jõgeval: 1940. aastal mõõdeti seal lausa -43,5 kraadi. Selle sündmuse mäletamiseks püstitati Jõgeva piirile sümboolne külmasammas.

www.puhkuseestis.ee |

159

Jõgevamaa

J

õgeva vald

Jõgeva vald on loodusliku omapära, rikka kultuuripärandi ja paljude ajalooliste vaatamisväärsuste poolest üks eripalgelisemaid külastuspiirkondi Jõgevamaal.

Jõgeva vallas leiab avastamisrõõmu ja vaatamisväärsusi iga külaline – nii looduse nautija, sportlik puhkaja, matkaja, kui ka ajaloohuviline.

Jõgeva valda ilmestab kaunis Vooremaa kõrgustik, millele annavad tema nime loode-kagusuunalised seljakud ning künnised – voored. Suurim ning kõrgeim on Laiuse märgi, mis on merepinnast 144 meetri kõrgusel. Külastajaid lummab puutumatu ja ürgse loodusega Endla Looduskaitseala – rabade ja järvede võlumaa. Looduse- ja ajaloohuviliste meelispaigaks on muutunud Kassinurme linnamägi ja muinaslinnus, külastamist väärivad ka Põhjasõja-aegsed Laiuse lossivaremed, Laiuse kirik ning Kuremaa loss. Aktiivseks puhkuseks ja lõõgastavaks ajaviiteks, samuti ujumiseks ning kalastamiseks pakub meeldivaid võimalusi Kuremaa järv ja selle kaldal asuv puhkeala. www.jogevavv.ee

KUREMAA TURISMI- JA ARENDUSKESKUS Kuremaa Loss – konverentside, seminaride, õppepäevade, perepidude korraldamine, ruumide rent.

– suur saal 200 kohta, peeglite saal 70 kohta, kaminasaal 30 kohta, konverentsitehnika, WiFi. Vaatamisväärsused – tuuleveski, loss, park.

Puhkeala – supelrand Kuremaa järve ääres, paadi- ja vesijalgrataste laenutus, rannahoone kohvik. Autode ja haagissuvilate parkla, telkimine.

Tel: +372 5787 9712 www.kuremaaloss.ee

Kuremaa Tervisekeskus – ujumisbassein 4 x 25 m., lastebassein, saunad (üld-, auru- ja peoruumiga privaatsaun), pallimängude saal, jõuWiFi saal, massaaž, solaarium, konverentsisaal.

Suusarajad (5,3,2,1 km; valgustatud 2,5WiFi km), rannavõrkpalli ja rannajalgpalli väljakud.

WiFi

Külalistemaja – kõigi mugavustega 2-kohalised toad, mugavustega 2-, 3-ja 4-kohalised toad (kokku 74 kohta), toitlustamine kohvikus.

Tel: +372 773 2247; +372 5347 0006 www.kuremaaujula.ee WiFi

WiFi

160 | www.puhkuseestis.ee

WiFi

Каноэ Каноэ

Jõgevamaa

Kurista Söögitare Kurista küla, Jõgevamaa, Piibe mnt. ääres +372 5566 1058  teepuuoy@gmail.com

Söögitare asub Piibe maantee ääres, mis ühendab Tallinnat ja Tartut.  Ruumi on kuni 50-le külastajale, gruppidele katame ettetellimisel laua.  Kutsume Teid nautima kohapeal kiirelt valmivat toitu ja mõnusat äraolemist.  Pakume ka catering teenust. Laenutame ürituste tarbeks telke, mööblit ja välitingimustes toiduvalmistamise inventari.  Seminaride korraldamine, võimalik kasutada projektorit.

Avatud kõik päevad 10-19

Kuningamäe Kardirada Asume Põltsamaa külje all ja tegemist on võistluskardirajaga. Hobikardiga on rajal võimalik sõita võistlustest vabal ajal.

Paljude võistlejate arvates on tegu Eesti parima kardirajaga.

Erinevalt enamusest radadest ei toimu sõit kummivallide vahel, vaid vormelirada meenutaval rajal. Rada on 850 meetrit pikk ja hobikartide keskmine kiirus küünib üle 60 km/h. Rajal on kaks pikka sirget, kiireid kurve ja tehniliselt keerukaid Skurve. Meil on võimalik ka telkida ja karavani

parkida. On olemas ka ööbimisvõimalus majas, sauna kasutamise võimalus. Samuti on avatud kohvik, kust saab osta januleevendust peale väsitavat sõitu. Gruppidel on võimalik tellida laud.

Kuningamäe küla, Põltsamaa vald.

GPS: 58°39’11” N, 25°56’52” E +372 507 8188 sadukkart@hot.ee; www.kuningamae.ee www.puhkuseestis.ee |

161

Tulge ja nautige ehedat koolielamust endises Tootsi koolis!

Klassitoas saate istuda oreli, maakaardi ja pikkade pinkidega klassiruumis, kuhu Lutsu kooliajal, keisri portree pilgu alla mahtus kuni 40 õpilast.

Koolis asus ka magamistuba neile poistele, kes käisid kaugemalt ning polnud halbade teeolude tõttu võimalik iga päev kodus käia.

Mõned õpihimulised poisid käisid kihelkonnakoolis kuni 25 km kauguselt.

Endistes köstri eluruumides on võimalik tutvuda Palamuse ajalooga, „Kevade”-raamatu prototüüpidega ning Oskar Lutsu perekonnaga.

Soovime teie reisil Palamuse kooliajalukku rohkesti avastamis- ja äratundmisrõõmu!

Rohkem kui viis aastat tagasi taaselustati Tallinna vanalinnas veinitehase ajalugu ning 2012. aastal istutati Muhu saarele esimesed sada viinamarjaistikut. Turismitalu Muhus ja Tallinna veinitehas püstitasid ühise eesmärgi – taastada kuulsa Eesti veinibrändi Luscher & Matieseni au ning luua kodumaine veinitoodang. Muhu veinitalu perenaine Ingrid Eloranta pajatab viinamarjade kasvatamisest Muhu saarel ja oma veini tootmise plaanidest.

Köstri allee 3, Palamuse.

+372 776olid0514, www.palmuseum.ee Kuidas omal ajalinfo@palmuseum.ee, veinitaluga seotud Luscher ja Matiesen?

Või Muhu veinitalu lihtsalt tegutseb selle kaubamärgi all?

Muuseum on avatud: 1. maist 30. septembrini E-P 10-18 Kui Luscher & Matieseni tegevus ja kaubamärgid taas ellu äratati, siis oli 1.toodang. oktoobrist 30. aprillini E-P 10-17 meil kohe plaanis ka eestimaine Et kiiremini sõna levitada ja äritegevusega peale hakata, otsustasime alustada veiniäris esialgu maaletoodud veinidega. Hiljem aga juhuse kaudu, nagu on meie firma loole omane, tekkis võimalus rajada viinamarjaistandused perekonna turismitalu valdustesse Muhu saarele. Nii saigi perekonna lugu ühendatud rohkem kui sada aastat

Jõgevamaa

Palamuse vald

Palamuse vald on kultuuriliselt aktiivne piirkond oma pikaajaliste traditsioonide ning mitmekülgse huvitegevusega.

Palamuse kultuurilooline taust seostub eelkõige kirjanik Oskar Lutsu ja tema loominguga.

Nii ka üle-eestiliselt tuntud suur Paunvere väljanäitus, mis toob ajaloolisse Paunverre tuhandeid külastajaid. XVI väljanäitus peetakse 19. septembril 2015. www.palamuse.ee

Köstri Söögituba Palamuse ajaloolises kirikumõisa aidas asuvast söögikohast leiate erinevad soodsad päevapakkumised ja ilusa ilma korral saab einet nautida väliterrassil. Soovi korral on võimalik ka toit kaasa osta. Lisaks sellele on hoone teisel korrusel hubane kaminasaal, kuhu mahub suurem seltskond (kuni 50 kohta). Soodsad pakkumised gruppidele ning vajadusel catering-teenused.

Avatud: E-L 11-20; P 11-17 Köstri allee 4, Palamuse alevik. GPS: 58° 41’ 2’’ N, 26° 35’ 1’’ E + 372 776 9120; +372 5688 7633, +372 506 8316; imre8415@hot.ee; www.

Udu Talu Asume Jõgevamaal, Kuremaa järve ääres, looduskaunis kohas. Pereahvas on Teile mõnusa puhkuse veetmiseks püsti pannud 3 katusealust peo pidamiseks. Samuti on siin suvine peomaja, kööginurgaga saunamaja ja 12 kämpingmajakest, avar telkimisplats,lastenurk, võimalus kasutada kilesauna, ujuda ja kalastada.

Udu Talu – see on mõnus puhkepaikWiFi Kuremaa järve kaldal. Änkküla, Palamuse vald. GPS: 58° 42’ 18” N, 26° 33’ 45” E +372 5563 6434; +372 5563 6433. udutalu@udutalu.ee; www.udutalu.ee

WiFi

WiFi

Veski Külalistemaja

Igal tööpäeval on kella 11.30-16.00 buffee ja kella 14.00-18.00 ning nädalavahetustel kella 11.30-18.00 pakume A la Carte menüüd.Maja teisel korrusel asuvas külalistemajas on 5 tuba (9 voodikohta). Avatud 11.00-18.00.

WiFi

Kantküla küla, Torma vald. +372 520 1036; veski.kulalistemaja@gmail.com; www.veskikulalistemaja.ee

Каноэ

Heleni Maja

КаноэWiFi Külalistemajas on 15 tuba 32 voodikohaga, hommikusöök, suur parkla. Majas on saun, võimalus mängida piljardit. Asume 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast.

WiFi Pajusi mnt. 12, Põltsamaa linn. +372 776 2720; info@helenimaja.ee; www.helenimaja.ee

Каноэ

WiFi

www.puhkuseestis.ee |

163

Jõgevamaa

K

Valik süvesündmuseid

asepää vald

Kasepää Rannapidu 2015 26. juuni algusega kell 19.00

Juba neljandat aastat järjest toimub menukas ning meeleolurikas Kasepää rannapidu, mis on sel aastal veelgi suurem!

Parimat muusikat pakuvad rahvale - Shanon, Suur Papa ning eriti raju METSATÖLL! Tantsumuusika eest muretseb Dj Kollom ning silmailu pakuvad kaunid tantsijad.

Kasepää vald on üks omanäolisemaid piirkondi Eestis. Vanausuliste traditsioonid ja palvelad (Raja- ja Kikita vanausuliste palvela), 7 km pikkune tänavküla, kaunis loodus, võrratu laululava Peipsi järve kaldal (suvised kontserdid, teatrietendused), muuseumid (Samovaride ja vanausuliste muuseum, Peipsi järve elutuba), tuntud üritused (Kalevipoja uisumaraton, Kalevipoja kala- ja veefestival) – kõik see on meil pakkuda oma piirkonna külastajale. Ootame kõiki külla. kasepaa.kovtp.ee

Peipsi Romantika 17. juuli-18.juuli algusega kell 19.00

Fotod: Sirle Tomson

Peipsi Romantika paneb muusikast helisema suvise Peipsi.

Kahel õhtul toimuvad mõnusad vabaõhukontserdid otse Peipsi kaldal, kus astuvad üles paljud tuntud eesti lauljad.

Kalevipoja Kala- ja Veefestival 08. august algusega kell 10.00

Laadal kaubeldakse parimate kohalike põllu- ja aiasaadustega. Peipsi sibulat, kurki ja kala jätkub kõigile.

Kohal on kuulsamad käsitöökaupmehed ja parimad meelelahutajad. Lastele batuudid ja muud lõbusad atraktsioonid.

Kursi Jahiloss Eestimaa keskel, käänuliste Pedja ja Kaave jõgede vahel asuval maa-alal on ellu ärganud üks majesteetlik hoone, mis on krahv Manteuffelile kuulunud jahiloss aastast 1888.

Kõigi mugavustega toad on ajakohaselt renoveeritud ja sisustatud. Pakume toitlustust ja pidustuste pidamise võimalusi algupäraselt renoveeritud saalides. Tulge ja nautige kogu perega erakordset võimalust puhata majas, kus ajaratas tundub sajand ja enamgi tagasi WiFi keeratud olevat.

Kursi küla, Puurmanni vald. GPS: 58° 35’ 53’’ N, 26° 19’ 34’’ E +372 5647 3995; info@kursijahiloss.ee; www.kursijahiloss.ee

WiFi

WiFi

Ebru Matkad Korraldame kanuumatku Eesti ja Läti jõgedel.NB! Kõik eelregistreerimisel.

WiFi Võhmanõmme küla, Põltsamaa vald. +372 776 5398; +372 516 0279; ebru@hot.ee; www.ebru.ee Каноэ

Kaiu Puhkeküla Asume Tartust 35 km. kaugusel otse Kaiu järve kaldal. Pakume majutust kämpingmajades, sauna ja peomaja kasutust, grillimsvõmaКаноэ lust ning paadilaenutust. Oodatud on nii pered kui grupid. Korraldada saab sünnipäevi, suvepäevi või lihtsalt puhata ja kalastada.

Pedassaare küla, Saare vald. +372 5646 3616; +372 5664 3520; marelaur@gmail.com; www.hot.ee/kaiupuhkebaas

Каноэ

164 | www.puhkuseestis.ee

WiFi

Jaaaj. . a Keskus

Jääaja Keskus Jääaja Keskusest leiab tegevuse igas eas külastaja:  Giidiga ekskursioon või iseseisev tutvumine keskusega  Parvesõit Saadjärvel  Seminarid  Peolauad 10. juulil ootame kõiki tähistama Jääaja Keskuse 3. sünnipäeva

Avatud E–P 11–18 www.jaaaeg.ee info@jaaaeg.ee või +372 5911 3318 Saadjärve 20, Äksi alevik, Tartu vald, Tartumaa

21

18

8

9 10 3

7

11

20

13

3

1 2 3

12

5

4

15

14

16

17

6

19

Tartumaa

166 | www.puhkuseestis.ee

· Alatskivi, Alatskivi vald · Aovere, Tartu vald · Elva, Valga mnt. 3, Lähte, Lähte alevik · Jaama kiirtankla/ pood, Jaama 82, Tartu · Räni, Aardla 107, Tartu · Veeriku kiirtankla/pood, Veeriku 1, Tartu

Tartumaa

T

artu

maakonna tutvustus

Lennundusmuuseum

Luke mõis

Tartu Külastuskeskus: Raekoja plats 1A, Tartu. Tel: +372 744 2111

T

artu vaim pidavat hõljuma peamiselt ülikoolilinna kohal. Ent akadeemiline vaimsus kandub tervele maakonnale, kus täiesti üllatavates kohtades võib sattuda teadusasutuste otsa või kohtuda kõige metsikumates paikades kõrgeltharitud teadlaste ning õpetlastega. Ülikoolilinn Tartu (1) on vaieldamatult Eesti hariduse tempel – ajalooline ülikoolihoone, moodsad õpperajatised, arvukad teadus- ning kultuuriasutused. Kes Tartus ei õpi, see peaks kindlasti Tartut tundma õppima.

Tunnid Toomemäel (2) jalutades, õdusad kultuurikohvikud vanalinna tänavail, osavõtt paljudest üritustest ja festivalidest, mis järjepanu aset leiavad – Tartus ei hakka kindlasti igav ei suvel ega talvel.

Emajõe Ateenast viib veetee nii üles- kui ka allavoolu. Üks viis Eesti suurimat jõge mööda kulgemiseks on sõit ajaloolise lodjaga. Emajõe Lodjaselts (3) korraldab kogu navigatsiooniperioodi jooksul õppe- ja lõbureise jõel ning Peipsi järvel.

Peipsi poole liikudes jõutakse peagi Emajõe Suursoo piirile.

Eesti suurim deltasoostik ongi peamiselt vaid veeteed pidi ligipääsetav. Suured soojärved, käänulised ja ristuvad jõesängid, kitsad kanalid, metsloomad kallastel liikumas, üksikud kalameeste paadid lainetel hulpimas – Emajõe Suursoo meenutab veidi filmides nähtud Amazonase deltat.

Rohkem infot liikumisvõimaluste kohta jagatakse Emajõe Suursoo looduskeskuses (4) Kavastus.

Kavastu parv (5) on Eesti ainus aktiivselt toimiv autoparv. Vältimaks tüütut mitmekümnekilomeetrist ringsõitu Emajõe teisele kaldale pääsemiseks, töötab Kavastus autode ja jalakäijate üleviimiseks parv. Vaid loetud minutid loksumist ning oledki teisel pool jõge.

Järvselja ürgmetsas (6) kasvavad Eesti kõrgeimad puud: 44,1 meetri kõrgune kuusk ning 43,3-meetrine mänd. Läbi ürgmetsa kulgevat matkarada kutsutakse “trollide rajaks” – inimtegevusest puutumata hämaras metsas meenutavad mahamurdunud puude juurikad õudusfilmidest nähtud koletisi. www.puhkuseestis.ee |

167

Tartumaa

Kallaste paljand

Tõravere observatoorium

Elva-Vitipalu matkaradadel (7) leidub samuti nii nõiduslikke vaateid kui ka ehtne nõiamaja, kuhu puhkama või suisa ööbimagi saab jääda.

Erineva pikkuse ning raskusastmega matkaradasid on Elva jõe ürgorus arvukalt. Need sobivad nii tõsistele matkasellidele kui perega pärastlõuna veetjaile.

Päikeseloojangu kaunid vaated avanevad Võrtsjärve äärsel Tamme paljandil (8). Enne veel, kui hämarus katab maa, tasub jalutada Rõngu vasallilinnuse (9) varemete juurde. Tänapäevalgi on säilinud osake kunagisest Püha Risti kabelist, mis oli keskajal palverännakute sihtpunktiks.

Rõngu pagaritöökojas (10) küpsetatud leivad-saiad kuuluvad paljude rändurite ning matkasellide hinnangul maitsvaimate hulka Eestis.

Tõravere observatooriumi Stellaariumis (11) saab heita pilgu meid ümbritsevale tähistaevale ning saada vastuseid paljudele universumiga seotud küsimustele.

Taevale lähemale viib ka Eesti Lennundusmuuseum (12) Tartu külje all. Seda küll peamiselt näituste kaudu, kus on esindatud arvukad lennumasinad ning lennundusega seotud väljapanekud. Kord aastas, Eesti lennupäevadel, näeb palju erilaadseid õhusõidukeid muuseumist üle tuhisemas.

Tervise hoidmiseks ning külmade ilmadega kaasnevate haiguste ennetamiseks korraldatakse 15. augustil Eesti Põllumajandusmuuseumi (18) territooriumil küüslaugufestival.

Ajaloolise vaate Tartumaa loodeosa ehk Vooremaa kohta saab Saadjärve ääres Äksis asuvast Jääaja Keskusest (13). Ülevaate

168 | www.puhkuseestis.ee

Alatskivi loss

Tartumaa

Tartu linnapea Urmas Klaas naudib puhkust Eestis – kalapüüki Peipsil, maakodu Lõuna-Eestis ning muidugi kõike, mida pakub heade mõtete linn Tartu

Kuidas Teie suve veedate?

Eestimaa suvi on lühike ja seepärast püüan seda päikesepaistelist aega maksimaalselt nautida ning kasutada oma hobidega tegelemiseks. Püüan suvel olla Eestis ja mitte ette võtta pikemaid sõite. Oma suvepuhkused olengi tavaliselt kodumaal veetnud. Meie maakodu on Lõuna-Eestis väga kaunis kohas ja suvel on seal tegutsemist iseäranis palju – alates aia ja pargi hooldamisest ning lõpetades näiteks metsas seenel-marjul käimisega. Minu üks hobidest on kalapüük ning just suvel on hea Peipsil seda harrastada. Loomulikult naudin ma ka suve Tartus. Meil on siin hubased suvekohvikud, äärmiselt mitmekülgne kultuurikalender, hea teha sporti või seigelda Raadi seikluspargis. Tegutsemist jagub igas eas inimesele.

Kuhu soovitaksite puhkama minna Puhkus Eestis reisijuhi lugejatel?

Eestimaal on väga palju avastada. Tartu linnapeana kutsun

kõiki loomulikult heade mõtete linna Tartusse. Tartu kesklinn koos oma välikohvikutega, botaanikaaed, Toomemägi ning Emajõe kaldad, mis on suvel iseäranis kaunid. Juunis on Tartus rahvusvaheline poistekooride festival, popkooripidu, vaimulik laulupidu. Juulis toimub Emajõe festival, hansapäevad, festival Klaaspärlimäng, ülipopulaarne auto24 Rally Estonia.

Augusti juhatab sisse järjekorras juba kümnes Tartu armastusfilmide festival tARTuFF ja meie Raekoja plats muutub Baltimaade suurimaks vabaõhukinoks. See on väga põgus ülevaade meie suvesündmustest, täpsemalt leiab infot kultuuriaken.tartu.ee aadressilt. Tartus näeme!

Ma soovitan ka Tartu läheduses ning Lõuna-Eestis ringi vaadata. Uutest asjadest teen reklaami Tartumaa Arendusseltsi poolt välja töötatud innovatsioonimarsruudile, mis muu hulgas tutvustab näiteks, kuidas maakodus säästvalt ja uuenduslikult majandada. Aga kasutage Tartut ka aknana kaugemale – meil on otselennuühendus Helsingiga!

saab nii miljonite aastate eest toimunust kui ka võimalikest tulevikustsenaariumidest.

müügilett, millel pakutakse müügiks omakasvatatud sibulat, küüslauku, kurke ning Peipsist püütud suitsukala.

Piki Peipsiveert kulgeb kultuurilooline Sibulatee. Tartumaa piires jääb Sibulateele mitu huvitavat ja kaunist paika, mis annavad ülevaate nii Peipsi järve kallastel elavate vanausuliste kommetest kui kalapüügi ning sibulakasvatusega seotud elulaadist.

Kolkja (16) ning Varnja muuseumide (17) väljapanekud hõlmavad kõike, mis puudutab selle piirkonna eluolu.

Kallaste liivakivipaljandi (14) ja koobaste juures võib talvel järvele veeremas näha autosid meenutavaid suurerattalisi sõidukeid ehk karakatitsaid. Sealtkandi suurimaks rahvaürituseks ongi paraad nimega Karakatitsa (Kallaste linnas 28. veebruaril), kus lahutatakse meelt uhhaakeetmise ning kultuuriprogrammiga.

Alatskivil asuv uusgooti stiilis loss (15) on rajatud Šotimaal paikneva Balmorali kuningliku residentsi vähendatud koopiana. Lossis asub mõisateenijate muuseum koos vahakujudega.

Kolkja-Kasepää-Varnja tänavkülade vanausuliste väikekirikud meenutavad aastasadade taguseid traditsioone, mis on vanausuliste seas visad kaduma. Sügiseti on seal pea iga hoone värava ees

Kui aega on rohkem, siis tasub põigata Piirissaarele (19). Praamisõit Laaksaare sadamast ei võta palju aega ja saareelu saab samuti ruttu nähtud. Huvitav on jälgida, kuidas saadakse hakkama ja järgitakse traditsioone saarel, mis on muust mandrist üsna olulisel määral isoleeritud.

Luke mõisapargis (20) jalutamine pakub romantilisi elamusi.

Suviti korraldatakse seal ka vabaõhukontserte, mille kaunid meloodiad kajavad pargipuude vahel ning saadavad jalutajaid kaugemateski parginurkades.

Kambja kiriku (21) torn paistab kaugele üle metsade. Just Kambja on koht, kus asutati esimene talurahvakool. Seal sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis ning anti välja esimene lõunaeesti keeles kirjutatud uus testament. www.puhkuseestis.ee |

169

Tartumaa

Tere tulemast Kolkja Kala- ja Sibularestorani!

Meie väikeses, kuid maailmas ainulaadses restoranis pakutakse toite, mis on valmistatud vene vanausuliste põlvest põlve pärandatud retseptide järgi. Peipsi kalast, ümberkaudsetest külades kasvatatud juurviljadest tehtud road pakuvad toiduelamust ka kõige nõudlikumale maitsele. Soovitame maitsta meie teed, mis on keedetud suhkruga.

Külastage kindlasti ka Kolkja vanausuliste muuseumit.

Olete teretulnud iga päev kl 12-18, oktoobrist kuni aprillini töötame ettetellimisel.

Kolkja alevik, Peipsiääre vald. GPS: 58° 32’ 59” N, 27° 13’ 2” E +372 504 9908; kalasibula@gmail.com; www.hot.ee/k/kolkjarestoran/

Raadimõisa Hotell Modernne Raadimõisa hotell asub Tartu kesklinnast 2,5 km kaugusel kauni Raadi mõisapargi läheduses. Hotellis saab veeta mõnusat puhkust, tellida sauna-, konverentsi- ja toitlustusteenust. Elegantse Raadimõisa hotelli restorani maitsed on soositud nii pulmapidude, sünnipäevade kui ka lõuna- ja õhtusöökide puhul. Rentida on võimalik kuni 100 kohalist mõisahärra saali ja kuni 12 kohalist mõisahärra tuba seminaride pidamiseks.

Mõisavärava 1, Vahi küla, Tartu vald. GPS: 58° 23’ 57” N, 26° 44’ 14” E +372 733 8050; info@raadihotell.ee; www.raadihotell.ee

WiFi

Parvematkad Parv – see võib kõlada kahtlaselt, aga suured ja mugavad matkaparved on korraliku mootoriga ning nendel kulgedes jõuab kaugele. Lõputud soomaastikud, vaikselt kulgev jõgi, loodushääled, mis ei jää grammigi alla päris džunglihäälitsustele ning lõpuks soe laagripaik parvemajas. КаноэEmajõe alamjooksul ja Parvesadam asub Kavastus, Tartumaal. Matkad toimuvad valdavalt Emajõe-Suursoo jõgedel-järvedel.

Aeg: aprill – oktoobri lõpp. Aeg, kui jõed ja järved on kindlalt jäävabad.

Parvematk ja puhkeõhtu parvemajas – üritus sobib nii väiksema ettevõtte suvepäevadeks kui ka seikluslikuks sünnipäevapeoks. Seiklus kestab umbes 24 tundi. Parvede arv sõltub seltskonna suurusest.

Matkaparvesid juhite ise. See on igale inimesele, kes autosõiduga hakkama saab, täiesti jõukohane. Teie käsutuses on peosaal, saun ja magamisruumid. Ümbruskonnaga tutvumiseks on kanuud ja sõudepaat. Hommikul pakume teile kohvi ja pannkooke ning asume tagasiteele Kavastusse.

Parvematk sauna- ja grillparvega: See võimalus sobib kuni 15-liikmelisele seltskonnale.

Nii sauna- kui grilliparv sobivad ka matkamiseks – võite matkata mugavalt suuremal alal ja sõita sinna, kuhu heaks arvate.

Täpsem info telefonil +372 505 0253; kalle.veematkad@gmail.com Matkajuht Kalle Räästas vastab meeleldiWiFi kõigile küsimustele.

WiFi

www.veematkad.ee 170 | www.puhkuseestis.ee

Tartumaa

Eesti Põllumajandusmuuseum Eesti Põllumajandusmuuseum asub vaid 5 km kaugusel Tartu kesklinnast maalilises Ülenurme mõisas.

Siin on Eesti maaelu ja tänapäeva tutvustavad näitused – teravilja- ja loomakasvatustus, lina- ja linnukasvatus, mesindus, õlest ning tohust valmistatud esemed ning erinevate ajastute põllumajandustehnika sh unikaalne aurumasinate kollektsioon ja omavalmistatud masinate väljapanek jpm.

Käsitööprogrammid ja -kursused – sepistamine, rahvuslik käsitöö, puidu restaureerimine, klaasvitraaz.

Traditsoonilised ja uued suurüritused: 13. juuni Üleriigiline masinapäev 5. september Tartu sügisnäitus.

15. august Küüslaugufestival 2015 ja Tõuloom 2015 Rukkimaarjapäev 10. oktoober Lõikuspüha Gruppidele ettetellimisel rahvuslikud toidud.

Muuseum on avatud: Jaanuarist märtsini T-P 10–16 Aprillist detsembrini T–K, R–P 10–18 ja N 11–19 Kohvik ja turismiinfokeskus avatud iga päev.

Pargi 4, Ülenurme. GPS: 58° 18’ 59” N, 26° 43’ 27” E +372 738 3810; epm@epm.ee; www.epm.ee

Eesti Lennundusmuuseum

Lange, Haaslava vald.

GPS: 58° 17’ 20” N, 26° 45’ 55” E; +372 502 6712 info@lennundusmuuseum.ee; www.lennundusmuuseum.ee

Eesti Lennundusmuuseum (ELM) on asutatud aastal 2000. Ekspositsiooni kuulub 20 lennukit ja 3 helikopterit. Lennukid on pärit Poolast, Ukrainast, Rootsist, Šveitsist, Eestist, Tšehhist, Soomest ja Venemaalt. Kollektsiooni kuulub rida haruldusi, mida harva kohtab lennundusmuuseumides (Viggen-37, Draken-35, Su-24, Jak-28, jne.)

Oluline koht on suurearvulisel mudelite kogul.

Teenused: giid (ettetellimisel), tasulised atraktsioonid (dünaamiline lennusimulaator, katapult, langevarjuhüppe imitatsioon, jne.)

Avatud iga päev maist 31. oktoobrini.

www.puhkuseestis.ee |

171

Lõuna-Eesti suurim kaubandusja meelelahutuskeskus

Üle 160 kaupluse, liuväli, 4D elamuskino, siseseikluspark, kohvikud ja restoranid, minizoo ja mänguväljak lastele

Tasuta buss kesklinnast Lõunakeskusesse ja tagasi!

Ringtee 75, Tartu, info 7 315 500, avatud 10-21 , www.lounakeskus.com

T

artu linn

“Isa ja poeg” skulptuur

Tartu Külastuskeskus: Raekoja plats 1A, Tartu. Tel: +372 744 2111.

Pindala: 38,82 km² Rahvaarv: 95 128 Tartumaa süda on igavesti noor ülikoolilinn Tartu, mis võlub külalisi aasta ringi mitmesuguste festivalide, näituste ja kontsertidega, aga ka meeldivate puhkehetkedega hubastes kohvikutes.

Veel ootavad külalisi vanalinn, muuseumid ning teaduskeskus AHHAA, mis pakub põnevust kogu perele.

Kindlasti tasuks üle vaadata ajalooline Jaani kvartal, kus asub Püha Antoniuse gild, mis koondab elukutselisi kunstnikke ja käsitöölisi. Gildis tegutseb üle 20 käsitöökoja: siin saab jälgida kunstnike tööd ja osta kaasa meelepäraseid taieseid.

Tartumaa

“Suudlevad tudengid” skulptuur

Astu läbi ka mänguasjamuuseumist, XIX sajandi Tartu linnakodaniku muuseumist ning Jaani kirikust.

Kuna Tartu on Eesti õlletööstuse sünnikoht ja teda peetakse juba tuhatkond aastat õllelinnaks, avati 2003. aastal A. Le Coqi õlletehase territooriumil õlletööstuse ajaloo säilitamiseks õllemuuseum.

Taimehuvilised saavad jalutada Tartu ülikooli imekaunis botaanikaaias. Lõõgastuda ja puhata on võimalik Aura veekeskuses.

Ilusa ilmaga on tartlaste ja linna külaliste lemmikpuhkepaigaks Toomemägi, kus asub hulgaliselt ausambaid ning arhitektuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslikke ehitisi: endine toomkirik (praegu Tartu ülikooli ajaloomuuseum), tähetorn, vana anatoomikum, riigikohtu hoone, Inglisild ja Kuradisild.

Inglisillal, mis on nagu omalaadne Toomemäe värav, tervitab külalisi ladinakeelne kiri „Otium reficit vires”, mis tähendab „Puhkus taastab jõu”. www.puhkuseestis.ee |

173

H

uvitavad

sündmused Tartus Wow Run

Mai Muusikafestival Indiefest

juuli Vaimulik laulupidu “Maarjamaa – Isa maa”

19.–24. mai. www.indiefest.eu Festival toob publikuni kohaliku ja välismaise alternatiivmuusika.

2.–5. juuli. www.eelk.ee/kirikupaev

Rahvusvaheline kirikute öö Tartus

3.–4. juuli. www.tartu.ee/emajoefestival

SEB 34. Tartu Rattaralli

10. –11. juuli. www.punknroll.ee Punk’n’Roll toimub Raadi mõisapargis ning pakub läbilõiget nii Eesti punkansamblite paremikust kui ka valiku esinejaid mujalt maailmast.

29. mai. www.kirikuteoo.ee 29. mai õhtul avavad Tartu kirikud oma uksed kõigile huvilistele.

31. mai. www.tartumaraton.ee Rattaralli programmilistest üritustest võtab osa ligi 7500 harrastajat ja tippsportlast. Tartu kesklinnas toimuvad ka populaarsed lastesõidud.

juuni Eesti heliloojate festival

2. – 8. juuni. www.composer.ee Festival on üks suuremaid Eesti nüüdismuusikafestivale. Tartu Jaani kirikus toimuvas põhiprogrammis on kontserdid, muusika veerandtunnid, töötoad ja Ööülikool.

Wow Run

7. juuni. www.wowrun.ee Wow Run on 5 km pikkune jooksuüritus, mille teeb erakordseks pulbervärvide kasutamine – iga kilomeetri järel visatakse osavõtjaid loodussõbralike ning täiesti ohutute pulbervärvidega.

Rahvusvaheline poistekooride festival Estonia 2015

17.–21. juuni. www.emls.ee Festivali lõppkontsert leiab aset 20. juunil kell 18.00 Tartu laululaval, kuhu oodatakse laulma 3000 poissi ja 1000 meest.

Popkooripidu

27. juuni. www.popkooripidu.ee

174 | www.puhkuseestis.ee

Emajõe festival

Muusikafestival Punk’n’Roll

Hansapäevad

11.–12. juuli. www.hansapaevad.ee Tartu hansapäevad tähistavad sel suvel oma 20. sünnipäeva.

Festival Klaaspärlimäng 9.–14. juuli, www.erpmusic.com

11. Puhkpillifestival “Mürtsub pill”

30. juuli – 2. august. www.potartu.ee Sellel Eesti suurimal ja Baltikumis ainulaadsel orkestrimuusika festivalil esinevad tantsu- ja lasteorkestrid, bigbändid ja festivali ühisorkester.

Külalisi tuleb nii välismaalt kui Eestist. Toimub suurorkestrite paraad ja galakontsert.

august Euroopa meistrivõistlused maanteerattasõidus 5.–9. august. www.roadec2015.ee

10. Tartu armastusfilmide festival tARTuFF

3.–8. august. www.tartuff.ee Kuue päeva jooksul tuleb Tartu raekoja platsil näitamisele 12 filmi, millest igaüks kõneleb otseselt või kaudselt armastusest.

Armastus võib olla valus, ilus, piinav ja andestav.

Arhailise loomingu festival RegiÖÖ: Armastusest 26.–27. september. www.tartu.ee/regioo

4. Tartu Linnamaraton, Tartu Sügisjooks

3. oktoober. www.tartumaraton.ee Tartu linnamaraton on ainulaadne Eestis – kogu 42 pikkune maratonidistants joostakse ühel ringil, mis tähendab, et iga rajakilomeeter on ainulaande ja pakub uusi elamusi. Lisaks täismaratonile saavad jooksjad valida 21 km ja 10 km distantsi vahel.

Rahvusvaheline autorilaulu festival “Lehesaju muusika” 2.–4. oktoober. www.mellnovfest.com

Rahvusvaheline vanamuusika festival Orient et Occident 8.–11. oktoober. www.festivitas.ee

Tartu sügispäevad

Linnafestival UIT

19.–22. august. www.uit.ee UIT on rahvusvaheline festival, mis avastab etenduste, installatsioonide, tuuride ja kontsertide juhatusel Tartu linnaruumi.

12.–18. oktoober. www.studentdays.ee Tartu sügispäevadega kutsutakse tartlasi, eriti just tudengeid, korraks aega maha võtma ja nautima mitmekülgset festivaliprogrammi, mis vältab terve nädala.

9. Tartu Rulluisumaraton 23. august. www.tartumaraton.ee

Eesti teatri festival Draama

31. august – 6. september. www.draama.ee

SEPTEMBER-DETSEMBER Teadlaste Öö festival

20.–25. september. www.teadlasteöö.ee Teadlaste Öö festival on kireva programmiga koguperefestival, mis paotab teadusmaailma ust ja väärtustab teadmisi.

Tartu jazz– ja rütmimuusika festival IDeeJazz 6.–8. november. www.ideejazz.ee

Filmifestival Tartu PÖFF

13.–29. november. www.poff.ee Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF) on rahvusvaheline filmifestival, mis toimub 2015. aastal 19. korda. PÖFFi alla kuuluvad ka animafilmide festival Animated Dreams, lühifilmide festival Sleepwalkers ja laste- ja noortefilmide festival Just Film.

Jõululinn Tartu

29. november –24. detsember. www.joululinntartu.ee

Tänavatantsufestival Battle of EST 19. detsember. www.boe.ee

www.puhkuseestis.ee |

175

Viikingilaev Turm

Sisevete Saatkond

Tartu linn tekkis kunagi kaubateede ristumispaika. Maismaad mööda liikunud kaupu laaditi siin ümber laevadele ja vastupidi. Tartu on Euroopa ühe suurima järve - Peipsi - põline kesksadam Eesti poolel. Siin on väga põnev laevandusajalugu. Emajõe Lodjaselts on 10 aastat tegelenud Peipsi laevanduspärandi taaselustamisega. Meie põhiidee on pakkuda inimestele ajas rändamise võimalust. Ruumis rändamine on juba nii lihtsaks tehtud, et see ei pane kedagi imestama. Aga liikuda ajas 500 aastat tagasi - vat see on harukordne! Harukordne on ka Emajõe ja Peipsi metsik loodus.

Peipsi lodi Jõmmu on arhailine puust kaubapurjekas, millesarnased seilasid siinsetel vetel hansaajast 20. sajandi keskpaigani. Ajalooliste lotjade eeskujul ehitatud Jõmmu lasti vette 2006. a ja ta on selle omanäolise laevatüübi ainus esindaja maailmas.

Jõmmu võtab pardale kuni 36 reisijat. Hooaeg kestab aprillist novembrini.

Viikingilaev Turm valmis 2009. aastal ning on kaunis näide 1000 a tagusest laevaehituskunstist.

Turm võtab pardale kuni 12 reisijat, hooaeg kestab maist septembrini.

Tellida saab erinevaid reise ühetunnisest jõeretkest Tartus mitmepäevase seikluseni Peipsil. Üksikkülastajale pakume piletiga loodusreise.

Laevad teevad lühireise ka mitmetel festivalidel - Tartu Hansapäevad, Seto Folk jt.

Piletiretkede kava uueneb jooksvalt meie kodulehel.

Käesolevast aastast alates tegutseb Tartu vanalinna veeres Emajõel Sisevete Saatkond - 100 aastase süvendaja peale ehitatud ujuvsadam, kultuuri- ja hariduskeskus ning jõekohvik. Saatkonda saab rentida seminarideks ja pidudeks.

Siin toimuvad ka kõigile avatud kontserdid. Sisevete Saatkond on Tartu Hansapäevade Jõelinna pealava - mitmepäevase kontsertprogrammi lõpetab galaõhtu sümfooniaorkestriga!

Valides meie teenuseid toetad ajalooliste laevade taaselustamist!

Lodi Jõmmu

Lisainfo: www.lodi.ee  info@lodi.ee  +372 555 99 100 foto: Margus Uudam

Aura Veekeskus

Tartumaa

Tartus asuv Aura veekeskus on parim koht lõõgastavaks ja sportlikuks vaba aja veetmiseks.

Veepargi tõmbenumbriks on kaks liutoru pikkusega 55 m ja 38 m. Põnevust loovad veekardinad, mille taga on koopad istepinkide ja veemassaažiga, purskkaev, langev veejuga, vastuvoolu ujumine ning mullivannid. Pisemategi unistused täituvad väikestel liumägedel liueldes, lastebasseinis sulistades ning veemänguasjadega mängides. Terviseklubist leiab mullivannid, auru-, aroomi- ja leilisaunad. Klientide rõõmuks on lisandunud sanaariumisaun, kus saab käia kogu perega.

Sanaarium on täiuslik kombinatsioon auru- ja leilisaunast. Meeldiva aroomiga ja valgusmänguga saunas on hea lõõgastuda. Lisaks on köetavad lamamistoolid, kus saab pärast sauna puhata ning nautida vaadet Emajõele.

+372 730 0280 Turu 10, Tartu info@aurakeskus.ee www.aurakeskus.ee

Veekeskuses on võimalik korraldada täpselt enda soovidele vastav privaatüritus, broneerides kas terve keskuse või osa sellest.

Aura on üks vähestest veekeskustest Eestis ja Euroopas, milles viibimise aeg ei ole piiratud.

www.puhkuseestis.ee |

177

Tartumaa

Eesti Spordimuuseum BALTIMAADE SUURIM SPORDIMUUSEUM Eesti Spordimuuseum asub Tartu vanalinnas ning pakub põnevust kõigile külastajatele: •E esti spordilugu sünnist tänapäevani – sõnas, helis ja pildis •O lümpiamedalid alates 1912. aastast ja virtuaalne olümpiatuur •V õimalus ise kaasa lüüa – pildista end jõumehena või võistle arvuti vastu •N äitused mitmel korrusel, spordiraamatukogu ja palju muud põnevat Avatud: K-P 11-18. Giidiga ekskursioonid ettetellimisel Rüütli 15, Tartu. GPS: 58° 22’ 56” N, 26° 43’ 16” E +372 730 0750; info@spordimuuseum.ee; www.spordimuuseum.ee

Cafe Noir Hubane Cafe Noir on vinoteek-restoran, mis asub Tartu linna südames. Privaatses ja imeilusas sisehoovis on lõbus lasteala, kus pisipere saab ratastega sõita, liivakastis mängida ja liugu lasta. Lubatud on ka neljajalgsed sõbrad.

Lai valik veine, kerge vahemere köök väikeste eesti mõjutustega.

Ootame kõiki nautima õdusat keskkonda, meeldivat teenindust ja maitsvaid roogi!

Oleme avatud: E-N 11-23, R-L 11-24 Ülikooli 7, Tartu. GPS: 58° 22’ 53’’ N, 26° 43’ 14’’ E +372 744 0055; info@cafenoir.ee; www.cafenoir.ee

Lokaal Suudlevad Tudengid · Istekohti 120 inimesele · Tasuta WiFi üle maja · Hea asukoht Tartu südames kena vaatega otse Raekoja platsile · Gruppide toitlustamine · Menüüd neljas keeles (eesti- vene-, inglise- ja soome keeles) · Seminari, koolituse korraldamise võimalused · Privaatne ja hubane viskituba 45m2 · Õdus sigarituba · Saali reserveerimise võimalus erinevate ürituste korraldamiseks · Suvel suurim välikohvik Tartus Oleme avatud: P-N 11-23, R-L 11-02 Raekoja plats 10, Tartu +372 730 1893 info@suudlevadtudengid.ee www.suudlevadtudengid.ee

178 | www.puhkuseestis.ee

majutus

otell Antonius Hotell Antonius

Tartumaa

Elegantne ja luksuslik hotell Antonius, asub Tartu vanalinnas, otse Tartu Ülikooli peahoone vastas.

Hotellis on 18 stiilset ja hubast numbrituba ning romantilise miljööga 40- kohaline a la carte restoran. Ülikooli 15, Tartu. GPS: 58° 22’ 45” N, 26° 43’ 21” E +372 737 0377: sales@hotelantonius.ee; www.hotelantonius.ee

WiFi

kooli 15, Tartu.

S: 58° 22’ 45” N, 26° 43’ 21” EDomus Dorpatensis WiFi Külaliskorterid +372 737 0377 Pakume privaatset ja turvalist majutust Tartu südalinnas Raekoja kõrval.

WiFi Meie kümnes hubases külaliskorteris on olemas kõik vajalik, et saaksite e@ammende.ee ; www.hotelantonius.ee tunda end nagu kodus. Majas on olemas ilusalong ja massaažituba.

asukoht Tartu vanalinna gantne ja luksuslik hotellParim Antonius, asubning põnevaimate vaatamisväärsuste avastajaile, perega puhkajaile ning kultuurihuvilistele! tu vanalinnas, otse Tartu Ülikooli peahoone Raekoja plats 1/Ülikooli 7, Tartu. GPS: 58° 22’ 47” N, 26° 43’ 20” E +372hubast 5333 3031; +372 733 1345; dorpatensis@dorpatensis.ee; www.dorpatensis.ee tas. Hotellis on 18 stiilset ja numbriКаноэ a ning romantilise miljööga 40- kohaline a la WiFi te restoran. Каноэ

Каноэ

mpere Maja Külalistemaja: pakub ööbimisvõilust kuues toredas numbritoas. Igas toas on WiFi C ja duširuum, suuremates tubades ka köögiWiFi k, klientidele kasutada arvuti (WiFi). Üürime osviibimisteks välja ka sauna ning keldriklubi. Каноэ lalistemaja vastuvõtt on avatud iga päev 8–20.

Tartu Hotell

WiFi mpere Maja on sõpruslinnade Tartu ja Tampere Kui hindate sõbralikku teenindust, taskukohast hinda ning mugavat hotellituba Tartu südalinnas, on tuuri- ja Majas on kunstigaleTeiekoostöökeskus. parim valik hotell Tartu.

WiFi Meie hotell on Tartu linna üks vanemaid hotelle, mille interjööris on järgitud nostalgilist ja samas mis pakub vaatamiseks nii eesti Каноэ kui ka soome moodsat 1960ndate stiili. Majutuseks 72 WiFi värskelt renoveeritud hotellituba, valgusküllane konverentsiWiFi Каноэ ning hubane kohvik.keldriklubis nstnike ruum näituseid.

Oma korraldaSoola 3,kirjandusõhtuid, Tartu. GPS: 58° 22’ 40” N, 26° 43’ 56” Eja WiFi raamatuesitlusi, kontserte +372 731 4300; sales@tartuhotell.ee; www.tartuhotell.ee id toredaid üritusi. Avatud igaWiFi päev 9–18.

WiFi Каноэ Каноэ

www.puhkuseestis.ee |

179

1

4

2 3 3

6

11

5 27

14 15 16

24 13 17

180 | www.puhkuseestis.ee

· Põlva, Tartu mnt. 1B

13

14 15 16

25 26 3

12

21

27

20

10

22

9

18

7

8

Põlvamaa

Põlvamaa

P

õlva

maakonna tutvustus

Postitee

Seto talumuuseum

Setomaa Turismiinfopunkt: Pikk tn 12, Värska. Tel: +372 796 4782

K

agu-Eestis Põlvamaal võib kogeda omapärast segu erinevate kultuuride kokkupuutest, nautida imekaunist ja erakordset loodust ning aktiivse puhkamise võimalusi metsade rüpes.

Ajaloolist Postiteed (1) mööda Põlvamaale sõites on vaatamist ja tegemist terveks päevaks.

Sinka-vonka ning künkalt-künkale kulgev tee oli sajandeid kasutusel Tartu-Pihkva maanteena ning on tänapäevalgi säilitanud osaliselt kunagise trassi.

Postitee ääres asuvast Eesti maanteemuuseumist (2) saab ülevaate maanteede ajaloost. Pärast ekspositsioonide uudistamist on nii lastel kui täiskasvanutel võimalik liikluslinnas ka oma sõiduoskusi proovile panna.

Maalilises Tilleorus (3) viib matkarada Merioone allikakoopani; Põdrakivi (4) maantee serval oli paik, kus veel 1950. aastatel seisis rändrahnu peal hirvekujuline skulptuur; Põlva talurahvamuuseumis (5) saab seigelda mini-Põlvamaa make-

til; Palojärve (6) ääres saab puhata, järveveest jahutust otsida või piknikut pidada.

Teine huvitav tee Põlvamaal viib Värskast Saatsesse. Tolmusel kruusateel liikudes ei pruugi esmalt märgatagi mõnesajameetrist teejuppi, mis korraks naaberriigi Venemaa territooriumilt läbi põikab. Saatse saapaks (7) kutsutav kilomeetripikkune teelõik, mis läbib Vene Föderatsiooni territooriumi, aga kahe silma vahele ei jää. Seal tohib liikuda vaid mootorsõiduki või jalgrattaga ning peatuda ei või hetkekski. Vastasel korral ähvardab oht sattuda Vene piirivalve huviorbiiti.

Viisata Venemaale minna soovijatel tasub Saatse saabas läbida lähiajal, kuna uue piirilepingu sõlmimise tagajärjel too Euroopa mõistes ainulaadne teelõik peagi kaob.

Saatse Seto muuseum (8) täiendab Värskas asuvat Seto talumuuseumi (9). Mõlemad paigad jagavad teadmisi piirkonna ajaloost ning tavadest. Värskas paikneb vabaõhumuuseumi tüüpi väljapanek, Saatses omakorda huvitav interaktiivne ekspositsioon. www.puhkuseestis.ee |

181

Põlvamaa

Põlva talurahvamuuseum

Maanteemuuseum

Mooste mõis

Saatse muuseum

Värskas (20) toimub suviti arvukalt vabaõhuetendusi ning kontserte, mis reeglina on seotud kohapealsete traditsioonide ja rahvakultuuriga. Omapärane tava on seto lihavõtete ajal harrastatav munade loomkal veeretamine.

Hiljuti varises Emalätte koobas küll sisse, ent allikavesi niriseb liivakihtide vahelt endiselt välja.

Teistegi kirikupühade ajal toimub kohalike pühakodade ehk tsässonate juures eripalgelisi üritusi. Tsässonaid leidub tihedalt Mikitamäe (21) ümbruses. Kena ja eraldatud tsässon asub piiriäärses Podmotsa külas (22).

Taevaskoja lähedal ülespaisutatud Saesaare paisjärv (23) on populaarne sihtkoht rahulikumate kanuumatkade läbi viimiseks. Kes omal jõul ei viitsi vetevälja peal liikuda, saab astuda jõelaev Lonny pardale ning sellega paisjärvele tiir peale teha.

Pakaselistel talvedel on Saesaare paisjärvel mõnus uisutada või tõukekelguga ringi tuhiseda.

Legendi järgi smugeldanud Kalevipoeg salaja Venemaalt Eestisse potentsirohtu ehk ürg-Viagrat. Osa sellest laadungist pudenenud Värska lahte ning tänapäeval sisalduvat ürg-Viagra nii Värska sanatooriumis (10) kasutatavas ravimudas kui maapõuest ammutatavas mineraalvees.

Kohati varisemisohtlikud, ent selle võrra põnevamad, on Piusa liivakaevanduse koopad (12). Külastajatele on avatud turvaline väljapanek muuseumikoopas, ümbruskonna metsade ja luidete all aga leidub veel 7–8 eri suurusega koobastikku.

Imettegeva veega paikasid on Põlvamaal teisigi. Taevaskoja liivakivipaljandite (11) jalamil pulbitseb paljandi alt välja Emalätte allikas. Selle vesi ravivat nii silmanägemist kui mõjuvat hästi ka pereõnnele.

Eesti pikima jõe ehk Võhandu jõe ürgorus (13) ning matkarajal avanevad hunnitud vaated väiksematele liivakivipaljanditele. Põdramüür, Viira veskimüür, Sõjatare, Tsirgu müür on vaid mõned ürgorus leiduvatest paljanditest.

182 | www.puhkuseestis.ee

Põlvamaa

Põlva kultuuri- ja huvikeskuse juhataja Maire Pedras räägib, mida huvitavat saab Põlvamaal teha ja näha Kuidas möödub Teie suvi?

Suvi on Eesti mõistes 3 kuud, seega möödub töötades ja puhates. Esimese nädala puhkan juba aprillis ja unistuste plaan on sõita Prantsuse Rivierasse. Ülejäänud kolm nädalat juulikuus veedan kaunil suvisel Eestimaal ringi sõites koos oma perega.

Eks puhkuste aeg ongi selline kõige pikem perega koosolemise aeg, vähemalt nädalavahetustel. Ja muidugi mõnuga ja rahulikult siblin ka oma koduaias, sest kultuuritöötajal on muidu kogu aeg kiire-kiire.

Mida toredat tänavu Põlvamaal toimub? Miks tasub sinna tulla?

Suviti on Põlva ja Põlvamaa nii looduse, kui ka kultuurisündmuste poolest parim paik, kuhu tulla. Suuremate kultuurisündmustega alustame juba 31. mail, kui toimub meie kaunis Intsikurmus II Kagu-Eesti tantsupidu, juunikuus Lõuna-Eesti suve avapidu, Põlva linna päevad, Põlvamaa laulupidu (160 aastat Põlvamaa esimesest laulupeost), üle maakonna paljudes kohtades toimuvad jaanipäevaüritused. Juulikuus on suured vabaõhupeod Intsikurmus: Retrolegend esitleb – Bad Boys Blue, Nancy, Black Velvet. Siis veel lõõtspillifestival Harmoonika ja Intsikurmu muusikafestival. Need on suuremad Eriti põnev on liikuda piki jõge kanuu või muu veesõidukiga, sealsed veskitammid ning kärestikud muudavad Võhandu üheks põnevamaks kanuumatka jõeks Eestis.

Süvahavva vesiveski (24) Võhandu jõel tegutseb tänapäeval villavabrik-muuseumina. Muuseumis näeb omaaegset villatöötlemise tehnikat, vabrikus saab aga oma villast lõnga kedrata.

Omapäraseid matkaradasid Põlvamaale jagub. Ilumetsa kuldne ring möödub nii Ilumetsa meteoriidikraatritest (14) kui Rebasmäe allikast (15) ning Eesti läbipaistvaima veega Valgjärve (16) kallastelt. Samas lähedal asub romantiline Meenikunno rabarada (17).

Pärast vabadussõda rajatud Petseri lõunalaagris (18) viidi läbi arvukalt sõjaväemanöövreid ja lahinglaskmisi. Tänapäeval jääb Petseri lõunalaager Mustoja maastikukaitseala piirile ning kaitseala matkarajad ja laagripaigad meelitavad sinna hoopistükkis rahu ning vaikust otsivaid matkajaid.

kultuurisündmused Põlvas. Et saada ülevaadet suvel maakonnas toimuvatest kultuurisündmustest, tuleks enda jaoks avastada Põlvamaa kultuurisündmuste kalender. Kokkuvõttes pakume palju head muusikat, laulu ja tantsu. Ootame külastajaid nendest suursugustest kultuurisündmustest osa saama.

Milliseid kohti võiks Põlvamaal avastama minna? Millised Eestimaa paigad on Teie jaoks erilised?

Kauneid kohti, mida külastada, on meil siin igal sammul. Mainin vaid mõned kohad koos sinna kuuluvate vaatamisväärsustega: Taevaskoda, Piusa, Värska, Räpina, Mooste, lisaks Karilatsi koduloomuuseum, maanteemuuseum jne. Kagu-Eesti oma kauni suvise loodusega on juba ise vaatamisväärsus. Põlvamaa eriline paik on minu jaoks kindlasti Taevaskoda oma ürgse loodusega. Sinna viin oma külalised esimesena. Ka Piusa oma liivaväljadega on maakonna üks kauneim paik, samuti Seto talumuuseum ja tsäimaja. Eestimaa erilised kohad on kindlasti saared, mida tahaksin rohkem tundma õppida. Paljud Eestimaa mõisad on korda tehtud. Need on suurepärased paigad koos teenuste ja üritustega, mida külastada. Soovin kõigile palju jaksu ja rõõmu kaunite Eestimaa kohtade avastamisel!

Mooste mõisa (19) territooriumile on koondunud rohked käsitöö ning kunstiga tegelevad asutused. Sealt leiab kunstikeskuse, fototurismi keskuse, restauraatorite koja, veskiteatri, käsitöökoja jpt. Kõigis paikades on külastajatel võimalik aktiivselt kaasa lüüa ning näpuosavust või vaimuteravust proovile panna.

Räpina Sillapää lossi (25) parkmetsas asuvat „musitemplit“ külastavad armunud nii kodukandist kui kaugemaltki.

Kõige kaugemalt Räpinat väisanud külaliseks tuleb aga tõenäoliselt pidada Tsõõrikmäele maandunud meteoriiti (26), mis jättis endast järgi korraliku kraatri.

Lüübnitsa sibula- ja kalalaat (27) (22. august) on sügisene suurüritus Pihkva järve kallastel. Kümnetel lettidel pakutakse omapäraseid sibula- ja küüslauguvanikuid; kõikjal hõljub suitsukala hõrk aroom; müügil on ka värskeltvalminud köögiviljad. www.puhkuseestis.ee |

183

Põlvamaa

Seto Talumuuseum

Saatse Seto Muuseum

Pikk 56, Värska, Põlvamaa 57° 56’ 32’’ N; 27° 39’ 6’’ E

Saatse küla, Värska vald, Põlvamaa 57° 52’ 54’’ N, 27° 47’ 6’’ E

Värska keskusest kahe kilomeetri kaugusel asub Seto Talumuuseum, suurim seto kultuurile pühendatud mäluasutus Setomaal. Siin on võimalik tutvuda 19. Sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga. Ekspositsioonis on poolkinnine hoov, elumaja, riide-, vilja-, söögiait, laut heinaküüniga, meeste töötuba, varjualused, suitsusaun, potivabrik, sepikoda, rehi ja tsäimaja. Korraldatakse näituseid, õpitubasid ning mitmesuguseid temaatilisi üritusi.

Setomaa kõige rikkalikuma koguga muuseumi uus interaktiivne püsiekspositsioon tutvustab Saatset kui vana kirikuküla ja selle lähiümbruse lugu ning inimest.

Ekspositsiooni temaatika märksõnadeks on: seto mees, seto mehe töö, seto naine, savipottide valmistamine, Püha Suurkannataja Paraskeva kirik ja päätnitsapäev.

Muuseumil on avar õueala ning imeilus parkmets koos õpperajaga, millest vaid paarisaja meetri kaugusele jääb Venemaa.

Talvehooajal (01.09-31.05) avatud: T-L 10-16 Suvehooajal (01.06-31.08) avatud: T-L 10-18, P-E 10-17 www.setomuuseum.ee info@setomuuseum.ee

Seto Tsäimaja Tsäimajas on võimalik süüa seto rahvustoite käsitööna valminud savinõudest, kuulata seto laulu ja pillilugusid. Istekohti on tsäimajas 64 ja suvisel perioodil võimalik einestada terrassil, kus on 24 istekohta. Ettetellimisel gruppide toitlustamine, peolauad, ürituste korraldamine, koosolekusaali kasutus jm.

Talvehooajal (01.09-31.05) avatud: T-L 12-16 Suvehooajal (01.06-31.08) avatud T-P 12-18 www.setomuuseum.ee saatse@setomuuseum.ee

Talvehooajal (01.09-31.05) avatud: T-L 11-17 Suvehooajal (01.06-31.08) avatud: T-L 11-19, P 11-17 www.setomuuseum.ee info@setomuuseum.ee

Cantervilla Loss

WiFi

Lõuna-Eesti suurim mängumaa- veepark, lõbustuspark ja mõisa-ajastu teemapark. Otepäält 7km kaugusel Cantervilla mõisakompleksis WiFi on suur mängumaa, kus on tegevusi kogu perele terveks päevaks.

Hotell Cantervilla Loss. Majutus kuni 90 inimesele.

• Suve- ja talvepäevad, sünnipäevad, firmaürituste korraldamine • Seminarid ja konverentsid • Pulmapeod kuni 200 inimesele Pikajärve küla, Valgjärve vald. GPS: 58° 4’ 12” N, 26° 35’ 33” E WiFi +372 5340 3523. info@cantervilla.ee; www.cantervilla.ee

WiFi Каноэ

Elmari Talu

Каноэ Külaliste päralt on külalismaja, seminarihoone ja suitsusaun. 60-kohalise kaminasaali ja 10 majutuskohaga seminarimaja sobib kokkutulekuteks ja pidulikeks sündmusteks. Piljardilauaga külalismaja majutab kuni 15 inimest. Lisaks saab nautida elektri-, infrapunasauna ja 10-kohalist kümblustünni. Tiik pakub võimalusi ujumiseks, parvega sõitmiseks ja kalastamiseks, Jõksi järv WiFi paadi ja vesiratta renti. Varjualuses saab kasutada suitsuahju, barbeque- ja gaasigrilli.

WiFi

Weizenbergi 38, Kanepi alevik, Kanepi vald. GPS: 57° 59’ 24” N, 26° 44’ 50” E Каноэ +372 507 7533; info@elmaritalu.ee; www.elmaritalu.ee

WiFi

WiFi

184 | www.puhkuseestis.ee

WiFi

Каноэ

Põlvamaa

Metsa-Lukatsi Puhketalu

Metsa-Lukatsi puhketalu Põlvamaal pakub majutust 5-liikmelisele perele. TalukompWiFi pidades, kuid siiski on säilitatud ka leks on renoveeritud tänapäeva vajadusi silmas vanaaegset interjööri. Külastajate käsutuses on endine aidahoone, kus on kaminaga puhkeruum ning hobusetall, milles nüüd ärklituba koos kaasaegse köögi ja aurusaunaga. Meil on võrkpalliplats, tiigi kaldal ootab traditsiooniline saun.

WiFi

Metsa-Lukatsi talu, Ihamaru küla, Kõlleste vald. GPS: 58° 2’ 35’’ N, 26° 54’ 4’’ E +372 5666 4398; maret@puhketalud.ee; www.puhketalud.ee WiFi

Каноэ

Каноэ

WiFi Каноэ

Rõsna Puhkemajad ja pubi Turist WiFi

WiFi

Naudi aastaringselt puhkust õdusas rannaäärses Rõsna puhkekülas Setomaal.

WiFi Pakume ööbimist kämpingutes ning suures ja väikeses puhkemajas. Rõsna puhkemaja on suurepärane ka suvepäevade, kokkutulekute ja koolituste korraldamiКаноэ seks. Lisaks majades pakutavale on puhkajate käsutuses väliköök, supelrand ning valik aktiivseid tegevusi. Leilisõbrad WiFi saavad valida suitsusauna või soome sauna vahel. Külalisi ootab ka soe kõhutäis Räpinas pubis Turist!

Rõsna küla, Mikitamäe vald. GPS: 57° 59’ 54” N, 27° 36’ 47” E Каноэ +372 566 11269; upabuilding@gmail.com; sites.google.com/site/rosnapuhkemaja Каноэ

WiFi

Каноэ

Каноэ

WiFi WiFi КаноэWiFi

WiFi WiFi

www.puhkuseestis.ee |

185

Piusa koobaste külastuskeskus

Külastuskeskuses asuvad muuseum, meisterdamistuba, 50-kohaline seminariruum ja kohvik. Giidiga on võimalus külastada Muuseumikoobast ning läbida õpperada, kus saab tutvuda nõmmemetsakooslusega. Korraldame loodusretki, mille pikkuseks 1,5 tundi ja viime läbi õpitubasid.

Korraldame bussiekskursioone looduskaunitesse kohtadesse piirkonnas.

Piusale saab tulla 1.maist ka rongiga.

foto:Tarmo Sammal

Oleme avatud: 01. mai – 15. september 11–18 IGA PÄEV, 15. september – 01. mai 11–16 L ja P Piusa küla, Orava vald. • Tel: +372 5304 4120 • piusainfo@gmail.com • www.piusa.ee

Värska hüä olõmisõ kotus!

ravimuda ja loodusliku mineraalvee vannid ainus veepark Eestis, kus mullivannides voolab mineraalvesi ravi- ja spa-protseduurid puhas loodus palju eripakkumisi Lisainfo ja broneerimine +372 799 3901 või info@spavarska.ee

www.spavarska.ee

Puhkus elu allikatel!

Valgamaa

28

14

1 20

4 26

15

22

27 11

9 10

13 25 29

18 23

17

16

19

188 | www.puhkuseestis.ee

路 T玫rva, Valga mnt. 70 路 Valga, Transpordi 1

7

8

24

5 6

11

21

2 3 4

Valgamaa

V

alga

maakonna tutvustus

Otepää kirik

Sangaste loss

Valga Turismiinfokeskus: Kesk 11, Valga. Tel: +372 766 1699

P

iiriäärne Valgamaa on kujunenud eelkõige talisportlaste lemmikpaigaks, kuid huvitavat ja vaatamisväärset leidub siin teistelegi.

Otepääd (1) kutsutakse talvepealinnaks. Sealkandis on mitu tuntud talispordikeskust – Tehvandi (2), Väike-Munamägi (3) ehk Munakas, Kuutsemägi (4) ehk Kuutsekas jpt.

Igal lumisel talvel toimub Otepääl palju talispordivõistlusi, nii kohalikke kui rahvusvahelisi.

Moodsate laskumisnõlvade ja hüppemägede kõrval tasub heita pilk ka Apteekrimäe (5) hüppetornidele – aastakümnete vanuseid, kohati lagunemisohus rajatisi kasutavad suusaentusiastid ikka veel.

Võimalik, et Otepäält pärit või seal märkimisväärseid võite saavutanud talisportlaste tulemustes mängis rolli Otepää energiasammaste (6) olemasolu. Sensitiivid on välja peilinud positiivsete energiaväljade asukohad ning nüüd paiknevad seal puhkekohad ning karukujukestega palksammas.

Küllap osutus piirkonnast kiirgav positiivne energia ka üheks põhjuseks, miks just Otepää kirikus (7) õnnistati 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp, millest hiljem kujunes Eesti Vabariigi ametlik riigilipp. Selle sündmuse mälestamiseks on Otepää kiriku seinale ja väravapostidele kinnitatud bareljeefid Eesti lipu saamise looga.

Kirikumõisas on avatud Eesti lipu muuseum, mille väljapanek annab ajaloolise ülevaate sinimustvalge rahvuslipu tekkest. www.puhkuseestis.ee |

189

Valgamaa

Otepää kirik

Kes tõuseb Otepää linnamäele (21), selle pilgule avaneb kogu ümbruskond koos mitme spordi- ja suusakeskusega. Eriti maaliline on vaatepilt talvel, kui saabub õhtuhämarus, sest siis vaheldub suusakeskuste tuledesära pimedate metsakasvanud mäenõlvadega.

Talvise Otepää üheks oluliseks kultuurisündmuseks on Otepää talveöölaulupidu (6. veebruar). Hoolimata pakasest või lumesajust kogunevad sajad inimesed laulupeole, et üheskoos hääl puhtaks laulda ning lasta lauluviisidel kõlada üle öise Pühajärve (22).

Otepää kirik. Foto: Ivar Leidus

ordu kiire allakäik ning lõpp. Linnust ennast olevat säästnud kaitseloitsud, mis aga lõpuks reetlikult murti ning sellest saati on rajatis varemeis seisnud.

Eesti Vabadussõja üks verisemaid tapatalguid leidis aset Paju mõisa lähistel. Ägedate lahingute käigus sai surmavalt haavata üks meie suurimatest väejuhtidest: Julius Kuperjanov. Maanteeäärne Paju lahingu mälestusmärk (13) meenutab miniatuurset koopiat maiade püramiididest.

Nagu pärlikee talutüdruku kaelas, lookleb läbi Valgamaa imekaunite mõisate rida.

Teise maailmasõja ajal peeti veriseid võitlusi Väikese Emajõe ääres. Pikasillast (14) kuni Tõllisteni võib jõe lähiümbrusest leida arvukaid mälestuskive ning ausambaid mõlemal rindepoolel võidelnute meenutamiseks.

Väidetavalt Skandinaavia trollide rajatud Taagepera loss (8); haldjalikult habras ja õhuline Holdre mõis (9); Hummuli mõis (10), mille pargis on eksootiline taimekooslus; Suurbritannias asuvat Windsori lossi kopeeriv Sangaste loss (11). Igal neist majesteetlikest rajatistest on rääkida oma lugu, millega tutvumiseks tuleb kindlasti kõiki paikasid ise külastada.

Eesti sõjaajaloo üks märkimisväärsemaid memoriaale paikneb Jõgevestel. Seal puhkab mausoleumis Barclay de Tolly (15) balsameeritud põrm. Tegu oli Venemaa ühe silmapaistvaima väejuhiga, kes saavutas Napoleoni vastastes sõdades kustumatu kuulsuse ning sängitati pärast raskele haigusele allavandumist perekonna hauakambrisse Jõgevestel.

Lüllemäel asuva Karula Maarja kiriku (23) müürid on uhked.

Kuigi 1944. aastast alates on kirik varemeis, mõjuvad säilinud müürid ja kaared endiselt aukartustäratavalt. Kes soovivad kirikuseinte vahelt leida hingerahu, neile on vana kiriku kõrvale rajatud uus väiksem palvehoone.

Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni (25) ehk militaarmuuseumi korraldada on igasuvine militaarajaloo festival (www.isamaalinemuuseum.ee) Valgas. Festivalil näeb ja saab oma käega katsuda nii relvasid kui sõjaväemasinaid.

Karula kirikuga samaväärsed on Helme Maarja kiriku (24) varemed. See kirik sai samuti kannatada 1944. aasta sõjakeerises.

Helme ordulinnuse (12) lähistel toimus Liivi sõja üks otsustavamaid kokkupõrkeid – Härgmäe lahing, millele järgnes Liivi

190 | www.puhkuseestis.ee

Gauja ehk Koiva jõgi eraldab Eestit ja Lätit. Koiva männikud (16) on meeldivaks matkasihtpunktiks, kust edasi Aheru järve (17) kallastele ning Karula rahvusparki (18) suunduda.

Valgamaa ürgse looduse rüpes uidates võib veeta päevi kohtamata ühtki inimhinge.

Valgamaa

Valgamaalt pärit näitleja Adeele Sepp tahaks kodupaika jõuda sagedamini, kuid teatritöö nõuab oma Kui sageli sa praegu Valgamaale satud?

Kahju öeldagi, et vastikult vähe. Paar korda kuus, muidugi oleneb kuust. Teinekord rohkem, mõnikord jääb kuu-kaks vahele. Eks see on paratamatus, mis teatritööga kaasneb.

Kuidas sulle puhata meeldib? Kas kodumaal või pigem mujal?

Ma olen iseenesest suur maailmarännakute fänn. Kuskil kaugel ära käia, võõrast kultuuri, loodust ja atmosfääri tunda – selles on mingi võlu, mida ma väga naudin. Samas ei saa salata, et ärakäimiste juures on üks paremaid osi see, kui saab tagasi koju tulla. Igasugused kaugustesse reisimised olen suunanud pigem talveperioodi, sest Eesti suvi ja sügis on

mu siinsed lemmikaastaajad. Läinud 2014. aasta suvi oli selles mõttes eriline, et veetsin selle ainult Eestis puhates. Tegime lapsepõlvesõpradega Kihnu tuuri ja kogesime midagi väga erilist, sooja ja inspireerivat. Eksootika võib asuda ka siinsamas Eesti väikesel saarel, tuleb osata seda ainult näha ja väärtustada.

Milline on sinu jaoks kõige erilisem paik Eestis?

Kuna olen juurtelt Saaremaa plika, siis miski minus tahab vastata, et Saaremaa rannikualad – Mändjala, Laheküla – kadakad, kivised rannaääred, laiud ja silmapiiriks lõputu meri: need on kõik tõelised akudelaadijad.

Karula

Hummuli mõis

Tagepera loss

www.puhkuseestis.ee |

191

Valgamaa

Pilgu piiriäärsetele territooriumidele saab heita Tellingumäe vaatetornist (19), kust Koiva jõe rohked käänakud selgelt silma paistavad.

Kes aga soovib kõrgusest kaasa elada Tartu maratonidele, siis maratoniraja ääres kõrguva Harimäe vaatetorni (26) tipust avaneb uhke vaade alt mööduvatele suusa- või rattasportlastele ning muidugi ka kümnete kilomeetrite kaugusele üle metsade ja mägede. Torni läheduses olevad muinasjumalate puuskulptuurid peaksid jõudu andma nii matkajaile kui sportlastele.

Suurejooneliseks on kujunenud igasuvine Tõrva (20) Tantsumäe ja Veskijärve ääres toimuv Tõrva Loits (5.–9. august). Ööpimeduses aset leidva kontserdi kulminatsiooniks on vägev tuleetendus, mille efektsust ei suuda kahandada isegi paduvihm.

Väiksemaid kontserte ning esinemisi korraldatakse Tõrva kirik-kammersaalis (27). Klassikalise muusika nautijaile toimub traditsiooniline Leigo järvemuusika (28) (31. juuli ja 1. august), mis kulmineerub samuti suurejoonelise tuleetendusega.

Teistlaadsete elamuste ihalejatele korraldatakse Valga lähistel Jaanikese motokeskuses (29) off-road võistlus Klaperjaht (www.klaperjaht.ee). Võimsad ning veidi vähem võimsad maastikusõidukid võtavad omavahel rasketel radadel mõõtu, selgitades välja kõige mudavõimekamad meeskonnad.

Eesti piir

Lilli Restoran Restoran Lilli asub Valga ajaloolise linnasüdamiku vahetus läheduses, ühe vanima tänava - Kuperjanovi - alguses.

Hoone II korrusel asub 20 istekohaga restoran ja suitsetamisruum, esimesel korrusel 30-kohaline kohvik. Suvehooajal on avatud 60-kohaline terass koos laste mänguväljakuga.

01.05-31.08 E-N, P 12-20; R, L 12-21 01.09-30.04 E-N, P 12-19; R, L 12-21 Kuperjanovi 6, Valga linn. GPS: 57° 46’ 41” N, 26° 2’ 21” E +372 515 9561, restoran@lilli.ee; www.lilli.ee

Hotell Metsis Hotell Metsis on väike, mugav ja turvaline hotell Valga linna südames 18 mugavalt sisusWiFi tatud numbritoaga.

Hotellis on restoran 40 külalisele, kus saab korraldada vastuvõtte, sünnipäeva- ning pulmaWiFi pidusid, bankette, juubeleid ning peiesid.

Suvel avatud 20-kohaline terass. WiFi. WiFi Kuperjanovi 63, Valga linn. GPS: 57°46’52”N26°2’59”E Tel: +372 766 6050; +372 5623 0110. info@hotellmetsis.com; www.hotellmetsis.com

WiFi

192 | www.puhkuseestis.ee

WiFi

Valgamaa

Bernhard SPA Hotell

WiFi

Hotell asub Otepää aedlinnas. Pühajärve rand WiFion hotellist vaid 10-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Hotellis on 32 tuba, neist 8 peretuba ning 2 sviiti. Lisaks on hotelli klientide päralt restoran, lobby-baar, suvekuudel terrass ja grillinurk, SPA Veeilm WiFi ning tervisekeskus. Lastele mängutuba ja kiiged õues. WiFi.

WiFi

Kolga tee 22a, Otepää linn. GPS: 58°2’38”N 26°28’44”E +372 766 9600, +372 5300 1800; hotell@bernhard.ee; www.bernhard.ee

WiFi

WiFi Каноэ

WiFi

Karupesa Hotell

WiFi Каноэ Hotell Karupesa asub Otepääl, kesklinnast 500 meetri kaugusel ja Tehvandi suusasWiFi taadioni vahetus läheduses.WiFi Hotellis on 30 tuba ja 74 Каноэ kohta. Karupesas on mitmed võimalused konverentside, seminaride ja koolituste pidamiseks, lobby baar, restoran, saunad, lehtla, kiiged ja parkla hotellikülastajate tarbeks. KarupesasКаноэ asub ka aastaringselt avatud sporditarvete laenutus.

WiFi Каноэ WiFi Tehvandi 1A, Otepää linn. GPS: 58° 3’ 17” N, 26° 30’ 12” E +372 766 1500; +372 506 4528; karupesa@karupesa.ee; www.karupesa.ee

WiFi

Каноэ

WiFi

Каноэ

WiFi Каноэ

Ratsatalu Tobra hobused Каноэ

Каноэ Ratsatalu Tobra Hobused asub looduslikult kaunis kohas Tobra mäe all, 5 km kaugusel Otepääst. Talus on 16 hobust.

WiFi

Korraldame Võimalus matkata ka vankriga ning talvel Каноэ WiFi 1 ja 2 tunniseid ratsamatku. Каноэ saanidega. Каноэ WiFi Ratsamatkad loodusesWiFi * Ratsutamiskursused * Tähtpäevade sisustamine Каноэ

Каноэ

Nüpli küla, Otepää vald. GPS: 58°1’24’’N, 26°29’41’’E +372 505 2282; ratsutamine@tobrahobused.ee; www.tobrahobused.ee

Jõesuu Kodumajutus Каноэpuhata perega või väiksema Jõesuu talu asub Purtsi jõe kaldal. Ideaalne võimalus WiFi kasutada on eraldi sissekäiguga 2 seltskonnaga ja nautida vaikust ja rahu. Külaliste Каноэ tuba, kokku 6-7 magamiskohaga, köök ja saal. Köögis el.pliit, külmkapp, nõudepesumasin, veekeetja, nõud ja muu vajalik. Seminaride, koosolekute ja pidude läbiviiWiFi КаноэКаноэ miseks on võimalik rentida kaminahjuga saali, kus mahub 30 inimest. Suveperioodil kokkuleppel puuküttega sauna kasutus.

WiFi Purtsi küla, Puka vald. GPS: 58° 5’ 14” N, 26° 3’ 47” E +372 763 4454; +372 518 6283; tonisle@hot.ee;WiFi www.hot.ee/joesuukodumajutus

WiFi www.puhkuseestis.ee |

193

8

10 11

13

22

12

18

14

15

5

21

17

4

27

6

25

26

23

1

2

20

3

24

7

19

9

V玫rumaa

194 | www.puhkuseestis.ee

路 Antsla, Kreutzwaldi 11 路 V玫ru, Tallinna mnt. 38

Võrumaa

Võru

maakonna tutvustus

Hino järv

Suur Munamägi

Võru Turismiinfokeskus: Jüri tn. 12, Võru. Tel: +372 782 1881

V

õrumaal asuvad Eesti kõige suurem, kõige kõrgem, kõige sügavam ja kõige pikem – just selliste omadustega on sealsed looduslikud vaatamisväärsused.

Eestimaa kõrgeimad looduslikud tipud Suur Munamägi (1) (317 meetrit) ja Vällamägi (2) (301 meetrit) vahelduvad sügavaimate orgudega nagu näiteks Kütiorg (3) (75 meetrit).

Munamäe vaatetornist võib ilusa ilmaga näha enam kui 50 kilomeetri kaugusele, Kütioru järsud nõlvad on populaarsed talvespordi harrastajate seas, Vällamäe jalamil leidub romantilisi peatuskohtasid looduspuhkuse nautijaile.

Kohati lõikuvad Võrumaa kuppelmaastikku teravad, otsekui küüntega kistud vaod. Hinni kanjonis (4) jalutades kõrguvad mõlemal pool järsud paarikümnemeetrised liivakiviseinad, mille on aastatuhandete jooksul uuristanud samas orupõhjas vulisev väike ojake.

Paganamaa (5) künkaid ning uhtorgusid peetakse Vanapagana küüne- ja jalajälgedeks.

Sel piiriäärsel, looduslikult keerulisel maastikul on läbi aegade

end peitnud metsavennad, salakaubavedajad, sõjapõgenikud ja hobusevargad.

Rõuge Suurjärv (6) hoiab Eesti sügavaima järve tiitlit (38 meetrit), kärestikulise Piusa jõe kallasteks on meie kõrgeimad liivakivipaljandid Härmamüürid (7) (43 meetrit). Viimased ületavad mõõtude poolest oluliselt Taevaskoda ning jäävad alla vaid Põhja-Eesti pankrannikule.

Eesti Ema monument (17) Rõuges on pühendatud eesti naistele ja emadele. Udmurtiast toodud kivist valmistatud sammas jälgib tähelepanelikult Rõuge ürgorus toimuvat.

Pered – ning loomulikult kõik teisedki – saavad veeta lõbusa päeva Pokumaal (18) seigeldes. Seal saab matkaradadel sammudes metsa alt pokusid otsida, ise midagi Pokukojas meisterdada ning Edgar Valteri kunstitöid imetleda.

Vastseliina linnus (8) Piusa jõe ääres on sajandeid olnud palverännakute sihtpunktiks. Räägitakse, et kirdetorni mesilasepesadest alla tilkuv mesi pidavat toimima imettegevalt. Ettevaatlik tasub seal olla vaid äkiliste liigutustega – suvel kõikjal ringi sumisevad mesimummid võivad seda võtta ründena. www.puhkuseestis.ee |

195

Võrumaa

Lasva veetorn

Vesioinas

Rõuge Eesti ema

Usk on tolles Eestimaa kagunurgas üleüldiselt sügavalt juurdunud. Obinitsa ning Meremäe kanti jääb mitukümmend tillukest tsässonat (9, 10) ehk õigeusu kabel-kirikut. Algselt palverändureile puhkamiseks ja hingekosutuseks mõeldud askeetlikest rajatistest on mitu avatud ööpäev läbi ka tänapäeva teekäijaile.

Setomaa omapärase kultuuri ning traditsioonidega tutvumiseks tuleks veeta päevi või nädalaid mõne põlise setu seltsis. Kel selleks aega napib, saab heita pilgu setude eluolule ning ajaloole Obinitsa Muuseumitarõs (11). Obinitsa on 2015. aastal kuulutatud soome-ugri kultuuripealinnaks, mis toob kaasa palju rahvusvahelisi üritusi ning kultuurisündmusi. Üheks Setomaa eripäraks on sealne rahvakultuur, eriti aga rahvalaulikud, keda sealkandis lauluemadeks kutsutakse. Obinitsas seisab mäenõlval Seto Lauluimä (19) monument, mis on pühendatud kõigile kuulsamatele kohalikele lauluemadele.

Ka Seto Külävüü nimelist marsruuti pidi kulgedes näeb ja kogeb paljusid vaid Setomaale omaseid paikasid.

Käsitsi heinaniitmise võistlus (24. juunil Plaani külas) taaselustab ammuseid heinaniitmise traditsioone. Maaelust võõrdunud inimesed näevad, mismoodi omal ajal heina niideti

196 | www.puhkuseestis.ee

Pokumaa ning soovijad saavad isegi võistlusel kaasa lüüa või vikatiga paar proovilõikust teha.

Tänapäevasemaid traditsioone näitab Antslas (12) toimuv Hauka laat, mille toimumisaeg sel aastal on 8.–9. august.

Tegu on suurima maarahva laadaga Eestis.

Peatuda ning ringi uudistada tasub Rogosi ehk Ruusmäe mõisa (20) juures, sest sel on huvitav arhitektuur. Kaunid on ka Sõmerpalu (21) ja Vana-Antsla mõisad (22), millest viimane ootab aga taastajat.

Tähtsate kaubateede sõlmpunktis paiknenud Kirumpää linnuse (23) müüride harjalt näeb samuti suurt osa Võrumaast.

Linnuse jalamilt saab alguse ajalooline Postitee, mis suundub Võrust Tartu poole.

Võrumaa

Võrumaalt pärit Kati Tootsi jaoks on kogu Eesti eriline – ta naudib puhkust eelkõige maal: ahjukütet ning head kodust toitu Kui tihti sa saad Võrumaal puhata?

Kahjuks saan Võrumaal aega veeta vähem, kui hing ihkab. Vahemaa Tallinnaga on paraku suur ja kui sõita maale, siis oleks soov seal veeta vähemalt nädal.

Millisesse paika soovitaksid sa Võrumaa külastajal kindlasti minna?

Kuna minu juured on pärit setumaalt, siis soovitaksin Võrumaa külastajatel kindlasti külastada Vastseliina piiskoplinnust, kus siis asub täna muuseum, külalistemaja, kohvik ja palju muud. Seal viibides on väga huvitav rännata ajas tagasi keskaega.

Kui kõht on tühi ja isutab millegi erilise järele, siis soovitan väga kodust ja erakordset söögikohta, mil nimeks Taarka Tarõ. Külastasin ise seda kohta möödunud septembris ja sõin koduseid praekartuleid, mis olid valmistatud sibula, talusingi ja munaga. Magustoiduks oli sõir meega ja toidu kõrvale toodi ka pits handsat. Setod on läbi aegade valmistanud ja pruukinud handsat, mis on tunnistatud nende rahvusjoogiks!

Võrumaal on avastamist palju ja olenemata aastaajast on mõnus ajaveetmine kindlasti garanteeritud.

Kuidas sa kõige meelsamini puhkad?

Ma armastan puhata Läänemaal talus. Kui sõidan taluhoovi, siis juba minu jaoks aeg seisab ja lülitan ennast muust maailLasva veetornis (24) asuva kunstigalerii trepp on otsekui klaver – selle astmetel sammudes kuuleb erisuguseid helisid, justkui mängiks trepil kõndijad oma jalgadega klaverit.

Tamula järvel asuv Roosisaare sild (25) on romantikute lemmikpaik. Seal käiakse imetlemas päikeseloojangu kauneid vaateid ning jalutatakse rannapromenaadil.

Vesioinad (26) Rõuge lähedal Tindiorus on mehhanismid, mida raske sõnadega kirjeldada. Neid vettpritsivaid “oinaid” peab nägema oma silmaga, et mõista, millega on tegemist.

Kehale ja hingele lohutuseks ning füüsiliseks koormuseks sobivad Karula rahvuspargi (13) matkarajad. Ligi 40 väiksemat ja suuremat järve, kuppelmaastikud – loodus Karulas on imekaunis terve aasta. Vaid kohale nime andnud karu on seal veidi keeruline kohata.

mast välja. Talvel, kui maale jõuan, siis on majas suhteliselt jahe, kuna seal on ainult ahjuküte. Esimese asjana tuleb ahi küdema panna ja siis see heli, mis kõrvu kostub, on lihtsalt müstiline! Puud praksuvad ahjus ja toas on kerge vingulõhn. Ruumid lähevad ruttu soojaks ja tegelikult on päris raske seda tunnet kirjeldada, sest seda peab ise kogema. Armastan väga kokata ja kui on tulemas külalised, siis unustan ennast lihtsalt kööki. Maal on väga mõnus!

Milline Eestimaa paik on sinu meelest kõige erilisem?

Minu jaoks on Eestimaa väga eriline paik ja mõnda erilist kohta välja tuua on raske.

Eestimaa on minu kodu ja vastaksin selle küsimusele ühe luuletusega: ‘’Mu Kodumaa’’ Nüüd lõhnavad metsad ja tolmavad teed ja lained laksuvad randa.

Kui kaunis on elada kodumaal, ta rõõme ja muresid kanda.

Ja pilved ja lained ja päikene puuladvad need laulavad üha: jää, kosu ja kasva, mu kodumaa, sa armas, suur ja püha!

Autor: Kersti Merilaas Võhandu maraton (18. aprillil) on üks ekstreemsemaid veespordiüritusi Eestis. Ühe päevaga läbitakse mööda Võhandu jõge sajakilomeetrine distants, mis algab Võrust ja lõpeb Peipsi ääres. Peale ekstreemsete kogemuste pakub Võhandu maraton ka palju kauneid vaateid jõele ning selle kallastele.

Ekstreemse elamuse võib saada ka Luhasoos (27), mis paikneb Eesti-Läti piiril. Nimelt pidavat soosaarel seisvas matkaonnis kummitama. Matkarada tasuks läbi kõndida sellegipoolest, sest tasane maapind pakub Võrumaa kuppelmaastikule meeldivat vaheldust.

Edasi lõuna poole liikudes viivad teed ja rajad mööda Peetri jõe äärsetest valge liivakivi paljanditest (14) kuni lõpuks jõutakse Eesti Vabariigi lõunapoolseima punktini (15) Nahas. www.puhkuseestis.ee |

197

Vana-Võromaa Karilatsi küla

Võru Instituut

Põlva

Tartu 48, Võru linn.

Tel: +372 782 8750 wi@wi.ee; www.wi.ee

Võru

Kuutsi küla

Ajalooline Võrumaa ehk Vana-Võromaa on Võrumaa neis piires, mis oli ametlik haldusüksus alates moodustamisest 1783. aastal kuni 1920. aastani. Vana-Võromaa koosneb kaheksast kihelkonnast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina. Neis kihelkondades räägitakse võru keelt. Vana-Võromaa hõlmab praeguste Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alasid, kuid teadmine Võrumaast ja võru keel on siin ikka igal pool alles püsinud.

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja kodu Võrus.

Fr. R. Kreutzwaldi tn 31, Võru linn.

GPS: 57°50’38” N, 26°59’49”E Tel: +372 782 1798 info@lauluisa.ee; www.lauluisa.ee Avatud:apr-sept K-P 10-18 okt-märts K-P 10-17 E-T ettetellimisel

Mõniste Talurahvamuuseum Vanim vabaõhumuuseum Eestis

Kuutsi küla, Mõniste vald, Võrumaa.

GPS: 57°35’39’’N 26°32’58”E Tel: +372 789 0622 ja +372 525 7027 info@monistemuuseum.ee www.monistemuuseum.ee Avatud:mai-sept E-P 10-17, okt-apr E-R 10-14

Vana-Võromaa Kultuurikoda 5000 aastat Võrumaa ajalugu ühe katuse all.

Katariina allee 11, Võru linn.

GPS: 57°50’46’’N 26°59’32”E Tel: +372 782 1939 info@vorumuuseum.ee; www.vorumuuseum.ee Avatud: apr-sept K-P 10-18 okt-märts K-P 10-17 E-T gruppidele ettetellimisel

Põlva Talurahvamuuseum Kohtumõistmisest kodukoldeni.

Karilatsi küla, Kõlleste vald, Põlvamaa.

GPS: 58°59’23” N, 26°42’28”E Tel: +372 797 0310; +372 521 0671 muuseum@polvamaa.ee www.polvatalurahvamuuseum.ee Avatud: mai-sept E-P 9-18 okt-apr E-R 9-15 ettetellimisel

Võrumaa

Suure Munamäe Vaatetorn

Suur Munamägi on Baltimaade kõrgemaid tippe kõrgusega 317 m merepinnast.

Suure Munamäe vaatetornist avaneb 50 km raadiuses suurepärane vaade Eestimaa loodusele. Praegune torn on arvult kuues, valmis 1939. a ning kõrgus pärast 1969. a. rekonstrueerimist on 29,1 meetrit. 2005.a renoveeriti torn taas ning torni tagaküljele ehitati juurde lift. Lisateenused: toitlustus, binokli laenutus.

01.11-31.03 L-P 12-15, 01.04-31.08 E-P 10-20, 01.09-31.10 E-P 10-17 Trolla küla, Haanja vald. GPS: 57° 42’ 50’’ N ,27° 3’ 26’ ’E +372 787 8847; +372 514 4675

Huvitav teada: Torni tipus oled sa 346,7 meetri kõrgusel üle merepinna.

WiFi Ränduri Külalistemaja Pubi Ränduri külalistemaja asub Võru kesklinnasWiFi ning on mõnus ja hubane peatuspaik. Külalistemaja luksuslikud toad on kujundatud eri maade stiilis, et luua põnevat ja mitmekülgset atmosfääri. Toad on värskelt renoveeritud 2012 – 2013.aastal. Kogu majas on tasuta WiFi. Maja ees on suur parkla. Hinnatud sisekujundusega pubis saab mõnusa hommikusöögi juba varavalges ning pubi on avatud hilisööni.

Jüri 36, Võru linn. GPS: 57° 50’ 40” N, 27° 0’ 6” E +372 786 8050; viktor@randur.ee; www.randur.ee

WiFi Каноэ

Tamula Hotell

Каноэ Tamula järve kaldal, mõni samm veepiirist ja 300 meetrit Võru kesklinnast, on avatud heatasemeline hotell. Renoveeritud 2014. a. Suured õhuküllased toad, maalilise vaaWiFi ja kaasaegse sisustusega. Hotell majutab kokku 48 tega Tamula järvele, on mugavad külalist. Kõikides tubades on dušš ja WC, televiisor (SAT TV) ja telefon. Luksuslikes kahetoalistes sviitides on ka saun. Hotellis on 40-kohaline nõupidamiste saal ja saun.

Vee 4, Võru linn. GPS: 50° 50’ 36” N, 26° 59’ 33” E +372 783 0430; hotell@tamula.ee; www.tamula.ee WiFi

Каноэ

WiFi

WiFi

Vällamäe Talu Puhkemaja Puhkemaja on mõnusaks jaКаноэ rahulikuks perepuhkuseks kaunis looduskeskkonnas.

WiFi Sind ootab ees palkmajake ilusa vaatega järve kaldal. Magamiskohtade arv 4, võimalus ka telkida. Saun, laste mänguväljak, lõkkeplats, lemmikloomad lubatud. Talu õuelt pääsed hõlpsasti matkama ürgsesse Vällamäe metsa WiFi matkaradadele.

WiFi

Vällamäe talu, Simula küla, Haanja vald. GPS: 57° 44’ 31” N, 27° 3’ 31” E WiFi Каноэ +372 522 6778; vallamaetalu@gmail.com WiFi

WiFi

Каноэ

Каноэ

WiFi www.puhkuseestis.ee |

Каноэ

199

Puhkusepakett

al.

39€

TERVIS PUHTAST LOODUSEST! • Hotell • Spaa- ja saunakeskus • Spaahoolitsused • Restoran • Nõupidamine • Unekliinik www.kubija.ee | www.unekliinik.ee | www.haanjamehetalu.ee Kubija hotell-loodusspaa | Männiku 43A, Võru | Tel + 372 50 45 745 | info@kubija.ee

Hiiumaa

“Teeliste kirikud” on Eesti Kirikute Nõukogu iga-aastane kultuuriturismialane ja mitte-tulunduslik projekt, mille eesmärgiks on tutvustada nii Eestit külastavatele turistile kui ka kohalikule huvilisele suveperioodil pikemalt avatud, kauneid ning paljuski unikaalseid Eestimaa sakraalhooneid – kirikuid, kloostreid, kabeleid ja palvemaju.

Huvilistele pakume värvilist taskuformaadis ning pildimaterjaliga illustreeritud teatmikku, milles leiab teavet ligi 450 Eestimaa pühakoja kohta. Teatmikus saab pühakodade kohta lugeda lühitutvustusi ning veel on ära märgitud neis toimuvate pühapäevaste ja nädalasiseste jumalateenistuste või palvuste algusajad. Huvilised leiavad teatmikust ka pühakodade kontaktandmeid juhuks kui oma külaskäik soovitakse kohaliku kogudusega eelnevalt kokku leppida. Teatmiku viimastel lehekülgedel antakse ülevaade pühakodadega seotud majutuspaikadest ja projekti toetajatest. Kes soovivad käesoleval aastal ette võtta palverännakuid, siis teatmiku lõpus tutvustatakse paari võimalust Eestimaal palverännakule minemiseks. Teatmik on kakskeelne – eesti- ja ingliskeelne ning neid jagatakse tasuta pühakodades ja i-punktides üle Eestimaa.

Kogu avatud kirikuid puudutav informatsioon on leitav ka Internetis aadressil www.teelistekirikud.ekn.ee. Veebileht sisaldab võrreldes trükisega kirikute pikemaid tutvustusi ning on tõlgitud ka rohkematesse keeltesse: eesti, inglise, saksa, soome, vene, rootsi ja prantsuse keelde.

Kontaktandmed: Projekt „Teeliste kirikud” teelistekirikud@ekn.ee www.teelistekirikud.ekn.ee Eesti Kirikute Nõukogu Tehnika 115, 10139 Tallinn ekn@ekn.ee, www.ekn.ee www.puhkuseestis.ee |

201

R

atastooliga puhkama – vahel keerukas, kuid siiski võimalik

Millised võimalused on Eestis puhkamiseks neil, kes vajavad liikumiseks ratastooli? Ideaaljuhul võiks ju kõikidel ühiskonna liikmetel olla võrdsed võimalused isiklikuks arenguks, ühiskonnas osalemiseks ning täisväärtusliku elu elamiseks.

Täisväärtusliku elu mõistesse võib kahtlemata arvata ka meie kodumaal pakutavate puhkusvõimaluste nautimise. Kuidas meil Eestis aga selle olukorraga täpsemalt on? Kas ratastooliga liikuval inimesel on head väljavaated puhkamiseks?

Uurisin seda ning palju muudki Villu Urbanilt, kes on ligipääsetavuse ja universaalse disaini spetsialist. See tähendab, et just tema teab väga hästi, millised ligipääsuvõimalused on (või peaksid olema) liikumispuudega inimeste jaoks, et nad saaksid probleemideta külastada eri hooneid, asutusi, transpordi- ja turismiobjekte. Villu on ise ratastoolis olnud 16 aastat, ta teeb aktiivselt sporti ning tegutseb ka liikumispuudega inimeste kergejõustiku korraldusrühmas.

Selgub, et liikumispuudega inimesel on enne puhkusele sõitu tarvis teha päris põhjalikku eeltööd. Villu sõnul on headeks infoallikateks liikumisvabaduse kodulehekülg (www.liikumisvabadus.invainfo.ee), abiks on ka Google Street View ehk tänavavaade ja asutuste veebilehed. „Sageli on tarvis ka isiklikult suhelda, näiteks helistada asutusse ja küsida, millised tingimused ikkagi täpselt on,“ räägib mees. Raskem olukord on inimestel, kes kasutavad elektriratastooli, sest neil on vaja kõige paremaid tingimusi. „Mida väiksem on puue, seda kergemini inimene hakkama saab. On selliseid inimesi, kes sõidavad pikemat maad ratastooliga, kuid lühikest maad suudavad ka kõndida – nemad saavad enamasti väga hästi hakkama ka

202 | www.puhkuseestis.ee

tavatingimustes,“ teab Villu. „Mõnikord on nii, et koht on küll ratastooliga ligipääsetav, kuid puudub invatualett, seega peab eeltöö olema üsna põhjalik ja keskenduda tuleb ka detailidele,“ lisab ta. „Ise vahel seikluse mõttes teen n-ö tsirkust, unustan meelega eeltöö ja võtan reisides riske. Aga need jäävad ikkagi selliseks üksikjuhtumiks. Igapäevane elu peab siiski olema turvaline,“ arvab mees.

Uurin temalt, millised kohad on jäänud meelde eriti positiivsetena ning on pakkunud ehk isegi üllatust, et ligipääs ja kõik muud võimalused on väga head. „Soomaa matkarajad on hästi läbitavad ning uued asutused, näiteks Jääaja keskus – ka seal on ligipääs hea. Piusa koobaste külastuskeskuses on olemas invatualett. Ka vanematesse majadesse lisatakse tõstukeid, kaldteid, niisiis tänapäeval ikka enam-vähem nõudeid järgitakse,“ ütleb Villu. Kuid eks tuleb ette ka negatiivsemaid näiteid. Kahjuks ei ole Pärnu kaunis rannapromenaad ligipääsetav. „Seal on kõrgeid astmeid, mistõttu see ei ole ratastooliga läbitav. Võib-olla ainult abiga, sest tõusud on järsud,“ teab mees.

Kas ratastoolikasutajal on lihtsam hakkama saada linnas või maal? Villu arvates on maakohtades kahtlemata asi nõrgem kui linnas. “Linnas on lihtsalt rohkem valikuvõimalusi,“ räägib ta. „Maal reisides on siiski hea, kui keegi on kaasas. Maastikul on nii või teisiti vaja tuge. Väikestele maapoodidele ei saa sageli üldse ligi ning tuleb jällegi abi paluda.“ Kui liikumispuudega inimene reisib oma autoga, siis võib raskusi ette tulla ka automaattanklate kasutamisega, sest need on enamasti kõrged ning neil on ligipääsu takistavad servad. „Siis

tuleb taas küsida abi, see on aga riskantne, sest ega teise inimese loomust ei tea. Olen ise tegelikult täiesti riski peale välja läinud. Käisin hiljuti tööasjus Narvas – kaardistamas ülikoolihoone ligipääsu – ning oli tarvis autot tankida. Jäin lihtsalt tanklas seisma, palusin abi ning andsin võõrale inimesele ka oma pangakaardi. Aitas ja maksiski ilusti ära! Eks see risk ole, aga vahel ei jää muud üle,“ nendib Villu lõbusalt. „Enamasti kasutan ma ikka tanklatöötaja abi, vaatan enne veebist üle, millised võimalused on. Või näiteks sõidan tankla juurde, seal on telefoninumber, millele helistan ja siis tuleb tanklatöötaja mulle appi,“ räägib ta.

Tegelikult ongi inimesed enamasti sõbralikud ja abivalmis.

Suhtumine läheb kogu aeg järjest positiivsemaks ja on muutunud just inimlikumaks. Villule tundub, et see on paranenud just eriti mõne viimase aasta jooksul. Võiks isegi öelda, et veel viis aastat tagasi olid inimesed kuidagi ükskõiksemad. Oluline on mehe sõnul ka see, et abipakkuja ratastoolikasutaja käest alati enne küsiks, kas on abi vaja. „Mitte nii, et kohe lähed ja aitad, sest see on üsna tüütu. Nii võib juhtuda ka õnnetusi. Näiteks on inimesi kogemata ratastoolist väljagi lükatud,“ räägib Villu. Nii et enne tasub ikka küsida, kas on abi vaja. „Teinekord on ikka hea küll, kui abi pakutakse. Tekib kohe hea tunne, isegi siis, kui ei ole parasjagu tuge tarvis. Tore on iseenesest see, kui inimene on tähelepanelik ja suhtleb,“ arvab mees.

Tahan teada, kuidas Villule puhata meeldib. „Olen saartel käinud, külastan sõpru. Sõidan ringi oma väikebussiga ning ööbin ka selles vahel nii, et panen näiteks õhkmadratsi maha.

Eestis ja lähivälismaal sõidangi enamasti oma autoga, aga kaugemale lähen lennukiga. Töö ja hobidega seoses reisin päris palju,“ kirjeldab mees. „Kui on vaja, sõidan ka linnaliinibussiga ja siis palun end kellelgi lihtsalt aidata,“ lisab ta.

Uurin Villult ka seda, et kas mõnikord tundub, et on lihtsam käega lüüa, kui hakata kõike planeerima ja raskusi ületama.

Tuleb välja, et see oleneb inimesest, aga lõpuks võivad kõik väsida. Liikumistakistused ei peagi olema ainult füüsilised, vaid on ka vaimseid tõkkeid. „Näiteks linnaliini bussiga sõitmine on küll võimalik, aga mõnes mõttes siiski ohtlik. Minu jaoks on kõige turvalisem liikuda ringi oma autoga. Ma võin kord või kaks nädalas linnaliiniga sõita, aga igapäevast töölkäimist tipptundide ajal ma ette ei kujuta. Kui siiski peaks, siis ainult kindla ja oskaja inimese abiga,“ ütleb Villu. Nõnda võibki füüsilisest takistusest saada lõpuks vaimne tõke. „Aga tänapäeval on siiski suund sinnapoole, et ollakse aktiivsed ja liigutakse palju ringi,“ lisab mees.

Rääkides veel eri transpordivahenditega reisimisest, siis selgub, et Sebe bussiliinidel on olemas mõned tõstukiga bussid, kuid need on tarvis oma liini peale ette tellida. „ Aga ideaalne võimalus reisimiseks on nüüd rongiga – seal on kõik ühel tasandil, olemas on invatualett, lauged kaldteed. See on väga hea näide, kuidas asjad tegelikult peaksid olema – täpselt sedasi oleks vaja teha ka teiste asjadega, ehk võtta ette üks terve

struktuur ning teha see ligipääsetavaks kõigile inimestele. See on väga oluline,“ kirjeldab Villu.

Väga rõõmustav on Villuga vesteldes tõdeda, et olukord on viimaste aastatega päris palju paranenud. See on muidugi põhiliselt ligipääsetavusega tegelevate spetsialistide teene, kes on ka ise ratastoolis. „Kümme aastat tagasi ei olnud olukord kaugeltki nii hea, kui on praegu, kuid selleks oleme teinud ka ise väga palju tööd,“ räägib Villu. „Praegu oleme jõudnud sinnamaani, et käsil on ka seaduse muutmine ehk siis ehitusseaduse määrus nr 14 (nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes), millesse tehakse parandusi ja mis peaks tulevikus aitama tingimusi veelgi enam korrastada. Ümber kirjutatud saab palju punkte, mida praegu teemegi. Oleme oma töös lähtunudki sellest määrusest, mis käivitus aastal 2003. Tänu sellele saame oma tööd üldse teha ja tööd jätkub ka järgmiseks kümneks aastaks küllaga. Keerulisem teema on muidugi rahastajate leidmisega ning projektide kirjutamisega,“ nendib Villu Urban. „Ka liikumisvabaduse kodulehele lisame pidevalt juurde uusi objekte. Hiljuti koostasime Tallinna turismimarsruudid ratastoolikasutajatele – nii lennuki, laeva kui bussiga tulijaile.

Uurisime, millised takistused ning millised võimalused on ratastoolikasutajal Tallinnas liikudes – kuhu on võimalik minna, millistele vaatamisväärsustele pääseb ligi ning missuguseid hotelle ning söögikohti saab kasutada,“ kirjeldab mees.

Villu peab oluliseks märkida veel seda, et puudujääke ligipääsetavusega esineb turismitaludes. „Mõnikord on invamärk juures küll, aga tingimused sellele siiski ei vasta,“ leiab ta. Ka mõned matkarajad on tehtud ratastoolidele läbitavaks vaid osaliselt. See tähendab, et väga kaugele ei jõua, aga põhiringi saab ära teha. Siiski matkaradade olukord järjest paraneb, muidugi ka koostöös liikumispuuetega inimeste endiga, kes annavad nõu. Villu arvab, et turismitalud peaksid liikumispuuetega inimeste vajadustele rohkem rõhku panema. „See oleks kasulik mõlemapoolselt ning majanduslikult on tulus niimoodi mõelda. Inimene valib lihtsalt muidu peatumiseks teise koha, kus tingimused on paremad. Isegi terve grupp inimesi eelistab tõenäoliselt teist paika, kui neil on kambas ka üks ratastoolikasutaja, kuid tema jaoks puuduvad sobivad tingimused,“ räägib Villu. Ühtlasi on praegu raske leida kohta, mis suudaks vastu võtta tervet suurt gruppi ratastoolikasutajaid.

Vaatamata sellele, et endiselt leidub kohti, mis ei ole ratastoolikasutajatele ligipääsetavad, on Eestis puhkamine ikkagi võimalik. Tuleb vaid enne puhkusele sõitu teha põhjalikku eeltööd täpsemate tingimuste kohta. Maakohtadesse reisides on parem võtta kaasa ka sõber, kes aitaks vajadusel läbida raskemaid kohti. Rõõmustav on ka teada, et tublide spetsialistide töö tulemusena muutub ligipääsmatuid paiku järjest vähemaks ning liikumisvõimalused lähevad aina paremaks.

Kati Aasov www.puhkuseestis.ee |

203

P

uhkusel ostleja meelespea Mööda Eestit ringi reisides tuleb ikka ette, et ostad siit-sealt midagi. Võib juhtuda, et ostetud kaup ei meeldi Sulle või siis ilmneb sellel mõni puudus.

KAUPLEJA EI PEA KVALITEETSET KAUPA TAGASI VÕTMA. Kui ostad tavakauplusest mingi toote ning hiljem avastad, et selle suurus, värv või muu omadus Sulle siiski ei sobi, siis tea, et tavapoest ostetud kvaliteetset toodet ei pea kaupleja ümber vahetama ega tagasi võtma. Sellist kohustust pole ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides (v.a Leedu), pigem on tegemist laialt levinud hea tavaga.

UURI ENNE OSTU MÜÜJALT KAUBA TAGASTAMISVÕIMALUSTE KOHTA. Enne kauba ostmist tavapoest küsi ebameeldivuste vältimiseks müüja käest, kas toodet saab ümber vahetada või poodi tagasi tuua, kui kodus peaks selguma, et see siiski ei sobi.

SIDEVAHENDI TEEL OSTETUD KAUBALE KEHTIB 14-PÄEVANE TAGANEMISÕIGUS. Erinevalt tavakauplusest ostmisest kehtib sidevahendi teel (nt e-kauplusest, kataloogist või telefonitsi) ostetud toodetele 14-päevane taganemisõigus. Kaupa sidevahendi abil ostes ei ole Sul füüsiliselt võimalik tootega tutvuda ning võid seetõttu teha eksliku ostuotsuse. On aga ka tooteid, millest eri (nt hügieenilistel) põhjustel 14 päeva jooksul pärast kauba kättesaamist siiski taganeda ei saa.

PUUDUSEGA KAUBA SAAD ÜMBER VAHETADA VÕI TAGASTADA. Hoolimata sellest, kas oled kauba ostnud tavapoest või sidevahendi teel, on Sul õigus lasta kaup parandada, uue toote vastu vahetada või kaup tagastada ja

204 | www.puhkuseestis.ee

raha tagasi saada juhul, kui võib eeldada, et sellel on tootmisdefekt, või kui see ei vasta lepingutingimustele. Sel juhul on Sul õigus esitada kauplejale pretensioon kahe aasta jooksul alates toote kättesaamisest.

PUUDUSEGA KAUBA KORRAL PÖÖRDU ESMALT KIRJALIKULT KAUPLEJA POOLE. Kaebuse esitamiseks otsi üles kauba ostutšekk, leping või mõni muu ostu tõendav dokument (nt pangakonto väljavõte). Märgi kaebusse oma nimi ja kontaktandmed, kaebuse esitamise kuupäev, kaubal esinev puudus ja omapoolne nõue. Kaupleja poole peaksid pöörduma esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui kahe kuu jooksul alates puuduse avastamisest. Ära kasuta toodet edasi, kuna võid nii defekti süvendada.

KAUPLEJA PEAB SULLE 15 PÄEVA JOOKSUL KIRJALIKULT VASTAMA. Kui kaupleja keeldub Sinu kaebust lahendamast või Sa pole kaupleja pakutud lahendusega nõus, pöördu tarbijakaitseameti poole. ÄRA AJA SEGAMINI PRETENSIOONI ESITAMISE ÕIGUST JA GARANTIID. Kaupleja ja/või tootja võib anda kaupadele täiendava müügigarantii, mis on lubadus pakkuda teatud aja jooksul soodsamaid tingimusi, kui näeb ette seadusest tulenev kaheaastane pretensiooni esitamise õigus. Seega tuleb vabatahtliku garantiiga pakkuda Sulle suuremaid õigusi kui need õigused, mis kehtivad kaheaastase pretensiooni esitamise perioodi jooksul.

Kui Sul on tarbijaõigustega seotud küsimusi, siis saada kiri e-posti aadressile info@tarbijakaitseamet.ee või helista tööpäeviti kella 9–16 tarbijakaitseameti nõuandetelefonile 1330 või 6 201 707.

P

uhkamisega kaasneb ka kohustus ja vastutus Puhkus toob kaasa vabaduse ja võimaluse viibida rohkem pargis, rannas, kontsertidel või lihtsalt linnatänavate kohvikutes.

Kõiki neid paiku, kus ei ole ligipääsuõigust määratletud kitsale inimeste ringile, nimetatakse avalikuks kohaks ja seal käitumisele on kehtestatud omad reeglid.

Avalikus kohas tuleb käituda nõnda, et nii endal kui ka teistel oleks turvaline. Seetõttu tuleb alati mõelda, et kas teie kavandatud tegevus võib häirida või ohustada teisi inimesi. Nii on tugevama müra või valgusefektide kasutamine üldjuhul keelatud ajavahemikus 22–6, puhkepäevale eelneval ööl vahemikus 00–7.

Kuigi ilm võib suvel olla väga palav, võib teisi häirida ka avalikus kohas (pool)paljalt viibimine, seetõttu tasub enne särgi seljast heitmist kaaluda, kas teiega territooriumit jagavad

inimesed seda käitumist pahaks ei pane. Küll aga võib rahulikult päikest võtta mere ääres ning päris paljalt olemist saab harrastada selleks ettenähtud ja tähistatud randades.

Alates 2015. aasta jaanuarikuust on keelatud avalikus kohas alkoholi tarbimine, v.a tänavakohvikus, baaris, restoranis või täiskasvanutele suunatud avalikul üritusel, millel on alkoholi müügiluba. Lubatud kohti võib olla rohkemgi, kuid kohalik omavalitsus peab need arusaadavalt märgistama.

Mistahes vägivaldne käitumine on keelatud, samuti võib pahandusi tulla teiste solvamisest, hirmutamisest või ähvardamisest. Heatahtlik suhtumine nii inimestesse, loomadesse kui varasse on hea puhkuse veetmise eeldus.

Teiste inimeste peale mõtlemisel ärge unustage aga enda turvalisust. Jälgige, et teie väärtuslikumad asjad oleks suletud kotis ja kaasaskantavad viisil, mis teeks selle mööda jooksmisel/ sõitmisel haaramise raskeks või võimatuks. Samuti tuleb olla ettevaatlik oma vara eksponeerimisel nii autos kui rannas, muidu võite pälvida nende isikute huvi, kelle tähelepanu te tegelikult ei soovi. Olge valvas ning sedasi vähendate pikanäpumehe võimalusi teie arvelt rikkamaks saada.

Juhul, kui plaanite minna telkima, siis tuleb tagada, et telk ja isiklikud asjad ei jääks teistele telkimiskohas viibivatele inimestele ette. Näiteks, kui soovite telkida kitsukesel rannaalal, kuid see teeb koha kasutamise võimatuks teistele päiksevõtjatele või jalutajatele, tuleb niisugusest kavatsusest loobuda. Magamine avalikus kohas ei ole keelatud, kuid sedagi vaid juhul, kui see ei sega teiste inimeste tegevusi ja toimetusi. Looduses viibides tuleb puhkusepaik hoida puhas ja korras.

Kui tunnete, et teie õigusi on seoses avaliku koha kasutamisega rikutud, siis võite sellest teada anda kas politseile või kohalikule omavalitsusele. Puhkuse mõnusaks nautimiseks käituge viisil, mis välistaks võimaluse pidada just teid avaliku korra rikkujaks. www.puhkuseestis.ee |

205

208 | www.puhkuseestis.ee

Olerexi sooduskaart on ID-kaardi p천hine!

P체sikliendi soodustused: Mehitatud jaamades hinnav천it 2,4 s/l Autopesu -10% Kohvijoogid ja kakao -10% Haagiserent -10%

Hind 4.90 €

ISSN 2228-4265

www.puhkuseestis.ee